Koidu küla Leedu tee ja lähiala detailplaneering

2025 02 26 - KSH eelhinnang Leedu tee DP v02.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MIHKEL VAARIK PNOEE-36907312727 2025-02-26 18:27:18

KSH eelhinnang Leedu tee DP 2025.pdf

Tallinn 2024-2025

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

2

Nimetus: Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Ehitusõigus OÜ Reg nr 11709546 Harju maakond Tallinn Nõmme linnaosa, Ilmarise tn 15-24, 11613 Tel +372 51 83958 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 26.02.2025

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 6

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................. 11

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ........................................................ 14

3.1 Harju maakonnaplaneering ........................................................................................... 14

3.2 Saue valla üldplaneering ............................................................................................... 14

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 16

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................ 16

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ..................................................................................................... 16

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus .............................................. 16

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele............................................................................................. 17

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................ 18

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 19

4.7 Mõju kultuuriväärtustele .............................................................................................. 19

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ...................................................................... 20

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine .......................... 20

4.10 Muud aspektid............................................................................................................... 20

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 21

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 23

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ 2024. aasta mais. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

Detailplaneeringu (DP) ettepanek hõlmas algselt Saue vallas Koidu külas kinnistuid Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee, Vartongi, Iltre, Kärbi-Põllu, Vana-Kandle ning osaliselt Rukkilille ja Lehtmanni.

2025. aastal on täpsustunud, et algatamisele lähevad kaks eraldi detailplaneeringut:

• Koidu külas Kärbi-Põllu, Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee ja Vartongi katastriüksustel, eesmärgiga ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja kaksikelamute püstitamiseks ning 1 ärimaa krundi moodustamiseks. DP nimetus on Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneering.

• Koidu külas Porvali, Hellmanni, Hoiu tn 13a, Iltre, Vana-Kandle, Leedu tee ja Vartongi katastriüksustele, eesmärgiga moodustada ärimaa krundid. DP nimetus on Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneering.

Planeeringutega kavandatakse maa-ala kruntimist, sihtotstarbe muutmist elamu,- äri,- transpordi- ja sotsiaalmaaks ning ehitusõiguse määramist elamute, ärihoone ja ühiskondlike hoone püstitamiseks. Planeeritav ala moodustab enamuse riigi kõrvalmaantee 11420 Saku- Laagri (Juuliku-Tabasalu tee lõik L4), riigi kõrvalmaantee 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee, kohaliku tee 7270302 Padula-Jaama tee ja Tallinn-Keila raudtee vahele jäävast alast.

Saue Vallavalitsus on enne detailplaneeringute koostamise algatamist eskiisettepanekud põhimõtteliselt heaks kiitnud. Eelhinnang on koostatud detailplaneeringute algatamise juurde.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

5

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringute koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt.

Saue Vallavalitsus on DP eskiislahenduse kohta küsinud seisukohta 25.04.2024 Transpordiametilt ning 09.05.2024 Põllumajandus- ja Toiduametilt.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

6

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Koidu külas Juuliku-Tabasalu tee, Alliku-Laagri-Hüüru tee, Padula-Jaama tee ja Tallinn-Keila raudtee vahele jääval alal.

DP ala asub soodsas asukohas kahe Saue vallakeskuse vahel. Ala asub kahe nimetatud keskuse vahel neid ühendava riigitee 11184 (Alliku-Laagri-Hüüru tee) ääres. Samuti asub DP ala Saue valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal teisel pool riigiteed nr 11420 Saku-Laagri (Juuliku-Tabasalu tee) asuva Laagri aleviku keskuse-ala lähedal. Juurdepääs planeeritavale alale toimub praegu kohalikult teelt 7270302 (Padula-Jaama tee). Ala jääb osaliselt riigiteede ehitusseadustiku (EhS) § 71 kohasesse tee kaitsevööndisse.

Joonis 1. Planeeringuala kinnistute paiknemine. Allikas: Ehitusõigus OÜ.

Enamus kinnistute praegune maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, vaid Leedu tee 1 on ühiskondlike ehitiste maa 100%, Leedu tee on transpordimaa 100% ja Hoiu tee 13a on tootmismaa 100%

Planeeringuala hõlmab järgmisi kinnistuid:

- Hellmanni (kat. tunnus 72701:005:0022). Pindala on 42217 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (17153 m²) ja metsamaaga (22296 m²), aga 2768 m² on muu maa.

- Porvali (kat. tunnus 72701:005:0198). Pindala on 46116 m². Tegemist on haritava maaga (30777 m²), metsamaaga (8210 m²), aga 7129 m² on muu maa.

- Hoiu tn 13a (kat. tunnus 72701:001:0951). Pindala on 4472 m². Tegemist on muu maaga.

- Leedu tee 1 (72601:001:0338). Pindala on 8155 m². Tegemist on metsamaaga (7928 m²), aga muud maad on 227 m².

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

7

- Leedu tee 3 (72601:001:0339). Pindala on 12469 m², mis on metsamaa.

- Leedu tee 5 (72601:001:0340). Pindala on 14047 m², mis on metsamaa.

- Leedu tee 7 (72601:001:0341). Pindala on 18361 m². Tegemist on metsamaaga (17905 m²), aga muud maad on 456 m².

- Leedu tee (72601:001:0337). Pindala on 10415 m². Tegemist on metsamaa (6891 m²) ja muu maaga 3524 m².

- Vartongi (72701:005:0489). Pindala on 34285 m². Tegemist on metsamaaga (23872 m²), aga muud maad on 10413 m².

- Iltre (72601:001:0335). Pindala on 17471 m². Metsamaad on 5919 m² ja muud maad 3037 m².

- Kärbi-Põllu (72701:005:0269). Pindala on 30836 m². Metsamaad on 7417 m² ja muud maad 11552 m².

- Vana-Kandle (72601:001:0336). Pindala on 24323 m². Haritavat maad on 27799 m² ja muud maad 16906 m².

- Rukkilille (72701:001:1168). Pindala on 40943 m². Haritavat maad on 39398 m² ja muud maad 1545 m².

- Lehtmanni (72701:001:1949). Pindala on 34744 m². Haritavat maad on 33838 m² ja muud maad 906 m².

Vana-Kandle kinnistul asub ühekorruseline konteinerkontor (EHR 121269953), ülejäänud planeeringuala on hoonestamata.

Ala jääb Maa- ja Ruumiameti kaardirakenduse alusel Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumi alale1.

1 https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?1=1&document_id=113637

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

8

Joonis 2. Planeeringuala olulisemad kitsendused koondina. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Valdavalt on DP ala heina- ja põllumaa. Metsa osakaal jääb alla 50%.

DP alale jääb osaliselt maaparandusehitise reguleeriv võrk (vt ka p. 4.4).

Joonis 3. Maaparandussüsteemide asukoht DP alal. Allikas: Maa- ja Ruumiamet.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

9

Samuti jääb alale praegu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud põllumassiiv2 nr 53357884580, mille pindala on 11.37 ha. Massiivi praegune maakasutus on märgitud põllukultuur - punane ristik (vähemalt 80% ristikut, kuni 20% heintaimi).

Tegemist ei ole ÜP-s määratud väärtusliku põllumaaga. Mullaboniteedi (perspektiivne boniteet väljendab võimalikku mullaviljakust juhul, kui ette nähtud maaparandus toimib) tagamiseks maaviljeluses on antud ala praegu maaparandussüsteemi koosseisus.

Joonis 4. Praegune PRIA põllumassiiv DP alal. Allikas: Maa- ja Ruumiamet ja PRIA.

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Lähim looduskaitse objekt on ca 1,7 km edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).

Teisel pool Juuliku-Tabasalu teed idas ca 230 m kaugusel on registreeritud III kaitsekategooria liigi rukkiräägu (Crex crex) leiukoht (KLO9128577).

2https://kls.pria.ee/kaart/#otsi=massiivid

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

10

Lähim veekogu on edelas ca 200 m kaugusele DP ala piirist jääv Vääna jõgi (VEE1094500). DP ala ei jää vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule 2030+ rohevõrgustiku alale.

Ala paikneb Harju lavamaal. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub ehk tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega.

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2023 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale. Siiski on soovitav projekteerimisel arvestada siseruumide õhu radoonisisalduse tagamisel ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrusega nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

11

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

DP-de koostamise põhieesmärk on piirkonda tervikliku elamu- ja ärikvartali kavandamine.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud „Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu“ ja „Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu“ algatamisettepanekutest ja eskiislahendusest (koostanud Ehitusõigus OÜ, detsember 2024).

Koidu külas Kärbi-Põllu, Hellmanni, Leedu tee 1,3,5,7, Leedu tee ja Vartongi katastriüksuste DP eesmärk on hetkel algatamiseelselt ehitusõiguse määramine 44 üksikelamu ja 9 kaksikelamu püstitamiseks (kokku 62 elamuühikut) ning 1 ärimaa krundi moodustamiseks.

Lisaks eeltoodud kruntide teenindamiseks on vajalikud transpordimaa krundid. Elamualale on kavandatud teine juurdepääs Rukkilille ja Lehtmanni kinnistute kaudu.

Joonis 5. Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu eskiis.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

12

Koidu külas Porvali, Hellmanni, Hoiu tn 13a, Iltre, Vana-Kandle, Leedu tee ja Vartongi katastriüksuste DP eesmärk on moodustada 4 ärimaa krunti. Lisandunud on Porvali katastriüksus, mille omanik ei soovinud varem, et üle tema kinnistu rajatakse juurdepääsutee.

KSH eelhinnang kuulub DP-de algatamise juurde. Täpsem lahendus ja võimalikud muudatused selguvad DP-de koostamise käigus.

Joonis 6. Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu eskiis.

Juurdepääs DP aladele kavandatakse riigitee nr 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee ja Koidu tee ristumise juurest. Juurdepääs planeeringualale on kavandatud ka edelast, Padula-Jaama teelt ning põhjast, Alliku-Laagri-Hüüru teelt. Alliku-Laagri-Hüüru teelt kavandatakse uus mahasõit Koidu teest 50 m kaugusele. Kergliiklejatele on kavandatud ka lisaks juurdepääs Juuliku-Tabasalu teelt. Juurdepääsude kavandamisel on arvestatud riigitee nr 11420 Saku-Laagri perspektiivse trassiga ning ristmike ja sõlmede rekonstrueerimisega. Riigitee rekonstrueerimiseks on koostatud „T11 Tallinna Ringtee ja T11390 Tallinna-Rannamõisa-Kloogaranna ühendustee Juuliku-Tabasalu eelprojekt“ (AS Teede Tehnokeskus töö nr 107/05). Eelprojektis on riigiteede 11184 ja 11420 ristmik projekteeritud eritasandilise liiklussõlmena. Kehtiv Saue valla üldplaneering ei luba tupikutänavaid kavandada ehk planeeringualale tuleb kavandada vähemalt kaks juurdepääsu.

Transpordiamet on varem andnud põhimõttelise nõusoleku varasemale DP lahendusele. Samas on Saue Vallavalitsus käesoleva aasta veebruaris küsinud Transpordiametilt täiendavaid lähteseisukohti hinnatavate DP-de ja kõrvaloleva DP ala (Lehtmanni, Veskipõllu ja Kaarna katastriüksuste DP, eesmärgiga ehitusõiguse määramiseks 18 üksikelamu, 5 ridaelamu, 5 kortermaja püstitamiseks ning 3 ärimaa krundi moodustamiseks) algatamiseks.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

13

Kavandatav ala liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.

DP koostamisel määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

14

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustikust väljaspoole.

Joonis 7. Väljavõte Harju Maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku kaardist.

Maakonnaplaneeringust tulenevaid olulisi kitsendusi DP alal ei ole.

3.2 Saue valla üldplaneering3

Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering (ÜP).

Saue valla üldplaneeringuga on täpsustatud Harju maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piire Laagri aleviku ja Saue linna ühiseks arengualaks n-ö kokkusulatamiseks, et moodustuks perspektiivne linnalise asustuse arenguala - osa Laagri aleviku ja Saue linna ühendatud keskusalast.

Seega on ala perspektiivsel valla tiheasustusega alal. Vastavalt üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu.

Üldplaneeringu nõuetega kooskõlas on ka kruntide suurus ja korruselisus. Elamukvartalite kavandamisel lähtutud põhimõttest, et hoonete vaheline ruum oleks suures osas haljastatud avalik ruum.

3 https://sauevald.ee/uldplaneering

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

15

Saue valla ÜP kohaselt paikneb planeeritav ala enamasti pere- ja ridaelamu juhtotstarbega maal ning osaliselt ka ärimaal, ühiskondlike hoonete maal ning haljasala ja parkmetsamaal.

Planeeritavad elamumaa krundid jäävad vastavalt pere- ja ridaelamumaale, ärimaa krundid ärimaale, üldkasutatava maa krundid ühiskondlike hoonete maale ning haljasala ja parkmetsamaale.

Joonis 8. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust

Ala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ja detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

16

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid.

Lähim looduskaitse objekt on ca 1,7 km edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele.

Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti4 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.

DP ala ei asu rohevõrgustikus.

Planeeringute elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete

4 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

17

taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala lähim veekogu on Vääna jõgi (VEE1094500), kuid alale ei ulatu Vääna jõe piiranguvöönd.

Tegevustega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Hetkel ei ole DP algatamise staadiumis teada täpsemad sademeveeärajuhtimise lahendused. Juhul kui kavandatakse sademevee juhtimist kraavide kaudu, tuleb DP koostamise käigus täiendavalt analüüsida vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb võimalusel minimeerida vett mitte läbilaskvate pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

Sademevee ärajuhtimise lahenduste väljatöötamisel tuleb arvestada, et Vääna jõgi kuulub antud lõigus keskkonnaministri määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ toodud jõgede hulka. Vääna jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10 on kinnitatud „Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava“. Kavast tulenevalt on kaitseväärtuse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) mõjutegurid: asulatest pinnaveega tulev hajureostus, asulatest reoveega tulev reostus.

Planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Seega on ala võimalik ühendada tulevikus ühiskanalisatsiooniga ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele (Vääna jõele) või põhjavee seisundile. DP ala liidetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK). Saue

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

18

Vallavolikogu on piirkonna vee-ettevõtjaks antud tegevuspiirkonnas määranud Kovek AS. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ega Vääna jõele reostusohtu ei kujuta.

DP alale jääb maaparandussüsteemi maa-ala Laagri 1-2 (kood 4109450010640001). Saue Vallavalitsus on küsinud DP eskiisi seisukohta Põllumajandus- ja Toiduametist (vastus hetkel saabumata. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 tuleb detailplaneering kooskõlastada hiljem Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.

Planeeringualal VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevud puuduvad.

Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.

− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.

Eeldatavalt ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVK-s kavandatud süsteemi laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule ei ole valla vee-ettevõtja poolt tehnilisi tingimusi veel määratud.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Peatükis 5 on toodud võimalikud ehitusaegsed leevendusmeetmed.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas välisõhusaaste heiteallikaid. Saue valla kohta on koostatud mürakaart, kuid konkreetse DP lahenduse kohta on otstarbekas pärast liikluslahenduste selgumist koostada täiendav müramodelleerimine, kuna valla mürakaart ei arvesta näiteks raudtee müra. Olemasolev maanteede mürasituatsioon on kirjeldatud ka Maa- ja Ruumiameti vastavas kaardirakenduses5.

5 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

19

Joonis 9. Mürasituatsioon (päevane tase). Allikas: Maa-amet.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Samas on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti põllu-, rohumaa ja metsamaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu perspektiivse maakasutuse põhimõtetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on DP-ga kavandatud multifunktsionaalne piirkond, koos võimalike sotsiaal- ja ärifunktsioonidega.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuuriväärtused piirkonnas puuduvad.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

20

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluste kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid6, mis on nimetatud ka DP eskiisi seletuskirjas.

Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb.

Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.10 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

6 https://gis.sauevald.ee/detailplaneeringud/

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

21

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringutega kavandatakse perspektiivsele tiheasustusalale luua keskkonnasäästlik infrastruktuur, kasutades seejuures tänapäevaseid nn rohelistele elamualadele omaseid energia-, kütte-, jahutuse-, vee-, reovee- ja sademeveelahendusi.

Alale ei ole varem kehtestatud detailplaneeringut.

Vastavalt KeHJS § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

− Negatiivne mõju Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

22

ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

− Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastuseta. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel siiski puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus ja keskkonnaloa vajadus antakse ehitusprojektis.

− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

− Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

− Kuna planeeringuga asendub ulatuslik osaliselt looduslik ala suures osas tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata üldise elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Detailplaneeringutes keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringute puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 26.02.2025

23

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Saue valla üldplaneering

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Maa- ja Ruumiameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti- topograafia-andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa- ja Ruumiameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Eelnõu_Koidu küla Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine.docx

KORRALDUS

Saue linn …... august 2025 nr

Koidu külas Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

I. Taotluse sisu
Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Koidu külas Rukkilille (72701:001:1168, 40943 m², maatulundusmaa 100%), Kärbi-Põllu (72701:005:0269, 30836 m², maatulundusmaa 100%), Lehtmanni (72701:001:1949, 34744 m², maatulundusmaa 100%), Hellmanni (72701:005:0022, 42217 m², maatulundusmaa 100%), Leedu tee 1 (72601:001:0338, 8155 m², ühiskondlike ehitiste maa 100%), Leedu tee 3 (72601:001:0339, 12469 m², maatulundusmaa 100%), Leedu tee 5 (72601:001:0340, 14047 m², maatulundusmaa 100%), Leedu tee 7 (72601:001:0341, 18361 m², maatulundusmaa 100%), Leedu tee (72601:001:0337, 10415 m², transpordimaa 100%), Vartongi (72701:005:0489, 34285 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel, eesmärgiga katastriüksuste kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.

II. Kinnistute asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord
Rukkilille, Kärbi-Põllu, Lehtmanni, Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee ja Vartongi katastriüksused asuvad Koidu külas, Saue vallas. Planeeritav ala piirneb ida, lõuna ja lääne poolt maatulundusmaadega, loode pool asub riigi kõrvalmaantee 11184 Alliku-Laagri tee ning Koidu elamurajoon. Planeeringualast ca 120 m kagu poole jääb Keila-Tallinn raudtee. Planeeringuala on hoonestamata.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringuala 44 üksikelamu krundiks ja 9 kaksikelamu krundiks, nendele määrata elamumaa sihtotstarve ning ehitusõigus üksik- ja kaksikelamute ning abihoonete püstitamiseks. Lisaks planeeritakse üks ärimaa krunt, üks ühiskondlike ehitiste krunt, kaheksa üldkasutatava maa katastriüksust ning eraldatakse transpordimaa. Transpordimaa on osaliselt planeeritud riigile kuuluvale Rukkilille katastriüksusele, mille kohta Maa-amet on andnud oma nõusoleku 14.07.2023 saadetud seisukohas nr 5-4/4629-5.

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringutele
Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalas, valdavalt pere- ja ridaelamumaa juhtotstarbega alal. Planeeringuala edelapoolses osas asub ühiskondlike hoonete maa juhtotstarbega ala, kuhu planeeritakse ühiskondlike hoonete krunt. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

V. Sõlmitud kokkulepped
Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitavale kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevõrk). Huvitatud isik on kohustatud rekonstrueerima 11184 Alliku-Laagri tee vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele ja Transpordiametiga sõlmitavale lepingule. Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 2 alusel. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamist. Lähtudes KeHJS § 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

Koidu küla Rukkilille, Kärbi-Põllu, Lehtmanni, Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee ja Vartongi katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja LEMMA OÜ, versioon 26.02.2025) „Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud Ehitusõigus OÜ poolt). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
• planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:
• Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
• Negatiivne mõju Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise, kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
• Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastuseta. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel siiski puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus ja keskkonnaloa vajadus antakse ehitusprojektis.
• Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
• Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.
• Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringu elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.
• Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
• Kuna planeeringuga asendub ulatuslik osaliselt looduslik ala suures osas tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata üldise elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Võttes aluseks Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (koostaja LEMMA OÜ, versioon 26.02.2025) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Transpordiametile, Maa- ja Ruumiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 detailplaneeringu eskiisettepanek (põhijoonis); Lisa 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang).
Keskkonnaamet andis oma ....... aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ......
Transpordiamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ......
Maa- ja Ruumiamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ......

Detailplaneeringu:
• koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);
• koostaja on Ehitusõigus OÜ (aadress: Harju maakond, Tallinn, Asula 3).

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ, (versioon 26.02.2025) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel ….mail 2025. aastal sõlmitud halduslepingu (nr ……) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ja võttes arvesse kinnistute omaniku volitatud esindaja taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

korralduse:

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Koidu külas Rukkilille (72701:001:1168), Kärbi-Põllu (72701:005:0269), Lehtmanni (72701:001:1949), Hellmanni (72701:005:0022), Leedu tee 1 (72601:001:0338), Leedu tee 3 (72601:001:0339), Leedu tee 5 (72601:001:0340), Leedu tee 7 (72601:001:0341), Leedu tee (72601:001:0337), Vartongi (72701:005:0489) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering eesmärgiga katastriüksuste kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.
2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning
järgmiste lisanõuetega:
2.1 ärimaa krundi täisehituse protsent võib olla kuni 40%;
2.2 elamumaa krundi täisehituse protsent võib olla kuni 25%;
2.3 üksik- ja kaksikelamu krundile võib ette näha ühe kuni 2-korruselise elamu, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 9,0 m ja 1-korruselised abihooned, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 5,0 m;
2.4 parkimine lahendada oma krundi piires;
2.5 hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega
ümbritsevasse keskkonda;
2.6 veevarustus, sademevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;
2.7 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
2.8 moodustada sotsiaalmaa ja transpordimaa katastriüksused ning anda need tasuta üle vallale;
2.9 huvitatud isikul on kohustus vastavalt Transpordiameti tingimustele rekonstrueerida 11184 Alliku-Laagri kõrvalmaantee Padula jaama tee ristmikust kuni Juuliku-Tabasalu tee olemasoleva ringristmikuni või Koru ja Väike-Koru katastriüksuste detailplaneeringuga planeeritud ringristmikuni (juhul, kui nimetatud ringristmik on valmis ehitatud). Lisaks tuleb rajada Hämariku tee otsa ringristmik. Antud kohustust on võimalik jagada proportsionaalselt vastavalt eluasemete arvule Lehtmanni, Kaarna, Veskipõllu katastriüksuste detailplaneeringust huvitatud isikuga vastavalt Saue Vallavolikogu määrusele nr 9 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas.
2.10 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;
2.11 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.
3. Jätta Rukkilille, Kärbi-Põllu, Lehtmanni, Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee ja Vartongi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada
detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.
5. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning
tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates
korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu
detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele
detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.
6. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või
kehtestamine).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Laisk Kirsti Saar
vallavanem vallasekretär

Eelnõu_Koidu küla Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamine ja KSH mittealgatamine.docx

KORRALDUS

Saue linn …... august 2025 nr

Koidu külas Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

I. Taotluse sisu
Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Koidu külas Porvali (72701:005:0198, 46116 m², maatulundusmaa 100%), Hellmanni (72701:005:0022, 42217 m², maatulundusmaa 100%), Hoiu tn 13a (72701:001:0951, 4472 m², tootmismaa 100%), Iltre (72601:001:0335, 17471 m², maatulundusmaa 100%), Vana-Kandle (72601:001:0336, 24323 m², maatulundusmaa 100%), Leedu tee (72601:001:0337, 10415 m², transpordimaa 100%), Vartongi (72701:005:0489, 34285 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel, eesmärgiga katastriüksuste kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.

II. Kinnistute asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord
Porvali, Hellmanni, Hoiu tn 13a, Iltre, Vana-Kandle, Leedu tee, Vartongi katastriüksused asuvad Koidu külas, Saue vallas. Planeeritav ala piirneb ida poolt 11420 Juuliku- Tabasalu kõrvalmaanteega ning põhja, lääne ja lõuna poolt maatulundusmaadega. Planeeringualast ca 150 m lõuna poole jääb Keila-Tallinn raudtee. Vana-Kandle katastriüksusel asub konteinerkontor.

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on jagada planeeringuala neljaks ärimaa krundiks, nendele määrata ärimaa sihtotstarve ning ehitusõigus ärihoonete püstitamiseks. Lisaks planeeritakse kolm üldkasutatava maa katastriüksust ning eraldatakse transpordimaa.

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringutele
Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav ala tiheasustusalas, haljasala ja parkmetsamaa ning ärimaa juhtotstarbega alal. Ärimaa krundid planeeritakse ärimaa juhtotstarbega alale ning üldkasutatava maa krundid haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alale. Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

V. Sõlmitud kokkulepped
Vastavalt Saue Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitavale kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud planeeringu elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne tehniline infrastruktuur (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad juurdepääsuteed koos tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsioonitrassid, sademevee- ja drenaažisüsteem, elektrivarustus, sidevõrk). Huvitatud isik on kohustatud vastavalt Transpordiameti tehnilistele tingimustele rajama Koru ja Väike-Koru katastriüksuste detailplaneeringuga planeeritud ringristmiku (juhul, kui nimetatud ringristmik ei ole valmis ehitatud). Huvitatud isikul ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus ettenähtud sotsiaalmaa ja transpordimaa tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda nii KeHJS § 6 lõike 2 punkti 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkt 2 alusel. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamist. Lähtudes KeHJS § 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

Koidu küla Porvali, Hellmanni, Hoiu tn 13a, Iltre, Vana-Kandle, Leedu tee, Vartongi katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja LEMMA OÜ, versioon 26.02.2025) „Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud asjakohaseid juhendmaterjale.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud Ehitusõigus OÜ poolt). Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:
• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;
• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;
• planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;
• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara.
Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;
• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:
• Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.
• Negatiivne mõju Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise, kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.
• Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastuseta. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel siiski puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus ja keskkonnaloa vajadus antakse ehitusprojektis.
• Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).
• Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
• Kuna planeeringuga asendub ulatuslik osaliselt looduslik ala suures osas tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata üldise elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Võttes aluseks Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (koostaja LEMMA OÜ, versioon 26.02.2025) ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda keskkonnaohtlike tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi, ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.

Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile, Transpordiametile, Maa- ja Ruumiametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 detailplaneeringu eskiisettepanek (põhijoonis); Lisa 2 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang).
Keskkonnaamet andis oma ....... aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ......
Transpordiamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ......
Maa- ja Ruumiamet andis oma ........ aasta kirjaga nr ........ seisukoha, et ......

Detailplaneeringu:
• koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress: Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);
• koostaja on Ehitusõigus OÜ (aadress: Harju maakond, Tallinn, Asula 3).

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ, (versioon 26.02.2025) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2, haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1 ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneeringu, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel ….mail 2025. aastal sõlmitud halduslepingu (nr ……) detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ja võttes arvesse kinnistute omaniku volitatud esindaja taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva
korralduse:

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Koidu külas Porvali (72701:005:0198), Hellmanni (72701:005:0022), Hoiu tn 13a (72701:001:0951), Iltre (72601:001:0335), Vana-Kandle (72601:001:0336), Leedu tee (72601:001:0337), Vartongi (72701:005:0489) katastriüksuste ja lähiala detailplaneering eesmärgiga katastriüksuste kruntimiseks, maa sihtotstarbe muutmiseks, ehitusõiguse määramiseks hoonete püstitamiseks ning sotsiaalmaa ja transpordimaa eraldamiseks.
2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning
järgmiste lisanõuetega:
2.1 ärimaa krundi täisehituse protsent võib olla kuni 40%;
2.2 parkimine lahendada oma krundi piires;
2.3 hoonestuse rajamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja sobivusega
ümbritsevasse keskkonda;
2.4 veevarustus, sademevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS Kovek poolt väljastatud tehnilistele tingimustele;
2.5 planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus;
2.6 moodustada sotsiaalmaa ja transpordimaa katastriüksused ning anda need tasuta üle vallale;
2.7 huvitatud isikul on kohustus vastavalt Transpordiameti tingimustele rajada Koru ja Väike-Koru katastriüksuste detailplaneeringuga planeeritud ringristmik (juhul, kui nimetatud ringristmik ei ole valmis ehitatud). Antud kohustust on võimalik jagada Koru ja Väike-Koru katastriüksuste detailplaneeringust huvitatud isikuga vastavalt Saue Vallavolikogu määrusele nr 9 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas.
2.8 kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;
2.9 detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.
2.10 Jätta Porvali, Hellmanni, Hoiu tn 13a, Iltre, Vana-Kandle, Leedu tee, Vartongi katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.
3. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada
detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Postimees ja Saue Valdur, Saue valla veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.
4. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning
tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates
korralduse vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu
detailplaneeringu kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele
detailplaneeringu vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.
5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule
õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.
Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või
kehtestamine).

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Andres Laisk Kirsti Saar
vallavanem vallasekretär

Koidu küla Leedu tee ja lähiala DP algatamise eelnõud seisukoha .asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

MONIKA KÕIV PNOEE-48309200227 2025-06-25 11:51:44

Koidu küla Leedu tee ja lähiala DP algatamise eelnõud seisukoha küsimine.pdf

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Keskkonnaamet

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

25.06.2025 nr 5-5/4647

Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala elamuala

detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise

korralduse eelnõu ning Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Monika Kõiv

planeeringute spetsialist

Lisad:

1. Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

2. Leedu tee ja lähiala elamuala eskiis

3. Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu

4. Leedu tee ja lähiala äriala eskiis

5. Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

2 (2)

Monika Kõiv

+372 5301 8124 [email protected]

Koidu küla Leedu tee ja lähiala DP algatamise eelnõud seisukoha küsimine.docx

Keskkonnaamet
[email protected]

Transpordiamet
[email protected]

Maa- ja Ruumiamet
[email protected]

25.06.2025 nr 5-5/4647
Seisukoha küsimine

Esitame keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lõike 6 alusel seisukoha andmiseks Saue vallas Koidu külas Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu ning Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)
Monika Kõiv
planeeringute spetsialist

Lisad:

1. Leedu tee ja lähiala elamuala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu
2. Leedu tee ja lähiala elamuala eskiis
3. Leedu tee ja lähiala äriala detailplaneeringu algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korralduse eelnõu
4. Leedu tee ja lähiala äriala eskiis
5. Leedu tee ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Monika Kõiv
+372 5301 8124 [email protected]

Leedu_DP-eskiis_404_v05_põhijoonis_2024-12-01.pdf

11184 ALLIK U-LAAGRI-H

ÜÜRU TEE

PADULA-SAUE KERGLIIKLUSTEE

8205 m2

2300 m2 2300 m2

1 2 3 4

Ü1

Ü2

5 6

2500 m2

1500 m2

2658 m2

1500 m2

6250 m2

1500 m2

1530 m2

1500 m2

1543 m2

1542 m2

2572 m2 2728 m2 2500 m2

1582 m2

1763 m2 1674 m2

1500 m2 1530 m2

8248 m2L1

JÕEVEERE TEE

11420 JUULIKU-TABASALU TEE

HÄMARIKU TEE

KOIDU TEE

Ü3586 m2

L2

L3

18 78

m 2

L8 14255 m2

2961 m2

6473 m2

L4

110 kV elektriliini kaitsevöönd 25 m

220 kV elektriliini kaitsevöönd 40 m

L6 6973 m2

1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2 1500m2

7704 m2

45 46 47 48 49 50 51 52 53 54

Ü8

L5 2709 m2

1527 m21751 m2

13.5

14.0

5.2

5.0

3.0

4200 m2 Ä1

2.5

56 0 m

2

L9

7 8

9

2500 m2 2500 m2 2500 m2

Ü5 4395 m2

32 33

34

35

36

38 39

788 m2

1500 m2

Ü4 1500 m2 37

14 15

16 17

18 1920

1568 m2

1500 m2 1500 m2 1500 m2

1740 m2 1500 m2 1500 m2

10

11

12

1500 m2

1514 m2

13

26 80

m 2

93 2 m

2

Ü7

Ü6

21

22 2425

26

27 28 29

30 31

4041 42

43 44

Ü9

L7

66 0 m

2

LEEDU TEE JA LÄHIALA ELAMUALA DETAILPLANEERING KOIDU KÜLA, SAUE VALD

PLANEERITUD LAHENDUS M1:2000

01.12.2024

12

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PÕHIHOONE HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA

POS NR

VÕIMALIK KAKSIKELAMU

PLANEERITUD ÄRIMAA

VÕIMALIK AVALIK HOONE

PLANEERITUD ELAMUMAA

ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖND RAUDTEE SANITAARKAITSEVÖÖND - 120m

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

KÕRGHALJASTUS

VÕIMALIK ÜKSIKELAMU

VÕIMALIK ÄRIHOONE

VÄLJAVÕTE KEHTIVAST SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Koru kinnistu DP algatatud 16.02.2022 Vallavalitsuse korraldusega

AS Teede Tehnokeskus töö nr 107/05 "Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt"

PLANEERITUD TEEMAA

PLANEERITUD ELAMUALA

ELAMUALA

SÕIDUTEE KERGLIIKLUSTEE

Koru kinnistu DP-ga planeeritud ringristmiku

lahendus

PLANEERINGUALA 1. ETAPP plan.elamuala - 73 798 m2

sh avalik ruum - 15 041 m2

PLANEERINGUALA 2. ETAPP plan.elamuala - 42 522 m2 sh avalik ruum - 12 120 m2

PLANEERINGUALA 1. ETAPP PLANEERINGUALA 2. ETAPP

leedu_ariala_E1_2024_12_01_2.pdf

11420 JUULIKU-TABASALU TEE

110 kV elektriliini kaitsevöönd 25 m

220 kV elektriliini kaitsevöönd 40 m

3735 m2

7137 m2

6102 m2

12989 m2

10644 m2

9219 m2

73 01

m 2

1608 m2

10 91

m 2

3075 m2

L5

Ä4

Ü2

Ü3

L1

Ä3

Ä2

Ä1

L2

L4

L3

1068 m2 Ü1

LEEDU TEE JA LÄHIALA ÄRIALA DETAILPLANEERING KOIDU KÜLA, SAUE VALD

PLANEERITUD LAHENDUS M1:2000

01.12.2024

Ä1

PLANEERITUD MAA-ALA PIIR

TINGMÄRGID

MOODUSTATAVA KRUNDI PIIR PÕHIHOONE HOONESTUSALA

PLANEERITUD ÜLDKASUTATAV MAA

POS NR PLANEERITUD ÄRIMAA

ELEKTRILIINI KAITSEVÖÖND

JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE

KÕRGHALJASTUS

VÕIMALIK ÄRIHOONE

VÄLJAVÕTE KEHTIVAST SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUST

Koru kinnistu DP algatatud 16.02.2022 Vallavalitsuse korraldusega

AS Teede Tehnokeskus töö nr 107/05 "Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt"

PLANEERITUD TEEMAA SÕIDUTEE KERGLIIKLUSTEE

Koru kinnistu DP-ga planeeritud ringristmiku

lahendus

Leedu tee ja lähiala elamuala DP algatamisel

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/25/2315-3
Registreeritud	25.06.2025
Sünkroonitud	26.06.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2025
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saue Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saue Vallavalitsus
Vastutaja	Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Kiri	12.03.2025	1	7.2-2/25/2315-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Harjumaa Saue vald Koidu küla Leedu tee elamuala, Leedu tee äriala ning Lehtmanni, Veskipõllu, Kaarna katastriüksuste detailplaneeringu koostamiseks lähteseisukohtade küsimine	10.02.2025	1	7.2-2/25/2315-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Juurdepääs Leedu tee piirkonnale	19.06.2024	2	7.2-2/24/5851-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Seisukohad detailplaneeringu koostamiseks	24.05.2024	3	7.2-2/24/5851-5	Valjaminev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Harjumaa Saue vald Koidu küla Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee, Vartongi, Iltre, Kärbi-Põllu, Vana-Kandle kinnistute lähteseisukohtade ja arvamuse küsimine detailplaneeringu koostamiseks	25.04.2024	32	7.2-2/24/5851-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Harjumaa Saue vald Leedu tee ja lähiala detailplaneering - teise juurdepääsu lahendus	28.11.2022	546	7.2-2/22/5851-3	Sissetulev kiri	transpordiamet	Ehitusõigus OÜ
Seisukohad Koidu küla Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee, Vartongi, Iltre ja Vana-Kandle kinnistute detailplaneeringu koostamiseks	12.04.2022	776	7.2-2/22/5851-2	Valjaminev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus
Harjumaa Saue vald Koidu küla Hellmanni, Leedu tee 1, 3, 5, 7, Leedu tee, Vartongi, Iltre ja Vana-Kandle kinnistute detailplaneeringu seisukohad	18.03.2022	801	7.2-2/22/5851-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Saue Vallavalitsus

Koidu küla Leedu tee ja lähiala detailplaneering

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed