"2024. aasta riigieelarve seadus" eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 esitamine













































































































































































































































Int















‒

21



23















































ˮ

































































































































































































































































































































































































.























 ‑







































































































































―

―

―

―



















ˮ











 ―

 ―











 ‑

















































.

































































































17,4

472,4

265,0

0,0

100,0

200,0

300,0

400,0

500,0

600,0

700,0

'16 '17 '18 '19 '20 '21 '22 '23 '24

18,5

84,0

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

E E

B G LU D K S E LT LV C Z IE R O PL N L

M T SK D E

H R S I

F I

H U A T

EU 2

7

CY B E

F R E S

PT IT E L

V õ

la ko

o rm

u s

SK P

-s t,

%

Märkus: Riigieelarves liigendatakse vahendid eelarveklassifikaatori alusel administratiivselt ministeeriumide valitsemisalade ja põhiseaduslike institutsioonide vahel. Minister liigendab täiendavalt riigieelarves märgitud ministeeriumi valitsemisala vahendid administratiivselt ja majandusliku sisu järgi valitsemisala eelarves.

‒

‒

─

─

≥

‒

‒

─

─

≥

EELNÕU

2024. aasta riigieelarve seaduse tekstiparagrahvid

§ 2. Seadustest tulenevate määrade ja piirsummade kehtestamine

(1) Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 5 lõike 21 punkti 3 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse

saamiseks arvestatava keskmise sissetuleku ülemmäär 762,50 eurot kalendrikuus;

2) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav kutseõppe õppekava õpilase põhitoetuse suurus 60

eurot õppekuus;

3) seaduse § 12 lõike 1 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise eritoetuse suurus 135 eurot

õppekuus.

4) seaduse § 12 lõike 2 alusel kehtestatav üliõpilase vajaduspõhise õppetoetuse suurus taotleja

kuni 190,63-eurose kalendrikuu sissetuleku korral 440 eurot õppekuus, kalendrikuu sissetuleku

vahemiku 190,64 kuni 381,25 eurot korral 270 eurot õppekuus ja kalendrikuu sissetuleku

vahemiku 381,26 kuni 762,50 eurot korral 150 eurot õppekuus;

5) seaduse § 12 lõike 1 § 43 lõike 1 alusel kehtestatav doktoranditoetuse suurus 660 eurot

kalendrikuus;

(2) Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 77 lõike 3 alusel kehtestatav õpetaja ja § 771 lõike 4

alusel kehtestatav tugispetsialisti lähtetoetuse suurus on 15 979 eurot.

(3) Perehüvitiste seaduse § 41 lõike 1 alusel kehtestatav vanemahüvitise määr on 725 eurot

kalendrikuus.

(4) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 5 lõike 1 alusel kehtestatav puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste määr on 25,57 eurot kalendrikuus.

(5) Tööturumeetmete seaduse § 23 lõike 1 alusel kehtestatav töötutoetuse arvutamise aluseks

olev päevamäär on 11,69 eurot.

(6) Sotsiaalhoolekande seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 73 lõike 5 alusel kehtestatav psüühiliste erivajadustega inimeste erihoolekande

kogukonnas elamise teenust saama suunatud isiku omaosaluse maksimaalne maksumus

368 eurot kalendrikuus ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku omaosaluse

maksimaalne maksumus 368 eurot kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust

osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule,

ning ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isiku maksimaalne omaosalus 433 eurot

kalendrikuus, kui ööpäevaringset erihooldusteenust osutatakse hoolekandeasutuse ühes või igas

eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule või eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele

isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones;

2) seaduse § 131 lõike 3 alusel kehtestatav üksi elava isiku või perekonna esimese liikme

toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus;

3) seaduse § 1393 lõike 1 alusel kehtestatav üksi elava pensionäri toetuse saamise aluseks olev

pensioni määr, millest väiksema pensioni korral makstakse pensionäritoetust, 874 eurot

kalendrikuus ja pensionäritoetuse suurus 200 eurot kalendriaastas.

(7) Sotsiaalmaksuseaduse § 21 alusel kehtestatav sotsiaalmaksu maksmise aluseks olev

kuumäär on 725 eurot.

EELNÕU

(8) Muuseumiseaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 28 lõike 3 punkti 1 alusel kehtestatav 2024. aasta jooksul eksponeeritavate näituste

riigi tagatava näituse kahjuhüvitise kogusumma piirmäär 80 000 000 eurot;

2) seaduse § 28 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatav omavastutuse suurus 2000 eurot ühe näituse

kohta;

3) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse

„España Blanca y Negra. Hispaania maastikud Fortunist Picassoni“, mida eksponeeritakse

Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kadrioru kunstimuuseumis, vedamise ja

eksponeerimise kavandatav periood on 2024. aasta aprillist kuni 2024. aasta septembrini.

Näituse omanikud on Kataloonia Rahvuslik Kunstimuuseum, Kuninganna Sofia kunstikeskus,

Madridi linnamuuseum, Hispaania Romantismi muuseum, Picasso muuseum Barcelonas,

Malaga Carmen Thysseni muuseum ja erakogud;

4) seaduse § 28 lõike 3 punkti 3 alusel esitatav 10 000 000 eurot ületava väärtusega näituse

„Ladina-Ameerika kunst. Kolonialism, sürrealism, abstraktsioon”, mida eksponeeritakse

Sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum filiaalis Kumu kunstimuuseumis, vedamise ja

eksponeerimise kavandatav periood on 2024. aasta juunist kuni 2024. aasta novembrini.

Näituse omanik on The Phoebus Foundation (Belgia).

(9) Riigieelarve seaduse alusel kehtestatavad määrad on järgmised:

1) seaduse § 61 lõike 4¹ alusel kehtestatav Vabariigi Valitsuse antavate laenude ja

riigigarantiide suurim lubatud jääk 2 487 000 000 eurot;

2)  seaduse § 61 lõike 42 alusel kehtestatav valdkonna eest vastutava ministri antavate laenude

suurim lubatud jääk 10 000 000 eurot ja maksimaalne laenusumma 1 000 000 eurot;  

3) seaduse § 69 lõike 2 alusel kehtestatav riigi võlakohustuste suurim lubatud jääk 11 060 000

000 eurot.

(10) Välissuhtlemisseaduse § 20 punkti 5 alusel kehtestatud varaliste kohustuste piirmääraks,

millest alates välisleping peab olema ratifitseeritud Riigikogus, on kolm protsenti

eelarveaastaks ette nähtud kuludest riigiasutusele, kelle algatusel selline leping sõlmitakse.

(11) Tulumaksuseaduse § 235 lõike 2 alusel kehtestatav keskmine maksuvaba vanaduspension

on 776 eurot kalendrikuus.

§ 3. Kohaliku omavalitsuse üksustele tasandus- ja toetusfondi jaotamise põhimõtted

(1) Tasandusfondi toetus T arvutatakse järgmiselt:

T = (AK – AT) * k + ÜK + KK2024 + VT + TMK+EAMT+HRF, kus

=∑ ∗ ∗

11

=1

= 2023 ∗ 0,5 + 2022 ∗ 0,3 + 2021 ∗ 0,2 +

KK2024 = 0,715 * KK2023

VT = Veetee * D + VElanik * E + F

EELNÕU

HK = HISIK * HM

T – tasandusfondi suurus kohaliku omavalitsuse üksuses;

AK – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik keskmine tegevuskulu;

AT – kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslikud tulud;

k – toetustaseme koefitsient väärtusega 0,9 (kui AT > AK, siis k = 0);

(AK–AT)*k – kohaliku omavalitsuse üksusele arvestatud tulu- ja kulutasandus;

ÜK – kohaliku omavalitsuse üksusele 2018. aastal arvestatud ühinemisest

tingitud tulu- ja kulutasanduse summa vähenemist kompenseeriv lisatoetus

(antakse 2018–2025);

Cn – kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste

(7–18 eluaastat) arv, põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste

(19–64 eluaastat) arv, eakate (alates 65 eluaastast) arv, 65-84 eluaastas olevate

eakate arv ning alates 85 eluaastates eakate arv rahvastikuregistri andmetel

aasta alguse seisuga, asendushooldusel ja järelhooldusel olevate laste arv

2023. aasta 1. detsembri seisuga, määratud hooldajaga puudega laste arv

Sotsiaalministeeriumi andmetel ning munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arv

elukohajärgselt Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 2023. aasta 10. novembri

seisuga;

Pn – arvestuslik keskmine tegevuskulu ühe eelkooliealise, kooliealise,

põhikooliealise, tööealise, eaka, 65–84 eluaastas oleva eaka ning alates 85

eluaastas oleva eaka, asendushooldusel oleva lapse, järelhooldusel oleva lapse,

määratud hooldajaga puudega lapse ning munitsipaalgümnaasiumi õpilase

kohta eurodes;

Hn – elanike paiknemist arvestav tagamaalisuse koefitsient, millega korrutatakse

läbi 7–15-aastaste põhikooliealiste laste arv ja munitsipaalkoolide

gümnaasiumiõpilaste arv. Koefitsienti 1,0 ületavast väärtusest võetakse

arvesse 75 protsenti. Põhikooliealiste laste arvu parameetri väärtusest 10,36-

eurone osa korrutatakse koefitsiendi täisväärtusega ning parameetrite väärtuse

keskmise kasvuga. Tagamaalisuse koefitsiendid kohaliku omavalitsuse

üksuste lõikes on määratud valitsuskomisjoni ja omavalitsusliitude

koostöökogu delegatsiooni 2018. aasta riigieelarve läbirääkimiste õpp-

protokolli lisaga 3;

∑ ∗ ∗

11

=1

– kohaliku omavalitsuse üksuse eelkooliealiste arvu, kooliealiste arvu,

põhikooliealiste arvu, tööealiste arvu, eakate arvu, 65–84 eluaastas olevate

eakate arvu ning alates 85 eluaastas olevate eakate arvu, asendushooldusel

olevate laste arvu, järelhooldusel olevate laste arvu, määratud hooldajaga

puudega laste arvu ja munitsipaalgümnaasiumide õpilaste arvu ning iga

vastava näitaja osas ühe ühiku kohta arvutatud arvestusliku keskmise

tegevuskulu ja tagamaalisuse koefitsiendi korrutiste kogusumma eurodes;

EELNÕU

TM – kohaliku omavalitsuse üksusele laekunud üksikisiku tulumaks vastaval

aastal jagatud 11,96 ning korrutatud 11,89-ga ning millele on liidetud 2,5%

elanikele riiklikust pensionist laekunud tulust vastaval aastal;

– kohaliku omavalitsuse üksuse arvestuslik maamaks 2,5 protsenti üldise maa

ja 2 protsenti põllumajandusmaa maksustamise hinnast 2023. aastal eurodes,

millest on maha arvatud riiklikud soodustused ja maksuvabastused;

KK – kaevandamisõiguse tasu muutmise kompensatsioon vastaval aastal;

VT – püsiasustusega väikesaarte saarelisusest tingitud täiendav arvestuslik

kuluvajadus;

Veetee – regulaarseks ühenduseks kasutatava laevatatava veetee või väikesaarel asuva

sadama ja mandril või suursaarel asuva sadama vahelise maa pikkus

kilomeetrites;

D – arvestuslik kuluvajadus veetee kilomeetri kohta;

VElanik – püsiasustusega väikesaare elanike arv jooksva aasta alguse seisuga;

E – arvestuslik toetuse suurus ühe püsiasustusega väikesaare elaniku kohta;

F – arvestuslik baastoetus püsiasustusega väikesaare kohta. Kui elanike arv

väikesaarel on alla viie, arvestatakse baastoetust vastavalt elanike osakaalule

viiest;

TMK – tasandusfondist jaotatakse 1 241 000 eurot proportsionaalselt kohaliku

omavalitsuse üksustele 2023. aasta II poolaastal üle kantud tulumaksust ning

4 570 000 eurot proportsionaalselt kohaliku omavalitsuse üksuse elanike

riikliku pensioni tulust 2023. aasta II poolaastal ning asendushoolduse ja

matusetoetuse tulubaasi üle andmise ülemineku toetuseks 696 000 eurot Tartu

linnale ja 5000 eurot Muhu vallale;

EAMT – elanike arvu muutusest tingitud tasandusfondi vähenemise mõju

leevendamise toetust arvestatakse 20% vahest, mida kohaliku omavalitsuse

üksus oleks saanud 2024. aastal tulu- ja kulutasandusest juhul, kui tema

eelkooliealiste (0–6 eluaastat) arv, kooliealiste (7–18 eluaastat) arv,

põhikooliealiste (7–15 eluaastat) arv, tööealiste (19–64 eluaastat) arv ning

eakate (alates 65 eluaastast) arv vastaks 2019. aasta 1. jaanuari seisule,

võrreldes 2024. aasta 1. jaanuari seisuga tehtud arvutusega;

HRF – hooldusreformi toetust arvestatakse 6960 eurot iga erihoolekandest

üldhooldusele tulnud isiku kohta, kes kirjutati enne 2001. aastat

erihooldekodusse sisse, ning täiendavalt toetust arvestusega, et igal kohaliku

omavalitsuse üksusel oleks reformi tulemusena lisandunud vahendeid

tulubaasi prognoositavalt minimaalselt 379 eurot iga Sotsiaalkindlustusameti

andmetel 2023. aasta 1. oktoobri seisuga üldhooldusteenusel oleva isiku

kohta.

EELNÕU

(2) Riigieelarve seaduse § 48 lõike 1 nimetatud toetusfondi kuuluvad toetuse liigid on

üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus (380 718 065 eurot), huvihariduse ja huvitegevuse

toetus (10 250 000 eurot), koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus (16 000 000

eurot), kohalike teede hoiu toetus (29 313 000 eurot), üle antud endiste riigiteede toetus (78 694

eurot), raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus (2 650 000 eurot). Riigieelarve

seaduse § 51 nimetatud riikliku ülesande kulude katmise hüvitised on toimetulekutoetuse

maksmise hüvitis (38 581 640 eurot) ning rahvastiku-toimingute hüvitis (1 127 000 eurot).

(3) Kohaliku omavalitsuse üksustele riiklike rahvastikuregistritoimingutega seonduvate

ülesannete täitmise korraldamisega seotud kulude hüvitamise määrad menetlusjuhtumi kohta

on järgmised:

1) toimetulekutoetuse maksmise korraldamine 8,85 eurot;

2) sündide registreerimine 15,36 eurot;

3) elektroonilise avalduse alusel sündide registreerimine 4,19 eurot;

4) surmade registreerimine 9,31 eurot;

5) andmekogusse kandmiseks isikukoodi andmine 7,68 eurot;

6) Euroopa Liidust, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigist või Šveitsi Konföderatsioonist

pärit kodanikule elukoha esmakordsel registreerimisel Eestis isikukoodi andmine 4,19 eurot;

7) isaduse omaksvõtu registreerimine 15,36 eurot;

8) abielu registreerimine 58,66 eurot;

9) lahutuse registreerimine 42,37 eurot;

10) nime muutmise registreerimine 33,52 eurot;

11) soo muutmise registreerimine 11,17 eurot;

12) vaimuliku juhendamine 27,93 eurot;

13) veebikeskkonnast saadud avalduse alusel tõendi väljastamise kulude hüvitis 5,03 eurot;

14) rahvastikuregistri väljavõtte väljastamine 5,87 eurot;

15) mitmekeelse standardvormi ja sellele lisatava rahvastikuregistri väljavõtte või korduva

tõendi väljastamine, õigustatud huvi korral dokumendi väljastamine, korduva tõendi või muu

perekonnasündmuse dokumendi väljastamine ning perekonnaseisudokumentide ja kohtuotsuste

andmehõivekannete tegemine ja parandamine 16,76 eurot.

(4) Toetusfondi vahendite jaotamise arvnäitajad, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata

arvnäitajate väärtused ja arvnäitajate arvestamise alused kehtestab Vabariigi Valitsus

riigieelarve seaduse § 48 lõike 4 alusel kehtestatud määrusega.

§ 4. Riigieelarve liigendamise täpsusaste

2024. aasta riigieelarve liigendatakse täiseurodes.

§ 5. Riigieelarve vahendite liigenduse muutmine

(1) Ministril on õigus oma valitsemisala ja tulemusvaldkonna eelarve mahu piires muuta

riigieelarvega kindlaks määratud piirmääraga vahendite programmi tegevuse eelarvet viie

miljoni euro ulatuses, arvestades järgmist:

1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla nelja miljoni euro, on

seda lubatud muuta kuni 25 protsenti;

EELNÕU

2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on neli miljonit eurot või enam,

on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses:

918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht.

(2) Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala

investeeringuobjektide piirmääraga vahendite eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures

ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.

§ 6. Sõltumatute institutsioonide eelarved

(1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Riigikogu eelarvest moodustab Arenguseire Keskuse

eelarve 765 662 eurot, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni eelarve 150 224 eurot

ja Riigi Valimisteenistuse eelarve 4 283 880 eurot, millele lisandub eraldis Euroopa Parlamendi

valimise korraldamiseks ja läbiviimiseks summas 2 680 000 eurot.

(2) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

valitsemisala ettevõtluskeskkonna programmi piirmääraga vahendite mahust moodustab

Ohutusjuurdluse Keskuse eelarve 166 196 eurot.

(3) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 2 toodud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse piirmääraga vahendite mahust

moodustab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei eelarve 548

618 eurot.

§ 7. Kaitsekulu

Kaitsekulu on NATO meetodi järgi 1,33 miljardit eurot. Kaitsekulus sisalduvad lisaks iseseisva

kaitsevõime arendamiseks eraldatud vahenditele ka liitlastega seotud kulud ja

kaitseinvesteeringute programmi vahendid.

§ 8. Eesti Haigekassa eelarvepositsioon

Tervisekassa seaduse § 36 lõike 12 alusel kinnitatav Tervisekassa eelarvepositsioon on

järgmine:

1) 2024. aastal 23,1 eurot;

2) 2025. aastal -147,1 miljonit eurot;

3) 2026. aastal -194,6 miljonit eurot;

4) 2027. aastal -251,6 miljonit eurot.

§ 9. Eelarveaasta jooksul riigiteede üleandmisel kohalike omavalitsuste finantseerimine

EELNÕU

Eelarveaasta jooksul kohaliku omavalitsuse üksusele riigitee üleandmisel eraldab

Transpordiamet kohaliku omavalitsuse üksusele vahendid üle antud tee teehoiu kulude

katmiseks kuni jooksva eelarveaasta lõpuni.

§ 10. Tulude laekumise korralduse erisus

(1) Välisministeerium võib välisesinduse kasutuses olnud põhivara müügist ja Eestis välisriigile

selle diplomaatilise esinduse tarbeks müüdud põhivara eest laekunud vahenditest soetada

välisesindusele põhivara, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud

Rahandusministeeriumi.

(2) Kaitseministeerium võib tema käsutuses olevate kinnistute müügist laekunud vahenditest

soetada Kaitseministeeriumi valitsemisalale põhivara ja kaitseotstarbelisi varusid, olles

kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi.

(3) Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevad riigikoolid võivad oma tegevuses

kasutuses olnud vallasvara müügist laekunud vahenditest soetada koolile põhitegevuseks

vajalikku vara, olles kavandatavast tehingust eelnevalt teavitanud Rahandusministeeriumi.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus 2023

(allkirjastatud digitaalselt)

Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 16 787 369 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 0

sh riigisisene käibemaks 350 519 0 Saadud toetused 1 744 938 0 Riigilõivud 92 478 0 Tulu majandustegevusest 356 549 0 Tulu põhivara ja varude müügist 45 435 0 Trahvid ja muud varalised karistused 21 081 0 Keskkonnatasud 140 351 0 Muud tulud 47 907 0 Intressi- ja omanikutulud 249 888 0

KULUD -17 668 032 -4 686 896 sh põhivara amortisatsioon -347 165 0

TULUDE JA KULUDE VAHE -880 663 -4 686 896 INVESTEERINGUD -816 476 -474 092 FINANTSEERIMISTEHINGUD 919 445 -184 845

0,0000001

RIIGIKOGU Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD -35 065 -21 779 sh käibemaks -1 486 0

INVESTEERINGUD -4 993 -4 093 sh käibemaks -900 0

0,0000001

VABARIIGI PRESIDENDI KANTSELEI Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 28 0 Tulu majandustegevusest 28 0

KULUD -5 990 -4 953 sh käibemaks -304 0

0,0000001

RIIGIKONTROLL Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD -6 011 -5 544 sh käibemaks -248 0

0,0000001

ÕIGUSKANTSLERI KANTSELEI Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD -3 512 -3 230 sh käibemaks -141 0

0,0000001

RIIGIKOHUS Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 351 0 Saadud toetused 38 0 Riigilõivud 310 0 Tulu majandustegevusest 3 0

KULUD -6 911 -4 178 sh käibemaks -132 0

0,0000001

VABARIIGI VALITSUS Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

KULUD -3 131 486 -784 617 Euroopa Liidu makse -357 725 0 Vabariigi Valitsuse reservid -121 767 -121 767 Kohaliku omavalitsuse üksuste toetusfond -566 305 -527 724 sh riikliku ülesande kulude hüvitamiseks -39 709 -1 127 Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvete tasandusfond -135 126 -135 126 Kohaliku omavalitsuse üksustele edasiantavad maksud -1 950 563 0

0,0000001

RIIGIKANTSELEI Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 6 043 0 Saadud toetused 6 043 0

KULUD -24 305 -13 338 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -21 976 -13 338

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 976 -13 338

Vabariigi Valitsuse ja peaministri tegevuse toetamine -21 976 -13 338 Käibemaks -2 328 0

0,0000001

HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 126 848 0 Saadud toetused 114 951 0 Riigilõivud 66 0 Tulu majandustegevusest 11 788 0 Muud tulud 29 0 Intressi- ja omanikutulud 14 0

KULUD -1 104 532 -907 115 Tulemusvaldkond: EESTI KEEL JA EESTLUS -11 275 -8 613

Keeleprogramm -11 275 -8 613 Eesti keele maine ja staatuse tugevdamine -1 022 -1 022 Keeletaristu ja keeletehnoloogia arendamine -5 827 -4 877 Eesti keele õppe toetamine ja oskuse hindamine ning mitmekeelsus

-4 427 -2 715

Tulemusvaldkond: TARK JA TEGUS RAHVAS -832 990 -685 153 Haridus- ja noorteprogramm -832 990 -685 153

Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine -26 814 -22 221 Juurdepääsu tagamine üld- ja kutseharidusele -309 709 -288 759 Juurdepääsu tagamine kõrgharidusele -274 683 -268 729 Täiskasvanuhariduse arendamine ja õppimisvõimaluste loomine

-19 149 -151

Hariduse rahvusvahelise konkurentsivõime edendamine -40 480 -1 685 Õppekava ja koolikorralduse arendustegevused -28 961 -20 699 Võrdsete võimaluste tagamine hariduses -77 380 -69 970 Õpetajate ja haridusasutuste juhtide arengu toetamine -6 255 -365 Kutsesüsteemi arendamine ja oskuste prognoosisüsteem OSKA

-4 327 -1 388

Õppe seostamine tööturu vajadustega -32 902 -5 236 Noorte ettevõtlikkuse ja omaalgatuste toetamine (HOOG)

-2 570 -191

Noorte kodanikuosaluse toetamine ja õiguste kaitsmine (OSA)

-853 -853

Noorsootöö kättesaadavuse ja kvaliteedi arendamine (ISE)

-4 642 -4 465

Noortele ühiskonnas võrdsete võimaluste tagamine (KINDLUS)

-4 263 -440

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS

-233 060 -203 955

Teadussüsteemi programm -215 878 -202 305 Teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamine -200 486 -186 966 Teadustaristu kvaliteedi ja kättesaadavuse kindlustamine -15 391 -15 339

Teadmussiirde programm -17 183 -1 650 Sektoritevahelise teadmussiirde toetamine -17 183 -1 650

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -9 874 -9 394 Arhiivindusprogramm -9 874 -9 394

Arhivaalide kogumine, säilitamine ja juurdepääsu tagamine

-9 874 -9 394

Käibemaks -17 333 0 INVESTEERINGUD -23 636 -13 968 Haridusvõrgu korrastamine ja arendamine (sh RKAS vahendid)

-10 814 -10 814

Muud investeeringud kokku -5 754 -3 154 Käibemaks -7 068 0

FINANTSEERIMISTEHINGUD 245 -7 Laenunõuded 253 0 Laenukohustised -7 -7 Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt -1 0

0,0000001

JUSTIITSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 45 114 0 Saadud toetused 3 171 0 Riigilõivud 29 235 0 Tulu majandustegevusest 2 935 0 Trahvid ja muud varalised karistused 861 0 Muud tulud 8 912 0

KULUD -230 708 -172 004 Tulemusvaldkond: ÕIGUSRIIK -218 127 -172 004

Usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum -218 127 -172 004 Õiguspoliitika kujundamine ja õigusloome kvaliteedi tagamine

-9 478 -9 327

Intellektuaalse omandi valdkonna rakendamine -4 903 -2 380 Kriminaalpoliitika kujundamine ja elluviimine, sh ennetus

-39 537 -27 148

Karistuste täideviimise korraldamine -76 631 -74 511 Õigusemõistmise, õigusregistrite ja õigusteenuste tagamine

-85 595 -57 085

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -1 984 -1 552 Käibemaks -12 582 0

INVESTEERINGUD -1 386 -1 116 sh käibemaks -250 0

0,0000001

KAITSEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 135 618 0 Saadud toetused 114 351 0 Tulu majandustegevusest 1 360 0 Tulu põhivara ja varude müügist 19 661 0 Trahvid ja muud varalised karistused 205 0 Muud tulud 40 0

KULUD -1 110 818 -844 050 Tulemusvaldkond: JULGEOLEK JA RIIGIKAITSE -1 015 938 -844 050

Sõjaline riigikaitse ja heidutus -1 015 938 -844 050 Väeloome: muud üksused -553 706 -401 911 Kaitsevalmidus -17 090 -12 356 Kaitsetahe -31 017 -30 609 Liitlaste kaasamine ja rahvusvaheline koostöö -43 644 -43 278 Luure ja eelhoiatus -57 846 -57 846 Riigikaitseliste investeeringute korraldus -13 795 -12 046 Riigikaitseline inimvara -56 458 -56 120 Väeloome: maavägi -186 330 -176 389 Väeloome: merevägi -21 828 -20 262 Väeloome:õhuvägi -22 491 -21 502 Liitlaste kohalolek Eestis -11 734 -11 731

Käibemaks -94 880 0 INVESTEERINGUD -454 048 -309 641 Hoonete ja rajatiste soetus ning renoveerimine -83 441 -64 247 Liitlaste taristu -26 533 -26 533 Kaitseotstarbeline erivarustus -192 492 -192 492 Muud investeeringud -13 555 -13 555 Lääne-Eesti meetme õhuseireseadmed -28 300 0 Kirde-Eesti meetme radari taristu -11 507 0 Muud investeeringud kokku -29 836 -12 815

Käibemaks -68 385 0 0,0000001

KLIIMAMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 1 270 993 0 Saadud toetused 693 589 0 Riigilõivud 36 232 0 Tulu majandustegevusest 293 115 0 Tulu põhivara ja varude müügist 15 0 Trahvid ja muud varalised karistused 574 0 Keskkonnatasud 139 327 0 Muud tulud 26 855 0 Intressi- ja omanikutulud 81 286 0

KULUD -1 187 951 -193 769 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

-3 678 -3 503

Kalandus -3 678 -3 503 Kalavarude ja -püügi haldamise ning kaitse korraldamine

-3 678 -3 503

Tulemusvaldkond: KESKKOND -241 895 -70 503 Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm -241 895 -70 503

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

-133 578 -1 989

Õhukvaliteedi parendamine -12 109 -4 667 Kiirgusohutuse tagamine -1 611 -1 242 Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine -12 515 -1 488 Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

-2 757 -1 051

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine -2 878 -1 792 Jäätmemajanduse korraldamine -7 014 -3 933 Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine -2 008 -1 575 Merekeskkonna kaitse suunamine -2 890 -2 700 Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine -15 938 -12 597 Elurikkuse kaitse tagamine -17 439 -10 278

Metsanduse arengu suunamine -13 468 -12 936 Ilmaandmete, -prognooside ja -hoiatuste tagamine -4 885 -3 423 Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine -7 028 -5 864 Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele -5 779 -4 967

Tulemusvaldkond: ENERGEETIKA -78 681 -5 419 Energeetika ja maavarade programm -78 681 -5 419

Elektri- ja gaasivarustuse tagamine -540 -518 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne -263 -253 Transpordikütuste valdkonna reguleerimine -148 -140 Energiatõhususe suurendamine -5 414 -360 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises -69 133 -1 399 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine -1 153 -986 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents

-2 029 -1 762

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS

-160 425 -5 835

Ehitus -160 425 -5 835 E-ehitus -5 365 -1 148 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

-1 540 -723

Eluasemepoliitika -153 520 -3 964 Tulemusvaldkond: TRANSPORT -687 056 -108 509

Transpordi ja liikuvuse programm -687 056 -108 509 Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid -18 572 -15 236 Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid -10 304 -10 296 Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -227 758 -71 704 Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond -41 259 -231 Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid -376 966 -729 Ohutu ja säästlik transpordisüsteem -12 197 -10 312

Käibemaks -16 215 0 INVESTEERINGUD -178 048 -74 387 Rail Baltic arendus -20 247 0 Libatse - Nurme 2 + 2 realine tee -22 100 0 Riigimaanteede remondi koondprojekt -62 799 -59 869 Muud investeeringud kokku -41 441 -14 518

Käibemaks -31 462 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -10 650 -4 800

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -4 000 -4 000 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -6 650 -800

0,0000001

KULTUURIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 13 315 0 Saadud toetused 10 936 0 Riigilõivud 7 0 Tulu majandustegevusest 2 372 0

KULUD -360 181 -289 417 Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -16 355 -5 242

Lõimumis-, sh kohanemisprogramm -16 355 -5 242 Lõimumis-, sh kohanemispoliitika kujundamine ja rakendamine

-16 130 -5 017

Rahvuskaaslaste toetamine -225 -225 Tulemusvaldkond: KULTUUR JA SPORT -341 684 -284 175

Kultuuriprogramm -295 217 -241 772 Loovisikute toetamine ja tunnustamine -3 559 -291 Kirjanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -10 410 -7 292 Etenduskunstide poliitika kujundamine ja rakendamine -48 196 -41 945 Audiovisuaalpoliitika kujundamine ja rakendamine -20 604 -16 717

Muusikapoliitika kujundamine ja rakendamine -18 345 -14 457 Kunstipoliitika kujundamine ja rakendamine -6 483 -2 768 Arhitektuuri ja disaini poliitika kujundamine ning rakendamine

-2 630 -368

Meediapoliitika kujundamine ja rakendamine -44 145 -44 145 Raamatukogupoliitika kujundamine ja rakendamine -36 614 -36 614 Rahvakultuuripoliitika kujundamine ja rakendamine -11 414 -7 651 Muuseumi- ja muinsuskaitsepoliitika kujundamine, rakendamine

-53 122 -49 026

Kultuurivaldkonna digiteerimine -20 -20 Kultuurivaldkonna rahvusvahelistumise edendamine -7 621 -7 547 Loomemajanduspoliitika kujundamine ja rakendamine -1 830 0 Kultuuri valdkondadeülene tugi- ja arendustegevus -30 223 -12 931

Spordiprogramm -46 467 -42 403 Saavutusspordi toetamine ja arendamine -42 940 -38 877 Ausa spordi ja sporditurvalisuse toetamine ning arendamine

-279 -279

Organiseeritud liikumisharrastuse edendamine -3 247 -3 247 Käibemaks -2 142 0

INVESTEERINGUD -43 -43 0,0000001

MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 271 265 0 Saadud toetused 245 420 0 Riigilõivud 5 543 0 Tulu majandustegevusest 19 853 0 Trahvid ja muud varalised karistused 33 0 Muud tulud 83 0 Intressi- ja omanikutulud 334 0

KULUD -1 416 310 -189 321 Tulemusvaldkond: DIGIÜHISKOND -149 041 -60 054

Digiühiskonna programm -149 041 -60 054 Digiriigi arenguhüpped -3 025 -1 530 Digiriigi alusbaasi kindlustamine -94 711 -43 540 Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine -1 526 -1 017

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

-327 -302

Küberturvalisuse tagamine -14 241 -10 661 Õigusruumi tagamine -3 105 -2 724 Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine -25 226 -140 5G taristu ja teenuste arendamine -6 881 -140

Tulemusvaldkond: TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS

-283 134 -122 198

Teadmussiirde programm -113 925 -76 175 Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine

-111 029 -75 741

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse arendamine

-2 897 -434

Ettevõtluskeskkond -169 209 -46 023 Ettevõtete konkurentsivõime ja ekspordi edendamine -127 427 -14 919 Tehnoloogia- ja arendusmahukate investeeringute soodustamine

-8 711 -8 625

Ettevõtluse arendamise soodustamine -33 070 -22 479 Tulemusvaldkond: HEAOLU -961 815 -7 068

Tööturuprogramm -959 537 -5 675 Tööturuvaldkonna arendamine -1 160 -1 136 Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -952 247 -530

Tööelu kvaliteedi arendamine -6 130 -4 008 Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -2 278 -1 393

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine -1 552 -799 Võrdse kohtlemise valdkonna arendamine -726 -594

Käibemaks -22 319 0 INVESTEERINGUD -34 267 -14 177 IT investeeringud -28 303 -14 177

Käibemaks -5 964 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD -186 145 -180 000

Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes -80 000 -80 000 Finantseerimistegevuseks antud sihtfinantseerimine -106 145 -100 000

0,0000001

RAHANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 14 297 187 0 Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 14 088 740 0 Saadud toetused 27 933 0 Riigilõivud 670 0 Tulu majandustegevusest 836 0 Tulu põhivara ja varude müügist 53 0 Trahvid ja muud varalised karistused 370 0 Muud tulud 10 720 0 Intressi- ja omanikutulud 167 865 0

KULUD -429 257 -120 680 Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -422 502 -120 680

Riigi rahandus -315 038 -62 090 Eelarvepoliitika kujundamine -14 413 -5 579 Riigi rahaasjade korraldamine ja järelevalve -242 089 -1 476 Maksu- ja tollipoliitika kujundamine -1 698 -1 692 Maksu- ja tollikorraldus -56 839 -53 344

Halduspoliitika -99 424 -50 708 Riigihalduse ja personalipoliitika kujundamine -25 909 -3 123 Tugiteenuste pakkumine ja toetuste rakendamine RTKs -21 376 -11 669

IKT valdkonna arendamine ja korraldamine RMITis -30 583 -16 425 Ministeeriumite ühishoone kesksete tugiteenuste korraldamine

-8 648 -8 544

Riiklik statistika ja vastava poliitika kujundamine -12 909 -10 948 Finantspoliitika -8 040 -7 882

Finantspoliitika kujundamine -1 270 -1 265 Rahandusteabe poliitika kujundamine -6 771 -6 617

Käibemaks -6 755 0 INVESTEERINGUD -30 679 -19 375 IT investeeringud -22 602 -19 136 Muud investeeringud kokku -2 640 -240

Käibemaks -5 438 0 FINANTSEERIMISTEHINGUD 1 112 095 -38

Laenunõuded 7 050 0 Pikaajalised finantsinvesteeringud, sh osalused rahvusvahelistes organisatsioonides

-26 910 0

Laenukohustised 1 131 962 -38 Käibemaksukulu finantseerimistehingutelt -8 0

0,0000001

REGIONAAL- ja PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI VALITSEMISALA

Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 444 058 0 Saadud toetused 406 724 0

Riigilõivud 1 564 0 Tulu majandustegevusest 12 759 0 Tulu põhivara ja varude müügist 21 500 0 Trahvid ja muud varalised karistused 13 0 Keskkonnatasud 1 024 0 Muud tulud 84 0 Intressi- ja omanikutulud 390 0

KULUD -736 196 -235 887 Tulemusvaldkond: PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS

-495 218 -68 000

Põllumajandus, toit ja maaelu -481 860 -65 131 Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine -64 231 -3 980 Taimetervise, loomade tervise ja heaolu tagamine -26 835 -10 046 Maa- ja rannapiirkonna arendamine -46 418 -4 431 Toiduohutus -11 597 -9 024 Maakasutus -10 253 -2 122 Maaparandus -12 143 -3 282 Sordiaretus ja taimne paljundusmaterjal -12 071 -8 530 Põllumajandusloomade aretus -5 232 -5 042 Põllumajandustootjate ja toiduainetööstuste konkurentsivõime

-116 136 -8 139

Põlvkondade vahetus -17 397 -485 Riskijuhtimine ja põllumajandusturgude tasakaal -118 571 -2 779 Ühistegevus ja koostöö -2 538 -761 Ekspordivõimekus ja Eesti toidu kuvand -2 019 -1 127 Mahepõllumajandus -36 419 -5 382

Kalandus -13 358 -2 869 Kutseline kalapüük -5 271 -1 040 Vee-elusressursside töötlemine -3 334 -399 Vesiviljelus -1 044 -165 EMKFi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine -2 639 -213 Kalavarude haldamine ja kaitse -1 071 -1 052

Tulemusvaldkond: TÕHUS RIIK -103 264 -37 413 Regionaalpoliitika -103 264 -37 413

Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng

-53 453 -19 944

Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine -30 929 -2 055 Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

-4 816 -4 759

Maatoimingute korraldamine -6 342 -3 729 Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

-7 725 -6 926

Tulemusvaldkond: TRANSPORT -130 490 -130 473 Ühistransport -130 490 -130 473

Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine -130 490 -130 473 Käibemaks -7 224 0

INVESTEERINGUD -6 134 -3 015 sh käibemaks -568 0

FINANTSEERIMISTEHINGUD 3 900 0 Laenunõuded 3 900 0

0,0000001

SISEMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 88 309 0 Saadud toetused 44 490 0 Riigilõivud 16 428 0 Tulu majandustegevusest 3 712 0 Tulu põhivara ja varude müügist 3 963 0

Trahvid ja muud varalised karistused 19 015 0 Muud tulud 702 0

KULUD -534 034 -458 991 Tulemusvaldkond: SISETURVALISUS -491 900 -443 212

Siseturvalisus -491 900 -443 212 Turvalise keskkonna kujundamine -16 265 -15 830 Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine -13 652 -12 227 Tegevus- ja relvalubade väljaandmine -2 283 -2 099 Siseturvalisuse vabatahtlike kaasamine -4 315 -4 295 Hädaabi- ja infoteadete vastuvõtmine ning abi väljasaatmine

-11 701 -10 945

Süüteomenetluse tõhustamine -43 284 -41 640 Avaliku korra tagamine -75 107 -71 478 Demineerimine -4 559 -4 258 Päästmine maismaal ja siseveekogudel -85 363 -80 737 Abi osutamine Eesti päästepiirkonnas -15 912 -12 279 Põhiseadusliku korra tagamine -43 664 -43 473 Raske ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus -41 060 -37 405 Elanikkonnakaitse, kriisideks valmisolek ja kriiside lahendamine

-4 074 -3 843

Piirihaldus -55 385 -42 066 Objektivalve ja isikukaitse -9 865 -9 712 Rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning elluviimine

-10 818 -7 785

Isikute tõsikindel tuvastamine ja dokumentide väljaandmine

-19 640 -11 943

Migratsioonijärelevalve -7 295 -6 106 Tasemeõpe ja täienduskoolitus Sisekaitseakadeemias -22 910 -20 723 Sisekaitseakadeemia teadus-, arendus- ja innovatsioonitegevus

-2 749 -2 740

IKT teenuste pakkumine SIMi valitsemisalast väljapoole -1 999 -1 628

Tulemusvaldkond: SIDUS ÜHISKOND -17 759 -15 778 Kogukondlik Eesti -5 215 -4 415

Kogukondliku arengu toetamine -4 410 -3 611 Usuvabaduse tagamine -805 -803

Nutikas rahvastikuarvestus -7 357 -6 177 Rahvastikuregistri andmekvaliteedi tõstmine -4 001 -3 438 Rahvastikuregistri kasutusmugavuse parandamine -3 356 -2 738

Erakondade rahastamine -5 187 -5 187 Erakondade rahastamine -5 187 -5 187

Käibemaks -24 375 0 INVESTEERINGUD -66 078 -25 322 Transpordivahendid -30 543 -11 942 Muud investeeringud kokku -24 311 -13 381 Käibemaks -11 224 0

0,0000001

SOTSIAALMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 74 743 0 Saadud toetused 66 039 0 Riigilõivud 424 0 Tulu majandustegevusest 7 788 0 Trahvid ja muud varalised karistused 10 0 Muud tulud 483 0

KULUD -7 216 208 -327 940 Tulemusvaldkond: HEAOLU -4 709 982 -121 622

Tööturuprogramm -17 262 -2 112

Aktiivsed ja passiivsed tööturumeetmed -347 0 Tööelu kvaliteedi arendamine -16 503 -1 777 Erivajadustega inimeste toimetulek ja tööalane tegevus -412 -335

Vanemaealiste programm -3 537 091 -6 416 Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine

-651 -132

Pensionisüsteemi kujundamine ja hüvitiste maksmine -3 536 440 -6 284 Sotsiaalhoolekande programm -154 107 -68 315

Pikaajalise hoolduse poliitika kujundamine, KOV võimestamine

-14 072 -4 138

Hoolekande kättesaadavuse tagamine, toimetuleku toetamine

-140 034 -64 178

Laste ja perede programm -1 000 876 -44 150 Hüvitised ja toetused lastele ja peredele -950 781 -5 624 Abivajavaid lapsi ja peresid toetavad teenused -34 164 -27 051 Lapsi ja peresid toetavate meetmete arendamine ja pakkumine

-2 439 -2 045

Laste ja perede ning ohvriabi valdkonna arendamine -5 072 -3 031 Teenused ohvritele ja vägivallatsejatele -8 420 -6 399

Soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programm -646 -628 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik -646 -628

Tulemusvaldkond: TERVIS -2 498 922 -206 318 Tervist toetava keskkonna programm -9 763 -6 624

Tervist toetava ning parendava keskkonna kujundamine -1 003 -977

Vee, õhu ning müra ja kiirgusega seotud terviseriskid -3 052 -2 019 Kemikaalide ohutus ja riskide vähendamine -977 -936 Toodete ja teenuste ohutus ja riskide vähendamine -4 731 -2 692

Tervist toetavate valikute programm -26 100 -23 906 Terviseriskide ennetamise ja tervise edendamise korraldamine

-8 695 -7 191

Vaimse tervise edendamine -3 745 -3 711 Tasakaalustatud toitumise ja füüsilise aktiivsuse edendamine

-1 206 -553

Uimastite tarvitamise ennetamine ja vähendamine -5 418 -5 416 Nakkushaiguste leviku tõkestamine (HIV, TB ja hepatiidid)

-7 037 -7 036

Inimkeskse tervishoiu programm -2 463 059 -175 788 Inimkeskse tervishoiu valdkonna arendamine -3 514 -3 201 Inimeste terviseharitus ja põhiõiguste kaitse -46 233 -14 863 Personali võimekus, juhtimine ja vastutus -7 605 -5 430 Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine -11 421 -8 029 Tervisesüsteemi kvaliteet ja patsiendiohutus -2 840 -2 436 Tervise ebavõrdsuse vähendamine ja ravikindlustuse tagamine

-2 378 335 -134 682

Ravimite ja meditsiiniseadmete valdkonna arendamine -922 -899 Ravimite, verepreparaatide, meditsiiniseadmete kättesaadavus

-9 461 -3 954

Nakkushaiguste leviku tõkestamine (vaktsineerimine, AMR)

-2 728 -2 293

Käibemaks -7 304 0 INVESTEERINGUD -11 375 -5 725

sh käibemaks -1 970 0 0,0000001

VÄLISMINISTEERIUMI VALITSEMISALA Eelarve kokku Sealhulgas

piirmääraga vahendid

TULUD 13 497 0 Saadud toetused 11 254 0

Riigilõivud 2 000 0 Tulu põhivara ja varude müügist 243 0

KULUD -128 555 -110 084 Tulemusvaldkond: VÄLISPOLIITIKA -127 524 -110 084

Välispoliitika ja arengukoostöö programm -127 524 -110 084 Eesti julgeolekukeskkonna tugevdamine -29 741 -27 735 Eesti välispoliitiline osalus globaalsetes teemades -22 353 -20 348 Juriidiliste, konsulaar-, sanktsiooni- ja strateegilise kauba küsimuste lahendamine

-20 117 -18 112

Eesti välismajandushuvide edendamine ja kaitse -22 601 -12 178 Arengukoostöö ja humanitaarabi koordineerimine -32 713 -31 711

Käibemaks -1 031 0 INVESTEERINGUD -5 789 -3 230

sh käibemaks -482 0

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja Riigi

eelarvestrateegia 2024-2027 esitamine

Austatud härra Peterkof

Esitame Vabariigi Valitsuse 26. septembri Vabariigi Valitsuse istungi päevakorda võtmiseks

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu ja Riigi eelarvestrateegia 2024-2027.

Esitatavatest materjalidest puudub kohtute haldamise nõukoja arvamus, kuna nõukoda ei ole

kogunenud riigieelarve eelnõu valmimise ja riigieelarve seaduse eelnõu Vabariigi Valitsusele

esitamise vahelisel ajal. Esitame nõukoja arvamuse esimesel võimalusel, kui oleme selle

saanud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisad:

1. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, 11 lehel;

2. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskiri, 589 lehel;

3. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tekstiparagrahvid, 7 lehel;

4. Riigi eelarvestrateegia 2024-2027, 263 lehel;

5. Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste kokkuvõte, 9 lehel;

6. Eesti Linnade ja Valdade Liidu läbirääkimiste töörühmade arutelu kokkuvõte, 63 lehel;

7. Regionaalministri kiri Rahandusministrile, 1 lehel;

8. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli eelnõu 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

kohta, 1 lehel;

9. Vabariigi Valitsuse istungi protokolli eelnõu Riigi eelarvestrateegia 2024-2027 kohta, 1

lehel.

Anu Kikas 58851320 [email protected]

Meie 26.09.2023 nr 1.1-10.1/6043-1

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

1

VALITSUSKOMISJONI JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2024-2027 JA 2024. A RIIGIEELARVE LÄBIRÄÄKIMISTE

PROTOKOLL

September, 2023

Läbirääkimiste poolteks on Vabariigi Valitsuse poolt moodustatud valitsuskomisjon1 ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad2.

Pooled juhinduvad oma tegevuses Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõtetest, põhiseaduse paragrahvidest 154 ja 157, Eesti Vabariigi seadustest, poolte poolt kinnitatud läbirääkimiste töökorrast3, riigi eelarvestrateegia 2024-2027 ja 2024. a riigieelarve läbirääkimistel arutletust ning otsustest ja käesolevate läbirääkimiste käigus vastu võetud otsustest.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu lähtealused läbirääkimistel:

Läbirääkimiste põhieesmärk on kohalikele omavalitsustele stabiilse, seadustele ning Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale põhineva tulubaasi kindlustamine, mis tagaks kohalikule omavalitsusele seadustega ja seaduste alusel pandud ülesannete täitmiseks vajaliku tulubaasi ning võimaldaks kohalikuks arenguks vajalikud investeeringud ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu.

1. Kohaliku omavalitsuse osakaalu, otsustusõiguse ja vastutuse suurendamine ühiskonnaelu juhtimisel ja korraldamisel, kohalike omavalitsuste poolt osutatavate avalike teenuste kättesaadavuse parandamine ja kvaliteedi tõstmine.

2. Riigikohtu üldkogu 2010. aasta 16. märtsi otsuse 2009. aasta lisaeelarve kohta (kohtuasi nr 3-4-1- 8-09) seisukohad ning OECD ja CLRAE ettepanekud omavalitsuste finantsautonoomia suurendamiseks, partnerluse arendamiseks ja omavalitsuste koostöö suurendamiseks.

3. Kohalike omavalitsuste tegevustingimuste kujundamisel, reformide kavandamisel ja läbiviimisel Euroopa kohaliku omavalitsuse harta põhimõttest lähtumine.

4. Enamuse riigieelarvest eraldatavate toetuste integreerimine kohalike omavalitsuste tulubaasiga, mis jaotatakse maksutulude ja tasandusfondi kaudu.

5. Taastada 2009. aastani kehtinud omavalitsuste spordi ja noorsootöö valdkonna ülesannete, koos nende kulude katteks kohalikku eelarvesse laekuva tulumaksu osa ja tasandusfondi taastamine 2009. aasta kärbete eelsele tasemele. Arvestades vahepealseid muudatusi kodualuse maa maksustamisel ja lisanduvate ülesannete täitmiseks tulumaksu eraldamise määra tõstmist näha alates 2023. aastast üksikisiku brutotulust tulumaksuna kohalikku eelarvesse laekuva osa määraks 12,18% koos tasandusfondi mahu proportsionaalse kasvuga.

6. Kohalike omavalitsuste poolt täidetavate riiklike ülesannete eristamine õigusaktides ja rahastamine kulupõhiselt riigieelarvest.

7. Kohalike omavalitsuste koostöö edendamiseks, haldussuutlikkuse tõstmiseks ning teenuste efektiivsemaks osutamiseks analüüsida seadusandlust ja täpsustada seda valdkondades, kus omavalitsuste koostöö on otstarbekam, kindlustades koostöö võimalikkuse erineva suurusega territooriumil ja erineva arvu omavalitsuste vahel.

8. Omavalitsuspoliitika põhimõtete ja suundade avamine riigi strateegiadokumentides.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/303072018004?leiaKehtiv 2 https://www.elvl.ee/2024_uldinfo 3 https://www.elvl.ee/vabariigi-valitsuse-ja-eesti-linnade-ja-valdade-liidu-vahelise-eelarve-labiraakimiste-tookord

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

2

KOHALIKE OMAVALITSUSTE EELARVE PÕHINÄITAJAD JA INDIKATIIVSED MAHUD

Tabel 1. Kohalike omavalitsuste tulubaasi põhinäitajad

2023.a RM suveprognoos (mln eurot)

KOV EELARVED 2019 2020 2021 2022 2023* 2024* 2025* 2026* 2027*

TULUD KOKKU 2 270 2 350 2 506 2 726 3 068 3 156 3 344 3 528 3 635

- Tulumaks 1 215 1 262 1 355 1 526 1 701 1 869 1 984 2 082 2 175

- Muud maksutulud 79 84 86 75 79 78 83 88 93

- Tasandusfond 102 107 107 107 107 1354 1295 129 129

KULUD KOKKU -2 289 -2 366 -2 642 -2 833 -3 187 -3 278 -3 466 -3 628 -3 750

KOV tasakaal -19 -15 -136 -106 -119 -122 -122 -100 -114

KOV sektor tasakaal -12 9 -92 -92 -123 -135 -135 -109 -119

Võlakoormus 779 983 987 1 042 1 149 1 314 1 482 1 596 1 723

Likviidne vara 232 395 280 241 230 273 318 332 345

SKP (mld eurot) 28,0 27,4 31,2 36,0 38,8 41,4 43,7 45,8 47,9

Suhtarvud ja kasvud

KOV eelarve tulud SKP-st 8,1% 8,6% 8,0% 7,6% 7,9% 7,6% 7,6% 7,7% 7,6%

KOV sektor koondtasakaal SKP-st -0,04% 0,03% -0,30% -0,26% -0,32% -0,32% -0,31% -0,24% -0,25%

KOV koondvõlg SKP-st 2,8% 3,6% 3,2% 2,9% 3,0% 3,2% 3,4% 3,5% 3,6%

KOV eelarve tulude kasv 8,9% 3,5% 6,6% 8,8% 12,5% 2,9% 6,0% 5,5% 3,0%

KOV eelarve maksutulude ja tasandusfondi kasv

9,3% 4,1% 6,5% 10,3% 10,5% 10,4% 5,5% 4,7% 4,3%

* Prognoos

4 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 5 Tulumaksumuudatused hakkavad kehtima 1. veebruarist arvestatuna jaanuarikuu väljamaksetelt. Jaanuarikuu raha on eraldi toetusreana tasandusfondis ainult 2024. a jaoks.

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

3

LÄBIRÄÄKIMISTE TULEMUSED Tabel 3. Omavalitsuste tulubaasi ja toetusfondi toetuste 2024. a RE eelnõu ja RES perioodi 2024-2027 indikatiivsed mahud6.

2023 eelarve 2024 eelarve eelnõu7

RES 2025 RES 2026 RES 2027 ELVL esitatud lisavahendite taotlus RES 2024-2027 ja 2024.a

RE8

ELVLi poolne kokkulepe või

eriarvamus

1. Tulubaas

Residendist füüsilise isiku tulumaksuosa 11,96% 11,89% 11,89% 11,89% 11,89%

2024.a 12,29% 2025.a 12,29% 2026.a 12,29% 2027.a 12,29%

Eriarvamus. Seaduse

muudatusele ei andnud ELVL kooskõlastust.

Residendist füüsilise isiku riikliku pensioni tulumaksu osa

0 2,5% 2,5% 2,5% 2,5%

Eriarvamus. Seaduse

muudatusele ei andnud ELVL kooskõlastust.

KOV tasandusfond koos muudest allikatest lisanduvate summadega

107,37 mln 135,1 mln9 129,3 mln10 129,3 mln 129,3 mln Valemi uuendamine Eriarvamus.

Ei ole teada uue valemi mõju

2. Toetusfond

Hariduse- ja noorsootöö valdkond

Üldhariduskoolide pidamiseks antav toetus11, sh:

468,3 mln 468,3 mln 468,3 mln 468,3 mln 468,3 mln Eriarvamus

- Õpetajate tööjõukulude toetus 393,0 mln Õpetajate palk kasvab, summa

6 Eelarve numbrid on enamuses ümardatud mln täpsusega. 7 Toetuste suurused RES 2024–2027. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2024. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 8 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav https://www.elvl.ee/2024_uldinfo 9 Sisaldab tulubaasi üle antud osa asendushoolduse toetusest, matusetoetusest ja pikaajalise hoolduse toetusest. Lisaks tasandusfondi suurendus KOVide tulumaksuosa vähendamisel. 10 Tulumaksumuudatused hakkavad kehtima 1. veebruarist arvestatuna jaanuarikuu väljamaksetelt. Jaanuarikuu raha on eraldi toetusreana tasandusfondis ainult 2024. a jaoks. 11 Toetuse muutus on tingitud õpilaste liikumisega omavalitsuste koolidest loodavatesse riigigümnaasiumidesse. 2024.a toetussummat korrigeeritakse lähtudes KOV koolide õpilaste arvust EHISes 10.11.2023 ja haridustoetuse kasvust, mis selgub riigieelarve menetlemisel.

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

4

2023 eelarve 2024 eelarve eelnõu7

RES 2025 RES 2026 RES 2027 ELVL esitatud lisavahendite taotlus RES 2024-2027 ja 2024.a

RE8

ELVLi poolne kokkulepe või

eriarvamus täpsustub riigi- eelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus

- Direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukulude toetus

15,5 mln

- Koolilõuna toetus 24,8 mln

2024.a 44,6 mln 2025.a 44,6 mln 2026.a 44,6 mln 2027.a 44,6 mln

Eriarvamus

- Õppekirjanduse toetus 8,3 mln

- Õpetajate ja juhtide täiendkoolitus 1,99 mln

- Tõhustatud ja eritoe õpilastele tegevuskulu toetus

23,3 mln

- Kultuuriranitsa toetus 1,4 mln

2024.a 7 mln 2025.a 7 mln 2026.a 7 mln 2027.a 7 mln

Eriarvamus

Huvitegevuse ja huvihariduse toetus 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln 10,25 mln

2024.a 15,4 mln 2025.a 15,4 mln 2026.a 15,4 mln 2027.a 15,4 mln

Eriarvamus

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus

15 mln 16 mln 16 mln 16 mln 16 mln

2024.a 37,75 mln 2025.a 37,75 mln 2026.a 37,75 mln 2027.a 37,75 mln

Eriarvamus

Õpilaskodude kohatoetus toime- tulekuraskustes perede lastele

2000 eur per õpilane aastas

2000 eur per õpilane aastas

2000 eur per õpilane aastas

2000 eur per õpilane aastas

2000 eur per õpilane aastas

Kokkulepe

Maakondlike õpilasürituste ja aine- ühenduste, koolijuhtide ja õpetajate ühistegevuse ja täienduskoolituse toetus

1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln 1,6 mln Kokkulepe

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

5

2023 eelarve 2024 eelarve eelnõu12

RES 2025 RES 2026 RES 2027 ELVL esitatud lisavahendite taotlus RES 2024-2027 ja 2024.a

RE13

ELVLi poolne kokkulepe või

eriarvamus

Sotsiaalvaldkond

Toimetulekutoetusteks (sh toime- tulekutoetuse administreerimise hüvitis)14

38,46 mln15 38,58 mln 38,23 mln 39,12 mln 39,13 mln

Kokkulepe, toimetulekutoetuse

piirmäär vajaks ülevaatamist.

Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetus

2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln 2,65 mln

2024.a 18,5 mln 2025.a 18,5 mln 2026.a 18,5 mln 2027.a 18,5 mln

Eriarvamus

Matusetoetus 4 mln Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja

tasandusfondi kaudu

Asendus- ja järelhooldusteenuse toetus 21,3 mln Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja

tasandusfondi kaudu

Pikaajalise hoolduse toetus 39,2 mln Alates 2024. a antakse tulubaasi jaotatuna tulumaksu ja

tasandusfondi kaudu

Kohalike teede hoid

Kohalike teede hoiu valemipõhine toetus 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln 29,3 mln

2024.a 45,5 mln 2025.a 45,5 mln 2026.a 45,5 mln 2027.a 45,4 mln

Eriarvamus

Üle antud endiste riigiteede toetus 0,06 mln 0,06 mln 0,06 mln 0,06 mln 0,06 mln

Riiklikud ülesanded

Perekonnaseisu ja rahvastikutoimingute hüvitis

1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln 1,1 mln Kokkulepe

12 Toetuste suurused RES 2024–2027. a on toodud vastavalt riigi eelarvestrateegiale ja Riigikogule esitatavale 2024. a riigieelarve seaduse eelnõule ning võivad täpsustuda vastava aasta riigieelarve eelnõu menetlemisel Riigikogus. 13 ELVL esitatud RES lisavahendite taotlused, ettepanekud koos põhjendustega on toodud töörühmade materjalides lisas 1, leitav https://www.elvl.ee/2024_uldinfo 14 Sisaldab toimetulekutoetuse administreerimise hüvitist. 15 Sh Ukraina sõjapõgenikega seotud lisavahendid.

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

6

2. Eraldised toetustena

Siseriiklikud kultuuri ja sporditoetused

Maakonnaraamatukogude tegevustoetus 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln 1,5 mln Eriarvamus

Raamatukogude teavikute toetus 2 mln 2 mln 2 mln 2 mln 2 mln

2024.a 2,5 mln 2025.a 2,5 mln 2026.a 2,5 mln 2027.a 2,5 mln

Eriarvamus

Muuseumide, orkestrite, teatrite toetused 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln 1,8 mln Kokkulepe

Regionaalsete tervisespordikeskuste arendamise toetus

600 000 600 000 600 000 600 000 600 000 Kokkulepe

Treenerite tööjõukulude toetus 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln 12,3 mln Kokkulepe

Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus

2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln 2,7 mln

2024.a 2,9 mln 2025.a 2,9 mln 2026.a 2,9 mln 2027.a 2,9 mln

Eriarvamus

Regionaalvaldkonna toetused

Maakondliku arendustegevuse toetus 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln 2,06 mln Eriarvamus

Üleriigiliste omavalitsusliitude rahvusvahelise koostöö toetus ELVLile

60 000 60 000 60 000 60 000 60 000 Kokkulepe

KOV IKT toetus ELVLile 120 000 0 0 0 0

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

7

2024-2027 RIIGI EEELARVESTRATEEGIASSE JA 2024. A RIIGIEELARVE EELNÕULE ESITATUD FISKAALSE MÕJUGA ETTEPANEKUTE SELGITUSED

1. Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud

1.1. Kohalike omavalitsuste tulubaas ja toetused

ELVL ettepanek 1: Kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksumäära tõstmine, funktsioonide üleandmine tulubaasi. Toetusfondist eraldatavate vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks eelnevalt välja selgitada teenuste osutamise tegelik maksumus ning alles seejärel otsustada täiendava tulumaksumäära eraldamine või tasandusfondi eraldise suurus.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Riigieelarvest antakse toetusi KOVide kulude osaliseks katmiseks ja ei maksta kinni teenuse kulu tervikuna. Paljudel juhtudel on riigieelarvest antav toetus väiksem kui KOVide endi eelarvest tehtav kulu.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. Arvestades riigieelarve kehva olukorda ja sellega, et valitsussektori defitsiit ületab EL reeglites lubatud maksimaalselt lubatud 3%, ei ole võimalik 2024. a KOVide tulumaksu osa suurendada.

Osapoolte otsus: Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept- nov 2023.

ELVL ettepanek 2: Korrastada kohalike maksude süsteemi. Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas.

ELVL seisukoht: Eriarvamus. Seaduse muudatusele ei andnud ELVL kooskõlastust.

Osapoolte otsus: Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept- nov 2023.

ELVL ettepanek 3: Tasandusfondi valemi täiustamine. Ettepanek läbirääkimiste raames moodustatud ühises töörühmas töötada välja valem, mis arvestaks senisest rohkem väiksema tulubaasiga omavalituste vajadusi. Valemis suurendada tagamaalisuse koefitsienti ja lisada THI väärtus.

Tasandusfondi puhul juhime läbirääkimisteks tähelepanu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 p-le 5, mille kohaselt tuleb väiksemate rahaliste vahenditega kohalike omavalitsuste kaitseks rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme ning senisest suurem tasandusfond toetab seda põhimõtet.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. Vabariigi Valitsus on võtnud suuna suurema regionaalse tasakaalustatuse suunas, ühtlustades tulumaksu ümberjaotusega tulubaasi.

ELVL seisukoht: Eriarvamus. Ei ole teada uue valemi mõju.

Osapoolte otsus: Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept- nov 2023.

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

8

ELVL ettepanek 4: Koolitoit - riigipoolse koolilõuna toetuse maksumuse suurendamine, täiendava toetuse maksmine lastaia laste toiduraha kompenseerimiseks. Kasvava inflatsiooni, sh toidukaupade jätkuva hinnatõusuga, ei ole võimalik või on väga keeruline alates 2018. aastast kehtiva ühe euro suuruse riigipoolse toetuse juures pakkuda õpilastele kvaliteetset ja tervislikku koolilõunat.

Siiani ei ole riik toetanud lasteaia laste toitlustamist. Ettepanek oleks täiendava toetuse kehtestamine lasteaia lastele toitlustuskulude katteks.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille kulud kaetakse riigi toetusest, kohaliku omavalitsuse tulubaasist ja lapsevanema osalusest. Riigieelarvest on koolilõunaks arvestatud 2023.aastaks (KOV, era, riik sh kutse) 35 mln €. Lisaks antakse täiendavat toetust koolipiimale, puuviljale ja mahetoidule. KOV saldoandmike kuludest lähtuvalt oli kogu koolitoidu (sh hommikupuder, koolilõuna, pikapäevarühm jm) kulu õppuri kohta 2022.aastal keskmiselt 1,64 eurot.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatakse koolitoidu teekaarti, mille põhieesmärgiks on luua kokkulepitud tegevuste ja lahendussuundade abil tingimused, et koolilõuna oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning kõigile lastele olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast kättesaadav. Uuendamisel on ka Sotsiaalministeeriumi määrus, mis seab nõuded koolitoidule lasteasutustes.

ELVL seisukoht: Eriarvamus.

Osapoolte otsus: Jätkame läbirääkimisi, teeme koostööd koolitoidu teekaardi juhendamaterjali väljatöötamisel ning lasteasutuste toitlustamist reguleeriva määruse kaasajastamisel.

ELVL ettepanek 5: Üldhoolduse rahastamise põhimõtete muutmine. Omavalitsuste hinnangul on ministeeriumi arvestused reformi mõju hindamisel tehtud ennatlikult ja olulises osas on mõjude hindamiseks vajalikud tingimused täitmata või kasutatud tegelikkusele mitte vastavaid algandmeid.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude-tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks. Selleks ajaks on teenuse turg ja hinnad stabiliseerunud, inimesed ja KOVid on muudatusega kohanenud, on selgem mõju koduteenuste kättesaadavusele jne. SOM hinnangul on 2024. a septembris võimalik teha esmane tulude-kulude ülevaade, tuginedes olemasolevatele andmetele (H-veebi 2023 a andmed, STAR andmed, S-veebi andmed nt koduteenuse kasutajate arvu osas jms).

ELVL seisukoht: Eriarvamus. Liialt pikk periood, esimene analüüs oleks vajalik teostada 2023. a sügisel, et saada esimene ülevaade reformi mõjust kohalikele omavalitsustele.

Osapoolte otsus: toimus hooldereformi vaheseisu seminar KOV juhtidele, sotsiaal- ja finantstöötajatele – SOM selgitas rahastuse põhimõtteid. Kokkuleppe kohaselt jälgib SOM jooksvalt reformi kulgu ning selleks kogub infot aruannete ja registrite kaudu kui ka koondab avalikult kättesaadavat infot hindade kohta. Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude-tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks.

ELVL ettepanek 6: Teede rahastamise suurendamine. Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2024. aastal vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2022.a taotluse tasemeni, st 45,5 miljoni euroni ning jätkata juhtumipõhise toetuse maksmist.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Vastavalt RES 2023-2026 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot. 2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot. 2023. aastaks juhtumipõhist toetust riigi eelarves ette ei nähtud. RES 2024-2027 koostamise protsessis ministeeriumitelt lisataotlusi vastu ei võetud.

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

9

Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist tulubaasi. Täpne tulumaksuosa suurus selgub arvutuste tulemusel.

ELVL seisukoht: Eriarvamus.

Osapoolte otsus: Läbirääkimised jätkuvad.

ELVL ettepanek 7: KOV keskne jäätmemudel. Aastatel 2020.-2023. on olnud ettepanek jäätmeseaduses taastada omavalitsuse keskne jäätmemudel. Igal aastal on Keskkonnaministeerium vastanud, et jätkame läbirääkimisi. Lahendust veel ei ole, aga on väga oluline anda omavalitsustele otsustusõigus jäätmete liigiti kogumise korraldamisel.

Valitsuskomisjoni seisukoht: Maailmapank on oma 2021.a uuringus Eesti jäätmesüsteemi kohta teinud soovituse, mille kohaselt tuleks lubada kohalikel omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu. Kliimaministeerium on Maailmapanga uuringu alusel ette valmistamas jäätmeseaduse jt seaduste muutmiseks väljatöötamiskavatsust, kus pakutakse välja muuhulgas erinevad võimalused, kuidas kohalikul omavalitsusel oleks võimalik jäätmetekitajalt tasu küsida.

Osapoolte otsus: 2023 teises pooles valmib jäätmeseaduse VTK. Uut jäätmeseadust on oodata 2024 algul.

LISAMATERJALID

Ülevaade detailsematest aruteludest töörühmades ja mittefiskaalsetest ettepanekutest on esitatud valdkondlike töörühmade materjalides ja protokollides, mis on leitavad Eesti Linnade ja Valdade Liidu veebilehelt: https://www.elvl.ee/riigieelarvelabiraakimised.

ELVL ei allkirjastanud läbirääkimiste protokolli.

1

Lisa 1. VABARIIGI VALITSUSE JA EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDU RIIGI EELARVESTRATEEGIA 2024-2027 JA RIIGIEELARVE 2024 LÄBIRÄÄKIMISTE TÖÖRÜHMADE ARUTELUDE KOONDTABEL1

1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud ........................................................................................................................................................................................................... 1

2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud ...............................................................................................................................................................................................10

3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud ...............................................................................................................................................................................................14

4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud ..........................................................................................................................................................................................................................34

5. IKT töörühma ettepanekud .....................................................................................................................................................................................................................................................42

6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud ..........................................................................................................................................................................................................43

7. Keskkonna töörühma ettepanekud.........................................................................................................................................................................................................................................48

8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud ...............................................................................................................................................................................................58

9. Lõimumise töörühma ettepanekud .........................................................................................................................................................................................................................................62

1. Rahanduse- ja maksupoliitika töörühma ettepanekud

Tabel 1. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

ELVL prioriteedid

1. Finantsautonoomia suurendamine. Kohalikule omavalitsusele eraldatava tulumaksumäära tõstmine, funktsioonide üleandmine tulubaasi.

Tulubaasi üleantav summa vähemalt 101,5 mln eurot

1) Vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks lähtuda osutatavate teenuste maksumusest.

Toetusfondist eraldatavate vahendite üleandmisel tulubaasi tuleks eelnevalt välja selgitada teenuste osutamise tegelik maksumus ning alles seejärel otsustada täiendava tulumaksumäära eraldamine või tasandusfondi eraldise suurus.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas.

Arvestades riigieelarve kehva olukorda ja sellega, et valitsussektori defitsiit ületab EL reeglites lubatud maksimaalselt lubatud 3%, ei ole võimalik 2024. a KOVide tulumaksu osa suurendada.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

1 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutavad ministeeriumid. Endiselt võib olla viiteid varasemale vastutavale ministeeriumile.

2

Lisada 2024. a ettepanekute põhjal kohalike omavalitsuste tulubaasi toetusfondi kaudu makstavad toetused:

➢ huviharidus- ja tegevus summas 15,4 mln eurot;

➢ koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulu summas 40,6 mln (s.h tugispetsialistis 2,85 mln) eurot;

➢ kohalike teede hoiu toetus summas 45,5 mln eurot.

Näiteks arvestuslikud tulumaksumäära tõusud ülesande üleandmisel tulubaasi (koos taotletava kasvuga): 1) Kohalike teede hoiu valemipõhise toetus +0,42% 2) Koolilõuna toetus +0,32% 3) Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus +0,27% 4) Huvitegevuse ja huvihariduse toetus +0,11% 5) Sõidusoodustuse andmine kohaliku omavalitsuse otsustada,

ühistranspordiseaduse muudatus +0,04% 6) Raamatukogude teavikute toetus +0,018%

2) Ettevõtete maksusüsteemi muutmine osaliselt omavalitsuse kasuks. Näiteks dividendide maksustamisega seotult eraldada KOV-ile füüsilisest isikust dividendi saaja elukoha järgi teatud osa ettevõtte tulumaksust.

2. Korrastada kohalike maksude süsteemi.

Laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Täiendada kohalike maksude loetelu (nt turistimaks, müügimaks) juriidiliselt korrektses maksuvaidlusi välistavas sõnastuses, et laiendada omavalitsuste võimalusi tulu kogumiseks. Kohalike maksude seaduse sõnastus vajab ajakohastamist viimaks see vastavusse teiste õigusaktidega.

Hinnanguliselt võiks näiteks turismimaksu rakendamine Tallinna linnas tuua täiendavat tulu ca 5 mln eurot aastas.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

3. Tasandusfondi valemi täiustamine.

Ettepanek läbirääkimiste raames moodustatud ühises töörühmas töötada välja valem, mis arvestaks senisest rohkem väiksema tulubaasiga omavalituste vajadusi.

Valemis suurendada tagamaalisuse koefitsienti ja lisada THI väärtus.

➢ Ajavahemikus 2020-2023.a tasandusfond on suurenenud 0,2%. Samas THI 2022. a võrrelduna 2021. a oli 19,4% ja üksikisiku tulumaksu laekumine (kassapõhiselt) oli + 12,64%.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas.

Vabariigi Valitsus on võtnud suuna suurema regionaalse tasakaalustatuse suunas, ühtlustades tulumaksu ümberjaotusega tulubaasi.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

3

➢ Statistikaameti 2021. aasta andmetel üheksa maakonna (Hiiumaa, Jõgeva, Järva, Lääne, Põlva, Rapla, Saare, Valga, Võru) jäävad vahemikku 0,4 – 1,6% Eesti üldisest SKPst.

➢ 2022. aastal kohalikele omavalitsustele laekunud tulumaksu maakondade lõikes, vahemikus 0,67% – 3% on üheksal omavalitsusel - Hiiumaa osakaal on 0,67%, Läänemaal 1,27%, Valgamaa 1,46%, Jõgeval 1,61%, Järvamaa 1,87%, Võru maakond 1,96%, Viljandi maakonnas 2,71%, Saare maakonnas 2,19% ja Raplamaal 2,31%.

Tasandusfondi puhul juhime läbirääkimisteks tähelepanu Euroopa kohaliku omavalitsuse harta artikli 9 p-le 5, mille kohaselt tuleb väiksemate rahaliste vahenditega kohalike omavalitsuste kaitseks rakendada rahalise ühtlustamise mehhanisme ning senisest suurem tasandusfond toetab seda põhimõtet.

4. Kohalike omavalitsuste reservi moodustamine.

Erinevate kriisisituatsioonides tekkivate ettenägematute kulude katmiseks.

Maksumus 10,0 mln eurot.

Viimased kriisid on näidanud, et riik on KOVidele appi tulnud ning ühekordseid kriisitoetusi andnud. Iga kriis on erineva suunitluse ja ulatusega ning kriisivaru ei ole otstarbekas ette planeerida.

-

5. Kõrgenenud kuludega toimetuleku toetus.

Näha ette kõrgenenud kulude toetus ca 10,4 mln euro ulatuses sarnaselt 2023. aastal kohalike omavalitsuse üksustele ja nendest sõltuvate valitsussektorisse kuuluvate üksustele (SA, MTÜ, ÄÜ) oma tarbeks kasutatud elektri- ja kütte- kulude kasvu kompenseerimise sarnaselt 2023. a toetuse eraldamise valemile (jaotamisel võetakse arvesse üksnes see osa elektri- ja küttekulude kasvust (käibemaksuta), mis ületab 0,5% kohaliku omavalitsuse üksusele 2023. aastal laekunud tulumaksu, määratud maamaksu1 ning tasandusfondist tulude ja kulude tasanduseks saadud vahendite mahust).

Maksumus 10,4 mln eurot.

2024. a käibemaksu tõusu mõju leevendamiseks nõrgema tulubaasiga KOVidele. 2023. a juunis Riigi- kogus vastu võetud tulumaksu seadusega suurendati 2024. a residendist füüsilise isiku riiklikult pensionilt eraldatavat tulumaksu 2,5%-ni ja vähendades samal ajal muust maksustatavast tulust, välja arvatud kohustuslik ja täiendav kogumispension ning vara võõrandamisest saadud kasult eraldatavat tulumaksu 11,89%-ni. Muudatusega suureneb vähem tulukate KOV-ide tulu- maksu laekumine ja samavõrra väheneb tulukamate KOV-ide tulumaksu laekumine, mis tähendab eeldatava tulumaksu laekumise aastase kasvu vähenemist. Kokku hakkab KOV-dele muudatuse tulemusena tulumaksust laekuma vähem 8,3 miljonit eurot, mille võrra suurendatakse vähem tulukamate KOV-ide tasandus- fondi laekumist. Muudatus aitab vähendada regionaalset mahajäämust.

2023. a suveprognoosi näitas tulumaksu laekumise paranemist ning sellest johtuvalt on eeldada 2024. a eeldada täiendavat tulumaksu laekumise kasvu ca 60 mln eurot.

-

4

6. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude meede.

SKA andmetel käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 66 762 ukraina sõjapõgenikku (neist 16 232 alaealist) deklareerinud Eestisse jäämist.

Arvestades olukorra võimaliku eskaleerumise korral võib ränne suureneda, näiteks 15% täiendava sõjapõgeniku lisamine teeb arvestuslikuks üldarvuks 76 776 täiskasvanut koos lastega.

Sõjapõgenike vastuvõtmine on kohalike omavalitsustele täiendav ülesanne, mis oluliselt suurendab halduskoormust eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mis omakorda on tinginud vajaduse täiendavate ametikohtade (töötasu, töökoha sisustamine, töötaja väljaõpe) loomiseks.

Hinnanguline meetme maht nimetatud sõjapõgenike arvu juures võiks olla ca 7,37 mln eurot. Kuluks ühe põgeniku kohta oleks 96 eurot aastas. Ühikukulu 8 eurot on tuletatud energiakulude menetlemise halduskulu määrast (riigihalduse ministri 23. novembri 2021. a määrus nr 31 "Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele").

Eestisse saabuvate Ukraina sõjapõgenike arv on oluliselt vähenenud. 2024. a ei kavandata eraldi toetusmeedet Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude katteks.

2022. a laekus KOVidele UA sõjapõgenike palkadelt tulumaksu ca 4,5 mln eurot. 2023. a 1. jaanuari seisuga oli UA maksuresidente kokku ca 9996 inimest ja neist 8304 oli rahvastikuregistris elukoht registreeritud. Nende isikute tulumaks laekub elukoha KOVile. Ülejäänud isikute tulumaks jaotatakse KOVide vahel proportsionaalselt. 05.01.2023. a sisuga oli TÖR-is 3053 isikut, kes ei olnud tolleks ajaks veel palka saanud2. Võib eeldada, et 2023. a laekub KOVidele UA põgenikelt

tulumaksu 10-32 mln3.

-

Täiendavad ettepanekud:

7. Üksikisiku tulumaksu määra eraldise tõstmine. Kohalikule omavalitsusele laekuva füüsilise isiku tulumaksu määraks 12,29%. Fiskaalne mõju 33 mln eurot.

KOV 2024. a tulumaksu osa prognoos 1 736 mln4.

Alates 01.01.2024. a on asendus- ja järelhoolduse toetus ning matusetoetus tulubaasis. Muudatuse tulemusena tõuseb üksikisiku tulumaksumäär 12,06%-ni. Seega 12,06% + 0,23% = 12,29%

2009. a toimunud tulumaksuseaduse muudatuse tulemusena on KOV- idel jäänud saamata 423 mln eurot.

Rahandusministeeriumi kodulehel olevas failis „RM 2022 suvine majandus- prognoos KOV näitajatega“ on töölehel „Riigieelarve“ näha, et aastatel 2021- 2026 jääb 2009. aasta kärpe taastamisest KOV-idel igal aastal saamata 26- 37 miljonit eurot.

Arvestades riigieelarve kehva olukorda ja sellega, et valitsussektori defitsiit ületab EL reeglites lubatud maksimaalset lubatud 3%, ei ole võimalik 2024. a KOVide tulumaksu osa suurendada.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

2 Need isikud tõenäoliselt ei olnud jõudnud veel tööle asuda andmete küsimise ajaks. 3 10 000 inimest miinimumpalgaga 725 eurot või 13 000 inimest keskmise palgaga 1741 eurot. 4 RM andmed.

5

Selgitus: 2009. a vähendati KOV üksustele laekuvat osa füüsiliste isikute tulu- maksust 0,53 protsendipunkti võrra 11,93%-lt 11,4%-le. 2012. a tõsteti seda 0,17 protsendipunkti võrra ja 2014. a veel 0,03 protsendipunkti võrra kompenseerimaks maamaksuvabastuse negatiivset mõju KOV üksustele. Alles 2018. a toimus esimene kärbitud tulumaksuosa taastamine 0,23 protsendi- punkti ulatuses, millele 2019. a lisandus 0,04 protsendipunkti. 2018. a tõsteti KOV üksustele laekuvat määra ka 0,03 protsendipunkti seoses ujumise algõpetuse ja tugiteenusete rahastamisega ning 2019. a 0,03 protsendipunkti seoses jäätmehoolduse ja sotsiaalteenuste korraldamise toetuse tõstmisega tulubaasi. Seega oli KOV osa 2019. a täpselt 11,93% ehk sama nagu kriisieelsel 2009. a, kuid ära võetud 0,53 protsendipunktist oli taastatud vaid 0,27 protsendipunkti – ülejäänud tõus oli sisult muude ära võetud tulude kompenseerimine. 2020. a tõsteti KOV osa 11,96%-le, mille järel sai taastatud 0,3 protsendipunkti ning taastada jääb veel 0,23 protsendipunkti.

Tabel 1. KOV-idele laekuva tulumaksu osakaalu muutus 2009 kuni tänaseni

Algne määr

Muutus Lõplik reaalne määr

Suurendus muu tulu vähendamise kompenseerimiseks

Lõplik nominaalne määr

2009 11,93 -0,53 11,4

11,4

2012 11,4

11,4 0,17 11,57

2014 11,57

11,4 0,03 11,6

2018 11,6 0,23 11,63 0,03 11,86

2019 11,86 0,04 11,67 0,03 11,93

2020 11,93 0,03 11,7

11,96

Taastada

0,23

12,19

8. Kohalike omavalituste uue rahastamise mudeli väljatöötamine.

Omavalitsusüksuste õigusele piisavatele rahalistele vahenditele omavalitsuslike ülesannete täitmiseks vastab riigi kohustus luua selline rahastamissüsteem, mis kindlustab omavalitsusüksustele piisavad rahalised vahendid omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. Seadusandja otsustada on, millistest allikatest (nt riiklike maksude otse kohalikku eelarvesse laekumisest, riigieelarvest tehtavatest eraldistest, kohalikest maksudest vm) piisavad rahalised vahendid peavad laekuma.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

6

9. Pikendada netovõlakoormuse erandit kuni 2032. aastani või muuta see püsivaks.

Selgitus: KOFS finantsdistsipliini tagamise meetmed kehtestati madala laenu- koormuse ja kiire majanduskasvu tingimustes. Praegusel hetkel ei ole selliseid tingimusi olnud juba mitu aastat. Praegused arengud viitavad, et sõja, kiire üldise inflatsiooni ja eelkõige energiakandjate hindade kiire kallinemise ning juba mõnda aega aset leidnud ehitushindade kiire tõusu tingimustes on tagasi- pöördumine tavapärase NVK 60% ülemmäära juurde aastaks 2028 liiga varane. Sellest on aru saadud ka Euroopa tasandil. Euroopa Liidu fiskaalreeglite kehtivus on alates 23. maist 2020. a COVID-19 leviku tõttu ajutiselt peatatud ning hetkel ei ole näha soovi peatseks 60% võlakoormuse piirangu juurde naasmiseks.

Lisaks nimetatud ajutistele asjaoludele on oluliseks kaalukeeleks kliimakriis. Euroopa rohelise kokkuleppe raames vastu võetud paketi Fit for 55 kohaselt tuleb aastaks 2030 vähendada kasvuhoonegaaside netoemissiooni 1990. a võrreldes vähemalt 55%. (EL õigusest ja rahvusvahelistest konventsioonidest tuleb Eestile siduvaid kliimaalaseid kohustusi). Euroopa Komisjoni hinnangul läheb rohelisele energiale üleminekuks vaja 520-575 miljardit eurot aastas. Seetõttu esineb mitmeid plaane euroala fiskaalreeglite reformimiseks. Euroopa Parlamendi tellitud uurimus pakkus välja nn „rohelise kuldse reegli“ kehtestamise, mille kohaselt tuleks keskkonnaprojektidesse tehtavad investeeringud võlakoormusest maha arvutada. Fiskaalreeglite reformimiseks on pakutud ka võlakoormuse 60% piirangu tõstmist 90% le.

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOFSi muutmine, mille raames vaadatakse üle ka netovõlakoormuse ülempiir.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

10. Maamaksu vabastuse kaotamine või regulatsiooni muudatused suurendamaks omavalituste tulubaasi, kuna oluline osa omavalitsute kuludest on seotud territooriumide haldamise ja korrashoiuga.

Fiskaalne mõju ca 20 mln eurot (eelmiste maksustamishindade ja määradega).

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas.

Töörühmas käsitletakse KOV rahastamise muudatusi tervikvaates. Arutelud sept-nov 2023.

11. Viia tasandusfondi valemisse sisse valglinnastumise koefitsient ning suurendada vastavalt tasandusfondi mahtu. Fiskaalne mõju: 11 mln eurot

Selgitus: Valglinnastumise komponent tasandusfondis lahendab pikaajalise probleemi 11 omavalitsuses, kus töötavad naabervaldade elanikud ning tulubaas ei kata kulusid. Täiendav kulu riigieelarvele on 11 miljonit eurot.

Tasandusfondi eesmärk on kontrollida tulubaasi piisavust arvestuslike kulude katmiseks ning vajadusel puudujääke katta. Põhiline tasandusfondi eraldise suuruse määraja on kohaliku omavalitsuse (KOV) elanike arv, mis määratakse

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis on ette nähtud KOVide tulubaasi laiapõhjaline ümberkorraldamine. Teemad arutatakse läbi KOVide rahanduse töörühmas. Valglinnastumise edendamine ei ole kooskõlas valitsuse poliitikaga vähendada inimeste koondumist Tallinna ja Tartu lähiümbrusse.

-

7

hetkel ainult registreeritud elukoha alusel. On selge, et registreeritud elukohast oleks parem näitaja tegelik viibimiskoht, kuna kulusid põhjustavad tegelikud elulised asjaolud, mitte registriseis. Viibimiskohta igal ajahetkel määrata ei ole loomulikult mõistlikult võimalik, kuid inimeste viibimiskohta on siiski võimalik piisava usaldusväärsusega prognoosida, arvestades lisaks nende registreeritud elukohale ka töökohta. Ühte KOVi registreeritud, kuid teises töötav inimene viibib üldiselt peaaegu 10h tööpäevas töökohaomavalitsuses (8h tööaeg ja 1h lõuna pluss tööle saabumine ja lahkumine). Selle asjaolu arvestamata jätmine on praeguses tasandusfondi valemis üheselt nähtav puudus. See on puudus, mille valglinnastumise komponent kõrvaldaks.

On hästi teada, et KOVid pakuvad avalikke hüviseid mitte ainult sinna registreeritud inimestele, vaid ka mujalt tulnutele (nt kohalikud teed, haljas- alad, tänavavalgustus, ühistransport jpm). Kokku kulub mitteelukohapõhistele KOV teenustele ligi 120 mln eurot, millest suurim osa on seotud töökohtade põhise tarbimisega. On peaaegu 100 000 inimest, kes viibivad ligi poole töö- päevadest mõne KOVi territooriumil, kuid keda praegu ei arvestata KOVide arvestusliku kulu arvestuses. Statistika näitab, et valglinnastumise keskusteks olevate KOVide kulud teenustele on suuremad kui nendega piirnevates KOVides, kuna teenuseid pakutakse keskuse territooriumil asuvates hoonetes. Seega jääb keskuste kanda investeeringutega seonduv kulu ning vähemalt osa hoonete ülalpidamiskuludest.

Valglinnastumise komponendi lisamine võimaldab senisest täpsemalt hinnata KOVide (arvestuslike) kulude suurust, võttes arvesse ka inimesi, kes viibivad olulise ajast KOV territooriumil, kuid pole sinna sisse kirjutatud. Täpsem kulude suuruse hindamine toob kaasa õiglasema tasandusfondi eraldise. Ette- paneku kohaselt arvestatakse KOV-is töötava inimese aastaseks kuluks 269 eurot, mis on pool tasandusfondis arvestatava elaniku kulust. Võrdluseks laekub KOVides keskmiselt maksumaksja kohta tulumaksu ligi 2150 eurot aastas.

Tasandusfondi valemi muudatus toob kaasa valglinnastumise tõttu ebaõiglaselt tuludest ilma jäävate KOVide tulubaasi suurenemise ega halvenda mitte ühegi KOVi olukorda.

Rae vald 1 454 000

Alutaguse vald 152 000

Jõhvi vald 913 000

Narva-Jõesuu linn 308 000

8

Paide linn 334 000

Rakvere vald 440 000

Rakvere linn 564 000

Pärnu linn 1 508 000

Tartu linn 4 949 000

Viljandi linn 293 000

Võru linn 50 000

KOKKU 10 965 000*

*Tabelis toodud arvestuse aluseks on 2021. a andmed. Reaalne eraldis hakkaks sõltuma konkreetse hetke alusandmetest.

Koefitsiendi lisamine omab riigieelarvele minimaalset mõju (ligi 11 mln eurot). Arvestades, et koefitsient lahendab ligi 100 000 inimese ebaõiglaselt arvesse võtmata jäämise probleemi, on riigieelarve koormus väike.

Probleemi lahendamise vajalikkusest annab tunnistust ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepanek jaotada edaspidi osa juriidiliste isikute deklareeritud tulust KOVidele töökohtade jaotumise alusel. Ettepaneku kulu riigieelarvele on 26 mln eurot esimesel aastal ning täisvõimsuse saavutamisel 54 mln eurot (4 aastat hiljem). Valglinnastumise koefitsient võitleks probleemiga kohe, tooks mitmele KOVile suurema koguse täiendavat tulu (nt Jõhvi vald võidab valglinnastumise koefitsiendist 0,9 mln aastas, juriidilise isiku tulumaksu KOVide laekumisest võidaks selle täismääras rakendumisel 0,8 mln ning esimesel aastal 0,4 mln, Rae valla vastavad numbrid oleks 1,5 mln, 0,9 mln ja 0,4 mln) ning omaks riigieelarvele kordades väiksemat koormust (11 mln vs 54 mln eurot). Samuti ei lahenda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kava tasandusfondi valemi põhimõttelist probleemi (ei arvestata mujale registreeritud KOV territooriumil regulaarselt viibijatega seonduvate kuludega). Valglinnastumise komponent omab kasutegurit nii eraldiseisvalt kui ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ettepaneku täiendusena.

12. Eristada selgelt KOV üksuste täidetavad riiklikud ja kohalikud ülesanded ning nendeks saadav raha. Eristus peab olema piisavalt selge ja täpne, et sellele saaks tugineda.

Kasu: saavutatakse põhiseadusega kooskõlas olev olukord

Selgitus: Vastavalt põhiseaduse § 154 lg 2 tuleb riigieelarvest katta riiklike ülesannete täitmise kulud. Riigikohtu 16.03.2010. a lahendi kohaselt tuleb eristada omavalitsuslike ja riiklike ülesannete rahastamine. Omavalitsuslikud

Riigikohtu 16.03.2010. a lahend on täidetud. Kõik KOV täidetavad riiklikud ülesanded on seadustes vastavalt markeeritud ja nende täitmisega seotud kulud on riigieelarvest hüvitatud.

-

9

kohustuslikud ülesanded on kirjas seadustes. Nende puhul on KOV vaba otsustama üksnes seda, kuidas ülesannet täita, mitte aga seda, kas seda teha. Vabatahtlikud omavalitsuslikud ülesanded on sellised, mida KOV ei ole seaduse alusel kohustatud täitma, kuid mida ta igal ajal võib endale täitmiseks võtta. KOV enesekorraldusõigus eeldab, et KOV tulubaasina oleks tagatud nii seadusest tulenevate kui ka seadusega sätestamata omavalitsuslike ülesannete rahastamine määral, mis võimaldaks otsustada ja korraldada minimaalselt vajalikke omavalitsuslikke ülesandeid minimaalselt vajalikus ulatuses.

Ei saa nõustuda keskvalitsuse väitega nagu oleks nõutav eristus juba õigus- korras olemas. Seadustest tuleneb, millised seadusega kohaliku omavalitsuse üksustele pandud kohustused on omavalitsuslikud ja millised riiklikud. Puudub piisavalt täpne ja selge õigustloov akt, mis eristaks kohaliku omavalitsuse üksustele kohaliku elu küsimuste otsustamiseks ja korraldamiseks ette nähtud raha riiklike kohustuste täitmiseks mõeldud rahast.

RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09.

13. Rahandusministeerium on 10.09.2020 kirjas nr 5-1/6165-1 asunud seisukohale, et käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lõike 2 alusel kehtestatud määrus nr 41 ja selle volitusnorm tuleb tervikuna kehtetuks tunnistada, millega ei saa nõustuda (Tallinna Linnavalitsuse kiri 05.10.2020 nr Õ-1/2328 – 2)

Näiteks: Tallinna linna jaoks tähendaks vastav seadusemuudatus kallinenud energiakandjate taustal ligi 20 miljoni euro suurust lisakulu aastas.

Kohalikule omavalitsusele ühistransporditeenuse toetuse käibemaksuga maksustamisel suureneb selle kulu käibemaksu võrra, s.o. 20%. Käibemaksu- summa tuleks arvestada kas toetuse või piletite hüpoteetilise müügihinna põhjal. Käibemaksu saaks riik, s.t. kohalikule omavalitsusele on see kulu. Kui samas olukorras oleks riik, siis peaks riik toetuse andjana küll suurendama toetussummat 20% võrra, kuid riik saaks selle oma ühingult käibemaksuna tagasi. Seega tähendaks käibemaksu lisamine riigile käibemaksuraha ühelt eelarverealt teisele kandmist, mis ei too kaasa vara vähenemist.

Kohaliku omavalitsuse üksusele tooks analoogne olukord kaasa likviidsete varade vähenemise ja riigi rikastumise selle arvelt.

Toetusel põhinevate avalike teenuste osutamise mudelite erineva maksumõju korral ei saaks rääkida tasakaalust riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel, kui

Käibemaksu muudatused ei ole hetkel plaanis. -

10

negatiivne finantsmõju oleks kohalikule omavalitsusele suurem ja see mõju tooks kaasa positiivse finantsmõju riigile.

Määruse kehtetuks tunnistamise mõjud tuleb kohalikele omavalitsustele hüvitada.

nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

14. Tasakaalustame omavalitsuste tulubaasi, et vähendada valglinnastumise ja regionaalse mahajäämuse negatiivseid mõjusid, arvestades mh rahvastiku jaotust ja töökohtade paiknemist.

Suurendame kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat. Võimaldame kohalikele omavalitsustele suuremat paindlikkust kohalike maksude kehtestamisel.

2. Haridus- ja noorsootöö valdkonna töörühma ettepanekud

Tabel 2. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

ELVLi prioriteedid:

1. Koolitoit - riigipoolse koolilõuna toetuse maksumuse suurendamine, täiendava toetuse maksmine lastaia laste toiduraha kompenseerimiseks.

Kasvava inflatsiooni, sh toidukaupade jätkuva hinnatõusuga, ei ole võimalik või on väga keeruline alates 2018. aastast kehtiva ühe euro suuruse riigipoolse toetuse juures pakkuda õpilastele kvaliteetset ja tervislikku koolilõunat.

Koolilõuna toetust antakse 175 eurot statsionaarse õppe õpilase kohta 24,8 miljonit (RM esialgsete andmete kohaselt). Eeldatav vajadus koolitoidu vahendite katteks riigi tasandil 44,6 miljonit (ei sisalda koolieelsete lasteasutuste toidukulu). Täiendav vajadus riigi tasemel 19,8 miljonit

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,32%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära osa tõus 0,14%.

Siiani ei ole riik toetanud lasteaia laste toitlustamist. Ettepanek oleks täiendava toetuse kehtestamine lasteaia lastele toitlustuskulude katteks. Koolieelsete

Koolilõuna on hariduse abiteenus, mille kulud kaetakse riigi toetusest, kohaliku omavalitsuse tulubaasist ja lapsevanema osalusest. Riigieelarvest on koolilõunaks arvestatud 2023.aastaks (KOV, era, riik sh kutse) 35 mln €. Lisaks antakse täiendavat toetust koolipiimale, puuviljale ja mahetoidule. KOV saldoandmike kuludest lähtuvalt oli kogu koolitoidu (sh hommikupuder, koolilõuna, pikapäevarühm jm) kulu õppuri kohta 2022.aastal keskmiselt 1,64 eurot.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostatakse koolitoidu teekaarti, mille põhieesmärgiks on luua kokkulepitud tegevuste ja lahendussuundade abil tingimused, et koolilõuna oleks mitmekesine, tasakaalustatud ning kõigile lastele olenemata nende sotsiaalmajanduslikust taustast kättesaadav. Uuendamisel

Jätkame läbirääkimisi, teeme koostööd koolitoidu teekaardi juhendamaterjali väljatöötamisel ning lasteasutuste toitlustamist reguleeriva määruse kaasajastamisel.

11

lasteasutuste toidukulu katmise vajaduse saab arvutada aluseks võttes toidukulu piirmäära sõime ja lasteaiarühmaealistele korrutades selle laste arvuga.

Näiteks Tallinna täiendav vajadus 9,2 miljonit. Toidukulu piirmääraks sõimerühmaealisel lapsel 2,70 ja lasteaiarühmaealisel lapsel 3,00 eurot päevas. 2022/2023 õppeaastal on lasteaias 21 232 last.

on ka Sotsiaalministeeriumi määrus, mis seab nõuded koolitoidule lasteasutustes.

2. Riikliku koolitustellimuse suurendamine kooliõpetajatele.

Haridusvaldkonna väljakutse on haridustöötajate (pedagoogid, tugi- spetsialistid – psühholoogid, sotsiaalpedagoogid, eripedagoogid, HEV- koordinaatorid, haridusjuhid) järelkasv ja jätkusuutlikkus.

Selle tagamiseks tuleb a) suurendada riiklikku tellimust b) pakkuda senisest paindlikumaid õppimisvõimalusi, et karjääripöörajad leiaksid tee haridus- valdkonda c) pakkuda mikrokraadide näol täiend- ja ümberõppe võimalusi d) tagada, et haridustöötajate palk oleks 120% keskmisest palgast e) töötada välja motivatsioonipaketid haridustöötajatele (lähetustoetus, stipendium, eluaseme võimalus).

Õpetajate järelkasv on Haridusvaldkonna arengukava üks olulisemaid prioriteete.

Õpetajate järelkasvu juht- komisjoni kaasatakse ELVLi /KOVide esindaja. HTM ja koolipidajatega koostöös kaardistatakse nö puudu olevate õpetajate ametikohad seisuga sept 2023 ning otsustatakse andmete kogumise süsteemi arendusega seonduv.

Jätkame arutelusid õpetajaks õppijatele täiendavate meetmete loomise teemal.

3. Toetus kohalikele omavalitsustele munitsipaalhoonete energia- tõhususe suurendamiseks, sh lasteaedade nõuetele vastavaks viimiseks aastaks 2030.

Järjest süvenevas energiakriisis on oluline toetada kohalikke omavalitsusi hoonete energiatõhususe parandamisel, et pikemas perspektiivis vähendada omavalitsuste kulutusi energiale ning täita ka riiklikest nõuetest tulenevaid eesmärke. Siinkohal on oluline silmas pidada, et omavalitsused on oluliselt vähendanud investeeringute mahtu, et toime tulla jooksvate kulude katmisega.

Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestati 2011. aastal koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenõuded, millele peavad kõik lasteaiad, kellel on kehtiv koolitus-

luba 1. jaanuari 2010. a seisuga, vastama hiljemalt 1. septembriks 2030.

Näitena on sellega seoses on ainuüksi Tallinna linnal vajadus rekonstrueerida veel hinnanguliselt 80 lasteaeda. Selle teostamine järgneva 8 aasta jooksul eeldab, et uuenduse läbib vähemalt 10 lasteaeda aastas. Erinevatest kriisidest ja üldisest majandusolukorrast tulenevalt on samas aga investeerimisvõimekus

Avalike teenuste energiatõhusamaks muutmiseks on kohalikele omavalitsustele välja töötatud energiatõhususe meetmed.

Jätkame läbirääkimisi toetuse tingimuste osas sh et erinevaid toetus- meetmeid oleks võimalik kasutada integreeritult. Haridustaristu jätku- suutlikuks korrastamiseks on vajalik välja töötada täiendavad meetmed.

12

oluliselt vähenenud, mis tähendab, et 2030. aastaks seatud eesmärgi täitmine ei ole võimalik. Üle riigi on tervikuna uuendada vaja ligi 230 alusharidus asutust.

Ühe 12-rühmalise lasteaia investeeringu kogumaksumus on ca 10 mln eurot. Näiteks Tallinna linnas oleks vaja rekonstrueerida vähemal 10-13 lasteaeda aastas. Viimastel aastatel on eelarvelisi vahendeid olnud 5 lasteaia rekonstrueerimiseks aastas. 2030 aasta kursil püsimiseks oleks vajalik täiendav rahastus.

Lasteaedade investeeringu vajadus töörühma andmetel ca 80 mln aastas ja seda regulaarselt kuni 2030 aastani.

Täiendavad ettepanekud:

4. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate toetus.

Riigiraha 31.12.22 andmetel seisuga 31.01.2023 on 2022. a 11 kuu kohta tuletatud õpetajate tööjõukuluks koos maksudega 158,17 mln eurot. Lisades 2023. aastaks + 23,87% saame täiendavaks tööjõukuluks 37,75 mln eurot. Täiendava toetuse vajadus 22,75 miljonit.

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,27%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,17%.

Koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus on ette nähtud lasteaiaõpetajate ja tugispetsialistide tööjõukulude katmiseks või tugiteenuste kättesaadavuse tagamiseks. Arvestades VV otsuseid õpetaja töötasu alam- määra kiirel kasvul ja kehtestatud nõuet kohalikele omavalitsusele toetuse saamiseks on tänane toetuse osakaal kogukuludest minimaalne ja toetuse suurendamine selles osas väga vajalik.

Lasteaedades töötavate tugispetsialistide arvestuslik tööjõukulu oli 11,94 mln eurot, lisades 2023. aasta tööjõukulule juurde 23,87% ehk 2,85 mln eurot.

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,02%.

Jätkame läbirääkimisi.

5. Huvitegevuse ja huvihariduse toetus

Taastada 2021. aasta tase 14,25 mln eurot, millele liidetud 2023.a arvestuslik inflatsiooni määr 8%, koonsummas 15,4 mln eurot. Täiendava toetuse vajadus on 5,15 miljonit eurot.

Jätkame läbirääkimisi.

13

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,11%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,04%.

6. Õpetaja tööjõukulude toetuse lõtk/diferentseeritav osa tõsta 25%-le (hetkel 17,1%).

Fiskaalne mõju: ca 27,83 mln eurot

Õpetajate töötasu kasvu ei tohi teha teiste haridustoetuste või tööjõukulude toetuse lõtku arvelt. Koolidel on kasvanud vajadus õpetajate täiendavateks lisatasudeks seoses suurenenud töökoormusega sh osalise distantsõppe ja/või hübriidõppe korraldamisega).

Lähtudes koalitsioonilepingust suureneb diferentseeritav osa 2024 aastast 20%le (14 miljonit).

Kokkulepe: toetame diferentseeritava osa kasvu, et õpetaja töö-ja palgakorraldust kaasajastada ning väärtustada õpetaja tööd.

7. Haridustoetuse õiglane jaotus selliselt, et õpilaste arvu kasvuga kaasnevad täiendavad kulud nelja kalendrikuu osas (sept - dets) ei oleks KOV kanda.

Lisatud Rae VV näide põhjenduseks, so koos õpilaste arvu kasvuga ja täiendava KOV kuluga (13.12.22)

Jätkame läbirääkimisi.

8. Tugevajavate laste ja õpilaste toetamine ning tugipersonali puudus.

Pöörame jätkuvalt tähelepanu tugispetsialistide üldisele puudusele nii kooli- eelsetes lasteasutustes kui üldhariduskoolides. Peame vajalikuks õpetajate täiendkoolitust kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks ja ka tugispetsialistide ettevalmistust ülikoolides).

Tugevajavate õpilaste õpetaja tööjõukulu koefitsient tõhustatud toe korral - 2,5 ja eritoe korral koefitsient - 5. Põhjendus: eriõppe õpilaste väga erinev toe vajadus, mis ei võimalda klasside maksimaalset täituvust vastavalt hetkel kehtestatud piirmääradele.

Jätkame läbirääkimisi.

9. Huvihariduse ja huvitegevuse ning koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus ja kultuuriranitsa toetus lisada tulubaasi arvutades välja ka summad.

Arutelu kultuuri ja spordi valdkonna töörühmas.

14

2023. a tasandus- ja toetusfond https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused- planeeringud/kohalikud-omavalitsused/finantskorraldus#tasandus-ja-toetusf Sealhulgas: üldharidus toetus – 468,3 mln eurot; koolieelsete lasteasutuste õpetajate tööjõukulude toetus - 15 mln eurot; noorte huvitegevuse toetus - 10,3 mln eurot.

https://www.kul.ee/kultuuriranits - 2023. a riigieelarvesse kavandab Kultuuriministeerium Kultuuriranitsale täiendavalt 500 000 eurot, mis kokku teeb seega 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 11 eurot põhikooliõpilase kohta (keskustes 9,60 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 19,58 eurot). Keskmine summa õpilase kohta ei suurene proportsionaalselt eelarve kasvuga, sest õpilaste arv on suurenenud.

nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

10. Haridusvaldkonna arengukavast lähtudes on üldhariduskoolide õpetajate töötasu kasvu eesmärgiks jõuda vähemalt 120% eesti keskmisest palgast. Selleks, et aastaks 2027 saavutada õpetaja keskmine palk vähemalt 120% eesti keskmisest, on täiendavate vahendite vajadus lisaks koalitsioonileppes kokku lepitule ca 165 mln eurot sh 2024.aastaks ca 46 miljonit eurot.

Õpetajate töötasu kasv on jätkuvalt prioriteet Toetame õpetajate töötasu kasvu. Jätkame läbirääkimisi.

3. Töö-, sotsiaal- ja tervise valdkonna töörühma ettepanekud

Tabel 3. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused (osaliselt täiendatud aug 2023)

ELVLi prioriteedid:

1. Toimetulekupiiri suurendamine.

Toimetulekupiir peaks olema kehtestatud selgetele metoodilistele alustele tuginedes, mis tagaks, et see on ajakohane ja piisav minimaalseks toimetulekuks.

Metoodiliste aluste välja töötamine on riigi ülesanne kaasates selle jaoks erinevaid eksperte ja analüütikuid. Meie hinnangul oleks mõistlik siduda toimetulekupiir elatusmiinimumiga, mida iga-aastaselt korrigeeritakse elukalliduse muutusega (nt arvutusvalem: elatusmiinimum*THI muutus = toimetulekupiir). Nii oleks tagatud ka pidev toimetulekupiiri automaatne reguleerimine, mis on tingitud majanduslikust olukorrast riigis. Olukorras,

Nõus, et toimetulekupiiri/-toetuse metoodika vajab kaasajastamist ja peaks olema kooskõlas elatusmiinimumi muutustega.

2023. aastal on Sotsiaalministeeriumil plaanis vaadata üle toimetulekutoetuse skeem, võttes arvesse Riigikontrolli soovitusi sel teemal, ning alustada toimetulekutoetuse skeemi kaasajastamisega. Muudatuste välja töötamiseks kaasame kohalikke omavalitsusi.

Paralleelselt oleme sellel aastal alustamas miinimum- sissetuleku piisavuse, taotlemise ja ajakohastamise

SOM täpsustab ja jagab KOVdega toimetuleku- toetuse skeemi kaasajastamise tegevuskava, ajaraami.

Muudatuste väljatöötamiseks kaasab SOM KOVe.

Plaanime taotleda rahastust leibkonnaandmete ja

15

kus THI langeks ehk oleks negatiivne, saaks inimesi soodustavalt rakendada põhimõtet, et toimetulekupiiri ei langetata kuniks elatusmiinimumi ja THI korrutis tõuseb taas üle kehtestatud toimetulekupiiri. Senini on tegemist suurusega, mida reguleeritakse poliitilise valmisoleku olemasolul, kuid kõige haavatama sihtgrupi toimetuleku tagamine ei saa sõltuda poliitilisest valmisolekust vaid olema korrelatsioonis majandusliku olukorraga.

Täna puudub otsene seos elatusmiinimumi ja toimetulekumäära arvutamise vahel. Vajalik oleks need kaks omavahel siduda võttes aluseks erinevate kulu- komponentide realistlikud hinnad. Selline ühtlustamine võimaldaks täiendavalt jagada toimetulekupiiri erinevateks komponentideks, et vajadusel (näiteks Ukrainast tulnud ajutise kaitse saanud sõjapõgenikud, kes majutuvad laevas, kus on tagatud lisaks eluasemele nt toitlustamine) saaks toimetuleku- piiri maksta abivajajale ka madalamas ulatuses (ilma toidukulu komponendita).

analüüsi lähteülesande koostamist. Analüüsi vajadus tuleneb teadmisest, et kehtiv miinimumsissetuleku arvutamise metoodika ei vasta enam tänapäevastele vajadustele. Samuti on EL andnud miinimum- sissetulekusoovitused, millega analüüsis arvestada. Pikemas perspektiivis on nimetatud analüüs aluseks, millele tuginedes teha veel teisi valikud toimetulekupiiri ja metoodika kaasajastamiseks.

eluasemekulude metoodika väljatöötamiseks registri- andmete vms baasil, et seeläbi luua võimalus tulevikus toimetuleku- toetuse maksmiseks keskselt ja proaktiivselt.

2. Üldhoolduse rahastamise põhimõtete muutmine.

Omavalitsuste hinnangul on ministeeriumi arvestused reformi mõju hindamisel tehtud ennatlikult ja olulises osas on mõjude hindamiseks vajalikud tingimused täitmata või kasutatud tegelikkusele mitte vastavaid.

2024. a septembriks viia läbi reformi kulu-tulu vahehindamine. Eelduslikult on kohalike omavalitsuste kulu seoses üldhooldusreformi rakendamisega tunduvalt suurem, kui riik on arvestanud, võttes aluseks teenuse seniseid keskmisi hindu ja isiku keskmist maksevõimet.

Tallinna arvestuste kohaselt on 2024. aastal (mis on reformi rakendamise täisaasta ja näitab kogu mõju ja kulu) üldhoolduse reformi linna kogu kuludeks 32 782 147 € ning kogu tulubaasiks 26 435 019 € (linna eelarve vahendid + riigieelarvest saadav täiendav tulu). Tallinn on prognoosinud tänaste teadaolevate reformi tingimuste ja eelduste alusel Tallinna linnale reformi täiendavaks rahaliseks mõjuks 2024. aastal - 6 347 128 €, mis on negatiivne täiendav mõju ja riigi poolt seatud täiendavate kohustuste osas katmata. Tartu linnale lisakulu ca - 1,0 mln eurot. Saue vallale lisakulu – 212 232 eurot.

Täpsed arvutused kõikide KOVide kohta puuduvad, mille alusel saaks järeldada, et riigieelarvest eraldatud täiendavatest vahenditest ei piisa. Hooldekodud avalikustavad oma hinnad selle aasta aprillis, omavalitsused ei ole veel kehtestanud piirmäärasid, pole selge paljudele tuleb maksta täiendavat hüvitist jne. Seega on tegemist ennatliku hinnanguga.

Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude-tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks. Selleks ajaks on teenuse turg ja hinnad stabiliseerunud, inimesed ja KOVid on muudatusega kohanenud, on selgem mõju koduteenuste kätte- saadavusele jne. SOM hinnangul on 2024. a septembris võimalik teha esmane tulude-kulude ülevaade, tuginedes olemasolevatele andmetele (H-veebi 2023 a andmed, STAR andmed, S-veebi andmed nt koduteenuse kasutajate arvu osas jms).

30.03 kohtumisel tõstatas ELVL üldhoolduse reformiga seoses erinevad probleemkohad, mille osas lepiti kokku, et nende lahendamiseks korraldatakse eraldi kohtumine.

08.06 toimus ELVL-ga kohtumine, kus koos RAM- ga5 korrati üle hoolde- reformi eesmärgid, raha- jaotuse printsiibid, tutvustati hooldekulude kalkulaatorit ning planeeritavate maksu- muudatuste mõju KOV 2023 ja 2024 rahastamisel. Kohtumise tulemusel kokkulepitult on vaadatud üle reformi sõnumid SOM-i ja SKA kodulehel ning 14.06 korraldatud täiendav

5 Alates 1.juulist 2023 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi osakonnad.

16

kohtumine kõigile oma- valitsuse- ja sotsiaal- valdkonna juhtidele. Seejärel, vastavalt kokku- leppele, palutud KOVdel, kes näevad täiendavalt probleeme rahastuses, esitada konkreetsed arvutused. Laekus 5 KOV-i seisukohad ja arvutused, millele vastatud kirjalikult. Kahe KOV-ga toimusid bilateraalsed kohtumised.

18.07 toimus hooldereformi vaheseisu seminar KOV juhtidele, sotsiaal- ja finants- töötajatele – SOM selgitas rahastuse põhimõtteid. Kokkuleppe kohaselt jälgib SOM jooksvalt reformi kulgu ning selleks kogub infot aruannete ja registrite kaudu kui ka koondab avalikult kättesaadavat infot hindade kohta. Täpsem üldhooldusteenuse rahastamise muudatuse mõjude hinnang, sh kulude- tulude analüüs on planeeritud 2026. aastaks.

3. Ukraina sõjapõgenikega seotud kulude meede.

SKA andmetel käesoleva aasta jaanuarikuu seisuga oli 66 762 ukraina sõjapõgenikku (neist 16 232 alaealist) deklareerinud Eestisse jäämist.

Arvestades olukorra võimaliku eskaleerumise korral võib ränne suureneda, näiteks 15% täiendava sõjapõgeniku lisamine teeb arvestuslikuks üldarvuks 76 776 täiskasvanut koos lastega.

SoM ei ole kavandanud eraldisesvat toetusmeedet KOVidele, sest riigi poolt on loodud võimekus UA sõja- põgenike ajutiseks majutuseks ja toitlustuseks ning KOV ümberasuvate UA sõjapõgenikele on tagatud VRKS järgi üüri- ja tõlketeenuse kulude katmine, milleks on SKA sõlminud halduslepingud kõigi 79 KOViga. STAR arendus võimaldab KOVidel väikse halduskuluga vormistada

Teemat arutatakse rahanduse töörühmas.

SOM informeerib PPAd vajadusest menetleda ajutise kaitse pikendamisi prioriteetsena. Ajutise kaitse lõppedes (elukoha puudumine) puudub

17

Sõjapõgenike vastuvõtmine on kohalike omavalitsustele täiendav ülesanne, mis oluliselt suurendab halduskoormust eelkõige sotsiaalvaldkonnas, mis omakorda on tinginud vajaduse täiendavate ametikohtade (töötasu, töökoha sisustamine, töötaja väljaõpe) loomiseks.

Hinnanguline meetme maht nimetatud sõjapõgenike arvu juures võiks olla ca 7,37 mln eurot. Kuluks ühe põgeniku kohta oleks 96 eurot aastas. Ühikukulu 8 eurot on tuletatud energiakulude menetlemise halduskulu määrast (riigihalduse ministri 23. novembri 2021. a määrus nr 31 "Energiahinna tõusu leevendusmeede vähemkindlustatud peredele").

üürikulude katmist; tõlketeenuse kulude katmiseks vajalik arendus on töös.

RAMi poolt on KOVidele hüvitatud UA sõjapõgenikele osutatud vältimatu abi kulud: ajutine majutus, toitlustamine, esmatarbevahendid, abivajaduse hindamine ja mitmekordne üldine nõustamine. 2023. a veebruari lõpuks oli KOVidele välja makstud 3,3 mln eurot. RAM plaanib kasutamata raha täiendavaks KOV toetuseks 100€ põgeniku kohta (tuginedes RR andmetele - 01.12.22 kuni 01.02.2023 saabunud põgenikud) eelkõige nõustamiseks.

KOVdel võimalus inimestele teenuseid osutada.

Täiendavad ettepanekud:

4. Suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuse kasv (varasemalt raske ja sügava puudega laste lapsehoiutoetus).

Suurendada toetusfondist makstavat puuetega laste toetust. Seoses elukalliduse tõusu ja ESF rahade lõppemisega eraldada riigieelarvest omavalitsustele toetust suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamiseks 2024. aastal 10,5 mln eurot (toetuse kasv on arvestatud lähtuvalt inflatsioonist ja lisaks 8 milj eurot aastas seoses ESF rahade lõppemisega).

Fiskaalne mõju: 18,5 mln eurot

Alates 01.01.2017 eraldab riik toetusfondi kaudu omavalitsustele toetust raske ja sügava puudega lastele abi osutamiseks (2017. aastal raske ja sügava puudega laste hoiu toetus). Toetuse kogusumma on olnud muutumatult 2 650 000 eurot. Raha jaotamise aluseks on 0–17.a sügava ja raske puudega laste arv KOVis 1. novembri seisuga. Alates 2023. 1. jaanuarist muudeti meetme „raske ja sügava puudega lastele abi osutamise toetus“ nimetus ümber „suure hooldus- ja abivajadusega lapsele abi osutamise toetuseks“, kuid toetuse suurus jäi samaks. Edaspidi võimaldatakse KOV üksusele riigieelarvest määratud toetust kasutada paindlikumalt - senise raske ja sügava puudega laste sihtrühma asemel kõigi suure hooldus- ja abivajadusega laste abistamiseks. Toetus jaotatakse kohaliku omavalitsuse üksuste vahel proportsionaalselt vastavalt raske ja sügava puudega laste arvule, kus sügava puudega laste arv korrutatakse edaspidiselt kolmega (seni korrutati arvuga 4,62). 01.09.2014 kuni 31.12.2022 toetati puudega lastele tugiteenuste osutamist ESF vahenditest. Esialgu SKA, siis elukohajärgse KOVi kaudu. Taotleda võis tugiisiku-, lapsehoiu- ja sotsiaaltransporditeenuse hüvitamiseks.

ESF vahendid olid ajutine tugi, et soodustada teenusosutajate võrgustiku tekkimist üle Eesti. Nende rahade lõppemine oli ette teada ja võimaldas KOVidel teha varakult otsuseid valdkonda lisaraha suunamiseks.

Toetusfondist eraldatav raha on mõeldud täiendava toena ja sihtgrupi tegelik vajadus tulebki katta toetusfondi ja KOV enda panuse koostoimes. Oleme samas nõus, et toetusfondi kaudu antav tugi KOVidele on püsinud pikalt sama ja seega kaotanud osa oma väärtusest. Mõistame, et erivajadusega laste teenusevajadus on tervikuna suurem kui võimekus seda nii KOV kui riigi tasandil katta. Oleme valdkonna rahavajaduse tõstatanud koalitsioonikõneluste käigus, ent kuna RES lisataotluste esitamisel saame välja tuua vaid kolm prioriteeti, peame tegema valikuid.

Samuti soovime valdkonna lisavajadusi tervikuna kaardistada erivajadusega laste reformi raames. Kaalume võimalust suunata rehabilitatsiooni üksikteenuste osutamine koos vastava eelarvega KOVidele, et kasvatada esmatasandil pakutavate teenuste võimekust. Need muudatused mõjutavad kogu erivajadusega laste rahastamise tervikpilti ning seega ei soovi me enne üksikuid rahastamisotsuseid teha. Samuti peame vajalikuks hinnata, millist mõju avaldavad 2023. aastal jõustunud toetusfondi muudatused.

Jätkatakse dialoogi.

Rahade suunamine toetusfondist tulubaasi kõige varem 2025. a – sõltub muudatustest rehabilitatsioonisüsteemis ning kokkulepetest HTMiga.

18

Vahemikus 01.01.2021-31.12.2022 said KOVid raske- ja sügava puudega lastele teenuste osutamiseks 13,6 mln eurot. Toetuse andmist rahastas Euroopa Sotsiaalfond TAT „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahenditest (TAT eelarve kokku 46 994 321 eurot). 2019. aastal tehtud projekti „Puudega laste tugiteenuste arendamine ja pakkumine ning töö- ja pereelu ühildamise soodustamine“ vahehindamise tulemused näitasid, et raske ja sügava puudega laste tugiteenustel on positiivne mõju hooldajate tööhõivestaatusele. Samas toodi välja, et keskmiselt 2/3 puhul kohalikest omavalitsustest on teenuste pakkumine sõltuvuses ESFi rahastusest ning selle lõppemisel ei suudaks kohalikud omavalitsused samas mahus teenuseid edasi pakkuda.

Alates 01.01.2017 on puudega laste toetuse suurus toetusfondis püsinud muutumatu. Seda aitas kompenseerida lisaraha ESF vahenditest. Seni oli KOVil võimalus ja kohustus kasutada eraldatud vahendeid, nii ESF kui ka toetusfondi kaudu eraldatavaid, sügava ja raske puudega lastele teenuste osutamiseks. Alates 2023.aastast tuleb toetusfondis eraldatavast toetusest osutada teenuseid kõigile suure hooldus- ja abivajadusega lastele, sõltumata puude olemasolust, mis kindlasti suurendab kohalike omavalitsuste välja- minekuid. Sealjuures lõppes täiendav rahastus ESF vahenditest.

Täpsustame, et selle muudatuse eesmärk ei olnud sihtgrupi suurendamine, vaid justnimelt paindlikkuse andmine, et KOVid ei peaks lähtuma puude raskusastmest, vaid saaks raha kasutada seal, kus vajadus kõige suurem. Samuti tuginesime sellele, et tihti vajab teenust vanem/pere, mitte laps ise ning muudatusega on võimalik toetusfondi raha nüüd ka sedalaadi teenusteks kasutada.

5. Erihoolekande teenuste rahastamine.

Leida vahendid kohalikele omavalitsustele riigi rahastatavate erihoolekande- teenuste sh igapäevaelu toetamise, kogukonnas elamise ja ööpäevaringse erihooldusteenuse tagamisega seotud kulutuste kompenseerimiseks.

Sotsiaalministeeriumi andmetel seisuga 31.12.2021. a oli summaks 3,36 mln eurot.

Teenus Teenust saajate arv KOV kulu

Igapäevaelu toetamise teenus 3 706 2 920 127

Kogukonnas elamise teenus 909 154 602

Ööpäevaringsed erihoolekandeteenused 3 074 283 293

Probleem on väga kriitiline, sest paljud inimesed, kes on ohtlikud endale ja teistele, on teenuse järjekorras ootel või valel teenusel. Kui abivajaja ei saa talle vajalikku teenust, sest riigi eelarves ei ole selleks vahendeid või ei ole teenusel vaba kohta, siis langeb kohustus KOVile, et inimest ja perekonda aidata. Teenuse puudumine või vale teenus (üldhooldekodu) ei taga inimesele vajalikku ravi ja tervis halveneb. Kuna erihoolekande teenused on riiklikult

Oleme teadlikud, et erihoolekandeteenustel on järjekorrad; olukorra parandamiseks on kavandatud mitmed tegevused, mille õnnestumine sõltub riigieelarvelistest otsustest:

• soovime teenuste hinnad viia vastavusse tegelike kuludega. Hinna suurendamine muudab teenuse pakkumise atraktiivsemaks ka uutele teenusepakkujatele;

• vaatamata põhimõttele pakkuda inimestele teenuseid eelkõige kodus ja kogukonnas, on siiski vaja suurendada ka ööpäevaringseid teenuskohti (eeldab rahastamismudeli kohasele lisarahale veel ka ettevõtete, KOVide panust füüsiliste teenuskohtade loomiseks).

Lisaks soovime tugevdada toetavate teenuste pakkumise kvaliteeti ja ulatuse kasvu, et võimalikult paljud psüühikahäirega inimesed saaksid sobiva toega elada oma kodus ja ei tekiks vajadust (või lükkuks vajadus edasi)

2023.a koostatava 2024- 2027 RES raames VV lisa- taotlusi vastu ei võta. Lisa- raha vajaduse on SOM eel- infona RAM-le 2024 RES vaates andnud. Jätkatakse lahenduste otsimisega, et olemasolevat ressurssi optimaalsemalt kasutada eesmärgiga tagada teenuste jätkusuutlikkus ja kvaliteet ning toetada tööjõu motiveeritust. Kuni 2025 jätkatakse KOV koordineeritud ISTE mudeli rakendamist olemasolevates mahtudes. Mudeli rakendamine

19

rahastatavad teenused, kuid teenuse puudumisel peavad omavalitsused ise leidma, kuidas inimest aidata ja teenuste eest ise tasuma, et inimesed ei jääks abita, siis tuleks KOVi kulu riigi poolt kompenseerida. Näiteks võib tuua, et Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 31.12.2021 seisuga erihoolekande- teenuste järjekorras 2006 klienti, neist ööpäevaringse erihoolekandeteenuse järjekorras 1224 klienti.

institutsionaalse, ööpäevaringse erihoolduse järele. Alates 2025. soovime alustada järk-järgulist üleminekut praeguselt teenuse osutamise süsteemilt KOV koordineeritud mudelile (mudeli rakendamiseks on vajalik KOVidele lisarahastus).

KOV-s üle Eesti vajab seejärel lisarahastust.

6. Tõsta omavalitsustele makstavat toimetulekutoetuse menetlemise ja väljamaksmise kulude hüvitist, korrastada korralduskulude arvestuse metoodikat. Tõsta toimetulekupiiri.

Kohalik omavalitsus määrab ja maksab toimetulekutoetust, mille kulud hüvitatakse riigieelarvest. Toimetulekutoetus on küll riiklik toetus, aga selle ebapiisavus mõjutab otseselt omavalitsuse kulusid.

Vajalik on toimetulekutoetuse puhul adekvaatse toimetulekupiiri tagamine raskustesse sattunud ja abi vajavatele inimestele ja sealjuures korralduskulude kaasajastamine – so korralduskulude adekvaatsus ning korralduskulude eraldamise loogika ja sagedus KOVidele.

Ettepanek on korrigeerida toimetulekutoetuse piirmäära arvestamise aluseid ja korrigeerida ühtlasi sellega seonduvalt korraldamiskulude katteks KOVidele makstavat ühikuhinda, mis on võrreldes teiste teenuste korraldamiskuludega põhjendamatult väike. 2022. aasta 1. juunist on toime- tulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 200 eurot kuus, samas oli 2022 aastal arvestuslik elatusmiinimum Statistikaameti andmetel 303 eurot (eluasemekuludeta 144 eurot).

Võttes aluseks Eesti panga prognoosi, mille kohaselt 2023. a inflatsioon on alla 10% ja järgnevatel aastatel eeldatavalt 2-3%, siis selle valguses tuleb vastavalt tõsta toimetulekupiiri. Väljavõte Riigikontrolli kontrolliaruandest „Omavalitsuste rahastamine toetusfondist“:

Toetusfondist rahastatakse omavalitsuslike ülesannete kõrval ka kahte riiklikku ülesannet, milleks on toimetulekutoetuste maksmine ja rahvastiku- toimingud. Riiklike ülesannete täitmisega seotud kulud tuleb KOVidele riigieelarvest hüvitada, mida saab teha kas tegelike või KOVide arvestusliku keskmise kulu järgi.

Nii toimetulekutoetuse kui ka rahvastikutoimingute puhul on hüvitise suurus kindlaks määratud, lähtudes toimingu hinnangulisest ajakulust ja töökoha arvestuslikust kulust, mis omavahel läbi korrutatakse.

Korralduskulude tõstmise ettepaneku teeme RES lisaeelarve taotluste raames, tegemist on meie prioriteetse lisataotlusega. Koos regulatsiooni ülevaatamisega on plaan korrastada korralduskulude arvestuse metoodikat.

2023.a koostatava 2024- 2027 RES raames VV lisataotlusi vastu ei võta. Juhul kui muid variante vahepeal ei leita, siis lisaraha vajaduse on SOM eelinfona RAM-le 2024 RES vaates andnud. Põhimõttelisemate muudatuste ettevalmistamiseks jätkatakse VTK koostamisega.

20

Ajakulu hinnangute erinevus ülesannete vahel on põhjendatav suuresti ka konkreetse toimingu eripäraga ning ülesanded ei ole selles mõttes omavahel võrreldavad. Probleemiks hüvitiste metoodikas on aga töökoha tunnitasu- määr, mille kulude koosseis ei ole ülesannete võrdluses ühetaoline. Kui rahvastikutoimingute puhul võetakse arvesse nelja liiki kulusid, siis toime- tulekutoetuse menetluskulude hüvitamisel vaid kahte liiki kulusid. Ühe töö- koha tunnitasumäär on toimetulekutoetuse menetlustes seetõttu ca 40% väiksem. Selline erinevus ei ole Riigikontrolli hinnangul põhjendatud ning võib ka väita, et KOVid on saanud seeläbi kahju. Riigikontrolli soovitus sotsiaalkaitseministrile: muuta hiljemalt 2023. aastal toimetulekutoetuse menetluskulude KOVidele hüvitamise põhimõtteid nii, et hüvitis katab sama liiki kulusid, mida kaetakse KOVidele rahvastikuregistri toimingute tegemisel.

Sotsiaalkaitseministri vastus: oleme nõus, et toimetulekutoetuse menetlus- kulude hüvitamise põhimõtted vajavad uuendamist, ja esitasime taotluse menetluskulude suurendamiseks ka käesoleva aasta riigieelarve läbirääkimiste raames, ent see ei leidnud sel korral heakskiitu. Saame vajaduse tõstatada uuesti 2023. aastal RES koostamise raames. Oleme samas Sotsiaalministeeriumi 2023. aasta tööplaani lisanud kogu toimetulekutoetuse süsteemi ülevaatamise. Koos sellega vaatame üle ka KOV ülesanded toetuse menetlemisel ja selle rahastuse. Kuna toimetulekutoetuse menetlemisele on lisandunud abivajaduse hindamine ja vajalikele toetavatele teenustele suunamine, on oluline hinnata menetluskulude hüvitamise põhimõtteid terviklikult.

7. Eestkoste teostamise riigi poolset rahastamist ei toimu, kuigi see on riiklikult pandud ja kasvav kohustus omavalitsusel eestkostet teostada. Hinnanguline kulu aastas 0,83 – 0,9 mln eurot.

Ettepanek on vastavalt perekonnaseaduse § 192 lg-le 4 kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad. Konkreetne säte on kehtinud aastaid, kuid senimaani ei ole rakendusakti kehtestatu. Järjest enam määratakse KOV eestkostjaks lähedase inimese asemel, kuigi eestkostetaval on lähedased olemas ja nad on tegusad. Kuna eestkostetavate hulk aina kasvab, siis see tähendab ka suurenevaid kulusid omavalitsusele eestkostet teostada. Eestkoste teostamise kulud on seda suuremad, kui tegemist on keeruliste ja raskete eestkostetavatega. Kuid peamine eesmärk on korraldada eestkostetavale inimväärne elu ja tagada toimetuleku tingimused.

Eriti suur on probleem koduste eestkostetavatega. Riik peaks ära tegema sisu ja kulu finantsanalüüsi 2023-2024 aasta I poolaasta jooksul.

Eestkoste teostamise eest tasu ja kulutuste hüvitamisel kehtib perekonnaseaduse § 192 sätted, et eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta. Kohus võib määrata eestkostjale tasu ülesannete täitmise eest eestkostetava varalist seisundit ja poolte vahelist suhet arvestades. Eestkostjal on õigus tekkinud kulutuste, muuhulgas vastutuse kindlustamiseks, hüvitamisele eestkostetava vara arvelt. Nii tasu kui kulutuste hüvitamine tuleks lahendada iga eestkostejuhtumi kohtumenetluses. Täpsema korra ja piirmäärade kehtestamine ning täiendavate rahaliste toetuste andmine on PKS kohaselt Justiitsministeeriumi pädevuses. Sotsiaalministeerium mõistab KOVide koormust eestkostetega, on seiratud, lahendatud amet- kondade ja asutuste vahel tõrkeid praktikas. Sotsiaal- ministeeriumi tellimusel viiakse 2023. a läbi eestkoste- süsteemi analüüs, riigihange on lõppenud ja hankelepingu

Sotsiaalministeeriumi tellimusel viiakse 2023. a läbi eestkostesüsteemi analüüs, riigihange on lõppenud ja hankelepingu edukal täitmisel on aasta lõpuks poliitikasuunised eestkostesüsteemi muutmiseks. Selle pinnalt lepitakse JUMiga kokku edasine tegevuskava.

21

Vaja oleks kokku leppida ajaline graafik, kuidas edasi liigutakse. edukal täitmisel on meile Justiitsministeeriumiga aasta lõpuks poliitikasuunised eestkostesüsteemi muutmiseks. Puuetega inimeste õiguste konventsiooni art 12 (võrdne tunnustamine seaduse ees) seab Eestile kohustusi astuda samme eestkostete vähendamiseks.

8. Esmatasandi tervishoid. Tuleb leida väljapääs kroonilisele perearstide puudusele. Järjest kasvab ka pereõdede vajadus. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata vastavate spetsialistide koolitusele.

Nõustume probleemiga ning tegeleme leevenduste otsimisega igapäevaselt koostöös erinevate osapooltega. Oleme suurendanud residentuuri õppes peremeditsiini õppekohtasid, oleme konsensusleppes kokku leppinud õdede arvu suurendamise ja praktikajuhendamise tasustamise. Spetsialistide koolitusvajaduse kokku- leppimiseks oleme käib koos tervishoiuvaldkonna koolitusvajadus.

Jätkatakse dialoogiga.

Koostamisel on esmatasandi tervishoiu arengukava. 2023 lõpuks saab valmis tekst osapooltega kooskõlastamiseks.

9. Tallinna Haigla rajamine. Riigipoolne kaasrahastamine 280,4 mln eurot.

Riigil tuleb panustada amortiseerunud haiglavõrgu kaasajastamisesse pealinnas, et tagada jätkusuutlik ja kvaliteetne tervishoiuteenus 25%le Eesti elanikkonnale, tagada hädaolukorra ja kriisideks valmisolek ning seeläbi optimeerida kulusid, mis üha kasvavad amortiseerinud haiglavõrgu kasutamisest.

Tallinna Haigla (TH) teeninduspiirkond haarab Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Hiiumaa, Raplamaa, osaliselt Ida- ja Lääne - Virumaa, Pärnumaa ning Järvamaa ja Lõuna-Eesti maakonnad ehk TH vastutuspiirkond hõlmab vähemalt 10 maakonna elanikke. TH statistilise andmebaasi analüüsi põhjal on nii ambulatoorsel vastuvõtul, kui ka haiglaravil viibinud kõigi maakondade haiged. Ambulatoorsetest haigetest moodustavad Harjumaa (sh Tallinna) elanikud ca 47%, päevaravi ca 55% ja statsionaarset abi saanutest ca. 45%.

Kogu Eesti eriarstiabist moodustab loodava TH-a turuosa ca 25%.

Haiglavõrgu arengukava haiglate taristud vajavad kaasajastamist nii Harjumaal kui ka maakondade tõmbekeskustes. Riigil on vajalik lähiajal jätkuvalt investeerida tervishoiutaristusse, luues kaasaegne infrastruktuur nii kõrgema etapi kui ka maakonna haiglates. Vajalik on luua kaasaegsetele ootustel vastavad ja integreeritud tervishoiuteenuste osutamise tingimused. Eesmärk on saavutada paremad tingimused patsientidele ravitulemuse saamiseks, tervishoiutöötajatele eeldused parema töökeskkonna loomisel sh tulles toime efektiivsema ressursis kasutusega paindlikult ka erinevates kriisitingimustes.

Jätkatakse dialoogiga. SOM on koostamas nii haiglavõrgu kui kogu tervishoiuvõrgu arengusuundade strateegilisi dokumente. 2023 lõpuks saab valmis tekst osapooltega kooskõlastamiseks.

10. Tervishoiu omaosaluse vähendamine elanikele.

Tänaste jätkuvate kriisiolukordade ja hindade kasvu tempos on ülikriitiline, et inimestel oleks võimalik aegsasti saada tervishoiuteenust ja väiksema omaosalusega, kui seni see Eestis on. See aitab ennetada riigile hilisemaid veelgi suuremaid kulusid krooniliste haiguste ravimisel ja rehabilitatsioonil.

Riigi eesmärgiks on tagada Eesti inimeste keskmise oodatava eluea ja keskmise tervena elatud aastate arvu kasvu ning ebavõrdsuse vähenemise

Nõustume ettepanekuga, see on ka Sotsiaalministeeriumil nimetatud olulise teemana Rahvastiku tervise arengukavas ning inimkeskse tervishoiu programmis.

Muudatus vajab lisaraha (käimasoleva analüüsi andmetel, et jõuda 15% omaosaluseni 2033.aastaks, on ca 1% võrra langetamiseks vajadus 2024.a 24,4 miljonit eurot; 2025 a 82 milj; 2026 a 98 milj jne).

Jätkatakse dialoogi.

SOM esitab 2023.a lõpus VVle lahendused tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh inimeste omaosaluskulude langetamiseks.

22

tervises, seega on ülikriitiline liikuda EL keskmise poole kiiremas tempos, kus omaosalus tervishoiu puhul on 15%, Eesti praeguselt 25%lt.

Ettepanek on, et EL keskmiseni jõudmiseks liigutakse alates 2024. aastast vähemalt 1%-lise sammuga inimese omaosaluse vähendamiseks.

Tööplaanis oleva tegevuse“ Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine“ raames töötatakse välja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse lahendused, milles sisaldub ka inimestele tervishoius omaosaluskulude langetamiseks vahendite leidmise vajadus.

Memorandum vastavate ettepanekutega esitatakse VV-le otsustamiseks 2023. aasta lõpuks.

11. Ravikindlustuseta elanikele tasuta esmatasandi arstiabi tagamine. Fiskaalne mõju ca 0,41 mln aastas.

Ettepanek on, et kõikidel inimestel Eestis oleks tagatud esmane arstiabi ennetamaks hilisemaid veelgi suuremaid kulusid riigile. Tagada ravi- kindlustamata elanikele tasuta esmatasandi arstiabi sotsiaalse õigluse tagamiseks, kuid ka kronoloogilise patoloogia varasemaks avastamiseks, et ennetada riigile veelgi suuremaid kulusid krooniliste haiguste ravimisel ja rehabilitatsioonil.

Senine seadus sätestab, et ravikindlustuseta isik peab saama vältimatut abi ja selle tagab talle riik Haigekassa kaudu. Kuna vältimatu abi ei ole piisav, siis näiteks Tallinna linn on pidanud täiendavalt linna elanikele abi pakkuma viimased 10 aastat. Prognoosime, et praeguse energiakriisi ja hindade tõusuga ravikindlustamata elanike arv kasvab, kuna töötuks jäämise ja töötuks arvele võtmise vahele võivad jääda viitajad ning kuna töötuna registreeritud inimesed on ravikindlustatud alates 31. arveloleku päevast, mitte esimest päevast.

Näiteks: Tallinna linna eelarvest kaetakse kalendriaastas 135 tuh € ravi- kindlustamata inimeste esmatasandi arstiabi kulusid (see ei sisalda sellega seonduvat korralduskulusid). Kui eeldada et Tallina KOV elanikud moodustavad 1/3 kogu Eestist, siis võib prognoosida riigi eelarve kogukuluks 405 tuh €.

Ainult esmatasandi teenuste kättesaadavaks tegemist ei toeta, kuna siis jääb ikkagi küsimus, kuidas inimesed saavad vajaliku abi, kui nad on kindlustamata ja perearsti teadmistest ning oskustest ei piisa.

Tööplaanis oleva tegevuse “Tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkus ja ravikindlustussüsteemi põhimõtete ülevaatamine“ raames töötatakse välja tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse lahendused, mis hõlmavad ka elanikonnale laiendatud ravikindlustuspõhimõtete kasutuselevõttu ja selleks vastava tegevuskava koostamist.

Ravikindlustuseta elanike olukord peaks seega saama lahenduse elanikkonnale laiendatud ravikindlustussüsteemi kasutuselevõtuga, mille kasutuselevõtuks lisaraha vajadus oleks käimasoleva analüüsi andmetel ca 80 miljonit eurot.

Memorandum vastavate ettepanekutega esitatakse VVle otsustamiseks 2023. aasta lõpuks.

Jätkatakse dialoogi.

SOM esitab 2023.a lõpus VVle lahendused tervishoiu rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks, sh ravikindlustuseta elanike olukorra lahendus.

12. Lastele vaimse tervise toe tagamine ja laste rehabilitatsiooniteenuste kättesaadavus ja selle kvaliteet.

Ettepanek on, süsteemselt panustada lastega seonduvasse ennetustöösse, et ennetada laste vaimse tervise probleeme ja suurendada rehabilitatsiooni- teenuste kvaliteeti ka kättesaadavust selle mõju abivajavale lapsele. Lisaks tuleb sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames võimaldada lapsele ja perele pereteraapiat või teisi vanemlikku võimekuse tõstmise viise. Riigi poolt tuleks kaardistada vaimse tervise probleemidega lapse teekond – märkamisest

Rehabilitatsiooniteenuse VTK esitatakse EISi selle aasta septembri lõpuks. Eesmärk on üle vaadata rehabilitatsioonisüsteem terviklikult ja pakkuda lahendused erinevate probleemide lahendamiseks. Seega kujundatakse rehabilitatsioonisüsteem ümber selliselt, et see vastaks päriselt lapse ja pere vajadustele. Rehabilitatsiooniteenuse kaudu pakutavate

Jätkatakse dialoogi.

23

asjakohase erialaspetsialisti konsultatsioonini. Moodustada töörühm, kuhu kaasatakse valdkonna eksperdid (psühhiaater, perearst, vaimse tervise õde, kooliõde, sotsiaaltöötaja, teenuse osutaja jt) ja lastekaitsetöötajad, et kaardistada reaalselt toimiv teekond lapse abistamiseks.

Puuduvad alusandmed teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parendamisega seonduvalt, mis võimaldaks hinnata kaasuvaid kulusid täiel määral. Küll, aga saame tuua minimaalse ja esmase vajaduse katmiseks näiteks Tallinna senine täiendav panus jääb vahemiku 100 000 – 140 000 eurot.

kompleksteenuste nimekiri vaadatakse üle ja disainitakse ümber.

Lisaks on väljatöötamisel lastekaitseseaduse VTK (esitatakse EISi II kvartali lõpuks), mille raames pakutakse lahendused lastekaitsekorralduse suurimatele probleemidele. Mh tegeleb VTK ka lapse abivajaduse varajase märkamise probleemidega, et ennetada suuremate probleemide tekkimist ning vaadatakse üle kogu juhtumikorralduse protsess terviklikult.

13. STARi arendamine.

Infosüsteeme tuleb kaasajastada, arendada. Tööd tuleb juurde, aga töö- vahendid ei tule kaasa. Näiteks peaks STAR hakkama edastama infot puuetega inimeste kohta, aga seda ei ole veel katsetatud ja ei tea, kuidas see tööle hakkab. See aitaks vähendada töömahtu ja bürokraatiat. Nt kaasneb EL rahadega nt ISTEga, väga suur bürokraatia. S-veeb, H-veeb- no miks ometi peame eraldi täitma neid, kui STARis peaks kõik olema kirjas. Statistika kogumine peaks olema mõistuspärane ja mõistlik

Uue ESF perioodi vahenditest on plaanis arendada STARi kasutajasõbralikumaks ning liidestada STARi teiste infosüsteemidega, et STARi koonduksid vajalikud andmed inimeste abistamiseks.

Sotsiaalministeerium hindab iga-aastaselt valdkondlikku statistilist andmevajadust poliitikakujundamise vajadustest lähtuvalt ja võimalusest andmeid koondada erinevatest registritest, et mitte koormata asjata kohalikke omavalitsusi või hoolekandeasutusi aruandlusega S- ja H-veebis. S-H veebide andmemahtu on vähendatud järkjärguliselt. STAR on üheks registriks, kust juba täna tuleb ulatuslik osa valdkonna andmeid (toimetulekutoetus, asendus- ja järelhooldusteenused, hooldajatoetus, matusetoetus jt), kuid kuna STARi täitmine ei ole kogu andmevajaduse osas kohustuslik ja pole ka välja arendatud osade teenuste osas KOVide üleselt standardiseeritud sotsiaalteenuste andme- sisestust (paindlikus ja erinev praktika registris on küll KOV autonoomiat toetav, kuid andmekorjes takistuseks), siis on mitmeid sotsiaalvaldkonna andmeid, mida STARis ei registreerita või ei registreerita andmetöötlust võimaldaval moel ning mille osas minimaalse vajaduse katavad S-H veebide aruanded.

Jätkatakse dialoogi.

14. Kutse taotlemine.

Nt 75 sotsiaaltöötajat vajavad kutset. On olnud kuulda, et lastekaitses ei ole kutse nõue ennast õigustanud. Kulud seoses kutse taotlemisega on võimalus jätta töötaja kanda, aga reaalsem on need kanda KOV vahenditest (sest meie

Soovime tõesti kutse andmise süsteemi koos kogu baasõppe ja täienduskoolitusega analüüsida. Oleme planeerinud erinevad tegevused lastekaitse- ja sotsiaal- töötajate õppe, koolituse ja kompetentside arendamiseks Šveitsi rahastatud programmi, mida viime ellu 2023-2027.

Jätkatakse dialoogi

24

vajame kutsega töötajaid). Kutse andmise nõuded tuleks üle vaadata, et mis on põhjendatud ja kindlasti vajalik ning mis ei näita spetsialisti oskusi.

Programmi raames töötame välja lastekaitse kompetentsi- mudeli ning kujundame õppekavad, täienduskoolituse jms vastavalt sellele. Üks eesmärk on tagada suurem paindlikkus ja fookus praktilistele oskustele (mikrokraadid, töökohapõhised õpped jms)seal, kus tööjõu nõudlus on suur, ent vastutus ja otsustuspädevus väiksemad ning põhjalikum väljaõpe seal, kus vaja otsustuspädevust ja spetsialiseerumist (täiendprogrammid harvikhaigusega, keeruliste vaimse tervise probleemidega laste abistamiseks jms). Õiguslikud muudatused viime ellu lastekaitseseaduse ülevaatamise raames (peatselt tuleb kooskõlastusringile LasteKS VTK).

nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

Töövaldkond

15.

Töötukassa ja KOV koostöö.

Arutada KOVide ja Töötukassa koostööd keerulisemate sihtrühmade (sh pikaajalised töötud, mitteaktiivsed, NEET noored jne) tööle ja õppima aitamisel ja KOV sotsiaaltöötajate/TK konsultantide/klientide praktikas kerkinud murekohti või takistusi ja lahendusi efektiivseks koostööks.

Töötukassa ja KOVide koostöö peab olema võimalikult sujuv ja tulemuslik. Inimestel, kes on pikalt tööturult eemal olnud, on tihti põhjuseks mitme- tahulised mured – töö otsimiseks vajalike oskuste puudumine, võla- ja sõltuvusprobleemid vm toimetulekuraskused, hoolduskoormus, elukoha puudumine jne. Sellises olukorras vajab inimene nii sotsiaalset (KOV) kui ka Töötukassa teenuste tuge ning kaks osapoolt peavad kliendi huvidele terviklikult lähenemiseks tegema teadlikult koostööd.

Üldiselt on KOVid nõus, et koostöö on vajalik ja kasulik. Täpsustama peaks, mida TK ootab või silmas peab koostöö all: kes on koostöö arendamisel juhtiv partner, kes koordineerib koostööd? Mida täpsemalt oodatakse KOVilt, kui räägitakse koostööst?

• Leiame, et täna piirab TK ja KOVi koostööd oluliselt inimese nõusoleku nõue. Vähese tööle saamise motivatsiooniga inimesed ei ole huvitatud nõusoleku andmisest, see õigus võiks teatud juhtudel tulla seadusest.

• Koostöö paremaks sujumiseks peaks KOVidel olema võimalik võtta TK konsultandiga ühendust otse, mitte läbi infotelefoni, mis on väga ajakulukas.

• Seadusest tulenevalt peaks olema õigus KOVi teavitada, kui töötu staatus lõpetatakse.

• Töötuna arvel oleva isikuga peaks TK-l olema vähemalt üks kontaktkohtumine – inimese välimus, käitumine on olulised infoallikad.

• KOVe aitaks, kui näeksime töövõimetulemusest infot, mis iseloomustab tegevusi, mis on inimesele jõukohased. Saaksime paremini aidata leida sobivat

Teema vajab eraldi arutelu. Ettepanek kohtuda aasta II pooles. Kaasata arutellu Töötukassa esindajad.

25

tööd või tegevust. Konsultandiga kohtumiste ärajäämise põhjused ja tegevuste sisu võiks olla KOVidele nähtavad, sellest võib selguda abivajadus, teadmine aitaks pakkuda üksteist täiendavaid teenuseid/lahendusi.

• Töövõimehindamisel on vaja lahendust psüühika- häirega inimestele, kes keelduvad kodunt lahkumast. Töövõimehindamise aluseks on digilugu, aga perearstid ja psühhiaatrid koju ei tule. Kui inimest kodunt välja ei saa, siis on nad kodus sissetulekuta.

• Samuti vajavad riigi poolt tuge sõltlased, sest just nemad on suures osas pikaaegsed töötud, kellel puudub ka motivatsioon ja KOVil puuduvad head vahendid nende mõjutamiseks. Vajalik on tagada toimet omavate (tõenduspõhiste) teenuste kätte- saadavus üleriigiliselt. Lisaks korraldussüsteemide (koostöömudelite) tugevdamisele/ arendamisele tuleks oluliselt rohkem ressurssi panna toimet omavate (tõenduspõhiste) teenuste rakendamisele. Just tööturu ja sotsiaalkaitse vaates on väga oluline sõltuvusprobleemidega inimestele nende toime- tulekut toetavate ravi- ja teraapiateenuste üleriigilise kättesaadavuse (taskukohane) tagamine. Ka ISTE mudelis ei ole sellised teenused sellele rühmale piisavalt kättesaadavad.

• Töövõimehindamise tulemuse vaidlustamisel võiks olla võimalik inimese nõudmisel kontakt - kohtumine ekspertarstiga. Viimasel ajal hinnatakse sageli töövõimeliseks või osalise töövõimega isikuteks inimesi, kes kindlasti seda ei ole.

• Töötute e-koolitused ei toimi, kui koolitustele suunatutel pole arvuti ja interneti võimalust. KOV ei saa siin aidata – raamatukogude arvuteid ei saa terveks päevaks kinni panna ühele inimesele. Kui kasutatakse e-koolitusi, peab olema ka lahendus vahenditele. Ei ole mõeldav, et KOV hakkaks looma arvutiklasse.

26

• Raskemate ühiste klientide abistamisel on mõistlik kasutada kolmepoolseid kohtumisi (klient, töötu- kassa nõustaja, KOV spetsialist), mis: loovad parema pildi inimese tegelikust olukorrast, tema aitamise võimalustest, ühtlasi harjub klient sellega, et TK ja KOV vahetavad infot.

Sotsiaalvaldkond

16.

Teenuste toimepidevuse tagamine.

Toimepidevuse- ja kriisiplaanide koostamine KOV sotsiaalvaldkonna kriisiülesannetele, sh eelkõige vältimatule sotsiaalabile.

Kooskõlastusringil olev tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu sätestab KOV kriisiülesanded, mille hulgas on ka vältimatu sotsiaalabi ja mitmete sotsiaalteenuste osutamine. Samas ei ole praegu KOVidel sotsiaalvaldkonna kriisiülesannete toimepidevuse- ja kriisiplaane. Need plaanid peaksid lähema paari aasta jooksul tekkima ja olema kooskõlas erinevate riiklike kavade ja õigusaktidega. SOM on alustanud vältimatu sotsiaalabi plaani koostamist ja eriseaduste ülevaatamist, samuti koostab Päästeamet elanikkonna kaitse n-ö katusplaani. Nendesse tegevustestesse on ka KOVid kaasatud ja soov on koostööd jätkata, et KOVidel tekiks ka sotsiaalvaldkonnas praktilised kriisiplaanid.

Üldjoontes KOVid nõustuvad ettepanekuga, sest KOVid tagavad toimepidevust ka praegu. Siiski leiame, et teenuste toimepidavust ja kriisikorraldust oleks otstarbekas korraldada regionaalselt (keskselt) – sh tuleb arvestada, et hajaasustuse piirkonnas võivad kulud per capita olla keskmisest suuremad kui nt linnades.

Täpsustamist vajaks:

• kas sellele ülesandele tulevad ka riiklikud juhised/suunised, millisel kujul ja millistest osadest peavad kriisiplaanid koosnema?

• Kas riigi poolt tuleb keskne koordinatsioon ja tugi kompetentsi nõustamise osas kriisiplaanide koostamiseks?

• Tegu on arvestava täiendava väljakutsega ja ülesandega kohalikele omavalitsustele, kas on mõeldud ka riiklikult toetada vajalike kompetentsidega inimeste palkamise toetamist ja vajalike koolituste korraldamiseks jne?

• Ehk võiks mõelda asendusteenistuses olijate kasutamise peale.

• Senine KOV taseme kriisijuhtimine on olnud elutähtsate teenuste põhine. Kuna sotsiaalteenuseid ei ole seni loetud elutähtsateks teenusteks, siis sotsiaalvaldkonna juhtidel/töötajatel ei ole häid teadmisi kriisijuhtimisest ja kriiside lahendamise plaanidest. Esmane oleks teadmiste ja inforuumi ühtlustamine.

• Riigi ja KOV teenused on omavahel seotud. Kui riigitasemel ei jätkata kriisiolukorras mingite

Jätkatakse dialoogi. SOMi koostööpartner PWC saadab aprilli keskpaigas KOVdele päästeametiga kooskõlastatud veebiküsimustiku sisendi saamiseks vältimatu sotsiaalabi plaani koostamiseks.

27

teenuste osutamist, siis tuleb KOVidele suurem koormus.

• Olenevalt kriisi iseloomust võib riigi tasandil olla KOVi töötajate tegutsemine teises rollis – näiteks kaitseliitlasena. Juhul, kui väljaõppinud inimesed võetakse ära, peab olema selge, kellega KOV saab vajalikke teenuseid tagada.

• Vajalik on rohkem sotsiaalvaldkonna kaasamist erinevatesse tegevustesse -> enne erinevate ülesannete määramisi, peab olema parem koostöö/teavitus KOVidega. Hetkel on see olnud väga vähene.

17.

KOV omapanuse suurendamine sotsiaalsesse kaitsesse.

1. Suurendada kodus iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste mahtu.

2. Rakendada isikukeskset erihoolekande teenusemudelit; pakkuda tuge kogukonna ja vabatahtlike ressursside sihipäraseks ja järjepidevaks kaasamiseks sotsiaalvaldkonnas.

3. Suurendada tuge inimestele, kes on seotud lähedaste hooldusega, luua võimalus hoolduskoormuse vähendamiseks.

Uuringud näitavad kodu- ja kogukonnateenuste defitsiiti võrreldes tegeliku vajadusega; teenuste kättesaadavus erineb KOV-ti; kõrge hoolduskoormus vähendab võimalust olla aktiivne tööturul, suureneb vaesusrisk.

• KOVide omapanuse suurendamise puhul võiks esmalt üleriigiliselt jõuda adekvaatsete ja ühtsete andmete korjeni ning kokkulepeteni. See probleem on välja toodud OÜ LevelLab ja OÜ Geomeedia poolt 2022.a teostatud „Kohalike omavalitsuste sotsiaalkaitse kulude ja nende kajastamise analüüsis“.

• Samuti selgub analüüsist, et riigis ei ole seatud selgeid mõõdikuid, millega oleks võimalik mõõta KOVide sotsiaalkaitsekulude tulemuslikkust. Analüüsist tuleb välja, et KOVide sotsiaalkaitsekulud on kasvanud oluliselt kiiremini kui maksutulude ja tasandusfondi laekumised, mille põhjal võib eeldada, et hetkel kasutuses olev riiklik KOVide toetussüsteem ei ole piisav.

• Ei ole kohane teha ettepanekut „suurendada“ ühte või teist asja. Sellisel juhul peaks olema märgitud, kui palju suurendada, kuhu tahetakse jõuda.

• Kodus osutatavate teenuste laiendamisel on võtmeteguriks töötajate olemasolu. Vaja on riigi poolt selget kava, kuidas tagatakse tööjõu turul väljaõppinud spetsialistide olemasolu.

• ISKE – erihoolekande teenuste KOVidele andmine peab toimuma kulupõhiste hindade alusel rahaliste vahendite üleandmisega. KOVid soovivad riigilt selgeid numbreid, sh kuidas mõjutab antud küsimust see, et riiklikult rahastatavad toetavad

Jätkatakse dialoogi.

28

erihoolekandeteenused (ja ka ööpäevaringsed teenused) ei ole täna kättesaadavad, inimesed on aastaid järjekorras, aga teenus antakse koos järjekorraga KOVile üle.

• Eesti riik on vananev, kui me tööjõudu väljast juurde ei luba, siis peavad hooldamisse panustama kõik. Seetõttu ei ole võimalik, et lähedased täielikult vabastatakse hooldusest, aga samal ajal ei jätku töötajaid, et kogu hoolduse tagaks keegi teine. Lähedastele peab jääma nende roll, KOVi abi peab olema suunatud sellele, et hooldus ei takistaks töötamist ja pakuks lahendusi, kui lähedased elavad kaugemal või on muud objektiivsed põhjused, miks lähedased ei saa abistada.

• Ettepanekus viidatakse kogukonnateenuste defitsiidile. Vajaks täpsustamist, millised teenused on kogukonnateenused ja milline roll nende puhul on KOVil. Kes vastutab kogukonnateenuste arendamise, tõenduspõhisuse ja jätkusuutlikkuse eest?

• KOV sotsiaalvaldkonda ei tohi näha kui teiste vald- kondade kitsaskohtade järeleaitajat (tugiisikud koolidesse, sotsiaaltransport kui ühistranspordi asendaja, hoolduskoordinaator kui tervisesüsteemi võimekuse toetaja jne).

18.

SHS järgi KOV teenuste tagamine lähtuvalt isiku abivajadusest ning tugisikutele vajalike sotsiaalsete garantiide võimaldamine.

1. KOV kohustuslike sotsiaalteenuste korraldamisel, sh mahu määratlemisel, tuleb lähtuda isiku tegelikust abi- ja toe vajadusest; KOV-idel tuleb korrad viia vastavusse seadusega ja siduda abi saamine lahti puude raskusastmest ning asendada see abivajaduse hindamisega.

Jätkuvalt on KOVe, kus kehtib nõue, et SHS-is KOV kohustuslikuna korraldatavate teenuste saamiseks peab inimesel olema tuvastatud puude raskusaste. See ei ole kehtiva SHSga kooskõlas ega tohi olla teenuste ja muu vajaliku abi saamise eeltingimuseks.

2. Tugiisikutega tuleb sõlmida lepingud, mis on töö eesmärgist lähtuvad.

• Üldjuhul lähtuvad KOVid seaduses sätestatust ja isiku hinnatud abivajadusest. Kui on KOVe, kelle korrad on seadusega vastuolus, siis tuleb sellega tegeleda eraldi, aga üksikute eksimusi ei tohi üldistades laiendada kõigile.

• Teenuste puudest lahti sidumine peab olema üldine – ka kõik riigi teenused tuleb puudest lahti siduda. Ilma selleta KOV ja riiklikud teenused omavahel ei sidustu.

• Täna puude olemasolu korral tagatavate teenuste puhul abivajaduse nö nullist hindamine KOVi poolt toob juurde olulise töökoormuse kasvu. Riigi poolt

Jätkatakse dialoogi.

29

Praktikas on tekkinud erinevaid probleeme tugisikuteenuse pakkumisega, sh sõlmitakse tugiisikutega lepinguid, mis ei vasta töö iseloomule. Oleme valmis KOVe toetama töösuhteid puudutava informatsiooni ja praktiliste suunistega.

3. Tugiisikutele tuleb tagada sotsiaalsed garantiid.

peaks olema tagatud väga head töövahendid, et selle koormusega toime tulla.

• KOVidel ei ole sama infot ja võimalusi, mis on SKA-l puude hindamisel, kuna KOV ei näe tervise- andmeid. Osade terviseprobleemide puhul (näiteks psüühikahäired) ei ole hooldusvajadus visuaalselt tuvastatav või vajab spetsiifilisi teadmisi, mida sotsiaaltöötajatel ei ole.

• Tugiisikutele garantiide tagamine on puhtalt teenuse pakkuja küsimus, millises vormis ta inimesi endale tööle värbab.

• Töötajate s.h ka tugiisikute tööle vormistamisel lähtutakse töö iseloomust ja tööandja ning töötaja kokkuleppest. Ei saa püstitada üleskutset: „Kõik tugiisikud tööle töölepinguga!“.

19.

KOV sotsiaalvaldkonna võimekuse tõstmine, töötajate kompetentside arendamine ja kvalifikatsiooninõuete täitmine.

1. KOV sotsiaaltöötajate kompetentside arendamine, soodustades ametnikel osaleda täiendkoolitustel, tasemeõppes.

Toetub ReM KOV poliitika osakonna analüüsil ja soovitustel: teeme ettepaneku, et käsitleksite RES töörühmade arutelul ka KOV valdkonna teenistujate võimekuse tõstmist ehk KOVidele suunatud koolitusi ja arendustegevusi (nt koolitusprogramme) ning valdkonna teenistujate võrgustamist kui see on teie valdkonnas aktuaalne.

2. Tasustada KOV sotsiaaltöö ametnikku KOV teiste valdkondade ametnikega võrdsetel alustel, tunnustades KOV sotsiaaltöötajat erialaspetsialistina.

2026. aasta 1. juulist hakkab kehtima nõue, et KOV sotsiaaltöötajana tohib ametisse nimetada ametniku, kellele on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

Sotsiaalvaldkonnas on tekkinud (süvenev) tööjõupuudus. Järjest keerulisem on leida baasväljaõppega (st vähemalt rakenduskõrgharidusega) sotsiaaltöötajaid. See omakorda pärsib enamike sotsiaalvaldkonna reformide ettevalmistamist ja rakendamist. See puudutab nt ka Töötukassaga tulemusliku koostöö tegemist.

• Üldprintsiibis ollakse ettepanekuga nõus. Leiame, et siin peaks ühtlase taseme hoidmiseks keskne roll koolituste korraldamisel olema riigil ehk SKA-l.

• Vajame teavet, millised on riigi kavandatavad meetmed, et sotsiaalvaldkonda saada juurde kvalifitseeritud töötajaid. Millised on sotsiaal- töötajate kutse taotlemist toetavad tegevused? Keskselt planeeritud koolitused jm?

• KOVid vajavad koolitusi ja tuge keeruliste juhtumite lahendamiseks, teadlikult pettusega sotsiaaltoetusi ja teenuseid kasutajate tuvastamise, eestkoste korraldamise jms teemadel, mille jaoks avatud turul koolitusi pole. Hetkel ei ole ühtegi Eesti keelset sotsiaaltöö loengumaterjali vms, mida saaks kasutada õpikuna. Lastekaitsespetsialistidele pakutakse häid süsteemseid koolitusi TAI kaudu,

Jätkatakse dialoogi.

30

sotsiaaltööspetsialistidele midagi sellist pole, interneti e-koolitused, infotunnid seda ei asenda.

• Sotsiaaltöötaja kutse on ülesse ehitatud põhimõttel, et kõik sotsiaaltöötajad katavad kogu sotsiaaltöö pädevust. Suuremates KOVides see ei ole enam nii, on spetsialiseerumisega töökohti, milles väga hea töö tegemiseks ei ole vaja nii laia pädevust. Rohkem on vaja eriteadmisi ja -pädevusi, mida sotsiaal- töötajal ei ole. Tänane spetsialiseerumise praktika tuleks kaardistada ja kaaluda väiksema baasosaga spetsialiseerumisega kutsete väljatöötamist.

• Oleme endiselt seisukohal, et analoogselt laste- kaitsespetsialistidega peaks olema jäetud võimalus omandada kutse või haridus kahe aasta jooksul tööle asumisest. Täna on üheks võimaluseks võtta tööle viimase kursuse tudengeid. Seadus selleks enam võimalust ei anna.

• Sama haridusnõue peaks kehtima ka Sotsiaal- kindlustusametis kohalikke omavalitsusi nõustavate ametnike kohta, kuna nende pädevus peaks olema suurem kui kohalike omavalitsuste töötajatel.

• Samas on meil teada ka tõsiasi, et sotsiaalvaldkonna inimeste töökoormus on üsna suur, lisaaega niivõrd palju koolitusteks ei taheta võtta (kuigi juhtkond suunab), sest töö peab ka ära tegema.

• Ettepanek: õppekavade läbivaatamine ja täiendamine, lisaks täiendkoolitused erialase kompetentsi tõstmiseks (SKA roll).

Tervise valdkond

20.

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse parandamine.

Arvestada ühis- ja sotsiaaltranspordi korraldamisel inimeste vajadust pääseda tervishoiuteenustele.

Tervishoiuteenustele, sh perearsti juurde pääsemine on paljudele inimestele iseseisvalt võimatu, kui kohalik transpordivõrk seda ei toeta. Lähedased on sunnitud võtma vabu päevi, et osutada transporditeenust. Halvemal juhul jääb inimene arstiabita. Omaosaluskoormus tervishoius on Eestis kõrge ja transport on hambaravi ja ravimite kõrval üks suurimatest kuludest.

Ei liigitaks seda üldse tervisevaldkonna küsimuseks, vaid peaks olema ühistransporti puudutava töörühma tegemistes, sest lisaks tervishoiuteenustele on rida muid olulisi tegevusi, millele inimene peab ligi pääsema.

• SHS sotsiaaltranspordi regulatsioon tuleks üle vaadata, kuna ootused KOVidele ületavad suures osas seadusest tulenevat. Hägustunud on ka piir mugavustranspordi ja vajaduspõhise transpordi vahel. Täna on ebaselge, mis on KOVidele

Jätkatakse dialoogi

31

Tervishoiuteenuste kättesaadavuse probleemidena tuuakse sageli välja transpordi vajadust, millega KOV saaks aidata probleemi lahendada.

kohustuslik ja mis on nende enda valik. Kuidas on lõppenud sotsiaaltranspordi projektid?

• KOVidele ei saa panna kiirabi rolli. Täna nõuavad tervishoiuteenuse osutajad, et KOVid oleks valmis koheselt oma elanikele järele tulema. Sellist valmis- olekut ei saa KOVidelt nõuda, kuna igasuguse valmisoleku hoidmine on kallis.

• Riik peaks toetama nii rahaliselt kui teadmistega tellimuspõhise transpordi arendamist.

• Ehk võiks kaaluda ka võimalust luua sotsiaal- transpordi korraldamiseks riiklik toetusmeede sarnaselt ühistranspordile.

21.

Toetada esmatasandi tervishoiutöötajate tegevust piirkonnas, aidates vajadusel elamispinna leidmisel või teenuse osutamiseks vajaliku taristuga.

Perearstide leidmiseks väljaspoole maakonnakeskuseid on mõnel juhul vaja pakkuda KOV poolt praksise pidamiseks sobivat taristut.

Sageli on takistuseks piirkonda tööle minekuks (nii esmatasandile kui ka maakonna haiglasse) jõukohase elamispinna leidmine, millega KOV võiks toetada ja motiveerida sellega töötamist väljaspool suuri keskuseid.

• Selleks, et KOV saaks panustada konkreetse asukoha perearsti probleemi lahendamisse peab muutma perearsti konkursside läbiviimist nii, et nimistut, millele otsitakse arsti, saab siduda ka konkreetse asukoha nõudega. Muidu ei ole mingit garantiid, et ka juhul, kui KOV rajab taristu, on võimalik sinna perearsti saada, sest nimistule võib kandideerida mis iganes asukohas töötav arst.

• Soodustusi saab pakkuda, kuid sellisel juhul peab saama seada ka tingimusi (näiteks konkreetne asukoht, töötamise tähtaeg) ning pidada värbamise käigus konkreetseid läbirääkimisi kandidaadiga.

• Riigi poolt peaks olema süsteem toetamaks ka vanemaid arste perearsti nimistul töötamiseks, noori kõikjale ei jätku.

• Praegu on palju asendusarste. Osad asendus- perearstid on ühes ja samas kohas juba pikka aega. Peaks olema süsteem, kuidas asendusperearstid liiguks nimistuga töötavaks perearstiks.

• Antud probleemile lähenetakse valest otsast. Meelitamine ühest KOVist teise ei lahenda tegelikku probleemi, milleks on üleüldine perearstide vähesus ja selle probleemi lahendamine ei ole KOVi võimuses.

Jätkatakse dialoogi

22. Joogivee direktiivist ja veeseadusest tulenevate kohustuste rakendamine.

Selle teemaga ei tegele KOVis sotsiaalvaldkond. Teeme ettepaneku ühiskohtumiseks keskkonna töörühmaga.

Teema vajab ühist arutelu keskkonna töörühmaga.

32

1. Joogivee kättesaadavuse parandamine. a) KOV selgitab välja joogiveele juurdepääsuta ja piiratud juurdepääsuga isikud ning joogiveele juurdepääsu puudumise ja tõrgete põhjused. b) hindab punktis a nimetatud isikute joogiveele juurdepääsu parandamise võimalusi; c) teavitab käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikuid jaotusvõrguga ühinemise võimalustest või alternatiivsetest joogivee saamise võimalustest; d) rakendab vajaduse korral asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid haavatavatele ja tõrjutud rühmadele joogivee kättesaadavuse parandamiseks. e) korraldab avalikesse kohtadesse väli- ja sisetingimustes avalikult kasutatavate joogiveevõtukohtade rajamise, kui seda eeldab kogukonna põhjendatud vajadus ja see on tehniliselt teostatav.

Eestis saab ühisveevärgist joogivett ca 86,7% elanikkonnast, mis on riikliku järelevalve all. Ülejäänud (ca 13% rahvastikust) saavad vett erakaevudest (mille seisukord ja veekvaliteedi kohta on teadmised puudulikud) või muul teadmata viisil.

Õigust veele käsitleva Euroopa kodanikualgatuse „Right2Water“ järeldustest lähtuvalt määratleti selge probleemina asjaolu, et osal elanikkonnast, eelkõige tõrjutud rühmadel, puudub ligipääs olmeveele ja selle tagamine on ÜRO kestliku arengu tegevuskava 2030 kestliku arengu eesmärkide 6. eesmärgist tulenev kohustus. Euroopa Komisjon kutsus vastavalt WHO soovitustele oma 19. märtsi 2014. a teatises „Euroopa kodanikualgatus „Vesi ja kanalisatsioon on inimõigus! Vesi on avalik hüve, mitte kaup!““ liikmesriike üles tagama kõigile elanikele ligipääs minimaalsele veevarustusele. Samuti parandama kogu elanikkonna ligipääsu puhtale joogiveele. Eestis tuleb juurdepääsu parandada KOV tasandil.

23.

Joogivee direktiivist ja veeseadusest tulenevate kohustuste rakendamine.

2. Vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud riskide tuvastamise korral prioriteetses tarbimiskohas veevärgi näitajate seire tegemine.

Joogivee kvaliteeti võib mõjutada tarbimiskoha (ehk kinnistusisene) jaotus- süsteem (veevärk), mis ei ole joogivee käitlejate vastutuses. WHO märgib, et EL-s põhjustab kõigist veega levivatest patogeenidest suurimat tervisekahju Legionella, mis kandub edasi soojaveesüsteemide kaudu ja levib sisse- hingamisel, näiteks duši all pesemise käigus. Seega on Legionella levik selgelt seotud tarbimiskoha veevärgiga. Lisaks tuleb hinnata võimalikke riske, mis

Teema vajab ühist arutelu keskkonna töörühmaga.

33

tulenevad joogiveega kokkupuutuvatest toodetest ja materjalidest (plii). Tarbimiskoha veevärgi riskihindamine peab hõlmama muu hulgas seire fokuseerimist Terviseameti poolt kindlaks määratud prioriteetsetele tarbimis- kohtadele (näiteks haiglad, tervishoiuasutused, vanadekodud, lastehoiu- asutused, koolid, haridusasutused, majutusasutused, restoranid, baarid, spordi- ja kaubanduskeskused, vaba aja veetmise, meelelahutus- ja näitusekeskused, karistusasutused ja kämpingud) ning hõlmama tarbimiskoha veevärgist ja sellega seotud toodetest ja materjalidest tulenevate riskide hindamist. Konkreetsed prioriteetsed tarbimiskohad, mis kuuluvad KOV-le, selguvad Terviseamet analüüsi järgselt, seejärel tuleb nendes seada üles Legionella ja/või plii seire ning vajadusel võtta meetmeid riskide maandamiseks.

24.

Vaimse tervise toetusmeetmed: 20.02.2023 avasime vaimse tervise teenuse toetuse ja psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse meetmed. 20.03 seisuga oli kogu 2023.aasta riigieelarveline rahaline maht täis. Saame mahtusid suurendada 2022.aastast ülekantavate jääkide arvelt vaimse tervise teenuse toetuse osas 369 138,61 eurot ja psühholoogi palga- ja juhendamistoetuse osas 106 918,10 eurot. Ootused omavalitsustele: 1. Kasutada eelarve taotletud mahus ja vastavalt määruses toodud eesmärkidele (st mitte alakasutada). 2022. aastal oli tagasikandeid suures mahus ( u 270 000 eurot), sest ei suudetud erinevatel põhjustel pakkuda teenuseid taotluses välja toodud mahus isegi kui vajadus selleks oli olemas. 2. Taotlust kokku pannes arvestada kohalike inimeste vajadustega ja pakkuda teenuseid vastavalt KOVi võimekusele. (st mitte üle planeerida ega alahinnata abikõlbulikke teenuseid). 3. Takistuste ilmnemisel teenuste pakkumisel (sh mahtude muutumisel) läbi rääkida Sotsiaalministeeriumiga. 4. Leida võimalus osaleda arendustel/ kohtumistel, mis keskenduvad jätkusuutlikuma lahenduse väljatöötamisele toetusmeetmete osas. Toetusmeetme rahastuse KOV toetusfondi alla viimiseks alates 2025.aastast ettevalmistused käivad.

Jätkatakse dialoogi

25.

KOV võimekuse arendused: 2023. kevadel alustab SOM piirkondlike koostöökohtumistega, mis keskendub vaimse tervise teemalisele Eesti Inimarengu Aruandele sidudes MhGap kogukonna praktilise juhendi, et lisaks teoreetilisele taustale mõelda kohalikul tasandit oma ressursside ja võimaluste (sh kogukonna kaasamise) peale. Ootused omavalitsustele:

Jätkatakse dialoogi

34

1. Leida võimalus osaleda kohtumistel juhtimistasandilt. 2. Anda sisend ministeeriumile kohalike vajaduste, ressursside osas. 3. Saadud teadmiste, oskustega panustada valdkonnaülesesse ennetustöösse vastavalt omavalitsuse võimekusele, et ennetada vaimse tervise probleeme. Vaimse tervise koordinaatori ametikoha piloteerimine alates 2024.aastast.

4. Transpordi ja teede töörühma ettepanekud

Tabel 4. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

ELVLi ettepanekud:

1. Teede rahastamise suurendamine - 45,5 mln kohalike teede hoiu toetus + 12 mln juhtumipõhise toetuse katteks.

Suurendada kohalike teede hoiuks ja tänavavalgustuse teenuse osutamiseks eraldavate vahendite mahtu 2024. aastal vähemalt omavalitsusliitude läbirääkimiste delegatsiooni 2022.a taotluse tasemeni, st 45,5 miljoni euroni ning jätkata juhtumipõhise toetuse maksmist. Puudujääv osa 28,2 mln.

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi 0,42%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,21%.

Kohalikud teed moodustavad Eesti teedest 40,6%. Kriisi-eelsel 2008. aastal eraldati kohalike teede hoiuks riigieelarvest 40 456 074 eurot, mida järgnevatel aastatel vähendati oluliselt. Viimasetel aastatel eraldatud toetuse summa 29,3 mln eurot on olnud sisuliselt alates 2013. aastast (väljaarvatud COVID meede 2020.a). Omavalitsususte läbirääkimiste delegatsioon, sh Tallinna linn Eesti Linnade ja Valdade Liidu liikmena, taotleb teehoiuks eraldatavate vahendite 2008. aasta taseme taastamist ja selle edasist suurendamist proportsionaalselt riigiteedele teehoiukavas kavandatud mahtude kasvule. Kriisijärgsel perioodil kuni aastani 2020 riigi poolt eraldatud vahendid teehoiu kulude katteks ei kata omavalitsuste tegelikku vajadust teehoiukulude katmiseks ja vajaliku teenustaseme täitmiseks.

2021. aastal juhtumipõhist toetust KOV-idele ei eraldatud, küll aga eraldati Vabariigi Valitsuse 15.1.2021 korraldusega nr 11 „2021. aasta riigieelarve täiendav liigendamine“ täiendavat investeeringutoetust transporti 34 779 067 eurot, sh Tallinna linnale Jõe ja Pronksi tn rekonstrueerimiseks 1 050 000

Vastavalt RES 2023-2026 on kohalike teede hoiuks kavas eraldada valemipõhist toetust igal aastal 29,3 mln eurot.

2022. aastal eraldati juhtumipõhist toetust 7 mln eurot.

2023. aastaks juhtumipõhist toetust riigi eelarves ette ei nähtud.

Kohalike teede hoiu rahastamise suurendamise ja juhtumispõhise toetuse eraldamise lisataotlus esitatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamise käigus kevadel 2023.

Kohalike teede hoiu rahastamise ja juhtumipõhise toetuse eraldamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 läbirääkimiste käigus 2023. aasta septembris.

Toetame kohalike teede teehoiutoetuse üleviimist tulubaasi. Täpne tulumaksuosa suurus selgub arvutuste tulemusel. Palume käsitleda seda Rahanduse töörühmas.

Läbirääkimised jätkuvad.

RES 2024-2027 koostamise protsessis ministeeriumitelt lisataotlusi vastu ei võetud.

RES läbirääkimised toimuvad vaid kokkuhoiumeetmete ja valitsuse tegevusprogrammi tegevuste täitmise osas.

KOV teehoiu rahastamine üle viia Rahanduse töörühma.

35

eurot. Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale. Arvestades Tallinna linna territooriumil kavandatavate suuremahuliste tee- ehitus töödega, nagu lennujaama laiendus, Rail Baltic ja bussiterminali ehitus, Tallinna väike ringtee (Delta ühendustee), Peterburi mnt rekonstrueerimine, suurenevad oluliselt Tallinna linna läbivad liiklusvood, mille tagajärjel on vajadus suurendada teehoiukulusid teede seisundi tagamiseks.

Tänavavalgustuse teenuse osutamine on riiklike õigusaktide alusel kohalikele omavalitsustele pandud kohustus, mis on tee seisundinõuete täitmiseks osutatav teenus. Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ § 6 lg 1 punkt 10 kohaselt peab paigaldatud valgustus pimeda ajal põlema. Tee omanik võib valgustust vähendada või välja lülitada, kui ta on täitnud tingimused ohutuks liiklemiseks. Määrus kehtestab nõuded teede seisundile, hooldusele ja valgustamisele pannes eeltoodud kohustused tee omanikele, ehk omavalitsustele. Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik.

Täiendavad ettepanekud:

2. Sõidusoodustuse andmine kohaliku omavalitsuse otsustada, ühistranspordiseaduse muudatus.

Täpsemad andmed sõidusoodustuste mahu kohta puuduvad, kuid hinnanguliselt võib see summa riigis olla ca 5 miljonit eurot.

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,04%.

Tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 6 lõikest 1 on iga KOVi pädevuses korraldada oma territooriumil ühistransporti, tegemist on KOV tuumikpädevusega. KOVi ülesandeid ühistranspordi kavandamisel ja korraldamise täpsustab eriseadusena ÜTS, mille § 13 on loetletud KOVi ülesanded oma haldusterritooriumil, muu hulgas kehtestab ta valla- ja linnaliinide avaliku liiniveo sõidukilomeetri tariifid või sõidupiletihinnad. Seega põhjendatud on, et KOV ise kehtestab ka sõidusoodustused enda territooriumil korraldatavatel liinidel. ÜTS § 13 lõike 1 punkti 10 kohaselt hüvitab omavalitsusorgan tema kehtestatud sõidusoodustused. Eelnõuga tehtava muudatuse tulemusena nähaksegi ette, et tegemist on täielikult KOV pädevuses oleva küsimusega, mille üle otsustatakse ühistranspordi korraldamise ülesande täitmise raames ja arvestades KOVi eelarvevahendeid. Kommertsliiniveol, millel puhul liiniloa andjaks on valla- või linnavalitsus või tema volitatud valla või linna ametiasutus või piirkondlik ühistranspordikeskus, võib vedajale panna avaliku

Eriarvamusel.

ReM: ELVL märkus puudutab eelnõu esimest, minister Sikkuti allkirjastatud versiooni. Minister Michali allkirjastatud EIS-i versioonis on kõnealust sõidusoodustuste käsitlust muudetud ning sellele on ELVL esitanud ettepanekud kirjaga 21.06.2023 nr 5-1/197-1, millele ReM vastab eelnõu menetluse järgnevas etapis eelnõu kooskõlastustabelis

36

teenindamise kohustuse valla- või linnavolikogu, kes ka otsustab hüvitamise kohustusega kaasnevad küsimused.

Arusaamatuks jääb ÜTS-i muudatusele osundav 5 milj. euro põhjendatus, kui kõnealuse ÜTS § 34 kohaste sõidusoodustuste hüvitamise kulu kommertskaugliinide vedajatele kokku on suurusjärgus 0,5 milj. eurot.

3. Suunata ühistranspordis saadav piletitulu maakondlikele ÜTK-dele. ÜTK peab jääma võimalus saadud piletitulu kasutamiseks kohapeal.

Kogu piletitulu 5 mln eurot. (võimalik 26 mln eurot) aastas

Riigipoolne ebavõrdne kohtlemine oleks ületatav, kui riigieelarvest rahastatakse avalikku liinivedu kõigis Eesti maakondades samadel alustel. Juhul, kui mõnes maakonnas otsustatakse vastava ühistranspordikeskuste liikmete poolt kehtestada tasuline bussisõit, tuleks näha ette laekuva piletitulu kasutamise võimalus, täiendavalt riigi poolt makstavale toetusele, selles maakonnas avaliku bussiveoteenuse ja taristu arendamiseks.

Ühistranspordist saadav piletitulu on ettenähtud halduslepinguga määratletud kohustuste, sh riigile hankelepingutega võetud kohustuste täitmiseks. ÜTK- de lisavajaduste kohta tuleb ReMile-le esitada motiveeritud taotlus, mida menetletakse RES-i protsessi raames. Ei toeta ettepanekut.

Eriarvamusel.

Edaspidi tuleb ÜTK-de lisavajaduste kohta motiveeritud taotlus esitada ReM-ile, mida menetletakse RES-i protsessi raames.

4. Vabariigi Valitsuse 10.12.2020 korraldusega nr 439 kinnitatud „Riigiteede teehoiukava 2021–2030“ meetme „Säästlikumaid liikumisviise soodustava taristu rajamine“

Fiskaalne mõju: 3 mln eurot aastas

Tänane meetme eesmärk on riigiteede taristu kvaliteedi tõstmine katmata KOV teedevõrku, millel puudub seos riigiteedega. Samas peaks olema meede kavandatud ka kohalikule teedevõrgule, kui sellega luuakse juurdepääs üleriiklikele transpordiühendustele (linnades maakonnaliinide või kaugliinide peatuste väljaehitamine, rongipeatuste integreerimine linna transpordivõrku, pargi ja reisi parklate väljaehitamine riigimaanteede jätkuna jne).

Perioodi 2021-2027 ERF vahendeid on antud teema katmiseks broneeritud summas 96 mln eurot. See jaguneb omakorda kolmeks suuremaks blokiks:

1) 40 mln eurot trammiteede arendamiseks Tallinnas 2) 36 mln eurot Tallinnas, Tartus ja Pärnus rattateede arendamiseks 3) 4 mln eurot Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaümbrustes kergliikluse/rattateede arendamiseks 4) 16 mln eurot Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonda- des erinevate ühitranspordi sõlmede ja rattatunnelite arendamiseks

Kõikidele summadele lisandub KOV omapanus vähemalt 30%.

Antud rahastuse mõte on toetada suurima mõjuga piirkondades (suurtes linnades, kus CO2 vähendamise potentsiaal suurim) roheliste liikumisviiside eelis- arendust. Arendada välja linnades rattateede võrgustikud ohutuks liiklemiseks.

Kokkulepe.

KLIM: „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused Tallinna, Tartu ja Pärnu linna säästva liikuvus- keskkonna edendamiseks perioodil 2021–2027" kinnitati 22. augustil 2023 ning jõustus 25. augustil 2023.a. Määrusega reguleeritakse toetuse andmise tingimused trammiteede arenduseks Tallinnas, Tallinna, Tartu ja Pärnu rattateede arendamiseks ning Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiir- kondade ühistranspordi- sõlmede ja rattatunnelite arenduseks.

37

40 mln Trammiteede ja 36 mln Rattateede määrus plaanis kehtestada I PA 2023.

Eelmisel aasta alguses oli avatud RRFi taotlusvoor, mille raames eraldati 5 mln eurot jalgratta- või jalgteede investeeringuteks väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi https://rtk.ee/kohaliku-omavalitsuse- investeeringud-jalgratta-voi-jalgteedesse-rrf . Analoogseteks investeeringuteks on edaspidi veel jagamisel 20 mln eurot Ühtekuuluvusfondi toetusi. Selle meetme tingimusi hetkel veel valmistatakse ette, aga põhimõtteliselt on tegemist samasuguse meetmega, mille raames korraldame ilmselt 2 taotlusvooru (ühe selle aasta lõpus ja teise järgmisel aastal).

Lisaks on perioodi 2021-2027 ERF meetme „Ida-Viru linnapiirkondade arendamine“ raames (kogumaht 23,5 mln eurot) Ida-Viru linnapiirkondadel võimalik saada toetust säästva liikuvuse taristu arendamiseks, juhul kui need tegevused on linnapiirkonna tegevuskavas nende endi poolt prioriteetseks määratud. Tegevuskavade koostamise soovib RM käivitada lähiajal.

https://www.riigiteataja.ee/ akt/122082023001

Toetuse andmise tingimused (4 mln eurot) Tallinna, Tartu ja Pärnu linnaümbrustes kergliikluse /rattateede arendamiseks on väljatöötamisel.

Lisaks on perioodi 2021- 2027 ERF meetme „Ida- Viru linnapiirkondade arendamine“ raames (kogu- maht 23,5 mln eurot) Ida- Viru linnapiirkondadel võimalik saada toetust teiste tegevuste hulgas säästva liikuvuse taristu arenda- miseks, juhul kui need tegevused on linnapiir- konna tegevuskavasse nende endi poolt prioriteetsena valitud. Voorud tegevuskavade koostamiseks projekti- ettepanekute esitamiseks on avatud. Narva linnapiir- konna vooru tähtaeg on 31.10.2023. Sillamäe ja Kohtla-Järve/Jõhvi linnapiirkondade voorude tähtaeg on 30.11.2023. Lisaks on avatud Ida- Virumaa linnapiirkondade ühine digi- ja rohe- lahenduste voor summas 2,4 mln eurot ja tähtajaga 05.01.2024, mis võimaldab esitada projektiideid näiteks

38

6 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi.

uuenduslike liikuvus- lahenduste kasutusele võtmiseks. Projekti- ettepanekute hindamise viivad läbi piirkondlikud komisjonid. Tegevuskavade kinnitamine toimub eelduslikult 2024 aasta I kvartalis. Hindamise tulemusel tegevuskavadesse reastatud projektide osas saab esitada taotluse toetuse saamiseks Riigi Tugi- teenuste Keskusele.

5. Kapitalimahukate elutähtsate taristurajatiste (sillad, mitmetasandilised

liiklussõlmed jne) rajamise mudeli väljatöötamine.

Sellised objektid vajavad keskvalitsuse (kaas)rahastust või omandisuhet nende rajamisel, rekonstrueerimisel ja haldamisel. Pole ju mõeldav, et näiteks 400 meetrist silda saab ehitada ja majandada sama rahastusega nagu 400 meetri pikkust tee- ehk tänavalõiku.

RES 2024-2027 lisataotluse koostamise raames teeme ettepaneku sildade ja viaduktide juhtumipõhiseks toetamiseks sh täiendada majandus- ja taristuministri määruse nr 53 „Kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhise investeeringutoetuse andmise põhimõtteid“ toetuse andmise eesmärke sildade ja viaduktide rekonstrueerimisega.

Läbirääkimised jätkuvad.

RES 2024-2027 koostamise protsessi lisataotlusi ei menetleta.

6. Täiendada liiklusseadust lahendamaks invakaartide väärkasutamisega kaasnevaid probleeme.

Aasta taguse info kohaselt: Asjaomased muudatused on planeeritud liiklus- seaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis, optimistliku stsenaariumi põhjal loodame, et jõuame selle ära menetleda 2022. aasta sügiseks. Kahjuks ei ole menetlusprotsess kuhugile jõudnud.

Asjaomased muudatused on planeeritud liiklusseaduse ja sellega seonduvate seaduste muudatuspaketis. MKM/KLIM6 loodab selle ära menetleda 2023. aasta sügiseks.

Kokkulepe.

KLIM: Muudatus on ette valmistatud ja LS-i eelnõus sees. Eeldatav jõustumisaeg 2024. a 1. juuli. Vajadusel saab Riigikogus selle osa eraldi eelnõuga algatada

7. Taastada juhtumipõhine toetus. Juhtumipõhine toetus taastada ja suurendada vastavalt inflatsioonile, seega taotlus kokku 12 mln eurot.

Toetusfondi ja juhtumipõhiseid toetusi suurendada kõiki 2024. a vähemalt 2022. a inflatsiooni määras ja edasi samuti viimase teada oleva inflatsiooni määras. Juhtumipõhist toetust KOV-idele 2022 ei eraldatud, Juhtumipõhise toetuse eraldamisel edaspidi arvestada ka liiklusohutuse parandamise eesmärgil

Kohalike teede hoiu rahastamise suurendamise ja juhtumipõhise toetuse eraldamise lisataotlus esitatakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 koostamise käigus kevadel 2023.

Läbirääkimised jätkuvad.

RES 2024-2027 koostamise protsessi lisataotlusi ei menetleta.

39

7 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi.

eraldatava toetusega teeületuskohtade ohutumaks muutmiseks vastavalt liiklusohutusprogrammi 2016–2025 elluviimiskavale.

Kohalike teede hoiu rahastamise ja juhtumipõhise toetuse eraldamise otsused tehakse riigi eelarvestrateegia 2024–2027 läbirääkimiste käigus 2023. aasta septembris.

8. Täiendada liiklusseaduse § 21 lg 4 punktiga 9, millega keelatakse parkida avalikul teel sõidukeid, millel ei ole üle 6 kuu kehtivat tehno- ülevaatust, liikluskindlustust, sõiduk on ajutiselt liiklusregistrist kustutatud või mis on keskkonnaohtlikud.

Hetkel kehtiv liiklusseadus sõidukite hoiustamist avalikel teedel ei reguleeri, vaid sätestab piirangud sõiduki parkimiseks ja näeb ette alused, sh kohalikule omavalitsusele sõidukite teisaldamiseks. Sõiduki parkimis- ja peatumiskeelud peaksid välistama võimaluse sõidukite hoidmiseks kohtades, kus see on keelatud, kuid tänasel päeval sellest ei piisa.

Ainult selle üle 6 kuu tehnoülevaatuse puudumisega kahjuks asja ära ei lahenda, sest tahes tahtmata tekivad taoliste sõidukite puhul omandi küsimused ja enne teisaldamist on alati vaja läbida etapp, kus peab üritama selgeks teha, kes on sõiduki omanik. Küll aga on MKM/ KLIM-il7 plaanis olukorda abistav muudatus LS-s.

See tähendab siis, et LS § 92 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9, millega lisatakse täiendav teisaldamise alus, mille kohaselt on võimalik teisaldada valvega hoiukohta kohaliku omavalituse avalikult parkimisalalt sõidukit, mille registrikanne on peatatud.

Vastavalt LS § 77 lõikele 83 peatub sõiduki registri- kanne, kui viimasest tehnonõuetele vastavuse kontrolli kehtivuse lõppemisest ja sõiduki suhtes sõlmitud viimasest kindlustuslepingu poliisi kehtivusest on möödunud kaks aastat. Seega peatatud registrikandega sõiduki korral on tegemist sõidukiga, mis liikluses ei osale. Ehk et see võiks siis natuke abiks olla määratlemaks, et mis on nö romusõiduk ja mis mitte.

ELVL ettepanek, et see tähtaeg võiks olla 6 kuud, ei ole meie hinnangul asjakohane. Nii lühikese tähtaja jooksul tehnoülevaatuse, liikluskindlustuse või registreeringu puudumine ei pruugi olla aga alati otseses põhjuslikus seoses sellega, et tegu on nö mahajäetud sõidukiga. Võivad esineda elulised asjaolud, miks isikul ei ole üle 6 kuu ülevaatust, nt kas ollakse pikalt haige või viibitakse teises riigis vmt asjaolud. Rohkem kui 6-kuud ülevaatuse puudumist ei tähenda automaatselt, et tegu oleks nö romusõidukiga.

Näiteks on LS kohaselt võimalik täna teatud juhtudel erandkorras osaleda liikluses ka tehnoülevaatuseta sõidukiga ning liikluskindlustuse seaduse kohaselt ei

Osaliselt eriarvamusel.

KLIM: Üldine seisukoht jääb samaks. Kavandatava mootorsõidukimaksu raames on teema aktiivselt täiendaval analüüsimisel, ning plaanis välja töötada täiendavad maksulahendused ning kaalumisel ka peatatud kande kaotamine.

40

nõuta liikluskindlustust lepingu lõppemisest 12 kalendri- kuu jooksul tingimusel, et sellel ajavahemikul ei osaleta sõidukiga liikluses. Pärast 12-kuulist perioodi rakendub sõiduki suhtes automaatne liikluskindlustus, mille korral teavitab Liikluskindlustuse Fond kindlustuskohustusega isikut kohustusest sõiduk kindlustada. Kui sõiduki omanik kindlustuskohustust ei täida, esitab Liiklus- kindlustuse Fond talle automaatse kindlustuse kindlustus- makse arveid ajani, mil isik täidab kindlustamise kohustuse, kustutab sõiduki registrist või sõiduki registrikanne peatub.

Kehtiva liiklusseaduse § 77 lõiked 81 ja 82 näevad sisuliselt kasutusest maha võetud sõidukite suhtes meetmena ette sõiduki registrikande peatamise. Nimelt peatab nende sätete kohaselt TRAM sõiduki registri- kande, kui sõidukil ei ole olnud kaks aastat kehtivat tehnoülevaatust ja liikluskindlustuslepingut. Seega on LS-s juba sätestatud tingimused, millal eeldatakse, et tegu ei ole nii-öelda kasutuses sõidukiga ning sellise sõiduki registrikanne peatatakse.

Eelnevat arvestades ongi meie hinnangul asjakohane anda KOV-ile sõiduki teisaldamise õigus juhul, kui tegu on sõidukiga, mille registrikanne on peatatud.

Seega saab kokkuvõtvalt öelda, et koos lisanduva meetmega on võimalik romu- või mahajäetud sõidukite probleemi lahendamiseks kasutada vähemalt järgmisi meetmeid:

1. kui tegu on ilmselgelt romusõidukiga, siis on kohalikul omavalitsusel võimalus kasutada omavalitsusüksuse heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid romusõidukite parkimisele (täna juba praktikas nt Tallinnas toimiv);

2. ajutiste liikluskorraldusvahendite kasutamine

teehooldustööde korral, mille eiramisel on võimalik kehtiva liiklusseaduse alusel pargitud sõidukeid teisaldada;

41

3. mahajäetud sõiduki kui peremehetu vara hõivamine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kooskõlas asjaõigus- seadusega, see tähendab, et kui sõiduki omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega, ehk näiteks kui sõiduk on selgelt maha jäetud ja selle omanik ei ole teada, kindlakstehtav ega leitav ka pärast vastavate teadete avaldamist;

4. liiklusseadusesse lisatav sõiduki teisaldamise täiendav alus, kui tegu on sõidukiga, mille registrikanne on TRAM poolt peatatud.

9. Täiendada liiklusseadust suurendades omavalitsuste pädevust, et oleks võimalik teostada liiklusjärelvalvet.

Liiklusseadus § 193 lg 1 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad politsei- ametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kuid seaduseandja ei ole arvestanud, et peatumisnõude rikkumine kvalifitseerub LS § 242 (muu rikkumine) alla ning omavalitsusel selles osas menetluspädevus puudub. Teeme ettepaneku täiendada liiklusseaduses omavalitsuse pädevust selliselt, et oleks võimalik teostada liiklusjärelevalvet keelumärkide nõuete: sissesõidu- keeld, kõnniteel sõitmise osas ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise puhul (LS § 37 lg 1 keeld), et mõjutada liiklusrikkujaid läbi hoiatustrahvide LS § 242 (muu rikkumine) järgi õiguskuulekamalt käituma.

Eelpool nimetatud muudatuste tegemisel on vaja täiendada rikkumiste loetelu LS § 193 ning lisada pädevus sissesõidukeelu, kõnniteel sõitmise ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise menetlemise osas ning LS § 262, mis sätestab hoiatustrahvi määrad ning liiklusrikkumiste loetelu, mille puhul on võimalik rakendada kirjalikku hoiatamismenetlust.

Peatumise üle järelevalve tegemise õiguse andmine on LS muutmise paketis sees. Oleme nõus kaaluma ka keelumärkide nõuete üle järelevalve teostamise õiguse andmist.

Ühissõidukiraja lubamatu kasutamise järelevalve teostamise osas on arutatud ka automaatkontrolli õiguse andmist KOV üksustele. Siin on aga oluline see, et omavalitsusüksustelt tuleks ka omapoolne teostatavus- analüüs, st et milline on see tasuvus praeguse 20-eurose hoiatustrahvi (või mis oleks optimaalne trahvisumma?) ja kaamerate maksumuse puhul ja kui palju siis neid kaameraid ja kuhu üldse plaan lisada oleks.

Kokkulepe.

10. Täiendada liiklusseadust suurendades omavalitsuste pädevust, et oleks

võimalik teostada liiklusjärelvalvet.

Liiklusseadus § 193 lg 1 sätestab, et liiklusjärelevalvet teostavad politsei-

ametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud

pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle

kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil, kuid seaduseandja ei ole

arvestanud, et peatumisnõude rikkumine kvalifitseerub LS § 242 (muu

rikkumine) alla ning omavalitsusel selles osas menetluspädevus puudub.

Peatumise üle järelevalve tegemise õiguse andmine on LS muutmise paketis sees. Oleme nõus kaaluma ka keelumärkide nõuete üle järelevalve teostamise õiguse andmist.

Ühissõidukiraja lubamatu kasutamise järelevalve teostamise osas on arutatud ka automaatkontrolli õiguse andmist KOV üksustele. Siin on aga oluline see, et

42

5. IKT töörühma ettepanekud

Tabel 5. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht (töörühma koosolek toimus 09.02.2023)

Töörühma kokkulepe, eriarvamused

1. KOV digipöörde kavas toodud projektide toetamine (asendab varasemat KOV IKT strateegiat).

Digipöörde rahaline maht ca 5 mln eurot

Digipöörete toetusmeetmes KOV kesksete digivaldkonna tegevuste ja ühiste infosüsteemide väljaarendamise toetamine.

ELVL lisatud üheks elluviijaks valdkondlike digipöörete toetamise toetuse andmise tingimustes.

Kokkulepe

2. Omavalitsuste portaali nn starditoetus või tootejuhtimise toetus.

Portaali käivitamise esimesel aastal ei pruugi kasutatavate KOVide hulk olla piisav portaali haldus- ja juhtimiskulude katmiseks. Seega on vajadus lisaks KOVi makstavale igakuisele teenustasule portaali kasutamise eest leida vajadus täiendav rahastus.

ELVL lisatud üheks elluviijaks valdkondlike digipöörete toetamise toetuse andmise tingimustes.

Kokkulepe

3. IKT Kompetentsikeskuse rahastamine 2024. a konkreetsete tegevuste osas.

Jätkata IKT Kompetentsikeskuse toetamist kõiki omavalitsusi hõlmavate infosüsteemide/tegevuste puhul (nt Anna Teada halduskulu, sündmusteenuste koordineerimine)

ELVL lisatud üheks elluviijaks valdkondlike digipöörete toetamise toetuse andmise tingimustes.

-

Teeme ettepaneku täiendada liiklusseaduses omavalitsuse pädevust selliselt, et

oleks võimalik teostada liiklusjärelevalvet keelumärkide nõuete: sissesõidu-

keeld, kõnniteel sõitmise osas ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise puhul

(LS § 37 lg 1 keeld), et mõjutada liiklusrikkujaid läbi hoiatustrahvide LS § 242

(muu rikkumine) järgi õiguskuulekamalt käituma.

Eelpool nimetatud muudatuste tegemisel on vaja täiendada rikkumiste loetelu LS § 193 ning lisada pädevus sissesõidukeelu, kõnniteel sõitmise ning ühissõidukiraja lubamatu kasutamise menetlemise osas ning LS § 262, mis sätestab hoiatustrahvi määrad ning liiklusrikkumiste loetelu, mille puhul on võimalik rakendada kirjalikku hoiatamismenetlust.

omavalitsusüksustelt tuleks ka omapoolne teostatavus- analüüs, st et milline on see tasuvus praeguse 20-eurose hoiatustrahvi (või mis oleks optimaalne trahvisumma?) ja kaamerate maksumuse puhul ja kui palju siis neid kaameraid ja kuhu üldse plaan lisada oleks.

43

6. Kultuuri ja spordi valdkonna töörühma ettepanekud

Tabel 6. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

ELVL prioriteedid:

1. Üleriigilise tähtsusega unikaalsete taristu ja kultuuriobjektide finantseerimisel on vajalik riiklik kaasfinantseerimine.

Mitmed objektid on unikaalsed ja sageli nõuavad nad kapitalimahukaid investeeringuid. Varasemalt on see teema olnud arutusel Tallinna Loomaia ja Botaanikaaia puhul, aga samas on ka teistel omavalitsustel suuremaid objekte, kus riigipoolne kaasfinantseerimine vajalik. Näiteks Pärnu linna „Raba – Lai sild“. Tartu linna „Sõpruse sild“.

Eraldada vahendeid kohalike omavalitsusüksuste (KOVide) omanduses olevate kuid üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide arendamiseks. 50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.

➢ Tallinna Linnateatri ehituse kallinemine. Arvestades ehitusturul toimuvat hinnatõusu palub Tallinna linn jätkata riigil Tallinna Linnateatri ehituse kaasfinantseerimist, et ehitus ei jääks pooleli. Tallinna Linnateatri IX kvartali ehituse ja sisustuse kogumaksumus on tänase seisuga 32 398 000 eurot , millest 50% 16 199 000 eurot. Riik rahastab lepinguliselt täna 12 599 880 euroga, seega pooleks rahastamisel kallinemine hinnanguliselt 3 599 120 eurot.

➢ Pärnu Kunstihoone. Ettepanek on tõsta 2024.a prioriteetseks objektiks Pärnu Kunstihoone. Regionaalse tasakaalu saavutamiseks ja Eesti kultuurielu terviklikuks arenguks on oluline kultuuriinvesteeringute toomine ka Pärnusse kui Eestimaa ühte olulisse keskusesse ja turismi sihtpunkti. Pärnu Kunstihoone hakkab ühendama erinevaid kultuurivaldkondi, põlvkondi ja tõhustama nii linnadevahelist kui piirideülest koostööd. Pärnu linnal on projekt koostatud. Hinnanguline maksumus ca 10 mln eurot.

Kunstivaldkonna prioriteetne ehitusobjekt on Tallinna Kunstihoone, seoses ehitushindade kallinemisega on vahendeid puudu lõplikust maksumusest ja täiendavaid kunstivaldkonna objekte 2024. aastal ei saa prioriteetseks võtta.

Kultuuriministeeriumil on plaanis taotlusvoor “Energiasäästlikud valguslahendused etendusasutustes”, mille raames on teatritel võimalik taotleda vahendeid valgusseadmete väljavahetamiseks kaasaegsete seadmete vastu.

Eelarve võimaluste olemasolul toetame endiselt 50/50 põhimõtte järgimist kohalike omavalitsusüksuste omanduses olevate, kuid üleriigiliste funktsioonidega kultuuriobjektide arendamise toetamisel.

Ülevaade objektidest, mille arendamisse riik on äsja panustanud või panustab:

• alates 2017. aastast Kalevi keskstaadioni rekonstrueerimisse (ca 4 mln);

• 2018. ja 2019. a 520 tuhande euroga Tallinna Lauluväljaku kaare rekonstrueerimisse;

• alates 2018. aastast Tallinna Linnateatri teatrikompleksi arendamisse kokku 12,6 mln euroga.

Kokkulepe: mõlemad pooled toetavad 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist.

Edasine objektide rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest.

44

Täiendavad ettepanekud:

Kultuur

2. Jätkata Kultuuriranitsa programmiga, mille kaudu saab iga õpilane käia igal õppeaastal kontserdil, teatrietendusel, kunstinäitusel, kinoseansil ja muuseumitunnis.

53 eurot põhikooliõpilase kohta, kokku ca 7 mln eurot.

Kultuuriranitsa toetus lisada tulubaasi.

https://www.kul.ee/kultuuriranits - 2023. a riigieelarvesse kavandab Kultuuriministeerium Kultuuriranitsale täiendavalt 500 000 eurot, mis kokku teeb seega 1,5 miljonit eurot ehk keskmiselt 11 eurot põhikooli- õpilase kohta (keskustes 9,60 eurot, hõreda asustusega piirkondades kuni 19,58 eurot). Keskmine summa õpilase kohta ei suurene proportsionaalselt eelarve kasvuga, sest õpilaste arv on suurenenud.

Kultuuriranitsa programmiga on plaanis jätkata, vastav analüüs on koostatud ja 2022/ 2023 õppeaasta põhjal programmi positiivsed aspektid ja väljakutsed selgitatud. Täiendavaid vahendeid programmi on plaanis taotleda järgnevatel aastatel kui riigieelarve olukord võimaldab.

Kokkulepe: mõlemad pooled peavad teemat oluliseks.

Riik jätkab kultuuriranitsa

meetmega 2024. aastal

2023. aasta tasemel 1,5 mln

eurot. Edasine sõltub

riigieelarve võimalustest.

KUM tutvustab lähiajal

2022/2023 õppeaasta

põhjal tehtud analüüsi

tulemusi.

3.

Tagada riigipoolne järjepidev tegevustoetus KOVidele laulu- ja tantsupeotraditsiooni säilimise ja jätkusuutlikkuse osas.

Laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhendajate palgatoetus 2,9 mln eurot.

Eraldada täiendavad vahendid KOVidele rahvarõivaste soetamise toetuseks (nt luua võimalus KOVidele toetuse taotlemiseks). Autentsete rahvarõiva komplektide soetamine kollektiividele on osalejate jaoks kulukas tegevus.

Laulu- ja tantsupeo juhendajate väärtustamise kampaania korraldamine eesmärgiga tuua noori senisest enam selle ameti juurde. Probleem on selles, et noored ei vali õppimiseks dirigendi, rahvatantsu ja pilliõppe juhendaja ametit, kuna selle ametiga käib kaasas suur ebakindlus. Olukorras, kus riik on astunud suure sammu juhendajate palkade tasumisel ja seadustamisel oleks hea mõelda, kuidas neid erialasid populariseerida.

KUM toetab 2023. aastal laulu- ja tantsupeo liikumises osalevaid kollektiive 1 mln euroga (Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA kaudu) ning kollektiivijuhtide tööandjaid juhendajatele töötasu maksmisel ( tööjõukulu toetus Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu) 2,7 mln euroga. Toetusmeetmed jätkuvad ka 2024. aastal.

Rahvarõivaste osas on võimalus saada toetusi KULKA rahvakultuuri sihtkapitalilt ning maakondlikelt ekspert- gruppidelt. Samuti on toetusi jaganud piirkondlikud LEADER grupid ning toetusi lastekollektiividele on jaganud rahvarõivaste soetamiseks kultuuriruumide toetusmeetmed. Lisaks toetatakse ka rahvarõivaste valmistamise õppimist. Eraldi toetusprogrammi rahvarõivaste ostmiseks ei ole, kuid MTÜ Rahvarõivas kaudu toetatakse kihelkondlike rahvarõivaste portaali haldamist, rahvarõivaste kandmise ja valmistamise teavitustööd, tuues s.h välja ka unustuse hõlma vajunud kihelkondade rahvarõivaid (https://rahvaroivad.ee/ ).

Kokkulepe: 2024. aastal jätkub laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivijuhtide palgatoetusmeede 2023. aasta tasemel (2,7 mln eurot) ja laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide toetusmeede 2023. aasta tasemel (1 mln eurot).

45

Raamatukogu

4. Suurendada vahendeid rahvaraamatukogude teavikute soetamiseks ja raamatukogusüsteemi arendamiseks, samuti toetuse eraldamist teavikute transpordiks.

Vajadus riigi tasandil 2,5 miljonit, täiendava osa maht 0,5 mln.

Transpordikulud teavikute transpordiks on senini KOVidele katmata. Tänased eraldised rahvaraamatukogudele on jäänud samasse suurusjärku eelmiste aastate tasemega, need ei ole piisavad valdkonna jätkusuutlikuks rahastamiseks. Samas on teavikute hinnatase märkimisväärselt tõusnud ning suurenenud on ka elanike ootused uute raamatukogu poolt pakutavate lisateenuste järele.

Vajalik on kultuuriministri määruse „Rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise kord“ põhimõtete muutmine. Praegu teavikute toetuse arvutamisel Tallinna rahvaraamatukogudele mõeldud teavikute toetuse määra korrutamine koefitsiendiga 0,6 on ebaõiglane. Näiteks Tallinna linna kõrval asuvate Harjumaa valdade (Viimsi, Saue, Saku jt) toetust ei korrutata koefitsiendiga. Teavikute soetuse toetust arvestatakse elaniku kohta, seega määrab regulatsioon Tallinnas ja Tartus elavale lapsele väiksema toetuse kui Harjumaal elavale lapsele. Arvestamata jääb, et Tallinn on mitmekeelne linn ning Tallinna Keskraamatukogul erinevalt Harjumaa valdade raamatukogudest on kohustus tagada mitmekeelne kogu. Määruses toodud selgitus „muude raamatukogude suur osakaal Tallinna ja Tartu teeninduspiirkonnas“ on lihtsustatud ja pealiskaudne. Rahvaraamatukogu ja teadusraamatukogu kogude komplekteerimise põhimõtted on väga erinevad, kuna nende raamatukogude sihtrühmad on erinevad. Samuti on eri raamatukogutüüpidel omad komplekteerimispõhimõtted, mille eesmärk on vältida dubleerimist meie suhteliselt väikeses riigis.

Võimalik muutus ei eelda praeguse toetuse kogusumma ümberjagamist ehk väiksematelt omavalitsustelt äravõtmist vaid lisaraha, et taanduks Tallinnale ebavõrdselt seatud koefitsient. Tallinna peaks reeglite järgi saama oma osa, ehk 1,0 = 678 333 eurot Aga Tallinnale antakse koefitsiendiga 0,6 = 407 000 eurot. Seega jääb Tallinnal tegelikult puudu 0,4 = 271 333 eurot

Toetus võiks olla tulubaasi osa. Arvestuslik tulumaksumäära tõus funktsiooni üleandmisel tulubaasi +0,018%, sh täiendava vajaduse katteks omavalitsustele eraldatava tulumaksumäära tõus 0,002%.

KUM peab raamatukogude valdkonna arendamist (sh teavikute kättesaadavuse suurendamist) oluliseks.

KUM tellimusel viis AS PricewaterhouseCoopers Advisors läbi analüüsi “Riiklike raamatukogu-teeninduse koordineerimise ülesannete ja nende rahastuse mudeli väljatöötamine”. Analüüsiti maakonnaraamatukogude raamatukoguteeninduse koordineerimise ülesannete korraldust, nende täitmise peamisi probleeme ja tugevusi. Analüüsi üheks eesmärgiks oli saada vastus küsimusele, millised peavad olema riiklikud raamatukoguteeninduse koordineerimisülesanded, nende uus korraldus ja rahastuse mudel. Analüüsi tutvustus on 13. septembril 2023.a Kultuuriministeeriumi veebikanalites.

Raamatukogu reformi vajadus ja eesmärgid: 1) Kavas oli käivitada ja 2023. a käivitati üle-eestiline e- väljaannete laenutus MIRKO platvormilt (mirko.ee) (et e-ja audioraamatud jõuaks kõigi lugejateni üle Eesti- ); 2) Kavas oli parandada pimedate raamatukogu teenuste üle-eestilist kättesaadavust selle sihtrühmadele ja tagada e-teenuste jätkusuutlik arendus. 2023. a-st täidab Rahvusraamatukogu Eesti Hoiuraamatukogu ja Eesti Pimedate Raamatukogu ülesandeid. 3) 2023. a algatati raamatukogude kiirendi (0,5 mln eurot), et parandada 502 rahvaraamatukogu tehnilist võimekust ning luua lugejale paremad tingimused raamatukogus töötamiseks (ruumide ümberkujunduse toetamine, uued arvutid raamatukogus, avatud raamatukogu tehnika jm); 4) Suurendada teavikute toetust, mille tulemusel saavad raamatukogud ühetaoliselt kogusid kujundada ja laenutada mitmekülgsemat kirjandust (teavikute toetus on püsinud aastaid sama, samas raamatute hinnad kallinevad); 5) Toetada eestikeelsete väljaannete kirjastamist ja laenutamist (sh autoreid, illustraatoreid, tõlkijad).

Kokkulepe: Mõlemad pooled peavad raamatukogude arendamist prioriteetseks.

Mõlemad pooled toetavad teavikute toetamise süsteemis Tallinna ja Tartu koefitsiendi kadumist. Erisuse kaotamine sõltub aga lisavahenditest ja edasistest riigieelarve võimalustest.

Raamatukogude reformi raames käsiteltakse eraldi ka teavikute transpordi teemat.

46

Kui täpsed vajadused on selgunud, siis KUM on valmis esitama lisataotluse kas RES 2025-2028 raames.

Sport

5. Toetada investeeringute tegemist üleriigilise tähtsusega spordi- rajatiste renoveerimisel ja ehitamisel põhimõttel, et investeeringu maht jaguneks pooleks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel.

50/50 finantseerimise põhimõte riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel.

Kadrioru Staadioni näol on tegemist üleriikliku tähtsusega, rahvusvahelise potentsiaaliga ja mitmekülgset lisaväärtust loova, kuid tugevalt amortiseerunud ja kiiremas korras rekonstrueerimist vajava objektiga. Selliste üleriigilise tähtsusega spordirajatiste renoveerimisel ja ehitamisel tuleks lähtuda põhimõttest, et investeeringu maht jaguneks riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse vahel pooleks. Kadrioru Staadioni renoveerimise kogumaksumus 20 173 000 eurot.

Eeldab lisavahendeid riigieelarvest ning vajab poliitilist kokkulepet. Võttes arvesse riigieelarve seisu ning VV eesmärki jõuda lähiaastatel tasakaalus riigieelarveni võib osutuda väga keeruliseks saada lisavahendeid spordiobjektide renoveerimiseks ja ehitamiseks.

VVTP-s on järgmine punkt “8.2.5 Töötame välja riiklikult tähtsate spordiobjektide rahastamise põhimõtted, võttes arvesse regionaalset tasakaalustatust, ning otsime neile rahastust.”, mis haakub ka käesoleva ettepanekuga.

Kokkulepe: mõlemad pooled toetavad 50/50 finantseerimise põhimõtte järgimist.

Edasine objektide rahastamine sõltub riigieelarve võimalustest.

6.

Liikumisaktiivsuse edendamiseks luua toetusfond, mille eesmärgiks on kooli ja lasteaedade keskkonna kujundamine liikuma kutsuvaks.

Spordivaldkonnas on oluline suurenda liikumist koolidesse ja ka lasteaedadesse. Laste vähene liikumine on üks suuremaid probleeme. Samas aitab liikumise soodustamine kaasa nutisõltuvuse vähendamisele, mis on saamaks oluliseks vaimse tervise probleemiks. Seda probleemi on võimalik lahendada spordi- ja haridusvaldkonna koostöös.

Liikuma Kutsuva Kooli 2024. aasta eelarvevajaduste väljaselgitamisega ja vahendite leidmisega tegeleb HTM. EOK jätkab Sport Kooli pilootprogrammiga samades koolides (27 kooli 22/23 õppeaastal ja sel õppeaastal lisandub 3. klass.

Kokkulepe: mõlemad poolevad peavad teemat oluliseks.

Kuna Liikuma Kutsuva Kooli eelarvevajaduste väljaselgitamisega ja vahendite leidmisega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium suunatakse teema arutamiseks hariduse töörühma.

SoMi, KuMi ja HTMi ministrid leppisid eelmisel aastal liikumisaktiivsuse edendamise tegevuskava raames kokku, et Liikuma Kutsuva Kooli toetab 2024.aastal HTM oma eelarvevahenditest.

47

(üldharidus, strateegilise partnerlusel lepe).

7.

Viia 5. kutsetasemega treenerite palk Eesti keskmisele tasemele riigi poolt kehtestatud treeneripalga toetusest.

Maksumus vähemalt 12,3 mln eurot

Toetame eesmärki ja on olnud KuM RES prioriteet igal aastal. Eeldab lisavahendeid riigieelarvest. Võttes arvesse riigieelarve seisu ning VV eesmärki jõuda lähiaastatel tasakaalus riigieelarveni võib osutuda väga keeruliseks saada lisavahendeid. Lisavajadus 2024. aastaks vähemalt 3,5 mln eurot, 2025. aastaks 5,1 mln eurot ja 2026. aastaks 6,6 mln eurot.

Kokkulepe: mõlemad osapooled peavad viienda ja kõrgema kutsetaseme treeneri töötasu tõusu oluliseks.

KUM jätkab 2024. aastal toetusmeetmega vähemalt 2023. aasta mahus (12,3 mln eurot). Edasine sõltub riigieelarve võimalustest.

8. Suunata vahendeid treeneri- ja juhendajakoolituse programmide välja töötamisse eesmärgiga tõsta laste ja noortega töötavate juhendajate teadlikkust erivajadustega lastega töötamisel ning ka laste abivajaduse märkamisel laiemalt.

Täna on keerukad lapsed ja noored ka treeningutes ja huviringides, kuid treeneritel ja juhendajatel on vähene ettevalmistus nende lastega tegelemisele (erinevate diagnooside eripärad ja käitumissoovitused).

Nõus, et tegemist on olukorraga, mis vajab edasiarendamist. Initsiatiivi hoiab Eesti Paralümpia- komitee koostöös ülikoolide ja Spordikoolituse ja –Teabe SA-ga. Murekohaks on koolitajate ja ekspertide puudus.

Kokkulepe: mõlemad osapooled peavad teemat oluliseks ja sellega tegeletakse sisuliselt edasi (ei vaja hetkel lisaraha).

Muinsuskaitse

9.

Suurendada vahendeid muinsuskaitseobjektide toetuseks.

Muinsuskaitse all olevate kultuuriväärtuste säilimine peab olema kõrgendatud riikliku tähelepanu all. Eraldatud vahendid ei kata tegelikke vajadusi. Tekkinud on olukord, kus ühelt poolt on riik objektide kaitse alla võtmisega deklareerinud, et nende säilimine on riiklik huvi, samas kõik kohustused objektide säilimise tagamiseks on pandud omanikule.

KUM toetab mõtet, et toetusi mälestiste omanikele on vaja järk-järgult suurendada, kuid toetuste suurendamine sõltub riigieelarve võimalustest.

2024. aastal proovime säilitada toetuste mahus sama taseme, mis 2023. aastal (2,8 mln).

Lisaanduvad vahendid omandireformi reservi vahenditest 3 mln eurot 2024. aastal.

2024 – 2026 aastateks on CO2 vahenditest eraldatud kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete (sh kohaliku omavalitsuse valduses olevate hoonete) energiatõhususe parandamiseks 3x8 mln.

Kokkulepe: Mõlemad

osapooled peavad teemat

oluliseks. Toetuste kasv

sõltub edasistest riigi-

eelarve võimalustest.

KUM jätkab mälestiste omanike toetusmeetmetega 2024. aastal 2023. aasta mahus (2,8 mln).

Lisaanduvad vahendid omandireformi reservi vahenditest 3 mln eurot 2024. aastal.

48

2024 – 2026 aastateks rakendub CO2 vahenditest toetusmeede kultuuri- väärtuslike avaliku sektori hoonete (sh kohaliku omavalitsuse valduses olevate hoonete) energia- tõhususe parandamiseks (3x8 mln eurot).

7. Keskkonna töörühma ettepanekud

Tabel 7. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

ELVLi prioriteedid:

1. Erosiooni mõjude leevendamine omavalitsustele.

Seoses kliimamuutustega esineb jäätumist omavalitsustega külgnevatel lahtedel harva, mistõttu rannikualad on väga mõjutatud sügis- ja talveperioodi tormide ja veetaseme tõusuga kaasnevast rannikualade erosioonist. Tallinna kõige mõjutatuim Kakumäe poolsaar asub eramaadel, munitsipaalmaal ja reformimata riigimaal. Kuna erosioon on Kakumäe poolsaarel ulatuslik ja kiirenev, liikudes tempoga 1-2 meetrit aastas ning maaomanikud on mõjutatud ranniku taandumisega seotud probleemidest, siis on vajalik linna ja riigi koostöö antud probleemi lahendamisel ranniku kindlustamisel.

Tallinna linna näitel Kakumäe poolsaare kaldakindlustuste rajamine, esialgne hinnanguline maksumus sõltuvalt ehitustehnoloogiast suurusjärgus ~ 30-50 mln eurot. Põhimõtteliselt kaldaerosioon teema on aktuaalne kogu põhjarannikul, aga ka Pärnu jõe kaldaaladel.

Nõustume, et tegemist on probleemiga ning esimese etapina kaalub Kliimaministeerium8 (piiratud mahus) kaldakindlustuse rajamise tegevuste (uuringud, väikesemahulised projektid) toetamist struktuurivahendite kohalikele omavalitsustele kliima- ja energiakavade meetmest.

Meetme tutvustamine KOVidele toimus 29. mail laiendatud keskkonnatöörühma koosolekul. Meetme määrus on ettevalmistamisel.

2. KOV keskne jäätmemudel.

Aastatel 2020-2023 on olnud ettepanek jäätmeseaduses taastada omavalitsuse keskne jäätmemudel. Igal aastal on Keskkonnaministeerium9 vastanud, et

Maailmapank on oma 2021.a uuringus Eesti jäätmesüsteemi kohta teinud soovituse, mille kohaselt tuleks lubada kohalikel omavalitsustel nõuda jäätmetekitajatelt tasu või maksu.

2023 teises pooles jäätmeseaduse VTK. Uut jäätmeseadust on oodata 2024 algul.

8 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi. 9 Seoses ministeeriumite vastutusvaldkondade ümberkorraldustega on muutunud vastutava ministeeriumi nimi.

49

jätkame läbirääkimisi. Lahendust veel ei ole, aga on väga oluline anda omavalitsustele otsustusõigus jäätmete liigiti kogumise korraldamisel.

Eestis tuleb luua võimalus omavalitsuskeskse jäätmeveo süsteemi rakendamiseks. Jäätmeseaduses tuleb sõnastada selge alus, et KOV-id võivad küsida korraldatud jäätmeveo teenuse osutamise eest tasu.

Teeme ettepaneku täiendada jäätmeseadust § 65 lõikega 2, muutes järgnevat numeratsiooni, järgmiselt: „(2) Jäätmeveo võib korraldada selliselt, et jäätmeid vedava ettevõtja ainsaks kliendiks ja temale tasu maksjaks on kohaliku omavalitsuse üksus või selle üksuse volitatud mittetulundusühing. Sellisel juhul lasub jäätmevaldajate üle arvestuse pidamise ning nendega arveldamise kohustus kohaliku omavalitsuse üksusel või selle üksuse volitatud mittetulundusühingul.“

Kliimaministeerium on Maailmapanga uuringu alusel ette valmistamas jäätmeseaduse jt seaduste muutmiseks väljatöötamiskavatsust, kus pakutakse välja muuhulgas erinevad võimalused, kuidas kohalikul omavalitsusel oleks võimalik jäätmetekitajalt tasu küsida.

3. Mahtu nõudvate jäätmete taaskasutuse toetamine (näit. tekstiili- jäätmed), mille tulemusena tekib ka motivatsioon neid koguda.

Jäätmeseadus § 31 lg 3 ja § 13614 kohaselt peab kohaliku omavalitsuse üksus korraldama tekstiilijäätmete liigiti kogumise hiljemalt 01.01.2025. Tallinn on tekstiilijäätmete kogumise juba täna korraldanud, kuid tekstiilijäätmete ringlussevõtuks või taaskasutuseks puuduvad käitlusvõimalused. Vaja on riikliku poliitikat ja toetusmeetmeid käitlusvõimekuse tekkimiseks.

Jäätmehoolduse ja ringmajanduse edendamiseks on oluline teha süsteemset teavitustööd kogu riigis. Vaja on keskkonnahariduslikke õppeprogramme erinevatele vanuserühmadele, reklaame, kampaaniaid, mis toetaksid jäätme- tekke vältimise, vähendamise ja jäätmete liigiti kogumise alast teavitust. Ning edendaksid korduskasutust.

Koostamisel on Riigi jäätmekava aastani 2028, mille raames adresseeritakse mh ka nii tekstiilijäätmete probleemi kui ka jäätmealast teavitust. Jäätmekava alusel kavandatakse ka uue perioodi EL toetusmeetmed.

Eesmärk on kinnitada uus jäätmekava sel poolaastal, meetmed avanevad 2024.

Jäätmekava koostamine on lõpusirgel, oodatakse Euroopa Komisjoni kommentaare. Need võiksid eelduslikult saabuda septembris, misjärel saab kliimaminister kava kinnitada. Meetmete avanemine on planeeritud 2024.

Täiendavad ettepanekud:

4. Kehtestada võrdsed tingimused vooluveekogude ja maaparandus- süsteemide korrastamise ja hooldamise finantseerimiseks tiheasustusaladel. Esialgse analüüsi maksumus suurusjärgus ~ 20 000 eurot

Omavalitsuste piire ületavate vooluveekogude hoolduseks puudub terviklik finantseerimislahendus. Vooluveekogude seisundi parendamiseks on võimalik toetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskusest. Maaparandusseaduse mõistes maaparandussüsteeme linna territooriumil ei

Vooluveekogude korrastamiseks on SA KIK Keskkonna- programmis loodud toetusmeede (veemajanduse programm: siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu alamprogramm), mis lähtub veekogumi ökoloogilisest seisundist. Liigveest tingitud probleemide lahendamiseks tiheasustusaladel on ettevalmistamisel kombineeritud sadeveesüsteemide toetamise meede ja üleujutusohu ennetamise ja leevendamise meede. Üleujutusohu riskide maandamiseks on toetusi antud ka

Meetmete ettevalmistamine käib praegu aktiivselt10. Ilmselt valmivad 2023 aasta jooksul.

10 Meetme tutvustamine toimus 16. juunil - https://www.youtube.com/watch?v=RBwpzpil6bc

50

ole. Linnade territooriumitel asuvad kraavid on rajatised, millede hoolduseks maaparandussüsteemide hoolduseks mõeldud toetused ei laiene. Linna territooriumil on vajalik liigvee ärajuhtimine merre, mis on ainuvõimalik maaparandussüsteeme kasutades. Seetõttu peab linn õigeks linna territooriumil maaparandussüsteemide kasutamist ning nende hoolduseks ja korrastamiseks samade finantseerimislahenduste kehtestamist.

varem, viimane taotlusvoor lõppes 13.02.2023, taotlused on ülevaatamisel ja varasemad projektid elluviimisel.

Linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamist on võimalik finantseerida näiteks kehtestades tasu sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise eest. Kehtiva ÜVVKS § 2 lg 2 kohaselt on sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitised ja seadmed loetud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaiks, kui KOV ei ole teisiti otsustanud. Uues (kehtiv alates 01.07.2023) ÜVVKS-is (§ 4 lg 3) on võrreldes hetkel kehtiva ÜVVKS-iga enam täpsustatud sademevee ärajuhtimise ehitiste ja seadmete määratlust (sh sademevee ärajuhtimise kraavide osas). Seega linnapiirkondades asuvate kraavide hooldamise kulu võib lisada sademevee teenuse hinda (kehtiva ÜVVKS § 14 ja uue ÜVVKS § 48).

5. Arvestades asutuste riiklikku tähtsust on hädavajalik riigipoolne suurem toetus, et tagada asutuste areng. Kadrioru parki, Tallinna Loomaaeda ja Tallinna ning Tartu Botaanikaaeda ei külasta pelgalt tallinlased.

Tallinna objektid: üle 38,6 mln euro

Tallinna Loomaaed on ainuke omataoline tegelik loomaaed Eestis ning seega olemuselt rahvuslik. Loomaaeda külastab Tallinna elanike kõrval märkimis- väärne osa inimesi mujalt Eestist saades osa loomaaia poolt pakutavast sõltumata elukohast. Seetõttu on kallutatud (ning paraku ka mitteküllaldane) loomaaia finantseerimine ainult Tallinna vahenditest. See pärsib loomaaia terviklikku toimimist.

Loomaaia põhilisteks ajalooliselt üle maailma väljakujunenud neljaks omavahel tugevalt läbipõimunud põhifunktsiooniks on haridus, loodushoid, teaduslikud rakenduslikud uuringud ja hariv puhkus.

Arvestades tänapäevast tempokalt hoogu saavat inimtekkelist keskkonnakriisi tema erinevates omavahel läbipõimunud ilmingutes (kliima soojenemine, loodusliku mitmekesisuse kiirenev häving, plastireostus, mulla kadu jne) muutub järjest kriitilisemaks just eelpool loetletud funktsioonide tulemuslik ühisrakendamine selleks, et säilitada meie elukeskkonda, täita seatud riiklike eesmärke ning rahvusvahelisi kohustusi. Loomaaed on selles osas juba

Tallinna Loomaaia aja Tallinna Botaanikaaed on riikliku tähtsusega asutused, mille arenguprojektidesse (nt Tallinna Loomaaia keskkonnahariduskeskuse ehitamine ja sisustamine) on riik investeerinud. Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu toetatakse keskkonnahariduslikke tegevusi, nt finantseeritakse keskkonnahariduslikke õppeprogramme läbi keskkonnateadlikkuse lihtsustatud programmi.

Toome ka välja, et üheks lahenduseks kaasamaks erinevaid rahastajaid, oleks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti hallatavate asutuste – Tallinna Loomaaia ja Tallinna Botaanikaaia – muutmine sihtasutusteks.

Tartu botaanikaaed on koos TÜ loodusmuuseumiga Tartu Ülikooli struktuuriüksus, mille rahastamisel osaleb Haridus- ja Teadusministeerium.

Tallinn kaalub võimalust muuta Tallinna Loomaaed ja Tallinna Botaanikaaed sihtasutusteks

51

tõestanud oma võimekust sisult rahvusliku institutsioonina. Loodushoid ja uuringud pole seaduse järgi kohaliku omavalitsuse funktsioonid, vaid pigem riigi ülesanne, mida on raske täita vaid Tallinna rahastusega.

Samuti on Tallinna Botaanikaaia (TBA) puhul esmatähtis loodusharidus ning selle kõrval liigikaitse – tegelemine nii Eesti kui rahvusvaheliselt ohustatud taimeliikidega ning uuringute läbiviimine, sealjuures kindlasti mitte ainult linna, vaid kogu riigi jaoks. Pirita jõeoru maastikukaitseala, kus TBA paikneb, on riiklik kaitseala, mille õppetaristu ja taimekooslused on kogu Eesti elanikkonna harimiseks ning vajavad sellest tulenevalt riigi toetust. Kadriorgu, sh parki kui Eesti esindusparki külastavad kõik riigi külalised kui vabariigi presidendi residentsi. Aastas külastab Kadrioru parki üle 4,5 miljoni külalise nii Eestist kui välismaalt, mistõttu on riigipoolne toetamine pargi arenguks hädavajalik. Oluline on riigipoolne toetamine ka Tallinna kalmistutel olevate arhitektuurimälestiste säilitamised.

Investeeringute tegemisel antud objektidesse on vajalik lisada linnapoolsele panusele teatud protsent riigieelarvest eraldatavaid vahendeid.

6. Täiendada looduskaitseseaduse 7. peatükki volitusnormiga, mis annab kohalikule omavalitsusüksusele õiguse ja pädevuse kehtestada kasvukohatüüpide, väärtusliku taimestiku ja kaitsealuste liikide kasvukohtade väljaselgitamiseks haljastuse inventeerimise korra.

Tallinna linna ettepanekul sätestaks haljastuse inventeerimise kord haljastuse hindamise metoodika, inventuuri tegijate kvalifikatsiooni ja inventeerimise tulemuste vormistamise nõuded ning kinnistuomaniku kohustuse enne kavandatavat ehitustegevust nõuetekohaselt haljastus inventeerida.

Ettepanek on põhjendatud asjaoluga, et kohalikul omavalitsusel on kohustus planeerida elurikkust säilitavat ja suurendavat, kaitsealuseid liike kaitsvat haljastust ja tagada ohutut ja keskkonnasäästlikku ehitustegevust. Kohustused tulenevad nii erinevatest rahvusvahelistest kokkulepetest, looduskaitseseaduse § 48 lg 4, planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-dest 8 ja 14, ehitusseadustiku §-dest 8 ja 9 jms õigusaktidest, kuid seadusandja ei ole andnud kohalikule omavalitsusüksusele nende kohustuste täitmiseks sõnaselget volitust.

Euroopa Liit on seadnud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiks looduse kaitsmise ja taastamise. Strateegia punktis 2.2.8 Linnaruumi ja linnalähedaste piirkondade haljastamine kirjeldatakse linna roheluse kasulikust ja tõdetakse, et linnastumisega kaasneb linnadest haljastuse

Oleme põhimõtteliselt ettepanekuga nõus. Kaalume, kas on võimalik muudatuse liitmine töösolevasse looduskaitse- seaduse muutmisse või tuleb muudatus liita siiski täiendava looduskaitseseaduse muutmisega, mh koostada VTK.

Või kui seda korda/nõuet plaanitakse pigem siduda kitsamalt vaid ehitamise ja projekteerimise lubatavuse tingimustega, siis tuleks see volitusnorm sätestada ehitusseadustikus (EhS).

Pooled on üksmeelel. Tähtaegu peab täpsustama.

KLIM täpsustus sept 2023: Praegu töös olevas LKS muudatuses selle ette- panekuga ei arvesta. Tegemist on sisulise ja olulise mõjuga muudatusega, mis vajab eelnevalt eraldi arutelu ja analüüsi, mistõttu ei saa seda lisada olemasoleva, juba enamus menetlusetappe läbinud eelnõu juurde.

Seega LKS muudatuse tähtaega praegu öelda ei saa, arvestades, et sellele muudatusele peab tegema ka VTK.

Ja jätkuvalt on seisukoht ja eelistatud variant, et kui see

52

vähenemine. Seetõttu soovitab strateegia lõimida ökosüsteemide ja haljastusega tegelemine linna planeerimisse ja projekteerimisse.

Eestis on koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava, mis kirjeldab olemasolevat olukorda ja seab tulevikuks eesmärke. Kuigi jõupingutusi on tehtud elurikkuse säilitamiseks, ei ole see andnud loodetud tulemusi. Seetõttu on seatud elurikkust ja maastike puudutavaks tegevussuunaks aastani 2030 edendada elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerida elurikkuse hoid kõikidesse sektoritesse.

Kohalikud omavalitsused tegelevad igapäevaselt oma territooriumil vajalike haljastuse hooldustööde organiseerimise ja planeerimise või ehitustegevuse suunamisega ning mõjutavad seeläbi otseselt elurikkust. Teadlike otsuste tegemiseks on vajalik eelnevalt inventeerida maastik ja üksikelemendid.

Haljastuse inventeerimise tulemusena on võimalik suunata ehitiste ja rajatiste asukohta eesmärgiga säilitada loodusväärtusi ning vajadusel näha ette projekteerimisel erilahendusi, mis aitaksid säilitada haljastuse kasvutingimusi, samuti kindlaks määrata ehitustegevuses haljastuse säilimiseks vajalikke kaitsemeetmeid.

Arvesse võttes, et kohaliku omavalitsusel on kohustus säilitada ja suurendada elurikkust, sh suurendada haljastatud ala osakaalu ja parandada kvaliteeti, taastada linna ökosüsteemi ja peatada nende kadumine, on kohalikule omavalitsusele vaja anda selle kohustus täitmiseks õigus kehtestada haljastuse inventeerimise kord, mis võimaldab kinnistuomanikult enne kavandatavat ehitustegevust nõuda haljastuse inventuuri tegemist, mille eesmärgiks on selgitada välja väärtuslikud puud, põõsad, kasvukohatüübid ja võõrliigid alal, mida ehitustööd võivad otseselt või kaudselt mõjutada.

on ainult ehitusloaga seotud teema, siis see volitusnorm sätestada hoopis EhS-s.

7. Veterinaarseaduse § 32 koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning nende kohta arvestuse pidamine lõige 1 sätestab: koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab oma looma identifitseerimise. Muuta veterinaarseaduse § 32 lg 1, sätestades, et loomaomanikul peab olema kohustus tagada oma koduloomade identifitseerimine.

Identifitseerimiseks vajalikud vahendid väljastatakse loomapidaja kulul. Loomapidaja on kohustatud pidama peetavate loomade kohta arvestust ning registreerima nad riiklikus registris käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

Veterinaarseaduse (VS) § 32 lg 1 kohaselt on lemmik- loomapidajal (st ka lemmiklooma omanikul) kohustus tagada oma lemmiklooma identifitseerimine, juhul kui peetakse koera, kassi või valgetuhkrut. Muude lemmikloomade identifitseerimine toimub vastavalt VS §-le 29. VS § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus (KOV) ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 punkti 362 alusel on KOV volikogu pädevuses kehtestada koerte ja kasside pidamise eeskiri, millega on KOVil õigus kehtestada

ELVL eriarvamus: loomad KOV piire ei tunne, vajalik on üleriiklik süsteem. Teema jääb edasiseks arutlemiseks.

53

Veterinaarseaduse § 32 lg 4 kohaselt korraldab koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade kohta arvestuse pidamist kohalik omavalitsus.

Vastav kohustus tuleb panna riigile mitte kohalikule omavalitsusele.

Luua üleriiklik veebipõhine lemmikloomade register, mida haldaks riik ja kehtestada lemmiklooma omanikule kohustus mikrokiipimiseks ning üleriigilisse registrisse kasside-koerte kandmiseks. Riik on juba 2004. aastal investeerinud 30 000 krooni (üks kolmandik registri arenduse maksumusest) üle-eestilise lemmikloomade registri (www.llr.ee) infosüsteemi välja- töötamisse. LLR register töötab endiselt, seda kasutab lisaks Tallinna linnale veel 47 omavalitsust üle Eesti. LLR-i registrile on Tallinn juurde arendanud ka varjupaigaliidese, mõlemad andmebaasid kasutavad sama kiibinumbri otsingut ja omaniku andmete otsingut. See on oluliselt lihtsustanud nii Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kui ka varjupaigateenuseid pakkuvate mittetulundusühingute tööd. Seega ei ole otstarbekas uut infosüsteemi hankida, vaid jätkata olemasoleva ja toimiva infosüsteemi kasutamist.

Antud hetkel on Eestis loomakaitsjate hinnangul ligi 100 erinevat lemmik- loomaregistrit. Kolm suuremat on üle-eestilised: LLR lemmikloomaregister (registri hoolduse ja majutusteenused maksavad kinni kohalikud omavalitsused, loomaomanikule on looma registreerimine kui haldustoiming tasuta), väikeloomaarstide register (MTÜ Eesti

Väikeloomaarstide Seltsi omandisse kuuluv register, kuhu loomade kandmise maksavad kinni loomaomanikud) ja Kennelliidu register (MTÜ Eesti Kennelliidu omandisse kuuluv register, mis on vaid tõutunnistusega koertele loodud andmekogu, kuhu ei kanta teistest liikidest loomi ega tõutunnistuseta koeri).

Lisaks on kohalikel omavalitsustel ja loomakliinikutel piirkonniti väiksema- mahulised registrid, millest osade andmed on kirjutatud üksnes paber- kandjale. Koerte ja kasside kiibistamine ning registrisse kandmine tuleb Eestis muuta kohustuslikuks ja luua tuleb üks üle-eestiline register, mis annaks adekvaateset informatsiooni viivitusteta, et loom saaks esimesel võimalusel tagastatud omanikule. Antud küsimus tuleb lahendada riigi tasandil, sest registreid on palju, segadus seetõttu suur ja erinevate registrite haldajad omavahelisest koostööst huvitatud ei ole. Üleriigilise registri loomise tulemusena muutuks kohalike omavalitsuste tegevus tulemuslikumaks ja kulud väheneksid ning langeks kadunud ja hukkunud lemmikloomade arv.

lisaks ka muude lemmikloomade identifitseerimise kohustus KOVi valitud viisil.

Identifitseerimiskohustusega lemmiklooma identifitseeri- miseks tehtavate kulude kandmiseks võimalike vahendite leidmise korraldab loomapidaja. See tähendab, et neid kulutusi ei pea ilmtingimata katma loomapidaja või looma omanik, kulud võib kanda ka näiteks tuttav, pereliige või muu isik, kes seaduse kohaselt lemmikloomapidajaks ei klassifitseeru. Oluline on, et lemmiklooma identifitseerimine on nõuetekohaselt tehtud ja selle eest vastutab loomapidaja.

KOVi ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmist ja pidamist, mida on keeruline teha, kui KOVil puudub lemmikloomade kohta arvestuse pidamise viis. Kaduma läinud ja leitud lemmiklooma kokku viimine tema omanikuga on oma olemuselt kohaliku elu korraldamise ja heakorra tagamisega seotud probleem, mitte riikliku tasandi küsimus. Seetõttu peame oluliseks KOVide jätkamist lemmikloomade üle arvestuse pidamisel.

Eestis on 79st KOVist 68 sõlminud lepingu kummagagi kahest peamisest lemmikloomaregistri teenust pakkuvast ette- võtjast. Neist 66 Spin TEK ASga ja 6 EVSiga, nende hulgas on 5 KOVi, kellel on sõlmitud leping mõlema ettevõtjaga. Kuigi õiguslikult on igal KOVil oma register, on koondutud kahele üleriigiliselt toimivale platvormile (Spin TEK ja EVS) ja saame seega rääkida vaid kahest veebipõhisest info- süsteemist, kust lemmikloomi otsida. Arvestades, et üle 80% kõigist Eesti KOVidest on vabatahtlikult sõlminud lemmik- loomade üle arvestuse pidamiseks lepingu elektroonilise veebipõhise andmekogu teenusepakkujaga, võib järeldada, et KOVid on valmis neile pandud ülesannet täitma.

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (REM) on valmimas VS muutmise väljatöötamiskavatsus (VTK), milles analüüsitakse ühiskonna valmisolekut kohustuslikuks lemmik- loomade kiibistamiseks ning sellega kaasnevat mõju erinevatele osapooltele, sealhulgas andmete lemmiklooma- registrisse kandmisel ning andmekogude haldamisel. Lisaks võrreldakse ja analüüsitakse lemmikloomade andmeid

54

koondavate andmekogude haldamisega seonduvat, sealhulgas erinevaid olemasolevaid lemmikloomaregistreid ning võimalikke uusi lahendusi. VTK esitatakse EIS kaudu arvamuse saamiseks seotud ministeeriumitele ja osapooltele.

Lõplik REM seisukoht võimalike muudatuste kohta VSis kohustusliku lemmikloomade kiipimise ning lemmikloomade registri koosseisu kohta antakse pärast VTK kooskõlastus- ringilt saadud tagasiside koondamist ja esitatud ettepanekute analüüsimist.

8. Lisada veterinaarseadusesse punkt, mis käsitleb ennetava vaktsineerimise kohustust.

Antud hetkel oleme olukorras, kus loomade ennetavat vaktsineerimist, sh kasside ja koerte marutaudi vastu vaktsineerimist ei reguleeri ükski seadus. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ka kohalikul omavalitsusel põhjendada, miks oma territooriumil nõutakse loomade vaktsineerimist ja miks varjupaigas seda tehakse omaniku kulul, kui hulkuma sattunud loom tagastatakse ja ta on vaktsineerimata.

Tulenevalt praeguse aja olukorrast, kus meile satub loomi Ukrainast, kus marutaudi levik on laiaulatuslik, on antud kohustus väga oluline. Samuti tuuakse aasta-aastalt enam loomi riiki Venemaalt, kus on samuti marutaud äärmiselt kõrge levikuga. Sellest tulenevalt on nii marutaudi, kui loomakatku ennetav vaktsineerimine ainuvõimalik viis ennetamaks antud haiguste levikut ka meie riigis.

Ei toeta VS muutmist.

VS § 55 lõike 3 alusel on kehtestatud maaeluministri määrus nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“. Nimetatud määruse § 3 lõike 1 kohaselt on loomapidajal kohustus peetav kass või koer marutaudi vastu vaktsineerida.

Ennetav vaktsineerimine põllumajandusloomadel on reguleeritud eriti ohtlike loomataudide puhul kas läbi otsekohalduvate EL määruste või VS § 59 lg 3 alusel. Muude taudide puhul annab VS § 55 lg 3 aluse maaelu- ministrile aluse täiendavate meetmete kehtestamiseks.

Punkti võib maha võtta.

ELVL uus teemapüstitus – piirülene lemmiklooma- kaubandus Venemaalt, on ka teisi vaktsineerimist vajavaid haigusi peale marutaudi.

Marutaudi vaktsineerimine on kohustuslik, vajalik on teavitamine.

9. Looduskaitseseaduse (LKS) §-ga 4 on antud kohalikele omavalitsustele võimalus võtta kaitse alla kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid (edaspidi KKLO). Kuigi KKLO territooriumil kehtib piiranguvööndi kaitsekord (LKS § 44), puudub maamaksuseaduse (MaaMS) § 4 lg-s 2 toodud nimekirjas KKLO kui maa, millelt makstakse maamaksu 50 protsenti maamaksumäärast. MaaMS § 4 lg 2 viitab LKS §-le 31, kus aga räägitakse piirangu- vööndist kaitsealal LKS § 4 lg 1 p 1 kontekstis, mitte aga KKLO-dest LKS § 4 lg 1 p 6 kontekstis.

Tegemist on kahetsusväärse lüngaga, kuna see võib tuua kaasa KKLO territooriumil asuvate kinnistute omanike õiguste intensiivsema riive, kuigi kaitsekord on samaväärne riiklikult kaitstava loodusobjekti territooriumil paikneva piiranguvööndi kaitsekorraga.

Oleme põhimõtteliselt ettepanekuga nõus. Selleks tuleks muuta maamaksuseaduse (MaaMS) § 4 lõiget 2. Praegu on kohalikul tasandil kaitstavale alale jäävad maaomanikud ebavõrdses olukorras võrreldes riiklikult kaitstavatele aladele jäävate maade omanikega. Kuigi valdavalt moodustatakse kohalikke kaitsealasid riigimaadele.

Pooled on samal arvamusel. Seadusemuudatuse peab tegema Rahandus- ministeerium, ettepaneku peab edastama RaM-le.

55

Seadusemuudatuse eesmärk on kohelda võrdselt maaomanikke, kelle kinnistutele kohaldub piiranguvööndi kaitsekord olenemata sellest, kas tegemist on riiklikult või kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstava loodusobjektiga.

Euroopa Liit on seadnud EL elurikkuse strateegia aastani 2030 eesmärgiks looduse kaitsmise ja taastamise. Strateegia punktis 2.2.8 Linnaruumi ja linnalähedaste piirkondade haljastamine kirjeldatakse linna roheluse kasulikust ja tõdetakse, et linnastumisega kaasneb linnadest haljastuse vähenemine. Seetõttu soovitab strateegia lõimida ökosüsteemide ja haljastusega tegelemine linna planeerimisse ja projekteerimisse. Lisaks langeb strateegiaga lähiaastatel linnadele kohustus koostada ja ellu viia linnade rohestamiskavasid. Eestis on koostamisel Keskkonnavaldkonna arengukava, kus on seatud elurikkust ja maastike puudutavaks tegevussuunaks aastani 2030 edendada elurikkuse kaitset kõigil tasanditel ja integreerida elurikkuse hoid kõikidesse sektoritesse. Arvesse võttes, et kohaliku omavalitsusel on kohustus säilitada ja suurendada elurikkust, suurendada haljastatud ala osakaalu, taastada linna ökosüsteemi ja peatada nende kadumine ning kohalikule omavalitsusele on selleks kõigeks antud võimalus luua ka kohaliku tasandi kaitsealasid, peavad leevendusmeetmed (nt maamaksusoodustus) olema kehtestatud samadel alustel kui riiklikult kaitstavatel loodusobjektidel.

10. Ühiskonna eri gruppides teadlikkuse kasvatamine (alates lasteaiast kuni vanemaealisteni) ja sellesse ressursi panustamine saavutamaks süsteemset tulemust

Jäätmehoolduse ja ringmajanduse edendamiseks on oluline teha süsteemset teavitustööd kogu riigis. Vaja on keskkonnahariduslikke õppeprogramme erinevatele vanuserühmadele, reklaame, kampaaniaid, mis toetaksid jäätme- tekke vältimise, vähendamise ja jäätmete liigiti kogumise alast teavitust. Ning edendaksid korduskasutust.

Koostamisel on Riigi jäätmekava aastani 2028, mille raames adresseeritakse mh ka nii tekstiilijäätmete probleemi kui ka jäätmealast teavitust. Jäätmekava alusel kavandatakse ka uue perioodi EL toetusmeetmed.

Ühiskonna eri gruppide keskkonnateadlikkuse suurendamiseks on koostatud „Keskkonnahariduse ja - teadlikkuse tegevuskava 2023–2025“, mille allkirjastasid haridus- ja teadusminister ning keskkonnaminister. Tegevuskava juhtrühmas on kaasatud erinevad osapooled, sh ELVL esindaja.

Keskkonnainvesteeringute Keskus finantseerib igal aastal läbi keskkonnaprogrammi (Keskkonnaministri 31.01.2020 määrus nr 10 „Keskkonnaprogrammi toetuse andmise kord ja tingimused“) erinevaid keskkonnateadlikkuse ja - hariduse projekte. Haridusasutuste jaoks on loodud nn KIK-i lihtsustatud keskkonnateadlikkuse taotlusvoor, mille rahastusel saab iga klass või lasteaia vanem rühm igal

Vahendid on olemas.

56

õppeaastal osaleda ühes õppekava toetavas keskkonnaharidusprogrammis. Õppeprogrammide üheks prioriteetseks teemaks on ringmajandus, sh jäätmekäitlus.

11. Ringmajanduskeskustesse tekkiva ettevõtluse toetamine soodustamaks ringmajanduskeskuste kiiret arengut.

Jäätmejaamade ümberkujundamine ringmajanduskeskusteks, kus lisaks tavapärasele jäätmejaamale hakkavad ringmajas tegutsema erinevad parandus- ja remonditöökojad, korduskasutuseruumid kasutuskõlblike asjade kogumiseks ning õppeklassid. Oluline on luua riiklikult võimekus ringmajanduskeskuste juures tegutsevate ettevõtete toetamiseks. Toetus saaks realiseeruda läbi toetusmeetmete ja õigusloome. Seadusandlus on praegu väga jäätmekeskne.

Kavandame uuendatud riigi jäätmekava alusel uue perioodi EL toetusmeetmeid. Kindlasti suuname toetusmeetmeid mitte üksnes jäätmealasteks investeeringuteks, vaid jäätmetekke vältimisele ja korduskasutusele. Õigusloome suunaline kommentaar vajaks täpsustamist ja ka konkreetsemaid sõnastusettepanekuid.

Meetmed on avanemas, teeme koostööd selleks, et need paremini vastaks ringmajanduse vajadustele. Kitsaskohad tuleb lahendada.

12. Kliimaministeerium peaks juurutama ringmajanduse põhimõtteid riigihangete puhul taristuobjektide rajamisel.

Oluliste keskkonnamõjude saavutamiseks tuleks rakendada ringmajanduse põhimõtteid ka suurte taristuobjektide rajamisel. Selleks mehhanismiks on keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine taristuobjektide rajamisel. Seda praegu ei tehta, ainsaks kriteeriumiks riigihangetel on hind. Kõige odavam on ehitusmaterjale vedada lähedalt, mis tingib tohutu surve uute kaevanduste avamiseks eelkõige Harju- ja Raplamaal. Samas on Kirde- Eestis ladustatud hinnanguliselt 700-800 miljonit tonni kaevandusjäätmeid. Neid võiks mingis mahus kasutada suurte taristuobjektide rajamisel, selleks peaks läbi viima uuringud kaevandusjäätmete ja komposti kasutatavuse kohta taristuobjektide ehitamisel. Uued võimalused ehitusmaterjalide hankeks avab ka uue hüdrosalvestusjaama rajamine Pakri poolsaarele, mis kujuneb graniit- ja gneisskillustiku maardlaks lähikümnenditel.

Teisese toorme kasutamist käsitletakse koostatava riigi jäätmekava raames. Komposti kasutatavuse kohta on uuring tehtud, see on saaval Kliimaministeeriumi kodulehel.

Pooled on samal arvamusel, töö käib selles suunas.

13. Kliimaministeerium peaks panustama biosfääri programmiala tegevuskulude katmisse, see ei saa vaid valla/valdade huvi ja kohustus olla.

Keskkonnaminister on vastanud taotlusele positiivselt. Suurusjärk kulude mõttes on kuni 100.000 EUR (2 inimese palgakulu ja majanduskulud.

Lääne-Eesti saarte regionaalne teema. Keskkonnaministeeriumilt on saarvallad küsinud toetust, et taastada biosfääri programmiala (BPA) töökohad. Omavalitsused on valmis samuti panustama, aga mitte nii, et võtavad panuse enda kanda. BPA on osa UNESCO maailmapärandist, mis peaks olema mitte omavalitsuse, vaid riiklik huvi.

Ettepanek: Toetada UNESCO „Inimene ja biosfäär“ programmi põhimõtetest lähtuvalt Lääne-Eesti saarte kujunemist rahvusvahelise ja üleriigilise tähtsusega kestliku arengu mudelalaks.

Tegemist ei ole ainult regionaalse teemaga, kuna UNESCO programm „Inimene ja Biosfäär“ on valitsuste vaheline programm, mille aruandlust koordineerivad Keskkonna- ministeerium ja UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon.

UNESCO programm „Inimene ja biosfäär“ on üle viiekümne aasta aidanud otsida kohalikke lahendusi globaalsetele probleemidele ning toetanud seeläbi kestlikku

Kliimaministeerium toetab, raha eraldatud, protsess käib.

57

arengut. Programm panustab liikmesriikides bioloogilise mitmekesisuse säilitamisse, ökosüsteemi teenuste ehk looduse hüvede pakkumisse ja loodusvarade mõistlikku kasutamisse. Oluline on, et tagatakse elamisväärse elukeskkonna ja õiglase majanduse püsimine, kogukondadele antakse ideid kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks.

14. Vajalik oleks meede eutrofeeruvate pinnaveekogude seisundi parandamiseks ja ÜVK lahenduste toetamiseks.

Vajalik oleks riigipoolne sihtfinantseering (toetusmeede) ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni puudumise probleemide lahendamiseks piirkondades kus on tiheasustus ja toimub selle tõttu pinnaveekogude saastumine. Väikese eelarve- mahuga vallad neid investeeringuid teostada, eriti arvestades praegust keerulist majanduslikku olukorda.

Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks ja rekonstrueerimiseks saab toetust taotleda SA KIK Kesk- konnaprogrammist (veemajanduse programm: reovee- käitluse ja joogiveevarustuse alamprogramm ja väikeste reoveekogumisalade alamprogramm). Eutrofeeruvate pinnaveekogude seisundi parandamiseks saab toetust taotleda samast programmist (veemajanduse programm: siseveekogude ja rannikuvee tervendamise ja korrashoiu alamprogramm). Keskkonnaprogrammist veemajandusele suunatavate toetuste maht jääb oluliselt alla taotluste kogumahule, seetõttu oleks lahenduseks Keskkonna- programmi iga-aastase rahastuse kasvatamine, et veemajandusprogrammi kogumahu saaks tõsta vähemalt 10 miljonini euroni aastas.

Kliimaministeerium on nõus, et raha on vähe.

15. Vajalik on seadusemuudatus, et merereostuse tõrjel ei oleks KOV-il kohustust merereostuse likvideerimisega ise toime tulla, vaid Päästeamet juhiks seda tegevust algusest peale.

Päästeametil on pädevust merereostusega tegelemiseks märksa enam. 2022. aasta kevadine Hiiumaa-Vormsi-Läänemaa näide tõestas, et KOVid üksi jäävad hätta ning ei majanduslikult ega sisuliselt ei ole mõistlik, et iga KOV püüab end selles osas kompetentseks viia. Päästeamet peaks olema algusest peale tegevusi juhtimas, sh alates igasugusest reostusest.

Põhimõtteliselt nõus, et KOV ei pea vastutama mere- reostuse eest ja otseselt see nii ka täna ei ole. Küsimus on selles, milline on KOVi roll üleüldse Veeseaduse §116 lg 3 tähenduses, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksus korraldab oma halduspiirkonnas vett saastava aine pinna- või põhjavette, pinnasele või pinnasesse äkksattumise tagajärgede likvideerimist. Ehk et mis ülesanne on KOVil, kui tegemist ei ole päästesündmusega ega hädaolukorraga, ent reostus on siiski pinnases või pinnavees. Veebruaris 2023 toimunud merereostuse arutelul jõuti järeldusele, et KOVil siiski võiks mingi roll olla, eeskätt kogukonna kaasamisel, info edastamisel, elanikkonna teavitamisel, kuid see tuleks sellisel juhul seaduse tasandil täpsemalt piiritleda.

Teema on üleval ja oluline sellega tegeletakse. Merekaitse on KLIM teema, Päästeamet Siseministeeriumi haldusalas.

KLIM täpsustus sept 2023: Kliimaministeerium valmistab ette merereostuse tõrje riigipoolse koordinatsiooni täpsustamist. Hetkel toimub koostöös teiste seotud ametiasutustega töökorralduse täpsustamine.

58

8. Ruumi, elamumajanduse ja maade töörühma ettepanekud

Tabel 8. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

ELVLi prioriteedid:

1. Kortermajade kriisikindluse suurendamine.

Korteriühistutes elab valdav osa Eesti elanikkonnast ning seega on kriiside nagu elektri- ja veevarustuse katkemine nende osas kõige suurema negatiivse mõjuga. Väidet toetab, 2021. aastal, Kantar Emori poolt tehtud uuring, et riskirühma kuuluvad linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed.

Selleks, et suurendada korteriühistute hakkama saamist keerulistes olukordades on vajalik toetada nende tehnosüsteemide renoveerimist tagamaks vajadusel ka nende autonoomne toimimine. Hoonetes paiknevate soojasõlmede, veesurve tõstmispumpade ning üldalade valgustuse toimimise tagamiseks on vajalik alternatiivsete elektritoiteallikate planeerimine, mis tähendab ka osalist hoonete elektrisüsteemide ümberehitamist.

Raha vajadus ca 20 mln eurot aastas.

Viimase aasta arengud maailmas on näidanud, et ühiskonna autonoomsust on vaja tõsta igal tasandil. Omavalitsuste hinnangute kohaselt maksaks ainuüksi ühe tüüp 5-korruselise nelja trepikojaga korterelamu viimine autonoomsele generaatortoitele miinimumtasemel (st toimivad elutähtsad teenused – vee ja kütteringlus, koridoride valgustus, laadimispunkt, kuid korterites valgust ega voolu ei ole) ca 30 000-40 000 eurot maja kohta.

Et meetmel oleks mõju, peab selle kasutamine olema laialdane. Toetust vajavate projektide arv on üle 1000 kortermaja.

Kortermajade rekonstrueerimismeetmes ja linnaüürimajade programmis lähtume põhimõttest, et rekonstrueeritaval hoonel peab varustuskindluse tagamiseks kriisiolukorras olema hooneväline (s.t välisseinas, õues) varutoiteallika ühendus (ümberlüliti) ja -generaator. Hoone esmatarbe soojus- ja tarbevee varustus peab olema varutoitega tagatud. Abikõlblike kulude hulka kuulub lisaks ümberlülituslahendusele ka varutoitegeneraatori ja selle välitingimustes hoiustamise (kattekonstruktsiooni) lahenduse kulu. Hoone projekteerimisel või renoveerimisel tuleb ette näha varutoite sisend ja ümberlülituse lahendus, mis vastab parameetritelt hoone küttesüsteemi ja veevarustuse vajadustele. Olemasoleva hoone soojussõlm, sh survepumbasüsteem tuleb rekonstrueerida selliselt, et luuakse varutoite kasutamise võimalus nii soojus- kui ka tarbevee kasutamiseks kriisiolukorras. Varukütuse hoidmine peab toimuma kooskõlas Päästeameti nõuetega. Abikõlblikud on hoonevälise varutoiteallika ühenduse projekteerimise ja rajamise ning varutoitegeneraatori ostu kulu.

2. Munitsipaal üürielamute meede väljatöötamine/jätkamine. Näha riigi eelarves ette kuni 81 mln eurot, uute energiatõhusate munitsipaal kortermajade ehitamiseks või värskendada munitsipaal kortermaju. Ühtlasi näha ette, et toetusmeede muutub iga-aastaseks Üürimajade vähesus on maapiirkondades probleemiks. Tuginedes Ehituse pikale vaatele, töötada välja pikemaajaline analüüs üürielamute rajamise mõjust erineva tasandi tõmbekeskuste majandus- ja elukeskkonnale.

Riigi ja KOV-ide abiga loodud üürimajad on seni olnud enamjaolt edulood ning nõustume, et üürielamute programmi tuleks suunata järgnevatel aastatel juba kordades suuremad summad. Riigi tasandil saab üürielamuprogrammi puhul rääkida siiski sellest, et elamufondi arengut võib ka muul moel stimuleerida (finantsmeetmed erainvestoritele, private-public-

59

3. Eraldada kohalikele omavalitsustele vahendid eluasemeteenuse kättesaadavuse parandamiseks, arvestades summa määramisel elanike arvu/ toimetuleku toetuse saajate arvu kohalikus omavalitsuses, sh munitsipaal üürielamute meetme jätkamine 2023-2025.

Sotsiaalhoolekande seaduse §41 sätestab eluruumi tagamise (s.o. eluruumi kasutamise võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole sotsiaalmajanduslikust olukorrast tulenevalt võimeline enda ja oma perekonna vajadustele vastavat eluruumi tagama) kui kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatava sotsiaalteenuse.

Munitsipaal- ja sotsiaaleluruumide aina suurenev teenuse vajadus ületab kohalike omavalitsuste, eriti suuremate linnade võimalusi nõudlusele pakkumisega vastata. Üha kasvavad kinnisvara- ja üürihinnad muudavad eluaseme haavatavale sihtgrupile kättesaamatuks. Lisaks on Ukraina sõja tulemusel Eestisse saabunud sõjapõgenikud, kellele ei ole tänaste ressursside juures võimalik eluasemeteenust kvaliteetselt osutada.

Vajadus kokku vähemalt 85 mln eurot.

Hetkel ei ole maksumuse analüüsi tehtud, see tuleks koostada koostöös riigi Sotsiaalkindlustusametiga.

partnership- ehk PPP-mudelid koostöös KOViga jne). Ka senine linnaüürimajade programm ja toetuste taotlemine on põhinenud teatud mõttes PPP-mudelil, kuna toetuse andmise tingimused lubavad kaasata erasektorit ettevõtja rahastajana, kui KOV-il pole endal piisavalt omafinantseeringut. Oluline on, et selline rahastaja-koostööpartner leitaks konkurentsi- situatsioonis ehk avaliku konkursi korraldamise teel. Silmas tuleb pidada võimalikke tagasilööke, kui KOV ei ole piisavalt tugev ohjama üksikhuve ja suunama eluasemevaldkonna arengut kogukonnaga kokku lepitud ja üldisi hüvesid kandva ruumivisiooni alusel. KOVi ehk avaliku sektori eestvõttel tuleb koosloomes elanikega esmalt luua ruumivisioon sellest, kuhu ja miks investeeritakse. Kui arenguvisioon on kokku lepitud nii, et see tõstaks võimalikult paljude inimeste elukvaliteeti võimalikult pikas vaates, saab eri sektorite koostöös seda ka ellu viia.

Täiendavad ettepanekud:

4. Näha ette toetused kliimaeesmärkide täitmiseks.

EL kliimaeesmärgi kohaselt tuleb aastaks 2030 vähendada emissoone 55% võrreldes 1990. aastaga ja saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Euroopa Komisjoni hinnangul läheb rohelisele energiale üleminekuks vaja 520-575 miljardit eurot aastas.

KOV-idele on suureks kuluks ka energiatõhususe saavutamiseks vajalik hoonete renoveerimine – EL eesmärkide kohaselt peavad alates 2030. a kõik uued hooned olema nullemissiooniga ning olemasolevad hooned muudetud nullemissiooniga hooneteks aastaks 2050. Tänu ökosüsteemi teenustele toob iga looduse taastamiseks kulutatud euro tagasi 8–38 eurot. Looduse taastamisest saadav kasu on hinnanguliselt ligikaudu 1 860 miljardit eurot11. Kuna kasu avaldub eelkõige riiklikul tasandil, on mõistlik, et KOV-ide tehtavad väljaminekud kompenseeritakse põhiosas riigieelarvest.

RES 2023-2026 põhjal on perioodil 2021 -2026 planeeritud hoonete energiatõhususmeetmeteks (CO2 kvooditulu+ Moderniseerimisfond) ca 215,8 mln eurot. Sellest viiakse ellu tegevusi avaliku sektori hoonete (keskvalitsus ja KOV) energiatõhususe suurendamiseks, sh KOV hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks ja olemasolevate suure energiakuluga KOV hoonete asendamiseks liginullenergiahoonetega. Seejuures 2023.- 2025.a avaliku sektori hoonete energiatõhususe meetme vahenditest suunatakse 8 mln € aastas (kokku 24 mln) energiatõhususe parandamiseks muinsuskaitseseaduses sätestatud korras kultuurimälestiseks tunnistatud hoonetes (keskvalitsus ja KOV).

11 Looduse taastamise määrus

60

5. Kaasata omavalitsuste esindajaid nii uue ehituseadustiku kui ka planeerimisseaduse muutmise aruteludesse ning viia läbi ehitisregistri (EHR) täiustamine hõlbustamaks suuremahuliste projektdokumentatsioonide menetlust, sh

➢ arendada välja EHRis eskiiside, muudatusprojektide ja riikliku järelevalve menetluste osa;

➢ oluliselt tõhustada/ kiirendada käivitunud EHRi lubade menetlemise rakenduse töökindlamaks ja kasutajasõbralikumaks muutmist.

Tänavate ja teede osas on linn huvitatud eelkõige linnale ületulevate teede ja tänavate, sh tänavavalgustus ja sademeveekanalisatsioon, ehitusprojektidele EHR-is ehitus- ja kasutuslubade menetlemisest. EHR-i kaudu ei saa enam menetleda kasutusteatisi.

Ehitusseadustiku alusel asutatud EHRi kasutamisel on praktikas ilmnenud mitmed kitsaskohad, mida oleks vaja üle vaadata/kohendada.

EHR ei vasta suuremahuliste ehitusprojektide menetlusnõuete vajadustele, mistõttu on projektide menetlemine oluliselt viibinud võrreldes 2015. aastaga. Probleeme valmistab suurte andmemahtude üleslaadimine.

Vajadus on EHR-i laadida dwg faile ja jagada ametite siseselt ülesandeid. Tähtaja märkimisel arvestada tööpäevadega, mitte nädalapäevadega.

Õigusaktid näevad ette riikliku järelevalve andmete olemasolu EHRis, kuid täna seda võimalust ei ole. Ehitusseadustiku alusel teevad järelevalvet nii KOVid kui ka mitmed riigiasutused, kuid info objekti teise asutuse järelevalves oleku kohta puudub.

EHRi töökindluse ja kasutajasõbralikkuse (õigemini nende puudumise) taga seisab hetkel suur hulk tööjõudlust.

Järelevalve moodul on EHRis arendamisel 2023. aasta lõpust (koostöös Tallinna linnaga) ja laiendamisel 2024. aastal. Niisamuti plaanime asutuste vahelise järelevalve informatsiooni vahendamise võimekuse välja arendada 2024. aastal.

Ehitusseadustik ei tunne mõisteid eskiis ja muudatus- projekt. Kui ollakse veendunud, et nende sissetoomine vähendab bürokraatiat (mitte ei suurendaks seda nagu näitas kiire protsessianalüüs), siis on Kliimaministeerium valmis kaaluma nende toomist ehitusseadustikku ja vastavalt ka ehitisregistrisse. Ehitisregistri arendused ei soodusta õigustühiseid menetluspraktikaid.

Kui tuuakse välja olukorrad, missugustes olukordades suurte andmemahtude üleslaadimine probleeme valmistab, saame need lahendada. Juunis 2023 kasutusele võetud menetluskeskkond võimaldab laadida üles kordades suuremaid andmemahte kui eelmine versioon, niisamuti võimalike andmemahtude vastu võtmise võimekust dünaamiliselt kasvatada. Andmemahtude suurendamine tähendab aga ka kasvavaid süsteemi haldamise kulusid maksumaksjale Riigipilves.

dwg failides joonrajatiste ruumikujude laadimine on plaanis võimaldada 2024. aastal. Muus osas liigume 3D ja .ifc formaadi suunas.

Kokkulepe.

6. Jätkata läbirääkimisi selleks, et luua KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompensatsioonimehhanismid.

Ettepanekus märgitud kompensatsioonimehhanism on vajalik omavalitus- üksuse ülesannete täitmiseks. Eelkõige planeerimisseaduse § 131 kohaselt on sätestatud KOV kohustus tagada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välis- valgustuse ning muude tehnorajatiste rajamine. Maareformi käigus riigi omandisse jäetavad maatükid paisatakse tsiviilkäibesse arvestamata KOV

Riigi maa võõrandamisel on KOVil eelisjärjekorras võimalik taotleda maa enda omandisse omavalitsuslike ülesannete täitmiseks. KOVidel on riigivaraseaduse kohaselt õigus taotleda riigilt maad, et maaomanikule anda rajatava taristu alla jääva maatüki eest vastu asendusmaa.

-

61

kohustusi seonduvalt avalikuks kasutuseks määratud maa tagamisega. Reformi läbiviimisel riigi poolt arvestamata jäetud KOV arenguvajadused on loonud olukorra, kus KOV-il on vajalik omandada avalikuks kasutamiseks maad eraomanikelt. Mõistlik kompenseerimismehhanism on riigi poolt tulu saamise eesmärgil võõrandatavalt maalt laekunud rahast osa eraldada KOV- idele. KAHOS jõustumine ei ole lahendanud KOV ülesannete täitmiseks ja arenguks vajalike maade eraomanikelt omandamise kulude kompenseerimist.

7. Võõrandada KOV-dele riigi maareservist tasuta maad, mis KOVide taotluste kohaselt on vajalikud arenguks, sh ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks. Riigi ja KOVide arendamiseks tuleb luua ka soodsat ruumilist ettevõtlus-, tootmis- ja liikluskeskkonda, sealhulgas soodustada tööstusparkide ja KOV siseste liiklussõlmede rajamist. See eeldab selleks sobivate maaüksuste olemasolu ja kui KOV-il neid maaüksusi ei ole, siis taotlemist riigi maareservist. KOVide seisukohast on oluline, et käsitletud teemad võetakse arutusele ja riigi pädevad asutused esitaksid oma põhjendatud seisukohad ning pakuksid vajadusel toimivad lahendused probleemile. Siiani ei ole vastu võetud õigusakti, mis võimaldaks KOV-del võõrandada tasuta maad ettevõtluse ning tootmise ja liikluskeskkonna arendamiseks.

Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus on jõustunud.

Lõpetatud.

8. InfraBIM normdokumendi väljatöötamine (projekteerimine, ehitamine, haldamine). Varasem praktika on näidanud, et digitaliseeritud lahenduste kasutuselevõtt on oluliselt lihtsustanud informatsiooni loomise ja jagamise võimalusi ning muutumas ehitussektori tööprotsesse üle maailma. Eesti ehitussektori võimalus on läbi digitaalsete lahenduste kasutuselevõtu tõsta kohaliku turu teenuste kvaliteeti, tulemuslikkust ning luua atraktiivne keskkond tulevastele tööandjatele ja töötajatele. Uute tehnoloogiatega kohanemine ja modernsete töömetoodikatega harjumine on vältimatu suurendamaks Eestis nii teede- kui tsiviilehitussektori jätkusuutlikku arengut kohalikul ja rahvusvahelisel turul. On oluline, et ehitussektoril oleks normdokument digitaalse ehitusinfo rakendamiseks, mis võimaldab ehitise elutsükli vältel protsessis kõigil osapooltel - arhitektil, konstruktoril, eriosade projekteerijatel, arendajal, ehitajal, omanikul, kasutajal, haldajal jne integreerida ühte mudelisse omale vajalik informatsioon ning kontrollida olemasolevat teavet.

Ehitisregistrile infraBIM võimekuse samm-sammuline lisamine (lisaks .ifc lugemise ja analüüsi võimekusele ka näiteks lõikumiste ja muude probleemide automaatse tuvastamise võimekuse tekitamine) on planeeris alates 2024. aastast. Oleme nõus, et digitaliseerimine on oluline tootlikkuse, kvaliteedi, läbipaistvuse ja laiemalt ehitusvaldkonna atraktiivsuse tõstmise jaoks.

nr Ministeeriumi ettepanekud ja selgitused ELVL seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

9. Kokkuleppe sõlmimine kehtestatud planeeringute KOV poolt tähtaegselt andmekogusse esitamiseks.

ELVL valmis abistama info vahetusel. Edasine arutelu ka ELVLi siseses töörühmas.

Kokkulepe

62

Vaatamata sellele, et alates 1.novembrist 2022 tuleb kõik uued planeeringud kanda 14 päeva jooksul PLANKi ei jõua planeeringud andmekogusse. Ettepanek leppida kokku ELVLiga planeeringute andmekogusse esitamise tõhustamiseks. Varasemad planeeringud kantakse PLANKi riigi poolse projektiga.

9. Lõimumise töörühma ettepanekud

Tabel 9. Osapoolte ettepanekud muudatusteks

nr Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekud ja selgitused Ministeeriumi seisukoht Töörühma kokkulepe, eriarvamused

1. Rändekriisis riigipoolne kiirem ja operatiivsem tugi KOVidele - taastades pearaha alusel KOVide toetamise sarnaselt nagu see toimis 2016. aastast Euroopa rändekriisi lahendamisel (ümberasustamine ja ümberpaigutamise skeem).

Juhul kui pearaha rahv.kaitse saaja kohta oleks 1 500 eurot, siis tänavuse aasta näitel oleks riigile kogukulu 91 mln €, mis tuleneb kokku praegusest 2022. aasta 61 100 rahvusvahelise kaitse saajast, kes on Eestisse tulnud (seisuga 30.01.2023 on oma elukoha registreerinud 30 553 inimest). Tavapärastel aastatel on Eestis rahvusvahelise kaitse saajaid suurusjärgus maksimaalselt 100 inimest.

Ettepanek on, et pearaha oleks kehtestatud ühekordse maksena nt 1 500 € rahvusvahelise kaitse saaja kohta ja KOVile ilma aruandluskohustuseta.

Senine riigipoolne KOVide toetamise süsteem massilise rändekriisi näitel on olnud halduskulukas ja bürokraatlik. Samal ajal, kui põgenike esmane majutus, toitlustus, meditsiinile abi, tõlketeenus kuni KOVi püsivasse elukohta elama asumisel on riigi ülesanne, on sellele järgnevad tegevused ja inimeste toetamine kohandamisel ja integreerumisel KOV vastutus – ei ole otstarbekas loendada inimeste nõustamiste arvu, perekondade arvu, elukohtade aadresse, erinevat abi saanud isikute arvu (toiduabi, esmatarbed jms), nii nagu on tulnud viimased 8 kuud teha, vaid on vajalik pigem kehtestada kulude hüvitamine KOVidele põgenike pearaha alusel.

Riigipoolne kiire abi rändekriisis on oluline, kuna riigipoolsed teenused on eelduseks, et ka KOV saaks omapoolset abi kriisis kiirelt ja kvaliteetselt pakkuda – oluline on vajalikud meetmed jõustada nii kiiresti kui võimalik

ELVL- ettepaneku kohaselt tuleks uue rahvusvahelise kaitse saajate pearaha süsteemi täiendada EL ühtekuuluvuspoliitika fonde Selle väljatöötamiseks tuleb välja töötada toetusskeemi visioon ja rakendus- mehhanismid, mis peaksid tuginema eelneale analüüsile. Täiendavad vahendid RES planeerimisprotsessi pearaha- süsteemi rahastamiseks saab planeerida täpsema toetus- skeemi väljatöötamise järgselt.

Lähiaastaete riigieelarve suureks väljakutseks on jõuda kooskõlla Euroopa eelarvereeglitega – nominaalne defitsiit peab olema väiksem kui 3% SKPst, ka kriiside ajal ning struktuurne eelarvepositsioon peab paranema 0,5% võrra SKPst aastas. Selle kõige juures tuleb arvesse võtta ka 2024. aasta riigi eelarvestrateegias toodud põhi- mõtteid, mille raames riik planeerib järgnevaks neljaks aastaks läbi nulleelarve koostamise suuremaid kokkuhoiu- ja ümberkorralduskohti, mis seab ka erinevate ministeeriumite puhul lähiaastatel piiri uute algatustega väljatulekuks.

Lisaks on EL tasandil on planeeritud rändepaketi osana vastuvõtutingimuste direktiivi muudatused, millega kaasneb ka välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) avamine ning harmoneerimine direktiiviga. Antud harmoneerimise protsessi juhib Siseministeerium. Eelduslikult võetakse reformi eelnõude

Võtta kaalumisele täiendava analüüsi läbiviimine, mis oleks aluseks kontseptsiooni loomisele rahvusvahelise kaitse saajatele paindliku pearahasüsteemi loomiseks, mis täiendaks olemasolevate Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamist lõimumis- poliitika planeerimisel.

Täiendavate eelarveliste vahendite maht planeerida täpsema toetusskeemi rakendamise väljatöötamise

järgselt.

63

kuna praegu Ukraina sõja vaates seisame silmitsi teise sõjapõgenike sisserände lainega, mis võib kujuneda samasse suurusjärku kui 2022 kevadel.

Oluline on, et riiklikul tasandil KOVile üle antavate ülesannete puhul peab olema eelnevalt riigi poolt kvaliteetne baas ülesannete täitmiseks (STARis üüritoetus, tõlketeenus) ning ei ole mõeldav olukorra kordumine, kus peale lepingu sõlmimist ühepoolselt ja ilma teavitamata muudetakse lepingu tingimusi.

Pearaha süsteem vähendaks tänase hägusa rahastamise/toetamise kõrval KOVide administratiivset ja halduskoormust arvestuse pidamisel ning erinevate aruandluste esitamise ja kalkulatsioonide tegemisel, ning annaks võimaluse KOVidel operatiivselt arendada ja lahendada erinevaid vajaminevaid ressursse ja teenuseid rahvusvahelise kaitse saajatele. Tallinna linnal on täna olemas rändekriisiga toimetulemiseks koolitatud valdkonna spetsialistid, kes kaitset saanud inimeste igakülgse nõustamise asemel peavad suures osas oma tööajast tegema selle kõrvalt aja ja ressursimahukat administratiivset tööd, et riigile anda statistikat ja aruandlust tekkinud kulude ja vajaduste kohta. Samas, kui see aruandlus kõigele lisaks ei saa olla ka täielik, seega pearaha lahendaks probleemi kõigi jaoks sh vähendaks ka keskvalitsuse enda halduskoormust olulisel määral.

*2016. aastal oli pearaha sätestatud põgeniku kohta, mitte pere peale ja olenemata vanusest ning summa oli 3 000 € ühekordse maksena. KOVidel oli õigus neid vahendeid kasutada kõikvõimalike kohanemist toetavateks tegevusteks ja ei olnud mõeldud konkreetsele põgenikule väljamaksmiseks.

pakett vastu 2024 kevadel. Jõustumine jääb eelduslikult 2026-2027. aastasse.

Kui koostatud meede leiab heakskiidu, siis võib kaaluda ettepanekuid muudatuste sisseviimiseks Eesti õigus- ruumi. Samas on jätkuvalt oluline, et oleks koostatud ELVL ja riigipoolne visioon koos kriteeriumitega ning analüüs, sh võimalik kulumudel, pearaha süsteemi ja meetme rakendamiseks rahvusvahelise kaitse taotlejate vastuvõtuks KOV tasandil.

VRKS-i alusel esitatud 6139 rahvusvahelise kaitse (täiendav kaitse) taotlust alates 24.02.2022-01.09.23. Rahvusvaheliste kaitse saajatele pearaha süsteemi kehtestamisel on vaja ettepaneku kohaliselt riigieelarvesse täiendavalt lisada seisuga 01.09.2023 ca 9,2 mln € (6139 RVK x 1500 €). Lisaks viibib riigis ajutise kaitse alusel seisuga 27.08.2023 kokku 35 660 isikut (2,6% rahva- arvust), registreeritud on 48 154 (3,5% rahvaarvust) ajutise kaitse taotlust. Lisades antud ettepaneku põhjal AJK-d on soovitava summa suuruseks 53 490 000 € (35 660 AJK x 1500 €). Kokku (RVK+AJK) moodustab soovitud summa 62 690 000 €. Riik pakub erinevaid toetusmeetmeid nimetatud sihtgruppidele Kultuuri- ministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Haridus- ja Teadus- ministeeriumi ning Siseministeeriumi valitsemisalas ESF ja AMIF fondide ning RE vahendite toel.

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

• ≥

•

≤

•

•

•

•

≤

•

•

•

•

≥

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

→

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

‒

‒

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

Uus mõõdik: täpsustatakse 2023. a PIAAC uuringu tulemuste põhjal

•

•

•

•

•

•

•

14

15

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

≥ ≥ ≥ ≥

•

•

•

•

34 38077

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

₂

≥ ≥ ≥ ≥

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

‒

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

35

•

•

•

•

•

•

≥ ≥ ≥ ≥

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•  

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•  

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

61

•

•

•

•

•

•

•

≥ ≥ ≥ ≥

≤ ≤ ≤ ≤

≤ ≤ ≤ ≤

≤ ≤ ≤ ≤

≥ ≥ ≥ ≥

≥ ≥ ≥ ≥

≥ ≥ ≥ ≥

≥ ≥ ≥ ≥

˂ ˂ ˂ ˂

0

500

1000

1500

2000

2500

2 0

1 3

2 0

1 4

2 0

1 5

2 0

1 6

2 0

1 7

2 0

1 8

2 0

1 9

2 0

2 0

2 0

2 1

2 0

2 2

M ilj

o n

it e

u ro

t

Teenused Kaubad

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

So o

m e

Lä ti

R o

o ts

i

Le ed

u

Sa ks

am aa

A m

e er

ik a…

H o

lla n

d

V en

e m

aa

M ilj

o n

it e

u ro

t

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

Välisriikides eestlasi ca 185 tuhat

85 86

87 88

2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Tööjõu tootlikkus, % EL=100

74 75 72 73 75 77 78 83 86,6 82,8

SKP in kohta, % EL =100 76 78 76 77 79 82 82 86 89 87

0 20 40 60 80

100

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

≤

>

•

•

•

•

•

•

•

•

•

64 297

≥ ≥

≥ ≥

≥ ≥ ≥ ≥

≥

≥

≥ ≥ ≥ ≥

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

≥

≤

•

•

•

•

•

•

≥ ≥ ≥ ≥

•

•

•

•

•

•

.

109

•

•

•

•

•

-6

-5

-4

-3

-2

-1

0

1

2

3

4

-1600

-1400

-1200

-1000

-800

-600

-400

-200

0

200

400

2010 2012 2014 2016 2018 2020 2022

% SKPstmln eurot

Keskvalitsus Sotsiaalkindlustusfondid Kohalikud omavalitsused

658

472,4

265,0

145,6

0,0

100,0

200,0

300,0

400,0

500,0

600,0

700,0

'19 '20 '21 '22 '23 '24 '25 '26 '27

Võla tagasimaksed (mln eur)

•

•

•

Maamaksuseadus

Maa-ameti põhimäärus

•

•

•

•

•

•

•

•

•

•

141

143

6,000

0,000

KLIM

KLIM

KLIM

KLIM

KLIM

;

KLIM

KLIM

KLIM jt

KLIM

KLIM

KLIM

KLIM

KLIM

KLIM jt

EELNÕU

2023

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja September 2023 nr

Päevakorrapunkt nr

2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu

1. Algatada seaduseelnõu vastavalt rahandusministri esitatud eelnõule. Rahandusministeeriumil

teha eelnõus ja seletuskirjas enne nende Riigikogule esitamist vajalikud täpsustused.

2. Rahandusministril esindada Vabariigi Valitsust seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus.

3. Rahandusministeeriumil koostada ja esitada hiljemalt 15.10.2023. a Euroopa Komisjonile ja

eurorühmale eelarvekava, milles antakse ülevaade 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõust.

4. Rahandusministeeriumil avalikustada riigieelarve eelnõu oma veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär

EELNÕU

2023

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja September 2023 nr

Päevakorrapunkt nr

Riigi eelarvestrateegia 2024-2027

1. Kinnitada „Riigi eelarvestrateegia 2024-2027“.

2. Kiita heaks ja esitada Riigikogule ettepanek kinnitada riigieelarvega Eesti Tervisekassa

eelarvepositsioon 2024-2027 aastal järgmiselt:

1) 2024. aastal 23,1 mln eurot;

2) 2025. aastal -147,1 mln eurot;

3) 2026. aastal -194,6 mln eurot;

4) 2027. aastal -251,6 mln eurot.

3. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni lisavahenditega seotud meetmeid on lubatud

rakendada ainult kooskõlas Frascati metoodikaga.

4. Riigikantseleil esitada riigi eelarvestrateegia Riigikogule.

5. Rahandusministeeriumil avalikustada riigi eelarvestrateegia oma veebilehel.

Kaja Kallas

Peaminister

Taimar Peterkop

Riigisekretär