Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/24/5851-5 |
Registreeritud | 24.05.2024 |
Sünkroonitud | 27.05.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saue Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
Vastutaja | Marje-Ly Rebas (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
11184 ALLIK U-LAAGRI-H
ÜÜRU TEE
78583 m2
PADULA-SAUE KERGLIIKLUSTEE
8205 m2 L5
2300 m2 2300 m2
1 2 3 4
M1
Ü1
Ü2
5 6
17
18 1920
21
11 10 9
8 7
1615 14
13 12
2500 m2
1500 m2
2532 m2
1500 m2
6250 m2
1500 m2
1530 m2
1500 m2
1500 m2
1543 m2
1542 m2
2572 m2 2728 m2 2500 m2
1582 m2
2043 m2 1954 m2
1500 m2 1530 m2
M2
8248 m2L1
6229 m2
JÕEVEERE TEE
11420 JUULIKU-TABASALU TEE
HÄMARIKU TEE
KOIDU TEE
Ü3586 m2
L2
L3
18 77
m 2
L8 12826 m2
416.5
50.0
105.1
Ü5 7162 m2151.4
5453 m2
L4
110 kV elektriliini kaitsevöönd 25 m
110 kV elektriliini kaitsevöönd 25 m
220 kV elektriliini kaitsevöönd 40 m
220 kV elektriliini kaitsevöönd 40 m
L7 8401 m2
1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2
4572 m2
22 23 24 25 26 27 28 29 30 31
Ü4
L6 2709 m2
1527 m21751 m2
R20. 0
13.5
14.0
5.2
5.0
3.0
11895 m2 M3
12789 m2
4200 m2 Ä1
3792 m2 M4
2.5
LEEDU TEE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING - I osa KOIDU KÜLA, SAUE VALD
PLANEERITUD LAHENDUS M1:2000
14.02.2024
12
PLANEERITUD MAA-ALA PIIR
TINGMÄRGID
MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PÕHIHOONE HOONESTUSALA
PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA
POS NR
VÕIMALIK KAKSIKELAMU
PLANEERITUD ÄRIMAA
VÕIMALIK AVALIK HOONE
PLANEERITUD ELAMUMAA
ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖND RAUDTEE SANITAARKAITSEVÖÖND - 120m
JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE
KÕRGHALJASTUS
VÕIMALIK ÜKSIKELAMU
VÕIMALIK ÄRIHOONE
VÄLJAVÕTE KEHTIVAST SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUST
Koru kinnistu DP algatatud 16.02.2022 Vallavalitsuse korraldusega
AS Teede Tehnokeskus töö nr 107/05 "Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt"
PLANEERITUD TEEMAA
PLANEERITUD ELAMUALA
ELAMUALA
SÕIDUTEE KERGLIIKLUSTEE
Koru kinnistu DP-ga planeeritud ringristmiku
lahendus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 25.04.2024 nr 5-4/8390-5
Meie 24.05.2024 nr 7.2-2/24/5851-5
Seisukohtade väljastamine Hellmanni,
Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee, Vartongi,
Iltre, Kärbi-Põllu, Vana-Kandle kinnistute
detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud seisukohti Koidu külas Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee, Vartongi, Iltre,
Kärbi-Põllu, Vana-Kandle kinnistute detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks.
Seisukohti taotlete planeeringu algatamise eelselt.
Planeeringu eesmärgiks on maa-ala kruntimine, sihtotstarbe muutmine elamu,- äri,- transpordi- ja
sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramine elamute, ärihoone ja ühiskondlike hoone
püstitamiseks. Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Koidu külas. Planeeritav ala moodustab
enamuse riigiteede nr 11420 Saku-Laagri tee (keskmine ööpäevane liiklussagedus on 11082 autot)
ja nr 11184 Alliku-Laagri tee (keskmine ööpäevane liiklussagedus 2054 autot), Padula-Jaama tee
ja Tallinn-Keila suunalise raudtee vahele jäävast alast.
Planeeringuala välja arendamine on kavandatud kahes etapis. Esimeses etapis (Lisas 1 olev
planeeringu eskiisettepanek) on kavandatud välja arendada ligikaudu pool planeeringualast ja
ülejäänud on kavandatud maatulundusmaaks. Kokku planeeritakse kuus kaksikelamumaa krunti,
25 üksikelamumaa krunti, üks ärimaa krunt, neli üldkasutatava maa kinnistut ja
maatulundusmaaks jääb jätkuvalt neli kinnistut, lisaks eeltoodud kruntide teenindamiseks
vajalikud transpordimaa krundid. Planeeringualale on kavandatud teine juurdepääs Rukkilille ja
Lehtmanni kinnistute kaudu riigiteelt nr 11184. Lisaks eraldatakse Kärbi-Põllu, Iltre, Vartongi ja
Vana-Kandle kinnistutest transpordimaa maatükk Juuliku-Tabasalu maantee laiendamiseks.
Seisukohti taotletakse ainult planeeringu esimesele etapile.
Taotluse kohaselt on teises etapis maatulundusmaadele kavandatud 22 elamumaa kinnistut, neli
ärimaa kinnistut ja üldkasutatava maa kinnistud koos neid teenindavate transpordimaa
kinnistutega. Planeeringu teise etapi elluviimise eelduseks on Porvali (72701:005:0196) kinnistule
teemaa planeerimise võimalus ning planeeringu teise etapi realiseerimiseks koostatakse uus
detailplaneering.
Käesolevad seisukohad kehtivad ainult planeeringu esimesele etapile, teise etapi planeeringu
koostama asumise eelselt tuleb Transpordiametilt taotleda uued seisukohad.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71„Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
2 (4)
1. Juurdepääsude kavandamisel tuleb arvestada riigitee nr 11420 Saku-Laagri tee perspektiivse
trassiga ning ristmike ja sõlmede rekonstrueerimisega. Riigitee rekonstrueerimiseks on
koostatud „T11 Tallinna Ringtee ja T11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna ühendustee
Juuliku-Tabasalu eelprojekt“ (AS Teede Tehnokeskus töö nr 107/05). Eelprojekti kohaselt
(väljavõte allpool) on riigiteede nr 11184 ja nr 11420 ristmik projekteeritud eritasandilise
liiklussõlmena.
2. Taotluse kohaselt on planeeringualale kavandatud kaks juurdepääsu – üks kohalikult teelt nr
7270302 Padula jaama tee ja teine Rukkilille ja Lehtmanni kinnistute kaudu riigiteelt nr 11184
Alliku-Laagri tee, ligikaudu km-l 2,96. Riigiteelt juurdepääsu kavandamisel tuleb arvestada,
et lähtudes punktis 3 nimetatud liiklusuuringu tulemustest võib ristmiku lahendus ja tüüp
võrreldes eskiisiga muutuda.
3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva
liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse
kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse
(20 aastat) liiklussagedusega. Ristmik näha ette ohutud teeületused. Jalakäijate ohutuse
tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning ühendada bussipeatustega. Arvestada, et
planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu
liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse
võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui
eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
4. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
5. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, sh arvestada ka kaitsevöönditega riigiteede rekonstrueerimisel.
6. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
6.1. T11 Tallinna Ringtee ja T11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna ühendustee Juuliku-
Tabasalu eelprojekt (AS Teede Tehnokeskus töö nr 107/05);
6.2. Koidu küla Koru ja Väike-Koru katastriüksuste detailplaneering (koostamisel).
7. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
7.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapoole planeeringuala.
7.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
8. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
9. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
10. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
3 (4)
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
11. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.
12. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada
ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis)
kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
13. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
14. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
15. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse (sh tuleb arvestada ka perspektiivse liiklussõlmega)
planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
16. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
17. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
18. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg
3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus