26.09.2023 Vabariigi Valitsuse istungi parandatud materjalide esitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

26.09.2023 Vabariigi Valitsuse istungi

parandatud materjalide esitamine

Esitame Vabariigi Valitsuse 26.09.2023 istungi parandatud materjalid 2024. aasta riigieelarve

seaduse eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d):

1. RE seletuskiri 26 09 õhtu

2. RE2024 tekstiparagrahvid

3. Seadusepilt.26.09.23

4. Riigi eelarvestrateegia 2024-2027

Kadri Tali 51960226

[email protected]

Meie 26.09.2023 nr 1.1-10.1/6043-2

1

2024.AASTA

RIIGIEELARVE

SEADUSE EELNÕU

SELETUSKIRI

Koostaja: Rahandusministeerium

Tallinn, 2023

2

Rahandusministri eessõna

Hea lugeja

2024. aasta riigieelarvet kokku pannes oli valitsusel kaks valikut - kas

laseme riigi veelgi suurematesse laenuvõlgadesse, sest üha suurem

eelarvedefitsiit tuleb katta uute laenudega, või oleme jätkuvalt endaga

hakkama saav vaba ja korras riigirahandusega riik. Uue valitsusena oleme

üksmeelel, et meil ei ole riigina enam aega aina süvenevat probleemi

tulevikku lükata ning tulusid ja kulusid tasakaalu viivad otsused tuleb

teha kohe, juba selle eelarvega. 2024 riigieelarve olulisemad maksu- ja

kokkuhoiuotsused saidki tehtud suve alguses, kohe pärast uue valitsuse

ametisse astumist.

Järgmise aasta riigieelarve on vastutustundlik ja tulevikku vaatav. Nii

riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookused on Eesti

riigikaitse - nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse

ning Ukraina toetamine.

Eesti julgeolekuolukord on Ukrainas toimuva Venemaa täiemahulise sõjalise agressiooni tõttu endiselt

taasiseseisvumisaja kõige keerulisem. Sestap tõstame kaitsekulud 3 protsendini SKPst, 2024. aastal on need

üle 3,2 protsendi SKPst. See tähendab, et nelja aastaga panustame riigikaitsesse 5,6 miljardit eurot.

Laiapindse julgeoleku tugevdamiseks on Riigikantselei koos ministeeriumitega koostanud tegevusplaani

ning selle elluviimiseks eraldame järgmisel neljal aastal kümneid miljoneid täiendavaid vahendeid.

Julgeolekugarantii annab meile ka Ukraina toetamine, mida teeme nii läbi suurte rahvusvaheliste fondide,

Euroopa Liidu eelarve ja ka otse läbi riigieelarve. Iga euro, mille panustame Ukrainas sõja lõpetamiseks ja

ülesehituses osalemiseks, tuleb perspektiivis Eesti majandusse mitmekordselt tagasi.

Tõsi, Eesti majandus ei ole praegu oma parimas vormis, kuid selle kasvu üheks tugevaks vundamendiks on

korras riigirahandus. Meie riigirahanduses on pikaajalisem probleem, mis algas juba enne kriise. Heade

majanduskasvu aastatel, 4-5 protsendi majanduskasvu juures, lasti eelarve struktuursesse defitsiiti. See

oleks olnud aeg eelarvepositsiooni parandamiseks ja reservide kogumiseks.

Alates 2020. aastast, mil algas COVID-19 kriis, kukkus Eesti valitsussektori eelarve veelgi sügavamasse

puudujääki. Ühest küljest on kulude kasvu tinginud kriisid, kuid teisalt on EL eelarvereeglite rakendamise

peatamine võimaldanud võtta vastu täiendavaid kuluotsuseid ilma neile kuludele katteallikat otsimata.

Seetõttu ei saa tänast keerulist riigirahanduse olukorda panna üksnes kriisiaastate süüks, vaid ka

edasilükatud valikute süüks.

Nii olemegi jõudnud olukorda, kus meil tuleb seatud eesmärkide täitmiseks muuta riigieelarve baasseadust,

milles kehtestatud eelarvereeglite raamistik on töötatud välja enne kriisiaastaid ja ei ole seetõttu kooskõlas

eelarvedistsipliini tagamise tegelike vajadustega suurte kriiside korral ja pärast suuri kriise. Seega soovime

eelarvetasakaalu puudutavad reeglid viia täiel määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga.

3

Eelarvereeglid peavad oleme riigile jõukohased ja aitama parandada riigi rahandust. 2024. aasta eelarve

struktuurne puudujääk jääb 2023. aastaga võrreldes samale tasemele, -1,2 protsenti SKPst ning nominaalne

defitsiit on -2,9% SKPst. Kevadel, ilma uue valitsuse eelarvepoliitiliste otsusteta, olid need numbrid vastavalt

-2,6% ja -4,2% SKPst, ehk 2024. aasta eelarvega suudame riigi rahakoti seisu parandada ca 500 miljoni euro

võrra. , mis on ühe aastaga märkimisväärne paranemine ning seda suuresti tänu suve algul tehtud maksu-

ja kokkuhoiuotsustele. Edaspidi ehk alates 2025. aastast plaanime hoida struktuurset positsiooni -1

protsenti SKPst või sellest paremana.

Vaid hea majanduskasvuga eelarvetasakaaluni ei jõua, sest koos kasvava majandusega käivad käsikäes

kasvavad kulud. Nõutav hüpe SKPs on selleks liiga suur, et eelarve selline parandamine pelgalt

majanduskasvust oleks reaalne. Seega suurest rahalisest august välja ronimine nõuab raskeid otsuseid ja

tulude suurendamist. Ilma nende otsusteta peaks Eesti riik suvise prognoosi kohaselt 2027. aastal maksma

ainuüksi laenuintresse 480 miljonit eurot, mida saaks selle asemel kasutada Eesti hariduse, majanduse ja

inimeste hüvanguks.

Esimesed suured otsused, mis mõjutavad 2024. aasta eelarvet oluliselt paremuse suunas, said avalikult läbi

arutatud ja vastu võetud juba tänavu suve alguses, et ühiskonnal oleks aega nendega arvestada ja harjuda.

Muutsime perehüvitised riigile jõukohasemaks, millega säästame riigile aastatel 2024-2027 kokku üle 500

miljoni euro. Enne suve vastuvõetud maksumuudatustega astusime esimesed suured sammud

riigirahanduse kordategemiseks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Lisatulu juba jõustunud

maksumuudatustest on järgneva nelja aasta peale kokku ligi 800 miljonit eurot, millest ligi 300 miljonit eurot

kajastub juba järgmise aasta eelarves, kui käibemaks tõuseb senise 20 protsendi pealt 22 protsendini.

Maksutõusude kõrval on fookuses ka aus konkurents, ehk maksude nutikas ja tõhus kokku kogumine.

Selleks muudame maksujärelevalve efektiivsemaks nii tulumaksu kui ka käibemaksu kogumisel ning toome

eelarvesse lisaraha juurde 15 miljonit eurot aastas.

Täiendava panuse kokkuhoiu ja lisatulude leidmiseks järgmise aasta eelarvesse andsid kõik ministeeriumid,

kus pöörati kiire pilk valitsemisalade sisse, selgitamaks välja süsteemi ja teenuste korrastamiseks vajalikud

tegevused. Täiendav kokkuhoid lisandub nulleelarve ja eelarve revisjoni käigus, mis viiakse läbi koos

ministeeriumite ja asutustega järk-järgult nelja aasta jooksul. Esimesena vaatavad üle oma teenused ja

hindavad nende vajadust ning tõhusust Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, kes kokku juhivad üle poole riigieelarvest. Peame liikuma rohkem

vajaduspõhisuse ja riigi raha säästlikuma kasutuse poole.

2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarve puudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname

investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja käivitada majandust. Tähtsad on investeeringud

majanduse veresoontesse ehk raudteedesse, kergliiklusteedesse, ühistransporti ja maanteedesse.

Siinjuures on suureks abiks Euroopast meile eraldatud toetusmiljardid. Tuleval aastal suuname majandusse

investeeringute ja investeeringutoetustena 1,9 miljardit eurot.

Samuti on meie eesmärk tark rahvas, teadus- ja arendustegevuses ning innovatsioonis, mis aitab samuti

meie majandust kasvatada. Selleks peame tagama õpetajatele ja õppejõududele väärika palga ning

arendus- ja teadustegevuse ja innovatsiooni rahastuse. Järgmise aasta eelarvest eraldasime õpetajate

palgatõusuks 25 miljonit eurot. Valitsuse üks prioriteete on eestikeelsele haridusele üleminek, selleks sai

eelarves eraldatud lisaks 27 miljonit eurot järgmisel neljal aastal ning eestikeelsele haridusele üleminekuks

panustame nüüd aastas 71,9 miljonit eurot. Üle 20 miljoni aastas suuname Eesti kui digiriigi IT baastaristu

investeeringuteks ja küberturvalisusesse.

4

Lõpetuseks, kui meie püsikulud ja tulud on tasakaalus ning targalt ja vajaduspõhiselt sihitud, saame nutikalt

meie tuleviku tarvis ka laenuraha eest investeeringuid teha. Jätkame kindlal sammul eelarve kordategemise

suunas ja suur tänu kõikidele, kes 2024. aasta eelarve koostamisel oma panuse andsid.

Koos pingutades teeme riigieelarve korda!

Mart Võrklaev

Rahandusminister

5

Sisukord

Rahandusministri eessõna ................................................................................................................................ 2

1.OSA. Riigieelarve ülevaade .......................................................................................................................... 12

1.1 Riigieelarve kokkuvõte .............................................................................................................................. 12

1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika .......................................................................................................... 17

2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve ................................................................................. 21

2.1 Tulud .................................................................................................................................................. 21

2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud ..................................................................... 22

2.1.2 Mittemaksulised tulud ........................................................................................................................ 26

2.2 Kulud .................................................................................................................................................. 32

2.3 Investeeringud .......................................................................................................................................... 34

2.4 Finantseerimistehingud ............................................................................................................................. 36

3. OSA. 2024. aasta Riigieelarve vahendite liigendus ...................................................................................... 38

3.1 Riigikogu kantselei.................................................................................................................................... 38

3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 40

3.1.2 Investeeringud .................................................................................................................................... 41

3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei .................................................................................................................. 41

3.2.1 Tulud 41

3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 42

3.2.3 Investeeringud .................................................................................................................................... 43

3.3 Riigikontroll ............................................................................................................................................. 43

3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 44

3.4 Õiguskantsleri kantselei ........................................................................................................................... 44

3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 45

3.5 Riigikohus ................................................................................................................................................. 46

3.5.1Tulud 46

3.5.2Kulud majandusliku sisu vaates ............................................................................................................ 47

3.6 Vabariigi Valitsus ...................................................................................................................................... 48

3.6.1Euroopa Liidu makse ............................................................................................................................ 48

3.6.2Vabariigi valitsuse reservid ................................................................................................................... 49

3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond ................................................................. 50

3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud ....................................................................... 51

3.7 Riigikantselei ............................................................................................................................................ 51

6

3.7.1Tulud 52

3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................... 52

3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik ..................................................................................................................... 53

3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ............... 54

3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ..................................................... 54

3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 57

3.7.4 Investeeringud .................................................................................................................................... 58

3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala ......................................................................................... 58

3.8.1Tulud 59

3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................... 61

3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas ....................................................................................... 62

3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ....................................................................................................................................................... 63

3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi tegevused ....................... 63

3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus ....................................................... 76

3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................... 77

3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi

tegevused ................................................................................................................................................ 77

3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus ........................................................................................ 82

3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ....................................................................................................................................................... 83

3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi tegevused ........................... 83

3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik ....................................................................................................... 86

3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes . 87

3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ....................................... 87

3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................... 88

3.8.4 Investeeringud .................................................................................................................................... 89

3.8.5 Finantseerimistehingud ....................................................................................................................... 91

3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala ........................................................................................................... 91

3.9.1 Tulud 92

3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates ............................................................................................................... 94

3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik ......................................................................................................... 95

3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ... 96

3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused ......................................... 96

3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates ........................................................................................................ 103

3.9.4 Investeeringud .................................................................................................................................. 104

3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala ........................................................................................................ 105

7

3.10.1 Tulud .............................................................................................................................................. 106

3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 108

3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse ................................................................................ 108

3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes .................................................................................................................................... 109

3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi tegevused ................ 110

3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 117

3.10.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 118

3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala ........................................................................................................ 119

3.11.1 Tulud .............................................................................................................................................. 121

3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 124

3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond .................................................................................................... 124

3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 125

3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond ................................................................................................. 126

3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ........................................................................ 143

3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes .................................................................................................................................... 144

3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ..................................................................... 144

3.11.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ............................................... 145

3.11.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................. 147

3.11.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ............................................ 147

3.11.2.4 Tulemusvaldkond Energeetika ................................................................................................ 149

3.11.2.4.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 150

3.11.2.4.2 Tulemusvaldkond Energeetika ............................................................................................. 151

3.11.2.5 Tulemusvaldkond Transport ................................................................................................... 156

3.11.2.5.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 157

3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 163

3.11.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 165

3.11.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 166

3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala ..................................................................................................... 167

3.12.1 Tulud .............................................................................................................................................. 167

3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 168

3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport .......................................................................................... 169

3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ..................................................................................................................................................... 170

8

3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi tegevused .......................... 171

3.12.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ........................................................................................... 186

3.12.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ..................................................................................................................................................... 187

3.12.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ........................... 187

3.12.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 189

3.12.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 190

3.13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala ............................................................... 191

3.13.1 Tulud .............................................................................................................................................. 192

3.13.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 194

3.13.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ........................................................................................................ 195

3.13.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes . 196

3.13.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused........................................ 197

3.13.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond .............................................................................................. 201

3.13.2.2.1 Tulemusvaldkond Digiühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 203

3.13.2.2.2 Tulemusvaldkond Digiühiskond programmid ja programmi tegevused .............................. 203

3.13.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus ............................................... 209

3.13.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes ............................................................................................................. 211

3.13.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmid ja programmi

tegevused .............................................................................................................................................. 211

3.13.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 217

3.13.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 219

3.13.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 220

3.14. Rahandusministeeriumi valitsemisala ................................................................................................. 221

3.14.1 Tulud .............................................................................................................................................. 222

3.14.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 225

3.14.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik ................................................................................................... 225

3.14.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 226

3.14.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ................................... 226

3.14.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 233

3.14.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 235

3.14.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 236

3.15. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala .................................................................... 237

3.15.1 Tulud .............................................................................................................................................. 238

3.15.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 241

3.15.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus ........................................................................ 241

9

3.15.2.1.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja Kalandus kulude jaotus programmide ja programmide

tegevuste lõikes .................................................................................................................................... 242

3.15.2.1.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmid ja programmi tegevused ........ 243

3.15.2.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik ................................................................................................... 264

3.15.2.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 265

3.15.2.2.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused ................................... 265

3.15.2.3 Tulemusvaldkond Transport ................................................................................................... 268

3.15.2.3.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 270

3.15.2.3.2 Tulemusvaldkond Transport programmid ja programmi tegevused ................................... 270

3.15.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 272

3.15.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 273

3.15.5 Finantseerimistehingud ................................................................................................................... 274

3. 16 Siseministeeriumi valitsemisala .......................................................................................................... 274

3.16.1 Tulud .............................................................................................................................................. 275

3.16.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 276

3.16.2.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus ............................................................................................. 276

3.16.2.1.1 Tulemusvaldkond Siseturvalisus kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

.............................................................................................................................................................. 278

3.16.2.1.2 Tulemusvaldkond Siseturvalisus programmid ja programmi tegevused ............................. 279

3.16.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond ........................................................................................... 293

3.16.2.2.1 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste

lõikes ..................................................................................................................................................... 294

3.16.2.2.2 Tulemusvaldkond Sidus ühiskond programmid ja programmi tegevused ........................... 294

3.16.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 297

3.16.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 297

3.17 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala ...................................................................................................... 299

3.17.1Tulud ............................................................................................................................................... 299

3.17.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 302

3.17.2.1 Tulemusvaldkond Heaolu ........................................................................................................ 302

3.17.2.1.1 Tulemusvaldkond Heaolu kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes . 304

3.17.2.1.2 Tulemusvaldkond Heaolu programmid ja programmi tegevused........................................ 305

3.17.2.2 Tulemusvaldkond Tervis.......................................................................................................... 317

3.17.2.2.1 Tulemusvaldkond Tervis kulude jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes ... 318

3.17.2.2.2 Tulemusvaldkond Tervis programmid ja programmi tegevused ......................................... 319

3.17.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 331

3.17.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 332

3.18 Välisministeeriumi valitsemisala .......................................................................................................... 333

10

3.18.1 Tulud .............................................................................................................................................. 333

3.18.2 Kulud tegevuspõhises vaates ........................................................................................................... 335

3.18.2.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika ............................................................................................... 336

3.18.2.1.1 Tulemusvaldkond Välispoliitika kulude jaotus välispoliitika ja arengukoostöö programmi ja

programmi tegevuste lõikes ................................................................................................................. 337

3.18.2.1.2 Tulemusvaldkond Välispoliitika programm ja programmi tegevused .................................. 337

3.18.3 Kulud majandusliku sisu vaates ....................................................................................................... 345

3.18.4 Investeeringud ................................................................................................................................ 346

4. OSA. 2023 a Riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused .............................................................. 349

LISA 1. Ülevaade 2024 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele põhiseaduslike institutsioonide ja

valitsemisalade lõikes ................................................................................................................................... 358

LISA 2. Sotsiaaltoetused ................................................................................................................................ 364

LISA 3. Kavandatavad toetused juriidilistele isikutele valitsemisalade ja programmide lõikes ......................... 375

LISA 4. Investeeringud ................................................................................................................................... 381

LISA 5. Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023-2027 ................... 386

LISA 6. Rail Baltica ehitamise tegevuskava 2022. aastal ning sellele järgnevail aastatel ................................... 389

LISA 7. Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 rahastamiskava ............................................................................. 395

LISA 8. Makromajandusprognoos aastateks 2024-2027 ................................................................................. 398

LISA 9. Riigi rahanduse arengud .................................................................................................................... 401

Valitsussektori eelarvepositsioon ....................................................................................................................... 401

Valitsussektori eelarve tsükliline ja struktuurne positsioon ............................................................................... 403

Rahavoog ja netopositsioon ................................................................................................................................ 405

Maksukoormus ja tulevane areng maksupoliitikas ............................................................................................. 409

LISA 10. Maksukulud riigieelarves 2024-2025 ................................................................................................ 412

LISA 11. Välistoetused ................................................................................................................................... 415

LISA 12. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide kulud administratiivselt majandusliku sisu lõikes . 418

LISA 13. Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide majandusliku sisu kulud eelarveliikide lõikes .............

440

LISA 14 Valitsemisalade kulud tulemusvaldkondade, majandusliku sisu ja eelarveliikide lõikes ...................... 444

LISA 15 Valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide investeeringud eelarveliikide lõikes ...................... 485

LISA 16 Programmi tegevuste mõõdikud ja sihttasemed tulemusvaldkondade lõikes .................................... 488

11

LISA 17. Restruktureerimise läbinud tulemusvaldkondade eelarve ja dünaamika programmi ja programmi

tegevuste lõikes (tuhat eurot) ....................................................................................................................... 558

LISA 18. Riigieelarveliste asutuste liikmemaksud 2024 ................................................................................... 563

12

1.OSA. Riigieelarve ülevaade

1.1 Riigieelarve kokkuvõte

Riigieelarvet mõjutavad nii maksutõusud kui suuremahuline kaitsevõime pakett.

Riigieelarve koostatakse kogu valitsussektori eelarvetasakaalu eesmärkidest lähtuvalt. Peamise ankruna

hoitakse 2024. aastal sama struktuurset eelarvepositsiooni nagu prognoositakse 2023. aastaks ehk -1,2%

SKPst. Viimaste aastate kriiside tõttu kasvanud kulusurved ei võimalda kehtivate eelarvereeglite

tingimustes kriiside järgselt liikuda defitsiidi vähenemise suunas piisava paindlikkusega. Järsult halvenenud

julgeolekuolukorra tõttu lisandunud kulusurvele lahenduste leidmine vajab rohkem aega. Seetõttu on

valitsus algatanud eelarvereeglite muutmise eesmärgiga viia eelarvetasakaalu puudutavad reeglid täiel

määral kooskõlla Euroopa Liidu reeglistikuga ning kaotades ära Eesti enda poolt lisatud täiendavad nõuded,

mis on aastatel 2020–2022 aset leidnud kriiside käigus osutunud eelarvetasakaalu plaanimisel paindlikkust

vähendavaks. Eelnõuga asendatakse struktuurse iga-aastase kohandumise miinimummäär 0,5% SKPst

stabiilsus- ja kasvupakti reeglitega, mis arvestavad majanduse olukorraga paindlikumalt ja võimaldavad

halvenenud majandusolukorras struktuurset eelarvepositsiooni mitte parandada eelneva aastaga

võrreldes. Nominaalne eelarvepuudujääk järgmisel aastal siiski väheneb 2,9%ni SKPst, millega on täidetud

Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Muuhulgas julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu

tõttu suureneb võlg ca 1,15 mld euro võrra 20,9%ni SKPst.

Joonis 1. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon, % SKPst

Joonis 2. Valitsussektori võlakoormus, % SKPst

Riigieelarve eelnõu (edaspidi kasutatud ka riigieelarve) tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot.

Võrreldes 2022. aasta sügisel vastu võetud eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude

kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot, kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%.

13

Joonis 3. Riigi tulud, kulud ja investeeringud perioodil 2022-2024, miljon eurot

2024. aasta kulude kasvu mõjutab peamiselt edasiantavate maksude, tööjõu- ja majandamiskulude ning

finantskulude tõus. Vähenevad muud tegevuskulud.

Joonis 4. 2024. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, %

14

Joonis 5. Maksuliste tulude jaotus 2024. aasta riigieelarves, %

2024. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,8% SKPst, mis on 0,5% võrra kõrgem kui 2023. aastal.

Joonis 6. Maksukoormus 2023-2024, %

Tabel 1. Riigieelarve tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute dünaamika perioodil 2022-2024

Valitsemisala 2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Muutus, %

Riigikogu Kantselei Tulud 101 0 0 0 0%

Kulud -23 787 -33 200 -35 065 -1 865 6%

Investeeringud -526 -4 317 -4 993 -676 16%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Vabariigi Presidendi Kantselei Tulud 149 28 28 0 0%

Kulud -5 412 -5 571 -5 990 -419 8%

Investeeringud -683 -445 0 445 -100%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Riigikontroll Tulud 49 0 0 0 0%

Kulud -5 400 -5 855 -6 011 -156 3%

Investeeringud -177 0 0 0 0%

15

Valitsemisala 2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Muutus, %

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Õiguskantsleri Kantselei Tulud 0 0 0 0 0%

Kulud -3 068 -3 378 -3 512 -134 4%

Investeeringud 0 0 0 0 0%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Riigikohus Tulud 428 220 351 131 60%

Kulud -5 959 -6 441 -6 911 -470 7%

Investeeringud 0 -20 0 20 -100%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Vabariigi Valitsus Tulud 0 0 0 0 0%

Kulud -2 573 417 -3 108 344 -3 131 486 -23 142 1%

Investeeringud 0 0 0 0 0%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Riigikantselei Tulud 1 082 5 953 6 043 90 2%

Kulud -17 521 -26 341 -24 305 2 036 -8%

Investeeringud -432 -75 0 75 -100%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala

Tulud 179 623 235 346 126 848 -108 499 -46%

Kulud -838 559 -1 025 762 -1 104 532 -78 770 8%

Investeeringud -79 530 -107 970 -23 636 84 335 -78%

Finantseerimistehingud 70 248 245 -3 -1%

Justiitsministeeriumi valitsemisala Tulud 58 594 45 962 45 114 -848 -2%

Kulud -196 584 -232 678 -230 708 1 969 -1%

Investeeringud -6 007 -2 058 -1 386 671 -33%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Kaitseministeeriumi valitsemisala Tulud 7 544 16 253 135 618 119 365 734%

Kulud -663 662 -899 136 -1 110 818 -211 683 24%

Investeeringud -186 744 -315 043 -454 048 -139 006 44%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Kliimaministeeriumi valitsemisala Tulud 657 064 1 031 168 1 270 993 239 825 23%

Kulud -134 677 -594 983 -1 187 951 -592 968 100%

Investeeringud -5 059 -164 071 -178 048 -13 977 9%

Finantseerimistehingud 4 913 -10 525 -10 650 -125 1%

Kultuuriministeeriumi valitsemisala Tulud 11 557 7 873 13 315 5 442 69%

Kulud -328 786 -364 198 -360 181 4 017 -1%

Investeeringud -477 -136 -43 93 -68%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala

Tulud 433 755 508 423 271 265 -237 158 -47%

Kulud -975 955 -1 448 365 -1 416 310 32 055 -2%

16

Valitsemisala 2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Muutus, %

Investeeringud -252 232 -81 843 -34 267 47 576 -58%

Finantseerimistehingud 154 540 -205 000 -186 145 18 855 -9%

Rahandusministeeriumi valitsemisala

Tulud 12 106 927 13 117 342 14 297 187 1 179 845 9%

Kulud -282 980 -341 613 -429 257 -87 644 26%

Investeeringud -17 590 -22 309 -30 679 -8 370 38%

Finantseerimistehingud -143 039 680 840 1 112 095 431 255 63%

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala

Tulud 344 224 392 910 444 058 51 148 13%

Kulud -436 157 -580 615 -736 196 -155 581 27%

Investeeringud -6 183 -4 797 -6 134 -1 337 28%

Finantseerimistehingud 7 864 2 050 3 900 1 850 90%

Siseministeeriumi valitsemisala Tulud 59 447 65 175 88 309 23 135 35%

Kulud -510 467 -571 206 -534 034 37 173 -7%

Investeeringud -44 847 -39 551 -66 078 -26 527 67%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala Tulud 155 513 150 001 74 743 -75 258 -50%

Kulud -6 851 698 -7 464 966 -7 216 208 248 758 -3%

Investeeringud -18 373 -9 662 -11 375 -1 713 18%

Finantseerimistehingud 0 0 0 0 0%

Välisministeeriumi valitsemisala Tulud 7 722 13 705 13 497 -208 -2%

Kulud -95 001 -122 176 -128 555 -6 380 5%

Investeeringud -7 382 -7 514 -5 789 1 725 -23%

Finantseerimistehingud -10 -22 0 22 -100%

17

1.2 Riigieelarve ülesehitus ja metoodika

Kulud riigieelarves esitatakse nii majandusliku sisu kui tegevuspõhisuse järgi.

Iga-aastase riigieelarve koostamise õiguslikuks aluseks on: põhiseadus, riigieelarve seadus ning Vabariigi

Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja

tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve

seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“.

2024. aasta riigieelarve koostamisel lähtutakse „Riigi eelarvestrateegiast 2024–2027“, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist ja Euroopa semestri raames antud Euroopa Komisjoni soovitustest. Riigieelarve

põhineb Rahandusministeeriumi suvisel majandusprognoosil, millele annab oma arvamuse

eelarvenõukogu. Eelarvenõukogu arvamus majandusprognoosi kohta on leitav eelarvenõukogu

koduleheküljel1. Eelarvenõukogu hinnangul on rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos sobiv

alus, mille põhjal töötada välja 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Kuna

Eelarvenõukogu ja rahandusministeerium on prognoosi sobivuse osas sama meelt, siis eraldi täiendava

arvamuse koostamisvajadust rahandusministeerium ei ole.

Alates 2020. aastast on Riigieelarve tegevuspõhine. Tegevuspõhine eelarve on kontseptsioon, mis seob

kuluarvestuse abil strateegilise planeerimise ja eelarve vahendid ning võimaldab mõõta saavutatavaid

tulemusi. Strateegiline planeerimine on üles ehitatud viie tasandi lõikes: tulemusvaldkond, programmid,

meetmed, tegevused ja teenused. Tulemusvaldkond on riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel

on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk ning lähtub Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonna arengudokument on valdkonna arengukava.

Programm on arengudokument,

milles määratakse tulemusvaldkonna

alaeesmärgi saavutamiseks

kavandatud meetmed, mõõdikud,

tegevused ja rahastamiskava.

Programmi kinnitab minister.

Programmi

planeerimistasanditeks on

programmi tegevus ja teenus.

Meede ja programmi tegevus

selgitavad, kuidas programm

kavandatud meetmete ja

programmi tegevustega aitab

saavutada tulemusvaldkonna

eesmärki. Teenused on

hinnastatud ja 100% eelarvest on

seotud teenustega ja vastupidi -

riigi strateegilised eesmärgid on

seotud kasutada olevate

vahenditega. Riigieelarve

seletuskirja osas 3 selgitatakse eelarve kujunemist peamiselt läbi tulemusvaldkonna, programmi

1 https://eelarvenoukogu.ee/uudised/eesti-riigirahanduse-valjavaade-pusib-keeruline

Joonis 7. Tegevuspõhise riigieelarve ülesehitus.

18

(koondinfona) ja programmi tegevuse (detailinfona). Teised planeerimistasandid on fookuses teistes

dokumentides, näiteks riigi eelarvestrateegias (RES) või teenused asutusesisese planeerimistasandina.

Põhiseaduslikud institutsioonid ei ole tegevuspõhisele eelarvele üle läinud, mistõttu on nende eelarve

kajastatud ja selgitatud majandusliku sisu järgi- tulude, kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute

kaupa.

Riigieelarve seletuskirja struktuur

Riigieelarve seletuskiri koosneb neljast osast ja kaheksateistkümnest dokumendi juurde käivast lisast:

1. Esimene osa annab ülevaate riigieelarve ülesehitusest ning teeb kokkuvõtte riigieelarve kõige

olulisematest teemadest.

2. Teine osa on riigi konsolideeritud eelarve ehk riigieelarve koondvaade. See annab ülevaate eelarve

tuludest, kuludest, investeeringutest ja finantseerimistehingutest majandusliku sisu järgi.

3. Kolmandas osas liigendatakse kulud valitsemisalade, põhiseaduslike institutsioonide ja Vabariigi

Valitsuse lõikes ning tegevuspõhiselt. Samuti on kolmandas osas välja toodud investeeringute ja

finantseerimistehingute jaotused valitsemisalade lõikes. Mõlemad liigendatakse nii valitsemisala kui

majandusliku sisu järgi.

4. Neljandas osas on esitatud 2024. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvide selgitused.

5. Lisad aitavad täpsemalt aru saada ja mõtestada sellele eelnevates peatükkides käsitletut.

Seletuskirjas on 2024. aasta riigieelarve võrdlusbaasina kasutatud Riigikogu poolt kinnitatud 2023. a

riigieelarve mahtusid. Need sisaldavad Riigikogu poolt 2022. a sügisel kinnitatud 2023. a riigieelarvet ja

Riigikogu poolt kinnitatud 2023. a riigieelarve muudatusi.

Riigieelarve kajastab 11 valitsemisala (ministeeriumi) ja nende allasutuste ning Riigikantselei koondvaadet,

sh kulusid majandusliku sisu lõikes. Riigieelarves on kajastatud ka põhiseaduslikud institutsioonid, milleks

on Riigikogu, Presidendi Kantselei, Riigikontroll, Õiguskantsleri kantselei, Riigikohus.

Riigieelarve seaduse § 35 lg 3 kohaselt lisatakse Justiitsministeeriumi eelarve projekti juurde kohtute

haldamise nõukoja arvamus maakohtutele, halduskohtutele ja ringkonnakohtutele planeeritud vahendite

vastavuse kohta kohtute aastaeelarve kujundamise põhimõtetele. 2024. a riigieelarve seaduse eelnõu

esitamise ajaks Vabariigi Valitsusele ei ole kohtute haldamise nõukoda oma arvamust veel kujundanud.

Arvamus lisatakse seaduse eelnõule ja esitatakse Riigikogule 2024. a riigieelarve seaduse eelnõu

menetlemise käigus.

Eelarveliigid

Riigieelarve jaguneb piirmääraga ja piirmäärata kuludeks. Piirmäärata vahendite maht on prognoos ja

nendele ei seata eelarvega rangelt piiratud limiiti. Üldjuhul on piirmäärata vahendite puhul juba eelnevalt

fikseeritud sihtotstarve (nt seadustega), mistõttu ei ole nende sihtotstarve pelgalt aastase riigieelarve

seadusega muudetav. Piirmäärata vahenditeks on:

• Välistoetus koos riigieelarvelise kaasfinantseeringuga - kulud, millest enamus on Euroopa Komisjonis

kokku lepitud ja mille muutmine on kaetud erinevate regulatsioonidega;

• Muud tuludest sõltuvad kulud või investeeringud - kulu, investeering või finantseerimistehing, mille

tegemise võimalikkus sõltub konkreetse tulu tekkimisest (nt majandustegevusest laekuva tulu arvelt

tehtavad kulutused);

• Arvestuslikud vahendid - kulu, investeering ja finantseerimistehing, mille suurus tuleneb seadusest (nt

pensionid);

19

• Mitterahalised kulud (nt põhivara amortisatsioon).

Piirmääraga vahendid on kõik muud vahendid, mis ei ole eelnevalt kirjeldatud piirmäärata vahendite all

loetletud. Nendele seatakse riigieelarve seadusega kasutamise limiit.

Mõisted ja lühendid

Tulud on kõik vahendid, mida riik oma ülesandeid täites kogub või saab toetusena. Tulud jagunevad

maksulisteks ja mittemaksulisteks tuludeks.

Mittemaksulised tulud koosnevad kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja CO2 kvootide müügitulu),

saadud toetustest (peamiselt toetused Euroopa Liidust), finantstuludest (dividendid) ja muudest tuludest

(nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu).

Maksulised tulud on maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed.

Kulud on riigi kasutatavad vahendid, mis pole investeeringud ega finantseerimistehingud. Need on

riigiasutuste tegevus- jm kulud, sh toetused, tööjõu- ja majandamiskulud, põhivara amortisatsioon,

intressikulu ja käibemaksukulu.

Investeeringud on materiaalse põhivara, immateriaalse põhivara ja bioloogilise vara soetamine ning

olemasoleva põhivara parendamine. Investeeringud maksumusega kümme miljonit eurot või rohkem

liigendatakse riigieelarve seaduses objektide lõikes. Investeeringud riigieelarves ei sisalda kõiki riigi

tehtavaid investeeringuid, vaid ainult riigieelarveliste asutuste investeeringuid.

Finantseerimistehingud on tehingud finantsvarade või -kohustustega, mille puhul kahekordse kirjendamise

põhimõttest tulenevalt tehakse mõlemad kirjed finantsvarades või -kohustustes ning mille tulemusena

eelarvepositsioon ei muutu.

Käibemaksu kasutatakse seaduse eelnõus ja käesolevas seletuskirjas kahes tähenduses. Käibemaks tulude

alapeatükkides ning tabelites tähendab maksulist tulu käibemaksuseaduse alusel. Tulu saajaks on Maksu-

ja Tolliamet maksu- ja tollideklaratsioonide alusel. Käibemaks kulude, investeeringute ja

finantseerimistehingute alapeatükkides ja tabelites tähendab tegevuskulude ja varade soetamisega seotud

käibemaksukulu, mida ei saa arvestada sisendkäibemaksuks. Nii käibemaksu tulu kui ka käibemaksu kulu

nimetatakse käibemaksuks. Riigieelarve koondtuludes on maksutulude juures välja toodud

mittekäibemaksukohustuslastest riigiasutuste ja põhiseaduslike institutsioonide poolt hankijatele tasutud

käibemaksukulu, mis arvestuslikult jõuab käibemaksukohustuslaste poolt tasutud sisendkäibemaksu kaudu

riigi maksutuludesse. Samad arvestuslikud käibemaksukulu summad on välja toodud vastava majandusliku

sisu koondosas st kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute juures.

Edasiantavad maksud on riigieelarves nii tulu kui ka kuluna planeeritud maksud, maksed ja muud tasud,

mida riik kogub ja edastab õigusaktis määratud isikule, ja mis kantakse saajale edasi vastavalt maksu

tegelikule laekumisele. Näiteks on edasiantavateks maksudeks tulumaks, sotsiaalmaks, hasartmängumaks,

maamaks, keskkonnatasud jmt.

Riigieelarve seletuskirjas kasutatakse järgmiseid lühendeid või tähiseid:

• Eelarve summad tabelis esitatakse tuhandetes eurodes (esitatud on summad, millele tuleb lisada 000);

• Summad tekstides, joonistel ja tabelites on ümardatud lähima tuhandeni või miljonini;

• Ümardamisel kehtib matemaatiline ümardamise reegel;

• Koondülevaadetes esitatakse summad ka miljardites (mld) või miljonites (mln) eurodes;

20

• Riigieelarve seaduses on kulud esitatud miinusmärgiga, tuludele märki ei panda. Seaduse seletuskirja

tabelites on kulud samuti miinusmärgiga. Sellest tulenevalt kajastatakse „Muutus %“ veerus kulude

kasv + (pluss)märgiga ning kulude kahanemine – (miinusmärgiga). Tulude poolel vastavalt tulude kasv

+ (pluss)märgiga ning tulude kahanemine – (miinus)märgiga;

• Muutused protsentides on arvestatud, võttes arvesse eelnevalt ümardatud andmeid.

Dokumendis kasutatakse lühendeid ja need on esmakordsel kasutamisel sulgudes lahti kirjutatud.

Ministeeriumite puhul kasutakse alljärgnevaid lühendeid:

• HTM – Haridus- ja Teadusministeerium

• JUM – Justiitsministeerium

• KAM – Kaitseministeerium

• KLIM – Kliimaministeerium

• KUM – Kultuuriministeerium

• MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• RAM – Rahandusministeerium

• REM – Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

• SIM – Siseministeerium

• SOM – Sotsiaalministeerium

• VÄM – Välisministeerium

21

2. OSA. Riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve

Riigieelarve kulud ületavad tulusid, kuid riigi rahandus on suundumas jätkusuutlikumale kursile.

Tabel 2. Riigieelarve tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingud, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Tulud 14 023 778 15 590 358 16 787 369 1 197 011 8%

Kulud -11 375 671 -16 834 829 -17 668 032 -833 203 5%

Investeeringud -626 241 -759 811 -816 476 -56 665 7%

Finantseerimistehingud 24 338 467 591 919 445 451 854 97%

Riigieelarve tulude kogumaht on 2024. aastal 16,8 mld eurot. Võrreldes 2023. aasta sügisel vastu võetud

eelarvega kasvavad tulud 1,2 mld euro võrra ehk 7,7%. Kulude kogumaht on 2024. aastal 17,7 mld eurot,

kasvades 2023. aastaga võrreldes 0,8 mld eurot ehk 4,9%. 2024. aasta kulude kasv tuleb peamiselt

sotsiaaltoetuste ning edasiantavate maksude suurenemisest. Finantseerimistehingute kogumaht kasvab

2024. aastal eelmise aastaga võrreldes 97 protsenti.

2.1 Tulud

2024.a riigieelarve tulude kasv tuleneb käibemaksu määra tõusust ja ettevõtete suuremast kasumijaotamisest.

2024. aasta riigieelarveliste tulude prognoos lähtub Rahandusministeeriumi 2023. aasta suvisest

majandusprognoosist, millele on lisatud valitsuses ja Riigikogus otsustatud tulumeetmed. Kõik tulud on

esitatud tekkepõhiselt. Võrreldes 2023. aastaks prognoosituga kasvavad tulud 2024. aastal 1,5 miljardi euro

võrra ehk 9,6%.

Joonis 8. Riigieelarvelised tulud, miljonit eurot, %

22

Tulude mahuks on 2024. aastal kavandatud 16 787 mln eurot. Sellest 14 089 mln eurot ehk 84%

moodustavad maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed. Mittemaksulised tulud kokku on 2 699 mln eurot ehk

16%. 2024. aasta maksukoormuseks kujuneb 33,8% SKPst, mis on 0,5% võrra kõrgem kui 2023. aastal.

2.1.1 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed – maksulised tulud

Maksumäära tõstmisest tulenevalt kasvab mahuliselt kõige kiiremini käibemaksu tulu

2024. aastal laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse maksulisi tulusid 14 089 mln eurot, mida on 1,13 mld

eurot ehk 8,7% enam kui 2023. aasta viimases prognoosis ning 1,17 mld eurot ehk 9,1% rohkem kui 2023.

aasta riigieelarves.

23

Tabel 3. Maksuliste tulude jaotus, tuhat eurot

2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % 2023.a suvine

prognoos

Muutus 2024RE vs 2023.a suvine

prognoos

Muutus, %2024 RE vs 2023.a

suvine prognoos

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 11 948 516 12 915 277 14 088 740 1 173 463 9% 12 957 400 1 131 340 9%

Füüsilise isiku tulumaks 2 279 441 2 239 421 2 491 888 252 467 11% 2 424 000 67 888 3%

Juriidilise isiku tulumaks 596 136 599 738 849 194 249 456 42% 726 000 123 194 17%

Sotsiaalmaks 4 149 107 4 618 443 4 969 586 351 143 8% 4 610 000 359 586 8%

Raskeveokimaks 5 099 5 000 4 900 -100 -2% 5 000 -100 -2%

Käibemaks 3 308 810 3 765 018 4 079 008 313 990 8% 3 572 000 507 008 14%

Aktsiisid kokku 995 700 1 051 257 1 035 764 -15 493 -1% 1 003 900 31 864 3%

Alkoholiaktsiis 240 803 259 639 251 000 -8 639 -3% 252 000 -1 000 0%

Tubakaaktsiis 246 327 273 022 254 000 -19 022 -7% 255 000 -1 000 0%

Kütuseaktsiis 500 320 510 325 520 664 10 339 2% 489 000 31 664 6%

Pakendiaktsiis 323 400 300 -100 -25% 300 0 0%

Elektriaktsiis 7 926 7 871 9 800 1 929 25% 7 600 2 200 29%

Hasartmängumaks 47 065 45 600 59 100 13 500 30% 48 900 10 200 21%

Tollimaks 84 750 69 800 42 300 -27 500 -39% 41 600 700 2%

Töötuskindlustusmakse 261 037 282 000 313 000 31 000 11% 292 000 21 000 7%

Kogumispensionimakse 162 393 180 000 186 000 6 000 3% 175 000 11 000 6%

Maamaks 58 979 59 000 58 000 -1 000 -2% 59 000 -1 000 -2%

24

Joonis 9. Maksuliste tulude jaotus 2024. aasta riigieelarves, %

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine keskvalitsuse eelarvesse on kavandatud 615,5 mln eurot. Laekumine

sõltub eelkõige tööturu arengust – nii keskmise palga kui hõive kasv aeglustuvad võrreldes 2023. aastaga ja

palgafondi kasv aeglustub 7,2%le. Teisest pensionisambast lahkujate mõjuks on 2024. aastal prognoositud

30 mln eurot. Võrreldes suveprognoosiga 2024.aasta kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete

maksusisaldusest tulenevalt 1,5 mln euro võrra.

Füüsilise isiku tulumaksu tagastuse prognoos on 2024. aastal on 347 mln eurot, mis jaotub järgmiselt: üldine

maksuvaba tulu – 261 mln eurot, maksuvaba tulu teise ja enama lapse kohta – 32 mln eurot,

pensionikindlustus – 26 mln eurot, koolituskulud – 17 mln eurot, eluasemelaenu intressid – 8 mln eurot,

annetused ja kingitused – 4 mln eurot. Juurde määratud tulumaksu prognoos on 87 mln eurot.

Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 1 876,4 mln eurot. Kohalike

omavalitsuste eraldise määr langetatakse 11,89%le, samas lisandub uue maksubaasina 2,5%

pensionikuludelt ja laekumine moodustab 75,3% kogu 2024. aastal tasutavast füüsilise isiku tulumaksust.

Võrreldes suveprognoosiga 2024.aasta kohta suureneb tasumine RES kulumeetmete maksusisaldusest

tulenevalt 7,4 mln euro võrra.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine on kavandatud 849,2 mln eurot. Võrreldes suveprognoosiga 2024.a

aasta kohta suureneb 2024. aasta laekumine 107,2 mln euro võrra RES meetmetest tulenevalt, millest

suurema mõjuga on pankade täiendav kasumijaotamine, riigiettevõtete dividendide ajatamine ja tulumaks

lisadividendidelt ning maksuhalduri töö tõhustamine.

Sotsiaalmaksu tasumine on kavandatud 4 969,6 mln eurot. Sarnaselt füüsilise isiku tulumaksule sõltub

sotsiaalmaksu tasumine tööturu arengust. 2024. aastal aeglustub palgafondi kasv 7,2%le vastavalt

Rahandusministeeriumi suveprognoosile. Võrreldes suveprognoosiga 2024.aasta kohta suureneb tasumine

RES kulumeetmete maksusisaldusest tulenevalt 19,6 mln euro võrra.

25

Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad pensioniindeks ja pensionikulud. Keskmise vanaduspensioni2 prognoos

on suveprognoosi kohaselt 2024. aastal 776 eurot kuus.

Käibemaksu tasumine kasvab järgmisel aastal 14,2%, mis tuleb eratarbimise, kodumajapidamiste ja

valitsussektori investeeringute ning valitsussektori lõpptarbimiskulutuste ehk käibemaksubaasi

komponentide kasvust. Samuti on arvestatud maksumuudatuste ja 2024. aasta riigieelarves otsustatud

meetmete II ringi mõjuga käibemaksu tasumisele, mis küündib järgmisel aastal 24 mln euroni.

Käibemaksutulu mõjutab järgmisel aastal oluline poliitikamuudatus ehk standardmäära tõus 22%-ni. 2024.

aasta käibemaksu tasumise prognoos tõuseb võrreldes 2023.a prognoosituga 507 mln euro võrra 4 079 mln

euroni. 2024.a aasta käibemaksutulu kasv võrreldes tänavusega kiireneb eeskätt käibemaksu

standardmäära tõusu mõju tõttu.

Alkoholiaktsiisi tasumise prognoosimisel on arvestatud muuhulgas eratarbimise, keskmise palga ja alkoholi

hinna prognoosidega ning aluseks on võetud Maksu- ja Tolliameti andmed alkoholi deklareeritud koguste

kohta alkoholiliikide lõikes. 2024. aasta 1. jaanuarist tõstetakse kõikide alkoholiliikide aktsiisimäärasid 5%

võrra. Selle tulemusena on oodata, et deklareeritud kogused saavad olema aasta alguses tagasihoidlikud,

kuna realiseeritakse varem soetatud varusid. Varude suuruseks prognoosime ühe kuu kogust ning seda

eelkõige kangel alkoholil ja õllel, varude soetamine jääb suure tõenäosusega 2023. aasta detsembrisse.

Viimane mõjutab ka 2023. aasta tasumisi, mis toob lisatulu varude soetamisest. Seoses aktsiisimäärade

tõusuga on oodata Eestis müüdava alkohoolsete jookide legaalsete koguste vähenemist. Vähenemine

toimub nii Eestlaste enda ostudes kui ka turistide kaasaostude mahtudes. Väikest kasvu eeldame ka

piirikaubanduses, kuid selle hüppelist kasvu ei prognoosi. Kõigi nimetatud tegurite koosmõjul jääb tasumine

2024. aastal praktiliselt 2023. aasta taseme juurde.

Alkoholiliikide lõikes jaotub alkoholiaktsiisi prognoositav 251 mln euro suurune tulu 2024. aastal järgmiselt:

• õllelt 63,7 miljonit eurot;

• veinilt 31,5 miljonit eurot;

• kääritatud jookidelt 13,0 miljonit eurot;

• vahetootelt 1,3 miljonit eurot ja

• muult (kangelt) alkoholilt 141,5 miljonit eurot.

Tubakaaktsiisi tasumise prognoosimisel on lähtutud tubakaaktsiisi igakuisest tasumisest ning vabasse

ringlusse lubatud sigarettide koguste andmetest. 2024. aasta 1. jaanuaril tõstetakse aktsiisimäärasid

sigarettidel, suitsetamistubakal kui ka tubakavedelikel 5%. Kuigi maksumäärad tõusevad on viimaste kuude

arengud tubakatoodete turul viidanud suuremale struktuursele muutusele ning sigarettide osakaal on

hakanud oodatust kiiremini vähenema. Selliseid arenguid on oodata ka järgmisel aastal, mistõttu sigarettide

mahud vähenevad rohkem kui on aktsiisimäära tõus ja sellest tulenevalt on 2024. aastal oodata

tubakaaktsiisi tasumiste vähenemist 0,4% võrreldes aasta varasemaga ning tasumiseks kujuneb 254 mln

eurot.

Kütuseaktsiisi tasumiste prognoosimisel on aluseks võetud kütuse deklareeritud andmed koguste kohta

kütuseliikide lõikes. Samuti on kasutatud Rahandusministeeriumi hinnangut eratarbimise reaalkasvu ja

erinevate majandussektorite kohta (veondussektor, põllumajandussektor), sissetulekute muutusi ning

2 Keskmine vanaduspension (eurot kuus 1.aprilli seisuga) on leitud 44-aastase staaži puhul (44 oli ligikaudu keskmine

vanaduspensionäride osakute summa 2020. aastal). See sõltub pensioni baasosast, aastahindest ja pensioniindeksist, ega

sõltu pensionäride arvust.

26

ootusi majanduskasvu ja maailmaturu naftahinna suhtes. 2024. aasta tasumine kasvab võrreldes 2023.

aastaga 6,4% 521 mln euroni. Tasumise kasvu toetab mitme kütuseliigi aktsiisimäära tõstmine alates 1.

maist. See tõus on esimene nelja aasta jooksul toimuvast järkjärgulisest tõstmisest.

Kütuseaktsiisi 2024. aastaks kavandatud tasumine jaotub erinevate kütuseliikide vahel järgmiselt:

• bensiinilt 153,9 mln eurot,

• diislikütuselt 341,9 mln eurot,

• erimärgistatud kütustelt 1,8 mln eurot,

• soojuse tootmiseks kasutatavalt maagaasilt 10,4 mln eurot,

• muudelt kütuseliikidelt 13,0 mln eurot.

Elektriaktsiisi tasumise kasvu prognoos tuleb eelkõige eratarbimise reaalkasvust ja SKP reaalkasvust.

Hasartmängumaksu tulu prognoosimisel kasutatakse Maksu- ja Tolliameti kuulisi andmeid

mänguautomaatide ja -laudade arvu ning hasartmängumaksu tulu kohta maksuobjektide kaupa. 2024.

aasta kasvab tulu 20,9% võrra 59,1 mln euroni. Kiire maksutulu tõus järgmisel aastal tuleneb jõustuvatest

hasartmängumaksu maksumäära tõusudest mängulaudadele ning loteriile, samuti kaughasartmängule ning

totole ja õnnemänguturniirile. Loteriidelt tasumine moodustab ligikaudu 31% kogu hasartmängumaksu

tulust.

Tollimaksu tulust moodustab ligi 95% tasumine tööstuskaupadelt, mille prognoosimisel võetakse aluseks

kaupade impordi prognoos Euroopa Liidu välistest riikidest, kuid arvestatakse ka muude tasumist

mõjutavate tegurite mõjuga3. Ülejäänud tasumise4 puhul tuginetakse eksperthinnangutele. Pärast

Ühendkuningriigi lahkumist tolliliidust saavutati Euroopa Liiduga kokkulepe. Vastavalt kokkuleppele ei seata

tariife/kvoote just nendele toodetele, mis on toodetud (või töödeldud piisavalt) Ühendkuningriigis või

Euroopa Liidus. Seoses sõjategevusega Ukrainas on kehtestatud ja jõustunud sanktsioonid kindlatele

Venemaa ja Valgevene kaupadele (sh puit, teras, mineraalkütused), mille import on peatatud. Tollimaksu

kogulaekumisest 75% kantakse otse edasi Euroopa Liidu omavahenditesse ning ülejäänud 25% jääb Eestile

administreerimiskulude katteks.

Töötuskindlustusmakse prognoos on seotud brutopalgafondi kasvu prognoosiga.

Kogumispensionimakse prognoos on üks osa füüsilise isiku tulumaksu prognoosist ja sõltub

kogumispensioni süsteemiga liitunute arvust.

Maamaksu prognoos sõltub kohalike omavalitsuste kehtestatud maksumääradest ja maa väärtusest.

2.1.2 Mittemaksulised tulud

2024. aasta mittemaksuliste tulude kasvu veavad saadud toetused ning keskkonnatasud.

Mittemaksulistest tuludest moodustavad suurima osa saadud toetused, peamiselt välistoetused. Samuti

kuuluvad siia mitmesugused tulud kaupade ja teenuste müügist (nt riigilõivud ja majandustegevuse tulud),

finantstulud (dividendid) ja muud tulud (nt keskkonnatasud, trahvid, varade müügitulu). 2024. aasta

3 Näiteks vabakaubanduslepingute sõlmimine, keskmise maksumäära langus jm. 4 Laekumine põllumajandustoodetelt, dumpingu-vastane tollimaks, tasakaalustav tollimaks jm.

27

mittemaksuliste tulude laekumiseks kujuneb 2,7 mld eurot. Võrreldes 2023. aasta riigieelarvega suurenevad

mittemaksulised tulud 0,9%.

28

Tabel 4. Mittemaksuliste tulude jaotus, tuhat eurot

2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, % 2023.a suvine

prognoos

Muutus 2024RE vs 2023.a suvine

prognoos

Muutus, %2024 RE vs 2023.a

suvine prognoos

Mittemaksulised tulud kokku 2 048 044 2 675 081 2 698 629 23 548 0,9% 2 355 637 342 992 14,6%

Saadud toetused 1 048 209 1 626 214 1 744 938 118 724 7,3% 1 384 466 360 473 26,0%

Riigilõivud 91 722 92 170 92 478 308 0,3% 86 614 5 864 6,8%

Tulud majandustegevusest 422 799 484 980 356 549 -128 431 -26,5% 422 596 -66 047 -15,6%

Tulud põhivara ja varude müügist 52 463 26 953 45 435 18 482 68,6% 34 478 10 957 31,8%

Trahvid ja muud varalised karistused 22 910 19 961 21 081 1 121 5,6% 23 005 -1 923 -8,4%

Keskkonnatasud 152 374 147 043 140 351 -6 692 -4,6% 150 219 -9 868 -6,6%

Muud tegevustulud 47 944 43 060 47 907 4 848 11,3% 22 009 25 898 117,7%

Intressi- ja omanikutulud 209 622 234 700 249 888 15 188 6,5% 232 249 17 639 7,6%

29

Joonis 10. Mittemaksuliste tulude jaotus 2024. aasta riigieelarves, %

Saadud toetused

Saadud toetused koosnevad kodumaistest ja välistoetustest. Välisvahendite maht moodustab 2024. aastal

kogu eelarvest umbes 10%. Perioodi 2014-2020 välisvahenditest on kasutusel veel Eesti maaelu arengukava

raames antav toetus, millel on erandina teistest eelmise rahastuperioodi fondidest lubatud

üleminekuperiood, see tähendab et selle fondi vahendeid saab kasutada 2025. aastani. Kui 2023. aasta

eesmärgiks oli Euroopa Liidu (EL) 2014-2020 eelarveperioodi vahendite maksimaalne tulemuslik

kasutamine, siis 2024. aasta jooksul on plaanis kõigi 2021-2027 EL eelarveperioodi ühtekuuluvuspoliitika

fondide meetmetes toetuse andmise tingimused kehtestada. Uute välisvahendite kasutamine on juba

aktiivselt alanud kõigis valdkondades ja aastal 2024 on oodata veel paljude uute taotlusvoorude avamist.

Detailsema ülevaate planeeritud toetustest leiab seletuskirja välisvahendeid kirjeldavast lisast 11 ja

olulisematest rahastatavatest tegevustest seletuskirja osast 3, ministeeriumide valitsemisalade

peatükkidest.

Riigilõivud

Riigilõive koguvad pea kõikide ministeeriumite valitsemisalade asutused, kuid 90% lõivutulust laekub

Justiitsministeeriumi, Kliimaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Siseministeeriumi asutustelt. Riigilõiv on tasu riigi poolt osutatava toimingu eest. Kõige enam laekub

riigilõivu liiklusregistri toimingutelt, 2022. aastal 31,3 mln eurot. Järgnevad riigilõivud isikut tõendavate

dokumentide väljastamisest (14,0 mln eurot), kinnistusraamatu toimingutelt (11,2 mln eurot) ning

kohtuasjade toimingutelt (10,6 mln eurot). Koroonakriisiga kaasnenud majandusaktiivsuse langus vähendas

2020. a laekumist ca 10%, kuid viimasel kahel aastal on laekumine taastunud ning ületas 2022. aastal

kriisieelset taset juba 7,9%. Selle aasta prognoos näeb ette laekumise ajutist langust (5,6%), mis järgmisel

aastal pöördub taas kasvuks (9,5%). Kasv tuleneb peamiselt riigi eelarvestrateegias kokkulepitud

lõivumäärade tõusust, põhiliselt Transpordiameti ja keskkonnakaitse lubade riigilõivud. 2024. aasta

riigieelarves kavandatakse riigilõivude laekumiseks 92,5 mln eurot.

30

Tulud majandustegevusest

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadav

enampakkumistulu (2023. aasta suvise majandusprognoosi põhistsenaariumi kohaselt) väheneb 2024.

aastal võrreldes 2023. aasta prognoositava tuluga, eelkõige kuna EL HKS õigusakti 2023. aastal kokku lepitud

ulatuslike muudatuste mõjul vähendatakse oluliselt enampakkumistel müüdavaid koguseid.

Tuluprognoos lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisest aastal 2024 on 262 mln eurot, see on 22%

väiksem kui 2023. aasta planeeritav tulu (336 mln eurot). Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa 2024.

aastaks prognoositav tulumaht on 99 mln eurot, see tähendab 54% kasvu võrreldes aasta varasemaga.

Atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt, kasutatakse alates 2024. aastast

kogu enampakkumistulu kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete elluviimiseks, sh

Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava radari rajamise tegevusteks; säästva

transpordi projektideks sh uute energiatõhusate rongide hankimiseks, raudteevõrgu elektrifitseerimiseks,

alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas, nullheitega sõidukite kasutuselevõtu

toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks; avaliku sektori hoonete

energiatõhususe parandamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks koostööks; energiatõhususe ja

puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS sektorites; rahvusvahelise

kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside kauplemissüsteemide

koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite koostamiseks suuremates

põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste valgustuslahenduste energiatõhususe parandamiseks.

Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa

vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste toetamiseks (välja

arvatud tahkeid fossiilkütuseid kasutavate energiatootmisüksustega seoses). Atmosfääriõhu kaitse

seadusega kooskõlas otsustatu alusel Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast toetatakse, külgnevalt

teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, kahe pikaajalise (2021-2030)

programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades:

energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis. Tulenevalt

asjaolust, et Moderniseerimisfondi suunatud EL HKS ühikute kauplemistulu saadakse EL

kauplemissüsteemist, mille tuluprognoos on arvestatava määramatusastmega, on fondi programmide

toetusmahu pikemaajaline prognoos lähiaastateks esialgne ning seda uuendatakse tulevaste prognooside

alusel.

Tulud põhivara ja varude müügist

Tulu põhivara ja varude müügist teenib peamiselt Maa-amet riigi funktsioonide täitmiseks mittevajaliku

maa müügist. Vähesel määral teenivad riigieelarvelised asutused tulu ka kinnisvara, transpordivahendite,

metsa ning muude kaupade ja varude müügist. Järgmise aasta eelarves kavandatakse põhivarade ja varude

müügituluks 45,4 mln eurot, mida on võrreldes käesoleva aasta eelarvega 18,5 mln võrra enam tulenevalt

Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute müügist.

Trahvid ja muud varalised karistused

Trahvide ja muude varaliste karistuste all prognoositakse peamiselt väärteomenetluse seadustiku ja

karistusseadustiku, aga ka muude õigusaktide, alusel saadavaid trahvitulusid. Suurima osakaalu (ca 90%)

moodustavad Siseministeeriumi haldusala poolt kogutavad liiklusjärelevalvega seotud trahvid. Ligi miljon

eurot laekub trahvitulu ka kohtute kaudu. Erinevalt mitmest teisest koroonakriisi ajal vähenenud tululiigist

31

on trahvitulu suurenenud nii üleeelmisel kui eelmisel aastal. Sel aastal jääb laekumine prognoositavalt

samale tasemele, kuid langeb järgmisel aastal 8,4% võrra 21,1 mln euroni peamiselt PPA poolt kogutavate

trahvide prognoosi allapoole korrigeerimisese tõttu.

Keskkonnatasud

Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee

erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse

tasu/ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või

jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest. Valdav osa keskkonnatasudest laekub jäätmete keskkonda

viimisest ning maavarade kaevandamise õiguse andmisest. Ligi 80% kogutud keskkonnatasudest jääb

riigieelarve kulude katteks ja kohalikele omavalitsustele eraldatakse ligikaudu 10% laekunud tuludest.

Ülejäänud 10% laekunud tuludest finantseeritakse iga-aastaselt SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse

kaudu sihtotstarbeliselt keskkonnaprojektidele keskkonnaseisundi hoidmiseks, loodusvarade

taastootmiseks ja keskkonnakahjustuste heastamiseks. Majanduskriis vähendas oluliselt ka

keskkonnatasude laekumist. Vähenesid pea kõik tululiigid, enim langes raske kütteõli hinnast sõltuv

põlevkivi kaevandusõiguse tasumäär. Samas ka majandusaktiivsuse taastumisel on see tululiik nüüd kiirema

kasvuga. Järgmise aasta riigieelarves kavandatakse keskkonnatasude mahuks 140,4 mln eurot, mida on

võrreldes käesoleva aasta eelarvega 6,7 mln võrra vähem.

Muud tegevustulud

Muud tegevustulud sisaldavad peamiselt kohtute menetluskulude hüvitisi, oportuniteeditasusid,

universaalse postiteenuse makseid, konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varasid,

sunniraha ja tulusid asendustäitmisest, väljanõudmata deposiite, tagatistasusid ja regressinõudeid ning

muid tulusid varadelt. Need laekuvad riigieelarvesse peamiselt kohtute ja Prokuratuuri tegevuse kaudu ning

Konkurentsiameti eelarvesse universaalse postiteenuse maksetena. Kokku moodustab see tuluartikkel

järgmise aasta eelarves 47,9 mln eurot.

Intressi- ja omanikutulud

Intressi- ja omanikutulud koosnevad omanikutuludest (dividendid ja Eesti Panga kasumieraldis) ja

riigikassale laekuvatest intressituludest. Dividenditulud on prognoositud äriühingute majandustulemuste

prognooside alusel ning lõplikud summad fikseeritakse 2024. aasta kevadel Vabariigi Valitsuse korralduses

pärast 2023. aasta tegelike majandustulemuste selgumist. Peamised omanikutulu maksjad on Riigimetsa

Majandamise Keskus, Elering AS, Eesti Energia AS, AS Tallinna Sadam ja AS Eesti Loto. Dividende maksab ka

Riigi Kinnisvara AS, kuid kuna ta kuulub valitsussektorisse, siis on tal valitsussektori eelarvepositsioonile

neutraalne mõju. Võrreldes käesoleva aasta prognoosiga suurenevad järgmisel aastal intressi- ja

omanikutulud 249,9 mln euroni tulenevalt intressimäärade tõusust.

Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures

selgitatud tulusid detailsemalt.

32

2.2 Kulud

2024. a eelarve prioriteetideks on julgeolek, arenev ja innovaatiline ühiskond ning rohereform

Käesoleva osa eesmärk on anda ülevaade 2024. aasta riigieelarve kulude üldisest majandusliku sisu põhisest

jaotusest. Detailsem valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide põhine kulude ülevaate on

esitatud seletuskirja osas 3.

Riigieelarves planeeritud kulud jagunevad kulude adressaadi järgi kolme kategooriasse: riigiasutuste

kulude, füüsilistele isikutele mõeldud toetused ning juriidilistele isikutele edasiandmiseks mõeldud

eraldised. Riigiasutustele planeeritakse tööjõu- ja majandamiskulusid, finantskulusid, muid tegevuskulusid,

käibemaksu ning mitterahalise kuluna arvestatakse amortisatsiooni. Füüsilistele isikutele edasiandmiseks

planeeritakse sotsiaaltoetusi ning juriidilistele isikutele investeeringutoetusi, muid toetusi ja edasiantavaid

makse.

2024. aasta riigieelarve kulude planeeritud kogumaht on 17,67 mld eurot ja see suureneb 2023. aasta

riigieelarvega võrreldes 5% (vt Tabel 5).

2024. aasta riigieelarve kuludest moodustavad suurima osa (9,95 mld eurot) eraldised juriidilistele isikutele.

Füüsilistele isikutele mõeldud toetuste maht on 4 mld eurot ning riigiasutustele planeeritud kulude maht

3,12 mld eurot (vt joonis 12).

Tabel 5. Kulude jaotus, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Kulud kokku -11 375 671 -16 834 829 -17 668 032 -833 203

Tööjõu- ja majandamiskulud -2 160 316 -2 405 909 -2 644 231 -238 321

Finantskulud -24 090 -98 804 -237 411 -138 607

Muud tegevuskulud -147 652 -340 524 -240 281 100 243

Sotsiaaltoetused -3 101 092 -4 006 951 -4 031 061 -24 110

Investeeringutoetused -353 666 -1 006 470 -1 114 455 -107 985

Muud toetused -2 726 580 -4 075 528 -4 044 605 30 923

Edasiantavad maksud -2 384 333 -4 425 725 -4 792 024 -366 299

Põhivara amortisatsioon -312 251 -299 050 -347 165 -48 115

Käibemaks -165 692 -175 868 -216 799 -40 931

Majandusliku sisu järgi moodustavad 2024. aasta riigieelarve kuludest suurima osa edasiantavad maksud

(27%) ja sotsiaaltoetused ning muud toetused (mõlemad 23%; vt joonis 11).

33

Joonis 11. 2024. aasta riigieelarve kulude jaotus majandusliku sisu järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja

käibemaksuta)

2023.aasta riigieelarve mahtudega võrreldes suurenevad enim edasiantavad maksud (366,3 mln euro

võrra), tööjõu- ja majandamiskulud (238,3 mln euro võrra) ja finantskulud (138,6 mln euro võrra). Väheneb

muude tegevuskulude maht 100,2 mln euro võrra.

Joonis 12. 2024. aasta riigieelarve kulude jaotus adressaadi järgi, % kogumahust (ilma amortisatsiooni ja käibemaksuta)

Edasiantavad maksud

Suurima osa 2024. aasta riigieelarve kuludest moodustavad juriidilistele isikutele planeeritud edasiantavad

maksud, mis kasvavad 2023. aasta riigieelarvega võrreldes 8%. Peamise osa edasiantavatest maksudest

moodustavad Tervisekassale sotsiaalmaksust suunatavad vahendid (1 951,2 mln eurot), kogumispensioni

maksed (498 mln eurot) ja töötuskindlustusmakse (313 mln eurot) ning kohalikele omavalitsustele

edasiantavad maksud (1 950,6 mln eurot).

Muud toetused

Muude toetuste eelarve väheneb 2023. aastaga võrreldes 1% võrra.

34

2023. a eelarvet mõjutavad kõige enam muude toetuste kahanemine SOMi valitsemisalas, kus lõppevad

COVID kriisiga seotud meetmed ning vähenevavad Ukraina sõjapõgenikega seotud kulud. Muud toetused

kasvavad mh. HTMi valitsemisalas (peamiselt teaduse- ja arenduskulude ning kõrghariduse ja eestikeelse

haridusele ülemineku täiendav rahastus ja haridustoetuste suurenemine).

2024. aasta riigieelarve eelnõu koostamisel teadaolevatest toetustest juriidilistele isikutele on võimalik

saada ülevaade lisast 3.

Investeeringutoetused

Investeeringutoetuste eelarve kogumaht on 1 114,4 mln eurot ja toetuste maht kasvab 11% ehk kulude

üldisest kasvust kiiremini. Suur osa investeeringutoetustest (ligi 90%) rahastatakse välisvahenditest,

peamiselt Euroopa Liidu vahendite, aga ka CO2 kvoodimüügi tulude arvelt.

Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringutoetuste kogumaht on 740,4 mln (67% kõigist toetustest).

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ning Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi osakaalud

kõigist investeeringutoetustest on vastavalt 13% ja 12%.

Sotsiaaltoetused

Sotsiaaltoetused on riigieelarvelised toetused füüsilistele isikutele. 2023. aastaga võrreldes suurenevad

sotsiaaltoetused 1% võrra. Peaaegu kogu (99%) sotsiaaltoetuste eelarve planeeritakse

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvesse, mille 3 939,8 mln eurost 2 915 mln eurot (74%) moodustab

riiklik pensionikindlustus, 409,1 mln eurot (10%) peretoetusteks planeeritud summad ja 394,3 mln eurot

(10%) vanemahüvitis.

Sotsiaaltoetuste eelarve suurenemise peamiseks põhjuseks on riikliku pensionikindlustuse vahendite

suurenemine 315,5 mln euro võrra (kasv 12%). Sotsiaaltoetuste eelarvet mõjutab ka peretoetuste süsteemi

muutus. 2023. aastal jõudis samuti lõpule kogumispensioni maksete taastamine riigieelarvest ning

vahendeid 2024. a riigieelarvesse selleks enam ei planeerita.

2024. aasta riigieelarves ettenähtud sotsiaaltoetustest on võimalik saada eraldiseisvalt ülevaade lisast 2.

Tööjõu- ja majandamiskulud

2023. aasta riigieelarvega võrreldes kasvavad tööjõu- ja majandamiskulud 10% ehk 238,3 mln euro võrra.

Kõige enam mõjutavad tööjõu- ja majandamiskulude eelarvet KAM-i valitsemisala majandamiskulude kasv

laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime tugevdamiseks ning samuti kasvud HTM-i ja SOM-i

valitsemisalades, mis võimaldavad muuhulgas tõsta valitsemisalades töötasusid.

2.3 Investeeringud

Suurimad investeeringud suunatakse julgeolekusse ning kestliku majanduskasvu toetamisse

Riigieelarves planeeritud investeeringute kogumaht on 816 mln ning investeeringute eelarve kasvab

võrreldes 2023. aastaga 7%. Kõige suurema osakaaluga, 43% kogumahust, on kinnisvara investeeringud.

Muud investeeringud moodustavad 32%, IT investeeringud 13% ning masinad ja seadmed 7%

investeeringute eelarvest (arvestamata käibemaksu).

35

Eelarve kasv on tingitud eelkõige muude investeeringute suurenemisest ning IT- ja transpordivahendite

investeeringutest. Vähenevad investeeringud kinnisvarasse.

Tabel 6. Riigieelarve investeeringud, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Investeeringud kokku -626 241 -759 811 -816 476 -56 665

Inventar -3 256 -740 -1 121 -381

IT investeeringud -73 928 -72 044 -91 237 -19 193

Transpordivahendid -3 651 -12 842 -33 164 -20 322

Masinad ja seadmed -15 962 -33 007 -49 574 -16 567

Muud investeeringud -141 547 -154 535 -216 810 -62 275

Kinnisvara -290 858 -365 232 -290 860 74 373

Käibemaks -97 039 -121 412 -133 711 -12 299

Valitsemisaladest moodustavad Kaitseministeeriumi investeeringud 56% ning Kliimaministeeriumi

investeeringud 22% investeeringute eelarvest. Siseministeerium moodustab 8% investeeringute

kogumahust.

Joonis 13. Suurima investeeringu mahuga valitsemisalad, miljonit eurot

Investeeringute detailsemast jaotusest valitsemisalade lõikes on võimalik saada ülevaade lisast 4.

Inventar

Soetustest moodustab 73% ehk 0,8 mln eurot HTM-i valitsemisala inventari ning 26% KAM-i valitsemisala

inventari investeeringud.

IT investeeringud

Suurimad IT investeeringud on MKM-is, mille riist- ja tarkvara soetamiseks ning IT arendusteks suunatavate

vahendite (28,3 mln eurot) osakaal IT-investeeringute kogueelarvest on 31%. RAM-i IT investeeringud (22,7

mln eurot) moodustavad 25% kogumahust ning need on kavandatud valitsemisala riigiasutuste

infosüsteemidesse. SIM ja SOM moodustavad mõlemad 10% IT-investeeringute kogumahust.

36

Transpordivahendid

Transpordivahendite investeeringutest on 92% planeeritud SIM-i valitsemisalasse kriisivalmisoleku

parandamiseks vajalikesse soetustesse.

Masinad ja seadmed

Peaaegu pool (48%) kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud KAM-i. Ülejäänud

investeeringud masinatesse ja seadmetesse tehakse peaaegu võrdsetes osades KLIMis, RAMis ja REMis

(kõigis 12% masinate ja seadmete investeeringute eelarve mahust) ning SIMis (11% kogumahust).

Muud investeeringud

78% kogu masinate ja seadmete investeeringute mahust on planeeritud KAM-i. Ülejäänud investeeringud

masinatesse ja seadmetesse tehakse peaaegu võrdsetes osades KLIMis, RAMis, REMis ja SIMis (kõigis 5%

masinate ja seadmete investeeringute eelarve mahust).

Kinnisvara

Suur osa kinnisvarainvesteeringutest tehakse KAMi ja KLIMi valitsemisalas. KAMi (47%, 136,3 mln eurot)

suuremad investeeringud suunatakse hoonete soetamisse ja renoveerimisse ning liitlaste taristusse. 46%

kinnisvarainvesteeringute kogumahust (133,5 mln eurot) on kavandatud KLIMi, sealhulgas maanteede

ehitusse ja hooldamisse ning Rail Baltica arendusse.

Riigi kinnisvarapoliitika kohaselt on Riigi Kinnisvara AS tsentraliseeritud korraldusmudeli pakkuja, mis

võimaldab vara optimeerida ning hoida kokku kinnisvarakeskkonnaga seotud kulutusi. Riigi Kinnisvara AS-i

eelarvest rahastatakse nende hoonete investeeringuid, mis on Riigi Kinnisvara AS-i omandis ning

investeeringujärgselt antakse tagasi rendile keskvalitsuse asutustele (riigieelarves kajastub investeering läbi

rendimaksete) kogumahus 52,5 mln eurot. Ülevaade investeeringutest asub Rahandusministeeriumi

kodulehel.

Seletuskirja kolmandas osas on põhiseaduslike institutsioonide ja ministeeriumide valitsemisalade juures

detailsem ülevaade investeeringutest ja investeeringutoetustest.

2.4 Finantseerimistehingud

Finantseerimistehingute eelarves kajastatakse eelarveaastal kavandatav finantskohustuste võtmine (nt

laenude ja kapitalirendikohustuste võtmine ja võlakirjade emiteerimine) ja varem võetud finantskohustuste

tasumine, laenude andmine ja antud laenude tagasimaksed, aga ka finantsinvesteeringute (nt aktsiad ja

osalused) ost ja müük. Positiivne eelarve näitab raha sissevoolu riigikassasse ja negatiivne eelarve raha

väljavoolu.

Tabel 7. Riigieelarve finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot

2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Finantseerimistehingud kokku 24 338 467 591 919 445 451 854

Lühiajalised finantsinvesteeringud -1 164 533 0 0 0

Laenunõuded 8 609 -14 541 11 203 25 744

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -148 000 -103 000 -84 000 19 000

37

Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused

rahvusvahelistes organisatsioonides -154 044 -109 162 -26 910 82 252

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 454 000 -114 575 -112 795 1 780

Laenukohustised -124 583 808 885 1 131 955 323 070

Muud finantseerimistehingud 1 152 907 0 0 0

Käibemaks -17 -16 -9 7

Finantseerimistehingute kogumaht 2024. a eelarves peaaegu kahekordistub. Suurema

finantseerimistehingute eelarve mahuga (käibemaksuta) valitsemisalad on Rahandusministeerium (1 112,1

mln) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (186,1 mln). Vähemal määral on

finantseerimistehinguid ka Kliimaministeeriumi (10,7 mln) ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

eelarves (3,9 mln).

Suurima mõjuga tegevused:

Suurima mõjuga finantseerimistehinguks on laenukohustiste võtmine Rahandusministeeriumi poolt, mille

2024. a kogumahuks on riigieelarves planeeritud 1 132 mln.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium kavandab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele 2024. a.

finantseerimistehinguna 100 mln euro ulatuses vahendeid ettevõtjatele laenude ning eraldi Ukraina suunal

täiendava finantseerimistoe pakkumiseks. Samuti jätkab MKM riskikapitali pakkumist AS Smartcapi kaudu

mahus 75 mln eurot, et toetada innovaatilisi rahvusvahelise kasvupotentsiaaliga ettevõtteid

Detailsem ülevaade finantseerimistehingute eelarvetest on esitatud osas 3 vastavate valitsemisalade

peatükkides.

38

3. OSA. 2024. aasta riigieelarve vahendite liigendus

Riigieelarve seletuskirja 3. osa on esitatud struktuuris, mis vastab seaduse ülesehitusele. 2024. a riigieelarve

seaduses liigendatakse riigieelarve vahendid administratiivselt põhiseaduslike institutsioonide, Vabariigi

Valitsuse ja ministeeriumide valitsemisalade kaupa ning sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja

finantseerimistehinguteks. Antud peatükk käsitleb valitsemisalade tulusid, kulusid tegevuspõhises ja

majandusliku sisu vaates, investeeringuid ning finantseerimistehinguid. 3. osa lisad, on järjestatud

numbritega 12-18.

Iga valitsemisala juures esitatakse valitsemisala kulud esmalt tegevuspõhises vaates. See sisaldab

valitsemisala kõigi tulemusvaldkondade koondandmeid, kus tulemusvaldkonna kulude jaotus on esitatud

programmide ja programmide tegevuste lõikes. Ülevaade annab tervikvaate tulemusvaldkonna

ülesehitusest, tegevustest ja nende maksumusest kolme eelarveaasta võrdluses. Iga valitsemisala kohta

esitatakse terviklikult ka valitsemisala kulud majandusliku sisu vaates koos selgitusega.

Valitsemisalade eelarveid tulemuspõhiselt ja majandusliku sisu järgi selgitavad detailsed tabelid on

koondatud lisadesse ning need on esitatud riigiüleses vaates, kus iga valitsemisala või tulemusvaldkond on

tervikvaates tabelina esitatud.

3. osa metoodika selgitus

• „Kulud majandusliku sisuga“ vaadetes on arvestatud koos käibemaksuga;

• „Investeeringud kokku“ on koos käibemaksuga. Investeeringute objektid on kuvatud käibemaksuta;

• Finantseerimistehingute kulud on toodud kooskäibemaksuga;

• „Kulud tegevuspõhises vaates“ on välja toodud käibemaksuta;

• Tuludes tuuakse ka riigiasutuste käibemaksukulu välja samas summas maksutuluna;

• Vastavalt riigieelarve seadusele kajastatakse tulud „+“märgiga, kulud ja investeeringud kajastatakse „-

“ märgiga, finantseerimistehingud kajastatakse sõltuvalt tehingu iseloomust kas „+“- või „-“ märgiga.

2022 a. eelarve täitmise andmed vastavad Riigikontrollile esitatud Riigieelarve täitmise aruande (RETA)

andmetele. 2023.a andmetes kuvatakse riigieelarve (RE) ja riigieelarve (RE) muutmine. Tabelites esitatud

veerg „Muutus“ annab ülevaate muutusest 2024 vs 2023. Tegevuspõhist eelarvet selgitavates tabelites on

näidatud valitsemisala kõik programmid ja programmi tegevused, mille puhul saab näidata kas 2022. a

täitmist, 2023. a RE mahte või 2024. a RE mahtu. Selline lähenemine annab ülevaate valitsemisala eelarve

programmide ja programmi tegevuste dünaamikast kolme aasta jooksul. Seoses osade ministeeriumite

tegevuse ümberkorraldamisega 2023. a, on seletuskirja lisas 17 esitatud kõigi nende tulemusvaldkondade

eelarved, mida ümberkorraldamine puudutas;

Kui joonistel on rohkem kui 4 sektorit (andmerida), siis tuuakse nimeliselt välja 3 suuremat ja ülejäänu

summeeritakse kokku „Muu kokku“ sektorisse. Jooniseid toetavad samas alapeatükis tabelid, kus andmed

on detailselt välja toodud.

3.1 Riigikogu kantselei

Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub

seadusandlik võim.

39

Riigikogu eelarve koosseisu kuulub Riigikogu liikmete seadusest tulenevaid kulusid kajastav eelarve ning

Riigikogu Kantselei, mille koosseisu kuuluvad eriseaduste alusel tegutsevad struktuuriüksused Riigi

valimisteenistus ja Arenguseire Keskus. Riigikogu valitsemisala eelarves kajastub Erakondade Rahastamise

Järelevalve Komisjoni eelarve.

Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikogu kantselei Vabariigi Valitsusele lisavahendite

taotluse kokku 13,2 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia perioodi kohta. Lisataotlus kiideti heaks

osaliselt. Sarnaselt muude valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks

võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks

vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.

Riigikogu Kantselei põhiülesanne on Riigikogule tema põhiseaduslike funktsioonide täitmiseks vajalike

tingimuste loomine, Riigikogu ja tema organite nõustamine õigusloome ja parlamentaarse kontrolli alal ning

Riigikogu teenindamine ja tema asjaajamise korraldamine.

Riigi valimisteenistus tagab valimiste seadusekohase ettevalmistamise ja läbiviimise ning korraldab

valimisseadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalike tehniliste lahenduste arendust ja haldust. Riigi

valimisteenistus teenindab Vabariigi Valimiskomisjoni.

Arenguseire Keskuse ülesanne on ühiskonna pikaajaliste arengute väljaselgitamine, analüüsimine ja nende

põhjal arengustsenaariumide koostamine.

Erakondade rahastamise järelevalve komisjon kontrollib erakondade ja valimistel osalevate valimisliitude

ning üksikkandidaatide raha hankimise ja kulutamise seaduslikkust ning muude erakonnaseadusest

tulenevate reeglite täitmist. Komisjoni teenindab Riigikogu Kantselei.

40

3.1.1 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 14. Riigikogu kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 8. Riigikogu kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -23 787 -33 200 -35 065 -1 865 6%

Tööjõukulud -16 634 -21 172 -20 396 776 -4%

Majandamiskulud -4 918 -7 951 -8 980 -1 029 13%

Finantskulud -74 0 0 0 0%

Sotsiaaltoetused -1 -3 -3 0 0%

Muud toetused -132 -2 143 -2 848 -705 33%

Põhivara amortisatsioon -1 407 -1 007 -1 352 -345 34%

Käibemaks -621 -924 -1 486 -562 61%

2024. aasta kulude ja toetuste eelarve kasv võrreldes 2023. aastaga 6%. Suuremad kulud on seotud 2024.

aasta juunis toimuva Euroopa Parlamendi valimise korraldamise ja läbiviimisega, valimistega seotud

infosüsteemide haldamise ja arendamisega ning rahvusvahelise suhtluse märkimisväärse kasvuga.

Tööjõukuludest kasutatakse 52% Riigikogu liikmetele tasude maksmiseks vastavalt Riigikogu liikme

staatuse seadusele ja Kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele. Muud tööjõukulud nähakse ette

kuue fraktsiooni, üheteistkümne alalise komisjoni, kolme erikomisjoni ning muude teenistujate töötasuks

ning sellega seotud maksudeks.

Majandamiskulude aastasest eelarvest 38% kasutatakse Riigikogu liikme staatuse seadusest tulenevate

hüvitiste maksmiseks ning 62% peamiselt administreerimiskuludeks, hoonete ülalpidamiskuludeks,

välissuhtlusega seotud kuludeks ning IT ja muude põhitegevusega seotud kuludeks.

Sotsiaaltoetused - "August Rei parlamendiuuringu stipendiumi statuudile" õppetoetus teadustööde eest

kahele parlamendiuuringute stipendiaadile, suurus stipendiaadi kohta on 1 500 eurot.

41

Muude toetuste eelarvesse on lisaks rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksudele planeeritud 2 010

tuhat eurot 2024. aasta juunis toimuva Euroopa Parlamendi valimise korraldamiseks ja läbiviimiseks.

Liikmemaksud - Riigikogu on 10 rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest suuremad on Balti Assamblee,

Parlamentidevaheline Liit, Euroopa Julgeoleku ja Koostöö Organisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ja

NATO Parlamentaarne Assamblee.

Amortisatsiooni arvestatakse hoonetelt, IT tark- ja riistvaralt ning muudelt varadelt.

3.1.2 Investeeringud

Investeeringuid on 2024. aasta eelarvesse planeeritud vaid Riigikogu käsutuses Tallinnas Toom-Kooli

tänaval asuvate hoonete renoveerimiseks ja IT investeeringuteks.

Tabel 9. Riigikogu kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -526 -4 317 -4 993 -676 16%

IT investeeringud -281 -1 451 -2 003 -552 38%

Kinnisvara -162 -2 146 -2 090 57 -3%

Riigikogu hoonete renoveerimine -162 -2 146 -2 090 57 -3%

Käibemaks -83 -720 -900 -181 25%

3.2 Vabariigi Presidendi Kantselei

Vabariigi Presidendi Kantselei ülesandeks on Vabariigi Presidendi põhiseaduslike funktsioonide täitmise

toetamine. Vabariigi Presidendi Kantselei korraldab Eesti riigipea riigisisest ja -välist suhtlemist ning

nõustamist, juhib infovahetust meedia, avalikkuse ja teiste partneritega, valmistab ette õigusakte.

Korraldab ametist lahkunud presidentide teenindamise vastavalt Vabariigi Presidendi ametihüvede

seadusele ning täidab teisi ülesandeid.

Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Vabariigi Presidendi kantselei Vabariigi Valitsusele

lisavahendite taotlusi kokku 1,1 miljoni euro ulatuses 2024. aastaks. Lisataotlused kiideti heaks osaliselt.

Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse mahtumiseks võimalik kõiki

lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt kriitilisemaks vajadusteks.

Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.

3.2.1 Tulud

Tabel 10. Vabariigi Presidendi kantselei tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Tulud kokku 149 28 28 0 0%

Saadud toetused 113 0 0 0 0%

Tulud majandustegevusest 36 28 28 0 0%

42

Tulud majandustegevusest

Tuludes kajastatakse toitlustusest saadavat omatulu. Alates 2022. aastast lisandus toitlustamisest

saadavale omatulule MKM-ist struktuuritoetus IT vahenditeks. Vabariigi Presidendi Kantselei tulud jäävad

võrreldes eelmise aastaga samale tasemele.

3.2.2 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 15. Vabariigi Presidendi kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 11. Vabariigi Presidendi kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -5 412 -5 571 -5 990 -419 8%

Tööjõukulud -2 552 -2 691 -2 745 -54 2%

Majandamiskulud -2 210 -2 199 -2 576 -377 17%

Muud tegevuskulud -6 0 0 0 0%

Muud toetused -229 -228 -228 0 0%

Põhivara amortisatsioon -110 -137 -137 0 0%

Käibemaks -306 -316 -304 12 -4%

Personalikulude kasv tuleneb kõrgemate riigiteenistujate ametipalga seadusest, millega kaasneb

presidendi palga, pensioni ja majandamiskuludes ka esindustasude tõus.

Majandamiskulud suurenesid seoses remondifondi ja kulude kasvu leevendamiseks mõeldud vahendite

kasvuga.

Presidendi palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.

Majandamiskuludes kajastatakse presidendi esindustasu, mis makstakse vastavalt Vabariigi Presidendi

ametihüve seadusele. Presidendi esindustasu on 20% ametipalgast. Ametis oleva presidendi abikaasa

esindustasu on 30% presidendi ametipalgast.

43

Eelarveaastal väljamakstavad eripensionid ja pensionisuurendused makstakse vastavalt Vabariigi

Presidendi ametihüve seadusele.

Pensionid jagunevad toitjakaotuspensioniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi ametipensioniks

(makstakse kolmele isikule).

Pensionid jagunevad toitjakaotuspensioniks (makstakse ühele isikule) ja presidendi ametipensioniks

(makstakse kolmele isikule).

Vabariigi Presidendi Kantselei eelarvest eraldatakse tegevustoetuseks Presidendi poolt ellu kutsutud

institutsioonidele:

• SA Eesti Koostöö Kogu,

• SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu,

• Eesti Kodukaunistamise Ühendus,

• MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum,

• MTÜ 20. Augusti Klubi.

3.2.3 Investeeringud

Investeeringuna on planeeritud inventari soetamine ja Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone

rekonstrueerimise projekteerimise jätkamine.

Tabel 12. Vabariigi Presidendi kantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -683 -445 0 445 -100%

Inventar -8 -11 0 11 -100%

IT investeeringud -203 0 0 0 0%

Muud investeeringud -11 0 0 0 0%

Kinnisvara -347 -360 0 360 -100%

Vabariigi Presidendi Kantselei peahoone -347 -360 0 360 -100%

Käibemaks -113 -74 0 74 -100%

3.3 Riigikontroll

Riigikontroll viib läbi tulemus-, vastavus- ja finantsauditeid, eesmärgiga uurida kuidas riik ja kohalikud

omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest pakkunud.

Riigikontrolli eelarve kogumaht on 2024. aastal ca 6,01 mln eurot, mis on riigieelarvest 0,04%.

Riigieelarve ja eelarvestrateegia koostamisel esitas Riigikontroll Vabariigi Valitsusele lisavahendite

taotluseid kokku 2,1 miljoni euro ulatuses kogu eelarvestrateegia (aastad 2024-2027 kokku) perioodi kohta.

Lisataotlused kiideti heaks osaliselt. Sarnaselt valitsemisaladega ei olnud eelarvepositsiooni eesmärkidesse

mahtumiseks võimalik kõiki lisataotlusi täies ulatuses rahuldada ja vahendeid eraldati hinnanguliselt

kriitilisemaks vajadusteks. Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast

7.

44

3.3.1 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 16. Riigikontrolli suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 13. Riigikontrolli kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -5 400 -5 855 -6 011 -156 3%

Tööjõukulud -3 907 -4 109 -4 307 -199 5%

Majandamiskulud -1 220 -1 417 -1 377 40 -3%

Muud tegevuskulud 0 0 0 0 0%

Põhivara amortisatsioon -52 -82 -79 3 -4%

Käibemaks -221 -248 -248 -1 0%

Riigikontrolli eelarvest 72% on tööjõukulud. Majandamiskuludest ca 53% kulub rendi ja kõrvalkulude

makseteks Riigi Kinnisvara AS-ile. Ülejäänud majandamiskuludest moodustavad suurema osa info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia kulud, personali arendamise ja koolitusega seotud kulud ning

välissuhtlusega seotud kulud. 2024. aasta majandamiskulud vähenevad võrreldes 2023. aastaga 3%.

Personalikulude muutus 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga on 5%.

Riigikontrolöri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.

Majandamiskuludes kajastatakse riigikontrolöri esindustasu.

Riigikontrolli liikmemaksud planeeritakse majandamiskulude koosseisus.

3.4 Õiguskantsleri kantselei

Õiguskantsleri Kantselei ülesandeks on toetada õiguskantsleri tegevust põhiseadusest ja seadustest

tulenevate ülesannete täitmisel, teostada järelevalvet õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele

vastavuse üle, kontrollida isikute põhiõiguste ja vabaduste järgimist avalikke ülesandeid täitvate asutuste

ja ametnike poolt, täita lasteombudsmani funktsiooni, täita Eesti riikliku inimõiguste kaitse ja edendamise

45

asutuse ülesandeid, tagada puuetega inimeste õiguste kaitse, ning olla Eesti Vabariigi kui ÜRO isikute

väärkohtlemise vastase konventsiooniga ühinenud riigi ennetusasutus.

Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on seista hea selle eest, et Eesti riigis kehtivad

seadused oleksid kooskõlas põhiseadusega ning siinsete inimeste põhiõigused ja vabadused oleksid

kaitstud.

Põhiseaduslike institutsioonide eelarved peale heakskiitmist on leitavad Lisast 7.

3.4.1 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 17. Õiguskantsleri kantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 14. Õiguskantsleri kantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -3 068 -3 378 -3 512 -134 4%

Tööjõukulud -2 384 -2 568 -2 580 -12 0%

Majandamiskulud -566 -675 -779 -104 15%

Muud toetused -16 -11 -11 0 3%

Põhivara amortisatsioon -2 0 0 0 0%

Käibemaks -100 -124 -141 -17 13%

Kulud on võrreldes eelmise aastaga kasvanud peamiselt tööjõu-ja kinnisvara kulude katteks eraldatud

vahenditest.

Õiguskantsleri palgafond makstakse vastavalt kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seadusele.

Majandamiskuludes kajastatakse õiguskantsleri esindustasu.

Õiguskantsleri Kantselei on nelja rahvusvahelise organisatsiooni liige - Rahvusvaheline Ombudsmanide

Instituut ja Euroopa lasteombudsmanide võrgustik ning Riiklike inimõiguste institutsioonide Euroopa ja

maailma võrgustik.

46

3.5 Riigikohus

Riigikohus on Eesti Vabariigi kõrgeim kohus. Põhiseaduse järgi on Riigikohus kassatsioonikohus ja

põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. Riigikohtu pädevuses on põhiseaduslikkuse järelevalve teostamine,

kohtulahendite kassatsiooni korras läbivaatamine, teistmisavalduste läbivaatamine ning muude seadusest

tulenevate ülesannete täitmine. Riigikohtu kui Eesti kõrgema kohtu ülesanne on tagada lõpliku õigusrahu

saabumine menetlusosaliste vahel ja aidata kaasa seaduste ühetaolisele kohaldamisele kogu riigis.

Kõikide kohtute tööprotsessid on inimtöö kesksed. Riigikohtu puhul on sealjuures vältimatu, et

õigusemõistmisega seotud personali kvalifikatsioon on kõrgeim. See on ka vältimatu eeldus tööprotsesside

edasiseks optimeerimiseks ja lõppkokkuvõttes suurema tõhususe saavutamiseks. Riigikohus on

ajavahemikul 2015-2022 tegutsenud eelarvelise piiratuse tingimustes ning kohtumenetluse kvaliteedi ja

efektiivsuse hoidmine on toimunud peamiselt sisemiste ressursside arvel. Kõige ulatuslikum tugi- ja

õigusemõistmist kaudselt toetavate tööprotsesside ülevaatamine toimus 2021-2022. Loobuti kõikidest

tegevustest, mis ei ole hädavajalikud Riigikohtu seadusejärgsete ülesannete täitmiseks ja toimepidevuseks.

Selle tulemusena ei tee Riigikohus alates 2022. aastast enam ka kohtupraktika analüüse. Riigikohtus

toimunud ümberkorralduste ulatust iseloomustab kokkuvõtvalt kõige paremini teenistuskohtade arvu

vähenemine (11,8%), mis on keskvalitsussektorisse kuuluvate organisatsioonide võrdluses üks suurimaid.

2023. aasta prognoositav vabatahtlik personalivoolavus on tõenäoliselt 16-17%, kusjuures vahetub umbes

1/3 kohtunõunikest.

Riigikohus taotles 2024. aastaks täiendavaid vahendeid 1,49 mln eurot, sh teenistujate tööjõukuludeks 1,08

mln eurot; kohtunike ja kohtunike järelkasvu koolituseks, valikuks ja kompetentside arendamiseks 0,34 mln

eurot; infoturbeks 0,058 mln eurot ning välissuhtluseks 0,012 mln eurot. Läbirääkimiste tulemusena

eraldati tegevuskulude kasvu leevendamiseks 2024. aastaks 0,24 mln eurot ja kogu eelarvestrateegia 2024-

2027 perioodi koha 0,96 mln eurot.

3.5.1 Tulud

Tulenevalt menetlusseadustikes tehtud muudatustest tasuvad menetlusosalised alates 2023. aastast

üksnes riigilõivu. Varasem kautsjoniteks ja riigilõivudeks jagunemine on asendunud menetlusosaliste jaoks

selgema käsitlusega, millised kulud on õigusemõistmisega seotud, aga samuti lihtsamalt administreeritava

korraldusega.

Tabel 15. Riigikohtu tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Tulud kokku 428 220 351 131 60%

Saadud toetused 10 0 38 38 100%

Riigilõivud 311 220 310 90 41%

Tulud majandustegevusest 1 0 3 3 100%

Trahvid ja muud varalised karistused 5 0 0 0 0%

Muud tulud 101 0 0 0 0%

Riigilõivud

Riigikohtu muude tegevustulude all kajastati kuni 2022. aastani Riigikohtule kaebuse esitamisel tasutud

kassatsioonikautsjonite laekumist ning laekunud riigilõive. Seoses Tsiviilkohtumenetluse Seadustiku ning

47

Halduskohtumenetluse Seadustiku muutustega kajastatakse kõik kohtutoimingute eest tasutavad summad

riigilõivudena.

3.5.2 Kulud majandusliku sisu vaates

Alates 2019. aastast ei ole riigi eelarvestrateegia ja riigieelarvega Riigikohtule tegevuskuludeks ettenähtud

piirmääraga vahendite maksimaalsed mahud küllaldased.

Joonis 18. Riigikohtu suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 16. Riigikohtu kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -5 959 -6 441 -6 911 -470 7%

Tööjõukulud -4 971 -5 424 -5 563 -139 3%

Majandamiskulud -654 -683 -987 -304 44%

Muud toetused -9 -9 -14 -5 49%

Põhivara amortisatsioon -218 -217 -215 2 -1%

Käibemaks -105 -108 -132 -24 22%

Riigikohtu kulud on võrreldes eelmise aastaga suurenenud 7%. Muutust mõjutab enim majandamiskulude

kasv.

Riigikohtu eelarvest 81% moodustavad tööjõukulud. Sellest 42% moodustab kohtunike arvestuslik

palgafond.

Riigikohus on üheksa rahvusvahelise organisatsiooni liige, millest kuuele organisatsioonile tasutakse

liikmemaksu. Suuremad on EL Riiginõukogude ja Kõrgemate Halduskohtute Ühenduse liikmemaks, Euroopa

Kohtunike Koolituse Võrgustiku liikmemaks (EJTN) ning Euroopa Konstitutsioonikohtute Konverentsi

liikmemaks. Viimast tasutakse üle 2 aasta.

48

3.6 Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse eelarve koosseisu kuuluvad Euroopa Liidu makse, Vabariigi Valitsuse reserv ja

omandireformi reservfond, kohalike omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond, kohaliku

omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud.

Joonis 19. Vabariigi Valitsuse suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 17. Vabariigi Valitsuse eelarve, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

KULUD -2 573 417 -3 108 344 -3 131 489 -23 142 1%

Euroopa Liidu makse -362 957 -372 350 -357 725 14 625 -4%

Vabariigi Valitsuse reservid5 0 -219 103 -121 767 97 336 -44%

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -502 359 -640 110 -566 305 73 805 -12%

Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond

-107 302 -107 370 -135 126 -27 756 26%

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud

-1 600 799 -1 769 411 -1 950 563 -181 152 10%

3.6.1 Euroopa Liidu makse

Eesti makse Euroopa Liidu eelarvesse võrreldes 2023. aasta eelarvesse planeeritud summaga 2024. aastal

veidi väheneb, eelkõige tulenevalt sellest, et EL eelarvest liikmesriikidele tehtavad struktuurivahendite

väljamaksed saavad prognoosi järgi olema väiksemad kui 2023. aastal (lõppenud on 2014-2020 perioodi

vahendite kasutamine ning 2021-2027 perioodi maksed pole liikmesriikides veel täit hoogu sisse saanud),

mistõttu liikmesriigid ei pea nende maksete katteks ka nii palju EL eelarvesse sisse maksma. Lisaks on Eesti

makse prognoositav tollimaksude osa 2023. aastaga võrreldes väiksem (75% tollimaksudest makstakse EL

eelarvesse).

5 Vabariigi Valitsuse reservide kasutus kajastatakse riigieelarve täitmises põhiseaduslike institutsioonide ja

valitsemisalade eelarve täitmises.

49

EL iga-aastane eelarve koostatakse EL pikaajalise 2021-2027 eelarveraami alusel, milles on lepitud kokku eri

poliitikavaldkondade maksimaalsed rahamahud igal aastal. 2023. aastal esitas komisjon ettepaneku EL

pikaajalise eelarve 2021-2027 muutmiseks, eelkõige et tagada 2024-2027 aastatel jätkuv toetus Ukrainale

ning katta EL taastekava rahastamiseks võetud ELi laenu kasvanud intressikulud. Liikmesriigi iga-aastane

sissemakse sõltub eelkõige EL eelarve programmide makseprofiilist ehk sellest, kuidas eri programmidest

tehtavad väljamaksed aasta-aastalt muutuvad. Teiseks sõltub makse suurus riigi osakaalust eelarve

rahastamises, mis omakorda sõltub eelkõige riigi RKT (rahvamajanduse kogutoodang) osakaalust EL RKT-s

ja väiksemal määral ka sellest palju riigis tollimakse kogutakse. Kuna Eesti RKT inimese kohta läheneb aasta-

aastalt EL keskmisele tasemele, kasvab pika-ajaliselt ka Eesti osakaal EL eelarve rahastamises.

EL eelarve tulud (omavahendid) kogutakse alates 2021. aastast kokku järgmistest allikatest:

• RKT põhised sissemaksed – umbes 72% tuludest;

• Harmoneeritud käibemaksubaasi põhised sissemaksed – umbes 12% tuludest;

• EL välispiirilt kogutud tollimaksud 75% ulatuses kogutud summadest – umbes 12% tuludest;

• Ringlusesse võtmata plastpakendijäätmete omavahend – umbes 4% tuludest.

3.6.2 Vabariigi Valitsuse reservid

Tabel 18. Vabariigi Valitsuse eelarve. Vabariigi Valitsuse reservid, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Vabariigi Valitsuse reservid6 0 -219 103 -121 767 97 336 -44%

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeta reserv 0 -127 787 -22 597 105 190 -82%

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond 0 -2 000 -2 000 0 0%

Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeline reserv 0 -89 316 -97 170 -7 854 9%

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist antakse toetusi omandireformiga seotud kulude katteks.

Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist raha eraldamine ja selle kasutamine toimub Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud korras.

Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt

Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja selle

kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendeid

kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse

otsustele.

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahendite maht väheneb, kuna 2023. aastaks planeeriti reservi

täiendavad ühekordsed vahendid tervise-, julgeoleku-, põgenike- ja energiakriisi ettenägematute kulude

katmiseks. 2024. aastaks hinnatakse akuutsete ettenägematute kulude vajadust märksa väiksemaks.

Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse on kavandatud tegevused, kus valitsemisaladel

pole teada tegevuste täpne rahaline maht või detailne tegevuste kava. Ülevaade sihtotstarbelise reservi

tegevustest asub lisas 5.

6 Vabariigi Valitsuse reservide kasutus kajastatakse riigieelarve täitmises põhiseaduslike institutsioonide ja

valitsemisalade eelarve täitmises.

50

3.6.3 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond ja tasandusfond

Tabel 19. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond, tuhat eurot

2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -502 359 -508 250 -552 523 -44 273 9%

Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -502 359 -508 250 -566 134 -44 273 9%

sh üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus -380 710 -468 305 -468 305 0 0%

sh koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus

-15 000 -15 000 -16 000 -1 000 7%

sh huvihariduse ja -tegevuse toetus -10 250 -10 250 -10 250 0 0%

sh kohalike teede hoiu toetus -29 313 -29 313 -29 313 0 0%

sh üle antud endiste riigiteede toetus -63 -63 -79 -16 25%

sh raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus

-2 650 -2 650 -2 650 0 0%

sh matusetoetus -4 000 -4 000 0 4 000 -100%

sh asendus- ja järelhooldusteenuse toetus -19 006 -19 006 -21 306 -2 300 12%

sh toimetulekutoetuse maksmise hüvitis -39 943 -46 123 -38 411 7 712 -17%

sh rahvastikutoimingute hüvitis -1 424 -1 361 -1 127 234 -17%

sh sõjapõgenike ja kõrgenenud energiakuludega toimetulemise toetus

0 -10 430 0 10 430 -100%

sh pikaajaline hooldus 0 -39 200 0 39 200 -100%

Riigieelarvest omavalitsustele edasi kantavate riiklike maksutulude ning tasandus- ja toetusfondi ühtne

eesmärk on tagada kohalikele omavalitsustele piisavad vahendid kohalike elu küsimuste üle iseseisvalt

seaduste alusel otsustamiseks. Kui ülejäänud vahendite kasutamise üle otsustab ainult kohalik omavalitsus,

siis toetusfondi vahendid on määratud konkreetseteks otstarveteks.

Toimetulekutoetust maksavad välja kohaliku omavalitsuse üksused selleks riigieelarvest saadava hüvitise

arvelt. Toimetulekutoetuse kulude tõusu on mõjutanud nii toimetulekupiiri tõus 2022. aasta juunist 200

eurole kui ka ukraina sõjapõgenikud.

Toetust üldhariduskoolide pidamiseks antakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuluks ja

nende täienduskoolituseks, õppekirjanduseks, koolilõunaks, tõhustatud ja eritoe tegevuskuludeks

(toetatakse vajalike tugiteenuste, kohandatud õppematerjalide, -vahendite ja –keskkonna pakkumisega

seotud kulude katmist) ning kultuurilisteks õppekäikudeks. Täpsem üldhariduskoolide pidamiseks antava

summa suurus sõltub õpilaste arvu muutustest ning selgub 10.11.2023 EHISe andmete põhjal.

Kohalike teede hoiu toetus suurendab kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kohalike teede jooksval

hooldamisel ning ehitamisel.

Üle antud endiste riigiteede toetus võimaldab kohaliku omavalitsuse üksustel tagada saadud teede

hooldus vajalikul tasemel.

Huvitegevuse toetus panustab haridus ja noorte programmi eesmärgi saavutamisse. Kohaliku omavalitsuse

üksustele suunatava toetuse eesmärk on teha huvitegevus ja huviharidus 7–19-aastastele noortele

paremini majanduslikult ja regionaalselt kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid võimalusi

vähemalt kolmes valdkonnas: kultuur, sport ning loodus-, täppisteadused ja tehnoloogia.

Suure hooldus- ja abivajadustega laste lapsehoiuteenust korraldavad sotsiaalhoolekande seaduse kohaselt

kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse üksus saab toetust kasutada suure hooldus- ja

51

abivajadustega laste lapsehoiu-, tugiisiku-, sotsiaaltranspordi- või muudeks sotsiaalteenusteks, mis aitavad

vähendada perekonna hoolduskoormust või hooldus- ja abivajadusest tulenevat lisavajadust.

Asendus- ja järelhooldusteenuse, matusetoetuse ning pikaajalise hoolduse toetuse vahendid laekuvad

2024. aastast kohalikele omavalitsustele läbi tulumaksu ja tasandusfondi.

Maavalitsuste tegevuse lõpetamisega seonduvalt anti 2018. aastast Siseministeeriumi vastusvaldkonda

kuuluvate rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute (nt abielud, lahutused jne) täitmine maakonnakeskuse

kohalikele omavalitsustele koos selle täitmiseks vaja minevate vahenditega. Ülejäänud kohaliku

omavalitsuse üksused registreerivad üksnes sünde ning üksikutel juhtudel ka surmasid. Hüvitist makstakse

eelarveaastale eelnenud aasta juhtumite arvu alusel. Juhtumite arv on oluliselt kasvanud ukraina

sõjapõgenike lisandumise tõttu.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetust antakse kohaliku omavalitsuse üksustele

eesmärgiga motiveerida neid suurendama õpetajate palka. 2019. aastast antakse omavalitsusüksusele

toetust lasteaiaõpetajate palga tõstmise motiveerimiseks juhul, kui omavalitsuse lasteaiaõpetaja töötasu

alammäär on vähemalt 90% ning magistrikraadiga (või sellega võrdsustatud tasemega) lasteaiaõpetajal

vähemalt 100% üldhariduskooli õpetaja töötasu alammäärast.

Tasandusfondi vahendid on ette nähtud kohaliku omavalitsuse üksuste ülesannete täitmise võimaluste

ühtlustamiseks. Vahendite kasutamise üle otsustavad toetuse saajad.

3.6.4 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud

Tabel 20. Vabariigi Valitsuse eelarve. Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 600 799 -1 769 411 -1 950 563 -181 152 10%

tulumaks -1 525 688 -1 694 331 -1 876 382 -182 051 11%

maamaks -59 140 -59 000 -58 000 1 000 -2%

keskkonnatasud -15 947 -15 965 -16 066 -101 1%

liikluskaamerate trahvitulu -24 -115 -115 0 0%

Füüsilise isiku tulumaksu laekumine jaguneb keskvalitsuse ja kohaliku omavalitsuse vahel. Seevastu

maamaks, mis on küll riiklik maks, laekub täielikult kohalike omavalitsuste eelarvesse. Keskkonnatasude

laekumine jaguneb jällegi keskvalitsuse ja omavalitsuste vahel.

Kohalikele omavalitsustele kantakse 2022. aastast edasi 50% nende automaatsete

liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud trahvitulust. Hetkel on vastavad kaamerad olemas Tallinnal.

Maksutulude kohta saab detailse ülevaate seletuskirja osa 2 tulude peatükis.

3.7 Riigikantselei

Riigikantselei keskendub ka 2024. aastal kriisivalmiduse, riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkuse parandamisele ning avaliku sektori innovatsiooni toetamisele.

52

3.7.1 Tulud

Välistoetuste maht on 2024. aastal 6 mln eurot, millega toetatakse avaliku sektori innovatsiooni.

Tabel 21. Riigikantselei tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Tulud kokku 1 082 5 953 6 043 90 2%

Saadud toetused 1 082 5 953 6 043 90 2%

Saadud toetused

Toetusi kasutatakse Riigikantselei kulude katteks Euroopa Regionaalarengu Fondist (2021–2027).

Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ ja Euroopa

Liidu erieesmärkide „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine ja suurendamine“ ning „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste

arendamine“ meetme „Avaliku sektori innovatsiooni võimekuse tõstmine“ tegevuste 21.1.1.3 ja 21.1.4.3

toetused on 2024. aastal kokku 6,04 mln eurot (sh ei ole riiklikku kaasfinantseeringut). Toetuste mahuks

kogu perioodil on planeeritud 47 mln eurot. Meetme tegevused aitavad parandada avaliku sektori

innovatsiooni võimekust ning leida koostöös teadlaste ja ettevõtetega avalikus sektoris kasutusele võetud

nutikad lahendused ning suurendada avaliku sektori juhtide pädevust ja rolli uuenduste elluviijana ning

sektorite ülese koostöö loojatena. Finantseeritakse järgmisi tegevusi:

1. Avaliku sektori innovatsiooniprojekte Eesti olulistele arenguvajadustele lahenduste leidmiseks ning

analüüse ja tööriistu innovatsiooni ja arendustegevuste toetuseks.

2. Tippjuhtide ja nende järelkasvu arendustegevusi, mis keskenduvad innovatsiooni edendava

juhtimiskultuuri arendamisele individuaalsete ja grupiviisiliste tegevuste, sektoriteüleste

koostöövormide ja temaatiliste arendusprojektide kaudu.

2024. aastal on planeeritud rahastada järgmisi projekte:

• uudsed tehnoloogilised lahendused keelatud esemete ja ainete avastamiseks vanglates;

• poliitikakujundamise otsuste ettevalmistamist toetav tekstiandmete targa otsingu lahendus;

• uue põlvkonna 112: nüüdisaegne ligipääsetav hädaabiühendus kõigile;

• keskkonnasõbraliku asfaltteekatendi väljatöötamine ja katsetamine Viimsi näitel;

• korduskasutatavate pakendite ringlusmudeli arendamine;

• hoonete energiamärgiste arvutamise ja energiatõhususe järelevalve automatiseerimine;

• olemasolevate sildade toimivuse ja konstruktsiooni seisukorra hindamise eksperimentaalarendus.

3.7.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Riigikantselei tulemusvaldkonna Tõhus riik eesmärk on, et Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid,

tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid.

53

3.7.2.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik

Tulemusvaldkonna eesmärk: elanikkonna vajadustega arvestav ühtne ja tõhus riigivalitsemine.

Valdkonna strateegiline eesmärk on seatud riigi eelarvestrateegias koos selle saavutamist näitavate

mõõdikutega ja eraldi valdkonna arengukava ei ole.

Lisaks Rahandusministeeriumi valitsemisalale osalevad Tõhusa riigi tulemusvaldkonna eesmärgi

saavutamises Riigikantselei, Regionaal – ja Põllumajandusministeeriumi ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi valitsemisala. Tulemusvaldkonna eesmärk saavutatakse kuue programmiga:

• Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine – vastutab riigisekretär;

• Riigi rahandus, halduspoliitika ja finantspoliitika – vastutab rahandusminister;

• Regionaalpoliitika – vastutab regionaalminister;

• Arhiivindus – vastutab haridus- ja teadusminister.

Joonis 20. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht

54

Joonis 21. Tõhus riik tulemusvaldkonna mõõdikud

3.7.2.1.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 22. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

Planeerimistasand 2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Muutus, %

Tõhus riik Tulemusvaldkond -16 700 -23 453 -21 976 1 477 -6%

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programm -16 700 -23 453 -21 976 1 477 -6%

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi tegevus

-16 700 -23 453 -21 976 1 477 -6%

Riigikantselei tegevused hõlmavad Vabariigi Valitsuse töö planeerimise toetamist, riigi strateegilise

planeerimise korraldamist ja koordineerimist, istungite ja valitsuskabineti nõupidamiste ettevalmistamist

ja korraldamist, peaministri nõustamist ja abistamist, valitsuse ja peaministri kommunikatsiooni

korraldamist, Euroopa Liidu asjade koordineerimist, Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni töö

korraldamist, riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimise koordineerimist, Teadus- ja Arendusnõukogu

teenindamist ning avaliku teenistuse tippjuhtide värbamise, valiku, hindamise ja arendamise korraldamist.

Programmi kulud vähenevad 1,48 mln eurot. Vähenemine on tingitud ühekordsetest tegevustest 2023.

aastal (sh avatud valitsemise partnerluse tippkohtumise korraldamine Tallinnas ning CREVEX 2023 õppuse

läbiviimine), mida 2024. aasta ei tehta.

3.7.2.1.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi eesmärk: Vabariigi Valitsus teeb ja viib ellu mõjusaid, tõhusaid ja mõistetavaid otsuseid

Asutus, kes viib programmi ellu: Riigikantselei

Programmi tegevuse nimetus: Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid on ellu viidud

55

Tegevuste kirjeldus:

Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse tagada

head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2024–2027:

• Toetatakse Vabariigi Valitsust ja peaministrit poliitika kujundamisel ja elluviimisel ning aidatakse

tagada head riigivalitsemist, sealhulgas aastatel 2024–2027.

• Riigi strateegilise planeerimise korraldamise ja koordineerimise ülesande raames koordineerib

Riigikantselei riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ elluviimist, et anda ühtne suund eri

valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning eurorahade kasutamisele.

• Valitsuse poliitika paremat planeerimist ja koordineerimist toetava strateegia „Eesti 2035“

rakendamiseks tihendatakse koostööd ministeeriumide ja huvirühmadega ning jätkatakse

Riigikantselei strateegiabüroo arendamisega riigi strateegilise planeerimise ja avatud valitsemise

kompetentsikeskuseks. Toetatakse „Eesti 2035“ strateegias toodud arenguvajaduste leevendamiseks

uuenduslike lahenduste arendamist ja katsetamist koostöös teadusasutuste ja ettevõtetega.

• Riigikantselei jätkab riigi otsustusprotsessi toetamise võime arendamist, mis põhineb kogutud

andmetel, andmeanalüüsil ja nüüdisaegsel tehnoloogia ning jätkab avaliku sektori innovatsiooni

juurutamist valitsussektoris.

• Koostöö ja infovahetuse edendamiseks, aga ka avalikkuse paremaks kaasamiseks jätkub riigi

koosloome keskkonna väljatöötamine, mis on muu hulgas planeeritud ka avatud valitsemise

partnerluse tegevuskavasse, et kaasata partnereid väljastpoolt valitsusasutusi. Vaadatakse üle

huvirühmade kaasamise korraldus Euroopa Liidu asjades.

• Riigikantselei koordineerimisel viiakse koostöös ministeeriumidega ellu Eesti ELi poliitika 2023-2025

prioriteedid. Riigikantselei juhtimisel hinnatakse regulaarselt seatud eesmärkide saavutamist, sh

lisatakse ülesanded Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide elluviimiseks Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi selle ülevaatusel 2023. a lõpus. Euroopa Liidu õiguse rakendamise tagamiseks on

direktiivide tähtaegseks ülevõtmiseks vajalikud seaduseelnõud lisatud valitsuse tegevusprogrammi ja

seda uuendatakse regulaarselt

• Tulenevalt 2024. aasta juunis toimuvatest Euroopa Parlamendi valimistest kinnitatakse juunis 2024

Euroopa Ülemkogu tasandil Euroopa Liidu strateegiline tegevuskava 2024-2029, mille ettevalmistusi

ja Eesti huvide kaitsmist lähtuvalt Eesti ELi poliitika prioriteetidest koordineerib Riigikantselei. Samuti

algavad 2024. aastal arutelud ELi 2040 kliimaeesmärkide üle, et saavutada aastaks 2050 ELis

kliimaneutraalsus. 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimistega kaasnevate ELi institutsioonide

tippametikohtade täitmise puhul on eesmärk, et vähemasti üks ametikoht oleks täidetud meie

regioonist pärit poliitikuga.

• ELi tulevase laienemisega seoses on lähiaastatel fookuses ELi enda sisemised ettevalmistused uute

liikmesriikide vastuvõtmiseks. Riigikantselei koordineerimisel analüüsitakse ja kujundatakse Eesti

seisukohad seoses tulevase laienemise mõjuga ELi instutsioonidele, järgmisele pikaajalisele eelarvele

(2028+), otsuste tegemise protsessile ning poliitikavaldkondadele.

• Euroopa Komisjon esitab 2025. aasta esimeses pooles eelnõu Euroopa Liidu pikaajalise eelarve kohta

aastateks 2028–2034. Eestit ootavad ees väga olulise finantsmõjuga läbirääkimised (Euroopa Liidu

eelarve toetuste maht Eestile aastatel 2021–2027 on ligi 8 mld eurot, millest 1,3 mld on ühekordne

Euroopa taasterahastu – NGEU panus), kus peab arvestama ka toetuste mahu jätkuva kahanemisega.

Eesti seisukohtade riigisisene kujundamine ja vedamine eelarveläbirääkimisteks toimub peaministri ja

Riigikantselei juhtimisel.

• Eesti huvide oskuslikuks esindamiseks Euroopa Liidu institutsioonides on vajalik ametnikkonnale

tagada regulaarne Euroopa Liidu otsustusprotsessi ja õigussüsteemi selgitav koolitus. Riigikantselei

56

seisab Euroopa Liidu baaskoolituse lisamise eest ametnike kesksesse koolitusprogrammi ning on

Rahandusministeeriumi sisupartneriks koolitushanke lähteülesande väljatöötamisel ja hanke

läbiviimisel.

• Riigikantselei jätkab Euroopa Liidu suunalise personalipoliitika koordineerimist. Euroopa Liidu

tippametikohtadel töötab üksikuid eestlasi, samuti on Eesti alaesindatud Euroopa Liidu alaliste

ametnike keskastmejuhtide ja alustavate ametnike seas ning see trend süveneb. Mõjukuse

kasvatamine on oluline, et kriitilistel hetkedel (nt praegune sõda Ukrainas) oleks Euroopa Liidu

otsustajate või otsuste ettevalmistajate seas inimesi, kes mõistavad Eesti piirkonna vaatenurki ning

oskavad teistsuguse ajaloolise, geograafilise ja kultuurilise taustaga inimestele neid argumente

selgitada ja esitada. Riigikantselei seisab selle eest, et suurendada aastatel 2024–2026 Euroopa Liidu

juurde lähetatavate riiklike ekspertide arvu valitsuse Euroopa Liidu poliitikas kokku lepitud

prioriteetsetes valdkondades.

• Riigikantselei ülesanne on valmistada ette Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine kas 2030. aasta

teisel poolaastal või 2031. aasta esimesel poolaastal. See on aeg, mil Eesti on Euroopa ja ka kaugemate

partnerite tähelepanu keskpunktis. Meie seatud eesmärgid ja oskus kriisides navigeerida ja neid

lahendada ei piirdu ainult Eestiga, vaid kogu Euroopa Liiduga. Kogemus eelmisest korrast näitab, et

ettevalmistusi eesistumiseks tuleb alustada aegsasti (2026).

• Pööratakse süsteemsemat tähelepanu Euroopa Liiduga seonduvale kommunikatsioonile. Lisaks uurib

Riigikantselei koostöös teadlastega Eesti inimeste Euroopa Liidu otsustega seotud omalustunnet

mõjutavaid tegureid.

• Venemaa Föderatsiooni sõjategevuse tõttu Ukrainas on jätkuvalt oluline pühendada tähelepanu riigi

kriisideks valmisoleku suurendamisele erinevate tegevuste kaudu: võimeplaneerimine (riigikaitse

arengukava uuendamine, laia riigikaitse ning elanikkonnakaitse investeeringuvajaduste kava

koostamine), plaanide täiendamine (riigi kaitsetegevuse kava), õigusruumi korrastamine (riigikaitse ja

tsiviilkriiside seaduse eelnõu koostamine ning rakendamine, CER-direktiivi ülevõtmine) kui

olukorrateadlikkuse suurendamine (avalik riskipilt, horisondiseire).

• Avaliku teenistuse tippjuhtide innovatsioonivõimekuse edendamiseks ning koostöö süvendamiseks

jätkatakse eesmärgipäraste arendustegevustega, sh pikaajalised arenguprogrammid, mentorlus ja

kogemuste vahetamine nii omavahel kui ka teiste sektorite juhtide või õppejõududega. Plaanis on

rakendada uuendatud tippjuhtide kompetentsimudel ja lisada uusi arendustegevusi nagu meeskonna

tagasiside töötuba ja tippjuhtide omavaheline mentorlus.

57

3.7.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 22. Riigikantselei suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 23. Riigikantselei kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -17 524 -26 341 -24 305 2 036 -8%

Tööjõukulud -8 559 -8 571 -8 311 260 -3%

Majandamiskulud -5 403 -13 253 -12 036 1 217 -9%

Finantskulud -3 -3 -3 0 3%

Sotsiaaltoetused -19 0 0 0 0%

Muud toetused -1 569 -176 -176 0 0%

Põhivara amortisatsioon -1 146 -1 450 -1 450 0 0%

Käibemaks -825 -2 888 -2 328 559 -19%

Riigikantselei 2023. aasta eelarvemaht väheneb kokku 2,04 mln eurot (sh tegevuskulud 1,48 mln eurot ja

käibemaks 0,56 mln eurot).

Vähenemine tööjõu- ja majandamiskulude eelarves võrreldes möödunud perioodiga on tingitud asjaolust,

et 2023. aasta kulude hulgas on kaks suurt üheaastast projekti – avatud valitsemise partnerluse

tippkohtumine Tallinnas ning CREVEX 2023 üleriigiline kriisireguleerimise õppus. Lisaks panustas

Riigikantselei kokkuhoiumeetmena tegevuskulude vähenemiseks 0,4 mln eurot.

Rahvusvahelisest julgeolekuolukorrast tingituna vajab julgeoleku ja turvalisuse tagamine veelgi suuremat

panust riigikaitselise ja julgeolekualase olukorrateadlikkusesse ning strateegilise kommunikatsiooni. Samuti

nõuab suuremat Riigikantselei tähelepanu nii riigikaitseliste kriisidele kui ka hädaolukordade lahendamise

planeerimine ja koordineerimine.

Tegevustoetusi antakse riigiasutustele riiklike ekspertide, erialadiplomaatide ja ministeeriumide

teenistujate roteerimise ja värbamisega seotud kuludeks ning projekti „Eesti riigijuhid 1918–1992“

stipendiumideks. Toetusest tasutakse NATO Strateegilise Kommunikatsiooni Oivakeskuse liikmemaks.

58

3.7.4 Investeeringud

2024. aastasse ei ole Riigikantselei planeerinud investeeringuid.

Tabel 24. Riigikantselei investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -432 -75 0 75 -100%

IT investeeringud -173 -34 0 34 -100%

Inventar -9 0 0 0 0

Masinad ja seadmed -39 0 0 0 0

Lisaeelarve 2022 -137 0 0 0 0

Eriolukorravahendid 2021 -2 0 0 0 0

Käibemaks -72 -41 0 41 -100%

3.8 Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala

Haridus- ja Teadusministeeriumi peamiseks ülesandeks on tagada haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika sihipärane ja tõhus areng ning teadus- ja arendustegevuse kõrge tase ja konkurentsivõime.

Haridus- ja Teadusministeerium kavandab riigi haridus-, teadus-, arhiivi-, noorte- ja keelepoliitikat ning

sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutse-, kõrg-, huviala- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja

arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade tegevuse korraldamist.

Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas on koos ministeeriumiga 87 asutust, sealhulgas riigi

kutseõppeasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, riigi üldhariduskoolid, riigi teadus- ja arendusasutused Eesti

Kirjandusmuuseum ning Eesti Keele Instituut (EKI). Valitsusasutustena Rahvusarhiiv, Haridus- ja

Noorteamet (Harno), Keeleamet ja Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis tuli Sotsiaalministeeriumi

valitsemisalast üle 2023. aastal. Lisaks neli sihtasutust, SA Teaduskeskus AHHAA, SA Kutsekoda, SA Euroopa

Kool ning SA Eesti Teadusagentuur (ETAG) ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutena Eesti Kunstiakadeemia

(EKA), Eesti Maaülikool (EMÜ), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA), Tallinna Tehnikaülikool

(TalTech), Tallinna Ülikool (TÜ), Tartu Ülikool (TÜ), Eesti Teaduste Akadeemia (ETA).

Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023

2023. aastal tuli Sotsiaalministeeriumi valitsemisalast Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse üle

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, mis tegevuspõhises riigieelarves on Haridus- ja noorteprogrammi

programmi tegevuse Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele all.

59

3.8.1 Tulud

Tuluprognoosi maht väheneb 108,5 mln euro võrra. Muudatus tuleneb eelkõige SF2014+ perioodi lõppemisest.

Joonis 23. Haridus- ja Teadusministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

Tabel 25. Haridus- ja Teadusministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus %

Tulud kokku 179 623 235 346 126 848 -108 499 -46%

Saadud toetused 165 624 224 728 114 951 -109 777 -49%

Riigilõivud 73 61 66 5 8%

Tulud majandustegevusest 13 715 10 314 11 788 1 474 14%

Tulud põhivara ja varude müügist 16 200 0 -200 -100%

Muud tulud 182 29 29 0 0%

Intressi- ja omanikutulud 11 14 14 0 0%

Saadud toetused

Välisvahenditest on kavandatud Euroopa Regionaalarengufondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Taaste- ja

vastupidavusrahastu (RRF), Õiglase Ülemineku Fondi (ÕÜF) ja REACT-EU ning muude välistoetuste laekumisi

114,5 mln eurot, vähenemine võrreldes 2023. aastaga 107,5 mln eurot, mis tuleneb struktuurifondide

2014+ perioodi lõppemisest, mis 2023. aasta eelarves oli 139,8 mln. Tulude prognoos uue

rahastamisperioodi laekumiste kavandamisest suureneb 26,1 mln eurot.

Toetused suunatakse mh:

• eesti keele õppeks ja keeleõppe arendamiseks;

• haridusvõrgu korrastamise jätkamiseks;

• kvaliteetsete hariduslike tugiteenuste abil varase koolist ja haridussüsteemist lahkumise vähendamise

ning karjäärivalikute toetamiseks;

• õpetajate, õppejõudude, koolijuhtide, noorsootöötajate ja huvihariduse õpetajate õpetamispädevuse

parandamiseks;

60

• õppevara ja õppekavade teaduspõhiseks arendamiseks ja kvaliteedi hindamiseks;

• tööturu vajadustele vastava kutse- ja kõrghariduse arendamiseks, täiskasvanute taseme- ja

täienduskoolituseks, ümberõppeks ning noorsootöö teenuste pakkumiseks;

• nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noortevaldkonnas;

• noorte sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks;

• tehnoloogiaprogrammi (Inseneriakadeemia) käivitamiseks;

• kõrghariduse kvaliteedi arendamiseks, rahvusvahelistumise ning doktorikoolide toetamiseks;

• IT hariduse ja digioskuste arendamiseks;

• tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA arendamiseks ning rakendamiseks ja kutsesüsteemi

reformi ettevalmistamiseks;

• rohe- ja digipöörde elluviimise tegevusteks;

• teaduse rahvusvahelise konkurentsivõime arendamiseks ja TAIE fookusvaldkondade eesmärkide

täitmiseks nutika spetsialiseerumise valdkondades ning teadustulemuste ja teadustaristu laiemaks

kasutamiseks Eesti ühiskonna arenguvajaduste lahendamiseks.

• ettevõtluse teadusmahukuse suurendamiseks, täienduskoolituse ning tasemeõppe arendamiseks ja

mahu suurendamiseks Ida-Virumaal.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna, alustava Eesti-Šveitsi koostööprogrammi ning Erasmus+ tegevuste

elluviimiseks laekub toetusi 43,2 mln eurot. Toetused suunatakse rahvusvaheliseks teadus- ja

arenduskoostööks, rahvusvahelistes haridusprojektides osalemiseks ning noorteprojektide korraldamiseks.

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames keskendutakse mitteformaalse ja formaalse hariduse lõimimisele,

et parimal moel toetada eesti keelest erineva emakeelega, sh sisserändajate ja pagulaste laste kaasamist

ühiskonnaellu ning nende õppimise ja õpetamise toetamisele multikultuurses keskkonnas.

Kodumaiste toetuste maht on kokku 0,5 mln eurot. Kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele

laekuvad tulud peamiselt Eesti Kultuurkapitalilt, Eesti Kooriühingult jt kaunite kunstidega seotud

organisatsioonidelt. Eesti Kirjandusmuuseum saab toetust Eesti Kultuurkapitalilt ja Eesti Rahvakultuuri

Keskuselt kirjastamiseks, digiteerimiseks ja konverentside korraldamiseks, lähetusteks ning läbi Eesti

Teadusagentuuri personaalse uurimistoetuse projektile.

Riigilõivud

Riigilõiv laekub koolitus- ja tegevuslubade taotlemisest, riigieksamite korduva sooritamise eest ning

arhiivitoimingutest.

Tulud majandustegevusest

Tulud majandustegevusest laekuvad kutse-, rakenduskõrg- ja üldhariduskoolide õppebaaside ja

õpilaskodude haldamisest, haridusalasest tegevusest, täienduskoolitusest ja elamu- ja

kommunaaltegevusest (sh Kloogaranna noortelaager) ning Rahvusarhiivi arhiivitoimingutest sh:

• Riigi kutseõppeasutuste tulud on 8,5 mln eurot. Kõige suuremad laekumised on Luua Metsanduskoolil

(peamiselt metsamaterjali müük) ning Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolil (laekumised

põllumajanduse ja toitlustamise praktikabaasist ning mõisaga seotud teenustest).

• Riigi rakenduskõrgkoolide tulud on ca 1,9 mln eurot laekuvad tasulistest õppeteenustest,

rakendusuuringutest, üliõpilaselamute ning ruumide rendist.

61

• Eesti Hariduse ja Teaduste Andmesidevõrgu (EENet) teenuste müügist planeeritakse 52 tuhat eurot.

Haridusasutustele Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt osutatavate IT teenuste (serveri kasutamine,

domeeni nime pikendamine, veebilehe platvorm jt) 0,085 mln eurot.

• Eesti Keele Instituudi tulu 50 000 eurot on seotud ametiasutustele, ettevõtetele, haridusasutustele ja

eraisikutele suunatud keelevaldkonna koolitustega.

• Eesti Kirjandusmuuseumil 40 000 eurot trükiste müügist, koopiate tegemisest arhiivimaterjalidest ja

ekskursioonide korraldamisest.

• Haridus- ja Noorteametil on 0,1 mln eurot Kloogaranna noortelaagri elamu- ja kommunaaltegevusest.

• Rahvusarhiivil on 35 000 eurot arhiiviseaduse alusel teostatavate toimingute riigilõivust ja 0,1 mln

eurot arhivaalide kasutamisega seotud teenuste eest.

• Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse omatulud 373 tuhat Haapsalu KHK teenuslepingust, sotsiaalse

ja tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamisest, koolituste läbiviimisest, toitlustamisest ning

toodete müügist ja ruumide rendist.

Muud tulud

Muude tulude all kajastuvad sunnirahad riikliku ja haldusjärelevalve läbiviimisest õppeasutustes 14 000

eurot ja Keeleameti keeleseaduse ja teiste keeleoskusnõudeid ja keelekasutust sätestavate õigusaktide

täitmise järelevalvest 15 000 eurot.

Intressi- ja omanikutulud

Õppelaenu nõuete intressi laekumine summas 14 000 eurot ning õiguste müügitulud (maa rent) 700 eurot.

3.8.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Käivitatakse otsustava tähtsusega etapp eestikeelsele haridusele üleminekul. Õpetaja palk kasvab. Lisaraha toetab kvaliteetset eestikeelset kõrgharidust ja võimaldab tõsta õppejõudude palka. Teaduse rahastamise eesmärk on 1% SKP-st.

62

3.8.2.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas

Joonis 24. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkond ja selle maht

Joonis 25. Tark ja tegus rahvas tulemusvaldkonna mõõdikud

63

Tabel 26. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja

Teadusministeeriumi kodulehel.

3.8.2.1.1 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 27. Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Tark ja tegus rahvas -616 298 -766 549 -832 990 -66 441 9%

Haridus- ja noorteprogramm -616 298 -766 549 -832 990 -66 441 9%

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -45 291 -67 687 -26 814 40 873 -60%

Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -151 362 -264 608 -309 709 -45 102 17%

Ligipääsu tagamine kutseõppele -103 191 0 0 0 0%

Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -210 155 -241 300 -274 683 -33 383 14%

Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

-6 169 -15 189 -19 149 -3 960 26%

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -30 848 -36 528 -40 480 -3 952 11%

Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -23 934 -34 746 -28 961 5 785 -17%

Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -17 790 -55 185 -77 380 -22 195 40%

Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -4 663 -6 543 -6 255 289 -4%

Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

-2 311 -3 420 -4 327 -907 27%

Õppe seostamine tööturu vajadustega -11 514 -28 219 -32 902 -4 683 17%

Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)

-2 078 -2 554 -2 570 -16 1%

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

-853 -853 -853 0 0%

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

-4 809 -4 664 -4 642 21 0%

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

-1 329 -5 053 -4 263 789 -16%

3.8.2.1.2 Tulemusvaldkond Tark ja tegus rahvas programmid ja programmi

tegevused

Haridus- ja noorteprogramm

Programmi eesmärk: Eesti inimestel on teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad teostada end

isiklikus elus, töös ja ühiskonnas ning toetavad Eesti elu edendamist ja üleilmset säästvat arengut. Noore

avarad arenguvõimalused, turvatunne ja kindel tugi loovad Eestit, mida noor tahab edasi viia.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm

Tark ja tegus rahvas Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 Haridus- ja noorteprogramm

Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 Haridus- ja noorteprogramm

64

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Noorteamet (Harno), Eesti Keele Instituut (EKI) ja SA

Kutsekoda.

Programmi tegevuse nimetus: Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Demograafiliste muutustega arvestav ja kaasava hariduse põhimõtetest

lähtuv koolivõrk, mis tagab võrdse ligipääsu kvaliteetsele haridusele kõigis Eesti piirkondades.

Tegevus hõlmab riigigümnaasiumide ehitamist, haridustaristu optimeerimist ning energiatõhususe

suurendamist, õppekeskkonna nüüdisajastamist ja hariduse kättesaadavuse parandamist. Samuti

toetatakse tegevuse raames haridusasutuste vahelise koostöö suurendamist, põhikooli ja gümnaasiumi

lahutamist, kaasava hariduse põhimõtete rakendamist s.h. saavad kohalikud omavalitsused kaasava

hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust, et võimaldada ja suurendada erivajadustega õpilaste

osalemist tavapärases õppe- ja noorsootöös. Ida-Virumaal jätkatakse koolivõrgu korrastamist, viies nii

koolivõrk kui -taristu kooskõlla muutunud õpilaste arvude ja tulevikuprognoosidega.

Tegevuste elluviimiseks on eelarves 26,73 mln eurot, planeeritavad tegevuskulud vähenevad 40,5 mln euro

võrra, seoses peamiselt välisvahendite 2014+ perioodi tegevuste lõppemisega. Kuludest suunatakse KOV

haridushoonete energiatõhususe suurendamiseks CO2 toetustest 4,35 mln eurot. Rendimaksed Riigi

Kinnisvara AS-ile 22,09 mln eurot, kasv 1,31 mln eurot.

Struktuurifondide toel ehitatud õppehoonetes alustavad 2024. aastal õppetööd Rae riigigümnaasium,

Narva Eesti Gümnaasium, Narva Eesti Põhikool, Kohtla-Järve Kesklinna Põhikool, Narva Kesklinna Põhikool,

Tartu Pärli Kool, Võru Järve Kool. Ehitustööd nendes hoonetes lõpetatakse 2023. aastal.

Tegevuse eesmärkidesse panustavad lisaks koolivõrgu kavandatud investeeringud summas 10,81 mln

eurot, mis vähenevad 71,03 mln eurot, tulenevalt välisvahendite 2014+ perioodi projektide lõppemisest.

Uuel välisvahendite 2021+ perioodil algab põhikoolide õppehoonetes investeeringute periood Ida-

Virumaal, 2024. a alustatakse ettevalmistustöödega. Jätkatakse ettevalmistustega Tõnismäe- ja Lasnamäe

riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamiseks, nende hoonete kavandatud avamise aasta on 2029.

Tegevuste kirjeldus

SF 2021+meetme „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine üldhariduskoolides“ raames on 2024.a

eelarves planeeritud 0,24 mln eurot hariduslike erivajadustega õpilaste tavapärases õppe- ja noorsootöös

osalemise toetamiseks ning selles osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kinnisvara haldust, sh tehnohooldust ning remontide tegemist korraldab

RKAS. Lähtudes RKAS-i prognoosist on 2024.a eelarves planeeritud haridus- ja teadusasutuste kinnistute

haldamiseks 32,9 mln eurot, millest 11 mln eurot suunatakse investeeringuteks. Riigi Kinnisvara AS-i

omandis olevate kinnistute rendimakseteks on 2024.a eelarves planeeritud 22,09 mln eurot (rendimaksed

suurenevad 1,31 mln eurot).

Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele

Programmi tegevuse eesmärk: Luua tingimused koolikohustuse täitmiseks, tagada ligipääs üldharidusele ja

vähendada väljalangevust ja õppetöö katkestamist. Luua Eesti elanikkonnale nende vajadustele ja

võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega kutseõppe võimalused, mis

vastavad tööturu arenguvajadustele.

65

Tegevus hõlmab üldhariduses kolme haridustaset: alus-, põhi- ja üldkeskharidust ning kutseharidust.

Ligipääsu tagamiseks kvaliteetsele üldharidusele antakse haridustoetust munitsipaal- ja erakoolide

pidajatele, tagatakse vajalikud õppekohad riigi koolides ning toetatakse IBO õppekavade rakendamist ja

Euroopa Kooli arengut.

Kutsehariduses kavandatakse õppes osalemise kasvu ning lõpetajate oskuste tööturu vajadustele vastavuse

tagamiseks kutseõppe koolitusmahud ja õppekavarühmade üleriigiline optimaalne jaotus, tagatakse

vajalikud õppekohad ja õppijate toimetulekut toetavad meetmed, kaasajastatakse õppevahendeid.

Tegevuse eelarve kulud on 309,7 mln eurot ja investeeringud 1,5 mln eurot. Eelarve muutus tuleneb

peamiselt üld- ja kutsehariduse õpetajate palga kasvust, milleks eraldati lisavahendeid 23,7 mln eurot.

Tegevuste kirjeldus

Õpetajate tööjõukuludeks on 2024. a eelarves 561,9 mln eurot. Palga alammäär kasvab 1,77% 1749-lt eurolt

1780 euroni, millele lisatakse diferentseerimise määr 20% (õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2136

eurot). Rahandusministeeriumi keskmise palga prognoosi kohaselt moodustab õpetaja arvestuslik

keskmine palk riigi keskmisest palgast 2024. aastal 109,5%. Õpetajate palgavahendite jaotus

üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste vahel tehakse pärast tegelike õpilaste arvude selgumist Eesti

hariduse infosüsteemis (EHIS) seisuga 10.11.2023.

Õpilaste arvu kasvust tuleneva baasi tagamiseks, uute riigi gümnaasiumide moodustamiseks ning

tõhustatud ja eritoel olevate õpilaste tegevuskulude katmiseks eraldatakse kokku 24,4 mln eurot.

Tegevuse eesmärkidesse panustab ka KOV-dele eraldatav üldhariduskoolide pidamise toetus 468,3 mln

eurot, mis ei kajastu riigieelarves antud tegevuse all, vaid Vabariigi Valitsuse peatükis. Üldhariduskoolide

pidamise toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende

täienduskoolituseks, õppekirjanduse soetamiseks, koolilõunaks ja koolide tegevuskuludeks, sh tõhustatud

ja eritoe õpilaste arvust lähtudes, et tagada vajalikud tugiteenused ja õppekorraldus. Üldhariduskoolide

toetus jaotatakse iga aastase Vabariigi Valitsuse määrusega „Riigieelarve seaduses kohaliku omavalitsuse

üksustele määratud toetusfondi vahendite jaotamise ja kasutamise tingimused ja kord“ alusel. Täpsem

toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2023.

Valitsuse koalitsioonileppes 2023-2027 lepiti kokku kodulähedaste algkoolide toetusmeetme loomine.

Eesmärgiks on motiveerida kohalikke omavalitsusi korrastama koolivõrku soodustades kodulähedaste 1. –

6. klassiliste koolide ja õppekohtade tekkimist ja toetades nende edasist pidamist. Käesolev meede antud

kujul on mõeldud rakendamiseks aastatel 2024-2027. Järgmise aasta eelarves on ette nähtud 2,4 mln eurot.

Määruse kohaselt on omavalitsusel iga kodulähedase algkooli või õppekoha jaoks eraldi võimalik taotleda

ühte või mõlemat määruses toodud toetust - klassiõpetaja tööjõukulu toetust ja tugispetsialistide

tööjõukulude ja muude kulude toetust.

Õpilaskodu toetuseks üldhariduskoolidele on kavandatud 1 mln eurot. Õpilaskodu toetust õpilase kohta

eraldatakse üldtoel oleva õpilase kohta 2000 eurot, tõhustatud toel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus

2700 eurot ning eritoel oleva õpilase õpilaskodu koha toetus 3400 eurot. Täpsem toetuste jaotus selgub

EHIS-e andmete põhjal 10.11.2023.

Erakoolidele, omavalitsustele vanglaõppe korraldamiseks, rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks ning

riigikoolidele on planeeritud 130,3 mln eurot. Toetust eraldatakse õpetajate, direktorite ja

õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja nende täienduskoolituseks, õppekirjanduse hankimiseks, koolilõunaks

(v.a vanglaõpe) ja tegevuskuludeks (v.a vanglaõpe), sh:

66

IBO (International Baccalaureate Organisation) õppekavade rakendamist ja Euroopa Kooli arenguks 6,4 mln

eurot. Toetus rahvusvaheliste õppekavade arendamiseks eraldatakse SA-le Euroopa Kool ja kahele

omavalitsusele - Tallinna ja Tartu linnale. Rahvusvahelise õppekavade rakendamine ja kvaliteet aitavad

oluliselt kaasa välisriikide ja Eesti diplomaatide roteerimisele ning välisekspertide töötamisele Eestis.

Võetud kohustusega luuakse võimalused töötajate laste koolitamiseks Euroopa Kooli EB (European

Baccalaureate) õppekava alusel, mille eesmärk on võimaldada ühtset haridust Euroopa Liidu teenistujate

lastele.

Vanglaõppe haridustoetus summas 0,97 mln eurot on kavandatud kinnipeetavate üldhariduse

omandamiseks, sh tagatakse vahistatud ja täiendavate julgeolekuabinõude raames lukustatud kambris

viibivate õpilaste individuaalne õpe nii põhikooli riikliku õppekava kui ka lihtsustatud õppekava järgi. Õpet

korraldavad Tallinna linn, Kohtla- Järve linn ja Tartu linn.

Riigi üldhariduskoolidele tagatakse koolipidamise kulud 68,1 mln eurot (sh tagatakse haiglaõppe võimalus).

2023/2024 õppeaastast käib õppetöö 49 riigi üldhariduskoolis (sh SA Euroopa Kool). Riik võttis üle alates

01.09.2023 Sillamäe Gümnaasiumi, Sillamäe Eesti Põhikooli, Lüganuse kooli, Kiviõli Vene Kooli ja Kiviõli I

Keskkooli, samuti 1. juulist 2023 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse. Õppetegevust alustavad 5 uut

riigigümnaasiumi: Narva Eesti Riigigümnaasium, Narva Gümnaasium, Tallinnas Pelgulinna Riigigümnaasium,

Tõnismäe Riigigümnaasium ja Mustamäe Riigigümnaasium. Ümber korraldati Narva Vanalinna Riigikool ja

Narva Eesti Gümnaasium. 2024/25 õppeaastal alustab õppetegevust riigigümnaasium Raes ja tänase

teadmise põhjal võetakse kohalikelt omavalitsustelt üle kaks täiskasvanute gümnaasiumi. Kokku tegutseb

2024/25 õppeaastal 52 riigi üldhariduskooli.

Lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 42 ja 82 munitsipaalkoolile sätestatud alustest ja

tingimustest, nähakse põhikoolile ja gümnaasiumile igal aastal riigieelarves ette sihtotstarbelised toetused

erakooli õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude ja täienduskoolituse, õppekirjanduse,

õpilaskodu kohtade ning statsionaarses õppes põhi- ja keskharidust omandavatele õpilastele koolilõuna

toetuseks. Õpilaste eest, kes saavad tõhustatud tuge või erituge, määratakse iga-aastase riigieelarve

seadusega toetus kooli tegevuskulude katmiseks. Eelnevaks on kavandatud 54,9 mln eurot.

Täpne toetuste jaotus selgub EHIS-e andmete põhjal 10.11.2023.

Kutsekoolide ning kutseõpet korraldavate rakenduskõrgkoolide tööjõu- ja majandamiskulud koos

õpetajate, koolijuhtide jt töötajate töötasude, tulemusrahastamise ning õpilaste sotsiaaltoetustega on

kokku kavandatud 100,2 mln eurot, sellest planeeritavad õpetajate tööjõukulud 55 mln eurot. Selles

summas ei kajastu hetkel 2024. aastaks õpetajate palgatõusu vahendid, see jaotus üld- ja kutsehariduse

õpetajate vahel tehakse novembris 2023.

Rahastatakse ca 22 500 kutseõppe koolituskohta. 2023. aastast rakendati esmakordselt kutseõppeasutuste

tulemusrahastamist, mille peamine eesmärk on motiveerida koole õppe-kasvatustöös pidevale

arendustegevusele ning suunata koole täitma riigi strateegilisi eesmärke. Täpsem jaotus tegevuskulude ning

sotsiaaltoetuste vahel selgub tegelike EHIS õpilaste arvude alusel seisuga 10.11.2023.

Kutseõppe õpilaste õppetoetuste, sõidusoodustuste ja koolitoidu toetuse eesmärk on tagada kutseõppe

kättesaadavus ning vähendada õpingute katkestamist majanduslikel põhjustel. Kulud kokku ligikaudu 9 mln

eurot, mis on 2023. a tasemel. Tegevuse raames võimaldatakse õppijatele õppeedukuse alusel makstavaid

õppetoetusi, õpinguid takistavate asjaolude korral eritoetusi ning kompenseeritakse sõit kodu ja kooli vahel

juhul kui õppijatel puudub võimalus kasutada tasuta ühistransporti. Samuti toetatakse keskhariduseta

õpilaste koolilõuna kulude katmist ja Meresõiduohutuse seadusega reguleeritud esmaõppe õppekavadel

67

õppijate toitlustuse ja vormiriietusega seotud kulud. Arvestuslik õpilaste arv, kes saavad õppetoetusi, on

8800. Koolitoidu toetust saab ca 12 400 õpilast. Meresõiduohutuse seaduse alusel rahastatakse ca 230

õpilase toitlustamist ning vormiriietuse ostmist.

Kutsekoolide omatulud 6 mln eurot on seotud praktilise õppega, mis kasutatakse kutseõppeasutuste

õppeprotsessi arendamiseks ja tasuliste teenustega seotud kuludeks. Lisaks suunatakse laekuv tulu

õppevaldkonna eripära arvestades tagasi õppetootmise jätkusuutlikkuse tagamiseks.

1,4 mln eurot on kutseõppeasutuste investeeringud erinevatest rahastamisallikatest õppekeskkonna (nt

õppelaborite inventar, õppetööks vajalikud masinad ja seadmed) kaasajastamiseks.

Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse tegevusvaldkonnaks on kutserehabilitatsiooni teenuse

arendamine, läbi uuenduslike sotsiaal- ja tööturualaste teenuste metoodikate väljatöötamise ja

katsetamise, ning kutserehabilitatsiooni teenusega seotud nõustamine ja koolitamine Eestis, tagades ja

saavutades seeläbi erivajadusega inimeste aktiivsema ühiskonnas osalemise ja võimalikult kõrge tööga

hõivatuse. Kulud kokku 3,56 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele

Programmi tegevuse eesmärk: Tagada igale motiveeritud ja võimekale üliõpilaskandidaadile ligipääs

kvaliteetsele, paindlikule ja mitmekesiste valikutega ning tööturu arenguvajadusi arvestavale

kõrgharidusõppele.

Tegevuse raames toetatakse kvaliteetse kõrgharidusõppe läbiviimist ülikoolides ja rakenduskõrgkoolides,

kindlustatakse eestikeelse kõrgharidusõppe jätkusuutlikkus, tagatakse õppija toimetulekule ja õppe

tulemuslikkusele suunatud toetused ja teenused, juurutatakse õppijakeskset õpikäsitust, tagatakse

õppejõudude järelkasv, toetades nende arengut, enesetäiendamise võimalusi ning tagades neile

konkurentsivõimeline töötasu.

Programmi tegevuse eelarve kulud on 274,7 mln eurot. Kasv seotud kõrghariduse tegevustoetuse ja

vajaduspõhiste õppetoetuste kasvuga seoses.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuste elluviimiseks on eraldatud lisaraha 35,5 mln eurot (sh 30,3 mln tegevustoetuseks ning 5,2 mln

vajaduspõhisteks õppetoetusteks). Kõrghariduse tegevustoetus avalik-õiguslikele ülikoolidele ja

rakenduskõrgkoolidele on 232,3 mln eurot, kasv 30,3 mln eurot ehk +15%. Lisavahendite toel võimaldatakse

senisest suuremas mahus õpet IKT, tehnika, tootmise, ehituse, tervishoiu ning haridusteaduste

valdkondades, tagatakse akadeemilistele töötajatele konkurentsivõimeline töötasu ning suurendatakse

meditsiiniõdede vastuvõttu.

Rakenduskõrgkoolide omatuludest planeeritakse 1,2 mln eurot õppeprotsesside arendamiseks ja tasuliste

teenustega (nt täienduskoolitus, ühiselamute ja muude ruumide välja rentimine) seotud kulude katteks. 0,1

mln euro ulatuses kavandatakse kulusid laekumiste arvelt Kultuurkapitalilt ning KOV-delt.

Ülikoolide raamatukogusid toetatakse 1,9 mln euroga.

SA Tartu Ülikooli Kliinikumi arstiõppe kliinilise õppe läbiviimist toetatakse 0,8 mln euroga.

Õpetajakoolituse ja koolipsühholoogide kutseaasta tegevusi Tartu Ülikoolis ja Tallinna Ülikoolis toetatakse

0,4 mln euroga.

68

1,4 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe läbiviimiseks ja kvaliteedi tugevdamiseks regionaalsetes

kolledžites.

Doktoriõppe tulemustasud on 3,1 mln eurot.

Akadeemilise järelkasvu ning kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistide tagamiseks toetatakse doktoriõppe

efektiivsuse kasvu. 2022. a doktoriõppesse astunutest pakutakse nooremteaduri ametikohta kuni 300-le

üliõpilasele, varem alustanutele jätkatakse doktoranditoetuse maksmist nende nominaalse õppeaja lõpuni.

Doktoranditoetuseks ning nooremteaduri tööjõukuludeks on kokku 11,7 mln eurot (kasv 0,8 mln) ning

doktoranditoetuselt makstavaks sotsiaalmaksu kuluks on kavandatud 2,6 mln eurot (vähenemine 0,8 mln).

Doktoriõppe reformi tulemusena asetleidva üleminekuga doktorandist nooremteaduriks kaasnevaid

täiendavaid kulusid rahastatakse teadussüsteemi programmist.

Üliõpilaste sotsiaaltoetusteks on 17,6 mln eurot, sellest vajaduspõhisteks õppetoetusteks ja

vajaduspõhisteks eritoetusteks on kokku 14,9 mln eurot, toetuse saajaid on ligikaudu 6000 üliõpilast igal

semestril. Toetused suuruses 150-440 eurot kuus toetavad neid üliõpilasi, kes on majanduslikult

ebasoodsamas olukorras. Vajaduspõhiste õppetoetuste määrasid suurendati alates 2023 septembrist 2

korda ning need on nüüd senise 75, 135 ning 220 euro alusel vastavalt 150, 270 ning 440 eurot tudengi

kohta õppekuus. Selleks eraldati lisavahendeid 5,2 mln eurot.

Sihtotstarbeliste stipendiumidega 0,3 mln eurot toetatakse erivajadustega üliõpilaste ja asendushooldusel

viibinud või eestkostja peres elanud üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusõppele. Puude liigist ja raskusastmest

lähtuvat 60-510 euro suurust igakuist stipendiumit saab ligikaudu 350 üliõpilast aastas. Parema

õppeedukusega üliõpilastel on võimalik saada tulemusstipendiumi, milleks on planeeritud 2,4 mln eurot.

100 euro suurust stipendiumi saab u 2500 üliõpilast aastas.

Rakenduskõrgkoolide arvestuslikeks amortisatsioonikuludeks on planeeritud 2,4 mln eurot (vähenemine

0,2 mln).

Programmi tegevuse nimetus: Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

Programmi tegevuse eesmärk: Paranenud on täiskasvanute ligipääs õppija huvidest ja võimetest lähtuvale,

tema arengut toetavale ja tööturu vajadustega arvestavale kvaliteetsele mitteformaalsele õppele.

Koostöövormid on parandanud täiskasvanute teadlikkust elukestvast õppest ja õppimisvõimalustest.

Tegevuste kirjeldus

Kvalifikatsiooni tõstmiseks ja võtmepädevuste arendamiseks pakutakse täiendus- ja ümberõppevõimalusi

(koolituste rahastamise otsused lähtuvad OSKA soovitustest) ning arendatakse mitteformaalõppe

kvaliteeti. Toimuvad tegevused haridustee katkestanud täiskasvanute tagasitoomiseks formaalharidusse

ning arendatakse VÕTA süsteemi. Toetatakse täiskasvanuhariduse osapoolte võrgustikutööd ja

täiskasvanute teadlikkuse tõstmist elukestvast õppest ning õppimisvõimalustest.

Tegevuste elluviimise kuludeks on kokku kavandatud erinevatest rahastamisallikatest 19,2 mln eurot.

Kasv 3 mln eurot, millest enamus suunatakse Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames korraldatava haridus-

ja tervishoiutöötajate täiendusõppesse.

0,4 mln eurot suurenevad kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide tasuliste täiskasvanute

täienduskoolituste kulud. Tegevuse eesmärk on pakkuda täiskasvanutele täiendus- ja ümberõpet vastavalt

tööturu vajadustele.

69

Programmi tegevuse nimetus: Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eestis antav haridus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.

Tegevuse raames panustatakse hariduse rahvusvahelistumisse, sh tegeletakse rahvusvahelise

haridusturundusega, arendatakse kutsehariduses ja kõrghariduses rahvusvahelist koostööd, toetatakse

kõrghariduse rahvusvahelise atraktiivsuse suurendamist, pakutakse õpirände soodustamiseks

stipendiumiprogramme ning korraldatakse välisriigi hariduskvalifikatsioonide hindamine, haridusalase

teabe andmine ja välisriikide kutsekvalifikatsioonide tunnustamise tugiteenus (ENIC/NARIC keskus).

Programmi tegevuse kulude eelarve on 40,5 mln eurot. Harno eelarvesse planeeritud Erasmus+ toetuste

maht suureneb 3,9 mln eurot. Rakenduskõrgkoolide ja kutseõppeasutuste planeeritud muud otselaekuvad

välistoetused suurenevad kokku 1,2 mln võrra. Vähenevad Norra ja Euroopa majanduspiirkonna programmi

ning erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu rahastatud kõrgkoolidevahelise koostöö arendamine 0,8

mln eurot.

Tegevuste kirjeldus

Erasmus+ kaudu läbiviidavad tegevused summas 34,8 mln eurot panustavad kõrghariduse, kutsehariduse

ja noorte valdkonda. Suurendatakse Eesti kõrgkoolide rahvusvahelist atraktiivsust ning toetatakse Eesti

üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet. Noorte valdkonnas toetatakse Erasmus+ programmi kaudu noorte

omaalgatusi, sotsiaalseid algatusprojekte ning kogukonda kaasavat sotsiaalset ettevõtlust.

1,7 mln euroga tagatakse välisriigi kõrgharidust tõendavate ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate

kvalifikatsioonide (akadeemilised kraadid, diplomid, tunnistused jt) hindamine, kvalifikatsioonidele

vastavuse määramine Eesti haridussüsteemis ning tunnustamiseks ettepanekute tegemine. Lisaks

tagatakse erinevate riigisiseste ja rahvusvaheliste Eesti üliõpilaste ja õppejõudude õpirännet toetavate

instrumentide kättesaadavus nt riikidevaheliste lepingute stipendiumid, Noore õpetlase toetusmeede

koostöös erasektoriga, Kristjan Jaagu stipendium, Nordplus kõrgharidusprogramm jt.

Erinevate rahvusvaheliste projektide kaudu toetatakse 4 mln euroga õpirännet jt arendusprojekte

kutseõppeasutustes ning rakenduskõrgkoolides.

Programmi tegevuse nimetus: Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused

Programmi tegevuse eesmärk: Õppekavade arendamisel ja rakendamisel lähtutakse nüüdisaegse

õpikäsituse põhimõtetest ning toetatakse nutika õppevara ja metoodika kasutamist õppes.

Üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste digitaristu toetab õppimist ja õpetamist, hariduse valdkonna

infosüsteemid on koosvõimelised ja vastavad kasutajate vajadustele.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames arendatakse üld- ja kutsehariduse riiklikke õppekavasid, kutsehariduse õppekavu,

õpitulemuste välishindamise elektroonseid vahendeid ja õppevara (sh digiõppevara, hindamisvahendid).

Samuti kaardistatakse õppevara loomise ja kohandamise vajadus, tehakse õppevara laialdaselt

kättesaadavaks ja toetatakse keskselt tellitud õppevara kasutuselevõttu.

Õppekavade rakendamisel ja arendustöös toetatakse koole vajaduspõhise nõustamisega, korraldatakse

võrgustikutööd parimate praktikate vahetamiseks ning soodustatakse huvipoolte (näiteks ülikoolid,

aineliidud, tööandjad jt) kaasamist õppe kaasajastamisel.

70

Õppe kvaliteedi tagamiseks arendatakse õppeasutuste sisehindamist, viiakse läbi õpitulemuste

välishindamist ja rahulolu-uuringuid. Luuakse ja edendatakse nüüdisaegse õpikäsituse rakendamist

toetavaid koostöövorme ning toetatakse andekate õpilaste arengut.

Viiakse läbi Eesti kutse- ja kõrghariduse kvaliteedi hindamist. Viiakse ellu haridus- ja noortevaldkonna

koostöövõimeliste infosüsteemide arendus- ja juurutustöid ning toetatakse koolide digitaristut.

Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulusid 28,9 mln eurot, investeeringuid on kavandatud 1,9

mln euro ulatuses.

Riiklike õppekavade arendamiseks ja rakendamiseks on kavandatud kokku 1,8 mln eurot. Toetatakse

põhikooli ja gümnaasiumi riiklike õppekavade rakendamist sh õpetajate koostöövõrgustike tegevust.

Toetatakse õppekavaalast teavitust erinevatele sihtgruppidele sh õppekava üldosa põhimõtete ja

ainevaldkondade kavade sidustamist ning õpilaste keskkonna- ja säästva arengu alase hariduse edendamist

GLOBE (Global Learning and Observations to Benefit Environment) ja BSP (the Baltic Sea Project)

programmi, sh õpilasürituste ja ainekomisjonide tööde toetamist.

Kutsehariduse õppekavade arendamiseks ning rakendamiseks on planeeritud 0,1 mln eurot.

Õpitulemuste ja õppeasutuste välis- ja sisehindamiseks ning nõustamiseks on 1,6 mln eurot. Toetatakse

testide arendustöid, tegevusnäitajate ja kvalitatiivsete hinnangute rakendamist koolide järelevalves ja

nõustamisel, rahuloluhindamist koolides, järelevalve ümberkujundamist ning PISA (Programme for

International Student Assessment) testi läbiviimist, sh analüüse ja teavitustöid ja rahvusvahelise inglise

keele C1-taseme eksami korraldamisest kaks korda aastas.

Õpikäsituse rakendamist toetavate koostöövormide arendamiseks on 0,5 mln eurot, sh väärtusprogrammi

toetamiseks 0,1 mln eurot, mille fookuses on lasteaia, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikes õppekavades

väärtuskasvatuse toetamine haridusasutuse, kooli/lasteaia pidaja ja lapsevanemate koostöös ning

avalikkusele suunatud väärtusarendus.

Koolis toimuv kiusamine võib olla üheks peamiseks põhjuseks, miks laps ei tunne ennast koolis turvaliselt

ning mille tõttu on ohustatud tema vaimne tervis. Koolikiusamise ennetamise ja vähendamise programmide

toetamiseks ja koolituste läbiviimiseks on kavandatud 0,85 mln eurot. Summa eraldatakse erinevatele

kiusuennetusprogrammide operaatoritele strateegilise partnerluse raames. Haridus- ja

Teadusministeeriumi toetussumma sisaldab nii Eesti Õpilasesinduste Liidu, MTÜ Lastekaitse Liidu, MTÜ

Vaikuseminutid, MTÜ Noorteühing Tugiõpilaste Oma Ring Eestis, SA Kiusamisvaba Kool, MTÜ

Seksuaaltervise Labori, Tartu Ülikooli eetikakeskusele suunatud toetuseid ning Harno

sekkumisprogrammide finantseerimist.

Andekate õpilaste arengut toetatakse 1,3 mln euroga üleriigiliste aineolümpiaadide ja konkursside

korraldamiseks ning võistkondade lähetamiseks rahvusvahelistele olümpiaadidele.

0,5 mln eurot eraldatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi tagamiseks korraldatavateks kõrgkoolide

välishindamisteks ning rahvusvahelise kvaliteedikultuuri edendamiseks.

Hariduse valdkonna infotehnoloogiliste tegevuste ja taristu (sh nt õppeinfosüsteem Tahvel, EHIS 2 jt)

arendamiseks on kokku kavandatud 2024. aastal 3,18 mln eurot , millest 1,42 mln on investeeringud ja 0,09

mln eurot on omatuludega seotud kulud.

Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 11,2 mln

eurot.

71

Programmi tegevuse nimetus: Võrdsete võimaluste tagamine hariduses

Programmi tegevuse eesmärk: Õppekorralduses arvestatakse õpilaste individuaalseid arenguvajadusi.

Tegevuste kirjeldus

Võrdsete võimaluste tagamiseks alus- ja põhihariduses jätkatakse kaasava hariduse põhimõtete

rakendamist, sh tagatakse õppenõustamise teenuste kättesaadavus; toetatakse muukeelseid õpilasi eesti

keele omandamisel ja nõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga piirkondade koole, toetatakse hariduslikku

lõimumist.

Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud kulud 77,4 mln eurot, sh 7,4 mln euro ulatuses välisvahendid.

Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevustele suunatakse täiendavalt 27 miljonit eurot. 2024. a on

tegevuste elluviimiseks kokku 71,9 miljonit eurot, sh välisvahendid 3 miljonit eurot.

Alates 2023/2024 õppeaastast rakendub eestikeelsele haridusele üleminekut toetav pedagoogide koolitus-

ja motivatsiooniprogramm, mille eesmärgiks on tagada keele- ja kvalifikatsiooninõuetele vastavate

õpetajate järelkasv ja katta keelenõuet mittetäitvate õpetajate asendusvajadus.

8,6 mln eurot suunatakse ülikoolides õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste ning tugispetsialistide

õppekavadel õppekohtade arvu suurendamisele. Täiendavate üliõpilaste vastuvõtmisel on prioriteetideks

eesti keele õpetaja, sh eesti keel teise keelena, loodus- ja täppisteaduste õpetaja, sh matemaatika, ning

klassiõpetaja erialad. Ülikoolidele eraldatakse vahendid kogu õppeajaks (3 aastat BA ja 2 aastat MA,

integreeritud õp 3+2 aastat).

Õppetöö raames pakutakse ülikoolide poolt õpetajakoolituse tudengitele täiendavalt eesti keele oskuse

taseme tõstmist toetavaid meetmeid. milleks on kavandatud 0,6 mln eurot.

Ida-Virumaal tegutsevate koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste

nõuetekohase eesti keele oskusega õpetajate, juhtide ja tugispetsialistide palgalisa koefitsiendi (1,3 lastead,

1,5 kool ja tugispetsialistid) kehtestamiseks on kavandatud 15,2 mln eurot.

Õpetajakoolituse või tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivatele üliõpilastele ning muude

õppekavade õppekavadel õppivatele üliõpilastele, kes õpivad õpetajaks või tugispetsialistiks (logopeed,

eripedagoog, sotsiaalpedagoog või koolipsühholoog), nähakse ette sihtstipendium, milleks on eelarves 4,6

mln eurot. Stipendiumi eesmärk on tuua õpetajakoolitusse ning tugispetsialistide koolitusse enam üliõpilasi

ning väärtustada õpetajakutse omandamist. Stipendiumisaajate osakaal on lähtuvalt valdkonna

prioriteetsusest ja senistest sisseastumiskonkurssidest õppekavati diferentseeritud.

Keeleõppetoetuste süsteemi korrastamisega ühendatakse olemasolevad toetusliigid, et haridusasutuste

pidajatel oleks võimalik taotleda toetusi ühtsetel alustel. Motiveerivad vajaduspõhiselt taotletavad

õpilaspõhised toetused annavad haridusasutusele võimekuse pakkuda täiendavat/lisanduvat eesti keele

õpet muu emakeelega õpilastele ja võimaldavad neil seeläbi kiiremini integreeruda eestikeelsesse

haridussüsteemi. Õpilasepõhised toetused sõltuvad eestikeelse õppe mahtudest: >40%, >60%,

keelekümblusprogrammi õpilaste toetus, lisaks eesti koolides õppivate muu emakeelega õpilaste toetus,

alushariduse muu emakeelega laste rühmatoetus ja 1.-ja 4.klasside üleminekutoetus, uussisserändaja (sh

Ukraina õpilaste) toetus. Toetuses eraldatakse täiendava eesti keele õppe pakkumiseks vajalike õpetajate

tööjõukulude katteks. Keeleõppetoetusteks on kavandatud 15,9 mln eurot;

Toetatakse Ida-Virumaa omavalitsusi, kus on vaja õpilaste arvu muutusest tulenevalt korrastada koolivõrku

ja samaaegselt nüüdisajastada taristut (kokkuvõttes kulud vähenevad läbi efektiivsete uute hoonete).

Välisvahendite arvelt elluviidavat tegevust rahastatakse täiendavalt 3 mln eurot, et toetada kohalikke

72

omavalitsusi planeerimis- ja projekteerimisetappides ning võimaldada sporditaristu

rekonstrueerimist/ehitamist koos koolihoonetega.

0,3 mln on kavandatud temaatilise (õppekeel ja keeleõpe) järelevalvega jätkamisele nii koolieelsetes

lasteasutustes, üldhariduskoolides kui ka kutseõppeasutustes ja järelevalve mahu suurendamisele ning

järelevalvesüsteemi väljatöötamisele. Tegevusi viiakse ellu koostöös Keeleametiga.

Alushariduses eestikeelse õppe-kasvatustegevuse läbiviimise toetamiseks on kavandatud 36 000 eurot

lasteaedade (arvestatud 30 lasteaiaga aastas) meeskonnakoolituste korraldamiseks ning 0,2 mln eurot

pilootprojekti „Professionaalne eestikeelne õpetaja lasteaias“ tulemustele tugineva alushariduse

õppematerjalide e-käsiraamatu loomiseks.

Valdkondlikud (lõimitud aine- ja keeleõppe) koolitused 0,4 mln eurot. Kasusaavate haridustöötajate hulk

on ca 2000 õpetajat, kellel on võimalik parandada oma mitmekultuurilises klassiruumis või rühmas

töötamise teadmiseid ja oskuseid. Lisaks pakub Haridus- ja Noorteameti nõustajate võrgustik keeleõppe

valdkondlikku tuge kõigile haridustasemetele.

Rajaleidja keskuste (kokku 16 keskust) kaudu õppenõustamisteenuse osutamiseks eelkooliealistele lastele

ning üldharidus-ja kutseõppeasutustes õppijatele eraldatakse 5 mln eurot, millest 4,4 mln on SF 2021+

vahendistest, riigieelarvelistest vahenditest 0,6 mln eurot. Õppenõustamise teenust saanud laste ja

õppijate arv on aastas 8000, nõustatud täiskasvanute arv on 18 000, koolivälise nõustamismeeskonna

haridusoovituste arv aastas on 5000.

Lasteaiaõpetajate täiendkoolituseks eraldatakse 0,4 mln eurot omavalitsusliitudele ja 4 suuremale linnale:

Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu.

Tegevuse eesmärkidesse panustab lisaks omavalitsustele lasteaiaõpetaja palgatoetuseks eraldatud 16 mln

eurot, mida on võimalik kasutada ka tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja tugispetsialistide töötasuks

lasteaedades. Toetus KOVidele on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse all ja ei sisaldu seetõttu

käesolevas programmis.

Programmi tegevuse nimetus: Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tagatakse kvalifitseeritud õpetajate, haridusasutuste juhtide ja

tugispetsialistide järelkasv ning paindlikud võimalused ametisse asumisel.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames arendatakse õpetajate taseme- ja täiendusõppe süsteemi ja meetmeid haridusasutuste

juhtide hindamiseks ning professionaalse arendamise toetamiseks. Toetatakse tegevusi õpetaja,

haridusasutuse juhi ja tugispetsialisti ameti atraktiivsuse suurendamiseks ja väärtustamiseks. Tegevused

toetavad noortevaldkonna töötajate esma- ja täiendõpet ja järelkasvu.

Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 6,3 mln eurot.

Igal aastal toimub õpetajate ja teiste haridustöötajate tunnustusüritusena aasta Õpetaja Gala.

Haridustöötajate töö väärtustamiseks ning väljapaistvate tööalaste saavutuste eest tunnustamiseks

määratakse riiklikke hariduspreemiaid kokku 0,2 mln eurot.

Esimest korda tööle asuvad õpetajad ja tugispetsialistid saavad lähtetoetust kokku 3,7 mln eurot.2022.

aastal said lähtetoetust 154 taotlejat (nendest 114 õpetajat ja 40 tugispetsialisti).

73

Haridus- ja noortevaldkonna töötajate täiendusõppesüsteemi arendamiseks, professionaalse arengu

toetamiseks ning ameti atraktiivsuse suurendamiseks ning järelkasvu tagamiseks on kavandatud välisabist

kokku 2,4 mln eurot. Valdkonna töötajate ameti populariseerimise ja nähtavuse suurendamiseks viiakse

läbi tegevusi vastavalt loodavale haridus- ja noortevaldkonna professionaalide väärtustamise ja

atraktiivsuse kasvu kontseptsioonile. Kvalifitseeritud töötajaskonna tagamiseks korraldatakse täiendusõpet

ning koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga käivitatakse Õpetajate Akadeemia, mille raames

töötatakse välja paindlikud õpiteed ametisse sisenemiseks ning kvalifikatsiooni saamiseks. Toetatakse

õpetaja karjäärimudelite kasutuselevõttu, sh tutvustatakse karjääriülese toetamise meetmeid, kaasaegset

töö- ja palgakorralduse põhimõtteid. Asutuste juhtimiskvaliteedi tõstmiseks viiakse läbi täiendusõpet ning

toetatakse haridusasutuse juhi karjäärimudeli ja kompetentsimudel kasutuselevõttu, sh pakutakse

pidajatele tuge juhtide värbamisel, töö tagasisidestamisel ja hindamisel ning juhtide professionaalse arengu

toetamisel.

0,2 mln on planeeritud õpetajakoolituse stipendiumideks enne 2023/2024. õppeaastal sisseastunutele.

Eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist ning suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja

õpetajakutse omandajate arvu.

Programmi tegevuse nimetus: Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem (OSKA)

Programmi tegevuse eesmärk: Kutsesüsteemi kaudu on haridussüsteem ja tööturg paremini seostatud.

Tegevuste kirjeldus

Tegevusega tagatakse kutsesüsteemi toimimine ning arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire- ja

prognoosisüsteemi OSKA.

Tegevuste elluviimiseks on kokku kuludeks kavandatud 4,3 mln eurot, millest suunatakse 2,9 mln eurot

tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemile OSKA ning 1,4 mln eurot on kavandatud kutsesüsteemi

reformi ettevalmistamiseks, et toetada haridus- ja töömaailma süsteemset ja paindlikku sidustamist.

Eelarve suurenemine 1 mln eurot on seotud kutsesüsteemi reformi uute tegevuste alustamisega.

Programmi tegevuse nimetus: Õppe seostamine tööturu vajadustega

Programmi tegevuse eesmärk: Viia õppimisvõimalused suuremasse vastavusse tööturu

arenguvajadustega.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse abil pööratakse tähelepanu tootmise, tehnika, tehnoloogia ja IT-valdkonna arenguks vajalike

teadmiste ja oskuste arendamisele. Lisaks viiakse läbi uuringuid kutse- ja kõrghariduse lõpetajate edukusest

tööelus ning rakendatakse taaste- ja vastupidavusrahastu toel rohe- ja digipööret toetavate tegevuste

elluviimist.

Tegevuste elluviimiseks on kokku kavandatud 33 mln eurot. Kasv 7,5 mln on seotud välisvahendite kasvuga.

IT Akadeemia ning IT hariduse ja digioskuste arendamise kaudu suurendatakse kutse- ja kõrgharidusõppe

seoseid tööturuga, tagatakse IKT õpetamise ja lõpetajate IT-alaste oskuste areng, tegevusi toetatakse 2,3

mln euroga. Lisaks toetatakse 2,7 mln euroga kõrghariduse IKT õppekavade arendamist Tartu Ülikoolis ja

Tallinna Tehnikaülikoolis. Selle raames suurendatakse informaatika ja infotehnoloogia õppekavagruppide

74

vastuvõttu keskmiselt 10% aastas. Õppurite õpivalikute suunamiseks käivitatakse Inseneriakadeemia

tegevus, mida toetatakse 4 mln euroga.

Praktika ja töökohapõhise õppe kvaliteedi tagamist, töökohapõhise õppe koolituskohtade loomist ning

praktilise õppe arendamist kutse- ja kõrgkoolides toetatakse 4,2 mln euroga. Töökohapõhine õpe on

tasemeõpe, kus vähemalt 2/3 õppest toimub ettevõttes (kõrghariduses 1/2 õppest). Tegevusi viiakse ellu

koostöös Eesti Tööandjate Keskliidu ning kutse- ja kõrgkoolidega. Tegevuse raames luuakse koostöös

ettevõtetega täiendavaid töökohapõhise õppe koolituskohti, toetatakse koole ja ettevõtteid töökohapõhise

õppe pakkumisel, töötatakse välja juhendmaterjale, piloteeritakse erinevaid rakendusmudeleid ning

populariseeritakse töökohapõhist õpet.

Siseriiklike ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste korraldamiseks on kavandatud 0,5 mln eurot.

Toetatakse siseriiklike kutsemeistrivõistluste korraldamist kutseõppe kvaliteedi tõstmiseks ja TV-sarja

tootmist kutsehariduse populariseerimiseks. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemiseks

toetatakse Eesti võistkonna ettevalmistamist ja osalemist WorldSkills võistlustel Prantsusmaal Lyonis

septembris 2024, eesmärgiga tõsta kutseõppijate motivatsiooni osaleda siseriiklikel kutsemeistrivõistlustel

ning tutvustada rahvusvaheliselt Eesti kutseharidust.

Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) kaudu rahastatakse 7 mln euroga rohepöörde elluviimiseks suunatud

tegevused. Jätkatakse õppekavade arendamist ja käivitatakse täienduskoolituste ja

mikrokvalifikatsiooniõppe pakkumine ettevõtete rohepöörde toetamiseks. Fookuses on eelkõige

energeetika, transpordi, logistika, ehituse, põllumajanduse, keemia ja metsanduse valdkonnad.

RRF-st rahastatava digipööret toetavate oskuste arendamiseks suunatakse eelarvesse 3,9 mln eurot, et

käivitada tegevused vastavalt tegevuskavadele, mille alusel luuakse kõrgkoolidesse ja kutsekoolidesse IKT

moodulid (s.h mikrokvalifikatsioonid), viiakse läbi IKT spetsialistide ja infoturbejuhtide täiendkoolitusi ja

ümberõpet ning uuendatakse IKT valdkonna kutsestandardid.

Õiglase Ülemineku Fondist (ÕÜF) rahastatakse 4,8 mln euroga Ida-Viru täiendkoolituse ja tasemeõppe

õppekavade arendamist teaduse fookusvaldkondades ja valdkondades, mis toetavad avaliku sektori

toimepidevust, kohaliku ettevõtluse ning elanike oskuste arendamist kõrg- ja kutsehariduse tasemel.

Programmi tegevuse nimetus: Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)

Programmi tegevuse eesmärk: Noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud -hariduse, kultuuri,

majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade nügijad ning eestvedajad.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames toimub noorte omaalgatuste ja ühistegevuste toetamine. Toetatakse noorte omaalgatusi

ja Euroopa Liidu noorteprogrammide Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpus elluviimist. Lisaks toetatakse

innovatsiooni ja nutikate lahenduste loomist noortevaldkonnas. Uuendatakse nutika noorsootöö

tegevuskava. Toetatakse nutikate lahenduste arendamist ja elluviimist noortevaldkonnas Eesti

Majanduspiirkonna programmi toel.

Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 2,6 mln eurot.

Tegevuse tulemusel on noortel rohkem teadmisi, motivatsiooni ja võimalusi, et tegutseda enda ja kogu

ühiskonna elu edasiviimise nimel.

75

Programmi tegevuse nimetus: Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

Programmi tegevuse eesmärk: Noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne

kodanikuosalus toetatud.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse raames võimestatakse noori olema aktiivsed kodanikud. Toetatakse noorteühinguid ja noorte

osaluskogusid noorte kaasamisel ning tagatakse parimate kaasamispraktikate koondamine ja levik,

arendades seeläbi kohalike omavalitsuste kaasamisvõimekust.

Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 0,9 mln eurot.

Tegevuse tulemusel noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu korraldamises.

Programmi tegevuse nimetus: Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

Programmi tegevuse eesmärk: Kvaliteetne noorsootöö (sh noorte huviharidus) on kättesaadav üle Eesti

ning loob kõigile noortele võimalused mitmekülgseks arenguks, eduelamusteks, kogemuste pagasi

rikastamiseks ja iseseisvumiseks.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse all toetatakse 4,7 mln euroga noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse korraldajaid tegevuste

arendamises, samuti korraldajate võrgustumist ja koostööd. Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -

tegevuse kättesaadavuse parendamist, korraldatakse ja arendatakse riiklikku noorteinfo teenust ning

jätkatakse terviklikliku noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi arendamisega.

Tegevuse all toetatakse noorte huvihariduse ja –tegevuse mitmekesistamist ja kättesaadavuse

parandamist, milleks on ette nähtud 11 mln eurot. Sellest riiklikust toetusest moodustab 10,3 mln eurot

kohalikele omavalitsustele eraldatav toetus, mis on kavandatud riigieelarves Vabariigi Valitsuse kulude all

ja ei sisaldu programmi eelarves.

Tegevuse tulemusel on kvaliteetne noorsootöö Eestis ühtlaselt kättesaadav.

Programmi tegevuse nimetus: Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

Programmi tegevuse eesmärk: Noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse

kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil.

Tegevuste kirjeldus

Tegevuse eesmärgiks on noortele võrdsete võimaluste pakkumine, mis tagab noorele võimalused

huvihariduses, -tegevuses ja noorsootöös ning selle tulemusel ka ühiskonnas osalemiseks, olenemata pere

ja noore majanduslikust sissetulekust, elukohast, erivajadustest, usaldusest või muudest sotsiaalsetest ja

demograafilistest tingimustest. Nende tingimuste kehv olukord suurendab tõenäosust noore

riskikäitumiseks. Tegevuse raameskeel tagatakse kõikidele noortele võrdsed võimalused oma elukvaliteedi

parandamiseks ja soodustatakse riskirühmade sotsiaalset kaasatust ning vähendatakse noorte eemale- ja

üksijäämise riski. Toetakse noorte üleminekuid tööellu ja iseseisvumisel, arendatakse tugisüsteeme noorte

eemalejäämise ning õpingutest ja tööturult eemale jäänud noorte toetamiseks.

Tegevuste elluviimiseks on 2024. aasta eelarvesse planeeritud 4,3 mln eurot.

76

Tegevuse tulemusel on noortel piisavad teadmised ja oskused tööellu astumiseks, mille tulemusena

väheneb riskioludes noorte eemalejäämine ühiskonna, haridus- ja tööelust.

3.8.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus

Joonis 26. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust,

pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

Joonis 27. Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on koostatud neli programmi:

Teadussüsteemi programm – peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium;

77

Teadmussiirde programm – vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium;

Ettevõtluskeskkonna programm – peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;

Ehituse programm – peavastutaja Kliimaministeerium.

Teadmussiirde programmi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi juhitavat osa ja

Ettevõtluskeskkonna osa kirjeldatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala peatüki

all.

Tabel 28. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel

https://www.hm.ee/et/tegevused/arengukavad.

3.8.2.2.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude

jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 29. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot7

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus -192 863 -223 971 -233 060 -9 089 4%

Teadussüsteemi programm -172 833 -186 829 -215 878 -29 049 16%

Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -159 862 -167 136 -200 486 -33 350 20%

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

-12 971 -19 692 -15 391 4 301 -22%

Teadmussiirde programm -20 030 -37 143 -17 183 19 960 -54%

Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -20 030 -37 143 -17 183 19 960 -54%

3.8.2.2.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

programmid ja programmi tegevused

Teadussüsteemi programm

Programmi eesmärk: Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine.

7 Tabelites 2021. aasta täitmise andmeid ei kuvata, kuna 2022. aastast muutus TAIE programmide ja tegevuste struktuur.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm

Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Teadussüsteemi programm 2024-2027

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE arengukava)

Teadmussiirde programm 2024- 2027

78

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium ning SA Eesti Teadusagentuur

(ETAG).

Programmi tegevuse nimetus: Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Toetada positiivselt evalveeritud teadusasutustes ja kõrgkoolides tehtavat

teadus- ja arendustegevust ning teadussüsteemi toimimist toetavaid tegevusi, sh tagada võimalused

osalemiseks rahvusvahelises teaduskoostöös.

Tegevuse kulude eelarve on 199,06 mln eurot. TAIE arengukava 2035.a eesmärk on hoida teadus- ja

arendustegevuse rahastamise maht riigieelarvest 1% SKP-st tasemel. 2024. aastal suunatakse riigi

eelarvestrateegia ja 2024. aasta riigieelarve raames lisanduvatest vahenditest teadusasutuste ja

teadlaskonna arendamise toetamiseks 1,9 mln eurot. Tegevusest tagatakse järgmiste instrumentide

rahastuse suurenemine: teadusasutuste baasfinantseerimine ja uurimistoetused ning nooremteadurite

tööjõukulud. Tegevuse eelarve muutus on seotud ka välisvahendite 2014+ perioodi tegevuste lõppemisega.

Välisvahendite eelarve väheneb 2024 aastal 7,7 mln euro võrra. Kõige suuremat mõju välisvahendite osas

avaldab SF2014+ perioodi lõppemine, 2023 aastal oli eelarve 13,3 mln. Uus SF2021+ perioodi eelarve

suureneb võrreldes 2023 aastaga vaid 5,3 mln võrra, kuna teadus- ja arendustegevusele eraldatud

välisvahendite maht väheneb ning kavandatud tegevuste käivitumine võtab oodatust rohkem aega.

Tegevuse kirjeldus

Teadusasutuste baasfinantseerimiseks on 57,3 mln eurot. Baasfinantseerimine on teadus- ja

arendustegevuse finantseerimine teadus- ja arendusasutuste strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks,

sh riigisiseste ja -väliste projektide kaasfinantseerimiseks, uute uurimissuundade avamiseks ning

teadustaristusse investeerimiseks. Baasfinantseerimise suurendamine on eelduseks stabiilse akadeemilise

karjäärimudeli toimimisele ning tihedama koostöö arendamisele ettevõtete ja teadusasutuste vahel.

Noorteadlaste järelkasvu kindlustamiseks jätkatakse doktorantide ülemineku toetamist nooremteaduri

ametikohtadele. Riigieelarvega eraldatakse nooremteadurite töötasu toetuseks ülikoolides ning positiivselt

evalveeritud teadus- ja arendusasutustes 13 mln eurot. Nooremteadurit töötasu arvestuse aluseks 2024.

aastaks on Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis prognoositud 2023. aasta keskmine palk,

mis on 1828 eurot kuus (bruto). Doktoriõppe reformimise tulemusena luuakse eeldused teaduspõhise

ühiskonna arenguks vajalike teadus- ja arendustöötajate järel- ja juurdekasvuks.

Jätkatakse 2023. a alustatud teadus- ja arendustegevuse sihttoetusega Haridus- ja Teadusministeeriumi

hallatavatele rakenduskõrgkoolidele mahus 1,8 mln eurot, et võimaldada kvaliteetseks kõrgharidusõppeks

vajalikku teadus- ja arendustegevust.

Uurimistoetused 57,3 mln eurot on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses töötava isiku või

uurimisrühma kõrgetasemeliseks teadus- ja arendustegevuseks, sealhulgas stardi- ja rühmagrandid ning

tagasipöörduvate teadlaste toetused Eesti teadussüsteemi lõimumisel. Uurimistoetuste kavandamisel

peetakse silmas, et igal aastal väljakuulutatav uurimistaotluste voor oleks vähemalt 10 miljonit eurot.

Tipptasemel uurimisrühmade interdistsiplinaarse koostöö ja kõrge riski, kuid suure mõjuga teadusuuringute

toetamiseks jätkatakse teaduse tippkeskuste tegevuse toetamist. Alates 2024. a toimub see riikliku

toetusskeemi kaudu ja selleks on planeeritud 10 mln eurot aastas. Teaduse tippkeskused on Eesti teaduse

lipulaevad, mis keskenduvad mitme teadusasutuse tipptasemel uurimisrühmade koostöös Eesti vajadustest

lähtuvate kõrge riski ja suure kasupotentsiaaliga teadusküsimuste lahendamisele.

79

Ministeeriumi vastutusvaldkondadele vajaliku teadus- ja arendustegevuse toetamisse suunatakse 3 mln

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse vahendeid. Rakendatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi

valdkondlikke teadus- ja arendustegevuse programme eesti keele, kultuuri ja hariduse suunal, mis toetavad

TAIE fookusvaldkonna „Elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum“ sihtide täitmist.

Teaduse populariseerimise ja teadushariduse tegevused on suunatud Eesti elanike teadusteadlikkuse

kasvatamisele, sh noorte teadus- ja tehnoloogiahuvi tekitamisele ja hoidmisele selleks, et toetada

teadusliku mõtteviisi levikut ühiskonnas, et teadusel ja teadlaskonnal oleks innustunud järelkasv ning et

teadustegevus ja selle väljundid oleks ühiskonnas laiemalt nähtavad ja kasutatavad. Kaasrahastatakse

Teaduskeskus AHHAA tegevusi, antakse välja teaduspreemiaid nii tegevteadlastele kui õpilastele ja

üliõpilastele. Välisvahendite toel jätkatakse muu hulgas populaarse teadussaate „Rakett 69“ väljaandmist

ja viiakse ellu õpilaste teadusfestivali. Kokku on teaduse populariseerimiseks planeeritud eelarvesse 2,6 mln

eurot.

Teadussüsteemi toetavate tegevuste raames kaetakse teadussüsteemi haldamise ja arendamise kulusid 6,8

miljoni euro ulatuses sh toetatakse Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Teadusagentuuri tegevusi,

teadussüsteemi koostööpartnereid ning rahastatakse riigi TA asutuste tegevuskulusid.

Edendatakse Eesti teadlaste ja ettevõtjate osalemist rahvusvahelises teadmusringluses, sh

teadlasmobiilsust, sh toetatakse osalemist rahvusvahelistes võrgustikes ja EL ühisalgatustes,

programmides, partnerlustes, koostöös kolmandate riikidega, Eesti teaduse rahvusvahelist tutvustamist

ning turundustegevusi, kokku on selleks planeeritud 2,5 mln eurot.

Tagatakse Eesti riigi kaasahastus EL raamprogrammi „Teaming for Excellence“ rahastuse pälvinud

projektidele, mille eesmärk on koos Euroopa juhtivate teadusasutustega arendada välja silmapaistva

tasemega uusi tippkeskusi madalama innovatsioonivõimekusega riikides, kokku on selleks planeeritud 9,3

mln eurot. Toetatakse kolme rahastuse saanud projekti: sh jätkatakse „Targa linna tippkeskuse – Finest

TWINS“ tegevuste toetamist, sh kohalike omavalitsustega koostöös välja selgitatud probleemidele

võimalike lahenduste piloteerimist. Lisanduvad uute projektidena suurandmete põhjal biotööstuses

vajalike rakkude disainimisele keskenduv DIGIBIO ja personaalmeditsiini rakenduste arendamisele

suunatud TeamPerMed projektid. 2023. aastal olid vahendid planeeritud teadmussiirde programmi, alates

2024. aastast on need suunatud teadussüsteemi programmi, et paremini siduda nende tegevust teaduse

tippkeskustega.

Teadlaste järelkasvu tagamiseks ja talentide ligimeelitamiseks eraldatakse toetusi järeldoktoritele ja

tagasipöörduvatele teadlastele, luuakse stiimuleid ERC granditaotluste ettevalmistamiseks läbi Mobilitas

3.0 programmi, milleks on planeeritud 4,9 mln eurot.

Eesti teadlastele ja innovaatoritele parimate võimaluste pakkumiseks rahvusvaheliseks koostööks on Eesti

ühinenud mitmete rahvusvaheliste teaduskoostöö organisatsioonide ja rahvusvaheliste taristutega.

Haridus- ja teadusministeeriumi eelarvest tagatakse muu hulgas Eesti liikmelisusest tulenevad kohustused

Euroopa Neutronkiirgusallika European Spallation Source (ESS) rajamisel ning ülalpidamiskulude katmisel,

Euroopa Kõrgjõudlusega andmetöötluse ühisettevõtte (EuroHPC) ja Euroopa Molekulaarbioloogia Labori

(EMBL) tegevustes. Kokku on rahvusvahelise koostöö edendamise tegevusteks eelarvesse planeeritud 9,1

mln eurot.

Jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna välisabist rahastatava „Haridus ja teadus – Balti

teaduskoostööprogrammi“ elluviimist teaduskoostöö soodustamiseks Balti ja Põhjala suunal, milleks on

planeeritud 1 mln eurot.

80

Tegevus sisaldab Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 4,3 mln

eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Kõrgel tasemel teadustöö tegemiseks vajalik ligipääs kvaliteetsele

teadustaristule ja taristu teenuste arendamine ja pakkumine.

Tegevuse kirjeldus

Tegevuse kulude eelarve on 15,4 mln eurot, mis väheneb 2023.a. võrreldes 4,4 miljoni võrra, kuna

välisvahenditest rahastatud riiklikult olulise tähtsusega teadurtaristu investeeringute toetamine lõppeb.

2023. a. töötati välja uus riiklikult olulise tähtsusega teadustaristu toetamise skeem, mille käigus

eraldatakse riiklikult olulise tähtsusega teadustaristutele investeeringu- ja tegevustoetus tervikuna ja

seeläbi suurendatakse taristute autonoomiat oma arengu suunamisel.

Toetatakse 7,5 mln euroga riikliku tähtsusega teadustaristu investeeringuid ja juurdepääsu riiklikult

olulistele rahvusvahelistele teadustaristutele. Nii näiteks on Eesti teadlastel võimalus kasutada maailma

tipptasemel teadustaristut ja osaleda maailma juhtivate teadusorganisatsioonide juures toimuvas

teadustöös, (sealhulgas Euroopa Tuumauuringute Organisatsioonis (CERN), Euroopa Kosmoseagentuuris

(ESA), teaduskeskuses European Spallation Source (ESS), rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER)

juures).

Kindlustatakse 6,8 mln euro ulatuses teadustöö tegemiseks vajalik juurdepääs andmetele ja

teadustulemustele, sh andmearhiivide ja -kogude ning teadusraamatukogude tegevuse jätkumine ning

juurdepääs olulistele teadusandmebaasidele.

Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamiseks eraldatakse IT süsteemide kuludeks 1 mln eurot

ning investeeringuteks 0,26 mln eurot (EENet-i tegevuskulud ning investeeringud. EENet pakub haridus-,

teadus-, kultuuriasutustele turvalist virtuaalse privaatserveri teenust). Lisaks planeeritakse 52 tuhat eurot

omatuludega seotud kulusid.

Teadmussiirde programm

Programmi eesmärk: Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM), Eesti Teadusagentuur (ETAG), Haridus- ja Noorteamet (Harno),

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) ja Sihtasutus Tallinna Teaduspark

Tehnopol (Tehnopol).

Programmi tegevuse nimetus: Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse

võimekuse kasvatamine.

Tegevuste kirjeldus

Tegevusega luuakse eeldused uute teadmiste ja tehnoloogia liikumiseks akadeemilise sektori ettevõtluse ja

avaliku sektori vahel ja toetatakse teadmussiirde protsesside toimumist. Selleks toetatakse teadus- ja

81

arendusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde võimekuse arengut ja koostöötegevusi

ettevõtete, avaliku sektori ja teadusasutuste endi vahel.

Kasvatatakse majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu

teenuste kättesaadavust era- ja avalikule sektorile. Selleks toetatakse tippkeskuste koostööd era- ja avaliku

sektoriga, tegevuse väljundite, sh teadustulemuste, kättesaadavaks tegemist ja kasutatavust Eesti

ühiskonna ja majanduse nõudlusest lähtuvate vajaduste rahuldamiseks, ning teadustaristu väljapoole

akadeemiat suunatud teenuste arendamist.

Programmi sektoritevahelise teadmussiirde toetamise tegevuse raames eelisarendatakse TAIE

fookusvaldkondades toimuvat teadus- ja arendustegevust riigi, ettevõtete ja teadusasutuste koostöö

soodustamiseks ning erinevate majandussektorite ja teadusvaldkondade sidumiseks. Fookusvaldkonnad

annavad ühelt poolt panuse Eesti arenguvajaduste lahendamisse ning teisalt võimaldavad paremini ära

kasutada Eesti ettevõtluse ja teaduse tugevusi. Nad on kõrge ärilise potentsiaaliga või globaalselt suure

mõjuga.

Programmi tegevuse kulude eelarve on 17,2 mln eurot, kulud vähenevad 20 mln euro võrra. Teadmussiirde

programmist suunatakse 17,2 mln eurot teadussüsteemi programmi ning välisvahendite eelarve prognoos

väheneb tulenevalt perioodi lõppemisest. Programmide vaheline muudatus on vajalik, kuna vahenditest

kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus dubleeriks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Teadussüsteemi

programmis suunatakse vahendid olemasolevatesse rahastusinstrumentidesse, et hoiduda

teadusrahastuse killustamisest. Vahendite toel toetatakse teadus- ja arendustöötajate järel- ja juurdekasvu,

eelistades TAIE fookusvaldkondade teekaartides esile toodud valdkondi ning laiendatakse teadus- ja

arendustegevuse populariseerimise tegevusi noorte hulgas sh LTT järelkasvu suurendamiseks.

TAIE fookusvaldkondades teadus- ja arendustegevuste toetamise eesmärk on ettevõtete ja ühiskonna

vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse võimekuse arendamine, sh:

Kasvava teadus- ja arendustegevuse nõudluse katmiseks TAIE fookusvaldkondades alustatakse uute

temaatiliste programmidega, milleks on planeeritud eelarvesse 3,6 mln eurot. Neid programme

rahastatakse välisvahenditest.

Teadus- ja arendusasutuste ja kõrgkoolide teadmussiirde võimekuse arendamiseks:

Jätkatakse eksperimentaalarenduse grantide (proof of concept) väljaandmist konkurentsipõhise

uurimistoetuse tulemusena saavutatud teadustulemuste äripotentsiaali testimiseks ja arenduseks

praktiliste rakendusteni (1,7 mln eurot).

Alustatakse õiglase ülemineku tegevuste raames Ida-Virumaa ettevõtlusele vajalike teadusvõimekuste ja

teadus- ja arendusteenuste arendamist Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja arendusasutuste ja ülikoolide

teadmusvõrgustiku konsortsiumi kaudu. Suurendatakse Ida-Virumaal tegutsevate teadus- ja

arendustöötajate hulka ja kompetentsi, arendatakse välja ettevõtlusele vajalikke uurimissuundi ning

tõstetakse teadus- ja arendustaristu mahtu ja kvaliteeti. Selleks on planeeritud 2024. aastaks 4,8 mln eurot.

Käivitatakse toetusskeem TA-asutuste ning kõrgkoolide teadmussiirde ja ettevõtluskoostöö võimekuste

arendamiseks (ASTRA+). Toetatakse ettevõtliku kõrgkooli ja teadusasutuse arendamiseks vajalikke

tegevusi, sh pädevuse suurendamist teadmussiirdeprotsesside valdkonnas, tõhusa teadus- ja teadmussiirde

juhtimissüsteemi ja -teenuste väljatöötamist, teadmussiirde alaste pädevuste arendamist. Muu hulgas

toetatakse spin-off-ettevõtluse ja teadmuse jätkusuutliku turupõhise kommertsialiseerimise mudeli

arendamist ning intellektuaalomandi kaitse võimaluste ja võimekuse parandamist, soodustatakse

82

asutustevahelist koostööd teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel (nt Adapter-tüüpi

tegevustes, ühislaborite, testkeskkondade, demoalade jm arendamisel jms). Tegevuste raames on

kavandatud nii programmilisi ühistegevusi kui asutusekeskseid toetusi. 2024. aastaks on planeeritud 2,6

mln eurot.

Riigiasutuste teadus- ja arendusalase võimekuse suurendamiseks rahastatakse välisvahenditest

valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise toetusmeetme (RITA+) kaudu interdistsiplinaarseid

rakendusuuringuid, ministeeriumite vajadusest lähtuvaid aktuaalseid ning kiiret sekkumist vajavaid

rakendusuuringuid, toetatakse teadusnõunike ja arendusnõunike palgakulusid ja võrgustikuga seotud

tegevusi (koolitused jms). Kokku on eelarvesse planeeritud 1,4 mln eurot.

Jätkatakse teadusasutuste ja ettevõtlussektori vaheliste töötajate liikumist soodustavate meetmete

rakendamist (nn sektoritevaheline liikuvus), mille tulemusena liigub senisest enam teadlasi ettevõtlusesse

ning paranevad ettevõtete oskused teadustulemusi rakendada ja kohandada. Samuti kasvab

teadusasutustes ettevõtluskogemustega teadlaste arv, mis aitab paremini ühiskonna nõudlusele vastavat

teadustööd planeerida. Laiendatakse sektoritevahelist liikuvust toetavaid tegevusi ning toetatakse

ettevõtluskogemusega inimeste kaasamist õppe- ja teadustegevustesse kõrgkoolides ja teadusasutustes, et

rikastada õppe sisu ning suurendada teadustöö potentsiaalset rakendatavust ning kasvatada ettevõtjate

teadlikkust teadus- ja arendustöö protsessidest. Võimaldatakse ülikoolide ja tööandjate

koostöödoktorantuuri, kus uurimisteema seotakse ettevõttele või asutusele olulise uurimisteemaga ning

doktoritöö valmib tihedas koostöös ülikooli ja ettevõtte või asutusega. Välisvahenditest on planeeritud

selleks 2,5 mln eurot.

3.8.2.3 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus

Joonis 28. Eesti keel ja eestlus tulemusvaldkond ja selle maht

83

Tabel 30. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Valitsemisala tulemusvaldkondadega seotud programmdokumendid on kättesaadavad Haridus- ja

Teadusministeeriumi kodulehel.

3.8.2.3.1 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 31. Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Eesti keel ja eestlus -6 158 -10 520 -11 275 -755 7%

Keeleprogramm -6 158 -10 520 -11 275 -755 7%

Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -708 -996 -1 022 -26 3%

Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -3 801 -5 254 -5 827 -572 11%

Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

-1 649 -4 269 -4 427 -158 4%

3.8.2.3.2 Tulemusvaldkond Eesti keel ja eestlus programm ja programmi

tegevused

Keeleprogramm

Programmi eesmärk: Eesti keel on arenenud kultuur- ja suhtluskeel ning Eestis väärtustatakse

mitmekeelsust.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Haridus- ja Teadusministeerium (HTM), Haridus- ja Noorteamet

(Harno), Keeleamet ja Eesti Keele Instituut (EKI).

Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele staatus on kindel ja maine on hea

Tegevuste kirjeldus

Toetatakse eesti keele mainet ja staatust tugevdavaid tegevusi, millega kujundatakse Eesti inimeste

keelehoiakuid ning juhitakse keele õiguslikku staatust ja ühiskondlikku levikut.

Teostatakse järelevalvet keeleseaduse ja teiste keelekasutust sätestavate õigusaktide nõuete täitmise üle.

Viiakse läbi keelevaldkonna õigusruumi analüüs ning alustatakse keeleseaduse VTK koostamisega, mis

tagab, et keeleõigus vastab tänastele vajadustele. Tõstetakse inimeste teadlikkust keeleõigusest ja

keeleõppest, pakutakse vastavat nõustamist. Eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava raames on

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm

Eesti keel ja eestlus Eesti keele arengukava 2021–2035 Keeleprogramm 2024–2027

84

laiendatud Keeleameti järelevalvepädevust koolieelsete lasteasutuste, üldhariduskoolide ning

kutseõppeasutuste eesti keele ja eestikeelse õppe kontrollimisse. Tegevustele on ette nähtud 0,7 mln eurot.

0,1 mln eurot kavandatakse keelevaldkonna tunnustamiseks väljaantavate auhindadele, sh F.J.

Wiedemanni keeleauhind, mis aitavad väärtustada eesti keelt, sh eesti keele piirkondlikke erikujusid ning

mitmekeelsust.

Populariseeritakse eesti keele kasutamist, õpetamist ja uurimist ning edendatakse rahvusvahelist

keelepoliitika ja -õppe alast koostööd 0,2 mln euroga. Jätkatakse eesti keele populariseerimisele suunatud

tegevustega, millega seatakse eesmärgiks eesti keele maine tõstmine nii eestlaste kui eesti keelest erineva

ema- või kodukeelega kõnelejate hulgas, selle erinevate õppimisviiside tutvustamine ja mitmete

turundustegevuste ja ettevõtmiste käivitamine eesti keele kui identiteedi kandja tähtsuse suurendamiseks.

Programmi tegevuse nimetus: Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti keele uurimine on rahvusvaheliselt kõrgel tasemel ning keeletaristu

on innovaatiline, avatud ja mitmekesine, eestikeelset oskussõnavara arendatakse koordineeritult.

Toetatakse keeleressursside loomist ning keeletehnoloogia arendamist ja keeletehnoloogia vahendite

kasutuselevõttu. Tegevus hõlmab keeleteaduse arendamist, sõnastike, oskussõnastike, terminibaaside,

kõne- ja tekstikorpuste koostamist. Luuakse võimalused, et töötada välja keeletehnoloogilise toega

rakendusi erivajadustega inimeste jaoks ning soodustataks keeletehnoloogia vahendite ja keeleressursside

kasutuselevõttu lõppkasutajale mõeldud (digi)teenustes. Tegevuste peamine elluviija on Eesti Keele

Instituut.

Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 6 mln eurot, millest kuludena 5 mln eurot, 0,16 mln eurot

investeeringud ning amortisatsioonikulud 0,8 mln eurot. Alates 2024. aastast on Keeleprogrammi

planeeritud keeletaristu ja -keeletehnoloogia IT süsteemide eelarve 0,32 mln eurot, millest 0,19 mln

moodustavad kulud, sh 9000 eurot omatuludega seotud kulu, ning 0,14 mln eurot investeeringud. Tegevus

sisaldab ka Haridus- ja Teadusministeeriumile planeeritud haldus- ja juhtimiskulusid summas 2,1 mln eurot.

Tegevuse eelarve suurenemine 0,6 mln euro ulatuses on peamiselt seotud amortisatsioonikulude

suurenemisega ning IT-süsteemide eelarve lisandumisega Keeleprogrammi eelarvesse.

Tegevuste kirjeldus

Hoogustatakse kõigi valdkondade terminitöö toetamist, et tagada terminivara pidev ajakohastamine ja kiire

termininõuanne. Suureneb terminoloogia tegevuste maht, sh tehnoloogiliste lahenduste ja

keeletehnoloogia vahendite kasutamise kaudu terminitöös. Toetatakse eesti kõrgharidus- ja teaduskeele

arendamist, eestikeelsete kõrgkooliõpikute koostamist ning eestikeelse teaduskirjanduse levitamist.

Hõimurahvaste programmist toetatakse omariikluseta hõimurahvaste keelte ja kultuuride uurimist ja

keeletaristu arendamist ning soodustatakse hõimurahvaste omavahelisi kontakte ja koostööd. Tegevustele

on kavandatud 1 mln eurot

Jätkatakse tänapäevaste sõnastike ja keelekorpuste koostamist ning nende pidevat ajakohastamist, sh

keeleportaal Sõnaveeb ja terminihalduskeskkond Ekilex. Soodustatakse keeleteaduste arendamist, sh eesti

keele murrete ja soome-ugri keelte uurimist ja õpetamist. Täiustatakse keeleinfo teenust, et kõik vajalik

oleks kasutajale mugavalt kättesaadav. Selleks uuendatakse ja ühendatakse killustatud keelenõuallikad ja

mahukad andmebaasid EKI teatmikku. Hoitakse töös riigi keskset masintõlkeplatvormi ehk Tõlkeväravat,

mis teenindab avaliku sektori tõlketöid ja tõlkeprotsesse. Eelarves on tegevustele 1,5 mln eurot.

85

0,1 mln eurot suunatakse viipekeele arengu keskse koordineerimise tagamisse, et seada eesti viipekeele

areng stabiilsele alusele. Sh koordineeritakse tegevusi viipekeelse kogukonnaga, et lahendada eri osapooli

kaasates esmaseid väljakutseid, mis on seotud viipekeele kirjeldamise ja õpetamisega, viipevara ja

viipekeele õppevara arendamisega, viipekeele spetsialistide koolitamisega ning viipekeele alase teadlikkuse

tõstmisega.

Programmi tegevuse nimetus: Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

Programmi tegevuse eesmärk: Kõik Eesti elanikud valdavad eesti keelt ja väärtustavad teiste keelte oskust

Tegevuste kirjeldus

Tegevus hõlmab eesti keele kui emakeele ja eesti keele kui teise või võõrkeele ning võõrkeelte õpet

toetavaid tegevusi, sh täiskasvanute eesti keele õpe ja eesti keele õpe välismaal. Toetatakse keeleõpetajate

erialast arengut ja koostööd, arendatakse keeleõppematerjale ja keeleoskuse hindamise vahendeid,

kujundatakse mitmekeelsust toetavaid hoiakuid. Tegevus toetab ka eestikeelsele õppele üleminekut, sh

haridustöötajate eesti keele õppe ja keeleõppe alase koolitamise kaudu.

Tegevuste elluviimiseks on kavandatud 5,4 mln eurot, millest 1 mln moodustavad välisvahendite arvelt

tehtavad IT investeeringud. Tegevuse eelarve suureneb 0,8 mln euro võrra seoses välisvahendite toel

elluviidavate tegevuste mahu suurenemisega 2024. aastal ning 0,2 mln ulatuses eesti keele tasemeeksamite

korraldamise eelarve suurenemisega tulenevalt eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti

kodakondsuse taotlejate arvu tõusust.

Täiskasvanute eesti keele õppe kvaliteedi parandamiseks ja järelevalve tõhustamiseks on planeeritud 1,2

mln eurot. Valmistatakse ette ja korraldatakse eesti keele tasemeeksameid neljal keeleoskustasemel (A2-

C1) ning Eesti Vabariigi põhiseaduse ja kodakondsuse seaduse tundmise eksameid. Vastavalt regulatsioonile

hüvitatakse tasemeeksami sooritanutele ning keeleseaduse § 28 lõigete 3 ja 4 alusel keeleeksamile

suunatud ja kodakondsust taotlevate inimeste eesti keele õppe kulud. Riigi poolt loodud tasuta eesti keele

e-õppe kursuste kasutajatele tagatakse õpetajatoe teenus. Eesti keele tasemeeksamite sooritajate ja Eesti

kodakondsuse taotlejate arv on jätkuvalt tõusev ning samuti on märkimisväärselt kasvanud e-õppe kursuste

kasutajate arv, mis on muuhulgas seotud ka ukraina keele baasil e-kursuste lisandumisega 2023. aastal.

Välisvahenditest toetatakse 2,6 mln euroga eesti keele õppe edendamist, sh õppevahendite ja meetodite

arendamist, eesti keele ja eesti keeles õpetavate õpetajate ja võõrkeeleõpetajate professionaalset arengut

ning eesti keele oskuse hindamisega seotud teenuseid. Eesmärgi saavutamiseks arendatakse (e-

)õppevahendeid ja -keskkondi ning õppemeetodeid, tagatakse eesti kirjakeele ja erialakeele tugi õpikute ja

õppematerjalide koostamiseks, arendatakse riigi poolt täiskasvanud eesti keele õppijale pakutavaid

keeleteenuseid koondavat elektroonilist keskkonda ning koolitatakse õppematerjalide koostajaid.

Korraldatakse haridusvaldkonna töötajate eesti keele õpet ja arendatakse eesti keele kui teise keele ja

aineõpetajate eesti keele õpetamise oskusi, sh haridustöötajate, sh tugipersonali, huvikoolide õpetajate ja

noorsootöötajate eesti keele õpe, et tagada haridustöötajate piisav eesti keele oskus, keeleõppe

metoodika- ja didaktikaalane enesetäiendus, et suurendada haridustöötajate võimekust toetada õppijate

eesti keele omandamist. Arendatakse eesti keele oskuse e-hindamisvahendeid täiskasvanud õppijatele

(keeleoskustaset määratlev sõeltest), jätkatakse eesti keele tasemeeksamite digitaliseerimist. Samuti

koolitatakse testikoostajaid ja hindajaid, tõstetakse testimisalast pädevust.

Eesti keele õpet eestlaste kogukondades asuvates üldharidus- ja pühapäevakoolides, seltsides,

lasteaedades, mudilasringides ning keelekursustel rahastatakse 0,9 mln euroga. Sh toetatakse välismaal

86

elavatele eesti lastele ja noortele suunatud keelelaagreid ja noortevahetusi, välismaal töötavate eesti keele

õpetajate täienduskoolitust, väliseesti noorte õppimist Eestis, välismaal asuvatele õpetuskohtadele

sobivate eestikeelsete õppematerjalide koostamist, väliseesti ajaloolis-kultuurilise pärandi kogumise,

säilitamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud projekte ning Üleilmakooli tegevusi. Väljaspool Eestit

elavate eestikeelsete laste Üleilmakooli kursustele on registreerunud õpilasi 35 erinevast riigist.

Eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe raames toetatakse 0,5 mln euro ulatuses eesti keele ja kultuuri

õpetamist väliskõrgkoolides üle maailma. Välismaa õpetuskeskustes jätkavad tööd Eestist lähetatud eesti

keele ja kultuuri lektorid (10), suureneb Eestist lähetatud lektoritega õpetuskohtade arv, välisülikoolidel

võimaldatakse tellida õppematerjale ning lisaks antakse välja stipendiume ja sihttoetusi eestikeelses

keskkonnas õppimiseks ning eesti keele ja kultuuri välisõppurite tihedamaks sidumiseks Eesti

kultuuriruumiga.

0,2 mln euroga soodustatakse haridusasutustes erinevate võõrkeelte õpetamisega alustamist ja võõrkeelte

valiku laiendamist ning rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeelte riigieksamite sooritamist. Eestisse

vahendatakse Euroopa keelepoliitika ja keeleõppe suundumusi (sh Euroopa keeleõppe raamdokumendi

uuendused), jätkatakse koostööd Eestis võõrkeelte õpet toetavate kultuuriinstituutidega ning toetatakse

võõrkeelte õpetajate täiendkoolituste ning keeleõpetajate omavahelise koostöö edendamist.

3.8.2.4 Tulemusvaldkond Tõhus riik

Joonis 29. Tõhus riik tulemusvaldkond ja selle maht

87

Joonis 30. Tõhusa riigi tulemusvaldkonna mõõdikud

Tabel 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

3.8.2.4.1 Tulemusvaldkond Tõhus riik kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 33. Tulemusvaldkond Tõhus riik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Tõhus riik -9 865 -9 823 -9 874 -51 1%

Arhiivindusprogramm -9 865 -9 823 -9 874 -51 1%

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

-9 865 -9 823 -9 874 -51 1%

3.8.2.4.2 Tulemusvaldkond Tõhus riik programmid ja programmi tegevused

Arhiivindusprogramm

Programmi eesmärk: Ühiskonna dokumentaalse mälu kestlik säilitamine, kasutamine ning kodanike õiguste

tõendamine

Asutused, kes viivad programmi ellu: Rahvusarhiiv

Programmi tegevuse nimetus: Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tagada arhivaalide kogumine, säilitamine ja neile juurdepääs

Tegevuste kirjeldus

Tegevusega kaetakse arhiiviseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud arhiivinduse

valdkond.

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm

Tõhus riik - Arhiivindusprogramm 2024-2027

88

Rahvusarhiiv osaleb Rahvusraamatukogu hoone rekonstrueerimise projekti koostamises ja elluviimises.

Pärast rekonstrueerimist kolivad Rahvusarhiivi Tallinnas tegutsevad üksused Rahvusraamatukoguga sama

katuse alla. See avab uudsed võimalused sünergiaks, mis muudab tavaarusaama teabehalduse

korraldamisest Eestis ja loob tingimused tõhusamaks teenuste osutamiseks ja tugifunktsioonide täitmiseks.

Rahvusarhiivi suuremad väljakutsed seonduvad keeruliste arendusülesannetega nii digiühiskonnas

laiemalt, aga samuti organisatsiooni sees. Lähiaastateks on kokku lepitud kaks fookusvaldkonda:

Rahvusarhiiv kui osa e-riigist ja infoühiskonnast ning Rahvusarhiiv kui avatud asutus ja partner

kogukondadele.

Uuendatakse keskseid arhiivihalduse süsteeme ja lõimitakse need omavahel nii kliendi kui töötaja vaates.

Sisemiste töövoogude disainimine ja hõlbustamine, et tõsta töö tulemuslikkust. Jätkatakse koostööd

partneritega ning suunatakse protsesse, milles sünnivad vastastikku kasulikud tehnilised arendused.

Rahvusarhiiv on tugi e-valitsemisele ning keskendub digisündinud teabe, sh andmekogude arhiveerimisele

(koostöökeskkonna ASTRA vastuvõtuvõimekuse arendamine erinevas kvaliteedis digisündinud ainese

vastuvõtuks, sh. vananenud EDHSi-des ja kõvaketastel oleva teabe vastuvõtt, aga ka uute süsteemidega

liidestamine ja „märkamatu arhiveerimise“ arendamine) ja lindirobotite süsteemi hankimisele

Rahvusarhiivile ja Eesti Rahvusringhäälingule (ka teiste digiasutuste). digiarhiivide tarvis. Tagatisfaile saab

peale seda säilitada identselt dubleerituna kahes geograafilises asukohas Tallinnas ja Tartus

(digikultuuripärandi pikaajaline turvaline säilitamine).

Tegeletakse enam ka täiskasvanuõppe toetamisega, samuti laiendatakse erivajadustega inimestele

suunatud programme, panustatakse paindlike ja isikupõhiste õpiteede arendamisse. Tegevusi suunatakse

üha rohkem erinevatele kogukondadele, sh jätkatakse ühisloomeprojektidega.

Kokku on kavandatud 9,9 mln eurot, sealhulgas RKAS vahendid 3,1 mln eurot, mis on seitsme kinnistu

ülalpidamiskuludeks, kus paiknevad Rahvusarhiivi kogud ning investeeringuteks 0,5 mln eurot.

3.8.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 31. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

89

Tabel 34. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -838 559 -1 025 762 -1 104 532 -78 770 8%

Tööjõukulud -161 616 -175 425 -200 870 -25 444 15%

Majandamiskulud -85 425 -97 338 -94 667 2 670 -3%

Finantskulud -1 0 0 0 0%

Muud tegevuskulud -125 -5 -5 0 0%

Sotsiaaltoetused -24 279 -52 907 -68 570 -15 663 30%

Investeeringutoetused -4 247 -45 171 -4 350 40 821 -90%

Muud toetused -527 684 -618 847 -696 915 -78 067 13%

Põhivara amortisatsioon -21 806 -21 170 -21 823 -654 3%

Käibemaks -13 375 -14 899 -17 333 -2 433 16%

Tööjõukulud suurenevad tulenevalt õpetajate palga alammäär kasvust ja diferentseerimise määr tõusust

(õpetaja arvestuslik keskmine palk on 2136 eurot). Majandamiskulud vähenemine on seotud 2014+

perioodi välistoetuste lõppemisega ja erinevate kulude kokkuhoiuga.

Sotsiaaltoetuste suurenemine on peamiselt tingitud Haridus- ja Noorteameti kaudu makstavate Eramus+

toetuste kasvust, mis on kavandatud õpilaste ja õpetajate erinevateks stipendiumiteks ja samuti

kõrgkoolide vajaduspõhiste õppetoetuste tõusust. Eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava alusel

suurenevad õpetajate ja tugispetsialistide koolituse õppekaval õppivate üliõpilaste stipendiumid.

Investeeringutoetused vähenevad tulenevalt struktuurifondide 2014+ perioodi lõppemisest.

Muud toetused kasvavad tulenevalt uue perioodi välistoetuste avanemisest, teaduse- ja arenduskulude

ning kõrghariduse ja eestikeelse haridusele ülemineku täiendavast rahastusest ja haridustoetuste mahu

kasvust.

3.8.4 Investeeringud

Uued riigigümnaasiumid, kaasaegne teadus- ja haridustaristu ning digilahendused.

Joonis 32. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %

90

Tabel 35. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -79 530 -107 970 -23 636 84 335 -78%

Inventar -3 034 -207 -815 -608 294%

IT investeeringud -5 402 -2 785 -3 387 -602 22%

Masinad ja seadmed -460 -197 0 197 -100%

Muud investeeringud -2 468 -1 201 -1 552 -351 29%

Kinnisvara -55 099 -84 505 -10 814 73 691 -87%

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine ( sh RKAS vahendid)

-12 050 -12 987 -10 814 2 173 -17%

H. Elleri Tartu Muusikakooli õppekorpus 0 -82 0 82 -100%

Tallinna Tehnika Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -802 -1 955 0 1 955 -100%

Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud -20 0 0 0 0%

Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli kinnisvarainvesteeringud

-56 -570 0 570 -100%

Gümnaasiumivõrgu korrastamine -41 678 -68 861 0 68 861 -100%

Vabaduse Kooli investeering -461 0 0 0 0%

Võrumaa Kutsehariduskeskuse kinnisvarainvesteering -33 0 0 0 0%

Õppeinfrastruktuuri arendamine 0 -50 0 50 -100%

Käibemaks -13 067 -19 074 -7 068 12 006 -63%

Inventari investeeringute mahu moodustab riigi rakenduskõrgkoolide õppeotstarbelise inventari soetused.

Inventari soetuseks kavandatud investeeringud suurenevad, kuna riigi eelarvestrateegia raames

kavandatakse esialgu rakenduskõrgkoolide riigieelarve investeeringud kõik inventari soetustesse,

soetusgruppide vaheline jaotus korrigeeritakse vastavalt täpsustunud vajadusele ja sisule seadmeteks või

muudeks investeeringuteks.

IT investeeringud suunatakse erinevate infosüsteemide ja digilahenduste arendamisse, sh Sisseastumise

infosüsteem SAIS, Õppeinfosüsteem Tahvel, personaalne digirada jne.

Muude investeeringutena kajastatakse riigi kutseõppeasutuste, üldhariduskoolide ja Rahvusarhiivi

soetuseid. Eelarve maht suureneb kutseharidusse suunatavate soetuste ja kutsekoolide omatulust

sõltuvate investeeringute arvelt.

Kinnisvara: Riigigümnaasiumite ehitusete ja remondiinvesteeringute vahendid vähenevad võrreldes

eelmise aastaga 71,03 mln eurot tulenevalt välisvahendite 2014+ perioodi projektide lõppemisest. Uuel

välisvahendite 2021+ perioodil algab põhikoolide õppehoonetes investeeringute periood Ida-Virumaal,

2024.a alustatakse ettevalmistustöödega. Jätkatakse ettevalmistustega Tõnismäe ja Lasnamäe

riigigümnaasiumite õppehoonete ehitamiseks, kavandatud avamise aasta on 2029.

91

3.8.5 Finantseerimistehingud

Tabel 36. Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Finantseerimistehingud kokku 70 248 245 -3 -1%

Laenunõuded 84 259 253 -6 -2%

Laenukohustised -12 -11 -7 4 -36%

Käibemaks -2 0 -1 -1 100%

Laenukohustiste all on kajastatud Viljandi Kutseõppekeskuse kapitalirendi tehing õppeotstarbelise tehnika

soetamiseks.

Laenunõuete all on kajastatud õppelaenuvõlglaste eest põhiosa maksed pankadele ning Haridus- ja

Teadusministeeriumile õppelaenu kohustuste hüvitamine õppelaenuvõlglaste poolt.

3.9 Justiitsministeeriumi valitsemisala

Justiitsministeerium kavandab ja viib ellu riigi õigus- ja kriminaalpoliitikat, mis aitavad tagada avatud ja turvalist ühiskonda.

Valitsemisalas on koos ministeeriumiga 18 asutust: Justiitsministeerium, Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi

Instituut (EKEI), Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK), Andmekaitse Inspektsioon, Konkurentsiamet,

Patendiamet, esimese ja teise astme kohtud (Tallinna Ringkonnakohus, Harju Maakohus, Tallinna

Halduskohus, Viru Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Taru Maakohus, Tartu Halduskohus, Pärnu

Maakohus) ning kinnipidamisasutused (Viru Vangla, Tartu Vangla, Tallinna Vangla). Esimese ja teise astme

kohtud ning kinnipidamisasutused on riigieelarves esitatud grupina.

Suurimate eelarvemahtudega valitsemisala asutused on vanglad vaadelduna grupina, kohtud vaadelduna

grupina ja ministeerium.

Lisaks kuulub valitsemisala haldusalasse riigile kuuluv ettevõte AS Eesti Vanglatööstus, mis tegeleb

kinnipeetavate tööhõivega Tallinna, Viru ja Tartu vangla tootmisüksustes. Ettevõtte peamisteks

tegevusaladeks on metalli- ja puittoodete valmistamine ning õmblustööd. Samuti osutatakse

pesupesemise, pakendamise ja komplekteerimise teenust ning korraldatakse kutseõppijate õppe- ja

tööpraktikat.

Valitsemisalas töötab kokku 3185 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Kõige suurema töötajaskonna

moodustavad kinnipidamisasutused, kus on täistööajale taandatuna 1240 teenistujat (38,9% valitsemisala

teenistujatest).

92

3.9.1 Tulud

Justiitsministeeriumi tuludest moodustavad üle poole riigilõivud, mida koguvad peamiselt kohtud.

Joonis 33. Justiitsministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

Tabel 37. Justiitsministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus %

Tulud kokku 58 594 45 962 45 114 -848 -2%

Saadud toetused 7 456 3 960 3 171 -790 -20%

Riigilõivud 32 483 29 235 29 235 0 0%

Tulud majandustegevusest 6 774 2 935 2 935 0 0%

Tulud põhivara ja varude müügist 3 0 0 0 0%

Trahvid ja muud varalised karistused 1 825 861 861 0 0%

Muud tulud 10 051 8 970 8 912 -58 -1%

Majandustegevusest saadav tulu laekub peamiselt Registrite ja Infosüsteemide Keskuse teenuste müügist.

Valitsemisala suurimate mahtudega riigilõivude kogujateks on kohtud.

Saadud toetuste vähenemine tuleneb Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2014-2020 vahendite kasutamise

lõppemisest 2023. aastal. Perioodi 2014-2020 ESF vahenditest toetati vanglast vabanejate tugiteenuse

projekti. Samuti on vähenenud Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetuste projektimahud.

Saadud toetused

Saadud toetused on välistoetused, mis laekuvad Justiitsministeeriumile (2,3 mln eurot) ja Patendiametile

(0,8 mln eurot). Justiitsministeeriumi toetustest 63% ehk 1,4 mln eurot on toetused Euroopa

Sotsiaalfondist, 0,5 mln eurot Norra finantsvahenditest ja 0,4 mln eurot on toetused Sisejulgeolekufondist.

Välistoetustele kokku lisandub ka riiklik kaasfinantseering summas 0,8 mln eurot. Patendiameti

koostööprojektidel riiklikku kaasfinantseeringut ette nähtud ei ole.

93

Patendiameti toetused tulenevad Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametiga (edaspidi EUIPO) ja Euroopa

Patendiametiga (edaspidi EPO) ja Maailma Intellektuaalse Omandi Organisatsiooniga (edaspidi WIPO)

sõlmitud koostööprojektidest. Toetus EUIPO-st ja EPO-st on EL-i kaubamärgisüsteemi toimimise

toetavateks tegevusteks.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna toetus on mõeldud alaealiste erikohtlemise süsteemi loomiseks.

Projekti eesmärk on ennetada noorte õigusrikkumisi ning tagada alaealistele, kes õigusrikkumisi sooritanud

on, vajalik tugi ja abi, et nad suudaks jätkata õiguskuulekat elu ega satuks vanglasse. Vahendid on mõeldud

spetsialistide koolitamiseks, spetsialistide vaheliste koostöövõimaluste ja -mudelite arendamiseks, noorte

õigusrikkumistele reageerimise alternatiivsete võimaluste arendamiseks ja kinniste lasteasutuste teenuse

arendamiseks.

Sisejulgeolekufondi vahendeid kasutatakse raske peitkuritegevuse ennetamisega seotud projektide

elluviimiseks, sh korruptsiooni- ja inimkaubanduse ennetamistegevusteks, kohtuteenistujate ja prokuröride

koolituste korraldamiseks.

Euroopa Sotsiaalfondi perioodi 2021–2027 vahendeid kasutatakse noorte õigusrikkujate retsidiivsuse

vähendamiseks. Eesmärk on soodustada ja edendada õigusrikkumistaustaga noorte osalust ühiskonnaelus.

Selleks tuleb toetada nende iseseisvat toimetulekut, õppetegevusse ja tööturule liikumist ja seal püsimist,

ennetades sealjuures sotsiaalsete probleemide tekkimist või süvenemist. Samuti toetatakse ESF+

vahenditest projekti „Kinnipeetavate lõimimine, sh eesti keele oskuse parandamine“. Vanglates viibivate

inimeste jaoks on riigikeele õppimine üheks taasühiskonnastavaks tegevuseks kui ka vabanemisjärgse elu

planeerimisel tähtsaks aspektiks. Üleüldiselt on vanglas läbiviidavad tegevused suunatud

korduvkuritegevuse vähendamisele. Tegevuste eesmärgiks on lõimida igakülgselt inimene tagasi ühiskonda

ja seda igast aspektist.

Riigilõivud

Valitsemisalas on suurimate mahtudega riigilõivude kogujad kohtud (25,5 mln eurot).

Riigilõivude laekumisi kavandatakse:

• kinnistusraamatu ja laevakinnistusraamatu toimingutelt;

• kohtuasjade toimingutelt;

• Patendiameti toimingutelt (näiteks patentide-, kaubamärkide-, tööstusdisainlahenduste-, kasulike

mudelite toimingutelt jne);

• elektrituru-, maagaasi- ja kaugkütteseaduse alusel teostatavatelt toimingutelt;

• mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri toimingutelt;

• Konkurentsiameti toimingutelt;

• väljaandes Ametlikud Teadaanded teadete avaldamiselt;

• karistusregistritoimingutelt.

Tulud majandustegevusest

Majandustegevusest laekunud tulu kasutatakse oma kulude katteks. Tulud laekuvad:

• Kinnipidamiskohtadele personali toitlustamise, vangla transpordi ja saatemeeskonna lühiajalise

väljaviimise, pildistamise, isiklike riiete pesemise eest, vangla kaupluse tulust ning kinnipeetavatega

94

kokkusaamise toa kasutamisest saadavast tasust 0,9 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse vanglate

ülalpidamiskulude katmiseks.

• Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Politsei- ja Piirivalveameti koostöökokkuleppega joobe tuvastamise

ekspertiisidest; Tervisekassalt haiguste tagajärjel hukkunute ning välismaalaste lahangutest; Tartu

Ülikoolilt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis residentuuril olevate tudengite palkadeks; eraisikust

tellijatelt DNA analüüsidest 0,3 mln eurot. Laekuvat tulu kasutatakse peamiselt majandamiskulude

katteks ning seadmete uuendamiseks.

• Registrite ja Infosüsteemide Keskusele teenuste müügist 1,8 mln eurot.

Trahvid ja muud varalised karistused

Tulud laekuvad peamiselt kohtute kaudu riigieelarvesse (0,9 mln eurot).

Trahvid ja muud varalised karistused on:

• karistusseadustiku alusel määratud karistused;

• äriseadustiku alusel määratud trahvid;

• väärteomenetluse seadustiku alusel määratud trahvid;

• muud trahvid ja varalised karistused.

Muud tulud

Muud tegevustulud laekuvad peamiselt kohtute (5,5 mln eurot) ja Prokuratuuri (1,2 mln eurot) tegevuse

kaudu riigieelarvesse. Konkurentsiameti eelarvesse laekuvad järelevalvetasud (1,6 mln eurot) ja

universaalse postiteenuse maksed (0,6 mln eurot).

Muud tegevustulud on:

• menetluskulude hüvitised;

• oportuniteeditasud;

• universaalse postiteenuse maksed;

• konfiskeeritud ja konfiskeerimise asendamisel saadud varad;

• sunniraha ja tulud asendustäitmisest;

• väljanõudmata deposiidid ja tagatistasud;

• järelevalvetasud

• regressinõuded.

3.9.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Justiitsministeeriumi tulemusvaldkonna Õigusriik kulud on suunatud programmi tegevuste elluviimisele. Kulude kokkuhoid saavutatakse läbi kinnisvara efektiivsema kasutamise ja kohtute postikuludelt (läbi menetlusdokumentide ristkättetoimetamise).

95

3.9.2.1 Tulemusvaldkond Õigusriik

Joonis 34. Õigusriik tulemusvaldkond ja selle maht

Valdkonna arengukava ei koostata, Vabariigi Valitsus on tulemusvaldkonna eesmärgid seadnud lähtuvalt

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist ning kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga.

Tulemusvaldkonna eesmärk: Õiguskindel, hästi toimiv, vähese kuritegevuse ning kvaliteetse

justiitssüsteemiga riik.

Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud programm „Usaldusväärne ja tulemuslik

õigusruum“. Justiitsministeerium vastutab programmi eesmärkide saavutamiseks tegevuste ja rahaliste

vahendite kavandamise eest.

Joonis 35. Õigusriik tulemusvaldkond mõõdikud

96

Tabel 38. Justiitsministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm

Õigusriik

Õigusloomepoliitika põhialused aastani 20308,

Kriminaalpoliitika põhialused aastani 20309 Esimese ja teise astme kohtute arengukava 2020-

202310

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

* Õigusriigi tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument avaldatakse Justiitsministeeriumi kodulehel.

3.9.2.1.1 Tulemusvaldkond Õigusriik kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 39. Tulemusvaldkond Õigusriik programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus %

Õigusriik -187 146 -221 732 -218 127 3 605 -2%

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -187 146 -221 732 -218 127 3 605 -2%

Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

-7 289 -11 569 -9 478 2 091 -18%

Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine

-4 956 -4 864 -4 903 -39 1%

Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

-31 636 -40 181 -39 537 644 -2%

Karistuste täideviimise korraldamine -72 900 -80 245 -76 631 3 615 -5%

Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

-68 535 -82 742 -85 595 -2 853 3%

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

-1 831 -2 130 -1 984 147 -7%

Kulud vähenevad võrreldes eelmise aastaga 2%. Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt kohtute

menetlusdokumentide kättetoimetamise ristkasutusest ja säästlikumast energiakasutusest.

Süsteemi paremaks administreerimiseks ja killustatuse vähendamiseks ühendatakse vanglameditsiin

tsiviilmeditsiiniga alates 01.07.2024. Sellest tulenevalt tõstetakse vanglameditsiini poole aasta

eelarvevahendid ümber Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse.

3.9.2.1.2 Tulemusvaldkond Õigusriik programmid ja programmi tegevused

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum

Programmi eesmärk: Loodud on tingimused ühiskonna tulemuslikuks toimimiseks, tagatud on põhiõiguste

tasakaalustatud kaitse ja õigusriigi põhimõtte järgimine ning kuritegevust on vähe.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Justiitsministeerium, esimese ja teise astme kohtud, Registrite ja

Infosüsteemide Keskus (RIK), Prokuratuur, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut (EKI), Patendiamet, Andmekaitse

8 https://www.riigiteataja.ee/akt/317112020002 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/313112020006 10 https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/esimese-ja-teise-astme-kohtute-arengukava

97

Inspektsioon (AKI), vanglad, Konkurentsiamet, Notarite Koda, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

(KPK), Eesti Advokatuur, Patendivolinike Koda.

Programmi tegevuse nimetus: Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Avalik ja eraõigus, sealhulgas andmekaitseõigus, intellektuaalse omandi ja

konkurentsiõigus, on nüüdisaegne, väärtustab põhiõigusi ja õigusriiki, toetab riigi ja ühiskonna toimimist

ning konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Õigusloome koordineerimisel tagatakse õigusloome

kvaliteet, sealhulgas põhiseaduspärasus ja riigisisese õiguskorra süsteemsus, ning edendatakse

andmepõhist ja kaasavat õigusloomet.

Tegevuste kirjeldus

Tegevust viiakse ellu seitsme teenuse kaudu. Suuremate eelarvemahtudega teenused on Õigusloome

kvaliteedi tagamine ja koordineerimine (2,7 mln eurot) ning Õiguspoliitika kujundamine ja elluviimine EÕ

valdkonnas (2,2 mln eurot).

Poliitikakujundamisel ja tegevuste elluviimisel peetakse läbivalt silmas õigusriiki ja põhiõigusi. Paindliku,

kaasaegse ja efektiivse haldustegevuse tagamiseks analüüsitakse ja kaasajastatakse haldusmenetlust,

arvestades muu hulgas tehnoloogia arengust ja võimalusi. Tagatakse isiku õiguste kaitseks (sh riikliku

järelevalve ja korrakaitse) loodud regulatsiooni vastavus kaasaegse ühiskonna vajadustele ja võimalustele,

jälgides, et regulatsioon oleks kontrollitav ning põhiõiguseid vähimal võimalikul moel riivav. Vaadatakse üle

erakondade ja poliitiliste sidusorganisatsioonide rahastamine ja järelevalve, sealhulgas erakondade

rahastamise järelevalve komisjoni pädevus ja volitused, et tagada poliitilise konkurentsi läbipaistvus.

Arendatakse koostööd Tartu Ülikooli jt ülikoolidega, et tagada õigushariduse kvaliteet ja juristide järelkasv.

Toetatakse Eesti Teaduste Akadeemiat, et edendada Riigiõiguse Sihtkapitali kaudu riigiõiguse arengut ja

sellealast teadustööd.

Tagatakse isikuandmete kaitse, avaliku ja salastatud teabe ning muu andmehaldusega seotud õigusloome

vastavus põhiseaduse ning EL-i ja rahvusvahelise õiguse nõuetele. Valdkonna õigusloomes kujundatakse

arusaam, milliseid andmekaitseõiguse norme tuleb kehtestada seaduse tasandil ja mida reguleerida muude

meetmetega (nt privaatsust suurendavate tehnoloogiate rakendamine). Korrastatakse praktikas kehtivaid

arusaamu andmete avaldamise, säilitamise, ristkasutuse ja kustutamise kohta nii igapäevaselt kui ka

erikordade ajal (nt lepitakse kokku massandmetöötluse lubatavuse tingimused). Justiitsministeeriumi ja

Andmekaitse Inspektsiooni vahelises koostöös suunatakse isikuandmete kaitse seaduse ning avaliku teabe

seaduse rakenduspraktikat. Tõstetakse ühiskonna teadlikkust uute digitehnoloogiate tööpõhimõtetest ja

inimeste õigustest andmekaitsevaldkonnas.

Ühiskonna sujuvaks toimimiseks jälgitakse ühingu- ja maksejõuetusõiguse sobitumist kaasaja muutuvasse

keskkonda, et see arvestaks majandusarengutega ning samas pakuks stabiilset õigusraamistikku.

Eraõiguslike kaubandussuhete reguleerimisel tagatakse tasakaalu säilitamine tarbijate ja ettevõtjate huvide

vahel. Tarbijate õiguste kaitse edendamisel arvestatakse pidevalt arenevat infotehnoloogiat ja muutuvat

kaubanduse valdkonda. Poliitikakujundamise ja seaduseelnõude väljatöötamise juures jälgitakse

perekonna ja eraelu puutumatuse põhimõttest kinnipidamist.

Õigusraamistiku uuendamiseks võetakse kasutusele uus konkurentsijärelevalvemenetlus, kaasajastatakse

koondumiste kontrolli aluseid ja normistikku ning uuendatakse grupierandite regulatsiooni aluseid.

Tugevdatakse konkurentsijärelevalve valdkonda puudutavat koostööd Konkurentsiametiga. Koostöö kaudu

tagatakse vastastikune infovahetus ja osalemine nii järelevalvepoliitika kujundamise kui ka selle

98

rakendamise tasandil. Konkurentsiamet tõhustab uuendatud õigusraamistiku ning kaasajastatud

infotehnoloogiliste lahenduste taustal järelevalvemenetlust, aga ka teadlikkuse tõstmist ja

ennetustegevusi. Konkurentsiõiguse valdkonnas edendatakse järjepidevat koostööd Justiitsministeeriumi,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti, ettevõtjate esindusorganisatsioonide ja

teiste valdkonna huvigruppide vahel.

Õigusloomes jälgitakse kokkulepitud õigusloomenõuete täitmist, eelkõige seaduse väljatöötamiskavatsuste

ja seaduseelnõude kooskõlastamise protsessis. Eraldi tähelepanu pööratakse väljatöötamiskavatsuste

koostamisele, seaduseelnõude põhiseaduspärasuse analüüsile, ühtsele keeletoimetamisele ja seaduste

järelhindamisele. Õigusloomejuriste koolitatakse ja arendatakse Õigusloomeakadeemia kaudu, pakkudes

nii õigusloomealaseid kui ka valdkondlikke erialakoolitusi. Luuakse uuesti õigusloomejuristide järelkasvu

programm, et kindlustada õigusloomejuristide järelkasv ja populariseerida õigusloomejuristi tööd.

Programmi tegevuse nimetus: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamisel tagatakse intellektuaalse

omandi kaitse ja toetatakse innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärgi saavutamiseks osutatakse seitset teenust. Suurimate eelarvemahtudega on

EPO (EPO – The European Patent Organisation) edasikantavad lõivud (1,5 mln eurot), Leiutiste õiguskaitse

taotlemine (1 mln eurot) ja kaubamärgi, Disainilahendi registreerimise taotlemine (1 mln eurot).

Intellektuaalse omandi õigusraamistik toetab innovatsiooni ning teadus- ja arendustegevust, on ajakohane

ja arvestab valdkonnas esinevaid erisuunalisi huve.

Autoriõiguse valdkonnas tagatakse ajakohane õigusraamistik ja selle arendamine järjepidevas koostöös

valdkonna erinevate osapoolte vahel (Kultuuriministeerium, õiguste omajad, advokatuur, lisaks ka toll,

politsei, kohtud, prokuratuur).

Tööstusomandi valdkonnas jätkub õigusraamistiku järjepidev korrastamine ja edendamine (sh EL-i

algatustest tulenevalt) vastavalt muutuvatele majandustingimustele ja arenevale tehnoloogiale, tehes seda

koostöös asjaomaste asutuste ja organisatsioonidega (sh ettevõtlusorganisatsioonid, teadusasutused ja

ülikoolid, õiguste omajad, advokatuur, toll, politsei, kohtud, prokuratuur).

Üha suureneva rahvusvahelise (sh Euroopa Liidu tasandi) koostöö tingimustes tuleb tagada suutlikkus

sellesse erinevates formaatides piisavalt panustada. Nii autoriõiguse kui ka tööstusomandi valdkonnas

osaletakse koostöös rahvusvaheliste intellektuaalomandi organisatsioonide (WIPO ja EPO), EL-i Nõukogu ja

Komisjoni ekspertgruppide, EL-i intellektuaalomandi ameti (EUIPO) ja teiste riikide patendiametitega.

Uuendatakse Patendiameti rahastusmudelit, et tõsta õiguste kasutajate teadlikkust, luua uusi avalikke

teenuseid ja tõsta olemasolevate teenuste kvaliteeti. Patendiameti tegevus ja teenused on suunatud

õiguste omajate teadlikkuse suurendamisele ning teenuste (sh e-teenuste) kvaliteedi tõstmisele, samuti

Patendiameti pädevuses olevate rakenduslike ülesannete täitmise tõhustamisele (sh autoriõiguse

komisjoni tegevuse ümberkorraldamine koostöös Justiitsministeeriumiga).

Toetatakse legaalse sisu kättesaadavust (nt EUIPO vastavad algatused, teavitustöösse panustamine mh

Patendiameti poolt jms).

99

Programmi tegevuse nimetus: Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

Programmi tegevuse eesmärk: Kriminaalpoliitika põhineb andmetel ning uuringutel ning

ühiskonnaliikmete õiguskuulekus on kõrge. Kriminaaljustiitssüsteem on tõhus, sh digitaalne, ning

inimkeskne, sh ohvrisõbralik ning omab võimekust avastada ka uusimaid kuriteoliike.

Tegevuste kirjeldus

Tegevus viiakse ellu kolmekümne kahe teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on

Kogukonnaga seotud kuritegude menetlemine (14,5 mln eurot), Raskete peitkuritegude menetlemine (8,5

mln eurot) ja Kriminaalpoliitika kujundamine ja kuritegevuse ennetamine (5,3 mln eurot).

Hinnatakse kriminaalpoliitika mõjusid, mis hõlmab nii sotsioloogilisi kui muid uuringuid (nt alaealiste

õigusrikkumiste uuring, korruptsiooniuuring, reovee seire narkoainete suhtes) kui suurandmete (nt

lobistidega kohtumiste andmete analüüs) ja ametliku statistika kasutamist (nt retsidiivsuse seire,

kriminaalstatistika analüüs ja avaldamine). Keskendutakse korduvkuritegevuse ennetamisele toetades

kogukondlike karistuste rakendamist ning vangistusest vabanemisel pakutakse tugi- ja majutusteenust.

Tegeletakse õigussüsteemi vaatevälja sattunud noorte kuritegevuse ennetamisega, mis aitab vältida püsiva

rikkumiskäitumisega täiskasvanute tekkimist (plaanitakse kuni 21 aastaste noorte avavanglasse

paigutamist) ning seni kuni 21 aastatele mõeldud sekkumiste kasutamist ka vanemate noorte hulgas.

Toetatakse sotsiaal- ja teraapiaprogrammide väljatöötamist ning rakendamist, mh vaimse tervise häire

taustaga õigusrikkujatele (mobiilsed sekkumised, uued programmid). Keskendutakse ühiskonnale enim

kahju tekitavatele ning suurima mõjuga kuritegudele: rasked vägivallakuriteod, sh inimkaubandus ning

lähedaste (nt perevägivald ja muu usaldussuhtes toimunud vägivald) ja alaealiste vastu toime pandud teod;

samuti organiseeritud kuritegevus, ja majandus-, finants- ja rahapesu-, küber-, korruptsiooni-, keskkonna-,

tehnoloogia- ning narkokuriteod.

Kujundatakse karistus- ja kriminaalmenetlusõigust, et tagada menetlusosaliste (kannatanute,

kahtlustatavate ja kolmandate isikute) põhiõiguste kaitse ning kaitsta kriminaaljustiitssüsteemi sõltumatust

(kriminaalmenetluse tõhustamine ja mitmete muude õigusaktide muudatused).

Toetatakse taastava õiguse rakendamist, sh vanglasüsteemis (taastava õiguse kontseptsiooni rakendamine,

inimeste koolitamine).

Ohvrite huvid seatakse menetluses esikohale, ohvrite kaitsel hõlmatakse ka teised olulised asutused (nt

meditsiiniasutused). Süüdimõistetute riigi kasuks väljamõistetud summasid kasutatakse sihtotstarbeliselt

kuriteoennetuses või -ohvrite toetamiseks.

Valmistutakse uute kuritegude ennetamiseks ning neile reageerimiseks (nt AI poolt toime pandud

võimalikud teod).

Automatiseeritakse kriminaalmenetlusega kogutavate andmete analüüsi (juhtimislauad ja

andmeanalüütika, andmelao JAAK arendused).

Arendatakse infosüsteeme, kohtuekspertiise ning analüütilist võimekust kohtueelses menetluses (nt

konsultandid prokuratuurides), et kriminaalpoliitika oleks tehnoloogiliselt mitu sammu õigusrikkujatest

eespool. Kriminaalmenetluse tõhusamaks muutmiseks digiteeritakse õiguskaar, tõstetakse inimressursi

kompetentsi ning värvatakse juurde inimesi.

Pööratakse tähelepanu kuritegevuse tulususe vähendamisele ja kriminaaltulu äravõtmisele ning

suurendatakse vara konfiskeerimise võimekust.

100

Programmi tegevuse nimetus: Karistuse täideviimise korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: Karistuste täideviimine vastab tänapäevastele nõuetele ning väheneb

korduvkuritegevus ja kinnipeetavate arv.

Tegevuste kirjeldus

Tegevust viiakse ellu Karistuste täideviimise üldjuhtimise (eelarve maht 3,6 mln eurot) ja Inimväärika

karistuste täideviimise teenuse (eelarve maht 74 mln eurot) kaudu.

Vanglateenistuse järgnevate aastate peamine eesmärk on kohandada oma tegevus vastavalt langenud

kinnipeetavate arvule. Jätkatakse üleminekut üksikkambrite süsteemile, kohandatakse vanglate

töökorraldust ning suurendatakse tähelepanu vabanemiseks ettevalmistamisele ja kriminaalhooldustööle.

Vanglates tuleb tagada kõigi seal viibivate isikute turvalisus ning inimväärikad vangistamistingimused, sh

täiskasvanulikku otsustusõigust ja privaatsust tagav keskkond, mis hõlbustab hilisemat ühiskonda

taassisenemist.

Vangistuse üks olulisemaid eesmärke on inimeste õiguskuulekale teele suunamine, mis saavutatakse läbi

erinevate taasühiskonnastavate tegevuste ning sotsiaalprogrammide. Kõikides vanglates võimaldatakse

vangidele riigikeele õpet tasemetel A1 kuni C1. Kinnipeetavate arvu vähenemine ja lühenenud karistusajad

on loonud lisaks üksikkambritele üleminekule ja töökorralduse kohandamisele vajaduse analüüsida

kinnipeetavate tööhõive korraldamist ja senise hõivemudeli jätkusuutlikkust. Kohalike omavalitsuste

tegevus on siin märkimisväärse tähtsusega, et vanglates oleks ka edaspidi vähem kinnipeetavaid kui kunagi

varem. Vangide laste õiguste ja huvide tagamiseks tuleb vanglate ja riiklike lastekaitse organite vaheline

koostöö muuta rutiinseks. Vanglateenistuse ja omavalitsuste koostöö ja teineteise väljakutsete mõistmine

on kandva tähtsusega.

Enim kuritegevust soodustavate haiguste (nt sõltuvus- ja vaimse tervise probleemide) ravi ja

nõustamisprogrammide läbiviimine peab olema olulisel kohal. See eeldab mh sõltuvuse hindamist

kohtueelse menetluse ajal ning narkomaania, alkoholismi, seksuaalsõltuvuse ning teiste vaimse tervise

häirete ravi ja nõustamise kättesaadavust abivajavatele nii vanglas kui ka väljaspool seda. Süsteemi

paremaks administreerimiseks ja killustatuse vähendamiseks ühendatakse vanglameditsiin alates

01.07.2024 tsiviilmeditsiiniga. Sealjuures peab olema tagatud HIV ja C-hepatiidi testimine ja ravi ning AIDS-

i ravi.

Korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleb välismaalaste osas kaaluda välismaalase lisakaristusena riigist

väljasaatmist kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi

tagamiseks on eelkõige vaja, et nii vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv

professionaalseid ametnikke ning neil oleks piisav varustus ja konkurentsivõimeline tasu. See on

võtmetähtsusega ka riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll.

Kriminaalhooldusametnike ettevalmistuse tasemest sõltub korduvkuritegevuse määr vanglast vabanenute

ja tingimisi vabastatute hulgas.

Sotsiaalse kontrolli saavutamist vanglas soodustab nn dünaamiline turvalisus, st head suhted ja

prosotsiaalne kontakt vangide ja personali vahel, mis aitavad ennetada agressiivset käitumist. Seega peab

vangla töötajaskond olema kinnipeetava peamiseks mõjutajaks ning sotsialiseerijaks. Lisaks peab

kriminaalhoolduse tase olema selline, mis võimaldaks saavutada töös hooldusalustega sisulisi eesmärke

ning mõjutada neid käituma õiguskuulekalt. Täiendavalt panustab vanglateenistus laiapindsesse

101

riigikaitsesse ning osutab Siseministeeriumi valitsemisalale ametiabi siseturvalisuse tagamisel, mis eeldab

vajalikku varustust ja väljaõpet.

Jätkatakse tööd digitaalsete lahenduste ja tööprotsesside arendamisega. Tegeletakse erinevate e-

lahenduste (avalik e-toimik, e-poe lahendus, kriminaalhooldusportaal, vangiportaal) arendamisega ja

võetakse kasutusele tahvelarvuteid, millega kinnipeetavad saavad kasutada e-poe teenust, tutvuda

erinevate dokumentidega ja suhelda enda lähedastega. Läbimõeldud ja andmetel põhinevate otsuste

tegemiseks on valminud esimesed juhtimislauad, mis järgemööda aina täienevad.

Programmi tegevuse nimetus: Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Inimesed ja ettevõtted saavad oma õigusküsimused tõhusalt lahendatud.

Kohtumenetlus ja kohturegistrite pidamine toimib usaldusväärselt ja tõhusalt, õigusteenused ja õigusteave

on usaldusväärsed ja kättesaadavad.

Tegevuste kirjeldus

Tegevust viiakse ellu kahekümne teenuse kaudu. Suurimate eelarvemahtudega teenused on

Õigusemõistmine tsiviilkohtumenetluses (29,6 mln eurot), Õigusemõistmine süüteomenetluses (20,6 mln

eurot) ja Õigusemõistmine halduskohtumenetluses (8,4 mln eurot).

Kohtumenetlus on kulukas, mistõttu on oluline arendada ennetavat õigusabi ja kohtuväliseid vaidluste

lahendamise võimalusi ning panustada süüteoennetusse. Kui juba õigusvaidlus või õigusrikkumine tuuakse

kohtu ette, siis tuleb pakkuda kättesaadavat, asjatundlikku ja kiiret õigusemõistmist.

Tagatakse õigusemõistmise kättesaadavuse (eeskätt riigi toetatud õigusteenustega, menetlusabi

võimaldamisega, digiligipääsude laiendamisega ning põhimõttega, et kohtuistung toimub üldjuhul pöörduja

jaoks lähimas kohtumajas). Jälgitakse pidevalt kohtute töökoormuse näitajaid selleks, et üheski kohtus ega

kohtuastmes ei tekiks ülekoormusest tingitud menetlusaja pikenemist.

Süvendatakse kohtunike spetsialiseerumist, kohtunike töökoormuse ühtlustamiseks valmistatakse ette

seadusemuudatus ja digilahendus, et hakata kohtuasju kohtuteüleselt jagama. Valmistatakse ette

kohtupidamise ja täitemenetluse erakorralise- ja sõjaseisukorra sätted.

Kohtute infosüsteem KIS tuleb viia üle uuele arhitektuurile, et andmed oleks taaskasutatavad ja

menetlustoiminguid saaks järk-järgult automatiseerida ja muuta kohtumenetlus läbipaistvamaks ja

vähendada halduskoormust. Toimub üleminek digitaalsetele kohtutoimikutele. Kaks kolmandikku

kohtusaalidest varustatakse videokonverentsiseadmetega, et võimaldada menetlusosalistel virtuaalselt

istungil osaleda. Samuti tuleb kvaliteetse helisalvestise saamiseks välja vahetada kohtusaalide

amortiseerunud helisüsteemid.

Parandatakse õigusemõistmise läbipaistvust (eeskätt parem digiligipääs kohtuteabele ning selgemad ja üle

menetlusliikide ühtsemad reeglid kohtulahendi, kohtutoimiku ja kohtuistungi avalikkusele).

Pööratakse erilist tähelepanu neile, kes vajavad rohkem abi ja kaitset (eeskätt alaealised ja puuetega

menetlusosalised).

Tagatakse kohtumajade turvalisus ning digitaalse kohtuteabe kaitstus.

Kohturegistreid peavad kohtunikuabid, kelle ameti arendamiseks ja õiguspraktika ühtlustamiseks

koondame registriasjadega seonduva Tartu kohtutesse, andes kohtunikuabi nimetamise ja

102

distsiplinaarvõimu üle kohtutele (seni ministri pädevuses), uuendades ametikoha mehitamist (asendame

mittetoimiva ettevalmistusteenistuse eksamit sisaldava konkursiga).

Äriregistri alal uuendatakse majandusaasta aruannete esitamine – aruandlusdistsipliini, kasutajamugavuse

ja õigusnormide osas. Majandusaasta aruandeid esitamata jätvate või pika hilinemisega esitavate

ettevõtete arv on liiga suur. Äriühingu asutamine on kiire ja lihtne, likvideerimine ja ka lihtsalt kohustuste

täitmisele (nt aruande esitamiseks) sundimine aga aeganõudev. Seda kasutavad ära saririkkujaid, kes

hülgava vanu ja asutavad juurde uusi juriidilisi isikuid. See halvendab Eesti ärikeskkonda, sest pahatahtlikel

on võimalus ahelasutamise abil tegutseda turul ebaausa konkurentsieelisega, jättes maha nii maksu- kui

eravõlad. Töötatakse välja võimalus kõrvaldada kohustuste korduvad rikkujad mõneks ajaks äriühingute

loomisest ja juhtimisest (ärikeelud äriregistri asjades).

E-äriregistri haldamisel ja arendamisel toimus üleminek päringutasudelt riigieelarvelisele rahastamisele.

Registriandmete tasuta kasutamiseks andmine toob loodetavasti kaasa uusi nutikaid äriteenuseid, mis

aitaksid kaasa ettevõtluskeskkonna läbipaistvusele.

Maksekäsu kiirmenetluses lahendatakse üle poole kohtu ette toodud tsiviilvaidlustest ning see arv kasvab

kiiremini kui hagiavalduste arv. Alustatud on uue maksekäsu kiirmenetluse infosüsteemi loomisega, mis

märgatavalt vähendab tehnilist tööd menetluses, suurendab automatiseeritust ja võtab järgmistes

etappides kasutusele kratid.

Tsiviiltäitevaldkonnas luuakse hiljemalt 01.01.2024 ühtne riiklik täitmisregister, mis annab täieliku ülevaate

kõigist täiteasjadest (sh Maksu- ja Tolliameti omadest) ning sisaldab e-aresti lahendust, mida võlgniku ja

muu menetluse osalise pangaarve automatiseeritud kontrollimiseks ja arestimiseks kasutavad lisaks

täituritele ka uurimisasutused.

Justiitsministeerium on Riigi Teataja ja Ametlike Teadaannete väljaandja. Käivitatud on Riigi Teataja

uuendamine, et pakkuda kasutajale veelgi rohkem võimalusi õigusteabe saamiseks.

Ametlikes Teadaannetes koondatakse üldsuse ja kogukonna teavitamiseks mõeldud teadaanded, kus

laiendatakse avaldatavate teadaannete hulka ja populariseeritakse Ametlike Teadaannete kasutamist.

Arendatakse välja keskne kättetoimetamisteenus. Menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerib

praegu üle 80 seaduse ning selleks on loodud palju rööpseid lahendusi. Kättetoimetamise kulud on suured,

sh ainuüksi kohtute postikulu oli 2022. aastal 1,2 mln eurot (ilma käibemaksuta), ning kättetoimetamise

toimingud võivad olla aeganõudvad ja kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi ei ole piisavalt kasutatud ka

selleks, et takistada kättetoimetamisest pahatahtlikult hoidumist. Probleemide lahendamiseks luuakse

keskne tehniline lahendus ja seda toetavad õigusnormid.

Konkurentsiametis on koostöös RIK-iga väljatöötamisel monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooni

automatiseeriv lahendus – SF-i rahastatud projekti "Konkurentsiamet, hinnakratt - menetlustarkvara"

raames. 2023. aastast käivitus ameti kolmas tegevussuund maksejõuetuse järelevalve näol. Pärast

maksejõuetusteenistuse esmast käivitamist ning menetlusliku tööriistakasti läbiproovimist on kavas

teenistuse edukuse hindamisel kasutada rahalist mõõdikut – kui palju raha saavad võlausaldajad

maksejõuetusteenistuse abil tagasi.

103

Programmi tegevuse nimetus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.

Tegevuste kirjeldus

Registrite ja Infosüsteemide Keskus osutab haldusala välistele asutustele erinevaid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia arendustega seotud teenuseid, sh dokumendihaldussüsteemi haldamine ja

arendamine, infosüsteemide haldamine, majutamine ja arendamine.

3.9.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 36. Justiitsministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 40. Justiitsministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus %

Kulud kokku -196 584 -232 678 -230 708 1 969 -1%

Tööjõukulud -117 722 -145 195 -145 499 -304 0%

Majandamiskulud -56 131 -58 884 -57 424 1 459 -2%

Muud tegevuskulud -32 0 0 0 0%

Sotsiaaltoetused -15 -23 -37 -14 61%

Investeeringutoetused -20 0 0 0 0%

Muud toetused -8 454 -11 926 -9 462 2 464 -21%

Edasiantavad maksud -1 577 -1 500 -1 500 0 0%

Põhivara amortisatsioon -3 195 -4 205 -4 205 0 0%

Käibemaks -9 438 -10 946 -12 582 -1 636 15%

Kulud (sh käibemaks) vähenevad võrreldes eelmise aastaga kokku 1%.

104

Kulude kokkuhoid saavutatakse peamiselt kohtute menetlusdokumentide kättetoimetamise ristkasutusest

summas 0,5 mln eurot ja säästlikumast energiakasutusest summas 1 mln eurot.

Vanglameditsiini ühendamisel tsiviilmeditsiiniga alates 01.07.2024 tõstetakse vanglameditsiini poole aasta

eelarvevahendid (tööjõu- ja majandamiskulud) summas 2,4 mln eurot ümber Sotsiaalministeeriumi

valitsemisala eelarvesse.

Tööjõukulude kasvu mõjutab kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse (KRAPS) alusel määratud

palkade kasv.

Muud toetused vähenevad tulenevalt 2023. aastaks ühekordselt eraldatud toetustest.

3.9.4 Investeeringud

Justiitsministeeriumi valitsemisalas on peamised investeeringud suunatud laboriseadmetesse ja IT- investeeringuteks.

Joonis 37. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %

Tabel 41. Justiitsministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 tegelik 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -6 007 -2 058 -1386 671 -33%

IT investeeringud -2 814 -133 -133 0 0%

Masinad ja seadmed -1 460 -1 648 -923 725 -44%

Muud investeeringud -722 0 0 0 0%

Kinnisvara -36 0 -80 -80 100%

Käibemaks -974 -276 -250 26 -10%

IT investeeringute eelarve jääb eelneva aasta tasemele. 2022. aastal anti IT baasinfrastruktuuri teenus üle

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele, kes teostab IT investeeringuid.

105

Masinate ja seadmete eelarve väheneb, sest 2023. aasta eelarves oli suures mahus Eesti Kohtuekspertiisi

Instituudi ühekordsed soetused amortiseerunud laboriseadmete välja vahetamiseks. 2024. aastaks on

planeeritud jätkutegevused vanglate toimepidevuse tagamiseks.

3.10 Kaitseministeeriumi valitsemisala

Hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta.

Kaitseministeeriumi valitsemisala ülesanne on riigikaitse korraldamine, riigikaitse elluviimine,

rahvusvahelise kaitsealase koostöö koordineerimine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja läbiviimine,

kutsealuste kutsumine ajateenistusse, Kaitseväe reservi arvestuse ja väljaõppe korraldamine, Kaitseväe ja

Kaitseliidu rahastamine ja varustamine, kaitsetööstuse arendamine, Kaitseväe ja Kaitseliidu tegevuse

kontrollimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.

Kaitseministeeriumi valitsemisala moodustavad kuus riigiasutust: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseressursside Amet11, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum kindral

Laidoneri Muuseum. Kaitseministeeriumi haldusalasse kuuluvad riigi osalusega sihtasutused SA CR14 ja SA

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus ning avalik-õiguslik juriidiline isik Kaitseliit.

Valitsemisala kulude ja investeeringute koondeelarvest moodustab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

eelarve 65%, Kaitseväe eelarve 25% ja Kaitseministeeriumi eelarve 2%. Ülejäänud valitsemisala asutuste

eelarved jäävad mahult kokku alla 8%. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse osakaal kogu eelarvest on

oluliselt suurem, kuna selles kajastuvad valitsemisala investeeringute ja erivarustuse hanked ning taristu

arendamise ja korrashoiu teenused.

Valitsemisalas töötab kokku ligi 6100 teenistujat (töötajad ja ametnikud kokku). Suurima töötajate arvuga

valitsemisala asutus on Kaitsevägi ligi 4000 töötajaga (67% valitsemisala töötajaskonnast).

Kaitsekulud

Kaitsekulude arvestus Eesti tegevuspõhise riigieelarve ja rahvusvahelise aruandluse puhul ei toimu samadel

alustel. Viimase puhul kasutatakse riikide võrreldavuse huvides nn NATO meetodit12. Tegelik kaitsekulu

osakaal selgub alati tagantjärele, kui riigi tegelik SKP on Statistikaameti poolt kokku arvutatud.

Tabel 38. Kaitsekulude kogumaht, mln eurot

2022 RE 2023 RE 2024 RE

1 SKP-st eraldatud Riigikaitse arengukava 2022-2031 elluviimiseks 754,6 1050,1 1306,2

sh Kaitseliidule eraldatav sihtotstarbeline toetus13 47,7 49,3 54,2

2 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised14 3,4 6,4 20,3

12 Meetod ei võta arvesse riigikaitsesse suunatud välistoetusi ja muid tuludest sõltuvaid kulusid ega aastast amortisatsiooni,

vaid näitab riigi poolt riigikaitsesse suunatud rahaliste vahendite suhet SKP-sse. NATO kaitsekulude arvestusse kuulub ka

vastav käibemaks.

13 Tegevuspõhise eelarve vaates on Kaitseliidu eraldis kajastatud erinevate programmi tegevuste juures, vastavalt sellele,

millises mahus Kaitseliit konkreetsesse tegevusse panustab. Lisaks sellele hangib RKIK perioodil 2024-2027 maakaitsele ligi

65 mln euro eest varustust, relvastust ning laskemoona. 14 Täiendavad sihtotstarbelised eraldised on välisvahendite rakendamisega seotud abikõlbmatu käibemaks, tegevuspõhise

eelarvestamise kulude katteks eraldatud vahendid ning lisanduv teadusrahastus ja IKT rahastamine.

106

2022 RE 2023 RE 2024 RE

Sh välisvahendite abikõlbmatu käibemaks (Euroopa Rahutagamisrahastu ja Taaste- ja vastupidavusrahastu)

0,0 1,3 18,2

Sh teadus- ja arenduskulude täiendav rahastamine 1,1 2,5 1,6

Sh muud sihtotstarbelised eraldised 2,3 2,6 0,5

3 Kokku kaitsekulud ilma liitlaste kuludeta 758,0 1056,5 1326,6

4 Liitlastega seotud kulud 18,1 75,515 5,5

5 Kaitsekulu NATO meetodi järgi 776,1 1132,0 1332,1

6 % SKP-st 2,16% 2,92% 3,21%

7 Välisvahendid, tuludest sõltuv kulu ja omatulu, mis ei kajastu kaitsekulude arvestuses

NATO julgeolekuinvesteeringute programm NSIP 16,8 4,8 24,8

Euroopa Rahurahastu 0,0 0,0 58,3

Tuuleenergia kompensatsioonimeetmed16 7,6 28,8 60,0

Muud tuludest sõltuvad kulud ja omatulud 2,1 22,1 24,1

8 Mitterahaline kulu (amortisatsioon) 67,3 73,1 88,8

9 Kõik Kaitseministeeriumi kasutuses olevad vahendid17 786,5 1148,1 1393,5

Eesti jätkab NATO põhihangete sihttaseme täitmist, planeerides 2024. aasta põhihangete prognoositavaks

tasemeks rohkem kui 20% kaitsekulude kogumahust.

3.10.1 Tulud

Välisrahastusel on oluline roll Eesti sõjalises riigikaitses.

Joonis 39. Kaitseministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

15 2024. aastast planeeriti liitlaste vastuvõtukulusid 25 mln eurot ümber 2023. aastasse. 16 CO2 meetme ja MKM statistikakaubanduse vahenditest investeeringud kompensatsioonimeetmetesse (radarid), samuti

RRF vahenditest soetatav täiendav radar ja passiivsüsteem.

17 Kaitse-eelarve ei sisalda kaitsekuludest SOM, RAM jm valitsemisalade eelarvesse suunatud vahendeid, mille väljamakse

tehakse väljaspool Kaitseministeeriumi eelarvet. NATO meetodi järgi arvestatakse need kaitsekulude hulka.

107

Tabel 42. Kaitseministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Tulud kokku 7 544 16 253 135 618 119 365 734%

Saadud toetused 2 799 11 802 114 351 102 549 869%

Tulud majandustegevusest 3 884 177 1 360 1 183 668%

Tulud põhivara ja varude müügist 543 1 837 19 661 17 824 970%

Trahvid ja muud varalised karistused 210 135 205 70 51%

Muud tulud 49 2 301 40 -2 261 -98%

Intressi- ja omanikutulud 59 0 0 0 0%

Valitsemisala tulud kasvavad võrreldes eelmise aastaga täiendavate välisvahendite laekumisest, kuna

suureneb rahastus nii NATO kui Euroopa Liidu fondidest. Valitsemisala kinnistute müügiga on kasvanud

põhivara tulu. Majandustegevusest laekuvate tulude kasv ning muude tulude vähenemine on seotud

peamiselt Balti riikide Ämari õhuturbe kulude hüvitamisest laekuvate tuludega, mille

planeerimispõhimõtteid on riikide vahel alates 2024. aastast korrigeeritud.

Saadud toetused

NATO julgeolekuinvesteeringute programmi (NSIP – NATO Security Investment Programme) raames saadud

välistoetustest investeeritakse 2024. aastal Eestisse kokku ligi 24,8 mln eurot, sh:

keskpolügoonil väljaõppevõimaluste parendamine 16,0 mln eurot;

lennubaasi võimekuse suurendamine Ämaris 4,5 mln eurot;

NATO õhujuhtimissüsteemi arendamine 4,3 mln eurot.

Euroopa rahutagamisrahastust (EPF – European Peace Facility) laekub Ukrainale annetatud varustuse

taastamiseks 58,3 mln eurot.

Taaste ja vastupidavusrahastu (RRF Recovery and Resilience Facility) toetusest laekub 31 mln eurot

tuuleenergia kompensatsioonimeetmete rakendamiseks ning teostatakse IT-investeeringuid

kaitseväekohustuse täitmise sündmusteenuse arendusteks 0,2 mln euro mahus.

Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna vahenditest investeeritakse 2023. aastal küberharjutusvälja

arendamiseks 0,05 mln eurot.

Tulud majandustegevusest

Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseumile laekub trükiste ja meenete müügist, ruumide

lühiajalisest rendist, piletitulust ning orkestriteenuse osutamisest 93 000 eurot. Saadud tulu kasutatakse

müüdava kauba soetamiseks muuseumipoodi ja kontserttegevusega kaasnevateks kuludeks.

Majandustegevusest laekuva tuluna on planeeritud varem muudes kuludes sisaldunud Balti riikide Ämari

õhuturbe kulude hüvitamine vastavalt riikide kokkuleppele 1,1 mln eurot.

Eelmise aastaga samas mahus on planeeritud üüritulu kaitseväe linnakutes asuvatelt müügipunktidelt ja

tasu kaitseväe territooriumile paigaldatud sideoperaatorite seadmetelt, kokku 0,1 mln eurot.

Tulu põhivarade ja varude müügist

Kaitseministeeriumi käsutuses olevate kinnistute müügitulu on hinnanguliselt 19,6 mln eurot, mis

suunatakse kaitseotstarbeliste varude soetuseks.

108

Vanametalli, toidupakkide ja muu vara müügist planeeritakse sarnaselt eelmisele aastale 87 000 eurot.

Trahvid ja muud varalised karistused

Ajateenistusse mitteilmumise eest on rahatrahve ja sunnirahasid prognoositud ligi 0,2 mln eurot.

Reservõppustele põhjuseta ilmumata jäämise eest hinnatakse laekuvate sunnirahade mahuks 25 000 eurot

sarnaselt eelmisele aastale.

Muud tulud

Muud tulud sisaldavad Kaitseväe varustuse lõhkumise hüvitamist 40 000 eurot. Ämari õhuturbe kulude

hüvitamine on 2024. aastal planeeritud majandustegevusest laekuva tuluna.

Intressi- ja omanikutulud

2024. aastaks intressi- ja omanikutulusid ei planeerita.

3.10.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Vahendid suunatakse sõjalist kaitsevõimet enim loovatesse valdkondadesse

3.10.2.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse

Joonis 40. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkond ja selle maht 18

18 Kaitsekulu kokku NATO meetodil on 1,33 mld eurot. Joonisel on tulemusvaldkonna kulud ilma investeeringute

ja käibemaksuta ning koos amortisatsiooni ja tuludest sõltuvate kuludega.

109

Tulemusvaldkonna eesmärk on usutav heidutus sõjalise agressori vastu. Võime seista rünnaku vastu kogu

ühiskonna tegevusega. Vajadusel kollektiivkaitse ja rahvusvahelise kriisiohje kiire ja tulemuslik

rakendumine.

Joonis 41. Julgeolek ja riigikaitse tulemusvaldkonna mõõdikud

Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud üks programm – sõjaline

riigikaitse ja heidutus –, mis kuulub Kaitseministeeriumi valitsemisalasse. Julgeoleku ja riigikaitse

tulemusvaldkonna pikaajalised arengueesmärgid on kokku lepitud Riigikaitse arengukavaga 2022 – 2031

(RKAK 2022 – 2031)19, mida viiakse ellu Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavadega.

Julgeoleku ja riigikaitse tulemusvaldkonnaga seotud programmdokument on kättesaadav

Kaitseministeeriumi kodulehelhttps://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/alusdokumendid-

ja-oigusaktid https://kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/alusdokumendid-ja-oigusaktid.

3.10.2.1.1 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse kulude jaotus programmide

ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 43. Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat

eurot

Planeerimistasand 2022

täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus

Muutus, %

Julgeolek ja riigikaitse Tulemusvaldkond -616 630 -826 352 -1 015 938 -189 586 23%

Sõjaline riigikaitse ja heidutus Programm 0 -826 352 -1 015 938 -189 586 23%

Väeloome: maavägi Programmi tegevus 0 -199 271 -186 330 12 941 -6%

Väeloome: merevägi Programmi tegevus 0 -36 136 -21 828 14 309 -40%

Väeloome: õhuvägi Programmi tegevus 0 -28 168 -22 491 5 678 -20%

Väeloome: muud üksused Programmi tegevus 0 -353 750 -553 706 -199 956 57%

Kaitsevalmidus Programmi tegevus 0 -14 048 -17 090 -3 042 22%

Kaitsetahe Programmi tegevus 0 -30 553 -31 017 -464 2%

Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Programmi tegevus 0 -34 883 -43 644 -8 761 25%

Liitlaste kohalolek Eestis Programmi tegevus 0 -9 683 -11 734 -2 051 21%

Luure ja eelhoiatus Programmi tegevus 0 -51 513 -57 846 -6 333 12%

Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Programmi tegevus 0 -17 212 -13 795 3 417 -20%

Riigikaitseline inimvara Programmi tegevus 0 -51 135 -56 458 -5 323 10%

19 Sõjalise kaitse osa uuendati 2023. aasta kevadel.

110

3.10.2.1.2 Tulemusvaldkond Julgeolek ja riigikaitse programmid ja programmi

tegevused

Sõjaline riigikaitse ja heidutus

Programmi eesmärk: hoida ära Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude

vastu kaitsta.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus,

Kaitseressursside Amet, Kaitseliit, Välisluureamet ja Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum.

Programmi tegevused, mis koonduvad Väeloome alla:

• Väeloome: muud üksused

• Väeloome: maavägi

• Väeloome: õhuvägi

• Väeloome: merevägi

Programmi tegevuste eesmärgid

Tagatud on, et Kaitseväe sõjaline struktuur vastab tuleviku vajadustele ja vastavate väeliikide üksused on

täiemahuliselt varustatud, mehitatud ja väljaõpetatud vastavalt Riigikaitse arengukavas kokkulepitule.

Programmi tegevused koondavad Kaitseväe, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse, Kaitseliidu ja

Kaitseministeeriumi teenuseid, mis on suunatud uute RKAK võimete ja üksuste loomisele, alalhoidmisele ja

väljaõppele. Samuti kajastuvad tegevuse all üksuste (k.a maakaitse) varustamiseks mõeldud

kaitseotstarbeliste hangete kulud.

Väeloome: maavägi tegevuste kirjeldus

NATO Madridi kohtumise olulisima järelmina loodi maaväes diviis ning jätkub üleminek uuele

juhtimisstruktuurile. Diviisi staabi moodustamine suurendab oluliselt üksuste väljaõppemahtu, millele lisaks

suurendatakse ka maakaitse üksuste õppekogunemiste mahtu.

2024. aastal viiakse lõpule CV90 toetussoomukite ümberehitus, mis tagab Scoutspataljoni kõikidele

allüksusele sarnase mobiilsuse ja kaitstuse, lisaks hangitakse liikumisvabaduse tagamiseks vajalik tehnika.

Algab jalaväeüksuste mehhaniseerimine 6x6 ja 4x4 soomukitega, millega parendatakse üksuste kaitstust ja

mobiilsusust. Soomukite esimesed tarned toimuvad 2024. aastal.

2024. aastal toimub 7,62 mm kuulipildujate tarne ning kõik sõjaaja üksused varustatakse uute ja

kaasaegsete kuulipildujatega.

Kaudtulevõime arendamiseks soetatakse koostöös Ameerika Ühendriikidega mitmikraketiheitjate süsteem

HIMARS, vastav leping sõlmiti USA kaitsekoostööagentuuriga 2022. aastal ja esimesed tarned toimuvad

2024. aastal. Süvatule raketisüsteemide soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke kuni 300 km

kaugusele.

2024. aastal toimuvad esimesed varitseva õhuründemoona lepingujärgsed tarned. Samuti hangitakse

üksusele muu varustus ja luuakse vajalik taristu.

111

Jätkub liikursuurtükiüksuste arendamine. 2024. aasta lõpuks on mõlema brigaadi suurtükipataljonid

võimelised toetama brigaade 12 relvasüsteemiga.

2024. aastal jätkuvad kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete ja laskemoona tarned.

Õhutõrjepataljonide Mistral laskeseadmed ja 23 mm õhutõrjekahurid läbivad elutsüklipõhise uuendamise,

mille tulemusena suureneb nende lahinguvõime nii öösel tegutsemiseks kui ka droonide vastases võitluses.

2024. aastal tarnitakse tankitõrjekompaniidele täiendavad laskeseadmed, suurendades relvade arvu

kompaniis ja saavutatakse suurem tulevõimsus ja manöövrivabadus üksuste toetamiseks.

2024. aastal tarnitakse täiendav ROLE 2 väihaigla, mis on osa "kuldse tunni" täitmise nõudest.

Väeloome: merevägi tegevuste kirjeldus

Mereväes jätkub olemasolevate võimete alalhoidmine ja arendamine. Jätkatakse Eesti ja Baltikumi-ülese

mereolukorra teadlikkuse võime täiendamist ja tagamist ning alustatakse PPA-lt üle võetud elutsükli lõppu

jõudva kaldaradarisüsteemi uuendamisega, mille raames vahetatakse välja nii vananenud radarid kui

rajatakse uut taristut. Koostöös NATO-ga väljaarendatava laev-kallas (BRASS) sidesüsteemide taristu

ehituseks viiakse läbi hange ning alustatakse taristu väljaehitamisega.

Jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2023. aastal alustatud väljaõpe ning jätkub meremiinide

integratsioon ja väljaõpe.

Programmi tegevuse nimetus: Väeloome: õhuvägi

Õhutõrje arendamiseks hangitakse keskmaaraketisüsteem, mille leping sõlmiti 2023. aasta jooksul.

Süsteem võimaldab hajutada õhutõrjesüsteeme selliselt, et katteala oleks piisavalt suur tagades maa-ala

kaitse kopterite, lennukite ja tiibrakettide eest kriitilisele infrastruktuurile, olulistele kaitseväe objektidele

ning elanikkonnale. Lepingu raames hangitakse lisaks relvasüsteemile ka laskemoon, sidelahendus ning

väljaõppe-, logistika- ja elutsüklilahendus. Samuti hangitakse üksusele muu varustus ja luuakse vajalik

taristu.

2024. aasta lõpuks võetakse kasutusele uued ja täiendavad õhuseireradarid, mille tulemusel on võimalik

luua uusi tuulegeneraatorite alasid ilma, et need segaks õhupildi loomist.

Ämari lennubaasi lennurada läheb 2024. aastal remonti ja sel ajal toimub õhuturbemissioon Läti Lielvarde

lennubaasist. Sel perioodil kasutatakse liitlaste tehnika ja personali kohale toomiseks kasutatakse vajadusel

tsiviillennuvälju, meretransporti või raudteed.

Väeloome: muud üksused tegevuste kirjeldus:

Muude üksustena kajastatakse kaitseväe juhtimisstruktuuri, küberväejuhatust, sõjaväepolitseid ja toetuse

väejuhatust. Siin kajastatakse ka üldisi väeloomet suunistavaid ja toetavaid teenuseid nagu

väeloomepoliitika kujundamine ja riigikaitseliste infosüsteemide arendus, kaitsealane teadus- ja

arendustegevus ning rahuaegse taristu alalhoidmine ja harjutusväljade tagamine.

Jätkub kaitseväe sidevõrgu arendamine, mille tulemusel tagatakse turvalised sideühendused

juhtimispunktide ja üksustega ning tagatakse liitlaste sideühenduste liidestamine.

Jätkub Vabariigi Valitsuse poolt 2022. aastal alustatud laskemoona varude suurendamine kõikides

laskemoonaliikides. 2024. aasta laskemoonahanked moodustavad ligi 290 mln eurot, sisaldades nii õhutõrje

MISTRAL, tankitõrje Spike ja Instalaza, suurtükkide 155 mm, kui ka lahingumasinate 35 mm laskemoona ja

palju muud. Samuti ehitatakse laskemoona hoiustamiseks vajalik taristu.

112

2024. aastal jätkuvad kogu struktuurile individuaalvarustusest 3:1 kandesüsteemide ja kuuliplaatide,

öövaatlusseadmete, termosüsteemide, lasersihikute tarned ning transpordivahenditega varustamine.

Algab Nursipalu harjutusvälja ehitus ning jätkatakse Soodla harjutusvälja arendusi. 2024. aastal valmib

võimearenduste toetuseks hulk taristuobjekte nagu liikursuurtükkide hooldus- ja õppegaraaž, rida

laskemoonaladusid, Ämaris kasarmud ja garaaž, lennukite varjualused ja lennuraja remont. Jätkuvad

Nursipalu, Luunja, Raadi ja Meeri arendused. Seoses uute võimete ja liitlaste personali kasvuga Ämaris

ehitatakse uus katlamaja ja alajaamad, ehitatakse ümber küttetrassid, elektrisüsteem, kanalisatsiooni- ja

veetrassid, täiendatakse reoveepumplat ja veepuhastusjaamasid.

Kaitsealane teadus- ja arendustegevus on suunatud väeloome uute rakenduslike lahendite leidmisele,

panustades uute tehnoloogiate alastesse uuringutesse ja sõjaliste otsustusprotsesside kiirendamise

projektidesse. Teaduskoostööks liitlastega arendatakse välja kompetentsikeskused küberi, elektroonilise

sõjapidamise ning sõja- ja katastroofimeditsiini alal. Platvorm rahvusvaheliseks koostööks loob võimalused

kaitsetööstuse ekspordipotentsiaali realiseerimiseks, nt Euroopa kaitsefondis osalemise kaudu (mh sõjalise

mobiilsuse ja modulaarse tulevikulaeva projektides).

Programmi tegevuse nimetus: Kaitsevalmidus

Programmi tegevuse eesmärk: Kõik RKAK üksused on lahinguvalmis ning varudega tagatud.

Tegevuste kirjeldus:

Kaitsevalmiduse tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse

teenused, mis on suunatud olukorrateadlikkuse hoidmisele, täieliku sõjalise lahinguvalmiduse saavutamise

kiiruse tõstmisele ning tsiviiltoetuste tagamisele. Samuti sisaldab see PPA-lt Kaitseväele üle antud mereseire

ja merereostuse tõrje funktsioone.

Koostöös Riigikantseleiga planeeritakse korraldada riigi poliitilisele juhtkonnale vähemalt kaks korda aastas

riigikaitselisi õppuseid. Kaitseväe formeerimiskiiruse tõstmiseks jätkub õppuste (k.a erinevate tasemete

lauaõppuste) ja lisaõppekogunemiste korraldamine. Lahinguvalmiduse kontrolliks korraldatakse aastas

kaks lisaõppekogunemist. Kohalike omavalitsuste ülesannete ja rolliselguse ning koordinatsioonivõime

parendamise eesmärgil jätkatakse riigikaitseseminare.

Valmiduse kiiremaks saavutamiseks on eesmärgiks täiendavate lepingute sõlmimine maa-alade

kasutamiseks, mis tagavad kaitseväele alade paindliku kasutusele võtmise.

Mereolukorra teadlikkuse loomiseks jätkatakse Eesti territoriaalmere valvet, kontrollitakse tegevust

territoriaalmeres ja tagatakse õiguskorda merealadel ning meresõidu ohutust. Mereolukorra teadlikkuse

jätkusuutlikuks tagamiseks uuendatakse perioodil kaldaseireradarite süsteem.

Mobilisatsiooni ja valmiduse kontrolli teostamiseks korraldatakse igal aastal kaks lisaõppekogunemist kuni

pataljoni suurustele üksustele.

Programmi tegevuse nimetus: Kaitsetahe

Programmi tegevuse eesmärk: tõsta avalikkuse teadlikkust ja stimuleerida avalikku arutelu julgeoleku,

riigikaitse ja välispoliitika küsimustes. Tugevdada Eesti kaitsevaldkonda, tuvastades ja analüüsides

riigikaitse- ja julgeolekuprobleeme ning pakkudes strateegilisi ja poliitilisi lahendusi. Kaasata ühiskonda

laiemalt riigikaitsesse - riigikaitse on kodanikuidentiteedi vaidlustamatu osa.

113

Tegevuste kirjeldus:

Kaitsetahte tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe, Kaitseliidu, Kaitseressursside Ameti ja Eesti

Sõjamuuseumi teenuseid, mis on suunatud ühiskonna laiemale kaasamisele riigikaitsesse, sealhulgas

riigikaitse õpetusega seotud teenused, strateegiline kommunikatsioon, mõttekodade kaasamine,

sõjaväelise muusikakultuuri edendamine, ajaloolise pärandi uurimine, säilitamine ja tutvustamine,

laiapindse riigikaitse ettevalmistamine ja toetamine, noorte isamaaline kasvatus ning erinevad kaitsetahte

projektid.

Suure osa kaitsetahte tegevuse eelarvest moodustab Kaitseliidu sihtotstarbeline toetus20, mis on suunatud

Kaitseliidu vabatahtliku tegevuse arendamisse ning tagab motiveeritud ja ettevalmistatud liikmeskonna

ning riiklike ja kohalike omavalitsuste struktuuride toetamise. 2024. aastal on eesmärk Noorte Kotkaste ja

Kodutütarde rühmade arvu suurendamine põhikoolides ning organisatsiooniväliste inimeste kaasamine.

Kaitseliit korraldab riigikaitselaagreid, mis võimaldab Kaitseliidul noortele tutvustada Eesti riigikaitset ning

võimalusi sinna panustamiseks. Laagrite läbiviimise toetamiseks soetatakse 2024. aastal täiendavad

vormikomplektid. Võetakse kasutusele riigikaitseõpetuse toetuse taotlemise keskkond, mis lihtsustab

riigikaitseõpetajate tööd toetuste taotlemisel. Samuti alustatakse uue riigikaitseõpetuse õpiku

koostamisega. Alustatakse järjekordse riigikaitseõpetaja kursusega Tallinna Ülikoolis.

Jätkatakse riigikaitseõpetust õpetavatele koolidele toetuse eraldamist õppevahendite soetamiseks ning

õppekäikude ja välilaagrite korraldamiseks. Seoses riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutumisega alates

2024. aastast arvestatakse ka laagrites osalevate õpilaste arvu olulise kasvuga (6 400-lt 11 500-ni), millega

seoses tagatakse täiendava varustuse soetamine ja hooldus. 2024. aastal antakse välja uuendatud

riigikaitseõpik. Samuti jätkatakse riigikaitseõpetajate koolitamisega ning klassi ja sõpruskonnaga

ajateenistuse võimaldamist.

Jätkub toetuste andmine MTÜ-dele, mõttekodadele (sh SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus) ja

projektidele kaitsetahte tõstmiseks ja riigikaitselise teadlikkuse suurendamiseks.

Eesti Sõjamuuseum (ESM) jätkab sõjaajaloo muuseumina ja uurimiskeskusena. Euroopa Liidu toetusfondide

abil luuakse Vaiavara Sinimägede muuseumi baasil teise maailmasõja sündmusi tutvustav teemapark - ja

väliekspositsioon. Vabadussõja võidusamba haldamine antakse ESM-ilt 2024. aastal üle RKIK-le. ESM-i

koosseisus jätkab tegevust sõjaväeorkester, mis tagab kokku lepitud mahus Kaitseväe tseremooniatel

esinemised.

Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (RKK) jätkab julgeolekuteemadel oluliste arutelude algatamist nii

Eestis kui väljaspool. RKK toetab oma tegevusega Kaitseministeeriumi poolt defineeritud fookusteemade

analüüsi ja teemade viimist rahvusvahelistesse aruteludesse (sh konverentsid: Annual Baltic Conference on

Defence ja Lennart Meri Conference).

Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö

Programmi tegevuse eesmärk: liitlaste toetus Eesti kaitselahendile on tagatud pikaajaliste vägedega

täidetud plaanide ning kaitsekokkulepetega.

20 Kaitseliidu 2024. aasta sihtotstarbeline toetus on 54,2 mln eurot, millele lisanduvad maakaitseüksuste hanked 18,3 mln

eurot.

114

Tegevuste kirjeldus:

Liitlaste kaasamise ja rahvusvahelise koostöö tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenused,

mis on suunatud rahvusvahelise kaitsealase koostöö edendamisele, ning sisaldab rahvusvahelise koostöö

edendamise, rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise, rahvusvahelise küberkoostöö, välisteenistuse,

Kaitseväe rahvusvahelistes staapides, valmidusüksustes ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel

osalemise ning rahvusvahelisele koostööle suunatud õppuste teenuseid.

Rahvusvahelise koostöö tegevused keskenduvad Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika põhieesmärgi

teostamisele tagada heidutus ja kindlustada liitlaste osalemine Eesti sõjalises kaitses. Selleks arendame

koostööd liitlaste ja regionaalsete partnerriikidega, töötame aktiivselt kaasa NATO arengutes

kollektiivkaitse tugevdamisel ning osaleme julgeoleku tagajana erinevate rahvusvaheliste

organisatsioonide, nagu NATO, EL, ÜRO ja OSCE juhitud kriisiohje- ja rahuoperatsioonides.

Abikäepoliitika raames on planeeritud vahendid ja tegevused sihtriikide, sh Ukraina toetamiseks

valdkonnapõhiselt (territoriaalkaitse arendamine, küberkaitse, sõja- ja katastroofimeditsiin,

rehabilitatsioon, väljaõpe) ning Genfi julgeolekupoliitika teaduskeskusesse panustamiseks abikäeriikide, sh

Ukraina õppurite toetamiseks.

Rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eesmärk on saavutada NATO ja Euroopa Liidu kaitsepoliitika

toetus Eesti riigikaitsele. NATO-s on oluline tagada Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt

fundamentaalselt muutunud julgeolekuolukorras NATO heidutus- ja kaitsehoiaku tugevdamine, muuhulgas

2022. aasta Madridi ja 2023. aasta Vilniuse tippkohtumise otsuste elluviimine. Euroopa Liidus jätkub

Venemaa Ukraina vastase agressiooni järgselt kasvanud Euroopa Liidu kaitsekoostöö arendamine, toetades

seejuures NATO kollektiivkaitset, NATO-EL koostööd ning lähedast partnerlussuhet Eesti strateegiliste

liitlastega. See hõlmab näiteks Euroopa Liidu strateegilise kompassi jätkutegevuste elluviimist ning Euroopa

Liidu rahalise panuse suurendamist Eesti riigikaitse eesmärkide toetuseks, muuhulgas Euroopa Liidu

liikmesriikide kaitsevõime arendamisel ning Ukraina ja teiste Euroopa Liidu idapartnerite toetamisel.

Jätkatakse küberharjutusvälja arendamist sihtasutuses CR14, viiakse ellu Open Cyber Range projekti. Eestis

paiknev NATO küberkaitsekoostöö keskus (CCDCOE) jätkab panustamist NATO kui ka Keskuse liikmete

küberkaitsealase väljaõppe ja teadus- ning arendustegevusse koolituste, õppuste, konverentside, uuringute

jms tegevuste kaudu.

Rahvusvahelise koostöö edendamisele suunatud õppused lähtuvad käesoleval perioodil erinevatest

rahvusvahelise koostöö kokkulepetest (näiteks NATO, PfP ja kahepoolsetest kokkulepetest), Balti riikide

koostegevuse kokkulepetest ja õppuste plaanist ning muudest kaitseväe võimearenduse- ja

koostööprojektidest (näiteks VJTF, eFP, NRF, NRI, JEF).

Jätkatakse osalemist rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel ning valmidusüksustes, mis toetavad

Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitika eesmärkide saavutamist ning kaitsekoostöö süvendamist Eesti jaoks

oluliste strateegiliste liitlasriikidega. 2024. aastal on Eestil plaanis panustada ligi 115 kaitseväelasega.

Operatsioonidel osalemise maht lähtub Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsustest.

Programmi tegevuse nimetus: Liitlaste kohalolek Eestis

Programmi tegevuse eesmärk: Liitlaste püsiv sõjaline kohalolek tugevdab Eesti kaitsevõimet ning NATO

heidutus- ja kaitsehoiakut.

Tegevuste kirjeldus:

115

Liitlaste kohalolek tegevus koondab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe teenuseid, mis on suunatud liitlaste

kohaloleku tagamiseks, ning sisaldab vastuvõtva riigi toetamisi ja harjutusväljade tagamist.

Jätkatakse erinevate liitlasüksuste formaatide võõrustamist ning ollakse valmis võõrustama täiendavaid

liitlasi. Vastuvõtva riigi toetus (HNS) koondab endas kõik tegevused, mis on seotud HNS valdkonna

rahvusvaheliste, riiklike ning valitsemisala üleste koordineerivate ning korraldavate tegevustega ning

välisriikide relvajõududele lubade menetlemise ja väljastamisega. Kaitsevägi planeerib ja viib ellu saatvate

riikide vägede vastuvõtmist ning lõimimist.

Seoses muutunud julgeolekuolukorra, uuendatud NATO kaitseplaanide ning liitlaste kasvava kohaloluga,

suurendatakse taristuarendusele suunatud kulusid ning Balti õhuturbe kulude suurenemisest tulenevalt ka

vastuvõtva riigi toetuse tegevuskulusid. Muuhulgas panustatakse Balti õhuturbesse seoses selle ajutise

kolimisega Lätti Lielvardesse mobiilse infrastruktuuri soetamisega.

Vastavalt saavutatud kokkulepetele võib arvestada täiendava panusega diviisi toetuseks. Liitlasüksused

paiknevad kõigis kolmes Kaitseväe linnakus (Tapa, Ämari, Lõuna-Eesti).

Lõuna-Eesti piirkonda hakkavad kasutama lisaks Eesti üksustele ka siin NATO regionaalplaanidesse

panustavad üksused. Erinevad objektid on vajalik liitlaste kiireks vastuvõtmiseks kriisi ajal (RSOM ala). RSOM

alad on kasutatavad ajutise majutuse ja ladustamise jaoks ka õppuste ajal.

2024. aastal jätkuvad Lõuna piirkonna arendused RSOM ala kuni 1000 liitlase ja tehnika kiireks

vastuvõtmiseks kriisi ajal. Kompleksiga tagatakse ajutine majutus, toitlustus, hügieenivõimalused,

laskemoona ning tehnika hoiustamine.

Nursipalu väljaõppetingimuste parendamise kontekstis laiendatakse Nursipalu harjutusväljakut. Lisaks

sellele rajatakse Nursipallu uus linnak kuni 850 inimesele ja üksuse tehnika pikaajaliseks paiknemiseks.

Seoses NATO õhukaitse rotatsioonidega on Ämarisse oodata senisest suuremat arvu liitlasi, kellele sobivate

tingimuste tagamiseks ehitatakse 300 kohaline kasarm.

Programmi tegevuse nimetus: Luure ja eelhoiatus

Programmi tegevuse eesmärk: võimalikult pikk eelhoiatus väliste ohtude kohta, mis ähvardavad Eestit ja

teisi Balti riike.

Tegevuste kirjeldus:

Luure ja eelhoiatus koondab Välisluureameti ja Kaitseväe luurekeskuse tegevused. Täpsem kirjeldus ei ole

avalik.

Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseliste investeeringute korraldus

Programmi tegevuse eesmärk: tagatud on, et iga riigikaitsesse investeeritud euro annab võimalikult palju

kaitsevõimet.

Tegevuste kirjeldus:

Riigikaitseliste investeeringute korralduse tegevus koondab Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse ja

Kaitseministeeriumi teenused, mis on suunatud hangete, taristu ehituse ja korrashoiu ning toitlustamise

korraldamisele ja kaitsetööstuspoliitika kujundamisele. Hangetega soetatud kaupade ja teenuste, taristu

116

ning toitlustamise kulud kajastuvad nendes programmi tegevustes, mille eesmärkide täitmiseks soetused

tehakse, ning põhivara soetused kajastuvad investeeringutena.

Kaitseministeeriumi valitsemisala taristu, materjalide ja teenuste planeerimine ja juhtimine baseerub

kvaliteetsetel andmetel, alternatiivide analüüsil ning säästlike lahenduste otsimisel.

Euroopa Liit investeerib kaitsealasesse teadus- ja arendustegevusse aastatel 2021–2027 Euroopa

Kaitsefondi (European Defence Fund, EDF) kaudu orienteeruvalt 8 miljardit eurot. Eesti jaoks on

programmis osalemine oluline, et aidata kaasa olulisemate võimeprojektide edasiarendamisele riiklikult

ning kaitsetööstusele suunatult. 2023. aastast osaletakse Deployable Autonomous AI Agent (Autonoomne

küber-agent intsident) projektis ja 2024. aastast küberharjutusväljade koostöö projektis. Projektide

kaasfinantseering jaotub projektis osalevate riikide vahel ning Eesti kaasfinantseering on aastateks 2023-

2028 prognoositavalt kokku 9,2 mln eurot.

Eestis asub alates 2023. aastast Põhja Atlandi kaitseinnovatsiooni kiirendi peakontor - Defence Innovation

Accelerator for North Atlantic (DIANA), mille majandamiskulud katab Eesti. Kiirendi keskendub kahese

kasutusega süvatehnoloogia ettevõtetele.

Alates 2024. aastast liidetakse materjalide ja teenuste kättesaadavuse tagamise teenusega tsiviiltoetuse

tagamise teenus, mis senini on panustanud kaitsevalmiduse programmi tegevusse.

Programmi tegevuse nimetus: Riigikaitseline inimvara

Programmi tegevuse eesmärk: ajateenistusel põhinev reservvägi on võrreldaval tasemel NATO

valmidusüksustega.

Tegevuste kirjeldus:

Riigikaitselise inimvara tegevus koondab Kaitseministeeriumi, Kaitseväe ja Kaitseressursside Ameti

teenused, mis on suunatud kõrge motivatsiooni, väljaõppetaseme, füüsilise ettevalmistusega ja kiire

ööpäevase reageerimisajaga reservväe kujunemisele, sealhulgas kaitseväekohustuse täitmise toetamine,

sotsiaalsed ja teenistusalased toetused, sõjaväelise hariduse andmine ja täiendõpe, ajateenistus,

reservteenistuse väärtustamine ning kaitsevaldkonna personaliteenuse osutamine ja riigikaitselise inimvara

poliitika kujundamine.

Suurema osa tegevuse eelarvest moodustavad ajateenistuse korraldus ning Kaitseväe Akadeemia tegevus

sõjaväelise hariduse andmiseks.

Ajateenijate arv suureneb aasta aastalt saavutades 2025. aastal 4000 piiri ning jäädes edaspidi samale

tasemele. Eelnevalt B-kategooria juhtimisõigust omanud ajateenijatele huvitatakse juhtimisõiguse

omandamisega seotud kulud 1000 euro ulatuses, samuti jätkub eluasemelaenu intresside hüvitamine.

Jätkatakse tegevustega naiste osakaalu suurendamiseks kaitseväeteenistuses.

Reservteenistusse ilmunute määra tõstmiseks ja reservväelaste kvaliteedi hoidmiseks jätkuvad

reservväelastele suunatud nn riigikaitse juhtide konverentsid. Reservväelasi kaasatakse suuremas mahus

koolituste läbiviimisesse instruktoritena. Koondnimetuse „Meie reservüksus“ raames jätkatakse

reservväelastele erinevate vabatahtlike ürituste korraldamist, mis suurendavad üksuse isikkoosseisu

teadlikkust ja ühtekuuluvustunnet.

Kaitseväe Akadeemia (KVA) tegevuse tagamiseks alustatakse Raadile kutseõppesuuna õppehoone ja pääsla

ning Sõja- ja katastroofimeditsiinikeskus, tegevväelaste kasarmu ning KVA ladude ja hoidlate ehitamist.

117

Jätkatakse sõjaväelise taseme- ja täiendusõpe andmist nii Eestis (KVA ja Balti Kaitsekolledž) kui ka

välisriikides. Kaitseväe iga tasandi juhtivkoosseis on saanud kaasaegse sõjalise väljaõppe, mis annab

kvalitatiivse eelise lahingutegevuse juhtimisel.

Sotsiaaltoetustena kajastuvad riigikaitselased õppetoetused (9000 eurot), kaitseväeteenistuse seaduse

alusel kehtestatud asendusteenistujate toetus ja kutsealuste sõidukulu (0,7 mln eurot),

asendusteenistujate eest makstav sotsiaalmaks (0,2 mln eurot) ning ajateenijate toetus ning ajateenijate

eest makstava sotsiaalmaks (12,8 mln eurot).

3.10.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 42. Kaitseministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 44. Kaitseministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -663 662 -899 136 -1 110 818 -211 683 24%

Tööjõukulud -151 065 -172 082 -189 723 -17 641 10%

Majandamiskulud -264 035 -441 005 -571 849 -130 845 30%

Muud tegevuskulud -51 843 -59 417 -67 110 -7 692 13%

Sotsiaaltoetused -12 059 -14 328 -18 381 -4 053 28%

Investeeringutoetused -4 720 -6 600 -5 265 1 335 -20%

Muud toetused -57 437 -59 858 -74 813 -14 955 25%

Põhivara amortisatsioon -75 472 -73 063 -88 798 -15 735 22%

Käibemaks -47 032 -72 783 -94 880 -22 097 30%

Võrreldes eelmise aastaga kulud suurenevad, see on seotud peamiselt julgeoleku tugevdamise

meetmetega.

Majandamiskulud sisaldavad muuhulgas kaitseotstarbelise erivarustuse kulusid, sh laskemoon, ning

kaitseväe kulu ajateenijate väljaõppeks, kaitseväelaste osalemist rahvusvahelistel õppustel. Samuti

kaetakse majandamiskuludest rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemisega seotud kulud ning

kaitseväe ja ministeeriumi välisteenistuse kulud. Valitsemisala taristu haldust korraldab Riigi

118

Kaitseinvesteeringute Keskus. Majandamiskulude kasv on seotud Vabariigi Valitsuse julgeoleku

suurendamise meetmetega, millega eraldatud lisavahendid on kasvatanud kaitseotstarbelise varustuse

kulude mahtu võrreldes 2022. aastaga ligemale kahekordseks.

Muud tegevuskulud sisaldavad Välisluureameti ja Kaitseväe riigisaladusega seotud kulu, mille detailsem

jaotus on riigisaladus.

Sotsiaaltoetused on ajateenijate ja asendusteenistujate toetused ning ajateenija või asendusteenistuja eest

tasutav sotsiaalmaks. Samuti planeeritakse sotsiaaltoetusena vigastuste korral makstavad hüvitised.

Sotsiaaltoetuste kasv tuleneb peamiselt ajateenijate sotsiaalmaksu kasvust, mida arvestatakse töötasu

alammäära kaudu.

Muude toetuste hulgas on suurenenud koolidele riigikaitseõpetuse läbiviimiseks antav toetus seoses

relvaõppe läbiviimisega ning suurendatakse riigikaitseõpetuse laagrite varustuse hankeid. Samuti

suurenevad toetused Kaitseliidule, sihtasutustele CR14 ning Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele.

3.10.4 Investeeringud

Vahendite otsustav suunamine investeeringutesse kiirendab üksuste loomist ja tagab kaitsevalmiduse.

Joonis 43. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %

Tabel 45. Kaitseministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Investeeringud kokku -186 744 -315 043 -454 048 -139 006 44%

Inventar -15 -522 -286 236 -45%

IT investeeringud -1 737 -4 051 -4 444 -393 10%

Masinad ja seadmed -8 778 -26 367 -38 563 -12 195 46%

Muud investeeringud -99 926 -142 564 -206 046 -63 482 45%

Kinnisvara -49 261 -94 093 -136 324 -42 231 45%

Maa soetused -1 031 -6 500 -7 342 -842 13%

Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -43 451 -44 867 -83 441 -38 574 86%

119

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Liitlaste taristu -4 779 -31 458 -26 533 4 926 -16%

Radarite taristu statistikakaubanduse vahenditest 0 -3 583 -5 083 -1 500 42%

Kirde-Eesti meetme radari taristu 0 -7 684 -11 507 -3 823 50%

Lääne-Eesti meetme radari taristu 0 0 -1 200 -1 200 100%

Väikesaarte energiarajatised CO2 tulust 0 0 -1 218 -1 218 100%

Käibemaks -27 028 -47 446 -68 385 -20 940 44%

Investeeringud võrreldes eelmise aastaga suurenevad hüppeliselt, see on seotud nii julgeoleku tugevdamise

meetmetega kui valitsemisala selge poliitikaga, suunata vahendid jõuliselt investeeringuteks, et üksuste

varustamine oleks võimalikult kiire.

Inventari soetamise maht väheneb. Kaitseväes vahetatakse välja vananenud inventari.

IT investeeringute suurenemine on seotud seadmete väljavahetamisega elutsükli lõppedes.

Masinatest ja seadmetest soetatakse seadmeid uute tuuleenergia tootmisvõimsuste rajamise

võimaldamiseks Kirde-Eestis (investeering CO2 osakute ning taastuvenergia kvootide müügist saadud tulu

arvel) ning Mandri-Eestis ja Lääne-Eestis (RRF rahastusega).

Muude investeeringutena kajastuvad kaitseotstarbelise erivarustuse ja kaitseinvesteeringute programmi

investeeringud, mis hõlmavad mitmeid erinevaid hankeid, nt tankitõrje granaadiheitjad, miinipildujad,

veokid ning soomusjalaväepataljoni toetussoomukid.

Kinnisvarainvesteeringud kasvavad peamiselt uute võimete loomiseks ja laskemoona ladustamiseks

vajalikku taristusse suunatud täiendavate vahendite tõttu.

Hoonete ja rajatiste soetuse ning renoveerimise investeeringutes keskendutakse uute võimete toetamisele

ning ladustamist ning hoiustamist tagavatele taristu arendustele. Üksuste toetuseks valmivad laod ja

laskemoonahoidlad, laskemoona käitusalad.

Liitlaste jaoks tehtavad investeeringud sisaldavad taristuprojekte, millega jätkatakse liitlaste vajaduste

toetamist Ämari lennubaasis, Tapa linnakus ja harjutusväljadel. Jätkatakse harjutusväljakute laiendamisega

ning täiendava linnaku loomisega Madridi otsuste järgselt liitlastele täiendav taristu tagamiseks liitlaste

üksuste roteerimiseks, sh väljaõppeks, ning juhtimiselemendi alaliseks loomiseks.

3.11 Kliimaministeeriumi valitsemisala

Kliimaministeeriumi eesmärk on Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamine, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks.

Valitsemisala on Eesti keskkonna-, transpordi- ja energeetikavaldkondade eestvedaja, mille põhieesmärk

on vastutustundliku suhtumise kujundamine loodusesse ning Eesti inimestele puhta ja looduslikult

mitmekesise elukeskkonna säilitamine ja areng. Samuti on valitsemisala eesmärk korraldada inimeste ja

kaupade liikuvus selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti

majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Energeetika rohepöörde läbiviimisel on

valitsemisalas seatud eesmärgiks tagada majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja

varustuskindlus.

120

Valitsemisalas viiakse ellu terviklikku rohereformi, kujundatakse ja viiakse ellu kliima-, meremajanduse ja

merekeskkonna-, ressursitõhususe ja jäätmekäitlus-, keskkonna- ja looduskaitse-, keskkonnajärelevalve-,

keskkonnakorraldus- ja ringmajandus- ning tööstusheite- ja kemikaali-, veekaitse ja -kasutamise-, välisõhu

kaitse ning kiirgus- ja tuumaohutuse alast poliitikat ning korraldatakse keskkonnaseiret. Lisaks tegeleb

valitsemisala energeetika-, maapõueressursside kaitse ja kasutamise, elamumajanduse ja ehituse,

transpordi- ja liikuvuspoliitika kujundamise ja elluviimisega.

Valitsemisala tulemusvaldkonnad on „Keskkond“, „Transport“ ja „Energeetika“. Koos Regionaal-ja

Põllumajandusministeeriumiga panustatakse tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ja koos

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga panustatakse tulemusvaldkonda „Teadus- ja

arendustegevus ning ettevõtlus“.

Valitsemisalas on koos ministeeriumiga kaheksa asutust: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus,

Transpordiamet, Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. 2024. aastal on neist kahe suurima

eelarvemahuga Kliimaministeerium, mille eelarve moodustab 62,2% valitsemisala kulude ja investeeringute

eelarve mahust ja Transpordiamet (vastavalt 31,4%). Ülejäänud asutuste eelarve moodustab valitsemisala

kulude ja investeeringute mahust kokku 6,4% (lisa 12). Valitsemisala tulud, 1 271 mln eurot, moodustavad

7,6% kogu riigieelarve mahust ning kulud 1 171 mln eurot, 6,6% riigieelarvest.

Valitsemisalas töötab 01.07.23 seisuga 2120 teenistujat, kõige suurema töötajaskonnaga on

Transpordiamet (643 teenistujat, so 30,3% valitsemisala teenistujatest).

Valitsemisala haldusalasse kuuluvad riigi osalusega äriühingud AS A.L.A.R.A, AS Eesti Loots (likvideerimisel),

AS Eesti Raudtee, AS Nordic Aviation Group, AS Operail, AS Saarte Liinid, AS Tallinna Lennujaam, AS Tallinna

Sadam, Elering AS, Lennuliiklusteeninduse AS, OÜ Rail Baltic Estonia, OÜ Transpordi Varahaldus, OÜ Eesti

Keskkonnauuringute Keskus ja AS Ökosil.

Valitsemisala haldusalasse kuuluvad tulundus- ja sihtasutused Riigimetsa Majandamise Keskus, SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kliimaministeeriumi valitsemisalas on sihtasutuste osas toimunud järgmised muudatused võrreldes 2023.

aasta riigieelarve seletuskirjas tooduga: Alates 01.01.2023 ühinesid SA Erametsakeskus ja SA

Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) ning KIKi teemade alla lisandus ka erametsanduse toetuste

jagamine ning erametsanduse arendamine.

Valitsemisalade struktuurimuudatused 2023

01.07.2023 jõustunud Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega korraldati Keskkonnaministeerium ümber

Kliimaministeeriumiks. Sellest tulenevalt muudeti ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja

KESKKOND

KESKKONNAKAITSE JA KASUTUS

TEADUS-JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS

EHITUS

PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

KALANDUS (ÜHISPROGRAMM)

TRANSPORT

TRANSPORT JA LIIKUVUS

ENERGEETIKA

ENERGEETIKA JA MAAVARAD

121

valitsusasutuste alluvust. Keskkonnaministeeriumi vastutusalast liikus Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse kalanduspoliitika kujundamine ning asutustest Maa-amet.

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalast lisandusid energeetika, ehitus- ja

elukeskkonna, transpordi ja meremajanduse valdkonnad ning asutustest Transpordiamet, 01.01.2023

loodud Riigilaevastik ja Eesti Geoloogiateenistus. Lisaks ka nende valdkondade äriühingud.

3.11.1 Tulud

Toetame loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, loome võimalusi taskukohase taastuva energia tootmiseks ning arendame kvaliteetsetet ja keskkonnasõbralikku transpordiühendust

Kliimaministeeriumi valitsemisala tulud välistoetustest kasvavad 347,8 mln eurot. Tulud

majandustegevusest vähenevad 130 mln euro ja tulud keskkonnatasudest 52 mln euro võrra. Detailne

ülevaade iga tulugrupi osas on toodud vastavates peatükkides.

Joonis 44. Kliimaministeeriumi suuremad tulud ja osakaal kogutuludest, %

Tabel 46. Kliimaministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Tulud kokku 657 064 1 031 168 1 270 993 239 825 23%

Saadud toetused 40 657 345 792 693 589 347 797 101%

Riigilõivud 471 16 627 36 232 19 605 118%

Tulud majandustegevusest 341 476 424 758 293 115 -131 643 -31%

Tulud põhivara ja varude müügist 46 637 12 059 15 -12 044 -100%

Trahvid ja muud varalised karistused 338 257 574 317 123%

Keskkonnatasud 151 380 146 203 139 327 -6 876 -5%

Muud tulud 253 10 333 26 855 16 523 160%

Intressi- ja omanikutulud 75 854 75 140 81 286 6 146 8%

122

Saadud toetused

Saadud toetusi välisdoonoritelt kasutatakse koos riikliku ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse

keskkonnaprogrammi kaasrahastusega nii valitsemisala oma kulude ja investeeringute katteks, kui ka

vahendamiseks teistele asutustele.

Saadud toetuste maht kasvab 2024.a 101% võrreldes eelmise aastaga ehk 347,8 mln eurot. Suurenemine

on tingitud eelkõige Kliimaministeeriumi vastutusalasse koondatud valdkondade ja valdkondlike

eesmärkide elluviimiseks mõeldud toetuste arvelt. 2021-2027 struktuuritoetuste eelarveperioodi

ühtekuuluvuspoliitika fondide maht kasvab (ca 340,6 mln eurot) ning taaste- ja vastupidavusrahastu

vahendite maht (RRF ja RePowerEU) (ca 163,7 mln eurot). Täiendavalt on lisandunud Rail Baltica projekti

elluviimiseks eraldatud Euroopa ühendamise rahastu (CEF) vahendid (ca 171,1 mln eurot). Lisaks

eelmainitule kajastuvad eelarves LIFE programmi vahendid (10,4 mln eurot) ja Eesti-Šveitsi

koostööprogrammi toetusvahendid (1,8 mln eurot).

Riigilõivud

Valitsemisala riigilõivude prognoositav kogumaht 2024. aastal on 36 mln eurot, kasv 118%. Suurima mahuga

on liiklusregistri toimingutega seotud riigilõiv 34 mln eurot (moodustades 94% valitsemisala poolt

kogutavatest riigilõivudest), mida kogub Transpordiamet. Teiste riigilõivude osakaal on marginaalne.

Tulud majandustegevusest

Valitsemisala tulud majandustegevusest moodustavad 293 mln eurot ning on võrreldes 2023.a vähenenud

31 %. Tulude languse peamiseks põhjuseks on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute (edaspidi

LHÜ) müügist saadud tulud vähenemine (2024.a on prognoositud madalamat ühiku hinda võrreldes 2023.a,

samuti vähendatakse LHÜ ühikute üldkogust).

Olulise muudatusena võib välja tuua, et kuni 2024.a suunati 50% LHÜ müügist laekuvast tulust riigituludesse

ja 50% kliimapoliitika eesmärkide täitmisesse vastutavate ministrite kaudu. Uue kokkulepitud direktiivi

kohaselt tuleb 2024. aastast enampakkumistulu kasutada 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa

aitavateks tegevusteks. 2024.a LHÜ tuluprognoos on 262,3 mln eurot, millest Kliimaministeeriumi

valitsemisala meetmete rakendamiseks on ette nähtud 173 mln eurot.

Tulud laekuvad Keskkonnaagentuurile (KAUR) lennumeteoroloogia info edastamise, lennuvaatlusteenuse,

meteoroloogilise -ja hüdroloogilise info edastamise, metsa hindamise eest, Keskkonnaametile (KeA)

kiirgusseaduse alusel KeA põhitegevusega seotud tasuliste teenuste osutamise eest, Eesti

Loodusmuuseumile (ELM) piletite müügitulust ja ürituste korraldamise eest, Transpordiametile (TM)

veeteetasudena ja Maanteemuuseumi piletitulu, raskekaaluliste ja suurekaliibriliste veokite veolubade,

veeteedega seotud elektrooniliste kaartide müügi eest, Eesti Geoloogiateenistusele (EGT) geoloogiliste

uuringute ja seirete eest (keskkonnaalasest tegevusest), Riigilaevastikule (RIL) lootsitasudena, sadamate

hallatavate navigatsioonimärkide paigaldamise ja hoolduse ning prahile andmise eest,

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele rakendusadministraatori teenuse eest.

Tulu põhivarade müügist

Valitsemisala tulud põhivarade müügist (2024.a 15 000 eurot) vähenevad võrreldes 2023.a 12 mln eurot,

seoses Maa-ameti liikumisega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse.

123

Trahvid ja muud varalised karistused

Valitsemisala tulude prognoos trahvidest ja muudest rahalistest karistustest on suurenenud võrreldes

2023.a 0,3 mln eurot. Trahvid laekuvad Keskkonnaametile (0,3 mln eurot) keskkonnaalaste rikkumiste eest

ja Transpordiametile (0,3 mln eurot) transpordialaste rikkumiste eest. Transpordiametil on õigus nimetatud

trahvidest saadud tulusid kasutada riigimaanteede remondi koondprojekti kulude katteks.

Keskkonnatasud

Valitsemisala keskkonnatasude 2024. aasta laekumise prognoosiks on 139 mln eurot, mis on 7 mln eurot

väiksem võrreldes eelneva aastaga. Kahanemise peamiseks põhjusteks on maavara kaevandamisõiguse

tasu vähenemine.

2024. aastal jõustuva keskkonnatasude seaduse muudatusega tõstetakse saastetasusid, vähendamaks

saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete

hulka, soodustades taaskasutust. Uue tasuliigina kehtestatakse raadamisõiguse tasu (metsamaa muutmine

muu kasutusotstarbega maaks). Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh

eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine.

Keskkonnatasud laekuvad maavara kaevandamise, kasutamise või kasutuskõlbmatuks muutmise, vee

erikasutuse, kasvava metsa raieõiguse, kalapüügiõiguse ja jahipidamisõiguse (loodusvara kasutusõiguse

tasu /ressursitasu) ning saasteainete välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse heitmise või

jäätmete kõrvaldamise (saastetasu) eest:

• kalapüügi- ja jahipidamisõiguse müügist 0,6 mln eurot;

• maavara kaevandusõiguse, vee erikasutuse ning saastetasude eest kokku 134,2 mln eurot, millest

arvestatakse sihtotstarbeliselt kohalikele omavalitsusüksustele 16 mln eurot ja riigieelarvesse

suunatakse 118 mln eurot;

• uue tasuna on eelarvesse planeeritud raadamistasu 4 mln eurot.

Laekuvatest keskkonnatasudest eraldatakse SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimiseks 14,4 mln eurot, mis

vastab minimaalselt riigieelarve koostamisele eelnenud aasta vee erikasutusõiguse tasudest riigieelarvesse

laekunud rahalisele mahule. SA KIK keskkonnaprogrammi elluviimine toimub keskkonnaministri 31.01.2020

määruse nr 10 sätete alusel, mille kohaselt on moodustatud 9 valdkondlikku programmi: atmosfääriõhu

kaitse, kalanduse, keskkonnateadlikkuse, looduskaitse merekeskkonna, metsanduse, ringmajanduse,

veemajanduse ja kaasrahastamise valdkondades.

Muud tulud

Muud tulud 26,8 mln eurot koosnevad peamiselt Transpordiameti kogutavast teekasutustasust ja

teekasutustasu rikkumise eest laekuvatest trahvidest. Teekasutustasud kasvavad järgmisel aastal 6 mln

eurot ja teekasutustasu rikkumise eest kogutavad trahvid 0,4 mln eurot.

Veel kuuluvad muude tulude hulka viivisintressitulud Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse

nõuetel ja kindlustushüvitised teederajatistele tekitatud kahjude eest.

Intressi- ja omanikutulud

Dividenditulud on prognoositud kogusummas 81 mln eurot äriühingute majandustulemuste prognooside

alusel ning lõplikud summad otsustatakse 2024. aasta kevadel pärast 2023. aasta tegelike

124

majandustulemuste selgumist. Eelduste kohaselt maksavad 2023. aasta eest dividende järgmised

äriühingud: AS Tallinna Sadam, Elering AS, Riigimetsa Majandamise Keskus ja Keskkonnauuringute Keskus

OÜ.

3.11.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Kliimaministeeriumi kulud on suunatud Eesti inimestele puhta ja mitmekesise elukeskkonna tagamiseks, ühtlasi toetades loodusesse vastutustundliku suhtumise kujundamist, luues muutuvates oludes eeldusi energiatõhususeks ja taskukohase energia kättesaadavuseks ning liikuvust toetavateks ja kvaliteetseteks transpordiühendusteks.

3.11.2.1 Tulemusvaldkond Keskkond

Joonis 45. Keskkonna tulemusvaldkond ja selle maht

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning

suhtumine loodusesse on vastutustundlik.

125

Joonis 46. Keskkonna tulemusvaldkonna mõõdikud

Keskkonna tulemusvaldkonna peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030,

millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes

keskkonnavaldkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale

looduskeskkonnale ja inimesele.

Tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus,

elukeskkond ja riigivalitsemine.

Tulemusvaldkonnas on loomisel uus strateegiline raamistik.

Tabel 47. Keskkonna tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega

3.11.2.1.1 Tulemusvaldkond Keskkond kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 48. Tulemusvaldkond Keskkond programmide ja programmi

tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Keskkond -121 813 -184 997 -241 895 -56 898 31%

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -121 813 -184 997 -241 895 -56 898 31%

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

-8 562 -35 405 -133 578 -98 173 277%

Õhukvaliteedi parendamine -3 691 -13 390 -12 109 1 280 -10%

Kiirgusohutuse tagamine -1 648 -1 811 -1 611 200 -11%

Tulemus- valdkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm

Keskkond

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020

Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030

Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030

Riigi jäätmekava 2014–2020

Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027

Keskkonnakaitse ja – kasutuse

programm

126

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -11 472 -19 698 -12 515 7 183 -36%

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

-955 -1 023 -2 757 -1 734 169%

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -1 763 -3 458 -2 878 580 -17%

Jäätmemajanduse korraldamine -6 054 -11 352 -7 014 4 338 -38%

Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -1 264 -2 322 -2 008 314 -14%

Merekeskkonna kaitse suunamine -2 386 -3 404 -2 890 514 -15%

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -27 480 -36 160 -15 938 20 222 -56%

Elurikkuse kaitse tagamine -15 907 -22 408 -17 439 4 969 -22%

Metsanduse arengu suunamine -10 301 -13 319 -13 468 -149 1%

Jahinduse arengu suunamine -1 383 0 0 0 0%

Maatoimingute korraldamine -8 883 -4 450 0 4 450 -100%

Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

-9 322 -4 972 0 4 972 -100%

Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 721 -4 663 -4 885 -222 5%

Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -6 021 -7 162 -7 028 134 -2%

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele* 0 0 -5 779 -5 779 -

*Võrreldes 2023. aastaga on seoses ministeeriumite ümberkorraldustega lisandunud üks programmi tegevus:

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ning kaks programmi tegevust maatoimingute korraldamine ning

ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine liikusid valitsemisalade ümberkorralduste tulemusel

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse.

3.11.2.1.2 Tulemusvaldkond Keskkond

Keskkonnakaitse ja kasutuse programm

Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on

tagatud.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM), Keskkonnaamet (KeA),

Keskkonnaagentuur (KAUR), Eesti Loodusmuuseum (ELM) ja Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus (KEMIT).

Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel.

Lähiaastate väljakutseks kujuneb piisava rahastuse tagamine keskkonnaeesmärkide täitmiseks. Kuna

välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide

lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate kriitiliseks väljakutseks keskkonnapoliitika

jätkusuutliku rahastamine. Jõulisemalt tuleb liikuda „saastaja maksab“ printsiibi rakendamisele. Esimene

samm selleks oleks saastetasude osas nende ülesande taastamine, et need läheksid kasutusse saastuse

vähendamise, looduse taastamise ja kaitse ning rohe- ja õiglase ülemineku tagamiseks.

127

Täiendavalt tuleb arvestada kogu riigi väljakutsega kiirenevas tempos taastuvenergeetikale üleminekuks, et

täita Euroopas ühiselt kokku lepitud kliimaeesmärke ning tagada piirkonna energiajulgeolek.

Taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine eeldab, et juba käimasolevate mõjuhindamiste,

planeeringute ja keskkonnalubade menetlustele lisandub märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas

kasvab ootus, et menetlused kulgevad oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Olemasoleva

personaliressursi ning valitsemisalade palgakonkurentsis viimasel redelipulgal olevate töötasudega ei ole

sellist puudujääki, rääkimata arenguhüppest, lahendada võimalik. Väljakutse lahendamiseks oleme

valdkonda suunanud ulatuslikult RePowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise

reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi

taastuvenergiavõimsusi.

Programmi tegevus: Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Programmi tegevuse eesmärk: Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed,

mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase

sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav

poliitika kujundatud ja rakendatud.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi

arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuetega. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust

kliimavaldkonnas. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, koostatakse ja esitatakse

kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside)

käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga

külmaainete kasutamisele. Antakse f-gaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning

soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube.

Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 KHG-de heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990.

aasta tasemega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses21, mis jõustus 2021. aasta juunis.

2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks koostasid KeM ja MKM koostöös 2019. aasta

lõpuks riikliku energia- ja kliimakava (REKK), milles lepiti kokku riigi pikaajalised tegevused22. REKKi

eduaruanne esitati Komisjonile 2023. aasta kevadel ja ajakohastatud aruanne esitatakse 2024. aasta suvel.

„Eesti 2035“ strateegias on kokku lepitud Eesti riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ja strateegia

tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2-ekvivalenti.

08.02.2023 Riigikogu poolt ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti

pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk

vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse raamistik ning

muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/19999 (Euroopa Kliimamäärus): https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1119&from=EN 22 REKK lähtub muuhulgas Riigikogus 2017. aastal vastu võetud arengudokumendist „Kliimapoliitika põhialused aastani

2050“ (https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050).

128

2021.a avaldas Euroopa Komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Eesmärk 55“

pakett). „Eesmärk 55“ paketiga tugevdatakse vahemikus 2023-2026 kaheksat kehtivat õigusakti ja

esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja

kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus.

2022. aasta lõpus ja 2023. aasta kevadel saavutati kokkulepped mitme “Eesmärk 55” õigusakti osas.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis on Euroopa Liidu

ülese eesmärgina seatud vähendada koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga. Eesmärk on seatud ELi HKSi

kuuluvate sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei ole. Turg reguleerib heite vähendamist läbi turul saadaval

olevate lubatud heitkoguse ühikute koguse järk-järgulise vähendamise. Eesti ELi HKSi sektorite

kasvuhoonegaaside heide on 2022. aasta andmete kohaselt vähenenud ligi 33% võrreldes süsteemi

algusaastaga 2005. 2021. aastal algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate

perioodidega kestuselt pikem, mis omakorda jaguneb kaheks nö eraldusperioodiks (2021–2025 ja 2026–

2030).

Kuni käesoleva aasta lõpuni suunatakse kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks riigile iga-aastaselt

laekuvatest ELi HKSi enampakkumistuludest vähemalt 50%. Uue kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb

enampakkumistulu kasutada 2024. aastast 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks.

Samuti laieneb ELi HKS alates 2024. aastast ka meretranspordile. 2027. aastal luuakse lisaks ka uus ELi HKS

maanteetranspordi ja hoonete sektorile.

Ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks viiakse ellu vabatahtliku süsinikuturu riikliku

ja ELi raamistiku põhiseid tegevusi.

Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel saab olulise kaaluga olema alanud kliimaseaduse välja töötamine.

Riikliku rohereformi tegevuskava raames koostatakse riigi sektorile ühtne keskkonna- ja kasvuhoonegaaside

jalajälje hindamise juhis ning viiakse läbi piloothindamine. Samuti koostatakse juhis kliimamõju hindamiseks

KSH ja KMH protsessides ning nõustatakse juhise rakendamisel nii Keskkonnaametit kui ka keskkonnamõju

hindajaid. Viiakse läbi kasvuhoonegaaside (KHG) riiklik inventuur ja prognoosid ning esitatakse aruandlus

Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Arendatakse veelgi

täpsemaks KHG riiklikku inventuuri ja prognoose ning parandatakse andmete kättesaadavust.

Kaardistatakse täiendavaid kliimamõjusid vähendavaid meetmeid, analüüsitakse ja rakendatakse KHG heite

vähendamise potentsiaali kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites. Ajakohastatakse vesiniku teekaart.

Kliimaministeerium viib ellu LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti „Kliimamuutustega kohanemise

tegevuste elluviimine Eestis“. Projekti juhtpartner on KLIM, kaasatud on 16 kaaspartnerit sh (KeA, KAUR,

KEMIT, EKUK, RMK, ELM). Projekti kestus on 9 aastat ja maht 18,8 mln eurot, millest riigieelarveline

omafinantseering moodustab 7,5 mln eurot.

Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi (EL HKS) kaudu saadavat

enampakkumistulu kasutatakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja direktiivist 2003/87/EÜ tulenevalt,

alates 2024. aastast kogu mahus kliima- ja energiapoliitika eesmärkidesse panustavate meetmete

elluviimiseks keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi jt seotud programmide kaudu. 2024. aastal

kasutatakse nimetatud vahendeid Kirde-Eestis tuuleenergia tootmise arendamise eeldusena paigaldatava

radari rajamise tegevusteks; säästva transpordi projektideks sh uute energiatõhusate rongide hankimiseks,

raudteevõrgu elektrifitseerimiseks, alternatiivkütuste taristu arendamiseks transpordivaldkonnas,

nullheitega sõidukite kasutuselevõtu toetamiseks ning vähese heitega tõhusa ühistranspordi arendamiseks;

avaliku sektori hoonete energiatõhususe parandamiseks; rahvusvaheliseks kliimapoliitika alaseks

129

koostööks; energiatõhususe ja puhaste tehnoloogiate alase teadus- ja arendustegevuse toetamiseks EL HKS

sektorites; rahvusvahelise kliimapoliitika ja biokütuste teemaliseks aruandluseks ning kasvuhoonegaaside

kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks; ressursitõhususe ja/või süsinikuauditite

koostamiseks suuremates põllumajandusettevõtetes; samuti kultuuriasutuste valgustuslahenduste

energiatõhususe parandamiseks.

Alates 2021. aastast saab Eesti kasutada EL ülese Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osa

vahendeid kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmisse panustavate tegevuste. Atmosfääriõhu kaitse

seadusega kooskõlas otsustatu alusel toetatakse Moderniseerimisfondi Eestiga seotud osast, külgnevalt

teiste kliima- ja energiaeesmärkide saavutamist toetavate meetmetega, kahe pikaajalise (2021-2030)

programmi elluviimist fondi energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise prioriteetsetes valdkondades:

energiatõhususe edendamiseks avaliku sektori hoonetes ning vähese heitega ühistranspordis.

2021-2027 perioodi struktuurivahenditest on plaanitud toetada: kohalike omavalitsuste kliimamuutustega

leevendamise ja kohanemise võimekuse tagamist ning kliimateadlikkuse suurendamist, kombineeritud

sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist, mitte heas seisundis veekogude

taastamist, üleujutusohu ennetamise ja leevendamise tegevuste elluviimist, meteoroloogilise,

hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist ning elamute liitumist

kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamise toetamiseks ja õhukvaliteedi

seirevõrgustiku korrastamiseks.

Taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) edendatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate arendamist ja

levitamist, et aidata kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele, kliimamuutustega

kohanemisele ja loodusvarade tootlikkuse suurendamisele (2024. a eelarve 3 mln eurot).

Samuti jätkatakse Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014-2021 finantsmehhanismi kliimaprogrammi

„Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“ elluviimist (2024. a eelarve 2,2 mln eurot).

Programmi tegevus: Õhukvaliteedi parendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste

ja Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele, õhuseire on teostatud ja avalikkust teavitatud.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide rakendamine,

tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet,

kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika

või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja tegevus, antakse õhusaaste lube.

Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige

keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on 1% vähendamist

võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90%

ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega

keskmistes ja suurtes põletusseadmetes, mille osakaal on järjepidevalt kasvanud.

Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina

suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest

peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78%

benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6%

130

lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on

õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui

ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine.

Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks

on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on kutaoigesti.ee

kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest.

Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad

õhuseire.ee kodulehel. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega Eestis pole olnud.

Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi

juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete

seiret mootorikütustest sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest sh. kergetest ja rasketest

kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele.

2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik

Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus)

müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti

suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250

inimesel). Halva ruumilise planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide

lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka

rakendada.

Õhukvaliteedi parandamiseks rakendatakse ja uuendatakse teatavate õhusaasteainete heitkoguste

vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Käivitatakse EL SF toetusmeetmed „Õhukvaliteedi

seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“,

(2024.a eelarve 2,7 mln eurot). Toetatakse elamute liitumist kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel

põhineva kütteseadme uuendamist (2024.a eelarve 4,5 mln eurot).

Programmi tegevus: Kiirgusohutuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine, antakse kiirgustegevuslube

ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks

valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja

järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit.

Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete

kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018-2027). Kiirgusohutuse

tagamisel on oluline ka Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine EL-i ja ÜRO kiirgusvaldkonna

otsustusprotsessidest, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse

kaasamine ja teadlikkuse suurendamine.

Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade alusel, olemas on kiirguseksperdi tunnustamise

süsteem ning järjepidevalt teostatakse riiklikku järelevalvet. Samuti avaldatakse kiirgusandmeid ning

nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit.

Aastast 2023 alustas Tööinspektsioon järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga

131

aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti

inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete

tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi.

Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride

korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad), infomaterjalide koostamist

ja looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist.

Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide minimeerimiseks

lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Riiklikult on oluline tagada nii

kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale

reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja kiirgushädaolukorraks

reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt korraldatakse ka hädaolukorrale

reageerimise õppuseid. Keskkonnaamet pakub kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed

analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire, radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised,

kiirgusohutushinnangute koostamine, inspekteerimine.

Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised

vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt

Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsiooni dekommissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine,

tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning tuumaprogrammiga alustamise etapid). Hetkel puudub

pikaajaline plaan vajalike ressursside tagamiseks, selle soovitava lahendusena on välja pakutud idee

tagatisfondi loomisest, tuginedes sh teiste riikide näidetele.

Programmi tegevus: Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem

keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja

tõhustavaid meetmeid.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja

rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist,

korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu

keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse

keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris.

Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie

väiksust ja võimet arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus ka nö uuesti avastatud

vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus või ressursside optimaalne kasutamine on olnud

meie praktika pikka aega. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele

üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme

valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka

äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks

ringmajanduse arendamisel on digilahendused, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse

hõlbustajatest.

Samas on selgunud, et kitsaskohaks on asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse

põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Kohalike

132

omavalitsuste roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate,

tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus.

Ringmajanduse arendamisel on seega väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv

kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse

on omada head metoodikat, kuidas ringmajanduse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda

praktilisi teadmisi, kuidas neid kujundada.

Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid,

finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse

põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik

kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning

soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste

väljatöötamisel.

Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning

vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke, jätkatakse struktuurivahenditest ning Taaste- ja

vastupidavuskavast ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist (eelarve

2024.a 10,9 mln eurot). Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja

tarbimismudelid, milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. See hõlmab nii ringmajanduse

tehniliste ekspertide koolitamist, investeeringuid uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks ringmajanduse

suunal kui ka jätkusuutlikuks jäätme- ja materjalimajanduseks vajalikke füüsilise ja digitaalse infrastruktuuri

arendusi.

Programmi tegevus: Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Oluline keskkonnamõju (KMH ja KSH) on hinnatud ja tagatud vastavus

keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse leevendusmeetmeid.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa maandamise meetmeid, kooskõlastatakse

planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse sellekohaseid

seisukohti, väljastatakse litsentse KMH juhtekspertidele, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid.

Kliimaministeerium osaleb erinevate piiriülese mõjuga või riigi eriplaneeringutega seotud KMH/KSH

menetlustes ja seisukohtade kujundamises. Paralleelselt on käimas suuremad projektid, nt Rail Baltic ja

Helsingi-Tallinna tunnel.

Valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel

seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes

keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks.

Selle rolli täitmiseks on valitsemisala pakutavad teenused seotud peamiselt planeerimistegevuse,

keskkonna (strateegilise ja Natura) mõjude hindamise, keskkonnalubade väljaandmise, optimaalsete

looduskaitseliste piirangute kehtestamise ning otsustamise aluseks oleva täpse ja kvaliteetse

keskkonnaandmestiku tagamisega.

Alustatud on keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamisega digiühiskonna toimimisele vastavaks –

eesmärgiks on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus.

133

2022.a augustis viidi läbi audit, mh keskkonnamõjude hindamise protsessile, eesmärgiga kiirendada

taastuvenergiaprojektide elluviimist. Audit keskendus eeskätt tuuleparkide loomise kiirendamisele – vajalik

on töötada välja seadusandluse muudatused, et kiirendada menetlusprotsesse, sh mõjuhindamise

valdkonda.

Programmi tegevuse mahu suurenemine võrreldes 2023.a tuleneb peamiselt taaste- ja

vastupidavusrahastust lisandumisest (RePowerEU), 2024.a eelarve 1,6 mln eurot.

Programmi tegevus: Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine

Programmi tegevuse eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud

keskkonna kui terviku kaitse.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse

rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja

ühtse keskkonnakaitseloa kontseptsioon, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse

keskkonnakomplekslube.

Ministeeriumi ja valitsuse ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise

ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, EL-i õigusaktidest ja rahvusvahelistest

konventsioonidest (Basel, Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu

rahvusvaheline koostöö. Samuti õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite

valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel.

Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi muudatusettepanekute osas

Eesti seisukohtade esindamine ning hilisem direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse.

Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist,

tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. Samuti tuleb jätkata panustamist üleriigilise

kemikaalikorralduse tõhustamisse ja tõsta teadlikkust kemikaalidest kui läbivast valdkonnast.

Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete ülevaatamisele. Kliimaministeerium on seadnud

eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning on selle jätkusuutlikuks ja terviklikuks toimeks

alustanud 2021. aastal projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Projekti eesmärk on tagada

keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonna kasutusest ja

keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus.

Tegevused panustavad keskkonnainfo kättesaadavusse ning üldise keskkonnaandmete avalikustamisesse,

et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult

kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti. Lisaks algas 2022. aasta septembris projekt „Välisõhu

andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi projekt), mis kestab 2024. aasta lõpuni. Selle

raames analüüsitakse põletusseadmete käitajate aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi ja

luuakse andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp. Üks osa projektist on lubadega seotud välisõhu

omaseire andmete esitamise lihtsustamise ja automatiseerimise võimaluste analüüs.

Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat

kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise,

ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu

saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele

134

vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud

pikalt muutumatuna ega ole enam keskkonnakasutuse hinnastamisel adekvaatsed. Saastetasude muutmise

eesmärk on senisest tõhusamalt rakendada põhimõtet, et saastaja maksab, vähendamaks saasteainete

paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka,

soodustades taaskasutust. Saastetasu määrade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteaine ohtlikkusest,

et keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui

vähemohtlikud saasteained. Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh

eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine. Uue tasuliigina kehtestatakse

raadamisõiguse tasu, ehk metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või

hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, et

maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, pidades silmas

elurikkuse eesmärke.

2024.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused, sh ÕÜFi toetus

pärandmõjude likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega

seotud keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega.

Programmi tegevus: Jäätmemajanduse korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat, antakse välja jäätmelube, tehakse

analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete

koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet.

Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks.

Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala jäätmete liigiti kogumisega. Jäätmeid

võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusi esineb

jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja

andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi

ning projekte. Näiteks algas 2022.a jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KLIM ja

MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimise piloteerimine. Tervikuna

on oluline jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni, arendades üle Eesti välja optimaalne ja

toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekus ning leida stiimulid liigiti kogumise

edendamiseks. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide

saavutamiseks. Hiljemalt 2023. a kehtestatakse uus Riigi Jäätmekava kuni 2028.

2024.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu 41% toetused, sh ÕÜFi toetus pärandmõjude

likvideerimiseks, milles raames tegeletakse kaevandamisega ja põlevkivi töötlemisega seotud

keskkonnaprobleemide lahendamise ja jäätmekäitluse piirkondliku arendamisega.

Programmi tegevus: Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.

Tegevuste kirjeldus

135

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade

maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste

uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet.

Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng, kuid seda mitte vaid

kasvava ressursside ammendamise arvelt. Tähtis on kaevandamise ruumiline planeerimine ning õigusruumi

loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni

kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis

aitaks vähendada mäetööstuse keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel

oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisest ning laiemalt suurendada

ringmajanduse põhimõtete rakendamist, et tekiks minimaalselt kadusid ja väheneks jäätmeteke.

Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka

vanad mahajäetud karjäärid, hüljatud või ammendunud turbatootmisalad ja vanade kaevanduste varingud

ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat

kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult, avatud menetluse

põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu

pidevalt kättesaadav ja ajakohane.

Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka

poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud

jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete

taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja

kasutuselevõtuks. Oluline on kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet.

2023. a lõppevad ResTA maapõueressursside väärindamise TA projektid, mille raames keskenduti kriitilisi

elemente sisaldavate maapõueressursside otsingute, uuringute ja kasutuselevõttu hindavatele

teadusuuringutele. 2022. a sügisel kinnitati HTM-MKM ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustavad HTM-MKM

teadus- ja arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on

maapõueressursside väärindamine. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad

allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil

2023-2029 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi ja SFi raames mahajäetud karjääride, ammendunud

turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused.

Programmi tegevus: Merekeskkonna kaitse suunamine

Programmi tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud,

rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse Eestis ja väljaspool Eesti

jurisdiktsiooni olevatel merealadel.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mereuuringuid teadmiste puudujääkide

vähendamiseks ning töötatakse välja ja rakendatakse meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks,

koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane, antakse vee

erikasutuslube ning mereuuringulube.

136

Eesti korraldab merekeskkonna kaitset koostöös teiste Läänemere riikidega. Eesti elanikele on kõige

murettekitavam rannikumere olukord – seal on eutrofeerumise tagajärjed kõige ilmsemad. Mere kestlikku

kasutamist võimaldavate tegevuste määratlemiseks ja soodustamiseks koostatakse pikaajaline kava (nn

sinimajanduse kava). Ajakohastatakse mere vesiviljelusega seotud keskkonnanõuded Läänemere

piirkonnas ning toetatakse vesiviljeluse kahjulikku mõju leevendavate meetmete rakendamist, et

soodustada kestlikku vesiviljelust.

Maailmamere seisundi ohustatuse ja rahvusvahelise meretranspordi mõju kasvu tõttu on vaja tagada

rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine Eestis ning nende jõustamine nii Eesti merealal kui ka

väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Ratifitseerimist vajab ka 2023.a juunis vastu võetud

ÜRO ookeanide rahvusvahelistes vetes kaitsealade moodustamise leping. Eesti mereala seisundi

parandamiseks tuleb ajakohastada kogu senine merekeskkonna kaitse korraldus, sh võtta merealad tõhusa

kaitse alla, ajakohastada keskkonnanõuded merelistele tegevustele, otsustada merekeskkonna kaitse

seaduse koostamise vajalikkus ning tõhustada keskkonnaalast järelevalvet merel.

Programmi tegevus: Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea

seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumitega seotud eesmärkide

saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks, põllumajandusliku hajukoormuse,

maaparandushoiust tingitud koormuse, ohtlikest ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse

vähendamiseks, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude maandamiseks.

Eesmärkide saavutamiseks korraldatakse veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist,

antakse veelube, tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi, seejuures

ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid,

teostatakse riiklikku järelevalvet.

Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole

veekogumite seisund viimase 12 a jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi

põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata23. 2022–2027

veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74%

põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Samas VMK eesmärkide saavutamine on ebarealistlik, kuna

selleks vajalikele tegevustele puudub rahaline kate (vajak ca 165 mln eurot). Samuti ei vasta vajadustele

vete seisundi hindamise süsteem, sh on alarahastatud veekogumite seire, vananenud on seiretaristu. Selle

tagajärjel on veekogumite seisundi hinnangud madala usaldusväärusega ja ei võimalda tuvastada mitte hea

seisundi põhjuseid. Uurimusliku seire rakendamise tase on Eestis madal, mistõttu asjakohased ja

teaduspõhised saasteallikate ohjamise kavad ja veekogude elustikku taastavad hüdromorfoloogilised

meetmed on jäänud välja töötamata.

Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal

(ühiskanalisatsiooniga on liitunud 82% ja ühisveevärgiga 87% elanikkonnast). Samuti on elanikkonnale

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1%

23 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020. a) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a) on heas seisundis.

137

leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-

5%). Siiski tuleb lähitulevikus valdkonnas ellu viia olulisi muutusi, kuna toetusrahade abil rajatud

ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu nõuab ulatuslikke reinvesteeringuid, mida olemasoleva veeteenuse

hinnaga pole võimalik katta. Riik peab välja töötama veeteenuse reformi strateegilise teekaardi, et tagada

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus.

Samas ei vasta paljud individuaalsed joogi- ja reoveelahendused nõuetele. Uuringud näitavad, et oma

kaevuvett tarbivatest inimestest, keda on ligikaudu 12%-15% elanikkonnast, tervelt 60-70% ei saa tervisele

ohutut joogivett. Sageli on põhjuseks lekkivad kanalisatsiooniehitised (reovee kogumismahutid, septikud

jms) ning nende mitte nõuetekohane tühjendamine. Tuleb välja töötada lahendus individuaalsete

reoveesüsteemide haldamiseks ja tagada nende süsteemide tühjendamise teenus.

Rohkem tuleb tähelepanu pöörata sademevee käitlusele, et juba planeeringute koostamise etapis

arvestataks sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse

sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi

ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Reoveepuhastite

ülevooludest keskkonda sattuvat reostuskoormust aitab vähendada ka ühisvoolse kanalisatsiooni

ümberehitamine lahkvoolseks. 2021-2027 perioodi struktuurivahenditest on plaanitud toetada: kohalike

omavalitsuste kliimamuutustega leevendamise ja kohanemise võimekuse ning kliimateadlikkuse

suurendamist, kombineeritud sadeveesüsteemide sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist, mitte

heas seisundis veekogude taastamist (2024. a eelarve 1,4 mln eurot), üleujutusohu ennetamise ja

leevendamise tegevuste elluviimist (2024. a eelarve 0,4 mln eurot).

Olulisemad valdkonna tegevused:

• Muudetakse ohutuks jääkreostusobjekte, et vähendada endistest tööstusaladest tulenevat ohtu

põhjaveele, pinnaveekogumitele ja inimeste tervisele. Eemaldatakse saastunud pinnas ning antakse

üle pädevale jäätmekäitlejale endiselt Ahtme mnt 88 asfaltbetoonitehase territooriumilt ja Kiviõli

keemiatööstuse jääkreostusalalt. Ida-Virumaa joogivee varustuskindluse uuringuga tuvastatakse

piirkonna veeressursside piisavus ning selgitatakse vajalike investeeringute maht alternatiivsete

veeressursside kasutuselevõtuks, et tagada joogivesi piirkonna elanikele ja veeressursside piisavus ka

olemasolevatele ning perspektiivsetele tööstustele. Tegevusteks on kavandatud ÕÜFist kokku 3,8 mln

eurot.

• Jätkatakse LIFE integreeritud veemajanduse projekti elluviimist kuni aastani 2028. a lõpuni, mille

raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikke meetmeid.

10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ca 16,7 mln eurot.

• 2024.aastal testitakse Pahnimäe jääkreostusalal in-situ puhastusmeetodit, rändetakistustest

lahendatakse Võsu jõe Mere ja Metsa paisud, koostatakse Pada jõe Unukse-Mahu maantetruubi

põhiprojekt ning hangitakse Purtse jõe Püssi paisu ehitustööd. Samuti avatakse 2024. aastal Aidu

karjääri loodusrada, lõpule jõuavad põhjaveeuuringud ning Purtse jõkke asustatakse 14 000 noorkala.

• Programmi tegevuse eelarve maht väheneb ca 19,7 mln eurot, seoses veemajandustaristu

rekonstrueerimise investeeringutoetuse lõppemisega. Uuel EL eelarveperioodil ei ole

veemajandustaristu toetamiseks vahendeid kavandatud.

• CO2 vahenditest suunatakse reoveepuhastuse energiatõhususe tõstmiseks 25 mln eurot.

138

Programmi tegevus: Elurikkuse kaitse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on

tagatud, nii et elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad

ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid

liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuvas kliimas ning

korraldatakse nende rakendamist.

Taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid, inventuure ja seiret,

hinnatakse liikide ja elupaikade seisundit ja kaitse korraldamise tulemuslikkust, koostatakse ja esitatakse

rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja

kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks

korraldamiseks), makstakse looduskaitsekompensatsioone, arendatakse andmebaase ja veebiteenuseid,

antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud

kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse

ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm.

Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad,

hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%24 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline

osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 12,2% maismaapindalast. Lisaks sätestatakse

looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad,

kaitsealuste liikide leiukohad jmt. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse,

taastamise ja seirega. Käivitatud on protsessid tagamaks, et aastaks 2030 kaitstakse ELis vähemalt 30% EL

maismaast ja merealast ning üle-euroopalisse loodusvõrgustikku on lõimitud ökoloogilised koridorid.

Toimub elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja

tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus

ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks

2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole. Koostatakse ja

rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele.

Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool

Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele Vabariigi Valitsuse poolt eraldati saamata jäänud tulu

kompenseerimiseks erametsaomanikele, kellel on metsaraie keelatud, sh piiranguvööndites ja hoiualadel,

et nad saaksid võrdsetel alustel toetust 1,1 mln eurot aastas. Toetusvahendid on suunatud ÜPP Natura

erametsamaa toetuse meetmesse „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“, katmaks määrade

tõstmisest ja toetatavate alade laiendamisest tulenevat lisavajadust.

Tõhustatakse kaitstavate liikide, sh hanede poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi.

2024.a programmi tegevuse eelarvest moodustavad ligikaudu poole toetused, millest olulisemad valdkonna

tegevused:

• Jätkatakse LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimist kuni aastani 2029. Projekti eesmärk on kaitsta

ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit

24 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com)

139

kogumaksumusega 19,4 mln eurot kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln eurot.

(2024.a eelarve 1,82 mln eurot).

• Samuti jätkatakse Eesti-Läti ühise LIFE projekti „Puisniitude taastamine ja jätkusuutliku majandamise

edendamine Eestis ja Lätis“ elluviimist kuni aastani 2026. Projekt keskendub puisniidu alade

taastamisele Eestis ja Lätis, jätkusuutlike lahenduste loomisele hooldamisel ja avalikkuse teadlikkuse

tõstmisele puisniitude loodus- ja kultuuripärandist ning nende kaitsest ja majandamisest. Projekti kogu

eelarve 6,7 mln eurot (2024.a eelarve 1,1 mln eurot).

• Ühtekuuluvusfondist toetatakse elupaikade taastamist kliimamuutustega kohanemise valmisoleku

suurendamiseks ning linnade rohestamiskavade koostamist ja elluviimist Lisaks alustatakse Kurtna

järve veerežiimi taastamistöödega, mida rahastatakse ÕÜFist.

• Eesti-Šveitsi koostööprogrammist toetatakse bioloogilise mitmekesisuse säilitamist, mille raames

töötatakse välja uuenduslikud seiretehnoloogiad ja lahendused ning rakendatakse kaitsemeetmete

tulemuslikkuse süstemaatiline hindamine (2024.a eelarve 2,1 mln eurot).

Programmi tegevus: Metsanduse arengu suunamine

Programmi tegevuse eesmärk: Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja

jätkusuutlik kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise

tasakaalu säilitamine on tagatud.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga

väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku

järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust. Samuti antakse metsakorraldajate

kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse

metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega

vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi.

Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast.

Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa

1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all neljandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range

kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%.

Eeldatavalt esitatakse Riigikogule 2023. aastal uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab

järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad.

Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed

või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete

mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamine võimekuse

puudumine. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehhaanilisele väärindamisele. Nii

metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev

ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise

väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu

komponentideks lahutamise ja keemilise väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks

oodatakse riigilt strateegiliste sihtide seadmist ja kinnitamist.

Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll. Puitu kasutatakse Eesti

kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist

140

arendamist senisest rohkem toetada, ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks

Loodusmuuseum ja Keskkonnamaja).

Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja/Keskkonnamaja leevendada inimtegevuse kahjulikke

kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli

ulatuses – see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja

Keskkonnamaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu

kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Keskkonnamaja on kavandatud

liginullenergiahoonena.

Erametsanduse arengut ja kestlikkust toetatakse tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike

ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel sh toetatakse erametsade metsauuendustööde tegemist

võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega.

Jätkatakse vääriselupaikade vabatahtlikuks kaitseks lepingute sõlmimist erametsaomanikega. Samuti

jätkuvad uuringud nii olulist majanduslikku kahju põhjustavate metsapatogeenide leviku analüüsimiseks

ning kahjude prognoosimiseks, kui ka kuivendatud metsade süsinikusidumise osas.

Programmi tegevus: Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine

Programmi tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete

meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose

ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse

lennumeteoroloogia teenust jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks tegevuseks on üleriigilise

hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh

ilmajaamad) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism.

Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete

rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline

varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks

nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja

toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma

prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid

ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate

teenuste toimimise.

Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule

spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh

meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta,

teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning

rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse tarbijate

tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste mõjupõhisusele, aidates

aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes

või teises situatsioonis käituda.

141

Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks

tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO kinnitas äsja uuendatud andmepoliitika, mis

hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete

laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos väljatöötamisel oleva rakendusaktiga puudutab

mh väärtuslike andmete avalikustamist. Suur osa meteoroloogilisi, hüdroloogilisi, keskkonna- ja

kliimaandmeid on väärtuslikud andmed ning riigil on kohustus teha need rakendusliidese kaudu

kättesaadavaks masinloetaval ja hulgi allalaaditaval kujul. Nõue dikteerib arendustööde vajaduse, esialgne

tähtaeg vastavusse viimiseks on sügis 2023.

Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osaks

automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset

andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste

tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus.

Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine.

Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd

rahvusvaheliste partneritega. Alates 1. detsembrist 2020 on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse

(ECMWF) kahekümne kolmas täieõiguslik liige. Täisliikmelisus võimaldab Eestile juurdepääsu ECMWFi

superarvutile ja arhiveerimisruumile, samuti hääleõigusele ECMWFi nõukogus. Prognooside tegemisel ning

üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid.

Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks

nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all

olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige

värskema ilmainfoga.

Programmi tegevus: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

Programmi tegevuse eesmärk: Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille

tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike

keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta

on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus)

poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse

kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse

loodushariduslikke näituseid ja üritusi. Edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse

keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale,

avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi

keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid uuringuid jm.

Keskkonnahariduse valdkonnas on Kliimaministeerium teinud aastatepikkust koostööd HTM-iga, kellega

koos on välja töötatud Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023-2025, mis määratleb erinevate

osapoolte rollid. Kliimaministeeriumi fookus on mitteformaalse keskkonnahariduse arendamisel ja kogu

ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel, HTM toetab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimist.

Rohereformi eesmärkide saavutamist haridussüsteemis toetab rahvusvahelise Rohelise kooli programmi

rakendamine ligi 200 haridusasutuses. Eestis tegutsevad pika traditsiooniga loodusvaldkonna huvikoolid,

142

kelle tegevus toetab nii formaalharidust kui ka üldist elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamist ning

on oluline valdkonna spetsialistide järelkasvu lava.

Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele.

Õppeprogrammides osalemist rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse

programmi. Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöövõrgustiku tegevust koordineerib maakondades

Keskkonnaamet. Võrgustiku infokanaliks on keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis

vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide, koolituste jm kohta. Võrgustikus etendab

olulist rolli MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing, mis koondab laiapõhjaliselt erinevaid keskkonnahariduse

edendajaid.

Jätkuvad ettevalmistustööd uue Loodusmuuseumi maja valmimiseks ning sinna kolimiseks. Selleks on

loodud uue Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni kontseptsioon, mis on sisendiks ideekonkursile; valminud

on materjalid uue Loodusmuuseumi teenuste disaini suunal. Oluline rõhk on ELMi haridusstrateegia

väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava ekspositsiooniga.

Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna

info saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb arendada ja kasutusele võtta uued

tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna

terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on arendamisel keskkonnaportaal.

Programmi tegevus: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Programmi tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisaladele.

Uus programmi tegevus, mis lisandus seoses ministeeriumide tööjaotuse ümberkorraldamisega.

143

3.11.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Joonis 47. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkond ja selle maht

Tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori

ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab. Põllumajanduse ja kalanduse

tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud kaks programmi. Põllumajanduse, toidu ja maaelu

programmi tegevuste ja rahaliste vahendite kavandamise eest vastutab Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium.

Kalanduse programmis vastutab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium kutselise kalapüügi, vee-

elusressursside töötlemise, vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega

seotud tegevuse ja teenuste eest ning Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-

2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium vastutab kalapüügiga

seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise

eest.

Joonis 48. Põllumajanduse ja kalanduse tulemusvaldkonna mõõdikud

144

Tabel 49. Kliimaministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

3.11.2.2.1 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus kulude jaotus

programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 50. Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika,

tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Põllumajandus ja kalandus -7 562 -5 985 -3 678 2 307 -39%

Kalandus -7 562 -5 985 -3 678 2 307 -39%

Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine -7 562 -5 985 0 5 985 -

Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine 0 0 -3 678 -3 678 -

3.11.2.2.2 Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Kalandus

Programmi eesmärk: Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku

majandamise.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA),

Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Keskkonnaamet (KeA), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(REM).

Programmi tegevuse nimetus: Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk: on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on

aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud.

Tegevuse kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärk on, et kalapüügi ja -käitlemise, kalastiku uuringute valdkonnas ning

harrastuspüügivõistlustel on tagatud keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus ja kalade

paljundusmaterjali kogumine toimub nõuetele vastavalt.

Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise toetamiseks keskkonnajärelevalve ja reguleerimise abil

parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades,

püügialadel ja maale tuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid* Programm

Põllumajandus ja kalandus Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Kalandus

145

ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise

kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi

süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel.

Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse

ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse.

Harrastuskalapüügi edendamiseks arendati välja infosüsteem, et lubade väljastamine ja andmete esitamine

oleks ladusam. Järgnevad aastad tuleb süsteemi toimimist jälgida ning vajadusel teha jätkutegevused.

Programmi tegevuse mahu vähenemine võrreldes 2023.a tuleneb peamiselt Kliimaministeeriumi loomise

käigus valdkonna tegevuste osalisest liikumisest Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusalasse.

Alates 2024.a vastutab programmi tegevuse eesmärgi täitmise eest oma teenustega Keskkonnaamet.

3.11.2.3 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Joonis 49. Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus tulemusvaldkond ja selle maht

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkonna eesmärk: Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust,

pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele.

146

Teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse tulemusvaldkond panustab arengustrateegia Eesti 2035

sihtidesse: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik; Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond ning Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik.

Tulemusvaldkonna seost strateegiliste arengudokumentidega on kirjeldatud tabelis 51.

Tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on perioodil 2024-2027 koostatud neli programmi:

Teadussüsteemi programm - peavastutaja Haridus- ja Teadusministeerium.

Teadmussiirde programm - vastutajad Haridus- ja Teadusministeerium ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Ettevõtluskeskkonna programm - peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Ehituse programm - peavastutaja Kliimaministeerium.

Ehituse programm tervikuna liikus alates 1. juulist 2023.a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist

Kliimaministeerium vastutusalasse. Teadussüsteemi programmi ja Teadmussiirde programmi Haridus- ja

Teadusministeeriumi juhitavat osa kirjeldatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala peatüki all.

Tabel 51. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid Programm

Teadus- ja arendustegevus

ning ettevõtlus

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035

Teadmussiirde programm

2024-2027

Ettevõtluskeskkonna

programm 2024-2027 Turismistrateegia 2022-2025

Ehituse pikk vaade 2035 Ehituse programm 2024-2027

Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia

147

3.11.2.3.1 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus kulude

jaotus programmide ja programmide tegevuste lõikes

Tabel 52. Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus programmide ja programmi tegevuste eelarve ja

dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus

, %

Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus 0 -62 148 -160 425 -98 277 158%

Teadmussiirde programm 0 -379 0 379 -

Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

0 -369 0 369 -

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine 0 -10 0 10 -

Ehitus 0 -61 575 -160 425 -98 850 161%

E-ehitus 0 -835 -5 365 -4 530 542%

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

0 -457 0 457 -

Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

0 0 -1 540 -1 540 -

Eluasemepoliitika 0 -60 283 -153 520 -93 237 155%

Ettevõtluskeskkond 0 -195 0 195 -

Ettevõtluse arendamise soodustamine 0 -134 0 134 -

Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine 0 -37 0 37 -

Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

0 -24 0 24 -

3.11.2.3.2 Tulemusvaldkond Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus

Ehituse programm

Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused ehitatud keskkonna eluterveks arenguks.

Programmiga luuakse keskkond ja eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna

rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad

ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja

kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus järjepidevale

majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Asutus, kes viib programmi ellu: Kliimaministeerium.

Programmi tegevuse nimetus: E-ehitus

Programmi tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna

tootlikkust ja kvaliteeti.

Tegevuste kirjeldus

E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit puudutavate otsuste

langetamiseks ja analüüside koostamiseks, tagades ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse

ja läbipaistvuse ning soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja BIM-i

148

kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-ehituse platvorm, ehitisregister kui ka

muud ehitusandmete digitaalseks käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed.

Jätkatakse e-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendamisega.

Muuhulgas toetatakse ruumiliste planeeringute menetluskeskkonna väljaarendamist. Eesmärk on tagada

ehitusvaldkonna digitaristu (sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et

suurendada ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi

investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimiseks ning

kriisidele paindlikuks reageerimiseks.

Programmi tegevuse nimetus: Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja

tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste lahenduste rakendamisel. Ehitatud

keskkond on energia- ja kliimasäästlik ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima.

Tegevuste kirjeldus

Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

(EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist.

Ehitussektor koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning kinnisvarasektoriga

moodustab ettevõtete arvu poolest umbes veerandi. Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse

umbes 17%. Suure mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus soodustaks Eesti

majandusarengut parimal võimalikul moel. Ühtlasi paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas

keskkonnasäästlikkus ja energiatõhusus.

Ehitatud keskkonnaga seotud andmete ja teenuste koondamine e-ehituse platvormile ning 3D-kaksiku

sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda.

Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate

majandusharudega, kõrge lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi

— planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel.

Programmi tegevuse nimetus: Eluasemepoliitika

Programmi tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Tegevuste kirjeldus

Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel omavalitsustel,

korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või

erasektori kaasabil lahendada. Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja

riiklike toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas tegutsevate

ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste

elamumajandusega seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise, sotsiaalhoolekande,

energeetika jms) ekspertidega.

Eluasemepoliitika sisaldab eelkõige hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia elluviimiseks vajalikke

tegevusi ning eluasemete kättesaadavusega seonduvat. Hoonetes tarbitakse üle poole riigis tarbitud

149

energiast, kodumajapidamistes veidi alla kolmandiku. Seega panustavad investeeringud hoonete ja elamute

energiatõhususse oluliselt kogu riigi energiasäästu ning energiasõltumatuse potentsiaali, rääkimata

kaasnevast elukeskkonna paranemisest. Nii linnastumine kui ka ääremaade tühjenemine, aga ka

demograafia (näiteks vananev rahvastik või sõjapõgenike ränne) muudab inimeste vajadusi elukohale. Uute

elukohtade kavandamine peab toimuma koosmõjus ülejäänud ehitatud keskkonna arenguplaanidega, mis

vajab nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi poolset koordinatsiooni. Oluline muudatus eluasemepoliitikas

võrreldes varasemate aastatega on suurem rahvusvaheliste kokkulepetega kooskõlas olev ja pikaajaliselt

stabiilsem rahastuskava.

2024. aastal jätku hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja

arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“ “ (2024.a 0,9 mln eurot) ja 2021-2027. a EL struktuurifondide perioodi

ning RRFi eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeetmete jätkamine

uuendatud tingimustel, sealhulgas toetused ja elamuinvesteeringute fond (2024.a 148,4 mln eurot).

3.11.2.4 Tulemusvaldkond Energeetika

Joonis 50. Energeetika tulemusvaldkond ja selle maht

Energeetika tulemusvaldkonna eesmärk on tagada tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega

energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas

panustades Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime

kasvu.

Energeetika tulemusvaldkonnas on üks programm, energeetika ja maavarade programm, mis on koostatud

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (edaspidi ENMAK2030) eesmärkide saavutamiseks. Samas

laiemalt energeetika valdkonda ja ENMAK2030 meetmetesse panustavad ka teised tulemusvaldkonnad ja

150

neis koostatud programmid, sh käsitletakse transpordi ja liikuvuse programmis ning ehituse programmis

järgmisi ENMAK2030 meetmeid:

• Motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamine;

• Tõhus sõidukipark;

• Olemasoleva hoonefondi energiatõhususe suurendamine;

• Uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamine.

Lisaks ENMAK2030-le on tulemusvaldkonnas koostatud programmi sisendiks maapõuepoliitika põhialused

ja samuti käsitletakse programmis riigi tegevusvaru moodustamise ja haldamisega seotud tegevusi.

Energeetika ja maavarade programm panustab ka strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti majandus on

tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning

kvaliteetne elukeskkond“.

Energiapoliitika, sh energiamajanduse, energiaturgude ja taastuvenergia arendamise ning maapõuepoliitika

kohta leiab rohkem informatsiooni Kliimaministeeriumi kodulehelt25.

Energeetika tulemusvaldkond on lisaks seotud järgmiste riiklike strateegiadokumentidega: Üleriigiline

planeering „Eesti 2030+“; Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“; Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050; Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030; Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline

strateegia; Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035;

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.

Tabel 53. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega

Energeetika ja maavarade programmi planeerimistasandites 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi

muudatusi ei ole kavandatud. Rohkem infot leiab Kliimaministeeriumi valitsemisalas koostatud erinevate

perioodide programmide ja tulemusaruannete kohta Kliimaministeeriumi kodulehelt.26

3.11.2.4.1 Tulemusvaldkond Energeetika kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 54. Tulemusvaldkond Energeetika programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Energeetika 0 -46 445 -78 681 -32 237 69%

Energeetika ja maavarade programm 0 -46 445 -78 681 -32 237 69%

Elektri- ja gaasivarustuse tagamine 0 -225 -540 -315 140%

25 https://www.kliimaministeerium.ee

26 https://www.kliimaministeerium.ee

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid Programm

Energeetika Energiamajanduse

arengukava 2030

Energeetika ja maavarade

programm

151

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus,

%

Transpordikütuste reguleerimine ja kütusevarude säilitamine

0 -83 0 83 -

Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne 0 -85 -263 -178 210%

Transpordikütuste valdkonna reguleerimine 0 0 -148 -148 -

Energiatõhususe suurendamine 0 -809 -5 414 -4 605 569%

Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises 0 -42 175 -69 133 -26 958 64%

Maapõueressursside uurimine ja kasutamine 0 -2 052 -1 153 899 -44%

Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents 0 -1 015 -2 029 -1 014 100%

3.11.2.4.2 Tulemusvaldkond Energeetika

Energeetika ja maavarade programm

Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni

energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid

loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel,

arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Kliimaministeerium (KLIM) ja Eesti Geoloogiateenistus EGT).

Programmi tegevuse nimetus: Elektri- ja gaasivarustuse tagamine

Programmi tegevuse eesmärk on elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning konkurentsivõimelise

hinna tagamine.

Tegevuste kirjeldus

Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide

väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö

elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb kaitsta Eesti seisukohti elektrituru-

alaste õigusaktide menetlemisel.

Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud arengudokumendid ning riiklikud meetmed.

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks kujundatakse ja

edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele

eesmärkidele (ENMAK) ja EL-iõigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi

erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse

seisukohast on oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase gaasi kasutamiseks nii

tööstuslikes protsessides, soojuse tootmises kui transpordis.

Programmi tegevuse nimetus: Transpordikütuste valdkonna reguleerimine

Programmi tegevuse eesmärk on tagada transpordikütuste valdkonnas aus konkurents eesmärgiga

võimaldada tarbijale võimalikult madal konkurentsitingimustes kujunev transpordikütuste hind; tagada

vedelkütuste varu olemasolu ja kasutamine lähtudes ELi õigusest ja IEA ees võetud kohustustest.

152

Tegevuste kirjeldus

Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine

on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste varude (mootoribensiin,

diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK).

Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%, 2022. a toodi suurem osa kütusevarust Eestisse.

Vedelkütuste ja gaasivaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas ulatuses, mis

võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris kütuste kättesaadavus

vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Seda ülesannet täidab Eesti Varude Keskus (EVK). Alates 01.07.2023. a.

jääb EVK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ja energeetika valdkond liigub

Kliimaministeeriumisse. Sellest tulenevalt ei kajastata energeetika- ja maavarade programmis enam EVK

varudega seonduvaid teenuseid.

Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga (IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude

hoidmisel lisaks vedelkütusevaru seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases

olukorras tuleb üha enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline

on pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info liikumine ja

kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele.

Programmis ettenähtud tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele.

Olulisel kohal on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames.

Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL direktiivis sätestatud

kohustused.

Programmi tegevuse nimetus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Programmi tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile tarbijatele, kaugkütet

toodetakse jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult. Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal kütteperioodil.

Tegevuste kirjeldus

Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise korraldamise eesmärk on tagada läbi

kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele

eesmärkidele (ENMAK) ja ELi seadusandlusele soojusmajanduse jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti

esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes

töörühmades osalemine. Kaugkütteseaduse kohaselt on kaugküttesektor 100% riigipoolse regulatsiooni all.

Regulatsiooni kohaselt peab soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus oleksid minimaalsed.

Õigusloome motiveerib soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad meetmed selleks, et kaugküttevõrgus

oleks kasutusel piisavalt palju taastuvaid energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks minimaalne.

2023 algas valdkonna süsinikneutraalsusele ülemineku tegevuskava rakendamine.

Programmi tegevuse nimetus: Energiatõhususe suurendamine

Programmi tegevuse eesmärk on muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia

tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku

tasandi eelarvete ressursi efektiivsem kasutamine, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid

energiatõhususe näitajaid.

153

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse alla kuuluvad teenused nagu valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine, tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu ja lokaalsete

küttelahenduste ehitamine kaugküttelahenduste asemel. Energiatõhususe valdkonna tegevused on

suunatud energiatõhususe suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja

tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud vastavates direktiivides ning

kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas aastaks 2030.

Programmi eesmärgi täitmisel hoitakse ära lõpptarbijale müüdava energia koguse kasvu, väheneb

majanduse energiamahukus ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on efektiivsem.

Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL

energiatõhususe valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond hõlmab

riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist edendavate meetmete kaudu,

energiasäästukohustuse täitmise hindamist ning aruandlust riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete

raames.

Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka eraomanduses olevate hoonete

rekonstrueerimise ergutamist (seeläbi on tagatud hoonetes tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima)

ja ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka tarbijate teadlikkuse tõstmine

nende seadmete, sõidukite ja hoonete energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused nagu

ka muud roheinvesteeringud edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet ja soodustavad majanduskasvu,

eriti kui selle käigus kasutatakse ära kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja

digitaalsete lahenduste rakendamisel. Energiatõhususe mõõdikutesse panustavad lisaks energeetika

programmile ka paljud muud valdkondlikud programmid (transport, elamud, tööstus, ettevõtlus, avalik

sektor jne.)

Samuti käivituvad EL rahastusperioodi (2021-2027) meetmed, mille väljamaksed hakkavad vastavalt

taotlusvoorude tulemustele järk-järgult programmis kajastuma. Avatakse meetmed::

• kaugküttesüsteemide uuendamiseks kogumahus 22,5 mln eurot (2024.a 6 mln eurot), millest 7,5 mln

eurot kulub hoogseadmete renoveerimiseks ning

• 15 mln eurot soojustrasside renoveerimiseks.

Meede kestab eelarveliste vahendite ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 2027. aastani. Antud

meetmest toetatakse Narva kaugkütte lahti sidumist põlevkivist ja kaugkütte tootmist taastuvatest

allikatest. Meetme eelarve on 20 mln eurot, uus tootmisüksus peab olema töös hiljemalt 2026. a

keskpaigaks.

Programmi tegevuse nimetus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega

konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut. Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning

primaarenergia tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat, majanduslikult mõistlikke

lahendusi ning võttes arvesse säästva arengu printsiipe.

Tegevuste kirjeldus

Programmi tegevuse eesmärki viiakse ellu läbi seitsme teenuse, alates poliitikakujundamisest kuni

konkreetsete välisvahenditest finantseeritud taastuvenergiale üleminekut toetavate meetmete

154

rakendamiseni. Kujundatakse ja edendatakse riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonda vastavalt nii ELi

tasandil kui ka siseriiklikul tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele, kaasates selleks

taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia

valdkonna poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse välja taastuvenergia osakaalu

suurendamiseks loodud meetmed.

Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele kütustele või

vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või

kohtkütusele, lisaks installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis panustavad hoonete

energiatõhususse ja taastuvenergia eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse

vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Olulist

rolli juhitava baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil töötavad elektrijaamad. Skoopi

kuuluvad seadusandluse muutmine taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse

tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine), olemasolevates elektrijaamades kasutatavate

kütuste valiku võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate teenuste toimepidevuse

kindlustamine ning teadus- ja arendustegevus.

Jätkub perioodi (2021-2027) meetmete rakendamine:

• Toetatakse vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis piloteerimist kuni

5 mln euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada

rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis ning käivitatakse jätkumeede EL taaste- ja

vastupidavusrahastust mahus 50 mln eurot.

• Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks õhuseireradari

66,8 mln euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist keskkonnasõbralikku

energiatootmist ilma meie kaitsesüsteeme häirimata.

• Elektri jaotusvõrgu võimekuse tõstmiseks eraldatakse 49 mln eurot, millest 38 mln eurot rahastatakse

RRF vahenditest, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita vähemalt

160 MW ulatuses. Et võimalikult paljud rohepöördest osa võtta saaksid, lähevad need vahendid

ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks muutmiseks.

• Taaste ja vastupidavusrahastu vahenditest jätkuvad tööd meetmes elektrivõrkude tugevdamiseks,

meetme toetuse kogumaht 36 mln eurot (2024. aastal 12 mln eurot), et saaks rohkem taastuvenergia

tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eestis. Töödega on alustatud, nende kogumaksumus on üle 70 mln

euro ning lõpptähtaeg on 2026. aasta keskpaik.

• Biometaani kasutuselevõttu suunatakse 12 mln eurot EL struktuurivahendite rahastust (2024.aastal 3

mln eurot);

• Taaste ja vastupidavusrahastust suunatakse 9,1 mln eurot tööstusalades energia tootmise

hoogustamise programmi ellu viimiseks (2024.aastal 2,1 mln eurot).

• Taaste ja vastupidavusrahastust suunatakse 9,6 mln eurot energia salvestuse ja tarbimise juhtimise

pilootprogrammi ellu viimiseks (2024. aastal 2,5 mln eurot).

Programmi tegevuse nimetus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Programmi tegevuse eesmärk: Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti

ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid,

majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

155

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja kasutamise poliitikat, koostatakse

valdkonnaanalüüse ning määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks kasutuselevõtuks. Olulise

osa tegevusest moodustab maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine. Eesmärki aitavad

oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus.

• 2024. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja pilootprojektide

käivitamiseks (3,8 mln eurot).

• Fokusseeritud maapõueuuringute raames viiakse 2024–2026 Eesti Geoloogiateenistuse poolt läbi

tulevikumaavarade teadus- ja arendustegevustele suunatud uuring (maksumusega 6, 1 mln eurot).

Programmi tegevuse nimetus: Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents

Programmi tegevuse eesmärk on informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning

maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha mahus ja suundades, mis tagavad piisava

teadmisbaasi; korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja kättesaadavust parimal moel ja teha

põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadavaks.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist baaskaardistamist ning maapõuega seotud

fokusseeritud uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise informatsiooni uurimis- ja

säilitamistingimused ja tegeletakse pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika võimalustest,

väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus.

Eesti Geoloogiateenistus jätkub Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse saanud EGTTWINN projekti

kogumaksumusega 1,5 mln eurot elluviimist. Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti eesmärgiks on kaasa

aidata multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti

Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute taset.

156

3.11.2.5 Tulemusvaldkond Transport

Joonis 51. Transport tulemusvaldkond ja selle maht

Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi

TLAK) üldeesmärgist: Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud,

ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

Joonis 52. Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud

Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite korraldamisega ning

investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev valdkond, vaid võimaldab ja

soodustab teiste eluvaldkondade, nagu näiteks ettevõtluse, toimimist. Samuti on transpordil tugev ühisosa

muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega. Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna

kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse,

näiteks Energiamajanduse arengukava aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti

energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum“.

157

Transpordi tulemusvaldkond aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning on seotud keskkonna, energeetika, ettevõtluse ja

innovatsiooni ning teiste tulemusvaldkondade, poliitikate, strateegiate, arengukavade ja programmidega,

mille eesmärkide täitmist see mõjutab.

Rohkem infot leiab transpordipoliitika kohta Kliimaministeeriumi ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi kodulehelt27.

Tabel 55. Tulemusvaldkonna seos valdkondlike arengudokumentidega

Transpordi tulemusvaldkonnas on perioodiks 2024–2027 koostatud kaks programmi – Transpordi ja

liikuvuse programm (vastutaja KLIM) ning Ühistranspordi programm (vastutaja REM), varasema ühe

programmi asemel.

3.11.2.5.1 Tulemusvaldkond Transport kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 56. Tulemusvaldkond Transport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Transport 0 -285 454 -687 056 -401 602 141%

Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programm 0 -285 454 0 285 454 -

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -131 269 0 131 269 -

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -10 910 0 10 910 -

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -6 057 0 6 057 -

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 -95 231 0 95 231 -

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

0 -25 931 0 25 931 -

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 -13 756 0 13 756 -

Liikuvusteenuse arendamine ja soodustamine 0 -2 301 0 2 301 -

Transpordi ja liikuvuse programm 0 0 -687 056 -687 056 -

Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -18 572 -18 572 -

Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -10 304 -10 304 -

Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -227 758 -227 758 -

Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

0 0 -41 259 -41 259 -

Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid 0 0 -376 966 -376 966 -

Ohutu ja säästlik transpordisüsteem 0 0 -12 197 -12 197 -

27 https://www.kliimaministeerium.ee/; https://www.agri.ee/

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna

strateegiadokumendid Programm

Transport Transpordi ja liikuvuse arengukava

2021-2035

Transpordi ja liikuvuse programm;

Ühistranspordi programm

158

3.11.2.5.2 Tulemusvaldkond Transport

Transpordi ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk: Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse

tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt

Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Transpordiamet (TA), Riigilaevastik (RIL), Kliimaministeerium (KLiM).

Programmi tegevuse nimetus: Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Programmi tegevuse eesmärk on elektrifitseerida etapiviisiliselt raudteevõrgustik Tartu ja Narva suunal,

arendada raudteed saavutamaks kiirust kuni 160 km/h, parandada ohutust, et kasvatada raudteetaristu

kasutust suunates nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele.

Tegevuste kirjeldus

AS Eesti Raudtee teostab projekteerimise ning alustab raudteelõikude elektrifitseerimisega Tartu ja Narva

suunal aastatel 2023–2028 kogusummas 236,2 mln eurot, millest SF vahendid moodustavad 85%. Lisaks

eeltoodule läheb elektrifitseerimisse 45,045 miljonit eurot CO2 vahendeid, et katta SF projekti

mitteabikõlblikke kulusid. Tapa–Narva ja Tallinna–Tartu suunal 2024. aastal summas 88,3 mln eurot.

Elron on sõlminud lepingu täiendavate elektrirongide (6 tk) soetamiseks, summas 56,2 mln eurot (2024.

aastal CO2 kauplemise vahenditest). 6. septembril 2022. a kiitis Vabariigi Valitsus heaks 10 täiendava

elektrirongi soetamise, kasutades 2026. aastal 90,7 mln ulatuses Moderniseerimisfondi energiatõhusa

ühistranspordi programmi 2021–2030 vahendeid.

Käimas on Rail Baltica projekteerimine (põhitrass + kohalikud objektid 43,4 mln eurot) ning ehitamine

(põhitrass + kohalikud objektid 1 040,3 mln eurot), 2024. aastal summas 205 mln eurot, millega jätkatakse

rajatiste ehitust (näiteks Maardu tee, Kangru ja Kohila liiklussõlmed), alustatakse ehitust kahel põhitrassi

lõigul: Ülemiste–Lagedi (4–5 km lõik) ja Harju/Rapla maakonna piir (ca 10 km lõik), alustatakse

ehitusbaaside rajamisega Soodevahel ning Pärnu kaubajaama piirkonnas, jätkatakse Ülemiste reisterminali

ehitusega ja liigutakse edasi kontaktvõrgu liitumispunktide ehitusega. Lisaks CEF vahenditele kasutatakse

RRF ja SF vahendeid järgmiselt:

• RRF kaasabil jätkatakse viaduktide ja ökoduktide ehitust eeldatavas toetuse mahus 31,1 mln eurot;

• Ehitatakse välja Rail Baltica kohalikud peatused ning Ülemiste ja Pärnu reisiterminal eeldatavas mahus

65 mln eurot.

• SF 2021–2027 perioodi vahenditest tõstetakse kiiruseid läbi raudtee õgvendamise Tallinna–Tartu ja

Tapa–Narva raudteeliinidel ning ühtlasi rekonstrueeritakse raudteed luues eeldused tulevikus kiiruste

tõusuks 160 km/h, kogusummas 83 mln eurot. Aastal 2024 eeldatavas mahus 36,6 mln eurot;

• Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse Tallinna–Rapla lõigu läbilaskevõime suurendamist ja Rapla-

Lelle raudtee rekonstrueerimist kokku 18,3 mln eurot sh 2024. aastal 8 mln eurot.

• Reisirongiliikluse taktipõhise liikumisgraafiku kasutuselevõtmise ettevalmistava tegevusena

parendatakse raudteetaristut 13,25 miljoni euro ulatuses.

159

Programmi tegevuse nimetus: Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Programmi tegevuse eesmärk: on muuta meretranspordisektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks

ning ühendada see muu taristuga.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse keskkonnasäästlikke lahendusi logistikaahelates, võetakse kasutusele

kasvuhoonegaaside vähendamise meetmeid eriti nutikate ja digitaalsete lahenduste abil, luuakse

tingimused ohutuks veeliikluseks ja arendatakse veeteid kooskõlas veeliikluse vajaduste ja tehnoloogia

arenguga ning säilitatakse merekultuuripärandit.

Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on olnud alarahastatud. Selleks, et tagada

ohutu veeliiklus ja renoveerida tuletorne, täites nende rolli nii navigatsioonimärgina kui ka

merekultuuripärandi tutvustajana, tuleb tagada stabiilne rahastus. Konkurentsivõimeliste veeteetasude ja

keskkonnasäästlike rajatistega vähendatakse meretranspordi negatiivset keskkonnamõju. 2024. aastal

jätkatakse veeteetasude vähendatud määraga hinnanguliselt 15% (hinnanguline vähenemine 4,8 mln 2024–

2027) senise 37,5% (2023) ja 50% (2022), mis aitab mõningal määral Eesti transiidi-sadamate ja kaldasektori

ettevõtete konkurentsitingimusi parandada. Sanktsioonide tõttu on sektor sattunud kriitilisse seisu, kuna

kaubavood on drastiliselt langenud. Lisaks töötatakse välja uus veeteetasude süsteem, mis lähtub laeva

keskkonnamõjudest.

Kaubaveos (sh riiklikus) eelisarendatakse võimaluse korral mere- ja raudteevedu, kui kõige

energiatõhusamaid kaugveoliike ning kujundatakse multimodaalset taristut, mis võimaldab ökonoomset

kaubavedu. Ka Euroopa Komisjoni rohelise kokkuleppe üks eesmärke on suunata suur osa praegu mööda

maanteid toimuvatest vedudest (75%) raudteele või merele. Kaupade liikumine läbi Eesti võimaldab

ettevõtetel pakkuda oma klientidele suurema lisandväärtusega teenuseid kui vaid transiit. Eesmärgiks on,

et Eestis pakutav transporditeenus on parima kvaliteediga ja suudaks tagada Läänemere ressursside

kestliku kasutamise. Selleks on vaja, et 2024. aastal jõutakse uue 18 mln eurot maksva multifunktsionaalse

laeva ehituslepinguni, mis hakkab valmimisel asendama kahte seni kasutusel olevat laeva.

2024. aastal:

• jõutakse uue ca 39 mln eurot maksva suursaarte parvlaeva ehituslepinguni, mida hakatakse kasutama

põhilaevana Virtsu–Kuivastu liinil. Projekti rahastatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa

ühistranspordi programmi 2021–2030 raames mahus 25,4 mln eurot ja CO2 kauplemise vahenditest

(eeldatav summa 14,6 mln eurot);

• alustatakse Eesti värava ja Rukki kanali süvendustöödega, mille maksumus on 2,1 mln eurot;

• alustatakse nutipoide võrgustiku arendamise ja vajamineva taristu piloteerimisega. Sõltuvalt avaliku

sektori innovatsioonimeetme rahastustaotluse tulemusest.;

• alustatakse Virtsu–Kuivastu sadamatesse uue laeva tarvis vajaliku kaldaelektriühenduse taristu ja

sildumiskaide vastavaks ehitamise töödega, mida rahastatakse 3 mln euro ulatuses CEFist ja 8 mln

euroga CO2 kvoodirahadest. Taristu peab valmima 2026 .aastaks.

160

Riigi veesõidukite haldamiseks loodi 01. jaanuaril 2023 uus asutus Riigilaevastik28, kuhu on koondatud

erinevate haldusalade veesõidukid, mida asutuses keskselt hallatakse. Selle käivitamiseks eraldati 2023.

aastal 6,67 mln eurot.

RIL baaseelarvesse suunatakse 2,7 mln eurot seoses lootsitasude alalaekumisega sanktsioonide tõttu.

IMO võttis Merekeskkonna Kaitsekomitee (IMO) 80. istungil vastu kasvuhoonegaaside vähendamise

uuendatud strateegia, mille eesmärkide rakendamisega on seotud ka Eesti. See sisaldab tõhustatud ühist

eesmärki saavutada rahvusvahelise laevanduse kasvuhoonegaaside puhasheide 2050. aastaks

nullilähedane, kohustus tagada alternatiivsete null- ja nullilähedase kasvuhoonegaasikütuste

kasutuselevõtt 2030. aastaks, samuti soovituslikke kontrolleesmärke aastateks 2030 ja 2040.

2024. aastast viiakse merenduse ja lennunduse sanktsioonide rakendamine üle Kliimaministeeriumist

Transpordiametisse. Luuakse 3 täiendavat püsivat töökohta, kuna sanktsioone tuleb pidevalt juurde ning

nende edukas rakendamine muutub üha töömahukamaks.

Käimas on uue (viienda), energiatõhusa ja keskkonnasõbralikku parvlaeva hankimine. Uue laeva

ehitamiseks kavandatakse Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programmi 2021–2030

raames ligikaudu 25,4 mln eurot ning lisaks CO2 kauplemise vahenditest 14,6 mln eurot, millest 2024. aastal

on planeeritud kokku 13,7 mln eurot. Riigi poolt ehitatav parvlaev peaks asuma laevaliine teenindama

aastal 2026. SF 2021–2027 perioodil arendatakse AS-i Saarte Liinid sadamate sadamarajatisi ja

akvatooriume kliimamuutustega kohanemiseks ÜF toetuse mahus 9,5 mln eurot, 2024. aastal eeldatavas

ÜF toetuse mahus 0,455 mln eurot.

Veetaristu ehitamise ja remontimise, sh jäämurde oluliseks osaks on talvise navigatsiooni tagamine.

Sõltumata talve raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuse järele püsiv. Arvestades Eesti asukohta

Läänemere ääres ja klimaatilisi tingimusi, tuleb riigil tagada piisav jäämurdevõimekus, et võimaldada

stabiilse majandustegevuse jätkumist ka talveperioodil, kui meri jäätub. Hetkel on Väinamere-äärsed

sadamad 3-4 kuud külma talve ja paksu jää oludes kaubavedudele suletud ja seega teiste sadamatega

võrdluses halvemas konkurentsipositsioonis. Talvise navigatsiooni tagamine29, 2024. aastal baaseelarves

6,34 mln eurot ning 2023–2025 summas 19 miljonit eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid

Programmi tegevuse eesmärk: on majanduse konkurentsivõime tagamiseks hoida Eesti ühendatuna muu

maailmaga, arendades lennundussektori uusi ärisuundasid, muuhulgas digiteerides õhutransporti, aga ka

maandades lennundussektori keskkonnajalajälge.

Tegevuste kirjeldus

Jätkub toetuse maksmine ASile Tallinna Lennujaam julgestus- ja päästeteenistuse tegevuskulude katmiseks,

summas 7,76 mln eurot aastas.

Jätkub ka sihtotstarbeline toetus ASile Tallinna Lennujaam järgmiste ülesannete täitmiseks: Kärdla,

Kuressaare, Tartu ja Pärnu lennujaamades ning Ruhnu ja Kihnu lennuväljadel regionaalsele arengule vajaliku

28 Laevade tulemine ühtse juhtimise alla annab võimaluse veesõidukeid aktiivsemalt ristkasutada, tuua püsikulusid alla ja

võita investeeringute pealt. Analüüsid näitavad, et kümne aastaga aitab riigilaevastiku loomine säästa vähemalt 34 miljonit

eurot.

161

taristu regulaarlendude teenindamise tagamiseks maapealse käitluse teenuse ja päästeteenuse

kindlustamiseks ning pääste- ja hädaabilendude teenindamiseks, summas 2,3 mln eurot aastas.

Jätkatakse mehitamata õhusõidukite liikluse korraldamise süsteemi (U-space) ettevalmistavate

tegevustega koostöös Lennuliiklusteeninduse ASi ja Transpordiametiga eesmärgiga, et süsteem valmiks

juhtivatele teenusepakkujatele aastal 2023 ning täielik teenusevalmidus tagatakse 2025. aastal. Lisaks

kavandatakse Teadmussiirde programmi raames vahendeid autonoomsete liikumisvahendite ja nende

rakendamiseks kaasnevate süsteemide arendamiseks ning testimiseks .

Tallinna lennujaama kaubakäitlemise võimekus võimaldab regulaarset kaubavahetust Aasiaga vähemalt 3

korral nädalas, mis loob eeldused aastaseks kaubaveomahuks 50 000 tonni aastal 2025 ja edaspidi.30

Õhusõidukite elektriga varustamine on tagatud kõigil lennujaama väravaga ühendatud seisupaikadel ja

2030. aastaks kõigil terminalist eemal asuvatel seisuplatsidel31.

Programmi tegevuse nimetus: Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid

Programmi tegevuse eesmärk: on säilitada ja parendada olemasoleva teedevõrgu seisunditaset ning

jätkata teedevõrgu arendamisega, et muuta liiklemine mugavamaks, vähendada aegruumilisi vahemaid ja

tõsta liiklemise ohutust. Kõrvaleesmärgiks on toetada kohalike omavalitsuste teede ja tänavate korrashoidu

ning teetaristu ligipääsetavust.

Tegevuste kirjeldus

Teedevõrgu korrashoidu ja säilitamisse kavandatakse perioodil 2024–2027 kokku suunata 477 mln eurot,

sellest 2024. aastal 98,5 mln eurot.

Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel viiakse 2024. aastal lõpule Pärnu–Uulu 2+2 tee ehitus, kogumaksumusega

34,8 mln eurot, sellest 2024. a 1,5 mln eurot ning 2023 aastal alustatakse Sauga–Pärnu 2+2 tee ehitusega,

kogumaksumusega 15,3 mln eurot, sellest 2024. aastal 10 mln eurot. Lisaks alustatakse 2024. aastal

Libatse–Nurme 2+2 tee ehitusega, kogumaksumuses 87,5 mln eurot, sellest 2024. a 22,1 mln eurot.

Paldiski maantee Harku ristmiku ehitus on kavandatud perioodil 2024–2025 kogumaksumusega 17 mln

eurot, sellest 2024. aastal 8,5 mln eurot.

Kaitseministeeriumiga koostöös alustatakse CEF Military Mobility programmi raames riigi

kaasfinantseerimise vahendite eraldamisel Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna ringtee ristmikul paikneva

Kanama viadukti ümberehitust kogumaksumusega 12 mln eurot, sellest 2024. aastal 5 mln eurot.

Struktuurivahendite toel on rakendamisel teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamise projekt

kogumaksumusega 2,1 mln eurot, millest 2024. aastal 0,9 mln eurot.

Tallinna ringtee km 0–30 varustatakse struktuurivahendite toel muutuvateabega märkide ja infotahvlitega

kogumaksumusega 2,4 mln eurot, sellest 2024. aastal 0,7 mln eurot.

2023. aastal jõustuv EL Alternatiivkütuste Taristu määrus (AFIR) seab nõuded alternatiivkütuste taristule.

Eelpool nimetatud kohustuste täitmiseks hakatakse 2023. aasta lõpus ette valmistama meedet

30 Lennuühenduste loomise ja laiendamise osas on MKMil roll sõlmida vastavad kahepoolsed lepingud vastavate

kolmandate riikidega, kui seda ei tee samaaegselt EL. See on esmane alus reisijate- ja kaubalendude alustamiseks Aasia

suunal, v.a Hiina, kellega on kehtiv lennunduskokkulepe olemas. Lõplik otsus tuleb teha lennuettevõtjatel positiivse

äriplaani alusel, eriti ajal, mil Vene Föderatsiooni õhuruum on suletud ELi vedajatele ja lennuks Aasiasse lisandub tuhandeid

lennumiile. 31 Vastavalt alternatiivkütuste määruses sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele.

162

alternatiivkütustuste taristu arendamiseks (elektri- ja vesiniku laadimistaristu loomine). Meetme tegevused

on kavas ellu viia aastatel 2024–2027 ning seda rahastatakse 20,4 miljoni euro ulatuses CO2 vahenditest.

• 2024. aastal toetatakse kohaliku omavalitsuse (jalg- ja jalgratta)tee ehitamist summas 0,7 mln eurot.

• Toetatakse Pärnu linna Raba ja Lai tänavate vahelise silla ehitust 2024. aastal summas 8,5 mln eurot

ning 2025. aastal summas 6,5 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond

Programmi tegevuse eesmärk: soodustada säästvat mitmeliigilist linnalist liikuvust suuremates

linnapiirkondades (Tallinn, Tartu, Pärnu).

Tegevuste kirjeldus

Eesmärk saavutatakse kolme peamise tegevusega, mille raames toetatakse suuremaid linnapiirkondi

(Tallinn, Tartu, Pärnu) järgmiste muudatuste elluviimisel:

• Terviklike jalgrattateede põhivõrgustike väljaehitamine (fookus Tallinna, Tartu ja Pärnu kesklinnadel ja

nende funktsionaalsetel linnapiirkondadel) ning rattaparkimise võimaluste parandamine. Sihttase

aastaks 2029 on 10 km, kogumaht 2021–2027 välistoetustest ca 40 mln eurot. Meede avaneb 2023.

aasta lõpus ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse multimodaalsete (ühis)transpordi sõlmpunktide arendamisse

struktuuritoetusi ca 16 mln eurot, mille eesmärgiks on parandada olemasolevate

ühistranspordipeatuste ja multimodaalsete sõlmpunktide kvaliteeti, tagades ligipääsetavad ja

mugavad ümberistumisvõimalused erinevatele transpordiliikidele (buss, tramm, rong,

mikromobiilsuse lahendused, Pargi&Reisi jms). Samuti parandatakse valgustatust, ilmastikukaitset,

(ratta)parkimisvõimalusi jpm. Siht on luua vähemalt 1 multimodaalne sõlmpunkt aastaks 2029. Meede

avaneb 2023. aasta lõpus ning ehitustööd ja väljamaksed algavad 2024. aastal;

• SF 2021–2027 perioodil suunatakse struktuurivahenditest uute trammiliinide rajamiseks Tallinna

linnapiirkonnas ca 40 mln eurot. Meede avaneb 2023. aasta lõpus ning ehitustööd ja väljamaksed

algavad 2024. aastal;

RRF vahenditest rajatakse Tallinna Vanasadama trammiliin eeldatavas toetuse mahus 36,5 mln eurot, 2024.

aastal summas 33 mln eurot.

• CO2 vahenditest toetatakse 20 miljoni euroga meedet, millega parandatakse ligipääsetavust

ühistranspordipeatustele. Meedet hakatakse 2024. aastal ette valmistama see on kavas ellu viia

aastatel 2025–2026.

Programmi tegevuse nimetus: Ohutu ja säästlik transpordisüsteem

Programmi tegevuse eesmärk: liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja

ohutusalase teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks.

Tegevuste kirjeldus

Eesmärk on maanteeliikluses liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine, et aastate 2024–

2026 keskmisena ei hukkuks üle 38 inimese ja raskesti vigastada ei saaks üle 295 inimese aastas 2024–2026

aastate keskmisena.

163

Programmi tegevusteks on liiklusohutusprogrammi elluviimiskavas kavandatud tegevuste rakendamine

ning ohutuks veeliikluseks tingimuste loomine ja lennuõnnetustega seotud riskide vähendamine.

Tegevuste eesmärk on kõigi transpordisektorite lõikes liiklejate ohutuse tagamine ning võimalike riskide ja

ohtude maandamine keskkonnale ning kolmandatele osapooltele.

2024. aastast on programmi tegevuse all ka liikuvuspoliitika kujundamine ja elluviimine. Programmi

tegevuse uus eesmärk on liikuvuse parem organiseerimine, tagades teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse

läbi liikumiste asendamise, targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse ning planeerimise, efektiivsema

ja ohutuma liikuvuse (liikluses osalejate ohutust väärtustavate hoiakute kujundamine ja ohutusalase

teadlikkuse tõstmine liiklusohutuse järjepidevaks tõhustamiseks), transpordisüsteemi omavahelise

ühilduvuse ja nutikate lahenduste kasutamise.

Liikuvuse arendamiseks veonduses luuakse teenusmudel e-veoselehtede kasutusele võtmiseks ja piiriülese

e-veoselehtede vahetuse võimaldamiseks (reaalajamajanduse edendamine).

CEFist rahastatava eFTI4EU projekti raames alustatakse elektroonilise kaubaveoteabe vahetamise jaoks

vajaliku lahenduse väljatöötamist, mida testitakse kõigi transpordiliikide lõikes. Projekti eesmärk on

Elektroonilise kaubaveoteabe määruse (EL) 2020/1056 rakendamiseks vajaliku andmevahetusvõimekuse

loomine. Kliimaministeerium on projekti peapartner ning projekti on kaasatud 22 partnerit kokku 9

liikmesriigist (Eesti, Soome, Leedu, Saksamaa, Austria, Itaalia, Prantsusmaa, Portugal, Belgia partneritena

ning Holland, Hispaania ning Iirimaa vaatlejatena). Projekt kestab perioodil 2023–2026 ning projekti

kogueelarve on 22,8 mln eurot, millest 50% kaasrahastatakse CEFist. Omafinantseeringuks vajalik 50%

kaetakse MKMi reaalajamajanduse vahenditest.

3.11.3 Kulud majandusliku sisu vaates

Joonis 53. Kliimaministeeriumi valitsemisala suuremad kulud ja osakaal kogukuludest, %

Tabel 57. Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kulud kokku -134 677 -594 983 -1 187 951 -592 968 100%

164

Tööjõu- ja majandamiskulud -73 160 -118 910 -161 255 -42 345 36%

Tööjõukulud -43 385 -62 498 -80 708 -18 211 29%

Majandamiskulud -29 774 -56 412 -80 547 -24 134 43%

Muud tegevuskulud -1 313 -2 -19 -17 994%

Sotsiaaltoetused -13 -10 -10 0 0%

Investeeringutoetused -30 803 -333 904 -740 374 -406 470 122%

Muud toetused -20 265 -61 214 -108 135 -46 922 77%

Põhivara amortisatsioon -3 821 -71 130 -161 943 -90 813 128%

Käibemaks -5 302 -9 814 -16 215 -6 401 65%

Kliimaministeeriumi valitsemisala kulude eelarve on kasvanud peamiselt Kliimaministeeriumi loomise

tulemusel lisandunud valdkondade ja valdkondlike eesmärkide elluviimiseks eraldatud vahendite tõttu.

Valitsemisala tööjõukulud on kasvanud tulenevalt töötajate arvu suurenemisest ca 800 teenistuja võrra.

Majandamiskulude kasvu mõjutavad samuti lisandunud valdkonnad ja asutused.

Muud tegevuskulud on kasvanud võrreldes 2023.a peamiselt raudteemaadega seotud maamaksu

lisandumisega eelarvesse (15 000 eurot).

Investeeringutoetused on kasvanud võrreldes 2023.a peamiselt Rail Baltica projekti elluviimiseks eraldatud

vahendite (2024.a eelarve 160 mln eurot) lisandumisega, LHÜ müügitulust rahastatavate investeeringute

mahu kasvuga (2024.a eelarve 151,7 mln eurot, korterelamute rekonstrueerimistoetuste (2024.aasta

eelarve 130 mln eurot) ning raudtee - ja maanteetranspordi investeeringute lisandumisega.

Muud toetused on kasvanud võrreldes 2023.a peamiselt siseriiklike toetuste (EIS end. Kredex), Rail Baltica

projekti elluviimiseks eraldatud vahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu vahendite lisandumisega.

165

3.11.4 Investeeringud

Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 70% suunatakse teede ehitusse, 17% RailBaltic´u arendusse ning 5% IT valdkonda

Joonis 54. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringud ja osakaal koguinvesteeringutest, %

Tabel 58. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Investeeringud kokku -5 059 -164 071 -178 048 -13 977 9%

Inventar 0 0 -20 -20 100%

IT investeeringud -2 130 -7 531 -7 615 -84 1%

Transpordivahendid -195 -928 -2 586 -1 658 179%

Masinad ja seadmed -638 -51 -2 595 -2 544 4963%

Muud investeeringud -1 231 -131 -271 -140 107%

Kinnisvara -22 -128 767 -133 499 -4 732 4%

CO2 kvooditulust rahastatavad projektid -22 0 0 0 0%

E265 Tallinna ringtee II etapp 0 -190 0 190 -100%

Veeteede süvendamine 0 -1 000 -333 667 -67%

Riigimaanteede remondi koondprojekt 0 -70 790 -62 799 7 992 -11%

Tuletornid 0 -400 -380 20 -5%

Rail Baltic arendus 0 -19 577 -20 247 -670 3%

VA Rohuküla tootmisbaasi uuendamine 0 -167 -167 0 0%

Arbavere puursüdamike hoidla 0 -300 -375 -75 25%

Rohuküla sadama kai taastamine 0 -1 971 -1 971 0 0%

Transpordiameti hoonete renoveerimine 0 -380 -517 -137 36%

Maade soetamine 0 -2 400 -3 000 -600 25%

166

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

CO2 kvooditulust rahastatav investeering 0 0 -4 461 -4 461 100%

Pärnu-Uulu 2+2 realine tee 0 -10 093 -1 500 8 593 -85%

Sauga-Pärnu 2+2 realine tee 0 -10 000 -6 800 3 200 -32%

Neanurme-Pikknurme 2+1 realine tee 0 -4 100 -500 3 600 -88%

Libatse-Nurme 2+2 realine tee 0 -7 400 -22 100 -14 700 199%

Paldiski mnt Harku ristmik 0 0 -8 350 -8 350 100%

Käibemaks -843 -26 663 -31 462 -4 800 18%

Investeeringute maht on võrreldes eelmise aastaga vähenenud 9 % ehk 13,9 mln euro võrra.

IT investeeringud 7,6 mln eurot, sh Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse investeeringud

infosüsteemide arendamiseks, seadmete uuendamiseks ning vajalike litsentside hankimiseks 1,7 mln eurot,

Taaste- ja Vastupidavusrahastu vahenditest investeeritakse 1,5 mln eurot rohepöörde alusandmestiku

ettevalmistamiseks iduettevõtluse toetamiseks, E-ehituse arendamiseks ja taastuvenergia kasutuselevõtu

kiirendamiseks. Transpordiamet investeerib 3,3 mln eurot enda hallatavatesse IT süsteemidesse ja

seadmete uuendamiseks ning 2021-2027 struktuurivahenditest 0,9 mln eurot teeilmajaama

seiresüsteemide uuendamiseks.

Investeeringud transpordivahenditesse 2, 6 mln eurot, sh Riigilaevastiku baasi eraldatud vahendid 2, 4 mln

eurot ja Keskkonnaameti sõidupargi uuendamiseks planeeritud vahendid.

Masinate ja seadmete investeeringud on võrreldes 2023.aastaga kasvanud 2,6 mln eurot. Olulisemad on

Keskkonnaagentuuri investeeringud Saaremaa radari rajamiseks ja Harku radari uuendamiseks. Lisaks on

planeeritud hüdro-meteoroloogiajaamade ja Kabli keskkonnaseirejaama taristu uuendamine.

Muud investeeringud 0,3 mln eurot moodustavad Transpordiameti ja Eesti Geoloogiateenistuse

investeeringud.

Kinnisvarainvesteeringutest on 2024.a suuremamahulisemad järgmised:

• Riigimaanteede remondi koondprojekt 62,8 mln eurot;

• Rail Baltic arendus 24,7 mln eurot;

• ÜF 2021–2027 perioodi ehitusprojektid Libatse-Nurme 2+2 realise tee 22,1 mln eurot, Paldiski mnt

Harku ristmiku ehitus 8,4 mln eurot, Saaga-Pärnu 2+2 realise tee ehituseks 1,5 mln eurot, Neanurme-

Pikknurme 2+1 realise tee ehituseks 0,5 mln eurot.

3.11.5 Finantseerimistehingud

Eluasemevaldkonnas jätkatakse maapiirkonna eluasemelaenu käendamist Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse kaudu ning suurendatakse selleks sihtkapitali summas 0,8 mln eurot. Uue perioodi

struktuurifondide vahenditest suunatakse 8,8 mln eurot korterelamute renoveerimislaenu väljastamiseks.

4 mln euro eest märgitakse Rail Baltic Estonia OÜ osakuid.

Varasemalt laenunõuetena kajastatud Maa-ameti maa erastamisest järelmaksuga laekuvad tulud liikusid

Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi vastusalasse.

167

Tabel 59. Kliimaministeeriumi valitsemisala finantseerimistehingute dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Finantseerimistehingud kokku 4 913 -10 525 -10 650 -125 1%

Laenunõuded 2 493 2 050 0 -2 050 -100%

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes 0 -3 000 -4 000 -1 000 33%

Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine 0 -9 575 -6 650 2 925 -31%

Muud finantseerimistehingud 2 420 0 0 0 0%

3.12 Kultuuriministeeriumi valitsemisala

Sihipärane kultuuripoliitika, lõimumispoliitika ja spordipoliitika elluviimine tagab eesti kultuuri säilimise, arengu ning jätkusuutlikkuse, elanike heaolu ja ühiskonna sidususe.

Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas:

„Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“.

01.01.2024 seisuga kuulub Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse üks valitsusasutus ja üheksa hallatavat

asutust, lisaks neli avalik-õiguslikku juriidilist isikut ja 34 riigi asutatud sihtasutust.

Valitsemisala 2024. aasta eelarve kulud on 360,2 mln eurot, investeeringud kokku on 43 tuhat eurot ja tulud

13,3 mln eurot.

Valitsemisala eelarve jaguneb ministeeriumi ja valitsusasutuste ning hallatavate asutuste vahel järgmiselt:

Kultuuriministeerium 91,3%, Eesti Rahva Muuseum 3%, Muinsuskaitseamet 2,4% ja Eesti Rahvakultuuri

Keskus 1,7%. Ülejäänud valitsemisala asutuste eelarved jäävad mahult alla 1%.

3.12.1 Tulud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala tulud moodustuvad peamiselt välisabi toetustest ning riigimuuseumide tasuliste teenuste müügist.

Tabel 60. Kultuuriministeeriumi tulude dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine 2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Tulud kokku 11 557 7 873 13 315 5 442 69%

Saadud toetused 8 598 5 661 10 936 5 275 93%

Riigilõivud 8 7 7 0 0%

Tulud majandustegevusest 2 943 2 205 2 372 167 8%

Tulud põhivara ja varude müügist 4 0 0 0 0%

Muud tulud 3 0 0 0 0%

Intressi- ja omanikutulud 0 0 0 0 0%

Võrreldes 2023. aastaga on valitsemisala tulude laekumisi planeeritud 2024. aasta eelarves suuremas

mahus. Suurenemine on planeeritud seoses välisvahenditest tehtavate tegevustega. Lisaks on

riigimuuseumid planeerinud majandustegevusest laekuva tulu väikest kasvu (piletitulu, muuseumis

korraldatavate ürituse tulu, muuseumikaupade müük).

168

Saadud toetused

Saadud toetuste all kajastatakse vahendeid perioodi 2021-2027 struktuurivahendite loomemajanduse ning

lõimumise ja kohanemise valdkonna tegevuste finantseerimiseks, Euroopa Majanduspiirkonna

toetusprogrammi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ vahendeid, Šveitsi-Eesti koostööprogrammi

integratsioonitegevuste vahendeid ja teisi välistoetusi. Välisvahendid suurenevad 2024. aastal seoses 2023.

aastal avanenud 2021-2027 struktuurivahendite ning Šveitsi-Eesti koostööprogrammi rakendamisega.

Riigilõivud

Riigilõivuna laekuvad Muinsuskaitseameti väljastatavate tegevuslubade eest saadavad tasud:

pädevustunnistuse riigilõiv, otsinguvahendi ja kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo riigilõivud.

Muinsuskaitseamet prognoosib riigilõivu laekumist 2023. aastaga samal tasemel.

Tulud majandustegevusest

Majandustegevusest teenivad tulu peamiselt riigiasutustena tegutsevad muuseumid piletimüügist, ürituste

korraldamisest, raamatute ja muude muuseumikaupade müügist ning konverentsitasudest. Võrreldes

2023. aastaga suureneb valitsemisala majandustegevusest plaanitud tulu 8%. Kõige rohkem mõjutab

valitsemisala omatulude kasvu Eesti Rahva Muuseum, kes planeerib 6,7%-list kasvu piletitulus, muuseumis

korraldatavate ürituse tulus ja muuseumikaupade müügis (1,7 mln euro pealt 1,8 mln euro peale).

3.12.2 Kulud tegevuspõhises vaates

Tagatud on kultuuri- ja spordiorganisatsioonide ning kultuuri-, spordi- ja lõimumisvaldkondade jätkusuutlikkus ja kultuurielu mitmekesisus ning sidusam ühiskond.

Kultuuriministeerium toetab Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamist kahes tulemusvaldkonnas:

„Kultuur ja Sport“ ning „Sidus ühiskond“.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala kulude eelarve moodustab umbes 1,94% riigieelarve kulude

kogumahust.

Kultuuri, spordi ja lõimumise eesmärgid on püstitatud riigi eelarvestrateegias aastateks 2024–2027 ning

valdkonna strateegiadokumentides: „Kultuuri arengukava 2021- 2030“, „Eesti spordipoliitika põhialused

aastani 2030“ ning „Sidusa Eesti arengukava 2030“. Kultuuri, spordi ja lõimumise valdkondadel on tihe seos

ka teiste ministeeriumide juhitavate valdkondadega ning eesmärgid saavutatakse erinevate valdkondlike

poliitikate koosmõjus. Niisamuti panustavad omakorda ka Kultuuriministeeriumi juhitavad tegevused teiste

valdkondlike arengukavade strateegiliste eesmärkide saavutamisse.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala 2024. aasta eelarve kulud panustavad Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi ülesannete täitmisesse. Tegevused on kooskõlas mitmete valdkondlike ja valdkondade

üleste strateegiadokumentidega ning kavandatakse ministeeriumi nelja-aastastes programmides ning

ministeeriumi aastases tööplaanis.

Valitsemisala programmdokumendid on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel.

169

3.12.2.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport

Joonis 55. Kultuur ja sport tulemusvaldkond ja selle maht

Joonis 56. Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna mõõdikud

Tulemusvaldkonna Kultuur ja sport eelarve väheneb võrreldes 2023. aastaga 3%.

Kokkuhoiukohtadest

2024. aastal leiti kokkuhoiukohti kogumahus 951 tuhat eurot.

Kultuuriministeeriumi valitsemisala eelarves leitud kokkuhoiukohad keskenduvad eelkõige nendele

tegevuste ja toetuste vähendamisele, kus otseselt ei saa halvatud ühegi konkreetse asutuse tegevus, kellel

on oluline või keskne roll kultuuripoliitika eesmärkide elluviimisel, või mõju füüsilistele isikutele on

minimaalne. Vähendatakse ministeeriumi tegevuskulusid (koolitused, esinduskulud). Vähendatakse

valitsemisala asutuste remondifondi (kuigi kinnisvaraportfell on suur ja vajab pidevat parendamist, on selle

toetusmeetme vähendamine väikseima mõjuga asutuste jätkusuutlikkuse vaatest).

170

Olulisemad lisavahendid

• Autorihüvitusfond suureneb 1 mln euro võrra 0,65 miljonilt eurolt 1,65 miljoni euroni, et maksta

laenutushüvitisi.

• Aastatel 2024-2025 on kavandatud projekt Energiasäästlikud valguslahendused kultuuriasutustele

mahus 9 mln eurot (2024. a summa 3 mln).

• Olulise toetusmeetmena jätkub tagasimaksefondi Film Estonia meetme rakendamine. Meetme maht

suureneb neljalt miljonilt eurolt kuue miljoni euroni aastas eesmärgiga tuua Eestisse veel rohkem

välisriikide produktsioone.

• Kodumaise filmikultuuri arendamisse panustatakse täiendav 1 mln eurot, meetme maht tõuseb 6,5

mln euro pealt 7,5 mln euroni.

• Kultuuri- ja loomevaldkondade teadus-ja arendustegevuste projekte läbi loovuurimuse avatud

taotlusvooru toetatakse mahus 0,7 mln eurot.

• Uue meetmena rakendub spordi suursündmuste toetamine mahus 3 mln eurot aastas. Eesti

spordiorganisatsioonid on ennast viimastel aastatel tõestanud väga tugevate korraldajatena. Meil on

andekad sportlased, kõrgel tasemel sporditaristu ning rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide

usaldus. Seega pakutakse Eestile järjest enam võimalusi korraldada populaarsete spordialade

rahvusvahelisi tippvõistlusi.

• Kultuuri ja spordi tulemusvaldkonna eelarvemahu suurenemist võrreldes 2023. aastaga mõjutab ka

Eesti Kultuurkapitalile alkoholi- ja tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest minev eraldis.

Võrreldes 2023. aastaga prognoositakse ca 13,6%-list maksulaekumise tõusu.

• Jätkatakse erameediakanalite toetamist venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks ühe miljoni euroga

(vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelises

reservfondis).

Tabel 61. Kultuuriministeeriumi valitsemisala seos valdkondlike arengudokumentidega

3.12.2.1.1 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport kulude jaotus programmide ja

programmide tegevuste lõikes

Tabel 62. Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmide ja programmi tegevuste eelarve ja dünaamika, tuhat eurot

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Kultuur ja sport -314 227 -351 994 -341 684 10 310 -3%

Kultuuriprogramm -265 159 -289 993 -295 217 -5 223 2%

Loovisikute toetamine ja tunnustamine -4 291 -3 086 -3 559 -473 15%

Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -7 554 -8 763 -10 410 -1 647 19%

Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -43 343 -45 259 -48 196 -2 936 6%

Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -16 046 -17 377 -20 604 -3 227 19%

Tulemusvaldkond Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid

Programm

Kultuur ja sport

Kultuuri arengukava 2021- 2030 Kultuuriprogramm

Arengustrateegia „Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030“

Spordiprogramm

171

2022 täitmine

2023 RE 2024 RE Muutus Muutus, %

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -16 427 -18 741 -18 345 396 -2%

Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -6 382 -9 811 -6 483 3 328 -34%

Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine

-2 426 -2 498 -2 630 -131 5%

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -42 770 -44 685 -44 145 540 -1%

Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -35 017 -38 395 -36 614 1 782 -5%

Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -10 322 -14 038 -11 414 2 623 -19%

Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

0 -54 717 -53 122 1 595 -3%

Kultuurivaldkonna digiteerimine -123 -53 -20 33 -62%

Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -4 227 -4 888 -7 621 -2 733 56%

Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 098 -1 775 -1 830 -55 3%

Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -22 049 -25 906 -30 223 -4 318 17%

Spordiprogramm -49 069 -62 000 -46 467 15 533 -25%

Saavutusspordi toetamine ja arendamine -43 680 -42 258 -42 940 -682 2%

Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine

-203 -279 -279 0 0%

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -5 186 -19 463 -3 247 16 216 -83%

3.12.2.1.2 Tulemusvaldkond Kultuur ja sport programmid ja programmi

tegevused

Kultuuriprogramm

Programmi eesmärk: Kultuuripoliitika eesmärk on kujundada loovust väärtustav ühiskond, hoides ja

edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ning luues soodsad

tingimused elujõulise, avatud ja mitmekesise kultuuriruumi arenguks ning kultuuris osalemiseks.

Asutused, kes viivad programmi ellu: Programmi elluviimise peavastutaja on Kultuuriministeerium. Lisaks

Muinsuskaitseamet (MKA), Eesti Lastekirjanduse Keskus (ELK), Eesti Rahvakultuuri Keskus (ERK), Võru

Instituut, Eesti Rahva Muuseum (ERM), Eesti Arhitektuurimuuseum (EAM), Tartu Kunstimuuseum (TKM),

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum (ETDM), Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum, Viljandi

Muuseum. Samuti kajastuvad sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud oma tegevuste ja

finantsidega Kultuuriministeeriumi osutatavates tegevustes ja saavutatud tulemustes.

Programmi tegevuse nimetus: Loovisikute toetamine ja tunnustamine

Programmi tegevuse eesmärk: Loovisikute loometegevuseks vajalikud tingimused on paranenud.

Tegevuste kirjeldus

Loovisikute loometegevuse tingimuste tagamiseks eraldatakse loomeliitudele toetust loovisikute ja

loomeliitude seaduse alusel. Loomeliidud saavad toetust kasutada loometoetuse maksmiseks

vabakutselistele loovisikutele ja loovisikute loometegevuseks ning sellega seotud täiendusõppe

stipendiumideks, kui toetust ei ole kasutatud täies ulatuses loometoetuste maksmiseks vabakutselistele

loovisikutele.

Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 3,6 mln eurot (2023. a 3,1 mln).

Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:

172

• Loovisikute ja loomeliitude seaduse rakendamiseks on ette nähtud 2,1 mln eurot. Võrreldes 2023.

aastaga on seaduse rakendamiseks ette nähtud vahendite maht kasvanud 212 tuhande euro võrra

tulenevalt Eesti keskmise brutopalga tõusust.

• Riigi kultuuripreemiad 240 tuhat eurot ja riigi kultuuristipendiumid 46 tuhat eurot. Kultuuripreemiate

ja –stipendiumite eelarve oli sama ka 2023. aastal.

• Eesti Kultuurkapitali kaudu hasartmängumaksu laekumisest antavad toetused kunstide ja

rahvakultuuri valdkondade õppejõudude loometöö edendamiseks 1,1 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti elanike lugemisharjumus on stabiilne või suureneb ning eesti kirjandus

on rahvusvaheliselt nähtav.

Tegevuste kirjeldus

Riik väärtustab kirjandust kui omakeelse kultuuriruumi ühte alustala. Selleks loob ja rakendab

Kultuuriministeerium toetusmehhanisme, mis toetavad Eesti autorite uute teoste loomist, kirjanduse

populariseerimist ja kättesaadavust.

Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 10,4 mln eurot (2023. aastal 8,8 mln).

Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:

• Eesti Kirjanike Liit maksab kirjanikupalka avaliku konkursiga valitud professionaalidele. 2024. aastal

saab riiklikku palka 15 kirjanikku. Toetusmeetme maht on 423 879 eurot. Palgasaajad valib välja

loomeliit koos valdkondlike esindusorganisatsioonidega. Kirjanikupalk annab tippvormis kirjanikule

võimaluse keskenduda loomingule ja tagab talle sotsiaalsed garantiid.

• Autorihüvitusfond 1,65 mln eurot (2023. a 650 000 eurot).

• Riigiasutusena tegutseva Eesti Lastekirjanduse Keskuse kulud on mahus 939 tuhat eurot (2023. a 923

tuhat eurot). Lugejate kasvatamiseks on vaja head (laste)kirjandust, laste ja noorte lugema

innustamist nii kodus, lasteaias kui ka koolis. Väga olulisel kohal on oma valdkonna

kompetentsikeskuse – Eesti Lastekirjanduse Keskuse tegevus, kes kogub, säilitab ja vahendab eesti

laste- ja noortekirjandust. Eesti Lastekirjanduse Keskuse kaudu toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa

lastekirjanduse ning lasteraamatute illustratsioonide ekspordipotentsiaalile.

• Sihtasutus Kultuurileht 3,5 mln eurot (2023. a 3,4 mln eurot). Sihtasutus annab välja Eesti tähtsamaid

kultuuriajakirju ja -ajalehti: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Kunst.ee, Looming, Loomingu Raamatukogu,

Muusika, Sirp, Teater.Muusika.Kino, Täheke, Vikerkaar, Õpetajate Leht, Värske Rõhk, Hea Laps,

võrukeelne Uma Leht ja Müürileht.

• Tegevustoetuse suurenemine tuleneb asutuse ruumide jooksvaks remondiks antud ühekordsetest

vahenditest.

• Eesti kirjanduse rahvusvahelise nähtavuse tagamisel on väga tähtis roll MTÜ-l Eesti Kirjanduse

Teabekeskus. Eesti kirjanduse rahvusvahelistumise parendamiseks toetatakse MTÜ Eesti Kirjanduse

Teabekeskuse tegevust 170 000 euroga (2023. a 170 000).

• Eesti osalemiseks rahvusvahelistel raamatumessidel Londonis, Bolognas, Frankfurdis ja Helsingis on

planeeritud 392 000 eurot, millest 215 000 eurot on ettenähtud Eesti peakülalise väljapaneku

ettevalmistamisele 2025. aastaks Bologna lasteraamatumessil koostöös Eesti Lastekirjanduse

Keskusega.

173

• Riik toetab kirjandust ja kirjastamist ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja

tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik maht on 3 mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Etenduskunstide valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale

kättesaadav.

Tegevuste kirjeldus

Etenduskunstide poliitika eesmärgiks on toetada valdkonna mitmekesisust ja etenduskunstide

kättesaadavust üle Eesti, sh läbi vastava rahastamissüsteemi. Kultuuriministeerium toetab teatritegevust

teatri omandivormist olenemata, st toetatakse nii riigi osalusega sihtasutusi kui ka era- ja

munitsipaaletendusasutusi.

Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 48,2 mln eurot (2023. aastal 45,3 mln).

Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:

• Riigi osalusega sihtasutustena tegutsevate etendusasutuste tegevustoetuste taotlusvooru maht, mille

suhtes teeb otsuse vastav komisjon, on 2024. aastaks 25,1 mln eurot (2023. a 24,9 mln). Rahvusooper

Estoniale 2024. aastal planeeritud toetussumma on 11,396 mln eurot (2023. a 11,276 mln). (vt lisa 3).

Nii riigi sihtasutustena tegutsevate etendusasutuse tegevustoetuste mahu muutus kui ka

Rahvusooper Estonia toetussumma muutus on seotud ühekordsete remondifondi toetustega ning

vahenditega Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

• Eraõiguslikele väiketeatritele ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevatele etendusasutuste

tegevustoetuste taotlusvooru kogumaht on 4,57 mln eurot (2023. a 4,57 mln). Eesti Teatri Agentuur

SA tegevustoetus 160 000 eurot (2023. a 160 000). Toetuse abil ostab sihtasutus teiste tegevuste seas

autoriloomingut ja tegeleb rahvusvahelistumisega.

• Üksikprojektidest toetatakse iga-aastaselt Draama festivali 18 000 eurot aastas ja teatripäeva

läbiviimist 17 000 eurot aastas. 2023. aastal olid toetussummad samad.

• Riik toetab etenduskunstide projekte ka läbi Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali alkoholi- ja

tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,25

mln eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Filmivaldkond on kunstiliselt mitmekesine ja Eesti film on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimeline.

Tegevuste kirjeldus

Riik loob eelduseid professionaalse filmitootmise järjepidevuse püsimiseks. Toetatakse mängu-, anima- ja

dokumentaalfilmide arendamist, tootmist, levitamist, turundamist, vähemuskaastootmist ning väärtfilmide

levikut.

Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 20,6 mln eurot (2023. a 17,4 mln).

Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:

174

• Kõiki olulisemaid filmivaldkonna tegevusi kattev riiklik organisatsioon on Sihtasutus Eesti Filmi

Instituut (EFI), kes toetab mängu-, anima- ja dokumentaalfilmide arendamist, tootmist ja turundamist.

EFI tegevustoetus on 1,24 mln eurot (2023. a 1,24 mln).

• 2024. a filmitootmise toetuste eelarve on 7,5 mln eurot (2023. a 6,5 mln).

• Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks on kavandatud 6 mln

eurot (2023. a 4 mln).

• Väärtfilmikino kättesaadavuse tagamiseks toetatakse kino Artis (Tallinnfilm OÜ) 314 965 euroga

(2023. a 314 965).

• Väärtfilmi levikule aitab kaasa ka EFI kaudu rakendatav avatud taotlusvoor väärtfilmikinode

toetamiseks 185 000 eurot aastas (2023. a 185 000). Väärtfilmikinod toovad publikuni Euroopa ja

maailma mitmekesise filmiparemiku, mis võivad olla tavarepertuaarist keerulisema sisuga ning ei

pruugi seetõttu kommertskinodes ekraanile pääseda.

• Ministeerium toetab Põhjamaade ainsat A-kategooria filmifestivali PÖFF 1,4 mln euroga (2023. a 1,2

mln).

• Riik toetab filmivaldkonda ka Kultuurkapitali audiovisuaalse sihtkapitali kaudu alkoholi- ja

tubakaaktsiisi ning hasartmängumaksu laekumisest. Prognoositav arvestuslik eelarvemaht on 3,9 mln

eurot.

Programmi tegevuse nimetus: Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Eesti meedia on sõltumatu ja usaldusväärne infoallikas.

Tegevuste kirjeldus

Kultuuriministeerium kujundab meediapoliitikat läbi meediavaldkonna õigusaktide, strateegiate,

tegevuskavade ja teiste dokumentide ettevalmistamise. Ministeeriumi tegevus hõlmab ka meediateenuste

ning infoühiskonna sisuteenuste ja uute tehnoloogiate arengute analüüsi ja ettepanekute tegemist

poliitikasuundade seadmiseks.

Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 44,1 mln eurot (2023. a 44,7 mln).

Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:

• Meediapoliitika kujundamise ja rakendamise tegevuse eelarve moodustab toetus avalik-õiguslik

juriidilisele isikule Eesti Rahvusringhääling (ERR), kelle üks peamisi eesmärke on sõltumatu ja

usaldusväärse info kättesaadavuse tagamine. ERR lähtub oma sisuvalikutes Eesti Rahvusringhäälingu

seadusest ja ERR-i strateegilistest eesmärkidest. ERR soodustab oma tegevusega eesti keele ja kultuuri

arengut, kultuurilise mitmekesisuse säilimist ning aitab kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri jäädvustamisele

ja hoidmisele.

• ERRi tegevustoetus on 42,2 mln eurot (2023. a toetus 41,7 mln eurot). Tegevustoetuse tõus on seotud

käibemaksu tõusu mõju kompenseerimisega, sest ERR pole käibemaksukohustuslane, mistõttu

suurem osa ostetud kaupadest ja teenustest muutuvad asutuse jaoks 2% võrra kallimaks.

• Väiksemamahulisteks investeeringuteks (sealhulgas tehnika ja inventari soetuseks) on planeeritud

ERR-le investeeringutoetus 1,9 mln eurot (2023. a 1,9 mln).

• 2024. aastal jätkub täiendav toetus 2 mln eurot ERRle, et tugevdada inglise- ja venekeelse sisu

tootmist.

175

• Olulise tegevusena jätkub erameediakanalite toetamine venekeelse inforuumi tasakaalustamiseks.

Meetme maht on 1 mln eurot. Vahendid ei kajastu Kultuuriministeeriumi eelarves, vaid Vabariigi

Valitsuse sihtotstarbelises reservfondis. 2023. aastal kajastusid antud meetme vahendid

Kultuuriministeeriumi eelarves, mistõttu oli programmi tegevuse „Meediapoliitika kujundamine ja

rakendamine“ kogumaht ka suurem.

Programmi tegevuse nimetus: Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine

Programmi tegevuse eesmärk: Muusika valdkond on kunstiliselt mitmekesine ja elanikkonnale kättesaadav.

Tegevuste kirjeldus

Kultuuriministeerium toetab muusikavaldkonnas erinevaid organisatsioone, kollektiive ja heliloojaid ning

valdkonna rahvusvahelistumist.

Programmi tegevuse maht on 2024. aastal 18,3 mln eurot (2023. a 18,7 mln).

Programmi tegevuse eelarve vähenemine on tingitud SA-le Eesti Kontsert eraldatud ühekordsete hoonete

remondivahendite (400 000 eurot) lõppemisega.

Programmi tegevuse raames olulisemad toetatavad tegevused ja asutused:

• Eesti muusikavaldkonnas tegutseb kolm riigi asutatud kontserdiorganisatsiooni: SA Eesti Kontsert, SA

Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, SA Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kelle tegevustoetuste suuruse

otsustab vastav komisjon. Kolme kontsertorganisatsiooni 2024. aastaks planeeritud tegevusteotuste

maht kokku on 10,9 mln eurot (2023. a 10,9 mln).

• Olulisteks muusikakollektiivideks kohalike omavalitsuste tasandil on Tallinna Kammerorkester (2024.

a toetus 60 000 eurot), Pärnu Linnaorkester (2024. a toetus 30 000 eurot) ja Narva Linna