Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/23/12263-13 |
Registreeritud | 22.11.2023 |
Sünkroonitud | 27.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Pärnu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Pärnu Linnavalitsus |
Vastutaja | Anna Palusalu (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tere
PƤrnu Linnavolikogu 19.11.2023 otsusega nr 44 ā€˛PƤrnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri PƤrnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ja keskkonnamƵju strateegilise hindamise aruande vastuvƵtmineā€
Tori vald
Pärnu linn
Planeeringuala piir
Planeeringuala piiri muudatusettepanekA SKAART: Maa-ameti MS teenuse põhikaart.
20081_DP-1_Asukohaskeem.dwg
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Koostatud:Faili nimi: Staadium: Dokumendi tähis:04.07.2023
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Asukohaskeem
DP-1 1:30000
Projektijuht V. Rakaselg
Kase tänav Savi tänav
Vana-Savi tänav
Kase tänav
N iid
u tä
na v
Olemasolev kaubajaam
PRK0014363
Niid u
oj a
Pa hk
oj a
GL06-400
GL06-401
GL06-800
GL06-802
GL06-804
GL06-806
GL06-807
GL06-402
GL06-801
GL06-803
GL06-805
GL06-808
GL06-810
GL06-811
GL06-809
PSI-R-S-BH-25
PSI-R-S-BH-26
PSI-R-S-BH-27
PSI-R-S-BH-26A
PRK0004386
50,0
30 ,0
29 ,9
30,0
PRK0019875 PRK0019828
VEP161001
VEP161021
VEP161003
VEP161004
VEP160110
VEP161012
VEP161005
VEP161007
VEP161009
VEP161008
VEP161006
Likvideeritav puurkaev
VEP209734
Lauka tänav
Ra ba
tä na
v
Ehitajate tee
Arukase tänav
Jaama tänav
Ja am
a tä
na v
Kauba tänav
Lauka tänav
Lauka tänav
N iid
u tä
na v
TO R
I VA LD
P Ä
R N
U LIN
N
TORI VALD
PÄRNU LINN
TORI VALD
PÄRNU LINN
776
775
7109
7777
800
539
789
670
112
708
10012
14
791
320
304
9023
537
673
790
73001:008:1104 Raudsepa
Savi tn 34d Savi tn 34f
62505:071:0013
62504:063:0001
62517:051:0191
Pikanõmme maaparandussüsteemi maa-ala
62505:059:0020 Lina tn 20
62505:048:0010 Kase tn 3
62505:059:0040 Lina tn 24
62505:048:0050 Savi tn 42
62505:046:9340 Kase tn 4
62505:046:9380 Liblika tn 18
62505:053:0080 Lina tn 33
62505:048:1440 Kase tn 1
62505:046:9430 Kase tn 2
62505:070:0130 Savi tn 28a
62505:070:0140 Savi tn 28
62505:059:0160 Lina tn 20a
62505:053:0100 Savi tn 35
62505:053:0110 Savi tn 35a
62505:048:0180 Kodara tn 1
62505:072:0170 Vana-Savi tn 2
62517:050:0620 Niidu tn 13
62516:064:0050 Kauba tn 2
62505:070:0210 Raba tn 39
62505:049:0230 Savi tn 44
62505:070:0220 Raba tn 37
62505:047:0260 Kase tn 10
62505:053:0360 Savi tn 30
62516:064:0610 Kauba tn 11
62506:052:2690Niidu tn 18b
62505:047:9500 Vana-Savi tn 11
62505:046:0270 Kase tn 6
62505:046:9400 Vana-Savi tn 5
62504:063:0330 Raba tn 34
62505:047:9530 Vana-Savi tn 7
62516:001:0680 Jaama tn 4
62505:053:0290 Savi tn 33
62505:059:0300 Savi tn 24
62505:047:0310 Niidu tn 22a
62506:052:3020Liblika tn 3e
62516:001:0690 Kauba tn 1
62516:001:0670 Jaama tn 17
62516:064:0660 Kauba tn 4
62517:050:0180 Niidu tn 17
62505:046:0420 Vana-Savi tn 1
62505:049:0340 Savi tn 45
62505:048:0370 Kase tn 5a
62505:047:9480 Niidu tn 22
62505:070:0410 Raba tn 35
62505:070:0400
62505:070:0390 Raba tn 31
62505:049:0350 Niidu tn 20
62516:001:0770 Kauba tn 10
62516:001:0190 Kauba tn 12
62505:071:0460 Savi tn 34
62505:071:0510 Savi tn 36d
62505:049:0380 Kodara tn 14
62516:001:0760 Kauba tn 8
62505:071:0540 Savi tn 32
62505:049:0440 Niidu tn 18a
62505:049:0520 Kodara tn 12
62505:048:0560 Kodara tn 6
62505:048:0570 Savi tn 40
62517:050:0001 Kase tn 22
62505:049:0001 Kodara tn 8
62505:048:0001 Savi tn 37
62505:048:0002 Savi tn 39
62505:046:0001 Liblika tn 16
62505:059:0002 Savi tn 23
62505:070:0002 Savi tn 26
62505:053:0003 Lina tn 31a
62505:048:0004 Savi tänav
62517:050:0003 Niidu tn 9c
62517:050:0004 Niidu tn 9b
62517:050:0005 Niidu tn 11
62517:050:0007 Kase tn 9
62505:071:0002 Savi tn 34b
62505:071:0003 Savi tn 34c
62505:071:0004 Savi tn 36
62505:071:0005 Savi tn 36a
62505:071:0006 Savi tn 36b
62505:071:0007 Savi tn 36c
62504:062:0022 Raba tänav T1
62504:062:0023 Raba tn 32
62505:070:0003 Savi tn 26a
62505:070:0004 Savi tn 26b
62505:070:0005 Raba tn 37a
62505:070:0006 Raba tn 39a
62505:070:0007 Raba tn 39b
62517:050:0015 Kase tn 16
62517:050:0016 Kase tn 16a
62517:050:0019 Kase tn 24
62517:050:0020 Kase tn 26
62517:050:0022 Arukase tn 9
62517:050:0023 Arukase tn 9a
62517:050:0024 Arukase tn 7
62517:050:0025 Arukase tn 7a
62517:050:0026 Arukase tn 5
62517:050:0027 Arukase tn 3a
62517:050:0030 Arukase tänav T2
62517:050:0018 Kase tn 20
62517:050:0017 Kase tn 18
62517:050:0008 Kase tn 11
62505:049:0002 Kodara tn 7
62505:049:0003 Kodara tn 7a
62505:049:0004 Kodara tn 7b
62505:049:0005 Kodara tn 7c
62505:071:0008 Savi tn 38
62505:049:0006 Kodara tn 16
62505:048:0005 Kodara tn 3
62505:048:0009 Välja tn 3
62505:048:0011 Välja tn 5
62505:048:0006 Kodara tn 5
62505:048:0012 Välja tn 7
62505:048:0013 Välja tänav
62505:048:0007 Välja tn 1a
62505:048:0008 Välja tn 1
62505:059:0008 Lina tn 22a
62505:059:0009 Savi tn 29
62505:059:0007 Lina tn 22
62516:001:0001 Kauba tn 6
62517:050:0032 Kibuvitsa tänav T2
62505:072:0001 Niidu tn 24
62505:071:0009 Savi tn 34a
62505:071:0010
Savi tn 34e 62505:071:0011
62505:071:0012
Savi tänav T2
Lauka tänav T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62401:001:1129 Jaama mets P3
62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
62516:001:0006 Tammiste raudtee T4
62516:001:0007 Tammiste raudtee T5
62516:001:0008 Tammiste raudtee T6
62505:053:0005 Lina tn 31
62517:050:0033 Harutee mets
62505:070:0008 Lauka tn 7
62504:060:0080 Raba tänav T9
62505:070:0009 Raba tänav T10
Ehitajate tee T8
62506:052:0003Niidu tänav T5
62505:049:0007 Niidu tänav T6
62505:048:0014 Ehitajate tee T14
62506:054:0002Ehitajate tee T7
62517:050:0034 Ehitajate tee T13
62516:001:0009 Kauba tänav T2
62505:046:0003 Kase tänav T2
62505:046:0004 Kase tänav T3
62505:046:0002 Vana-Savi tänav T1
62501:001:0015 Kase tn 8a
62501:001:0009 Jaama tänav T4
62501:001:0012 Kase tn 12
62501:001:0013 Niidu tn 22b
62501:001:0014 Vana-Savi tn 9
62 50
1: 00
1: 00
06
Ja am
a tä
na v T
3
62501:001:0025 Savi tn 38a
62501:001:0027 Savi tn 38b
62501:001:0028 Savi tn 38c
62501:001:0072 Kodara tänav
62501:001:0029 Vana-Savi tn 4
62501:001:0024 Vana-Savi tn 2a62501:001:0026
Vana-Savi tn 2b
62501:001:0030 Vana-Savi tn 6
62501:001:0179 Niidu tn 9 62501:001:0180
Niidu tn 9a 62501:001:0181 Niidu tn 11b
62501:001:0062 Vana-Savi tänav T2
62501:001:0324
62501:001:0178 Kase tn 2a
62501:001:0513 Välja tn 3y
62501:001:0340 Lina tn 18
62501:001:0731 Lina tänav T5
62501:001:0770 Liblika tänav T4
62501:001:0689 Niidu tänav T7
62501:001:0690 Niidu tänav T8
62501:001:0774 Savi tänav T5
62501:001:0860 Kase tn 13
62501:001:0861 Kase tn 15
62501:001:0862 Kase tn 17
62501:001:0863 Arukase tn 1
62501:001:0864 Arukase tn 2
62501:001:0865 Arukase tn 3
62501:001:0866 Niidu tn 11a
62501:001:0867 Arukase tänav T1
62501:001:0868 Arukase tänav T3
62501:001:0869 Arukase tänav T4
62501:001:0870 Ristiku tänav T1
62501:001:0871 Kase tänav T1
62501:001:0872 Kase tänav T5
62501:001:0841 Niidu tn 18c
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62501:001:0968 Lauka tn 6
62501:001:0970 Lauka tn 8
62501:001:0882 Lina tänav T6
62401:001:0147Raba tn 35y
62401:001:0455Lina tn 27
62401:001:0360 Lauka tn 4
62501:001:0988 Raba mets
62401:001:0057Liblika tn 20
73001:008:0150Nurga
73001:008:0072 Kaksoja
73001:008:0556 Surju metskond 12
73001:008:0601 Sepa
73001:008:0603 Männiku
73001:008:0750 Möldrimetsa
73001:008:0954 Hermanni
73001:008:1041 Jaamataguse
73001:008:1355 Veskikaare tn 2
73001:008:1356 Veskikaare tn 3
73001:008:1357 Veskikaare tn 4
73001:008:1358 Veskikaare tn 5
73001:008:1359 Veskikaare tn 6
73001:008:1361 Veskikaare tn 8
73001:008:1373 Veskikaare tn 20
73001:008:1374 Veskikaare tn 21
73001:008:1376 Veskikaare tn 23
73001:008:1362 Veskikaare tn 9
73001:008:1363 Veskikaare tn 10 73001:008:1365
Veskikaare tn 12
73001:008:1366 Veskikaare tn 13
73001:008:1367 Veskikaare tn 14 73001:008:1369
Veskikaare tn 16
73001:008:1370 Veskikaare tn 17
73001:008:1371 Veskikaare tn 18
73001:008:1372 Veskikaare tn 19
73001:008:1353 Veskikaare tänav
73001:008:1354 Veskikaare tn 1
73001:008:1385 Veskikaare tn 37
73001:008:1377 Veskikaare tn 24
73001:008:1378 Veskikaare tn 25
73001:008:1380 Veskikaare tn 27
73001:008:1381 Veskikaare tn 29
73001:008:1382 Veskikaare tn 31
73001:008:1388 Veski tn 2
73001:008:1389 Veski tn 3
73001:008:1390 Veski tn 4
73001:008:1392 Veski tn 6
73001:008:1393 Veski tn 7 73001:008:1394
Veski tn 9
73001:008:1396 Veski põik
73001:008:1397 Veski põik 1
73001:008:1398 Veski põik 2
73001:008:1383 Veskikaare tn 33
73001:008:1384 Veskikaare tn 35
73001:008:1399 Veski põik 3
73001:008:1400 Veski põik 4
73001:008:1387 Veski tn 1
73001:008:1395 Veski tn 11
73001:008:1391 Veski tn 5
73001:008:1375 Veskikaare tn 22
73001:008:1368 Veskikaare tn 15
73001:008:1360 Veskikaare tn 7
73001:008:1364 Veskikaare tn 11
73001:008:1379 Veskikaare tn 26
73001:008:1402 Nõlva tn 1
73001:008:1403 Nõlva tn 2
73001:008:1404 Nõlva tn 3
73001:008:1405 Nõlva tn 4
73001:008:1406 Nõlva tn 5
73001:008:1407 Nõlva tn 7
73001:008:1408 Nõlva põik 1
73001:008:1409 Nõlva põik 2
73001:008:1410 Nõlva põik 3
73001:008:1411 Nõlva põik 4
73001:008:1401 Nõlva tänav
73001:008:1386 Veski tänav
73001:008:1598 Niitema
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1973 Surju metskond 93
80901:001:0100 Lepa
80901:001:0271 Tammiste liivakarjäär
80901:001:0272 Surju metskond 48
62401:001:1122 Harutee mets P2
62401:001:1452 Kauba tn 4a
62401:001:0979 Harutee mets P3
62401:001:1414 Jaama mets P2
62516:001:0004
Tammiste ra udtee T2
62401:001:1053 Kauba tn 3
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1737 Surju metskond 50
62501:001:0988 Raba mets
80901:001:0272 Surju metskond 48
80901:001:0272 Surju metskond 48
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1737 Surju metskond 50
62517:050:0034 Ehitajate tee T13
62501:001:0010 Kauba tänav T1
62401:001:1290 Jaama mets
62401:001:1446 Jaama tn 4a
62401:001:1122 Harutee mets P2
62401:001:1441
Niidu tn 26
62401:001:1138 Lauka tn 9
62501:001:0988 Raba mets
62517:050:0180 Niidu tn 17
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0002 Kauba tn 6a
Pika nõmme m
aaparanduss üste
emi m aa-ala
R ab
a tä
na v
Lauka tänav 776
775 673
62504:063:0001
62505:070:0210
Raba tn 39
62504:063:0330
Raba tn 34
62504:062:0320
Raba tn 30 62505:071:0510
Savi tn 36d
62505:071:0007
Savi tn 36c
62504:062:0022
Raba tänav T1
62504:062:0023
Raba tn 32 62505:070:0006
Raba tn 39a
Lauka tänav T1
62505:070:0008
Lauka tn 7
62505:070:0009
Raba tänav T10
62501:001:0878
Lauka tänav T2
62401:001:0360
Lauka tn 4
62504:063:0330
Raba tn 34
62401:001:1138
Lauka tn 9
S
N
W E
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 22.08.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Tugiplaan
DP-2 1:2000
Konsultant Ü. Kadak
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Pärnu linna territooriumil Planeeringu ala piir Tori valla territooriumil
Omavalitsuse piir
Planeeringu ala piiri muudatusettepanek
Katastriüksuse piir
Olemasolev hoone
Olemasolev autoliikluse ala
Perspektiivne Rail Baltic raudtee põhitrassi võimalik asukoht
Kinnistu andmed
E Elamumaa
L Transpordimaa
S Sihtotstarbeta maa
T Tootmismaa
M Maatulundusmaa
Ü Üldkasutatav maa
K Kaitsealune maa
Gaasisõlme kaitsevöönd 25 m
Raudtee kaitsevööndi piir 30 m rööpme teljest
Puurkaev
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Olemasoleva tehnovõrguservituudiga ala
Polügonomeetria punkt kaitsevööndiga 3 m
Kalda piiranguvööndi piir 50 m
Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Veekaitsevööndi piir 10 m
Maaparandussüsteemi piirjoon
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Olemasolev vääriselupaik
Maakonna roheline võrgustik vastavalt Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule
Naaberplaneeringu ala piir
Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir
Naaberplaneeringu maapealne hoonestusala
aadress maakasut.
katastritunnus sihtotstarve pindala
...
Surju metskond 48 M / K 1523.04 ha
80901:001:0272
Surju metskond 50 L 7,94 ha 73001:008:1737 Tammiste raudtee T6
L 62223 m² 62516:001:0008
Tammiste raudtee T5 L 34320 m² 62516:001:0007
Tammiste raudtee T4 L 46551 m² 62516:001:0006
Kauba tn 1 T 29581 m² 62516:001:0690
Surju metskond 49 M 48,27 ha 73001:008:1739
Kauba tn 10 S 72188 m² 62516:001:0770
Kauba tn 12 E 1448 m² 62516:001:0190
Kauba tn 8 E 5007 m² 62516:001:0760
Harutee mets P2 S 320205 m² 62401:001:1122
Kauba tn 6a S 6888 m² 62516:001:0002
Tammiste raudtee T3 L 88379 m² 62516:001:0005
Sepa M 11581 m² 73001:008:0601
Kauba tn 6 S 4147 m² 62516:001:0001
Kauba tn 4 Ü 76615 m² 62516:064:0660
Kauba tn 3 S 75158 m² 62401:001:1053
Tammiste raudtee T1 L 198754 m² 62516:001:0003
Männiku M 16872 m² 73001:008:0603
Harutee mets ü 160658 m² 62517:050:0033
Tammiste raudtee T2 L 67914 m² 62516:001:0004
Niidu tänav T8 L 9315 m² 62501:001:0690
Lauka tänav T3 L 17477 m² 62501:001:0969
Tammiste raudtee T3 L 88379 m² 62516:001:0005
Lauka tänav T1 L 50039 m² 62504:063:0001
Niidu tänav T7 L 14985 m² 62501:001:0689
Niidu tänav T6 L 7547 m² 62505:049:0007
Niidu tn 17 T 82541 m² 62517:050:0180
Kauba tn 4a S 2611 m² 62401:001:1452
Kauba tänav T2 L 5002 m² 62516:001:0009
Kauba tänav T1 L 12731 m² 62501:001:0010
Raba mets Ü 719324 m² 62501:001:0988
Harutee mets P2 S 320205 m² 62401:001:1122
Jaama tn 4 kinnistu detailplaneering (45227)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 27
Tori vallas Tammiste külas Nurga kinnistu (73001:008:0150) detailplaneering (88216)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 28.05.2020 otsusega nr 236
Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (16161)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 19.01.2017 otsusega nr 3
Raba tn 34 kinnistu detailplaneering (61087)
Menetluses
AS Edelaraudtee kinnistust Raba tn 30 läänepoolse piirini ja Savi tn 28a kinnistuga
külgneva ala detailplaneering (4013) Menetluses
Savi tn 26 kinnistu detailplaneering (5305)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 107.01.2 5 otsusega
Vana-Savi tn 2 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (18745)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 08.10.2012 otsusega
Savi tn 34, 36, 36a, 36b, 36c ja 36d kinnistute detailplaneering (5358)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 02.07.2004 otsusega
Savi, Kase ja Vana-Savi tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (21807)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 11.02.2013 otsusega
Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana-Savi tn vahelise kvartali detailplaneering (18744)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 11.03.2013 otsusega
Niidu tn 24 ja Vana-Savi tn 18 kinnistute detailplaneering (5206)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu äev 15.12.2008 otsusega
Niidu tn 13 kinnistu detailplaneering (5328)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 25.07.2005 otsusega
Niidu tn, Ehitajate tee ja Harutee metsa vahelise kvartali detailplaneering (5605)
Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 664, osaliselt kehtetu
Harutee mets P3 S 7584 m² 62401:001:0979
Edasi vt väljavõtet Lauka tänavast
Lauka tänava väljavõte
Tu nn
el i a
va
Tu nn
el i a
va
Kase
Savi
Vana-Savi
Kase
N iid
u oj
a
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
D R - R W
< <
D R - R W
<
< D R - R W
< <
D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
< <
D R - R W
<
D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
D R - R W
< <
D R - R W
< <
D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
<
D
R
- R
W
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
< <
D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
4.00
5.50
3.50
7 .0 0
7
.
0
0
7.00
7
.
0
0
8.20
7.00
7.00
5.50
7.00
PRK0004386
PRK0019875
PRK0019828
VEP161001 VEP161021
VEP161003
VEP161004
VEP160110
VEP161012
VEP161005
VEP161007
VEP161009
VEP161008
VEP161006
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
Likvideeritav puurkaev
sademevee puhvertiik
VEP209734
R ab
a
Ehitajate tee
Arukase tänav
Ja am
a
KaubaLauka
N iid
u
Pe rs
pe kt
iiv ne
te e
Perspektiivne kergliiklustee
TO RI VALD
PÄRNU LINN
TORI V ALD
PÄRNU LINN
Kaubaterminal
Kaubaterminal
Infrastruktuuri hoolduskeskus
Kaubaterminal
Perspektiivne
TORI VALD
PÄRNU LINN
Infrastruktuuri hoolduskeskus
parkla
Perspektiivne tee
sademevee puhvertiik
30 ,9
50,0
25,0
10,0
20,0
4, 1
14 ,8
14 ,8
4, 0
4,04,0
4, 0
6,0
4, 0
6,0
4,0
4, 0
4, 0
4,0
4, 0
4,0
4,0
8,0
4, 0
4, 0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
8,0
4,0
4, 0
4,0
4, 0
22 ,4
8,0
4,0
4,0
8,5
8,5
8, 5
3, 0
8, 5
3, 0
8, 5
6, 0
3, 0
8, 5
7,0
3,0
7,0
3,0
7,0
3,0
4,0
5, 9
5, 9
8,0
4,0
8, 0
29,8
4,0
25 ,8
67,5
109,6
8, 9
29 ,1
8, 5
3, 0
36,0
32,0
28,1
ava 10,94 m
ava 10,94 m
ava 10,30 m
ava 15,00 m
20,0
4,0 8,0
85,0
50,0
R20.00
Lao-ja logistika park
Savi tn 34d
Savi tn 34f
62505:071:0013
62504:063:0001
62517:051:0191
62505:059:0010
62517:064:0073
62505:059:0020
Lina tn 20
62505:048:0010
Kase tn 3
62505:059:0040
Lina tn 24
62505:048:0050
Savi tn 42
62505:046:9340
Kase tn 4 62505:046:9380
Liblika tn 18
62505:053:0080
Lina tn 33
62505:048:1440
Kase tn 1
62505:046:9430
Kase tn 2
62505:070:0130
Savi tn 28a
62505:070:0140
Savi tn 28
62505:059:0160
Lina tn 20a
62505:053:0100
Savi tn 35
62505:053:0110
Savi tn 35a
62505:048:0180
Kodara tn 1
62505:072:0170
Vana-Savi tn 2
62504:062:0200
Savi tn 22
62517:050:0620
Niidu tn 13
62516:064:0050
Kauba tn 2
62505:070:0210
Raba tn 39
62505:049:0230
Savi tn 44
62504:060:0220
Raba tn 28
62517:051:0060
62517:051:0070
Rohu tn 156d62517:051:0080
Rohu tn 156e
62505:070:0220
Raba tn 37
62505:047:0260
Kase tn 10
62505:053:0360
Savi tn 30
62516:064:0610
Kauba tn 11
62505:059:0240
Raba tn 19a
62506:052:2690
Niidu tn 18b
62505:047:9500
Vana-Savi tn 11
62505:046:0270
Kase tn 6
62505:046:9400
Vana-Savi tn 5
62504:063:0330
Raba tn 34
62505:047:9530
Vana-Savi tn 7
62505:053:0290
Savi tn 33
62516:064:0650
Jaama tn 13
62504:062:0320
Raba tn 30
62505:059:0300
Savi tn 24
62505:047:0310
Niidu tn 22a
62506:052:3020
Liblika tn 3e
62516:001:0690
Kauba tn 1
62516:064:0660
Kauba tn 4
62517:050:0180
Niidu tn 17
62505:046:0420
Vana-Savi tn 1
62505:049:0340
Savi tn 45
62505:048:0370
Kase tn 5a
62505:047:9480
Niidu tn 22
62505:070:0410
Raba tn 35 62505:070:0400
Raba tn 33
62505:070:0390
Raba tn 31
62505:059:0450
Raba tn 23
62505:049:0350
Niidu tn 20
62516:001:0770
Kauba tn 10
62516:001:0190
Kauba tn 12
62505:071:0460
Savi tn 34
62505:071:0510
Savi tn 36d
62505:049:0380
Kodara tn 14
62516:001:0760
Kauba tn 8
62505:071:0540
Savi tn 32
62505:049:0440
Niidu tn 18a
62504:062:0890
Raba tn 30a
62504:062:0900
Raba tn 28a
62505:049:0520
Kodara tn 12
62505:048:0560
Kodara tn 6
62505:048:0570
Savi tn 40
62517:050:0001
Kase tn 22
62505:049:0001
Kodara tn 8
62505:048:0001
Savi tn 37
62505:048:0002
Savi tn 39
62505:046:0001
Liblika tn 16
62505:059:0001
Savi tn 21
62505:059:0002
Savi tn 23
62505:059:0003
Raba tn 27
62505:070:0002
Savi tn 26
62505:053:0003
Lina tn 31a
62505:048:0004
Savi tä nav
62517:050:0003
Niidu tn 9c
62517:050:0004
Niidu tn 9b
62517:050:0005
Niidu tn 11
62517:050:0007
Kase tn 9
62505:059:0006
Raba tn 21a
62505:071:0002
Savi tn 34b
62505:071:0003
Savi tn 34c
62505:071:0004
Savi tn 36
62505:071:0005
Savi tn 36a
62505:071:0006
Savi tn 36b
62505:071:0007
Savi tn 36c
62 50
4: 06
2: 00
22 R
ab a
tä na
v T1
62504:062:0023
Raba tn 32
62505:070:0003
Savi tn 26a
62505:070:0004
Savi tn 26b
62505:070:0005
Raba tn 37a
62505:070:0006
Raba tn 39a
62505:070:0007
Raba tn 39b
62517:050:0015
Kase tn 16
62517:050:0016
Kase tn 16a
62517:050:0019
Kase tn 24
62517:050:0020
Kase tn 26
62517:050:0022
Arukase tn 9
62517:050:0023
Arukase tn 9a
62517:050:0024
Arukase tn 7
62517:050:0025
Arukase tn 7a
62517:050:0026
Arukase tn 5
62517:050:0027
Arukase tn 3a 62517:050:0030Arukase tänav T2
62517:050:0018
Kase tn 20 62517:050:0017
Kase tn 18
62517:050:0008
Kase tn 11
62505:049:0002
Kodara tn 7
62505:049:0003
Kodara tn 7a
62505:049:0004
Kodara tn 7b
62505:049:0005
Kodara tn 7c
62505:071:0008
Savi tn 38
62505:049:0006
Kodara tn 16
62505:048:0005
Kodara tn 3
62505:048:0009
Välja tn 3 62505:048:0011
Välja tn 5
62505:048:0006
Kodara tn 5
62505:048:0012
Välja tn 7
62505:048:0013
Välja tänav
62505:048:0007
Välja tn 1a
62505:048:0008
Välja tn 1
62505:059:0008
Lina tn 22a
62505:059:0009
Savi tn 29
62505:059:0007
Lina tn 22
62516:001:0001
Kauba tn 6
62517:050:0032
Kibuvitsa tänav T2
62505:072:0001
Niidu tn 24
62505:071:0009
Savi tn 34a
62505:071:0010
Savi tn 34e
62505:071:0011
62505:071:0012
Savi tä nav T2
Lauka tänav T1
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62401:001:1129
Jaama mets P3
62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
62516:001:0006
Tammiste raudtee T4
62516:001:0007
Tammiste raudtee T5
62516:001:0008
Tammiste raudtee T6
62505:053:0005
Lina tn 31
62517:050:0033
Harutee mets
62505:070:0008
Lauka tn 7
62504:060:0080
Raba tänav T9
62505:070:0009
Raba tänav T10
Ehitajate tee T8 62517:051:0192
Ehitajate tee T9
62 50
6: 05
2: 00
03 N
iid u
tä na
v T5
62 50
5: 04
9: 00
07 N
iid u
tä na
v T6
Ehitajate tee T15
Ehitajate tee T12
62505:048:0014 Ehitajate tee T14
62506:054:0002 Ehitajate tee T7
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62516:001:0009
Kauba tänav T2
62505:046:0003 Kase tänav T2
62505:046:0004
Kase tänav T3
62505:046:0002 Vana-Savi tänav T1
62501:001:0015
Kase tn 8a
62501:001:0009
Jaama tänav T4
62501:001:0012
Kase tn 12
62501:001:0013
Niidu tn 22b 62501:001:0014
Vana-Savi tn 9
62501:001:0007
Jaama tänav T2
62 50
1: 00
1: 00
06 Ja
am a
tä na
v T3
62501:001:0025
Savi tn 38a
62501:001:0027
Savi tn 38b
62501:001:0028
Savi tn 38c
62501:001:0072 Kodara tänav
62501:001:0029
Vana-Savi tn 4
62501:001:0024
Vana-Savi tn 2a
62501:001:0026
Vana-Savi tn 2b
62501:001:0030
Vana-Savi tn 6
62501:001:0179
Niidu tn 9
62501:001:0180
Niidu tn 9a
62501:001:0181
Niidu tn 11b
62501:001:0062 Vana-Savi tänav T2
62501:001:0324
62501:001:0178
Kase tn 2a
62501:001:0513Välja tn 3y
62501:001:0340
Lina tn 18
62501:001:0342
Ristiku tn 1y
62501:001:0731
Lina tänav T5
62501:001:0770
Liblika tänav T4
62 50
1: 00
1: 06
89 N
iid u
tä na
v T7
62 50
1: 00
1: 06
90 N
iid u
tä na
v T8
62501:001:0774
Savi tä nav T5
62501:001:0692
Ristiku tänav T2
62501:001:0860
Kase tn 13 62501:001:0861
Kase tn 15 62501:001:0862
Kase tn 17
62501:001:0863
Arukase tn 1
62501:001:0864
Arukase tn 2
62501:001:0865
Arukase tn 3
62501:001:0866
Niidu tn 11a
62501:001:0867
Arukase tänav T1
62501:001:0868
Arukase tänav T3
62501:001:0869
Arukase tänav T4
62501:001:0870
Ristiku tänav T1
62501:001:0871
Kase tänav T1
62501:001:0872
Kase tänav T5
62501:001:0899
Lõhmuse tn 2
62501:001:0901
Lõhmuse tn 4
62501:001:0841
Niidu tn 18c
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62501:001:0968
Lauka tn 6
62501:001:0970
Lauka tn 8
62 50
1: 00
1: 09
36 K
as e
tä na
v T4
62501:001:0878
Lauka tänav T2
62501:001:0882
Lina tänav T6
62501:001:0923
62401:001:0147
Raba tn 35y
62401:001:0455
Lina tn 27
62401:001:0360
Lauka tn 4
62501:001:0988
Raba mets
62401:001:0057
Liblika tn 20
73001:008:0556
Surju metskond 12
73001:008:0601
Sepa
73001:008:0603
Männiku
73001:008:0018
Suislepa
73001:008:0022
Torma
73001:008:0750
Möldrim etsa
73001:008:1355
Veskikaare tn 2
73001:008:1356
Veskikaare tn 3
73001:008:1357
Veskikaare tn 4
73001:008:1358
Veskikaare tn 5
73001:008:1359
Veskikaare tn 6 73001:008:1361
Veskikaare tn 8
73001:008:1354
Veskikaare tn 1
73001:008:1385
Veskikaare tn 37
73001:008:1388
Veski tn 2
73001:008:1389
Veski tn 3
73001:008:1390
Veski tn 4
73001:008:1393
Veski tn 7
73001:008:1396
Veski põik 73001:008:1397
Veski põik 1 73001:008:1398
Veski põik 2
73001:008:1399
Veski põik 373001:008:1400
Veski põik 4
73001:008:1387
Veski tn 1
73001:008:1391
Veski tn 5
73001:008:1360
73001:008:1379
Veskikaare tn 26
73001:008:1386
Veski tä nav
73001:008:1669
Möldri
73001:008:1670
Uue-Möldri
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1973
Surju metskond 93
80901:001:0272
Surju metskond 48
62401:001:1122
Harutee mets P2
62401:001:1452
Kauba tn 4a
62401:001:0979
Harutee mets P3
62401:001:1414
Jaama mets P2
62 51
6: 00
1: 00
04
Ta m
m is
te ra
ud te
e T2
62401:001:1053
Kauba tn 3
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1737
Surju metskond 50
62501:001:0988
Raba mets
80901:001:0272
Surju metskond 48
80901:001:0272
Surju metskond 48
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1737
Surju m etskond 50
62517:050:0034 Ehitajate tee T13
62501:001:0010
Kauba tänav T1
62401:001:1290
Jaama mets
62504:063:0330
Raba tn 34
62401:001:1122
Harutee mets P2
62401:001:1441 Niidu tn 26
62401:001:1138
Lauka tn 9
62501:001:0988
Raba mets
62517:050:0180
Niidu tn 17
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62516:001:0002
Kauba tn 6a
m²
2 LR 0-100 ja TT 0-100 20 m
3 23100
_ 8
231138 -
20
m²
3 TK 0-100 ja LR 0-100 20 m
3 10000
_ 3
14507 - 8
m²
1 TK 0-100 ja LR 0-100 20 m
3 8540_ 3
56948 -
10
Planeeritud müratõkkeseina võimalik asukoht
Perspektiivne juurdepääsutee RMK metsahooldusteöödeks
m²
7 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
5280 5280
3
13216 -
42
m²
8 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
4900 4900
3
12217 -
39
m²
10 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
4100 4100
3
10179 -
32
m²
11 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
3700 3700
3
9283 -
30
m²
12 LT 100
_ _
_ _
-
13127 - -
m²
6 LT 100
_ _
_ _
-
75924 - -m²
5 LR 100
_ _
_ _
-
43069 - -
m²
23 LR 100
_ _
_ _
-
148400 - -
m²
27 HK 100
_ _
_ _
-
24103 - -
m²
9 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
5200 5200
3
13121 -
42
m²
16 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
5200 5200
3
10307 -
42
m²
20 LT 100
_ _
_ _
-
5872 - -
m²
22 LR 100
_ _
_ _
-
73791 - -
m²
15 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
5000 5000
3
12488 -
40
m²
19 LT 100
_ _
_ _
-
8301 - -
m²
18 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
4300 4300
3
10837 -
35
m²
28 LT 100
_ _
_ _
-
15340 - -
m²
25 LT 100
_ _
_ _
-
7468 - -
m²
24 HK 100
_ _
_ _
-
29150 - -
m²
26 HK 100
_ _
_ _
-
29595 - -
m²
21 LT 100
_ _
_ _
-
11197 - -
m²
17 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
4300 4300
3
12370 -
35
m²
29 LR 100
_ _
_ _
-
11795 - -
m²
14 TK 0-100 ja TL 0-100 11/-4 2/-1
3900 3900
3
9763 -
31
m²
13 TK 0-100 ja LR 0-100 11/-4 2/-1
3500 3500
3
8681 -
28
m²
2 TK 0-100 ja LR 0-100 20 m
3 29000
_ 6
196389 -
20
m²
1 LR 0-100 ja TT 0-100 20 m
3 8300
_ 3
26735 -
20
m²
30 HK 50 ja HL 50
5 m 1
200 _ 5
22098 -
22
m²
3 LT ja LR 30-50 ja HK 50-70
_ _
_ _
-
95185 - -
m²
4 LR 0-100 ja TT 0-100 20 m
3 10300
_ 3
39068 50 -
62505:048:0004Savi tänav
62505:048:0014 Ehitajate tee T14
62517:064:0070 Ehitajate tee T1
Kodara
62501:001:0871 Kase tänav T1
N iid
u
62517:050:0032 Arukase tänav T2
Liblika tn 3d
62506:052:2980
Liblika tn 3
Arukase
Li bi
lik a
62401:001:1351
Rohu tn 144
N iid
u
Lauka
Lauka
62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
4,0
4, 0
Olemasolev kaubajaam
PRK0014363
Pa hk
oj a
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
sademevee puhvertiik
Jaama
TORI VALD
PÄRNU LINN
TORI VALD
PÄRNU LINN
8,5
73001:008:1104 Raudsepa
Pikanõmme maaparandussüsteemi maa-ala
62516:064:0610 Kauba tn 11
62516:001:0680 Jaama tn 4
62516:001:0670 Jaama tn 17
62501:001:0009 Jaama tänav T4
73001:008:0150Nurga
73001:008:0072 Kaksoja
73001:008:0601 Sepa
73001:008:0603 Männiku
73001:008:0954 Hermanni
73001:008:1385 Veskikaare tn 37
73001:008:1377 Veskikaare tn 24 73001:008:1382
73001:008:1383 Veskikaare tn 33
73001:008:1384 Veskikaare tn 35
73001:008:1400 Veski põik 4
73001:008:1379 Veskikaare tn 26
73001:008:1402 Nõlva tn 1
73001:008:1403 Nõlva tn 2
73001:008:1404 Nõlva tn 3
73001:008:1405 Nõlva tn 4
73001:008:1406 Nõlva tn 5
73001:008:1407 Nõlva tn 7
73001:008:1408 Nõlva põik 1
73001:008:1409 Nõlva põik 2
73001:008:1410 Nõlva põik 3
73001:008:1411 Nõlva põik 4
73001:008:1401 Nõlva tänav
73001:008:1598 Niitema
73001:008:1973 Surju metskond 93
80901:001:0100 Lepa
62401:001:1053 Kauba tn 3
73001:008:1739 Surju metskond 49
62401:001:1446 Jaama tn 4a
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
m²
23 LR 100
_ _ _
_ -
148400
- -
m²
22 LR 100
_ _ _
_ -
73791
- -
m²
25 LT 100
_ _ _
_ -
7468
- -
m²
24 HK 100
_ _ _
_ -
29150
- -
S
N
W
E
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Põhijoonis
DP-3 1:2000
Juhataja R. Annusver
Konsultant Ü. Kadak
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Pärnu linna territooriumil Planeeringu ala piir Tori valla territooriumil
Planeeringu ala piiri muudatusettepanek
Omavalitsuse piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir Pärnu linna territooriumil Moodustatava krundi piir Tori valla territooriumil
Planeeritud autoliikluse ala
Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 130318)
Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 130318)
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Perspektiivne lao- ja logistikapargi raudtee (telgjoon)
Perspektiivne raudtee jätk (telgjoon)
Perspektiivne RB põhitrassi raudtee ehitusprojekt
Planeeritud maapealne hoonestusala
Krundi positsiooni number Pärnu linna territooriumil
Krundi ehitusõigus Pärnu linna territooriumil
Krundi positsiooni number Tori valla territooriumil
Krundi ehitusõigus Tori valla territooriumil
TL Laohoone maa
TT Tootmismaa
TK Logistikakeskuse maa
LT Tee, tänav
LR Raudteemaa
HK Kaitsehaljastuse maa
Tulemüüri vajadus
Autode võimalik juurdepääs krundile
Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
Planeeritud kinnistusisese piirdeaia võimalik asukoht Asukoht täpsustub ehitusprojektis
Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala
Isikliku kasutusõigusega ala
Planeeritud allaehitusservituudiga ala
Gaasisõlme kaitsevöönd 25 m
Planeeritud müravalli võimalik asukoht
Planeeritud kraavi võimalik asukoht
Planeeritud tiigi võimalik asukoht
Likvideeritav olemasolev kraav
Planeeritud jalgraja võimalik asukoht
Kõrghaljastusega ala võimalik asukoht
Planeeritud ümbertõstetav maa-alune D-kat gaasitorustik
Puurkaev
Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Kalda piiranguvööndi piir 50 m
Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Veekaitsevööndi piir 10 m
Olemasolev vääriselupaik
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja
Maakonna roheline võrgustik vastavalt Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
EHITISEALUNE
PIND MAA-ALL EHITISEALUNE
P - hoones
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
EHITISEALUNE
PIND MAA-ALL EHITISEALUNE
P - hoones
Planeeringuala jätk olemasoleva kaubajaamani 1:2000
S
N
W
E
S
N
W E
Eritasandilise ristumise võimalik asukoht (kergliiklusele)
S
N
W
E
Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 3. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 4. Tagada haljastuse osakaal igal ärimaa krundil vähemalt 20%, tootmismaa krundil vähemalt 15% ja valdav osa kõrghaljastusena. 5. Tehnovõrkude servituutide vajadusi vt täpsemalt jooniselt 4-1.
PÄRNU LINNA TERRITOORIUMIL
TORI VALLA TERRITOORIUMIL
Kehtiva detailplaneeringu järgi Naaberplaneeringu ala piir
Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir
Naaberplaneeringu maapealne hoonestusala
Servituudi vajadus planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole kinnistutel: Tammiste raudtee T2, Kase tänav T5, Ehitajate tee T13, Niidu tänav T6, Niidu tänav T7, Niidu tänav T8, Niidu tn 18c
Tingmärgid vastavalt EA RENG tööle nr TRT-211 " Pärnu ümbersõidu rekonstrueerimine koridor I" eelprojekt
Projekteeritud autoliikluse ala
Projekteeritud kergliikluse ala
Projekteeritud viadukt
R ab
a
Lauka
14 ,8 14
,8
3, 0
8, 5
3, 0
8, 5 6,
0
5, 9
29 62504:063:0001
62505:070:0210
Raba tn 39
62504:063:0330
Raba tn 34
62504:062:0320
Raba tn 30 62505:071:0510
Savi tn 36d
62505:071:0007
62 50
4: 06
2: 00
22 R
ab a
tä na
v T1
62504:062:0023
Raba tn 32 62505:070:0006
Raba tn 39a
Lauka tänav T1
62505:070:0008
Lauka tn 7
62501:001:0878
Lauka tänav T2
62401:001:0360
Lauka tn 4
62504:063:0330
Raba tn 34
62401:001:1138
Lauka tn 9
1 2
3 4
6
7
8 5
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-1 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
9
Kase
Savi
Vana-Savi
Kase
Niid u
oj a
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
3
.
5
0
7
.
0
0
7
.
0
0
7
.
0
0
7 . 0 0
7
.
0
0
7
.
0
0
8
.
2
0
7
.
0
0
Ehitajate tee
Arukase tänav
Jaama
Ja am
a
Kauba
N iid
u tä
na v
TO R
I VA LD
P Ä
R N
U LIN
N
TORI VALD
PÄRNU LINN
1a
2a
2c
2b
3a
2d
1b
3
2
TORI VALD
PÄRNU LINN
1
1a
2a
2b
2c
2e
2g
2d
2i
2j
2h 2f
2k
2l 2m
3a
3b
6b
6a
6c
6d
5a
28a
5b
8a
8b
12a
13b
13a
16d
16a
16b
16c
17a
17b 17c
17e
17d
21a
21d
21b
21c
21e
21f
21g
22a
22b
22c
22d
22f
22e
25a
25b
28b
6f
20a
20c
20b
20d 19d
19b
19c
19a
28c
5
3
2
7
8 10
9 11 14
18
15
16
17
27
25
24
23
20
22
1
26
28
21
13
19
6
4 30
62517:051:0191
62505:048:0050 Savi tn 42
62505:046:9380 Liblika tn 18
62505:046:9430 Kase tn 2
62505:072:0170 Vana-Savi tn 2
62517:050:0620 Niidu tn 13
62516:064:0050 Kauba tn 2
62505:049:0230 Savi tn 44
62505:047:0260 Kase tn 10
62516:064:0610 Kauba tn 11
62505:047:9500 Vana-Savi tn 11
62505:046:0270 Kase tn 6
62505:046:9400 Vana-Savi tn 5
62505:047:9530 Vana-Savi tn 7
62505:047:0310 Niidu tn 22a
62516:001:0690 Kauba tn 1
62516:064:0660 Kauba tn 4
62517:050:0180 Niidu tn 17
62505:046:0420 Vana-Savi tn 1
62505:049:0340 Savi tn 45
62505:048:0370 Kase tn 5a
62505:047:9480 Niidu tn 22
62505:049:0350 Niidu tn 20
62516:001:0770 Kauba tn 10
62516:001:0190 Kauba tn 12
62505:049:0380 Kodara tn 14
62516:001:0760 Kauba tn 8
62505:049:0440
62505:049:0520 Kodara tn 12
62517:050:0001 Kase tn 22
62505:049:0001 Kodara tn 8
62505:046:0001 Liblika tn 16
62517:050:0003 Niidu tn 9c
62517:050:0004 Niidu tn 9b
62517:050:0005 Niidu tn 11
62517:050:0007 Kase tn 9
62517:050:0015 Kase tn 16
62517:050:0016 Kase tn 16a
62517:050:0019 Kase tn 24
62517:050:0020 Kase tn 26
62517:050:0022 Arukase tn 9
62517:050:0023 Arukase tn 9a
62517:050:0024 Arukase tn 7
62517:050:0025 Arukase tn 7a
62517:050:0026 Arukase tn 5
62517:050:0027 Arukase tn 3a
62517:050:0030
Arukase tänav T2
62517:050:0018 Kase tn 20
62517:050:0017 Kase tn 18
62517:050:0008 Kase tn 11
62505:049:0002 Kodara tn 7
62505:049:0003 Kodara tn 7a
62505:049:0004 Kodara tn 7b
62505:049:0005 Kodara tn 7c
62505:049:0006 Kodara tn 16
62516:001:0001 Kauba tn 6
62517:050:0032 Kibuvitsa tänav T2
62505:072:0001 Niidu tn 24
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62401:001:1129 Jaama mets P3
62516:001:0005
Tammiste raudtee T3
62516:001:0006 Tammiste raudtee T4
62516:001:0007 Tammiste raudtee T5
62516:001:0008 Tammiste raudtee T6
62517:050:0033 Harutee mets
Ehitajate tee T8
62 50
5: 04
9: 00
07
N iid
u tä
na v
T6
62517:050:0034 Ehitajate tee T13
62516:001:0009 Kauba tänav T2
62505:046:0003
Kase tänav T2
62505:046:0002
Vana-Savi tänav T1
62501:001:0015 Kase tn 8a
62501:001:0009 Jaama tänav T4
62501:001:0012 Kase tn 12
62501:001:0013 Niidu tn 22b
62501:001:0014 Vana-Savi tn 9
62 50
1: 00
1: 00
06
Ja am
a tä
na v T
3
62501:001:0072
Kodara tänav
62501:001:0029 Vana-Savi tn 4
62501:001:0024 Vana-Savi tn 2a
62501:001:0030 Vana-Savi tn 6
62501:001:0179 Niidu tn 9 62501:001:0180
Niidu tn 9a 62501:001:0181 Niidu tn 11b
62501:001:0062
Vana-Savi tänav T2
62501:001:0178 Kase tn 2a
62501:001:0770 Liblika tänav T4
62 50
1: 00
1: 06
89
N iid
u tä
na v
T7
62 50
1: 00
1: 06
90
N iid
u tä
na v
T8
62501:001:0860 Kase tn 13
62501:001:0861 Kase tn 15
62501:001:0862 Kase tn 17
62501:001:0863 Arukase tn 1
62501:001:0864 Arukase tn 2
62501:001:0865 Arukase tn 3
62501:001:0866 Niidu tn 11a
62501:001:0867 Arukase tänav T1
62501:001:0868 Arukase tänav T3
62501:001:0869 Arukase tänav T4
62501:001:0870 Ristiku tänav T1
62501:001:0871 Kase tänav T1
62501:001:0872 Kase tänav T5
62501:001:0841 Niidu tn 18c
62501:001:0969
Lauka tänav T3
62501:001:0968 Lauka tn 6
62501:001:0970 Lauka tn 8
62501:001:0988 Raba mets
62401:001:0057Liblika tn 20
73001:008:0150Nurga
73001:008:0556 Surju metskond 12
73001:008:0601 Sepa
73001:008:0603 Männiku
73001:008:0750 Möldrimetsa
73001:008:0954 Hermanni
73001:008:1355 Veskikaare tn 2
73001:008:1356 Veskikaare tn 3
73001:008:1357 Veskikaare tn 4
73001:008:1358 Veskikaare tn 5
73001:008:1359 Veskikaare tn 6
73001:008:1361 Veskikaare tn 8
73001:008:1373 Veskikaare tn 20
73001:008:1374 Veskikaare tn 21
73001:008:1376 Veskikaare tn 23
73001:008:1362 Veskikaare tn 9
73001:008:1363 Veskikaare tn 10 73001:008:1365
Veskikaare tn 12
73001:008:1366 Veskikaare tn 13
73001:008:1367 Veskikaare tn 14 73001:008:1369
Veskikaare tn 16
73001:008:1370 Veskikaare tn 17
73001:008:1371 Veskikaare tn 18
73001:008:1372 Veskikaare tn 19
73001:008:1353 Veskikaare tänav
73001:008:1354 Veskikaare tn 1
73001:008:1385 Veskikaare tn 37
73001:008:1377 Veskikaare tn 24
73001:008:1378 Veskikaare tn 25
73001:008:1380 Veskikaare tn 27
73001:008:1381 Veskikaare tn 29
73001:008:1382 Veskikaare tn 31
73001:008:1388 Veski tn 2
73001:008:1389 Veski tn 3
73001:008:1390 Veski tn 4
73001:008:1392 Veski tn 6
73001:008:1393 Veski tn 7 73001:008:1394
Veski tn 9
73001:008:1396 Veski põik
73001:008:1397 Veski põik 1
73001:008:1398 Veski põik 2
73001:008:1383 Veskikaare tn 33
73001:008:1384 Veskikaare tn 35
73001:008:1399 Veski põik 3
73001:008:1400 Veski põik 4
73001:008:1387 Veski tn 1
73001:008:1395 Veski tn 11
73001:008:1391 Veski tn 5
73001:008:1375 Veskikaare tn 22
73001:008:1368 Veskikaare tn 15
73001:008:1360 Veskikaare tn 7
73001:008:1364 Veskikaare tn 11
73001:008:1379 Veskikaare tn 26
73001:008:1402 Nõlva tn 1
73001:008:1403 Nõlva tn 2
73001:008:1404 Nõlva tn 3
73001:008:1405 Nõlva tn 4
73001:008:1406 Nõlva tn 5
73001:008:1407 Nõlva tn 7
73001:008:1408 Nõlva põik 1
73001:008:1409 Nõlva põik 2
73001:008:1410 Nõlva põik 3
73001:008:1411 Nõlva põik 4
73001:008:1401 Nõlva tänav
73001:008:1386 Veski tänav
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1973 Surju metskond 93
80901:001:0271 Tammiste liivakarjäär
80901:001:0272 Surju metskond 48
62401:001:1122 Harutee mets P2
62401:001:1452 Kauba tn 4a
62401:001:0979 Harutee mets P3
62401:001:1414 Jaama mets P2
62516:001:0004
Tammiste ra udtee T2
62401:001:1053 Kauba tn 3
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1737 Surju metskond 50
62501:001:0988 Raba mets
80901:001:0272 Surju metskond 48
80901:001:0272 Surju metskond 48
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1737 Surju metskond 50
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62501:001:0010 Kauba tänav T1
62401:001:1290 Jaama mets
62401:001:1446 Jaama tn 4a
62401:001:1122 Harutee mets P2
62401:001:1441
Niidu tn 26
62501:001:0988 Raba mets
62517:050:0180 Niidu tn 17
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0002 Kauba tn 6a
Planeeritud müratõkkeseina
võimalik asukoht
12
62505:048:0004
Savi tänav
62517:064:0070
Ehitajate tee T1
Kodara
62501:001:0871
Kase tänav T1
N iid
u
62517:050:0032
Arukase tänav T2
Arukase
62401:001:1351 Rohu tn 144
Lauka
22g
Ra ba
Lauka tänav
5c
5b
6e
28c
29
Savi tn 34d Savi tn 34f
62504:063:0001
62505:070:0130 Savi tn 28a
62505:070:0140 Savi tn 28
62505:072:0170 Vana-Savi tn 2
62504:062:0200 Savi tn 22
62505:070:0210 Raba tn 39
62504:060:0220 Raba tn 28
62505:070:0220 Raba tn 37
62505:053:0360 Savi tn 30
62504:063:0330 Raba tn 34
62504:062:0320 Raba tn 30
62505:059:0300 Savi tn 24
62505:070:0410 Raba tn 35
62505:070:0400 Raba tn 33
62505:070:0390 Raba tn 31
62505:071:0510 Savi tn 36d
62505:071:0540 Savi tn 32
62504:062:0890 Raba tn 30a
62504:062:0900 Raba tn 28a
62505:059:0001 Savi tn 21
62505:059:0003 Raba tn 27
62505:070:0002 Savi tn 26
62505:048:0004 Savi tänav
62505:071:0003 Savi tn 34c
62505:071:0005 Savi tn 36a
62505:071:0007 Savi tn 36c
62 50
4: 06
2: 00
22
Ra ba
tä na
v T1
62504:062:0023 Raba tn 32
62505:070:0003 Savi tn 26a
62505:070:0004 Savi tn 26b
62505:070:0005 Raba tn 37a
62505:070:0006 Raba tn 39a
62505:070:0007 Raba tn 39b
62505:071:0008 Savi tn 38
62505:071:0010
Savi tn 34e 62505:071:0011
62505:071:0012
Lauka tänav T1
62505:070:0008 Lauka tn 7
62504:060:0080 Raba tänav T9
62505:070:0009 Raba tänav T10
62501:001:0029
62501:001:0024 Vana-Savi tn 2a62501:001:0026
Vana-Savi tn 2b
62501:001:0968 Lauka tn 6
62501:001:0878 Lauka tänav T2
62401:001:0147Raba tn 35y 62401:001:0360 Lauka tn 4
62504:063:0330 Raba tn 34
62401:001:1138 Lauka tn 9
Lauka62516:001:0005
Tammiste raudtee T3
S
N
W E
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Kruntide moodustamine
DP-3-10 1:2000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Pärnu linn Planeeritud ala piir Tori vald
Omavalitsuse piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Moodustatava ajutise krundi piir
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Perspektiivne raudtee jätk (telgjoon)
Perspektiivne RB põhitrassi raudtee ehitusprojekt
Krundi positsiooni number Pärnu linna territooriumil
Krundi positsiooni number Tori valla territooriumil
Ajutise krundi positsiooni number
Riigiomandisse jäävad krundid Rail Balticu põhitrassi, infrastruktuuri hoolduskeskuse ja nende rajatiste tarvis
Rail Balticu Pärnu kaubaterminali realiseerimiseks vajalikud krundid (Kruntide maakasutusõigusi detailplaneeringu realiseerimise esimeses etapis ei muudeta. Ala arendamiseks vajalikud muudatused, sh maakasutusõigustes, teostatakse kaubaterminali arendaja poolt järgmistes etappides.)
Avalikuks kasutamiseks määratud krundid antakse üle kohalikule omavalitsusele Riigiomandisse jäävad raudteemaa ning täiendavad äri- ja tootmismaa krundid
Eraomandisse jäävad krundid
1 1 1a
ALUSKAART: Maa-ameti hübriidkaart
S
N
W E
S
N
W E
Edasi vt väljavõtet Lauka tänavast
Lauka tänava väljavõte
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Pärnu linna territooriumil Planeeringu ala piir Tori valla territooriumil
Planeeringu ala piiri muudatusettepanek
Omavalitsuse piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir Pärnu linna territooriumil Moodustatava krundi piir Tori valla territooriumil
Olemasolev hoone
Planeeritud autoliikluse ala
Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 130318)
Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 130318)
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Perspektiivne lao- ja logistikapargi raudtee (telgjoon)
Perspektiivne raudtee jätk (telgjoon)
Perspektiivne RB põhitrassi raudtee ehitusprojekt
Planeeritud maapealne hoonestusala
Krundi positsiooni number Pärnu linna territooriumil
Krundi ehitusõigus Pärnu linna territooriumil
Krundi positsiooni number Tori valla territooriumil
Krundi ehitusõigus Tori valla territooriumil
TL Laohoone maa
TT Tootmismaa
TK Logistikakeskuse maa
LT Tee, tänav
LR Raudteemaa
HK Kaitsehaljastuse maa
Autode võimalik juurdepääs krundile
Tulemüüri vajadus
Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
Planeeritud kinnistusisese piirdeaia võimalik asukoht Asukoht täpsustub ehitusprojektis
Planeeritud tunneli võimalik asukoht Täpne asukoht ja pikkus täpsustuvad ehitusprojektis
Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala
Isikliku kasutusõigusega ala
Planeeritud allaehitusservituudiga ala
Gaasisõlme kaitsevöönd 25 m
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Olemasoleva tehnovõrguservituudiga ala
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja
Planeeritud müravalli võimalik asukoht
Planeeritud kraavi võimalik asukoht
Planeeritud tiigi võimalik asukoht
Likvideeritav olemasolev kraav
Planeeritud jalgraja võimalik asukoht
Kõrghaljastusega ala võimalik asukoht
Planeeritud ümbertõstetav maa-alune D-kat gaasitorustik
Puurkaev
Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Kalda piiranguvööndi piir 50 m
Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Veekaitsevööndi piir 10 m
Maaparandussüsteemi piirjoon
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Olemasolev vääriselupaik
Maakonna roheline võrgustik vastavalt Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule
Naaberplaneeringu ala piir
Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir
Naaberplaneeringu maapealne hoonestusala
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
EHITISEALUNE
PIND MAA-ALL EHITISEALUNE
P - hoones
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
EHITISEALUNE
PIND MAA-ALL EHITISEALUNE
P - hoones
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-3-11_Tingmärgid.dwg
Koostatud:Faili nimi: 22.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Tingmärgid
DP-3-11 1:2000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
PRK0004386 VEP161001 Likvideeritav puurkaev
N iid
u
Perspektiivne parkla
14 ,8
8, 5
6, 0 5,
9
4,0
5
28
30
62505:072:0170
Vana-Savi tn 2
62505:071:0510
Savi tn 36d 62505:072:0001
Niidu tn 24 62501:001:0029
Vana-Savi tn 4
62501:001:0024
Vana-Savi tn 2a
62501:001:0030
Vana-Savi tn 6
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62501:001:0968
Lauka tn 6
62401:001:1441 Niidu tn 26
Lauka 62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-2 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
N iid
u oj
a
PRK0004386
30 ,0
VEP161001
VEP161021
VEP161003
VEP161004
VEP160110
VEP161005
VEP161007
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
Likvideeritav puurkaev
VEP209734
N iid
u
TO RI VALD
PÄRNU LINN
Kaubaterminal
Kaubaterminal
Perspektiivne
Infrastruktuuri hoolduskeskus
parkla
sademevee puhvertiik
30 ,9
50,0
25,0 10,0
20,0
4, 1
22 ,4
8,5
5, 9
4,0
8, 0
29,8
4,0
29 ,1
8, 5
3, 0
36,0
ava 10,94 m
ava 10,30 m
ava 15,00 m20,0
4,0 8,0
85,0
50,0
G
G G
5
3
28
6
4
30
62517:050:0180
Niidu tn 17 62505:072:0001
Niidu tn 24
62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62501:001:0970
Lauka tn 8
62501:001:0988
Raba mets
80901:001:0272
Surju metskond 48
73001:008:1737
Surju metskond 50
62501:001:0988
Raba mets
80901:001:0272
Surju metskond 48
62401:001:1441 Niidu tn 26
62501:001:0988
Raba mets
Pi ka
nõ m
m e
m aa
pa ra
nd us
sü st
ee m
i m aa
-a la
Planeeritud müratõkkeseina võimalik asukoht
Lauka
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-3 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
S
N
W
E
Tu nn
el i a
va
B A
L L A
S T
I V
A R
U 5
0 0 0 m
²
< D
R - R
W
<
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
Kaubaterminal
Infrastruktuuri hoolduskeskus
Kaubaterminal
Perspektiivne tee
4, 0
4,04,0
4, 0
6,0
4, 0
6,0
4,0
8,0
4, 0
4, 0
4,0
4, 0
3, 0
8, 5
3,0
25 ,8
67,5
109,6
8, 9
32,0
28,1
ava 10,94 m
LPG3
LPG3
LPG3
LPG3
2
10
14
15
20
1
13
R20.00
62516:001:0690
Kauba tn 1
62516:001:0770
Kauba tn 10
62516:001:0760
Kauba tn 8
62516:001:0001
Kauba tn 6
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62516:001:0006
Tammiste raudtee T4
62516:001:0007
Tammiste raudtee T5
62516:001:0008
Tammiste raudtee T6
62516:001:0009
Kauba tänav T2
73001:008:1739
Surju metskond 49
62401:001:1122
Harutee mets P2 62401:001:1452
Kauba tn 4a
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1737
Surju m
etskond 50
62516:001:0002
Kauba tn 6a
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-4 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
Tu nn
el i a
va
Tu nn
el i a
va
<
D R - R W
<
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
7 .0 0
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
Ja ama
Ja am
a
Kauba
TORI V ALD
PÄRNU LINN
3 TORI VALD
PÄRNU LINN 8,5
67,5
109,6
25
24
23
22
26
Pikanõmme m aaparandussüsteemi m
aa-ala
62516:064:0610
Kauba tn 11
62516:001:0001
Kauba tn 6
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62516:001:0009
Kauba tänav T2
62501:001:0009
Jaama tänav T4
62 50
1: 00
1: 00
06 Ja
am a
tä na
v T3
73001:008:0601
Sepa
73001:008:0603
Männiku
73001:008:0954
Hermanni
73001:008:1355
Veskikaare tn 2
73001:008:1356
Veskikaare tn 3
73001:008:1357
Veskikaare tn 4
73001:008:1358
Veskikaare tn 5
73001:008:1359
Veskikaare tn 6 73001:008:1361
Veskikaare tn 8
73001:008:1373
Veskikaare tn 20
73001:008:1374
Veskikaare tn 21
73001:008:1376
Veskikaare tn 23
73001:008:1362
Veskikaare tn 9
73001:008:1363
Veskikaare tn 10 73001:008:1365
Veskikaare tn 12
73001:008:1366
Veskikaare tn 13
73001:008:1367
Veskikaare tn 1473001:008:1369
Veskikaare tn 16
73001:008:1371
Veskikaare tn 18
73001:008:1353
Veskikaare tänav
73001:008:1354
Veskikaare tn 1
73001:008:1385
Veskikaare tn 37
73001:008:1377
Veskikaare tn 24
73001:008:1378
Veskikaare tn 25
73001:008:1380
Veskikaare tn 27
73001:008:1381
Veskikaare tn 29
73001:008:1382
Veskikaare tn 31
73001:008:1388
Veski tn 2
73001:008:1389
Veski tn 3
73001:008:1390
Veski tn 4
73001:008:1392
Veski tn 6
73001:008:1393
Veski tn 7
73001:008:1394
Veski tn 9
73001:008:1396
Veski põik 73001:008:1397
Veski põik 1 73001:008:1398
Veski põik 2
73001:008:1383
Veskikaare tn 33
73001:008:1384
Veskikaare tn 35
73001:008:1399
Veski põik 373001:008:1400
Veski põik 4
73001:008:1387
Veski tn 1
73001:008:1395
Veski tn 11
73001:008:1391
Veski tn 5
73001:008:1375
Veskikaare tn 22
73001:008:1368
Veskikaare tn 15
73001:008:1360
Veskikaare tn 7
73001:008:1364
Veskikaare tn 11
73001:008:1379
Veskikaare tn 26
73001:008:1402
Nõlva tn 1
73001:008:1403
Nõlva tn 2
73001:008:1404
Nõlva tn 3
73001:008:1405
Nõlva tn 4
73001:008:1406
Nõlva tn 5
73001:008:1407
Nõlva tn 7
73001:008:1409
Nõlva põik 2
73001:008:1401
Nõlva tänav
73001:008:1386
Veski tä nav
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1973
Surju metskond 93
62401:001:1452
Kauba tn 4a
62401:001:1053
Kauba tn 3
62501:001:0010
Kauba tänav T1
62401:001:1446
Jaama tn 4a
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-5 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
<
7
.
0
0
7.00
sademevee puhvertiik
Kaubaterminal
Infrastruktuuri hoolduskeskus
TORI VALD
PÄRNU LINN
Perspektiivne tee
67,5
8, 9
24
23
1
62516:001:0690
Kauba tn 1
62516:001:0007
Tammiste raudtee T5
62516:001:0008
Tammiste raudtee T6
73001:008:0601
Sepa
73001:008:0603
Männiku
73001:008:0750
Möldrim etsa
73001:008:1739
Surju metskond 49
80901:001:0272
Surju metskond 48
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1737
Surju m
etskond 50
Perspektiivne juurdepääsutee RMK metsahooldusteöödeks
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-6 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
Tu nn
el i a
va
Tu nn
el i a
va
<
D R - R W
D R - R W
< <
D R - R W
<
<
< D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
<
< D R - R W
< <
D R - R W
<
<
D R - R W
<
< D R - R W
<
3.50
7.00
7
.
0
0
sademevee puhvertiik
Pe rs
pe kt
iiv ne
te e
4, 0
4,04,0 4,
0
6,0
4, 0
6,0
4,0
4, 0
4, 0
4,0
4, 0
4,0
4,0
8,0
4, 0
4, 0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
8,0
4,0
4, 0
4,0
4, 0
8,0
4,0
4,0
3, 0
8, 5
7,0
3,0
7,0
3,0
7,0
3,0
4,0
8,0 25
,8
109,6
2
7
8
10
9
11
14
18
15
16
17
20
22
21
13
19
R20.00
Lao-ja logistika park
62516:064:0660
Kauba tn 4
62516:001:0770
Kauba tn 10
62516:001:0190
Kauba tn 12
62516:001:0760
Kauba tn 8
62516:001:0001
Kauba tn 6
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62401:001:1129
Jaama mets P3
62516:001:0006
Tammiste raudtee T4
62516:001:0009
Kauba tänav T2
62401:001:1122
Harutee mets P2 62401:001:1452
Kauba tn 4a
62401:001:0979
Harutee mets P3
62401:001:1414
Jaama mets P2
62 51
6: 00
1: 00
04
Ta m
m is
te ra
ud te
e T2
62401:001:1290
62401:001:1122
Harutee mets P2
62516:001:0002
Kauba tn 6a
12
4,0
4, 0
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-7 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
Olemasolev kaubajaam
PRK0014363
Pa hk
oj a
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
7
.
0
0
Jaama
TORI VALD
PÄRNU LINN
8,5
23
73001:008:1104 Raudsepa
62516:001:0680 Jaama tn 4
62516:001:0670 Jaama tn 17
62501:001:0009 Jaama tänav T4
73001:008:0603 Männiku
73001:008:1041 Jaamataguse
73001:008:1973 Surju metskond 93
80901:001:0100 Lepa
73001:008:1739 Surju metskond 49
62401:001:1446 Jaama tn 4a
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-8 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
K ase
S avi
Vana-S avi
K ase
E hitajate tee
Niidu
4,1
5,9
8,53,0
G G
5
28
62505:046:9380
62517:050:0620
N iidu tn 13
62505:049:0230
Savi tn 44
62505:047:0260
Kase tn 10
62505:047:9500
Vana-Savi tn 11
62505:047:9530
Vana-Savi tn 7
62505:047:0310
N iidu tn 22a
62517:050:0180
N iidu tn 17
62505:049:0340
Savi tn 45
62505:048:0370
Kase tn 5a
62505:047:9480
N iidu tn 22
62505:049:0350
N iidu tn 20
62505:049:0380
Kodara tn 14
62505:049:0440
N iidu tn 18a 62505:049:0520
Kodara tn 12
62505:049:0001
Kodara tn 8
62505:046:0001
62517:050:0003
N iidu tn 9c
62517:050:0005
N iidu tn 11
62517:050:0007
Kase tn 9
62517:050:0015
62517:050:0016
Kase tn 16a
62505:049:0002
Kodara tn 7
62505:049:0003
Kodara tn 7a
62505:049:0004
Kodara tn 7b
62505:049:0005
Kodara tn 7c
62505:049:0006
Kodara tn 16
62505:072:0001
N iidu tn 24
62505:049:0007 Niidu tänav T6
62505:046:0003 K
ase tänav T2
62501:001:0015
Kase tn 8a
62501:001:0012
Kase tn 12
62501:001:0013
N iidu tn 22b
62501:001:0014
Vana-Savi tn 9
62501:001:0072 K
odara tänav
62501:001:0179
N iidu tn 9
62501:001:0180
N iidu tn 9a
62501:001:0062 Vana-S
avi tänav T2
62501:001:0770
Liblika tänav T4
62501:001:0689 Niidu tänav T7
62501:001:0690 Niidu tänav T8
62501:001:0841
N iidu tn 18c
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62401:001:0057
62517:050:0034 E
hitajate tee T13
62401:001:1441 N
iidu tn 26
62517:050:0180
N iidu tn 17
62505:048:0004 S
avi tänav
62505:048:0014 E
hitajate tee T14
K odara
62501:001:0871 K
ase tänav T1
Niidu
62517:050:0032 A
rukase tänav T2 A
rukase
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Eskiislahendus
DP-3-9 1:1000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Märkused: 1. Planeeritava ala koondplaani ning ehitusõiguste infot vt jooniselt DP-3 ja tingmärke vt jooniselt DP-3-11.
1 2
3 4
6
7
8 5
9
S
NW
E
8,0
10 ,5
Tu nn
el i a
va
Tu nn
el i a
va
B A
L L A
S T
I V
A R
U 5
0 0 0 m
²
Kase
Savi
Vana-Savi
Kase
Olemasolev k aubajaam
PRK0014363
N iid
u oj
a
Pah ko
ja
<
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
< <
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
< <
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
< <
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
<
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
< <
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
<
D R
- R
W
<
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
<
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
< D
R - R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
<
D R
- R
W
<
< D
R - R
W
<
5.50
3.50
7 .0
0
7
.
0
0
7.00
7
.
0
0
8.20
7.00
5.50
7.00
PRK0004386 50,0
PRK0019875
PRK0019828
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
sademevee puhvertiik
Likvideeritav puurkaev
sademevee puhvertiik
Arukase tänav
Ja ama
Ja am
a
Kauba
N iid
u tä
na v
Pe rs
pe kt
iiv ne
te e
Perspektiivne kergliiklustee
TO RI VALD
PÄRNU LINN
TORI V ALD
PÄRNU LINN
Kaubaterminal
Kaubaterminal
Infrastruktuuri hoolduskeskus
Kaubaterminal
3
2
Perspektiivne
TORI VALD
PÄRNU LINN
Infrastruktuuri hoolduskeskus
parkla
Perspektiivne tee
1sademevee puhvertiik
30 ,9
Perspektiivne
reoveepumpla
nr 1
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
VKLP
Ühendus ol.oleva
2xDN700/900
soojustoruga
LPSV
LPSV
LPSV
LPSV
LPSV LPSVLPSV
LPSV
LPSV
LPSV
LPSV
LPSV
Perspektiivne ühendus 50,0
25,0 10,0
20,0
4, 1
4, 0
4,04,0
4, 0
6,0
4, 0
6,0
4,0 4,
0
4, 0
4,0
4, 0
4,0
4,0
8,0
4, 0
4, 0
4,0
4,0
4,0
4,0
4,0
8,0
4,0
4, 0
4,0
4, 0
22 ,4
8,0
4,0
4,0
8,5
8,5
8, 5
3, 0
8, 5
7,0
3,0
7,0
3,0
7,0
3,0
4,0
5, 9
8,0
4,0
8, 0
29,8
4,0
25 ,8
67,5
109,6
8, 9
29 ,1
8, 5
3, 0
36,0
32,0
28,1
ava 10,94 m
ava 10,94 m
ava 10,30 m
ava 15,00 m20,0
4,0 8,0
85,0
Planeeritu d tra
foalajaam
(6/ 0.4kV tra fod kuni 2x1600 kVA,
kinnistute pos nr 7 kuni 18
elektrilii tumine alajaama
0.4kV seadmes)
Planeeritu d tra
foalajaam
(6/ 0.4kV tra fod kuni 2x1600 kVA,
kinnistute pos nr 1 ja 2
elektrilii tumine alajaama
0.4kV seadmes)
Planeeritu d tra
foalajaam
(6/ 0.4kV tra fod kuni 2x1600 kVA,
kinnistute pos nr 1 ja 2
elektrilii tumine alajaama
0.4kV seadmes)
Planeeritu d tra
foalajaam
(6/ 0.4kV tra fod kuni 2x1600 kVA,
kinnistute pos nr 5 ja 30
elektrilii tumine alajaama
0.4kV seadmes)
Planeeritu d
POS 7
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 8
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 9
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 10
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 11
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 13
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 14
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 15
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 18
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
POS 16
sideliitu mispunkt
Planeeritu d POS 17
sideliitu mispunkt
Planeeritu d
sideliitu mispunkt
Sidekaev
NDU-2061
Planeeritu d
jätkumuhvid
kp kaablitel
Planeeritu d POS 17 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=589kW
Pa=701kW
Pa=677kW
Planeeritu d POS 16 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Planeeritu d POS 15 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Planeeritu d POS 18 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=589kW
Planeeritu d POS 14 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=539kW
Planeeritu d POS 13 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga) Pa=485kW
Planeeritu d POS 11 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=514kW
Planeeritu d POS 10 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga) Pa=556kW
Planeeritu d POS 9 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=706kW
Planeeritu d POS 8 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=660kW
Pa=709kW
Planeeritu d POS 7 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Planeeritu d
POS 30
sideliitu mispunkt
Planeeritu d POS 30 liitu
miskilp
(liitu mispunkt Elektrile
vi OÜ 0.4kV
võrguga)
Pa=515kW
LPG3
LPG3
LPG3
LPG3 LPG3
LPG3
LPG3
LPG3
LPG3
LPG3
LPG3
LPG3
Ühendus ol.oleva
B-kategooria d200x18,2 mm
gaasitoruga
Ühendus ol.oleva
D-kategooria d273x6,3mm
mm gaasitoruga
Ühendus ol.oleva
D-kategooria d273x6,3mm
mm gaasitoruga
Ühendus ol.oleva
D-kategooria d273x6,3mm
mm gaasitoruga
Ühendus ol.oleva
D-kategooria d273x6,3mm
mm gaasitoruga
G
G G
5
3 2
7
8
10
9
11
14
18
15
16
17
27
25
24
23
20
22
1
26
28
21
13
19
6
4
30
R20.00
Lao-ja logistika park
73001:008:1104
Raudsepa
62505:048:0050
Savi tn 42
62505:046:9380
Liblika tn 18
62517:050:0620
Niidu tn 13
62516:064:0050
Kauba tn 2
62505:049:0230
Savi tn 44
62505:047:0260
Kase tn 10
62516:064:0610
Kauba tn 11
62505:047:9500
Vana-Savi tn 11
62505:046:9400
Vana-Savi tn 5
62505:047:9530
Vana-Savi tn 7
62516:001:0680
Jaama tn 4
62505:047:0310
Niidu tn 22a
62516:001:0690
Kauba tn 1
62516:001:0670
Jaama tn 17
62516:064:0660
Kauba tn 4
62517:050:0180
Niidu tn 17
62505:049:0340
Savi tn 45
62505:048:0370
Kase tn 5a
62505:047:9480
Niidu tn 22
62505:049:0350
Niidu tn 20
62516:001:0770
Kauba tn 10
62516:001:0190
Kauba tn 12
62505:049:0380
Kodara tn 14
62516:001:0760
Kauba tn 8
62505:049:0520
Kodara tn 12
62505:048:0560
Kodara tn 6
62517:050:0001
Kase tn 22
62505:049:0001
Kodara tn 8
62505:046:0001
Liblika tn 16
62517:050:0003
62517:050:0005
Niidu tn 11
62517:050:0007
Kase tn 9
62517:050:0015
Kase tn 16
62517:050:0016
Kase tn 16a
62517:050:0019
Kase tn 24
62517:050:0020
Kase tn 26
62517:050:0023
Arukase tn 9a
62517:050:0027
Arukase tn 3a 62517:050:0030
62517:050:0018
Kase tn 2062517:050:0017
Kase tn 18
62517:050:0008
Kase tn 11
62505:049:0003
Kodara tn 7a
62505:049:0004
Kodara tn 7b
62505:049:0006
Kodara tn 16
62516:001:0001
Kauba tn 6
62505:072:0001
Niidu tn 24
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62401:001:1129
Jaama mets P3
62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
62516:001:0006
Tammiste raudtee T4
62516:001:0007
Tammiste raudtee T5
62516:001:0008
Tammiste raudtee T6
62517:050:0033
Harutee mets
62516:001:0009
Kauba tänav T2
62505:046:0003 Kase tänav T2
62505:046:0002 Vana-Savi tänav T1
62501:001:0015
Kase tn 8a
62501:001:0009
Jaama tänav T4
62501:001:0012
Kase tn 12
62501:001:0013
Niidu tn 22b62501:001:0014
Vana-Savi tn 9
62 50
1: 00
1: 00
06 Ja
am a
tä na
v T3
62501:001:0072
62501:001:0029
Vana-Savi tn 4
62501:001:0030
Vana-Savi tn 6
62501:001:0062 Vana-Savi tänav T2
62501:001:0770
Liblika tänav T4
62 50
1: 00
1: 06
89 N
iid u
tä na
v T7
62 50
1: 00
1: 06
90 N
iid u
tä na
v T8
62501:001:0860
Kase tn 13 62501:001:0861
Kase tn 15 62501:001:0862
Kase tn 17
62501:001:0863
Arukase tn 1
62501:001:0864
Arukase tn 2
62501:001:0867
Arukase tänav T1
62501:001:0868
Arukase tänav T3
62501:001:0871
Kase tänav T1
62501:001:0872
Kase tänav T5
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62501:001:0970
Lauka tn 8
62501:001:0988
Raba mets
62401:001:0057
Liblika tn 20
73001:008:0150
Nurga
73001:008:0072
Kaksoja
73001:008:0556
Surju metskond 12
73001:008:0601
Sepa
73001:008:0603
Männiku
73001:008:0018
73001:008:0022
Torma
73001:008:0750
Möldrim etsa
73001:008:0954
Hermanni
73001:008:1041
Jaamataguse
73001:008:1355
Veskikaare tn 2
73001:008:1356
Veskikaare tn 3
73001:008:1357
Veskikaare tn 4
73001:008:1358
Veskikaare tn 5
73001:008:1359
Veskikaare tn 6 73001:008:1361
Veskikaare tn 8
73001:008:1373
Veskikaare tn 20
73001:008:1374
Veskikaare tn 21
73001:008:1376
Veskikaare tn 23
73001:008:1362
Veskikaare tn 9
73001:008:1363
Veskikaare tn 10 73001:008:1365
Veskikaare tn 12
73001:008:1366
Veskikaare tn 13
73001:008:1367
Veskikaare tn 1473001:008:1369
Veskikaare tn 16
73001:008:1370
Veskikaare tn 17
73001:008:1371
Veskikaare tn 18
73001:008:1372
Veskikaare tn 19
73001:008:1353
Veskikaare tänav
73001:008:1354
Veskikaare tn 1
73001:008:1385
Veskikaare tn 37
73001:008:1377
Veskikaare tn 24
73001:008:1378
Veskikaare tn 25
73001:008:1380
Veskikaare tn 27
73001:008:1381
Veskikaare tn 29
73001:008:1382
Veskikaare tn 31
73001:008:1388
Veski tn 2
73001:008:1389
Veski tn 3
73001:008:1390
Veski tn 4
73001:008:1392
Veski tn 6
73001:008:1393
Veski tn 7
73001:008:1394
Veski tn 9
73001:008:1396
Veski põik 73001:008:1397
Veski põik 1 73001:008:1398
Veski põik 2
73001:008:1383
Veskikaare tn 33
73001:008:1384
Veskikaare tn 35
73001:008:1399
Veski põik 373001:008:1400
Veski põik 4
73001:008:1387
Veski tn 1
73001:008:1395
Veski tn 11
73001:008:1391
Veski tn 5
73001:008:1375
Veskikaare tn 22
73001:008:1368
Veskikaare tn 15
73001:008:1360
Veskikaare tn 7
73001:008:1364
Veskikaare tn 11
73001:008:1379
Veskikaare tn 26
73001:008:1402
Nõlva tn 1
73001:008:1403
Nõlva tn 2
73001:008:1404
Nõlva tn 3
73001:008:1405
Nõlva tn 4
73001:008:1406
Nõlva tn 5
73001:008:1407
Nõlva tn 7
73001:008:1408
Nõlva põik 1
73001:008:1409
Nõlva põik 2
73001:008:1410
Nõlva põik 3
73001:008:1411
Nõlva põik 4
73001:008:1401
Nõlva tänav
73001:008:1386
Veski tä nav
73001:008:1598
Niitema
73001:008:1669
Möldri
73001:008:1670
Uue-Möldri
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1973
Surju metskond 93
80901:001:0100
Lepa
80901:001:0271
Tammiste liiv akarjäär
80901:001:0272
Surju metskond 48
62401:001:1122
Harutee mets P2 62401:001:1452
Kauba tn 4a
62401:001:0979
Harutee mets P3
62401:001:1414
Jaama mets P2
62 51
6: 00
1: 00
04
Ta m
m is
te ra
ud te
e T2
62401:001:1053
Kauba tn 3
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1737
Surju metskond 50
62501:001:0988
Raba mets
80901:001:0272
Surju metskond 48
80901:001:0272
Surju metskond 48
73001:008:1739
Surju metskond 49
73001:008:1737
Surju m etskond 50
62501:001:0010
Kauba tänav T1
62401:001:1290
Jaama mets
62401:001:1446
Jaama tn 4a
62401:001:1122
Harutee mets P2
62401:001:1441 Niidu tn 26
62501:001:0988
Raba mets
62517:050:0180
Niidu tn 17
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62516:001:0003
Tammiste raudtee T1
62516:001:0002
Kauba tn 6a
Planeeritud müratõkkeseina võimalik asukoht
Perspektiivne juurdepääsutee RMK metsahooldusteöödeks
12
62505:048:0004Savi tänav
Kodara
62501:001:0871 Kase tänav T1
Lauka
PLANEERITUD ALAJAAM
MILLEKS ON METSAKOMBINAADI ALAJAAMA EPT10KV FIIDRI ALAJAAMADEPLANEERITUD KAABELLIIN KP3 PLANEERITUD ALAJAAMA TOITEPUNKTI,
NR. 142 MINERAALI JA NR 207 UTIILI VAHELINE KAABELLIIN
Vkas=250M3 TULETÕRJEVEEHOIDLA
R ab
a
Lauka tänav
Ühendus ol.oleva
2xDN700/900
soojustoruga
Perspektiivne ühendus
14 ,8 14
,5
8, 5
3, 0
8, 5
3, 0
8, 5 6,
0
5, 9 5,
9776 775
673
Planeeritu d tra
foalajaam
(6/ 0.4kV tra fod kuni 2x1600 kVA,
kinnistu pos nr 5 elektrilii tumine
alajaama 0.4kV seadmes)
D-kategooria d273x6,3mm
5
28
29
Savi tn 34d
Savi tn 34f
62504:063:0001
62505:046:9430
Kase tn 2
62505:072:0170
Vana-Savi tn 2
62505:070:0210
Raba tn 39
62505:070:0220
Raba tn 37 62505:046:9400
Vana-Savi tn 5
62504:063:0330
Raba tn 34
62505:047:9530
Vana-Savi tn 7
62504:062:0320
Raba tn 30
62505:046:0420
Vana-Savi tn 1
62505:071:0510
Savi tn 36d
62504:062:0890
Raba tn 30a 62505:071:0003
Savi tn 34c
62505:071:0005
Savi tn 36a
62505:071:0007
Savi tn 36c
62 50
4: 06
2: 00
22 R
ab a
tä na
v T1
62504:062:0023
Raba tn 32
62505:070:0005
Raba tn 37a
62505:070:0006
Raba tn 39a
62505:071:0008
Savi tn 38
62505:072:0001
Niidu tn 24
62505:071:0010
62505:071:0012
Lauka tänav T1
62505:070:0008
Lauka tn 7
62504:060:0080
Raba tänav T9
62505:070:0009
Raba tänav T10 62505:046:0002 Vana-Savi tänav T1
62501:001:0014
Vana-Savi tn 9
62501:001:0029
Vana-Savi tn 4
62501:001:0024
Vana-Savi tn 2a
62501:001:0026
Vana-Savi tn 2b
62501:001:0030
Vana-Savi tn 6
62501:001:0178
Kase tn 2a
62501:001:0770
Liblika tänav T4
62501:001:0969 Lauka tänav T3
62501:001:0968
Lauka tn 6
62501:001:0878
Lauka tänav T2
62401:001:0147
62401:001:0360
Lauka tn 4
62401:001:0057
Liblika tn 20
62504:063:0330
Raba tn 34
62401:001:1441 Niidu tn 26
62401:001:1138
Lauka tn 9
Lauka 62516:001:0005 Tammiste raudtee T3
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Tehnovõrkude koondplaan
DP-4 1:2000
Projektijuht V. Rakaselg
Projekteerija N. Kovtunova
Projekteerija R. Mets
Projekteerija M. Sagdajeva
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Pärnu linna territooriumil Planeeringu ala piir Tori valla territooriumil
Omavalitsuse piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Moodustatava krundi piir Tori valla territooriumil
Planeeritud autoliikluse ala
Naaberplaneeringus planeeritud autoliikluse ala
Projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 130318)
Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Naaberplaneeringus planeeritud kergliikluse ala
Projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt Klotoid OÜ tööle nr 130318)
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Perspektiivne lao- ja logistikapargi raudtee (telgjoon)
Perspektiivne raudtee jätk (telgjoon)
Perspektiivne RB põhitrassi raudtee ehitusprojekt
Planeeritud maapealne hoonestusala
Krundi positsiooni number Pärnu linna territooriumil
Krundi positsiooni number Tori valla territooriumil
Autode võimalik juurdepääs krundile
Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
Planeeritud kinnistusisese piirdeaia võimalik asukoht Asukoht täpsustub ehitusprojektis
Kõrghaljastusega ala võimalik asukoht
Planeeritud müravalli võimalik asukoht
Planeeritud kraavi võimalik asukoht
Planeeritud tiigi võimalik asukoht
Likvideeritav olemasolev kraav
Planeeritud tunneli võimalik asukoht Täpne asukoht ja pikkus täpsustuvad ehitusprojektis
Gaasisõlme kaitsevöönd 25 m
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja
Raudtee kaitsevööndi piir 30 m rööpme teljest
Puurkaev
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Kalda piiranguvööndi piir 50 m
Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Veekaitsevööndi piir 10 m
Olemasolev veetoru
Olemasolev reovee kanalisatsioonitoru
Olemasolev sademevee kanalisatsioonitoru
Olemasolev dreenitoru
Olemasolev gaasitoru
Olemasolev soojatoru
Olemasolev sidekanalisatsioon
Olemasolev keskpinge kaabel
Olemasolev madalpinge kaabel
Planeeritud soojustorustik
Planeeritud kaitsehülss torustikule
Perspektiivne maa-alune kaugküttetorustik
Planeeritud ümbertõstetav maa-alune D-kat (üle 16 bar) gaasitorustik
Planeeritud gaasitoru
Planeeritud veetoru
Planeeritud tuletõrje veetoru
Planeeritud reoveekanalisatsioonitoru
Planeeritud kanalisatsiooni survetoru
Planeeritud tänavavalgustuse kaablikoridor
Planeeritud sidekanalisatsioon (Kehtiva detailplaneeringu ID nr 4013 tehnovõrgu lahenduse muudatus) Planeereitud madalpinge kaabelliin, x-kaablite arv (Kehtiva detailplaneeringu ID nr 4013 tehnovõrgu lahenduse muudatus)
Planeeritud keskpinge kaabelliin, x-kaablite arv
Planeeritud madalpinge kaablikoridor
Planeeritud sidekanalisatsioon
Planeeritud jaotuskilp
Planeeritud mõõtekilp
Planeeritud välisvalgustuse (või muu) lülituskilp
Likvideeritav madalpinge kaabelliin
Varem planeeritud tehnovõrgud AS Edelaraudtee kinnistust Raba tn 30 läänepoolse piirini ja Savi tn 28a kinnistuga külgneva ala detailplaneering, ID nr 4013
1 1
S
N
W
E
Eritasandilise ristumise võimalik asukoht (kergliiklusele)
Märkused: 1. Tehnovõrkude paigutus on põhimõtteling ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis.
S
N
W
E
S
N
W
E
Edasi vt väljavõtet Lauka tänavast
Lauka tänava väljavõte
Tu nn
el i a
va
Tu nn
eli av
a
Kase
Savi
Vana-Savi
Kase
Olemasolev kaubajaam
PRK0014363
Niid u
oj a
Pa hk
oj a
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
<
D
R
-
R
W
<
3
.
5
0
7
.
0
0
7
.
0
0
7
.
0
0
7 . 0 0
7
.
0
0
7
.
0
0
8
.
2
0
7
.
0
0
5
.
5
0
7
.
0
0
PRK0004386
50,0
PRK0019875
PRK0019828
VEP161001
VEP161021
VEP161003
VEP161004
VEP160110
VEP161012
VEP161005
VEP161007
VEP161009
VEP161008
VEP161006
Likvideeritav puurkaev
VEP209734
Ehitajate tee
Arukase tänav
Jaama
Ja am
a
Kauba
N iid
u tä
na v
Perspektiivne tee
Perspektiivne kergliiklustee
TO R
I VA LD
P Ä
R N
U LIN
N
TORI VALD
PÄRNU LINN
3
2
Perspektiivne
TORI VALD
PÄRNU LINN
parkla
Perspektiivne tee1
776
775
7109
7777
800
539
789
670
112
708
10012
14
791
320
304
9023
537
790
50,0
10,0
5
3
2
7
8 10
9 11 14
18
15
16
17
27
25
24
23
20
22
1
26
28
21
13
19
6
4 30
R20.00
73001:008:1104 Raudsepa
Savi tn 34d Savi tn 34f
62505:071:0013
62504:063:0001
62517:051:0191
62517:064:0073
Pikanõmme maaparandussüsteemi maa-ala
62505:059:0020 Lina tn 20
62505:048:0010 Kase tn 3
62505:059:0040 Lina tn 24
62505:048:0050 Savi tn 42
62505:046:9340 Kase tn 4
62505:046:9380 Liblika tn 18
62505:053:0080 Lina tn 33
62505:048:1440 Kase tn 1
62505:046:9430 Kase tn 2
62505:070:0130 Savi tn 28a
62505:070:0140 Savi tn 28
62505:059:0160 Lina tn 20a
62505:053:0100 Savi tn 35
62505:053:0110 Savi tn 35a
62505:048:0180 Kodara tn 1
62505:072:0170 Vana-Savi tn 2
62517:050:0620 Niidu tn 13
62516:064:0050 Kauba tn 2
62505:049:0230 Savi tn 44
62517:051:0060 62517:051:0070 Rohu tn 156d
62517:051:0080 Rohu tn 156e
62505:070:0220 Raba tn 37
62505:047:0260 Kase tn 10
62505:053:0360 Savi tn 30
62516:064:0610 Kauba tn 11
62506:052:2690 Niidu tn 18b
62505:047:9500 Vana-Savi tn 11
62505:046:0270 Kase tn 6
62505:046:9400 Vana-Savi tn 5
62504:063:0330 Raba tn 34
62505:047:9530 Vana-Savi tn 7
62516:001:0680 Jaama tn 4
62505:053:0290 Savi tn 33
62505:059:0300 Savi tn 24
62505:047:0310 Niidu tn 22a
62506:052:3020 Liblika tn 3e
62516:001:0690 Kauba tn 1
62516:001:0670 Jaama tn 17
62516:064:0660 Kauba tn 4
62517:050:0180 Niidu tn 17
62505:046:0420 Vana-Savi tn 1
62505:049:0340 Savi tn 45
62505:048:0370 Kase tn 5a
62505:047:9480 Niidu tn 22
62505:070:0410 Raba tn 35
62505:070:0400
62505:070:0390 Raba tn 31
62505:049:0350 Niidu tn 20
62516:001:0770 Kauba tn 10
62516:001:0190 Kauba tn 12
62505:071:0460 Savi tn 34
62505:071:0510 Savi tn 36d
62505:049:0380 Kodara tn 14
62516:001:0760 Kauba tn 8
62505:071:0540 Savi tn 32
62505:049:0440 Niidu tn 18a
62505:049:0520 Kodara tn 12
62505:048:0560 Kodara tn 6
62505:048:0570 Savi tn 40
62517:050:0001 Kase tn 22
62505:049:0001 Kodara tn 8
62505:048:0001 Savi tn 37
62505:048:0002 Savi tn 39
62505:046:0001 Liblika tn 16
62505:059:0002 Savi tn 23
62505:070:0002 Savi tn 26
62505:053:0003 Lina tn 31a
62505:048:0004 Savi tänav
62517:050:0003 Niidu tn 9c
62517:050:0004 Niidu tn 9b
62517:050:0005 Niidu tn 11
62517:050:0007 Kase tn 9
62505:071:0002 Savi tn 34b
62505:071:0003 Savi tn 34c
62505:071:0004 Savi tn 36
62505:071:0005 Savi tn 36a
62505:071:0006 Savi tn 36b
62505:071:0007 Savi tn 36c
62505:070:0003 Savi tn 26a
62505:070:0004 Savi tn 26b
62505:070:0005 Raba tn 37a
62505:070:0006 Raba tn 39a
62505:070:0007 Raba tn 39b
62517:050:0015 Kase tn 16
62517:050:0016 Kase tn 16a
62517:050:0019 Kase tn 24
62517:050:0020 Kase tn 26
62517:050:0022 Arukase tn 9
62517:050:0023 Arukase tn 9a
62517:050:0024 Arukase tn 7
62517:050:0025 Arukase tn 7a
62517:050:0026 Arukase tn 5
62517:050:0027 Arukase tn 3a
62517:050:0030
Arukase tänav T2
62517:050:0018 Kase tn 20
62517:050:0017 Kase tn 18
62517:050:0008 Kase tn 11
62505:049:0002 Kodara tn 7
62505:049:0003 Kodara tn 7a
62505:049:0004 Kodara tn 7b
62505:049:0005 Kodara tn 7c
62505:071:0008 Savi tn 38
62505:049:0006 Kodara tn 16
62505:048:0005 Kodara tn 3
62505:048:0009 Välja tn 3
62505:048:0011 Välja tn 5
62505:048:0006 Kodara tn 5
62505:048:0012 Välja tn 7
62505:048:0013 Välja tänav
62505:048:0007 Välja tn 1a
62505:048:0008 Välja tn 1
62505:059:0008 Lina tn 22a
62505:059:0009 Savi tn 29
62505:059:0007 Lina tn 22
62516:001:0001 Kauba tn 6
62517:050:0032 Kibuvitsa tänav T2
62505:072:0001 Niidu tn 24
62505:071:0009 Savi tn 34a
62505:071:0010
Savi tn 34e 62505:071:0011
62505:071:0012
Savi tänav T2
Lauka tänav T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62401:001:1129 Jaama mets P3
62516:001:0005
Tammiste raudtee T3
62516:001:0006 Tammiste raudtee T4
62516:001:0007 Tammiste raudtee T5
62516:001:0008 Tammiste raudtee T6
62505:053:0005 Lina tn 31
62517:050:0033 Harutee mets
62505:070:0008 Lauka tn 7
62504:060:0080 Raba tänav T9
62505:070:0009 Raba tänav T10
Ehitajate tee T8
62 50
6: 05
2: 00
03
N iid
u tä
na v
T5
62 50
5: 04
9: 00
07
N iid
u tä
na v
T6
Ehitajate tee T12
62505:048:0014
Ehitajate tee T14
62506:054:0002
Ehitajate tee T7
62517:050:0034 Ehitajate tee T13
62516:001:0009 Kauba tänav T2
62505:046:0003
Kase tänav T2
62505:046:0004 Kase tänav T3
62505:046:0002
Vana-Savi tänav T1
62501:001:0015 Kase tn 8a
62501:001:0009 Jaama tänav T4
62501:001:0012 Kase tn 12
62501:001:0013 Niidu tn 22b
62501:001:0014 Vana-Savi tn 9
62 50
1: 00
1: 00
06
Ja am
a tä
na v T
3
62501:001:0025 Savi tn 38a
62501:001:0027 Savi tn 38b
62501:001:0028 Savi tn 38c
62501:001:0072
Kodara tänav
62501:001:0029 Vana-Savi tn 4
62501:001:0024 Vana-Savi tn 2a62501:001:0026
Vana-Savi tn 2b
62501:001:0030 Vana-Savi tn 6
62501:001:0179 Niidu tn 9 62501:001:0180
Niidu tn 9a 62501:001:0181 Niidu tn 11b
62501:001:0062
Vana-Savi tänav T2
62501:001:0324
62501:001:0178 Kase tn 2a
62501:001:0513
Välja tn 3y
62501:001:0340 Lina tn 18
62501:001:0342 Ristiku tn 1y
62501:001:0731 Lina tänav T5
62501:001:0770 Liblika tänav T4
62 50
1: 00
1: 06
89
N iid
u tä
na v
T7
62 50
1: 00
1: 06
90
N iid
u tä
na v
T8
62501:001:0774 Savi tänav T5
62501:001:0692 Ristiku tänav T2
62501:001:0860 Kase tn 13
62501:001:0861 Kase tn 15
62501:001:0862 Kase tn 17
62501:001:0863 Arukase tn 1
62501:001:0864 Arukase tn 2
62501:001:0865 Arukase tn 3
62501:001:0866 Niidu tn 11a
62501:001:0867 Arukase tänav T1
62501:001:0868 Arukase tänav T3
62501:001:0869 Arukase tänav T4
62501:001:0870 Ristiku tänav T1
62501:001:0871 Kase tänav T1
62501:001:0872 Kase tänav T5
62501:001:0841 Niidu tn 18c
62501:001:0969
Lauka tänav T3
62501:001:0968 Lauka tn 6
62501:001:0970 Lauka tn 8
62 50
1: 00
1: 09
36
Ka se
tä na
v T4
62501:001:0882 Lina tänav T6
62401:001:0147Raba tn 35y
62401:001:0455Lina tn 27
62401:001:0360 Lauka tn 4
62501:001:0988 Raba mets
62401:001:0057Liblika tn 20
73001:008:0150Nurga
73001:008:0072 Kaksoja
73001:008:0556 Surju metskond 12
73001:008:0601 Sepa
73001:008:0603 Männiku
73001:008:0750 Möldrimetsa
73001:008:0954 Hermanni
73001:008:1041 Jaamataguse
73001:008:1355 Veskikaare tn 2
73001:008:1356 Veskikaare tn 3
73001:008:1357 Veskikaare tn 4
73001:008:1358 Veskikaare tn 5
73001:008:1359 Veskikaare tn 6
73001:008:1361 Veskikaare tn 8
73001:008:1373 Veskikaare tn 20
73001:008:1374 Veskikaare tn 21
73001:008:1376 Veskikaare tn 23
73001:008:1362 Veskikaare tn 9
73001:008:1363 Veskikaare tn 10 73001:008:1365
Veskikaare tn 12
73001:008:1366 Veskikaare tn 13
73001:008:1367 Veskikaare tn 14 73001:008:1369
Veskikaare tn 16
73001:008:1370 Veskikaare tn 17
73001:008:1371 Veskikaare tn 18
73001:008:1372 Veskikaare tn 19
73001:008:1353 Veskikaare tänav
73001:008:1354 Veskikaare tn 1
73001:008:1385 Veskikaare tn 37
73001:008:1377 Veskikaare tn 24
73001:008:1378 Veskikaare tn 25
73001:008:1380 Veskikaare tn 27
73001:008:1381 Veskikaare tn 29
73001:008:1382 Veskikaare tn 31
73001:008:1388 Veski tn 2
73001:008:1389 Veski tn 3
73001:008:1390 Veski tn 4
73001:008:1392 Veski tn 6
73001:008:1393 Veski tn 7 73001:008:1394
Veski tn 9
73001:008:1396 Veski põik
73001:008:1397 Veski põik 1
73001:008:1398 Veski põik 2
73001:008:1383 Veskikaare tn 33
73001:008:1384 Veskikaare tn 35
73001:008:1399 Veski põik 3
73001:008:1400 Veski põik 4
73001:008:1387 Veski tn 1
73001:008:1395 Veski tn 11
73001:008:1391 Veski tn 5
73001:008:1375 Veskikaare tn 22
73001:008:1368 Veskikaare tn 15
73001:008:1360 Veskikaare tn 7
73001:008:1364 Veskikaare tn 11
73001:008:1379 Veskikaare tn 26
73001:008:1402 Nõlva tn 1
73001:008:1403 Nõlva tn 2
73001:008:1404 Nõlva tn 3
73001:008:1405 Nõlva tn 4
73001:008:1406 Nõlva tn 5
73001:008:1407 Nõlva tn 7
73001:008:1408 Nõlva põik 1
73001:008:1409 Nõlva põik 2
73001:008:1410 Nõlva põik 3
73001:008:1411 Nõlva põik 4
73001:008:1401 Nõlva tänav
73001:008:1386 Veski tänav
73001:008:1598 Niitema
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1973 Surju metskond 93
80901:001:0100 Lepa
80901:001:0271 Tammiste liivakarjäär
80901:001:0272 Surju metskond 48
62401:001:1122 Harutee mets P2
62401:001:1452 Kauba tn 4a
62401:001:0979 Harutee mets P3
62401:001:1414 Jaama mets P2
62516:001:0004
Tammiste ra udtee T2
62401:001:1053 Kauba tn 3
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1737 Surju metskond 50
62501:001:0988 Raba mets
80901:001:0272 Surju metskond 48
80901:001:0272 Surju metskond 48
73001:008:1739 Surju metskond 49
73001:008:1737 Surju metskond 50
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62501:001:0010 Kauba tänav T1
62401:001:1290 Jaama mets
62401:001:1446 Jaama tn 4a
62401:001:1122 Harutee mets P2
62401:001:1441
Niidu tn 26
62401:001:1138 Lauka tn 9
62501:001:0988 Raba mets
62517:050:0180 Niidu tn 17
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0003 Tammiste raudtee T1
62516:001:0002 Kauba tn 6a
Pika nõmme m
aaparanduss üste
emi m aa-ala
Planeeritud müratõkkeseina
võimalik asukoht
Perspektiivne juurdepääsutee RMK
metsahooldusteöödeks
12
62505:048:0004
Savi tänav
62505:048:0014
Ehitajate tee T14
62517:064:0070
Ehitajate tee T1
Kodara
62501:001:0871
Kase tänav T1
N iid
u
62517:050:0032
Arukase tänav T2 Liblika tn 3d
62506:052:2980 Liblika tn 3
Arukase
Li bi
lik a
62401:001:1351 Rohu tn 144
N iid
u
Lauka
Lauka
62516:001:0005
Tammiste raudtee T3
R ab
a
Lauka tänav 775 673
62504:063:0001
62505:070:0210
Raba tn 39
62504:063:0330
Raba tn 34
62504:062:0320
Raba tn 30
62 50
4: 06
2: 00
22 R
ab a
tä na
v T1
62504:062:0023
Raba tn 32 62505:070:0006
Raba tn 39a
Lauka tänav T1
62505:070:0008
Lauka tn 7
62501:001:0878
Lauka tänav T2
62401:001:0360
Lauka tn 4
62504:063:0330
Raba tn 34
62401:001:1138
Lauka tn 9
S
N
W E
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 20.10.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Servituutide plaan
DP-4-1 1:2000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
TINGMÄRGID Planeeritud ala piir Pärnu linna territooriumil Planeeringu ala piir Tori valla territooriumil
Planeeringu ala piiri muudatusettepanek
Omavalitsuse piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Moodustatava krundi piir Tori valla territooriumil
Olemasolev hoone
Olemasolev autoliikluse ala
Perspektiivne Rail Baltic raudtee põhitrassi võimalik asukoht
Perspektiivne lao- ja logistikapargi raudtee (telgjoon)
Planeeritud maapealne hoonestusala
Krundi positsiooni number Pärnu linna territooriumil
Krundi positsiooni number Tori valla territooriumil
Puurkaev
Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m
Gaasisõlme kaitsevöönd 25 m
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Alajaama kaitsevöönd 2 m
Olemasoleva tehnovõrguservituudiga ala
Planeeritud piirdeaia võimalik asukoht
Planeeritud kinnistusisese piirdeaia võimalik asukoht Asukoht täpsustub ehitusprojektis Planeeritud tunneli võimalik asukoht Täpne asukoht ja pikkus täpsustuvad ehitusprojektis
Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala
Isikliku kasutusõigusega ala
Planeeritud allaehitusservituudiga ala
Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja
Kalda piiranguvööndi piir 50 m
Kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Veekaitsevööndi piir 10 m
Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Maaparandussüsteemi piirjoon
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Olemasolev vääriselupaik
Planeeritud müravalli võimalik asukoht
Planeeritud kraavi võimalik asukoht
Planeeritud tiigi võimalik asukoht
Likvideeritav olemasolev kraav
Naaberplaneeringu ala piir
Naaberplaneeringus moodustatud krundi piir
Naaberplaneeringu maapealne hoonestusala
1 1
Edasi vt väljavõtet Lauka tänavast
Lauka tänava väljavõte
Ehitajate tee
N iid
u tn
Savi tn
Kase tn
Ja am
a tn
Papiniidu silla alt max kõrgus 4,3m
Tammiste tee
Veskikaare tn
Kauba tn
TINGMÄRGID Ehitustranspordi marsruut 1
Materjalide ladu
Planeeritud kergliiklustee
Planeeringuala Pärnu linn
Planeeringuala Tori vald
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-5_ehitusaegne_liiklusskeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Liiklusskeem Etapp 1
DP-5-1 1:5000
Projektijuht V. Rakaselg
Projekteerija R. Rüütel
A SKAART: Maa-ameti orto oto 2021.
Lauka tn
Ehitajate tee
N iid
u tn
Savi tn
Kase tn
Ja am
a tn
Papiniidu silla alt max kõrgus 4,3m
Tammiste tee
Veskikaare tn
Kauba tn
TINGMÄRGID Ehitustranspordi marsruut 1 - materjalide väljavedu
Ehitustranspordi marsruut 1 tunnelis
Ehitustranspordi marsruut 2 - tühjade veokite liikumiseks
Hoolduskeskuse ala
Materjalide ladu
Planeeritud kergliiklustee
Planeeringuala Pärnu linn
Planeeringuala Tori vald
Perspektiivne RB põhitrassi raudtee ehitusprojekt
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Likvideeritav tee
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-5_ehitusaegne_liiklusskeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Liiklusskeem Etapp 2
DP-5-2 1:5000
Projektijuht V. Rakaselg
Projekteerija R. Rüütel
AL SKAART: Maa-ameti orto oto 2021.
Lauka tn
Perspektiiv se
ühenduse suund
111
135
Niidu tn ja Lauka tn - 1+1 sõiduradadega tänavad, millel on täiendavad pöörderajad ristmikel ja suurema liikluskoormusega mahasõitudel. Lisaks on kergliiklustee tänava ühel küljel
Ehitajate tee
N iid
u tn
R ab
a tn
Ta llin
na m
nt
Savi tn
Kase tn
Tu is
u tn
Ja am
a tn
Li na
tn
Papiniidu silla alt max kõrgus 4,3m
Tammiste tee
Veskikaare tn
Kauba tn
TINGMÄRGID Planeeritud avalik sõidutee
Planeeritud sõidutee tunneli võimalik asukoht
Planeeritud kergliiklustee
Planeeritud kergliiklustee tunnelis
Rekonstrueeritav tänav
Perspektiivne sõidutee
Olemasolev avalik sõidutee
Perspektiivne kergliiklustee
Varem projekteeritud avalik sõidutee
Planeeringuala Pärnu linn
Planeeringuala Tori vald
Perspektiivne RB põhitrassi raudtee ehitusprojekt
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Likvideeritav tee
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-5_ehitusaegne_liiklusskeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Liiklusskeem Etapp 3
DP-5-3 1:5000
Projektijuht V. Rakaselg
Projekteerija R. Rüütel
AL SKAART: Maa-ameti orto oto 2021.
35
7
V4 V1
V1 V21
V3
V2 FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
Lusf = 785m
Lusf = 785m
Lusf = 1015m
Lusf = 1130m Lusf = 1060m
Lusf = 1075m 9
10
V1 8
AL=879.69
AL=20.00
AL=758.97
AL=1110.19
V7
62517:051:0191
62517:064:0073
62505:048:0010
Kase tn 3
62505:048:0050
Savi tn 42
62505:046:9340
Kase tn 4
62505:046:9380
Liblika tn 18
62505:048:1440
Kase tn 1
62505:046:9430
Kase tn 2
62505:048:0180
Kodara tn 1
62505:072:0170
Vana-Savi tn 2
62517:050:0620
Niidu tn 13
62505:049:0230
Savi tn 44
62517:051:0060
62517:051:0070
Rohu tn 156d62517:051:0080
Rohu tn 156e
62505:047:0260
Kase tn 10
62506:052:2690
Niidu tn 18b
62505:047:9500
Vana-Savi tn 11
62505:046:0270
Kase tn 6
62505:046:9400
Vana-Savi tn 5
62505:047:9530
Vana-Savi tn 7
62505:047:0310
Niidu tn 22a
62506:052:3020
Liblika tn 3e
62517:050:0180
Niidu tn 17
62505:046:0420
Vana-Savi tn 1
62505:049:0340
Savi tn 45
62505:048:0370
Kase tn 5a
62505:047:9480
Niidu tn 22
62505:049:0350
Niidu tn 20
62516:001:0770
Kauba tn 10
62516:001:0190
Kauba tn 12
62505:049:0380
Kodara tn 14
62516:001:0760
Kauba tn 8
62505:049:0440
Niidu tn 18a
62505:049:0520
Kodara tn 12
62505:048:0560
Kodara tn 6
62505:048:0570
Savi tn 40
62517:050:0001
Kase tn 22
62505:049:0001
Kodara tn 8
62505:048:0002
Savi tn 39
62505:046:0001
Liblika tn 16
62517:050:0003
Niidu tn 9c
62517:050:0004
Niidu tn 9b
62517:050:0005
Niidu tn 11
62517:050:0007
Kase tn 9
62517:050:0015
Kase tn 16
62517:050:0016
Kase tn 16a
62517:050:0019
Kase tn 24
62517:050:0020
Kase tn 26
62517:050:0022
Arukase tn 9
62517:050:0023
Arukase tn 9a
62517:050:0024
Arukase tn 7
62517:050:0025
Arukase tn 7a
62517:050:0026
Arukase tn 5
62517:050:0027
Arukase tn 3a 62517:050:0030
Arukase tänav T2
62517:050:0018
Kase tn 2062517:050:0017
Kase tn 18
62517:050:0008
Kase tn 11
62505:049:0002
Kodara tn 7
62505:049:0003
Kodara tn 7a
62505:049:0004
Kodara tn 7b
62505:049:0005
Kodara tn 7c
62505:049:0006
Kodara tn 16
62505:048:0005
Kodara tn 3
62505:048:0009
Välja tn 3 62505:048:0011
Välja tn 5
62505:048:0006
Kodara tn 5
62505:048:0012
Välja tn 7
62505:048:0013
Välja tänav
62505:048:0007
Välja tn 1a
62505:048:0008
Välja tn 1
62517:050:0032
Kibuvitsa tänav T2
62505:072:0001
Niidu tn 24
62516:001:0005
Tammiste raudtee T3
62517:050:0033
Harutee mets
Ehitajate tee T8
62517:051:0192
Ehitajate tee T9
62506:052:0003
Niidu tänav T5
62505:049:0007
Niidu tänav T6
Ehitajate tee T12 62505:048:0014
Ehitajate tee T14
62506:054:0002
Ehitajate tee T7
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62505:046:0003
Kase tänav T2 62505:046:0004
Kase tänav T3
62505:046:0002
Vana-Savi tä nav T1
62501:001:0015
Kase tn 8a
62501:001:0012
Kase tn 12
62501:001:0013
Niidu tn 22b
62501:001:0014
Vana-Savi tn 9
62501:001:0027
Savi tn 38b
62501:001:0072
Kodara tänav
62501:001:0029
Vana-Savi tn 4
62501:001:0024
Vana-Savi tn 2a
62501:001:0030
Vana-Savi tn 6
62501:001:0179
Niidu tn 9
62501:001:0180
Niidu tn 9a
62501:001:0181
Niidu tn 11b
62501:001:0062
Vana-Savi tä nav T2
62501:001:0324
62501:001:0178
Kase tn 2a
62501:001:0513
Välja tn 3y
62501:001:0342
Ristiku tn 1y
62501:001:0770
Liblika tänav T4
62501:001:0689
Niidu tänav T7
62501:001:0690
Niidu tänav T8
62501:001:0692
Ristiku tänav T2
62501:001:0860
Kase tn 13 62501:001:0861
Kase tn 15 62501:001:0862
Kase tn 17
62501:001:0863
Arukase tn 1
62501:001:0864
Arukase tn 2
62501:001:0865
Arukase tn 3
62501:001:0866
Niidu tn 11a
62501:001:0867
Arukase tänav T1
62501:001:0868
Arukase tänav T3
62501:001:0869
Arukase tänav T4
62501:001:0870
Ristiku tänav T1
62501:001:0871
Kase tänav T1
62501:001:0872
Kase tänav T5
62501:001:0841
Niidu tn 18c
62501:001:0969
Lauka tänav T3
62501:001:0968
Lauka tn 6
62501:001:0936
Kase tänav T4
62501:001:0923
62401:001:0057
Liblika tn 20
62401:001:1122
Harutee mets P2
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62401:001:1122
Harutee mets P2
62401:001:1441 Niidu tn 26
62517:050:0180
Niidu tn 17
Ehitajate tee
Savi tn
N iid
u tn
Kase tn
TUPIKTÄNAV
TUPIKTÄNAV
TUPIKTÄNAV
Alternatiivtrass
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-5-4+5-5_liiklusskeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 07.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Liiklusskeem Etapp 4 variant 1
DP-5-4 1:1500
Projektijuht V. Rakaselg
Projekteerija S. Grossthal
ALUSKAART: Maa-ameti WMS teenuse orto oto.
TINGMÄRGID Planeeringuala Pärnu linna territooriumil
Katastriüksuse piir
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Eraldussaar
Sõidutee (3,5m lai sõidurada)
Kergliiklustee (3m lai)
Ülekäigukoht
Alternatiiv tee
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Varem projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt COWI A/S tööle nr 366-358)
Varem projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt COWI A/S tööle nr 366-358)
16
35
7
V6
V4
V1
V1
V21
V3
V2
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
FP - 4m
Lusf = 785m Lusf = 785m
Lusf = 1015m
Lusf = 1130m Lusf = 1060m
Lusf = 1075m 9
10
V1 8
AL=879.69
AL=20.00
AL=277.45
AL=758.97
AL=1110.19
V7
62517:051:0191
62517:064:0073
62505:048:0010
Kase tn 3
62505:048:0050
Savi tn 42
62505:046:9340
Kase tn 4 62505:046:9380
Liblika tn 18
62505:048:1440
Kase tn 1
62505:046:9430
Kase tn 2
62505:048:0180
Kodara tn 1
62505:072:0170
Vana-Savi tn 2
62517:050:0620
Niidu tn 13
62505:049:0230
Savi tn 44
62517:051:0060
62517:051:0070
Rohu tn 156d62517:051:0080
Rohu tn 156e
62505:047:0260
Kase tn 10
62506:052:2690
Niidu tn 18b
62505:047:9500
Vana-Savi tn 11
62505:046:0270
Kase tn 6
62505:046:9400
Vana-Savi tn 5 62505:047:9530
Vana-Savi tn 7
62505:047:0310
Niidu tn 22a
62506:052:3020
Liblika tn 3e
62517:050:0180
Niidu tn 17
62505:046:0420
Vana-Savi tn 1
62505:049:0340
Savi tn 45
62505:048:0370
Kase tn 5a
62505:047:9480
Niidu tn 22
62505:049:0350
Niidu tn 20
62516:001:0770
Kauba tn 10
62516:001:0190
Kauba tn 12
62505:049:0380
Kodara tn 14
62516:001:0760
Kauba tn 8
62505:049:0440
Niidu tn 18a
62505:049:0520
Kodara tn 12
62505:048:0560
Kodara tn 6
62505:048:0570
Savi tn 40
62517:050:0001
Kase tn 22
62505:049:0001
Kodara tn 8 62505:048:0002
Savi tn 39
62505:046:0001
Liblika tn 16
62517:050:0003
Niidu tn 9c
62517:050:0004
Niidu tn 9b
62517:050:0005
Niidu tn 11
62517:050:0007
Kase tn 9
62517:050:0015
Kase tn 16
62517:050:0016
Kase tn 16a
62517:050:0019
Kase tn 24
62517:050:0020
Kase tn 26
62517:050:0022
Arukase tn 9
62517:050:0023
Arukase tn 9a
62517:050:0024
Arukase tn 7
62517:050:0025
Arukase tn 7a
62517:050:0026
Arukase tn 5
62517:050:0027
Arukase tn 3a 62517:050:0030
Arukase tänav T2
62517:050:0018
Kase tn 20 62517:050:0017
Kase tn 18
62517:050:0008
Kase tn 11
62505:049:0002
Kodara tn 7
62505:049:0003
Kodara tn 7a
62505:049:0004
Kodara tn 7b
62505:049:0005
Kodara tn 7c
62505:049:0006
Kodara tn 16
62505:048:0005
Kodara tn 3
62505:048:0009
Välja tn 3 62505:048:0011
Välja tn 5
62505:048:0006
Kodara tn 5
62505:048:0012
Välja tn 7
62505:048:0013
Välja tänav
62505:048:0007
Välja tn 1a
62505:048:0008
Välja tn 1
62516:001:0002
62517:050:0032
Kibuvitsa tänav T2
62505:072:0001
Niidu tn 24
62516:001:0005
Tammiste raudtee T3
62517:050:0033
Harutee mets
Ehitajate tee T8 62517:051:0192
Ehitajate tee T9
62506:052:0003
Niidu tänav T5
62505:049:0007
Niidu tänav T6
Ehitajate tee T12
62506:054:0002
Ehitajate tee T7
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62505:046:0003
Kase tänav T2
62505:046:0004
Kase tänav T3
62505:046:0002
Vana-Savi tänav T1
62501:001:0015
Kase tn 8a
62501:001:0012
Kase tn 12
62501:001:0013
Niidu tn 22b
62501:001:0014
Vana-Savi tn 9
62501:001:0027
62501:001:0072
Kodara tänav
62501:001:0029
Vana-Savi tn 462501:001:0024
Vana-Savi tn 2a
62501:001:0030
Vana-Savi tn 6
62501:001:0179
Niidu tn 9
62501:001:0180
Niidu tn 9a
62501:001:0181
Niidu tn 11b
62501:001:0062
Vana-Savi tänav T2
62501:001:0324
62501:001:0178
Kase tn 2a
62501:001:0513
Välja tn 3y
62501:001:0342
Ristiku tn 1y
62501:001:0770
Liblika tänav T4
62501:001:0689
Niidu tänav T7
62501:001:0690
Niidu tänav T8
62501:001:0692
Ristiku tänav T2
62501:001:0860
Kase tn 13
62501:001:0861
Kase tn 15 62501:001:0862
Kase tn 17
62501:001:0863
Arukase tn 1
62501:001:0864
Arukase tn 2
62501:001:0865
Arukase tn 3
62501:001:0866
Niidu tn 11a
62501:001:0867
Arukase tänav T1
62501:001:0868
Arukase tänav T3
62501:001:0869
Arukase tänav T4
62501:001:0870
Ristiku tänav T1
62501:001:0871
Kase tänav T1
62501:001:0872
Kase tänav T5
62501:001:0841
Niidu tn 18c
62501:001:0969
Lauka tänav T3
62501:001:0968
Lauka tn 6
62501:001:0936
Kase tänav T4
62501:001:0923
62401:001:0057
Liblika tn 20
62401:001:1122
Harutee mets P2
73001:008:1737
Surju metskond 50
62501:001:0988
Raba mets
62517:050:0034
Ehitajate tee T13
62401:001:1122
Harutee mets P2
62401:001:1441 Niidu tn 26
62501:001:0988
Raba mets
62517:050:0180
Niidu tn 17
N iid
u tn
Ehitajate tee
Savi tn
TUPIKTÄNAV
TUPIKTÄNAV
FOORRISTMIK
TUPIKTÄNAV
Kase tn
FOORRISTMIK
Alternatiivtrass
TINGMÄRGID Planeeringuala Pärnu linna territooriumil
Katastriüksuse piir
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Eraldussaar
Sõidutee (3,5m lai sõidurada)
Kergliiklustee (3m lai)
Ülekäigukoht
Alternatiiv tee
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Varem projekteeritud autoliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt COWI A/S tööle nr 366-358)
Varem projekteeritud kergliikluse ala (Joonisele kantud vastavalt COWI A/S tööle nr 366-358)
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-5-4+5-5_liiklusskeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 07.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Liiklusskeem Etapp 4 variant 2
DP-5-5 1:1500
Projektijuht V. Rakaselg
Projekteerija S. Grossthal
ALUSKAART: Maa-ameti WMS teenuse orto oto.
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
5.50
3.50
7.00
7.00
7.00
7.00
7.00
7.00
8.20
7.00
7.00
5.50
7.00
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
<
D
R
-R
W
<
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
B
U
F
F
E
R
S
T
O
P
5.50
3.50
7.00
7.00
7.00
7.00
7.00
7.00
8.20
7.00
5.50
7.00
Ehitajate tee
Ra ba
tn
Kauba tn
Perspektiivse
ühenduse suund
Savi tn
Ja am
a tn
Lauka tn
N iid
u tn
Kase tn
O O
O
O
T
T P
P
O
L
L
O
O
P
Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ maa- ja veealade kasutuse plaanist
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ ja Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringu muutmisettepanek
Tingmärgid Planeeritud ala piir
Tootmise maa- ala
Puhke- ja haljasala maa-ala
ArengualadA T P
Tehnorajatiste maa-alaO Üldkasutatavate ehitiste maa-alaÜ Liikluse maa-alaL
Väljavõte Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringu põhijoonisest
Rohelise võrgustiku tugiala
Perspektiivne Rail Baltivu trassikoridor
Mets Omavalitsuse piir
Planeeritud krundi piir
* Ülejäänud tingmärgid ühtivad üldplaneeringte tingmärkidega
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-6_ÜP skeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.10.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek
DP-6 -
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
50,0
25,0
10,0
56 ,8
Lauka tn
26,7
Niid u
oj a
Pi ira
ng uv
öö nd
5 0
m Eh
itu sk
ee luv
öö nd
2 5
m
Ve ek
ait se
vö ön
d 10
m
TORI VALDPÄRNU LINN
Tingmärgid Planeeritud ala piir
Omavalitsuse piir
Planeeritud krundi piir
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
20081_DP-7 Niidu oja.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.08.2023 20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Niidu oja kaldajoone ja piiranguvööndite muutmise skeem
DP-7 1:2000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Niidu oja kalda piiranguvööndi piir 50 m
Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi piir 25 m
Niidu oja veekaitsevööndi piir 10 m
(Looduskaitseseadus § 37 lõige 1)
(Looduskaitseseadus § 38 lõige 1)
(Veeseadus § 29 lõige 2)
Eesti põhikaardile kantud veekogu piir
Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Likvideeritav osa ojast
Perspektiivne raudtee (telgjoon)
Kaubaterminali kompleksi sisene avalikuks kasutuseks mitte mõeldud sõidu- ja kõnnitee
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
KÖITE SISUKORD
I OSA – PLANEERING
SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 1.1 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD
ALUSMATERJALID ................................................................................................................. 1 1.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA
LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ............................................................................... 2 1.3 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................... 4
1.3.1 Vastavus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks ............................................................................. 4
1.3.2 Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks ............................................................................. 7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 8
2.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 8
2.1.1 Planeeritud ala maakasutus ja hoonestus ................................................................... 9 2.2 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................... 10 2.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ....................................................... 11 2.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS .......................................................................... 11
2.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................ 11 2.6 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................. 11
3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 13 3.1 ETTEPANEK PLANEERINGUALA PIIRIDE MUUTMISEKS.................................. 14
3.2 KRUNDIJAOTUS .......................................................................................................... 14 3.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED............................... 16
3.3.1 Pärnu linna territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise
tingimused ............................................................................................................................. 16
3.3.2 Tori valla territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused .... 24 3.4 PLANEERINGULAHENDUSE REALISEERIMISEKS VAJALIKE
KINNISTUTE VÕÕRANDAMINE ......................................................................................... 25 3.5 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED ....................................................................... 27 3.6 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ....................... 28
3.7 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED ............... 32 3.7.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 32 3.7.2 Jäätmehooldus .......................................................................................................... 33 3.7.3 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 34
3.8 VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................... 34
3.9 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 34 3.10 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE
MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 35 4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................ 35
4.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS ..... 36 4.1.1 Veevarustuse välisvõrk ............................................................................................ 36 4.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus ...................................................................................... 37 4.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 37 4.1.4 Liig- ja sademevee ärajuhtimine .............................................................................. 39
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4.1.5 Olemasoleva puurkaevu lammutamine .................................................................... 41
4.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................... 41 4.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 42
4.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ................................................................ 43 4.4 GAASIVARUSTUS JA OLEMASOLEVA GAASITORUSTIKU
ÜMBERTÕSTMINE ................................................................................................................ 43 4.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 44 4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh
TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 45 5 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................. 47
5.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE JA LÄBIVIIDUD
UURIGUTE TULEMUSED ..................................................................................................... 47 5.1.1 Rohevõrgustik ja puhkemetsad ................................................................................ 48 5.1.2 Vääriselupaigad ........................................................................................................ 52 5.1.3 Müra ......................................................................................................................... 53
5.1.4 Vibratsioon ............................................................................................................... 55 5.1.5 Potentsiaalne pinnasereostus .................................................................................... 56 5.1.6 KSH tulemused ja leevendavad meetmed ................................................................ 56
5.2 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 62 5.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE MÕJUDE LEEVENDAMISE JA
AVARIIOHTLIKE OLUKORDADE VÄLTIMISE MEETMED PLANEERITUD ALAL ... 63 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 63
7 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL
1. Gren Eesti AS projekti kooskõlastus nr 185, 28.10.2022
2. Telia Eesti AS projekti kooskõlastus nr 37366725, 31.10.2022
3. AS Pärnu Vesi kiri nr 210165, 14.07.2023
4. OÜ Tarbegaas e-kiri, 21.11.2022
5. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 8672982116, 16.08.2023
6. Elering AS kiri nr 12-9/2023/375, 16.08.2023
7. Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/22/2296, 09.01.2023
8. Terviseameti kiri nr 9.3-1/23/2583-2, 03.05.2023
9. Transpordiameti kiri nr 7.2-2/23/8378-2, 04.05.2023
10. Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-17, 10.05.2023
11. Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/7525-2, 11.05.2023
12. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/20-07178-014,
11.05.2023
13. Keskkonnaministeeriumi kiri nr 7-15/23/1579-2, 12.05.2023
14. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/21940, 12.05.2023
15. Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/2501-2, 08.05.2023
16. Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/2705-2, 22.05.2023
17. Kliimaministeeriumi e-kiri, 07.07.2023
8 JOONISED
1 Asukohaskeem DP-1
2 Tugiplaan DP-2
3 Planeeritud maa-ala põhijoonis (koondjoonis) DP-3
4 Planeeritud maa-ala põhijoonise väljavõtted (9 lehel) DP-3-1 – DP-3-9
5 Kruntimiskava joonis DP-3-10
6 Tingmärgid DP-3-11
7 Tehnovõrkude koondplaan DP-4
8 Servituutide plaan DP-4-1
9 Ehitusaegne liiklusskeem (I etapp) DP-5-1
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
10 Ehitusaegne liiklusskeem (II etapp) DP-5-2
11 Kasutusaegne liiklusskeem (III etapp) DP-5-3
12 Kasutusaegne liiklusskeem (IV etapp) variant 1 DP-5-4
13 Kasutusaegne liiklusskeem (IV etapp) variant 2 DP-5-5
14 Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek DP-6
15 Niidu oja kaldajoone ja piiranguvööndite muutmise skeem DP-7
16 Liig- ja sademevee ärajuhtimise skeem VKV-1
17 Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneering
(hoonestuskava ettepanek)
II OSA – PLANEERINGU LISAD
I. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE JA UURINGUD
1. Rail Baltica Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne (koos lisadega), Hendrikson & Ko OÜ, märts 2023
III OSA – PLANEERINGU LISAD
I MENETLUSDOKUMENDID
1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (Pärnu linn), 17.03.2020
2 Detailplaneeringu algatamise taotlus (Tori vald), 27.03.2020
3 Pärnu Linnavolikogu otsus nr 50 „Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“, 18.06.2020
4 Tori Vallavolikogu otsus nr 245 „Tammiste külas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“, 18.06.2020
5 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-22 detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest koostöötegijate teavitamine,
30.06.2020
6 Tori Vallavalitsuse lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks, 03.07.2020
7 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise kohta ajalehes Pärnu Postimees, 02.07.2020
8 Niidu Ladu OÜ lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks, 21.07.2020
9 Leping nr 3-13.3/19/2020 planeeringu koostamise tellimiseks ja planeeringu koostamise
rahastamiseks (Pärnu linn), 12.08.2020
10 Leping nr 11-21.2/42 planeeringu koostamise tellimiseks ja planeeringu koostamise
rahastamiseks, 18.08.2020
11 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-59 kaasatavatele isikutele ja koostöö tegijatele
detailplaneeringu esmase eskiislahenduse avalikustamisest, 14.09.2021
12 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/1700 Pärnu Linnavalitsusele, 27.09.2021
13 OÜ RealWAY kiri Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
14 Edelaraudtee AS kiri nr EDI-2021-V-85 Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
15 Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/20/2059 Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
16 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-7 Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
17 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/21/19636-2 Pärnu Linnavalitsusele, 30.09.2021
18 Transpordiameti kiri nr 7.1-2/21/22234-2 Pärnu Linnavalitsusele, 30.09.2021
19 MTÜ Tammiste-Veskimetsa Külaselts kiri Tori Vallavalitsusele, 30.09.2021
20 Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/7615-2 Pärnu Linnavalitsusele, 04.10.2021
21 AS Trigon Property Development e-kiri Pärnu Linnavalitsusele, 07.10.2021
22 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-75 Edelaraudtee ASle, 11.11.2021
23 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-76 Maa-ametile, 11.11.2021
24 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-77 Päästeametile, 11.11.2021
25 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-78 OÜle RealWAY, 11.11.2021
26 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-79 Kaitseministeeriumile, 11.11.2021
27 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-80 Keskkonnaametile, 11.11.2021
28 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-81 Riigimetsa Majandamise Keskusele,
11.11.2021
29 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-82 Transpordiametile, 11.11.2021
30 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-83 ASle Trigon Property Development,
11.11.2021
31 Tori Vallavalitsuse vastuskiri nr 6-2.1/3014-1 MTÜle Tammiste-Veskimetsa Külaselts,
09.12.2021
32 Tori Vallavalitsuse kiri nr 6-2.1/3448 kaasatavatele koostöötegijatele detailplaneeringu ja
KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, 30.05.2022
33 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-87 kaasatavatele koostöötegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, 31.05.2022
34 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-88 kaasatavatele isikutele detailplaneeringu ja
KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, 31.05.2022
35 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-10 Pärnu Linnavalitsusele, 16.06.2022
36 Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/22/2296 Pärnu Linnavalitsusele, 01.07.2022
37 Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/3507-2 Pärnu Linnavalitsusele, 01.07.2022
38 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2022/3209 Pärnu Linnavalitsusele ja Tori
Vallavalitsusele, 01.07.2022
39 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/22/10987-2 Pärnu Linnavalitsusele ja Tori Vallavalitsusele,
08.07.2022
40 Keskkonnaministeeriumi kiri nr 7-15/22/2593-2 Pärnu Linnavalitsusele, 08.07.2022
41 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/20-07178-010 Pärnu
Linnavalitsusele, 14.07.2022
42 Edelaraudtee AS kiri nr EDI-2022-V-61 Pärnu Linnavalitsusele, 15.07.2022
43 OÜ RealWAY kiri Pärnu Linnavalitsusele, 15.07.2022
44 Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/12263-2 Pärnu Linnavalitsusele, 15.07.2022
45 MTÜ Tammiste-Veskimetsa Külaselts e-kiri Tori Vallavalitsusele, 19.07.2022
46 Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/4758-2 Pärnu Linnavalitsusele, 26.07.2022
47 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-102 kaasatavatele isikutele ja koostöö tegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikust
arutelust, 09.08.2022
48 Tori Vallavalitsuse vastuskiri nr 6-2.1/4244 koostöötegijatele ja kaasatavatele ning
teavitus avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust, 15.08.2022
49 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-103 koostöötegijatele ja teavitus avaliku
väljapaneku tulemuste avalikust arutelust, 16.08.2022
50 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-104 Transpordiametile ja teavitus avaliku
väljapaneku tulemuste avalikust arutelust, 16.08.2022
51 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
protokoll, 25.08.2022
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
52 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri nr 25-4/22-55-1 Transpordiametile,
09.11.2022
53 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-111 kaasatavatele koostöötegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks, 13.12.2022
54 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-112 kaasatavatele isikutele detailplaneeringu ja
KSH aruande eelnõule arvamise andmiseks, 13.12.2022
55 Niidu tn 22a elaniku e-kiri Pärnu Linnavalitsusele, 14.12.2022
56 Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/7975-2 Pärnu Linnavalitsusele, 27.12.2022
57 Terviseameti kiri nr 9.3-1/20/10595-6 Pärnu Linnavalitsusele, 29.12.2022
58 Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/842 Pärnu Linnavalitsusele, 06.01.2023
59 Keskkonnaministeeriumi kiri nr 7-15/22/2593-5 Pärnu Linnavalitsusele, 11.01.2023
60 Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/12263-6 Pärnu Linnavalitsusele, 11.01.2023
61 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/20-07178-012 Pärnu
Linnavalitsusele, 11.01.2023
62 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/22/24514-2 Pärnu Linnavalitsusele, 12.01.2023
63 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-14 Pärnu Linnavalitsusele, 12.01.2023
64 Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/9852-2 Pärnu Linnavalitsusele, 13.01.2023
65 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2022/6880 Pärnu Linnavalitsusele,
13.01.2023
66 AS Trigon Property Development e-kiri Pärnu Linnavalitsusele, 13.01.2023
67 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-15 Pärnu Linnavalitsusele, 26.01.2023
68 Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/12263-12 Pärnu Linnavalitsusele, 23.02.2023
69 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-133 kaasatavatele koostöötegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks, 13.04.2023
70 Neste Eesti AS, Hesemajad OÜ ja OÜ Jazz Pesulad kiri Pärnu Linnavalitsusele,
10.05.2023
71 AS Trigon Property Development kiri Pärnu Linnavalitsusele, 12.05.2023
72 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-152 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
05.07.2023
73 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri nr 14-3/1232-1 Pärnu Linnavalitsusele,
14.07.2023
II TEHNILISED TINGIMUSED
1 Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused nr TT-210165, 07.07.2021;
2 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 35661397, 08.10.2021;
3 OÜ Tarbegaas tehnilised tingimused, 09.11.2021;
4 Gren Eesti AS tehnilised tingimused nr DPT-84/39, 12.11.2021
5 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 389704, 18.11.2021;
6 Elering AS tehnilised tingimused nr 2-3/2019/657-17, 20.06.2023
1
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD
ALUSMATERJALID
• Planeerimisseadus
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
• Looduskaitseseadus
• Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"
(kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40)
• Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/74)
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
20.05.2021 otsusega nr 21)
• Tori valla Sauga piirkonna üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016
otsusega nr 97)
• Detailplaneeringu algatamise otsus (Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 50)
• Detailplaneeringu algatamise otsus (Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsus nr 245)
• Tori Vallavalitsuse 03.07.2020 koostatud lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri
Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks
• Niidu Ladu OÜ 21.07.2020 lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks,
• Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid, sh:
o Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“
o Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 87 „Kassikaku püsielupaikade kaitse alla
võtmine“
o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“
o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus“
o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“
o EVS 843:2016 „Linnatänavad”
o EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
o EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“
• Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja analüüsid:
o Rail Baltica Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne (koos lisadega), Hendrikson & Ko OÜ, märts 2023;
o Rail Baltica Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse liiklusuuring, K-Projekt AS tööd
nr 20081 ja 20091, märts 2021;
o Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia
Inseneribüroo OÜ töö nr GE-3030, mai 2021;
o Projekteeritava Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneeringu ala
vääriselupaikade, elupaigatüüpide ja kaitstavate taimeliikide inventuur, Metsaruum
OÜ, september 2021;
2
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
o Rail Baltic Pärnu kaubaterminali ulukiuuring, Hendrikson & Ko OÜ töö nr 20003664,
oktoober 2021;
o Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu ja eelprojekti koostamine. Pinnasevee
ärajuhtimise eksperthinnang, Entec Eesti OÜ, oktoober 2021;
o Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse müra- ja vibratsioonihinnang, Akukon Eesti
OÜ, töö nr 200813-1-C, detsember 2021;
o Pärnu kaubaterminali rajamise ja kasutamisega kaasnev mõju linnustikule, OÜ
Xenus, detsember 2021;
o Rail Balticu Pärnu hoolduskeskuse-kaubaterminali arendusprojekti elluviimise mõjud
ja meetmed Rääma kassikaku püsielupaigale, OÜ Clanga, detsember 2022.
• Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused.
1.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA
LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Rail Baltic (edaspidi RB)
infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike
juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega Pärnu linnas Niidu
tööstuspiirkonnas ja seda ümbritsevatel Tori valla metsaaladel, arvestades perspektiivse
multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu
suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli ruumivajadusega. Lisaks antakse
juurdepääsude, liikluskorralduse ning tehnovõrkudega varustamise ja haljastuse põhimõtteline
lahendus.
Planeeritava ala Pärnu linna osa jääb omavalitsuse idaossa ning Pärnu linna asustusüksuse
kirdeossa. Planeeringuala asub Niidu ettevõtluspiirkonna servas ning sellest ca 700 m
kaugusele põhjasuunas jääb Rääma raba ja vahetusse naabrusesse kagu suunas jääb Tori valla
Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkond.
Planeeringuala suurus algatamise hetkel kokku oli ca 131 ha, millest Pärnu linna osa oli
ligikaudu 101 ha ja Tori valla osa ligikaudu 29 ha.
Planeeringu ala algatamise hetkel (punase viirutusega on tähistatud planeeringuala Pärnu linnas ja rohelise
viirutusega Tori vallas)
3
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Planeeringu koostamise käigus on tulenevalt raudteerajatiste asukohtade ja Lauka tänava
trajektoori täpsustumisest ning Rääma kassikaku püsielupaiga puutumatuse ja kvaliteedi
säilitamisest tehtud ettepanekud planeeringuala piiride muutmiseks (vt peatükki 3.1). Selle
tulemusena on planeeringuala suurus tervikuna suurenenud ligikaudu 133 ha-ni, millest Pärnu
linna osa moodustab ca 103 ha ja Tori valla osa ca 30 ha.
Kavandatava RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksi
ala ei järgi omavalitsuste piire ning ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile. Pärnu
linna territooriumile jääb valdav osa planeeritavast kaubaterminalist ning väiksem osa
infrastruktuuri hoolduskeskusest. Tori valla territooriumile jääb valdav osa planeeritavast
infrastruktuuri hoolduskeskusest ning väiksem osa kaubaterminalist.
Planeeringualal on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Tugiplaan DP-2):
• AS Edelaraudtee kinnistust kuni Raba tn 30 kinnistu läänepoolse piirini ning Savi tn 28a
kinnistuga külgneva ala detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2010
korraldusega nr 122). Planeeringus on kavandatud Savi tn 28a kinnistule ja jätkuvalt riigi
omandis olevale maa-alale raudteeharu ning Pärnu linna üldplaneeringukohane
tootmismaa sihtotstarve muuta osaliselt transpordimaaks. Planeeringuala on küll
krunditud, kuid planeeringulahendus on realiseerimata.
• Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pärnu
Linnavolikogu 19.01.2018 otsusega nr 3). Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse
määramine kavandatud laske- ja jahirajatiste ehitamiseks ning maa-ala kruntideks
jaotamine. Planeering on realiseeritud.
Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised olulisemad detailplaneeringud (vt joonis Tugiplaan
DP-2):
• Niidu tn 24 ja Vana-Savi tn 18 kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pärnu
Linnavalitsuse 15.12.2008 korraldusega nr 851). Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse
määramine koostootmisjaama rajamiseks ning hoonestusprintsiipide ja liikluskorralduse
põhimõtete kindlaksmääramine, kommunikatsioonide, haljastuse ja heakorra
planeerimine. Planeering on realiseeritud.
• Jaama tn 4 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.04.2017
otsusega nr 27). Planeeringu eesmärgiks on jagada maa-ala väiksemateks äri- ja
tootmismaa kruntideks ning määrata neile ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused äri-
ja tootmishoonete rajamiseks. Planeering on realiseerimata.
• Raba tn 34 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 24.05.2018
otsusega nr 48). Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus Raba tn 34 kinnistule
(suletud Rääma prügila alale) päikeseelektrijaama rajamiseks ja vajadusel väiksemas
mahus jäätmekäitlustoimingute läbiviimiseks. Planeering on realiseeritud.
• Tammiste küla Nurga kinnistu detailplaneering (kehtestatud Tori Vallavolikogu
28.05.2020 otsusega nr 236). Detailplaneeringus on kavandatud 20 krunti, millest
seitsmele on määratud ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks ja üheksale krundile
kaksikelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üks üldmaa krunt rekreatsiooni- ja
puhkealaks ning üks teemaa krunt elamupiirkonnale ja teine naaberkinnistule
juurdepääsuks. Ca 1,7 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega krunt on jäetud Pärnu
maakonna planeeringuga ja Sauga valla üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku
koridoriks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.
4
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kontaktvööndis on algatatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Tugiplaan DP-2):
• Tammiste küla Veskikaare tn 26, Veskikaare tn 35, Veski põik 3 ning Veski põik 4
kinnistute detailplaneering (algatatud Tori Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 234).
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Veskikaare tn 26 ja 35 kinnistud elamumaa
kruntideks, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks ning
planeerida Veski põik 3 ja 4 kinnistutele liidetavad maatükid olemasoleva
krundistruktuuri korrastamiseks ja Veski põigu läbimurde planeerimiseks. Lisaks
elamukruntidele nähakse ette ka avalik puhke- ja virgestusala.
1.3 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
1.3.1 Vastavus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks
Detailplaneeringu algatamise hetkel kehtinud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt oli
planeeringuala kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määratud raudtee- ja üldmaa.
Detailplaneeringu koostamise ajal kehtestas Pärnu Linnavolikogu (20.05.2021 otsus nr 21)
uue Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+, mille kohaselt kuulub valdav osa
planeeringualast Pärnu Kaubajaama arengualale A14 ning väiksem osa puhke- ja haljasala ja
transpordimaa juhtotstarbega maa-alale.
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
Üldplaneeringus on Pärnu Kaubajaama arenguala osas esitatud kaks alternatiivset
arenguvisiooni, millest esimene rakendub kaubajaama arenduse korral ja teine siis, kui
piirkond ei ole sobiv Rail Baltic kaubajaama arenguks.
RB kaubaterminali arenduse korral on alal lubatud juhtotstarveteks raudtee, tootmise, tee ja
tänava, puhke- ja haljasala ning pereelamu maa-ala.
5
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Planeerimise ja hoonestamise põhimõtetena on välja toodud:
• Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail
Baltic infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine
Niidu ettevõtluspiirkonnaga.
• Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku elukeskkonna
tagamisega (müra, visuaalne häiring jms).
• Arenguala Kauba tn poolsel alale kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna
jaoks liigseid häiringuid.
• Kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva
elupiirkonna ligidal arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega
Haljastuse põhimõtetena on välja toodud:
• Piirkonna metsaalad on ette nähtud puhkemetsadeks.
• Arenguala kavandamisel on vajalik kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade
kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama, jaama juurdepääsude ning
ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi.
• Puhkemetsadele ja rabale tuleb tagada juurdepääs.
• Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada tootmistegevust eraldava
puhvervööndina.
• Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku koridorid tuleb säilitada.
• Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb vaadata
rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna.
• Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega,
et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning
vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle
raudtee.
Liikluskorralduse põhimõtetena on välja toodud:
• Tagada kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu
ettevõtluspiirkonnaga.
• Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida
veoliikluse suunamist Jaama tänavale.
• Näha ette Lauka tänava pikendamine.
• Säilitada Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava
piirkonnas.
• Tagada optimaalne kergliiklejate ühendus.
• Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendamise võimalus perspektiivse
Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu-Lelle raudteeliiniga.
• Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning
Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori kavandamiseks tuleb
koostada eraldi planeering, sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis arvestab teostatud
uuringus välja pakutud alternatiivsete lahendustega.
Detailplaneeringu maakasutuse lahendus ning hoonestuse, haljastuse ja liikluskorralduse
põhimõtted vastavad kehtivale Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule.
6
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
Planeeringualalt saab alguse Niidu oja (VEE11123581), mis on üheks PIKANÕMME (PÜ-
38) maaparandussüsteemi eesvooluks. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on Niidu oja
kalda piiranguvööndi ulatusekseks 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ning veeseaduse
kohaselt veekaitsevööndi ulatuseks 10 m. Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on toodud
ka Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus.
Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse Niidu oja lähtepunktiks olevad
kuivenduskraavid ning kujundatakse ümber oja lähtepunkt ja voolusäng ca 83,5 m pikkusel
lõigul, et võimaldada sellele alale rajada RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisesed ja
avalikuks kasutuseks mitte mõeldud sõidu- ja kõnnitee ning raudteeharu.
Kavandatud objektide funktsionaalsuse ja geomeetria tõttu ei ole neile muid
asukohaalternatiive, mistõttu on vajalik vastavalt veeseadusele taotleda pinnaveekogumiga
hõlmatud veekogu kaldajoone muutmiseks veeluba.
Niidu oja kaldajoone muutmisega kaasneb ühtlasi vajadus muuta kehtivate kalda piirangu- ja
ehituskeelu- ning veekaitsevööndi ulatust. Sellega seoses tehakse detailplaneeringus ettepanek
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi
osas. Ettepanek on vähendada Niidu oja lähteosa kalda ehituskeeluvööndi ulatust ca 83,5 m
võrra.
LKS § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna või kalda
kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 4 sätestab,
et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.
7
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. Väljavõte Niidu oja kaldajoone ja piiranguvööndite
muutmise skeemist (DP-7).
1.3.2 Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks
Tori valla antud piirkonna osas kehtiva Sauga valla üldplaneeringu (kehtestatud Sauga
Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97) järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku
tugialal.
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
8
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Rohelise võrgustiku tugialas olevate maa-alade raadamine ei ole kooskõlas üldplaneeringus
rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek Tori valla planeeringuala osas kehtiva Sauga valla
üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.
Ettepanek on muuta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtostarvet rohelise võrgustiku
tugialast tootmis- ja raudteemaa juhtotstarbega alaks, et kavandada alale RB Pärnu piirkonna
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hooned, laoplatsid ning sõidu- ja rööbasteed
vastavalt detailplaneeringu lahendusele.
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS
Planeeritava ala Pärnu linna osa jääb omavalitsuse idaossa ning Pärnu linna asustusüksuse
kirdeossa. Planeeritava ala Tori valla osa jääb omavalitsuse edelaossa Tammiste küla
maadele. Planeeringuala asub Pärnu linna Niidu ettevõtluspiirkonna servas ning sellest ca 700
m kaugusele põhjasuunas jääb Rääma raba ja vahetusse naabrusesse kagu suunas jääb Tori
valla Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkond.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 133 ha, millest Pärnu linna osa moodustab ca 103 ha ja
Tori valla osa ca 30 ha. Tegemist on valdavalt metsa-, transpordi- ja sihtotstarbeta maa ja
vähemal määral tootmis- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega alaga. Juurdepääs
planeeringualale on Pärnu linna Raba, Niidu, Kauba ja Jaama tänava kaudu.
Planeeringuala on tasase reljeefiga. Maapinna absoluutkõrgus planeeringualal on ca 9-12 m.
Vastavalt planeeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevate puurkaevude läbilõigetele on
9
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
pinnakatte paksus planeeringualal ca 30 m. Detailplaneeringuala jääb suhteliselt kaitstud
põhjaveega alale.
Olemasolev situatsioon on kajastatud Tugiplaanil DP-2, millele on kantud kõik kehtivad
tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.
2.1.1 Planeeritud ala maakasutus ja hoonestus
Planeeritud alal asuvad Pärnu linnas järgmised kinnistud:
Nr Aadress Pindala,
m²
Registriosa
nr
Katastritunnus Sihtotstarve Omanik
1 Tammiste raudtee
T1 kinnistu osa
198757 2826505 62516:001:0003 Transpordimaa Eesti
Vabariik
2 Tammiste raudtee
T2 kinnistu osa
67931 2825105 62516:001:0004 Transpordimaa Eesti
Vabariik
3 Tammiste raudtee
T3
88379 2825305 62516:001:0005 Transpordimaa Eesti
Vabariik
4 Tammiste raudtee
T4
46551 2825405 62516:001:0006 Transpordimaa Eesti
Vabariik
5 Tammiste raudtee
T5
34320 2826605 62516:001:0007 Transpordimaa Eesti
Vabariik
6 Tammiste raudtee
T6
62223 2825505 62516:001:0008 Transpordimaa Eesti
Vabariik
7 Lauka tänav T1 50040 2804905 62504:063:0001 Transpordimaa Pärnu linn
8 Lauka tänav T3 17477 10124850 62501:001:0969 Transpordimaa Pärnu linn
9 Kauba tn 6a 6888 2733905 62516:001:0002 Sihtotstarbeta
maa
Eraisik
10 Kauba tn 6 4147 2733805 62516:001:0001 Sihtotstarbeta
maa
Eraisik
11 Kauba tn T1
kinnistu osa
12731 202950 62501:001:0010 Transpordimaa Pärnu linn
12 Kauba tn T2 5002 200150 62516:001:0009 Transpordimaa Pärnu linn
13 Kauba tn 1 29581 2588905 62516:001:0690 Tootmismaa OÜ
RealWAY
14 Kauba tn 3 75158 23143850 62401:001:1053 Sihtotstarbeta
maa
Eesti
Vabariik
15 Kauba tn 4 76615 765705 62516:064:0660 Üldkasutatav
maa
OÜ
RealWAY
16 Kauba tn 4a 2611 20705250 62401:001:1452 Sihtotstarbeta
maa
Eesti
Vabariik
17 Harutee mets P3 86950 20826950 62401:001:0979 Sihtotstarbeta
maa
Eesti
Vabariik
18 Harutee mets
kinnistu osa
160658 16472250 62517:050:0033 Üldkasutatav
maa
Pärnu linn
19 Harutee mets P2
kinnistu osa
320205 - 62401:001:1122 Sihtotstarbeta
maa
Omandi
ulatus
selgitamisel
20 Kauba tn 8 5007 1661405 62516:001:0760 Elamumaa Eraisik
21 Kauba tn 10 72188 1633905 62516:001:0770 Sihtotstarbeta Niidu Ladu
10
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
maa OÜ
22 Kauba tn 12 1448 1633805 62516:001:0190 Elamumaa Niidu Ladu
OÜ
23 Raba mets kinnistu
osa
719324 11331850 62501:001:0988 Üldkasutatav
maa
Pärnu linn
24 Niidu tn 26 3907 20991150 62401:001:1441 Sihtotstarbeta
maa
Pärnu linn
25 Niidu tn T8 9315 8232050 62501:001:0690 Transpordimaa Pärnu linn
26 Niidu tn T7 14982 8250550 62501:001:0689 Transpordimaa Pärnu linn
27 Niidu tn T6 7547 2902005 62505:049:0007 Transpordimaa Pärnu linn
Planeeringuala Pärnu linna osa on valdavalt hoonestamata, kuid ehitisregistri andmetel
paikneb Kauba tn 1 tootmismaa kinnistul olemasolev garaaž-ladu, Kauba tn 8 elamumaa
kinnistul üksikelamu koos abihoonetega ning Kauba tn 12 elamumaa kinnistul elamu, kuur ja
abihoone, mis aga on füüsiliselt lammutatud. Kauba tn 3 kinnistut kasutatakse osaliselt
aiamaana ning sinna on püstitatud kasvuhooneid ja aiamajakesi, millel püstitamiseks puudub
õiguslik alus.
Planeeritud alal asuvad Tori vallas järgmised kinnistud:
Nr Aadress Pindala
ha
Registriosa
nr
Katastritunnus Sihtotstarve Omanik
28 Surju metskond 49
kinnistu osa
48,27 7093350 73001:008:1739 Maatulundusmaa Eesti
Vabariik
29 Surju metskond 50
kinnistu osa
7,94 4049106 73001:008:1737 Transpordimaa Eesti
Vabariik
30 Surju metskond 48
kinnistu osa
1523,03 6818550 80901:001:0272 Maatulundusmaa Eesti
Vabariik
31 Sepa 1,16 1213506 73001:008:0601 Maatulundusmaa Eraisik
Planeeringuala Tori valla territooriumile jääv osa on hoonestamata. Valdavalt on tegemist
metsamaa ja vähesel määral muu maa kõlvikuga maatulundusmaa sihtotstarbega maa-alaga.
2.2 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE
ISELOOMUSTUS
Planeeritud alast loode, põhja ja kirde suunas jäävad valdavalt metsamaa ja vähesel määral
muu maa kõlvikuga üldkasutatava ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millel asuvad
Rääma raba ja piirkonna puhkeväärtusega metsad ning riigi- ja eraomandis olevad
majandusmetsad.
Kagu suunas jäävad Tori valla Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkonna hoonestatud
elamumaa ning valdavalt metsamaa ja vähesel määral muu maa kõlvikuga maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistud.
Lõuna suunas jäävad valdavalt metsa- ja haritava maa ning vähesemal määral muu maa
kõlvikuga üldkasutatava ja sihtotstarbeta maa kinnistud, millel asuvad Pärnu linna piirkonna
puhkeväärtusega metsad. Samuti jäävad planeeritud alast lõunasse Lelle-Pärnu raudtee ja
haruraudtee taristu ja muldkehaga transpordimaa kinnistu.
11
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Edela ja lääne suunas jäävad Pärnu linna Niidu ettevõtluspiirkonna valdavalt hoonestatud
tootmis- ja ärimaa kinnistud koos neid teenindavate tänavamaadega. Piirkonna ettevõtlus on
paljuski seotud puidutööstusega (Metsä Wood vineeritehas, Ecobirch AS liimpuidutehas jt),
puistematerjali tootmise ja müügiga (Niidu Ladu OÜ) ning transpordi ja logistikaga. Samuti
tegeletakse piirkonnas energiatootmisega (Gren Eesti AS Pärnu elektrijaam, Pärnu
päikesepark endise Rääma prügimäe alal).
2.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD
Planeeringualale on juurdepääs mootorsõidukitega võimalik Pärnu linna Raba, Niidu, Kauba
ja Jaama tänava kaudu ning rööbassõidukitega mööda olemasolevat Lelle-Pärnu 1520 mm
raudteed.
2.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS
Planeeritud alal on tehnovõrgud osaliselt olemas. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalik
tehnovõrkude lahendus koostatakse detailplaneeringu mahus vastavalt võrguvaldajate
tehnilistele tingimustele.
2.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD
Pärnu linna territooriumile jääva planeeritud ala osa näol on tegemist valdavas osas
inimtegevusest oluliselt mõjutatud transpordi- (raudteed ja tänavad) ja sihtotstarbeta maadega,
kus haljastust on pigem vähem või siis isetekkelise võsa kujul. Vähemal määral on
planeeritaval alal puhkeväärtuslikke metsamaid ning alal asub ka üks hoonestatud ja
haljastatud elamumaa kinnistu.
Kuna tegemist on Pärnu linna serva ja valdavalt tootmispiirkonda jääva alaga, siis on
planeeritaval alal kohati jälgi ka prügistamisest.
Planeeritud ala Tori valla territooriumile jääva osa näol on tegemist valdavas osas
majandatava metsamaa ja vähesel määral muu maa kõlvikuga maatulundusmaa sihtotstarbega
maa-alaga.
2.6 KEHTIVAD PIIRANGUD
Veekaitselised piirangud
• Planeeringualal asuvad planeeringuala läbiva Niidu oja (VEE11123581) 10 m laiune
veekaitsevöönd, 25 m laiune ehituskeeluvöönd ja 50 m laiune piiranguvöönd.
• Planeeringualal asuvad planeeringuala läbiva Pahkoja (VEE1112357) 10 m laiune
veekaitsevöönd, 25 m laiune ehituskeeluvöönd ja 50 m laiune piiranguvöönd.
• Planeeringualal asub PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteemi maa-ala.
• Planeeringualal asub puurkaev PRK0004386 põhjaveehaarde sanitaarkaitsealaga 50 m.
• Planeeringualale ulatub puurkaevu PRK0014363 põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m.
12
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Keskkonnakaitselised kitsendused
Planeeringualal läbiviidud taimestiku inventuuri käigus leiti II kaitsekategooriasse kuuluva
liigi (niidu kuremõõga) populatsioon, mille kohta on Keskkonnaportaali loodud kanne
koodiga KLO09343711. Samuti leiti alalt arvukalt III kaitsekategooriasse kuuluvate
taimeliikide (ahtalehise ängelheina, balti sõrmkäpa, hariliku ungrukolla, kahelehise käokeele,
kuradi-sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba ja roheka käokeele) leiukohti. Inventuurialalt võõrliike
ei leitud.
Planeeringualal asuvad vääriselupaigad (VEP):
• Vääriselupaik nr 161001 (VEP161001) – tegemist on ca 0,65 ha suuruse mustika
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb täies ulatuses
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
on VEPi puistus 80 % vanadest mändidest hukkunud ning VEP ei ole säilinud, mistõttu
saab selle registrist maha võtta;
• Vääriselupaik nr 161003 (VEP161003) – tegemist on ca 0,37 ha suuruse mustika
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb täies ulatuses
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
on VEP säilinud inventeerimisaegsetes (2000. a) piirides;
• Vääriselupaik nr 161004 (VEP161004) – tegemist on ca 2,5 ha suuruse mustika
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb osaliselt
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
ei vasta VEPi registris olev piir lääneosas tegelikule metsa piirile looduses. VEPi puistu
on säilinud, kuid inimmõju on teeradade ja naabruses asuvate lagedate alade tõttu väga
tugev. Keskkonnaameti hinnangul on seetõttu võimalik raudtee ja tööstusmaa vaheline
kitsas VEPi osa registrist välja arvata. Keskkonnaamet teeb ettepaneku
Keskkonnaagentuurile vääriselupaiga piiri muuta nii, et 0,71 ha jääb välja ja alles jääb
1,80 ha;
• Vääriselupaik nr 161021 (VEP161021) –. tegemist on ca 0,54 ha suuruse VEPiga, mis
jääb täies ulatuses planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud
inventuuri andmete põhjal on VEP säilinud inventeerimisaegsetes (2000. a) piirides;
• Vääriselupaik nr 160110 (VEP160110) – tegemist on ca 2,3 ha suuruse jänesekapsa-
kõdusoo kasvukohatüübi alal kasvavate märgalade kuusikute ja kuuse-segametsaga, mis
jääb osaliselt planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri
andmete põhjal on VEP säilinud eraldisel 7 inventeerimisaegsetes (2001. a) piirides;
• Vääriselupaik nr 209734 (VEP209734) - tegemist on ca 2,3 ha suuruse mustika-kõdusoo
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb osaliselt
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
on VEP säilinud eraldisel 4 inventeerimisaegsetes (2021. a) piirides.
Keskkonnaportaali ja andmebaasi EELIS andmetel kattub planeeringuala osaliselt järgnevate
kaitsealuste linnuliikide püsielupaigaga ja leiukohtadega:
• I kaitsekategooriasse kuuluva liigi (kassikaku) ca 71,2 ha suurune püsielupaik
(KLO3001798) Rääma rabas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu
andmetel ei olnud välitööde ajal asustatud;
• III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide (teder, rüüt, punajalg-tilder, mudatilder,
sookurg, hänilane, suurkoovitaja, väikekoovitaja, punaselg-õgija) ca 1536,5 ha suurune
leiukoht Rääma rabas.
13
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Keskkonnaportaali ja andmebaasi EELIS andmetel asuvad planeeringuala läheduses
järgmised kaitstavad linnuliikide elupaigad ja leiukohad:
• I kaitsekategooriasse kuuluva liigi (kassikakk) püsielupaigad planeeringualast kagu
suunas Tammiste külas (KLO9113062) ja edela suunas Pärnu linnas (KLO9121974),
mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu andmetel ei olnud välitööde ajal
asustatud;
• II kaitsekategooriasse kuuluva liigi (kanakull) leiukoht (KLO9122629) planeeringualast
kirde suunas Tammiste külas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu
andmetel oli välitööde ajal asustatud;
• II kaitsekategooriasse kuuluva liigi (laanerähn) leiukoht (KLO9104109) planeeringualast
kirde suunas Tammiste külas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu
andmetel ei olnud välitööde ajal asustatud;
• III kaitsekategooriasse kuuluva liigi (hiireviu) leiukoht (KLO9107841) planeeringualast
lõuna suunas Pärnu linnas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu andmetel ei
olnud välitööde ajal asustatud.
Planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu käigus kohati täiendavalt:
• II kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliike (metsis, valgeselg-kirjurähn) ning
• III kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliike (laanepüü, teder, sookurg, rukkirääk,
väiketöö, värbkakk, öösorr, musträhn, väike-kirjurähn, nõmmelõoke, hoburästas, väike-
kärbsenäpp, punaselg-õgija).
Planeeritud alal paiknevad järgmised geodeetilised märgid koos kaitsevööndiga:
• Kõrgusvõrgu II klassi punktid nr 670 ja 1112 ning suvareeper punktid nr 866 ja 1012;
• Kohaliku geodeetilise võrgu I järgu punktid nr 673 ja 791 ning II järgu punktid 320, 537,
539, 775, 776, 789, 790, 800, 7109, 7777 ja 10012.
Tehnorajatistest tulenevad kitsendused
• Planeeritaval alal paikneb laiarööpmelise raudtee võrk, raudtee kaitsevööndi ulatusega
30 m äärmise rööpme teljest.
• Planeeritaval alal paiknevad D-kategooria gaasitorustiku Vändra-Pärnu D55 erinevad
elemendid (D-kategooria gaasitorustik alates 500 mm ja suurem nr A13-2-48-5; D
kategooria gaasitorustik alates 200 mm kuni 500 mm nr A13-2-44-3, A13-2-44-4 ja
A13-2-48-4; D kategooria gaasitorustik alla 200 mm nr A13-2-48-1, A13-2-48-2, A13-
2-48-3 ja A13-2-48-6). Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 5 m torustiku teljest,
sondi- ja kraanisõlme kaitsevööndi ulatus 10 m piirdeaiast ning planeeringualale
kavandatava gaasipaigaldise ohutuskuja (gaasipaigaldise ja hoone vahekaugus) 25 m.
• Planeeritud alale ulatub Elektrilevi OÜ’le kuuluva keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m
ja madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m liini äärmistest kaablitest.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
Detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on määrata RB raudtee põhitrassi äärde
ehitusõigus RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete ja rajatiste
ehitamiseks. Täiendavalt määratakse ehitusõigus lao- ja logistikapargi hoonete ja rajatiste
ehitamiseks.
Seejuures järgitakse järgmisi ruumilise arengu põhimõtteid:
14
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Tagada arenduspiirkonna ühendus Pärnu linna transpordivõrgustikuga ja ülejäänud
Niidu ettevõtluspiirkonnaga vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale, mis jääb
peamiselt elamuala teenindavaks tänavaks.
• Näha ette Lauka tänava pikendamine perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõidu trassil
paralleelselt Pärnu-Lelle raudteega.
• Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna vahelise kergliikluse ühenduse
säilitamiseks näha ette RB põhitrassile kergliiklustunnel.
• Korrastada piirkonna krundistruktuur.
• Säilitada ettevõtluspiirkonda ja RB põhitrassiga piirnevad metsaalad puhvertsoonina
elamualade vahel.
• Tagada avalik juurdepääs puhkemetsale ja Rääma rabasse rajatavale loodusrajale.
3.1 ETTEPANEK PLANEERINGUALA PIIRIDE MUUTMISEKS
Detailplaneeringu koostamise käigus on täpsustunud raudteerajatiste asukoht ja Lauka tänava
trajektoor ning selgunud vajadus säilitada Rääma kassikaku püsielupaiga puutumatus ja
kvaliteet. Seetõttu tehakse planeeringus ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks
järgnevalt:
• Pärnu linna Kauba tn 3 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust selliselt, et
planeeringuala hõlmaks tervet kinnistut. Muudatuse põhjuseks on Lauka tänava
ristumisel RB põhitrassiga kavandatavale sõiduteetunnelile parema tehnilise lahenduse
võimaldamine.
• Pärnu linna Raba mets kinnistul vähendada planeeringuala ulatust põhijoonisel näidatud
piirini. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et planeeringulahenduse realiseerimiseks ei ole
antud osa kinnistust vajalik.
• Tori valla Surju metskond 48 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust Rääma raba
suunas põhijoonisel näidatud piirini. Muudatuse põhjuseks on vajadus kavandada Rääma
rabas asuvate I kaitsekategooria liigi (kassikaku) püsielupaiga ja III kaitsekategooriasse
kuuluvate liikide leiukoha kaitseks müratõkkerajatis ning perspektiivne tee RMK
hallatavatele metsamaa kinnistutele juurdepääsemiseks ja ümbertõstetava gaasitorustiku
hoolduseks.
• Tori valla Surju metskond 48 kinnistul vähendada planeeringuala ulatust põhijoonisel
näidatud piirini. Muudatuse põhjuseks on vajadus säilitada Rääma kassikaku
püsielupaiga terviklikkus ja kvaliteet.
• Tori valla Surju metskond 49 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust kinnistul
eskiislahenduse joonisel näidatud piirini. Muudatuse põhjuseks on vajadus kavandada
planeeritavatele kaubaterminalile ja hoolduskeskusele põhjasuunaline ühendusraudtee
RB põhitrassiga, mis võimaldaks ühtlasi päästerongide kiiremat reageerimist.
Ettepaneku tegemisel on lähtutud põhimõttest, et muudatustega ei kaasneks uute kinnistute
hõlmamist planeeringuala koosseisu. Kõik planeeringuala piiri muutmise ettepanekud on
tehtud kinnistutel, mis on olnud algatamise hetkest osaliselt hõlmatud planeeringuala
koosseisu.
3.2 KRUNDIJAOTUS
Detailplaneeringus on kavandatud planeeritud maa-ala ümber kruntida ning määrata
moodustatavatele kruntidele ehitusõigus:
15
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• RB infrastruktuuri hoolduskeskuse raudtee- ja tootmishoone maa kruntidele (Tori valla
krunt pos 2 ja Pärnu linna krundid pos 1 ja 4) hoonete ja rajatiste,
• RB Pärnu kaubaterminali logistikakeskuse ja raudteemaa kruntidele (Tori valla krundid
pos 1 ja 3 ning Pärnu linna krundid pos 2 ja 3) hoonete ja rajatiste,
• RB Pärnu kaubajaama liiklusjuhtimiskeskuse ning kaubaterminali teenindavate veokite
parkla logistikakeskuse ja raudteemaa krundile (pos 13) hoonete ja rajatiste,
• lao- ja logistikapargi logistikakeskuse ja laohoone maa kruntidele (pos 7-11 ja pos 14-
18) hoonete ja rajatiste ehitamiseks.
Lähtuvalt planeeringulahenduse kontseptsioonist võib RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
RB Pärnu kaubaterminali krunte kompleksisiseselt omavahel liita, kui ala edasisel
arendamisel tekib hoonete funktsionaalsusest lähtuv vajadus paigutada need üle krundipiiride
või ilmneb vajadus suurema ehitusõigusega tervikkompleksi järele, mida ei ole võimalik
tagada ühe krundi ehitusõigusega.
Selline liitmine võib kaasa tuua Pärnu linna ja Tori valla omavahelise halduspiiri muutmise
vajaduse. Sellise olukorra ilmnemisel on planeeringu kehtestamise järgselt omavalitsustel
võimalik vastavad haldustoimingud täiendavalt teostada.
Kruntide liitmise võimaldamiseks on kruntide omavahelisel piiril nähtud ette hoonestusala
ulatus krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, rakendub kruntide omavahelisel piiril
ehituskeeluala ulatusega 4 m kummalegi poole piiri. Kruntide liitmisel liituvad ka kruntidele
määratud ehitusõigused.
Sama põhimõte kehtib ka lao- ja logistikapargi kruntide omavahelise liitmise korral.
Kavandatud on ka raudteemaa ja tee- ja tänava maa-ala sihtotstarbega krundid:
• raudteerajatiste ehitamiseks (pos 5, 22, 23 ja 29);
• RB põhitrassi hooldustee rajamiseks (pos 21);
• Lauka tänava rajatiste ehitamiseks (pos 6, 20, 25 ja 28), mis antakse üle Pärnu linnale
• Lauka tänavat perspektiivselt Kase tänavaga ühendava tänavarajatiste ehitamiseks (pos
19), mis antakse üle Pärnu linnale;
• lao- ja logistikapargi alale kavandatava raudteeharu ja seda teenindava tee rajamiseks
(pos 12);
Kavandatud on ka kaitsehaljastuse maa sihtotstarbega krundid (pos 24, 26 ja 27), mis on ette
nähtud loodusliku metsaala säilitamiseks raudtee ja Tammiste elamurajooni vahel antakse üle
Pärnu linnale. Samuti on kavandatud kaitsehaljastuse maa ja loodusliku haljasmaa
sihtotstarbega krunt (pos 30) vääriselupaiga VEP161004 säilitamiseks ning Rääma raba
matkaradade lähtepunkti ja toetava taristu rajamiseks.
Seoses RB põhitrassi lahenduse täpsustumisega võib planeeringu koostamise käigus osutuda
vajalikuks kruntide piiride muutmine. See puudutab eelkõige RB põhitrassiga külgnevaid
krunte.
Kruntide moodustamise andmed on toodud joonistel DP-3 Põhijoonis ja DP-3-10
Kruntimiskava.
16
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
3.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED
3.3.1 Pärnu linna territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise
tingimused
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% raudteemaa (LR) ja
0-100% tootmishoone maa (TT)
Krundi planeeritud suurus: 26735 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 8300 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on ette nähtud Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali kompleksi siseteid.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 2
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 196389 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 29000 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on ette nähtud Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali kompleksi siseteid. Täiendav juurdepääs päästesündmuse korral
päästetehnikale on ette nähtud Lauka tänavalt (pos 4).
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: 50-70% kaitsehaljastuse maa (HK) ning
30-50% tee- ja tänava maa-ala (LT) ja
raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 95185 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
17
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Krundil tuleb säilitada olemasolevad vääriselupaigad ning olemasolevat kõrghaljastust
võimalikult suures ulatuses.
Juurdepääs krundile on ette nähtud Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali kompleksi siseteid.
Pos 4
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% raudteemaa (LR) ja
0-100% tootmishoone maa (TT)
Krundi planeeritud suurus: 39068 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 10300 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 5
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 43069 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 6
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 75924 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 7
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 13216 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5280 m2 (maapealne)
5280 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
18
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 8
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 12217 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4900 m2 (maapealne)
4900 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 9
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 13121 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5200 m2 (maapealne)
5200 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
19
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Pos 10
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 10179 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4100 m2 (maapealne)
4100 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 11
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 9283 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3700 m2 (maapealne)
3700 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 12
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 13127 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 13
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
20
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 8681 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3500 m2 (maapealne)
3500 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 14
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 9763 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3900 m2 (maapealne)
3900 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 15
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 12488 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5000 m2 (maapealne)
5000 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
21
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 16
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 10307 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5200 m2 (maapealne)
5200 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 17
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 12370 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4300 m2 (maapealne)
4300 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 18
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 10837 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4300 m2 (maapealne)
22
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4300 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 19
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 8301 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 20
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 5872 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 21
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 11197 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 22
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 73791 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
23
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 23
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 148400 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 24
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% kaitsehaljastuse maa (HK)
Krundi planeeritud suurus: 29150 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 25
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 7468 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 26
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% kaitsehaljastuse maa (HK)
Krundi planeeritud suurus: 29595 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 27
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% kaitsehaljastuse maa (HK)
Krundi planeeritud suurus: 24103 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
24
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Pos 28
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 15340 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 29
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 11795 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 30
Krundi kasutamise sihtotstarve: 50% kaitsehaljastuse maa (HK) ja
50% looduslik haljasmaa (HL)
Krundi planeeritud suurus: 22098 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 200 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 5 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 1
Krundile kavandatud hoonestus on mõeldud Rääma raba loodus- ja matkaraja ning piirkonna
puhkemetsade teenindamiseks ning peab sobituma ümbritsevasse looduskeskkonda.
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt alguse saavalt varem projekteeritud avalikus kasutuses
tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile kavandatud parklasse. Normatiivne
parkimiskohtade arv määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt
ka peatükk 3.6.
3.3.2 Tori valla territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 56948 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 8540 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
25
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 2
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% raudteemaa (LR) ja
0-100% tootmishoone maa (TT)
Krundi planeeritud suurus: 231138 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 23100 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 8
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 14507 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 10000 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
3.4 PLANEERINGULAHENDUSE REALISEERIMISEKS VAJALIKE
KINNISTUTE VÕÕRANDAMINE
Planeeringulahenduse kohaselt moodustavad valdava osa RB infrastruktuuri hoolduskeskuse
(Tori valla krunt pos 2 ja Pärnu linna krundid pos 1 ja 4) alast riigile kuuluvad kinnistud, kuid
kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada osa munitsipaalomandis Raba mets kinnistust (krunt pos 4), mille tulevaseks
valdajaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
26
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
RB Pärnu kaubajaama liiklusjuhtimiskeskuse ning kaubaterminali teenindavate veokite parkla
logistikakeskuse ja raudteemaa krundi (pos 13) realiseerimiseks on lisaks reformimata
riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 13a) Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada ka osa eraomandis olevast Kauba tn 8 elamumaa kinnistust (krunt pos 13b), mille
tulevaseks valdajaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Planeeringulahenduse kohaselt moodustavad valdava osa RB raudtee põhitrassi rajamiseks
vajalikust krundist (krunt pos 22) riigile kuuluvad kinnistud, kuid kavandatud tegevuse
terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada osa
eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 22a) ning osa munitsipaalomandis Kauba
tänav T1 kinnistust (krunt pos 22c) ja Kauba tänav T2 kinnistust (krunt pos 22e). Krundi
tulevaseks valdajaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
RB raudtee põhitrassi hooldustee ning sellele avalikust tänavavõrgust juurdepääsu rajamiseks
vajalikust krundist (krunt pos 21) moodustavad valdava osa riigile kuuluvad kinnistud, kuid
kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada osa eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 21a) ning osa
munitsipaalomandis Harutee mets kinnistust (krunt pos 21e). Krundi tulevaseks valdajaks
saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad RB Pärnu kaubaterminali alale (Tori valla krundid pos
1 ja 3 ning Pärnu linna krundid pos 2 ja 3) nii riigiomandis kinnistud kui ka eraomandis Sepa
(Tori valla krunt pos 2d), Kauba tn 1 (Pärnu linna krunt pos 2e), Kauba tn 6 (Pärnu linna
krunt pos 2h), Kauba tn 6a (Pärnu linna krunt pos 2g) ning munitsipaalomandis Kauba tänav
T2 kinnistu (Pärnu linna krunt pos 2f). RB Pärnu kaubaterminali toimimiseks vajalike
manööverraudteede (krunt pos 5) alale jäävad nii riigiomandis Tammiste raudtee T3 (krunt
pos 5b) kinnistu kui ka osaliselt munitsipaalomanduses Lauka tänav T3 (krunt pos 5a) ja
Lauka tänav T1 (krunt pos 5c) kinnistud. RB Pärnu kaubaterminali kruntide maakasutusõigusi
detailplaneeringu realiseerimise esimeses etapis ei muudeta. Maakasutusõigused
kaubaterminali arendamiseks muudetakse vajadusel järgmistes etappides konkreetse arendaja
poolt.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad lao- ja logistikapargi kruntide pos 14-18 alale valdavas
osas riigile kuuluvad (Harutee mets P3 ja Tammiste raudtee T2) ja reformimata riigimaa
(Harutee mets P2) kinnistud, kuid kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on
vajalik omandada eraomandis oleva Kauba tn 4 kinnistu osad (krundid pos 16b ja 17a) ning
munitsipaalomandis Harutee mets kinnistu osad (krundid pos 16c ja 17e). Lao- ja
logistikapargi mainitud kruntide maakasutusõigusi detailplaneeringu realiseerimise esimeses
etapis ei muudeta. Maakasutusõiguseid lao- ja logistikapargi kruntide arendamiseks
muudetakse järgmistes etappides konkreetse arendaja poolt.
Lao- ja logistikaparki läbiva tänava (krunt pos 19) väljaehitamiseks on lisaks reformimata
riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 19b) ja riigiomandis Tammiste raudtee T2
kinnistu osale (krunt pos 19c) Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada ka osa
eraomandis olevast Kauba tn 10 kinnistust (krunt pos 19a) ja Kauba tn 8 elamumaa kinnistust
(krunt pos 19d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu
linnale.
Lauka tänava esimese lõigu (krunt pos 6) väljaehitamiseks on lisaks riigiomandis Tammiste
raudtee T3 kinnistu osale (krunt pos 6a), reformimata riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale
(krunt pos 6b) ning munitsipaalomandis Lauka tänav T1 kinnistu osale (krunt pos 6e) ja Niidu
27
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
tn 26 kinnistu osale (krunt pos 6f) vajalik Maa-ametil avalikes huvides võõrandada ka osa
eraomandis olevast Kauba tn 10 kinnistust (krunt pos 6c) ja Kauba tn 8 elamumaa kinnistust
(krunt pos 6d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu
linnale.
Lauka tänava teise lõigu (krunt pos 20) väljaehitamiseks on lisaks reformimata riigimaa
Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 20a) ning riigiomandis Tammiste raudtee T2
kinnistu osale (krunt pos 20b) ja Tammiste raudtee T3 kinnistu osale (krunt pos 20c) vajalik
Maa-ametil avalikes huvides võõrandada ka osa eraomandis olevast Kauba tn 8 elamumaa
kinnistust (krunt pos 20d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle
Pärnu linnale.
Lauka tänava kolmanda lõigu (krunt pos 25) väljaehitamiseks on Pärnu linnal lisaks
munitsipaalomandis Kauba tn T1 kinnistule (krunt pos 25b) vajalik Maa-ametiga kokkuleppel
omandada osa riigiomandis olevast Kauba tn 3 kinnistust (krunt pos 25a).
RB Pärnu kaubaterminali ja raudtee põhitrassi ning Tammiste elamurajooni vahelise
kõrghaljastatud puhvri (krundid pos 24, 26 ja 27) realiseerimiseks on Pärnu linnal vajalik
Maa-ametiga kokkuleppel omandada riigiomandis oleva Kauba tn 3 kinnistu osad (krundid
pos 24 ja 26) ning osa eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 27).
3.5 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED
Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete
välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega.
• Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.
• Katusekalle:
o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektiga.
o RB infrastruktuuri hoolduskeskuse hoonetel 0-150, kontorihoonel parapetiga.
o RB Pärnu kaubaterminali hoonetel 0-300.
o Lao- ja logistikapargi hoonetel 0-150.
• Välisviimistluse nõuded:
o Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb
naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.
o Mitte kavandada hoonetele suuri peegeldavaid klaaspindasid, vaid liigendatud pindu
ja eritöötlusega klaase.
o RB infrastruktuuri hoolduskeskuse hooned: kontorihoonel on soovitatav ette näha
esinduslikum fassaad ning materjalidest võib kasutada betooni, puitu, vineeri, krohvi,
alumiiniumkomposiitplaati; töökoja- ja hooldushooned võivad olla lihtsama ja
praktilisema fassaadiga ning materjalidest võib kasutada plekki, betooni,
teraskonstruktsioone, PVC materjale, vineeri; varikatuste puhul võib materjalidest
kasutada profiilplekki, teraskonstruktsioone, PVC materjale ja vineeri.
o RB Pärnu kaubaterminali hooned: laohooned võivad olla lihtsama ja praktilisema
fassaadiga ning materjalidest võib kasutada plekki, betooni, teraskonstruktsioone,
PVC materjale. Kattevärvina on soovitatav kasutada helehalli, mis on määrdumise
suhtes vastupidavam ning ei absorbeeri suvisel ajal liiga palju kuumust.
o Lao- ja logistikapargi hooned: Esinduslikum fassaad näha ette tänava poole.
Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati.
28
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Fassaadidel näha võimalusel ette vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali
kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid.
• Piirded:
o RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territoorium on soovitatud
ümbritseda piirdeaiaga, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana
suurulukitele, kuid lastes siiski läbi väikeulukid.
o Muul alal ei ole piirded kohustuslikud, kuid nende vajadusel on lubatud võrkaed
kõrgusega kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga ning selle
kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
o Piirdeid ei ole lubatud paigaldada Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal
kulgevatele ning olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi läbivatele rohelise
võrgustiku koridoridele.
• Muud nõuded:
o Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi.
o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga ning vastavalt
vajadusele ka Tori valla arhitektiga.
o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.
o Hoonete projekteerimisel tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale Eesti
standarditele EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja
EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“.
3.6 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Planeeritava ala liikluskorraldus on jagatud nelja etappi:
I. RB raudtee põhitrassi ehituse ettevalmistamise ja ehitusaegne etapp, kus osa
planeeritavast alast (infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alad) on kasutusel
ehitusmaterjalide laona. Lahendus on esitatud ehitusaegse liiklusskeemi (I etapi) joonisel
(DP-5-1).
II. RB raudtee põhitrassi ja hoolduskeskuse ehitusaegne etapp, kus RB põhitrass on kuni
Pärnu reisiterminalini välja ehitatud, infrastruktuuri hoolduskeskus on samuti rajatud ja
töötab ning kaubaterminali ala on endiselt kasutusel ehitusmaterjalide laona. Lahendus
on esitatud ehitusaegse liiklusskeemi (II etapi) joonisel (DP-5-2).
III. Detailplaneeringu põhilahendus ehk RB kaubaterminali käivitusaegne etapp, kus RB
põhitrassi ehitus on lõpule viidud ning RB infrastruktuuri hoolduskeskus kui ka
kaubaterminal on valminud ja töötavad. Lahendus on esitatud detailplaneeringu
põhijoonisel ning kasutusaegse liiklusskeemi (III etapi) joonisel (DP-5-3).
IV. Niidu ettevõtluspiirkonna arengu ja transformatsiooni etapp, kus RB kaubaterminal
töötab täiel võimsusel ning seda läbivad kaubamahud on järjest suurenenud. Sellega
seoses on toimunud muutused ka Niidu ettevõtluspiirkonnas. Lahendus on esitatud
kasutusaegse liiklusskeemi (IV etapi) joonisel (DP-5-4 ja DP-5-5).
RB raudtee põhitrassi ehituse ettevalmistamise ja ehitusaegne etapp
I etapis on kavas RB raudtee põhitrassi pealisehituse materjalid (ballastikillustik ja liiprid)
tuua ehitusmaterjalide lao maa-alale mööda rekonstrueeritud 1520 mm rööpmelaiusega
taristut. Materjalide väljaveoks maanteetranspordiga laoplatsilt Ikla suunas on võimalik
kasutada üksnes marsruuti Kauba tn – Jaama tn – Tammiste tee – Ehitajate tee, kuna muud
ühendused puuduvad. Sellega seoses tuleb arendajal Jaama tänaval tagada turvalised
liikumisvõimalused jalakäijatele ja jalgratturitele.
29
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
RB raudtee põhitrassi ja hoolduskeskuse ehitusaegne etapp
II etapis on RB raudtee põhitrass Pärnu reisiterminalini valmis ehitatud ning sellega seoses
suletud ühendus Kauba tänavalt ehitusmaterjalide lao alale ja likvideeritud 1520 mm
rööpmelaiusega raudteetaristu, mille asemele on rajatud Lauka tänava lõik Niidu tänava
ristmikust RB põhitrassi aluse tunnelini. Tunnelist väljasõidul on Lauka tänav ühendatud
olemasoleva Kauba tänavaga. Sel etapil jätkub RB raudtee põhitrassi ehitustegevus Pärnu –
Ikla lõigul ning materjalide väljavedu laoplatsilt toimub mööda marsruuti Lauka tn – RB
põhitrassi alune tunnel – Jaama tn – Tammiste tee – Ehitajate tee. Tühjade veokite liikumiseks
ehitusmaterjalide lattu on liikluskoormuse hajutamiseks mõistlik kasutada marsruuti Ehitajate
tee – Niidu tn.
Detailplaneeringu põhilahendus ehk RB kaubaterminali käivitusaegne etapp
RB kaubaterminali käivitusaegses etapis kujuneb RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali peamiseks juurdepääsuks Niidu tänav. Planeeringulahenduse kohaselt on
kavandatud Niidu tänava planeeringuala läbiv lõik rekonstrueerida 2+1 sõidurajaga ja 7,5 m
laiuse sõiduteega tänavaks, mille lääneküljel on sõiduteest haljasribaga eraldatud 3,0 m laiune
kergliiklustee.
Detailplaneeringus moodustatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
kruntidele on kavandatud juurdepääs avalikult kasutatavalt Niidu tänavalt algavatelt ning
mööda kompleksi kulgevatelt siseteedelt. Kompleksi 1+1 sõidurajaga ja 8 m laiuse sõiduteega
siseteedele on nähtud ette juurdepääsuservituudid kõigile kruntidele nõuetekohase
juurdepääsuvõimaluse tagamiseks. Täiendavalt on RB kaubaterminali territooriumile nähtud
päästetehnikale ette täiendav juurdepääs Lauka tänavalt.
Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust
hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiva 1520 mm
rööpalaiusega raudtee asemel avalikult kasutatav Lauka tänav planeeringuala läänepiirist
(Raba tänava ristmiku piirkonnast) olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumini. Lauka
tänava ristumine RB põhitrassiga on lahendatud eritasandilisena, mille puhul on sõidutee
jaoks kavandatud RB põhitrassi alt läbi tunnel. Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1
sõidurajaga 8,5 m laiune sõidutee, mis tagab piisava liiklusala erineva gabariidiga sõidukitele.
Naaberalade planeeringutes ja projektides on võimalik jätkata tänava pikendamisega Tallinna
mnt suunal. Samuti on võimalik olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi ja 1520 mm
rööpalaiusega raudtee koridori edasise planeerimis- ja arendustegevuse käigus pikendada
Lauka tänavat perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduni.
Detailplaneeringus on lao- ja logistikapargi kruntidele on kavandatud juurdepääs avalikult
kasutatavalt Lauka tänavalt algaval avalikult kasutatavalt teelt ja eraomanduses olevalt
juurdepääsuteelt. Lao- ja logistikapargi ala läbiv tee on kavandatud 1+1 sõiduraja ja 7,2 m
laiuse sõiduteega ning on perspektiivselt võimalik ühendada piki endist raudteetammi Kase
tänavaga.
Planeeringuala põhjapiirile on ette nähtud perspektiivne tee RMK hallatavatele metsamaa
kinnistutele juurdepääsemiseks (sh igal ajal ka rasketehnikaga) ning ümbertõstetava
gaasitorustiku hoolduseks. Perspektiivne tee saab alguse RB infrastruktuuri hoolduskeskuse
siseteelt, kulgeb piki perimeetriaeda ning on ühendatud RB põhitrassi äärse hooldusteega.
Selleks, et liikluskoormust hajutada, on lisaks Niidu tänavale mõistlik kasutada ka teisi
marsruute:
• Lauka tn (lääne suunaline) – Raba tn – Ehitajate tee;
30
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Lauka tn (ida suunaline) – RB põhitrassi alune tunnel – Jaama tn – Tammiste tee –
Ehitajate tee, mida on raskeveokitel lubatud kasutada üksnes erijuhtumitel eelnevalt
Pärnu linna ja Tori vallaga kooskõlastades;
• Niidu tn – Savi tn – Raba tn – Ehitajate tee;
• Niidu tn – Savi tn – Lina tn – Ehitajate tee ja
• perspektiivis Lauka tn läbimurre lääne suunas Tallinna mnt-le ja idasuunas Rakvere mnt-
le.
Detailplaneeringus on analüüsitud Ehitajate tee ja Niidu tänava ristmiku eritasandilise
liiklussõlme lahendust ja selle perspektiivset ruumivajadust. Lõplik liiklussõlme lahendus ja
selle ruumivajadus selgub edasisel projekteerimisel. Detailplaneeringus analüüsitud
eritasandilise liiklussõlme lahenduse kohaselt ületab Ehitajate tee otsesuund sammastel ja
tugimüüridel viaduktiga maapinnal asuva ringristmiku. Ehitajate tee teemaa laius on Niidu
tänava ristmiku piirkonnas keskmiselt 140 m. Transpordiameti kavandatud eskiislahenduse
korral on liiklussõlme ruumivajadus tagatud ning see piirdub valdavas osas riigi- ja
munitsipaalomandis maadega. Juhul, kui Ehitajate tee viadukt soovitakse rajada tugimüüride
asemel külgnõlvadega muldele, on liiklussõlme ruumivajadus oluliselt suurem ja vajalikuks
võib osutuda teemaa laiendamine või tuleb ehitada osa rajatistest külgnevatele kinnistutele.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksidele on kavandatud 1435 mm
rööpalaiusega raudtee ühendused RB põhitrassiga nii põhja kui ka lõuna suunalt.
Olemasolevad 1520 mm rööpalaiusega raudteed Pärnu reisi- ja kaubajaama vahel
demonteeritakse. Lauka tänava äärde on kavandatud rööbasteed veeremikoosseisude
manööverdamiseks ja komplekteerimiseks. Neid rööbasteid on võimalik perspektiivis
pikendada planeeringuala läänepiirini ning naaberalade planeeringutes ja projektides jätkata
pikendamisega Pärnu lennujaama suunal. Lauka tänava äärselt rööbasteelt on kavandatud lao-
ja logistikapargi teenindamiseks eraldi haruraudtee, mis rajatakse koos lao- ja logistikapargiga
vastava ala arendaja poolt.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse territooriumile on kavandatud mitmeid haruraudteid
hooldustehnika hoiustamiseks ja remondiks ning ehitusmaterjalide laadimiseks.
Kaubaterminali alale on planeeritud mitmeid haruraudteid selliselt, et oleks võimalik
probleemideta teostada kaupade peale ja maha laadimist erineva tehnikaga. Samuti on ette
nähtud kaldteed ja rambid sõidukite (sh rasketehnika) peale- ja mahalaadimiseks.
Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks on Niidu ja Lauka tänava äärde kavandatud
kergliiklustee. Kuna tegu saab olema äri- ja tootmispiirkonnaga, kus eeldatavasti väga suurt
jalakäijate liiklust toimuma ei hakka, on kavandatud 3 m laiune kergliiklustee vaid ühele
poole teed. Kergliiklustee on kavandatud ka läbi planeeritud lao- ja logistikapargi Lauka
tänavast RB põhitrassini, millega ristumine on lahendatud tunneliga RB põhitrassi alt läbi.
Tunnel on kavandatud kasutajapõhiselt kujunenud liikumistee kohale Tammiste külast Kase
tänava suunas.
Säilitamaks väljakujunenud liikumisteid Tammiste küla ja Niidu ettevõtluspiirkonna vahel on
väljaspoole planeeringuala ette nähtud perspektiivsed kergliiklustee lõigud RB põhitrassi
alusest kergliiklustee tunnelist Jaama tänavani ning planeeritud lao- ja logistikapargist piki
varasemat raudteetammi Kase tänavani. Samuti on RB põhitrassi ehitusaegse
liikluskorralduse raames jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks nähtud ette
kergliiklustee piki Jaama tänavat Veskikaare tänavast ja Tammiste teeni.
31
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali töötajate ning külastajate jaoks on ette
nähtud 128 parkimiskohta. Krundile pos 30 on Rääma raba loodus- ja matkaradade
kasutajatele kavandatud 22 parkimiskohta.
Parkimiskohtade kontrollarvutus väljaspool RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali territooriumi jäävatel kruntidel:
Pos
nr
Ehitise otstarve Norm.
arvutus
Normatiivne
parkimiskohtade arv
Planeeringus ettenähtud
parkimiskohtade arv krundil
7 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10500/250 42 42
8 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 9700/250 39 39
9 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10500/250 42 42
10 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 8000/250 32 32
11 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 7400/250 30 30
13 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 6900/250 28 28
14 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 7800/250 31 31
15 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10000/250 40 40
16 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10400/250 42 42
17 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 8600/250 35 35
18 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 8600/250 35 35
Planeeritud maa-alal kokku: 396 396
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 arvutamise
põhimõtetele. Parkimiskohtade kontrollarvutustel on lähtutud äri- ja tootmismaast linna
äärealal ning parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV
töötusettevõte ja lao koefitsient 1/250.
Kokku on planeeritavale alale kavandatud 546 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade vajadus
määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide
selgumisel.
Detailplaneeringu joonistel kujutatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
komplekside siseste rööbas-, sõidu- ja kergliiklusteede ning platside ja parkimisalade
lahendused on põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Samuti on
planeeringulahenduses põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel avalikult
kasutatava tänava ristlõike ja haljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude asukohad.
Niidu ettevõtluspiirkonna arengu ja transformatsiooni etapp
IV etapp kajastab võimalikku olukorda tulevikus, mil RB kaubaterminal töötab täiel
võimsusel ning seda läbivad kaubamahud on järjest suurenenud. Nii kaubaterminali kui ka
32
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
piirkonna üldise arendamisega seoses võivad toimuda muutused ka Niidu ettevõtluspiirkonna
maakasutuses ning seal tegutsevate ettevõtete, mis kasutavad aktiivselt mh RB kaubaterminali
võimalusi, profiilis. Muutused toovad kaasa liiklusnõudluse suurenemise, piirkonna teede- ja
tänavavõrgu liikluskoormuse kasvu ning ristmike läbilaskevõime võimaliku ammendumise.
Sellest tulenevalt on detailplaneeringus analüüsitud võimalusi Niidu tänava läbilaskevõime ja
ohutuse suurendamiseks, mille puhul on võimalikuks lahenduseks tänavale täiendavate
sõiduradade lisamine, ristmike muutmine kas foorjuhitavateks või ringristmikeks ning
kergliiklusteede rajamine. Liiklustehniliselt on vajalik Niidu tänava ja sellega ristuvate
tänavate ja juurdepääsude ristumiste arvu optimeerida, mistõttu tuleb osa tänastest ristmikest
ja otsejuurdepääsudest sulgeda. Tupiktänavatele ja kinnistutele tagatakse juurdepääs teiste
tänavate kaudu.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS
843:2016 „Linnatänavad”.
• Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
• Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks
juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.
• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb menetlusse kaasata
Transpordiamet.
• Ehitusseadustiku § 88 lg 1 ja 2 kohaselt on raudteerajatise projekteerimistingimused
nõutavad ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise
ehitusprojekti koostamiseks. Raudteerajatise projekteerimistingimused väljastab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
3.7 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED
3.7.1 Haljastus ja heakord
Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et vähemalt 25% planeeritud RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali alast tuleb haljastada ning eelkõige puhvervööndi rajamise
eesmärgil kasutada selleks valdavalt kõrghaljastust. Kuna nii RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse kui ka kaubaterminali kompleksid koosnevad omavalitsuse piiride tõttu
mitmest krundist, on haljastusprotsendi nõude täitmisel silmas peetud kompleksi tervikuna,
mitte iga üksikut krunti eraldi. Sel viisil on võimalik tagada ala funktsionaalsus ning
puhvervööndi efektiivsus.
Lao- ja logistikapargi kruntidel tuleb vähemalt 15% krundi pinnast haljastada. Haljastuse
kavandamisel tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust.
Lauka tänava serva on lao- ja logistikapargiga külgnevale alale kavandatud
tänavahaljastusena puuderida, mis jääb sõidutee ning kergliiklustee vahele tehnovõrkudest
vabale maa-alale. Mujale ei ole tänavahaljastuse kavandamine tulenevalt transpordimaa
krundi laiusest ja tehnovõrkude paiknemisest võimalik.
33
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Krundisisene haljastus lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Hoonete ja rajatiste
projekteerimisel on soovitav säilitada võimalikult suurel määral olemasolevat haljastust ning
projekteerida täiendavalt nii kõrg- kui ka madalhaljastust puhvervööndi rajamise eesmärgil.
Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana.
Kruntide haljastuse kavandamisel tuleb rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem
inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja
inimsõbralik keskkond. Lisaks tuleb arvestada vajadusega kavandada puhvertsoonid
tootmistegevuse ja muu kasutusega alade (puhkeala jms) vahele ning võimalusel ka erinevate
tootmistegevuste vahele, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, liigendada
territooriumi, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada
tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond.
Piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena.
Detailplaneeringus on arvestatud planeeritaval alal ja lähipiirkonnas asuvate metsade ning
Rääma raba puhkeväärtusega, mistõttu on kavandatud Niidu tänavalt juurdepääs loodus- ja
matkaradade kasutajate parklasse Raba mets kinnistul (krunt pos 30).
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Ehitusprojektis koostada haljastuse lahendus.
• Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole
õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti
tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.
• Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste
vahelised kujad.
• Detailplaneeringu elluviimisel tuleb rakendada ehitustööde ajal olemasoleva ja
säilitatava kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid.
3.7.2 Jäätmehooldus
Jäätmekäitlus on planeeritud vastavalt Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale, mis on aluseks
kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Pärnu linnas, ning Tori valla
jäätmehoolduseeskirjale, mis on aluseks kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tori
vallas.
Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Jäätmete kogumiskonteinerite asukoht projekteerida oma krundil hooneväliselt või
hoones. Jäätmehoidla või jäätmeruumi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.
• Väiksemate jäätmemahutite korral tuleb need paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga
samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb
veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Suuremad
jäätmemahutid tuleb paigutada selliselt, et neid tühjendavale jäätmeveokile oleks
tagatud ligipääs koos piisava manööverdusruumiga.
34
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
3.7.3 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi:
• Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja
sissemurdmiste riski.
• Sissepääsude juures soovitatavalt kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab
kuriteoohtu.
• Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jne –
nii väheneb vandalismiaktide ja süütamiste risk.
• Pingid ja muud varguse objektiks sattuda võivad esemed tuleb kindlalt kinnitada.
• Hoonete sissepääsud valgustada.
3.8 VERTIKAALPLANEERIMINE
Valdava osa infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali aktiivses kasutuses olevast alast
moodustavad vett mitteläbilaskva kõvakattega teed, parklad ja laoplatsid, millelt kogutakse
vertikaalplaneeringuga sademeveed rennidesse ja restkaevudesse, puhastatakse lokaalsetes
puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) ning suunatakse torustike kaudu edasi omal krundil
paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse.
Planeeritavatud lao- ja logistikapargi kruntidel suunatakse kõvakattega krundiosal
vertikaalplaneeringuga kogutavad sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale,
puhastatakse lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) ning suunatakse ala läbivasse
sademevee kraavi, mis on ühendatud RB põhitrassi äärsete kraavidega.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.
Planeeringualalt juhitakse sademeveed torustike ja RB põhitrassi äärsete kraavide ja Väike-
Niidu oja kaudu Pärnu jõkke. Sademevete ärajuhtimise täpne lahendus sõltub RB põhitrassi
sademevee ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse
ehitusprojektis, vt ka peatükk 4.1.4.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.
• Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites
(liivapüüdjad + õlipüüdjad).
3.9 TULEOHUTUSNÕUDED
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri
30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise
tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).
35
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema
vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult
kasutatavatelt teedelt.
Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 4.1.2.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad.
Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu
elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja
kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018
toodud nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS
812-7:2018 p 14.1.7).
• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4:2018 „Tööstus - ja
laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus osa 6
Tuletõrje veevarustus“.
3.10 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE
MÄÄRAMINE
Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest
ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.
Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks (EhS §70 lg 1)
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks, mis on vaja seada kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise
tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.
Detailplaneeringus on RB Pärnu piirkonna infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
kompleksi siseteedele nähtud ette juurdepääsuservituudid kõigi kompleksi kruntide kasuks
neile nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks.
Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele
määratakse ja seatakse servituudialad kaitsevööndi ulatuses ehitusprojekti koostamise
staadiumis või peale ehitustööde lõppu.
Detailplaneeringu joonisel DP-4-1 (Servituutide plaan) on kajastatud graafiliselt ja kruntide
kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.
4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Detailplaneeringus on tehnovõrkude lahendused ja liitumispunktid antud RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali tervikkomplekse mitte üksikuid krunte silmas pidades.
36
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Detailplaneeringus on tehnovõrkude lahenduse koostamisel arvestatud kehtivas
detailplaneeringus „AS Edelaraudtee kinnistust kuni Raba tn 30 kinnistu läänepoolse piirini
ning Savi tn 28a kinnistuga külgneva ala detailplaneering“ kavandatud tehnovõrkude
lahendusega ning seda vajadusel vastavalt käesoleva planeeringulahendusele muudetud
selliselt, et tagatud oleks Lauka tn 4, Lauka tn 7 ja Lauka tn 9 kinnistute varustatus
tehnovõrkudega.
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti
staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS poolt 07.07.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr TT-210165.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Eesti standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus
• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad
4.1.1 Veevarustuse välisvõrk
Olemasolev olukord
Planeeritava ala ühisveevärgi lähimad magistraaltorustikud asuvad Pärnu linnas Jaama tn 7
kinnistu (PE De160) ja Niidu tn 24 kinnistu (DN150 malm) juures.
Piirkonnas on tavaolukorras ühisveetorustikus garanteeritud 330 kPa vabasurvet ning
tulekahju korral 100 kPa.
Ühisveevärgi torustike omanik on Pärnu Vesi AS.
Planeeritud veevarustus
Planeeritava ala tuletõrje veevajaduse tagamiseks on ette nähtud ühendada Niidu tänav 24
kinnistu juures olemasolev veetorustik Jaama tn 7 kinnistu juures olemasoleva veetorustikuga.
Planeeritud uus veetorustik algab Niidu tänaval olemasolevast veetorustikust DN150mm ning
kulgeb edasi mööda planeeritud Lauka tänavat ja planeeritud avalikult kasutatavat tänavat
(krunt pos 19). Seejärel läbib krunte pos 18 ja 21 ning ristub RB raudtee põhitrassiga.
Teiselpool RB raudteed kulgeb uus veetorustik Jaama tn 2 kinnistu lõunapiiril Jaama tänavani
ning ühineb olemasoleva veetorustikuga PE De160 Jaama tänaval. Planeeritud ringistatud
veetorustiku kogupikkus on ca 3 km.
Kruntide liitumispunktid (asukoht on näidatud tehnovõrkude koondplaanil):
• RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide
liitumispunktideks planeeritava ühisveevõrguga on maa-alused siibrrid DN150, mis on
planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist. Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja
kape.
37
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Kruntide pos 7-11, pos 13-18 ning pos 30 liitumispunktiks planeeritava ühisveevõrguga
on maa-alune siiber DN100, mis on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist.
Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja kape.
Planeeritud ööpäevane veetarbimine on orienteeruvalt 95,8 m³/d. Planeeringuala majandus-
joogivee tegelik vajadus täpsustub järgnevates projektstaadiumites.
Veetorustikuna kasutada PE vähemalt PN10 survetoru. Perspektiivse raudteega ristumine
tuleb ette näha hülsis. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN12201.
Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m maapinnast toru peale. Torud, mis jäävad
maapinnale lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada.
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm²
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad.
Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”.
Krundisisene veevarustuse välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.
4.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus
Planeeringuala maksimaalne välistulekustutusvesi 30 l/s tagatakse ühisveevärgi hüdrantidest.
Ehitisesisene vooluhulk on 3 l/s. Suurema kustutusveevooluhulga puhul moodustavate
kinnistutele tuleb ette näha tuletõrjemahutid.
Välise tulekustutusvee vooluhulk on tagatud kaubaterminali territooriumile projekteeritud
tuletõrje veevõtukohtadest (hüdrantidest) 3h jooksul ning lafetidega. Kaubaterminali
territooriumi tuletõrje veevarustuse jaoks on ringvõrgule ette nähtud maapealsed
tuletõrjehüdrandid DN150mm. Tuletõrjehüdrantide ümber peab laoplatsidel jääma vähemalt
1,5 m vaba ruumi ja need peavad olema kustutus- ja päästemeeskonnale hõlpsalt leitavad.
Hüdrantide vahekaugus on 100 m ning mitte lähemal kui 30 m lähimatest seadmetest ja
hoonetest.
Kavandatud lao- ja logistikapargi alal (krundid pos 7-11 ja 13-18) on detailplaneeringus ette
nähtud maa-alused tuletõrjehüdrandid, mis on projekteeritud vahekaugusega 100 m.
4.1.3 Reoveekanalisatsioon
Olemasolev olukord
Planeeritava ala ühisreoveekanalisatsiooni lähimad magistraaltorustikud asuvad Niidu tn 24
kinnistu (DN300 asb) ja Jaama tn 5 kinnistu (PVC De160) juures.
Ühisreovee kanalisatsioonitorustike omanik on Pärnu Vesi AS.
Planeeritud reoveekanalisatsioon
Planeeritud ala kanalisatsioon on nähtud ette lahkvoolsena. Drenaaži- ja sademevee juhtimine
reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Planeeringuala olmereoveekanalisatsiooni eelvooluks on Niidu tänaval olemasolev
ühiskanalisatsioonitorustik DN300mm.
38
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kruntide reoveekanalisatsiooni liitumispunktid (asukoht on näidatud tehnovõrkude
koondplaanil):
• RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide liitumispunkt
on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist. Enne ühendamist ühiskanalisatsiooni
survetoruga tuleb liitumistoru kaevus ette näha sulgarmatuur.
• Kruntide pos 7-11, pos 13-18 ning pos 30 liitumispunktiks planeeritava
ühiskanalisatsiooniga on kanalisatsioonikaev, mis on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu
piirist.
Detailplaneeringu olmereovee orienteeruv ööpäevane vooluhulk on 95,8 m3/d. Planeeringuala
olmereovee tegelik vooluhulk täpsustub järgnevates projektstaadiumites.
Heitvete koosseis peab vastama Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015.a. määruses nr 34 "Pärnu
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" ja keskkonnaministri määruse 16.10.2003
nr 75 toodule.
Planeeringualalt tuleb reovesi ühiskanalisatsiooni juhtida ülepumpamise teel. RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide reovesi on ette nähtud
üle pumbata planeeritud Lauka tänavale kavandatud reoveekanalisatsiooni survetorusse.
Täiendavalt on planeeringualale ette nähtud reoveekanalisatsiooni pumpla tootlusega 20 l/s,
mis teenindab krunte pos 7-11 ja pos 13-18.
Reoveepumplaks on kavandatud valmis maa-alune PE toode, milles tuleb ette näha kaks
vaheldumisi töötavat pumpa. Pumpade töörattad on ette nähtud vortex-tüüpi. Lisaks tuleb
pumpla varustada sulgarmatuuriga (nii sissevoolu- kui ka survetorul) ning tagasivooluklapiga.
Pumpla ühendused peavad olema veekindlad.
Järgmises etapis on vajalik kavandatud ehitusmahtude realiseerimisel kontrollida RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali ja lao- ja logistikapargi alale ette nähtud
reoveepumplate pumpade koostöö.
Planeeritud uus kanalisatsiooni survetorustik pikkusega ca 1270 m algab reovee
kanalisatsiooni pumplast nr 1, kulgeb edasi mööda planeeritud Lauka tänavat kuni
olemasoleva reoveekanalisatsioonitorustikuni Niidu tänaval.
Isevoolsed torustikud peavad vastama standardile EN1401 (PVC torud), EN1852 ja EN13476
(PP torud). Survetorustikuna kasutada PE vähemalt PN10 survetoru. Torud peavad olema
sertifitseeritud vastavalt standardile EN12201. Perspektiivse raudteega ristumine tuleb ette
näha hülsis. Reoveekanalisatsiooni vaatlus-, vaatlus- ja hoolduskaevudeks on ette nähtud PE-
kaevud, mis peavad vastama standardile EVS EN 13598-2:2016.
Projekteeritud isevoolsete torude rajamissügavus on minimaalselt 1,4 m toru peale, juhul kui
joonisel pole näidatud teisiti. Torud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,4 m mõõdetuna
toru pealispinnast, tuleb soojustada. Survetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m
maapinnast toru peale. Torud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,8 m, mõõdetuna toru
pealispinnast, tuleb soojustada.
Survetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm²
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad.
39
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Survetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust
survetorustik”.
Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrk (sh pumplad) projekteeritakse ehitusprojekti
koosseisus.
4.1.4 Liig- ja sademevee ärajuhtimine
Olemasolev olukord
Planeeringuala asub liigniiskes piirkonnas. Planeeringuala Tori valla osa läbivad
PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteemi kuivenduskraavid. Maaparandussüsteemi
eelvooludeks on Niidu oja ja Pahkoja, mis suubuvad Pärnu jõkke.
Sademeveekanalisatsioon planeeringu alal puudub.
Planeeritud liig- ja pinnasevee ärajuhtimine
PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteemi kuivenduskraavide võrgustiku
planeeringualale jääv osa projekteeritakse ümber selliselt, et tagatud on maaparandussüsteemi
vähemalt samaväärne toimimine võrreldes praeguse olukorraga. RB Pärnu infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali ala ümber on kavandatud möödavoolukraavid, mille
eesvooludeks on Pärnu jõkke suubuvad Niidu oja ja Pahkoja. Kuna planeeringulahenduses ei
kavandata täiendavaid kuivenduskraave, vaid nähakse ette olemasolevate kraavide
ümbersuunamine, ei suurene koormus Niidu ojale ega Pahkojale. RB Pärnu infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali alale jäävad kuivenduskraavid likvideeritakse.
Põhimõtteline lahendus on esitatud liig- ja sademevee ärajuhtimise skeemil (VKV-1).
Olemasolevate kuivenduskraavide konfiguratsiooni muutmine ei tohi põhjustada liigvee
äravoolu kiirendamist Rääma rabast ega mõjutada raba veerežiimi muutumist sellisel määral,
mis võib kahjustada raba ökoloogilist seisundit. Selleks tuleb kraavide projekteerimisel ja
ehitamisel arvestada, et kraavide rabapoolsed seinad toimiksid veetõkkena.
Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse Niidu oja lähtepunktiks olevad
kuivenduskraavid ning kujundatakse ümber oja lähtepunkt ja voolusäng ca 83,5 m pikkusel
lõigul, et võimaldada sellele alale rajada RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisesed ja
avalikuks kasutuseks mitte mõeldud sõidu- ja kõnnitee ning raudteeharu. Kavandatud
objektide funktsionaalsuse ja geomeetria tõttu ei ole neile muid asukohaalternatiive, mistõttu
on vajalik vastavalt veeseaduse § 187 p 17 taotleda pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu
kaldajoone muutmiseks veeluba.
Kui ala arendamisel on vajalik Niidu oja uuest lähtepunktis suudme poole täiendavaid
tegevusi läbi viia, tuleb vastav info esitada ehitusprojekti koostamisel.
Planeeritud sademevee ärajuhtimine
Sademevee ärajuhtimise süsteem koosneb erinevatest elementidest: kaevud ja rennid,
sademeveetorustik ja pumplad, õlipüüdurid, puhvertiigid ning kraavid.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kõvakattega aladelt (teed, parklad,
platsid) juhitakse vertikaalplaneerimisega sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale
sademevee kanalisatsiooni. Enne omal krundil paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse
40
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
jõudmist puhastatakse sademeveed liiva- ja I-klassi õlipüüdurites. Peale püüdurit tuleb ette
näha proovivõtukaevud.
Puhvertiigid toimivad nii sekundaarse õlipüüduri kui ka äravoolu ühtlustajatena, et vältida
intensiivsete sadude korral ülekoormust eesvooludele. Kuna piirkonnas on kõrge
põhjaveetase, siis kavandatakse tiigid selliselt, et vajadusel saab nendesse pumbata ka
pinnasevett. Tiikide väljavoolud on kavandatud suletavatena, mis võimaldab avariiolukorras
ja/või reostuse tekkimisel see koheselt lokaliseerida ja likvideerida.
Puhvertiikidest suunatakse sademeveed piiratud vooluhulgana mööda sademevee torustikku ja
kraave ning RB raudtee põhitrassi äärset kraavi Pärnu jõkke. RB raudtee põhitrassi äärse
kraavi täpne asukoht ja lahendus tuleb täiendavalt projekteerida. Enne planeeringu
realiseerimist peab olema selge kraavi paiknemise asukoht RB raudteest Pärnu jõeni.
Kavandatud lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) kõvakattega aladelt kogutakse
sademeveed vertikaalplaneerimisega kokku ning puhastatakse liiva- ja I-klassi õlipüüdurites.
Peale püüdurit tuleb ette näha proovivõtukaevud. Kruntidelt lähtuvad sademevee kogused
tuleb ühtlustada (nt toru-mahutites) ning hajutada kruntide haljasaladel (vajadusel rajades
puhvertiigid) ning suunata piiratud vooluhulk (10 l/s) projekteeritavasse RB raudtee põhitrassi
äärsesse kraavi ning sealt edasi Pärnu jõkke. Lisaks puhvertiikidele toimivad sademevee
puhvritena ka planeeritud kraavid.
Põhimõtteline lahendus on esitatud liig- ja sademevee ärajuhtimise skeemil (VKV-1).
Planeeringualalt sademevete ärajuhtimise täpne lahendus sõltub RB põhitrassi sademevee
ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Vastavalt standardi EVS 848:2021 nõuetele on sademevee vooluhulga arvutamiseks projektis
võetud 10-minutise kestusega vihma intensiivsus 341,3 l/(s*ha) (arvutusvihma korduvus on
10 aastat). Planeeringuala sademevee vooluhulk 8588 l/s jaguneb järgmiselt:
• RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide
sademevee vooluhulk on 6312 l/s;
• kruntide pos 7-11 ja 13-18 sademevee vooluhulk on 2276 l/s.
Kavandatava tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise oht,
mistõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks
taotleda keskkonnaluba. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri
08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.
Isevoolsed torustikud peavad vastama standardile EN1401 (PVC torud), EN1852 ja EN13476
(PP torud). Kanalisatsiooni vaatlus- ja hoolduskaevudeks on ette nähtud PE-kaevud, mis
peavad vastama standardile EVS EN 13598-2:2016. Sademevee kanalisatsioonitorustik on
ette nähtud paigaldada plasttorudest ja -kaevudest. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema
SN8. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN1401
polüvinüülkloriidtorude puhul ning EN1852 või EN13476 polüpropüleentorude puhul.
Projekteeritud isevoolsete torude rajamissügavus on minimaalselt 1,4 m toru peale, juhul kui
joonisel pole näidatud teisiti.
41
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4.1.5 Olemasoleva puurkaevu lammutamine
Raba mets (62501:001:0988) kinnistul paikneb kasutusest väljas puurkaev PRK0004386, mis
on ette nähtud lammutada.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Järgnevates projekteerimise etappides tuleb puurkaevu lammutamiseks tellida vastavalt
ettevõttelt puurkaevu tampoonimise projekt.
• Puurkaevu tampoonimine tuleb tellida hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omavalt
ettevõttelt.
• Puurkaevu likvideerimisel tuleb täita keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43
“Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu
või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise
ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa
ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse
kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise
vormid“ 9. peatüki tingimusi.
Jaama tn 4 (62516:001:0680) kinnistul paiknev olemasolev kasutuses puurkaev PRK0014363
on ette nähtud säilima.
4.2 ELEKTRIVARUSTUS
Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 18.11.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr 389704.
Planeeringualal asuv alajaam „Kaubahoov“ jääb planeeritud ehitustegevusele ette ning tuleb
lammutada ja asendada uue komplektalajaamaga. Detailplaneeringu ala tarbijate
elektrivarustus on ette nähtud viie uue trafoalajaama baasil (HEKA-2, 10/0.4kV trafod kuni
2x1600kVA). Uue trafoalajaama toide on ette nähtud Metsakombinaadi alajaamast uute
planeeritud keskpinge kaablite abil, mille I haru suundub mööda Niidu ja Lauka tänavat ning
II haru mööda Ehitajate teed ja planeeritud uut tänavat.
Planeeritud kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.
Elektrikoormuste tabel
Pos
nr Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus,
Pa/Ia (kW/A)
planeeritud trafoalajaamade baasil
Liitumine
1* Tööstus 1134/1910 Planeeritud
alajaama
0.4kV
seadmes
2* Tööstus 2237/3765
3* Tööstus 1550/2610
1 Tööstus 718/1210 Planeeritud
42
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
2 Tööstus 4587/7722 alajaama
0.4kV
seadmes 4 Tänavavalgustus 30/50
5 Tänavavalgustus 30/50
Planeeritud
Alajaama
0.4kV
seadmes
6 Tänavavalgustus 30/50
7 Tööstus 709/1194
8 Tööstus 660/1111
9 Tööstus 706/1188
10 Tööstus 556/936
11 Tööstus 514/866
12 Tänavavalgustus 30/50
13 Tööstus 485/817
14 Tööstus 539/908
15 Tööstus 677/1139
16 Tööstus 701/1181
17 Tööstus 589/992
18 Tööstus 589/992
19 Tänavavalgustus 30/50
30 Matkaraja
teenindus 515/864
Planeeritud
Alajaama
0.4kV
seadmes
Planeeritud ala tarbijad
kokku
(koos eriaegsusega)
17616/29655
* Tori valla krundid
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti
koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste
tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.
Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb elektrienergia saamiseks kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
4.2.1 Tänavavalgustus
Tänavalõigu valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid
paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse
kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud uue lülituskilbi baasil.
43
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS
Detailplaneeringu sidevarustuse osa lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 08.10.2021
väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35661397.
Planeeritud ala kruntide ühendamiseks sidekanalisatsiooniga on ette nähtud ehitada Niidu
tänava ääres paiknevast sidekaevust NDU-2061 uus 100 mm läbimõõduga plasttorudest
sidekanalisatsioon iga planeeritava krundini (RB infrastruktuuri ja kaubaterminali kruntide
puhul on vaadeldud kompleksi tervikuna), millele on ette nähtud individuaalne
sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m ja väljaspool
sõiduteed 0,7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.4 GAASIVARUSTUS JA OLEMASOLEVA GAASITORUSTIKU
ÜMBERTÕSTMINE
Detailplaneeringu gaasivarustuse osa lahenduse aluseks on Osaühingu Tarbegaas poolt
09.11.2021 väljastatud tehnilised lähteandmed.
OÜ-le Tarbegaas kuulub B-kategooria d200x18,2 mm gaasitorustik Tammiste raudtee T2
kinnistul Kauba tn 10 kinnistu lähistel.
Kuna planeeritud ala kuulub kaugkütte piirkonnale, siis gaasivarustus on lubatud ainult
planeeritud ala tehnoloogilise vajaduse tagamiseks.
Uus B-kategooria gaasitorustik (d90mm) on kavandatud paigaldada mööda planeeritud
tänavaid kuni krundi pos 7 piirini. Igale krundile on planeeritud oma liitumispunkt
maagaasivõrguga krundi piiril.
Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele
mahtudele.
Planeeritaval alal paikneb olemasolev Vändra-Pärnu D55 D-kategooria gaasitorustik.
Olemasoleva D-kategooria maagaasi ülekandetorustiku ümbertõstmiseks on Elering AS poolt
20.06.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 2-3/2019/657-17.
D-kategooria maagaasi ülekandetorustik on ette nähtud ümber tõsta kavandatud RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alal ning nende põhjapiiril. Ühenduspunktid
olemasoleva toruga asuvad Surju meeskond 49 kinnistul ning Tammiste sondi-kraanisõlmes
piirdeaiast väljaspool.
Uus maa-alune D-kategooria gaasitorustik on projekteeritud terastorudest De273x6,3 mm.
Terastorustikule on ette nähtud rakendada korrosioonikaitse. Rakendavate korrosioonikaitse
44
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
abinõude täpsem lahendus antakse põhiprojektis.
Ristumisel raudteega on toru ette nähtud paigaldada terasest manteltoru DN400. 10 m ja
rohkem pikkusega manteltoru mõlemale otsale tuleb paigaldada kontroll-mõõtepunktid (tüüp
MP-3). Kuni 10m pikkusega manteltorule paigaldatakse mõõtepunkt ainult ühte otsa.
Manteltoru mõlemasse otsa tuleb paigaldada kontrolltoru, mille kaudu on tagatud
hädaolukorras gaasilekke korral manteltorust gaasivool ning gaasi manteltorusse kogumise
vältimine. Kontrolltoru tuleb viia allmaa paigalduse teel manteltoru otsast sissepoole
vähemalt 1m kaugusele ja vähemalt 1,5 m maapinnast kõrgemale. täpne lahendus antakse
põhiprojektis.
Projekteeritud gaasitorustiku rajamine on ette nähtud teostada lahtisel meetodil.
Gaasitorustiku ehitus teostada kahes etapis - kõigepealt ehitada ümbertõstetav torustik ning
seejärel teostada selle ühendustööd.
Gaasitorustiku ehitustööd peavad olema teostatud enne raudteel läbiviidavaid kaevetöid.
Gaasitorustiku ehitustööde käigus gaasikatkestusi ei ole lubatud teha.
Pärnu linna katkestuseta gaasivarustuse kindlustamiseks näha ette Gaasitorustiku rõhu all
ühendamise meetodi rakendamine („hot tapping“) või alternatiivne Pärnu linna gaasivarustuse
katkestuseta lahendus, mis tuleb Eleringi poolt heaks kiita.
4.5 SOOJUSVARUSTUS
Detailplaneeringu soojusvarustuse lahenduse aluseks on Gren Eesti AS poolt 12.11.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr DPT-84-39.
Valdavas osas asuvad planeeritud krundid Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Osad RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside krundid asuvad aga Tori valla
territooriumil, kus ei ole määratud kaugküttepiirkonna piire.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete soojuskoormus on 0,3 MW.
Lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) soojuskoormus on 9,3 MW.
Lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) soojusvarustuse tagamiseks on planeeritud
kaugküttetorustik piki Lauka tänavat. Ühendus teostatakse 2xDN700/900 eelisoleeritud
kaugküttetorust Niidu tänaval krundi Niidu tn 24 juures. Igale krundile on ette nähtud oma
liitumispunkt planeeritud tänavamaal (krundid pos 12, 19).
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete soojusvarustuseks on
kavandatud alternatiivsed soojusvarustuse võimalused kas maakütte või ajutiseks
soojusvarustuseks gaasikütte baasil.
Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele
mahtudele.
45
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, tuleb ehitusprojekti
koostamise käigus täpsustada hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad.
Maaküte
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete maaküte on võimalik lahendada
vertikaalse kollektori ehk puuraukude baasil.
Kuna puuraugust veevõttu ei toimu st tegemist on kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei
kohaldu sellisele puurkaevule ka veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või
hooldusala nõuded.
Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr
43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib kasutada üksnes
keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab
olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli.
Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära manteltoru taha
jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt pärinevate saateainete sattumine
sügavamatesse põhjaveekihtidesse.
Hoonekontuuri siseste maasoojussüsteemide (energiavaiad) kavandamisel tuleb vastavat
pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht hoone kandekonstruktsioonide püsivuse
säilimisest. Hoone vundamenti või selle alla rajatud maasoojussüsteemid peavad olema
ehitatud lekkimiskindlana ja lekkekindlust peab olema võimalik kontrollida. Samuti peab
olema võimalik soojuskontuur vajadusel soojuskandjast tühjendada. Rajatise arvestuslik
eluiga peab olema vähemalt 50 aastat.
4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh
TEHNOVÕRKUDE OSAS
Üldised nõuded:
• Detailplaneeringu alusel koostatav ehitusprojekt tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
• Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised
tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.
• Ehitusaegseks põhjavee ümberjuhtimiseks on vajalik vastavalt veeseaduse § 187 p 12
vajalik taotleda veeluba.
• Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja
tehnovõrgud, täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad
kohustused.
Geodeetilised märgid:
• Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid tuleb taastada või ümber tõsta
projekteerimise staadiumis kooskõlastatult Pärnu Linnavalitsuse geodeesia
peaspetsialistiga.
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Projekteerimise etapis näha ette reoveepumplale juurdepääsuks mahasõit piirnevalt
tänavalt.
46
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Elektrivarustus:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida võrguvaldajaga lisateenuse leping
projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
Sidevarustus:
• Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.
Valgustus:
• Vältida ebavajalikku ja liigset valgustust;
• Valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile ehk tuleb vältida
valguse hajumist, nt valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt
väljapoole;
• Ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis
suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise
nurga all;
• Laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
• Eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel
juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.
Soojusvarustus:
• Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustuse lahendamiseks on vajalik taotleda
välisvõrkude- ja soojavarustuse sisepaigaldiste projekteerimistingimused.
• Kooskõlastamiseks esitada võrguvaldaja poolt väljastatud projekteerimistingimustele
vastav kaugkütte välisvõrgu ühendus(t)e ehitusprojekt(id) ning võrguvaldaja
projekteerimise tüüptingimustele vastav kaugkütte soojavarustuse sisepaigaldiste
ehitusprojekt(id).
Gaasitorustik ja -paigaldis:
• Planeeringuga ettenähtud gaasitorustiku ümberehitustööde teostamiseks koostakse
tööprojekt. Tööprojekt tuleb koostada lähtuvalt Elering AS tehnilistest tingimustest ja
käesolevast kooskõlastusest. Gaasitorustiku ümberehituse teostamiseks koostatud
tööprojekt kooskõlastatakse Elering AS-iga.
• Gaasitorustikuga ristuv perspektiivne tee tuleb selle ehitamisel eraldi Elering AS-iga
kooskõlastada.
• Kõik gaasitorustiku ja teiste kommunikatsioonide ristumised tuleb välja ehitada vastavalt
Elering AS tehnilistele tingimustele ja käesolevale kooskõlastusele.
• Kõik päringud, taotlused, kooskõlastused ja teavitused saadetakse e-kirjaga
[email protected] ja Elering AS Viljandi hoolduspiirkonna gaasitorustike
hoolduse korraldaja Kalev Salu, +372 5330 7779, [email protected].
• Gaasitorustiku terastorudele tehakse seinapaksuse kontrollarvutus tööprojekti mahus.
• Täiendava kaitsemeetmena nähakse ette uue ehitatava gaastorustiku seinapaksus
vähemalt 10 mm.
• Tänavavalgustuse ja liiklusmärkide paigaldamine gaasitorustiku kaitsevööndisse ei ole
lubatud.
• Ehitusprojekti koostamisel arvestatakse, et pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamine
gaasitorustiku ja gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud.
• Kõik kulud, mis on vajalikud tööprojekti realiseerimiseks ja tööde läbiviimiseks,
kuuluvad projekti omaniku kanda (mh Gaasitorustiku kaitseks tehtavad tegevused).
47
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Vajalik on pidev juurdepääs hooldus- ja remonttööde läbiviimiseks kogu gaasitorustike
kaitsevööndi ulatuses. Ette tuleb näha tööde läbiviimise metoodika ja tehnika liikumine,
milline ei ohusta gaasitorustiku tööd ja võimaldab pideva juurdepääsu vajalike hooldus-
ja remonttööde läbiviimiseks.
• Kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad kahjustada gaasitorustiku, mh ei tohi
ehitada ehitisi, eemaldada ja kuhjata pinnast (kooskõlas EhS §70 lg 2).
• Inimeste, vara, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks, lähtuda projekti koostamisel
standardi EVS 884 põhinõuetest.
Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõudetele seletuskirja teiste peatükkide all.
5 KESKKONNATINGIMUSED
Ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate
objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist. Planeeringus on kavandatud põhjavee
kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega
pindadelt kogutavate sademevete puhastamine enne omal krundil paiknevatesse sademevee
tiikidesse ja kraavidesse juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole pinna- ja põhjaveele planeeringu
realiseerimisega ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid.
Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on lähialal oodata eelkõige
ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga
konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-,
tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest.
Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil
tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest
kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna
keskkonnaseisundi halvenemist.
5.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE JA LÄBIVIIDUD
UURIGUTE TULEMUSED
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt
tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument
koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse nimetatud seaduse § 6 lõikes 1
loetletud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus
muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga
raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis
jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on
raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede
pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini
puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
Detailplaneeringu algatamisdokumentatsioonist nähtus, et planeeringuga kavandatakse kokku
rohkem kui viis hargnevat jaamateed (arvestades kaubaterminali laadimisteid ja neile
lisanduvaid hooldusekeskuse tööks ja päästetehnika jaoks vajalikke jaamateid) pikkusega ca
1450 meetrit.
48
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Vastavalt KeHJS § 32 on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,
alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete
leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
Eeltoodust lähtuvalt otsustasid Pärnu Linnavolikogu oma 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori
Vallavolikogu oma 18.06.2020 otsusega nr 245 algatada detailplaneeringu koostamisega
paralleelselt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.
Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid:
• Müra mõju;
• Vibratsiooni mõju;
• Mõju välisõhu kvaliteedile;
• Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh:
− Valgusreostuse mõju;
• Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele;
• Mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele, sh:
− Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele;
− Mõju taimestikule;
− Mõju linnustikule;
• Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele;
• Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Detailplaneeringu ja KSH raames on teostatud mitmeid täiendavaid uuringuid ja hinnanguid:
• müra- ja vibratsiooniuuring, mille käigus viidi läbi müra modelleerimine;
• liiklusuuring;
• metsa botaaniline inventuur, mille käigus selgitati välja planeeringualal paiknevad
elupaigatüübid, inventeeriti kaitsealuste taimede esinemine ning inventeeriti
planeeringualal paiknevad vääriselupaigad;
• linnustiku inventuur, mille käigus analüüsiti kavandatava tegevuse mõjusid linnustikule
planeeringualal ja selle mõjuala ulatuses. Hinnati nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid;
• ulukiuuring, mille käigus viidi läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs,
selgitamaks võimalikud liikumisalad üle analüüsitava maa-ala. Selgitati välja transpordi
ja ulukite liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed
elupaikade sidususe tagamiseks;
• keskkonnaseisundi hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise võimalikkuse
osas;
• pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang;
• Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang.
KSH aruanne koos kõigi lisade ja uuringutega on lisatud detailplaneeringu materjalidele.
5.1.1 Rohevõrgustik ja puhkemetsad
Pärnumaa roheline võrgustik on esmakordselt määratud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2003) ning seda on
49
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
täpsustatud Pärnu maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74).
Roheline võrgustik on terviklik haljasalade süsteem, mille eesmärk on tagada bioloogiline
mitmekesisus, koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada inimtekkelisi mõjusid. Rohelise
võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes
kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või
kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad
tuumalad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest
tuumalast teise. Konfliktid tekivad rohelise võrgustiku erinevate infrastruktuuride (maanteed,
raudtee, turbaalad, karjäärid) konkureerimisel ühele ja samale territooriumile, näiteks
magistraalide rajamisel läbi metsa, karjääride rajamisel põllumaadele.
Pärnu maakonnaplaneeringus on määratud Rääma raba ja seda ümbritsevad metsad ning
Tammiste küla metsamassiiv rohevõrgustiku tuumaladeks, mida ühendavad omavahel kaks
Pärnu kaubajaama territooriumi läbivat rohekoridori. Rääma raba lõunaservas asuvad metsad
ning Tammiste küla metsamassiiv on ühtlasi määratud ka piirkonna puhkemetsadeks.
Maakonnaplaneeringus on sätestatud üldised tingimused võrgustiku toimimise tagamiseks ja
säilitamiseks, millest antud planeeringuala kontekstis on olulisemad:
• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
• tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;
• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia
läbi keskkonnamõju hindamine;
• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja
infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende
rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning
rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid;
• uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja
kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta,
kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);
• uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul
eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku
säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine
osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust
ei ole võimalik realiseerida;
• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja
looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust
suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid
(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ on täpsustatud maakonnaplaneeringus
määratud rohevõrgustikku ning käsitletud on Niidu-Tammiste metsade ja Rääma raba
puhkeala. Tegemist suureulatusliku metsaga kaetud alaga, mis sisaldab Niidu
maastikukaitseala, Rääma raba ääreala ning Niidu ettevõtluspiirkonda ümbritsevaid
metsaalasid, kus paiknevad mitmed vääriselupaigad. Tegemist on ulatusliku alaga, mis on
mitmete infrastruktuuri objektide poolt killustunud väiksemateks osadeks (Tammiste tee,
Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (T4), olemasolev raudtee, kavandatava kiirraudtee Rail Baltic koridor)
ning kus võib olla vajadus ettevõtlusalade laiendamiseks.
50
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Puhkeala osas on üldplaneeringus sätestatud mitmeid põhimõtteid, millest antud
planeeringuala kontekstis on olulisemad:
• Raudtee infrastruktuuri ja võimaliku RB kaubajaama arendamiseks vajalikud maa alad
tuleb välja selgitada edasise planeerimise ja projekteerimise käigus. Rail Baltic
kiirraudtee toimimiseks vajalik maa-ala täpsustatakse vastavalt kehtivas
teemaplaneeringus toodud tingimustele. Säilitada tuleb tootmistegevust ja liiklust
ümbritsevad ja muust linnakeskkonnast eraldavad puhveralad. Peale RB trassi ning
kaubajaama ning seonduva infrastruktuuri jaoks vajaliku maa ala välja selgitamist on
metsade puhkamise eesmärgil kasutatavuse säilimiseks vajalik alad taotleda linna
omandisse.
• Parandada tuleb piirkonna siseseid ühendusi ja juurdepääsu ning kasutatavust
puhkealana. Siduda puhkeala linna kergliikluse võrgustikuga. Kaaluda
puhkeotstarbeliste radade kavandamist ja sidumist Tori valla Tammiste küla
puhkemetsadega ja Rääma rabaga.
• Tagada maakonna rohekoridori jätkumine (150m lai) üle Jaama tn reservmaa ja raudtee
Tammiste T1 kinnistute.
• Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna
rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on
vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus
loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised
lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee
Tori valla antud piirkonna osas kehtiva Sauga valla üldplaneeringus on samuti täpsustatud
Pärnu maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku. Samuti on üldplaneeringus
sätestatud võrgustiku toimimise tagamiseks tingimused, millest valdav osa kattub
maakonnaplaneeringus sätestatud tingimustega. Samas on ka täiendavaid põhimõtteid, millest
antud detailplaneeringu kontekstis on olulisemad:
• Rail Balticu ja Via Baltica trasside projekteerimise faasis tuleb ette näha ökoduktid või
tarastamata teelõigud loomade liikumisvõimaluste tagamiseks ja vajadusel muud
leevendusmeetmed üldplaneeringuga kindlaks tehtud konfliktikohtades. Ökoduktid on
vajalikud Rail Balticu trassi lõikumisel kahe tugialaga ja neid ühendava koridoriga. Via
Baltica puhul on ökoduktid ja/või tarastamata lõigud vajalikud lõikumistel kolme
rohekoridoriga ja Rääma raba tugialaga.
• Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa,
põllumaa) muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt põhjendatud.
• Metsa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel
tagada rohevõrgustiku toimimine.
Planeeritav ala kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringus ja Tori valla Sauga piirkonna
üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku Rääma raba tuumala lõunaservaga ning Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneeringus määratud Niidu-Tammiste metsade ja Rääma raba puhkeala
põhjaosaga. Samuti läbivad planeeritavat ala maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringutes
määratud rohekoridorid tänase Pärnu kaubajaama territooriumil.
Kuna detailplaneeringus kavandatud tegevusi (RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali komplekside rajamist) ei ole võimalik tulenevalt asukohavaliku kriteeriumitest
(RB raudtee põhitrassi ja Niidu ettevõtluspiirkonna lähedus ning olemasoleva raudteetaristu
kasutamise võimalus) muus asukohas ellu viia ning seeläbi mõju rohevõrgustikule vältida,
tuleb mõjusid rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele hinnata, minimeerinda ja
51
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
leevendada. Sellest tulenevalt on rohevõrgustiku teemat käsitletud KSH aruandes ning
pakutud välja leevendusmeetmed, millega on detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel
arvestatud.
KSH aruande kohaselt ei lange planeeringu elluviimisega looduslike alade osatähtsus
rohevõrgustiku tuumaladel alla 90% pindalast ning RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali rajamine ei häiri oluliselt rohevõrgustiku toimimist, kuna elustikule
tähtsamad piirkonnad (nt Rääma raba tugiala) jäävad projektialast enamuses osas välja või ei
planeerita neile hoonestust. Sellele vaatamata on KSH aruandes esitatud rohevõrgustiku
toimimise tagamiseks täiendavad leevendusmeetmed.
Rohevõrgustiku toimimise ja ulukite liikumise tagamiseks on KSH aruandes leevendava
meetmena välja toodud vajadus rajada suurulukeid piirav tara planeeringuala Rääma raba
poolsele piirile, et vältida nende sattumist ökoloogilisse lõksu planeeringuala, RB põhitrassi ja
Niidu ettevõtluspiirkonna vahelisel puhkemetsa alal ning suunata nende liikumine RB
põhitrassile kavandatava suurimetajate altpääsuni. Samas peab ulukitara võimaldama
läbipääsu väiksematele loomadele, kes pääsevad ka RB põhitrassi alt läbi planeeritavate
kohandatud truupide (kallasradadega sillatruupide) kaudu ega jää seetõttu linna lähistele
ökoloogilisse lõksu.
Rohelise võrgustiku struktuurid planeeringuala piirkonnas koos potentsiaalse ökolõksuga (Allikas: 2021. a
Hendrikson&Ko ulukiuuring, DP ala ettepaneku piir seisuga 08.2021)
Planeeringulahenduses on RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
komplekside ümber kavandatud piirdeaed, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana
suurulukitele, kuid laseb läbi väikeulukid. Sellisel viisil on tagatud väikeulukite vaba
liikumine ning suurulukite suunamine suurimetajate altpääsuni ja välditud nende sattumist
eelpool kirjeldatud ökolõksu.
52
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Rohekoridoride osas detailplaneeringuga kõnealusesse piirkonda hoonestust ega ka
lisarööpaid ette ei nähta. Küll aga on RB põhitrassiga seotult rohekoridoriga ristuvalt
planeeritud uued raudteerööpad, kuid need kattuvad juba olemasoleva Lelle-Pärnu
raudteetrassiga ega lisa täiendavaid mõjusid. Samuti on detailplaneeringus sätestatud
põhimõte, et piirdeid ei ole lubatud paigaldada Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal
kulgevatele ning olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi läbivatele rohelise võrgustiku
koridoridele.
Piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena.
Detailplaneeringus on arvestatud planeeritaval alal ja lähipiirkonnas asuvate metsade ning
Rääma raba puhkeväärtusega, mistõttu on kavandatud Niidu tänavalt juurdepääs loodus- ja
matkaradade kasutajate parklasse (krundil pos 30).
5.1.2 Vääriselupaigad
Vääriselupaigad (VEPid) on metsaseaduse mõistes alad, kus on suur kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Algatamisdokumentide
kohasel planeeringualal asuvad osaliselt või terves ulatuses kuus VEPi, millest kaks
soovitakse vastavalt planeeringuala piiride muutmise ettepanekule planeeringualast välja
arvata.
Planeeringualal teostati KSH koostamise käigus mais 2021 taimestiku botaaniline inventuur,
mille käigus inventeeriti ja ajakohastati varem teada ja keskkonnaregistrisse kantud VEPide
(inventuuri läbiviimise ajahetkel 5 VEPi) andmeid ning tehti ettepanekuid piiride
korrigeerimiseks. Inventuuri järgselt on keskkonnaregistrisse kantud üks täiendav
vääriselupaik (VEP209734). Täiendavalt viis Keskkonnaamet juunis 2022 planeeringualal
läbi inventuuri kaardistamaks VEPide hetkeseisu, mille tulemused on esitatud peatükis 2.6.
Planeeringulahenduse kohaselt on:
• vääriselupaiga nr 161001 (VEP161001) kõrvale kavandatud matka- ja loodusradade
kasutajatele mõeldud perspektiivne parkla, mis ei halvenda VEPi seisukorda. Samas on
Keskkonnaameti poolt teostatud inventuuri andmete põhjal VEPi puistus 80 % vanadest
mändidest hukkunud, mistõttu ei ole VEP enam säilinud ja selle võib registrist maha
võtta;
• vääriselupaik nr 161003 (VEP161003) kavas täies mahus säilitada;
• vääriselupaiga nr 161004 (VEP161004) alale osaliselt kavandatud lao- ja logistikapargi
haruraudtee, Lauka tänava äärne kergliiklustee ning tehnovõrgud.
Keskkonnaameti hinnangul on võimalik mainitud raudtee ja tööstusmaa vaheline kitsas
VEPi osa registrist välja arvata, kuna VEPis on juba praegu suur inimmõju ning 2000. a
inventeeritud VEP piirid on võrreldes olemasoleva olukorraga looduses nihkes. Sellest
tulenevalt plaanib Keskkonnaamet teha Keskkonnaagentuurile ettepaneku vääriselupaiga
piiri muutmiseks selliselt, et 0,71 ha jääb välja ja alles jääb 1,80 ha.
Piiride korrigeerimise järgselt puudub konflikt kavandatud objektide ja vääriselupaiga
vahel;
• vääriselupaik nr 161021 (VEP161021) kavas täies mahus säilitada;
• vääriselupaik nr 160110 (VEP160110) kavas täies mahus säilitada ja planeeringuala
koosseisust välja arvata;
• vääriselupaik nr 209734 (VEP209734) kavas täies mahus säilitada ja planeeringuala
koosseisust välja arvata.
53
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend,
kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu
arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lõikes 2 on välja toodud, et avalik-õigusliku isiku
omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud
vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie
Keskkonnaameti nõusolekul. Vastavalt määruse seletuskirjale on taolisteks raieteks nt
teekaitsevööndi, maaparandussüsteemide ja elektriliinide hooldustööd, kergliiklustee rajamine
ja riigikaitseliste objektidega seotud tegevused. Erandkorras teostatav raie saab olla ka ohtlike
puude eemaldamine või VEPi ellujäämise parandamiseks teostatav raie. Määruse § 261 järgi
on Keskkonnaametil VEPide üle otsustamisel (raie, likvideerimine) kaalutlusõigus.
Kaalutlusotsuse tegemisel peab Keskkonnaamet igakordselt kaaluma avalike huvide, raie
tulemuse ja VEPile avalduva mõju vahel ning otsustama, milline (avalik) huvi peale jääb.
Keskkonnaamet on oma 12.01.2023 kirjas nr 6-5/22/24514-2 asunud seisukohale, et Rail
Baltic on eeldatavalt suure riikliku ja avaliku huviga raudteetaristu projekt, mida on võimalik
VEPi säilitamise üle otsustamisel kaaluda. Antud juhul tuleb kõne alla olemasolevate VEPide
raadamise korral samaväärsete VEPide kompenseerimine lähipiirkonnas (võimalusel 20 km
raadiuses hävinenud VEPist), et VEPide pindala registris ei väheneks.
5.1.3 Müra
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames teostati eraldi müra- ja
vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021 ning ajakohastatud 2023), mille ülesandeks oli
hinnata kavandatava RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse rajamise ja töötamisega
ning piirkonna liiklusskeemi muudatusega kaasnevat müraolukorda. Täismahus mürahinnang
on lisatud KSH materjalide hulka.
Mürahinnangus analüüsiti kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal tekkivat tööstusmüra
(laadimistööd, hooldus), rongide manööverdamisest tingitud müra, liiklusmüra, samuti
planeeringualast pisut kaugemal asuvate objektide (nt Pärnu jahimeeste lasketiir ja Tammiste
liivakarjäär) võimalikku koosmõju. Liiklusmüra puhul käsitleti maanteede ja linnatänavate
autoliikluse müra, sh planeeringu realiseerimise korral lisanduvat liiklust. Lisaks anti hinnang
võimaliku Rail Baltic raudtee põhitrassiga esineva liiklusmüra koosmõju kohta.
Hinnangus on välja toodud, et lähim suurem elamupiirkond (Veskimetsa elamupiirkond Tori
valla Tammiste külas) asub ca 500 m ja lähim üksikelamu (Kauba tn 2 kinnistul Pärnu linnas)
ca 400 m kaugusel RB kaubaterminali ja hoolduskeskuse hoonestusaladest kagusuunas.
Täiendavalt on välja toodud, et viidatud elamupiirkonna ja üksikelamu ning kavandatava RB
kaubaterminali ja hoolduskeskuse territooriumi vahele jääb projekteeritav RB raudtee
põhitrass, mis paikneb antud lõigus suhteliselt kõrgel raudteetammil (ca 4-6 m maapinnast
kõrgemal) ning mille äärde on kavandatud elamute kaitseks müratõkkeseinad.
Mürahinnangu raames teostatud müra leviku arvutuste põhjal saab öelda, et päevasel ajal
ulatub Tammiste külas asuvate eluhooneteni ning Pärnu linnas Niidu tänaval olemasoleva
tootmispiirkonna sees asuvate eluhooneteni tööstusmüra tase vahemikus 45-49 dB. Seega on
päevase tegevuse korral vastavad (päevased) müranormatiivid (piirväärtus 60 dB) selgelt
tagatud. Öisel ajal ulatub Tammiste külas asuvate eluhooneteni ning Pärnu linnas Niidu
tänaval olemasoleva tootmispiirkonna sees asuvate eluhooneteni tööstusmüra tase vahemikus
54
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
40-44 dB, seega on öise tegevuse korral müratase vastava (öise) piirväärtuse (45 dB)
lähedane, kuid arvutuslikult on piirväärtusele vastavad tingimused ka öisel ajal tagatud.
Perspektiivse Lauka tänava vahetus läheduses ei asu eluhooneid. Niidu tn ääres on
perspektiivne liiklusmüra tase kõrgem, vahetult tänava ääres asuvate eluhoonete puhul päeval
kuni 67 dB ja öösel kuni 60 dB, mis vastab III kategooria alal asuvate eluhoonete nõuetele.
Koosmõjus RB raudtee põhitrassi liikluse müraga võib öelda, et vastavalt RB Tootsi-Pärnu
KMH raames teosatud müra leviku arvutustele ulatub Tammiste küla eluhooneteni päevasel
ajal müratase suurusjärgus 55-60 dB ning öösel 45-50 dB. Arvestades, et kahe samaväärse
liiklusmüra allika summeerimise korral suureneb müra hinnatud tase vastaval ajavahemikul
(päeval/öösel) 3 dB võrra (ning juhul, kui ühe müraallika poolt tekitatav müra on enam kui 10
dB võrra suurem kui teisel, saab määravaks ainult mürarikkama allika poolt tekitatav müra),
saab järeldada, et võimalik liiklusmüra alane koosmõju on väike ning määravaks saab siiski
RB raudtee põhitrassi poolt tekitatav liiklusmüra, mille vähendamiseks on kavandatud aga
müratõkked.
Lasketiiru müra on tööstus- ja liiklusmürast teistsuguse iseloomuga, samuti puuduvad üheselt
mõistetavad müranõuded lasketiirudele ning mürauuringu kohaselt ei avaldu käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav tegevus lasketiiruga märkimisväärset negatiivset koosmõju.
Ka Tammiste liivakarjäär jääb müratundlikest aladest (mäeeraldise piir jääb enam kui 500 m
kaugusele lähimast elamust ning ca 700 m kaugusele Tammiste küla suuremast
elamupiirkonnast) ning kaubaterminali ja hoolduskeskuse alast piisavalt kaugele (rohkem kui
700 m) ning võimalik koosmõju seetõttu sisuliselt ei avaldu.
Päevasel ajal ei ole ehitustööde mürale piirväärtusi kehtestatud, kuna lühiajaliselt on
ehitustöödel mõistlik tavapärasest olukorrast pisut mürarikkamaid tegevusi siiski lubada.
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase
müratundliku ala kategooria tööstusmüra normtaset ehk siis hilisõhtusel ja öisel ajal tuleb ka
ehitustööde käigus mürarikkaid tegevusi piirata, sh tuleb lähimatel müratundlikel aladel
tagada öine müratase, mis ei ületa 45 dB. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine,
rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00.
Detailplaneeringus on mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale
(KLO9101380), kanaliste elupaikadele planeeringualast põhjas ja kirdes ning Rääma rabale
kavandatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territooriumist põhja ja
loode poole vähemalt 5 m kõrgune müratõkkerajatis – pinnasevall ja müratõkkesein.
Järgnevas projekteerimise etapis tuleb müratõkkerajatise lahenduse lõplikul väljatöötamisel
arvestada aluspinna geoloogilise ehituse, keskkonnaaspektide ja ehitustehniliste võimalustega.
Täiendavalt tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada järgimiste põhimõtetega:
• Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.
• Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise
mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv
müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.
55
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.
Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste
hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra
ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või
ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.
• Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada
selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele
vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.
5.1.4 Vibratsioon
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames teostati eraldi müra- ja
vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021 ning ajakohastatud 2023), mille ülesandeks oli
hinnata RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse rajamise ja töötamisega kaasneva
vibratsiooni võimalikku mõju.
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse puhul võib peamine vibratsioon esineda kaubarongide
liikumisega seonduvalt, muude tegevuste käigus tekkiv võimalik vibratsioon on valdavalt
lokaalne ning mõju ei ulatu planeeringualalt väljapoole.
Vastavalt uuringu aluseks olnud juhendmaterjalile on raskete kaubarongide ning pehme
pinnase korral võimalik vibratsiooni leviku mõjuala ca 500 m ning kõva ja stabiilse pinnase
korral on vastav riskipiirkond ca 100 m. Tegemist ei ole võimaliku hoonetele kahjustuste
tekkimise tsooniga (mis on oluliselt väiksem), vaid võimaliku häiringualaga (ebameeldivad
aistingud) inimestele.
Uuringu kohaselt:
• jääb kaubaterminali hoonestusalast ca 400 m kaugusel kagusuunas asuv Kauba tn 2
elamu võimalikku riskipiirkonda (arvestamata pinnase tugevdustööde võimalikku
vibratsiooni vähendavat mõju). Lisaks tuleb arvestada, et kaubaterminali ja eluhoone
vahele jääb RB raudtee põhitrass (ca 240 m kaugusel hoonest), mis omab tõenäoliselt
olulisemat mõju antud piirkonnas;
• jäävad kaubaterminali hoonestusalast ca 500 m kaugusel kagu- ja idasuunas asuvad
Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkonna lähimad eluhooned võimaliku riskipiirkonna
piirile (arvestamata pinnase tugevdustööde võimalikku vibratsiooni vähendavat mõju),
valdav osa külast jääb juba riskipiirkonnast välja. Lisaks tuleb arvestada, et
kaubaterminali ja eluhoonete vahele jääb RB raudtee põhitrass (ca 400 m kaugusel
lähimatest hoonetest), mis omab tõenäoliselt olulisemat mõju antud piirkonnas;
• Pärnu linna Niidu tn tööstuspiirkonnas (Niidu tn, Kase tn, Vana-Savi tn) asuvad
eluhooned, mis jäävad ca 200 - 400 m kaugusele kaubaterminaliga seotud
manööverdusraudteest (lähima 500 m tsoonis asub 9 eluhoonet), kaubaterminali
põhiterritooriumiga on juba tagatud suurem vahemaa kui 500 m.
56
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd,
hooldus jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate
eluhooneteni.
Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole seadusandluses reguleeritud, kuid samas on
ehitusobjektide ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille
korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad
(eelkõige puurid, tihendajad, purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi
kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne.
5.1.5 Potentsiaalne pinnasereostus
Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik teostada pinnasetöid ning planeeringuala
paikneb osaliselt alal, kus on toimunud ja toimub ka praegu tööstustegevus ning eksisteerib
reaalne reostusoht. Seetõttu teostati detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames
ehitusgeoloogiliste uuringute käigus ka reostusuuringud (Rakendusgeodeesia ja
Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ).
Uuringute välitööde käigus võeti 12 põhjavee ja 17 pinnaseproovi naftasaaduste ja
raskmetallide sisalduse määramiseks. Analüüsid tehti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse
laboris. Pinnaseproove hinnati lisaks laborianalüüsidele ka välitööde käigus olfaktoorselt ehk
haistmise teel. Seetõttu avastati naftasaadustega reostumist puuraukudes PA 1, PA27, PA36,
PA39 ja PA107. Põhjavee ja pinnaseproovidest määrati ka raskemetallide (Cd, Cr, Cu, Ni, Pb,
Zn) sisaldus.
Uuringu tulemusena selgus, et piirkonnas on pinnase ja põhjavee keskkonnaseisund
inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb erineval määral peamiselt naftasaaduste ja
raskmetallide sisaldust. Pinnases jäävad raskmetallide sisaldused valdavalt alla
keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“15 § 2 alusel kehtestatud sihtarvu. Põhjaveest võetud proovid näitasid, et valdavalt
jäävad raskemetallide kontsentratsioonide sisaldused alla põhjavee kvaliteedi künnisarvu.
Reostusuuringu tulemuste alusel saab põhjavee seisundit lugeda rahuldavaks ja ei ole
hädavajalik rakendada meetmeid põhjavee kvaliteedi parandamiseks.
Planeeringuala külgneb Niidu tn 17 kinnistuga, millel paikneb endise Pärnu naftabaasi
jääkreostusala (keskkonnaregistri kood JRA0000014). Tänaseks on naftabaasi maapealsed
mahutid puhastatud ja demonteeritud ning jääkidest puhastatud ja demonteeritud ka
naftasaadustega seotud seadmed raudtee -estakaadil, kütusepumplates, katlamajas ning
sademevee kanalisatsiooni trassides ja kaevudes.
Pärnu kaubaterminali sademe- ja pinnasevee käitlemine ei põhjusta täiendavat pinna- või
põhjavee juurdevoolu Niidu tn 17 territooriumile. Kuna planeeringualal kavandatav tegevus ei
mõjuta Niidu tn 17 territooriumi veerežiimi, siis on väga ebatõenäoline, et planeeringuala
ehitustegevuse käigus ilmneks jääkreostuse vallandumise oht.
5.1.6 KSH tulemused ja leevendavad meetmed
KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnevat
mõju erinevate keskkonnaaspektide lõikes, mille tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
57
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Mõju valdkond Hinnang
Mõju
maakasutusele
Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub, kuna enamuses rajatakse
Pärnu kaubaterminal olemasoleva kaubajaama infrastruktuurile.
Müra mõju
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuna
tulenevalt lisandunud tööstusmürast ja liikluskoormusest kasvavad ka
müratasemed, kuid müra normväärtuste ületamist ei ole ette näha.
Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb
rakendada leevendavaid meetmeid.
Vibratsiooni mõju
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuid ohtu
mõjualas paiknevate hoonete ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha.
Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb
rakendada leevendavaid meetmeid.
Mõju välisõhu
kvaliteedile
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile.
Ehitustöödel on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid.
Mõju
sotsiaalsetele
vajadustele ja
varale
Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
käesoleva planeeringuga kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei
kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid (vt müra, vibratsiooni ja
välisõhu kvaliteedi meetmed).
Olulise mõjuga valgusreostuse tekkimine piirkonnas on eeltoodud
soovitusi järgides vähetõenäoline, kuna lähimad elamud ei paikne DP ala
vahetus läheduses.
Mõju pinnasele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju planeeringuala ja selle ümbruse pinnasele.
Mõju pinnaveele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna pinnaveele, sh Pärnu jõe
pinnaveekogumile Käru jõest suudmeni (Pärnu_3).
Mõju põhjaveele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna põhjavee kogusele ja kvaliteedile.
Mõju
elupaigatüüpidele
ja
vääriselupaikadele
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa alal inventeeritud
elupaigatüüpidest ning VEPist nr 161004. Kavandatud tegevuse
projekteerimise staadiumis tuleb huvitatud isikul koostöös
Keskkonnaameti ja RMKga leida hävinevale VEPi osale lähipiirkonnas
kompensatsiooniala(d).
Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava
sademevee puhvertiigi seinte ja/või põhja isoleerimisega või kui
isoleerimine pole võimalik, siis loobuda puhvertiigi rajamisest.
58
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Mõju valdkond Hinnang
Mõju taimestikule
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa planeeringualal
registreeritud III kaitsekategooria taimedest. Ekspertrühma hinnangul see
valdava osa liikide kohaliku asurkonna seisundit ei mõjuta, mistõttu
leevendavate meetmete rakendamine pole vajalik.
Küll aga tuleb säilitada alal asuv karukolla kasvukoht või vajadusel
kaaluda taimede ümber istutamist, sealjuures tuleb enne raadamistööde
toimumist täpsustada liigi levikut.
Niidu-kuremõõga kasvukohas tuleb vältida ehitustegevust (sh pinnase
tõstmist). Kui see on siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-
kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa alusel lähimasse neile sobivasse
kasvukohta ümber istutada.
Mõju linnustikule
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna linnustikule.
Pärast DP-ga kavandatud objektide väljaehitamist tuleb seirata alalt
lähtuvat müra. Saadud tulemuste põhjal vajadusel kavandada
planeeringualale täiendav müratõkkesein, et leevendada võimalikku
mürahäiringut kassikaku Rääma püsielupaigale võttes eesmärgiks tagada
püsielupaigas müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju
rohevõrgustikule
ja ulukitele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna rohevõrgustikule ja ulukitele.
Mõju Natura 2000
võrgustiku aladele
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu kaubaterminali
detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe
loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud juhul, kui rakendatakse kõiki
seatud leevendavaid meetmeid.
Analüüsi tulemusi kokku võttes võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega kaasneb
ebasoodne mõju eelkõige müraolukorrale ja elusloodusele. Samas on enamik ebasoodsaid
mõjusid leevendatavad ning kui järgitakse soovitatud meetmeid ei ole põhjust ühtegi
prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks või piirmäärasid/keskkonnataluvust
ületavaks.
KSH aruandes on toodud valdkondade kaupa koondloetelu ettepanekutest ja leevendavatest
meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et detailplaneeringus kavandatud tegevusega
kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
Alltoodud meetmed on grupeeritud projekteerimis-, ehitus- ja kasutusaegsetena ning eraldi on
välja toodud KSH aruandes soovitatud meetmed, mis ei ole kohustuslikud, kuid mida arendaja
püüab edasisel projekteerimisel ja ehitamisel võimaluste piires arvestada.
Müra mõju
Kasutusaegne meede:
• Tulenevalt piirväärtuse lähedasest öisest müraolukorrast, tuleb juba konkreetsete
(eelkõige öiste) tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata öise müraolukorra
jälgimisele (nt seire vormis) ning vajadusel tuleb ette näha täiendavad meetmed müra
59
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
tekke (nt tööde teostamise täpne asukoha valik, teatud mürarikkamate tööde teostamise
vältimine öisel ajal, tööprotsesside muutmine või öised ajalised piirangud, võimalusel
öiste tegevuste vähendamine või vältimine elamute poolsetes piirkondades) ja/või leviku
piiramiseks (müraekraanide ja summutusmeetmete kasutamine, võimalusel teatud
mürarikaste tööde viimine siseruumidesse).
Vibratsiooni mõju
Projekteerimis- ja ehitusaegne meede:
• Raudtee muldkeha projekteerida ja rajada kindlustatud pinnasele (kivi, kruus, moreen) ja
asendada kogu planeeringualale jääv turbapinnas ning ka muu ehitustegevuseks
sobimatu pehme pinnas.
• Kasutada keevitatud (jätkukohtadeta) rööpaid ning rakendada täiendavaid vibratsiooni
vähendavaid meetmeid (erinevad matid ja vibratsiooni levikut takistavad lahendused
rööbaste või liiprite all), mis vähendavad vibratsiooni teket rongide liikumisel.
• Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on
intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde
teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja
masinate hooldus.
Kasutusaegne meede:
• Tagada pidev rööbaste ja veeremi hooldus ning kaaluda väiksema sõidukiiruse
rakendamist manööverteedel.
• Vibratsiooniriski piirkondades asuvate hoonete seisukorra täiendav hindamine ning
vibratsiooni mõõtmiste teostamine (võimalik rakendada nt seiremeetmete raames).
Mõju välisõhu kvaliteedile
Ehitusaegne meede:
• Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli
all korralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete
käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine
koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivate teedel tuleb vajadusel teostada
tolmutõrjet ning tööks kasutatavad veokeid ja masinaid puhastada neile kogunevast
tolmust. Lisaks tuleb jälgida ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja
tugevus, õhuniiskus).
Valgusreostuse mõju
Projekteerimisaegne meede:
• Valgusreostuse vähendamiseks tuleb vältida ebavajalikku ja liigset valgustust, suunata
valgusvoog valgustamist vajavale objektile, paigaldada võimalikult madalad
laternapostid ning eelistada säästlikke valgusteid.
Mõju pinnasele
Ehitusaegne meede:
• Ehitustööde käigus pinnasetööde teostamise ajal tuleb hinnata keskkonnareostuse ja
naftasaaduste esinemist. Reostustunnuste ilmnemisel tuleb saastunud pinnas eraldi
ladustada ning korraldada reostusproovide võtmine eesmärgiga hinnata erikäitluse
vajadust. Juhul kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elamumaa piirarvu,
siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud.
Reoainete sisaldusel alla tööstusmaa piirnormide võib pinnast kasutada tagasitäitena
planeeringualal (va büroohoonete maa-alal) või mujal tööstusmaal. Reoainete sisaldusel
üle tööstusmaa piirnormide, tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele
nõuetekohaseks käitlemiseks. Tööde teostamise järel hinnata pinnase ja põhjavee
60
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
keskkonnaseisundit tööde teostamise asukohas ning vajadust järelseire programmi
koostamiseks ja rakendamiseks.
• Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral
tuleb mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega.
Kasutusaegne meede:
• Planeeritud alal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate
hooldus, tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust
võimalike lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei
satu ning neid on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Mõju pinnaveele
Projekteerimisaegne meede:
• Maaparanduskraavide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et kraavi
rabapoolsed seinad toimiksid veetõkkena. Vastavalt veeseaduse § 188 lõikele 2 tuleb
maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.
• Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplatsid jms)
ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima puhvermahutitena
toimivad tiigid. Tiigid peavad olema projekteeritud selliselt, et need toimiksid ka õli- ja
muu reostuse püüdurina ning avariiolukordades oleks võimalik nende väljavool sulgeda.
Ehitusaegne meede:
• Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket.
Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt
pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne
suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid.
Ehitus- ja kasutusaegne meede:
• Planeeritavale alale kavandatava tegevusega kaasneva naftasaaduste ning heljumi
sademevette sattumise ohu tõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik
sademevee suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.
Mõju põhjaveele
Projekteerimisaegne meede:
• Puurkaevu nr PRK0004386 likvideerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015
määruse nr 43 nõuetest.
Kasutusaegne meede:
• DP alale kavandatavad soojuspuuraugud tuleb rajada nõuetekohaselt ning
soojuskontuuris võib kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku.
Mõju vääriselupaikadele
Projekteerimisaegne meede:
• Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa VEPist nr 161004. Kavandatud tegevuse
projekteerimise staadiumis tuleb huvitatud isikul koostöös Keskkonnaameti ja RMKga
leida hävinevale VEPi osale lähipiirkonnas kompensatsiooniala(d).
• Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava sademevee
puhvertiigi seinte ja/või põhja isoleerimisega või kui isoleerimine pole võimalik, siis
loobuda puhvertiigi rajamisest.
Mõju taimestikule
Projekteerimis- ja ehitusaegne meede:
• Säilitada tuleb alal asuv karukolla kasvukoht ja selleks jätta kasvukohta gruppidena
säilikpuid (vähemalt 10-15 m raadiuses leiukoha ümber). Enne raadamistöid tuleb
61
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
inventuuriga täpsustada karukolla levikut. Kui kasvukoha säilitamine pole võimalik, siis
kaaluda taimede ümberistutamise otstarbekust ja võimalikkust.
Ehitusaegne meede:
• Niidu-kuremõõga kasvukohas vältida ehitustegevust (sh pinnase tõstmist). Kui see on
siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa
alusel lähimasse neile sobivasse kasvukohta ümber istutada.
Mõju linnustikule
Projekteerimisaegne meede:
• Mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale KLO9101380,
kanaliste elupaikadele RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
territooriumist põhjas ja kirdes ning Rääma rabale, on vajalik paigaldada müra levimist
takistavad rajatised (müravall, vmt müratõke).
• Kokkupõrkeohu vähendamiseks tuleb halvasti märgatavate piirete (nt traataiad) asemel
võimalusel jätta piire paigaldamata või kasutada monoliitset piiret. Lisaks on soovitatav:
o mitte kavandada hoonetele suuri peegeldavaid klaase, vaid liigendatud pindu ning
eritöötlusega ja lindudele nähtavaid klaase (nt Ornilux);
o vältida läbipaistavate (müra)tõkete kasutamist eelistades pinnasevalle või
läbipaistmatuid tõkkeid;
• Elektrilahendused tuleb alal kavandada nii, et lindudel on välistatud elektrilöögi saamise
oht. Soovitatav on eelistada õhuliinidele ja -kaablitele maakaableid.
Ehitusaegne meede:
• Pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd
korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid
ajavahemikus 01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv
pesitsuskoht väljaspool arendusala.
Kasutusaegne meede:
• Detailplaneeringus kavandatud kaubaterminali ja hoolduskeskuse väljaehitamise järgselt
tuleb seirata alalt lähtuvat müra. Kassikaku püsielupaiga kaitseks on soovitatav
(lähtuvalt juba müraseire tulemustest) kaaluda täiendava müratõkkeseina rajamist
kaubaterminali siseselt (konkreetsete müraallikate juures) võttes eesmärgiks tagada
püsielupaigas müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele
Projekteerimis- ja ehitusaegne meede:
• Rohevõrgustiku toimimise ja ulukite liikumise tagamiseks vaja leevendava meetmena
rajada suurulukeid piirav tara Rääma raba poolsele RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali territooriumi piirile See aitab suurulukitel vältida sattumist ökoloogilisse
lõksu ning suunata nende liikumine RB raudtee põhitrassile kavandatava suurimetajate
altpääsuni.
• Ulukitara peab võimaldama väiksemate loomade läbipääsu, kes pääsevad ka RB raudtee
põhitrassi alt läbi planeeritavate kohandatud truupide (kallasradadega sillatruupide)
kaudu ega jää seetõttu linna lähistele ökoloogilisse lõksu. Kuna Pärnu linna
üldplaneeringuga on kohustatud tagada inimeste ligipääs nii metsale kui Rääma rabale,
tuleb loodava tara puhul kavandada sobivatesse asukohtadesse ka inimeste
läbipääsuvõimalused.
• Linnustiku jaoks projekteeritav müratõkkerajatis (vall või sein) saab sobiva lahenduse
korral toimida ulukitara asendajana. Vajalik on sellisel juhul tagada, et suurulukitele ei
oleks müratõkkelahendus läbipääsetav. Samuti on vajalik rajatav ulukitara ja
müratõkkelahendus omavahel sobitada selliselt, et suurulukitel puuduks võimalus liikuda
Rääma raba alalt kaubaterminali alale.
62
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
• Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu
elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
välistatud juhul, kui rakendatakse kõiki KSH-s toodud pinnavee mõju vältimisele ja
vähendamisele seatud leevendavaid meetmeid (esitatud käesolevas ptk-s loetelu „Mõju
pinnaveele“ all).
KSH-s välja toodud soovituslikud meetmed, mis ei ole arendajale kohustuslikud, kuid mida
arendaja püüab võimaluste piires arvestada edasisel projekteerimisel ja ehitusel:
• Jaama tn äärde jääb rohkem eluhooneid, seega on ehitusaegseks transpordiks võimalusel
soovitatav suuremas mahus kasutada Niidu tänavat, mis kulgeb läbi tööstuspiirkonna.
Seal küll paiknevad samuti üksikud elamud, kuid lisahäiringute ulatus jääb tõenäoliselt
väiksemaks. Võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist
transporti ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
• Vajadusel teostada lähimate hoonete vundamendi tugevdamine vibratsiooni mõju
vähendamiseks, mis on peamiselt rakendatav piirkonnas uute hoonete rajamisel.
• Valgusreostuse vähendamiseks on kasutusaegselt soovitatav kasutada liikumisanduritega
valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Selle rakendamine
leevendab eelduslikult ka valgustuse negatiivset mõju linnustikule
• Planeeringualalt leitud rooruik elutseb alal asuva tiigi ümbruses. Rooruiga jaoks on
soovitatav säilitada tema pesitsusveekogu ja selle kaldataimestik. Punaselg-õgija jaoks
on soovitatav mõne oksa- või kännuhunniku säilitamine või loomine raiesmiku osas, mis
ei jää tiigi alla.
• Elupaikade kadumist ja kvaliteedi langust saab nii osade kaitsealuste linnuliikide kui
elurikkuse jaoks üldiselt kaudselt kompenseerida, luues soodsaid elupaiku arendusalale
kujundatavas maastikus. Selleks on soovitatav säilitada haljaspinnad (eeldab, et
valgustingimused oluliselt ei muutu) või külvata need looduslike liikidega ja hooldada
rohumaa, mitte muruna (niites mitte rohkem kui 2x aastas). Lisaks rooruigale ka teiste
roostikuliikide ja ka kahepaiksete kaitseks säilitada tiikide praegust ja tekkivat
kaldataimestikku ning kaevata uued tiigid looduslikku pinnasesse (mitte betoneerida)
lauge kaldaga.
5.2 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED
Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe
miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad
tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele
ning ehitise kasutamise otstarbele.
Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks
kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat
soojavajadust ja energiatarbimist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.
63
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
5.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE MÕJUDE LEEVENDAMISE JA
AVARIIOHTLIKE OLUKORDADE VÄLTIMISE MEETMED
PLANEERITUD ALAL
Käesolevas peatükis on esitatud meetmed ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks ja
avariiohtlike olukordade vältimiseks, mis ei tulene KSH aruandest ning on välja töötatud
detailplaneeringu koostaja poolt samalaadsete arendusalade kavandamiseks ja arendamiseks.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude
leevendamiseks järgmiste meetmetega:
• arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;
• arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;
• järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike
tagajärgede minimeerimiseks;
• maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega
mõjutatav ala;
• ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi
vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud;
• nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Pärnu linna ja Tori valla
jäätmehoolduseeskirjadele;
• ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise
tagamine vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:
• ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise
tagamine;
• reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii
reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult
kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;
• ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu
põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud
juhiseid;
• arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest
tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem
(kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);
• mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru
jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete käitluskohta;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende
järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;
• maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib
põhjustada reostusohtlikke olukordi.
6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Käesolevas punktis kajastuvad planeeringu rakendamiseks vajalikud tegevused ja
kokkulepped ning nende järjekord.
64
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Detailplaneeringu elluviimise etapid:
• detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike kinnistute omandamine;
• detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;
• tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitusprojekti koostamiseks tehniliste tingimuste
taotlemine, projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute
teostamisega;
• ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete ehitamiseks Pärnu
Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse poolt ning raudteerajatiste ehitamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt;
• detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;
• uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade
väljastamine Pärnu Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse poolt ning raudteerajatistele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:
• Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeritud alal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
õigusaktidele ja projekteerimisnormidele.
• Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Pärnu Linnavalitsuse ja huvitatud isiku
ning Tori Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud ja sõlmitavatele lepingutele.
• Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja
kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele ehitusloa
andmisest, kui detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse ülevõtmiseks
halduslepingu sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud
kohustusi tähtaegselt.
• Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel
omandajale üle andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise
kohustuse, millega kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja
asemele. Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn
detailplaneeringukohased rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna
eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas.
• Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised
peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.
• Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti
Pärnu linnaarhitektiga.
• Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile, peab selle
ehituskrundini olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks
ettenähtud rajatised.
• Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
• Ehitamise või ekspluatatsiooni käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik,
kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus
omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee(d) ja
sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised (edaspidi
detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja
65
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2
kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike
ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud
kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2
kohaselt kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega
on linn andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega
seotud kulude kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või
jooksva aasta eelarves. Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides
kõiki määruses sätestatud nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu
kehtestamise otsuse tegemise ajaks.
Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus
kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui
niisugused kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves. Lõike 2
kohaselt nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna
eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused
lähtuvalt linna huvidest.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja
sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi, kuivõrd ta on
niisuguse haldusülesande delegeerinud sõlmitava halduslepinguga huvitatud isikule. Juhul kui
huvitatud isik halduslepingus kokku lepitut ei täida ja detailplaneeringukohaseid rajatisi välja
ei ehita, siis asub Pärnu linn neid välja ehitama üksnes juhul, kui Pärnu linna
eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas vastavad tegevused ette nähakse. Selle juures
tuleb huvitatud isikutel ka mõista, et kui rajatiste väljaehitamiseks vajaliku finantseerimise
leidmine ebaõnnestub, sh kui rajatiste väljaehitamist Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu
linna arengukavas ette ei nähta, võib Pärnu linn sellisel juhul kehtiva detailplaneeringu
kehtetuks tunnistada. Seega saab enne detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist
tehtavad kulutused olla üksnes planeeringust huvitatud isiku, sh arendaja, (äri)risk.
Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja
kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele ehitusloa
andmisest, kui detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse ülevõtmiseks
halduslepingu sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud
kohustusi tähtaegselt.
Pärnu linnas Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid
linna eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste finantseerimises või
kulude katmises. Detailplaneeringu arendajale antaks halduslepinguga üle kohustus ehitada
välja detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning
sellega funktsionaalselt seotud rajatised ning nende korrashoid vastavalt kokkulepetele.
Huvitatud isik soovib asuda nimetatud detailplaneeringut realiseerima ja on huvitatud
detailplaneeringu alal asuvate avalikult kasutatavate ja nendega funktsionaalselt seotud
66
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
rajatiste väljaehitamisest ja sellega seotud kulude kandmisest vastavalt sõlmitavale
halduslepingule.
RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste valmimise tähtaeg on määratud etapiviisiliselt, vastavalt
detailplaneeringu elluviimise osale.
RB kaubaterminali arendamisega seotud muutused toovad kaasa liiklusnõudluse suurenemise,
piirkonna teede- ja tänavavõrgu liikluskoormuse kasvu ning ristmike läbilaskevõime
võimaliku ammendumise. Detailplaneeringuga kavandatavad tänavad on ette nähtud
avalikuks kasutamiseks.
Planeeringuga tagatakse arenduspiirkonna ühendus Pärnu linna transpordivõrgustikuga ja
ülejäänud Niidu ettevõtluspiirkonnaga vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale, mis
jääb peamiselt elamuala teenindavaks tänavaks. Nähakse ette Lauka tänava pikendamine
perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõidu trassil. Kogu ettevõtlusala juurdepääs
lahendatakse Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu, ühendused on võimalikud Niidu, Raba, Lina,
Lauka ja, Savi tänavate kaudu. Säilitatakse Tammiste elamupiirkonna ja Niidu
ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas ja tagatakse kergliiklejate ühendused.
Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks on Niidu ja Lauka tänava äärde kavandatud
kergliiklustee. Samuti on RB põhitrassi ehitusaegse liikluskorralduse raames jalakäijate ja
jalgratturite ohutuse tagamiseks nähtud ette kergliiklustee piki Jaama tänavat Veskikaare
tänavast ja Tammiste teeni.
Niidu tänav, mis on planeeringulahenduse elluviimiseks ja liikluskorralduse toimimiseks
otseselt vajalik ning sellega funktsionaalselt seotud tänav, rekonstrueeritakse
detailplaneeringust huvitatud isiku poolt vastavalt ajas kehtivatele normidele ja nõuetele.
Lauka tänav, mis on planeeritud Raba tänava ristmikust tänase Pärnu kaubajaama
territooriumini, on planeeringulahenduse elluviimiseks ja liikluskorralduse toimimiseks
otseselt vajalik ning sellega funktsionaalselt seotud tänav, rekonstrueeritakse ja ehitatakse
välja detailplaneeringust huvitatud isiku poolt vastavalt ajas kehtivatele normidele ja nõuetele.
Ülal nimetatud Niidu tänava rekonstrueerimise (s.h. meetmed läbilaskevõime ja ohutuse
suurendamiseks) ning Lauka tänava lõpliku väljaehitamise kohustus (Raba tn ristmikust kuni
olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumini) on otseselt seotud detailplaneeringu kohase
RB Pärnu kaubaterminali väljaarendamisega ja ei laiene automaatselt detailplaneeringu
muudele osadele, kuna piirkonna liiklusintensiivsuse kasvu tingib kaubaterminali käivitamine.
RB Pärnu kaubaterminali käivitusetapis lepitakse arendajaga kokku peamine marsruut, mille
osas tuleb teha esmased investeeringud.
Niidu tänavalt liikluskoormuse hajutamiseks RB Pärnu kaubaterminali käivitusaegses etapis
kujunevad Raba, Savi ja Lina tänavad keskmisest aktiivsema kasutamisega tänavateks.
Liikluskoormuse hajutamiseks tehtavad investeeringud (s.t. alternatiivsed marsruudid) saavad
arendajale kohustuslikuks, kui RB kaubaterminali tegevusest tulenev liiklusintensiivsus jõuab
realistliku stsenaariumini (vastavalt DP Lisa 8 „Liiklusuuring“ toodud prognoosidele).
Planeeringulahenduse kohaselt on Ehitajate tee ja Niidu tänavate ristumine nähtud ette
eritasandilise ristmikuna. Detailplaneeringu koostamise käigus on Majandus- ja
67
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kommunikatsiooniministeerium oma 07.11.2022 kirjaga nr 25-4/22-55-1 kinnitanud, et Niidu
tn ja Tallinn - Pärnu - Ikla maantee eritasandilise ristmiku väljaehitamist rahastatakse
riigieelarve vahenditest.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali ala kasutamisega RB raudtee põhitrassi ehitamise ajal ehitusmaterjalide laona:
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub RB raudtee põhitrassi
ehitusperioodi ajal tagama Jaama tänaval turvalised liikumisvõimalused jalakäijatele ja
jalgratturitele. Selleks tuleb piki Jaama tänavat rajada Veskikaare tänava ja Tammiste tee
vahelisele lõigule kergliiklustee. Kergliiklustee täpne lahendus ja asukoht ning rajamise
aeg ja (kaas)finantseerimine lepitakse arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja, Pärnu
Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse vahel kokku eraldi halduslepinguga.
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub kogu RB raudtee põhitrassi
ehitusperioodi vältel hoidma korras Niidu tänava, Jaama tänava (Kauba tänava ja
Tammiste tee vahelises lõigus) ning Tammiste tee (Jaama tänava ja Ehitajate tee
vahelises lõigus).
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub peale RB raudtee põhitrassi
ehitustööde lõppu taastama Niidu tänava normidekohase katendiga 1+1 sõidurajaga
konfiguratsioonis ning Jaama tänaval (Kauba tänava ja Tammiste tee vahelises lõigus) ja
Tammiste teel (Jaama tänava ja Ehitajate tee vahelises lõigus) taastama ja uuendama
katendit vähemalt olemasoleval tasemel.
• Kogu ehitamise protsessi vältel tuleb tagada RMKle ligipääs nende hallatavatele
metsamaa kinnistutele.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses sademevee ärajuhtimisega:
• Enne detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimist peab olema projekteeritud ja välja
ehitatud sademevete ärajuhtimise süsteem planeeringuala piiri ja eesvooluks oleva Pärnu
jõe vahel.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses vääriselupaikadega (VEPidega):
• Projekteerimise staadiumis, kui on selgunud olemasolevate VEPide raadamise vajadus ja
lõplikud raadamise pindalad, tuleb Arendajal koostöös Keskkonnaameti ja RMK-ga
leida uued VEPid lähipiirkonnas (võimalusel 20 km raadiuses hävinenud VEPist).
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses juurdepääsuga puhkemetsadele ja
loodusrajale:
• Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt rajatakse avalik juurdepääs puhkemetsale ja
Rääma rabasse rajatavale loodusrajale.
Koostas:
Veiko Rakaselg
Projektijuht
1
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL
Nr Kooskõlastav
organisatsioon
Kooskõlastuse
nr ja kuupäev
Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse
originaali
asukoht
Märkus
1 Gren Eesti AS 28.10.2022
Projekti kooskõlastus
nr 185
Detailplaneering on kooskõlastatud märkustega:
Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustuse
lahendamiseks on vajalik taotleda
välisvõrkude- ja soojavarustuse sisepaigaldiste
projekteerimistingimused:
a) Esitada kooskõlastamiseks Gren Eesti AS poolt
väljastatud projekteerimistingimustele vastav
kaugkütte välisvõrgu ühendus(t)e ehitusprojekt(id);
b) Esitada kooskõlastamiseks Gren Eesti AS
projekteerimise tüüptingimustele vastav
kaugkütte soojavarustuse sisepaigaldiste
ehitusprojekt(id).
Allkirjastatud /Velvo Jõger/ võrguinsener
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja Tori
VV arhiiv
Tingimused edaspidiseks
tegutsemiseks on esitatud
seletuskirja punktis 4.6.
2 Telia Eesti AS 31.10.2022
Projekti kooskõlastus
nr 37366725
Projekt kooskõlastatakse märkustega:
Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.
Kooskõlastus kehtib kuni 30.10.2023
Allkirjastatud digitaalselt /Hans Sild/ volitatud
esindaja
Kiri (saadud
digitaalselt),
seletuskiri,
joonised DP-3 ja
DP-4
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Tingimused edaspidiseks
tegutsemiseks on esitatud
seletuskirja punktis 4.6.
3 AS Pärnu Vesi 14.07.2023
Nr 210165
AS Pärnu Vesi on tutvunud esitatud Tööga ja
arvamus on järgnev:
-Projekteerimise etapis näha ette reoveepumplale
juurdepääsuks mahasõit piirnevalt tänavalt.
Allkirjastatud digitaalselt /Meelis Martin/
Kiri (saadud
digitaalselt),
seletuskiri,
joonis DP-4
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Tingimused edaspidiseks
tegutsemiseks on esitatud
seletuskirja punktis 4.6.
2
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
insenerteenistuse juht
4 OÜ Tarbegaas 21.11.2022
e-kiri
Kooskõlastame Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu projekti, mille aluseks on järgnevad
projektimaterjalid:
detailplaneeringu digitaalsed materjalid on leitavad ja
alla laetavad aadressil RB Pärnu piirkonna
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali DP
tehnovõrgud.
Tarmo Tammai
E-kiri (saadud
digitaalselt),
seletuskiri
Pärnu LV ja Tori
VV arhiiv
5 Elektrilevi OÜ 07.07.2023
Nr 8672982116
Kooskõlastatud tingimustel:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised
tingimused täpsustatud koormustega.
• Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida
Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping
projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
• Antud kooskõlastusega on annulleeritud
kooskõlastus nr 3055318067/01.11.2022.
Allkirjastatud digitaalselt /Marge Kasenurm/
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
Kiri (saadud
digitaalselt)
Seletuskiri
Joonis DP-4
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Tingimused edaspidiseks
tegutsemiseks on esitatud
seletuskirja punktis 4.6.
6 Elering AS 16.08.2023
Nr 12-9/2023/375
Tervikteksti vt kirjas
Kooskõlastamiseks esitatud Pärnu kaubaterminali ja
hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering on
kooskõlastatud alljärgnevatel tingimustel:
1. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda
ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille
piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine
piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks
Kiri (saadud
digitaalselt),
joonised DP-3,
DP-4 ja DP-4-1,
seletuskiri
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Tingimused edaspidiseks
tegutsemiseks on esitatud
seletuskirja punktis 4.6.
3
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
(EhS §70 lg 1).
2. Kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad
kahjustada Gaasitorustiku, mh ei tohi ehitada ehitisi,
eemaldada ja kuhjata pinnast (kooskõlas EhS §70 lg
2).
3. Planeeringuga ettenähtud Gaasitorustiku
ümberehitustööde teostamiseks koostakse tööprojekt.
4. Tööprojekt tuleb koostada lähtuvalt Elering AS
tehnilistest tingimustest ja käesolevast
kooskõlastusest.
5. Inimeste, vara, loomade ja keskkonna ohutuse
tagamiseks, lähtuda projekti koostamisel standardi
EVS 884 põhinõuetest.
6. Kõik Gaasitorustiku ja teiste kommunikatsioonide
ristumised tuleb välja ehitada vastavalt Elering AS
tehnilistele tingimustele ja käesolevale
kooskõlastusele.
7. Tänavavalgustuse ja liiklusmärkide paigaldamine
Gaasitorustiku kaitsevööndisse ei ole lubatud.
8. Vajalik on pidev juurdepääs hooldus- ja
remonttööde läbiviimiseks kogu Gaasitorustike
kaitsevööndi ulatuses. Ette tuleb näha tööde
läbiviimise metoodika ja tehnika liikumine, milline ei
ohusta Gaasitorustiku tööd ja võimaldab pideva
juurdepääsu vajalike hooldus- ja remonttööde
läbiviimiseks.
9. Ehitusprojekti koostamisel arvestatakse, et pinnase
ja ehitusmaterjalide ladustamine Gaasitorustiku ja
Gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud.
10. Gaasitorustikuga ristuv perspektiivne tee tuleb
selle ehitamisel eraldi Elering AS-iga kooskõlastada.
11. Gaasitorustiku terastorudele tehakse seinapaksuse
4
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
kontrollarvutus tööprojekti mahus.
12. Täiendava kaitsemeetmena nähakse ette uue
ehitatava Gaastorustiku seinapaksus vähemalt 10
mm.
13. Gaasitorustiku ümberehituse teostamiseks
koostatud tööprojekt kooskõlastatakse Elering AS-
iga.
14. Kõik kulud, mis on vajalikud tööprojekti
realiseerimiseks ja tööde läbiviimiseks, kuuluvad
projekti omaniku kanda (mh Gaasitorustiku kaitseks
tehtavad tegevused).
15. Kõik päringud, taotlused, kooskõlastused ja
teavitused saadetakse e-kirjaga
[email protected] ja Elering AS
Viljandi hoolduspiirkonna gaasitorustike hoolduse
korraldaja Kalev Salu, +372 5330 7779,
16. Käesolevas kirjas toodud tingimused kehtivad 12
kuud käesoleva kirja väljastamise kuupäevast.
Allkirjastatud digitaalselt /Erki Autalu/ liinide
käidukorraldaja
Allkirjastatud digitaalselt /Vambola Randmaa/
gaasivõrgu käidu talituse juhataja
7 Kaitseministeerium 09.01.2023
Nr 12-1/22/4989
Tervikteksti vt kirjas
Kaitseministeerium kooskõlastab esitatud
dokumendid märkusteta.
Allkirjastatud digitaalselt /Miiko Peris/ Innovatsiooni
osakonna juhataja
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
8 Terviseamet 03.05.2023
nr 9.3-1/23/2583-2
Tervikteksti vt kirjas
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud
Kiri (saadud
digitaalselt)
5
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
esitatud planeeringu materjalidega ning
kooskõlastab Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
korrigeeritud detailplaneeringu ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise (KSH) aruande.
Allkirjastatud digitaalselt /Kristel Kallaste/
menetlusgrupi juht
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
9 Transpordiamet 04.05.2023
nr 7.2-2/23/8378-2
Tervikteksti vt kirjas
Muudetud planeeringuahendus ei mõjuta riigiteega
seotud tegevusi. Võttes aluseks ehitusseadustiku
(EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame
planeeringu teadmisega, et liiklussõlme ehitamiseks
eraldatakse täiendav rahastus. Planeeringu
seletuskirjast eemaldada viide COWI A/S
eskiisprojektile (töö nr 366-358).
Palume planeeringu elluviimisel arvestada
järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa
kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis
palume kaasata Transpordiametit menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise
kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering
Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Märkuse ja
tähelepanekutega on
arvestatud ning
detailplaneeringu
seletuskirja peatükki 3.6
on vastavalt korrigeeritud
ja täiendatud.
6
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Allkirjastatud digitaalselt /Marek Lind/
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste
üksuse juhtivspetsialist
10 Maa-amet 10.05.2023
nr 6-3/20/16954-17
Tervikteksti vt kirjas
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 3.4 on
käsitletud planeeringulahenduseks vajalike kinnistute
võõrandamisi, tuues kruntide kaupa välja, millised
neist on vajalikud riigile ja millised kohalikule
omavalitsusele, samuti on kirjeldatud põgusalt
võõrandamist. Palume selles punktis piirduda üksnes
selle selgitusega, millised krundid on edaspidi
avalikes huvides vajalikud riigile ja millised
kohalikule omavalitsusele. See, milliste kokkulepete
alusel kinnisasjade avalik kasutus tagatakse, selgub
vastavate menetluste käigus.
Maa-amet nõustub Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu (K-Projekt AS töö nr 20081;
huvitatud isik OÜ Rail Baltic Estonia) lahendusega.
Allkirjastatud digitaalselt /Mail Lind/ maatoimingute
osakonna juhataja
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Tähelepanekuga on
arvestatud ning
detailplaneeringu
seletuskirja peatüki 3.4
sõnastust on koostöös
Maa-ametiga
korrigeeritud.
11 Keskkonnaamet 11.05.2023
nr 6-5/23/7525-2
Tervikteksti vt kirjas
Tutvunud veelkord materjalidega, esitab
Keskkonnaamet järgmised seisukohad:
1. Planeeringu seletuskirja lk 6-7 räägitakse Niidu oja
ehituskeeluvööndi vähendamisest. Tegelikult on
tegemist Niidu oja lähtepunkti muutmise ja
voolusängi ümberkujundamisega, mis ei puuduta
ainult ehituskeeluvööndi muutmist. Puudub
konkreetsem selgitus, mida ja kuidas veekogus
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja Tori
VV arhiiv
Märkuste ja
tähelepanekutega on
arvestatud järgmiselt:
1. Märkusega on
arvestatud. Seletuskirja
peatüki 1.3.1 sõnastust
on korrigeeritud ning
peatükki 4.1.4 on vastav
teema, sh nõuded
7
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
tehakse ning mida Niidu ojaga lähtepunktist suudme
suunas veel teha kavandatakse. Seletuskirja tuleb
lisada, et kõnealune info tuleb esitada hiljemalt
ehitusprojekti staadiumis.
2. Planeeringu seletuskirja ptk 2.6 - puudub teave,
mida kavandatakse teha puurkaevuga PRK0014363,
mis asub olemasoleva raudteetrassi kõrval. Eesti
looduse infosüsteemi (EELIS)
andmetel on tegemist töötava puurkaevuga.
Kõnealune info tuleb esitada hiljemalt ehitusprojekti
staadiumis.
3. Planeeringu seletuskirja ptk 5.1.2 kohaselt jääb
VEP (vääriselupaik) 161004 alale osaliselt
kavandatud lao- ja logistikapargi haruraudtee, Lauka
tänava äärne kergliiklustee ning tehnovõrgud.
Seletuskirja kohaselt ei ole kavandatud objektide
funktsionaalsuse tõttu muid asukohaalternatiive,
seega on konflikt VEPiga vältimatu ning vajalik
taotleda planeeringualale jääva VEPi osa erandkorras
raie lubamist suure avaliku huvi tõttu.
Planeeringualast väljapoole jääv osa VEPist säilib.
Keskkonnaameti hinnangul on võimalik raudtee ja
tööstusmaa vahelise kitsa VEPi osa registrist välja
arvamine, kuna VEP-s on juba praegu suur
inimmõju, samuti on 2000. a inventeeritud VEP
piirid võrreldes olukorraga looduses nihkes.
Keskkonnaamet teeb ettepaneku
Keskkonnaagentuurile vääriselupaiga piiri muuta nii,
et 0,71 ha jääb välja ja alles jääb 1,80 ha. Ülejäänud
vääriselupaigad jäävad registrisse alles ning ei jää
planeeringu alusel raadatavale alale.
4. Planeeringu seletuskirja ptk 1.3.1 ja ptk 4.1.4 -
ehitusprojekti
koostamiseks, lisatud.
2. Märkusega on
arvestatud, selgitus
puurkaevu säilimise
kohta on lisatud peatükki
4.1.5.
3. Märkusega on
arvestatud. Seletuskirja
peatükide 2.6 ja 5.1.2
sõnastust on vastavalt
Keskkonnaameti infole
täiendatud ja
korrigeeritud.
4. Märkusega on
arvestatud. Seletuskirja
peatükki 4.1.4 on
täiendatud ning lisatud
on loetelu sademevee
ärajuhtimise süsteemi
osadest.
5. Märkusega on
arvestatud. KSH aruande
peatükki 6.7.1 on lisatud
väljavõtted uuendatud
põhijoonisest (Joonised
6-5-5 ja 6-5-6).
6. Märkusega on
arvestatud. DP
seletuskirja peatükki
5.1.6 on vastavalt saadud
infole täiendatud. KSH
8
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Osaliselt on Niidu oja kalda ehituskeeluvööndisse
kavandatud sademevee puhvertiik. Selle sademevee
puhvertiigi osas ehituskeeluvööndi vähendamist ei
taotleta. Sademeveekanalisatsiooni peatükis on
kirjeldatud sademevee kogumist, puhastamist ja
Pärnu jõkke suunamist. Looduskaitseseaduse § 38 lg
5 p 8 kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud
detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -
rajatisele. Sademevee puhvertiiki saab käsitleda
sademevee kanalisatsiooni osana. Palume täpsustada
seletuskirjas lühikese loeteluna, missugustest osadest
sademevee kanalisatsioon kui tehnovõrk koosneb.
5. KSH aruande ptk-s 6.7.1 Niidu oja kalda
ehituskeeluvööndit käsitlevad joonised 6-5-2 ja 6-5-3
on pärit planeeringu varasemast versioonist. Palume
joonised kaasajastada või lisada väljavõte/tted
uuendatud põhijoonisest.
6. KSH aruande ptk-s 6.8.3 (lk 93) ja tabel 6.9 lk
(110) ning planeeringu seletuskirja ptk-s 5.1.6 on
öeldud, et pärast DP-ga kavandatud objektide
väljaehitamist tuleb seirata alalt lähtuvat müra ning
saadud tulemuste põhjal vajadusel kavandada
planeeringualale täiendav müratõkkesein, et
leevendada võimalikku mürahäiringut kassikaku
Rääma püsielupaigale. Palume täpsustada, millise
reaalse müra taseme korral tuleb müratõkkesein
kavandada/rajada. Konsulteerides hoolduskeskuse-
kaubaterminali Rääma kassikaku püsielupaigale
mõju hinnanud ekspert Renno Nellisega, teeb
Keskkonnaamet ettepaneku müratõkkeseina
kavandamiseks alates tasemest 47dB.
aruande peatükke 6.8.3 ja
6.10 on täiendatud
järgnevalt: “Kassikaku
püsielupaiga kaitseks on
soovitatav (lähtuvalt juba
müraseire tulemustest)
kaaluda täiendava
müratõkkeseina rajamist
kaubaterminali siseselt
(konkreetsete
müraallikate juures)
võttes eesmärgiks tagada
püsielupaigas müratase
(LAeq), mis jääb
väiksemaks kui 47 dB.“
9
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Arvestades eelnevat kooskõlastab Keskkonnaamet
Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
tingimusel, et Keskkonnaameti märkuste alusel
täiendatakse esitatud materjale.
Allkirjastatud digitaalselt /Helen Manguse/
keskkonnakorralduse büroo juhataja
12 Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet
11.05.2023
nr 16-6/20-07178-014
Tervikteksti vt kirjas
TTJA kooskõlastab Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande eelnõu.
Allkirjastatud digitaalselt /Liina Roosimägi/ ehituse
tegevusõiguse talituse juhataja
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
13 Keskkonnaministeerium 12.05.2023
nr 7-15/23/1579-2
Tervikteksti vt kirjas
Keskkonnaministeerium kooskõlastab Rail Baltic
infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneeringu ning KSH aruande
eelnõu.
Allkirjastatud digitaalselt /Kristen Michal/ minister
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja Tori
VV arhiiv
14 Põllumajandus- ja
Toiduamet
12.05.2023
nr 6.2-2/21940
Tervikteksti vt kirjas
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab Rail
Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
eelnõu.
Allkirjastatud digitaalselt /Riho Erismaa/
Peaspetsialist-koordinaator
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja Tori
VV arhiiv
10
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
15 Päästeamet 08.05.2023
nr 7.2-3.4/2501-2
Tervikteksti vt kirjas
Päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel annab Päästeameti
Lääne päästekeskus kooskõlastuse K-Projekt AS
poolt koostatud töö nr 20081Pärnu maakond, Pärnu
linn, Pärnu linn Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu tuleohutusosale.
Allkirjastatud digitaalselt /Margo Kubjas/
Ohutusjärelevalve büroo nõunik
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja Tori
VV arhiiv
16 Rahandusministeerium 22.05.2023
nr 15-3/2705-2
Tervikteksti vt kirjas
Tutvunud esitatud materjalidega märgime järgmist:
1. Seletuskirja peatüki 1.3.1 kohaselt vastavad
detailplaneeringu maakasutuse ning hoonestuse
lahendus, haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtted
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule. Ka KSH
aruande eelnõu peatüki 4.4 kohaselt on tegevus
kooskõlas Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneeringuga. Samas kavandatakse
detailplaneeringuga ligi 4-5 ha suurune puhke- ja
haljasala maa juhtotstarbega ala (Raba mets kinnistu
osa) ümber tootmis- ja raudteemaa juhtotstarbega
alaks. Üldise parktika kohaselt loetakse
üldplaneeringuga kavandatud juhtotstarbe oluliseks
muutmiseks olukorda, kus juhtotstarvet muudetakse
rohkem kui 50%. Samas arvestades muudatuse
iseloomu, muudetava ala suurust ja seoseid
ümbritseva keskkonnaga, palume täiendavalt hinnata
ja põhjendada maakasutuse vastavust kehtivale
üldplaneeringule ning vajadusel seada muudatuse
leevendamiseks ja puhkealade võrgustiku sidususe
säilimiseks vajalikud meetmed.
Kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja
Tori VV arhiiv
Märkuste ja
tähelepanekutega
arvestamise või
mittearvestamise
selgitused:
1. Märkusega on
olemuslikult arvestatud.
Tootmis- ja raudteemaa
juhtostarbega krundi pos
4 suurust on
kaitsehaljastuse ja
loodusliku haljasmaa
krundi pos 30 kasuks
vähendatud. Matkaraja
rohekoridori ala on
määratud krundi pos 30
koosseisu ning seda on
laiendatud 20 m-ni.
Sellest lähtuvalt saab
öelda, et puhkealade
võrgustiku sidususe
säilimiseks on ette
11
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
2. Seletuskirja peatükis 1.3.1 on toodud, et ettepanek
on vähendada Niidu oja lähteosa kalda
ehituskeeluvööndi ulatust ca 60 m võrra. Planeeringu
põhijoonise kohaselt on ette nähtud likvideerida osa
ojast ja sellega seoses ka kalda ehituskeeluvöönd.
Palume planeeringulahendus sõnastada seletuskirjas
selgemalt. Lisaks palume pöörduda Keskkonnaameti
poole, et selgitada välja, kas veekogu osalise
likvideerimisega seotud ehituskeeluvööndi
vähenemist loetakse ehituskeeluvööndi
vähendamiseks, mida on looduskaitseseaduse § 40
lõike 4 punkti 2 kohaselt võimalik läbi viia üksnes
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise
kaudu.
3. Põhijoonise kohaselt on Rääma rabale juurdepääs
kavandatud Pos 4 krundi (raudteemaa ja
tootmishoone maa) serva, sh hoonestusala on krundi
servast kavandatud 10 m kaugusele. Esitatud
lahenduse kohaselt ei ole juurdepääsuteele määratud
avalikuks kasutuseks servituudi seadmise vajadust.
Kehtiva Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu
kohaselt on alale määratud puhke- ja haljasala maa
juhtotstarve, mille kaudu on tagatud ühendus Pärnu
maakonna planeeringuga (kehtestatud 2018)
määratud puhkemetsa alale. Arvestades, et
maakonnaplaneeringu tingimuseks on tagada
puhkemetsadele juurdepääs ja tegemist on Pärnu
linna ja Tori valla puhkealade võrgustiku mõistes
olulise ühendusega, palume kaaluda ühendusteele
eraldi krundi moodustamist või juurdepääsu ala
liitmist Pos 30 kaitsehaljastuse maa krundiga, et kogu
Rääma rabale juurdepääs paikneks kohaliku
nähtud vajalikud
meetmed ning
detailplaneeringus
ettenähtud maakasutus
on üldplaneeringu
kohane.
2. Märkusega on
arvestatud. Seletuskirja
peatüki 1.3.1 sõnastust
on korrigeeritud ning
peatükki 4.1.4 on vastav
teema, sh veeloa vajadus,
lisatud.
3. Märkusega on
arvestatud. Krunti pos 30
on krundi pos 4 arvelt
suurendatud kahes kohas,
sh on matkaraja ala
määratud krundi pos 30
koosseisu. Rohekoridori,
mida läbib matkarada, on
laiendatud 20 m-ni.
4. Märkusega on
arvestatud Aruande
tekstis on selgitatud, et
tulenevalt planeeringu- ja
raadamisala
täpsustumisest jaanuaris
2023, on vaja rohelise
võrgustiku paiknemise
illustreerivat kaarti
korrigeerida. Kõnealused
12
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
omavalitsuse omandis oleval haljasala maa krundil.
Lähtuvalt PlanS § 8 toodud elukeskkonna
parendamise põhimõttest, palume täiendavalt kaaluda
kas 10 m laiune ala ca 2000 m pikkusel lõigul, mis
jääb tootmishoone ja kõrvalkinnistul paikneva
jahilaskekeskuse piiratud territooriumi vahele,
võimaldab tagada puhkekeskkonna jaoks vajaliku
mugava ühenduse. Soovitame Pos 4 kinnistul
hoonestusala vähendamist või ümber kavandamist
selliselt, et olemasolev kõrghaljastusega ala säiliks
laiemas ulatuses ja ühendustee saaks paikneda
puhkeala mõistes sobivas keskkonnas.
4. KSH aruande eelnõu peatükis 5.4.6 on käsitletud
rohelist võrgustikku, sh välja toodud joonised
rohevõrgustiku paiknemise ja raadatava ala ulatusega
erinevate lahendusetappide korral (joonised 5.20-
5.23). Viimase etapi puhul on toodud kirjeldus, et
tulenevalt planeeringu- ja raadamisala täpsustamisest
on vaja korrigeerida rohelise võrgustiku paiknemist
illustreerivat kaarti. Jääb selgusetuks, millist kaarti
on kavas korrigeerida. Palume lahendust selgitada ja
arvestada, et kooskõlastamiseks ja arvamuse
andmiseks esitatav materjal peab olema üheselt
arusaadav ja ajakohane.
5. Seletuskirja peatüki 3.2 kohaselt võib Rail Baltic
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
krunte kompleksisiseselt omavahel liita, kui tekib
vajadus ehitada suurema ehitisealuse pinnaga
hooneid. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka
kruntidele määratud ehitusõigused. Kruntide
omavahelistel piiridel on hoonestusala ulatus nähtud
ette krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta,
vajalikud korrektuurid
olid juba joonistele (sh
Joonisele 5-23) kantud.
Sõnastust on parandatud.
5. Märkusega on
arvestatud. Seletuskirja
peatüki 3.2 sõnastust on
korrigeeritud ja
täiendatud - täpsustatud
on kruntide liitmise
lähtetingimusi ja aluseid
ning välja on toodud
võimalus omavalitsuste
piiride muutmiseks ning
sellega kaasnevad
tegevused.
6. Märkusega on
arvestatud. Asukoha
skeemil on kajastatud
planeeringuala piiride
muutmise ettepanek.
7. Märkusega on
arvestatud ning
seletuskirja peatükki
3.3.1 on vastavalt
korrigeeritud.
8. Märkusega on
arvestatud ning
seletuskirja peatükki
3.3.1 on vastavalt
korrigeeritud.
9. Märkusega ei ole
13
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
rakendub kruntide omavahelistel piiridel
ehituskeeluala ulatusega 4 m kummalegi poole piiri.
Infrastruktuuri hoolduskeskuse ala moodustavad Tori
vallas krunt Pos 2 ja Pärnu linnas krundid Pos 1 ja 4.
Kaubaterminali ala moodustavad Tori vallas krundid
Pos 1 ja 3 ning Pärnu linnas krundid Pos 2 ja 3.
Põhijoonise kohaselt paiknevad krundid vaheldumisi
erinevate omavalitsuste territooriumil ja asetsevad
selliselt, et ühe omavalitsuse territooriumil erinevad
krundid üksteisega ei piirne. Palume selgitada,
millistel tingimustel on võimalik krunte liita ja kas
see eeldab omavalitsuse piiride muutmist. Samuti
palume hinnata suurema ehitisealuse pinnaga hoonete
kavandamise vajadust ja planeeringulahenduse
elluviimise võimalusi.
6. Seletuskirja peatüki 3.1 kohaselt tehakse
ettepanekud planeeringuala muutmiseks, sh osaliseks
suurendamiseks. Välja on toodud, et planeeringuala
laiendamisega ei kaasata alasse uusi kinnistuid.
Planeeringuala muutmisel on oluline teavitada
muudatusest arusaadavalt kõiki koostöötegijaid ja
kaasatavaid osapooli. Detailplaneeringu koosseisus
on esitatud asukoha skeem, millel on kuvatud
planeeringu algatamise aegne planeeringuala piir.
Palume kajastada planeeringuala muutmise
ettepanekut ka asukoha skeemil, asukohaskeem viia
kooskõlla planeeringuala muutmise ettepaneku osas.
7. Seletuskirja peatüki 3.3.1 kohaselt ei ole Pos 3-le
(tee- ja tänavamaa ning raudteemaa krunt) määratud
ehitusõigust hoonete püstitamiseks, samas on toodud,
et parkimiskohad tagatakse omal krundil ning
normatiivne parkimiskohtade arv määratakse hoonete
arvestatud.
Detailplaneeringu
koostamise protsessis on
tänase Pärnu kaubajaama
aladel hoonestusõigust
omav Edelaraudtee AS
läbi huvitatud isiku
esitanud nõude, et neile
kuuluvale
raudteetaristule ei
kavandataks
detailplaneeringus ühtegi
teed, mistõttu on Lauka
tänava idapoolse osa
lõpuks kavandatud tupik
ja tagasipöördekoht
tänase Pärnu kaubajaama
territooriumil. Kuna
krundile pos 23
kavandatud teelõik on
hetkel vaid
tagasipööramiskohaga
tupik, ei ole põhjendatud
tee- ja tänavamaa
kasutusotstarbe
määramine krundile.
10. Märkusega on
arvestatud osaliselt:
Lauka tänavale on
logistikapargiga
külgnevas osas nähtud
sõidu- ja kergliiklustee
14
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel.
Palun vastuolu parandada.
8. Seletuskirja peatüki 3.3.1 kohaselt on Pos 14-18
osas toodud, et juurdepääs on kavandatud Pos 12 ja
19 kavandatud avalikult kasutatava tänava kaudu.
Planeeringu põhijoonise kohaselt on juurdepääs
nimetatud kruntidele kavandatud üksnes Pos 19
kavandatud tänava kaudu. Palume vastuolu
seletuskirjas parandada.
9. Põhijoonise kohaselt on Pos 23-le kavandatud nii
raudtee kui tänav. Krundi ehitusõiguses on krundi
kasutamise otstarbeks näidatud 100% raudteemaa.
Arvestades, et kavandatava tänava näol ei ole
tegemist raudtee teenindusteega vaid perspektiivse
Lauka tn ühendusega Pärnu linna suure ümbersõiduni
(Via Baltica), palume lisada krundile tee- ja
tänavamaa kasutusotstarve sarnaselt krundile Pos 3.
10. Kasutajasõbralikuma keskkonna tagamiseks
soovitame piirkondades, kus kergliiklustee piirneb
ettevõtlusalaga, näha ette tänavahaljastuse nõude
(näiteks kavandatav Lauka tn logistikapargiga
piirnevas osas, Niidu tänav).
11. Planeeringuala idaservas kulgeb üle
planeeringuala Pärnu maakonna planeeringuga
kavandatud rohelise võrgustiku koridor. Palume
koridor markeerida ka põhijoonisel.
12. Seletuskirja peatüki 3.6 kohaselt on planeeritava
ala liikluskorraldus jagatud nelja etappi (kaks
ehitusaegset ja kaks kasutusaegset etappi), mille
lahendused on esitatud eraldi skeemidena.
Detailplaneeringu põhijoonisel on Niidu tänava
lahendus esitatud olemasoleva olukorra kujul.
vahele ette
tänavahaljastus. Niidu
tänava lahendus
võrreldes tänasega
oluliselt ei muutu,
mistõttu ei ole selle
tänava äärde täiendavat
tänavahaljastust
kavandatud.
11. Märkusega on
arvestatud. Põhijoonist
on täiendatud ning
markeeritud on viidatud
rohelise võrgustiku
koridor.
12. Märkusega on
arvestatud.
Planeeringulahenduses
on kajastatud
kasutusaegset
liikluslahendust
(täpsemalt III etappi),
mille kohaselt Niidu
tänava lahendus
võrreldes tänasega
oluliselt ei muutu.
Lahendus vastab Pärnu
Linnavalitsuse ja Rail
Baltic Estonia OÜ vahel
kokkulepitud
põhimõtetele.
13. Märkusega on
15
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Selguse huvides palume käsitleda detailplaneeringu
põhijoonisel kaubajaama kasutusaegse etapi lõplikku
liikluslahendust.
13. Kasutusaegsel liiklusskeemil (etapp III) on Lauka
tänav Raba tänava ja kavandatava lao- ja
logistikapargi vahelisel lõigul markeeritud kui
kinnistu sisene tee. Põhijoonise kohaselt on Lauka
tänavale moodustatud eraldi tee- ja tänavamaa krunt
Pos 6 ning seletuskirja kohaselt on tegemist avalikult
kasutatava tänavaga. Palume eelnimetatud
dokumendid omavahel vastavusse viia, sh anda ühtne
lahendus.
14. Detailplaneeringu joonistena on vormistatud üks
kogu ala käsitlev põhijoonis ja kaheksal lehel
väljavõtted põhijoonisest. Tingmärgid ja ehitusõigus
on kantud üksnes terviklikule põhijoonisele, mille
alla laadimine ja millel navigeerimine on
planeeringuala suurust ja andmemahtu arvestades
aeganõudev. Soovitame parema arusaadavuse ja
mugavama kasutamise huvides kajastada tingmärgid
ja kruntide ehitusõigus ka põhijoonise väljavõtetel.
Palume hoida Rahandusministeeriumi ruumilise
planeerimise osakonda kursis detailplaneeringu
menetlusega ja teavitada avalikest väljapanekutest
ning aruteludest.
Allkirjastatud digitaalselt /Kaia Sarnet/
regionaalvaldkonna asekantsler
arvestatud.
Kasutusaegset
liiklusskeemi (etapp III)
on korrigeeritud selliselt,
et Lauka tänav on
tähistatud planeeritud
avaliku sõiduteena.
14. Märkusega on
arvestatud osaliselt: igale
põhijoonise väljavõttele
ei ole lisatud
ehitusõiguse ülevaadet ja
tingmärkide selgitust,
kuid koostatud on eraldi
joonis/dokument
tingmärkide ja nende
selgituste kohta.
17 Kliimaministeerium 07.07.2023
e-kiri
Tervikteksti vt kirjas
Käesolevaga kinnitame, et kooskõlastame
detailplaneeringulahenduse märkusteta ning ühtlasi
E-kiri (saadud
digitaalselt)
Pärnu LV ja Tori
16
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
kinnitame veelkord üle, et peame oluliseks projekti
kiiret valmimist, et tagada Rail Baltica raudtee
tähtaegne valmimine.
Andres Lindemann
Rail Baltica nõunik
VV arhiiv
Projektijuht Veiko Rakaselg
2K
62516:001:0690
62516:001:0770 Kauba tn 10
62516:001:0760 Kauba tn 8
29 ,9
2/-1K
2/-1K
2/-1K
2/-1K
62516:001:0002 Kauba tn 6a
6,0
4, 0
6,0
4,0
4,0
8,0
4, 0
4, 0
4,0
4,08,0
4,0
8,0
4,0
4,0
3, 0
8,5
7,0 3,0
7,03,0
4,0 25
,8
TINGMÄRGID Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Planeeritud autoliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Perspektiivne raudtee
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Krundi positsiooni number
Tulemüüri vajadus
Autode võimalik juurdepääs krundile
Perspektiivne kraav
1-2K
1
Pos nr 13 hoonestuskava ettepanek 1:2000
S
N
W E
13
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneering
Majandustegevuse registri EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991,
majandustegevusteated nr EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255
K-Projekt Aktsiaselts rg-kood 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 TALLINN tel 626 4100 fax 626 4101 e-mail: [email protected]
TÖÖ nr: 20081
TELLIJAD: KONTAKTISIKUD:
Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa tn 16, Pärnu linn 80098
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald 86705
Ülle Tuulik, tel 444 8353, [email protected] Sigrit Kasemets, tel 5349 3355, [email protected]
HUVITATUD ISIK: KONTAKTISIK:
OÜ Rail Baltic Estonia Endla tn 16, Tallinn 10142
Raoul Alliksaar, tel 502 9153, [email protected]
KOOSTAJA: KONTAKTISIK:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri 6a, Tallinn 10151
Veiko Rakaselg, tel 5341 4263, [email protected]
RAIL BALTICA INFRASTRUKTUURI PÄRNU PIIRKONNA HOOLDUSKESKUSE JA KAUBATERMINALI
DETAILPLANEERING
Juhataja Rein Annusver
Konsultant Ülle Kadak
Projektijuht Veiko Rakaselg
TALLINN 2020 - 2023
GL06-400
GL06-401
GL06-800
GL06-802
GL06-804
GL06-806
GL06-807
GL06-402
GL06-801
GL06-803
GL06-805
GL06-808
GL06-810
GL06-811
GL06-809
PSI-R-S-BH-25
PSI-R-S-BH-26
PSI-R-S-BH-27
PSI-R-S-BH-26A
0
+
0
0
0
0
+
0
2
0
0
+
0
4
0
0
+
0
6
0
0
+
0
8
0
3
.
0
0
0
.
5
03
.
0
0
0
.
5
0
1
.
5
0
1
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
1
.
0
0
3
.
5
0
1
.
0
0
3
.
0
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
1
.
0
0
3
.
5
0
1
.
0
0
3
.
0
0
0
.
5
0
0
.
5
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
3
.
0
0
3
.
0
0
0
.
5
0
3
.
0
0
0
.
5
0
1
1
T
A
S
-
L
-
2
7
,
5
(
U
1
1
0
-
2
+
1
4
+
3
)
S
i
n
d
i
-
M
e
t
s
a
k
o
m
b
i
n
a
a
d
i
L
0
3
2
A
M
e
t
s
a
k
o
m
b
i
n
a
a
d
i
-
P
a
p
i
n
i
i
d
u
L
0
3
2
B
1
1
T
A
S
-
L
-
2
7
,
5
(
U
1
1
0
-
2
+
1
4
+
3
)
X
X
X
8
Y
(
o
l
.
o
l
e
v
t
ä
h
i
s
/
/
e
x
i
s
t
i
n
g
n
u
m
b
e
r
)
8
Y
(
u
u
s
t
ä
h
i
s
/
/
n
e
w
n
u
m
b
e
r
)
9
Y
(
o
l
.
o
l
e
v
t
ä
h
i
s
/
/
e
x
i
s
t
i
n
g
n
u
m
b
e
r
)
9
Y
(
u
u
s
t
ä
h
i
s
/
/
n
e
w
n
u
m
b
e
r
)
AS-120
ADSS
TK-50
AS-120
E
L
E
R
I
N
G
S
A
c
o
n
s
t
r
u
c
t
e
d
a
f
t
e
r
t
o
p
o
g
r
a
p
h
i
c
a
l
s
u
r
v
e
y
E
L
E
R
I
N
G
S
A
e
h
i
t
a
t
u
d
p
ä
r
a
s
t
t
o
p
o
g
r
a
a
f
i
l
i
s
t
m
õ
õ
d
i
s
t
u
s
t
E
L
E
R
I
N
G
S
A
c
o
n
s
t
r
u
c
t
e
d
a
f
t
e
r
t
o
p
o
g
r
a
p
h
i
c
a
l
s
u
r
v
e
y
E
L
E
R
I
N
G
S
A
e
h
i
t
a
t
u
d
p
ä
r
a
s
t
t
o
p
o
g
r
a
a
f
i
l
i
s
t
m
õ
õ
d
i
s
t
u
s
t
SK2 kraav L=194.4 i=0.001
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2 SK2
SK2 SK2
SK2 SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK 2
S K
2 S
K 2
S K
2 S
K 2
S K
2 SK
2 S
K 2
SK 2
S K
2 S
K 2
SK 2
S K
2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK 2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
SK 2
kraav L=333,8 i=0,000
kraav L=183,1 i=0,001
kraav L=106,3 i=0,001
kr aa
v L=
11 1,
1 i=
0, 00
1
kraav L=156,0 i=0,001
kraav L=105,9 i=0,001
1
2
1
2
kraav L=121,2 i=0,001
1
2
kr aa
v L=
31 ,5
i= 0,
00 1
1
2
kr aa
v L =1
6.2 i=
0.0 01
kr aa
v L =1
06 ,8
i= 0,0
01
kr aa
v L =6
6,8 i=
0,0 01
kr aa
v L =1
55 ,8
i= 0,0
01
kr aa
v L=
97 .2
i= 0.
00 6
kr aa
v L =1
36 .8
i= 0.0
10
kr aa
v L=
11 7.
9 i=
0. 00
0
kr aa
v L=
10 4.
2 i=
0. 00
0
kr aa
v L=
19 4.
9 i=
0. 00
0
kraav L=143.5 i=0.000
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
kr aa
v L=
22 1.
7 i=
0. 00
1
1
2
1
2
kraav L=48.3 i=0.001
1
2
kraav L=185.8 i=0.001
1
2
kr aa
v L=
14 3.
8 i=
0. 00
1
1
2
1
2
SK2
SK2
SK2
kraav L=70.1 i=0.000
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
1
2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
SK2
K-1 10.70 (10.70) 1)8.74 Ø1500
Planeeritud sademeveepumpla
Planeeritud sademeveepumpla
Planeeritud sademeveepumpla
Planeeritud sademeveepumpla
Kraav nr 1
Kraav nr 2
Kraav nr 3
RB planeeritav eesvoolukraav
Pärnu jõeni
KS2
KS2
KS2
K S2
K S2
KS2
KS2
1
2
3
Planeeritud Tiik 1
Planeeritud Tiik 4
Planeeritud Tiik 3
Planeeritud Tiik 2
PAHKOJA
VÄIKE-NIIDU OJA
Planeeritud Tiik 5
NIID U O
JA
PÄRNUJÕGI
Müravall
Müravall
Müratõkkesein
Perspektiivne sademevee eesvoolukraav Pärnu jõeni
Planeeritud tiik
Planeeritud sademeveetorustik
Planeeritud sademeveepumpla
Olemasolev ja planeeritav maaparandussüsteemi kraav
Olemasoleva kraavi veevoolu suund
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Muudatused: Kuupäev Muudatuste kirjeldus
Geoalus:
Ahtri tn 6a
Tallinn 10151 Eesti tel +372 626 4100
K-Projekt Aktsiaselts
Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
20081_DP_VKV_Sademeveeskeem.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.08.2023
Kõrgussüsteem:
20081
Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse ning lähiala detailplaneering
Pärnu linn, Pärnu maakond Tammiste küla, Tori vald, Pärnu maakond
DP
Liig- ja sademevee ärajuhtimise skeem
VKV-1 1:4000
Projektijuht V. Rakaselg
Planeerija K. Salumäe
Geodeesia 24 OÜ 123-19 2020
EH2000
Olemasolev likvideeritav kraav
Majandustegevuse registri EEP002309, EPE001096, EEP003399, EEO003543, EPE000728, EEO002677, EEH005991,
majandustegevusteated nr EEP003313, EPE001021, ELK000017, EEG000274, EEK000863, TEL001831, TGP000255
K-Projekt Aktsiaselts rg-kood 12203754 Ahtri tn 6a, 10151 TALLINN tel 626 4100 fax 626 4101 e-mail: [email protected]
TÖÖ nr: 20081
TELLIJAD: KONTAKTISIKUD:
Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa tn 16, Pärnu linn 80098
Tori Vallavalitsus Pärnu mnt 12, Sindi linn, Tori vald 86705
Ülle Tuulik, tel 444 8353, [email protected] Sigrit Kasemets, tel 5349 3355, [email protected]
HUVITATUD ISIK: KONTAKTISIK:
OÜ Rail Baltic Estonia Endla tn 16, Tallinn 10142
Raoul Alliksaar, tel 502 9153, [email protected]
KOOSTAJA: KONTAKTISIK:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri 6a, Tallinn 10151
Veiko Rakaselg, tel 5341 4263, [email protected]
RAIL BALTICA INFRASTRUKTUURI PÄRNU PIIRKONNA HOOLDUSKESKUSE JA KAUBATERMINALI
DETAILPLANEERING
Juhataja Rein Annusver
Konsultant Ülle Kadak
Projektijuht Veiko Rakaselg
TALLINN 2020 - 2023
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
KÖITE SISUKORD
I OSA – PLANEERING
SELETUSKIRI
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .......................................................................... 1 1.1 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD
ALUSMATERJALID ................................................................................................................. 1 1.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA
LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS ............................................................................... 2 1.3 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ........................................................................... 4
1.3.1 Vastavus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks ............................................................................. 4
1.3.2 Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks ............................................................................. 7 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS ............................................................. 8
2.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS ............................................. 8
2.1.1 Planeeritud ala maakasutus ja hoonestus ................................................................... 9 2.2 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE
ISELOOMUSTUS .................................................................................................................... 10 2.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD ....................................................... 11 2.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS .......................................................................... 11
2.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD ............................................................ 11 2.6 KEHTIVAD PIIRANGUD ............................................................................................. 11
3 PLANEERINGUS KAVANDATU ....................................................................................... 13 3.1 ETTEPANEK PLANEERINGUALA PIIRIDE MUUTMISEKS.................................. 14
3.2 KRUNDIJAOTUS .......................................................................................................... 14 3.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED............................... 16
3.3.1 Pärnu linna territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise
tingimused ............................................................................................................................. 16
3.3.2 Tori valla territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused .... 24 3.4 PLANEERINGULAHENDUSE REALISEERIMISEKS VAJALIKE
KINNISTUTE VÕÕRANDAMINE ......................................................................................... 25 3.5 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED ....................................................................... 27 3.6 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS ....................... 28
3.7 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED ............... 32 3.7.1 Haljastus ja heakord ................................................................................................. 32 3.7.2 Jäätmehooldus .......................................................................................................... 33 3.7.3 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................ 34
3.8 VERTIKAALPLANEERIMINE .................................................................................... 34
3.9 TULEOHUTUSNÕUDED ............................................................................................. 34 3.10 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE
MÄÄRAMINE ......................................................................................................................... 35 4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................ 35
4.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS ..... 36 4.1.1 Veevarustuse välisvõrk ............................................................................................ 36 4.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus ...................................................................................... 37 4.1.3 Reoveekanalisatsioon ............................................................................................... 37 4.1.4 Liig- ja sademevee ärajuhtimine .............................................................................. 39
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4.1.5 Olemasoleva puurkaevu lammutamine .................................................................... 41
4.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................... 41 4.2.1 Tänavavalgustus ....................................................................................................... 42
4.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS ................................................................ 43 4.4 GAASIVARUSTUS JA OLEMASOLEVA GAASITORUSTIKU
ÜMBERTÕSTMINE ................................................................................................................ 43 4.5 SOOJUSVARUSTUS ..................................................................................................... 44 4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh
TEHNOVÕRKUDE OSAS ...................................................................................................... 45 5 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................. 47
5.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE JA LÄBIVIIDUD
UURIGUTE TULEMUSED ..................................................................................................... 47 5.1.1 Rohevõrgustik ja puhkemetsad ................................................................................ 48 5.1.2 Vääriselupaigad ........................................................................................................ 52 5.1.3 Müra ......................................................................................................................... 53
5.1.4 Vibratsioon ............................................................................................................... 55 5.1.5 Potentsiaalne pinnasereostus .................................................................................... 56 5.1.6 KSH tulemused ja leevendavad meetmed ................................................................ 56
5.2 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED ..................................................... 62 5.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE MÕJUDE LEEVENDAMISE JA
AVARIIOHTLIKE OLUKORDADE VÄLTIMISE MEETMED PLANEERITUD ALAL ... 63 6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA........................................................... 63
7 DETAILPLANEERINGU KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOONDTABEL
1. Gren Eesti AS projekti kooskõlastus nr 185, 28.10.2022
2. Telia Eesti AS projekti kooskõlastus nr 37366725, 31.10.2022
3. AS Pärnu Vesi kiri nr 210165, 14.07.2023
4. OÜ Tarbegaas e-kiri, 21.11.2022
5. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 8672982116, 16.08.2023
6. Elering AS kiri nr 12-9/2023/375, 16.08.2023
7. Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/22/2296, 09.01.2023
8. Terviseameti kiri nr 9.3-1/23/2583-2, 03.05.2023
9. Transpordiameti kiri nr 7.2-2/23/8378-2, 04.05.2023
10. Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-17, 10.05.2023
11. Keskkonnaameti kiri nr 6-5/23/7525-2, 11.05.2023
12. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/20-07178-014,
11.05.2023
13. Keskkonnaministeeriumi kiri nr 7-15/23/1579-2, 12.05.2023
14. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/21940, 12.05.2023
15. Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/2501-2, 08.05.2023
16. Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/2705-2, 22.05.2023
17. Kliimaministeeriumi e-kiri, 07.07.2023
8 JOONISED
1 Asukohaskeem DP-1
2 Tugiplaan DP-2
3 Planeeritud maa-ala põhijoonis (koondjoonis) DP-3
4 Planeeritud maa-ala põhijoonise väljavõtted (9 lehel) DP-3-1 – DP-3-9
5 Kruntimiskava joonis DP-3-10
6 Tingmärgid DP-3-11
7 Tehnovõrkude koondplaan DP-4
8 Servituutide plaan DP-4-1
9 Ehitusaegne liiklusskeem (I etapp) DP-5-1
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
10 Ehitusaegne liiklusskeem (II etapp) DP-5-2
11 Kasutusaegne liiklusskeem (III etapp) DP-5-3
12 Kasutusaegne liiklusskeem (IV etapp) variant 1 DP-5-4
13 Kasutusaegne liiklusskeem (IV etapp) variant 2 DP-5-5
14 Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek DP-6
15 Niidu oja kaldajoone ja piiranguvööndite muutmise skeem DP-7
16 Liig- ja sademevee ärajuhtimise skeem VKV-1
17 Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneering
(hoonestuskava ettepanek)
II OSA – PLANEERINGU LISAD
I. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANNE JA UURINGUD
1. Rail Baltica Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne (koos lisadega), Hendrikson & Ko OÜ, märts 2023
III OSA – PLANEERINGU LISAD
I MENETLUSDOKUMENDID
1 Detailplaneeringu algatamise taotlus (Pärnu linn), 17.03.2020
2 Detailplaneeringu algatamise taotlus (Tori vald), 27.03.2020
3 Pärnu Linnavolikogu otsus nr 50 „Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“, 18.06.2020
4 Tori Vallavolikogu otsus nr 245 „Tammiste külas Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamine“, 18.06.2020
5 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-22 detailplaneeringu koostamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamisest koostöötegijate teavitamine,
30.06.2020
6 Tori Vallavalitsuse lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks, 03.07.2020
7 Ametlik teadaanne detailplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise kohta ajalehes Pärnu Postimees, 02.07.2020
8 Niidu Ladu OÜ lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks, 21.07.2020
9 Leping nr 3-13.3/19/2020 planeeringu koostamise tellimiseks ja planeeringu koostamise
rahastamiseks (Pärnu linn), 12.08.2020
10 Leping nr 11-21.2/42 planeeringu koostamise tellimiseks ja planeeringu koostamise
rahastamiseks, 18.08.2020
11 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-59 kaasatavatele isikutele ja koostöö tegijatele
detailplaneeringu esmase eskiislahenduse avalikustamisest, 14.09.2021
12 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/1700 Pärnu Linnavalitsusele, 27.09.2021
13 OÜ RealWAY kiri Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
14 Edelaraudtee AS kiri nr EDI-2021-V-85 Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
15 Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/20/2059 Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
16 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-7 Pärnu Linnavalitsusele, 29.09.2021
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
17 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/21/19636-2 Pärnu Linnavalitsusele, 30.09.2021
18 Transpordiameti kiri nr 7.1-2/21/22234-2 Pärnu Linnavalitsusele, 30.09.2021
19 MTÜ Tammiste-Veskimetsa Külaselts kiri Tori Vallavalitsusele, 30.09.2021
20 Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/7615-2 Pärnu Linnavalitsusele, 04.10.2021
21 AS Trigon Property Development e-kiri Pärnu Linnavalitsusele, 07.10.2021
22 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-75 Edelaraudtee ASle, 11.11.2021
23 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-76 Maa-ametile, 11.11.2021
24 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-77 Päästeametile, 11.11.2021
25 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-78 OÜle RealWAY, 11.11.2021
26 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-79 Kaitseministeeriumile, 11.11.2021
27 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-80 Keskkonnaametile, 11.11.2021
28 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-81 Riigimetsa Majandamise Keskusele,
11.11.2021
29 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-82 Transpordiametile, 11.11.2021
30 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-83 ASle Trigon Property Development,
11.11.2021
31 Tori Vallavalitsuse vastuskiri nr 6-2.1/3014-1 MTÜle Tammiste-Veskimetsa Külaselts,
09.12.2021
32 Tori Vallavalitsuse kiri nr 6-2.1/3448 kaasatavatele koostöötegijatele detailplaneeringu ja
KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, 30.05.2022
33 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-87 kaasatavatele koostöötegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, 31.05.2022
34 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-88 kaasatavatele isikutele detailplaneeringu ja
KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust, 31.05.2022
35 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-10 Pärnu Linnavalitsusele, 16.06.2022
36 Kaitseministeeriumi kiri nr 12-1/22/2296 Pärnu Linnavalitsusele, 01.07.2022
37 Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/3507-2 Pärnu Linnavalitsusele, 01.07.2022
38 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2022/3209 Pärnu Linnavalitsusele ja Tori
Vallavalitsusele, 01.07.2022
39 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/22/10987-2 Pärnu Linnavalitsusele ja Tori Vallavalitsusele,
08.07.2022
40 Keskkonnaministeeriumi kiri nr 7-15/22/2593-2 Pärnu Linnavalitsusele, 08.07.2022
41 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/20-07178-010 Pärnu
Linnavalitsusele, 14.07.2022
42 Edelaraudtee AS kiri nr EDI-2022-V-61 Pärnu Linnavalitsusele, 15.07.2022
43 OÜ RealWAY kiri Pärnu Linnavalitsusele, 15.07.2022
44 Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/12263-2 Pärnu Linnavalitsusele, 15.07.2022
45 MTÜ Tammiste-Veskimetsa Külaselts e-kiri Tori Vallavalitsusele, 19.07.2022
46 Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/4758-2 Pärnu Linnavalitsusele, 26.07.2022
47 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-102 kaasatavatele isikutele ja koostöö tegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalikust
arutelust, 09.08.2022
48 Tori Vallavalitsuse vastuskiri nr 6-2.1/4244 koostöötegijatele ja kaasatavatele ning
teavitus avaliku väljapaneku tulemuste avalikust arutelust, 15.08.2022
49 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-103 koostöötegijatele ja teavitus avaliku
väljapaneku tulemuste avalikust arutelust, 16.08.2022
50 Pärnu Linnavalitsuse vastuskiri nr 8-4/10025-104 Transpordiametile ja teavitus avaliku
väljapaneku tulemuste avalikust arutelust, 16.08.2022
51 Detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avaliku arutelu
protokoll, 25.08.2022
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081 Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
52 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kiri nr 25-4/22-55-1 Transpordiametile,
09.11.2022
53 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-111 kaasatavatele koostöötegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks, 13.12.2022
54 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-112 kaasatavatele isikutele detailplaneeringu ja
KSH aruande eelnõule arvamise andmiseks, 13.12.2022
55 Niidu tn 22a elaniku e-kiri Pärnu Linnavalitsusele, 14.12.2022
56 Päästeameti kiri nr 7.2-3.4/7975-2 Pärnu Linnavalitsusele, 27.12.2022
57 Terviseameti kiri nr 9.3-1/20/10595-6 Pärnu Linnavalitsusele, 29.12.2022
58 Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-2/842 Pärnu Linnavalitsusele, 06.01.2023
59 Keskkonnaministeeriumi kiri nr 7-15/22/2593-5 Pärnu Linnavalitsusele, 11.01.2023
60 Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/12263-6 Pärnu Linnavalitsusele, 11.01.2023
61 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kiri nr 16-6/20-07178-012 Pärnu
Linnavalitsusele, 11.01.2023
62 Keskkonnaameti kiri nr 6-5/22/24514-2 Pärnu Linnavalitsusele, 12.01.2023
63 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-14 Pärnu Linnavalitsusele, 12.01.2023
64 Rahandusministeeriumi kiri nr 15-3/9852-2 Pärnu Linnavalitsusele, 13.01.2023
65 Riigimetsa Majandamise Keskuse kiri nr 3-1.1/2022/6880 Pärnu Linnavalitsusele,
13.01.2023
66 AS Trigon Property Development e-kiri Pärnu Linnavalitsusele, 13.01.2023
67 Maa-ameti kiri nr 6-3/20/16954-15 Pärnu Linnavalitsusele, 26.01.2023
68 Transpordiameti kiri nr 7.2-2/22/12263-12 Pärnu Linnavalitsusele, 23.02.2023
69 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-133 kaasatavatele koostöötegijatele
detailplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks, 13.04.2023
70 Neste Eesti AS, Hesemajad OÜ ja OÜ Jazz Pesulad kiri Pärnu Linnavalitsusele,
10.05.2023
71 AS Trigon Property Development kiri Pärnu Linnavalitsusele, 12.05.2023
72 Pärnu Linnavalitsuse kiri nr 8-4/10025-152 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,
05.07.2023
73 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kiri nr 14-3/1232-1 Pärnu Linnavalitsusele,
14.07.2023
II TEHNILISED TINGIMUSED
1 Pärnu Vesi AS tehnilised tingimused nr TT-210165, 07.07.2021;
2 Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 35661397, 08.10.2021;
3 OÜ Tarbegaas tehnilised tingimused, 09.11.2021;
4 Gren Eesti AS tehnilised tingimused nr DPT-84/39, 12.11.2021
5 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 389704, 18.11.2021;
6 Elering AS tehnilised tingimused nr 2-3/2019/657-17, 20.06.2023
1
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
1 PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED
1.1 ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA MUUD
ALUSMATERJALID
• Planeerimisseadus
• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
• Looduskaitseseadus
• Pärnu maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine"
(kehtestatud riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40)
• Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/74)
• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu
20.05.2021 otsusega nr 21)
• Tori valla Sauga piirkonna üldplaneering (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016
otsusega nr 97)
• Detailplaneeringu algatamise otsus (Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsus nr 50)
• Detailplaneeringu algatamise otsus (Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsus nr 245)
• Tori Vallavalitsuse 03.07.2020 koostatud lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri
Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks
• Niidu Ladu OÜ 21.07.2020 lähteseisukohad Rail Baltica infrastruktuuri Pärnu piirkonna
hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu koostamiseks,
• Õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid, sh:
o Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja
ülesehitusele esitatavad nõuded“
o Keskkonnaministri 27.12.2006 määrus nr 87 „Kassikaku püsielupaikade kaitse alla
võtmine“
o Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
o Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“
o Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“
o EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“
o EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide
tuleohutus“
o EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus“
o EVS 843:2016 „Linnatänavad”
o EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
o EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“
• Detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja analüüsid:
o Rail Baltica Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruanne (koos lisadega), Hendrikson & Ko OÜ, märts 2023;
o Rail Baltica Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse liiklusuuring, K-Projekt AS tööd
nr 20081 ja 20091, märts 2021;
o Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruanne, Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia
Inseneribüroo OÜ töö nr GE-3030, mai 2021;
o Projekteeritava Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneeringu ala
vääriselupaikade, elupaigatüüpide ja kaitstavate taimeliikide inventuur, Metsaruum
OÜ, september 2021;
2
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
o Rail Baltic Pärnu kaubaterminali ulukiuuring, Hendrikson & Ko OÜ töö nr 20003664,
oktoober 2021;
o Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu ja eelprojekti koostamine. Pinnasevee
ärajuhtimise eksperthinnang, Entec Eesti OÜ, oktoober 2021;
o Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse müra- ja vibratsioonihinnang, Akukon Eesti
OÜ, töö nr 200813-1-C, detsember 2021;
o Pärnu kaubaterminali rajamise ja kasutamisega kaasnev mõju linnustikule, OÜ
Xenus, detsember 2021;
o Rail Balticu Pärnu hoolduskeskuse-kaubaterminali arendusprojekti elluviimise mõjud
ja meetmed Rääma kassikaku püsielupaigale, OÜ Clanga, detsember 2022.
• Tehnovõrkude valdajate väljastatud tehnilised tingimused.
1.2 PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK NING PLANEERINGUALA
LÄHIÜMBRUSE EHITUSLIKE JA FUNKTSIONAALSETE SEOSTE NING
KESKKONNATINGIMUSTE ANALÜÜS
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Rail Baltic (edaspidi RB)
infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike
juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega Pärnu linnas Niidu
tööstuspiirkonnas ja seda ümbritsevatel Tori valla metsaaladel, arvestades perspektiivse
multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu
suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli ruumivajadusega. Lisaks antakse
juurdepääsude, liikluskorralduse ning tehnovõrkudega varustamise ja haljastuse põhimõtteline
lahendus.
Planeeritava ala Pärnu linna osa jääb omavalitsuse idaossa ning Pärnu linna asustusüksuse
kirdeossa. Planeeringuala asub Niidu ettevõtluspiirkonna servas ning sellest ca 700 m
kaugusele põhjasuunas jääb Rääma raba ja vahetusse naabrusesse kagu suunas jääb Tori valla
Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkond.
Planeeringuala suurus algatamise hetkel kokku oli ca 131 ha, millest Pärnu linna osa oli
ligikaudu 101 ha ja Tori valla osa ligikaudu 29 ha.
Planeeringu ala algatamise hetkel (punase viirutusega on tähistatud planeeringuala Pärnu linnas ja rohelise
viirutusega Tori vallas)
3
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Planeeringu koostamise käigus on tulenevalt raudteerajatiste asukohtade ja Lauka tänava
trajektoori täpsustumisest ning Rääma kassikaku püsielupaiga puutumatuse ja kvaliteedi
säilitamisest tehtud ettepanekud planeeringuala piiride muutmiseks (vt peatükki 3.1). Selle
tulemusena on planeeringuala suurus tervikuna suurenenud ligikaudu 133 ha-ni, millest Pärnu
linna osa moodustab ca 103 ha ja Tori valla osa ca 30 ha.
Kavandatava RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksi
ala ei järgi omavalitsuste piire ning ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile. Pärnu
linna territooriumile jääb valdav osa planeeritavast kaubaterminalist ning väiksem osa
infrastruktuuri hoolduskeskusest. Tori valla territooriumile jääb valdav osa planeeritavast
infrastruktuuri hoolduskeskusest ning väiksem osa kaubaterminalist.
Planeeringualal on kehtestatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Tugiplaan DP-2):
• AS Edelaraudtee kinnistust kuni Raba tn 30 kinnistu läänepoolse piirini ning Savi tn 28a
kinnistuga külgneva ala detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 22.02.2010
korraldusega nr 122). Planeeringus on kavandatud Savi tn 28a kinnistule ja jätkuvalt riigi
omandis olevale maa-alale raudteeharu ning Pärnu linna üldplaneeringukohane
tootmismaa sihtotstarve muuta osaliselt transpordimaaks. Planeeringuala on küll
krunditud, kuid planeeringulahendus on realiseerimata.
• Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (kehtestatud Pärnu
Linnavolikogu 19.01.2018 otsusega nr 3). Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse
määramine kavandatud laske- ja jahirajatiste ehitamiseks ning maa-ala kruntideks
jaotamine. Planeering on realiseeritud.
Kontaktvööndis on kehtestatud järgmised olulisemad detailplaneeringud (vt joonis Tugiplaan
DP-2):
• Niidu tn 24 ja Vana-Savi tn 18 kinnistute detailplaneering (kehtestatud Pärnu
Linnavalitsuse 15.12.2008 korraldusega nr 851). Planeeringu eesmärk on ehitusõiguse
määramine koostootmisjaama rajamiseks ning hoonestusprintsiipide ja liikluskorralduse
põhimõtete kindlaksmääramine, kommunikatsioonide, haljastuse ja heakorra
planeerimine. Planeering on realiseeritud.
• Jaama tn 4 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.04.2017
otsusega nr 27). Planeeringu eesmärgiks on jagada maa-ala väiksemateks äri- ja
tootmismaa kruntideks ning määrata neile ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused äri-
ja tootmishoonete rajamiseks. Planeering on realiseerimata.
• Raba tn 34 kinnistu detailplaneering (kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 24.05.2018
otsusega nr 48). Detailplaneeringus on kavandatud ehitusõigus Raba tn 34 kinnistule
(suletud Rääma prügila alale) päikeseelektrijaama rajamiseks ja vajadusel väiksemas
mahus jäätmekäitlustoimingute läbiviimiseks. Planeering on realiseeritud.
• Tammiste küla Nurga kinnistu detailplaneering (kehtestatud Tori Vallavolikogu
28.05.2020 otsusega nr 236). Detailplaneeringus on kavandatud 20 krunti, millest
seitsmele on määratud ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks ja üheksale krundile
kaksikelamu ehitamiseks. Lisaks on kavandatud üks üldmaa krunt rekreatsiooni- ja
puhkealaks ning üks teemaa krunt elamupiirkonnale ja teine naaberkinnistule
juurdepääsuks. Ca 1,7 ha suurune maatulundusmaa sihtotstarbega krunt on jäetud Pärnu
maakonna planeeringuga ja Sauga valla üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku
koridoriks. Detailplaneeringut ei ole ellu viidud.
4
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kontaktvööndis on algatatud järgmised detailplaneeringud (vt joonis Tugiplaan DP-2):
• Tammiste küla Veskikaare tn 26, Veskikaare tn 35, Veski põik 3 ning Veski põik 4
kinnistute detailplaneering (algatatud Tori Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 234).
Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada Veskikaare tn 26 ja 35 kinnistud elamumaa
kruntideks, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks ning
planeerida Veski põik 3 ja 4 kinnistutele liidetavad maatükid olemasoleva
krundistruktuuri korrastamiseks ja Veski põigu läbimurde planeerimiseks. Lisaks
elamukruntidele nähakse ette ka avalik puhke- ja virgestusala.
1.3 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE
1.3.1 Vastavus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks
Detailplaneeringu algatamise hetkel kehtinud Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt oli
planeeringuala kinnistute maakasutuse juhtotstarbeks määratud raudtee- ja üldmaa.
Detailplaneeringu koostamise ajal kehtestas Pärnu Linnavolikogu (20.05.2021 otsus nr 21)
uue Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+, mille kohaselt kuulub valdav osa
planeeringualast Pärnu Kaubajaama arengualale A14 ning väiksem osa puhke- ja haljasala ja
transpordimaa juhtotstarbega maa-alale.
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
Üldplaneeringus on Pärnu Kaubajaama arenguala osas esitatud kaks alternatiivset
arenguvisiooni, millest esimene rakendub kaubajaama arenduse korral ja teine siis, kui
piirkond ei ole sobiv Rail Baltic kaubajaama arenguks.
RB kaubaterminali arenduse korral on alal lubatud juhtotstarveteks raudtee, tootmise, tee ja
tänava, puhke- ja haljasala ning pereelamu maa-ala.
5
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Planeerimise ja hoonestamise põhimõtetena on välja toodud:
• Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail
Baltic infrastruktuuri hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine
Niidu ettevõtluspiirkonnaga.
• Olemasolevate elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku elukeskkonna
tagamisega (müra, visuaalne häiring jms).
• Arenguala Kauba tn poolsel alale kavandada funktsioone, mis ei põhjusta elupiirkonna
jaoks liigseid häiringuid.
• Kaaluda elamumaa arendamise otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva
elupiirkonna ligidal arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega
Haljastuse põhimõtetena on välja toodud:
• Piirkonna metsaalad on ette nähtud puhkemetsadeks.
• Arenguala kavandamisel on vajalik kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade
kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama, jaama juurdepääsude ning
ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi.
• Puhkemetsadele ja rabale tuleb tagada juurdepääs.
• Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada tootmistegevust eraldava
puhvervööndina.
• Üle Jaama tänava kulgev maakonna rohevõrgustiku koridorid tuleb säilitada.
• Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb vaadata
rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna.
• Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega,
et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning
vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle
raudtee.
Liikluskorralduse põhimõtetena on välja toodud:
• Tagada kaubajaama ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu
ettevõtluspiirkonnaga.
• Ettevõtlusala juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida
veoliikluse suunamist Jaama tänavale.
• Näha ette Lauka tänava pikendamine.
• Säilitada Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava
piirkonnas.
• Tagada optimaalne kergliiklejate ühendus.
• Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendamise võimalus perspektiivse
Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu-Lelle raudteeliiniga.
• Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode-Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning
Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori kavandamiseks tuleb
koostada eraldi planeering, sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis arvestab teostatud
uuringus välja pakutud alternatiivsete lahendustega.
Detailplaneeringu maakasutuse lahendus ning hoonestuse, haljastuse ja liikluskorralduse
põhimõtted vastavad kehtivale Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringule.
6
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
Planeeringualalt saab alguse Niidu oja (VEE11123581), mis on üheks PIKANÕMME (PÜ-
38) maaparandussüsteemi eesvooluks. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on Niidu oja
kalda piiranguvööndi ulatusekseks 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ning veeseaduse
kohaselt veekaitsevööndi ulatuseks 10 m. Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on toodud
ka Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus.
Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse Niidu oja lähtepunktiks olevad
kuivenduskraavid ning kujundatakse ümber oja lähtepunkt ja voolusäng ca 83,5 m pikkusel
lõigul, et võimaldada sellele alale rajada RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisesed ja
avalikuks kasutuseks mitte mõeldud sõidu- ja kõnnitee ning raudteeharu.
Kavandatud objektide funktsionaalsuse ja geomeetria tõttu ei ole neile muid
asukohaalternatiive, mistõttu on vajalik vastavalt veeseadusele taotleda pinnaveekogumiga
hõlmatud veekogu kaldajoone muutmiseks veeluba.
Niidu oja kaldajoone muutmisega kaasneb ühtlasi vajadus muuta kehtivate kalda piirangu- ja
ehituskeelu- ning veekaitsevööndi ulatust. Sellega seoses tehakse detailplaneeringus ettepanek
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi
osas. Ettepanek on vähendada Niidu oja lähteosa kalda ehituskeeluvööndi ulatust ca 83,5 m
võrra.
LKS § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna või kalda
kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 4 sätestab,
et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.
7
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. Väljavõte Niidu oja kaldajoone ja piiranguvööndite
muutmise skeemist (DP-7).
1.3.2 Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja ettepanek
üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks
Tori valla antud piirkonna osas kehtiva Sauga valla üldplaneeringu (kehtestatud Sauga
Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97) järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku
tugialal.
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
8
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Rohelise võrgustiku tugialas olevate maa-alade raadamine ei ole kooskõlas üldplaneeringus
rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek Tori valla planeeringuala osas kehtiva Sauga valla
üldplaneeringu kohase maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks.
Ettepanek on muuta üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtostarvet rohelise võrgustiku
tugialast tootmis- ja raudteemaa juhtotstarbega alaks, et kavandada alale RB Pärnu piirkonna
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hooned, laoplatsid ning sõidu- ja rööbasteed
vastavalt detailplaneeringu lahendusele.
Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-6 (Väljavõte üldplaneeringust ja üldplaneeringu muutmisettepanek)
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
2.1 PLANEERITUD ALA ASUKOHT JA ISELOOMUSTUS
Planeeritava ala Pärnu linna osa jääb omavalitsuse idaossa ning Pärnu linna asustusüksuse
kirdeossa. Planeeritava ala Tori valla osa jääb omavalitsuse edelaossa Tammiste küla
maadele. Planeeringuala asub Pärnu linna Niidu ettevõtluspiirkonna servas ning sellest ca 700
m kaugusele põhjasuunas jääb Rääma raba ja vahetusse naabrusesse kagu suunas jääb Tori
valla Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkond.
Planeeringuala suurus on ligikaudu 133 ha, millest Pärnu linna osa moodustab ca 103 ha ja
Tori valla osa ca 30 ha. Tegemist on valdavalt metsa-, transpordi- ja sihtotstarbeta maa ja
vähemal määral tootmis- ja üldkasutatava maa sihtotstarbega alaga. Juurdepääs
planeeringualale on Pärnu linna Raba, Niidu, Kauba ja Jaama tänava kaudu.
Planeeringuala on tasase reljeefiga. Maapinna absoluutkõrgus planeeringualal on ca 9-12 m.
Vastavalt planeeringualal ja selle vahetus läheduses paiknevate puurkaevude läbilõigetele on
9
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
pinnakatte paksus planeeringualal ca 30 m. Detailplaneeringuala jääb suhteliselt kaitstud
põhjaveega alale.
Olemasolev situatsioon on kajastatud Tugiplaanil DP-2, millele on kantud kõik kehtivad
tehnovõrkudest ja rajatistest tulenevad kitsendused.
2.1.1 Planeeritud ala maakasutus ja hoonestus
Planeeritud alal asuvad Pärnu linnas järgmised kinnistud:
Nr Aadress Pindala,
m²
Registriosa
nr
Katastritunnus Sihtotstarve Omanik
1 Tammiste raudtee
T1 kinnistu osa
198757 2826505 62516:001:0003 Transpordimaa Eesti
Vabariik
2 Tammiste raudtee
T2 kinnistu osa
67931 2825105 62516:001:0004 Transpordimaa Eesti
Vabariik
3 Tammiste raudtee
T3
88379 2825305 62516:001:0005 Transpordimaa Eesti
Vabariik
4 Tammiste raudtee
T4
46551 2825405 62516:001:0006 Transpordimaa Eesti
Vabariik
5 Tammiste raudtee
T5
34320 2826605 62516:001:0007 Transpordimaa Eesti
Vabariik
6 Tammiste raudtee
T6
62223 2825505 62516:001:0008 Transpordimaa Eesti
Vabariik
7 Lauka tänav T1 50040 2804905 62504:063:0001 Transpordimaa Pärnu linn
8 Lauka tänav T3 17477 10124850 62501:001:0969 Transpordimaa Pärnu linn
9 Kauba tn 6a 6888 2733905 62516:001:0002 Sihtotstarbeta
maa
Eraisik
10 Kauba tn 6 4147 2733805 62516:001:0001 Sihtotstarbeta
maa
Eraisik
11 Kauba tn T1
kinnistu osa
12731 202950 62501:001:0010 Transpordimaa Pärnu linn
12 Kauba tn T2 5002 200150 62516:001:0009 Transpordimaa Pärnu linn
13 Kauba tn 1 29581 2588905 62516:001:0690 Tootmismaa OÜ
RealWAY
14 Kauba tn 3 75158 23143850 62401:001:1053 Sihtotstarbeta
maa
Eesti
Vabariik
15 Kauba tn 4 76615 765705 62516:064:0660 Üldkasutatav
maa
OÜ
RealWAY
16 Kauba tn 4a 2611 20705250 62401:001:1452 Sihtotstarbeta
maa
Eesti
Vabariik
17 Harutee mets P3 86950 20826950 62401:001:0979 Sihtotstarbeta
maa
Eesti
Vabariik
18 Harutee mets
kinnistu osa
160658 16472250 62517:050:0033 Üldkasutatav
maa
Pärnu linn
19 Harutee mets P2
kinnistu osa
320205 - 62401:001:1122 Sihtotstarbeta
maa
Omandi
ulatus
selgitamisel
20 Kauba tn 8 5007 1661405 62516:001:0760 Elamumaa Eraisik
21 Kauba tn 10 72188 1633905 62516:001:0770 Sihtotstarbeta Niidu Ladu
10
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
maa OÜ
22 Kauba tn 12 1448 1633805 62516:001:0190 Elamumaa Niidu Ladu
OÜ
23 Raba mets kinnistu
osa
719324 11331850 62501:001:0988 Üldkasutatav
maa
Pärnu linn
24 Niidu tn 26 3907 20991150 62401:001:1441 Sihtotstarbeta
maa
Pärnu linn
25 Niidu tn T8 9315 8232050 62501:001:0690 Transpordimaa Pärnu linn
26 Niidu tn T7 14982 8250550 62501:001:0689 Transpordimaa Pärnu linn
27 Niidu tn T6 7547 2902005 62505:049:0007 Transpordimaa Pärnu linn
Planeeringuala Pärnu linna osa on valdavalt hoonestamata, kuid ehitisregistri andmetel
paikneb Kauba tn 1 tootmismaa kinnistul olemasolev garaaž-ladu, Kauba tn 8 elamumaa
kinnistul üksikelamu koos abihoonetega ning Kauba tn 12 elamumaa kinnistul elamu, kuur ja
abihoone, mis aga on füüsiliselt lammutatud. Kauba tn 3 kinnistut kasutatakse osaliselt
aiamaana ning sinna on püstitatud kasvuhooneid ja aiamajakesi, millel püstitamiseks puudub
õiguslik alus.
Planeeritud alal asuvad Tori vallas järgmised kinnistud:
Nr Aadress Pindala
ha
Registriosa
nr
Katastritunnus Sihtotstarve Omanik
28 Surju metskond 49
kinnistu osa
48,27 7093350 73001:008:1739 Maatulundusmaa Eesti
Vabariik
29 Surju metskond 50
kinnistu osa
7,94 4049106 73001:008:1737 Transpordimaa Eesti
Vabariik
30 Surju metskond 48
kinnistu osa
1523,03 6818550 80901:001:0272 Maatulundusmaa Eesti
Vabariik
31 Sepa 1,16 1213506 73001:008:0601 Maatulundusmaa Eraisik
Planeeringuala Tori valla territooriumile jääv osa on hoonestamata. Valdavalt on tegemist
metsamaa ja vähesel määral muu maa kõlvikuga maatulundusmaa sihtotstarbega maa-alaga.
2.2 PLANEERITUD ALAGA KÜLGNEVAD KINNISTUD JA NENDE
ISELOOMUSTUS
Planeeritud alast loode, põhja ja kirde suunas jäävad valdavalt metsamaa ja vähesel määral
muu maa kõlvikuga üldkasutatava ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud, millel asuvad
Rääma raba ja piirkonna puhkeväärtusega metsad ning riigi- ja eraomandis olevad
majandusmetsad.
Kagu suunas jäävad Tori valla Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkonna hoonestatud
elamumaa ning valdavalt metsamaa ja vähesel määral muu maa kõlvikuga maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistud.
Lõuna suunas jäävad valdavalt metsa- ja haritava maa ning vähesemal määral muu maa
kõlvikuga üldkasutatava ja sihtotstarbeta maa kinnistud, millel asuvad Pärnu linna piirkonna
puhkeväärtusega metsad. Samuti jäävad planeeritud alast lõunasse Lelle-Pärnu raudtee ja
haruraudtee taristu ja muldkehaga transpordimaa kinnistu.
11
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Edela ja lääne suunas jäävad Pärnu linna Niidu ettevõtluspiirkonna valdavalt hoonestatud
tootmis- ja ärimaa kinnistud koos neid teenindavate tänavamaadega. Piirkonna ettevõtlus on
paljuski seotud puidutööstusega (Metsä Wood vineeritehas, Ecobirch AS liimpuidutehas jt),
puistematerjali tootmise ja müügiga (Niidu Ladu OÜ) ning transpordi ja logistikaga. Samuti
tegeletakse piirkonnas energiatootmisega (Gren Eesti AS Pärnu elektrijaam, Pärnu
päikesepark endise Rääma prügimäe alal).
2.3 OLEMASOLEVAD TEED JA JUURDEPÄÄSUD
Planeeringualale on juurdepääs mootorsõidukitega võimalik Pärnu linna Raba, Niidu, Kauba
ja Jaama tänava kaudu ning rööbassõidukitega mööda olemasolevat Lelle-Pärnu 1520 mm
raudteed.
2.4 OLEMASOLEV TEHNOVARUSTUS
Planeeritud alal on tehnovõrgud osaliselt olemas. Detailplaneeringu realiseerimiseks vajalik
tehnovõrkude lahendus koostatakse detailplaneeringu mahus vastavalt võrguvaldajate
tehnilistele tingimustele.
2.5 OLEMASOLEV HALJASTUS JA HEAKORD
Pärnu linna territooriumile jääva planeeritud ala osa näol on tegemist valdavas osas
inimtegevusest oluliselt mõjutatud transpordi- (raudteed ja tänavad) ja sihtotstarbeta maadega,
kus haljastust on pigem vähem või siis isetekkelise võsa kujul. Vähemal määral on
planeeritaval alal puhkeväärtuslikke metsamaid ning alal asub ka üks hoonestatud ja
haljastatud elamumaa kinnistu.
Kuna tegemist on Pärnu linna serva ja valdavalt tootmispiirkonda jääva alaga, siis on
planeeritaval alal kohati jälgi ka prügistamisest.
Planeeritud ala Tori valla territooriumile jääva osa näol on tegemist valdavas osas
majandatava metsamaa ja vähesel määral muu maa kõlvikuga maatulundusmaa sihtotstarbega
maa-alaga.
2.6 KEHTIVAD PIIRANGUD
Veekaitselised piirangud
• Planeeringualal asuvad planeeringuala läbiva Niidu oja (VEE11123581) 10 m laiune
veekaitsevöönd, 25 m laiune ehituskeeluvöönd ja 50 m laiune piiranguvöönd.
• Planeeringualal asuvad planeeringuala läbiva Pahkoja (VEE1112357) 10 m laiune
veekaitsevöönd, 25 m laiune ehituskeeluvöönd ja 50 m laiune piiranguvöönd.
• Planeeringualal asub PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteemi maa-ala.
• Planeeringualal asub puurkaev PRK0004386 põhjaveehaarde sanitaarkaitsealaga 50 m.
• Planeeringualale ulatub puurkaevu PRK0014363 põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m.
12
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Keskkonnakaitselised kitsendused
Planeeringualal läbiviidud taimestiku inventuuri käigus leiti II kaitsekategooriasse kuuluva
liigi (niidu kuremõõga) populatsioon, mille kohta on Keskkonnaportaali loodud kanne
koodiga KLO09343711. Samuti leiti alalt arvukalt III kaitsekategooriasse kuuluvate
taimeliikide (ahtalehise ängelheina, balti sõrmkäpa, hariliku ungrukolla, kahelehise käokeele,
kuradi-sõrmkäpa, laialehise neiuvaiba ja roheka käokeele) leiukohti. Inventuurialalt võõrliike
ei leitud.
Planeeringualal asuvad vääriselupaigad (VEP):
• Vääriselupaik nr 161001 (VEP161001) – tegemist on ca 0,65 ha suuruse mustika
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb täies ulatuses
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
on VEPi puistus 80 % vanadest mändidest hukkunud ning VEP ei ole säilinud, mistõttu
saab selle registrist maha võtta;
• Vääriselupaik nr 161003 (VEP161003) – tegemist on ca 0,37 ha suuruse mustika
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb täies ulatuses
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
on VEP säilinud inventeerimisaegsetes (2000. a) piirides;
• Vääriselupaik nr 161004 (VEP161004) – tegemist on ca 2,5 ha suuruse mustika
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb osaliselt
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
ei vasta VEPi registris olev piir lääneosas tegelikule metsa piirile looduses. VEPi puistu
on säilinud, kuid inimmõju on teeradade ja naabruses asuvate lagedate alade tõttu väga
tugev. Keskkonnaameti hinnangul on seetõttu võimalik raudtee ja tööstusmaa vaheline
kitsas VEPi osa registrist välja arvata. Keskkonnaamet teeb ettepaneku
Keskkonnaagentuurile vääriselupaiga piiri muuta nii, et 0,71 ha jääb välja ja alles jääb
1,80 ha;
• Vääriselupaik nr 161021 (VEP161021) –. tegemist on ca 0,54 ha suuruse VEPiga, mis
jääb täies ulatuses planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud
inventuuri andmete põhjal on VEP säilinud inventeerimisaegsetes (2000. a) piirides;
• Vääriselupaik nr 160110 (VEP160110) – tegemist on ca 2,3 ha suuruse jänesekapsa-
kõdusoo kasvukohatüübi alal kasvavate märgalade kuusikute ja kuuse-segametsaga, mis
jääb osaliselt planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri
andmete põhjal on VEP säilinud eraldisel 7 inventeerimisaegsetes (2001. a) piirides;
• Vääriselupaik nr 209734 (VEP209734) - tegemist on ca 2,3 ha suuruse mustika-kõdusoo
kasvukohatüübi alal kasvava männiku ja männisegametsaga, mis jääb osaliselt
planeeringualale. Keskkonnaameti poolt juunis 2022 teostatud inventuuri andmete põhjal
on VEP säilinud eraldisel 4 inventeerimisaegsetes (2021. a) piirides.
Keskkonnaportaali ja andmebaasi EELIS andmetel kattub planeeringuala osaliselt järgnevate
kaitsealuste linnuliikide püsielupaigaga ja leiukohtadega:
• I kaitsekategooriasse kuuluva liigi (kassikaku) ca 71,2 ha suurune püsielupaik
(KLO3001798) Rääma rabas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu
andmetel ei olnud välitööde ajal asustatud;
• III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide (teder, rüüt, punajalg-tilder, mudatilder,
sookurg, hänilane, suurkoovitaja, väikekoovitaja, punaselg-õgija) ca 1536,5 ha suurune
leiukoht Rääma rabas.
13
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Keskkonnaportaali ja andmebaasi EELIS andmetel asuvad planeeringuala läheduses
järgmised kaitstavad linnuliikide elupaigad ja leiukohad:
• I kaitsekategooriasse kuuluva liigi (kassikakk) püsielupaigad planeeringualast kagu
suunas Tammiste külas (KLO9113062) ja edela suunas Pärnu linnas (KLO9121974),
mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu andmetel ei olnud välitööde ajal
asustatud;
• II kaitsekategooriasse kuuluva liigi (kanakull) leiukoht (KLO9122629) planeeringualast
kirde suunas Tammiste külas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu
andmetel oli välitööde ajal asustatud;
• II kaitsekategooriasse kuuluva liigi (laanerähn) leiukoht (KLO9104109) planeeringualast
kirde suunas Tammiste külas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu
andmetel ei olnud välitööde ajal asustatud;
• III kaitsekategooriasse kuuluva liigi (hiireviu) leiukoht (KLO9107841) planeeringualast
lõuna suunas Pärnu linnas, mis planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu andmetel ei
olnud välitööde ajal asustatud.
Planeeringualal läbiviidud linnustiku-uuringu käigus kohati täiendavalt:
• II kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliike (metsis, valgeselg-kirjurähn) ning
• III kaitsekategooriasse kuuluvaid linnuliike (laanepüü, teder, sookurg, rukkirääk,
väiketöö, värbkakk, öösorr, musträhn, väike-kirjurähn, nõmmelõoke, hoburästas, väike-
kärbsenäpp, punaselg-õgija).
Planeeritud alal paiknevad järgmised geodeetilised märgid koos kaitsevööndiga:
• Kõrgusvõrgu II klassi punktid nr 670 ja 1112 ning suvareeper punktid nr 866 ja 1012;
• Kohaliku geodeetilise võrgu I järgu punktid nr 673 ja 791 ning II järgu punktid 320, 537,
539, 775, 776, 789, 790, 800, 7109, 7777 ja 10012.
Tehnorajatistest tulenevad kitsendused
• Planeeritaval alal paikneb laiarööpmelise raudtee võrk, raudtee kaitsevööndi ulatusega
30 m äärmise rööpme teljest.
• Planeeritaval alal paiknevad D-kategooria gaasitorustiku Vändra-Pärnu D55 erinevad
elemendid (D-kategooria gaasitorustik alates 500 mm ja suurem nr A13-2-48-5; D
kategooria gaasitorustik alates 200 mm kuni 500 mm nr A13-2-44-3, A13-2-44-4 ja
A13-2-48-4; D kategooria gaasitorustik alla 200 mm nr A13-2-48-1, A13-2-48-2, A13-
2-48-3 ja A13-2-48-6). Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 5 m torustiku teljest,
sondi- ja kraanisõlme kaitsevööndi ulatus 10 m piirdeaiast ning planeeringualale
kavandatava gaasipaigaldise ohutuskuja (gaasipaigaldise ja hoone vahekaugus) 25 m.
• Planeeritud alale ulatub Elektrilevi OÜ’le kuuluva keskpinge õhuliini kaitsevöönd 10 m
ja madalpinge õhuliini kaitsevöönd 2 m liini äärmistest kaablitest.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
Detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on määrata RB raudtee põhitrassi äärde
ehitusõigus RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete ja rajatiste
ehitamiseks. Täiendavalt määratakse ehitusõigus lao- ja logistikapargi hoonete ja rajatiste
ehitamiseks.
Seejuures järgitakse järgmisi ruumilise arengu põhimõtteid:
14
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Tagada arenduspiirkonna ühendus Pärnu linna transpordivõrgustikuga ja ülejäänud
Niidu ettevõtluspiirkonnaga vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale, mis jääb
peamiselt elamuala teenindavaks tänavaks.
• Näha ette Lauka tänava pikendamine perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõidu trassil
paralleelselt Pärnu-Lelle raudteega.
• Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna vahelise kergliikluse ühenduse
säilitamiseks näha ette RB põhitrassile kergliiklustunnel.
• Korrastada piirkonna krundistruktuur.
• Säilitada ettevõtluspiirkonda ja RB põhitrassiga piirnevad metsaalad puhvertsoonina
elamualade vahel.
• Tagada avalik juurdepääs puhkemetsale ja Rääma rabasse rajatavale loodusrajale.
3.1 ETTEPANEK PLANEERINGUALA PIIRIDE MUUTMISEKS
Detailplaneeringu koostamise käigus on täpsustunud raudteerajatiste asukoht ja Lauka tänava
trajektoor ning selgunud vajadus säilitada Rääma kassikaku püsielupaiga puutumatus ja
kvaliteet. Seetõttu tehakse planeeringus ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks
järgnevalt:
• Pärnu linna Kauba tn 3 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust selliselt, et
planeeringuala hõlmaks tervet kinnistut. Muudatuse põhjuseks on Lauka tänava
ristumisel RB põhitrassiga kavandatavale sõiduteetunnelile parema tehnilise lahenduse
võimaldamine.
• Pärnu linna Raba mets kinnistul vähendada planeeringuala ulatust põhijoonisel näidatud
piirini. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et planeeringulahenduse realiseerimiseks ei ole
antud osa kinnistust vajalik.
• Tori valla Surju metskond 48 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust Rääma raba
suunas põhijoonisel näidatud piirini. Muudatuse põhjuseks on vajadus kavandada Rääma
rabas asuvate I kaitsekategooria liigi (kassikaku) püsielupaiga ja III kaitsekategooriasse
kuuluvate liikide leiukoha kaitseks müratõkkerajatis ning perspektiivne tee RMK
hallatavatele metsamaa kinnistutele juurdepääsemiseks ja ümbertõstetava gaasitorustiku
hoolduseks.
• Tori valla Surju metskond 48 kinnistul vähendada planeeringuala ulatust põhijoonisel
näidatud piirini. Muudatuse põhjuseks on vajadus säilitada Rääma kassikaku
püsielupaiga terviklikkus ja kvaliteet.
• Tori valla Surju metskond 49 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust kinnistul
eskiislahenduse joonisel näidatud piirini. Muudatuse põhjuseks on vajadus kavandada
planeeritavatele kaubaterminalile ja hoolduskeskusele põhjasuunaline ühendusraudtee
RB põhitrassiga, mis võimaldaks ühtlasi päästerongide kiiremat reageerimist.
Ettepaneku tegemisel on lähtutud põhimõttest, et muudatustega ei kaasneks uute kinnistute
hõlmamist planeeringuala koosseisu. Kõik planeeringuala piiri muutmise ettepanekud on
tehtud kinnistutel, mis on olnud algatamise hetkest osaliselt hõlmatud planeeringuala
koosseisu.
3.2 KRUNDIJAOTUS
Detailplaneeringus on kavandatud planeeritud maa-ala ümber kruntida ning määrata
moodustatavatele kruntidele ehitusõigus:
15
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• RB infrastruktuuri hoolduskeskuse raudtee- ja tootmishoone maa kruntidele (Tori valla
krunt pos 2 ja Pärnu linna krundid pos 1 ja 4) hoonete ja rajatiste,
• RB Pärnu kaubaterminali logistikakeskuse ja raudteemaa kruntidele (Tori valla krundid
pos 1 ja 3 ning Pärnu linna krundid pos 2 ja 3) hoonete ja rajatiste,
• RB Pärnu kaubajaama liiklusjuhtimiskeskuse ning kaubaterminali teenindavate veokite
parkla logistikakeskuse ja raudteemaa krundile (pos 13) hoonete ja rajatiste,
• lao- ja logistikapargi logistikakeskuse ja laohoone maa kruntidele (pos 7-11 ja pos 14-
18) hoonete ja rajatiste ehitamiseks.
Lähtuvalt planeeringulahenduse kontseptsioonist võib RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
RB Pärnu kaubaterminali krunte kompleksisiseselt omavahel liita, kui ala edasisel
arendamisel tekib hoonete funktsionaalsusest lähtuv vajadus paigutada need üle krundipiiride
või ilmneb vajadus suurema ehitusõigusega tervikkompleksi järele, mida ei ole võimalik
tagada ühe krundi ehitusõigusega.
Selline liitmine võib kaasa tuua Pärnu linna ja Tori valla omavahelise halduspiiri muutmise
vajaduse. Sellise olukorra ilmnemisel on planeeringu kehtestamise järgselt omavalitsustel
võimalik vastavad haldustoimingud täiendavalt teostada.
Kruntide liitmise võimaldamiseks on kruntide omavahelisel piiril nähtud ette hoonestusala
ulatus krundipiirini. Juhul, kui krunte ei liideta, rakendub kruntide omavahelisel piiril
ehituskeeluala ulatusega 4 m kummalegi poole piiri. Kruntide liitmisel liituvad ka kruntidele
määratud ehitusõigused.
Sama põhimõte kehtib ka lao- ja logistikapargi kruntide omavahelise liitmise korral.
Kavandatud on ka raudteemaa ja tee- ja tänava maa-ala sihtotstarbega krundid:
• raudteerajatiste ehitamiseks (pos 5, 22, 23 ja 29);
• RB põhitrassi hooldustee rajamiseks (pos 21);
• Lauka tänava rajatiste ehitamiseks (pos 6, 20, 25 ja 28), mis antakse üle Pärnu linnale
• Lauka tänavat perspektiivselt Kase tänavaga ühendava tänavarajatiste ehitamiseks (pos
19), mis antakse üle Pärnu linnale;
• lao- ja logistikapargi alale kavandatava raudteeharu ja seda teenindava tee rajamiseks
(pos 12);
Kavandatud on ka kaitsehaljastuse maa sihtotstarbega krundid (pos 24, 26 ja 27), mis on ette
nähtud loodusliku metsaala säilitamiseks raudtee ja Tammiste elamurajooni vahel antakse üle
Pärnu linnale. Samuti on kavandatud kaitsehaljastuse maa ja loodusliku haljasmaa
sihtotstarbega krunt (pos 30) vääriselupaiga VEP161004 säilitamiseks ning Rääma raba
matkaradade lähtepunkti ja toetava taristu rajamiseks.
Seoses RB põhitrassi lahenduse täpsustumisega võib planeeringu koostamise käigus osutuda
vajalikuks kruntide piiride muutmine. See puudutab eelkõige RB põhitrassiga külgnevaid
krunte.
Kruntide moodustamise andmed on toodud joonistel DP-3 Põhijoonis ja DP-3-10
Kruntimiskava.
16
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
3.3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KASUTAMISE TINGIMUSED
3.3.1 Pärnu linna territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise
tingimused
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% raudteemaa (LR) ja
0-100% tootmishoone maa (TT)
Krundi planeeritud suurus: 26735 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 8300 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on ette nähtud Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali kompleksi siseteid.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 2
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 196389 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 29000 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 6
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on ette nähtud Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali kompleksi siseteid. Täiendav juurdepääs päästesündmuse korral
päästetehnikale on ette nähtud Lauka tänavalt (pos 4).
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: 50-70% kaitsehaljastuse maa (HK) ning
30-50% tee- ja tänava maa-ala (LT) ja
raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 95185 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
17
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Krundil tuleb säilitada olemasolevad vääriselupaigad ning olemasolevat kõrghaljastust
võimalikult suures ulatuses.
Juurdepääs krundile on ette nähtud Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali kompleksi siseteid.
Pos 4
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% raudteemaa (LR) ja
0-100% tootmishoone maa (TT)
Krundi planeeritud suurus: 39068 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 10300 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 5
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 43069 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 6
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 75924 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 7
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 13216 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5280 m2 (maapealne)
5280 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
18
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 8
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 12217 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4900 m2 (maapealne)
4900 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 9
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 13121 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5200 m2 (maapealne)
5200 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
19
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Pos 10
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 10179 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4100 m2 (maapealne)
4100 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 11
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 9283 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3700 m2 (maapealne)
3700 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 12
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 13127 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 13
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
20
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 8681 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3500 m2 (maapealne)
3500 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud kruntidele pos 12 ja pos 19 kavandatud avalikult
kasutatava tänava kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 14
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 9763 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 3900 m2 (maapealne)
3900 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 15
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 12488 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5000 m2 (maapealne)
5000 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
21
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 16
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 10307 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 5200 m2 (maapealne)
5200 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 17
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 12370 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4300 m2 (maapealne)
4300 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 18
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% laohoone maa (TL)
Krundi planeeritud suurus: 10837 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 4300 m2 (maapealne)
22
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4300 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 11 m
Hoonete suurim lubatud sügavus maapinnast: 4 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 2 (maapealne)
1 (maa-alune)
Juurdepääs krundile on ette nähtud krundile pos 19 kavandatud avalikult kasutatava tänava
kaudu.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 19
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 8301 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 20
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 5872 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 21
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 11197 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 22
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 73791 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
23
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 23
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 148400 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 24
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% kaitsehaljastuse maa (HK)
Krundi planeeritud suurus: 29150 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 25
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 7468 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 26
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% kaitsehaljastuse maa (HK)
Krundi planeeritud suurus: 29595 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 27
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% kaitsehaljastuse maa (HK)
Krundi planeeritud suurus: 24103 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
24
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Pos 28
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% tee- ja tänava maa-ala (LT)
Krundi planeeritud suurus: 15340 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 29
Krundi kasutamise sihtotstarve: 100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 11795 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 0 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 0
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 0 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 0
Pos 30
Krundi kasutamise sihtotstarve: 50% kaitsehaljastuse maa (HK) ja
50% looduslik haljasmaa (HL)
Krundi planeeritud suurus: 22098 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 200 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 5
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 5 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 1
Krundile kavandatud hoonestus on mõeldud Rääma raba loodus- ja matkaraja ning piirkonna
puhkemetsade teenindamiseks ning peab sobituma ümbritsevasse looduskeskkonda.
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt alguse saavalt varem projekteeritud avalikus kasutuses
tänavalt.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile kavandatud parklasse. Normatiivne
parkimiskohtade arv määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt
ka peatükk 3.6.
3.3.2 Tori valla territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused
Pos 1
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 56948 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 8540 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
25
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 2
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% raudteemaa (LR) ja
0-100% tootmishoone maa (TT)
Krundi planeeritud suurus: 231138 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 23100 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 8
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
Pos 3
Krundi kasutamise sihtotstarve: 0-100% logistikakeskuse maa (TK) ja
0-100% raudteemaa (LR)
Krundi planeeritud suurus: 14507 m2
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind: 10000 m2
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 3
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 20 m
Hoonete suurim lubatud korruselisus: 3
Juurdepääs krundile on Niidu tänavalt ning mööda RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali kompleksi siseteid, millele seatakse krundi kasuks juurdepääsuservituut.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile hooneväliselt. Normatiivne parkimiskohtade arv
määratakse hoonete kasutusfunktsiooni ja hoonemahtude selgumisel, vt ka peatükk 3.6.
3.4 PLANEERINGULAHENDUSE REALISEERIMISEKS VAJALIKE
KINNISTUTE VÕÕRANDAMINE
Planeeringulahenduse kohaselt moodustavad valdava osa RB infrastruktuuri hoolduskeskuse
(Tori valla krunt pos 2 ja Pärnu linna krundid pos 1 ja 4) alast riigile kuuluvad kinnistud, kuid
kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada osa munitsipaalomandis Raba mets kinnistust (krunt pos 4), mille tulevaseks
valdajaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
26
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
RB Pärnu kaubajaama liiklusjuhtimiskeskuse ning kaubaterminali teenindavate veokite parkla
logistikakeskuse ja raudteemaa krundi (pos 13) realiseerimiseks on lisaks reformimata
riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 13a) Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada ka osa eraomandis olevast Kauba tn 8 elamumaa kinnistust (krunt pos 13b), mille
tulevaseks valdajaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Planeeringulahenduse kohaselt moodustavad valdava osa RB raudtee põhitrassi rajamiseks
vajalikust krundist (krunt pos 22) riigile kuuluvad kinnistud, kuid kavandatud tegevuse
terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada osa
eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 22a) ning osa munitsipaalomandis Kauba
tänav T1 kinnistust (krunt pos 22c) ja Kauba tänav T2 kinnistust (krunt pos 22e). Krundi
tulevaseks valdajaks saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
RB raudtee põhitrassi hooldustee ning sellele avalikust tänavavõrgust juurdepääsu rajamiseks
vajalikust krundist (krunt pos 21) moodustavad valdava osa riigile kuuluvad kinnistud, kuid
kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada osa eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 21a) ning osa
munitsipaalomandis Harutee mets kinnistust (krunt pos 21e). Krundi tulevaseks valdajaks
saab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad RB Pärnu kaubaterminali alale (Tori valla krundid pos
1 ja 3 ning Pärnu linna krundid pos 2 ja 3) nii riigiomandis kinnistud kui ka eraomandis Sepa
(Tori valla krunt pos 2d), Kauba tn 1 (Pärnu linna krunt pos 2e), Kauba tn 6 (Pärnu linna
krunt pos 2h), Kauba tn 6a (Pärnu linna krunt pos 2g) ning munitsipaalomandis Kauba tänav
T2 kinnistu (Pärnu linna krunt pos 2f). RB Pärnu kaubaterminali toimimiseks vajalike
manööverraudteede (krunt pos 5) alale jäävad nii riigiomandis Tammiste raudtee T3 (krunt
pos 5b) kinnistu kui ka osaliselt munitsipaalomanduses Lauka tänav T3 (krunt pos 5a) ja
Lauka tänav T1 (krunt pos 5c) kinnistud. RB Pärnu kaubaterminali kruntide maakasutusõigusi
detailplaneeringu realiseerimise esimeses etapis ei muudeta. Maakasutusõigused
kaubaterminali arendamiseks muudetakse vajadusel järgmistes etappides konkreetse arendaja
poolt.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad lao- ja logistikapargi kruntide pos 14-18 alale valdavas
osas riigile kuuluvad (Harutee mets P3 ja Tammiste raudtee T2) ja reformimata riigimaa
(Harutee mets P2) kinnistud, kuid kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on
vajalik omandada eraomandis oleva Kauba tn 4 kinnistu osad (krundid pos 16b ja 17a) ning
munitsipaalomandis Harutee mets kinnistu osad (krundid pos 16c ja 17e). Lao- ja
logistikapargi mainitud kruntide maakasutusõigusi detailplaneeringu realiseerimise esimeses
etapis ei muudeta. Maakasutusõiguseid lao- ja logistikapargi kruntide arendamiseks
muudetakse järgmistes etappides konkreetse arendaja poolt.
Lao- ja logistikaparki läbiva tänava (krunt pos 19) väljaehitamiseks on lisaks reformimata
riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 19b) ja riigiomandis Tammiste raudtee T2
kinnistu osale (krunt pos 19c) Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada ka osa
eraomandis olevast Kauba tn 10 kinnistust (krunt pos 19a) ja Kauba tn 8 elamumaa kinnistust
(krunt pos 19d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu
linnale.
Lauka tänava esimese lõigu (krunt pos 6) väljaehitamiseks on lisaks riigiomandis Tammiste
raudtee T3 kinnistu osale (krunt pos 6a), reformimata riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale
(krunt pos 6b) ning munitsipaalomandis Lauka tänav T1 kinnistu osale (krunt pos 6e) ja Niidu
27
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
tn 26 kinnistu osale (krunt pos 6f) vajalik Maa-ametil avalikes huvides võõrandada ka osa
eraomandis olevast Kauba tn 10 kinnistust (krunt pos 6c) ja Kauba tn 8 elamumaa kinnistust
(krunt pos 6d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu
linnale.
Lauka tänava teise lõigu (krunt pos 20) väljaehitamiseks on lisaks reformimata riigimaa
Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 20a) ning riigiomandis Tammiste raudtee T2
kinnistu osale (krunt pos 20b) ja Tammiste raudtee T3 kinnistu osale (krunt pos 20c) vajalik
Maa-ametil avalikes huvides võõrandada ka osa eraomandis olevast Kauba tn 8 elamumaa
kinnistust (krunt pos 20d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle
Pärnu linnale.
Lauka tänava kolmanda lõigu (krunt pos 25) väljaehitamiseks on Pärnu linnal lisaks
munitsipaalomandis Kauba tn T1 kinnistule (krunt pos 25b) vajalik Maa-ametiga kokkuleppel
omandada osa riigiomandis olevast Kauba tn 3 kinnistust (krunt pos 25a).
RB Pärnu kaubaterminali ja raudtee põhitrassi ning Tammiste elamurajooni vahelise
kõrghaljastatud puhvri (krundid pos 24, 26 ja 27) realiseerimiseks on Pärnu linnal vajalik
Maa-ametiga kokkuleppel omandada riigiomandis oleva Kauba tn 3 kinnistu osad (krundid
pos 24 ja 26) ning osa eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 27).
3.5 EHITISTE ARHITEKTUURINÕUDED
Hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega. Hoonete
välimus peab olema kaasaaegse arhitektuurse lahendusega.
• Hoone ±0.00: Lahendatakse vertikaalplaneeringu koostamisel.
• Katusekalle:
o Katuseharjajooned ja hoonete põhimahud täpsustada hoonete ehitusprojektiga.
o RB infrastruktuuri hoolduskeskuse hoonetel 0-150, kontorihoonel parapetiga.
o RB Pärnu kaubaterminali hoonetel 0-300.
o Lao- ja logistikapargi hoonetel 0-150.
• Välisviimistluse nõuded:
o Hoonete välimus peab olema kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Vältida tuleb
naturaalseid materjale imiteerivaid viimistlusmaterjale.
o Mitte kavandada hoonetele suuri peegeldavaid klaaspindasid, vaid liigendatud pindu
ja eritöötlusega klaase.
o RB infrastruktuuri hoolduskeskuse hooned: kontorihoonel on soovitatav ette näha
esinduslikum fassaad ning materjalidest võib kasutada betooni, puitu, vineeri, krohvi,
alumiiniumkomposiitplaati; töökoja- ja hooldushooned võivad olla lihtsama ja
praktilisema fassaadiga ning materjalidest võib kasutada plekki, betooni,
teraskonstruktsioone, PVC materjale, vineeri; varikatuste puhul võib materjalidest
kasutada profiilplekki, teraskonstruktsioone, PVC materjale ja vineeri.
o RB Pärnu kaubaterminali hooned: laohooned võivad olla lihtsama ja praktilisema
fassaadiga ning materjalidest võib kasutada plekki, betooni, teraskonstruktsioone,
PVC materjale. Kattevärvina on soovitatav kasutada helehalli, mis on määrdumise
suhtes vastupidavam ning ei absorbeeri suvisel ajal liiga palju kuumust.
o Lao- ja logistikapargi hooned: Esinduslikum fassaad näha ette tänava poole.
Materjalidest võib kasutada plekki, betooni, puitu, vineeri, krohvi, keraamilist plaati.
28
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Fassaadidel näha võimalusel ette vähemalt kahe erineva fassaadi põhimaterjali
kasutamine, et ei tekiks monotoonseid suuri fassaadipindasid.
• Piirded:
o RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territoorium on soovitatud
ümbritseda piirdeaiaga, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana
suurulukitele, kuid lastes siiski läbi väikeulukid.
o Muul alal ei ole piirded kohustuslikud, kuid nende vajadusel on lubatud võrkaed
kõrgusega kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga ning selle
kujunduslaad täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis.
o Piirdeid ei ole lubatud paigaldada Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal
kulgevatele ning olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi läbivatele rohelise
võrgustiku koridoridele.
• Muud nõuded:
o Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi.
o Hoonete eskiisprojektid kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga ning vastavalt
vajadusele ka Tori valla arhitektiga.
o Hoonete projekteerimisel järgida Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõudeid.
o Hoonete projekteerimisel tagada piisav insolatsioon vastavalt kehtivale Eesti
standarditele EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ ja
EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“.
3.6 TÄNAVATE MAA-ALAD, LIIKLUS- JA PARKIMISKORRALDUS
Planeeritava ala liikluskorraldus on jagatud nelja etappi:
I. RB raudtee põhitrassi ehituse ettevalmistamise ja ehitusaegne etapp, kus osa
planeeritavast alast (infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alad) on kasutusel
ehitusmaterjalide laona. Lahendus on esitatud ehitusaegse liiklusskeemi (I etapi) joonisel
(DP-5-1).
II. RB raudtee põhitrassi ja hoolduskeskuse ehitusaegne etapp, kus RB põhitrass on kuni
Pärnu reisiterminalini välja ehitatud, infrastruktuuri hoolduskeskus on samuti rajatud ja
töötab ning kaubaterminali ala on endiselt kasutusel ehitusmaterjalide laona. Lahendus
on esitatud ehitusaegse liiklusskeemi (II etapi) joonisel (DP-5-2).
III. Detailplaneeringu põhilahendus ehk RB kaubaterminali käivitusaegne etapp, kus RB
põhitrassi ehitus on lõpule viidud ning RB infrastruktuuri hoolduskeskus kui ka
kaubaterminal on valminud ja töötavad. Lahendus on esitatud detailplaneeringu
põhijoonisel ning kasutusaegse liiklusskeemi (III etapi) joonisel (DP-5-3).
IV. Niidu ettevõtluspiirkonna arengu ja transformatsiooni etapp, kus RB kaubaterminal
töötab täiel võimsusel ning seda läbivad kaubamahud on järjest suurenenud. Sellega
seoses on toimunud muutused ka Niidu ettevõtluspiirkonnas. Lahendus on esitatud
kasutusaegse liiklusskeemi (IV etapi) joonisel (DP-5-4 ja DP-5-5).
RB raudtee põhitrassi ehituse ettevalmistamise ja ehitusaegne etapp
I etapis on kavas RB raudtee põhitrassi pealisehituse materjalid (ballastikillustik ja liiprid)
tuua ehitusmaterjalide lao maa-alale mööda rekonstrueeritud 1520 mm rööpmelaiusega
taristut. Materjalide väljaveoks maanteetranspordiga laoplatsilt Ikla suunas on võimalik
kasutada üksnes marsruuti Kauba tn – Jaama tn – Tammiste tee – Ehitajate tee, kuna muud
ühendused puuduvad. Sellega seoses tuleb arendajal Jaama tänaval tagada turvalised
liikumisvõimalused jalakäijatele ja jalgratturitele.
29
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
RB raudtee põhitrassi ja hoolduskeskuse ehitusaegne etapp
II etapis on RB raudtee põhitrass Pärnu reisiterminalini valmis ehitatud ning sellega seoses
suletud ühendus Kauba tänavalt ehitusmaterjalide lao alale ja likvideeritud 1520 mm
rööpmelaiusega raudteetaristu, mille asemele on rajatud Lauka tänava lõik Niidu tänava
ristmikust RB põhitrassi aluse tunnelini. Tunnelist väljasõidul on Lauka tänav ühendatud
olemasoleva Kauba tänavaga. Sel etapil jätkub RB raudtee põhitrassi ehitustegevus Pärnu –
Ikla lõigul ning materjalide väljavedu laoplatsilt toimub mööda marsruuti Lauka tn – RB
põhitrassi alune tunnel – Jaama tn – Tammiste tee – Ehitajate tee. Tühjade veokite liikumiseks
ehitusmaterjalide lattu on liikluskoormuse hajutamiseks mõistlik kasutada marsruuti Ehitajate
tee – Niidu tn.
Detailplaneeringu põhilahendus ehk RB kaubaterminali käivitusaegne etapp
RB kaubaterminali käivitusaegses etapis kujuneb RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali peamiseks juurdepääsuks Niidu tänav. Planeeringulahenduse kohaselt on
kavandatud Niidu tänava planeeringuala läbiv lõik rekonstrueerida 2+1 sõidurajaga ja 7,5 m
laiuse sõiduteega tänavaks, mille lääneküljel on sõiduteest haljasribaga eraldatud 3,0 m laiune
kergliiklustee.
Detailplaneeringus moodustatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
kruntidele on kavandatud juurdepääs avalikult kasutatavalt Niidu tänavalt algavatelt ning
mööda kompleksi kulgevatelt siseteedelt. Kompleksi 1+1 sõidurajaga ja 8 m laiuse sõiduteega
siseteedele on nähtud ette juurdepääsuservituudid kõigile kruntidele nõuetekohase
juurdepääsuvõimaluse tagamiseks. Täiendavalt on RB kaubaterminali territooriumile nähtud
päästetehnikale ette täiendav juurdepääs Lauka tänavalt.
Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust
hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiva 1520 mm
rööpalaiusega raudtee asemel avalikult kasutatav Lauka tänav planeeringuala läänepiirist
(Raba tänava ristmiku piirkonnast) olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumini. Lauka
tänava ristumine RB põhitrassiga on lahendatud eritasandilisena, mille puhul on sõidutee
jaoks kavandatud RB põhitrassi alt läbi tunnel. Sõidukite liikumisalaks on planeeritud 1+1
sõidurajaga 8,5 m laiune sõidutee, mis tagab piisava liiklusala erineva gabariidiga sõidukitele.
Naaberalade planeeringutes ja projektides on võimalik jätkata tänava pikendamisega Tallinna
mnt suunal. Samuti on võimalik olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi ja 1520 mm
rööpalaiusega raudtee koridori edasise planeerimis- ja arendustegevuse käigus pikendada
Lauka tänavat perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduni.
Detailplaneeringus on lao- ja logistikapargi kruntidele on kavandatud juurdepääs avalikult
kasutatavalt Lauka tänavalt algaval avalikult kasutatavalt teelt ja eraomanduses olevalt
juurdepääsuteelt. Lao- ja logistikapargi ala läbiv tee on kavandatud 1+1 sõiduraja ja 7,2 m
laiuse sõiduteega ning on perspektiivselt võimalik ühendada piki endist raudteetammi Kase
tänavaga.
Planeeringuala põhjapiirile on ette nähtud perspektiivne tee RMK hallatavatele metsamaa
kinnistutele juurdepääsemiseks (sh igal ajal ka rasketehnikaga) ning ümbertõstetava
gaasitorustiku hoolduseks. Perspektiivne tee saab alguse RB infrastruktuuri hoolduskeskuse
siseteelt, kulgeb piki perimeetriaeda ning on ühendatud RB põhitrassi äärse hooldusteega.
Selleks, et liikluskoormust hajutada, on lisaks Niidu tänavale mõistlik kasutada ka teisi
marsruute:
• Lauka tn (lääne suunaline) – Raba tn – Ehitajate tee;
30
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Lauka tn (ida suunaline) – RB põhitrassi alune tunnel – Jaama tn – Tammiste tee –
Ehitajate tee, mida on raskeveokitel lubatud kasutada üksnes erijuhtumitel eelnevalt
Pärnu linna ja Tori vallaga kooskõlastades;
• Niidu tn – Savi tn – Raba tn – Ehitajate tee;
• Niidu tn – Savi tn – Lina tn – Ehitajate tee ja
• perspektiivis Lauka tn läbimurre lääne suunas Tallinna mnt-le ja idasuunas Rakvere mnt-
le.
Detailplaneeringus on analüüsitud Ehitajate tee ja Niidu tänava ristmiku eritasandilise
liiklussõlme lahendust ja selle perspektiivset ruumivajadust. Lõplik liiklussõlme lahendus ja
selle ruumivajadus selgub edasisel projekteerimisel. Detailplaneeringus analüüsitud
eritasandilise liiklussõlme lahenduse kohaselt ületab Ehitajate tee otsesuund sammastel ja
tugimüüridel viaduktiga maapinnal asuva ringristmiku. Ehitajate tee teemaa laius on Niidu
tänava ristmiku piirkonnas keskmiselt 140 m. Transpordiameti kavandatud eskiislahenduse
korral on liiklussõlme ruumivajadus tagatud ning see piirdub valdavas osas riigi- ja
munitsipaalomandis maadega. Juhul, kui Ehitajate tee viadukt soovitakse rajada tugimüüride
asemel külgnõlvadega muldele, on liiklussõlme ruumivajadus oluliselt suurem ja vajalikuks
võib osutuda teemaa laiendamine või tuleb ehitada osa rajatistest külgnevatele kinnistutele.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksidele on kavandatud 1435 mm
rööpalaiusega raudtee ühendused RB põhitrassiga nii põhja kui ka lõuna suunalt.
Olemasolevad 1520 mm rööpalaiusega raudteed Pärnu reisi- ja kaubajaama vahel
demonteeritakse. Lauka tänava äärde on kavandatud rööbasteed veeremikoosseisude
manööverdamiseks ja komplekteerimiseks. Neid rööbasteid on võimalik perspektiivis
pikendada planeeringuala läänepiirini ning naaberalade planeeringutes ja projektides jätkata
pikendamisega Pärnu lennujaama suunal. Lauka tänava äärselt rööbasteelt on kavandatud lao-
ja logistikapargi teenindamiseks eraldi haruraudtee, mis rajatakse koos lao- ja logistikapargiga
vastava ala arendaja poolt.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse territooriumile on kavandatud mitmeid haruraudteid
hooldustehnika hoiustamiseks ja remondiks ning ehitusmaterjalide laadimiseks.
Kaubaterminali alale on planeeritud mitmeid haruraudteid selliselt, et oleks võimalik
probleemideta teostada kaupade peale ja maha laadimist erineva tehnikaga. Samuti on ette
nähtud kaldteed ja rambid sõidukite (sh rasketehnika) peale- ja mahalaadimiseks.
Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks on Niidu ja Lauka tänava äärde kavandatud
kergliiklustee. Kuna tegu saab olema äri- ja tootmispiirkonnaga, kus eeldatavasti väga suurt
jalakäijate liiklust toimuma ei hakka, on kavandatud 3 m laiune kergliiklustee vaid ühele
poole teed. Kergliiklustee on kavandatud ka läbi planeeritud lao- ja logistikapargi Lauka
tänavast RB põhitrassini, millega ristumine on lahendatud tunneliga RB põhitrassi alt läbi.
Tunnel on kavandatud kasutajapõhiselt kujunenud liikumistee kohale Tammiste külast Kase
tänava suunas.
Säilitamaks väljakujunenud liikumisteid Tammiste küla ja Niidu ettevõtluspiirkonna vahel on
väljaspoole planeeringuala ette nähtud perspektiivsed kergliiklustee lõigud RB põhitrassi
alusest kergliiklustee tunnelist Jaama tänavani ning planeeritud lao- ja logistikapargist piki
varasemat raudteetammi Kase tänavani. Samuti on RB põhitrassi ehitusaegse
liikluskorralduse raames jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks nähtud ette
kergliiklustee piki Jaama tänavat Veskikaare tänavast ja Tammiste teeni.
31
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali töötajate ning külastajate jaoks on ette
nähtud 128 parkimiskohta. Krundile pos 30 on Rääma raba loodus- ja matkaradade
kasutajatele kavandatud 22 parkimiskohta.
Parkimiskohtade kontrollarvutus väljaspool RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali territooriumi jäävatel kruntidel:
Pos
nr
Ehitise otstarve Norm.
arvutus
Normatiivne
parkimiskohtade arv
Planeeringus ettenähtud
parkimiskohtade arv krundil
7 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10500/250 42 42
8 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 9700/250 39 39
9 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10500/250 42 42
10 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 8000/250 32 32
11 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 7400/250 30 30
13 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 6900/250 28 28
14 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 7800/250 31 31
15 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10000/250 40 40
16 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 10400/250 42 42
17 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 8600/250 35 35
18 Planeeritud äri-
ja/või tootmishoone 8600/250 35 35
Planeeritud maa-alal kokku: 396 396
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 arvutamise
põhimõtetele. Parkimiskohtade kontrollarvutustel on lähtutud äri- ja tootmismaast linna
äärealal ning parkimisnormatiivi arvutamisel on aluseks võetud linnakeskuse klassi II kuni IV
töötusettevõte ja lao koefitsient 1/250.
Kokku on planeeritavale alale kavandatud 546 parkimiskohta. Täpne parkimiskohtade vajadus
määratakse ehitusprojekti koostamisel konkreetsete hoonemahtude ja kasutusfunktsioonide
selgumisel.
Detailplaneeringu joonistel kujutatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
komplekside siseste rööbas-, sõidu- ja kergliiklusteede ning platside ja parkimisalade
lahendused on põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel. Samuti on
planeeringulahenduses põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel avalikult
kasutatava tänava ristlõike ja haljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude asukohad.
Niidu ettevõtluspiirkonna arengu ja transformatsiooni etapp
IV etapp kajastab võimalikku olukorda tulevikus, mil RB kaubaterminal töötab täiel
võimsusel ning seda läbivad kaubamahud on järjest suurenenud. Nii kaubaterminali kui ka
32
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
piirkonna üldise arendamisega seoses võivad toimuda muutused ka Niidu ettevõtluspiirkonna
maakasutuses ning seal tegutsevate ettevõtete, mis kasutavad aktiivselt mh RB kaubaterminali
võimalusi, profiilis. Muutused toovad kaasa liiklusnõudluse suurenemise, piirkonna teede- ja
tänavavõrgu liikluskoormuse kasvu ning ristmike läbilaskevõime võimaliku ammendumise.
Sellest tulenevalt on detailplaneeringus analüüsitud võimalusi Niidu tänava läbilaskevõime ja
ohutuse suurendamiseks, mille puhul on võimalikuks lahenduseks tänavale täiendavate
sõiduradade lisamine, ristmike muutmine kas foorjuhitavateks või ringristmikeks ning
kergliiklusteede rajamine. Liiklustehniliselt on vajalik Niidu tänava ja sellega ristuvate
tänavate ja juurdepääsude ristumiste arvu optimeerida, mistõttu tuleb osa tänastest ristmikest
ja otsejuurdepääsudest sulgeda. Tupiktänavatele ja kinnistutele tagatakse juurdepääs teiste
tänavate kaudu.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Teedeehituslikud ja parkimislahendused peavad vastama Eesti standardile EVS
843:2016 „Linnatänavad”.
• Tee ehitus projekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS § 24 lg 2 p 2).
• Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb
esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
• Juurdepääsude projekteerimisel tuleb arvestada, et tehnovõrkude liitumispunktid ei jääks
juurdepääsule. Selleks tuleb vajadusel nihutada juurdepääsu või liitumispunkte.
• Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis tuleb menetlusse kaasata
Transpordiamet.
• Ehitusseadustiku § 88 lg 1 ja 2 kohaselt on raudteerajatise projekteerimistingimused
nõutavad ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise
ehitusprojekti koostamiseks. Raudteerajatise projekteerimistingimused väljastab
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
3.7 HALJASTUSE, HEAKORRA JA KESKKONNAKAITSE PÕHIMÕTTED
3.7.1 Haljastus ja heakord
Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et vähemalt 25% planeeritud RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali alast tuleb haljastada ning eelkõige puhvervööndi rajamise
eesmärgil kasutada selleks valdavalt kõrghaljastust. Kuna nii RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse kui ka kaubaterminali kompleksid koosnevad omavalitsuse piiride tõttu
mitmest krundist, on haljastusprotsendi nõude täitmisel silmas peetud kompleksi tervikuna,
mitte iga üksikut krunti eraldi. Sel viisil on võimalik tagada ala funktsionaalsus ning
puhvervööndi efektiivsus.
Lao- ja logistikapargi kruntidel tuleb vähemalt 15% krundi pinnast haljastada. Haljastuse
kavandamisel tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust.
Lauka tänava serva on lao- ja logistikapargiga külgnevale alale kavandatud
tänavahaljastusena puuderida, mis jääb sõidutee ning kergliiklustee vahele tehnovõrkudest
vabale maa-alale. Mujale ei ole tänavahaljastuse kavandamine tulenevalt transpordimaa
krundi laiusest ja tehnovõrkude paiknemisest võimalik.
33
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Krundisisene haljastus lahendatakse ehitusprojekti koostamisel. Hoonete ja rajatiste
projekteerimisel on soovitav säilitada võimalikult suurel määral olemasolevat haljastust ning
projekteerida täiendavalt nii kõrg- kui ka madalhaljastust puhvervööndi rajamise eesmärgil.
Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste vähendajana.
Kruntide haljastuse kavandamisel tuleb rõhku pöörata piirkondadele, kus liigub rohkem
inimesi nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja
inimsõbralik keskkond. Lisaks tuleb arvestada vajadusega kavandada puhvertsoonid
tootmistegevuse ja muu kasutusega alade (puhkeala jms) vahele ning võimalusel ka erinevate
tootmistegevuste vahele, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, liigendada
territooriumi, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendad kuumasaarte teket, vähendada
tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond.
Piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena.
Detailplaneeringus on arvestatud planeeritaval alal ja lähipiirkonnas asuvate metsade ning
Rääma raba puhkeväärtusega, mistõttu on kavandatud Niidu tänavalt juurdepääs loodus- ja
matkaradade kasutajate parklasse Raba mets kinnistul (krunt pos 30).
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Ehitusprojektis koostada haljastuse lahendus.
• Uushaljastuse rajamisel tuleb kasutada väärtuslikke ja pikaealisi liike, mis pole
õhusaaste suhtes väga tundlikud ja on võimalusel piirkonnas juba esindatud. Samuti
tuleb uushaljastuse kavandamisel arvestada pinnasest tingitud kasvutingimustega.
• Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste
vahelised kujad.
• Detailplaneeringu elluviimisel tuleb rakendada ehitustööde ajal olemasoleva ja
säilitatava kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid.
3.7.2 Jäätmehooldus
Jäätmekäitlus on planeeritud vastavalt Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale, mis on aluseks
kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Pärnu linnas, ning Tori valla
jäätmehoolduseeskirjale, mis on aluseks kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele Tori
vallas.
Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Jäätmete kogumiskonteinerite asukoht projekteerida oma krundil hooneväliselt või
hoones. Jäätmehoidla või jäätmeruumi asukoht täpsustatakse ehitusprojektis.
• Väiksemate jäätmemahutite korral tuleb need paigutada seda tühjendava jäätmeveokiga
samal tasandil paiknevale kõva kattega (betoon, asfalt, kiviparkett jms) alusele, mis jääb
veoki lähimast võimalikust peatumiskohast kuni 10 m kaugusele. Suuremad
jäätmemahutid tuleb paigutada selliselt, et neid tühjendavale jäätmeveokile oleks
tagatud ligipääs koos piisava manööverdusruumiga.
34
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
3.7.3 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi:
• Hoonetele paigaldada vastupidavad uksed ja aknad, mis vähendab vandalismiaktide ja
sissemurdmiste riski.
• Sissepääsude juures soovitatavalt kasutada videovalvet. Jälgitavus vähendab
kuriteoohtu.
• Hoonete välisele alale kavandada vastupidavatest materjalidest pinke, prügikaste jne –
nii väheneb vandalismiaktide ja süütamiste risk.
• Pingid ja muud varguse objektiks sattuda võivad esemed tuleb kindlalt kinnitada.
• Hoonete sissepääsud valgustada.
3.8 VERTIKAALPLANEERIMINE
Valdava osa infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali aktiivses kasutuses olevast alast
moodustavad vett mitteläbilaskva kõvakattega teed, parklad ja laoplatsid, millelt kogutakse
vertikaalplaneeringuga sademeveed rennidesse ja restkaevudesse, puhastatakse lokaalsetes
puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) ning suunatakse torustike kaudu edasi omal krundil
paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse.
Planeeritavatud lao- ja logistikapargi kruntidel suunatakse kõvakattega krundiosal
vertikaalplaneeringuga kogutavad sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale,
puhastatakse lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) ning suunatakse ala läbivasse
sademevee kraavi, mis on ühendatud RB põhitrassi äärsete kraavidega.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.
Planeeringualalt juhitakse sademeveed torustike ja RB põhitrassi äärsete kraavide ja Väike-
Niidu oja kaudu Pärnu jõkke. Sademevete ärajuhtimise täpne lahendus sõltub RB põhitrassi
sademevee ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Nii vertikaalplaneerimise kui sademevee ärajuhtimise lõplik lahendus täpsustatakse
ehitusprojektis, vt ka peatükk 4.1.4.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Vertikaalplaneerimisega vältida sademe- ja liigvee valgumist naaberkinnistutele.
• Puhastamist vajavad sademeveed puhastada krundi piires lokaalsetes puhastites
(liivapüüdjad + õlipüüdjad).
3.9 TULEOHUTUSNÕUDED
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt tuleohutuse seadusele, siseministri
30.03.2017 määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja 18.02.2021 määrusele
nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ ning Eesti standardile EVS 812-7:2018 (Ehitise
tuleohutus Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded).
35
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Lahenduse koostamisel on arvestatud nõudega, et hoonete vahelised kujad peavad olema
vähemalt 8 meetrit. Päästeautode juurdepääs planeeritud kruntidele on tagatud avalikult
kasutatavatelt teedelt.
Välise tuletõrjeveevarustuse lahenduse selgitus on esitatud seletuskirja punktis 4.1.2.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Tule leviku takistamiseks projekteerida hooned TP-1 tuleohutusklassile vastavad.
Madalama tuleohuklassi rakendamine on võimalik juhul kui detailplaneeringu
elluviimisel ei realiseerita maksimaalset ehitusõigust või kui hoone kasutusfunktsioon ja
kujad võimaldavad madalamat tulepüsivusklassi.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega, arvestades Eesti standardis EVS 812-7:2018
toodud nõudeid. Vajadusel arvestada ka päästetehnika ligipääsuga ümber hoone. (EVS
812-7:2018 p 14.1.7).
• Hoonete projekteerimisel arvestada Eesti standarditega EVS 812-4:2018 „Tööstus - ja
laohoonete ning garaažide tuleohutus“ ja EVS 812-6:2012 „Ehitise tuleohutus osa 6
Tuletõrje veevarustus“.
3.10 KAVANDATUD KITSENDUSED JA SERVITUUTIDE VAJADUSE
MÄÄRAMINE
Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest
ning rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid.
Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja
omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel
tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks (EhS §70 lg 1)
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud kruntide kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks, mis on vaja seada kasutamise, hooldamise, paigaldamise ja kasutamise
tagamiseks. Servituutide ulatust võib ehitusprojektis täpsustada.
Detailplaneeringus on RB Pärnu piirkonna infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
kompleksi siseteedele nähtud ette juurdepääsuservituudid kõigi kompleksi kruntide kasuks
neile nõuetekohase juurdepääsu tagamiseks.
Planeeritud alaga piirnevatele kinnistutele planeeritud ja olemasolevatele tehnovõrkudele
määratakse ja seatakse servituudialad kaitsevööndi ulatuses ehitusprojekti koostamise
staadiumis või peale ehitustööde lõppu.
Detailplaneeringu joonisel DP-4-1 (Servituutide plaan) on kajastatud graafiliselt ja kruntide
kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud servituutide ja kitsenduste vajadusi.
4 TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
Detailplaneeringus on tehnovõrkude lahendused ja liitumispunktid antud RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali tervikkomplekse mitte üksikuid krunte silmas pidades.
36
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Detailplaneeringus on tehnovõrkude lahenduse koostamisel arvestatud kehtivas
detailplaneeringus „AS Edelaraudtee kinnistust kuni Raba tn 30 kinnistu läänepoolse piirini
ning Savi tn 28a kinnistuga külgneva ala detailplaneering“ kavandatud tehnovõrkude
lahendusega ning seda vajadusel vastavalt käesoleva planeeringulahendusele muudetud
selliselt, et tagatud oleks Lauka tn 4, Lauka tn 7 ja Lauka tn 9 kinnistute varustatus
tehnovõrkudega.
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti
staadiumis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.1 VEE- JA KANALISATSIOONIVARUSTUS NING SADEMEVEE LAHENDUS
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on Pärnu Vesi AS poolt 07.07.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr TT-210165.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Eesti standard EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk
• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• Eesti standard EVS 812-6:2012 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus
• Eesti standard EVS 843:2016 Linnatänavad
4.1.1 Veevarustuse välisvõrk
Olemasolev olukord
Planeeritava ala ühisveevärgi lähimad magistraaltorustikud asuvad Pärnu linnas Jaama tn 7
kinnistu (PE De160) ja Niidu tn 24 kinnistu (DN150 malm) juures.
Piirkonnas on tavaolukorras ühisveetorustikus garanteeritud 330 kPa vabasurvet ning
tulekahju korral 100 kPa.
Ühisveevärgi torustike omanik on Pärnu Vesi AS.
Planeeritud veevarustus
Planeeritava ala tuletõrje veevajaduse tagamiseks on ette nähtud ühendada Niidu tänav 24
kinnistu juures olemasolev veetorustik Jaama tn 7 kinnistu juures olemasoleva veetorustikuga.
Planeeritud uus veetorustik algab Niidu tänaval olemasolevast veetorustikust DN150mm ning
kulgeb edasi mööda planeeritud Lauka tänavat ja planeeritud avalikult kasutatavat tänavat
(krunt pos 19). Seejärel läbib krunte pos 18 ja 21 ning ristub RB raudtee põhitrassiga.
Teiselpool RB raudteed kulgeb uus veetorustik Jaama tn 2 kinnistu lõunapiiril Jaama tänavani
ning ühineb olemasoleva veetorustikuga PE De160 Jaama tänaval. Planeeritud ringistatud
veetorustiku kogupikkus on ca 3 km.
Kruntide liitumispunktid (asukoht on näidatud tehnovõrkude koondplaanil):
• RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide
liitumispunktideks planeeritava ühisveevõrguga on maa-alused siibrrid DN150, mis on
planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist. Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja
kape.
37
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Kruntide pos 7-11, pos 13-18 ning pos 30 liitumispunktiks planeeritava ühisveevõrguga
on maa-alune siiber DN100, mis on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist.
Sulgarmatuurile paigaldada spindlipikendus ja kape.
Planeeritud ööpäevane veetarbimine on orienteeruvalt 95,8 m³/d. Planeeringuala majandus-
joogivee tegelik vajadus täpsustub järgnevates projektstaadiumites.
Veetorustikuna kasutada PE vähemalt PN10 survetoru. Perspektiivse raudteega ristumine
tuleb ette näha hülsis. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN12201.
Veetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m maapinnast toru peale. Torud, mis jäävad
maapinnale lähemale kui 1,8 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada.
Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 2,5mm²
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad.
Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”.
Krundisisene veevarustuse välisvõrk projekteeritakse ehitusprojekti koosseisus.
4.1.2 Väline tuletõrjeveevarustus
Planeeringuala maksimaalne välistulekustutusvesi 30 l/s tagatakse ühisveevärgi hüdrantidest.
Ehitisesisene vooluhulk on 3 l/s. Suurema kustutusveevooluhulga puhul moodustavate
kinnistutele tuleb ette näha tuletõrjemahutid.
Välise tulekustutusvee vooluhulk on tagatud kaubaterminali territooriumile projekteeritud
tuletõrje veevõtukohtadest (hüdrantidest) 3h jooksul ning lafetidega. Kaubaterminali
territooriumi tuletõrje veevarustuse jaoks on ringvõrgule ette nähtud maapealsed
tuletõrjehüdrandid DN150mm. Tuletõrjehüdrantide ümber peab laoplatsidel jääma vähemalt
1,5 m vaba ruumi ja need peavad olema kustutus- ja päästemeeskonnale hõlpsalt leitavad.
Hüdrantide vahekaugus on 100 m ning mitte lähemal kui 30 m lähimatest seadmetest ja
hoonetest.
Kavandatud lao- ja logistikapargi alal (krundid pos 7-11 ja 13-18) on detailplaneeringus ette
nähtud maa-alused tuletõrjehüdrandid, mis on projekteeritud vahekaugusega 100 m.
4.1.3 Reoveekanalisatsioon
Olemasolev olukord
Planeeritava ala ühisreoveekanalisatsiooni lähimad magistraaltorustikud asuvad Niidu tn 24
kinnistu (DN300 asb) ja Jaama tn 5 kinnistu (PVC De160) juures.
Ühisreovee kanalisatsioonitorustike omanik on Pärnu Vesi AS.
Planeeritud reoveekanalisatsioon
Planeeritud ala kanalisatsioon on nähtud ette lahkvoolsena. Drenaaži- ja sademevee juhtimine
reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Planeeringuala olmereoveekanalisatsiooni eelvooluks on Niidu tänaval olemasolev
ühiskanalisatsioonitorustik DN300mm.
38
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kruntide reoveekanalisatsiooni liitumispunktid (asukoht on näidatud tehnovõrkude
koondplaanil):
• RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide liitumispunkt
on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu piirist. Enne ühendamist ühiskanalisatsiooni
survetoruga tuleb liitumistoru kaevus ette näha sulgarmatuur.
• Kruntide pos 7-11, pos 13-18 ning pos 30 liitumispunktiks planeeritava
ühiskanalisatsiooniga on kanalisatsioonikaev, mis on planeeritud 1 m kaugusele kinnistu
piirist.
Detailplaneeringu olmereovee orienteeruv ööpäevane vooluhulk on 95,8 m3/d. Planeeringuala
olmereovee tegelik vooluhulk täpsustub järgnevates projektstaadiumites.
Heitvete koosseis peab vastama Pärnu Linnavolikogu 17.12.2015.a. määruses nr 34 "Pärnu
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri" ja keskkonnaministri määruse 16.10.2003
nr 75 toodule.
Planeeringualalt tuleb reovesi ühiskanalisatsiooni juhtida ülepumpamise teel. RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide reovesi on ette nähtud
üle pumbata planeeritud Lauka tänavale kavandatud reoveekanalisatsiooni survetorusse.
Täiendavalt on planeeringualale ette nähtud reoveekanalisatsiooni pumpla tootlusega 20 l/s,
mis teenindab krunte pos 7-11 ja pos 13-18.
Reoveepumplaks on kavandatud valmis maa-alune PE toode, milles tuleb ette näha kaks
vaheldumisi töötavat pumpa. Pumpade töörattad on ette nähtud vortex-tüüpi. Lisaks tuleb
pumpla varustada sulgarmatuuriga (nii sissevoolu- kui ka survetorul) ning tagasivooluklapiga.
Pumpla ühendused peavad olema veekindlad.
Järgmises etapis on vajalik kavandatud ehitusmahtude realiseerimisel kontrollida RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali ja lao- ja logistikapargi alale ette nähtud
reoveepumplate pumpade koostöö.
Planeeritud uus kanalisatsiooni survetorustik pikkusega ca 1270 m algab reovee
kanalisatsiooni pumplast nr 1, kulgeb edasi mööda planeeritud Lauka tänavat kuni
olemasoleva reoveekanalisatsioonitorustikuni Niidu tänaval.
Isevoolsed torustikud peavad vastama standardile EN1401 (PVC torud), EN1852 ja EN13476
(PP torud). Survetorustikuna kasutada PE vähemalt PN10 survetoru. Torud peavad olema
sertifitseeritud vastavalt standardile EN12201. Perspektiivse raudteega ristumine tuleb ette
näha hülsis. Reoveekanalisatsiooni vaatlus-, vaatlus- ja hoolduskaevudeks on ette nähtud PE-
kaevud, mis peavad vastama standardile EVS EN 13598-2:2016.
Projekteeritud isevoolsete torude rajamissügavus on minimaalselt 1,4 m toru peale, juhul kui
joonisel pole näidatud teisiti. Torud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,4 m mõõdetuna
toru pealispinnast, tuleb soojustada. Survetorustiku rajamissügavus on minimaalselt 1,8 m
maapinnast toru peale. Torud, mis jäävad maapinnale lähemale kui 1,8 m, mõõdetuna toru
pealispinnast, tuleb soojustada.
Survetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm²
ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad.
39
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Survetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust
survetorustik”.
Krundisisene reoveekanalisatsiooni välisvõrk (sh pumplad) projekteeritakse ehitusprojekti
koosseisus.
4.1.4 Liig- ja sademevee ärajuhtimine
Olemasolev olukord
Planeeringuala asub liigniiskes piirkonnas. Planeeringuala Tori valla osa läbivad
PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteemi kuivenduskraavid. Maaparandussüsteemi
eelvooludeks on Niidu oja ja Pahkoja, mis suubuvad Pärnu jõkke.
Sademeveekanalisatsioon planeeringu alal puudub.
Planeeritud liig- ja pinnasevee ärajuhtimine
PIKANÕMME (PÜ-38) maaparandussüsteemi kuivenduskraavide võrgustiku
planeeringualale jääv osa projekteeritakse ümber selliselt, et tagatud on maaparandussüsteemi
vähemalt samaväärne toimimine võrreldes praeguse olukorraga. RB Pärnu infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali ala ümber on kavandatud möödavoolukraavid, mille
eesvooludeks on Pärnu jõkke suubuvad Niidu oja ja Pahkoja. Kuna planeeringulahenduses ei
kavandata täiendavaid kuivenduskraave, vaid nähakse ette olemasolevate kraavide
ümbersuunamine, ei suurene koormus Niidu ojale ega Pahkojale. RB Pärnu infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali alale jäävad kuivenduskraavid likvideeritakse.
Põhimõtteline lahendus on esitatud liig- ja sademevee ärajuhtimise skeemil (VKV-1).
Olemasolevate kuivenduskraavide konfiguratsiooni muutmine ei tohi põhjustada liigvee
äravoolu kiirendamist Rääma rabast ega mõjutada raba veerežiimi muutumist sellisel määral,
mis võib kahjustada raba ökoloogilist seisundit. Selleks tuleb kraavide projekteerimisel ja
ehitamisel arvestada, et kraavide rabapoolsed seinad toimiksid veetõkkena.
Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse Niidu oja lähtepunktiks olevad
kuivenduskraavid ning kujundatakse ümber oja lähtepunkt ja voolusäng ca 83,5 m pikkusel
lõigul, et võimaldada sellele alale rajada RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisesed ja
avalikuks kasutuseks mitte mõeldud sõidu- ja kõnnitee ning raudteeharu. Kavandatud
objektide funktsionaalsuse ja geomeetria tõttu ei ole neile muid asukohaalternatiive, mistõttu
on vajalik vastavalt veeseaduse § 187 p 17 taotleda pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu
kaldajoone muutmiseks veeluba.
Kui ala arendamisel on vajalik Niidu oja uuest lähtepunktis suudme poole täiendavaid
tegevusi läbi viia, tuleb vastav info esitada ehitusprojekti koostamisel.
Planeeritud sademevee ärajuhtimine
Sademevee ärajuhtimise süsteem koosneb erinevatest elementidest: kaevud ja rennid,
sademeveetorustik ja pumplad, õlipüüdurid, puhvertiigid ning kraavid.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kõvakattega aladelt (teed, parklad,
platsid) juhitakse vertikaalplaneerimisega sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale
sademevee kanalisatsiooni. Enne omal krundil paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse
40
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
jõudmist puhastatakse sademeveed liiva- ja I-klassi õlipüüdurites. Peale püüdurit tuleb ette
näha proovivõtukaevud.
Puhvertiigid toimivad nii sekundaarse õlipüüduri kui ka äravoolu ühtlustajatena, et vältida
intensiivsete sadude korral ülekoormust eesvooludele. Kuna piirkonnas on kõrge
põhjaveetase, siis kavandatakse tiigid selliselt, et vajadusel saab nendesse pumbata ka
pinnasevett. Tiikide väljavoolud on kavandatud suletavatena, mis võimaldab avariiolukorras
ja/või reostuse tekkimisel see koheselt lokaliseerida ja likvideerida.
Puhvertiikidest suunatakse sademeveed piiratud vooluhulgana mööda sademevee torustikku ja
kraave ning RB raudtee põhitrassi äärset kraavi Pärnu jõkke. RB raudtee põhitrassi äärse
kraavi täpne asukoht ja lahendus tuleb täiendavalt projekteerida. Enne planeeringu
realiseerimist peab olema selge kraavi paiknemise asukoht RB raudteest Pärnu jõeni.
Kavandatud lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) kõvakattega aladelt kogutakse
sademeveed vertikaalplaneerimisega kokku ning puhastatakse liiva- ja I-klassi õlipüüdurites.
Peale püüdurit tuleb ette näha proovivõtukaevud. Kruntidelt lähtuvad sademevee kogused
tuleb ühtlustada (nt toru-mahutites) ning hajutada kruntide haljasaladel (vajadusel rajades
puhvertiigid) ning suunata piiratud vooluhulk (10 l/s) projekteeritavasse RB raudtee põhitrassi
äärsesse kraavi ning sealt edasi Pärnu jõkke. Lisaks puhvertiikidele toimivad sademevee
puhvritena ka planeeritud kraavid.
Põhimõtteline lahendus on esitatud liig- ja sademevee ärajuhtimise skeemil (VKV-1).
Planeeringualalt sademevete ärajuhtimise täpne lahendus sõltub RB põhitrassi sademevee
ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Vastavalt standardi EVS 848:2021 nõuetele on sademevee vooluhulga arvutamiseks projektis
võetud 10-minutise kestusega vihma intensiivsus 341,3 l/(s*ha) (arvutusvihma korduvus on
10 aastat). Planeeringuala sademevee vooluhulk 8588 l/s jaguneb järgmiselt:
• RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside kruntide
sademevee vooluhulk on 6312 l/s;
• kruntide pos 7-11 ja 13-18 sademevee vooluhulk on 2276 l/s.
Kavandatava tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise oht,
mistõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks
taotleda keskkonnaluba. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri
08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-,
karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning
saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.
Isevoolsed torustikud peavad vastama standardile EN1401 (PVC torud), EN1852 ja EN13476
(PP torud). Kanalisatsiooni vaatlus- ja hoolduskaevudeks on ette nähtud PE-kaevud, mis
peavad vastama standardile EVS EN 13598-2:2016. Sademevee kanalisatsioonitorustik on
ette nähtud paigaldada plasttorudest ja -kaevudest. Kõikide torude rõngasjäikus peab olema
SN8. Torud peavad olema sertifitseeritud vastavalt standardile EN1401
polüvinüülkloriidtorude puhul ning EN1852 või EN13476 polüpropüleentorude puhul.
Projekteeritud isevoolsete torude rajamissügavus on minimaalselt 1,4 m toru peale, juhul kui
joonisel pole näidatud teisiti.
41
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4.1.5 Olemasoleva puurkaevu lammutamine
Raba mets (62501:001:0988) kinnistul paikneb kasutusest väljas puurkaev PRK0004386, mis
on ette nähtud lammutada.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Järgnevates projekteerimise etappides tuleb puurkaevu lammutamiseks tellida vastavalt
ettevõttelt puurkaevu tampoonimise projekt.
• Puurkaevu tampoonimine tuleb tellida hüdrogeoloogiliste tööde litsentsi omavalt
ettevõttelt.
• Puurkaevu likvideerimisel tuleb täita keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43
“Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu
või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise
ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa
ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või
kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse
kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise
vormid“ 9. peatüki tingimusi.
Jaama tn 4 (62516:001:0680) kinnistul paiknev olemasolev kasutuses puurkaev PRK0014363
on ette nähtud säilima.
4.2 ELEKTRIVARUSTUS
Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 18.11.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr 389704.
Planeeringualal asuv alajaam „Kaubahoov“ jääb planeeritud ehitustegevusele ette ning tuleb
lammutada ja asendada uue komplektalajaamaga. Detailplaneeringu ala tarbijate
elektrivarustus on ette nähtud viie uue trafoalajaama baasil (HEKA-2, 10/0.4kV trafod kuni
2x1600kVA). Uue trafoalajaama toide on ette nähtud Metsakombinaadi alajaamast uute
planeeritud keskpinge kaablite abil, mille I haru suundub mööda Niidu ja Lauka tänavat ning
II haru mööda Ehitajate teed ja planeeritud uut tänavat.
Planeeritud kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.
Elektrikoormuste tabel
Pos
nr Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus,
Pa/Ia (kW/A)
planeeritud trafoalajaamade baasil
Liitumine
1* Tööstus 1134/1910 Planeeritud
alajaama
0.4kV
seadmes
2* Tööstus 2237/3765
3* Tööstus 1550/2610
1 Tööstus 718/1210 Planeeritud
42
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
2 Tööstus 4587/7722 alajaama
0.4kV
seadmes 4 Tänavavalgustus 30/50
5 Tänavavalgustus 30/50
Planeeritud
Alajaama
0.4kV
seadmes
6 Tänavavalgustus 30/50
7 Tööstus 709/1194
8 Tööstus 660/1111
9 Tööstus 706/1188
10 Tööstus 556/936
11 Tööstus 514/866
12 Tänavavalgustus 30/50
13 Tööstus 485/817
14 Tööstus 539/908
15 Tööstus 677/1139
16 Tööstus 701/1181
17 Tööstus 589/992
18 Tööstus 589/992
19 Tänavavalgustus 30/50
30 Matkaraja
teenindus 515/864
Planeeritud
Alajaama
0.4kV
seadmes
Planeeritud ala tarbijad
kokku
(koos eriaegsusega)
17616/29655
* Tori valla krundid
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti
koostamine, sh ka alajaamade projekteerimine, toimub võrguvaldajalt taotletud tehniliste
tingimuste alusel arvestades objekti arhitektuuriga.
Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb elektrienergia saamiseks kehtestatud
detailplaneeringu olemasolul esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
4.2.1 Tänavavalgustus
Tänavalõigu valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustid
paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse
kaabelliinidena. Elektrivarustus on ette nähtud uue lülituskilbi baasil.
43
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
4.3 TELEKOMMUNIKATSIOONIVARUSTUS
Detailplaneeringu sidevarustuse osa lahenduse aluseks on Telia Eesti AS poolt 08.10.2021
väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35661397.
Planeeritud ala kruntide ühendamiseks sidekanalisatsiooniga on ette nähtud ehitada Niidu
tänava ääres paiknevast sidekaevust NDU-2061 uus 100 mm läbimõõduga plasttorudest
sidekanalisatsioon iga planeeritava krundini (RB infrastruktuuri ja kaubaterminali kruntide
puhul on vaadeldud kompleksi tervikuna), millele on ette nähtud individuaalne
sidekanalisatsiooni sisestus. Sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Normide kohane kaablitorude paigaldussügavus sõidutee all on min. 1,0 m ja väljaspool
sõiduteed 0,7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.4 GAASIVARUSTUS JA OLEMASOLEVA GAASITORUSTIKU
ÜMBERTÕSTMINE
Detailplaneeringu gaasivarustuse osa lahenduse aluseks on Osaühingu Tarbegaas poolt
09.11.2021 väljastatud tehnilised lähteandmed.
OÜ-le Tarbegaas kuulub B-kategooria d200x18,2 mm gaasitorustik Tammiste raudtee T2
kinnistul Kauba tn 10 kinnistu lähistel.
Kuna planeeritud ala kuulub kaugkütte piirkonnale, siis gaasivarustus on lubatud ainult
planeeritud ala tehnoloogilise vajaduse tagamiseks.
Uus B-kategooria gaasitorustik (d90mm) on kavandatud paigaldada mööda planeeritud
tänavaid kuni krundi pos 7 piirini. Igale krundile on planeeritud oma liitumispunkt
maagaasivõrguga krundi piiril.
Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele
mahtudele.
Planeeritaval alal paikneb olemasolev Vändra-Pärnu D55 D-kategooria gaasitorustik.
Olemasoleva D-kategooria maagaasi ülekandetorustiku ümbertõstmiseks on Elering AS poolt
20.06.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 2-3/2019/657-17.
D-kategooria maagaasi ülekandetorustik on ette nähtud ümber tõsta kavandatud RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alal ning nende põhjapiiril. Ühenduspunktid
olemasoleva toruga asuvad Surju meeskond 49 kinnistul ning Tammiste sondi-kraanisõlmes
piirdeaiast väljaspool.
Uus maa-alune D-kategooria gaasitorustik on projekteeritud terastorudest De273x6,3 mm.
Terastorustikule on ette nähtud rakendada korrosioonikaitse. Rakendavate korrosioonikaitse
44
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
abinõude täpsem lahendus antakse põhiprojektis.
Ristumisel raudteega on toru ette nähtud paigaldada terasest manteltoru DN400. 10 m ja
rohkem pikkusega manteltoru mõlemale otsale tuleb paigaldada kontroll-mõõtepunktid (tüüp
MP-3). Kuni 10m pikkusega manteltorule paigaldatakse mõõtepunkt ainult ühte otsa.
Manteltoru mõlemasse otsa tuleb paigaldada kontrolltoru, mille kaudu on tagatud
hädaolukorras gaasilekke korral manteltorust gaasivool ning gaasi manteltorusse kogumise
vältimine. Kontrolltoru tuleb viia allmaa paigalduse teel manteltoru otsast sissepoole
vähemalt 1m kaugusele ja vähemalt 1,5 m maapinnast kõrgemale. täpne lahendus antakse
põhiprojektis.
Projekteeritud gaasitorustiku rajamine on ette nähtud teostada lahtisel meetodil.
Gaasitorustiku ehitus teostada kahes etapis - kõigepealt ehitada ümbertõstetav torustik ning
seejärel teostada selle ühendustööd.
Gaasitorustiku ehitustööd peavad olema teostatud enne raudteel läbiviidavaid kaevetöid.
Gaasitorustiku ehitustööde käigus gaasikatkestusi ei ole lubatud teha.
Pärnu linna katkestuseta gaasivarustuse kindlustamiseks näha ette Gaasitorustiku rõhu all
ühendamise meetodi rakendamine („hot tapping“) või alternatiivne Pärnu linna gaasivarustuse
katkestuseta lahendus, mis tuleb Eleringi poolt heaks kiita.
4.5 SOOJUSVARUSTUS
Detailplaneeringu soojusvarustuse lahenduse aluseks on Gren Eesti AS poolt 12.11.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr DPT-84-39.
Valdavas osas asuvad planeeritud krundid Pärnu linna kaugküttepiirkonnas. Osad RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali komplekside krundid asuvad aga Tori valla
territooriumil, kus ei ole määratud kaugküttepiirkonna piire.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete soojuskoormus on 0,3 MW.
Lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) soojuskoormus on 9,3 MW.
Lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) soojusvarustuse tagamiseks on planeeritud
kaugküttetorustik piki Lauka tänavat. Ühendus teostatakse 2xDN700/900 eelisoleeritud
kaugküttetorust Niidu tänaval krundi Niidu tn 24 juures. Igale krundile on ette nähtud oma
liitumispunkt planeeritud tänavamaal (krundid pos 12, 19).
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete soojusvarustuseks on
kavandatud alternatiivsed soojusvarustuse võimalused kas maakütte või ajutiseks
soojusvarustuseks gaasikütte baasil.
Planeeritava torustiku täpsed koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele
mahtudele.
45
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, tuleb ehitusprojekti
koostamise käigus täpsustada hoonete (kruntide) soojuse ühendustorustiku asukohad.
Maaküte
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete maaküte on võimalik lahendada
vertikaalse kollektori ehk puuraukude baasil.
Kuna puuraugust veevõttu ei toimu st tegemist on kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei
kohaldu sellisele puurkaevule ka veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või
hooldusala nõuded.
Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr
43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib kasutada üksnes
keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab
olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli.
Puuraukude rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära manteltoru taha
jäänud tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt pärinevate saateainete sattumine
sügavamatesse põhjaveekihtidesse.
Hoonekontuuri siseste maasoojussüsteemide (energiavaiad) kavandamisel tuleb vastavat
pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht hoone kandekonstruktsioonide püsivuse
säilimisest. Hoone vundamenti või selle alla rajatud maasoojussüsteemid peavad olema
ehitatud lekkimiskindlana ja lekkekindlust peab olema võimalik kontrollida. Samuti peab
olema võimalik soojuskontuur vajadusel soojuskandjast tühjendada. Rajatise arvestuslik
eluiga peab olema vähemalt 50 aastat.
4.6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS sh
TEHNOVÕRKUDE OSAS
Üldised nõuded:
• Detailplaneeringu alusel koostatav ehitusprojekt tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
• Ehitusprojektide koostamiseks tuleb tellida tehnovõrkude valdajatelt tehnilised
tingimused ja projektid kooskõlastada võrguvaldajatega.
• Ehitusaegseks põhjavee ümberjuhtimiseks on vajalik vastavalt veeseaduse § 187 p 12
vajalik taotleda veeluba.
• Kasutuslubade taotlemise ajaks peavad olema välja ehitatud DP-ga kavandatud teed ja
tehnovõrgud, täidetud teede ja tehnovõrkude väljaehitamise lepingust tulenevad
kohustused.
Geodeetilised märgid:
• Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid tuleb taastada või ümber tõsta
projekteerimise staadiumis kooskõlastatult Pärnu Linnavalitsuse geodeesia
peaspetsialistiga.
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Projekteerimise etapis näha ette reoveepumplale juurdepääsuks mahasõit piirnevalt
tänavalt.
46
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Elektrivarustus:
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
• Tööjooniste staadiumiks taotleda uued tehnilised tingimused täpsustatud koormustega.
• Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida võrguvaldajaga lisateenuse leping
projekteerimiseks ja tööde teostamiseks.
Sidevarustus:
• Projekt esitada täiendavaks kooskõlastamiseks.
Valgustus:
• Vältida ebavajalikku ja liigset valgustust;
• Valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile ehk tuleb vältida
valguse hajumist, nt valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas, mitte keskelt
väljapoole;
• Ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”, mis
suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui 70 kraadise
nurga all;
• Laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
• Eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega valguse. Sellisel
juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse näitajate juures.
Soojusvarustus:
• Planeeritava hoonestuse kaugkütte soojavarustuse lahendamiseks on vajalik taotleda
välisvõrkude- ja soojavarustuse sisepaigaldiste projekteerimistingimused.
• Kooskõlastamiseks esitada võrguvaldaja poolt väljastatud projekteerimistingimustele
vastav kaugkütte välisvõrgu ühendus(t)e ehitusprojekt(id) ning võrguvaldaja
projekteerimise tüüptingimustele vastav kaugkütte soojavarustuse sisepaigaldiste
ehitusprojekt(id).
Gaasitorustik ja -paigaldis:
• Planeeringuga ettenähtud gaasitorustiku ümberehitustööde teostamiseks koostakse
tööprojekt. Tööprojekt tuleb koostada lähtuvalt Elering AS tehnilistest tingimustest ja
käesolevast kooskõlastusest. Gaasitorustiku ümberehituse teostamiseks koostatud
tööprojekt kooskõlastatakse Elering AS-iga.
• Gaasitorustikuga ristuv perspektiivne tee tuleb selle ehitamisel eraldi Elering AS-iga
kooskõlastada.
• Kõik gaasitorustiku ja teiste kommunikatsioonide ristumised tuleb välja ehitada vastavalt
Elering AS tehnilistele tingimustele ja käesolevale kooskõlastusele.
• Kõik päringud, taotlused, kooskõlastused ja teavitused saadetakse e-kirjaga
[email protected] ja Elering AS Viljandi hoolduspiirkonna gaasitorustike
hoolduse korraldaja Kalev Salu, +372 5330 7779, [email protected].
• Gaasitorustiku terastorudele tehakse seinapaksuse kontrollarvutus tööprojekti mahus.
• Täiendava kaitsemeetmena nähakse ette uue ehitatava gaastorustiku seinapaksus
vähemalt 10 mm.
• Tänavavalgustuse ja liiklusmärkide paigaldamine gaasitorustiku kaitsevööndisse ei ole
lubatud.
• Ehitusprojekti koostamisel arvestatakse, et pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamine
gaasitorustiku ja gaasipaigaldise kaitsevööndis on keelatud.
• Kõik kulud, mis on vajalikud tööprojekti realiseerimiseks ja tööde läbiviimiseks,
kuuluvad projekti omaniku kanda (mh Gaasitorustiku kaitseks tehtavad tegevused).
47
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Vajalik on pidev juurdepääs hooldus- ja remonttööde läbiviimiseks kogu gaasitorustike
kaitsevööndi ulatuses. Ette tuleb näha tööde läbiviimise metoodika ja tehnika liikumine,
milline ei ohusta gaasitorustiku tööd ja võimaldab pideva juurdepääsu vajalike hooldus-
ja remonttööde läbiviimiseks.
• Kaitsevööndis on keelatud tegevused, mis võivad kahjustada gaasitorustiku, mh ei tohi
ehitada ehitisi, eemaldada ja kuhjata pinnast (kooskõlas EhS §70 lg 2).
• Inimeste, vara, loomade ja keskkonna ohutuse tagamiseks, lähtuda projekti koostamisel
standardi EVS 884 põhinõuetest.
Täiendavalt pöörata tähelepanu ka nõudetele seletuskirja teiste peatükkide all.
5 KESKKONNATINGIMUSED
Ala detailplaneering ei käsitle uute keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate
objektide rajamist ning keskkonnalubade taotlemist. Planeeringus on kavandatud põhjavee
kaitseks krundile liitumine ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga, sh on ette nähtud kõvakattega
pindadelt kogutavate sademevete puhastamine enne omal krundil paiknevatesse sademevee
tiikidesse ja kraavidesse juhtimist. Sellest tulenevalt ei ole pinna- ja põhjaveele planeeringu
realiseerimisega ette näha eeldatavaid olulisi negatiivseid mõjusid.
Mõningaid ebamugavusi (müra, ehitusmaterjalide vedu jne) on lähialal oodata eelkõige
ajutiselt uue hoonestuse ja kommunikatsioonide rajamise ajal. Ehitamine toimub aga
konkreetse projekti alusel ning tööde käigus tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse-,
tuletõrje-, keskkonnakaitse- ja tervisekaitsenõuetest.
Juhul kui edasistes projekteerimis- ja ehitusstaadiumites ning hoonete ekspluatatsioonil
tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest
kinnipidamine, pole eeldada antud detailplaneeringu realiseerimisest tulenevat ümbruskonna
keskkonnaseisundi halvenemist.
5.1 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE JA LÄBIVIIDUD
UURIGUTE TULEMUSED
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lg 1 kohaselt
tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline planeerimisdokument
koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse nimetatud seaduse § 6 lõikes 1
loetletud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus
muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga
raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis
jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on
raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede
pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini
puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
Detailplaneeringu algatamisdokumentatsioonist nähtus, et planeeringuga kavandatakse kokku
rohkem kui viis hargnevat jaamateed (arvestades kaubaterminali laadimisteid ja neile
lisanduvaid hooldusekeskuse tööks ja päästetehnika jaoks vajalikke jaamateid) pikkusega ca
1450 meetrit.
48
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Vastavalt KeHJS § 32 on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,
alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete
leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
Eeltoodust lähtuvalt otsustasid Pärnu Linnavolikogu oma 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori
Vallavolikogu oma 18.06.2020 otsusega nr 245 algatada detailplaneeringu koostamisega
paralleelselt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimise.
Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid:
• Müra mõju;
• Vibratsiooni mõju;
• Mõju välisõhu kvaliteedile;
• Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh:
− Valgusreostuse mõju;
• Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele;
• Mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele, sh:
− Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele;
− Mõju taimestikule;
− Mõju linnustikule;
• Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele;
• Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
Detailplaneeringu ja KSH raames on teostatud mitmeid täiendavaid uuringuid ja hinnanguid:
• müra- ja vibratsiooniuuring, mille käigus viidi läbi müra modelleerimine;
• liiklusuuring;
• metsa botaaniline inventuur, mille käigus selgitati välja planeeringualal paiknevad
elupaigatüübid, inventeeriti kaitsealuste taimede esinemine ning inventeeriti
planeeringualal paiknevad vääriselupaigad;
• linnustiku inventuur, mille käigus analüüsiti kavandatava tegevuse mõjusid linnustikule
planeeringualal ja selle mõjuala ulatuses. Hinnati nii ehitus- kui kasutusaegseid mõjusid;
• ulukiuuring, mille käigus viidi läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs,
selgitamaks võimalikud liikumisalad üle analüüsitava maa-ala. Selgitati välja transpordi
ja ulukite liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad meetmed
elupaikade sidususe tagamiseks;
• keskkonnaseisundi hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise võimalikkuse
osas;
• pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang;
• Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang.
KSH aruanne koos kõigi lisade ja uuringutega on lisatud detailplaneeringu materjalidele.
5.1.1 Rohevõrgustik ja puhkemetsad
Pärnumaa roheline võrgustik on esmakordselt määratud Pärnu maakonna teemaplaneeringuga
„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2003) ning seda on
49
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
täpsustatud Pärnu maakonnaplaneeringuga (kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018
käskkirjaga nr 1.1-4/74).
Roheline võrgustik on terviklik haljasalade süsteem, mille eesmärk on tagada bioloogiline
mitmekesisus, koosluste ja liikide säilimine ning pehmendada inimtekkelisi mõjusid. Rohelise
võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes
kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või
kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad
tuumalad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest
tuumalast teise. Konfliktid tekivad rohelise võrgustiku erinevate infrastruktuuride (maanteed,
raudtee, turbaalad, karjäärid) konkureerimisel ühele ja samale territooriumile, näiteks
magistraalide rajamisel läbi metsa, karjääride rajamisel põllumaadele.
Pärnu maakonnaplaneeringus on määratud Rääma raba ja seda ümbritsevad metsad ning
Tammiste küla metsamassiiv rohevõrgustiku tuumaladeks, mida ühendavad omavahel kaks
Pärnu kaubajaama territooriumi läbivat rohekoridori. Rääma raba lõunaservas asuvad metsad
ning Tammiste küla metsamassiiv on ühtlasi määratud ka piirkonna puhkemetsadeks.
Maakonnaplaneeringus on sätestatud üldised tingimused võrgustiku toimimise tagamiseks ja
säilitamiseks, millest antud planeeringuala kontekstis on olulisemad:
• säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist;
• tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning
koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust;
• rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia
läbi keskkonnamõju hindamine;
• vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja
infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui nende
rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning
rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja
kompensatsioonimeetmeid;
• uute arenduste kavandamisel arvestada rohelise võrgustiku konfliktikohtadega ja
kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid, suunamine ületuskohta,
kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne);
• uute tehniliste rajatiste kavandamisel käsitleda konfliktikohti igal konkreetsel juhul
eraldi. Seejuures analüüsida konflikti võimaliku mõju ulatust. Rohelise võrgustiku
säilimiseks tuleb kavandada ja realiseerida vajalikud abinõud. Kui konflikti ärahoidmine
osutub võimatuks ja seetõttu võib kannatada oluliselt loodus, siis kavandatavat tegevust
ei ole võimalik realiseerida;
• säilitada maastikulist ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja
looduslikke niite ja neid ühendavaid koridore. Hoida maastikulist mitmekesisust
suurendavad põlluservad, kraavid, tee- ja metsaservad ning väikesepinnalised biotoobid
(kivikuhjad ja metsatukad põldude vahel).
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ on täpsustatud maakonnaplaneeringus
määratud rohevõrgustikku ning käsitletud on Niidu-Tammiste metsade ja Rääma raba
puhkeala. Tegemist suureulatusliku metsaga kaetud alaga, mis sisaldab Niidu
maastikukaitseala, Rääma raba ääreala ning Niidu ettevõtluspiirkonda ümbritsevaid
metsaalasid, kus paiknevad mitmed vääriselupaigad. Tegemist on ulatusliku alaga, mis on
mitmete infrastruktuuri objektide poolt killustunud väiksemateks osadeks (Tammiste tee,
Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (T4), olemasolev raudtee, kavandatava kiirraudtee Rail Baltic koridor)
ning kus võib olla vajadus ettevõtlusalade laiendamiseks.
50
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Puhkeala osas on üldplaneeringus sätestatud mitmeid põhimõtteid, millest antud
planeeringuala kontekstis on olulisemad:
• Raudtee infrastruktuuri ja võimaliku RB kaubajaama arendamiseks vajalikud maa alad
tuleb välja selgitada edasise planeerimise ja projekteerimise käigus. Rail Baltic
kiirraudtee toimimiseks vajalik maa-ala täpsustatakse vastavalt kehtivas
teemaplaneeringus toodud tingimustele. Säilitada tuleb tootmistegevust ja liiklust
ümbritsevad ja muust linnakeskkonnast eraldavad puhveralad. Peale RB trassi ning
kaubajaama ning seonduva infrastruktuuri jaoks vajaliku maa ala välja selgitamist on
metsade puhkamise eesmärgil kasutatavuse säilimiseks vajalik alad taotleda linna
omandisse.
• Parandada tuleb piirkonna siseseid ühendusi ja juurdepääsu ning kasutatavust
puhkealana. Siduda puhkeala linna kergliikluse võrgustikuga. Kaaluda
puhkeotstarbeliste radade kavandamist ja sidumist Tori valla Tammiste küla
puhkemetsadega ja Rääma rabaga.
• Tagada maakonna rohekoridori jätkumine (150m lai) üle Jaama tn reservmaa ja raudtee
Tammiste T1 kinnistute.
• Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna
rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on
vajalik arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus
loomade liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised
lahendused loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee
Tori valla antud piirkonna osas kehtiva Sauga valla üldplaneeringus on samuti täpsustatud
Pärnu maakonna teemaplaneeringuga määratud rohevõrgustikku. Samuti on üldplaneeringus
sätestatud võrgustiku toimimise tagamiseks tingimused, millest valdav osa kattub
maakonnaplaneeringus sätestatud tingimustega. Samas on ka täiendavaid põhimõtteid, millest
antud detailplaneeringu kontekstis on olulisemad:
• Rail Balticu ja Via Baltica trasside projekteerimise faasis tuleb ette näha ökoduktid või
tarastamata teelõigud loomade liikumisvõimaluste tagamiseks ja vajadusel muud
leevendusmeetmed üldplaneeringuga kindlaks tehtud konfliktikohtades. Ökoduktid on
vajalikud Rail Balticu trassi lõikumisel kahe tugialaga ja neid ühendava koridoriga. Via
Baltica puhul on ökoduktid ja/või tarastamata lõigud vajalikud lõikumistel kolme
rohekoridoriga ja Rääma raba tugialaga.
• Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa,
põllumaa) muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt põhjendatud.
• Metsa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel
tagada rohevõrgustiku toimimine.
Planeeritav ala kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringus ja Tori valla Sauga piirkonna
üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku Rääma raba tuumala lõunaservaga ning Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneeringus määratud Niidu-Tammiste metsade ja Rääma raba puhkeala
põhjaosaga. Samuti läbivad planeeritavat ala maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringutes
määratud rohekoridorid tänase Pärnu kaubajaama territooriumil.
Kuna detailplaneeringus kavandatud tegevusi (RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali komplekside rajamist) ei ole võimalik tulenevalt asukohavaliku kriteeriumitest
(RB raudtee põhitrassi ja Niidu ettevõtluspiirkonna lähedus ning olemasoleva raudteetaristu
kasutamise võimalus) muus asukohas ellu viia ning seeläbi mõju rohevõrgustikule vältida,
tuleb mõjusid rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele hinnata, minimeerinda ja
51
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
leevendada. Sellest tulenevalt on rohevõrgustiku teemat käsitletud KSH aruandes ning
pakutud välja leevendusmeetmed, millega on detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel
arvestatud.
KSH aruande kohaselt ei lange planeeringu elluviimisega looduslike alade osatähtsus
rohevõrgustiku tuumaladel alla 90% pindalast ning RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse
ja kaubaterminali rajamine ei häiri oluliselt rohevõrgustiku toimimist, kuna elustikule
tähtsamad piirkonnad (nt Rääma raba tugiala) jäävad projektialast enamuses osas välja või ei
planeerita neile hoonestust. Sellele vaatamata on KSH aruandes esitatud rohevõrgustiku
toimimise tagamiseks täiendavad leevendusmeetmed.
Rohevõrgustiku toimimise ja ulukite liikumise tagamiseks on KSH aruandes leevendava
meetmena välja toodud vajadus rajada suurulukeid piirav tara planeeringuala Rääma raba
poolsele piirile, et vältida nende sattumist ökoloogilisse lõksu planeeringuala, RB põhitrassi ja
Niidu ettevõtluspiirkonna vahelisel puhkemetsa alal ning suunata nende liikumine RB
põhitrassile kavandatava suurimetajate altpääsuni. Samas peab ulukitara võimaldama
läbipääsu väiksematele loomadele, kes pääsevad ka RB põhitrassi alt läbi planeeritavate
kohandatud truupide (kallasradadega sillatruupide) kaudu ega jää seetõttu linna lähistele
ökoloogilisse lõksu.
Rohelise võrgustiku struktuurid planeeringuala piirkonnas koos potentsiaalse ökolõksuga (Allikas: 2021. a
Hendrikson&Ko ulukiuuring, DP ala ettepaneku piir seisuga 08.2021)
Planeeringulahenduses on RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
komplekside ümber kavandatud piirdeaed, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana
suurulukitele, kuid laseb läbi väikeulukid. Sellisel viisil on tagatud väikeulukite vaba
liikumine ning suurulukite suunamine suurimetajate altpääsuni ja välditud nende sattumist
eelpool kirjeldatud ökolõksu.
52
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Rohekoridoride osas detailplaneeringuga kõnealusesse piirkonda hoonestust ega ka
lisarööpaid ette ei nähta. Küll aga on RB põhitrassiga seotult rohekoridoriga ristuvalt
planeeritud uued raudteerööpad, kuid need kattuvad juba olemasoleva Lelle-Pärnu
raudteetrassiga ega lisa täiendavaid mõjusid. Samuti on detailplaneeringus sätestatud
põhimõte, et piirdeid ei ole lubatud paigaldada Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal
kulgevatele ning olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi läbivatele rohelise võrgustiku
koridoridele.
Piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena.
Detailplaneeringus on arvestatud planeeritaval alal ja lähipiirkonnas asuvate metsade ning
Rääma raba puhkeväärtusega, mistõttu on kavandatud Niidu tänavalt juurdepääs loodus- ja
matkaradade kasutajate parklasse (krundil pos 30).
5.1.2 Vääriselupaigad
Vääriselupaigad (VEPid) on metsaseaduse mõistes alad, kus on suur kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Algatamisdokumentide
kohasel planeeringualal asuvad osaliselt või terves ulatuses kuus VEPi, millest kaks
soovitakse vastavalt planeeringuala piiride muutmise ettepanekule planeeringualast välja
arvata.
Planeeringualal teostati KSH koostamise käigus mais 2021 taimestiku botaaniline inventuur,
mille käigus inventeeriti ja ajakohastati varem teada ja keskkonnaregistrisse kantud VEPide
(inventuuri läbiviimise ajahetkel 5 VEPi) andmeid ning tehti ettepanekuid piiride
korrigeerimiseks. Inventuuri järgselt on keskkonnaregistrisse kantud üks täiendav
vääriselupaik (VEP209734). Täiendavalt viis Keskkonnaamet juunis 2022 planeeringualal
läbi inventuuri kaardistamaks VEPide hetkeseisu, mille tulemused on esitatud peatükis 2.6.
Planeeringulahenduse kohaselt on:
• vääriselupaiga nr 161001 (VEP161001) kõrvale kavandatud matka- ja loodusradade
kasutajatele mõeldud perspektiivne parkla, mis ei halvenda VEPi seisukorda. Samas on
Keskkonnaameti poolt teostatud inventuuri andmete põhjal VEPi puistus 80 % vanadest
mändidest hukkunud, mistõttu ei ole VEP enam säilinud ja selle võib registrist maha
võtta;
• vääriselupaik nr 161003 (VEP161003) kavas täies mahus säilitada;
• vääriselupaiga nr 161004 (VEP161004) alale osaliselt kavandatud lao- ja logistikapargi
haruraudtee, Lauka tänava äärne kergliiklustee ning tehnovõrgud.
Keskkonnaameti hinnangul on võimalik mainitud raudtee ja tööstusmaa vaheline kitsas
VEPi osa registrist välja arvata, kuna VEPis on juba praegu suur inimmõju ning 2000. a
inventeeritud VEP piirid on võrreldes olemasoleva olukorraga looduses nihkes. Sellest
tulenevalt plaanib Keskkonnaamet teha Keskkonnaagentuurile ettepaneku vääriselupaiga
piiri muutmiseks selliselt, et 0,71 ha jääb välja ja alles jääb 1,80 ha.
Piiride korrigeerimise järgselt puudub konflikt kavandatud objektide ja vääriselupaiga
vahel;
• vääriselupaik nr 161021 (VEP161021) kavas täies mahus säilitada;
• vääriselupaik nr 160110 (VEP160110) kavas täies mahus säilitada ja planeeringuala
koosseisust välja arvata;
• vääriselupaik nr 209734 (VEP209734) kavas täies mahus säilitada ja planeeringuala
koosseisust välja arvata.
53
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend,
kaitse korraldamine ning vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu
arvutamise täpsustatud alused“ § 261 lõikes 2 on välja toodud, et avalik-õigusliku isiku
omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas Eesti looduse infosüsteemi kantud
vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie
Keskkonnaameti nõusolekul. Vastavalt määruse seletuskirjale on taolisteks raieteks nt
teekaitsevööndi, maaparandussüsteemide ja elektriliinide hooldustööd, kergliiklustee rajamine
ja riigikaitseliste objektidega seotud tegevused. Erandkorras teostatav raie saab olla ka ohtlike
puude eemaldamine või VEPi ellujäämise parandamiseks teostatav raie. Määruse § 261 järgi
on Keskkonnaametil VEPide üle otsustamisel (raie, likvideerimine) kaalutlusõigus.
Kaalutlusotsuse tegemisel peab Keskkonnaamet igakordselt kaaluma avalike huvide, raie
tulemuse ja VEPile avalduva mõju vahel ning otsustama, milline (avalik) huvi peale jääb.
Keskkonnaamet on oma 12.01.2023 kirjas nr 6-5/22/24514-2 asunud seisukohale, et Rail
Baltic on eeldatavalt suure riikliku ja avaliku huviga raudteetaristu projekt, mida on võimalik
VEPi säilitamise üle otsustamisel kaaluda. Antud juhul tuleb kõne alla olemasolevate VEPide
raadamise korral samaväärsete VEPide kompenseerimine lähipiirkonnas (võimalusel 20 km
raadiuses hävinenud VEPist), et VEPide pindala registris ei väheneks.
5.1.3 Müra
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames teostati eraldi müra- ja
vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021 ning ajakohastatud 2023), mille ülesandeks oli
hinnata kavandatava RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse rajamise ja töötamisega
ning piirkonna liiklusskeemi muudatusega kaasnevat müraolukorda. Täismahus mürahinnang
on lisatud KSH materjalide hulka.
Mürahinnangus analüüsiti kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal tekkivat tööstusmüra
(laadimistööd, hooldus), rongide manööverdamisest tingitud müra, liiklusmüra, samuti
planeeringualast pisut kaugemal asuvate objektide (nt Pärnu jahimeeste lasketiir ja Tammiste
liivakarjäär) võimalikku koosmõju. Liiklusmüra puhul käsitleti maanteede ja linnatänavate
autoliikluse müra, sh planeeringu realiseerimise korral lisanduvat liiklust. Lisaks anti hinnang
võimaliku Rail Baltic raudtee põhitrassiga esineva liiklusmüra koosmõju kohta.
Hinnangus on välja toodud, et lähim suurem elamupiirkond (Veskimetsa elamupiirkond Tori
valla Tammiste külas) asub ca 500 m ja lähim üksikelamu (Kauba tn 2 kinnistul Pärnu linnas)
ca 400 m kaugusel RB kaubaterminali ja hoolduskeskuse hoonestusaladest kagusuunas.
Täiendavalt on välja toodud, et viidatud elamupiirkonna ja üksikelamu ning kavandatava RB
kaubaterminali ja hoolduskeskuse territooriumi vahele jääb projekteeritav RB raudtee
põhitrass, mis paikneb antud lõigus suhteliselt kõrgel raudteetammil (ca 4-6 m maapinnast
kõrgemal) ning mille äärde on kavandatud elamute kaitseks müratõkkeseinad.
Mürahinnangu raames teostatud müra leviku arvutuste põhjal saab öelda, et päevasel ajal
ulatub Tammiste külas asuvate eluhooneteni ning Pärnu linnas Niidu tänaval olemasoleva
tootmispiirkonna sees asuvate eluhooneteni tööstusmüra tase vahemikus 45-49 dB. Seega on
päevase tegevuse korral vastavad (päevased) müranormatiivid (piirväärtus 60 dB) selgelt
tagatud. Öisel ajal ulatub Tammiste külas asuvate eluhooneteni ning Pärnu linnas Niidu
tänaval olemasoleva tootmispiirkonna sees asuvate eluhooneteni tööstusmüra tase vahemikus
54
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
40-44 dB, seega on öise tegevuse korral müratase vastava (öise) piirväärtuse (45 dB)
lähedane, kuid arvutuslikult on piirväärtusele vastavad tingimused ka öisel ajal tagatud.
Perspektiivse Lauka tänava vahetus läheduses ei asu eluhooneid. Niidu tn ääres on
perspektiivne liiklusmüra tase kõrgem, vahetult tänava ääres asuvate eluhoonete puhul päeval
kuni 67 dB ja öösel kuni 60 dB, mis vastab III kategooria alal asuvate eluhoonete nõuetele.
Koosmõjus RB raudtee põhitrassi liikluse müraga võib öelda, et vastavalt RB Tootsi-Pärnu
KMH raames teosatud müra leviku arvutustele ulatub Tammiste küla eluhooneteni päevasel
ajal müratase suurusjärgus 55-60 dB ning öösel 45-50 dB. Arvestades, et kahe samaväärse
liiklusmüra allika summeerimise korral suureneb müra hinnatud tase vastaval ajavahemikul
(päeval/öösel) 3 dB võrra (ning juhul, kui ühe müraallika poolt tekitatav müra on enam kui 10
dB võrra suurem kui teisel, saab määravaks ainult mürarikkama allika poolt tekitatav müra),
saab järeldada, et võimalik liiklusmüra alane koosmõju on väike ning määravaks saab siiski
RB raudtee põhitrassi poolt tekitatav liiklusmüra, mille vähendamiseks on kavandatud aga
müratõkked.
Lasketiiru müra on tööstus- ja liiklusmürast teistsuguse iseloomuga, samuti puuduvad üheselt
mõistetavad müranõuded lasketiirudele ning mürauuringu kohaselt ei avaldu käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav tegevus lasketiiruga märkimisväärset negatiivset koosmõju.
Ka Tammiste liivakarjäär jääb müratundlikest aladest (mäeeraldise piir jääb enam kui 500 m
kaugusele lähimast elamust ning ca 700 m kaugusele Tammiste küla suuremast
elamupiirkonnast) ning kaubaterminali ja hoolduskeskuse alast piisavalt kaugele (rohkem kui
700 m) ning võimalik koosmõju seetõttu sisuliselt ei avaldu.
Päevasel ajal ei ole ehitustööde mürale piirväärtusi kehtestatud, kuna lühiajaliselt on
ehitustöödel mõistlik tavapärasest olukorrast pisut mürarikkamaid tegevusi siiski lubada.
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase
müratundliku ala kategooria tööstusmüra normtaset ehk siis hilisõhtusel ja öisel ajal tuleb ka
ehitustööde käigus mürarikkaid tegevusi piirata, sh tuleb lähimatel müratundlikel aladel
tagada öine müratase, mis ei ületa 45 dB. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine,
rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00.
Detailplaneeringus on mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale
(KLO9101380), kanaliste elupaikadele planeeringualast põhjas ja kirdes ning Rääma rabale
kavandatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territooriumist põhja ja
loode poole vähemalt 5 m kõrgune müratõkkerajatis – pinnasevall ja müratõkkesein.
Järgnevas projekteerimise etapis tuleb müratõkkerajatise lahenduse lõplikul väljatöötamisel
arvestada aluspinna geoloogilise ehituse, keskkonnaaspektide ja ehitustehniliste võimalustega.
Täiendavalt tuleb ehitusprojekti koostamisel ja ehitamisel arvestada järgimiste põhimõtetega:
• Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra normtasemed
elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise
meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.
• Hoonete projekteerimisel arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt olulise
mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv
müra ei tohi ületada kehtestatud normtasemeid.
55
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
• Hoonetele paigaldatavate tehnoseadmete müratasemete müra ei tohi ületada
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müratasemeid.
Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult planeerida seadmete paigutust teiste
hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab teostuma selliselt, et häiriv müra
ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone siseruumidesse või
ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.
• Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada
selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
vastaks sotsiaalministri 17.05.2002. a määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused
elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3
kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad käesoleva seaduse kehtestatud piirväärtustele
vastama ehitustegevusega kaasnevad vibratsioonitasemed.
5.1.4 Vibratsioon
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames teostati eraldi müra- ja
vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021 ning ajakohastatud 2023), mille ülesandeks oli
hinnata RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse rajamise ja töötamisega kaasneva
vibratsiooni võimalikku mõju.
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse puhul võib peamine vibratsioon esineda kaubarongide
liikumisega seonduvalt, muude tegevuste käigus tekkiv võimalik vibratsioon on valdavalt
lokaalne ning mõju ei ulatu planeeringualalt väljapoole.
Vastavalt uuringu aluseks olnud juhendmaterjalile on raskete kaubarongide ning pehme
pinnase korral võimalik vibratsiooni leviku mõjuala ca 500 m ning kõva ja stabiilse pinnase
korral on vastav riskipiirkond ca 100 m. Tegemist ei ole võimaliku hoonetele kahjustuste
tekkimise tsooniga (mis on oluliselt väiksem), vaid võimaliku häiringualaga (ebameeldivad
aistingud) inimestele.
Uuringu kohaselt:
• jääb kaubaterminali hoonestusalast ca 400 m kaugusel kagusuunas asuv Kauba tn 2
elamu võimalikku riskipiirkonda (arvestamata pinnase tugevdustööde võimalikku
vibratsiooni vähendavat mõju). Lisaks tuleb arvestada, et kaubaterminali ja eluhoone
vahele jääb RB raudtee põhitrass (ca 240 m kaugusel hoonest), mis omab tõenäoliselt
olulisemat mõju antud piirkonnas;
• jäävad kaubaterminali hoonestusalast ca 500 m kaugusel kagu- ja idasuunas asuvad
Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkonna lähimad eluhooned võimaliku riskipiirkonna
piirile (arvestamata pinnase tugevdustööde võimalikku vibratsiooni vähendavat mõju),
valdav osa külast jääb juba riskipiirkonnast välja. Lisaks tuleb arvestada, et
kaubaterminali ja eluhoonete vahele jääb RB raudtee põhitrass (ca 400 m kaugusel
lähimatest hoonetest), mis omab tõenäoliselt olulisemat mõju antud piirkonnas;
• Pärnu linna Niidu tn tööstuspiirkonnas (Niidu tn, Kase tn, Vana-Savi tn) asuvad
eluhooned, mis jäävad ca 200 - 400 m kaugusele kaubaterminaliga seotud
manööverdusraudteest (lähima 500 m tsoonis asub 9 eluhoonet), kaubaterminali
põhiterritooriumiga on juba tagatud suurem vahemaa kui 500 m.
56
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd,
hooldus jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate
eluhooneteni.
Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole seadusandluses reguleeritud, kuid samas on
ehitusobjektide ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille
korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad
(eelkõige puurid, tihendajad, purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi
kõrgemaid müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne.
5.1.5 Potentsiaalne pinnasereostus
Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik teostada pinnasetöid ning planeeringuala
paikneb osaliselt alal, kus on toimunud ja toimub ka praegu tööstustegevus ning eksisteerib
reaalne reostusoht. Seetõttu teostati detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames
ehitusgeoloogiliste uuringute käigus ka reostusuuringud (Rakendusgeodeesia ja
Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ).
Uuringute välitööde käigus võeti 12 põhjavee ja 17 pinnaseproovi naftasaaduste ja
raskmetallide sisalduse määramiseks. Analüüsid tehti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse
laboris. Pinnaseproove hinnati lisaks laborianalüüsidele ka välitööde käigus olfaktoorselt ehk
haistmise teel. Seetõttu avastati naftasaadustega reostumist puuraukudes PA 1, PA27, PA36,
PA39 ja PA107. Põhjavee ja pinnaseproovidest määrati ka raskemetallide (Cd, Cr, Cu, Ni, Pb,
Zn) sisaldus.
Uuringu tulemusena selgus, et piirkonnas on pinnase ja põhjavee keskkonnaseisund
inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb erineval määral peamiselt naftasaaduste ja
raskmetallide sisaldust. Pinnases jäävad raskmetallide sisaldused valdavalt alla
keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“15 § 2 alusel kehtestatud sihtarvu. Põhjaveest võetud proovid näitasid, et valdavalt
jäävad raskemetallide kontsentratsioonide sisaldused alla põhjavee kvaliteedi künnisarvu.
Reostusuuringu tulemuste alusel saab põhjavee seisundit lugeda rahuldavaks ja ei ole
hädavajalik rakendada meetmeid põhjavee kvaliteedi parandamiseks.
Planeeringuala külgneb Niidu tn 17 kinnistuga, millel paikneb endise Pärnu naftabaasi
jääkreostusala (keskkonnaregistri kood JRA0000014). Tänaseks on naftabaasi maapealsed
mahutid puhastatud ja demonteeritud ning jääkidest puhastatud ja demonteeritud ka
naftasaadustega seotud seadmed raudtee -estakaadil, kütusepumplates, katlamajas ning
sademevee kanalisatsiooni trassides ja kaevudes.
Pärnu kaubaterminali sademe- ja pinnasevee käitlemine ei põhjusta täiendavat pinna- või
põhjavee juurdevoolu Niidu tn 17 territooriumile. Kuna planeeringualal kavandatav tegevus ei
mõjuta Niidu tn 17 territooriumi veerežiimi, siis on väga ebatõenäoline, et planeeringuala
ehitustegevuse käigus ilmneks jääkreostuse vallandumise oht.
5.1.6 KSH tulemused ja leevendavad meetmed
KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnevat
mõju erinevate keskkonnaaspektide lõikes, mille tulemused on esitatud alljärgnevas tabelis.
57
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Mõju valdkond Hinnang
Mõju
maakasutusele
Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub, kuna enamuses rajatakse
Pärnu kaubaterminal olemasoleva kaubajaama infrastruktuurile.
Müra mõju
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuna
tulenevalt lisandunud tööstusmürast ja liikluskoormusest kasvavad ka
müratasemed, kuid müra normväärtuste ületamist ei ole ette näha.
Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb
rakendada leevendavaid meetmeid.
Vibratsiooni mõju
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuid ohtu
mõjualas paiknevate hoonete ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha.
Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb
rakendada leevendavaid meetmeid.
Mõju välisõhu
kvaliteedile
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile.
Ehitustöödel on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid.
Mõju
sotsiaalsetele
vajadustele ja
varale
Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale
käesoleva planeeringuga kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei
kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid (vt müra, vibratsiooni ja
välisõhu kvaliteedi meetmed).
Olulise mõjuga valgusreostuse tekkimine piirkonnas on eeltoodud
soovitusi järgides vähetõenäoline, kuna lähimad elamud ei paikne DP ala
vahetus läheduses.
Mõju pinnasele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju planeeringuala ja selle ümbruse pinnasele.
Mõju pinnaveele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna pinnaveele, sh Pärnu jõe
pinnaveekogumile Käru jõest suudmeni (Pärnu_3).
Mõju põhjaveele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna põhjavee kogusele ja kvaliteedile.
Mõju
elupaigatüüpidele
ja
vääriselupaikadele
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa alal inventeeritud
elupaigatüüpidest ning VEPist nr 161004. Kavandatud tegevuse
projekteerimise staadiumis tuleb huvitatud isikul koostöös
Keskkonnaameti ja RMKga leida hävinevale VEPi osale lähipiirkonnas
kompensatsiooniala(d).
Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava
sademevee puhvertiigi seinte ja/või põhja isoleerimisega või kui
isoleerimine pole võimalik, siis loobuda puhvertiigi rajamisest.
58
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Mõju valdkond Hinnang
Mõju taimestikule
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa planeeringualal
registreeritud III kaitsekategooria taimedest. Ekspertrühma hinnangul see
valdava osa liikide kohaliku asurkonna seisundit ei mõjuta, mistõttu
leevendavate meetmete rakendamine pole vajalik.
Küll aga tuleb säilitada alal asuv karukolla kasvukoht või vajadusel
kaaluda taimede ümber istutamist, sealjuures tuleb enne raadamistööde
toimumist täpsustada liigi levikut.
Niidu-kuremõõga kasvukohas tuleb vältida ehitustegevust (sh pinnase
tõstmist). Kui see on siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-
kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa alusel lähimasse neile sobivasse
kasvukohta ümber istutada.
Mõju linnustikule
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna linnustikule.
Pärast DP-ga kavandatud objektide väljaehitamist tuleb seirata alalt
lähtuvat müra. Saadud tulemuste põhjal vajadusel kavandada
planeeringualale täiendav müratõkkesein, et leevendada võimalikku
mürahäiringut kassikaku Rääma püsielupaigale võttes eesmärgiks tagada
püsielupaigas müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju
rohevõrgustikule
ja ulukitele
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega
olulist ebasoodsat mõju piirkonna rohevõrgustikule ja ulukitele.
Mõju Natura 2000
võrgustiku aladele
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu kaubaterminali
detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe
loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud juhul, kui rakendatakse kõiki
seatud leevendavaid meetmeid.
Analüüsi tulemusi kokku võttes võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega kaasneb
ebasoodne mõju eelkõige müraolukorrale ja elusloodusele. Samas on enamik ebasoodsaid
mõjusid leevendatavad ning kui järgitakse soovitatud meetmeid ei ole põhjust ühtegi
prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks või piirmäärasid/keskkonnataluvust
ületavaks.
KSH aruandes on toodud valdkondade kaupa koondloetelu ettepanekutest ja leevendavatest
meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et detailplaneeringus kavandatud tegevusega
kaasnevat võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
Alltoodud meetmed on grupeeritud projekteerimis-, ehitus- ja kasutusaegsetena ning eraldi on
välja toodud KSH aruandes soovitatud meetmed, mis ei ole kohustuslikud, kuid mida arendaja
püüab edasisel projekteerimisel ja ehitamisel võimaluste piires arvestada.
Müra mõju
Kasutusaegne meede:
• Tulenevalt piirväärtuse lähedasest öisest müraolukorrast, tuleb juba konkreetsete
(eelkõige öiste) tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata öise müraolukorra
jälgimisele (nt seire vormis) ning vajadusel tuleb ette näha täiendavad meetmed müra
59
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
tekke (nt tööde teostamise täpne asukoha valik, teatud mürarikkamate tööde teostamise
vältimine öisel ajal, tööprotsesside muutmine või öised ajalised piirangud, võimalusel
öiste tegevuste vähendamine või vältimine elamute poolsetes piirkondades) ja/või leviku
piiramiseks (müraekraanide ja summutusmeetmete kasutamine, võimalusel teatud
mürarikaste tööde viimine siseruumidesse).
Vibratsiooni mõju
Projekteerimis- ja ehitusaegne meede:
• Raudtee muldkeha projekteerida ja rajada kindlustatud pinnasele (kivi, kruus, moreen) ja
asendada kogu planeeringualale jääv turbapinnas ning ka muu ehitustegevuseks
sobimatu pehme pinnas.
• Kasutada keevitatud (jätkukohtadeta) rööpaid ning rakendada täiendavaid vibratsiooni
vähendavaid meetmeid (erinevad matid ja vibratsiooni levikut takistavad lahendused
rööbaste või liiprite all), mis vähendavad vibratsiooni teket rongide liikumisel.
• Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on
intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde
teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja
masinate hooldus.
Kasutusaegne meede:
• Tagada pidev rööbaste ja veeremi hooldus ning kaaluda väiksema sõidukiiruse
rakendamist manööverteedel.
• Vibratsiooniriski piirkondades asuvate hoonete seisukorra täiendav hindamine ning
vibratsiooni mõõtmiste teostamine (võimalik rakendada nt seiremeetmete raames).
Mõju välisõhu kvaliteedile
Ehitusaegne meede:
• Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli
all korralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete
käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine
koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivate teedel tuleb vajadusel teostada
tolmutõrjet ning tööks kasutatavad veokeid ja masinaid puhastada neile kogunevast
tolmust. Lisaks tuleb jälgida ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja
tugevus, õhuniiskus).
Valgusreostuse mõju
Projekteerimisaegne meede:
• Valgusreostuse vähendamiseks tuleb vältida ebavajalikku ja liigset valgustust, suunata
valgusvoog valgustamist vajavale objektile, paigaldada võimalikult madalad
laternapostid ning eelistada säästlikke valgusteid.
Mõju pinnasele
Ehitusaegne meede:
• Ehitustööde käigus pinnasetööde teostamise ajal tuleb hinnata keskkonnareostuse ja
naftasaaduste esinemist. Reostustunnuste ilmnemisel tuleb saastunud pinnas eraldi
ladustada ning korraldada reostusproovide võtmine eesmärgiga hinnata erikäitluse
vajadust. Juhul kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elamumaa piirarvu,
siis elamumaa sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud.
Reoainete sisaldusel alla tööstusmaa piirnormide võib pinnast kasutada tagasitäitena
planeeringualal (va büroohoonete maa-alal) või mujal tööstusmaal. Reoainete sisaldusel
üle tööstusmaa piirnormide, tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele
nõuetekohaseks käitlemiseks. Tööde teostamise järel hinnata pinnase ja põhjavee
60
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
keskkonnaseisundit tööde teostamise asukohas ning vajadust järelseire programmi
koostamiseks ja rakendamiseks.
• Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral
tuleb mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega.
Kasutusaegne meede:
• Planeeritud alal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate
hooldus, tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust
võimalike lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei
satu ning neid on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Mõju pinnaveele
Projekteerimisaegne meede:
• Maaparanduskraavide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et kraavi
rabapoolsed seinad toimiksid veetõkkena. Vastavalt veeseaduse § 188 lõikele 2 tuleb
maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.
• Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplatsid jms)
ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima puhvermahutitena
toimivad tiigid. Tiigid peavad olema projekteeritud selliselt, et need toimiksid ka õli- ja
muu reostuse püüdurina ning avariiolukordades oleks võimalik nende väljavool sulgeda.
Ehitusaegne meede:
• Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket.
Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt
pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne
suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid.
Ehitus- ja kasutusaegne meede:
• Planeeritavale alale kavandatava tegevusega kaasneva naftasaaduste ning heljumi
sademevette sattumise ohu tõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik
sademevee suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.
Mõju põhjaveele
Projekteerimisaegne meede:
• Puurkaevu nr PRK0004386 likvideerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015
määruse nr 43 nõuetest.
Kasutusaegne meede:
• DP alale kavandatavad soojuspuuraugud tuleb rajada nõuetekohaselt ning
soojuskontuuris võib kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku.
Mõju vääriselupaikadele
Projekteerimisaegne meede:
• Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa VEPist nr 161004. Kavandatud tegevuse
projekteerimise staadiumis tuleb huvitatud isikul koostöös Keskkonnaameti ja RMKga
leida hävinevale VEPi osale lähipiirkonnas kompensatsiooniala(d).
• Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava sademevee
puhvertiigi seinte ja/või põhja isoleerimisega või kui isoleerimine pole võimalik, siis
loobuda puhvertiigi rajamisest.
Mõju taimestikule
Projekteerimis- ja ehitusaegne meede:
• Säilitada tuleb alal asuv karukolla kasvukoht ja selleks jätta kasvukohta gruppidena
säilikpuid (vähemalt 10-15 m raadiuses leiukoha ümber). Enne raadamistöid tuleb
61
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
inventuuriga täpsustada karukolla levikut. Kui kasvukoha säilitamine pole võimalik, siis
kaaluda taimede ümberistutamise otstarbekust ja võimalikkust.
Ehitusaegne meede:
• Niidu-kuremõõga kasvukohas vältida ehitustegevust (sh pinnase tõstmist). Kui see on
siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa
alusel lähimasse neile sobivasse kasvukohta ümber istutada.
Mõju linnustikule
Projekteerimisaegne meede:
• Mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale KLO9101380,
kanaliste elupaikadele RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
territooriumist põhjas ja kirdes ning Rääma rabale, on vajalik paigaldada müra levimist
takistavad rajatised (müravall, vmt müratõke).
• Kokkupõrkeohu vähendamiseks tuleb halvasti märgatavate piirete (nt traataiad) asemel
võimalusel jätta piire paigaldamata või kasutada monoliitset piiret. Lisaks on soovitatav:
o mitte kavandada hoonetele suuri peegeldavaid klaase, vaid liigendatud pindu ning
eritöötlusega ja lindudele nähtavaid klaase (nt Ornilux);
o vältida läbipaistavate (müra)tõkete kasutamist eelistades pinnasevalle või
läbipaistmatuid tõkkeid;
• Elektrilahendused tuleb alal kavandada nii, et lindudel on välistatud elektrilöögi saamise
oht. Soovitatav on eelistada õhuliinidele ja -kaablitele maakaableid.
Ehitusaegne meede:
• Pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd
korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid
ajavahemikus 01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv
pesitsuskoht väljaspool arendusala.
Kasutusaegne meede:
• Detailplaneeringus kavandatud kaubaterminali ja hoolduskeskuse väljaehitamise järgselt
tuleb seirata alalt lähtuvat müra. Kassikaku püsielupaiga kaitseks on soovitatav
(lähtuvalt juba müraseire tulemustest) kaaluda täiendava müratõkkeseina rajamist
kaubaterminali siseselt (konkreetsete müraallikate juures) võttes eesmärgiks tagada
püsielupaigas müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele
Projekteerimis- ja ehitusaegne meede:
• Rohevõrgustiku toimimise ja ulukite liikumise tagamiseks vaja leevendava meetmena
rajada suurulukeid piirav tara Rääma raba poolsele RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali territooriumi piirile See aitab suurulukitel vältida sattumist ökoloogilisse
lõksu ning suunata nende liikumine RB raudtee põhitrassile kavandatava suurimetajate
altpääsuni.
• Ulukitara peab võimaldama väiksemate loomade läbipääsu, kes pääsevad ka RB raudtee
põhitrassi alt läbi planeeritavate kohandatud truupide (kallasradadega sillatruupide)
kaudu ega jää seetõttu linna lähistele ökoloogilisse lõksu. Kuna Pärnu linna
üldplaneeringuga on kohustatud tagada inimeste ligipääs nii metsale kui Rääma rabale,
tuleb loodava tara puhul kavandada sobivatesse asukohtadesse ka inimeste
läbipääsuvõimalused.
• Linnustiku jaoks projekteeritav müratõkkerajatis (vall või sein) saab sobiva lahenduse
korral toimida ulukitara asendajana. Vajalik on sellisel juhul tagada, et suurulukitele ei
oleks müratõkkelahendus läbipääsetav. Samuti on vajalik rajatav ulukitara ja
müratõkkelahendus omavahel sobitada selliselt, et suurulukitel puuduks võimalus liikuda
Rääma raba alalt kaubaterminali alale.
62
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
• Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu
elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
välistatud juhul, kui rakendatakse kõiki KSH-s toodud pinnavee mõju vältimisele ja
vähendamisele seatud leevendavaid meetmeid (esitatud käesolevas ptk-s loetelu „Mõju
pinnaveele“ all).
KSH-s välja toodud soovituslikud meetmed, mis ei ole arendajale kohustuslikud, kuid mida
arendaja püüab võimaluste piires arvestada edasisel projekteerimisel ja ehitusel:
• Jaama tn äärde jääb rohkem eluhooneid, seega on ehitusaegseks transpordiks võimalusel
soovitatav suuremas mahus kasutada Niidu tänavat, mis kulgeb läbi tööstuspiirkonna.
Seal küll paiknevad samuti üksikud elamud, kuid lisahäiringute ulatus jääb tõenäoliselt
väiksemaks. Võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist
transporti ning veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
• Vajadusel teostada lähimate hoonete vundamendi tugevdamine vibratsiooni mõju
vähendamiseks, mis on peamiselt rakendatav piirkonnas uute hoonete rajamisel.
• Valgusreostuse vähendamiseks on kasutusaegselt soovitatav kasutada liikumisanduritega
valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Selle rakendamine
leevendab eelduslikult ka valgustuse negatiivset mõju linnustikule
• Planeeringualalt leitud rooruik elutseb alal asuva tiigi ümbruses. Rooruiga jaoks on
soovitatav säilitada tema pesitsusveekogu ja selle kaldataimestik. Punaselg-õgija jaoks
on soovitatav mõne oksa- või kännuhunniku säilitamine või loomine raiesmiku osas, mis
ei jää tiigi alla.
• Elupaikade kadumist ja kvaliteedi langust saab nii osade kaitsealuste linnuliikide kui
elurikkuse jaoks üldiselt kaudselt kompenseerida, luues soodsaid elupaiku arendusalale
kujundatavas maastikus. Selleks on soovitatav säilitada haljaspinnad (eeldab, et
valgustingimused oluliselt ei muutu) või külvata need looduslike liikidega ja hooldada
rohumaa, mitte muruna (niites mitte rohkem kui 2x aastas). Lisaks rooruigale ka teiste
roostikuliikide ja ka kahepaiksete kaitseks säilitada tiikide praegust ja tekkivat
kaldataimestikku ning kaevata uued tiigid looduslikku pinnasesse (mitte betoneerida)
lauge kaldaga.
5.2 ENERGIATÕHUSUS JA –TARBIMISE NÕUDED
Ehitusseadustiku § 65 alusel peab ehitatav uus hoone ehitamise järel vastama energiatõhususe
miinimumnõuetele. Ehitise soojustus ning kütte-, jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid peavad
tagama ehitises tarbitava energiahulga vastavuse ehitise asukoha klimaatilistele tingimustele
ning ehitise kasutamise otstarbele.
Hoonete projekteerimisel järgida energiasäästupõhimõtet kasutades hoonete ehitamiseks
kvaliteetseid materjale ning ehituslahendusi, mis aitavad tagada hoonete väiksemat
soojavajadust ja energiatarbimist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
• Hoonete projekteerimisel arvestada Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018
määruses nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ toodud nõuetega.
63
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
5.3 EHITUSAEGSETE LOKAALSETE MÕJUDE LEEVENDAMISE JA
AVARIIOHTLIKE OLUKORDADE VÄLTIMISE MEETMED
PLANEERITUD ALAL
Käesolevas peatükis on esitatud meetmed ehitusaegsete lokaalsete mõjude leevendamiseks ja
avariiohtlike olukordade vältimiseks, mis ei tulene KSH aruandest ning on välja töötatud
detailplaneeringu koostaja poolt samalaadsete arendusalade kavandamiseks ja arendamiseks.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada ehitusaegsete lokaalsete mõjude
leevendamiseks järgmiste meetmetega:
• arvestada seadustest/määrustest ja detailplaneeringus toodud nõuetega;
• arvestada kooskõlastuse andnud organisatsioonide ettekirjutustega;
• järgida looduskaitselisi põhimõtteid ning otsida võimalusi keskkonnale kahjulike
tagajärgede minimeerimiseks;
• maksimaalselt säilitada olemasolevat looduslikku keskkonda piiritledes ehitustegevusega
mõjutatav ala;
• ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi
vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud;
• nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Pärnu linna ja Tori valla
jäätmehoolduseeskirjadele;
• ehituse käigus tekkinud ohtlike jäätmete eraldi kogumine ning jäätmete üleandmise
tagamine vastavat keskkonnakaitseluba omavale isikule.
Võimalikud avariiohtlikud olukorrad ja nende vältimise meetmed:
• ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja nende laitmatu funktsioneerimise
tagamine;
• reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada suurem avarii
reoveetrassidega või kütteleke. Sel juhul on oluline, et avarii likvideeritakse võimalikult
kiiresti. Vajadusel tuleb sulgeda ühendus avariilisel trassil;
• ehituse käigus tekkinud reostus, mis on põhjustanud või mis võib põhjustada ohtu
põhjaveel, tuleb teavitada viivitamatult Keskkonnaametit ning järgida nende antud
juhiseid;
• arvestada, et ehitamise ajal ei koormataks keskkonda saasteainetega, vältida masinatest
tingitud õlireostust. Vajalik on ehitusjääkide õigeaegne ja pidev koristamine;
• vajadusel luua ajutine (ehitusaegne) saasteainete kogumise ja puhastamise süsteem
(kaasarvatud vajalike sanitaar-hügieeniliste tingimuste tagamine ehitajatele);
• mehhanismidest õlireostuse tekke puhul kasutada õli siduvaid puisteaineid (nt. saepuru
jm), mis kogutakse kokku ja saadetakse ohtlike jäätmete käitluskohta;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid
tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad
olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Samuti on oluline, et ehitustöid ja nende
järelevalvet teostatakse kõiki õiguseid omavate ettevõtete poolt;
• maksimaalselt arvestada, et tegevusmõju ei ületaks planeeringuala piire, mis võib
põhjustada reostusohtlikke olukordi.
6 PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA
Käesolevas punktis kajastuvad planeeringu rakendamiseks vajalikud tegevused ja
kokkulepped ning nende järjekord.
64
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Detailplaneeringu elluviimise etapid:
• detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike kinnistute omandamine;
• detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;
• tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitusprojekti koostamiseks tehniliste tingimuste
taotlemine, projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute
teostamisega;
• ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete ehitamiseks Pärnu
Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse poolt ning raudteerajatiste ehitamiseks
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt;
• detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;
• uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade
väljastamine Pärnu Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse poolt ning raudteerajatistele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:
• Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeritud alal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
õigusaktidele ja projekteerimisnormidele.
• Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Pärnu Linnavalitsuse ja huvitatud isiku
ning Tori Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud ja sõlmitavatele lepingutele.
• Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja
kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele ehitusloa
andmisest, kui detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse ülevõtmiseks
halduslepingu sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud
kohustusi tähtaegselt.
• Kinnistu võõrandamisel on võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel
omandajale üle andma detailplaneeringukohaste rajatiste omal kulul väljaehitamise
kohustuse, millega kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja
asemele. Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn
detailplaneeringukohased rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna
eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas.
• Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised
peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.
• Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti
Pärnu linnaarhitektiga.
• Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile, peab selle
ehituskrundini olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks
ettenähtud rajatised.
• Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
• Ehitamise või ekspluatatsiooni käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik,
kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus
omal kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee(d) ja
sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised (edaspidi
detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja
65
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2
kohaselt võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga
sõlmida halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1
nimetatud detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike
ning sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud
kulude täielikuks või osaliseks kandmiseks.
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2
kohaselt kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega
on linn andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega
seotud kulude kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või
jooksva aasta eelarves. Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides
kõiki määruses sätestatud nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu
kehtestamise otsuse tegemise ajaks.
Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus
kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui
niisugused kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves. Lõike 2
kohaselt nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna
eelarvestrateegias või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused
lähtuvalt linna huvidest.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja
sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi, kuivõrd ta on
niisuguse haldusülesande delegeerinud sõlmitava halduslepinguga huvitatud isikule. Juhul kui
huvitatud isik halduslepingus kokku lepitut ei täida ja detailplaneeringukohaseid rajatisi välja
ei ehita, siis asub Pärnu linn neid välja ehitama üksnes juhul, kui Pärnu linna
eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas vastavad tegevused ette nähakse. Selle juures
tuleb huvitatud isikutel ka mõista, et kui rajatiste väljaehitamiseks vajaliku finantseerimise
leidmine ebaõnnestub, sh kui rajatiste väljaehitamist Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu
linna arengukavas ette ei nähta, võib Pärnu linn sellisel juhul kehtiva detailplaneeringu
kehtetuks tunnistada. Seega saab enne detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist
tehtavad kulutused olla üksnes planeeringust huvitatud isiku, sh arendaja, (äri)risk.
Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja
kohalikul omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele ehitusloa
andmisest, kui detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse ülevõtmiseks
halduslepingu sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud
kohustusi tähtaegselt.
Pärnu linnas Rail Baltic infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid
linna eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste finantseerimises või
kulude katmises. Detailplaneeringu arendajale antaks halduslepinguga üle kohustus ehitada
välja detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning
sellega funktsionaalselt seotud rajatised ning nende korrashoid vastavalt kokkulepetele.
Huvitatud isik soovib asuda nimetatud detailplaneeringut realiseerima ja on huvitatud
detailplaneeringu alal asuvate avalikult kasutatavate ja nendega funktsionaalselt seotud
66
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
rajatiste väljaehitamisest ja sellega seotud kulude kandmisest vastavalt sõlmitavale
halduslepingule.
RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste valmimise tähtaeg on määratud etapiviisiliselt, vastavalt
detailplaneeringu elluviimise osale.
RB kaubaterminali arendamisega seotud muutused toovad kaasa liiklusnõudluse suurenemise,
piirkonna teede- ja tänavavõrgu liikluskoormuse kasvu ning ristmike läbilaskevõime
võimaliku ammendumise. Detailplaneeringuga kavandatavad tänavad on ette nähtud
avalikuks kasutamiseks.
Planeeringuga tagatakse arenduspiirkonna ühendus Pärnu linna transpordivõrgustikuga ja
ülejäänud Niidu ettevõtluspiirkonnaga vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale, mis
jääb peamiselt elamuala teenindavaks tänavaks. Nähakse ette Lauka tänava pikendamine
perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõidu trassil. Kogu ettevõtlusala juurdepääs
lahendatakse Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu, ühendused on võimalikud Niidu, Raba, Lina,
Lauka ja, Savi tänavate kaudu. Säilitatakse Tammiste elamupiirkonna ja Niidu
ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas ja tagatakse kergliiklejate ühendused.
Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks on Niidu ja Lauka tänava äärde kavandatud
kergliiklustee. Samuti on RB põhitrassi ehitusaegse liikluskorralduse raames jalakäijate ja
jalgratturite ohutuse tagamiseks nähtud ette kergliiklustee piki Jaama tänavat Veskikaare
tänavast ja Tammiste teeni.
Niidu tänav, mis on planeeringulahenduse elluviimiseks ja liikluskorralduse toimimiseks
otseselt vajalik ning sellega funktsionaalselt seotud tänav, rekonstrueeritakse
detailplaneeringust huvitatud isiku poolt vastavalt ajas kehtivatele normidele ja nõuetele.
Lauka tänav, mis on planeeritud Raba tänava ristmikust tänase Pärnu kaubajaama
territooriumini, on planeeringulahenduse elluviimiseks ja liikluskorralduse toimimiseks
otseselt vajalik ning sellega funktsionaalselt seotud tänav, rekonstrueeritakse ja ehitatakse
välja detailplaneeringust huvitatud isiku poolt vastavalt ajas kehtivatele normidele ja nõuetele.
Ülal nimetatud Niidu tänava rekonstrueerimise (s.h. meetmed läbilaskevõime ja ohutuse
suurendamiseks) ning Lauka tänava lõpliku väljaehitamise kohustus (Raba tn ristmikust kuni
olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumini) on otseselt seotud detailplaneeringu kohase
RB Pärnu kaubaterminali väljaarendamisega ja ei laiene automaatselt detailplaneeringu
muudele osadele, kuna piirkonna liiklusintensiivsuse kasvu tingib kaubaterminali käivitamine.
RB Pärnu kaubaterminali käivitusetapis lepitakse arendajaga kokku peamine marsruut, mille
osas tuleb teha esmased investeeringud.
Niidu tänavalt liikluskoormuse hajutamiseks RB Pärnu kaubaterminali käivitusaegses etapis
kujunevad Raba, Savi ja Lina tänavad keskmisest aktiivsema kasutamisega tänavateks.
Liikluskoormuse hajutamiseks tehtavad investeeringud (s.t. alternatiivsed marsruudid) saavad
arendajale kohustuslikuks, kui RB kaubaterminali tegevusest tulenev liiklusintensiivsus jõuab
realistliku stsenaariumini (vastavalt DP Lisa 8 „Liiklusuuring“ toodud prognoosidele).
Planeeringulahenduse kohaselt on Ehitajate tee ja Niidu tänavate ristumine nähtud ette
eritasandilise ristmikuna. Detailplaneeringu koostamise käigus on Majandus- ja
67
K-Projekt Aktsiaselts Töö nr 20081
Pärnu maakond, Pärnu linn ja Tori vald
Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneering
Kommunikatsiooniministeerium oma 07.11.2022 kirjaga nr 25-4/22-55-1 kinnitanud, et Niidu
tn ja Tallinn - Pärnu - Ikla maantee eritasandilise ristmiku väljaehitamist rahastatakse
riigieelarve vahenditest.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali ala kasutamisega RB raudtee põhitrassi ehitamise ajal ehitusmaterjalide laona:
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub RB raudtee põhitrassi
ehitusperioodi ajal tagama Jaama tänaval turvalised liikumisvõimalused jalakäijatele ja
jalgratturitele. Selleks tuleb piki Jaama tänavat rajada Veskikaare tänava ja Tammiste tee
vahelisele lõigule kergliiklustee. Kergliiklustee täpne lahendus ja asukoht ning rajamise
aeg ja (kaas)finantseerimine lepitakse arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja, Pärnu
Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse vahel kokku eraldi halduslepinguga.
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub kogu RB raudtee põhitrassi
ehitusperioodi vältel hoidma korras Niidu tänava, Jaama tänava (Kauba tänava ja
Tammiste tee vahelises lõigus) ning Tammiste tee (Jaama tänava ja Ehitajate tee
vahelises lõigus).
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub peale RB raudtee põhitrassi
ehitustööde lõppu taastama Niidu tänava normidekohase katendiga 1+1 sõidurajaga
konfiguratsioonis ning Jaama tänaval (Kauba tänava ja Tammiste tee vahelises lõigus) ja
Tammiste teel (Jaama tänava ja Ehitajate tee vahelises lõigus) taastama ja uuendama
katendit vähemalt olemasoleval tasemel.
• Kogu ehitamise protsessi vältel tuleb tagada RMKle ligipääs nende hallatavatele
metsamaa kinnistutele.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses sademevee ärajuhtimisega:
• Enne detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimist peab olema projekteeritud ja välja
ehitatud sademevete ärajuhtimise süsteem planeeringuala piiri ja eesvooluks oleva Pärnu
jõe vahel.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses vääriselupaikadega (VEPidega):
• Projekteerimise staadiumis, kui on selgunud olemasolevate VEPide raadamise vajadus ja
lõplikud raadamise pindalad, tuleb Arendajal koostöös Keskkonnaameti ja RMK-ga
leida uued VEPid lähipiirkonnas (võimalusel 20 km raadiuses hävinenud VEPist).
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses juurdepääsuga puhkemetsadele ja
loodusrajale:
• Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt rajatakse avalik juurdepääs puhkemetsale ja
Rääma rabasse rajatavale loodusrajale.
Koostas:
Veiko Rakaselg
Projektijuht
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected]
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Töö nr 20003664 Tartu 2020-2023
Krista Lahtvee
Juhtekspert (litsents nr KMH0158)
Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne VASTUVÕTMISELE ASU
V e rs
io o n 2
3 .0
8 .2
0 2 3 /// T
ö ö n
r 2 0
0 0
3 6 6
4
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Sisukord
SISSEJUHATUS ......................................................................................................... 5
1.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt .................................................................................5 1.2 DP ja KSH osapooled ...................................................................................................................... 11
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK NING
REAALSETE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUS ................................................ 14
2.1 Kavandatava tegevuse iseloomustus ja eesmärk ........................................................................... 14 2.2 Alternatiivid ...................................................................................................................................... 15
3 KSH EESMÄRGI, ULATUSE JA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS.............. 16
3.1 KSH eesmärk ja ulatus .................................................................................................................... 16 3.2 KSH hindamismetoodika ................................................................................................................. 17 3.3 Uuringud .......................................................................................................................................... 18
4 SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .... 19
4.1 Pärnu maakonna planeering ........................................................................................................... 19 4.2 Rail Baltic teemaplaneering............................................................................................................. 19 4.3 Pärnumaa arengustrateegia 2035+................................................................................................. 20 4.4 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+ ........................................................................... 20 4.5 Sauga valla üldplaneering ............................................................................................................... 22 4.6 Tori valla üldplaneering (koostamisel) ............................................................................................. 23 4.7 Detailplaneeringud .......................................................................................................................... 23
5 MÕJUTAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ............................................................... 27
5.1 Asustus ja maakasutus ................................................................................................................... 27 5.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia .......................................................................................................... 29 5.2.1 Pinnase seisund ........................................................................................................................... 31 5.3 Põhjavesi ja pinnavesi ..................................................................................................................... 34 5.4 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine ........................................................................... 37 5.4.1 Loodusdirektiivi elupaigatüübid .................................................................................................... 37 5.4.2 Vääriselupaigad ............................................................................................................................ 42 5.4.3 Taimestik ...................................................................................................................................... 45 5.4.4 Linnud ........................................................................................................................................... 49 5.4.5 Ulukid ............................................................................................................................................ 51 5.4.6 Rohevõrgustik .............................................................................................................................. 53
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT
KAASNEV KESKKONNAMÕJU, ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................ 57
6.1 Mõju maakasutusele ....................................................................................................................... 57 6.2 Müra mõju........................................................................................................................................ 58 6.2.1 Müra normtasemed ...................................................................................................................... 58 6.2.2 Mürahinnang, järeldused ja soovitused ........................................................................................ 60 6.3 Vibratsiooni mõju ............................................................................................................................. 63 6.3.1 Vibratsiooni piirväärtused ............................................................................................................. 63 6.3.2 Vibratsiooni hinnang ..................................................................................................................... 63 6.4 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................................................................ 66 6.4.1 Õhukvaliteedi piirväärtused .......................................................................................................... 66 6.4.2 Õhukvaliteedi hinnang .................................................................................................................. 66 6.5 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ........................................................................................ 69 6.5.1 Valgusreostuse mõju .................................................................................................................... 69 6.6 Mõju pinnasele, sh potentsiaalne keskkonnareostus ...................................................................... 71 6.7 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................................... 74
www.hendrikson.ee
6.7.1 Mõju pinnaveele, sademevee ärajuhtimine .................................................................................. 75 6.7.2 Mõju põhjaveele ............................................................................................................................ 83 6.8 Mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele ..................................................................................... 85 6.8.1 Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele .............................................................................. 85 6.8.2 Mõju taimestikule .......................................................................................................................... 88 6.8.3 Mõju linnustikule ........................................................................................................................... 90 6.8.4 Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele ................................................................................................ 98 6.9 Natura hindamine .......................................................................................................................... 103 6.10 Alternatiivide võrdluse kokkuvõte ................................................................................................ 113
7 LEEVENDAVAD MEETMED ............................................................................... 116
8 KSH ARUANDE AVALIKUSTAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD .................. 120
9 KOKKUVÕTE ...................................................................................................... 121
KIRJANDUS ........................................................................................................... 123
LISAD ..................................................................................................................... 125
Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus koos lisadega ........................................................................... 125 Lisa 2. Eskiislahendus seisuga 11.05.2022......................................................................................... 125 Lisa 3. Müra- ja vibratsiooniuuringu aruanne (täiendatud 03.2023) .................................................... 125 Lisa 4. Taimestiku uuringu aruanne .................................................................................................... 125 Lisa 5. Ulukiuuringu aruanne ............................................................................................................... 125 Lisa 6. Pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang ................................................................................ 125 Lisa 7. Linnustiku inventuuri aruanne .................................................................................................. 125 Lisa 8. Liiklusuuring ............................................................................................................................. 126 Lisa 9. Geoloogilise uuringu ja reostusuuringu aruanne ..................................................................... 126 Lisa 10. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud ........................................................................... 126 Lisa 11. Avaliku arutelu protokoll ja slaidiettekanne ............................................................................ 126 Lisa 12. Põhilahendus seisuga 12.10.2022 ......................................................................................... 126 Lisa 13. Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang .................................................................... 126 Lisa 14. Põhilahendus seisuga 27.01.2023 ......................................................................................... 126 Lisa 15. Põhilahendus seisuga 23.08.2023 ......................................................................................... 126
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
SISSEJUHATUS
Käesolevas keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidiselt ka KSH) aruandes
esitatud hinnangud ja soovitused Rail Balticu (edaspidi ka RB) kaubaterminali ja
hoolduskeskuse detailplaneeringule (edaspidi ka DP) on üle vaadatud seisuga 23.08.2023.
KSH protsessi käigus on eeldatavaid keskkonnamõjusid hinnatud enne KSH aruande
avalikku väljapanekut (eelnõu versioon 11.05.2022) . Avalikul väljapanekul (14.06.2022
kuni 15.07.2022) esitasid kaasatud asutused ettepanekuid planeeringulahenduse ja KSH
aruande täiendamiseks. Nende alusel täiendati planeeringulahendust ja KSH aruannet
ning vajalikes teemades viidi uuesti läbi mõjude hindamine. Aruannet täiendati
Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi poolt avalikul
väljapanekul saadetud ettepanekute alusel.
KSH aruande eelnõu 11.11.2022 versioon edastati koos planeeringulahendusega kaasatud
asutustele ja isikutele kooskõlastamiseks ja arvamuse küsimiseks. Käesolevat a ruannet
on täiendatud Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt kooskõlastamise etapis
saadetud ettepanekute alusel. Kuna Keskkonnaameti poolt 12.01.2023 kirjaga nr 6-
5/22/24514-2 esitatud ettepanekutega arvestamiseks oli vajalik planeeringulahendust
muuta, siis korrati DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse küsimise
etappi.
DP ja KSH aruande eelnõu edastati asjaomastele asutustele ja isikutele uuesti
kooskõlastamiseks aprillis 2023. Käesolevat KSH aruannet on täiendatud Keskkonnaameti
poolt 11.05.2023 kirjaga nr 6-5/23/7525-2 ja Rahandusministeeriumi poolt 22.05.2023
kirjaga nr 5-3/2705-2 saadetud ettepanekute alusel.
DP lahenduse täiendamise järel on mõjusid hinnatud 2022. aasta septembri, 2022. aasta
oktoobri ning 2023. aasta jaanuari täiendatud lahenduse versiooni alusel. Valdkondade
kohta, kus mõju hinnang erinevaid DP lahendusi hinnates erines, on aruandes esitatud
kõik hinnangud. 2023. aasta augusti DP lahenduse ning Keskkonnaameti ja
Rahandusministeeriumi ettepanekute põhjal on täiendatud peatükke 5.4.6, 6.7.1, 6.8.3 ja
6.10.
1.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise objekt
Käesolev KSH analüüsib RB põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali DP elluviimisega potentsiaalselt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid
alternatiivsete lahenduste korral (0-alt ja Alt-1) ning töötab välja meetmed mõjude
leevendamiseks. KSH tulemuseks on hinnang selle kohta, kas kavandatavat tegevust on
võimalik selliselt ellu viia, et sellega ei kaasneks olulist keskkonnamõju. Lisaks on KSH
tulemuseks võrrelda alternatiivseid planeeringu lahendusi tulenevalt
keskkonnaaspektidest ning anda soovitused keskkonnasäästlike meetmetega
arvestamiseks.
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse DP ala paikneb nii Pärnu linna kui Tori valla
territooriumil ning algatati mõlema omavali tsuse territooriumil eraldi. DP ja KSH algatati
Pärnu Linnavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega
nr 245.
Algatatud planeeringuala kogupindala on ca 130 ha. Detailplaneeringu eelnõu koostamise
käigus ja KSH läbiviimise ajal on DP ala piir korduvalt muutunud ning DP piiri ettepaneku
www.hendrikson.ee
kuvamine on seetõttu käesoleva töö joonistel varieeruv. DP ala ettepanek pindalaga ca
128 ha on seisuga november 2021 toodud Joonisel 1-1. Seisuga mai 2022 on DP ala
ettepaneku pindala ca 129 ha.
DP ala ettepanek pindalaga ca 143 ha on seisuga september 2022 toodud Joonisel 1-2.
DP ala ettepanek pindalaga ca 133 ha on seisuga jaanuar 2023 toodud Joonisel 1-3. DP
alaga hõlmatud kinnistud on toodud alljärgnevates tabelites 1.1, 1.2 ja 1.3.
Joonis 1-1. Detailplaneeringu ala (ettepanek seisuga november 2021) Pärnu linna ja Tori valla haldusalas
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 1-2. Detailplaneeringu ala (ettepanek seisuga september 2022) Pärnu linna ja Tori valla haldusalas
Joonis 1-3. Detailplaneeringu ala (ettepanek seisuga jaanuar 2023) Pärnu linna ja Tori valla haldusalas
www.hendrikson.ee
Tabel 1.1. DP alaga hõlmatud kinnistud
Nr Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Omandivorm Ulatus DP alal
1 62516:001:0003 Pärnu linn Tammiste
raudtee T1 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
2 62516:001:0004 Pärnu linn Tammiste
raudtee T2 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
3 62516:001:0005 Pärnu linn Tammiste
raudtee T3 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
4 62516:001:0006 Pärnu linn Tammiste
raudtee T4 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
5 62516:001:0007 Pärnu linn Tammiste
raudtee T5 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
6 62516:001:0008 Pärnu linn Tammiste
raudtee T6 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
7 62504:063:0001 Pärnu linn Lauka tänav
T1 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
8 62501:001:0969 Pärnu linn Lauka tänav
T3 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
9 62516:001:0002 Pärnu linn Kauba tn 6a Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
10 62516:001:0001 Pärnu linn Kauba tn 6 Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
11 62501:001:0010 Pärnu linn Kauba tn T1 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
12 62516:001:0009 Pärnu linn Kauba tn T2 Transpordimaa Munitsipaalomand Osaliselt
13 62516:001:0690 Pärnu linn Kauba tn 1 Tootmismaa Eraomand Täies ulatuses
14 62401:001:1053 Pärnu linn Kauba tn 3 Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus
selgitamisel Täies ulatuses
15 62516:064:0660 Pärnu linn Kauba tn 4 Üldkasutatav maa Eraomand Täies ulatuses
16 62401:001:1452 Pärnu linn Kauba tn 4a Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus
selgitamisel Täies ulatuses
17 62401:001:0979 Pärnu linn Harutee mets
P3 Sihtotstarbeta maa
Omandi ulatus
selgitamisel Täies ulatuses
18 62517:050:0033 Pärnu linn Harutee mets Üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt
19 62401:001:1122 Pärnu linn Harutee mets
P2 Sihtotstarbeta maa
Omandi ulatus
selgitamisel Osaliselt
20 62516:001:0760 Pärnu linn Kauba tn 8 Elamumaa Eraomand Täies ulatuses
21 62516:001:0770 Pärnu linn Kauba tn 10 Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
22 62516:001:0190 Pärnu linn Kauba tn 12 Elamumaa Eraomand Täies ulatuses
23 62501:001:0988 Pärnu linn Raba mets Üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt
24 62501:001:0690 Pärnu linn Niidu tn T8 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
25 62501:001:0689 Pärnu linn Niidu tn T7 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
26 62505:049:0007 Pärnu linn Niidu tn T6 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
27 73001:008:1739 Tori vald Surju
metskond 49 Maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt
28 73001:008:1737 Tori vald Surju
metskond 50 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
29 80901:001:0272 Tori vald Surju
metskond 48 Maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt
30 73001:008:0601 Tori vald Sepa Maatulundusmaa Eraomand Täies ulatuses
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 1.2. DP ala ettepanekuga (seisuga september 2022) hõlmatud kinnistud
Nr Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Omandivorm Ulatus DP alal
1 62516:001:0003 Pärnu linn Tammiste
raudtee T1 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
2 62516:001:0004 Pärnu linn Tammiste
raudtee T2 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
3 62516:001:0005 Pärnu linn Tammiste
raudtee T3 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
4 62516:001:0006 Pärnu linn Tammiste
raudtee T4 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
5 62516:001:0007 Pärnu linn Tammiste
raudtee T5 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
6 62516:001:0008 Pärnu linn Tammiste
raudtee T6 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
7 62504:063:0001 Pärnu linn Lauka tänav T1 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
8 62501:001:0969 Pärnu linn Lauka tänav T3 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
9 62516:001:0002 Pärnu linn Kauba tn 6a Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
10 62516:001:0001 Pärnu linn Kauba tn 6 Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
11 62501:001:0010 Pärnu linn Kauba tn T1 Transpordimaa Munitsipaalomand Osaliselt
12 62516:001:0009 Pärnu linn Kauba tn T2 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
13 62516:001:0690 Pärnu linn Kauba tn 1 Tootmismaa Eraomand Täies ulatuses
14 62401:001:1053 Pärnu linn Kauba tn 3 Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus selgitamisel Täies ulatuses
15 62516:064:0660 Pärnu linn Kauba tn 4 Üldkasutatav maa Eraomand Täies ulatuses
16 62401:001:1452 Pärnu linn Kauba tn 4a Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus selgitamisel Täies ulatuses
17 62401:001:0979 Pärnu linn Harutee mets
P3 Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus selgitamisel Täies ulatuses
18 62517:050:0033 Pärnu linn Harutee mets Üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt
19 62401:001:1122 Pärnu linn Harutee mets
P2 Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus selgitamisel Osaliselt
20 62516:001:0760 Pärnu linn Kauba tn 8 Elamumaa Eraomand Täies ulatuses
21 62516:001:0770 Pärnu linn Kauba tn 10 Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
22 62516:001:0190 Pärnu linn Kauba tn 12 Elamumaa Eraomand Täies ulatuses
23 62501:001:0988 Pärnu linn Raba mets Üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt
24 62401:001:1441 Pärnu linn Niidu tn 26 Sihtotstarbeta maa Munitsipaalomand Täies ulatuses
25 62501:001:0690 Pärnu linn Niidu tn T8 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
26 62501:001:0689 Pärnu linn Niidu tn T7 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
27 62505:049:0007 Pärnu linn Niidu tn T6 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
28 73001:008:1739 Tori vald Surju metskond
49 Maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt
29 73001:008:1737 Tori vald Surju metskond
50 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
30 80901:001:0272 Tori vald Surju metskond
48 Maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt
31 73001:008:0601 Tori vald Sepa Maatulundusmaa Eraomand Täies ulatuses
www.hendrikson.ee
Tabel 1.3. DP ala ettepanekuga (seisuga jaanuar 2023) hõlmatud kinnistud
Nr Katastritunnus Asustusüksus Lähiaadress Sihtotstarve Omandivorm Ulatus DP alal
1 62516:001:0003 Pärnu linn Tammiste
raudtee T1 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
2 62516:001:0004 Pärnu linn Tammiste
raudtee T2 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
3 62516:001:0005 Pärnu linn Tammiste
raudtee T3 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
4 62516:001:0006 Pärnu linn Tammiste
raudtee T4 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
5 62516:001:0007 Pärnu linn Tammiste
raudtee T5 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
6 62516:001:0008 Pärnu linn Tammiste
raudtee T6 Transpordimaa Riigiomand Täies ulatuses
7 62504:063:0001 Pärnu linn Lauka tänav T1 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
8 62501:001:0969 Pärnu linn Lauka tänav T3 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
9 62516:001:0002 Pärnu linn Kauba tn 6a Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
10 62516:001:0001 Pärnu linn Kauba tn 6 Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
11 62501:001:0010 Pärnu linn Kauba tn T1 Transpordimaa Munitsipaalomand Osaliselt
12 62516:001:0009 Pärnu linn Kauba tn T2 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
13 62516:001:0690 Pärnu linn Kauba tn 1 Tootmismaa Eraomand Täies ulatuses
14 62401:001:1053 Pärnu linn Kauba tn 3 Sihtotstarbeta maa Riigiomand Täies ulatuses
15 62516:064:0660 Pärnu linn Kauba tn 4 Üldkasutatav maa Eraomand Täies ulatuses
16 62401:001:1452 Pärnu linn Kauba tn 4a Sihtotstarbeta maa Riigiomand Täies ulatuses
17 62401:001:0979 Pärnu linn Harutee mets
P3 Sihtotstarbeta maa Riigiomand Täies ulatuses
18 62517:050:0033 Pärnu linn Harutee mets Üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt
19 62401:001:1122 Pärnu linn Harutee mets
P2 Sihtotstarbeta maa Omandi ulatus selgitamisel Osaliselt
20 62516:001:0760 Pärnu linn Kauba tn 8 Elamumaa Eraomand Täies ulatuses
21 62516:001:0770 Pärnu linn Kauba tn 10 Sihtotstarbeta maa Eraomand Täies ulatuses
22 62516:001:0190 Pärnu linn Kauba tn 12 Elamumaa Eraomand Täies ulatuses
23 62501:001:0988 Pärnu linn Raba mets Üldkasutatav maa Munitsipaalomand Osaliselt
24 62401:001:1441 Pärnu linn Niidu tn 26 Sihtotstarbeta maa Munitsipaalomand Osaliselt
25 62501:001:0690 Pärnu linn Niidu tn T8 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
26 62501:001:0689 Pärnu linn Niidu tn T7 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
27 62505:049:0007 Pärnu linn Niidu tn T6 Transpordimaa Munitsipaalomand Täies ulatuses
28 73001:008:1739 Tori vald Surju metskond
49 Maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt
29 73001:008:1737 Tori vald Surju metskond
50 Transpordimaa Riigiomand Osaliselt
30 80901:001:0272 Tori vald Surju metskond
48 Maatulundusmaa Riigiomand Osaliselt
31 73001:008:0601 Tori vald Sepa Maatulundusmaa Eraomand Täies ulatuses
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
1.2 DP ja KSH osapooled
Detailplaneeringu koostamise ja KSH korraldaja:
Pärnu Linnavalitsus
Suur-Sepa 16
80098 Pärnu linn
Tel: 444 8200
e-post: [email protected]
Tori Vallavalitsus
Pärnu mnt 12, Sindi
86705 Tori vald
Tel: 445 1881
e-post: [email protected]
Detailplaneeringu koostaja:
K-Projekt AS
Ahtri 6a
10151 Tallinn
Tel: 626 4100
E-post: [email protected]
Kontaktisik: Veiko Rakaselg, tel: +372 5341 4263, e-post: [email protected]
KSH koostaja:
Hendrikson & Ko OÜ
Raekoja plats 8
51004 Tartu
Tel: 7409 800
E-post: [email protected]
Kontaktisik: Krista Lahtvee, tel: +372 5662 7084, e-post: [email protected]
Töörühm:
KSH juhtekspert (projektijuht, aruande kvaliteedikontroll)
Vastavalt KeHJS § 34 (5) võib detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat
keskkonnamõju hinnata või hindamist juhtida KeHJS § 14 lõike 1 kohane
juhtekspert – st keskkonnamõju hindamise litsentsi omav ekspert. KMH litsents
on esitatud VTK Lisas 5.
Krista Lahtvee
Keskkonnakorralduse ekspert (transpordiga kaasnev mõju) Jaak Järvekülg
Looduskeskkonna spetsialist (vesi ja pinnas) Ingrid Vinn
Looduskeskkonna spetsialist (müra, vibratsioon ja õhusaaste) Veiko Kärbla
Looduskeskkonna spetsialist (Natura 2000, taimestik, loomastik,
rohevõrgustik)
Kaile Eschbaum ja
Anni Kurisman
Kartograaf Kairit Kase
www.hendrikson.ee
DP ja KSH käigus läbi viidud uuringud:
Linnustiku uuring OÜ Xenus, MTÜ Kotkaklubi
Taimestiku inventuur OÜ Metsaruum
Ulukiuuring OÜ Hendrikson & Ko
Müra- ja vibratsiooniuuring Akukon Eesti OÜ
Liiklusuuring AS K-Projekt
Reostusuuring Rakendusgeodeesia ja
Ehitusgeoloogia Inseneribüroo
OÜ
Pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang Entec Eesti OÜ
Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang OÜ Clanga
Vastavalt planeerimisseaduse § 1271 koostatakse detailplaneering koostöös
valitsusasutusega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb ning
detailplaneeringu ja KSH koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi planeering võib
puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi ol la selle koostamisse kaasatud, samuti
asutused, keda detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju
tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise
keskkonnamõju vastu, sealhulgas valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid
ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava maa-ala elanikke esindavad
mittetulundusühingud ja sihtasutused.
Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus
võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise
planeerimisdokumendi vastu on esitatud alljärgnevas tabelis (tabel 1. 4).
Tabel 1.4. KSH koostamise protsessi kaasatavad isikud või asutused
Isik või asutus Mõju ja/või huvi
Tori Vallavalitsus DP ala asub Tori valla territooriumil , DP koostamise korraldaja
Tori Vallavolikogu DP ja KSH algataja, DP kehtestaja
Pärnu Linnavalitsus DP ala asub Pärnu linna territooriumil , DP koostamise korraldaja
Pärnu Linnavolikogu DP ja KSH algataja, DP kehtestaja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Osaleb transpordipoliitika kujundamises
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Vastutab raudtee tehnilise järelevalve eest
Kliimaministeerium (kuni 30.06.2023 Keskkonnaministeerium)
Keskkonnakasutuse ja looduskaitse poliitika suunaja
Keskkonnaamet Keskkonnakasutuse ja looduskaitse poliitika elluviimine
Rahandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu suunaja ja üldplaneeringu järelvalve (kuni 30.06.2023)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Maakonna tasakaalustatud arengu
1 Vastavalt planeerimisseaduse § 124 lg 7 lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest kui detailplaneeringu koostamisel on KSH nõutav. Üldplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud ja asutused on nimetatud planeerimisseaduse § 76, mis aga sisuliselt ühtivad § 127 nimetatud (ja käesolevas peatükis välja toodud) isikute ja asutustega.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
suunaja ja üldplaneeringu järelvalve (alates 01.07.2023)
Põllumajandus- ja Toiduamet DP alal asub maaparandussüsteem
Maa-amet DP-ga kavandatakse muudatusi kinnistute piirides
Transpordiamet Uue liiklusskeemi nõuete tagamine
Päästeamet Tuleohutuse tagamine
Riigimetsa Majandamise Keskus DP alal asuvad RMK-le kuuluvad metsamassiivid, sh puhkemets
Terviseamet Terviseameti huvi on kaitsta ja hoida Eesti elanike tervist ja toetada tervisliku elukeskkonna kujundamist
Edelaraudtee AS Haldab olemasolevat raudteeinfrastruktuuri
Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine
Elering AS On vastutav alal paiknevate tehnovõrkude eest
Olemasolevate või kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad
On vastutavad alal paiknevate tehnovõrkude eest
DP alal asuvate kinnisasjade omanikud On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest
Naaberkinnisasjade omanikud On huvitatud maa võimalikult kasulikust kasutamisest ja elanike tervisest
Laiem avalikkus Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud
www.hendrikson.ee
2 KAVANDATAVA TEGEVUSE ISELOOMUSTUS JA EESMÄRK NING REAALSETE ALTERNATIIVIDE LÜHIKIRJELDUS
2.1 Kavandatava tegevuse iseloomustus ja eesmärk
Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu
tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud mets a-aladele
RB põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koo s vajalike
juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega, arvestades
perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse
ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või silla
ruumivajadusega (vt Lisa 12 DP lahendus). Lisaks on planeeringu koostamise eesmärk
määrata ehitusõigus 12-le äri- ja/või tootmismaa krundile lao- ja logistikapargi rajamiseks.
Planeeringuala on osaliselt olnud kasutusel laoplatsina ning selle laoplatsina kasutamist
kaalutakse kasutada ka põhitrassi ehitusel. Kui laoplats i enam ei vajata, saab IMF ja
kaubaterminali välja ehitada oma planeeritavate meetmetega.
Alale kavandatakse:
RB kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminali, kus on võimalik
kaupade ümberlaadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine,
sorteerimine, koosseisude komplekteerimine jne;
RB Pärnu piirkonna hoolduskeskust, mis on RB taristu tehnilise toe baas, kus
muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid (nt hooldus -, pääste- jne), jooksva
hoolduse materjalide ladu ja kust teostatakse taristu jooksev hooldus ;
lao- ja logistikaparki, millele on kavandatud haruraudteega juurdepääs RB taristule.
Planeeritava ala suurus Pärnu linnas on 101 ha. DP eelnõu koostamise käigus on korduvalt
muudetud DP ala piiri ettepanekut (seisuga jaanuar 2023 on DP ala pindala Pärnu linna
territooriumil 103 ha). Kavandatud kruntide arv on 30 ning kruntide sihtotstarbed on
tootmis-, ja transpordimaa ja nende kombinatsioonid ning üldkasutatav maa. Keskmine
hoonestustihedus on kruntidel 0,2 ning haljastuse osakaal 25%.
Planeeritava ala suurus Tori vallas on 29 ha. DP eelnõu koostamise käigus on korduvalt
muudetud DP ala piiri ettepanekut (seisuga jaanuar 2023 on DP ala pindala Tori valla
territooriumil 30 ha). Kavandatud kruntide arv 3, kruntide sihtotstarbed on tootmis- ja
transpordimaa kombinatsioonid ning transpordi- ja kaitsehaljastuse maa kombinatsioonid.
Keskmine hoonestustihedus on kruntidel 0,3 ning haljastuse osakaal 25%.
Eskiisiga planeeritakse kaubaterminali alale kuni kuus 1435 mm rööpmepaari selliselt, mis
võimaldaks ümberlaadimist mõlema rööpmepaari vahel (kahveltõstukid ja laadurid,
vajalikud kaldteed ja rambid sõidukite maha/peale laadimiseks), mitmesuguste kaupade
laoruume, laoplatse, olmeruume jne. Olemasolevad 1520 mm rööbastee lõigud
demonteeritakse.
RB taristu regulaarseks hoolduseks ning avariiolukordadeks valmisolekuks rajatakse
hoolduskeskuses rööpa- ja pöörmeosade radu (pukk-kraana all), mitmeid eriotstarbelisi
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
rööbasteid. Kaubaterminali on kavandatud ladustamisala koos kinniste laopindadega,
infrastruktuuri pesula, tankla, büroohoone, parkimisalad veokitele ja sõiduautodele.
Büroohoone (kõrgus 9,0 m) jääb DP loodeosasse. Varikatused (kõrgusega 7,7 m) on
planeeritud DP alal kõige põhjapoolsemasse ossa. Töökojahoone koos laoga (kõrgusega
10,1 m) on planeeritud planeeringuala põhjapoolsemasse osasse. Kaubaterminali suured
laohooned (kõrgusega 17,7 m) asuvad planeeringuala keskmises osas.
RB põhitrassi kõrvale jäävale riigimaale on kavandatud tööstuspargi hoonete ja taristute
rajamine. Lao- ja logistikapark on kavandatud tööstuskülla. Tööstuskülas ei ole hoonete
asukohtasid täpsustatud ning need määratakse vastavalt kasutusviisile planeeritud
ehitusõiguse ulatust arvestades. Kui krundid hoonestatakse eraldi, tuleb hoonestus
kavandada naaberkrundi piirist vähemalt 4 m kaugusele.
DP-ga on kavandatud tehnolahendused. Veevõtt on planeeritud Pärnu Vesi AS
ühisveevärgi trassist ning reovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. Soojavarustusena on
hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonetele hetkel ette nähtud soojuspuuraugud ning
elektrivarustusena maa-alused kaabelliinid. Lao- ja logistikapargi kruntidele on kavandatud
kaugküte. Tehnovõrgud on osaliselt olemas. DP realiseerimiseks vajalik tehnovõrkude
lahendus koostatakse DP mahus vastavalt võrguvaldajate tehnilistele tingimustele .
Joonis 2-1. Vaade DP alale rajatavatele hoonetele
2.2 Alternatiivid
Alternatiivide väljatöötamisel arvestati DP ja KSH algatamisotsust, olemasolevaid
projekteerimisnorme, õigusakte ning piirkonna keskkonna- ja sotsiaal-majanduslikke
tingimusi. KSH käigus käsitletakse järgmiseid alternatiivseid arengustsenaari umeid:
Tõenäoline areng juhul, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida, ehk
0-variant
0-variandi puhul säilib olemasolev olukord.
Detailplaneeringu alternatiivid
Detailplaneeringu alternatiivina käsitletakse KSH-s detailplaneeringu eskiislahendust
seisuga 22.12.2021. Mõju hindamist on vajalikes osades korratud põhilahendusele seisuga
27.01.2023 (Alternatiiv 1).
www.hendrikson.ee
3 KSH EESMÄRGI, ULATUSE JA HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS
3.1 KSH eesmärk ja ulatus
Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi
KeHJS) § 311 on keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk:
▪ arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel ning kehtestamisel;
▪ tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse;
▪ edendada säästvat arengut.
Vastavalt KeHJS § 32 on KSH avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise
planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamiseks,
alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat mõju leev endavate
meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise
planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane aruanne.
KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatad a, kui
strateegiline planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel
kavandatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise
keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama
ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui
laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt ne li
jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva
raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui
raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
KeHJS § 33 lg 21 kohaselt korraldatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) mõistes
planeeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist PlanS sätestatud korras.
PlanS § 142 lõige 1 punkt 1 kohaselt loetakse kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse
detailplaneeringuga muutmiseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe
ulatuslikku muutmist. Lõige 3 sätestab, et kui üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju
strateegilise hindamise korraldamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel
üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest.
PlanS § 124 lõike 7 alusel tuleb lähtuda detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu
menetlemisele ettenähtud nõuetest, kui detailplaneeringule on algatatud KSH.
Detailplaneeringule on algatatud KSH ning planeering on Pärnu linna ja Tori valla
üldplaneeringu muutmisettepanekut sisaldav maakasutuse juhtotstarbe muutmise osas,
mistõttu kohalduvad detailplaneeringu menetlemisele PlanS § 124 lõikes 7 ja § 142
esitatud nõuded.
Võttes arvesse kavandava tegevuse iseloomu ning ümbruskonna keskkonnatingimusi,
määratleti keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus alljärgnevalt:
DP ala kui piirkond, kus kavandatava maakasutuse muutuse mõju otseselt avaldub;
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
DP kontaktvöönd, millele planeeringuga kavandatav tegevus mõju avaldab;
arvestatakse ka teiste lähipiirkonnas kavandatavate arendustega/tegevustega ning
võimalike koosmõjude avaldumisega2. Lähipiirkonna arendused on välja toodud
KSH VTK ptk-s 4.6. Lisaks arvestatakse Rail Baltic raudteetrassi lõigu „Tootsi -
Pärnu" ehitusprojektiga.
Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv
mõju võib olla oluline, erinev.
3.2 KSH hindamismetoodika
Keskkonnamõju hindamisel tugineti seadusandluses määratletud KSH protsessile. KSH protsess
jaguneb kahte faasi:
▪ KSH väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine. KSH väljatöötamise kavatsus on
lähtekava, kuidas planeeritakse KSH läbi viia, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad,
kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud, analüüsitakse seoseid asjakohaste arengu- ja
planeeringudokumentidega, määratletakse vajalike uuringute maht, pannakse kokku
eeldatav töörühm ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava;
▪ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine ja aruande koostamine. KSH
aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument.
KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Protsessist teavitatakse avalikkust ning
kõigil huvitatud isikutel on võimalus esitada omapoolseid seisukohti ning küsimusi. KSH
väljatöötamise kavatsuse eelnõu ja KSH aruande eelnõu osas küsitakse ettepanekuid
asjaomastelt asutustelt. Valminud KSH aruande tutvustamiseks ning ettepanekute
saamiseks korraldatakse avalik väljapanek ning avalik arutelu. Avalikustamise käigus
kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused neile lisatakse
KSH aruande lõppdokumendile.
Üldiselt on KSH-de (strateegilise hindamise) puhul sobivaimaks ja sisuliselt õigeimaks
metoodikaks vastavusanalüüs. Vastavusanalüüsi käigus hinnatakse strateegilises
dokumendis käsitletud alternatiivsete arengustsenaariumite vastavust antud strateegilise
dokumendi puhul asjakohastele strateegilistele keskkonnaeesmärkidele. Vastavusanalüüs
peab andma vastuse, kas erinevad arengustsenaariumid aitavad liikuda strateegiliste
eesmärkide suunas või pigem töötavad eesmärkidele vastu.
Kuna aga antud juhul on strateegilise planeerimisdokumendiga (detailpl aneeringuga)
kaasnevad mõjud eelkõige lokaalse (mitte strateegilise) iseloomuga, siis täismahus
vastavusanalüüsi läbi ei viida, küll aga käsitletakse strateegilise planeerimisdokumendi
seost muude asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega (vt ptk 4).
Käesoleva KSH puhul on sobivamaks meetodiks enam keskkonnamõju hindamisele (KMH -
le) iseloomulikud meetodid, eelkõige välismõjude analüüs. KSH väljatöötamise
kavatsuse etapis (Lisa 1) viidi läbi sõelumine, kus määratlet i eeldatavalt olulised
keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saa VTK etapis välistada), mida välismõjude
analüüsis käsitletakse.
Mõjude prognoosimisel, kirjeldamisel ja hindamisel kasutat i KMH üldlevinud metoodikaid
ning konkreetsete keskkonnategurite puhul valit i sobivad spetsiifi lised hindamismeetodid
lähtuvalt mõju iseloomust ja ala spetsiifikast. Muuhulgas kasutati primaarandmete vahetut
2 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on
kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast väljuvad.
www.hendrikson.ee
analüüsi, sekundaarandmete analüüsi, kaardikihtide võrdlemise meetodit,
eksperthinnangut, eriuuringuid ning mainitud meetodite omavahel kombine erimist.
Koosmõjude hindamisel analüüsiti kumulatiivset mõju piirkonna müraga (sh rajatav
põhitrass). Ümbritseva lähiala kumulatiivse mõjuga on arvestatud ka nt õhusaaste, põhja-
ja pinnavee, linnustiku ja rohevõrgustiku hinnangus. Kirjeldatud koosmõjusid arvestati
läbivalt mõjuhindamise protsessi käigus.
Alternatiivide võrdlemisel kasutati eeldatavate mõjude võrdlevat analüüsi, variantide
võrdlus on võetud kokku iga teemapeatüki lõpus (peatükk 6 alapeatükid) ning koondv õrdlus
esitatakse peatükis 6.10.
KSH protsessis avaliku arutelu läbiviimisel kasutatakse modereeritud diskussiooni
meetodit.
Erinevate KSH-s käsitletavate keskkonnamõjude osas on ruumiline ulatus, kus avalduv
mõju võib olla oluline, erinev. Mõju hindamise eesmärki, metoodikaid ja ulatust on
vajadusel täpsustatud peatükis 6, koos eeldatavate mõjude kirjeldusega.
Käesolevas keskkonnamõju strateegilises hindamises osalenud ekspertide hinnangul ei
ilmnenud olulisi raskusi, mis oleks takistanud mõjude objektiivs et hindamist ning järelduste
tegemist.
3.3 Uuringud
KSH raames on teostatud järgmised uuringud:
müra- ja vibratsiooniuuring, mille käigus viidi läbi müra modelleerimine;
liiklusuuring;
metsa botaaniline inventuur, mille käigus selgita ti välja planeeringualal paiknevad
elupaigatüübid, inventeeriti kaitsealuste taimede esinemine ning inventeeri ti
planeeringualal paiknevad vääriselupaigad;
linnustiku inventuur, mille käigus analüüsit i kavandatava tegevuse mõjusid
linnustikule planeeringualal ja selle mõjuala ulatuses. Hinnati nii ehitus- kui
kasutusaegseid mõjusid;
ulukiuuring, mille käigus viidi läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs,
selgitamaks võimalikud liikumisalad üle analüüsitava maa-ala. Selgitati välja
transpordi ja ulukite liikumise vahelised konfliktalad ning võimalikud leevendavad
meetmed elupaikade sidususe tagamiseks;
keskkonnaseisundi hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise
võimalikkuse osas;
pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang;
eksperthinnang kavandatud tegevuse mõjust Rääma raba kassikaku
püsielupaigale.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
4 SEOSED ASJAKOHASTE ARENGU- JA PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
4.1 Pärnu maakonna planeering
Pärnu maakonna planeering3 määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja
suundumused ajaraamis 2030+ ning see on loogiliseks jätkuks varasemale
maakonnaplaneeringule ja seda täpsustavatele teemaplaneeringutele.
Maakonnaplaneeringus on ühe olulisema teemana käsitletud ka tehnilise taristu
mitmekülgne arendamine (rahvusvahelised ning riigi - ja maakonnasisesed ühendusteed).
Pärnu piirkonda kaubaterminali kavandamine on maakonnaplaneeringus toetatud, sest
teised lähemad Rail Balticu kaubaterminalid on planeeritud Tallinna ja Riia piirkonda.
Pärnu kaubaterminali (logistikakeskuse) jaoks on Pärnu maakonnaplaneeringus näidatud
kaks võimalikku asukohta, millest üks on käesoleva planeeringus käsitletav Pärnu linnas
asuv praegune kaubajaama piirkond.
Vastavalt maakonnaplaneeringu lahendusele asub planeeringuala rohel ise võrgustiku
tuumalal ja puhkemetsa alal. Tingimusena on toodud, et olukorras, kus negatiivse
keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus - ja infrastruktuuriobjektide
kavandamist rohelise võrgustiku alale ei ole võimalik vältida, tuleb ra jatise asukoht valida
hoolikalt ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus - ja
kompensatsioonimeetmeid. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva
tegevuse kavandamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõjude hindam ine.
Kavandatav tegevus on Pärnu maakonna planeeringuga vastavuses.
4.2 Rail Baltic teemaplaneering
Rail Baltica raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa
raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalu s ning
keskkonnahoid. Rail Baltica teemaplaneeringuga4 leiti RB raudtee trassi koridorile
sobivaim asukoht Pärnu maakonnas.
RB teemaplaneeringuga kaubaterminali asukohta ei määratud ning viidatakse Pärnu
maakonna planeeringus 2030+ märgitud kahele võimalikule asukohale: Pärnu linnas,
praeguse kaubajaama piirkonnas ja Surju vallas Ilvese külas Valga - Uulu maantee ääres.
Detailplaneeringu ala kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringu tehnilise taristu
joonisel5 toodud kaubaterminali võimaliku asukohaga.
Kavandatav tegevus on Rail Baltic teemaplaneeringuga vastavuses.
3 Riigihalduse minister kehtestas 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/74 maakonnaplaneeringu Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas, Kihnu vallas, Põhja-Pärnumaa vallas, Pärnu linnas, Saarde vallas, Tori vallas ja osaliselt Lääneranna vallas. Lääneranna valla osa (Lihula ja Hanila vallad), mis paiknes enne 2017. aasta haldusreformi Lääne maakonna haldusterritooriumil, kehtestati 22.03.2 018 Lääne maakonnaplaneeringu koosseisus
4Riigihalduse minister kehtestas 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1 -4/40 Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine". Riigikohtu 19.05.2020 otsusega kohtuasjas nr 3 -18-529 on riigihalduse ministri 13.02.2018 . a käskkiri nr 1.1- 4/40 „Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" kehtestamine" tühistatud trassilõikud e 3A, 4A ja 4H osas 5 Pärnu maakonna planeering 2030. Joonis 3. Tehniline taristu https://maakonnaplaneering.ee/wp-content/uploads/2021/09/4_Tehniline-taristu.pdf
www.hendrikson.ee
4.3 Pärnumaa arengustrateegia 2035+
Pärnu maakonna arengustrateegia „Pärnumaa 2035+“ 6 on varasema strateegia „Pärnumaa
2030+“ ülevaatamise protsessi tulemusel valminud täiustatud, uue tegevuskavaga ning
pikema ajahorisondi kohta koostatud strateegia. Visioon aastaks 2035+ on: Pärnumaa on
Euroopa ühes dünaamilisemas piirkonnas – Läänemere ruumis - paiknev tuntud ja
hinnatud regioon, mille edu põhineb haritud, ettevõtlikel, tervist ja elukvaliteeti
väärtustavatel elanikel.
Arengustrateegias on eesmärgiks seatud Pärnumaa transpordi - ja
telekommunikatsiooniühenduste kaasajastamine, samuti nähakse Pärnut toimiva logistilise
multimodaalse transpordisõlmena, millel on otseühendused kõigi olulisemate
transpordiliikidega (sh raudteetransport).
Maakonna konkurentsivõimet ning edukust suurendavaks ühe läbimurdesuunana on
arengustrateegias käsitletud tehnilist taristut ja ühistransporti. Visiooni kohaselt on
aastaks 20257 Pärnumaal aegruumiliselt paremad ühendused maakonnasiseselt, Eestis
riigisiseselt, aga ka ülejäänud Euroopaga rajatud on transpordisüsteem, mis võimaldab
inimeste ja kaupade liikumist kättesaadaval, mugaval, kiirel, ohutul ning kestval moel.
Arengustrateegias püstitatud eesmärkidest ja tegevussuundadest on antud planeeringu
raames asjakohasemad järgnevad:
Eesmärk 4.1. kiired ühendused ja parem juurdepääs Pärnule üheks mõõdikuks on
märgitud kasvanud kaubavooguude maht.
- Tegevussuund 4.1.1 Rail Balticu (RB) projekteerimine ja väljaehitamine (vt Rail
Balticu maakonnaplaneering)
4.1.1.2 Pärnu kaubajaama asukoha valik ja rajamise põhjendatus, positiivse
otsuse korral projekteerimine ja ehitus .
- Tegevussuund 4.3.3 Sise- ja välisühenduste sujuvuse ja erinevatelt liikumisviisidelt
üleminekute parandamine, ühendades ühtsesse transpordivõrku raudteejaama,
linna- ja maaliinide bussijaamad, sadamad ja lennujaama
4.3.3.1 RB kaubajaama, Pärnu kaubasadamat ja lennuvälja ühendavate
teede rajamiseks ja/või rekonstrueerimiseks võimaluste väljaselgitamine ja
vajalike ettevalmistustööde tegemine.
Kavandatav tegevus vastab Pärnumaa arengustrateegiale .
4.4 Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+
Pärnu linna üldplaneeringuga8 hõlmatav territoorium on Pärnu l inna asustusüksus (33,15
km²). Üldplaneering on linna olulisim ruumilise arengu dokument, mille eesmärgiks on
ruumilise arengu põhimõtete ja üldiste ehitus- ning kasutustingimuste seadmine, mis on
aluseks edasiste ruumiliste otsuste tegemisel. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus
on Rail Baltica kaubajaama ala orienteeruv asukoht määratletud kui arendusala A14 ning
hõlmab endise Pärnu kaubajaama ning selle lähialasid. Planeeringus on sätestatud, et
piirkonda laiemalt (Niidu ettevõtluspiirkond) on oluline arendada terviklikult, mille jaoks on
6 http://pol.parnumaa.ee/content/editor/fi les/P%C3%A4rnumaa%20arengustrateegia%2001.01.2019.pdf Kõik Pärnumaa seitse kohaliku omavalitsuse volikogu on määrusega arengustrateegia "Pärnumaa 2035+" heaks kiitnud 7 Arengustrateegias on tegevuskavad koostatud lühema ajaperspektiiviga kui dokumendi üldine ajaraam. Transpordi puhul on vaadeldud ajavahemikku kuni aastani 2025.
8 Kehtestatud Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
vajalik koostada detailplaneering. Planeerimise ja hoonestamise põhimõtetest on
olulisemana välja toodud järgmist: Arendustegevuse eesmärk on Rail Baltic raudtee
äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Baltic infrastruktuuri hoolduskeskuse
(depoo)arendamine ning piirkonna sidumine Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Olemasolevate
elamute säilimisel tuleb arvestad elamute jaoks vajaliku elukeskkonna tagamisega (müra,
visuaalne häiring jms). Arenguala Kauba tn poolsel alale kavandada funktsioone, mis ei
põhjusta elupiirkonna jaoks liigseid häiringuid. Kaaluda elamumaa arendamise
otstarbekust Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal arvestades raudteest
ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega.
Joonis 4-1. Kehtestatud üldplaneeringu maakasutuse plaan Pärnu kaubajaama arenguala lähistel
Pärnu maakonnaplaneeringule9 vastavalt on piirkonna metsaalad ette nähtud
puhkemetsadeks. Arenguala kavandamisel on vajalik kaaluda arenguala kooseisu
kuuluvate metsaalade kasutamist puhkealana ning RB kaubajaama, jaama juurdepääsude
ning ettevõtluspiirkonna arendamise vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale tuleb tagada
juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad metsaalad tuleb säilitada tootmistegevust
eraldava puhvervööndina. Üle Jaama tänava kulgevad maakonna rohevõrgustiku koridorid
tuleb säilitada. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb
vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama planeerimise etapis on vajalik
arvestada loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade
liikumisrajad ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused
loomade liikumise võimaldamiseks üle raudtee.
Liikluskorralduse osas on üldplaneeringuga sätestatud järgmist: Tagada kaubajaama
ühendus linna transpordivõrgustikuga ja Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Ettevõtlusala
juurdepääs tuleb lahendada Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu ning vältida veoliikluse
suunamist Jaama tänavale. Näha ette Lauka tänava pikendamine. Säilitada Tammiste
elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus Kauba tänava piirkonnas. Tagada
optimaalne kergliiklejate ühendus. Säilitada kaubajaama ja Niidu ettevõtluspi irkonna
ühendamise võimalus perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduga paralleelselt Pärnu -
Lelle raudteeliiniga. Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode -Pärnu ja Niidu
tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava modaalse transpordikoridori
9 Pärnu maakonnaplaneering, kehtestatud 29.03.2018
www.hendrikson.ee
kavandamiseks tuleb koostada eraldi planeering sh raudtee rajamise tasuvusanalüüs, mis
arvestab teostatud uuringus10 välja pakutud alternatiivsete lahendustega.
Kavandatav tegevus vastab kehtivale üldplaneeringule.
4.5 Sauga valla üldplaneering
Sauga valla üldplaneeringu11 järgi asub planeeringuala rohelise võrgustiku tugialal.
Üldplaneeringu kohaselt tuleks vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge
keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelisse
võrgustikku. Olukorras, kus see on siiski vajalik (nt suurte, riigi toimimiseks vajalike
objektide kavandamisel; joonobjektid), tuleb objektide asukohta eriti hoolikalt valida ning
rakendada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalikke leevendus - ja
kompensatsioonimeetmeid, seejuures on oluline arvestada nii planeerimisel kui ka
asukoha täpsemal valikul KSH ja KMH tulemustega.
Joonis 4-2. Sauga valla üldplaneeringu maakasutusplaan planeeritava Pärnu kaubajaama alal ja lähiümbruses. Kaart:
Skepast&Puhkim 2016
Käesoleva detailplaneeringu piirkond on välja toodud kui konflikt rohevõrgustiku
tugiala ning arendustegevuse vahel (seda nii Via Baltica kui ka Rail Baltica puhul).
Rohelise võrgustiku tugialas olevate maa-alade raadamine ei ole kooskõlas
üldplaneeringus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega
ning vajalik on kavandada sobivad leevendusmeetmed, mille täpsed asu kohad ja
tehnilised lahendused tuleb määrata vastavate trasside projekteerimise faasis.
10 Rail Balticu Pärnu kaubajaama, lennujaama, Loode -Pärnu ja Niidu tööstusalasid ning Pärnu kaubasadamat ühendava transpordikoridori uuring. Skepast&Puhkim OÜ 21.11.2019
11 2017. aastal toimunud kohalike omavalitsuste reformi tulemusel liitusid Tori, Sauga, Are vald ning Sindi linn. Uue ühendvalla, Tori valla, üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad varem kehtestatud strateegilised dokumendid. Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97.
https://www.torivald.ee/documents/17490526/18907127/Seletuskiri.pdf/de46700f -5472-44ed-8566-ff16d53f91a5?version=1.0
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Üldplaneeringus on nimetatud ka rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist
ettenägeva tegevuse kavandamisel keskkonnamõju hindamise läbi viimise vajadust.
4.6 Tori valla üldplaneering (koostamisel)
Vabariigi Valitsuse 12.01.2017 määruse nr 6 “Are valla, Sauga valla, Sindi linna ja Tori
valla osas haldusterritoriaalse korralduse ja Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 1995. a määruse
nr 159 „Eesti territooriumi haldusüksuste nimistu kinnitamine” muutmine” alusel moodustus
11.11.2017 Tori vald. Ühinemise järel moodustunud Tori valla üldplaneeringu üldiseks
eesmärgiks on algatamisotsuses12 märgitud kogu valla territooriumi tasakaalustatud
ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, maa- ja veealade üldiste
kasutus- ning ehitustingimuste määramine, planeerimisseaduse §-s 75 sätestatud
ülesannete lahendamine.
Seisuga jaanuar 2022 on koostatava Tori valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja
üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus esitatud
kaasatavatele asutustele ja isikutele ettepanekute esitamiseks ning saadud tagasiside
põhjal täiendatud.
Koostatava üldplaneeringu lähteseisukohtades on toodud, et planeeringu
koostamisel tuleb arvestada muuhulgas ka Rail Baltica rajamisega kaasnevate
kitsenduste ja häiringutega. Samuti täpsustatakse protsessi käigus ühendusteede
vajadus ja asukohad ka ühenduse loomiseks Pärnu kaubaterminaliga. Kindlasti
täpsustatakse rohevõrgustikku ning selle elementide paiknemist, et tagada
konfliktkohtades selle toimivus ning loomade liikumisvõimalused.
4.7 Detailplaneeringud
Käesoleva DP alale või selle lähedusse jäävad Pärnu linna territooriumil järgmised
osaliselt ellu viidud või ellu viimata detailplaneeringud, mis on toodud Joonisel 4-3.
Joonis 4-3. Detailplaneeringud DP ala läheduses Pärnu linna ja Tori valla haldusterritooriumil
▪ AS Edelaraudtee kinnistust kuni Raba tn 30 kinnistu läänepoolse piirini ning Savi tn 28a kinnistuga külgneva ala detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) (Joonis 4-3, ala 1)
12 Algatatud Tori Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 114
www.hendrikson.ee
Detailplaneering jääb käesoleva planeeringu alale ning on kehtestatud Pärnu
Linnavalitsuse 22.02.2010 korraldusega nr 122. Planeeringu eesmärk on Savi tn 28a
kinnistule ja jätkuvalt riigi omandis olevale maa-alale raudteeharu planeerimine ja Pärnu
linna üldplaneeringuga määratud tootmismaa sihtotstarbe muutmine osaliselt
transpordimaaks. Seisuga jaanuar 2022 on planeering osaliselt realiseeritud (krunditud),
uut raudteeharu ei ole rajatud ning maa-ala sihtotstarvet ei ole muudetud transpordimaaks
(jätkuvalt sihtotstarbeta maa).
▪ Lina tn 39 ja seda ümbritseva maa-ala detailplaneering (Koostaja: Arvi Vainula
Projektbüroo OÜ) (Joonis 4-3, ala 2)
Pärnu Linnavolikogu 19.01.2018 otsusega nr 3 kehtestatud planeeringu eesmärk on maa -
ala kruntideks jaotamine, ehitusõiguse määramine ja osaliselt üldmaa osa määramine
ühiskondlike ehitiste maaks. Seisuga jaanuar 2022 on planeering osaliselt ellu viidud, ala
on krunditud ning kahe krundi sihtotstarbed on muudetud üldmaast ühiskondlike ehitiste
maaks. Transpordimaa krundi sihtotstarbes ei ole muudatusi sisse viidud. Ühele krundile
(ühiskondlike ehitiste maa) on eesmärk rajada laskekoolituskeskuse pea- ja kõrvalhoone.
Teist krunti (ühiskondlike ehitiste maa) ei ole ette nähtud hoonestada, sest ala on edaspidi
ette nähtud laskekoolituskeskuse erinevate laskerajatiste kaitsevööndina. Samuti ei ole
ette nähtud hoonestada tee ja tänavamaa krunti. Seisuga oktoober 2022 on DP ellu viidud.
▪ Savi, Kase ja Vana-Savi tänavatega piirneva maa-ala detailplaneering (Koostaja: OÜ
Arcus Projekt) (Joonis 4-3, ala 3)
Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 12.02.2013 korraldusega nr 73. Eesmärk
on jagada maa-ala kruntideks, korrastada maakasutust ning selgitada välja võimalikud
ehitusmahud tootmis- ja ärihoonete rajamiseks ning neile ehitusõiguse määramiseks.
Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek jagada olemasolev reformimata riigimaa neljaks
tootmis- ja ärimaa juhtfunktsiooniga krundiks, üheks sotsiaalmaa (üldmaa) krundiks
(haljasala) ja üheks transpordimaa krundiks. Seisuga jaanuar 2022 on planeering osaliselt
ellu viidud – krunditud ning määratud sihtotstarbed.
▪ Vana-Savi tn 2 kinnistu ja lähiümbruse detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) (Joonis 4-3, ala 4)
Planeering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 08.10.2012 korraldusega nr 435.
Eesmärk on uute kruntide moodustamine, sihtotstarvete, ehitusõiguse ja arhitektuursete
tingimuste määramine. Detailplaneering on seisuga jaanuar 2022 osaliselt ellu viidud -
krunditud ja osaliselt on määratud sihtotstarbed. Kolmele krundile on eesmärk määrata
sihtotstarve tootmishoonete maa ning ühele neist tee ja tänava maa. Hetkeseisuga on 4
tootmismaa krunti, üks sihtotstarbeta maa krunt ning üks transpordimaa krunt.
▪ Vana-Savi tn 5 ja Liblika tn 20 kinnistute detailplaneering (Koostaja: P.A.M. PROJEKT) (Joonis 4-3, ala 5)
Pärnu Linnavolikogu 07.02.2019 otsusega nr 13 algatati Pärnu linnas Vana -Savi tn 5 ja
Liblika tn 20 kinnistute detailplaneeringu koostamine ja jäeti algatamata detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eesmärgiks on Vana-Savi tn 5 kinnistu
maakasutuse juhtotstarbe muutmine ärimaaks ja Liblika tn 20 kinnistu jagamine kaheks,
ca pindvõrdseks osaks, mil lest Vana-Savi tänavaga külgneva osa maakasutuse
juhtotstarbeks kavandatakse ärimaa ja Liblika tänavaga külgneval krundiosal säilib
elamumaa juhtotstarve, selgitada välja kruntidele sobivaim hoonestusala ja ehitusõigus,
määrata arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused ning haljastus-, parkimislahendus.
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, sest
detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei oma keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes olulist keskkonnamõju. Detailplaneering on
seisuga jaanuar 2022 ellu viimata, DP alal paiknevate kinnistute sihtotstarbeks on
elamumaa.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ Niidu tn, Kase tn, Liblika tn ja Vana–Savi tn vahelise kvartali detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) (Joonis 4-3, ala 6)
Pärnu Linnavalitsuse 11.03.2013 korraldusega nr 118 kehtestatud planeeringu eesmärk
on kinnistute ümberkruntimine, sihtotstarvete, ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste
määramine. Moodustatakse 6 krunti, mille sihtotstarbed varieeruvad tootmismaa- ja ärimaa
sihtotstarvete vahel. Planeering on seisuga jaanuar 2022 osaliselt ellu viidud, osaliselt on
planeeringuala krunditud ning osaliselt on sihtotstarbed määratud. Hetkeseisuga on
planeeringualal veel 3 elamumaad.
▪ Savi, Kase ja Niidu tn vahelise ala detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt)
(Joonis 4-3, ala 7)
Pärnu Linnavolikogu 18.06.1998 otsusega nr 29 kehtestatud planeeringu eesmärk on leida
võimalus, kuidas planeeringualasse paigutada hooned ja rajatised, mis võimaldaksid
suurendada saematerjali toodangut 60 tm kuni 180 tm vahetuses. Planeeringuala
kagunurgas asub elamu, millega on omanikul ostueesõigusega võimalik juurde osta 600 m2
maad. Seisuga jaanuar 2022 on detailplaneering osaliselt kehtiv ning osaliselt ellu viidud
(krunditud). Elamumaa krunt on suurusega 600 m 2 ning olemas on kolm tootmismaa krunti,
üks ühiskondlike ehitiste maa ning üks tootmis- ja ärimaa krunt.
▪ Niidu tn, Ehitajate tee ja Harutee metsa vahelise kvartali detailplaneering (Koostaja: OÜ
Hendrikson & Ko) (Joonis 4-3, ala 8)
Detailplaneering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 05.12.2016 korraldusega nr 664.
Planeeringu eesmärk on ärimaa planeerimine, ehitusõiguse muutmine, liikluskorralduse
määramine. Planeering on seisuga jaanuar 2022 osaliselt kehtiv ning umbes pooles
ulatuses realiseerunud, ehitatud on suuremahuline vineeritehas, tankla, kiirtoitlustuskoht
ja autopesula. Planeeringuala sihtotstarbed varieeruvad tootmismaa, ärimaa ja
transpordimaa vahel.
▪ Niidu tn 13 kinnistu detailplaneering (Koostaja: AS Pärnu EKE Projekt) (Joonis 4-3, ala 9)
Seisuga jaanuar 2022 osaliselt elluviidud detailplaneering on kehtestatud Pärnu
Linnavalitsuse 25.07.2005 korraldusega nr 503. Selle eesmärk on krundi sihtotstarbe,
ehitusõiguse ja servituutide vajaduse määramine, kommunikatsioonide planeerimine,
liikluskorralduse ja parkimislahenduse põhimõtete kindlaksmääramine, halja stuse ja
heakorra planeerimine. Varasemalt asusid krundil kütusetankla põhirajatised, mis on
likvideeritud. Krundile on määratud sihtotstarbeks tootmis- ja ärimaa (hetkeseisuga on
krundi sihtotstarve ärimaa) ning planeeritud on üks hoone.
▪ Niidu tn 11a, Arukase tn 1, Kase tn 9 ja 11 kinnistute detailplaneering (Koostaja: OÜ Hendrikson & Ko) (Joonis 4-3, ala 10)
Detailplaneering on kehtestatud Pärnu Linnavalitsuse 17.06.2020 korraldusega nr 406.
Selle eesmärk on kinnistute liitmine üheks krundiks, alale sob ivaima ehitusõiguse välja
selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning haljastus -, liiklus- ja
parkimislahenduse määramine. Planeering on seisuga jaanuar 2022 osaliselt elluviidud,
ala on krunditud ning sihtotstarbeks on määratud tootmis - ja ärimaa. Ette on nähtud, et
kohustuslik kõrghaljastus tuleb rajada Niidu ja Kase tn ning Arukase tn T1, T3 ja T4
poolsele krundipiirile ning krundi ehitisest vaba ala tuleb haljastada hoonete
projekteerimise hetkel kehtiva üldplaneeringuga ettenähtud u latuses.
▪ Jaama tn 4 kinnistu detailplaneering (Koostaja: Guru Projekt OÜ) (Joonis 4-3, ala 11)
Pärnu Linnavolikogu 20.04.2017 otsusega nr 27 kehtestatud planeering, mille eesmärgiks
on jagada maa-ala väiksemateks kruntideks, määrata ehitusõigus ja arhitektuursed
tingimused. Planeeritud kruntide sihtotstarbed on kombineeritult tootmishoone- ja ärimaa
www.hendrikson.ee
või transpordimaa. Seisuga jaanuar 2022 on detailplaneering ellu viimata, ala ei ole
krunditud ning krundi sihtotstarve on tootmismaa.
Tori valla territooriumile jäävad planeeringuala vahetus läheduses järgmised
detailplaneeringud:
▪ Tammiste külas Nurga kinnistu detailplaneering (Koostaja: Guru Projekt OÜ) (Joonis 4-
3, ala 12)
Planeering on kehtestatud Tori Vallavolikogu 28.05.2020 otsuseg a nr 236.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Nurga kinnistu 19 krundiks jagamine: seitsmele krundile
on määratud ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks ja üheksale krundile kaksikelamu
ehitamiseks. Üks tee maa krunt idest on kavandatud elamupiirkonnale ja teine
naaberkinnistule (Hermanni) juurdepääsuks. Ca 1,7 ha suurune maatulundusmaa
sihtotstarbega krunt on jäetud Pärnu maakonna planeeringuga ja Sauga valla
üldplaneeringuga määratud rohelise võrgustiku koridoriks. Ca 700 m2 suurusele üldmaa
krundile on kavandatud rekreatsiooni- ja puhkeala, kuhu võib rajada mänguväljakuid,
puhkenurki jne. Seisuga jaanuar 2022 on planeering ellu viimata ning hetkel on kinnistu
sihtotstarve maatulundusmaa.
▪ Veskikaare tn 26, Veskikaare tn 35, Veski põik 3 ning Veski põik 4 kinnistute
detailplaneering (Joonis 4-3, ala 13)
Tori Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 234 algatatud planeering, mille eesmärgiks on
jagada Veskikaare tn 26 ja 35 kinnistud elamumaa kruntideks, määrata hoonestusalad ja
ehitusõigus elamute ja abihoonete ehitamiseks ning planeeritakse Veski põik 3 ja 4
kinnistutele liidetavad maatükid olemasoleva krundistruktuuri korrastamiseks ja Veski
põigu läbimurde planeerimiseks. Lisaks elamukruntidele nähakse ette ka avalik puhke - ja
virgestusala. Seisuga jaanuar 2022 on planeering ellu viimata ning Vesikaare tn kinnistute
sihtotstarbeks on üldkasutatav maa.
Kavandatav tegevus arvestab lähipiirkonna detailplaneeringutega. KSH käigus
analüüsiti vajadusel ka võimalikku koosmõju avaldumist teiste lähipiirkonna
detailplaneeringutega (sh Lina tn 39 DP alale kavandatava tegevuse müra mõju).13
13 Vastav analüüs on käesoleva KSH käigus võimalik selles mahus, mil määral teave teiste arenduste kohta eksisteerib ja on kättesaadav. Käesoleva KSH käigus ei saa lahendada ega suunata tegevusi, mis käesoleva DP käsitlusalast välja jäävad.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
5 MÕJUTAVA KESKKONNA ÜLEVAADE
5.1 Asustus ja maakasutus
RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse DP ala asub Pärnu linna ning Tori valla
territooriumil. Planeeringuala suurus on kokku ca 133 ha (vt Joonis 1-3). Sellest 103 ha
paikneb Pärnu linna territooriumil Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise
Tammiste raudteejaama infrastruktuuri alal ning selle lähiümbruses. Planeeringuala Pärnu
linna territooriumil paikneva loodeosa vahetusse lähedusse jääb kunagise Rääma prügila
territoorium, mis tegutses aastatel 1957-2011 ning mille peale rajati 2019. a Eesti suurim
päikeseparkide kompleks.
Tori valla territooriumile jääv planeeringuala suurus on 30 ha on hoonestamata ning
valdavalt metsamaa kõlvikuga, vähesel määral ka muu maa kõlvikuga. DP ala piirneb
põhja- ja loodesuunas metsamaaga ning läheduses paikneb Rääma raba. DP ala Tori valla
territooriumil paikneb ka Pikanõmme maaparandussüsteem (PÜ-38).
DP ala on kokkuvõttes tervikuna osaliselt hoonestatud ning osaliselt haljasala ja
metsamaa. Hoonestatud alale jääb endise kaubajaama taristu , kaks 100% elamumaa
sihtotstarbega kinnistut (Kauba tn 8 (hoonestatud) ja Kauba tn 12, Pärnu linn) ning
sõiduteed (Lauka, Niidu ja Kauba tn, Pikanõmme metsavahi tee registrinumbriga
7300719).
Lähimad suuremad elamupiirkonnad asuvad ca 500 m kaugusel kaubaterminali ja
hoolduskeskuse hoonestusaladest kagusuunas (Tammiste külas Tori valla territooriumil).
Lähim üksikelamu (Kauba tn 2) asub kaubaterminalile pisut lähemal ehk ca 400 m kaugusel
(samuti kaubaterminalist kagusuunas). Pärnu linnas Niidu tn tootmispiirkonnas
(planeeringualast edelasuunas) asuvad samuti mitmed üksikelamud (millest lähimad on
Niidu tn 22 ja 22a), mis jäävad kavandatavast kaubaterminalist ja hooldu skeskusest juba
enam kui 700 m kaugusele. Planeeringuga kavandatavad lähimad rongide
manööverdusteed jäävad ca 200-350 m kaugusele Niidu, Vana-Savi ja Kase tänaval
asuvatest eluhoonetest.
Detailplaneeringuga on tehtud ettepanek olemasolevate katastriüksust e
ümberkruntimiseks ja sihtotstarbe muutmiseks transpordi, - tootmis- ja ärimaa sh nende
kombinatsioonidega katastriüksusteks vastavalt taristuobjektide ja hoonete täpsetele
asukohtadele. Detailplaneering teeb ettepaneku kehtivate üldplaneeringute kohase
maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks. DP ala läbib RB põhitrass.
Planeeringualal ja selle lähiümbruses oleval metsamaal kavandatakse raadamist, et
võimaldada raudtee, sõidutee ja tehnovõrkude rajamist.
DP ala ja lähiümbruse kinnistute maakasutuse juhtotstarbed ja katastriüksuste
sihtotstarbed on toodud Joonistel 5-1 ja 5-2. Valdavalt on DP alale jääva maa maakasutus
vastavalt Pärnu linnas ja Tori vallas kehtivatele üldplaneeringutele arenguala, rohelise
võrgustiku tugiala ja liikluse maa-ala. Planeeringuala lähiümbruse juhtotstarve on valdavalt
tootmise maa-ala või puhke- ja haljasala maa-ala. Katastriüksuste sihtotstarbed DP alal
on peamiselt transpordimaa, sihtotstarbeta maa, maatulundus- ja kaitsealune maa ning DP
ala vahetus läheduses on sihtotstarbed sihtotstarbeta maa, tootmismaa ning samuti esineb
elamumaa katastriüksusi.
Planeeritaval alal paikneb laiarööpmelise raudtee võrk kaitsevööndiulatusega 30 m
äärmise rööpme teljest. Planeeritaval alal paiknevad D kategooria gaasitorustiku Vändra-
Pärnu D55 erinevad elemendid. Gaasitorustiku kaitsevööndi ulatus on 5 m torustiku teljest,
sondi- ja kraanisõlme kaitsevööndiulatus 10 m piirdeaiast ning planeeringu alale
kavandatava gaasipaigaldise ohutuskuja on 25 m.
www.hendrikson.ee
Joonis 5-1. DP ettepaneku ala (seisuga nov 2021) ja lähiümbruse maakasutuse juhtotstarbed. Aluskaart: Maa-amet 2021, Pärnu linna ja Sauga valla üldplaneeringud
Joonis 5-2. DP ettepaneku ala (seisuga nov 2021) ja lähiümbruse katastriüksuste sihtotstarbed. Aluskaart: Maa-amet 2021
Keskkonnaregistri andmetel kattub planeeringuala kahe jäätmekäitluskoha objektiga:
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ Jäätmekäitluskoht, registrikood JKK6700157, Kauba 1 metallijäätmete käitluskoht. Objektil
toimub tegevus alates 01.03.2005 (Refonda OÜ) - 28.05.2024. Tegevuse liigiks on
tavajäätmete käitluskoht, ümberlaadimisjaam ja vaheladu, käitaja on Eliitvedu OÜ;
▪ Jäätmekäitluskoht, registrikood: JKK6700128, Tammiste raudtee T5 jäätmekäitluskoht.
Objektil toimub tegevus 09.02.2018-08.01.2023. Tegevuse liigiks on tavajäätmete
käitluskoht, ümberlaadimisjaam ja vaheladu, käitaja on Eliitvedu OÜ.
5.2 Geoloogia ja hüdrogeoloogia
Pärnu linn ja selle lähiümbrus jääb Pärnu madalikule, mida iseloomustab tasane
pinnamood. Pinnavormidest on levinumad liivsavi pinnakattega jääjärvetasandikud ja
liivased meretasandikud ning neid liigestavad mitmesuguse tekkega künkad, luited ja
jõeorud.
DP ala lähipiirkonna pinnakatte moodustavad Kvaternaari setted, mille kogupaksus jääb
vahemikku 18-35 m. Tulenevalt aluspõhja tasasest reljeefist on pinnakatte paksus suurem
seal, kus maapinna suhteline kõrgus on suurem. Pinnakattes levivad valdavalt meresetted.
Kvaternaari setetest on levinumad moreen, erineva tekkega liivad ja kruusad, jääjärvelised
savid (viirsavid) ning laiguti soosetted (turvas) (vt Joonis 5 -3). Moreen on enamuses
esindatud kõvade savimöllidega, mis kohati on kaetud ümbersettinud nõrgemate
moreenierimitega, mille paksus ei ole suurem kui 1-1,5 m. Moreenil lasuvad jääjõelised
liivad (maetud oosidena) ja viirsavi. Viirsavide alumine pind koos moreeniga jälgib
aluspõhja reljeefi, v.a kohtades, kus moreeni ja viirsavi vahele jäävad jääjõelised liivad.
Geotehniliselt on Pärnu linnas määravaks viirsavi lasumistingimused, paksus ja sellel
lamava mereliiva paksus.
Maapinna absoluutkõrgus planeeringualal on ca 9-12 m. Pinnakatte paksus
planeeringualal on ca 30 m.
Pärnu linna maa-alal aluspõhi ei avane. Pärnu lõunaosas moodustavad geoloogilise
läbilõike ülemise osa Kesk-Devoni Narva ja Aruküla lademe liivakivid, aleuroliidid,
domeriidid ja merglid (vt Joonis 5-4). Geoloogilise läbilõike kõige suurema osa
moodustavad Siluri ladestu karbonaatsed kivimid (kogupaksusega ca 216 m). Siluri kivimid
jäävad Pärnu kesk- ja põhjaosas vahetult pinnakatte alla. Silurile järgneva Ordoviitsiumi
ladestu karbonaatsete kivimite paksused on ca 157 m. Järgnevad terrigeensed kambriumi
settekivimid ning geoloogilise läbilõike kõige alumise osa moodustab kristalliinne aluskord.
DP ala aluspõhja moodustab vastavalt üldgeolooglistele andmetele ca 28 m sügavusel
Siluri Jaani kihistu dolomiidistunud lubjakivi.
Detailplaneeringu planeeringuala lähistele jääb kaks maardlat – ca 400 m kaugusel
Tammiste liivakarjäär (AS Tariston, keskkonnaluba nr L-MK/333160) ning ca 40 m
kaugusel Rääma turbamaardla. Tammiste liivakarjääri ei ole KSH koostamise seisuga veel
avatud. DP ala lähistel ei ole Rääma turbamaardlale kaevandamisluba väljastatud.
www.hendrikson.ee
Joonis 5-3. Detailplaneeringu ettepaneku ala (nov 2021) lähipiirkonna pinnakatte geoloogia. Aluskaart: Maa-amet 2021
Joonis 5-4. Detailplaneeringu ettepaneku ala (nov 2021) lähipiirkonna aluspõhja geoloogia. Aluskaart: Maa-amet 2021
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
5.2.1 Pinnase seisund
DP alal viidi DP raames 2021. a läbi ehitusgeoloogilised uuringud. DP ala paikneb
meretasandikul, kus tuule- ja meretekkeliste liivade all (mille alumises osas levib õhukesi
orgaanika/turba kihte) lamavad jääjärveline möllsavi ja sügavamal ilmub glatsiaalne
moreen. Põhja poolt piirneb DP ala Rääma rabaga. Piirkond on tasase reljeefiga, maapinna
absoluutkõrgused uuringupunktides jäävad vahemikku 11,3-11,8 m. Lisaks kruusadele,
liivadele ja savidele levib DP alal turvast nii pindmise kihina kui õhukese kihina
liivakompleksi sees maapinnast kuni 5,5 m sügavuseni. Tuginedes geoloogilistele
uuringutele lasub kaubaterminali ja Pikanõmme maaparandusehitise piiril turbakiht 0,2 m
paksuse kihina ja ca 5 m sügavusel maapinnast peamiselt möllise peenliiva all.
Terminalialast loode suunas ca 300 m kaugusel lasub turbakiht ülemise kihina 2,4 m
sügavuseni maapinnast.
5.2.1.1 Niidu tn 17 jääkreostusala
Planeeringuala paikneb osaliselt alal, kus on reaalne varasem reostuse oht ning kus on
toimunud/toimub tööstustegevus. Planeeringuala külgneb Niidu tn 17 kinnistuga, millel
paikneb endise Pärnu naftabaasi jääkreostusala (keskkonnaregistri kood JRA0000014),
mis on toodud joonisel 5-5. Ülejäänud alal teadaolevalt jääkreostust ei esine.
Joonis 5-5. Jääkreostusala paiknemine DP ettepaneku ala (nov 2021) suhtes (aluskaart Maa-amet 2021)
Naftabaasi põhjaosa pinnasereostus fikseeriti 1996-1997. a uuringutel. Reostus paikneb
raudtee-estakaadi ja pumpla juures, ala keskosas raske kütuste mahutite piirkonnas ja ala
lõunaosas kerge kütuse hoidla piirkonnas. Maapinnalähedane põhjavesi oli reos tunud
kogu territooriumil naftasaaduste, aromaatsete süsivesinike, fenoolide ja polütsükliliste
aromaatsete süsivesinikega. Naftabaasi maapealsed mahutid puhastati ja demonteeriti
1997. a ning 2003. a puhastati jääkidest ja demonteeriti naftasaadustega seo tud seadmed
raudtee -estakaadil, kütusepumplates, katlamajas ning sademevee kanalisatsiooni
www.hendrikson.ee
trassides ja kaevudes. 2018. aastal viidi läbi inventuur 14, mille kohaselt on vaja jätkata
jääkreostusobjekti seirega.
5.2.1.2 DP ala reostusuuring
DP alal 2021. a läbi viidud ehitusgeoloogiliste uuringute käigus tehti ka reostusuuringud.
Uuringute välitööd toimusid 15.03.2021 ja 24.03.2021. Välitööde käigus võeti 12 põhjavee-
ja 17 pinnaseproovi naftasaaduste ja raskmetallide sisalduse määramiseks. Analüüsid
tehti OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris. Pinnaseproove hinnati lisaks
laborianalüüsidele ka välitööde käigus olfaktoorselt ehk haistmise teel. Seetõttu avastati
naftasaadustega reostumist puuraukudes PA 1, 27 , 36, 39 ja 107. Põhjavee ja
pinnaseproovidest määrati ka raskemetallide (Cd, Cr, Cu, Ni, Pb, Zn) sisaldus. Uuringu
tulemusena selgus, et pinnases jäävad raskmetallide sisaldused valdavalt alla
keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused
pinnases“15 § 2 alusel kehtestatud sihtarvu. Kõige kõrgemad saasteainete sisaldused olid
puuraugus PA-36, kus tuvastati, et tsingi (Zn) ja vase (Cu) sisaldused pinnases ületasid
tööstusmaa piirarvu ning naftasaaduste sisaldus elumaa piirarvu. Samas puuraugus
ületasid kroomi (Cr), nikli (Ni), plii (Pb), tsingi (Zn) ja vase (Cu) sisaldused ohtlike ainete
põhjavee kvaliteedi künnisarvu16. Tabelis 5.1 ning joonisel 5-6 on toodud andmed nende
puuraukude kohta, kus tuvastati künnis-, siht- ja/või piirarvu ületamised.
Joonis 5-6. Reostusuuringu punktide paiknemine DP ettepaneku alal (seisuga nov 2021) (aluskaart Maa-
amet 2021)
14 Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine, AS Maves. 2018. 15 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072019006 16 Kehtestatud keskkonnaministri 04.09.2019 määrusega nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“, https://www.riigiteataja.ee/akt/106092019031
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 5.1. Reostusuuringu punktid, kus esines pinnase ja/või põhjavee näitajate ületamist ( ■- tööstusmaa piirarvu ületamine pinnases, ■ - elumaa piirarvu ületamine pinnases, ■ - põhjavee künnisarvu ületamine)
Näitaja Ühik Sihtarv
Piirarv
Künnisarv Piirarv
PA-1
Proovi
sügavus,
0,05-0,15/0,1
m
PA-7
Proovi
sügavus,
0,3-0,5/0,1
m
PA-27
Proovi
sügavus,
0,2-0,3 m
PA-36
Proovi
sügavus,
0,8-
1,0/0,45 m
PA-39
Proovi
sügavus,
1,0-
1,1/0,3 m
PA-42
Proovi
sügavus,
0,5-
0,6/0,5 m
PA-72
Proovi
sügavus,
0,4-
0,5/1,05 m
PA-107
Proovi
sügavus,
1,0-1,1/0,85 m Elumaal Tööstus-
maal
Pinnas
Cd mg/kg 1 5 20 <1 <1 <1 5,9 <1 <1 <1 <1
Cr mg/kg 100 300 800 7,0 3,6 8,7 270 3,5 5,8 1,7 1,2
Ni mg/kg 50 150 500 4,2 1,2 4,4 31 1,2 1,6 <1 <1
Pb mg/kg 50 300 600 25 <2 3,5 120 4,5 2,0 <2 <2
Zn mg/kg 200 500 1000 35 3,3 20 1200 6,2 4,9 1,2 1,8
Cu mg/kg 100 150 500 6,0 1,1 4,8 960 4,3 1,7 <1 1,0
Nafta- saadused
mg/kg 100 500 5000 540 50 1100 640 110 80 <20 110
Põhjavesi
Cd µg/l 1 10 0,2 0,16 0,24 0,06 0,51 1,7 0,04
Cr µg/l 10 200 2,1 3,3 21 0,92 9,2 12 2,8
Ni µg/l 10 200 4,9 3,7 25 4,1 12 9,8 2,6
Pb µg/l 10 200 15 23 13 3,9 34 66 1,8
Zn µg/l 50 5000 81 15 180 8,7 43 110 12
Cu µg/l 15 1000 16 13 58 12 26 45 2,6
Nafta- saadused
µg/l 20 600 35 <20 <20 <20 <20 <20 <20
34 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
5.3 Põhjavesi ja pinnavesi
Planeeringuala asub Lääne-Eesti vesikonna Pärnu alamvesikonnas ning jääb Pärnu jõe
(VEE1123500) valgalale. Kaubaterminal asub liigniiskel tuule- ja meretekkeliste liivadega
alal, mis paiknevad möllsavil ja sügavamal asuval moreenil. Pindmine kasvukiht koosneb
liigniisketest glei- ja õhukestest madalsoomuldadest. Planeeringualale on iseloomulik
aastaringselt kõrgem pinnasevee tase. Tegemist on osaliselt liigniiske alaga , mistõttu esineb
vett ka maapinnal. Samuti viitab liigniiskele alale piirkonnas leviv turbakiht. Pinnasevesi
paikneb maapinnast pinnasega täitmata aladel ca 0,1-0,3 m sügavusel maapinnast.
Geoloogiliste uuringute põhjal on maksimaalne pinnasevee sügavus pinnasega täidetud
kõvakattega aladel 1,1 m.
Pärnu linna ja kavandatava tegevuse alal levivad neli aluspõhja v eekompleksi:
▪ Kesk- ja Alam-Devoni põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas ning Silur-Ordoviitsiumi
põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas – planeeringuala jääb Kesk- ja
Alam-Devoni ning Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumi põhjapiirile. Põhjaveevaru ja
põhjaveevaru bilansi hindamine toimub mõlemale veekogumile ühise arvestuse alusel.
Veekogumite kinnitatud põhjaveevaru on Pärnu linnas 5 000 m3 /ööp17 ja tegelik tarbimine on
täna Pärnus ca 3 000 m3/ööp18. Tegemist on Pärnu linna veevarustuse seisukohast olulise
veekogumiga. Maapinnale lähim aluspõhja veekogum on maapinnalt pärineva reostuse eest
suhteliselt kaitstud;
▪ Siluri-Ordoviitsiumi (S-O) Pärnu põhjaveekogum – planeeringuala jääb põhjaveekogumi
lõunapiirile. S-O põhjaveekogum on Pärnu linna veevarustuse seisukohast samuti tähtis
veekogum ning selle kinnitatud põhjaveevaru Pärnu linnas on 10 000 m3/ööp ja tegelik tarbimine
on viimastel aastatel olnud ca 5 250- 5 500 m3/ööp;
▪ Ordoviitsiumi-Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas –
põhjaveekogum O-C m levib kogu Pärnu maakonna alal, kuid paikneb sügaval ja Pärnu linna
veevarustuse seisukohast see olulist rolli ei mängi. Pärnu linna alal ei ole veekogumi veevaru
tänase seisuga kinnitatud.
Põhjavee loodusliku kaitstuse seisukohast paikneb planeeringuala suhteliselt kaitstud
põhjaveega alal (Joonis 5-7). Planeeringualal paikneb endise Pärnu naftabaasi puurkaev
PRK0004386, millele on kehtestatud põhjaveehaarde sanitaarkaitseala 50 m.
Planeeringualale ulatab puurkaevu PRK0014363 sanitaarkaitseala (vt Joonis 5 -8). AS Maves
2018. a läbiviidud jääkreostusobjektide seire aruande põhjal on Niidu tn 17 asunud
PRK0019875 hävinud ja PRK0019828 avariis. DP alal paiknevad puurkaev ud ning Niidu tn 17
paiknevad hüdrogeoloogilised puurkaevud on toodud Tabelis 5.2.
17 Pärnu maakonna põhjaveevarud kinnitamine. Vastu võetud Keskkonnaministri 06.04.2006 määrusega nr 400. Kinnitatud põhjaveevarud. Keskkonnaministeerium. http://www.envir.ee/et/kinnitatud -pohjaveevarud
18 2017. aasta põhjavee varu bilanss. Olesk, K. Keskkonnaagentuur. Tallinn 201 8. https://envir.ee/media/662/download
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 5-7. Detailplaneeringu ala ettepanek (nov 2021) ja lähipiirkonna põhjavee kaitstus. Maa-ameti põhja-vee kaitstuse kaardirakendus
Tabel 5.2. Puurkaevud planeeringualal ja selle läheduses
Puurkaevud PRK0004386 (asub
planeeringualal)
PRK0014363 (DP
alale ulatub kaevu
sanitaarkaitseala)
PRK0019828 (Niidu tn
17, avariis,
sanitaarkaitseala
puudub)
PRK0019875 (Niidu
tn 17, hävinud,
sanitaarkaitseala
puudub)
Puurkaevu tüüp
Tarbepuurkaev olmevee saamiseks
Tarbepuurkaev olmevee saamiseks
Hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev
Hüdrogeoloogilise uuringu puurkaev
Põhjavee- kogum
S-O Pärnu põhjaveekogum
S-O põhjaveekogum Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas
- -
Koordinaadid X:6473444 Y:531934
X:6472886 Y:534450
X: 6473102 Y: 531810
X: 6473123 Y: 532052
Ehitusaasta 1970 1997 2006 2006
Sügavus, m 61 62 6,1 4,1
Puurkaevu läbilõige (paksus, m)
Peeneteraline liiv – 7 m; savi plastne – 19 m; kruus ja veeris saviliivaga – 4 m; dolomiidistunud lubjakivi – 25 m; lõheline dolomiidistunud lubjakivi – 3 m; dolomiitmergel – 3 m.
Kruus – 0,5 m; liivsavi – 2,5 m; saviliiv – 11 m; liivsavi-saviliivmoreen munakatega – 15 m; dolomiit ja dolomiidistunud lubjakivi – 33 m.
Muld – 0,3 m; täitepinnas: peenliiv – 0,4 m; muld – 0,2 m; peenliiv – 1,3 m; turvas – 0,4 m; peenliiv – 2,6 m; savi – 0,9 m
Täitepinnas: puukoor – 0,2 m; peenliiv – 3,5 m; turvas – 0,2 m; peenliiv – 0,2 m
Staatiline veetase, m
16 5,5 2,4 1,65
36 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 5-8. Veekaitselised piirangud ja jääkreostus planeeritava DP ala (nov 2021) piirkonnas (Allikas: Maa- amet 2021)
DP ala läbivad Niidu oja (VEE11123581) ning Pahkoja (VEE1112357). Niidu oja pikkus koos
lisajõgedega on 2,3 kilomeetrit ning valgala 2,7 km 2. Detailplaneeringu alale jääv Niidu oja on
väga halvas tehnilises seisundis ning seetõttu ei ole tagatud normaalne liigvee äravool. Niidu
oja suubub Pärnu jõkke, mis asub linnulennult planeeringualast ca 1 500 m kaugusel. Niidu
ojja suubub Väike-Niidu oja (VEE1123594) ca 400 m enne Pärnu jõkke suubumist.
Keskkonnainfo (EELIS) andmetel on Väike-Niidu oja täpne valgala suurus teadmata, kuid jääb
alla 10 km2, vooluveekogu pikkuseks koos lisaharudega on 2,4 km.
Pahkoja pikkus koos lisaharudega on 3,7 km ning valgala pindala on 10,3 km 2. Pahkoja on
Pikanõmme maaparandusehitise (PÜ-38; registri nr 6112350010010/001) eesvool, mille
tehniline seisund on rahuldav. Pahkoja läbib vahetult enne Pärnu jõkke suubumist Pahkoja
järve (VEE2064520).
Pahkojal, Niidu ojal ja Väike-Niidu ojal on kalda kaitseks kolm piiranguvööndit:
▪ 10-meetrine veekaitsevöönd;
▪ 25-meetrine ehituskeeluvöönd;
▪ 50-meetrine piiranguvöönd.
Looduskaitseseaduse järgi ei laiene ehituskeeluvöönd järgmistele kehtestatud detailplaneeringuga või üldplaneeringuga kavandatud aladele: tehnovõrgule ja -rajatisele, sillale, avalikult kasutatavale teele, raudteele .
Pärnu jõe ökoloogiline ja koondseisund on Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava19 alusel
hea, kuid lõigu Pärnu_3 vooluveekogumi (Käru jõest suudmeni) seisund on arvestades
viimaseid pinnaveeseire andmeid halb20. Halva koondseisundi põhjustavad
keskkonnakvaliteedi piirväärtusi21 ületavad benso(a)püreeni sisaldus vees, elavhõbeda (Hg),
polübromodifenüüleetri (PBDE) ja kaadmiumi (Cd) sisaldus elustikus (kalades) ning
tributüültina (TBT) sisaldus settes. Planeeritava kaubaterminaliga külgneb ja kattub ca 20 ha
alal Pikanõmme maaparandusehitis. Ehitis paikneb kaubaterminali ja Rääma raba vahelisel
19 Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7. jaanuar 2016.a. Keskkonnaministeerium https://www.envir.ee/sites/default/files/laane -eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 15 Pinnavee seisund 2019
20 Pinnavee seisund 2020 https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee8289 1873c41
21 Piirväärtused sätestatud keskkonnaministri 24.07.2019 määruses nr 28 „P rioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete ke skkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119062020007
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
alal. Maaparandusehitise rajatud kuivenduskraavid on seotud Rääma raba väljavoolukraavide
valgaladega, sh osad kuivenduskraavidest läbivad kaubaterminali ala. Rail Baltica uue Pärnu-
Eesti/Läti piiri projekteerimise prioriteetlõigus 1 viidi 2020. a läbi maaparanduse uurimistöö 22,
mille eesmärgiks oli registreerida olemasolevate hüdrauliliste elementide omadused
hüdroloogilise võrgu toimimisest ülevaate koostamiseks. Uurimistöö käigus teostati ka
Pikanõmme maaparandusehitise seisukorra tuvastamise tööd, mille põhjal väljastas
Põllumajandus- ja Toiduamet projekteerimistingimused23 maaparandussüsteemi reguleeriva
võrgu ja selle eesvoolude nõuetekohaseks toimimiseks.
5.4 Taimestik ja loomastik, rohevõrgustiku toimimine
Planeeringuala servas asuvas Rääma rabas on inimtegevusest tingitud kuivendus muutnud
raba omadusi ja sellele iseloomulikke liikide suhteid. Sellele vaatamata on rabas ja selle
äärsetes metsades säilinud looduskaitseliselt olulisi kooslusi, mis on elupaigaks mitmetele
kaitsealustele liikidele. Kaitstavatest loodusobjektidest 24 jääb alale lisaks I
kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi kaitseks moodustatud püsielupaik. Alljärgnevates
peatükkides antakse ülevaade kavandatud tegevuse võimalikku mõjualasse jäävast
elusloodusest (taimestik, loomastik) ja piirkonna rohevõrgustikust.
5.4.1 Loodusdirektiivi25 elupaigatüübid
Olukorra ülevaade seisuga 11.05.2022
Planeeringuala põhjaossa jääva Rääma raba seisundit inventeeriti keskkonnaregistri ko haselt
esimest korda 2004. aastal (K. Püssa ja R. Kalamees) 26. Toona määrati see rikutud, kuid
taastumisvõimeliseks rabaks (7120 – siin ja edaspidi sulgudes loodusdirektiivi elupaigatüübi
kood, kusjuures tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad kooslused). Nende elupaigatüüpide
hulka loetakse kooslused, millel on looduslike rabadega sarnane veerežiim, kuid veetase pole
kuivenduse tõttu nii pinnalähedane kui looduslikes rabades ja paikneb keskmiselt kuni poole
meetri sügavusel.
Inventeerijate hinnangul oli kooslus inimtegevusest tugevalt mõjutatud. Selle veerežiimi on
rikkunud ümbritsevad kuivenduskraavid ning ala põhjaosas toimuv turbakaevandus. Samuti
leidus seal prügipanekukohti, mille tekkimist on tõenäoliselt soodustanud lähedal asuv
kunagine prügila. Inventeerijate seisukohalt puudus rabal eelneva tõttu looduskaitseline
väärtus.
5 aastat hiljem, 2009. aastal, inventeeriti Rääma raba Eestimaa Looduse Fondi ja Riikliku
Looduskaitsekeskuse eestvedamisel toimunud projekti „Eesti soode inventeerimine tagamaks
nende bioloogilise mitmekesisuse säilimist“ raames (inventeerija M. Akkermann). Siis määrati
ala raba (7110*) elupaigatüüpi ning kaasnevateks kooslusteks rikutud, kuid
taastumisvõimelised rabad (7120) ning huumustoitelised järved ja järvikud (3160) ehk
rabalaukad. Koosluse esinduslikkus hinnati kõrgeks (B).
Raba servas planeeringualal ja selle lähisel asuvaid metsakooslusi inventeeriti viimati 2021.
aasta varasuvel (OÜ Metsaruum eksperdid A. Hallang ja M. Talvis) 27. Selle raames kaardistati
inventuuri alal kokku 12,3 ha vanu loodusmetsi (9010*). Sellesse mahukasse elupaigatüüpi
sobivad mitmete kasvukohatüüpide metsad – nii okasmetsad, kaasikud kui ka haavikud, mida
inimtegevus võib olla mõjutanud, kuid mis vastavad põlismetsa või loodusmetsa
22 Rail Baltica, Uue Pärnu - Eesti/Läti piiri l raudteeliini ehitamise projekteerimise ja järelevalveteenused (nr RBR 2018/28), Projekteerimise prioriteetlõik 1, Maaparandussüsteemide uurimistööde aruanne, veebruar 2021 23 Projekteerimistingimuste nr 14.1 -1/31014, https://portaal.agri.ee/avalik/#/teenus/117772/pma -te-mp-projekteerimistingimusted/detailvaade 24 LKS § 4 lg 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid: kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid ja kivistised, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ning kohaliku omavalitsuse tasemel kaitstavad loodusobjektid. 25 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning looduslik u loomastiku ja taimestiku kaitsekohta. 26 Keskkonnaregistri andmetele. Kasutatud 05.01.2022 27 OÜ Metsaruum (A. Hallang ja M. Talvis). (2021). Seletuskiri projekteeritava Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplan eeringu ala vääriselupaikade, elupaigatüüpide ja kaitstavate taimeliikide inventuuri kohta
38 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
kriteeriumitele. Kaardistatud vanadest loodusmetsadest on 1,5 ha kõrge esinduslikkusega
ning need kooslused kattuvad ühtlasi alal inventeeritud vääriselupaikadega. Ülejäänud 10,8
ha koosluste esinduslikkus on hinnatud keskmiseks (C).
Vahetult Rääma raba servas kaardistati 0,5 ha-l keskmise looduskaitselise väärtusega
siirdesoo- ja rabametsakooslus (91D0*) . Tegu on metsastunud rabaservaga, mis
moodustab rabaga ühtse kompleksi. Sellesse koosluse tüüpi määratakse okasmetsad - või
okassegametsad niiskel kuni märjal turbamullal, mille veetase on püsivalt kõrge.
Peale eeltoodu määrati uuringuala kaguosas asuv 0,3 ha suurune tammekultuur
potentsiaalseks vana laialehisemetsa koosluseks (9020*) . Siia elupaigatüüpi
inventeeritakse laialehistega puuliikidega metsad, kus on iseloomulik metsakoosluse
pikaaegne kasvamine samas paigas (järjepidevus), surnud puude rohkus, samblike, seente,
putukate ja mullafauna suur liigirikkus.
Inventeerijate hinnangul on valdav osa inventeeritaval alal asuvatest metsakooslustest (välja
arvatud vääriselupaiga kriteeriumitele vastavad vanad loodusmetsad) madala
looduskaitselise väärtusega, mistõttu pole nende kaitse prioriteet.
Ülevaate planeeringualal asuvatest loodusdirektiivi kooslustest annab Tabel 5.3 ja Joonis 5-
9.
Tabel 5.3 Planeeringuala lähipiirkonnas inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid ( Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 11.01.2021)
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal (ha) Kogupindala (ha)
9010* C 10,28 10,72
9010* B 1,21 1,53
91D0* C 0,07 0,45
9020* potentsiaalne 0,29 0,29
7110* B 0,08 1321
Täiendav info seisuga september 2022
Aruandes täpsustatakse metsaelupaigatüüpideks inventeeritud ala kattumist planeeringuala ja seal
kavandatud raadamisalaga. Ülevaade raadamisalaga kattuvatest metsakooslustest on toodud
alljärgnevas tabelis ning illustreeritud Joonisel 5-9.
Tabel 5.4 Planeeringuala lähipiirkonnas inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid ( Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 13.09.2022)
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal
(ha) Pindala raadamisalal (ha)
Kogupindala
(ha)
9010* C 10,72 4,92 10,72
9010* B 1,45 0,70 1,53
91D0* C 0,45 0,45 0,45
9020* potentsiaalne 0,29 0,29 0,29
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal
(ha) Pindala raadamisalal (ha)
Kogupindala
(ha)
7110* B 0,95 Kattub 91D0-ks inventeeritud
alaga 1321
Joonis 5-9. Väljavõte planeeringualal inventeeritud loodusdirektiivi kooslustest, vääriselupaikadest ning kavandatud
raadamisaladest28 (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 14.09.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022)
Täiendav info seisuga oktoober 2022
Võrreldes aruande septembrikuise versiooniga on EELISesse kantud 2022. aasta suvel toimunud
vääriselupaikade inventuuri tulemused, samuti on täpsustatud planeeringualal kavandatud raadamisala
ulatust. Sellest tulenevalt on vaja uuendada tabelit planeeringuala lähipiirkonnas inventeeritud
loodusdirektiivi elupaigatüüpidega ning väljavõtet planeeringualal inventeeritud loodusdirektiivi
kooslustest, vääriselupaikadest ning kavandatud raadamisaladest.
Tabel 5.5 Planeeringuala lähipiirkonnas inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübid (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 24.10.2022)
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal
(ha) Pindala raadamisalal (ha)
Kogupindala
(ha)
9010* C 10,72 5,52 10,72
28 Joonisel on kujutatud maksimaalne raadamisala planeeringualale kavandatud hoonestuse põhjal, reaalne raadamistööde vajadus selgub edasiste etappide käigus
40 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal
(ha) Pindala raadamisalal (ha)
Kogupindala
(ha)
9010* B 1,45 0,70 1,53
91D0* C 0,45 0,45 0,45
9020* potentsiaalne 0,29 0,29 0,29
7110* B 0,95 Kattub suuresti 91D0-ks
inventeeritud alaga 1321
Joonis 5-10. Väljavõte planeeringualal inventeeritud loodusdirektiivi kooslustest, vääriselupaikadest ning kavandatud
raadamisaladest29 (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 23.10.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022)
Täiendav info seisuga jaanuar 2023
Tulenevalt OÜ Clanga kassikaku püsielupaika puudutava ekspertiisi tulemustest on võrreldes oktoobri
2022 seisuga muudetud planeeringuala piiri ala põhjaosas. Sellest tulenevalt on vaja uuendada tabelit
planeeringuala lähipiirkonnas inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüüpidega ning väljavõtet
planeeringualal inventeeritud loodusdirektiivi kooslustest, vääriselupaikadest ning kavandatud
raadamisaladest.
29 Joonisel on kujutatud maksimaalne raadamisala planeeringualale kavandatud hoonestuse põhjal, reaalne raadamistööde vajadus selgub edasis te etappide käigus
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Tabel 5.6 Planeeringuala lähipiirkonnas inventeeritud loodusdirektiivi elupaigatüübi d (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 16.02.2023)
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal
(ha) Pindala raadamisalal (ha)
Kogupindala
(ha)
9010* C 8,92 3,72 10,72
9010* B 0,77 0 1,53
91D0* C 0,45 0 0,45
9020* potentsiaalne 0,29 0,29 0,29
7110* B 0,95 Kattub suuresti 91D0-ks inventeeritud
alaga 1321
Elupaigatüüp Esinduslikkus Pindala planeeringualal
(ha) Pindala raadamisalal (ha) Kogupindala (ha)
9010* C 10,72 5,52 10,72
Joonis 5-11. Väljavõte planeeringualal inventeeritud loodusdirektiivi kooslustest, vääriselupaikadest ning kavandatud
raadamisaladest30 (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 16.02.2023. Aluskaart: Maa-amet, 2023)
30 Joonisel on kujutatud maksimaalne raadamisala planeeringualale kavandatud hoonestuse põhjal, reaalne raadamistööde vajadus selgub edasiste etappide käigus
42 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Planeeritud muudatuste tõttu nihkub kavandatud raadamisala Rääma raba servast välja (lõunasse) ning
lääne suunas. Selle tulemusena laieneb planeeritav raadamisala umbes 6 ha suurusele alale, mis ei ole
hõlmatud 2021. aastal toimunud inventuuri. Analüüsides juurde lisandunud ala Maa-ameti
metsandusliku ortofoto ja reljeefvarjutusega põhikaardi taustal ning kõrvutades seda 2021. a inventuuri
andmetega, siis pole välistatud, et osa alast (kokku umbes 2 ha) võib loodusdirektiivi elupaigatüübi
kriteeriumitele vastata (vt Joonis 5-12). Tõenäoliselt on nende võimalike elupaikade parameetrid
võrreldavad vahetult inventuurialale jäävatega, st tugeva kuivendamise mõju tõttu võib tegu olla madala
esinduslikkuse ja looduskaitselise väärtusega vana loodusmetsa (9010*) ja/või siirdesoo- ja rabametsa
(91D0*) kooslustega. Valdav osa ülejäänud juurde lisandunud alast on kaetud tiheda kraavivõrgustikuga
ning on äärmiselt ebatõenäoline, et sealne puistu mõne loodusdirektiivi elupaigatüübi kriteeriumitele
vastab.
Joonis 5-12. Väljavõte kavandatavast raadamisalast, mis ei olnud hõlmatud 2021. a botaanilisse inventuuri. Võimalik elupaik
on piiritletud kameraalandmete analüüsi põhjal (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; EELIS seisuga 16.02.2023.
Aluskaart: Maa-amet, 2023).
5.4.2 Vääriselupaigad
Olukorra ülevaade seisuga 11.05.2022
Vääriselupaigad (VEP) on metsaseaduse mõistes alad, kus on suur kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Neid kaardistati alal samuti
viimati 2021. a toimunud OÜ Metsaruum inventuuri käigus. Kõik inventuuri hõlmatud VEP -id
olid juba varem teada ja keskkonnaregistrisse kantud. Inventuuri käigus ajakohastati nende
andmeid ning vajadusel tehti ettepanekuid piiride korrigeerimiseks. Kokku asub
planeeringualal osaliselt või terves ulatuses 5 VEP-i (Joonis 5-10).
Planeeringualal asuvad VEP-id kuuluvad tüüpi A.2 ehk männikud ja männi-segametsad.
Tegemist on vanade männikutega, kus suures osas struktuurielemendid puuduvad ja VEP -i
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
indikaatorliike leidub vähe. Vaatamata sellele võib vanades männikutes esineda liike, mida
inventuuri hetkel ei nähtud. Need on haruldased putukad, kes elavad vanade mändide
võrades ja jämedates okstes ning maapinnas elavad haruldased seeneliigid.
Kõige väärtuslikumaks peeti inventuuril VEP-i nr 160110, mille rikkalikuma
struktuurielementide ja tunnusliikidega osa jääb planeeringua last välja. Samas tegid
inventeerijad ettepaneku arvata osa VEP-ist nr 161004 registrist välja. Tegemist on kitsa
metsaribaga, mis ei asu metsamaastikul ning on kolmest küljest ümbritsetud aktiivse
inimtegevusega alaga.
Täiendav info seisuga september 2022
Planeeringualal on vahepealsel perioodil inventeeritud üks uus VEP (nr 209734). Lisaks
korraldas Keskkonnaameti metsahoiu vanemspetsialist A. Hendrikson 2022. aasta juunis
teadaolevates VEP-ides välitöid nende seisundi hindamiseks. Keskkonnaamet andis ülevaate
välitööde tulemustest KSH aruande avaliku väljapaneku perioodil , kuid KSH aruande
täiendamise ajaks (september 2022) pole välitööde tulemusi veel EELIS-esse kantud,
mistõttu neid VEP-e kujutaval joonisel (Joonis 5-10) ei kuvata. Küll aga on joonisel märgitud
ala, mis 2021. aastal toimunud OÜ Metsaruum inventuuri põhjal tuleks VEP-ist välja arvata.
Planeeringualale ulatuvate VEP-ide kohta parema ülevaate saamiseks on seni teadaolev info
nende säilitamise vajaduse kohta koondatud allolevasse tabelisse.
Tabel 5.6 Ülevaade planeeringualal inventeeritud vääriselupaikadest (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; keskkonnaregister seisuga 13.09.2022)
VEP-i
nr
Kogupindala
(ha)
Kattuvus
raadamisalaga (ha)
DP ja KSH raames toimunud
inventuuri tulemused
(21.05.2021)
KeA välitööde tulemused
(22.06.2022)
161001 0,65 0,01 Jätta registrisse
80% VEPi vanadest mändidest
hukkunud. VEPi saab registrist
maha võtta, kuna pole säilinud.
161003 0,37 0,28 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri
(2000. a) piirides
161004 2,51
Hetkel määramata,
kuna muudatusi ei
ole registrisse
kantud.
Tegemist on kitsa metsase alaga,
mis jääb raudtee ja tööstusmaa
vahele. Suur inimmõju. Raudtee
ja tööstusmaa vahelise kitsa
VEPi osa võiks arvata registrist
välja.
Registris olev piir ei vasta
lääneosas tegelikule metsa piirile
looduses. VEPi puistu säilinud,
inimmõju väga tugev. Registris
teha muudatused vastavalt
sellele, kuidas VEP säilinud
161021 0,54 0,4 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri
(2000. a) piirides
160110 2,3 0,81 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri
(2001. a) piirides
209734 2,33 0,41
Ei inventeeritud, kuna VEPi ei
olnud uuringu läbiviimise ajal
registreeritud.
Säilinud esmase inventuuri
(2021. a) piirides
44 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Täiendav info seisuga oktoober 2022
Kuivõrd vahepealsel perioodil on EELISesse kantud suvised Keskkonnaameti
vääriselupaikade inventuuriandmed, siis tuleb uuendada inventeeritud vääriselupaikade
ülevaatlikku tabelit.
Tabel 5.7 Ülevaade planeeringualal inventeeritud vääriselupaikadest (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; keskkonnaregister seisuga 13.09.2022)
VEP-i
nr
Kogupindala
(ha)
Kattuvus
raadamisalaga
(ha)
DP ja KSH raames toimunud
inventuuri tulemused
(21.05.2021)
KeA välitööde tulemused
(22.06.2022)
161001 0,65 0,01 Jätta registrisse
80% VEPi vanadest mändidest
hukkunud. VEPi saab registrist
maha võtta, kuna pole säilinud.
161003 0,26 0 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri
(2000. a) piirides
161004 2,51 0,71
Tegemist on kitsa metsase alaga,
mis jääb raudtee ja tööstusmaa
vahele. Suur inimmõju. Raudtee ja
tööstusmaa vahelise kitsa VEPi
osa võiks arvata registrist välja.
Registris olev piir ei vasta
lääneosas tegelikule metsa piirile
looduses. VEPi puistu säilinud,
inimmõju väga tugev. Registris teha
muudatused vastavalt sellele,
kuidas VEP säilinud
161021 0,54 0 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri
(2000. a) piirides
160110 2,3 0,81 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri
(2001. a) piirides
209734 2,33 0,41
Ei inventeeritud, kuna VEPi ei
olnud uuringu läbiviimise ajal
registreeritud.
Säilinud esmase inventuuri
(2021. a) piirides
Täiendav info seisuga jaanuar 2023
Tulenevalt OÜ Clanga ekspertiisi tulemustest on võrreldes oktoobri 2022 seisuga muudetud
planeeringuala piiri. Seetõttu tuleb uuendada planeeringualaga seotud VEP-ide ülevaatlikku
tabelit.
Tabel 5.8 Ülevaade planeeringualal inventeeritud vääriselupaikadest (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; keskkonnaregister seisuga 17.02.2023)
VEP-i
nr
Kogupindala
(ha)
Kattuvus
raadamisalaga
(ha)
DP ja KSH raames toimunud
inventuuri tulemused (21.05.2021)
KeA välitööde tulemused
(22.06.2022)
161001 0,65 0 Jätta registrisse
80% VEPi vanadest mändidest
hukkunud. VEPi saab registrist maha
võtta, kuna pole säilinud.
161003 0,26 0 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri (2000. a)
piirides
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
VEP-i
nr
Kogupindala
(ha)
Kattuvus
raadamisalaga
(ha)
DP ja KSH raames toimunud
inventuuri tulemused (21.05.2021)
KeA välitööde tulemused
(22.06.2022)
161004 2,51 0,71
Tegemist on kitsa metsase alaga,
mis jääb raudtee ja tööstusmaa
vahele. Suur inimmõju. Raudtee ja
tööstusmaa vahelise kitsa VEPi osa
võiks arvata registrist välja.
Registris olev piir ei vasta lääneosas
tegelikule metsa piirile looduses.
VEPi puistu säilinud, inimmõju väga
tugev. Registris teha muudatused
vastavalt sellele, kuidas VEP säilinud
161021 0,54 0 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri (2000. a)
piirides
160110 2,3 0 Jätta registrisse Säilinud esmase inventuuri (2001. a)
piirides
209734 2,33 0
Ei inventeeritud, kuna VEPi ei olnud
uuringu läbiviimise ajal
registreeritud.
Säilinud esmase inventuuri (2021. a)
piirides
Ptk-s 5.4.1. on lõigus „täiendav info seisuga veebruar 2023“ kirjeldatud muudatustest tingitud u 6 ha
suurust planeeritavat raadamisala, kuhu 2021. a botaaniline inventuur ei ulatunud, sh ei inventeeritud
seal ka VEP-e. Sellest tulenevalt küsiti Keskkonnaametilt hinnangut juurde lisandunud raadamisalal
võimalike VEP-ide leidumise kohta. Keskkonnaameti VEP-i ekspert inventeeris ala 08.02.2023 ning
tuvastas, et tegu on vanadest kuivenduskraavidest tugevalt mõjutatud alaga, kus VEP-e ei esine. Lisaks
anti teada, et Keskkonnaamet teeb Keskkonnaagentuurile ettepaneku VEP nr 161001 registrist välja
arvata31.
5.4.3 Taimestik
Olukorra ülevaade seisuga 11.05.2022
Piirkonna taimestik on varieeruv ja domineerivad niisketele ning planeeringuala rabapoolses
osas ka liigniisketele kasvukohatingimustele kohastunud liigid. Planeeringuala kaitsealuseid
taimeliike kaardistati eelnevalt viidatud 2021. aastal toimunud OÜ Metsaruum inventuuril
(Joonis 5-13). Keskkonnaregistris planeeringuala kaitsealuste taimeliikide kohta infot pole.
Haruldasematest ja olulisematest taimeliikidest leiti alalt kahe raudtee vahelt 60 isendiga
niidu-kuremõõga (Gladiolus imbricatus) tugev populatsioon. Niidu-kuremõõk kuulub II
kaitsekategooriasse ja on 2017. aastal toimunud ohustatuse hindamise järgi Eestis ohualtis
seisundis. Pärnumaa on selle liigi üks peamisi levikualasid.
Lisaks leiti alalt arvukalt III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohti. Ahtalehise
ängelheina (Thalictrum lucidum) kasvukohad asusid kõrgemates kohtades nii
raudteeäärsel alal kui ka niiskemate kõrgema taimestikuta kraavitrassidel. Balti sõrmkäpp
(Dacthylorhiza Baltica) kasvas reeglina planeeringuala läbival gaasitrassil ja teeäärsetel
kraavipervedel. Liiki esines suhteliselt rohearvuliselt ja tema populatsioon oli tugev. Harilikku
ungrukolda (Huperzia selago) leiti planeeringuala edelaosas oleva vana männiku all.
Ülejäänud alalt leitud liigid – kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), kuradi-sõrmkäpp
(Dactylorhiza maculata), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine) ja rohekas käokeel
(Platanthera chlorantha) – kasvasid hajusalt kogu alal liikidele vähegi sobivates
kasvukohtades (noorendikud, latimetsad, lehtpuu võserikud jne).
31 A. Hendriksoni suulised andmed (e -kiri 09.02.2023)
46 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 5-13. Planeeringuala piirkonnas kaardistatud kaitsealuste taimeliikide leiuandmed, vääriselupaigad ja Natura
elupaigatüübid (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a inventuur; Keskkonnaregister seisuga 11.01.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2021)
Valdav osa planeeringualalt le itud III kaitsekategooria taimeliikidest on 2017. aastal toimunud
ohustatuse hindamise järgi soodsas seisundis. Vaid harilik ungrukold on kasvukohtades
toimuva metsaraie ning kuradi-sõrmkäpp talle sobivate kasvukohtade kuivendamise tõttu
arvatud ohulähedases seisundis olevate liikide kategooriasse.
Täiendav info seisuga september 2022
Võrreldes aruande varasema versiooniga on Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmebaasi
kantud 2021. aasta OÜ Metsaruum taimestiku inventuuri raames leitud niidu -kuremõõga
leiukoht. Täpsed kaitsealuste taimeliikide leiu- ja kasvukohad on toodud alloleval joonisel.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 5-14. Kaitsealuste taimeliikide levik planeeringuala keskosas ja raadataval alal (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a
inventuur; EELIS seisuga 14.09.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022)
Täiendav info seisuga oktoober 2022
Tulenevalt raadamisala piiride täpsustamisest on vaja uuendada kaitsealuste taimeliikide levikut
iseloomustavat kaarti.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites on keelatud.
48 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 5-15. Kaitsealuste taimeliikide levik planeeringuala keskosas ja raadataval alal (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a
inventuur; EELIS seisuga 14.09.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022)32
Täiendav info seisuga jaanuar 2023
Planeeringuala piiride korrigeerimise ja raadamisala täpsustamise tõttu on vaja uuendada
kaitsealuste taimeliikide levikut iseloomustavat kaarti.
Lisaks tuleb arvestada, et planeeringualale lisanduval 6 ha suurusel alal (vt joonis 5 -12) ei
inventeeritud 2021. aasta toimunud inventuuril kaitsealuseid taimeliike. Selle ala kohta leidub
mõningaid andmeid loodusvaatluste andmebaasist. Täpsemalt jääb alale üks vaatluspunkt
(Joonisel 5-16 LVA punkt), kus 2018. a leiti koos kasvamas III kategooriasse kuuluvad
taimeliigid karukold (Lycopodium clavatum) ja harilik ungrukold (Huperzia selago), mis
vaatluse andmete kohaselt olid piirkonnas sagedased. Hariliku ungrukollaga seonduvat on
täpsemalt käsitletud peatüki 5.4.3 alguses, lõigus „Olukorra ülevaade seisuga 11.05.2022“.
Peamiselt kuivades männi- ja segametsades kasvav karukold on põhiliselt metsamajandusest
tingitud tegurite tõttu hinnatud 2017. a toimunud ohustatuse hinnangu alusel ohulähedasse
seisundisse.
32 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg -le 1 on jooniselt eemaldatud II kaitsekategooria taimeliikide leiukohad
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 5-16. Kaitsealuste taimeliikide levik planeeringuala keskosas ja raadataval alal (Allikas: OÜ Metsaruum 2021. a
inventuur; EELIS seisuga 20.02.2023. Aluskaart: Maa-amet, 2023)33
5.4.4 Linnud
Pärnu kaubaterminali rajamise ja kasutamisega linnustikule kaasneva mõju hindamiseks
valmis 2021. aasta lõpus uuring, milles analüüsiti varasemast olemasolevaid
keskkonnaregistrist ja loodusvaatluste andmebaasides olemasolevaid andmeid. Samuti
korraldati selle raames 2021. aastal planeeringuala ja selle lähipiirkonna kaitsealuste
linnuliikide inventuur34.
I kaitsekategooria
Kõige haruldasem liik, kes planeeringuala piirkonnas elutseb, on I kaitsekategooriasse kuuluv
kassikakk (Bubo bubo). Liik on 2019. aastal toimunud ohustatuse hindamise kohaselt
kriitilises seisundis. Aastate jooksul on lähikonnas leitud 3 kassik aku elupaika:
1. esimene elupaik on planeeringualast umbes ühe kilomeetri kaugusel edelas
(keskkonnaregistri koodiga KLO9121974) ja see avastati 2015. aastal. Viimati oli
elupaik asustatud 2016. aastal (pesitsus ebaõnnestus). Elupaik asub Niidu
maastikukaitseala Niidu sihtkaitsevööndis;
2. teine elupaik (keskkonnaregistri koodiga KLO9113062) on vahetult planeeringualast
kagu pool. See avastati 2011. aastal ja viimati asustas kassikakupaar elupaika 2012.
aastal (pesitsemise õnnestumine pole teada). Elupaiga kaitseks on moodustatud
Tammise püsielupaik;
3. elupaik (keskkonnaregistri koodiga KLO9101380) jääb planeeringualast põhja
suunda. Elupaik avastati juba 2005. aastal ning oli kõigist kolmest teadaolevast kõige
33 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg -le 1 on jooniselt eemaldatud II kaitsekategooria taimeliikide leiukohad 34 OÜ Xenus (H. Pehlak). (2021). Pärnu kaubaterminali rajamise ja kasutamisega kaasnev mõju linnustikule
50 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
hiljuti (2018. aastal) asustatud (pesitsemine ebaõnnestus). Selle kassikaku elupaiga
kaitseks on moodustatud Rääma püsielupaik.
2019. ja 2020. aastal liigi esinemist neis elupaikades ega piirkonnas laiemalt ei tuvastatud
(riikliku seire andmetel). Uuringualal ja elupaikades ei kohatud kassikakke ka 2021. aastal,
kuid Indrek Tammekänd leidis ühe kassikaku sule Rääma raba keskosast. See viitab
võimalusele, et kassikakk siiski jätkuvalt asustab rabaäärse id männikuid. Liigile sobivate ja
hiljuti asustatud elupaikade olemasolu tõttu on isendite liikumine arendusalal tõenäoline ka
juhul, kui kassikakk Rääma raba piirkonnas ei pesitse.
II kaitsekategooria
Uurimisala põhjaosas kohati 28.02.2021 (R. Endrekson) üht metsist (Tetrao urogallus).
Tegemist oli üksiku mitte-pesitsusaegse vaatlusega, mis viitab elupaiga põhimõttelisele
sobivusele nt talviseks kasutamiseks, mitte liigi pesitsemisele või püsivale esinemisele.
Seetõttu pole vaatlus antud KSH kontekstis oluline.
Kanakullil (Accipiter gentilis) on keskkonnaregistrisse (koodiga KLO9122629) kantud üks
elupaik, mis jääb vahetult planeeringuala kirdepiiri taha. Elupaik avastati 2016. aastal ning oli
ka 2021. aastal linnustiku inventuuri ajal asustatud. Kanakull on 2019. aastal toimunud
ohustatuse hinnangu järgi ohualtis seisundis.
2021. aasta inventuuril leiti üks valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos)
pesitsusterritoorium uuringuala loodenurgas. Viimati (2019) toimunud ohustatuse hindamise
alusel on valgeselg-kirjurähni Eesti asurkond soodsas seisundis.
Laanerähnil (Picoides tridactylus) on keskkonnaregistrisse kantud elupaik (KLO9104109)
praegusest kaubaterminalist loodes. Elupaik leiti ja oli teadaolevalt viimati asustatud 2004.
aastal. 2021. aasta välitöödel liiki uuringualal ei kohatud. Laanerähnid on meil ohualtis
seisundis (2019. a ohustatuse hinnang).
III kaitsekategooria
Planeeringualal on varasemate keskkonnaregistrisse kantud andmete ja 2021. aastal
toimunud haudelinnustiku inventuuri põhjal kaardistatud kokku 17 III kaitsekategooria
linnuliigi pesitsusterritooriumid. Need liigid on: laanepüü (Bonasa bonasia), teder (Lyrurus
tetrix), hiireviu (Buteo buteo), sookurg (Grus grus), rooruik (Rallus aquaticus),
rukkirääk (Crex crex), väiketüll (Charadrius dubius), värbkakk (Glaucidium
passerinum), händkakk (Strix uralensis), öösorr (Caprimulgus europaeus), musträhn
(Dryocopus martius), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), väänkael (Jynx torquilla),
nõmmelõoke (Lullula arborea), hoburästas (Turdus viscivorus), väike-kärbsenäpp
(Ficedula parva) ja punaselg-õgija (Lanius collurio).
Lisaks on keskkonnaregistrisse kantud üheksa Rääma raba asustava III kaitsekategooria
linnuliigi (rüüt (Pluvialis apricaria), punajalg-tilder (Tringa totanus), mudatilder (Tringa
glareola), sookurg, hänilane (Motacilla flava), suurkoovitaja (Numenius arquata),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), punaselg-õgija ja teder) umbes 15,4 km2 suurune
elupaik, mille lõunaserv ulatub 300-600 m ulatuses planeeringualale. Inventuuri käigus kohati
neist liikidest uuringuala Rääma rabaga piirnevas põhjaosas tetre, elupaik on teo reetiliselt
sobiv ka sookure, mudatildri ja punaselg-õgija esinemiseks. Keskkonnaregistri elupaigalaik
ei ole uuringualaga kattuvas osas sobiv rüüda, suur - ja väikekoovitaja, punajalg-tildri ning
hänilase pesitsemiseks.
Valdava osa uuringualal kohatud haudelinnuliikide Eesti asurkonnad on 2019. aastal
toimunud ohustatuse hindamise järgi soodsas seisundis. Kehvemini läheb ohualtis seisundis
oleval laanepüül ja händkakul ning väljasuremisohus oleval tedrel ja nõmmelõokesel, kelle
asurkonna kui terviku jätkusuutlikkust ohustab peamiselt erinevatel põhjustel elupaikade
kadumine või nende kvaliteedi langus.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 5-17. Teadaolevad andmed DP piirkonna kaitsealuste lindude ja loomade kohta (Allikas: OÜ Xenus 2021. a kaitsealuste haudelindude inventuur; Keskkonnaregister seisuga 11.01.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022)35
5.4.5 Ulukid
Piirkonna ulukite kohta annab parima ülevaate 2021. aastal valminud ulukiuuring, milles
koondati olemasolevad loodusvaatluste andmed ning tehti täiendavaid välitöid eeskätt
suurulukite liikumise ja arvukuse kohta info kogumiseks 36.
Ulukiuuringu välitöövaatlustel leiti projektialal kopra (Castor fiber), põdra (Alces alces) ja
metskitse (Capreolus capreolus) tegevusjälgi. Neist kõige sagedamini esines põdra ja
metskitse tegevusjälgi. Põdra tegevusjälgi esines kõige rohkem RB põhitrassi ja RB
kaubaterminali projektiala ristumiskohal. Kitse tegevusjäljed o lid peamiselt koondunud
kavandatava RB kaubaterminali hoonestuse piirkonda, kuid oli märke, et kitsed on seni
kasutanud ka planeeringu elluviimise tagajärjel tulevikus tekkiva potentsiaalse ökolõksu
piirkonda ja muid alasid kaubajaama ümbruses. Inimpelglikke liike (nt suurkiskjad) piirkonnas
tõenäoliselt ei leidu ja nende tegevusjälgi välitöödel ka ei leitud.
Lisaks kohati ka raba serva metsas (väljaspool planeeringuala) III kaitsekategooriasse
kuuluvat laanepüüd (Bonasa bonasia).
Välitöödel tuvastatud ja loodusvaatluste andmebaasis kajastuvaid ulukite tegevusjälgi
projektiala piirkonnas illustreerib järgnev joonis.
35 Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg -le 1 on kaardilt eemaldatud I ja II kaitsekategooria liikide leiukohad ja elupaigad 36 Hendrikson&KO (K. Eschbaum, M. Kõrkjas). (2021). Rail Baltic Pärnu kaubaterminali ulukiuuring. Lõpparuanne. Töö nr 20003664
52 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 5-18. Loomade tegevusjäljed planeeritava kaubaterminali piirkonnas (Allikas: 2021. a Hendrikson & Ko ulukiuuring)
Teadaolev info ulukite (eeskätt suurte uluksõraliste) liikumiste kohta piirkonnas kinnitab ala
(vähemalt osalist) kasutamist loomade poolt, viitab rabaserva tähtsusele ulukite jaoks.
Arvestades kavandatava tegevuse piirkonnas välitöödel nähtut ja looduslike koosluste
paiknemist, on tõenäoline, et nii põtrade kui ka metskitsede tegutsemiseks soodsaid alasid
leidub lisaks joonisel viidatud asukohtadele ka laiemalt Rääma raba servaalal ning Tammiste
tee äärsetes rohevõrgustiku tugialades. Seda kinnitab ka Pärnu piirkonnas läbi viidud põdra
elupaigasobivuse modelleerimine37 (vt Joonis 5-19).
Vaadeldava piirkonna puhul on tegemist inimeste poolt (vähemalt mingil määral) kasutatava
linnalähedase poolloodusliku alaga (nt tervisespordiks, puhkamiseks, k oertega jalutamiseks).
Ulukiuuringut läbiviies oli maastikul märgata omaalgatusliku matkaraja tähistusi ja vähese
koormusega radu.
37 OÜ Rewild (J. Remm, K. Jaik, P. Remm). (2017). Rohevõrgustiku sobivus liikide elupaigakasutusega. Põdra ( Alces alces), tiigilendlase (Myotis dasycneme), rukkiräägu (Crex crex) ning raba- ja rohukonna (Rana arvalis , R. temporaria) elupaikade paiknemine Pärnu piirkonnas ning seos planeeritud rohevõrgustikuga
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 5-19. Väljalõige Rewildi koostatud joonisest, mis kujutab põdra elupaigasobivuse jaotust (oranžiga) rohevõrgustiku
aladel, täiendatud kavandatava kaubaterminali taristuobjektidega ja RB põhitrassiga koos altpääsudega (Allikas: 2021. a
Hendrikson & Ko ulukiuuring)
5.4.6 Rohevõrgustik
Olukorra ülevaade seisuga 11.05.2022
Planeeringuala asub Pärnu linna territooriumile jäävas osas osaliselt rohevõrgustiku tugialal.
Haldusreformi järel moodustunud Tori valla üldplaneeringut pole seni veel kehtestatud, seega
kehtib alal haldusreformieelse Sauga valla üldplaneering 38. Selle järgi jääb ka planeeringuala
Tori valda jääv osa osaliselt rohevõrgustiku tugialale. Ka Pärnu maakonnaplaneeringu
kohaselt jääb planeeringuala osaliselt rohevõrgustiku tugialale. Lisaks ulatub Pärnu
kaubaterminali planeeringuala idaossa maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgu koridor
(vt Joonis 5-20).
38 Sauga valla üldplaneering on kehtestatud Sauga Vallavolikogu 05.12.2016 otsusega nr 97
54 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 5-20. Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet 2022)
Täiendav info seisuga september 2022
Avalikul väljapanekul laekunud Keskkonnaameti seisukoha põhjal täpsustatakse arendusalal
planeeritud raadamisala paiknemist. Samuti korrigeeritakse Rahandusministeeriumi
tähelepaneku järgi Pärnu linna rohevõrgustiku paiknemist. Ülevaade kavandatud
raadamistest rohevõrgustikus on kujutatud alloleval joonisel 5-21.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 5-21. Roheline võrgustik ja raadamisalad planeeringuala piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet, 2022)
Täiendav info seisuga oktoober 2022
Tulenevalt raadamisala täpsustamisest , korrigeeriti rohelise võrgustiku paiknemist
illustreerivat kaarti (vt Joonis 5-22).
Joonis 5-22. Roheline võrgustik ja raadamisalad planeeringuala piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet, 2022)
56 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Täiendav info seisuga jaanuar 2023
Tulenevalt planeeringu- ja raadamisala täpsustamisest jaanuaris 2023, korrigeeriti vastavalt
rohelise võrgustiku paiknemist illustreerivat kaarti (vt Joonis 5-23).
Joonis 5-23. Roheline võrgustik ja raadamisalad planeeringuala piirkonnas (Aluskaart: Maa-amet, 2022)
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
6 KAVANDATAVA TEGEVUSE JA ALTERNATIIVIDEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU, ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS
Käesolevas peatükis analüüsitakse detailplaneeringuga eeldatavalt kaasnevat mõju erinevate
keskkonnaaspektide lõikes, ühtlasi tuuakse välja alternatiivide vaheline erinev us kaasneva
mõju osas. Analüüsitavate teemade valikul on lähtutud KSH väljatöötamise kavatsusest, mille
kohta küsiti seisukohti asjaomastelt asutustelt novembris 2020 ning mis avalikustati
septembris 2021 Pärnu linna ja Tori valla kodulehtedel.
Keskkonnaamet edastas pärast avalikustamast 30.09.2021 kirjaga nr 6-5/21/19636-2
täiendava kirjaliku arvamuse, mille alusel viidi mõjuhindamise protsessis läbi ka Natura
asjakohane hindamine39.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) on
mõjude analüüsimisel ja kirjeldamisel muuhulgas läbivalt arvestatud vahetuid, kaudseid,
kumulatiivseid, sünergilisi, lühi- ja pikaajalisi mõjusid.
Vajadusel on iga alapeatüki koosseisus täpsustatud ka olemasoleva olukorra kirjeldust v õi
mõju hindamise metoodikat. Iga alapeatüki lõpus on esitatud kokkuvõtlikult alternatiivide
võrdlus antud teema osas. Alapeatükis 6.10 on esitatud võrdlus kõigi aspektide kohta koos
ning kokkuvõtlik võrdlustulemus.
6.1 Mõju maakasutusele
Kaubaterminal rajatakse suuremas osas olemasoleva kaubajaama infrastruktuurile ning
metsamaale. Planeeringualale jäävatele elamumaadele Kauba tn 8 ja Kauba tn 12 on
kavandatud äri- ja logistikakeskus. Avalikes huvides kaasneb planeeringu koostamisega
Kauba tn 4, 6, 6a ja 8 kinnistute avalikes huvides võõrandamine. Kauba tn 12 elamumaa
omanik on Niidu Ladu OÜ.
Hindamisel leiti, et detailplaneering on kõrgemate strateegiliste dokumentidega kooskõlas
ning sellega ei kaasne olulisi negatiivseid mõjusid maakasutusele. Metsaalad, mis
ümbritsevad DP ala, on vajalik säilitada eraldava puhvervööndina.
Mõju valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju maakasutusele
Mõju pole, kuna maakasutust mõjutavaid tegevusi ei kavandata.
Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub, kuna
enamuses rajatakse Pärnu kaubaterminal olemasoleva
kaubajaama infrastruktuurile.
39 Pärnu Linnavalitsuse 11.11.2021 kiri nr 8 -4/10025-80
58 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
6.2 Müra mõju
6.2.1 Müra normtasemed
Välisõhus leviva müra normväärtusi reguleerib keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 71). Määruse nõudeid tuleb täita
planeerimisel ja ehitusprojektide koostamisel, samuti müratundlikel aladel olemasoleva
müraolukorra hindamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja
kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööo hutust
käsitlevad nõuded.
Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale. Tööstusmüra eespool nimetatud
määruse tähenduses on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad. Liiklusmüra on müra,
mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite liiklus.
Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna
tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase
tekkega müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.
Kuigi seadusandluse järgi ei tohi erinevate müraallikate poolt tekitatav summaarne müratase
normväärtust ületada, ei ole erinevat liiki (tööstusmüra ja liiklusmüra) mürale summaarset
müranormi kehtestatud. Seetõttu võrreldakse tööstus- ja liiklusmüra reeglina asjakohase
normväärtusega eraldi.
Eesti seadusandluses kasutatakse müra kriteeriumitena peamiselt kaht näitajat: päevane
(7.00–23.00) ja öine (23.00–7.00) müra hinnatud tase:
▪ müra hinnatud tase päeval – Ld (7.00-23.00), sh lisatakse õhtusel ajavahemikul (19.00-23.00) tekitatud mürale parandus +5 dB;
▪ müra hinnatud tase öösel – Ln (23.00-7.00).
Tootmisala siseselt ei ole oluline müra normväärtuse range järgimine, tootmisalal ja
tootmishoonete sees peab eelkõige jälgima töökeskkonnale esitatavate tingimuste (Vabariigi
Valitsuse 12.04.2007 määrus nr 108 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded mürast mõjutatud
töökeskkonnale, töökeskkonna müra piirnormid ja müra mõõtmise kord ”) täitmist.
Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse
juhtotstarbele järgmiselt:
▪ I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad,
▪ II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad,
rohealad,
▪ III kategooria – keskuse maa-alad,
▪ IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad.
Antud juhul on tööstusalade lähiümbruse müratundlike alade (väikeelamud ja eramajad) puhul
üldjuhul asjakohane II kategooria normide rakendamine. Pärnu linn a territooriumile jäävas
Niidu tn tootmispiirkonnas asuvate eluhoonete puhul on pigem asjakohane III kategooria
normide rakendamine, kuna eluhooned asuvad segafunktsiooniga maakasutusega piirkonnas
(elamumaad ja tootmisalad vaheldumisi), mille perspektiivne maakasutus on üldplaneeringu
kohaselt tootmismaa.
Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse
planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi
müratundlike alade kategoor iate (I…IV) kohta:
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist
keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;
▪ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust
huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.
Tiheasustusalal ja/või kompaktse hoonestusega piirkonnas uute objektide (nt uued
tootmishooned välja kujunenud tootmisalal) kavandamisel tuleb keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt välisõhu müraolukorra normidele vastavuse hindamisel
lähtuda müra piirväärtuse nõuetest. Müraallikate lähedusse jäävatel müratundlikel aladel
müra piirväärtuse ületamise korral tuleb rakendada müra vähendavaid meetmeid.
Planeeringulahenduse realiseerimisel tuleb arvestada, et tootmisalale paigaldatavate
masinate ja seadmete tööga kaasnevad müratasemed peavad ala ümbrussesse jäävatel
elamualadel vastama eespool nimetatud keskkonnaministri määruse nr 71 lisa 1 kohaselt II
kategooria alale kehtestatud tööstusmüra piirväärtustele (Tabel 6.1). Normatiivse
mürataseme peab tagama planeeringust huvitatud isik.
Tabel 6.1. Tööstusmüra piirväärtused
Müra liik, ühik Tööstusmüra piirväärtus
LpA,eq,T, [dBA]
Müratundliku ala kategooria Aeg
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad
Päev (7.00 – 23.00) 60
Öö (23.00 – 7.00) 45
III ja IV kategooria – keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maa-alad (segafunktsiooniga alad)
Päev (7.00 – 23.00) 65
Öö (23.00 – 7.00) 50
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kell 21.00-7.00 asjakohase müratundliku ala
kategooria tööstusmüra normtaset.
Liiklusmüra osas kehtestatud piirväärtused on toodud järgnevas tabelis (tabel 6.2).
Tabel 6.2. Liiklusmüra piirväärtused (sulgudes on toodud hoonete teepoolsel küljel lubatud müratase)
Müra liik, ühik
Liiklusmüra
piirväärtus
LpA,eq,T, [dBA]
Müratundliku ala kategooria Aeg
II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamumaa-alad
Päev (7.00 – 23.00) 60 (65)
Öö (23.00 – 7.00) 55 (60)
III ja IV kategooria – keskuse maa-alad, ühiskondlike hoonete maa-alad (segafunktsiooniga alad)
Päev (7.00 – 23.00) 65 (70)
Öö (23.00 – 7.00) 55 (60)
Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase (LpAmax) müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada
päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A).
60 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
6.2.2 Mürahinnang, järeldused ja soovitused
KSH raames teostati eraldi müra- ja vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021), mida
täiendati jooksvalt (Akukon Eesti OÜ, 2023) vastavalt 2023. a jaanuaris uuendatud
planeeringulahendusele (uuringu põhijäreldused ei muutunud võrreldes esialgse
hinnanguga). Mürauuringu raames hinnati kavandatava Pärnu kaubaterminali ja
hoolduskeskuse rajamise ning töötamisega (samuti piirkonna liiklusskeemi muudatusega)
kaasnevat müraolukorda. Täismahus mürahinnang on lisatud käesolevale aruandele (Lisa 3).
Lähimad suuremad elamupiirkonnad asuvad ca 500 m kaugusel kaubaterminali ja
hoolduskeskuse hoonestusaladest kagusuunas (Tammiste külas Tori valla territooriumil).
Lähim üksikelamu (Kauba tn 2) asub kaubaterminalile pisut lähemal ehk ca 400 m kaugusel
(samuti kaubaterminalist kagusuunas). Sealjuures võib välja tuua, et nimetatud
elamupiirkondade ning kavandatava kaubaterminali vahele jääb kavandatav Rail Baltic
raudtee, sh on raudtee puhul kavandamisel (Rail Baltic raudteetrassi Tootsi -Pärnu lõigu
keskkonnamõju hindamise esialgse aruande40 kohaselt) ka nimetatud elamute kaitseks müra
vähendamise meetmed ehk müratõkkeseinad.
Pärnu linnas Niidu tn tootmispiirkonnas (planeeringualast edelasuunas) asuvad samuti
mitmed üksikelamud (millest lähimad on Niidu tn 22 ja 22a), mis jäävad kavandatavast
kaubaterminalist ja hoolduskeskusest juba enam kui 700 m kaugusele. Planeeringuga
kavandatavad lähimad rongide manööverdusteed jäävad ca 200-350 m kaugusele Niidu,
Vana-Savi ja Kase tänaval asuvatest eluhoonetest.
Mürahinnangus analüüsiti kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal tekkivat tööstusmüra
(laadimistööd, hooldus), rongide manööverdamisest tingitud müra, liiklusmüra, samuti
planeeringualast pisut kaugemal asuvate objektide (nt Pärnu jahimeeste lasketiir (vt ptk 4.7
Lina tn 39 DP) ja Tammiste liivakarjäär) võimalikku koosmõju.
Laksetiiru müra on tööstus- ning liiklusmürast teistsuguse iseloomuga, objekt jääb
kaubaterminali põhipiirkonnast enam kui 1 km kaugusele, samuti puuduvad üheselt
mõistetavad müranõuded lasketiirudele ning mürauuringu kohaselt ei avaldu käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav tegevus lasketiiruga märkimisväärset negatiivset koosmõju.
Samuti jääb Tammiste liivakarjäär müratundlikest aladest (mäeeraldise piir jääb enam kui
500 m kaugusele lähimast elamust ning ca 700 m kaugusele Tammiste küla suuremast
elamupiirkonnast) ning kaubaterminali ja hoolduskeskuse alast piisavalt kaugele (rohkem kui
700 m) ning võimalik koosmõju seetõttu sisuliselt ei avaldu. Juhul, kui kaubaterminali
rajamiseks soovitakse kasutada Tammiste liivakarjäärist pärinevat toorainet, on võimalik ka
materjali vedu organiseerida sellisel moel (kasutades Pikanõmme metsavahi teed ning
liikudes piki Rail Baltic põhitrassi äärset teenindusteed), et Tammiste küla elamupiirkondi ei
pea raskeveokid läbima.
Tööstusmüra
Kaubaterminalis on võimalik kaupade ümberlaadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel,
ladustamine, sorteerimine, rongikoosseisude komplekteerimine jms tegevus.
Hoolduskeskuses baseeruvad eriotstarbelised rongid ja jooksva hoolduse materjalide ladu ja
keskuses teostatakse taristu jooksvat hooldust.
Üldjuhul antakse detailplaneeringute koostamise raames alus ning tingimused
hoonete/rajatiste ehitamiseks ning selles etapis ei ole sageli teada erinevate müraallikate
täpsed asukohad ning ka müraal likaid iseloomustavad andmed. Kuna mürauuringu
koostamise ajal ei olnud teada täpsed kaubaterminali ja hoolduskeskuse territooriumil
teostatavad tegevused (ja erinevate tööde teostamise täpsed asukohad) siis lähtuti
mürauuringus varasemate sarnaste objektide uuringute (nt Muuga raudteejaam) ning
tööstusmüra üldistatud andmetest. Võimalikud müraallikad on kaubarongide koostamine,
40 ELLE OÜ, esialgne KMH aruanne 03.12.2021 seisuga
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
vagunite sorteerimine, manööverdamine (sh pidurdamine ja ka vedurite tühikäigul töötamine),
laadimistööd ning infrastruktuuri hooldustööd.
Kaubaterminaliga seotud raudteeliikluse näol ei ole tegemist tavapärase ühtlase
rongiliiklusega (võrreldes nt liinirongide liiklusega või kaubarongide ühtlase liikumisega Rail
Baltic põhitrassil) ning rongide aeglasel kiirusel teostatavate manöövr ite müra käsitleti
mürauuringus tööstusliku müraga sarnaselt. Seetõttu on kaubaterminali siseselt teostatavad
rongide manööverdused ning vastav müra lisatud tööstusmüra kaartidele.
Kaubaterminali ning hoolduskeskuse puhul eeldati mürahinnangus, et töid või dakse teostada
24h ööpäevas, kuid öisel ajal on tööde maht ning tööde teostamise ala eeldatavasti oluliselt
väiksem (ca 35% päevastest töödest). Rongikoosseisude manööverdamisel eeldati, et
kaubaterminali siseneb kuni 15 kaubarongi nädalas (ehk ühes suunas ca 2,1 rongi ööpäevas,
keskmine vagunite arv 36, sõidukiirus kuni 30 km/h, tegelik kiirus ilmselt veelgi väiksem).
Kaubaterminali siseste manöövrite puhul eeldati, et erinevaid manöövreid (rongikoosseisude
sorteerimine, koostamine jms) teostatakse ca 25% kogu tööajast ehk ca 3h päevasel ajal
(vahemikus 7-19), 1h õhtusel ajal (19-23) ja 2h öisel ajal (23-7).
Mürahinnangu raames teostatud müra leviku arvutuste põhjal saab öelda järgmist. Päevasel
ajal ulatub Tammiste külas asuvate eluhooneteni ning Pärnu li nnas Niidu tänaval
(olemasolevate tootmispiirkondade sees) asuvate eluhooneteni tööstusmüra tase vahemikus
45-49 dB, seega on päevase tegevuse korral vastavad (päevased) müra -alased normatiivid
(piirväärtus 60 dB) selgelt tagatud.
Öisel ajal ulatub Tammiste külas asuvate eluhooneteni ning Pärnu linnas Niidu tänaval
(olemasolevate tootmispiirkondade sees) asuvate eluhooneteni tööstusmüra tase vahemikus
40-44 dB, seega on öise tegevuse korral müratase vastava (öise) piirväärtuse (45 dB)
lähedane, kuid arvutuslikult on piirväärtusele vastavad tingimused ka öisel ajal tagatud.
Tulenevalt piirväärtuse lähedasest öisest müraolukorrast, tuleb juba konkreetsete (eelkõige
öiste) tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata öise müraolukorra jälgimisele (nt seire
vormis) ning vajadusel tuleb ette näha täiendavad meetmed müra tekke (nt tööde
teostamise täpse asukoha valik, teatud mürarikkamate tööde teostamise vältimine öisel
ajal, tööprotsessi muutmine või öised ajalised piirangud, võimalusel öiste tegevuste
vähendamine või vältimine elamute poolsetes piirkondades) ja/või leviku piiramiseks
(müraekraanide ja summutusmeetmete kasutamine, võimalusel teatud mürarikaste tööde
viimine siseruumidesse).
Liiklusmüra
Liiklusmüra puhul käsitleti maanteede ja linnatänavate autoliikluse müra, sh planeeringu
realiseerimise korral lisanduvat liiklust. Lisaks anti hinnang võimaliku Rail Baltic raudtee
põhitrassiga esineva liiklusmüra koosmõju kohta.
Liiklusmüra hindamisel ja arvutamisel kasutati K-Projekt AS Rail Baltica Pärnu kaubaterminali
hoolduskeskuse liiklusuuringus toodud liiklusprognoose, mis muu hulgas kajastasid Lauka tn
väljaehitamist osana Pärnu põhjapoolsest ümbersõidust (Tallinna ja Rakvere maanteede
ühendamine). Planeeritav Lauka tn kulgeb paralleelselt kaubaterminali alaga ning Pärnu
ümbersõiduna väljaehitamise korral võib liikluskoormus küündida suurusjärku 5000 sõidukit
ööpäevas ning raskeliikluse osakaal võib olla suhteliselt suur (kuni 30%). Samaväärne
liikluskoormus arvestati ka Niidu tänavale (kuni Ehitajate teega ristumiseni).
Rail Baltic raudteeliiklusest tingituna kavandatakse perspektiivse raudtee põhitrassi äärde ca
2,5 m kõrgused müratõkked (Tootsi-Pärnu lõigu KMH esialgse versiooni kohaselt, SIA
ELLE/ELLE OÜ, 2021 dets), mis muu hulgas aitavad teatud määral piirata ka kaubaterminalist
lähtuvaid mõjusid Tammiste küla elamutele. Lisaks tuleb arvestada, et Rail Baltic raudtee
põhitrass paikneb antud lõigus suhteliselt kõrgel raudteetammil (hinnanguliselt 4…6 m), mis
omakord moodustab teatud lisatõkke kaubaterminali ning Tammiste küla vahel.
62 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Perspektiivse Lauka tee vahetus läheduses ei asu eluhooneid ning mürahinnangu kohaselt
ulatub perspektiivse Lauka tn äärsete lähimate eluhooneteni liiklusmüra tase suurusjärgus
45-50 dB päeval ja 40 dB öösel ehk II kategooria alade liiklusmüra nõuded on tagatud. Pärnu
linnas Niidu tn ääres on perspektiivne liiklusmüra tase kõrgem, vahetult tee (olemasolev Niidu
tn) ääres asuvate eluhoonete puhul päeval kuni 67 dB ja öösel kuni 60 dB, mis vastab III
kategooria alal asuvate eluhoonete nõuetele. Siinjuures tuleb lisada, et kirjeldatud müratase
ei ole tingitud otseselt käesoleva planeeringu realiseerimisest, vaid Lauka tn väljaehitamisest
Pärnu linna ümbersõidu (magistraaltee) osana, mis võib kaasa tuua märkimisväärse
liikluskoormuste kasvu.
Koosmõjus Rail Baltic põhitrassi raudteeliikluse müraga võib öelda järgmist. Vastavalt Rail
Baltic Tootsi-Pärnu KMH raames teosatud müra leviku arvutustele ulatub Tammiste küla
eluhooneteni päevasel ajal müratase suurusjärgus 55-60 dB päeval ning 45-50 dB öösel.
Arvestades, et kahe samaväärse liiklusmüra allika summeerimise korral suureneb müra
hinnatud tase vastaval ajavahemikul (päeval/öösel) 3 dB võrra (ning juhul, kui ühe müraallika
poolt tekitatav müra on enam kui 10 dB võrra suurem kui teisel, saab määra vaks ainult
mürarikkama allika poolt tekitatav müra), saab järeldada, et võimalik liiklusmüra alane
koosmõju on väike ning määravaks saab siiski Rail Baltic põhitrassi poolt tekitatav liiklusmüra
(mille vähendamiseks on kavandatud ka müratõkked).
Ehitusaegne müra
Päevasel ajal ei ole ehitustööde mürale piirväärtusi kehtestatud, kuna lühiajaliselt on
ehitustöödel mõistlik tavapärasest olukorrast pisut mürarikkamaid tegevusi siiski lubada.
Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse aga ajavahemikus 21.00-7.00 asjakohase
müratundliku ala kategooria tööstusmüra normtaset ehk siis hilisõhtusel ja öisel ajal tuleb ka
ehitustööde käigus mürarikkaid tegevusi piirata, sh tuleb lähimatel müratundlikel aladel
tagada öine müratase, mis ei ületa 45 dB. Impulssmüra põhjustav at tööd, näiteks lõhkamine,
rammimine jne, võib teha tööpäevadel ajavahemikus 7.00-19.00.
Ka ehitusaegne transpordikoormus võib olla märkimisväärne, kuid täpsed mahud ei ole hetkel
teada (tõenäoliselt suurusjärgus sadakond veoautot ehituse intensiivseimate l päevadel).
Samas on tegemist ajutise ja suhteliselt lühiaegse perioodiga. Ehitusaegne liiklus võib
toimuda nii Kauba-Jaama tn (suunaga Tammiste teele ehk Pärnu-Rakvere-Sõmeru
maanteele) kui ka Lauka-Niidu tn (suunaga Ehitajate teele) kaudu. Mõlema juurdepääsutee
ääres paiknevad elamud, päevasel ajal esinevate ehitusaegse vedude korral tuleb ajutised
häiringuid vastuvõetavaks lugeda, kuigi võib välja tuua, et Jaama tn äärde jääb rohkem
eluhooneid, seega on ehitusaegseks transpordiks võimalusel soovitatav suuremas mahus
kasutada Niidu tänavat, mis kulgeb läbi tööstuspiirkonna (kus paiknevad samuti üksikud
elamud, kuid lisahäiringute ulatus jääb tõenäoliselt väiksemaks). Võimalusel on soovitatav
vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist transporti ning veod koondada
maksimaalselt päevasele ajale.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra
jätkumine)
Alternatiiv 1
Müra mõju
Mõju pole, kuna liikluskoormust mõjutavaid tegevusi ei toimu ning tööstusmüra ei lisandu.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuna tulenevalt lisandunud tööstusmürast ja liikluskoormusest kasvavad ka müratasemed, kuid müra normväärtuste ületamist ei ole ette näha. Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid meetmeid.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
6.3 Vibratsiooni mõju
6.3.1 Vibratsiooni piirväärtused
Vibratsioonitasemeid reguleerib sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 „Vibratsiooni
piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid “
(määruse nõuded peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset). Määrus kehtestab
üldvibratsiooni piirväärtused. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehaaniline võnkumine,
mis kandub seisvale, istuvale või lamavale inimesele toetuspindade kaudu. Üldvibratsiooni
tunnussuurus on summaarne korrigeeritud vibrokiirendus (αv, m/s 2) või selle logaritmiline tase
(Lαv) detsibellides. Nõuded on toodud vibrokiirenduse piirväärtusena, vibrokiirendus on
vektoriaalne suurus, mis iseloomustab vibratsiooni kiiruse muutumist ajas.
Tabel 6.3. Vibrokiirenduse (αv) piirväärtused (m/s2) ja Lav (dB)
Päev (7-23) Öö (23-7)
Olemasolevad hooned αv (m/s2) Lαv (dB) αv (m/s2) Lαv (dB)
Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad
0,0126 (2,01) 82 (2,01) 0,00883 (1,41) 79 (1,41)
Õppeasutuste ruumid, kus toimub õppetöö
0,0126 (2,01) 82 (2,01)
Bürood ja haldushooned 0,0252 (2,01) 88 (2,01)
Projekteeritavad hooned
Elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutuste, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistoad
0,00883 (1,41) 79 (1,41) 0,00631 (1,01) 76 (1,01)
1baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused. Üldvibratsiooni piirväärtuste
aluseks on ISO 2631-2:1989 baaskõver.
6.3.2 Vibratsiooni hinnang
KSH raames teostati eraldi müra- ja vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021), ), mida
täiendati jooksvalt (Akukon Eesti OÜ, 2023) vastavalt 2023. a jaanuaris uuendatud
planeeringulahendusele (uur ingu põhijäreldused ei muutunud võrreldes esialgse
hinnanguga). Vibratsiooniuuringu raames hinnati kavandatava Pärnu kaubaterminali ja
hoolduskeskuse rajamise ning töötamisega kaasneva vibratsiooni võimalikku mõju.
Täismahus vibratsioonihinnang on lisatud käesolevale aruandele (Lisa 3).
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse puhul võib peamine vibratsioon esineda kaubarongide
liikumisega seonduvalt, muude tegevuste käigus tekkiv võimalik vibratsioon on valdavalt
lokaalne ning mõju ei ulatu planeeringualalt väljapoole.
Rööbasteede liiklus võib põhjustada pinnases, hoonetes ja rajatistes häiringuid, mida
tajutakse vibratsioonina. Vibratsioon võib põhjustada ebamugavust, häirida keskendumist ja
und. Eriti intensiivne vibratsioon võib kaasa tuua ka hoonete ja vara kahjustusi. Üldjuhul on
inimeste poolt tajutav ebamugavustsoon oluliselt laiem kui võimalik hoonete kahjustuste
piirkond, kuna inimene tajub ka vibratsiooni, mis jääb piirväärtusest või hoonete kahjustuste
tekkimise tasemest väiksemaks.
64 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Uute rööbasteede planeerimisel viiakse läbi vibratsioonist ohustatud alade kaardistamine,
mille eesmärk on välja selgitada võimalikud riskipiirkonnad ja konfliktalad ning vajadusel ette
näha vibratsiooni vähendavad meetmed.
Rööbasteede poolt keskkonnale tekitatud vibratsiooni põhjustab eelkõige rataste ja rööbaste
ebaühtlus. Vibratsioon levib rööbaste ja rööbastee konstruktsioonide kaudu aluskivimini, kust
see levib pinnase ja vundamendi kaudu edasi hoonetesse ja rajatistesse. Vibratsiooni teke ja
levik sõltub paljudest komponentidest, nt sõiduki tüüp, pikkus, teljekaal, sõidukiirus,
rööbastee ja rataste seisukord ning rööbastee konstruktsioon ja gabariidid. Olulisel määral
mõjutavad vibratsiooni levikut pinnase omadused, vibratsiooni leviala on kõige suure m pehme
ja niiske pinnase korral. Eriti probleemsed on savised, mudased ja vesised pinnad.
Vibratsiooni mõju hoonete juures sõltub eelkõige hoone ja vibratsiooniallika vahekaugusest,
pinnase omadustest ja hoone konstruktsioonist (sh vundamendi tüübist,
kandekonstruktsioonide massiivsusest ja ehituskvaliteedist üldiselt).
Vibratsioonihinnangus lähtuti vibratsiooni mõju hindamisel Soome juhendmaterjalist
Tutkimusraportti VTT R04703 – arvutusmeetod vibratsiooniriski hindamiseks ja mõõtmiseks.
Meetod annab juhendi, kuidas määrata vibratsioonist põhjustatud riskipiirkonnad, hinnata
mõju ulatust ja võimalikke hoonete konstruktsioonide kahjustuste riske. Meetod toob välja
piirkonnad, kus tuleb tähelepanu pöörata vibratsioonikahjustuste väljaselgitamisel e ning
vajadusel rakendada meetmeid vibratsiooni mõju vähendamiseks. Antud meetod on
ligikaudne ehk erineva pinnase korral ning erinevates piirkondades võib olla vajalik täpsemate
uuringute läbiviimine (nt vibratsiooni seire lähimate eluhoonete juures).
Vastavalt juhendmaterjalile on raskete kaubarongide ning pehme pinnase korral võimalik
vibratsiooni leviku mõjuala ca 500 m, kõva ja stabiilse pinnase korral on vastav riskipiirkond
ca 100 m. Tegemist ei ole võimaliku hoonetele kahjustuste tekkimise tsoonig a (mis on oluliselt
väiksem), vaid võimaliku häiringualaga (ebameeldivad aistingud) inimestele. Kaubaterminali
ümbritsevatel aladel on vastavalt Maa-ameti Eesti mullastiku kaardi andmetele valdavaks
soomullad ja gleimullad, mis on oma olemuselt pehmed pinnad ehk vibratsioonitundlikud alad.
Aluspõhja moodustab Siluri Jaani kihistu dolomiidistunud lubjakivi, mis üldgeoloogiliste
andmete põhjal jääb uuringualal ca 28 m sügavusele.
Vastavalt projekteerimisele kuulub planeeringualal asuv turbakiht kogu kaubater minali
ehitusaluse pinna all välja kaevamisele, samuti asendatakse suures osas ka muu pehmem
pinnas stabiilsema täitepinnase vastu (täpselt välja kaevatav maht või kaevetööde sügavus
ei ole hetkel teada), samuti kuivendatakse kogu ala ning töötatakse välja püsilahendused
liigniikuse vältimiseks (ärajuhtimiseks) ja veetaseme alandamiseks. Kogu raudteetammi
muldkeha rajatakse vett mitteläbilaskvast pinnasest. Toodud meetmed omavad teatud
positiivset mõju vibratsiooni tekke ja leviku vähendamisel, kuid täpset vibratsiooni leviku
ulatust ei ole ilma konkreetses piirkonnas teostatavate vibratsiooni mõõtmisteta siiski võimalik
määrata (kuna vibratsiooni mõjutavaid muutujaid on mitmeid).
Lähimate hoonete ja hoonegruppide vibratsiooniriski kohta võib öelda järgmist:
▪ kaubaterminalist kagusuunas asub Kauba tn 2 elamu, mis jääb enam kui 400 m kaugusele
terminalist (täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt) – kinnistu jääb võimalikku riskipiirkonda
(arvestamata pinnase tugevdustööde võimalikku vibratsiooni vähendavat mõju). Lisaks tuleb
arvestada, et kaubaterminali ja eluhoone vahele jääb Rail Baltic põhitrass (ca 240 m kaugusel
hoonest), mis omab tõenäoliselt olulisemat mõju antud piirkonnas;
▪ kaubaterminalist kagu- ja idasuunas asuvad Tammiste küla eluhooned, mis jäävad enam kui
500 m kaugusele terminalist (täpsustatud planeeringulahenduse kohaselt) – lähimad eluhooned
jäävad võimaliku riskipiirkonna piirile (arvestamata pinnase tugevdustööde võimalikku
vibratsiooni vähendavat mõju), valdav osa külast jääb juba riskipiirkonnast välja. Lisaks tuleb
arvestada, et kaubaterminali ja eluhoone vahele jääb Rail Baltic põhitrass (ca 400 m kaugusel
lähimatest hoonetest), mis omab tõenäoliselt olulisemat mõju antud piirkonnas;
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ Pärnu linna Niidu tn tööstuspiirkonnas (Niidu tn, Kase tn, Vana-Savi tn) asuvad eluhooned, mis
jäävad ca 200….400 m kaugusele kaubaterminaliga seotud manööverdusraudteest (lähima
500 m tsoonis asub 9 eluhoonet), kaubaterminali põhiterritooriumiga on juba tagatud suurem
vahemaa kui 500 m;
▪ kaubaterminali alale on kavandatud büroohoone. Kontorite puhul on soovitatav, et
liiklusvibratsioon ei ületaks 0,6 mm/s.
Vibratsiooniuuringu tulemustes tuuakse välja, et tegelik mõjuala võib konkreetses suunas (või
konkreetse eluhoone juures) olla ka väiksem kui antud juhul väl ja toodud, olenevalt tegelikest
lokaalsetest pinnase omadustest ja ka hoonete konstruktsioonist (nt vundamendi tüübist).
Hoonete ja rajatiste konstruktsioonikahjustused algavad Soome juhendmaterjali
(Tutkimusraportti VTT-R04703) järgi vibratsioonikiirusel 3 mm/s, mis jääb hinnanguliselt
lähima 30 m tsooni raudteest (kaubarongi kaalu 3500 t ja kiirus 30 km/h korral).
Seega on võimalikud vibratsioonimõjud antud juhul seotud eelkõige suuremahuliste
rongikoosseisude liikumise tajumisega elanike poolt (konkreetse manöövri teostamise hetkel)
ning kavandatava tegevuse näol ei ole põhjust eeldada ohtu hoonete ja rajatiste seisukorrale.
Arvestades, et kaubaterminaliga seotud rongide manöövreid ei teostada täispikkuses
kaubarongidega, võib tegelik mõjuala jääda ka siinkohal toodust väiksemaks.
Vibratsiooniuuringu järeldustes antakse järgmised soovitused:
▪ vibratsiooniriski piirkondades asuvate hoonete seisukorra täiendav hindamine ning
vibratsiooni mõõtmiste teostamine (võimalik rakendada nt seiremeetmete raames);
▪ raudtee muldkeha rajamine kindlustatud pinnasele (kivi, kruus, moreen), mida on
projekteerimistööde kohaselt ka plaanis rakendada (lisaks kaevatakse välja ka kogu
planeeringualale jääv turbapinnas ning ka muu ehitustegevuseks sobimatu pehme pinnas);
▪ keevitatud (jätkukohtade) rööbaste kasutamine, mis vähendab vibratsiooni teket rongide
liikumisel. Samuti on vibratsiooni vähendamisel oluline rööbaste ning veeremi hooldus. Teatud
positiivne mõju võib avalduda ka väiksema sõidukiiruse korral;
▪ vibratsiooni vähendavate meetmete rakendamine rööbastee rajamisel (erinevad matid ja
vibratsiooni levikut takistavad lahendused rööpa või liiprite all);
▪ lähimate hoonete vundamendi tugevdamine, mis on peamiselt rakendatav küll piirkonnas uute
hoonete rajamisel (olemasolevate hoonete puhul problemaatilisem).
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd,
hooldus jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate
eluhooneteni.
Ehitusaegse vibratsiooni piirväärtused ei ole Eesti seadusandluses reguleeritud, samas on
ehitusobjektide ning lähimate eluhoonete vahel tagatud piisavalt suured vahemaad, mille
korral ei ole põhjust eeldada kahjustusi hoonetele või rajatistele. Teatud ehitusmasinad
(eelkõige puurid, tihendajad, purustid, teerullid) võivad siiski põhjustada lühiajalisi kõrgemaid
müra- ja vibratsioonitasemeid, kuid mõju on valdavalt lokaalne. Ehitusaegsete
vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on intensiivsemate tööde
ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde teostamisest, hoolikas töö
planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate hooldus. Samas tuleb
arvestada, et võib esineda teatud piirkondi, kus lühiajalised ehitustöödest tingitud häiringud
on siiski mingil määral paratamatud.
66 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra
jätkumine)
Alternatiiv 1
Vibratsiooni mõju
Mõju pole, kuna vibratsiooni tekitavaid tegevusi ei kavandata.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuid ohtu mõjualas paiknevate hoonete ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha. Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid meetmeid.
6.4 Mõju välisõhu kvaliteedile
6.4.1 Õhukvaliteedi piirväärtused
Välisõhu kvaliteeti reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus , mis sätestab nõuded ja meetmed
välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks. Mitmetele saasteainetele on nimetatud
seaduse alusel kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtused (saasteainete lubatav
kontsentratsioon välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule), mis on kehtestatud teaduslike
andmete alusel. Piirväärtuse eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine
ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Piirväärtuse ületamisel eeldatakse
olulise keskkonnahäiringu tekkimist, samas sellest madalam saasteaine kogus ei sea ohtu
inimese tervist.
Tabel 6.4. Olulisemate saasteainete piir- ja sihtväärtused (väljavõte keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 lisast 1)
Saasteaine Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused Aastas lubatud ületamiste arv
vääveldioksiid (SO2) 1 tunni piirväärtus 350 μg/m3 24
24 tunni piirväärtus 125 μg/m3 3
lämmastikdioksiid (NO2) 1 tunni piirväärtus 200 μg/m3 18
1 aasta piirväärtus 125 μg/m3 -
Süsinikmonooksiid (CO) 8 tunni piirväärtus 10000 μg/m3 -
mittemetaansed lenduvad
orgaanilised ühendid (NMVOC,
LOÜ)
1 tunni piirväärtus 5000 μg/m3 -
24 tunni piirväärtus 2000 μg/m3 -
peenosakesed (PM10) 24 tunni piirväärtus 50 μg/m3 -
1 aasta piirväärtus 40 μg/m3 -
eriti peened osakesed (PM2,5) 1 aasta piirväärtus 25 μg/m3 -
Vastavalt määruse nr 75 lisale 1 on osade saasteainete korral lubatud kehtestatud
piirväärtuste ületamiste arvud aastas. Juhul, kui piirväärtuse ületamised jäävad aastas
lubatud kordade piiridesse, loetakse välisõhu kvaliteet normidele vastavaks.
6.4.2 Õhukvaliteedi hinnang
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
Kavandatava objektiga seonduvad saasteainete väljutamised välisõhku nii selle rajamisel
(ehitusaegselt) kui ka hilisemal kasutamisel. Välisõhu kvaliteeti hinnatakse saasteainete
heitkoguste, saasteainete leviku ja tekkiva saastetaseme kaudu. Saasteainete l evik, püsimine
ja saastetase sõltub otseselt meteoroloogilistest tingimustest (nt tuule kiirus ja suund,
õhutemperatuur, õhuniiskus). Näiteks suurematel tuulekiirustel hajuvad saasteained küll
paremini, kuid mõju võib olenevalt heitkogusest ulatuda mingis konkreetses suunas
lühiajaliselt kaugemale.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses loetakse ebasoodsateks ilmastikutingimusteks
selliseid meteoroloogilisi tingimusi, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes
põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.
Selliseks ebasoodsaks ilmastikutingimuseks võib omavahelises koosmõjus olla näiteks
temperatuuri inversioon vahetult maapinnalähedases õhukihis, vertikaalse turbulentsi
puudumine ning tuulevaikus või väike tuulekii rus (st tuulekiirus 0–2 m/s).
Objekti rajamisel tekib tolmu (arvestuslikult saasteained PM-sum, PM10 ja PM2,5), mis
peamiselt seondub ehitusalale jäävate objektide lammutamisega, tekkivate jäätmete ja
ehitusmaterjalide käitlemisega (transport, laadimine, ladustamine jms) ning
transpordivahendite (veokid, liikurmasinad jms) liikumisega. Samuti väljutatakse välisõhku
saasteaineid (CO, NO2, SO2, LOÜ (NMVOC), NH3, tahked osakesed, raskemetallid) kütuste
põletamisel sõidukites (nt veokid), masinates ja seadmetes .
Saasteainete heitkogus ja leviku ulatus sõltub nii ehitustegevuse asukohast (sh paiknemisest
tundlike alade ja teiste heiteallikate suhtes), tööde olemusest, ajalisest kestvusest ja
intensiivsusest, kasutatavast tehnoloogiatest, materjalide olemusest ja kogusest,
ilmastikuoludest ning viimastega arvestamisest ehitustööde ajal. Seega sõltub saasteainete
leviku ulatus mitmetest teguritest.
Sarnaste objektide rajamise välisõhu mõju hinnangud on näidanud, et mõju piirdub üldjuhul
rajatava objekti lähialaga41,42, jäädes heiteallikatest hinnanguliselt kuni ca 100 m kaugusele43.
Lähima 100 m tsooni ei jää antud juhul tundlike objekte, seega ei too ehitustegevus
tõenäoliselt kaasa ehitusaegselt saasteainete piirväärtuste ületamist.
Samas ei saa välistada, et saasteainete hajumist mõjutavate harva esinevate ebasoodsate
ilmastiku tingimuste korral võib mõjuala lühiajaliselt ulatuda ka kaugemale. Mõju kestab ainult
ehitusperioodi ajal.
Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli all
korralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete
käitlemisel nende niisutamine, seadmete või materjalide katmine (nt veokite katmine
koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivate l teedel teostatakse tolmutõrjet ning tööks
kasutatavad veokeid ja masinaid puhastatakse neile kogunevast tolmust. Lisaks jälgitakse
ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja tugevus, õhuniiskus).
Kasutusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on olemasolevatele andmetele tuginevalt seotud
peamiselt objekti teenindava kütust põletava transpordiga (objekti teenindavad laadurid,
veokid, veeremkoosseisu manööverdamiseks kasutatavad diiselvedurid jms). Objekti
liikuvtranspordi teenindamiseks kavandatakse ühte diiselkütuse tankimisseadet koos ühe
kuni 10 m3 mahutiga.
Tanklaga seotud tegevuste käigus eraldub diiselkütuse laadimisel (nii mahutisse kui ka
transpordivahenditele) välisõhku saasteainena LOÜ-d (sh ka aromaatseid ühendeid). Mõjude
hinnangu koostamise ajal ei olnud täpselt teada, millist tankimisseadet kasutama hakatakse
ning mis on tankla kasutamise tööajadünaamika (st kasutamise intensiivsus). Seetõttu on
võimaliku mõju hindamisel tuginetud diiselkütuse tanklate keskkonnalubade andmetele 44,
mille kohaselt võib eeldada, et diiselkütuse tankimisega seotud arvestatav mõju on suhteliselt
lokaalne ning saasteainete saastetaseme maksimumide tekkimise kohad jäävad valdavalt 20 -
41 Tapa – Tartu raudtee lõigu 417,3 – 421,6 km olemasoleva silla asendamise ja väikese raadiusega kõverate ümberehitamise keskkonnamõju hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2019; AS Eesti Raudtee Riisipere -Turba raudtee keskkonnamõjude hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2018; Põhimaantee nr 4 (E637) Tallinn -Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-Uulu lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine. Skepast&Puhkim OÜ, 2019; Alutaguse valla Estonia pump -hüdroelektrijaama detailplaneering ja keskkonnamõju stratee giline hindamine. KSH aruande eelnõu. Skepast&Puhkim OÜ, 2020 42 Euroopa laiusega raudteeühenduse trassi Rail Baltic rajamine. Keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte. RB Latvija ja Estoni an, Latvian and Lithuanian Environment, 2015 43 Environmental and Social Impact Assessment Railway Corridor VIII - Eastern section. Eptisa, DB International, 2012 44 Näiteks: aktsiaselts Olerex keskkonnaload L.ÕV/318219 ja L.ÕV.HA -134878, AS Kaltsiit L.MK/329511.
68 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
30 m kaugusele tanklast. Arvestades tankla asukohta on saasteainetele (LOÜ ja aromaa tsed
ühendid) kehtestatud piirväärtuste ületamine väljaspool objekti territooriumi ebatõenäoline.
Objekti kasutamise ajal puistekaupade laadimistegevusi teadaolevalt ei kavandata, millega
võiks kaasneda arvestatav tolmu heide välisõhku. Samuti ei ole teada muid tegevusi (va
transpordi ja tanklaga seotud saasteainete väljutamine välisõhku), mis nõuaks täiendavat
tähelepanu saasteainete heitkoguste mõistes. Kui objekti rajamise või kasutamise ajal
täpsustuvad vastavad andmed, siis hinnatakse vastavat mõju eraldi täiendavalt (olenevalt
mõju olulisusest lähtuvalt) või tegevusega seonduva keskkonnaloa taotluse raames (juhul,
kui tegevuse iseloom nõuab vastava loa taotlemist). Sellisel juhul on juba võimalik (vajadusel)
koostada lubatud heitkoguste määramine saasteainete kaupa ning õhusaaste
hajumisarvutuste teostamine.
Täiendav hinnang seisuga september 2022
Kasutusaegne mõju välisõhu kvaliteedile on olemasolevatele andmetele tuginevalt seotud
objekti teenindava kütust põletava transpordiga (objekti teenindavad l aadurid, veokid,
veeremkoosseisu manööverdamiseks kasutatavad diiselvedurid jms), kuid välistada ei saa ka
diiselmootorite hoolduse ja remondi käigus tekkivat saasteainete heidet välisõhku.
Diiselmootorite hoolduse ja remondi käigus välisõhu suunatavate sa asteainete heitkoguseid
ja tekkivat saastetaset ei ole võimalik olemasolevate andmete alusel täpselt hinnata, sest
hinnangu koostamise ajal ei olnud tegevuste ja nende mahtude detailandmed teada. Seega
saab hinnangu koostamisel tugineda ainult olemasolevate raudtee depoode keskkonnaloa
andmetele45. Viimaste alusel võib eeldata, et vedurite mootorite hoolduse ja remondi käigus
tekkiv mõju välisõhule on lokaalne. Saasteainete saastetaseme maksimumid tekivad
vahemikus 12-90 m kaugusel heiteallikatest ning kehtestatud saastetaseme piirväärtuseid ei
ületata.
Kui objekti rajamise või kasutamise ajal täpsustuvad eelpool nimetatud tegevustega
seonduvad vastavad andmed, siis hinnatakse vastavat mõju eraldi täiendavalt (olenevalt mõju
olulisusest lähtuvalt) või tegevusega seonduva keskkonnaloa või registreeringu taotluse
raames (juhul, kui tegevuse iseloom nõuab vastava loa või registreeringu taotlemist). Sellisel
juhul on juba võimalik (vajadusel) koostada lubatud heitkoguste määramine saastea inete
kaupa ning õhusaaste hajumisarvutuste teostamine.
6.4.2.1 Lõhn
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
Teatud tööde teostamisel nii objekti ehitamise ajal kui ka kasutamisel (nt asfalteerimine,
teekatte pidamine, masinate ja seadmete tankimine jms) võib kaasneda lõhnaainete
eraldumine välisõhku. Lõhnaainete esinemist reguleerib keskkonnaministri 27.12.2016
määrus nr 81 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja
lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Lõhnaainetele on kehtestatud häiringutase, mis on
seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta
lõhnatundidest. See tähendab, et lõhnaainete kontsentratsiooni loetakse häirivaks, kui
lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m3 ületatakse teatud piirkonnas (nt eluhoonete juures)
15% aasta lõhnatundidest. Arvestades, et ehitustöödel on üldjuhul eralduv lõhn seotud
konkreetsete lühiajaliste toimingutega, siis on vähetõenäoline, et objekti rajamise ajal tekiks
õigusaktidega sätestatud häiringutaseme ületamine. Praktikale tuginedes ei ole ka teiste
taristuobjektide (sõiduteede vms) rajamisel teada olulisi lõhnahäiringute esinemist. Objekti
kasutamise ajal arvestatavate lõhnaaine heiteallikate kohta andmed mõju hindamise ajal
puudusid. Eespool nimetatud tanklat ei saa sarnaste objektide praktilistele kogemustele ja
saasteainete hajumisarvutustele tuginevalt lugeda väljaspool objekti territooriumi
arvestatavaks lõhnahäiringute allikaks.
45 Näiteks Operail Repairs OÜ keskkonnaluba nr L.ÕV/324455 (Operail Repairs OÜ Tapa depoo).
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Täiendav hinnang seisuga september 2022
Eespool nimetatud tanklat, samuti ka di iselmootorite hooldusest ja remonti ei saa sarnaste
objektide praktilistele kogemustele ja saasteainete hajumisarvutustele tuginevalt lugeda
väljaspool objekti territooriumi arvestatavaks lõhnahäiringute allikaks.
Mõju
valdkond
0-alt
(olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju välisõhu kvaliteedile
Mõju pole, kuna välisõhu kvaliteeti mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile. Ehitustöödel on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid.
6.5 Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Pärnu kaubaterminal koos hoolduskeskusega on oluline osa RB infrastruktuurist. Sotsiaalsest
ja sotsiaalmajanduslikust seisukohast on raudteeühendus ambivalentse mõjuga toetades
olulisi kohalikke ja riiklikke eesmärke, samuti ka põhimõtteid, mis kajastuvad Euroopa Liidu
ruumilise arengu raamdokumendis Euroopa Ruumilise Arengu Perspektiivid 46.
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (KeHJS) peab
KSH aruanne muuhulgas andma hinnangu kavandatava tegevuse mõju kohta inimese
tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.
Tervisele ja varale võimalikku mõju avaldavaid aspekte on aruandes läbivalt käsitletud
erinevate asjakohaste teemade juures, nt nagu müra (ptk 6.2), vibratsioon (ptk 6.3) ja
õhusaaste (ptk 6.4). Olulist mõju inimese tervisele ja varale käesoleva planeeringuga
kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid.
Küll aga on kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalik sõlmida kokkuleppeid kinnistute
omandamiseks või rakendada DP ala ulatuses kohati sundvõõrandamist ning lammutada
olemasolevad hooned, sh kasutusel olev eraomandis Kauba tn 8 elamu Pärnu linnas.
Kinnistute võõrandamine ei oma otseselt negatiivset mõju kinnistute väärtusele, kuna
võõrandamisel tagatakse osapoolte vahelisel kokkuleppel või sun dvõõrandamise protsessi
käigus õiglane hüvitis.
Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna vahelise kergliikluse ühenduse
säilitamiseks on kavandatud RB põhitrassile kergliiklustunnel ning DP alale sellega seotud
kergliiklusteed. Kuna Pärnu linna üldplaneeringuga on kohustatud tagada inimeste ligipääs
nii metsale kui Rääma rabale, tuleb ulukite ligipääsu takistamiseks loodava tara puhul
kavandada sobivatesse asukohtadesse inimeste läbipääsuvõimalused. DP eskiisile on kantud
perspektiivse Rääma raba matkaraja alguspunkt parkla näol, millele on avalikkuse juurdepääs
tagatud.
Ehitustööde ajal võivad olla inimeste liikumisvõimalused takistatud. Selle leevandamiseks on
DP-ga ehitusperioodi ajaks kavandatud Jaama tänava äärde ajutise katendiga kergliiklustee
Veskikaare tänavast Tammiste teeni.
6.5.1 Valgusreostuse mõju
KSH koostamise ajal (seisuga jaanuar 2022) ei ole Eestis veel kehtivat riiklikku
seadusandlust, mis otseselt reguleeriks valgusreostuse mõistet, valgusreostuse vältimist ja
vähendamist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 7 lõikes 1 on välja toodud, et heide on
õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, milleks võib olla ka valgus.
46 ESDP European Spatial Development Perspective. Towards Balanced and Sustainable Development of the Territory of the EU. Offic e for Official Publications of the European Communities, Luxembourg, 1999.
70 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Seega kehtiva seadusega juhitakse tähelepanu, et valgust võib ka teatud juhul pidada
reostuseks ning see võib põhjustada häiringuid, kuid vastavad rakendusaktid valgusreostuse
määratlemiseks ja reguleerimiseks puuduvad. Lisaks puudub Eestis üldine süsteemne
ülevaade valgusreostuse esinemise kohta.
Valgusreostus on üldlevinud mõistena inimese poolt tekitatud valgustatus, mis lisaks oma
sihipärasele eesmärgile võib tekitada ka ebasoovitavaid kõrvalmõjusid, mistõttu on tegemist
olulise temaatikaga, mis vajab teatavat tähelepanu (nt valgustatakse alasid, mille
valgustamine ei ole ettenähtud). Valgusreostus võib tekitada probleeme nii inimestele, kui ka
taimede ja loomade populatsioonidele, peamiselt seetõttu, et muudab valguse ja pimeduse
vaheldumise loomulikku tasakaalu. Samas on paljudel juhtudel tegemist ka subjektiivse
hindamisega sõltuvalt inimesest (ilumeelest, öötaeva valgustamisega nii professionaalsete
taevavaatluste kui ka tavaelanike emotsionaalsete taevauurimiste halvendamist jms). Üheks
peamiseks valgusreostuse allikaks peetakse valesti suunatud tänavavalgustust, kuid
probleeme tekitab ka hoonete valgustus. Lisaks võivad valgusreostusega kaasneda ka
teisesed mõjud, nagu näiteks energia raiskamine, põhjustades liigset energiatootmiseks
kulunud ressursikasutust ja keskkonna saastamist ning kliimasoojenemist.
Rail Baltica kaubaterminali ja hoolduskeskuse ala paikneb Pärnu linna Niidu
ettevõtluspiirkonnas ning endise Tammiste raudteejaama infrastruktuuri alal ning selle
lähiümbruses. Seetõttu on planeeritava ala ümbruses peamiselt kõrval - või tootmishooned.
Lähimad suuremad elamupiirkonnad asuvad ca 500 m kaugusel kaubaterminali ja
hoolduskeskuse hoonestusaladest kagusuunas (Tammiste külas Tori valla territooriumil).
Lähim üksikelamu (Kauba tn 2) asub kaubaterminalile pisut lähemal ehk ca 400 m kaugusel
(samuti kaubaterminalist kagusuunas). Pärnu linnas Niidu tn tootmispiirkonnas
(planeeringualast edelasuunas) asuvad samuti mitmed üksikelamud (mi llest lähimad on Niidu
tn 22 ja 22a), mis jäävad kavandatavast kaubaterminalist ja hoolduskeskusest juba enam kui
700 m kaugusele.
Planeeringuala valgustus on kavandatud kaubaterminali ja lao- ja logistikapargi kruntide ning
nii territooriumil asuvate kui avalikuks kasutamiseks mõeldud tänavate valgustamiseks.
Valgustuse kavandamisel tuleb järgida, et see täidaks valgustuse eesmärke ja põhjustaks
piirkonnas minimaalset valgusreostust. Häiriva mõju vähendamiseks tuleb vältida sobimatult
lahendatud (näiteks ebatäpselt suunatud või suunamata üldvalgustus) või tehniliselt
mittekorras olevat valgustust (näiteks põhjendamatult vilkuvad valgustid).
Soovitatav on võimalusel järgida järgmisi põhimõtteid:
vältida ebavajalikku ja liigset valgustust . Soovitatav on kasutada
liikumisanduritega valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel
välja. Valgustuse negatiivseid mõjusid on sellisel viisil võimalik leevendada
kaubaterminali ja hoolduskeskuse territooriumite osadel, mida aktiivselt pim edal
ajal ei kasutata ning mis ei nõua turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel püsivat
valgustamist;
valgusvoog peab olema suunatud valgustamist vajavale objektile, st tuleb vältida
valguse hajumist. Näiteks valgustite suunamine territooriumi keskosa suunas,
mitte keskelt väljapoole jms;
ülesse suunatud valgusvoog tuleb viia miinimumini – paigaldada „lambivarjud”,
mis suunavad valguse horisontaaltasandist allapoole, eelistatult väiksema kui
70 kraadise nurga all;
laternapostid peavad olema võimalikult madalad;
eelistada säästlikke valgusteid, siis annavad parema spektraaljaotusega
valguse. Sellisel juhul on tagatud parem nähtavus juba madalamate valgustuse
näitajate juures.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Valgusreostuse vähendamiseks tuleb vältida ebavajalikku ja liigset valgustust, suunata
valgusvoog valgustamist vajavale objektile, paigaldada võimalikult madalad laternapostid
ning eelistada säästlikke valgusteid.
DP alale projekteeritav välisvalgustuslahendus ei põhjusta eelduslikult piirkonnas hä irivat
valgusreostust, kuna kasutatud valgustid vastavad fotobioloogilise ohutuse standardi EVSEN
62471:2008 klassidele RG0 ja RG1. Samuti on ette nähtud kasutada kaubaterminali
välivalgustusena ja tänavavalgustitena LED valgusteid. Valgustid paigaldatakse
projekteeritavatele mastidele kõrgusega 8-15 m ning teepinna suhtes on valgusti kaldenurk
0. Tänavavalgustuse lahendus projekteeritakse valmidusega, et tulevikus oleks võimalik üle
minna valgustipõhilisele juhtimisele.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Mõju pole, kuna sotsiaalseid vajadusi ja vara mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja
varale käesoleva planeeringuga kavandatava tegevusega
hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse leevendavaid
meetmeid. Olulise mõjuga valgusreostuse tekkimine
piirkonnas on eeltoodud soovitusi järgides vähetõenäoline,
kuna lähimad elamud ei paikne DP ala vahetus läheduses.
6.6 Mõju pinnasele, sh potentsiaalne keskkonnareostus
DP alal kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik teostada pinnasetöid. Kuna looduslikud
pinnase omadused ei ole ehitustehniliselt sobivad, siis asendatakse DP alale kavandatavate
hoonete ja katendite (raud- ja sõiduteed, laoplatsid) rajamisel looduslik pinnas
täitepinnasega.
DP alal läbi viidud reostusuuringute (Lisa 9) tulemused näitavad, et piirkonnas on pinnase ja
põhjavee keskkonnaseisund inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb erineval määral
peamiselt naftasaaduste ja raskmetallide sisaldust. Planeeringuala paikneb osaliselt
piirkonnas, kus on toimunud/toimub tööstustegevus ning on olemas varasema reostuse oht.
Reostusuuringu kohaselt jäid pinnaseproovides raskemetallide sisaldused valdavalt alla
ohtlike ainete sisalduse sihtarvu. Põhjaveest võetud proovid näitasid, et valdavalt jäävad
raskemetallide kontsentratsioonide sisaldused alla põhjavee kvaliteedi künnisarvu.
Reostusuuringu tulemuste alusel saab põhjavee seisundit lugeda rahuldavaks ja ei ole
hädavajalik rakendada meetmeid põhjavee kvaliteedi parandamiseks.
Kogu ehitustööde teostamise ajal tuleb hinnata väljakaevatavas täitepinnases
keskkonnareostuse, eelkõige naftasaaduste esinemist lõhna ja visuaalse vaatluse teel
(pinnase tumenemine, naftasaaduste/kütuse lõhn). Samuti tuleb kaevistes koheselt teostada
esmane kaeviseseina vaatlus - tumenenud viirgude esinemine võib viidata reostuse
esinemisele. Reostuse olemasolule viitab ka õlise kile tekkimine kaevistesse kogunenud
pinnaseveele. Ehitusaegsel pinnasevee reostuskolde tuvastamisel võivad puhastustööd
piirduda vaba õlifaasi eraldamisega vee pinnalt, samuti saab maapinnalähedase (pinnases
paikneva) reostunud põhjavee koguda ka dreenide või kraavidega õlipüüdjasse.
Väljakaevatud ja sorteeritud pinnas tuleks käidelda järgnevalt:
▪ Naftasaaduste kontsentratsioon ületab 5000 mg/kg, tsingisisaldus ületab 1000 mg/kg ja vase sisaldus ületab 500 mg/kg – tuleb üle anda keskkonnakaitseluba omavale ettevõttele (jäätmekood 17 05 03*). Tuginedes planeeringualal läbiviidud reostusuuringule leidub sellist pinnast puuraugu PA-36 juures;
72 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
▪ Naftasaaduste kontsentratsioon >500 ja <5000 mg/kg – võib kasutada tööstusmaa sihtotstarbega maade vertikaalplaneerimiseks, anda üle ehitusjäätmete prügilatele või kasutada tagasitäitena ehitusalal või mujal tööstusmaa sihtotstarbega kinnistul. Tuginedes planeeringualal läbiviidud reostusuuringule leidub sellist pinnast puuraukude PA-1 ja PA-27 juures;
▪ Naftasaaduste kontsentratsioon <500 mg/kg – võib kasutada vertikaalplaneerimiseks või täiteks mistahes objektil.
Tsingi ja vase kontsentratsioonid ületasid uuringupunktis PA 36 tööstusmaa piira rve ja
seetõttu tuleks uuringupunkti PA 36 ümbruse pinnaseid käidelda kui ohtlikuid jäätmeid ning
anda need üle vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttel. Likvideerimistööd tuleks läbi viia
vastavat keskkonnakaitseluba omava ettevõtte poolt või keskkonnaspetsialisti järelevalve all.
Reostunud alade ja väljakaevatud pinnase seisundi kohta on soovitatav koostada kokkuvõte
(nn reostuspass), kuhu kantakse:
▪ andmekogumise detailid koos asukohaplaaniga (teostatud uuringud, proovivõtumeetodid ja – detailid);
▪ ülevaade tehtud laborianalüüsidest koos analüütiliste näitajate valiku põhjendusega (sh lisatud analüüsiprotokollid);
▪ kas ja milliseid meetmeid rakendati reostuse likvideerimiseks (nt kooriti visuaalselt reostunud pinnas x cm sügavuselt, puhastati reostunud sadevesi õlipüüduris, pinnaveelt kooriti õline kiht);
▪ kas toimus väljakaevatud pinnase asendamine tervendatud/puhta pinnasega või muu mineraalse materjaliga (sel juhul näidata asukohaskeemil vastav ala, kasutatud pinnase mahud ja saasteainete jääksisaldus tervendamise järgselt).
Tööde teostamise järel hinnata pinnase ja põhjavee keskkonnaseisundit tööde teostamise
asukohas ning vajadust järelseire programmi koostamiseks ja rakendamiseks.
Planeeringuala külgneb Niidu tn 17 endise Pärnu naftabaasi jääkreostusalaga (JRA0000014).
Siiski ei mõjuta planeeringualal kavandatav tegevus Niidu tn 17 jääkreostusala pinna - ja
põhjaveerežiimi. DP alalt sademe- ega pinnasevett nii ehitusaegselt kui ka hiljem Niidu tn 17
krundi suunas ei juhita. Niidu tn 17 jääkreostusala maapinna kallak on Niidu oja suunas,
seega ei saa endise Pärnu naftabaasi jääkreostusalalt jõuda vett Pärnu kaubaterminali
planeeringualale.
Pärnu kaubaterminali sademe- ja pinnasevee käitlemine ei põhjusta täiendavat pinna- või
põhjavee juurdevoolu Niidu tn 17 territooriumile. Kuna planeeringualal kavandatav tegevus ei
mõjuta Niidu tn 17 territooriumi veerežiimi, siis on väga ebatõenäoline, et planeeringuala
ehitustegevuse käigus ilmneks jääkreostuse vallandumise oht.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-1. Niidu tn 17 jääkreostusala pinnasevee liikumisskeem (ettepanek seisuga november 2021) (Allikas:
EELIS ja Maa-ameti põhikaart 2021)
Planeeringualal kavandatakse ehitusaegselt ladustada erinevaid täitepinnaseid.
Täitepinnaste ladustusplatsid tuleb kujundada selliselt , et sademed ei põhjustaks tahkete
osakeste ärakannet sademevee kanalisatsiooni, maaparandussüsteemidesse ning
vooluveekogudesse.
Ehitustööde käigus pinnasetööde teostamise ajal tuleb hinnata keskkonnareostuse ja
naftasaaduste esinemist. Reostustunnuste ilmnemisel tuleb saastunud pinnas eraldi
ladustada ning korraldada reostusproovide võtmine eesmärgiga hinnata erikäitluse vajadust.
Juhul kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa
sihtotstarbega kinnistutel ei ole sel le kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete
sisaldusel alla tööstusmaa piirnormide võib pinnast kasutada tagasitäitena planeeringualal
(va büroohoonete maa-alal) või mujal tööstusmaal. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa
piirnormide, tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks
käitlemiseks. Tööde teostamise järel hinnata pinnase ja põhjavee keskkonnaseisundit tööde
teostamise asukohas ning vajadust järelseire programmi koostamiseks ja rakendamiseks.
Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral tuleb
mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega.
DP alal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate hooldus,
tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike
lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid
on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Täiendav hinnang seisuga jaanuar 2023
Võrreldes eelmise lahendusega muutusid mõnevõrra planeeringuala piir id. Uue lahenduse
mõju pinnasele on veidi väiksem, kuna planeeringuala nihkus Rääma rabast eemale ning
74 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
sellevõrra on kavandatavate ehitustööde mahud turbasel pinnasel väiksemad. Siiski tuleb
silmas pidada, et pinnasetööd rabaga külgneval alal on vajalikud, kuna Rääma raba
lõunaserval paikneb maaparandushoiuala, mille toimimine tuleb tagada ka pärast RB
kaubaterminali rajamist. Samuti on pinnasetööd vajalikud müratõkkevalli ehitamiseks.
Ehitustööde ajaks tuleb pinnase ladustamise platsid kindlustada geomembraaniga vms
alusega, et vältida lekkeid põhjavette. Pinnavee kaitseks tuleb ehitusperioodil arvestada
veekaitsenõuetega ning vältida pinnase ladustamist maaparandussüsteemide ning
veekogude kaitsevööndites.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju pinnasele
Mõju pole, kuna pinnast mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju planeeringuala ja selle ümbruse
pinnasele.
6.7 Mõju pinna- ja põhjaveele
Mõjud pinna- ja põhjaveele jagunevad ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks. Ehitusaegselt
avaldab kõige suuremat mõju vajadus ehitussüvendites kaevetööde ja vundeerimise ajal
kasutada veealandust. Pinnasevee tase on kogu DP alal kõrge, kuna planeeringualale jääb
Rääma raba. Ehitusprojekti koostajale ettenähtud tingimuste kohaselt peab kaubaterminali
ala olema kuivendatud 1,5 m sügavuseni vertikaalplaneerimisega projekteeritud maapinnast
st pinnasevee maksimaalne tase kaubaterminali alal peab jääma vähemalt 1,5 m sügavusele
planeeritud maapinnast. Vee pumpamine otse kaevesüvendist ei ole soovitatav, selleks tuleb
kasutada eraldi süvendit, et vältida ülemäärase heljumi teket.
DP ala sademevee käitlemine sõltub lisaks käesoleva planeeringu tegevustele ka Rail Baltic
põhitrassi projekteerimisest. DP ala Rail Baltic põhitrassi sademevee ärajuhtimise
lahendusega sidumiseks koostatakse hilisemas staadiumis (põhiprojektis) terviklahendus,
mis arvestab nii põhitrassi vooluhulkade kui ka kaubaterminali täpsustatud
arvutusvooluhulkadega.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-2. DP ala paiknemine Pärnu reoveekogumisala suhtes (ettepanek seisuga november 2021) (Allikas: EELIS ja Maa-
ameti baaskaart 2021)
Planeeringualale kavandatavate hoonete veevarustus ning reove ekäitlus lahendatakse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega. DP ala Niidu tn poolne osa ulatub Pärnu
reoveekogumisalale (keskkonnaregistri nr RKA0670295 47, vt joonis 6-2). Kuna Pärnu
reoveekogumisala koormus ületab 2000 inimekvivalenti, siis on tu ginedes veeseaduse § 124
lg 4 alal omapuhastite kasutamine keelatud (keeld ei kohaldu eelpuhastitele ega
tööstusreoveepuhastitele). Veeseaduse § 128 lg 8 tuginedes on alal keelatud ka heitvee
pinnasesse juhtimine.
6.7.1 Mõju pinnaveele, sademevee ärajuhtimine
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
DP alal kavandatava tegevuse mõju pinnaveele võib jagada kaheks:
▪ mõju, mis avaldub Pikanõmme maaparandussüsteemi ümbersuunamisest;
▪ mõju, mis avaldub DP alalt sademevee ärajuhtimisega.
Pikanõmme maaparandusehitise kuivenduskraavid projekteeritakse kaubaterminali alast
möödavoolukraavidena, tagades vähemalt nende samaväärse toimivuse nagu oli enne
ümbersuunamist. Kraavide ümbersuunamisel kasutatakse olemasolevaid eesvoole - Niidu oja
ja Pahkoja, mis omakorda suubuvad Pärnu jõkke. Olemasolevate kuivenduskraavide
konfiguratsiooni muutmine ei tohi põhjustada liigvee äravoolu kiirendamist Rääma rabast ega
mõjutada raba veerežiimi muutumist sellisel määral, mis võib kahjustada raba ökoloogilist
47 https://keskkonnaportaal.ee/register/waste -water-collection-area/8985041
76 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
seisundit. Selleks tuleb kraavide projekteerimisel ja ehitamisel arvestada, et kraavide
rabapoolsed seinad toimiksid veetõkkena.
Joonis 6-3. DP ala ümbritsevad vooluveekogud (ettepanek seisuga november 2021) (Allikas: EELIS ja Maa-
ameti baaskaart 2021)
Maaparandussüsteemi korrastamisega võib suureneda Pärnu jõkke korraga juhitava vee hulk,
kuna korrastatud kraavid võimaldavad vee kiirema ärajuhtimise. Vastavalt veeseaduse § 188
lõikele 2 tuleb maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametig a, kui
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine on seotud veekoguga, mis kuulub
looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistusse. Pikanõmme maaparandussüsteem on Pahkoja kaudu
seotud Pärnu jõega ja Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre kuulub eelpool nimetatud
kudemis- ja elupaikade nimistusse.
DP alalt sademevete ärajuhtimise, st suublasse juhtimise täpne lahendus sõltub Rail Baltica
põhitrassi sademevee ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti staadiumis. DP
koostamise staadiumis on arvestatud, et sademevee lõplikuks suublaks on ca 2 km kaugusel
asuv Pärnu jõgi, kuhu vesi juhitakse kas läbi Väike-Niidu oja või projekteeritakse selleks Rail
Baltica põhitrassi kõrvale uus kraav. Kogu terminaliala sademevee ärajuhtimiseks rajatakse
äravoolu ühtlustamiseks puhvertiigid, et vältida intensiivsete sadude korral ülekoormust
eesvoolu(de)le.
Kaubaterminali ala maapinna katendiks on projekteeritud vett mitteläbilaskev asfaltbetoon.
Sademevee kogumiseks on katendiga ala jaotatud kaheksaks väiksemaks alaks (vt Joonis 6 -
4), millelt sademevesi juhitakse puhvertiikidesse torustiku abil. Arvutusliku vooluhulga alusel
on arvestatud, et sademeveetiigid peavad mahutama 7 573 m3 sademevett. Kuna piirkonnas
on kõrge põhjaveetase, siis projekteeritakse tiigid selliselt, et vajadusel saab nendesse
pumbata ka pinnasevett.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-4. DP ala sademevee juhtimiseks kasutatavate pumplate ja tiikide paiknemine (ettepanek seisuga november 2021) (Aluskaart Maa-ameti ortofoto 2021)
Arvestuslikust sademevee kogusest lähtuvalt projekteeritud sademevee pumplate
maksimaalsed toodangud on toodud Tabelis 6-5.
Tabel 6.5. DP ala sademevee pumplate toodangud
Pumpla Pumpla toodang, l/s
Pumpla K21KP-1 829,8
Pumpla K21KP-2 1914,4
Pumpla K21KP-3 1076,4
Pumpla K21KP-4 2489,9
Sademevee ärajuhtimisel tuleb arvestada kaubaterminali ala tegevuse iseloomuga ja näha
ette abinõud sajuga uhutavate tahkete osakeste ning naftasaaduste ning ohtlike ainete
eesvoolu kandumise tõkestamiseks. Sademevee puhvermahutitena toimivad tiigid peavad
olema projekteeritud selliselt, et need toimiks ka õlipüüdurina, st vee ärajuhtimine tiigist peaks
toimuma puhtast, õli alusest veekihist. Sademevee puhvermahutitena toimivate tiikide
projekteerimisel tuleb arvestada avariiolukordadega ning tagada, et vaj adusel oleks võimalik
tiikidest väljavool sulgeda (nt võib selline vajadus tekkida päästesündmuse käigus, kui
sademeveekraavidesse võib sattuda tulekustutusvett ja kemikaale).
Aladel, kus see on võimalik, tuleks võimalusel soodustada reostumata sademevee
pinnasesse immutamist. Soovitatav on, et nt hoonete katustelt pärinev sademevesi juhitakse
haljasaladele, kus on soodustatud selle pinnasesse imbumine.
78 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Suublasse juhitav sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr
6148 kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele:
Saastenäitaja Saastenäitaja piirväärtus, mg/l
Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) 15
Heljum 40
Naftasaaduste sisaldus 5
DP alale kavandatava tegevusega kaasneb naftasaaduste ning heljumi sademevette
sattumise oht. Seetõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee
suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba. Keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61
§ 7 lg 7 alusel on sademeveele kohustuslik loaga määrata vähemalt heljumi - ja naftasaaduste
sisalduse ning biokeemilise hapnikutarbe piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud
saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sademevee pärit olu ja
riskihinnangu põhjal. Arvestades planeeringualal kavandatavate tegevuste iseloomu, on
soovituslik lisaks eelpool nimetatud saasteainetele kaaluda ka keemilise hapnikutarbe (KHT)
seiramise vajadust. Pinnavees tavapäraselt määratavate ainete nagu üldfosfor ning
üldlämmastik seiramine ei ole eeldatavasti vajalik, kuna planeeringualal ei kavandata
tegevusi, mis võiksid põhjustada sademevette toitainete lisandumist.
Lisaks võib olla vajalik taotleda veeluba või veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu t
juhul, kui Rail Baltica põhitrassi sademevee ärajuhtimise lahendusest tingituna selgub, et
vooluveekogudele (Niidu oja, Pahkoja) planeeritakse sildasid, truupe või süvendustöid.
Veeloa või registreeringu vajadus sõltub kavandatavate tööde mahtudest, mis täpsustub
ehitusprojekti etapis.
Maaparanduskraavide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et kraavi rabapoolsed
seinad toimiksid veetõkkena. Vastavalt veeseaduse § 188 lõikele 2 tuleb
maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket.
Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt
pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne
suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid.
Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplatsid jms)
ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima puhvermahutitena toimivad
tiigid. Tiigid peavad olema projekteeritud selliselt, et need toimiks ka õlipüüdurina.
Sademevee puhvermahutitena toimivate tiikide projekteerimisel tuleb arvestada
avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik tiikidest väljavool sulgeda.
DP alale kavandatava tegevusega kaasneva naftasaaduste ning heljumi sademevette
sattumise ohu tõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse
juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.
Täiendav hinnang seisuga september 2022
DP lahendust korrigeeriti seoses võimaliku mõjuga elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele, teemat
käsitletakse täpsemalt ptk 6.8. Pinnavee mõjude ning sademevee käitlemise osas sisulisi muudatusi
seoses korrigeerimisega ei ole – jätkuvalt on kavandatud kõvakattega aladelt kokku kogutud
sademeveed juhtida lokaalsetesse puhastitesse (liivapüüdjad + õlipüüdjad). Seejärel suunatakse
puhastatud sademeveed torustike kaudu edasi sademevee puhvertiikidesse või ala läbivasse
sademevee kraavi, mis on ühendatud RB põhitrassi äärsete kraavidega (vt Joonis 6-5-1).
48 Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee pu hastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ https://www.riigiteataja.ee/akt/122092021002
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Planeeringualalt juhitakse sademeveed torustike ja RB põhitrassi äärsete kraavidega kas otse Pärnu
jõkke või Väike-Niidu oja kaudu Niidu ojja ja sealt Pärnu jõkke. Seoses korrigeeritud lahendusega
muutusid mõnevõrra küll puhvertiikide suurused, kuid jätkuvalt on arvestatud, et tiikide mahutavus
tagaks tõrgeteta sademevee vastuvõtu.
Joonis 6-5-1. DP ala sademevee puhvertiikide paiknemine seisuga september 2022 (aluskaart: Maa-amet ETAK
kaart oktoober 2022)
Perimeeterkraavide lahendus, mis on mõeldud pinnasevee ärajuhtimiseks ja olemasoleva
maaparandussüsteemi toimimise tagamiseks, korrigeeritud lahendusega ei muutunud.
Perimeetrikraavide eesvooludeks on jätkuvalt kavandatud olemasolevad Niidu ja Pahkoja
ojad.
DP-ga tehakse ettepanek Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks Niidu oja
kalda ehituskeeluvööndi osas (vt Joonis 6-5-2 ja 6-5-3). Ettepanek on vähendada Niidu oja
lähteosa kalda ehituskeeluvööndi ulatust seoses RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisese
sõidu- ja kõnnitee kavandamisega ehituskeeluvööndisse. Kavandatud objektide
funktsionaalsuse ja planeeritud raudteeharude tõttu ei ole teele muid asukohaalternatiive,
mistõttu on vajalik taotleda oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist. LKS § 40 lg 1 kohaselt
võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna või kalda kaitse eesmärke ning
lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlv ikute ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja
tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 4 sätestab, et ehituskeeluvööndi
vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja kehtestatud
üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.
80 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 6-5-2. Niidu oja ehituskeeluvööndi ulatus planeeringualal. Väljavõte detailplaneeringu põhijoonisest.
Joonis 6-5-3. Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. Väljavõte detailplaneering u põhijoonisest.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Täiendav hinnang seisuga jaanuar 2023
Võrreldes eelmise KSH aruande versiooniga muudeti mõnevõrra planeeringuala piire.
Seetõttu tuli korrigeerida ka maaparandussüsteemi möödavoolukraavi (perimeeterkraavi)
lahendust ning kaubaterminali ala loodepoolsema sademevee puhvertiigi kavandatavat kuju.
Maaparandussüsteemide ümberjuhtimise ning sademevee ärajuhtimise lahendus sisu liselt
siiski ei muutunud. Maaparandussüsteemide eesvooludeks on jätkuvalt kavandatud Niidu oja
ja Pahkoja. Puhvertiikidesse kogutav sademevesi on kavandatud suunata piiratud
vooluhulgana mööda sademevee torustikku ja RB raudtee põhitrassi äärseid kraave Väike-
Niidu oja kaudu Pärnu jõkke. Sademeveed puhastatakse enne puhvertiikidesse suunamist
liiva- ja õlipüüdurites. Vajadusel on võimalik puhvertiikide väljavoolud sulgeda, mis välistab
nt õnnetusjuhtumite korral reostunud vee edasiliikumise võimaluse.
Pinnavee juhtimisega seotud tehniline lahendus sisuliselt ei muutunud, seega on asjakohane
jätkuvalt arvestada algse lahenduse hindamisel väljatoodud leevendusmeetmetega.
Joonis 6-5-4. DP alale kavandatud sademevee puhvertiikide kavandatud paiknemine seisuga jaanuar 2023 (aluskaart: Maa-
amet ETAK kaart märts 2023)
Täiendav hinnang seisuga august 2023
DP-ga tehakse ettepanek Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks Niidu oja
kalda ehituskeeluvööndi osas (vt Joonis 6-5-5, väljavõte DP materjalide joonisest DP-7 „Niidu
oja kaldajoone ja piiranguvööndite muutmise skeem“ ). Ettepanek on vähendada Niidu oja
lähteosa kalda ehituskeeluvööndi ulatust seoses RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisese
sõidu- ja kõnnitee kavandamisega ehituskeeluvööndisse.
82 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Joonis 6-5-5. Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. Väljavõte detailplaneeringu joonisest DP-
7 (seisuga 23.08.2023).
Detailplaneeringu materjalidele on lisatud Joonis VKV-1 „Liig- ja sademevee ärajuhtimise
skeem“, millest on allpool toodud väljavõte Joonis 6-5-6 näol. Lisandunud on viies sademevee
puhvertiik. Pinnavee juhtimisega seotud tehniline lahendus sisuliselt ei muutunud, seega on
asjakohane jätkuvalt arvestada algse lahenduse hindamisel väljatoodud
leevendusmeetmetega.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-5-6. DP alale kavandatud sademevee puhvertiikide kavandatud paiknemine seisuga 23.08.2023
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju pinnaveele
Mõju pole, kuna pinnavett mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna pinnaveele, sh Pärnu
jõe pinnaveekogumile Käru jõest suudmeni (Pärnu_3).
6.7.2 Mõju põhjaveele
DP alale kavandatavate hoonete olmeveevarustus lahendatakse ühisveevärgiga liitumisega.
Planeeringualale veevõtu tarbeks puurkaevude rajamist ette ei nähta. Seega
põhjaveeressursi kasutamist veevõtuks DP alal ei kavandata. Kuna olmevesi saadakse
aktsiaseltsilt PÄRNU VESI, siis avaldab Pärnu kaubaterminali rajamine kaudselt mõju Pärnu
linna veevarustuseks kasutatavatele Vaskrääma ja Reiu veehaaretele (vt Joonis 6-5).
Vaskrääma ja Reiu veehaaretes võetakse põhjavett Siluri -Ordoviitsiumi põhjaveekogumist
Devoni kihtide all Lääne-Eesti vesikonnas. Vaskrääma veehaarde tarbevaru on kinnitatud
aastani 2037 keskkonnaministri 08.06.2009 käskkirjaga nr 925 49. Reiu veehaarde tarbevaru
on kinnitatud aastani 2024 keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 400 50.
Keskkonnaagentuuri poolt koostatud põhjaveevaru bilansi aastaaruande 51 kohaselt oli
Vaskrääma veehaardes 2020. aastal kasutamiseks vaba põhjaveekogus 6 551 m3/ööpäevas,
Reiu veehaarde puhul oli see näitaja 2 191 m3/ööpäevas. Seega kokkuvõttes ei oma Pärnu
49 „Vaskrääma siluri veehaarde põhjavee tarbevaru kinnitamine“, https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud 50 „Pärnu maakonna põhjaveevarude kinnitamine", https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud 51 „Põhjaveevaru bilansi aastaaruanne 2020“, https://keskkonnaagentuur.ee/keskkonnaagentuuri -tegevusvaldkonnad/vesi/pohjavesi#phjaveevarud -ja-bi
84 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
kaubaterminali rajamine põhjaveeressursile negatiivset mõju, kuna kasutuseks vaba
põhjaveevaru on Pärnu linnas piisavalt.
Joonis 6-6. Pärnu linna veehaarete paiknemine DP ala suhtes (ettepanek seisuga november 2021) (Allikas: EELIS ja
Maa-ameti baaskaart 2021)
DP alal Raba metsa kinnistul (katastritunnus 62501:001:0988) asuv puurkaev nr PRK0004386
on kavas kaubaterminali ehitustööde käigus likvideerida. Puurkaev on kasutusest väljas,
kavandatava tegevuse käigus ei plaanita kaevu korrastamist ning uuesti kasutusele võtmist.
Puurkaevu lammutamisele kehtivad keskkonnaministri 09.07.2015 määrusega nr 43 52
sätestatud nõuded. Puurkaevu lammutamiseks tuleb ehitustöid teostaval ettevõttel Pärnu
Linnavalitsusele esitada nõuetekohane ehitusteatis ja selle j uurde kuuluvad dokumendid, sh
puurkaevu lammutamise ehitusprojekt.
DP alale rajatakse soojuspuuraugud büroohoone ja töökoja soojusvarustuse jaoks.
Büroohoonele on projekteeritud 4 energiakaevu ja töökoja hoonetele 8 energiakaevu.
Puuraukude omavaheline vahekaugus on 6-10 m. Soojuspuuraugu sisse on kavandatud U-
kujuline plasttoru, milles ringleb külmakindel vesilahus. Puurauk on ette nähtud täita ja
sulgeda ehk tamponeerida (nt savi-betooniga). Kuna puuraugust veevõttu ei toimu, st
tegemist on kinnise soojussüsteemi puurauguga, siis ei kohaldu sellisele puurkaevule ka
veeseaduse § 151 ja § 154 kohased sanitaarkaitseala või hooldusala nõuded.
Soojuspuuraukude rajamisel tuleb samuti lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr
43 nõuetest. Kinnise soojussüsteemi puuraugu soojuskontuuris võib kasutada üksnes
keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku ning kasutatava soojuskandevedeliku kohta peab
olema ohutuskaart. Soojuskontuuris ei ole lubatud kasutada etüleenglükooli. Puuraugukude
rajamisel on väga oluline tagada korralik tamponaaž, et hoida ära manteltoru taha jäänud
52 KKM 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus - või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, https://www.riigiteataja.ee/akt/114072015001
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
tühemike või vett juhtiva pinnase kaudu maapinnalt pärinevate saateainete sattumine
sügavamatesse põhjaveekihtidesse. Hoonekontuuri siseste maasoojussüsteemide
(energiavaiad) kavandamisel tuleb vastavat pädevust omavalt insenerilt võtta seisukoht
hoone kandekonstruktsioonide püsivuse säilimisest. Hoone vundamenti või selle alla rajatud
maasoojussüsteemid peavad olema ehitatud lekkimiskindlana ja lekkekindlust peab olema
võimalik kontrollida. Samuti peab olema võimalik soojuskontuur vajadusel soojuskandjast
tühjendada. Rajatise arvestuslik eluiga peab olema vähemalt 50 aastat.
Puurkaevu nr PRK0004386 likvideerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015
määruse nr 43 nõuetest.
DP alale kavandatavad soojuspuuraugud tuleb rajada nõuetekohaselt ning soojuskontuuris
võib kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju põhjaveele
Mõju pole, kuna põhjavett mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna põhjavee kogusele ja
kvaliteedile.
6.8 Mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele
6.8.1 Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
Peamine otsene planeeritud tegevuste elluviimisega kaasnev mõju planeeringualal asuvatele
loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele on hävimine ja killustumine
kavandatud ehitiste (hooned, raudteed jne) rajamise käigus. Lisaks on tegu valdavalt niiskete
kooslustega, mistõttu avaldab neile mõju ka ala planeeringualal toimuvad veerežiimi
muutused (eeskätt kuivendamine aga ka asfalteerimine).
KSH koostamise hetkel kavandatud hoonestusala alla jääb suur osa alal inventeeritud
metsakooslustest: 9010* 4,6 ha (sellest 0,4 B esinduslikkusega), 91D0* 0,1 ha ja 9020*
0,2 ha. Samuti ulatub sinna väikeses ulatuses (0,08 ha) raba elupaigatüüp. Planeeringualal
säilivad kõrghaljastusena väikesed metsakoosluste fragmendid, mida omakorda killustavad
kavandatud raudteed.
Sarnane on olukord alal olevate vääriselupaikadega (VEP-id nr 161004, 161003, 160110 ja
161021, VEP nr 161001 jääb 09.2021 seisuga planeeringualast välja). Neist jääb osal iselt
kavandatud hoonestuse alla VEP nr 160110 (0,76 ha-st 0,4 ha-t), kitsast VEP-i nr 161004
läbib planeeritud raudteetrass ning ülejäänud planeeringualal asuvad VEP-id jäävad kahe
raudteetrassi vahele.
Planeeringualal säilitatavad metsaosad ei suuda suure tõenäosusega killustatuse,
kuivenduse ja oluliselt suurenenud servaefekti tõttu pikas perspektiivis enam loodusdirektiivi
elupaigatüüpide ja vääriselupaikade kriteeriumitele vastavate kooslustena funktsioneerida.
Kokkuvõtvalt hävivad planeeringualal asuvad kooslused ja vääriselupaigad kavandatud
tegevuste elluviimisel. Sealjuures tuleb tähele panna, et alal inventeeritud
metsakooslustest on looduskaitseliselt olulised vaid vääriselupaiga kriteeriumitele
vastavad alad.
86 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Tuleb tähele panna, et VEP-ides on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja
kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul53. Seega eeldatavasti on enne raietööde
korraldamist vajalik keskkonnaregistris VEPi piiride korrigeerimine ja nende tegeliku
ulatusega vastavusse viimine.
Planeeringuala põhjaservas asuvad kooslused (91D0* ja 9010*) ja vääriselupaik (nr 160110)
jäävad osaliselt planeeringualast välja. Samuti jääb Rääma raba selle suurust arvestades
planeeringualale tühises ulatuses. KSH-s on nähtud ette leevendavad meetmed, mille
kohaselt tuleb kraavide projekteerimisel ja ehitamisel arvestada, et kraavide rabapoolsed
seinad toimiksid veetõkkena (vt täpsemalt ptk 6.7.1). Eeldatavasti ei mõjuta kavandatud
tegevus planeeringualast põhjapoole jääva raba ja selle liigniiskete servakoosluste (sh
metsade) veerežiimi. Lisaks on KSH-s tehtud ettepanekuid müra (vt ptk 6.2), sh linnustikule
kahjuliku mõju (vt ptk 6.8.3) vähendamiseks, mis näevad ette planeeringuala põhjaserva
vastavate rajatiste (tõkked ja/või vallid) ehitamist. Ei saa välistada nende leevendavat mõju
planeeringualalt väljajäävate metsakooslustele servaefekti vähendamisel, kuid kirjanduses
andmeid selle kohta napib.
Täiendav hinnang seisuga september 2022
Vahepealsel perioodil on DP lahenduses korrigeeritud ja täpsustatud planeeringualale
ulatuvate VEP-idega kattuvaid tegevusi. Täpsemalt kirjeldatakse võimalikke kokkupuute kohti
alljärgnevalt:
VEP-ile nr 161001 pole DP-ga tegevusi kavandatud, seega planeeringu elluviimisega
sellele ebasoodsat mõju ei avaldu;
VEP nr 161003 asub maaparandussüsteemi eesvooluks oleva Niidu oja kõrval. DP
lahendust on korrigeeritud selliselt, et uut kraavi VEP-i piirile ei kavandata, vaid
kasutatakse olemasolevat, seega VEP-i veerežiimi ei muudeta ning puudub ka puuderaie
vajadus. Planeeringu elluviimisega pole oodata VEP-ile ebasoodsat mõju;
VEP nr 161004 paikneb olemasoleva raudtee kõrval. DP lahenduse kohaselt on o sale
VEPi alast kavandatud tehnovõrgud, kergliiklustee ning lao- ja logistikapargi
haruraudtee. Nii 2021. aasta OÜ Metsaruum inventuuri kui ka 2022. aastal toimunud
Keskkonnaameti korraldatud välitööde põhjal on vaja VEP-i piire korrigeerida. Kuna
välitööde andmeid pole EELIS-esse veel kantud, siis pole teada kas või kui suur on
konflikt kavandatud tegevustel kõnealuse VEP-iga;
VEP nr 161021 asub Niidu oja kõrval. DP lahendust on korrigeeritud selliselt, et
sademevee puhvertiiki VEP-i alale ei kavandata, vaid see planeeritakse vahetult VEP-i
kõrvale. VEP-i lähedusse kavandatud sademevee puhvertiigi puhul ei ole välistatud
mõningane mõju piirkonna, sh VEP asukoha niiskusrežiimile. Mõjude minimeerimiseks
on soovitatav puhvertiik tehniliselt rajada sell iselt, et tiik ei hakkaks dreenima VEP-i
piirkonda (isoleerida tiigi seinad ja/või põhi). Kui tiigi isoleerimine ei ole võimalik, siis
tuleb kaaluda tiigi rajamist kas kuhugile mujale sobivasse asukohta või suurendada
ülejäänud sademevee puhvertiikide mahutavust. Puudub VEP-i raiumise vajadus;
VEP-id nr 160110 ja 209734 asuvad planeeringuala põhjapiiril ja kattuvad Rääma
kassikaku püsielupaigaga. DP lahenduse kohaselt on osale VEP-i alast kavandatud IMFi
hoonestus ja rööbasteed, gaasitrass, müratõkke muldva ll, turvatara ja RMK
juurdepääsutee. Seega on konflikt VEP-i säilitamise ja kavandatud tegevuste vahel.
Eelnevat kokku võttes saab järeldada, et planeeringualale ulatuvatele VEP-idele nr 161001
ja 161003 kavandatud tegevustega ebasoodsat mõju ei kaasne. Tõenäoliselt ei kaasne
ebasoodsat mõju ka VEP-ile nr 161004, kuid seda on võimalik kinnitada alles pärast
Keskkonnaameti välitööde EELIS-esse kandmist ja VEP-i piiride uuendamist. Kavandatava
53 Keskkonnaministr i 04.01.2007 määruse nr 2 „Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, kaitse korraldamine ning vääriselupaiga
kaitseks lepingu sõlmimine ja kasutusõiguse tasu arvutamise täpsustatud alused“ § 26 1 lg 2
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava sademevee puhvertiigi seinte
ja/või põhja isoleerimisega.
Küll aga kaasneb kavandatud tegevustega otsene konflikt VEP-idega nr 16110 ja 209734.
Seetõttu on nende VEP-ide osas jätkuvalt asjakohane KSH aruande 2022. aasta mai
versioonis toodud järeldus, mille kohaselt on neil VEP-idel kavandatud tegevuste elluviimine
(eeskätt raadamine) võimalik vaid Keskkonnaameti nõusolekul. Käesoleval hetkel käivad
vastavasisulised arutelud arendaja ja riigi esindajate (Keskkonnaamet ja -ministeerium)
vahel.
Täiendav hinnang seisuga oktoober 2022
Võrreldes eelmise KSH aruande versiooniga on vahepealsel perioodil kantud EELISesse
Keskkonnaameti 2022. aasta suvised vääriselupaigatüüpide inventuuriandmed, samuti on DP
lahenduses korrigeeritud raadamisala paiknemist. Sellest lähtuvalt on vaja täpsustada
planeeringualale ulatuva VEPi nr 161004 kokkupuudet kavandatud tegevustega.
Keskkonnaameti välitööde põhjal on VEP nr 161004 säilinud suuremas ulatuses, kui OÜ
Metsaruum 2021. aasta inventuurist nähtub. Keskkonnaameti välitööde põhjal täpsustatud
piiride järgi jääb kõnealune VEP 0,71 ha ulatuses kavandatud raadamisalale. Seega kaasneb
kavandatud tegevustega VEP-ile otsene negatiivne mõju. Sarnaselt VEP-idega nr 16110 ja
209734 on ka VEP-is nr 161004 võimalik kavandatud tegevuste elluviimine vaid
Keskkonnaameti nõusolekul.
Täiendav hinnang seisuga jaanuar 2023
Võrreldes eelmise KSH aruande versiooniga on mõnevõrra muutunud planeeringuala piirid ja
kavandatud tegevuste asukohad. Sellest tulenevalt on oluliselt vähenenud planeeritav ale
raadamisalale jäävate VEP-ide hulk ja pindala. Planeeringualal toimunud muudatuste tõttu
kattub raadatava alaga vaid VEP nr 161004 0,71 ha ulatuses.
Lisaks väheneb kavandatava raadamisala kattuvus teadaolevate metsaelupaikadega (vt
täpsemalt tabel 5.6). Samas ei saa välistada, et osa planeeringualale lisanduvast alast samuti
loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide kriteeriumitele vastab, mistõttu ei pruugi kavandatud
muudatused raadatavate metsaelupaikade pindala osas märkimisväärset efekti omada.
Keskkonnaamet selgitas oma 12.01.2023 saadetud kirjas, et metsaseaduse § 23 lõike 3
kohaselt korraldab riigimetsas VEP-i kaitset riigimetsa majandaja (RMK) vastavalt
keskkonnaministri 04.01.2007 määrusele nr 24. Määruse § 261 lõige 2 sätestab, et avalik-
õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud
VEP-is on raie keelatud, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie
Keskkonnaameti nõusolekul. Vastavalt määruse seletuskirjale on taolisteks raieteks nt
teekaitsevööndi, maaparandussüsteemide ja elektriliinide hooldustööd, kergliiklustee
rajamine ja riigikaitseliste objektidega seotud tegevused. Erandkorras tehtav raie saab olla
ka ohtlike puude eemaldamine või VEP-i ellujäämise parandamiseks korraldatav raie.
Määruse § 261 järgi on Keskkonnaametil VEP-ide üle otsustamisel (raie, likvideerimine)
kaalutlusõigus. Kaalutlusotsuse tegemisel peab Keskkonnaamet igakord kaaluma avalike
huvide, raie tulemuse ja võimaliku VEP-ile avalduva mõju vahel ning otsustama, milline
(avalik) huvi jääb peale.
Keskkonnaameti hinnangul on Rail Baltic eeldatavalt suure riikliku ja avaliku huviga
raudteetaristu projekt, mida on võimalik VEP-i säilitamise üle otsustamisel kaaluda. Antud
juhul tuleb kõne alla olemasolevate VEP-ide raadamise korral samaväärsete VEP-ide
kompenseerimine lähipiirkonnas (võimalusel 20 km raadiuses hävinenud VEP-ist), et VEP-i
pindala registris ei väheneks. Uued VEP-id lähipiirkonnas tuleb leida koostöös Rail Baltica,
Keskkonnaameti ja RMK-ga, soovitavalt projekteerimise staadiumis, kui on selgunud lõplikud
raadamise pindalad.
88 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Mõju valdkond
0-alt
(olemasoleva olukorra
jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele
Mõju pole, kuna elupaigatüüpe ja vääriselupaikasid mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa alal
inventeeritud elupaigatüüpidest ning VEP-ist nr 161004.
Kavandatud tegevuse projekteerimise staadiumis tuleb
koostöös Keskkonnaameti, RMK ja RB-ga leida hävinevale
VEP-i osale lähipiirkonnas kompensatsiooniala(d).
Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb
leevendada rajatava sademevee puhvertiigi seinte ja/või
põhja isoleerimisega või kui see pole võimalik, siis loobuda
tiigi rajamisest.
6.8.2 Mõju taimestikule
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
Peamine mõju planeeringualal asuvatele kaitsealustele taimeliikidele on nende kasvukohtade
hävimine neile rajatavate ehitiste tõttu.
Valdav osa alal kaardistatud III kaitsekategooria taimedest on piirkonnas ja Eestis tervikuna
laialt levinud ja soodsas seisundis (vt täpsemalt ptk 0). Ülejäänud III kaitsekategooria
taimeliikidest erinevalt ohulähedases seisundis olevad kuradi -sõrmkäpp ja harilik ungrukold
jäävad planeeringualale vaid üksikute taimedena, sealjuures jääb ainuke hariliku ungrukorra
leiukoht säilitatavasse metsatukka. Need liigid on keskkonnaregistri järgi samuti piirkonnas
neile sobivates kasvukohtades suhteliselt levinud. Tõenäoliselt leid ub neid Rääma raba
servas veel mujalgi. Eelnevast saab järeldada, et planeeringualal kasvavate III
kaitsekategooria taimede hävimine nende kohaliku asurkonna seisundit ei mõjuta,
mistõttu leevendavate meetmete rakendamine pole vajalik.
Inventuuri käigus planeeringualalt võõrliike ei leitud. Planeeringualalt leitud II
kaitsekategooriasse kuuluva niidu-kuremõõga kasvukoht asub olemasolevate raudteede
vahel ning jääb vahetult kavandatud hoonestusala serva. Seetõttu ohustab seda eelkõige DP
elluviimisega kaasnev ehitustegevus (kasvukohas raskete masinatega liikumine, pinnase
ladustamine jms), samuti mõjutab seda niiskete kasvukohtade taime nt pinnasetõstmisega
kaasnev veerežiimi muutus. Juhul, kui niidu -kuremõõga kasvukohas või selle vahetus
ümbruses on nimetatud tegevuste korraldamine vajalik, siis kaasneb sellega tõenäoliselt
negatiivne mõju ka liigi kasvukohale. Looduskaitseseaduse (LKS) järgi kohaldub II
kaitsekategooria taimeliikide kasvukohtades isendi kaitse, mille kohaselt on keelatud seal
kasvavaid taimi kahjustada ja hävitada (LKS § 48 lg 3 ja § 55 lg 7).
Niidu-kuremõõga kasvukohas tuleb vältida ehitustegevust (sh pinnase tõstmist). Kui see on
siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa
alusel lähimasse neile sobivasse kasvukohta ümber istutada.
Täiendav hinnang seisuga september 2022
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu KSH aruande eelnõu avalikul väljapanekul laekunud
ettepaneku järgi oli Keskkonnaamet seisukohal, et kuna planeeringualal tuvastatud III
kaitsekategooria taimeliikide balti sõrmkäpp ja rohekas käokeel lähimad leiukohad jäävad
EELISe järgi lähipiirkonnast (umbes 1 km raadius) kaugemale, siis on vajalik nende
ümberasustamine. Sellest lähtuvalt on asjakohane täpsustada nimetatud liikide esinemist
piirkonnas lisaks EELIS-ele ka muude andmebaaside alusel.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Loodusvaatluste andmebaasi järgi on balti sõrmkäppa leitud planeeringuala läbiva
(olemasoleva) kraavi servas, kus liiki tuvastati ka 2021. aastal toimunud OÜ Metsaruumi
inventuuri käigus. Samuti on liiki kohatud vahetult planeeringuala kõrval asuva kaubajaama
territooriumil ning Ehitajate tee lähistel. eElurikkuse andmebaasi järgi on balti sõrmkäppa
leitud lisaks planeeringualast umbes 700 m kirdes asuva tuletõrjeveevõtu tiigi lähistel. Sellest
nähtub, et liik on planeeringuala vahetus ümbruses mitmel pool levinud.
Ka rohekat käokeelt on planeeringuala suhtelises läheduses registreeritud nii loodusvaatluste
kui ka eElurikkuse andmebaasis. Lähim liigi leiukoht jääb Rohelise tänava servas asuvale
haljasalale (umbes 1,3 km planeeringualast). Teine lähipiirkonnas asuv leiuk oht on Niidu
maastikukaitsealal, umbes 1,4 km kaugusel planeeringualast.
Joonisel 5-13 on näha, et planeeringualal kavandatud tegevuste elluviimisel säilivad mitmed
balti sõrmkäpa leiukohad ning valdavas osas ka ala kagupiiril asuv ainuke roheka käokeele
kasvukoht. Samuti leidub mõlemaid liike planeeringuala suhtelises lähiümbruses . Sellest
lähtuvalt on jätkuvalt asjakohane aruande 11.05.2022 versioonis esitatud mõju hinnangu
järeldus, mille järgi kavandatud tegevusega liikide kohaliku asurkonna seisundit o luliselt ei
mõjutata ning planeeringualal asuvaid III kaitsekategooria taimi ümber asustada pole tarvis.
Täiendav hinnang seisuga jaanuar 2023
Võrreldes eelmise KSH aruande versiooniga on mõnevõrra muudetud planeeringuala
välispiire ja kavandatud tegevuste asukohti. Sellest tulenevalt lisandub planeeringualale
umbes 6 ha suurune ala, mida ei hõlmatud 2021. a toimunud botaanilisse inventuuri (vt ka
ptk 5.4.1 „Täiendav info seisuga jaanuar 2023“). LVA vaatluste põhjal alal tuvastatud harilik
ungrukold kasvab 2021. a inventuuri kohaselt ka planeeringuala keskosas, kus liigi kasvukoht
on kavas säilitada. Seega tuginedes ka mõju hinnangule seisuga 11.05.2022 jääb jätkuvalt
kehtima seisukoht, et planeeritava tegevusega hariliku ungrukolla kohaliku asurkonna
seisundit oluliselt ei mõjutata.
Olukord on erinev juurde lisanduvalt alalt leitud karukollaga. EELISes pole liigi leiukohti
lähipiirkonnas registreeritud ning lähimad jäävad linnulennult umbes 15 km kaugusele Uulu
ja Metsküla kanti. LVA-s on lähimad karukolla leiukohad Tammiste tee ja Pärnu jõe vahelises
metsas, s.o umbes 4,5 km kaugusel. LKS-i § 55 lg 8 kohaselt on keelatud III kaitsekategooria
taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Avalikustamisel
esitatud Keskkonnaameti arvamusest saab järeldada, et ühe asurkonnana määratletakse
maksimaalselt 1 km raadiusel alal paiknevaid liigile sobivaid kasvukohti. Kuna lähimad
teadaolevad karukolla kasvukohad asuvad planeeringualal leiduvast karukolla kasvukohast
kaugemal ja alal asuv kasvukoht jääb raadamisalale (metsaraie on peamine liiki ohustav
tegur), siis tuleb ette näha meetmeid planeeringualal asuva karukolla kasvukoha säili miseks
või vajadusel kaaluda seal kasvavate taimede ümberasustamist.
Leevendava meetmena tuleb liigile vajalike kasvutingimuste säilitamiseks jätta kasvukohta
gruppidena säilikpuid (vähemalt 10-15 m raadiuses leiukoha ümber). Kui leevendavaid
meetmeid pole võimalik rakendada, siis tuleb kaaluda kaitsealuste taimede ümberistutamise
otstarbekust ja võimalikkust54. Kuna pole teada, kui suurel alal karukolla LVA vaatluse aluseks
olev välitöö täpselt toimus, siis on teadmata ka liigi täpne levikuala ja pole väl istatud karukolla
leidumine planeeringualal seni inventeerimata alal laiemalt. Sellest lähtuvalt on enne
raadamistööde toimumist vaja täpsustada liigi levikut.
54 Kaitsealuste taimede ümberistutamist reguleerib Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrus nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“.
90 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju taimestikule
Mõju pole, kuna taimestikku mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa planeeringualal
registreeritud III kaitsekategooria taimedest. Ekspertrühma
hinnangul see valdava osa liikide kohaliku asurkonna seisundit
ei mõjuta, mistõttu leevendavate meetmete rakendamine pole
vajalik. Küll aga tuleb säilitada alal asuv karukolla kasvukoht
või vajadusel kaaluda taimede ümber istutamist, sealjuures
tuleb enne raadamistööde toimumist täpsustada liigi levikut.
Niidu-kuremõõga kasvukohas tuleb vältida ehitustegevust (sh
pinnase tõstmist). Kui see on siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal
kasvavad niidu-kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa alusel
lähimasse neile sobivasse kasvukohta ümber istutada.
6.8.3 Mõju linnustikule
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
Planeeringualal 2021. aastal korraldatud linnustiku uuringu kohaselt (Lisa 7) kaasnevad
kavandatavate tegevuste elluviimisega mitmesugused võimalikud mõjud ala ja selle
lähipiirkonna linnustikule: pesapaikade ja pesade hävimine, häirimine ja müra arenduse
rajamise ajal, elupaigamuutused, mürahäiring, kokkupõrked hoonete ja rajatistega ning
valgustuse mõju. Tuginedes alal läbiviidud linnustiku uuringule käsitletakse alljärgnevates
lõikudes eraldi iga potentsiaalset tegurit ja esitatakse leevendavaid meetmeid nende mõju
vähendamiseks.
Pesapaikade ja pesade hävimine, häirimine ja müra arenduse rajamise ajal
Arenduse eelduseks on raadamised ja pinnasetööd, mille läbiviimisel pesitsusajal hukkuksid
tööpiirkonnas nii kaitsealuste kui tavaliste linnuliikide pesad ja pojad. Töödega kaasneva
müra ja häirimise tõttu on tõenäoline osa linnupesade hülgamine lähikonnas. Mõju tugevust
ja ulatust on keeruline prognoosida, kuna see sõltub nii liigi kui ka konkreetse isendi
häirimistundlikkusest (tõenäoliselt on juba praegu piirkonnas toimuv müra lindude
tolerantsust müra suhtes tõstnud), samuti häiringu intensiivsusest ja k augusest.
Pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd
korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid
ajavahemikus 01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv
pesitsuskoht väljaspool arendusala.
Elupaigamuutused
Elupaigamuutused puudutavad eelkõige linde, kelle pesitsusterritoorium jääb täielikult või
olulises osas ümber kujundatavale alale (nt jääb hoonete või rajatiste alla, rajatakse puistu
asemele rohumaa või veekogu) või mille elupaigaomadused muutuvad oluliselt nt veerežiimi
muutuste tõttu. Elupaiga pindala vähenemise kaudu võivad elupaigamuutused mõjutada ka
kaugemal pesitsevaid linde.
2021. aastal toimunud inventuuri järgi pesitsesid ümber kujundataval alal järgmised
kaitsealused linnuliigid: rooruik, väiketüll, musträhn, väike -kirjurähn, nõmmelõoke ja
punaselg-õgija. Kõik nimetatud liigid kuuluvad III kaitsekategooriasse.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
▪ väiketüll asustab praeguste laoplatside kruusaseid vähemintensiivses kasutuses olevaid osi ja
servi, nõmmelõoke kuivi avamaastikke ja metsaservi, sh raudteeservi. Tõenäoliselt leidub neile
liikidele sobivaid elupaiku ka rajatava terminali alal ja raudteeservades ning leevendavaid
meetmeid nende elupaikade säilimiseks pole vaja ette näha;
▪ rooruik elutseb alal asuva tiigi ümbruses. Rooruiga jaoks on soovitatav säilitada tema
pesitsusveekogu ja selle kaldataimestik;
▪ must- ja väike-kirjurähn pesitsevad planeeringuala puistutes. DP-ga kavandatud tegevuste
elluviimisel hävib suur osa väike-kirjurähni elupaigast ja ka osa musträhni elupaikadest. Liikide
täpsed pesakohad pole teada ja nende otsimine ning säilitamine ei ole otstarbekas. Arvestades
sobivate elupaikade olemasolu ja rähnide madalat häirimistundlikkust, on pesakoha hävimise
korral tõenäoline ümberasumine lähikonnas. Leevendavaid meetmeid nende elupaikade
säilimiseks pole vaja ette näha;
▪ punaselg-õgija pesitses 2021. aasta inventuuril raiesmikul terminalist idas, mis jääb DP-s
kavandatud kohaselt suures osas sademevee tiigi alla. Raiesmik muutuks metsastudes
kümnekonna aastaga liigile sobimatuks. Punaselg-õgija jaoks on soovitatav mõne oksa- või
kännuhunniku säilitamine või loomine raiesmiku osas, mis ei jää tiigi alla.
Elupaikade kadumist ja kvaliteedi langust saab nii osade kaitsealuste linnuliikide kui
elurikkuse jaoks üldiselt kaudselt kompenseerida, luues soodsaid elupaiku arendusalale
kujundatavas maastikus.
Selleks on soovitatav säilitada haljaspinnad (eeldab, et valgustingimused oluliselt ei muutu)
või külvata need looduslike liikidega ja hooldada rohumaa, mitte muruna (niites mitte rohkem
kui 2x aastas).
Lisaks rooruigale ka teiste roostikuliikide ja ka kahepaiksete kaitseks säilitada tiikide praegust
ja tekkivat kaldataimestikku ning kaevata uued tiigid looduslikku pinnasesse (mitte
betoneerida) lauge kaldaga.
Mürahäiring
Suurenenud mürahäiringu tõttu võivad senised pesitsusalad hül jata nii kaitsealused kui ka
tavalised linnuliigid. Lindudele häirivaks peetakse 42-47 dB(A) ületavat mürataset. Tundlikkus
mürahäiringu suhtes võib olla lisaks liigispetsiifilisele ka liigisiseselt isendi tasandil varieeruv.
Arenduse piirkonnas asub juba praegu mitmeid suure müratasemega objekte: Niidu ladu
(täitematerjalide laadimine ja tootmine), Pärnu elektrijaam, rajatav lasketiir. Tõenäoliselt on
arendusala ümbruses pesitsevad isendid laoplatsidelt ja elektrijaamast lähtuva
mürahäiringuga teatud määral harjunud. Seda kinnitab nt öösorri esinemine arendusala
lääneosas (liigile häiriv müratase kirjanduse andmetel 47 dB(A)).
Ka kassikakk asus piirkonda pesitsema (või avastati) ajal mil osa müraallikaid oli juba olemas.
Tänaste andmete kohaselt on liik senistest elupaikadest taandunud, seda tõenäoliselt
kassikaku jaoks talumatult kõrge müra ja/või häirimise taseme tõttu. Kassikakupaari
häiritusele viitab ka pesitsuskohtade sage vahetamine, mis on selle paikse liigi puhul
ebatavaline. Kassikakud pesitsevad üldjuhul võimalikest häiringu faktoritest eemal.
Sealjuures on liik häirimisele eriti tundlik pesitsuseajal. Lähiminevikus on Eestis registreeritud
mitmeid episoode, kus häirimine on olnud põhiline pesapaiga hülgamise põhjus. Kassikaku
kaitsetegevuskava kohaselt suurendab häirimise tõenäosust oluliselt uute teede ja asumite
(st häiringu- ja müraallikate) rajamine liigi pesapaikade lähedale 55.
Müramudelite järgi katab kaubaterminali rajamise järel potentsiaalselt häiriv müratase
suurema osa linnustiku uuringusse hõlmatud alast (700 m ulatuses kavandatavast raudteest
ja 300 m ulatuses arendusala välispiirist) kesk- ja lääneosast. Võimalik on mürataseme langus
seoses olemasoleva kaubajaama kasutuse vähenemisega, pikemas perspektiivis kasutusest
55 Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 24.05.2019 käskkirjaga nr 1 -1/19/128
92 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
välja jäämisega. Kaubaterminali ja teiste oluliste müraallikate mõju linnustikule pole võimalik
täielikult eristada. Kavandatava terminali negatiivne mõju on ilmselt suurim põhja, kirde ja ida
suunal, kus teised kõrge müratasemega objektid jäävad kaugemale.
Uuringualal pesitsevatest või lähiminevikus pesitsenud kaitsealustest linnuliikidest peetakse
häirimistundlikeks eelkõige röövlinde (kassikakk, händkakk) ja kanalisi (laanepüü ja teder),
vähem häirimistundlikeks nt rähnilisi. Pole põhjust eeldada olulist negatiivset mõ ju pigem
praeguse kaubajaama kui rajatava kaubaterminali piirkonnas pesitsevatele kanakullile ja
värbkakule.
Eeskätt oluliseks tuleb pidada võimaliku suureneva müra mõju vahetult planeeringuala ääres
asuvatele kassikaku püsielupaikadele, eriti potentsiaalselt rohkem mõjutatavale DP põhjapiiri
taha jäävale Rääma püsielupaigale (vt Joonis 6-7). Arvestades kassikaku püsielupaikade
peamist eesmärki, mis on liigi asurkonna soodsa seisundi tagamine 56, ja lähtudes eelnevast
tuleb Rääma ja Tammiste püsielupaikades tagada DP elluviimisel (sh kaubaterminali
ekspluatatsiooni ajal) liigile sobivad elutingimused vähemalt senisel tasemel , sh ei tohi neid
halvendada suurenenud mürahäiringuga.
Joonis 6-7. Müramudeli põhjal prognoositud maksimaalne müra kassikaku püsielupaikadele kaubaterminali ekspluatatsiooni
ajal. DP-st põhjas asub Rääma ja kagus Tammiste püsielupaik (Allikas: Akukon Eesti OÜ 2021. a müra ja vibratsiooni uuring;
aluskaart: Maa-amet, 2022)
Mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale KLO9101380,
kanaliste elupaikadele terminalist põhjas ja kirdes ning Rääma rabale, on vajalik paigaldada
müra levimist takistavad rajatised (muldvall, vmt müratõke), mille võimalikku asukohta
kujutab Joonis 6-8 (vt ka ptk 6.2). Nende abil on eeldatavasti võimalik tagada
häirimistundlikele liikidele vajalikud elutsemistingimused. Mürahäiringut vähendavate
rajatiste projekteerimisel tuleb arvestada kavandatud ulukitaraga (vt ptk 6.8.4), mille eesmärk
on suurulukite ligipääsu takistamine DP alale.
56 Keskkonnaministri 27.12.2006 vastu võetud määruse nr 87 „Kassikaku püsielupaikade kaitse alla võtmine“ § 1
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Müravall/tõke ning ulukitara peavad täitma oma eesmärki hoida ära häirimistundlike liikide
elupaikades olulise mürahäiringu suurenemist ja takistada ulukite liikumist ning olema samal
ajal ohutud nii lindudele kui ulukitele. Nt ei soovita ekspertrühm müravallile paigaldada
lindudele ohtlikke piirdeid, samuti mitte paigaldada ulukitara vahetult müravalli jalamile, kui
müravalli kalle võimaldab suurulukitel seda ületada.
Joonis 6-8. Müratõkke (punane joon) ligikaudne asendiskeem (Allikas: OÜ Xenus 2021. a linnustiku uuring)
Kokkupõrked hoonete ja rajatistega
Lindudele on ohuks hukkumine ja vigastuste saamine kokkupõrgetes hoonete klaaspindadega
ja erinevate muude objektidega, nt piirdeaiad, müratõkked, kaablid. Hoonete klaaspinnad
võivad olla ohuks kõigi ala kasutavate lindude jaoks. Piirded, müratõkked ja kaablid on
keskmisest ohtlikumad piiratud nähtavusega kohtades, nt puistut läbiva tee või raudtee ääres
madalalt lendavate suurte lindude jaoks. Arendusalal võivad ohustatud olla näiteks kanalised
(kaitsealustest liikidest metsis, teder ja laanepüü) ja kakulised (kassikakk ja händkakk).
Kokkupõrkeohu vähendamiseks tuleb halvasti märgatavate piirete (nt traataiad) asemel
võimalusel jätta piire paigaldamata või kasutada monoliitset piiret. Lisaks on soovitatav:
mitte kavandada hoonetele suuri peegeldavaid klaase, vaid liigendatud pindu ja eritöötlusega
klaase;
vältida läbipaistavate (müra)tõkete kasutamist eelistades pinnasevalle või läbipaistmatuid
tõkkeid;
eelistada õhuliinidele ja -kaablitele maakaableid.
Valgustuse mõju
Paljud päevase aktiivsusega linnuliigid võivad öösel valgustatud aladel öiselt aktiivseks
muutuda, kirjanduses avaldatud näited käsitlevad eelkõige värvulisi. Samuti võib mõjutatud
saada lindude füsioloogia – nt organismi toimimist, kasvu ja käitumist mõjutava melatoniini
tootmine või uni. Kaubaterminali rajamisega tõenäoliselt suureneb valgustatud objektide maht
arendusalal.
94 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Valgustuse negatiivset mõju on võimalik leevendada selle põlemise aega vähendades. Selle
saavutamiseks on soovitatav kasutada liikumisanduritega valgustussüsteemi, mis lülitab
valguse kasutajate puudumisel välja.
Täiendav hinnang seisuga september 2022
Keskkonnaameti ettepanekul täpsustatakse varasemas aruande versioonis esitatud väidet,
mille järgi pole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju pigem praeguse kaubajaama kui
rajatava kaubaterminali piirkonnas pesitsevatele kanakullile ja värbkakule. Nii kanakulli kui
ka värbkaku elupaigad jäävad olemasoleva kaubajaama vahetusse lähedusse ja mõjualasse.
Elupaikadest kaugemale kavandatud kaubaterminaliga täiendavat olulist negatiivset mõju ei
kaasne. Lisaks jääb olemasoleva kaubajaama ja planeeritava kaubaterminali vahele ka RB
põhitrass oma kõrgema muldkehaga, mis täiendavalt leevendab kaubaterminalist tulenevat
müra ida suunas.
Mõju kassikaku Rääma püsielupaigale
Aruandesse lisatakse mõjuhinnang planeeringualaga osaliselt kattuvale Rääma kassikaku
püsielupaigale. 71,2 ha suurune Rääma kassikaku püsielupaik on kaitse alla võetud 2017.
aastal. Kavandatud arendusalaga kattub umbes 1,8 ha suurune ala püsielupaiga edelaosas ,
mis on arvatud püsielupaiga piiranguvööndisse .
Planeeritud tegevuste mõju hindamisel Rääma püsielupaigale tuleb esmajoones lähtu da
võimalikust mõjust püsielupaiga kaitse-eesmärgile. Püsielupaiga kaitset reguleerib
Keskkonnaministri 27.12.2006 vastu võetud määrus nr 87 „Kassikaku püsielupaikade kaitse
alla võtmine“ (edaspidi kaitse-eeskiri). Kaitse-eeskirja järgi on kassikaku püsielupaikade
kaitse-eesmärk Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana
kaitse alla võetavate liikide loetelu” § 4 lõike 2 punkti 141 kohaselt I kaitsekategooriasse
kuuluva liigi kassikaku (Bubo bubo) väljaspool kaitsealasid asuvate elupaikade kaitse liigi
soodsa seisundi tagamiseks.
Planeeritud tegevuse mõju Rääma püsielupaigas asuvale kassikaku elupaigale on hinnatud
ja kirjeldatud käesoleva peatüki eelmistes lõikudes (mõju hinnang seisuga 11.05.2022).
Kokkuvõtvalt on leitud, et vastavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatud
tegevusega olulist negatiivset mõju Rääma püsielupaigas asuvale kassikaku elupaigale.
Seega pole arendusalal planeeritud tegevus viidatud abinõude rakendamisel vastuolus
Rääma kassikaku püsielupaiga kaitse-eesmärgiga.
Rääma püsielupaigas asuva kassikaku elupaiga kaitseks kavandatakse müra levi kut takistava
ca 1 100 m pikkuse ning ca 5 m kõrguse müratõkke rajamist (tõkke lahenduseks võib olla nii
muldvall, müratõkkesein kui ka valli ja müratõkkeseina kombinatsioon), mille planeeritud
asukohta kujutab Joonis 6-9. Müratõkkerajatise asukoht DP lahenduses lähtub suurimat
ruumivajadust silmas pidades (müravall). Tegemist on suuremahulise müratõkkelahendusega
ning võib välja tuua, et ca 5 m kõrgune tõke vähendab vahetult tõkke taga mürataset ca 10
dB võrra ja enam (kuna planeeringuala on suhteliselt suur , siis oleneb tõkke efektiivsus ka
sellest, millises planeeringuala siseses osas konkreetset mürarikas t tööd mingil hetkel läbi
viiakse). Tõkkest kaugenedes väheneb üldjuhul ka müratõkke efektiivsus (kuna teatud osa
mürast kandub üle tõkke), kuid kaugemates piirkondades on ka müra vähendamise vajadus
väiksem (kuna müratase on madalam juba suuremast puhvera last tingituna). Edastistes
projekteerimise etappides täpsustatakse müratõkkelahendust lähtuvalt ehitustehnilistest
võimalustest ja keskkonnaaspektidest.
Küll aga on kavandatud tegevus vastuolus püsielupaigas kehtivate ehitustegevuse
piirangutega. Kassikaku püsielupaiga kaitse-eeskiri ei reguleeri piiranguvööndis
ehitustegevust. Looduskaitseseaduse § 31 lg 2 p 8 järgi on piiranguvööndis keelatud ehitise,
kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine, kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti. Sellest
lähtuvalt on kassikaku püsielupaiga piiranguvööndis ehitamine looduskaitseseaduse kohaselt
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
keelatud. Planeeringualal on Rääma püsielupaika ulatuvale alale kavandatud mitmed
ehitised, mille rajamine on seega vastuolus kaitse-eeskirjaga. Hetkel käivad arendaja ja
riigi esindajate vahelised konsultatsioonid võimalike lahenduste leidmiseks ja kaitse-eeskirja
muutmiseks. Alal ei ole võimalik ehitustöödega alustada enne, kui on tehtud vastavad
muudatused püsielupaiga kaitse-eeskirjas ja kavandatud tegevused ei ole
kaitsekorraga enam vastuolus.
Joonis 6-9. Väljavõte DP ettepaneku alale ulatuvast Rääma kassikaku püsielupaigast (Allikas: Keskkonnaregister seisuga
15.09.2022. Aluskaart: Maa-amet, 2022)
Rääma püsielupaiga kassikaku elupaiga seire
Arutelul Keskkonnaameti esindajatega 16.09.2022 jõuti kokkuleppele, et lisaks juba KSH
aruandes väljapakutud abinõudele on otstarbekas lisada meetmepaketti seire. Selle
kavandamisel on mõistlik arvestada eraldi projektiga Rääma püsielupaigast itta planeeritud
Rail Baltic põhitrassiga, mis jääb kassikaku elupaigast lähimas kohas umbes 300 m
kaugusele. Seega võib elupaik ulatuda ka põhitrassi potentsiaalsesse mõjupiirkonda. Seire
eesmärk on:
teha kindlaks kas ja kui palju kassikakud Rääma püsielupaigas olevat elupaika kasutavad;
võimalusel (kui kassikakud ala asustavad) hinnata KSH-ga planeeritud abimeetmete piisavust,
võttes sealjuures arvesse ka põhitrassiga kaasneda võivaid tegureid;
teha vajadusel ettepanekuid KSH aruandes planeeritud meetmete tõhustamiseks.
Seirega tuleb alustada koos kavandatud tegevuste elluviimisega, seega esimesel võimalusel
pärast ehitusloa väljastamist. Kuna Rääma püsielupaigas asuv kassikaku elupaik jääb nii
kaubaterminali kui ka põhitrassi võimalikku mõjupiirkonda , alustatakse seirega esimesena
ehitusloa saanud projekti järgi. Ehituslubade väljastamise aega on keeruline prognoosida
ning andmete järjepidevuse huvides on oluline, et kuni selle ajani jätkuks elupaiga seiramine
riikliku seire raames. Samuti on vajalik, et planeeritava seire metoodika ühilduks riikliku
seirega. Metoodika väljatöötamisel tuleb teha koostööd Keskkonnaameti ja soovitavalt ka -
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.
96 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
agentuuriga (vastavalt kassikaku kaitse ja riikliku seire korraldaja) ning kindlasti kaasata
vastavate erialateadmistega spetsialist (ornitoloog). Adekvaatsete järelduste tegemiseks
peab seire kestma vähemalt viis, soovitavalt kuni 10 aastat. Täpne seireperiood määratakse
kindlaks koos metoodikaga. Seire tulemusi ja järeldusi tuleb samuti jagada Keskkonnaameti
ja soovitavalt ka -agentuuriga. Need tulemused on ühtlasi aluseks võimalike täiendavate
abimeetmete rakendamiseks kassikaku elupaiga kaitseks või vastupidi annavad vajalikku
alusinfot püsielupaiga kaitse all hoidmise otstarbekuse hindamiseks.
Täiendav hinnang seisuga jaanuar 2023
2023. aasta alguses valmis täiendav OÜ Clanga (Renno Nellis) koostatud eksperthinnang 57,
milles analüüsiti RB Pärnu hoolduskeskuse-kaubaterminali arendusprojekti elluviimisega
kaasnevaid mõjusid ja võimalikke leevendusmeetmeid Rääma kassikaku püsielupaigale
negatiivse mõju vähendamiseks.
Eksperthinnangus selgitati, et piirkonnas elutseva kassikakupaari parim pesitsuselupaik on
Rääma raba lõunaservas Rääma püsielupaigas. Nagu ka varasemates hinnangutes on esile
toodud, avalduvad RB raudtee ja hoolduskeskuse-kaubaterminali väljaehitamise mõjud
Rääma kassikakule eelkõige mürahäiringu suurenemisena, samuti väheneb sobiva elupaiga
pindala, avalduvad täiendavad kuivendusmõjud terminali lähiümbruses ning suureneb
rajatava taristuga kokkupõrkeoht.
Lisaks terminalile on piirkonnas täiendav mürahäiring lasketiiru, elektrijaama, Via Baltica ja
Pärnu linna liiklusmüra jt näol. Täiendavalt hakkab läbima kassikakule sobivat raba- ja
rabaservaelupaika RB raudteetrass. Seega avaldub kassikaku elupaigas erinevate
mürahäiringute kumuleeruv mõju ja seda tuleb terminali rajamisel leevendada. Teadustöödes
ei ole uuritud müratugevuse mõju kassikaku pesitsuskohtadele ja -käitumisele, aga parima
ekspertteadmise alusel oleks seal kõrge müra tõttu pesitsemiseks ebasobiv ala vähemalt 500
meetrit ümber terminali. Täpne müra mõju ulatus sõltub aga arendusega kaasneva müra
iseloomust, sh tugevusest, samuti Rääma rabal pesitsevate kassikakkude tundlikkusest ja
see võib ulatuda ka oluliselt kaugemale.
Eksperdi hinnangul on kumuleeruvat mürahäiringut keeruline leevendada ning ainus võimalus
terminalist tuleva müra vähendamiseks on rajada müratõkkevall või -sein terminali
põhjaserva, mis leevendab mürahäiringuid ka muule elustikule. Sealjuures tuleb loobuda
terminali rajamisest kassikaku elupaika ja Rääma rabale, kuna seeläbi kaasneks kassikaku
elupaiga kvaliteedi halvenemine, sh suureneb planeeringuala serva täiendava kraavi
rajamisega täiendav elupaiga kuivendusmõju.
Lisaks tegi ekspert ettepaneku kaaluda täiendava müratõkkeseina rajamist kaubaterminali ja
hoolduskeskuse vahele. Sellel oleks eksperdi hinnangul eelduslikult täien dav müra vähendav
mõju, sest suurem osa mürahäiringust lähtuks tõenäoliselt kaubaterminali alalt, kus
laaditakse kaupa, ühendatakse vaguneid ja tekib muud impulssmüra.
Kokkuvõtvalt on ekspert seisukohal, et kuna negatiivsed mõjud kassikaku elupaigale ja
püsielupaigale on tervikuna olulised ja negatiivsed (väheneb sobiva elupaiga pindala ja selle
kvaliteet), siis tuleb loobuda terminali planeerimisest olemasoleva kassikaku püsielupaiga
maa-alale ja ka väljaspool püsielupaika ei tohi arendus ulatuda üle soose rvas asuva kraavi.
Peale eeltoodu on eksperdi hinnangul väga oluline, et kõikide arenduse ja RB raudtee
põhitrassi elektriliinide postide puhul kasutatakse lahendusi, mille puhul on lindudel
elektrilöögi saamise võimalus välistatud. Pärnu kaubaterminali -hoolduskeskuse alale
planeeritakse kontaktvõrku ainult terminali lõunaserva raudteeharule, kus tuleb samuti
kasutada lindudele ohutuid lahendusi. Lisaks toob ekspert välja, et lindude hoonetega
57 OÜ Clanga (Renno Nellis). 2023. Rail Balticu Pärnu hoolduskeskuse -kaubaterminali arendusprojekti elluviimise mõjud ja meetmed Rääma kassikaku püsielupaigale
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
kokkupõrkeohu vähendamiseks on võimalik kasutada nt klaaspindade l lindudele nähtavat
Ornilux klaasi.
Eksperthinnang saadeti tutvumiseks ka Keskkonnaametile, kes oli seisukohal, et kavandatud
DP lahendus ei taga Rääma kassikaku püsielupaigas liigi soodsa seisundi säilimist ning jättis
DP ja KSH esitatud kujul (DP lahendus september 2022 seisuga) kooskõlastamata.
Eelnevast tulenevalt korrigeeriti RB kaubaterminali DP lahendust. Uue lahenduse
(27.01.2023) järgi jäävad nii Rääma raba kui ka kassikaku püsielupaik planeeringualast
välja (vt joonis 6.10).
Lisaks tuleb ohutegurite leevendamiseks arvestada järgmiste püsielupaiga
eksperthinnangus esitatud ettepanekutega:
▪ kavandada elektrilahendused nii, et lindudel oleks välistatud elektrilöögi saamise oht;
▪ kokkupõrkeohu vähendamiseks on klaaspindade osas soovitatav kasutada selliseid, mis on
lindudele nähtavad (nt Ornilux).
Joonis 6-10. Väljavõte DP ettepaneku ala kõrvale ulatuvast Rääma kassikaku püsielupaigast (Allikas: EELIS seisuga
07.03.2023. Aluskaart: Maa-amet, 2023)
Võimaliku täiendava müraseina rajamise osas kavandatava hoolduskeskuse ja kaubaterminali
vahele on KSH ekspertrühm seisukohal, et müraseina kavandamine DP faasis ei ole
otstarbekas. 2023. aasta märtsis valminud täiendavas mürauuringus nähtub, et DP etapis
pole võimalik täpselt määrata võimalike müraallikate asukohti, samuti pole teada milliseks
kujuneb rajatavate hoonete müra suunav või summutav mõju või võimalik müratõkkeseina
müra peegeldav efekt Pärnu linna või püsielupaiga suunas jne. Eelnevast lähtuval t pole
senise info põhjal võimalik kavandada kaubaterminali ja hoolduskeskuse vahele
eesmärgipäraselt toimivat müratõkkeseina. Küll aga tuleb pärast DP-ga kavandatud
Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine
massiteabevahendites on keelatud.
98 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
kaubaterminali ja hoolduskeskuse väljaehitamist seirata reaalselt alalt lähtuvat müra
ning saadud tulemuste põhjal vajadusel kavandada alale täiendav müratõkkesein .
Täiendused seisuga august 2023
Kassikaku püsielupaiga kaitseks on soovitatav (lähtuvalt juba müraseire tulemustest) kaaluda
täiendava müratõkkeseina rajamist kaubaterminali siseselt (konkreetsete müraallikate juures)
võttes eesmärgiks tagada püsielupaigas müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju linnustikule
Mõju pole, kuna linnustiku mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna linnustikule.
Pärast DP-ga kavandatud objektide väljaehitamist tuleb
seirata alalt lähtuvat müra. Saadud tulemuste põhjal vajadusel
kavandada planeeringualale täiendav müratõkkesein, et
leevendada võimalikku mürahäiringut kassikaku Rääma
püsielupaigale võttes eesmärgiks tagada püsielupaigas
müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
6.8.4 Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele
Mõju hinnang seisuga 11.05.2022
Kavandatava RB Pärnu kaubaterminali taristu jääb suures osas juba olemasolevate
raudteeharude territooriumile või muul moel inimtegevusest kahjustatud alale. Kuna
kavandatav RB kaubaterminal asub RB põhitrassi vahetus läheduses, asuvad RB
kaubaterminali ja RB põhitrassi ühendavad harud RB põhitrassi puhveralas. Siiski paikneb
RB kaubaterminali kavandatav hoonestus osaliselt (ca 28 ha ulatuses) ka Pärnu linna
rohestruktuuri ning Rääma raba alal. Kuid DP elluviimisega ei lange looduslike alade
osatähtsus tugialadel siiski alla 90% pindalast.
Kaubaterminali detailplaneeringu ala lõikab läbi Pärnu linna rohestruktuuri ja kattub Pärnu
maakonnaplaneeringuga seatud Jaama tänava Pärnu linna poolsema rohekoridori alaga
(Joonis 5-20 ja Joonis 6-11).
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-11. Pärnu maakonnaplaneeringus kajastud objektide suhestumine RB Pärnu kaubaterminaliga (Allikas: 2021. a
Hendrikson&Ko ulukiuuring, DP ala ettepaneku piir seisuga 08.2021)
Võib eeldada, et mainitud rohekoridoriga planeeritaval kaubaterminalil konflikt puudub, kuna
tegelikkuses ei näe kaubaterminali detailplaneering kõnealusesse piirkonda ette hoonestust
ega ka lisarööpaid. Küll aga on RB põhitrassiga seotult rohekoridorile planeeritud uued
raudteerööpad, kuid need kattuvad juba olemasoleva Tammiste (Lelle -Pärnu) raudteetrassiga
ega puuduta käesoleva kaubaterminali planeeringuga seonduvaid mõjusid. Lisaks on Jaama
tänava idapoolsem rohekoridor täielikult kavandatavast RB kaubaterminali alast v äljas ning
ühendab Tammiste (Lelle-Pärnu) raudteetrassist põhjapoolsemad rohealad lõunapoolsemate
Tammiste küla lähedaste aladega. Sellest tulenevalt võib järeldada, et RB kaubaterminali
detailplaneering ei too nende rohekoridoride toimimise seisukohalt ka asa olulisi muutusi.
2021. a läbi viidud ulukiuuringu tulemusena leiti, et kaubaterminali ja hoolduskeskuse ala on
vajalik ümbritseda perimeeteraiaga vältimaks ohtu, et suurulukid satuvad nn ökolõksu liikudes
Rääma rabaäärsetest metsadest üle kaubaterminali ala lõunasuunas. Potentsiaalse ökolõksu
moodustab puhkemetsa „tasku“ Pärnu linna tiheasustuse, Pärnu jõe, RB põhitrassi ja RB
kaubaterminali vahelisel alal (Joonis 6-12). Sellest väljapääsuks oleks ca 230 m laiune Pärnu
linna puhkemetsa riba Pärnu linna ja RB kaubaterminali hoonestuse vahel. Vältimaks
suurulukite sattumist kirjeldatud ökolõksu alale tuleks RB põhitrassist lääne poole jääva RB
kaubaterminali ala põhjapoolne serv tarastada viisil, mis piirab suurulukite liikumist, kuid
võimaldab väiksemate maismaaloomade läbipääsu. Suurulukid suunatakse selliselt raba
serva mööda edasi piirkonda, kus RB põhitrassile on ette nähtud suurulukite läbipääs.
Väikeulukite jaoks ei ole vajadust kaubaterminali alalt läbiliikumist piirata, kuna neile ja
teistele väikestele maismaaloomadele on tagatud läbipääs ka RB põhitrassilt tänu kahele
loodavale kallasradadega truubile (üks Ehitajate tee läheduses ja teine RB kauba terminali
projektialal). Väikeulukitele kasutada jääv üle 50 ha Pärnu linna puhkemetsa ala (peam iselt
valgusküllane männik, mis eelkõige mõeldud rekreatsioonialaks) on piisavalt suureks
elupaigaks, et põhjendada nende läbipääs.
Eelneva põhjal võib järeldada, et planeeritav RB Pärnu kaubaterminal ei häiri oluliselt
rohevõrgustiku toimimist, kuna elustikule tähtsamad piirkonnad (nt Rääma raba tugiala)
100 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
jäävad projektialast enamuses osas välja või ei planeerita neile hoonestust (nt mainitud
rohekoridor).
Joonis 6-12. Rohelise võrgustiku struktuurid planeeritava kaubaterminali piirkonnas koos potentsiaalse ökolõksuga (Allikas:
2021. a Hendrikson&Ko ulukiuuring, DP ala ettepaneku piir seisuga 08.2021)
Eelnevat kokku võttes on rohevõrgustiku toimimise ja ulukite liikumise tagamiseks vaja
leevendava meetmena rajada suurulukeid piirav tara Rääma raba poolsele projekti piirile,
vältimaks nende sattumist ökoloogilisse lõksu, ning suunata nende liikumine RB p õhitrassile
kavandatava suurimetajate altpääsuni.
Sealt on ühendustee Tammiste rohevõrgustiku tugialaga ning ka Silla piirkonna rohealadega.
Tara tuleb ühendada RB põhitrassi tarastusega (DP eskiisil seisuga 22.12.2021 kajastatud) .
Selleks, et vajadusel aidata ulukeid ökolõksu alalt tagasi tarast põhjapoole looduskeskkonda,
võib ühe abistava meetmena näha ette värava tara läänepoolsesse ossa, kus see ristub
rohevõrgu alaga. Värava saab vajadusel avada ja looma tagasi juhtida. Suurimetajate tara ja
värava soovituslikku asukohta illustreerib Joonis 6-13. Samas ei pruugi väravast alati abi olla
ja kasutada tuleb teisi võimalusi: linnas liikuvast suurest loomast (põdrad, metskitsed,
metssead jne) saab teada anda riigiinfo telefonil 1247, jahiorganisatsioonid, J äägriabi jms.
Ulukitara peab võimaldama väiksemate loomade läbipääsu , kes pääsevad ka RB
põhitrassi alt läbi planeeritavate kohandatud truupide (kallasradadega sillatruupide) kaudu
ega jää seetõttu linna lähistele ökoloogilisse lõksu. Kuna Pärnu linna üld planeeringuga on
kohustatud tagada inimeste ligipääs nii metsale kui Rääma rabale, tuleb loodava tara puhul
kavandada sobivatesse asukohtadesse ka inimeste läbipääsuvõimalused.
Siinkohal tuleb välja tuua, et ulukiuuring valmis mõnevõrra varem kui KSH raame s läbi viidud
linnustiku uuring. Seetõttu tuleb siin täpsustuseks tuua, et soovitatud ulukitara ja linnustiku
jaoks soovitatud müra leevendavad meetmed on soovitatav projektlahenduses ühildada.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-13. Suurimetajate tara ja võimaliku värava põhimõtteline asukoht (Allikas: 2021. a Hendrikson&Ko ulukiuuring DP
ala ettepaneku piir seisuga 08.2021)
Linnustiku jaoks projekteeritav müravall (vmt müratõke) (vt Joonis 6-10) saab sobiva
lahenduse korral toimida ulukitara asendajana. Vajalik on sellisel juhul tagada, et
suurulukitele ei oleks müratõkkelahendus läbipääsetav. Samuti on vajalik rajatav ulukitara ja
müratõkkelahendus omavahel sobitada selliselt, et suurulukitel puuduks võimalus liikuda
Rääma raba alalt kaubaterminali alale.
Kui müratõkke lahendus osutub läbipääsmatuks väikeulukitele, siis väikeulukid siiski
pääsevad Pärnu linna rohealadele ka planeeringuala lääneosa ületava rohekoridori
piirkonnast, kus endiselt kehtib soovitus rajada suurulukeid tõkestav, kui väikeulukeid
läbilaskev ulukitara lahendus. Kuna linnustiku müratõkke lahendus ei kulge põhitrassini välja
vaid jääb sellest paarisaja meetri kaugusele, siis on väikeulukitel võimalik liikuda piki
põhitrassi tarastust ja läbida põhitrassi ulukiläbipääse.
Täiendav hinnang seisuga september 2022
Avalikul väljapanekul laekunud Keskkonnaameti ettepaneku põhjal lisatakse aruandesse
täiendav tingimus, mille kohaselt ei ole lubatud Rääma rabast Tammiste metsamassiivi
suunal üle planeeringuala idaosa kulgeva maakonnaplaneeringu rohevõrgu koridori
läbilõikamine ega tarastuse paigaldamine koridori alale (vt Joonis 6-14).
Samuti lisatakse Keskkonnaameti ettepaneku alusel aruandesse detailsem hinnang
arendusalal kavandatud raadamise võimalikust mõjust rohevõrgustikule. DP eskiislahenduse
elluviimisel on raadatav ala kokku ca 40 ha.
Joonisel 5-22 on näha, et DP ala ulatub nii Pärnu maakonnaplaneeringus kui ka Pärnu linna
asustusüksuste ja Sauga valla üldplaneeringutes määratud rohevõrgualale . Kavandatud
tegevuste (raadamisala) kattuvus Pärnu linna rohevõrgustikuga on suhteliselt väike: 0,2 ha
suureks rohealaks määratud alast Niidu tänava Rääma raba poolses otsas. Sellest saab
järeldada, et planeeringuala nimetatud roheala toimimist oluliselt ei mõjuta. Raadamisalale
102 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
suubub rohevõrgu koridor, kuid sellest vahetult läänepoole jäävale planeeringualale pole
tegevusi kavandatud ja sealne puistu säilib, mistõttu on eeldatavasti elustiku liikumise
võimalused seal jätkuvalt tagatud. Peale eeltoodu on tegu rohelise ühendusteena, mille
eesmärk on pigem inimeste rekreatsiooni toetamine.
Kavandatud tegevuste mõju hindamisel Tori valda jäävale rohevõrgustikule on otstarbekas
lähtuda eelkõige Pärnu maakonnaplaneeringust, mis on kehtestatud Sauga valla (nüüdseks
Tori valla osa) üldplaneeringust hiljem ja arvestab ka Rail Baltica vajadusega ning seega
täpsustab Sauga valla üldplaneeringuga määratud rohevõrgustikku Tori valda jäävas osas.
DP planeeringualale kavandatud raadamisala jääb Pärnu maakonnaplaneeringus määratud
Rääma raba lääneosa hõlmava tugiala lõunaserva. Tugialale on raadamisi kavandatud umbes
14 ha-le. Tugiala ise on 1346 ha suurune, seega hõlmab planeeritud raadamisala
rohevõrgustiku tugialast napilt üle 1%. Sellest lähtuvalt ning arvestades alal 2021. aastal
läbiviidud ulukiuuringu tulemusi, on asjakohased KSH aruande 11.05.2022 versioonis toodud
järeldused, mille kohaselt ei oma DP alal kavandatud tegevused tugiala funktsioneerimisele
olulist mõju.
Joonis 6-14 Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal üle planeeringuala idaosa kulgevate rohekoridoride asukoht
(Allikas: Pärnu maakonnaplaneering 2030+)
Täiendav info seisuga jaanuar 2023
Tulenevalt planeeringuala välispiiri korrigeerimisest on DP eskiislahenduse elluviimisel
raadatav ala võrreldes varasemaga vähenenud 5 ha võrra ja on kokku ca 35 ha. Seega on
kavandatava tegevuse mõju rohelisele võrgustikule võrreldes eelmise versiooniga (september
2022) üldjoontes veidi leebem.
Samas on Niidu tänava otsa ja Rääma raba vahelisele alale võrreldes varasemaga kavandatud
ulatuslikum raie, kavandatud raadamisala kattub umbes 4 ha ulatuses suureks rohealaks määratud
alaga. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (edaspidi Pärnu ÜP) kohaselt on selle
piirkonna rohevõrgustikul eeskätt puhkeotstarve ning tuleb tagada aladevaheline ühendus ja inimeste
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
liikumisvõimalused. DP-ga on planeeringuala loodenurka kavandatud infrastruktuuri hoolduskeskuse
lähistele määratud planeeritava jalgraja asukoht, mis ühendab Niidu tänavat Rääma rabaga. Sellest
saab järeldada, et kavandatud tegevusega on plaanis tagada aladevaheline ühendus ning tegevus ei
ole Pärnu ÜP rohevõrgu eesmärkidega vastuolus.
Mõju valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele
Mõju pole, kuna rohevõrgustikku ja ulukeid mõjutavaid tegevusi DP alal ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne
kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna
rohevõrgustikule ja ulukitele.
6.9 Natura hindamine
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne sei sund.
Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv ehk LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv ehk
LiD).
Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdir ektiivi artikli 6
lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni
juhendile „Natura 2000 alade kaitsekorraldus Elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6
sätted“58 ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3
rakendamisel Eestis"59.
KeHJS-e ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse
raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatakse tegevust,
mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura
2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke.
Natura hindamise juures on oluline, et hinnatakse tõenäoliselt avalduvat mõju lähtudes
üksnes ala kaitse-eesmärkidest. Tegevuse mõjud loetakse ebasoodsaks, kui tegevuse
elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkide seisund halveneb või tegevuse elluviimise
tulemusena ei ole võimalik kaitse-eesmärke saavutada.
Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on
kavandatava tegevuse tõenäol iste mõjude prognoosimine, mille tulemusena saab otsustada,
kas on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis-) hindamise etappi. Asjakohases hindamises
viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju detailne hindamine ning
kavandatakse vajadusel leevendavad meetmed.
Käesolev Natura hindamine koostatakse tuginedes olemasolevale teabele. Kasutatakse
olemasolevaid materjale Natura 2000 võrgustiku ala ja kaitse -eesmärkide kohta (Natura ala
standard andmevormi info; EELIS andmebaasid, kaitsekorralduskava jms).
58 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunis ed elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Brüssel, 28.9.2021 59 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:
Keskkonnaamet.
104 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Kavandatava tegevuse seotus kaitsekorraldusega
Kavandatav tegevus ei ole seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt ega kaudselt kaasa alade kaitse -eesmärkide
saavutamisele.
Kavandatava tegevuse kohta kirjeldus ning kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude
tuvastamine
Kavandatavaks tegevuseks on RB põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus
ja kaubaterminal rajamine koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning
asjakohaste tehnovõrkudega. Kavandatava tegevuse sisu osas annab ülevaate ptk 2.1, seda
siinkohal ei dubleerita.
Kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad muutused keskkonnas on seotud
planeeritava alaga. Planeeritavast alast väljapoole ulatuvad potentsiaalselt ehitus- ja
kasutusaegse tegevusega seotud mürahäiring ning potentsiaalselt mõjutab vee kvaliteeti
sadevee juhtimine pinnaveekogudesse. Sademevee lõplikuks suublaks on planeeringualast
ca 2 km kaugusel asuv Pärnu jõgi, kuhu vesi juhitakse kas läbi Väike -Niidu oja või
projekteeritakse selleks Rail Baltica põhitrassi kõrvale uus kraav. Pärnu jõgi on Natura 2000
võrgustikku kuuluv loodusala, mistõttu võib seda pidada potentsiaalses mõjualas olevaks.
Planeeringualale kavandatavate hoonete veevarustus ning reove ekäitlus lahendatakse
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisega ning see pinnaveekogusid, sh Pärnu jõe
loodusala, ei mõjuta.
Muid Natura alasid tegevuse mõjualas ei leidu, nt Natura alasid, mille kaitse -eesmärgid
võiksid tegevuse mürahäiringu tõttu mõjutatud olla. Täpsemalt asuvad lähimad Natura alad,
Rannaniidu, Reiu jõe ja Pärnu loodusala kõik ca 3 km kaugusel. Kõik need alad on
planeeritavast alast eraldatud asustuse vm intensiivse inimtegevusega alade (maanteed) ning
häiringutundlikke kaitse-eesmärke neil aladel seatud ei ole.
Kavandatava tegevuse mõjualasse jäävate Natura alade iseloomustus
Natura alade paiknemist illustreerib Joonis 6-15. Kavandatav tegevuse mõjualasse jääb üks
Natura 2000 võrgustiku ala − Pärnu jõe loodusala.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Joonis 6-15. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine DP ala suhtes (Allikas: EELIS 07.03.2023; aluskaart: Maa-amet, 2022)
Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on Natura alade võrgustikku arvatud vastavalt korraldusele
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse
05.08.2004 korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 860 ha ning see on loodud kolme
loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade
kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu jõe hoiuala
Pärnu maakonda jääva osaga (KLO2000293), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse.
Loodusala kaitse-eesmärkidest annab ülevaate järgnev tabel.
106 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Tabel 6-6. Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused
Kaitse- eesmärkideks
olevad elupaigad Kirjeldus60
Standardne andmebaas61 Kaitsekorralduskava
Pindala (ha)
Esinduslikkus Pikaajaline kaitse-eesmärk
jõed ja ojad
(3260)
Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe-elustik. Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema vooluga kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. Viimaseid kavandatava tegevuse piirkonnas (Pärnu linna läbival jõelõigul) ei leidu. Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel suudmest kuni Reiu jõe suudmeni (sh kavandatava tegevuse piirkond ja Niidu oja suubumise piirkond, mille kaudu eeldatavalt heitvee juhtimine Pärnu jõkke toimub) määratud hea (B) looduskaitselise seisundiga ja esinduslikkusega C.
700 B
Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseline seisund Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea (B).
lamminiidud
(6450)
Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe voolukiirusest, võib üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas.
30 B
Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi maastikukaitseala kaitsekorraga62. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja.
puisniidud
(*6530)
Hõreda puurindega pärandkooslus on Eestis tekkinud võsa ja puude osalise raiumise, niitmise ning karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne sammaltaimede- ja samblikefloora. Elupaik on levinud loodusalal kilomeetreid Pärnu linnast ülesvoolu (Türi maastikukaitsealal) ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas
4 A
Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud Türi maastikukaitseala kaitsekorraga. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja.
60 Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015 -2024.
61 Standardne andmevorm: https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345
62 Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014 -2023. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/GetFile.aspx?fail=1085768072
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kaitse- eesmärkideks olevad liigid
Kirjeldus
Standardne andmebaas Kaitsekorralduskava
Liigi
esinemine
loodusalal
Hinnang alale liigist
lähtuvalt63 Pikaajaline kaitse-eesmärk
harilik hink
(Cobitis taenia)
Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse- või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee temperatuur on 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3– 0,8 m) taimestikurikkad kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hingu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu jõgi suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km), sh ka kavandatava tegevuse jõelõik. Enamikus jõelõikudes tuleb aga eeldada liigi hajusat ja vähearvukat esinemist.
tavaline B
Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 113,5 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.
harilik võldas
(Cottus gobio)
Väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik ritraalsed (kiirevoolulised, madalaveelised ja kivise-kruusase põhjaga) e kärestikulised jõelõigud.
tavaline B
Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.
jõesilm
(Lampetra fluviatilis)
Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões-ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks. Pärnu jões on silmupüük lubatud. Pärnu jões esineb jõesilm kuni Tarbja paisuni (123,8 km suudmest) ning enamikes harujõgedes. Ilmselt esineb silmuvastseid hajusalt kõikjal jõe alam- ja keskjooksu põhjasetetes.
tavaline B
Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.
lõhe (Salmo salar)
Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub meres, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Pärnu jões lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvualaks vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriitiliselt halvaks (s.o enne Sindi paisu lammutamist). Sindi paisu lammutamise järgselt on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobivad kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna jõe suudmeni.
haruldane B
Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on vähemalt B.
63 Hinnang alale liigist lähtuvalt (A – väga hea; B - hea; C - arvestatav)
108 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
paksukojaline
jõekarp
(Unio crassus)
Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega jõed. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja paisust kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu kudemisaladega.
tavaline A
Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt on A.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Mõju hindamine Natura-alade terviklikkusele ja kaitse-eesmärkide saavutamisele ning
leevendavate meetmete kavandamine
Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas olevateks saab lugeda need loodusala kaitse -
eesmärgid (liigid ja elupaigad), mis esinevad Pärnu linna läbival jõelõigul, st jõe elupaik ning
sealsed liigid. Võimalik mõju tuleneb sademevee juhtimisest Ni idu oja (või spetsiaalselt
põhitrassi kõrvale rajatava kraavi) kaudu Pärnu jõkke. Vee juhtimine planeeritavalt alalt võib
mõjutada vee kvaliteeti ja seeläbi ka jõe elupaika ja sealsete liikide elupaiku. Kavandatava
tegevuse mõjualasse jääb Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidest üks elupaigatüüp- jõed ja
ojad. Vastavalt Pärnu jõe hoiuala kaitsekorralduskavale tagab selle elupaiga säilitamine ka
kaitstavate liikide soodsa seisundi säilimise.
Mõju hindamine kaitse-eesmärkide kaupa on esitatud järgnevas tabelis, kus toodud
hinnangute andmisel on tuginetud loodusala standardsel andmevormil, kehtival
kaitsekorralduskaval, EELIS andmebaasi andmetel, ekspertteabel ning käesolevas KSH -s
läbiviidud pinnavee ja sademevee ärajuhtimise mõjuhindamise peatükil (vt ptk 6.7).
110 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Tabel 6-7. Mõju hindamine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.
Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad ja
liigid Mõju hinnang ja leevendavate meetmete kavandamise vajadus Järeldus
jõed ja ojad (3260) Elupaik ja selle levik ei kajastu EELIS andmebaasi Natura elupaikade kaardikihtides, mistõttu on siinkohal tuginetud Pärnu jõe loodusala
kaitsekorralduskava 2015-2024 andmetele. Elupaiga esinduslikkus kavandatava tegevuse piirkonna (Pärnu linn) jõelõigul on C ja
looduskaitseline seisund B ja üldine looduskaitseline väärtus C. Pärnu linna läbiv jõelõik on aeglase vooluga jõe suudmeala. Elupaiga
mõjuteguritena tuuakse välja paisud (peamine elupaika kahjustav pais – Sindi pais – on tänaseks lammutatud); väiksemad inimtekkelised
voolutakistused (truubitorud jms); ebapiisav info elupaiga kohta ning maaparanduse mõjud.
Antud juhul ei ole kavandatav tegevus otseselt seotud jõe elupaigaga, asub sellest mitme kilomeetri kaugusel ja füüsiliselt jõge ei mõjuta.
Samas tuleb välja tuua, et detailplaneeringu realiseerumisel ei saa täielikult välistada mõju läbi veekeskkonna muutuste, mis võivad
kaasneda sademevee juhtimisega Pärnu jõkke. Võimalik on vee kvaliteedi muutumine. Viimast on täpsemalt hinnatud käesoleva töö ptk 6.7.1
ja leitud on, et mõju pinnaveekogudele, sh Pärnu jõe ökosüsteemile ei kaasne rakendades järgnevaid leevendavaid meetmeid:
Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket. Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi
võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne
suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid.
Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplatsid jms) ärajuhitavad sademeveed peavad enne
kraavi juhtimist läbima puhvermahutitena toimivad tiigid. Tiigid peavad olema projekteeritud selliselt, et need toimiks ka õlipüüdurina.
Sademevee puhvermahutitena toimivate tiikide projekteerimisel tuleb arvestada avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks
võimalik tiikidest väljavool sulgeda.
DP alale kavandatava tegevusega kaasneva naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise ohu tõttu on vastavalt veeseaduse
§ 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.
Meetmete rakendamine välistab Pärnu jõe kui ökosüsteemi mõjutamise. Meetmete rakendamisel on välistatud ebasoodsa mõju tekkimine
jõed ja ojad elupaigale ning sellega seoses ka sealsete liikidele ja nende elupaikadele.
Mõju on välistatud
leevendavate meetmete
rakendamisel.
lamminiidud (6450) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.
puisniidud (*6530) Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Mõju on välistatud.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Kaitse-eesmärkideks olevad elupaigad ja
liigid Mõju hinnang ja leevendavate meetmete kavandamise vajadus Järeldus
harilik hink Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa seisundi
säilimine põhineb aga just elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas
töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
Mõju on välistatud
leevendavate meetmete
rakendamisel jõe elupaigale
(vt jõed ja ojad elupaiga
meetmeid).
harilik võldas Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud, mida Pärnu
linna ja kavandatava tegevuse piirkonnas ei leidu. Võldase soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260)
looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid
elupaiga jõed ja ojad juures).
Mõju on välistatud
leevendavate meetmete
rakendamisel jõe elupaigale
(vt jõed ja ojad elupaiga
meetmeid).
jõesilm Vastavalt kaitsekorralduskava andmetele esineb jõesilm Pärnu jões suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel
900 m pikkusel langulõigul (peale Sindi paisu lammutamist eeldatavalt ka ülesvoolu).
Kavandatava tegevusega on jõesilm seotud vaid kaudselt kuna liigi kudemispaigad ei paikne kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu linnas.
Liigi täiskasvanud isendid liiguvad kudemisrändel jõkke, Sindi paisu alusesse kudemiskohta (ja ilmselt ka ülesvoolu). Liigi soodsa elupaiga
säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas töös ei
eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
Mõju on välistatud
leevendavate meetmete
rakendamisel jõe elupaigale
(vt jõed ja ojad elupaiga
meetmeid).
lõhe
Lõhe täiskasvanud isendid elavad meres ja anadroomse siirdekalana rändavad jõgedesse sigima. Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg
on oktoober-aprill. Pärnu jões asuvad sigimispaigad endise Sindi paisu alusel kärestikul ja sellest ülesvoolu. Kaitsekorralduskava toob välja,
et liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil. Jõe elupaiga ebasoodsat
mõjutamist käesolevas töös ei eeldata(vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
Mõju on välistatud
leevendavate meetmete
rakendamisel jõe elupaigale
(vt jõed ja ojad elupaiga
meetmeid).
paksukojaline
jõekarp
Vastavalt kaitsekorralduskavale on karbi väärtuslikuks leiukohaks ja sigimisalaks endise Sindi paisu alune piirkond. Jõekarbi soodsa elupaiga
säilimine on üldiselt tagatud elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) kaitse-eesmärgi täitmisega. Jõe elupaiga ebasoodsat mõjutamist käesolevas
töös ei eeldata (vt ka käesolevas tabelis hinnanguid elupaiga jõed ja ojad juures).
Mõju on välistatud
leevendavate meetmete
rakendamisel jõe elupaigale
(vt jõed ja ojad elupaiga
meetmeid).
112 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?
Natura ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused.
Kui ebasoodsa mõju puudumist ei saa tõendada, tuleb kavandada leevendavad meetmed, mis
hoiaksid ebasoodsa mõju ära.
Hindamaks, kas kavandatav tegevus tervikuna või selle erinevad aspektid avaldavad
tõenäoliselt ebasoodsat mõju Pärnu jõe loodusala terviklikkuse le, on järgnevas tabelis
esitatud kontrollküsimustik.
Tabel 6-8. Kontrollküsimused Pärnu jõe loodusala terviklikkuse säilimise kohta
Kas projekt või kava võib: Jah/ei Selgitus
Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või
liikidel arvukust, mille kaitseks ala loodi? ei
Elupaigatüüpide pindala säilib olemasolevas ulatuses ja
liikide arvukus ei vähene.
Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada
asurkondade suurust või liikide vahelist
tasakaalu või asustustihedust?
ei Häirimistundlikke kaitse-eesmärke tegevuse
mõjupiirkonnas ei esine.
Põhjustada liikide ümberasumist ja seega
vähendada nende liikide levikuala
piirkonnas?
ei
Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide
ümberasumist kavandatav tegevus kaasa ei too ega
levikuala ei mõjuta.
Põhjustada lisa I elupaikade või liikide
killustatust? ei Elupaikade/liikide killustatust DP elluviimine ei mõjuta.
Põhjustada peamiste tunnuste (nt
puistaimkate, loodetele avatus, iga-
aastased üleujutused jne) vähenemist või
hävimist?
ei Kavandatav tegevus ei too kaasa peamiste tunnuste
vähenemist ega hävimist.
Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena
kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut
ja asustustihedust?
ei Tegevus ei too kaasa indikaatorliikide tasakaalu/leviku
ega asustustiheduse muutusi loodusalal.
Aeglustada või takistada ala kaitse-
eesmärkide saavutamist? ei
Ala kaitse-eesmärkide saavutamist kavandatav tegevus ei
aegluste/takista.
Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega,
ala olemust määravates aspektides (nt
toitainete tasakaal), millest sõltub ala
soodsa seisundi toimimine elupaiga või
ökosüsteemina.
Jah/ei
Seoses DP ala sademevee juhtimisega DP alalt mööda
Niidu oja või alternatiivina RB põhitrassi äärde rajatavat
kraavi mööda Pärnu jõkke, ei saanud esialgselt välistada
muutusi vee kvaliteedile ja sellest tulenevalt ka jõe
elupaigale ja sealsetele liikidele. Mõju hindamine
pinnaveele (ptk 6.7.1) jõuab aga lõppjäreldusele, et
seatud meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava
tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna pinnaveele,
sh Pärnu jõe ökosüsteemile. Meetmed on kokkuvõtlikult
toodud ka Natura hindamise mõju hinnangute tabelis
(Tabel 6-7) ja nende rakendamisel ei kaasne ebasoodsat
mõju jõe elupaigale, säilivad Pärnu jõe loodusala olemust
määravad aspektid (vee kvaliteet) ning loodusala
terviklikkus on tagatud.
Nagu tabelist selgub, siis kavandatava tegevuse elluviimisel ei kaasne ebasoodsat mõju ala
kaitse-eesmärkidele ning loodusala olemuslikud tunnused säilivad püsivalt. Kavandatav
tegevus ei mõjuta ala terviklikkust.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Natura hindamise tulemused ja järeldus
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu kaubaterminali
detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala
kaitse-eesmärkidele välistatud juhul kui rakendatakse kõiki seatud leevendavaid
meetmeid (meetmed vastavalt ptk 6.7.1):
▪ ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase heljumi teket. Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid;
▪ planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplatsid jms) ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima puhvermahutitena toimivad tiigid. Tiigid peavad olema projekteeritud selliselt, et need toimiks ka õlipüüdurina;
▪ sademevee puhvermahutitena toimivate tiikide projekteerimisel tuleb arvestada avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik tiikidest väljavool sulgeda;
▪ DP alale kavandatava tegevusega kaasneva naftasaaduste ning heljumi sademevette sattumise ohu tõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.
Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et planeerimisdokumendi elluviimine ei tohi Natura
2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kui projektlahendus erineb käesolevas
Natura hindamises käsitletud detailplaneeringu lahendusest ja võib seeläbi kahjustada Natura
2000 võrgustiku alasid, siis tuleb mõju Natura aladele uuesti kaaluda.
Mõju
valdkond
0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine)
Alternatiiv 1
Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
Mõju pole, kuna olemasolev olukord jätkub.
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu
kaubaterminali detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne
mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele
välistatud juhul kui rakendatakse kõiki seatud leevendavaid
meetmeid.
6.10 Alternatiivide võrdluse kokkuvõte
Allpool on tabelis esitatud alternatiivide võrdluse kokkuvõtted kõigi hinnatud aspektide osas.
0-alternatiivi korral märkimisväärseid mõjusid ei kaasne. Alt-1 võrdlustulemusi kokku võttes
võib järeldada, et detailplaneeringu ala arendades kaasneb kavandatava tegevusega
ebasoodne mõju eelkõige müraolukorrale ja elusloodusele. Samas on enamus ebasoodsaid
mõjusid leevendatavad ja kui järgida käesolevas aruandes soovitatud meetmeid, ei ole
põhjust ühtegi prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks või piirmäärasid/
keskkonnataluvust ületavaks.
Lõpliku otsuse ala planeeringulahenduse osas teevad detailplaneeringu protsessi tulemusena
kohalikud omavalitsused kaalutlusotsusena.
114 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Tabel 6.9. Alternatiivide võrdluse kokkuvõte
Mõju valdkond 0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine) Alternatiiv 1
Mõju maakasutusele Mõju pole, kuna maakasutust mõjutavaid tegevusi ei kavandata.
Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub, kuna enamuses rajatakse Pärnu kaubaterminal olemasoleva kaubajaama infrastruktuurile.
Müra mõju Mõju pole, kuna liikluskoormust mõjutavaid tegevusi ei toimu ning tööstusmüra ei lisandu.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuna tulenevalt lisandunud tööstusmürast ja liikluskoormusest kasvavad ka müratasemed, kuid müra normväärtuste ületamist ei ole ette näha. Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid meetmeid.
Vibratsiooni mõju Mõju pole, kuna vibratsiooni tekitavaid tegevusi ei kavandata.
Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne mõju, kuid ohtu mõjualas paiknevate hoonete ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha. Võimalike häiringute esinemise tõenäosuse vähendamiseks tuleb rakendada leevendavaid meetmeid.
Mõju välisõhu kvaliteedile Mõju pole, kuna välisõhu kvaliteeti mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile. Ehitustöödel on vajalik rakendada leevendavaid meetmeid.
Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale
Mõju pole, kuna sotsiaalseid vajadusi ja vara mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale käesoleva planeeringuga kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Olulise mõjuga valgusreostuse tekkimine piirkonnas on eeltoodud soovitusi järgides vähetõenäoline, kuna lähimad elamud ei paikne DP ala vahetus läheduses.
Mõju pinnasele
Mõju pole, kuna pinnast mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju planeeringuala ja selle ümbruse pinnasele.
Mõju pinnaveele
Mõju pole, kuna pinnavett mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna pinnaveele, sh Pärnu jõe pinnaveekogumile Käru jõest suudmeni (Pärnu_3).
Mõju põhjaveele
Mõju pole, kuna põhjavett mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna põhjavee kogusele ja kvaliteedile.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Mõju valdkond 0-alt (olemasoleva olukorra jätkumine) Alternatiiv 1
Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele
Mõju pole, kuna elupaigatüüpe ja vääriselupaikasid mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa alal inventeeritud elupaigatüüpidest ning VEP- ist nr 161004. Kavandatud tegevuse projekteerimise staadiumis tuleb koostöös Keskkonnaameti, RMK ja RB-ga leida hävinevale VEP-i osale lähipiirkonnas kompensatsiooniala(d).
Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava sademevee puhvertiigi seinte ja/või põhja isoleerimisega või kui see pole võimalik, siis loobuda tiigi rajamisest.
Mõju taimestikule Mõju pole, kuna taimestikku mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa planeeringualal registreeritud III kaitsekategooria taimedest. Ekspertrühma hinnangul see valdava osa liikide kohaliku asurkonna seisundit ei mõjuta, mistõttu leevendavate meetmete rakendamine pole vajalik. Küll aga tuleb säilitada alal asuv karukolla kasvukoht või vajadusel kaaluda taimede ümber istutamist, sealjuures tuleb enne raadamistööde toimumist täpsustada liigi levikut.
Niidu-kuremõõga kasvukohas tuleb vältida ehitustegevust (sh pinnase tõstmist). Kui see on siiski vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa alusel lähimasse neile sobivasse kasvukohta ümber istutada.
Mõju linnustikule
Mõju pole, kuna linnustiku mõjutavaid tegevusi ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna linnustikule.
Pärast DP-ga kavandatud objektide väljaehitamist tuleb seirata alalt lähtuvat müra. Saadud tulemuste põhjal vajadusel kavandada planeeringualale täiendav müratõkkesein, et leevendada võimalikku mürahäiringut kassikaku Rääma püsielupaigale võttes eesmärgiks tagada püsielupaigas müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele
Mõju pole, kuna rohevõrgustikku ja ulukeid mõjutavaid tegevusi DP alal ei toimu.
Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist ebasoodsat mõju piirkonna rohevõrgustikule ja ulukitele.
Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
Mõju pole, kuna olemasolev olukord jätkub.
Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud juhul kui rakendatakse kõiki seatud leevendavaid meetmeid.
116 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
7 LEEVENDAVAD MEETMED
Käesolevas peatükis esitatakse valdkondade kaupa koondloetelu KSH aruandes esitatud
ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et DP alal
võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
Müra mõju
Tulenevalt piirväärtuse lähedasest öisest müraolukorrast, tuleb juba konkreetsete (eelkõige
öiste) tegevuste kavandamisel tähelepanu pöörata öise müraolukorra jälgimisele (nt seire
vormis) ning vajadusel tuleb ette näha täiendavad meetmed müra tekke (nt tööde teostamise
täpse asukoha valik, teatud mürarikkamate tööde teostamise vältimine öisel ajal, tööprotsessi
muutmine või öised ajalised piirangud, võimalusel öiste tegevuste vähendamine või vältimine
elamute poolsetes piirkondades) ja/või leviku piiramiseks (müraekraanide ja
summutusmeetmete kasutamine, võimalusel teatud mürarikaste tööde viimine
siseruumidesse).
Jaama tn äärde jääb rohkem eluhooneid, seega on ehitusaegseks transpordiks võimalusel
soovitatav suuremas mahus kasutada Niidu tänavat, mis kulgeb läbi tööstuspiirkonna (kus
paiknevad samuti üksikud elamud, kuid lisahäiringute ulatus jääb tõenäoliselt väiksemaks).
Võimalusel on soovitatav vältida elamupiirkondi läbivat suuremahulist öist transporti ning
veod koondada maksimaalselt päevasele ajale.
Vibratsiooni mõju
KSH annab vibratsiooni mõju vältimiseks ja vähendamiseks järgmised soovitused:
▪ vibratsiooniriski piirkondades asuvate hoonete seisukorra täiendav hindamine ning vibratsiooni
mõõtmiste teostamine (võimalik rakendada nt seiremeetmete raames);
▪ raudtee muldkeha rajamine kindlustatud pinnasele (kivi, kruus, moreen), mida on
projekteerimistööde kohaselt ka plaanis rakendada (lisaks kaevatakse välja ka kogu
planeeringualale jääv turbapinnas ning ka muu ehitustegevuseks sobimatu pehme pinnas);
▪ keevitatud (jätkukohtade) rööbaste kasutamine, mis vähendab vibratsiooni teket rongide
liikumisel. Samuti on vibratsiooni vähendamisel oluline rööbaste ning veeremi hooldus. Teatud
positiivne mõju võib avalduda ka väiksema sõidukiiruse korral;
▪ vibratsiooni vähendavate meetmete rakendamine rööbastee rajamisel (erinevad matid ja
vibratsiooni levikut takistavad lahendused rööpa või liiprite all);
▪ lähimate hoonete vundamendi tugevdamine, mis on peamiselt rakendatav küll piirkonnas uute
hoonete rajamisel (olemasolevate hoonete puhul problemaatilisem).
Ehitusaegsete vibratsioonimõjude vältimiseks ja vähendamise meetmeteks on
intensiivsemate tööde ajastamine päevasele tööajale, elanike teavitamine tööde
teostamisest, hoolikas töö planeerimine (sh optimaalsete seadmete kasutamine) ja masinate
hooldus.
Mõju välisõhu kvaliteedile
Saasteainete välisõhku suunamist ja levikut ehitustöödel ajal on võimalik hoida kontrolli all
korralduslike ning tehniliste meetmetega. Näiteks tolmavate materjalide ja jäätmete
käitlemisel nende niisutamine, seadmete või mater jalide katmine (nt veokite katmine
koormakattega). Ehitusplatsidel ja neile viivate teedel tuleb vajadusel teostada tolmutõrjet
ning tööks kasutatavad veokeid ja masinaid puhastada neile kogunevast tolmust. Lisaks tuleb
jälgida ehitus- ja pinnasetöödel ilmastikutingimusi (tuule suund ja tugevus, õhuniiskus).
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
Valgusreostuse mõju
Valgusreostuse vähendamiseks tuleb vältida ebavajalikku ja liigset valgustust, suunata
valgusvoog valgustamist vajavale objektile, paigaldada võimalikult madalad laternapostid
ning eelistada säästlikke valgusteid. Soovitatav kasutada liikumisanduritega
valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja
Mõju pinnasele
Ehitustööde käigus pinnasetööde teostamise ajal tuleb hinnata keskkonnareostuse ja
naftasaaduste esinemist. Reostustunnuste ilmnemisel tuleb saastunud pinnas eraldi
ladustada ning korraldada reostusproovide võtmine eesmärgiga hinnata erikäitluse vajadust.
Juhul kui pinnaseproovid näitavad reoainete sisaldust üle elumaa piirarvu, siis elamumaa
sihtotstarbega kinnistutel ei ole selle kasutamine täitepinnasena lubatud. Reoainete
sisaldusel alla tööstusmaa piirnormide võib pinnast kasutada tagasitäitena planeeringualal
(va büroohoonete maa-alal) või mujal tööstusmaal. Reoainete sisaldusel üle tööstusmaa
piirnormide, tuleb see anda vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele nõuetekohaseks
käitlemiseks. Tööde teostamise järel hinnata pinnase ja põhjavee keskkonnaseisundit tööde
teostamise asukohas ning vajadust järelseire programmi koostamiseks ja rakendamiseks.
Ehitustööde käigus tuleb vältida lekkiva tehnika kasutamist, õnnetusjuhtumite korral tuleb
mahavalgunud naftaproduktid eemaldada kuivmenetlusega.
DP alal tuleb tegevused kavandada selliselt, et kütuse ladustamine, masinate hooldus,
tankimine ja parkimine toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel, kust võimalike
lekete korral keskkonnaohtlikud kemikaalid vahetult pinnasele ja põhjavette ei satu ning neid
on võimalik kuivmenetlusega eemaldada.
Mõju pinnaveele
Maaparanduskraavide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada, et kraavi rabapoolsed
seinad toimiksid veetõkkena. Vastavalt veeseaduse § 188 lõikele 2 tuleb
maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.
Ehitusaegse kaevikusse tungiva vee ärajuhtimisel tuleb vältida ülemäärase h eljumi teket.
Samuti tuleb arvestada, et tahkeid osakesi võib sademevette sattuda ehitusaegsetelt
pinnaseladustusplatsidelt. Ehitusaegsed pinnaseveed ning sademeveed peavad enne
suublasse juhtimist läbima eraldi süvendid või settetiigid.
Planeeringualal asuvatest reostusohtlikest kohtadest (nt sõiduteed, parkimisplatsid jms)
ärajuhitavad sademeveed peavad enne kraavi juhtimist läbima puhvermahutitena toimivad
tiigid. Tiigid peavad olema projekteeritud selliselt, et need toimiks ka õlipüüdurina.
Sademevee puhvermahutitena toimivate tiikide projekteerimisel tuleb arvestada
avariiolukordadega ning tagada, et vajadusel oleks võimalik tiikidest väljavool sulgeda.
DP alale kavandatava tegevusega kaasneva naftasaaduste ning heljumi sademevette
sattumise ohu tõttu on vastavalt veeseaduse § 187 p 6 nõuetele vajalik sademevee suublasse
juhtimiseks taotleda keskkonnaluba.
Mõju põhjaveele
Puurkaevu nr PRK0004386 likvideerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 09.07.2015
määruse nr 43 nõuetest.
DP alale kavandatavad soojuspuuraugud tuleb rajada nõuetekohaselt ning soojuskontuuris
võib kasutada üksnes keskkonnale ohutut soojuskandevedelikku.
118 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Mõju vääriselupaikadele
Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa VEP-ist nr 161004. Kavandatud tegevuse projekteerimise
staadiumis tuleb koostöös Keskkonnaameti, RMK ja RB-ga leida hävinevale VEP-i osale lähipiirkonnas
kompensatsiooniala(d).
Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava sademevee puhvertiigi seinte
ja/või põhja isoleerimisega või kui see pole võimalik, siis loobuda tiigi rajamisest.
Mõju taimestikule
Niidu-kuremõõga kasvukohas vältida ehitustegevust (sh pinnase tõstmist). Kui see on siiski
vajalik, tuleb eelnevalt alal kasvavad niidu-kuremõõga taimed Keskkonnaameti loa alusel
lähimasse neile sobivasse kasvukohta ümber istutada.
Säilitada tuleb alal asuv karukolla kasvukoht ja selleks jätta kasvukohta gruppidena säilikpuid
(vähemalt 10-15 m raadiuses leiukoha ümber). Enne raadamistöid tuleb inventuuriga
täpsustada karukolla levikut. Kui kasvukoha säilitamine pole võimalik, siis kaaluda taimede
ümberistutamise otstarbekust ja võimalikkust.
Mõju linnustikule
Pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd
korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid ajavahemikus
01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv pesitsuskoht väljaspool
arendusala.
DP alalt leitud rooruik elutseb alal asuva tiigi ümbruses. Rooruiga jaoks on soovitatav
säilitada tema pesitsusveekogu ja selle kaldataimestik . Punaselg-õgija jaoks on soovitatav
mõne oksa- või kännuhunniku säilitamine või loomine raiesmiku osas, mis ei jää tiigi alla.
Elupaikade kadumist ja kvaliteedi langust saab nii osade kaitsealuste linnuliikide kui
elurikkuse jaoks üldiselt kaudselt kompenseerida, luues soodsaid elupaiku arendusalale
kujundatavas maastikus. Selleks on soovitatav säilitada haljaspinnad ( eeldab, et
valgustingimused oluliselt ei muutu) või külvata need looduslike liikidega ja hooldada
rohumaa, mitte muruna (niites mitte rohkem kui 2x aastas). Lisaks rooruigale ka teiste
roostikuliikide ja ka kahepaiksete kaitseks säilitada tiikide praegust ja tekkivat
kaldataimestikku ning kaevata uued tiigid looduslikku pinnasesse (mitte betoneerida) lauge
kaldaga.
Mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale KLO9101380,
kanaliste elupaikadele terminalist põhjas ja kirdes, ning Rääma rabale, on vajalik paigaldada
müra levimist takistavad rajatised (müravall, vmt müratõke).
Kokkupõrkeohu vähendamiseks tuleb halvasti märgatavate piirete (nt traataiad) asemel
võimalusel jätta piire paigaldamata või kasutada monoliitset piiret. Lisaks on s oovitatav:
▪ mitte kavandada hoonetele suuri peegeldavaid klaase, vaid liigendatud pindu ja eritöötlusega, lindudele nähtavaid klaase (nt Ornilux);
▪ vältida läbipaistavate (müra)tõkete kasutamist eelistades pinnasevalle või läbipaistmatuid tõkkeid.
Elektrilahendused tuleb alal kavandada nii, et lindudel on välistatud elektrilöögi saamise oht. Soovitatav on eelistada õhuliinidele ja -kaablitele maakaableid.
Valgustuse negatiivset mõju linnustikule on võimalik leevendada selle põlemise aega
vähendades. Selle saavutamiseks on soovitatav kasutada liikumisanduritega
valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja.
Pärast DP-ga kavandatud kaubaterminali ja hoolduskeskuse väljaehitamist tuleb seirata alalt
lähtuvat müra. Kassikaku püsielupaiga kaitseks on soovitatav (lähtuvalt juba müraseire
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
tulemustest) kaaluda täiendava müratõkkeseina rajamist kaubaterminali siseselt
(konkreetsete müraallikate juures) võttes eesmärgiks tagada püsielupaigas müratase (LAeq),
mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele
Rohevõrgustiku toimimise ja ulukite liikumise tagamiseks vaja leevendava meetmena rajada
suurulukeid piirav tara Rääma raba poolsele projekti piirile, vältimaks nende sattumist
ökoloogilisse lõksu, ning suunata nende liikumine RB põhitrassile kavandatava suurimetajate
altpääsuni.
Ulukitara peab võimaldama väiksemate loomade läbipääsu, kes pääsevad ka RB põhitrassi
alt läbi planeeritavate kohandatud truupide (kallasradadega sillatruupide) kaudu ega jää
seetõttu linna lähistele ökoloogilisse lõksu. Kuna Pärnu linna üldplaneeringuga on kohustatud
tagada inimeste ligipääs nii metsale kui Rääma rabale, tuleb loodava tara puhul kavandada
sobivatesse asukohtadesse ka inimeste läbipääsuvõimalused.
Linnustiku jaoks projekteeritav müravall, vmt müratõke (vt Joonis 6-10) saab sobiva
lahenduse korral toimida ulukitara asendajana. Vajalik on sellisel juhul tagada, et
suurulukitele ei oleks müratõkkelahendus läbipääsetav. Samuti on vajalik rajatav ulukitara ja
müratõkkelahendus omavahel sobitada selliselt, et suurulukitel puuduks võimalus liikuda
Rääma raba alalt kaubaterminali alale.
Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele
Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu
elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse -eesmärkidele
välistatud juhul kui rakendatakse kõiki käesolevas peatükis toodud pinnavee mõju vältimisele
ja vähendamisele seatud leevendavaid meetmeid (vt käesolevas ptk-is toodud loetelu „Mõju
pinnaveele“ all).
120 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
8 KSH ARUANDE AVALIKUSTAMINE, ESITATUD ETTEPANEKUD
Detailplaneeringu KSH menetlusel on aluseks planeerimisseadus (PlanS). Vastavalt PlanS §
124. (7): Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju strateegiline
hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu menetlemisele
ettenähtud nõuetest.
Vastavalt PlanS § 124 lg 7: Kui detailplaneeringu koostamisel on nõutav keskkonnamõju
strateegiline hindamine, lähtutakse detailplaneeringu menetlemisel üldplaneeringu
menetlemisele ettenähtud nõuetest . Käesoleva KSH käigus viidi läbi DP ja KSH aruande
eelnõu avalikustamine vastavalt PlanS § 82-84.
DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek toimus 14.06.2022 kuni 15.07.2022. Avaliku
väljapaneku ajal esitasid kirjalikke ettepanekuid Maa-amet, Kaitseministeerium, Päästeamet,
Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet, Keskkonnaministeerium, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelvalve Amet, Edelaraudtee AS, OÜ RealWAY, Transpordiamet, MTÜ Tammiste-
Veskimetsa Külaselts ja Rahandusministeerium. Konkreetselt KSH aruande osas sisaldas id
ettepanekuid Keskkonnaameti, Keskkonnaministeeriumi ja Rahandusministeeriumi kiri. DP ja
KSH aruande eelnõule esitatud kirjalikud ettepanekud on lisatud aruandele Lisas 10.
Detailplaneeringut ja KSH aruannet täiendati vastavalt.
DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu toimus 25.08.2022. Osalejaid oli 22 kohapeal ning
OÜ Hendrikson & Ko ekspertrühm osales üle veebi. Avalikul arutelul DP ja KSH aruande sisu
osas ettepanekuid ei esitatud. Avaliku arutelu protokoll ja slaidiettekanne on aruande Lisas
11.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
9 KOKKUVÕTE
Käesolev KSH analüüsib Rail Balticu (edaspidi ka RB) põhitrassi infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminal i detailplaneeringu (edaspidi ka DP) elluviimisega
potentsiaalselt kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid alternatiivsete lahenduste korral (0-alt ja
Alt-1) ning töötab välja meetmed mõjude leevendamiseks.
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse DP ala paikneb nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumil
ning algatati mõlema omavalitsuse territooriumil eraldi. DP ja KSH algatati Pärnu
Linnavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 50 ja Tori Vallavolikogu 18.06.2020 otsusega nr 245.
Detailplaneeringu koostamise korraldajad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
korraldajad on Pärnu Linnavalitsus ja Tori Vallavalitsus. Detailplaneeringu konsultant on AS
K-Projekt ja KSH koostaja on Hendrikson & Ko OÜ.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu
tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud metsa-aladele
RB põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja kaubaterminal koos vajalike
juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste tehnovõrkudega, arvestades
perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse
ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või silla
ruumivajadusega. Lisaks on planeeringu koostamise eesmärk määra ta ehitusõigus 12-le äri-
ja/või tootmismaa krundile lao- ja logistikapargi rajamiseks.
KSH aruande peatükis 4 on käsitletud detailplaneeringu seoseid asjakohaste arengu - ja
planeerimisdokumentidega. Analüüsi tulemusena järeldati, et detailplaneeringuga
kavandatav tegevus üldjoontes vastab strateegilistes dokumentides (maakonnaplaneering,
KOV üldplaneeringud) kajastatud põhimõtetele.
KSH käigus käsitleti ja võrreldi järgmiseid alternatiivseid arengustsenaariumeid:
0-alternatiiv - olemasoleva olukorra jätkumine ilma kavandatavat tegevust ellu viimata;
Alternatiiv 1 - detailplaneeringu eskiislahendus seisuga 22.12.2021. Mõju hindamist korrati vajalikes osades põhiahendusele seisuga jaanuar 2023.
KSH väljatöötamise kavatsuse etapis (vt Lisa 1) viidi läbi sõelumine, kus määratleti eeldatavalt olulised keskkonnamõjud (ja mõjud, mille olulisust ei saanud VTK etapis välistada). Nende mõjude kohta viidi KSH käigus läbi välismõjude analüüs. Mõjude hindamiseks teostati KSH käigus järgnevad uuringud:
müra- ja vibratsiooniuuring, mille käigus viidi läbi müra modelleerimine (Lisa 3);
liiklusuuring (Lisa 8);
metsa botaaniline inventuur, mille käigus selgitati välja planeeringualal paiknevad
elupaigatüübid, inventeeritakse kaitsealuste taimede esinemine ning inventeeriti
planeeringualal paiknevad vääriselupaigad (Lisa 4);
linnustiku inventuur, mille käigus analüüsiti kavandatava tegevuse mõjusid linnustikule
planeeringualal ja selle mõjuala ulatuses. Hinnati n ii ehitus- kui kasutusaegseid
mõjusid (Lisa 7);
ulukiuuring, mille käigus viidi läbi ulukite liikumise ja konfliktkohtade analüüs,
selgitamaks võimalikud liikumisalad üle analüüsitava maa-ala. Selgitati välja
transpordi ja ulukite liikumise vahelised konfl iktalad ning võimalikud leevendavad
meetmed elupaikade sidususe tagamiseks (Lisa 5);
122 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
keskkonnaseisundi hinnang planeeringuala keskkonnareostuse esinemise
võimalikkuse osas (Lisa 9);
pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang (Lisa 6);
Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang (Lisa 13).
Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid:
Müra mõju;
Vibratsiooni mõju;
Mõju välisõhu kvaliteedile;
Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh:
- Valgusreostuse mõju;
Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele;
Mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele, sh:
- Mõju elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele;
- Mõju taimestikule;
- Mõju linnustikule;
Mõju rohevõrgustikule ja ulukitele;
Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
0-alternatiivi korral märkimisväärseid mõjusid ei kaasne. Mõjude analüüsi ja alternatiivide võrdluse tulemusel järeldati, et detailplaneeringu ala arendades kaasneb kavandatava tegevusega ebasoodsaid mõjusid. Ebasoodsad mõjud ilmnevad eelkõige tulenevalt kavandatava tegevusega kaasneva liiklus- ja tööstusmüra tõusust ning metsaalale planeerimisest. Samas on enamik ebasoodsaid mõjusid leevendatavad ja kui järgida käesolevas aruandes soovitatud meetmeid, ei ole põhjust ühtegi prognoositud mõju lugeda oluliselt ebasoodsaks või piirmäärasid/keskkonnataluvust ületavaks. Lõpliku otsuse ala planeeringulahenduse osas teeb detailplaneeringu protsessi tulemusena kohalik omavalitsus kaalutlusotsusena.
Aruande peatükis 7 on toodud valdkondade kaupa koondloetelu KSH aruandes esitatud
ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, millega on soovitatav arvestada, et DP alal
võimalikku ebasoodsat mõju vähendada ning olulist ebasoodsat mõju vältida.
DP-ga kavandatav tegevus liigitub KeHJS § 6 lg 1 punkti 14 alla, mille puhul üldjuhul on
tegevusloa andmisel kohustuslik läbi viia ka KMH. Samas on käesoleval juhul soovitatav
arvesse võtta, et käesolev DP KSH on koostatud juba KMH täpsuses ning juhul kui
kaubaterminali alal oluliselt ei muutu planeeritavad tegevused ning nende intensiivsus, võib
tegevusloa andmisel võimalikuks osutuda anda eelhinnang ning jätta KMH algatamata,
tulenevalt KeHJS § 11 lg 6.
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
KIRJANDUS
2017. aasta põhjavee varu bilanss. Olesk, K. Keskkonnaagentuur. Tallinn 2018.
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline
hindamine. KSH aruande eelnõu. Skepast & Puhkim OÜ, 2020
AS Eesti Raudtee Riisipere-Turba raudtee keskkonnamõjude hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2018
Environmental and Social Impact Assessment Railway Corridor VIII - Eastern section. Eptisa, DB
International, 2012.
ESDP European Spatial Development Perspective. Towards Balanced and Sustainable Development
of the Territory of the EU. Office for Official Publications of the European Communiti es, Luxembourg,
1999.
Euroopa laiusega raudteeühenduse trassi Rail Baltic rajamine. Keskkonnamõju hindamise aruande
kokkuvõte. RB Latvija ja Estonian, Latvian and Lithuanian Environment, 2015
Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis . Kutsar,
R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Tellija: Keskkonnaamet.
Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine , AS Maves. 2018
Keskkonnaministri 04.09.2019 määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“, RT I,
06.09.2019, 31
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrus nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-,
kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed
ning saasteainesisalduse piirväärtused“ , RT I, 22.09.2021, 2
Keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu
või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja
konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa
taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus - või kasutusteatise, puurkaevu
või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu
ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“, RT I, 14.07.2015, 1
Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete
nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna
kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete
keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“, RT I, 31.12.2021, 3
Keskkonnaministri 28.06.2019 määruse nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases“
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, RT I, 03.01.2022, 10
Keskkonnaregister https://keskkonnaportaal.ee/page/home-et
Lääne-Eesti veemajanduskava. Kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt 7.01.2016
Maa-ameti geoportaal https://geoportaal.maaamet.ee/
Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade
direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta . Brüssel, 28.9.2021
Planeerimisseadus, RT I, 03.01.2022, 4
124 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Põhimaantee nr 4 (E637) Tallinn-Pärnu-Ikla km 133,4-143 Pärnu-Uulu lõigu põhiprojekti
keskkonnamõju hindamine. Skepast&Puhkim OÜ, 2019
Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024
Pärnu kaubaterminali rajamise ja kasutamisega kaasnev mõju linnustikule. OÜ Xenus (H. Pehlak) ,
2021
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering 2025+, kehtestatud 20.05.2021
Pärnu maakonnaplaneering 2030, kehtestatud 29.03.2018
Pärnu maakonna põhjaveevarud kinnitamine. Kinnitatud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr
400.
Pärnumaa arengustrateegia 2035+
Rail Baltic Pärnu kaubaterminali ulukiuuring. Lõpparuanne. Töö nr 20003664. Hendrikson & KO (K.
Eschbaum, M. Kõrkjas), 2021
Rail Balticu Pärnu hoolduskeskuse-kaubaterminali arendusprojekti elluviimise mõjud ja meetmed
Rääma kassikaku püsielupaigale. OÜ Clanga (Renno Nellis), 2023
Rail Baltic teemaplaneering, kehtestatud 13.02.2018
Rail Baltica, Uue Pärnu - Eesti/Läti piiril raudteeliini ehitamise projekteerimise ja järelevalveteenused
(nr RBR 2018/28), Projekteerimise prioriteetlõik 1, Maaparandussüsteemide uurimistööde aruanne,
veebruar 2021
Rohevõrgustiku sobivus liikide elupaigakasutusega. Põdra (Alces alces), tiigilendlase (Myotis
dasycneme), rukkiräägu (Crex crex) ning raba- ja rohukonna (Rana arvalis, R. temporaria) elupaikade
paiknemine Pärnu piirkonnas ning seos planeeritud rohevõrgustikuga . OÜ Rewild (J. Remm, K. Jaik,
P. Remm) 2017
Sauga valla üldplaneering, kehtestatud 05.12.2016
Seletuskiri projekteeritava Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneeringu ala
vääriselupaikade, elupaigatüüpide ja kaitstavate taimeliikide inventuuri kohta. OÜ Metsaruum (A.
Hallang ja M. Talvis), 2021.
Tapa – Tartu raudtee lõigu 417,3 – 421,6 km olemasoleva silla asendamise ja väikese raadiusega
kõverate ümberehitamise keskkonnamõju hindamise aruanne. ELLE OÜ, 2019
Tori valla üldplaneering (koostamisel, seisuga jaanuar 2022)
Türi maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2014-2023
Vaskrääma siluri veehaarde põhjavee tarbevaru kinnitamine. Kinnitatud keskkonnaministri 08.09.2009
käskkirjaga nr 925
Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
LISAD
Lisa 1. KSH VTK koos lisadega on kättesaadav järgmiselt lingilt:
https://dgestonia.sharepoint.com/:f:/s/DGE/EuFMVo1kne1NsvGVUu68k7cBUcv1sVOuME5o5FpkG3wi
WQ?e=Lsya2K
Lisa 2. eskiislahendust, Lisa 8. liiklusuuringut, Lisa 9. geoloogilise uuringu aruannet ja Lisa 12., 14. ja
15. Põhilahendust ning Lisa 13. Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnangut jagab
omavalitsustega AS K-Projekt.
Lisa 4, Lisa 7 ja Lisa 13 on asutusesiseseks kasutamiseks lähtuvalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1.
Ülejäänud aruande lisad on kättesaadavad seisuga august 2023 järgmiselt lingilt:
https://dgestonia.sharepoint.com/:f:/s/DGE/EkGNiDooUMZGpjeVdWyYA8gBHhLgDg_62UN-
W4oUweRUhA?e=VvTkdZ
Lisa 1. KSH väljatöötamise kavatsus koos lisadega
Lisa 2. Eskiislahendus seisuga 11.05.2022
Lisa 3. Müra- ja vibratsiooniuuringu aruanne (täiendatud
03.2023)
Lisa 4. Taimestiku uuringu aruanne
Asutusesiseseks kasutamiseks tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1
Lisa 5. Ulukiuuringu aruanne
Lisa 6. Pinnasevee ärajuhtimise eksperthinnang
Lisa 7. Linnustiku inventuuri aruanne
Asutusesiseseks kasutamiseks tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1
126 Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
www.hendrikson.ee
Lisa 8. Liiklusuuring
Lisa 9. Geoloogilise uuringu ja reostusuuringu aruanne
Lisa 10. Avalikul väljapanekul esitatud ettepanekud
Lisa 11. Avaliku arutelu protokoll ja slaidiettekanne
Lisa 12. Põhilahendus seisuga 12.10.2022
Lisa 13. Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang
Asutusesiseseks kasutamiseks tulenevalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1
Lisa 14. Põhilahendus seisuga 27.01.2023
Lisa 15. Põhilahendus seisuga 23.08.2023
OTSUS
16.11.2023 nr 44
Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu
piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise aruande vastuvõtmine
Pärnu Linnavolikogu 18. juuni 2020 otsusega nr 50 algatati Pärnu linnas Rail Balticu
infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringu ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine.
Planeeringu koostamise eesmärgiks on rajada Pärnu linna üldplaneeringus märgitud Niidu
tööstuspiirkonnas, Tammiste raudtee ja Tori valla üldplaneeringus märgitud Surju metskonna
aladele Rail Balticu (edaspidi RB) põhitrassi infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskus ja
kaubaterminal koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga ning asjakohaste
tehnovõrkudega, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama
suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli või
silla ruumivajadusega. Lisaks antakse juurdepääsude, liikluskorralduse ning tehnovõrkudega
varustamise ja haljastuse põhimõtteline lahendus.
Keskkonnamõjude terviklikumaks hindamiseks ja halduskoormuse vähendamiseks viidi Pärnu
linnas ja Tori vallas läbi ühine mõjude hindamise protsess.
Alale kavandatakse:1. RB kaubarongide teenindamiseks mõeldud kaubaterminali, kus on
võimalik kaupade ümberlaadimine raudtee- ja maanteetranspordi vahel, ladustamine,
sorteerimine, koosseisude komplekteerimine jne; 2. RB Pärnu piirkonna hoolduskeskust, mis on
RB taristu tehnilise toe baas, kus muuhulgas baseeruvad eriotstarbelised rongid (nt hooldus-,
pääste- jne), jooksva hoolduse materjalide ladu ja kust teostatakse taristu jooksev hooldus.
Kavandatava RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksi
ala ei järgi omavalitsuste piire ning ulatub nii Pärnu linna kui Tori valla territooriumile.
Planeeritava kompleksi suurem osa jääb Pärnu linna territooriumile.
Pärnu linna ulatuv planeeringu ala paikneb Niidu ettevõtluspiirkonnas, Pärnu linna piiril endise
Tammiste raudtee infrastruktuuri alal, põhjasuunda jääb Rääma raba ja vahetusse naabrusesse
kagu suunas jääb Tori valla Tammiste küla Veskimetsa elamupiirkond. Planeeritud alast loode,
põhja ja kirde suunas jääb valdavalt metsamaa, millel asuvad Rääma raba ja piirkonna
puhkeväärtusega metsad ning riigi- ja eraomandis olevad majandusmetsad. Edela ja lääne suunas
jäävad Pärnu linna Niidu ettevõtluspiirkonna valdavalt hoonestatud tootmis- ja ärimaa kinnistud
koos neid teenindavate tänavamaadega.
Planeeringuala Pärnu linna osa on valdavalt hoonestamata, kuid ehitisregistri andmetel paikneb
Kauba tn 1 tootmismaa kinnistul olemasolev garaaž-ladu, Kauba tn 8 elamumaa kinnistul
üksikelamu koos abihoonetega ning Kauba tn 12 elamumaa kinnistul elamu, kuur ja abihoone,
2
mis aga on lammutatud. Kauba tn 3 kinnistut kasutatakse osaliselt aiamaana ning sinna on
püstitatud kasvuhooneid ja aiamajakesi. Juurdepääs planeeringualale on Pärnu linna Raba, Niidu,
Kauba ja Jaama tänava kaudu.
Planeeringualal asub kuus vääriselupaika (VEP) ja kehtivad ning ulatuvad mitmesugused
piirangud ja kitsendused – veekaitselised, keskkonnakaitselised piirangud, tehnorajatistest
tulenevad kitsendused. Keskkonnaportaali ja andmebaasi EELIS andmetel asuvad planeeringuala
läheduses kaitstavad linnuliikide elupaigad ja leiukohad. Kehtivatest piirangutest saab ülevaate
detailplaneeringu seletuskirja peatüki 2 punktist 2.6.
Planeeringuala suurus algatamise hetkel oli ca 131 ha, millest Pärnu linna osa oli ligikaudu 101
ha ja Tori valla osa ligikaudu 29 ha. Planeeringu koostamise käigus on tulenevalt raudteerajatiste
asukohtade ja Lauka tänava trajektoori täpsustumisest ning Rääma kassikaku püsielupaiga
puutumatuse ja kvaliteedi säilitamise vajadusest tehtud ettepanekud planeeringuala piiride
muutmiseks. Selle tulemusena on planeeringuala suurus tervikuna suurenenud ligikaudu 133 ha-
ni, millest Pärnu linna osa moodustab ca 103 ha ja Tori valla osa ca 30 ha.
Pärnu maakonna planeeringuga on üheks võimalikuks kaubajaama alaks ette nähtud olemasolev
Kaubajaama ala Pärnu linnas. Kavandatav arendus on mahukam kui olemasolev kaubajaama ala
ning seetõttu on ettevõtluspiirkonna arendamiseks vajalik kaasata ümbritsevad, valdavalt üldmaa
funktsiooniga alad.
Kaubajaama arenduse näol on tegemist keeruka ja suuremahulise ettevõtlusala kavandamisega
Pärnu linna, millega kaasneb piirkonna liikluskeemi muutmine ja laiem avalik huvi.
Detailplaneeringu koostamise käigus on tõenäoline, et detailplaneering võib kaasa tuua
planeeringualale jääva kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise
(sundvõõrandamise) või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse.
Detailplaneeringuala piiride muutmise ettepanek
Detailplaneeringu koostamise käigus on täpsustunud raudteerajatiste asukoht ja Lauka tänava
trajektoor ning selgunud vajadus säilitada Rääma kassikaku püsielupaiga puutumatus ja
kvaliteet. Seetõttu tehakse planeeringus ettepanek planeeringuala piiride muutmiseks järgnevalt:
1) Pärnu linna Kauba tn 3 kinnistul suurendada planeeringuala ulatust selliselt, et planeeringuala
hõlmaks tervet kinnistut. Muudatuse põhjuseks on Lauka tänava ristumisel RB põhitrassiga
kavandatavale sõiduteetunnelile parema tehnilise lahenduse võimaldamine.
2) Pärnu linna Raba mets kinnistul vähendada planeeringuala ulatust põhijoonisel näidatud
piirini. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et planeeringulahenduse realiseerimiseks ei ole antud
osa kinnistust vajalik.
Ettepaneku tegemisel on lähtutud põhimõttest, et muudatustega ei kaasneks uute kinnistute
hõlmamist planeeringuala koosseisu. Kõik planeeringuala piiri muutmise ettepanekud on tehtud
kinnistutel, mis on olnud algatamise hetkest osaliselt hõlmatud planeeringuala koosseisu.
Vastavus Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga ja ettepanek üldplaneeringu
põhilahenduse muutmiseks
Pärnu Linnavolikogu 20.05.2021 otsusega nr 21 kehtestati Pärnu linna asustusüksuse
üldplaneering 2025+ ja selle kohaselt hõlmab valdav osa planeeringualast Pärnu Kaubajaama
arenguala A14 ning väiksem osa puhke- ja haljasala ning transpordimaa juhtotstarbega maa-ala.
Üldplaneeringus on Pärnu Kaubajaama arenguala osas esitatud kaks alternatiivset
arenguvisiooni, millest esimene rakendub kaubajaama arenduse korral ja teine siis, kui piirkond
ei ole sobiv RB kaubajaama arenguks. RB kaubaterminali arenduse korral on alal lubatud
juhtotstarveteks raudtee, tootmise, tee ja tänava, puhke- ja haljasala ning pereelamu maa-ala.
3
Kõnesoleva planeeringuga nähakse piirkonnas ette kaubajaama edasist arengut. Arendustegevuse
eesmärk on RB raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja RB infrastruktuuri hoolduskeskuse
(depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu ettevõtluspiirkonnaga. Elamumaa
arendamise otstarbekust nähakse Jaama tn poolsel alal, olemasoleva elupiirkonna ligidal,
arvestades raudteest ja ettevõtlusest tulenevate mõjudega.
Üldplaneeringus on välja toodud arenguala A14 planeerimise ja hoonestamise, haljastuse ning
liikluskorralduse põhimõtted. Kõnesoleva detailplaneeringu maakasutuse lahendus ning
hoonestuse, haljastuse ja liikluskorralduse põhimõtted vastavad kehtivale Pärnu linna
asustusüksuse üldplaneeringule.
Planeeringualalt saab alguse Niidu oja (VEE11123581), mis on üheks PIKANÕMME (PÜ-38)
maaparandussüsteemi eesvooluks. Looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt on Niidu oja kalda
piiranguvööndi ulatuseks 50 m ja ehituskeeluvööndi ulatuseks 25 m ning veeseaduse kohaselt
veekaitsevööndi ulatuseks 10 m. Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi ulatus on toodud ka Pärnu
linna asustusüksuse üldplaneeringus.
Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse Niidu oja lähtepunktiks olevad kuivenduskraavid
ning kujundatakse ümber oja lähtepunkt ja voolusäng ca 83,5 m pikkusel lõigul, et võimaldada
sellele alale rajada RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisesed ja avalikuks kasutuseks mitte
mõeldud sõidu- ja kõnnitee ning raudteeharu. Kavandatud objektide funktsionaalsuse ja
geomeetria tõttu ei ole neile muid asukohaalternatiive, mistõttu on vajalik vastavalt veeseadusele
taotleda pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoone muutmiseks veeluba.
Niidu oja kaldajoone muutmisega kaasneb ühtlasi vajadus muuta kehtivate kalda piirangu- ja
ehituskeelu- ning veekaitsevööndi ulatust. Sellega seoses tehakse detailplaneeringus ettepanek
Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi osas.
Ettepanek on vähendada Niidu oja lähteosa kalda ehituskeeluvööndi ulatust ca 83,5 m võrra.
LKS § 40 lg 1 kohaselt võib kalda ehituskeeluvööndit vähendada, arvestades ranna või kalda
kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute ja kinnisasjade piiridest,
olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest. LKS § 40 lg 4 p 2 sätestab,
et ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja
kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu.
Planeeringulahendus
Detailplaneeringu koostamise peamiseks eesmärgiks on määrata RB raudtee põhitrassi äärde
ehitusõigus RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali hoonete ja rajatiste
ehitamiseks. Täiendavalt määratakse ehitusõigus lao- ja logistikapargi hoonete ja rajatiste
ehitamiseks. Seejuures järgitakse järgmisi ruumilise arengu põhimõtteid: tagatakse
arenduspiirkonna ühendus Pärnu linna transpordivõrgustikuga ja ülejäänud Niidu
ettevõtluspiirkonnaga vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale, mis jääb peamiselt
elamuala teenindavaks tänavaks; nähakse ette Lauka tänava pikendamine perspektiivse Pärnu
linna suure ümbersõidu trassil paralleelselt Pärnu-Lelle raudteega; Tammiste elamupiirkonna ja
Niidu ettevõtluspiirkonna vahelise kergliikluse ühenduse säilitamiseks nähakse ette RB
põhitrassile kergliiklustunnel; korrastatakse piirkonna krundistruktuur; säilitatakse
ettevõtluspiirkonda ja RB põhitrassiga piirnevad metsaalad puhvertsoonina elamualade vahel;
tagatakse avalik juurdepääs puhkemetsale ja Rääma rabasse rajatavale loodusrajale.
Detailplaneeringuga on kavandatud planeeritud maa-ala ümber kruntida ning määrata
moodustatavatele kruntidele ehitusõigus: RB infrastruktuuri hoolduskeskuse raudtee- ja
tootmishoone maa kruntidele (Tori valla krunt pos 2 ja Pärnu linna krundid pos 1 ja 4) hoonete ja
rajatiste ehitamiseks; RB Pärnu kaubaterminali logistikakeskuse ja raudteemaa kruntidele (Tori
4
valla krundid pos 1 ja 3 ning Pärnu linna krundid pos 2 ja 3) hoonete ja rajatiste ehitamiseks; RB
Pärnu kaubajaama liiklusjuhtimiskeskuse ning kaubaterminali teenindavate veokite parkla
logistikakeskuse ja raudteemaa krundile (pos 13) hoonete ja rajatiste ehitamiseks; lao- ja
logistikapargi logistikakeskuse ja laohoone maa kruntidele (pos 7-11 ja pos 14-18) hoonete ja
rajatiste ehitamiseks.
Lähtuvalt planeeringulahenduse kontseptsioonist võib RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja RB
Pärnu kaubaterminali krunte kompleksisiseselt omavahel liita, kui ala edasisel arendamisel tekib
hoonete funktsionaalsusest lähtuv vajadus paigutada need üle krundipiiride või ilmneb vajadus
suurema ehitusõigusega tervikkompleksi järele, mida ei ole võimalik tagada ühe krundi
ehitusõigusega.
Selline liitmine võib kaasa tuua Pärnu linna ja Tori valla omavahelise halduspiiri muutmise
vajaduse. Sellise olukorra ilmnemisel on planeeringu kehtestamise järgselt omavalitsustel
võimalik vastavad haldustoimingud täiendavalt teostada.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse, RB Pärnu kaubaterminali ja lao- ja logistikapargi krunte võib
kompleksisiseselt omavahel liita, kui tekib vajadus ehitada suurema ehitisealuse pinnaga
hooneid. Juhul, kui krundid liidetakse, liituvad ka kruntidele määratud ehitusõigused. Sellega
seoses on kruntide omavahelistel piiridel nähtud ette hoonestusala ulatus krundipiirini. Juhul, kui
krunte ei liideta, rakendub kruntide omavahelistel piiridel ehituskeeluala ulatusega 4 m
kummalegi poole piiri. Sama põhimõte kehtib ka lao- ja logistikapargi kruntide omavahelise
liitmise korral.
Kavandatud on ka raudteemaa ning tee- ja tänava maa-ala sihtotstarbega krundid: raudteerajatiste
ehitamiseks (pos 5, 22, 23 ja 29); RB põhitrassi hooldustee rajamiseks (pos 21); Lauka tänava
rajatiste ehitamiseks (pos 6, 20, 25 ja 28), mis kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse
(edaspidi KAHOS) § 4 lg 1 p 7 alusel antakse üle Pärnu linnale; Lauka tänavat perspektiivselt
Kase tänavaga ühendava tänavarajatiste ehitamiseks (pos 19), mis antakse üle Pärnu linnale; lao-
ja logistikapargi alale kavandatava raudteeharu ja seda teenindava tee rajamiseks (pos 12).
Planeeritud on kaitsehaljastuse maa sihtotstarbega krundid (pos 24, 26 ja 27), mis on ette nähtud
loodusliku metsaala säilitamiseks raudtee ja Tammiste elamurajooni vahel, mis antakse üle
Pärnu linnale. Samuti on kavandatud kaitsehaljastuse maa ja loodusliku haljasmaa sihtotstarbega
krunt (pos 30) vääriselupaiga VEP161004 säilitamiseks ning Rääma raba matkaradade
lähtepunkti ja toetava taristu rajamiseks.
Põhilised alale kavandatavad krundi kasutamise sihtotstarbed on tootmishoone maa (TT),
raudteemaa (LR), logistikakeskuse maa (TK), laohoone maa (TL), kaitsehaljastuse maa (HK),
tee- ja tänava maa-ala (LT), looduslik haljasmaa (HL).
Tulenevalt perspektiivsest hoonestamisvõimalusest on maa-ala jagatud väiksemateks kruntideks
tähistusega Pos numbritega 1-30. Kruntide moodustamise andmed on esitatud detailplaneeringu
joonistel DP-3 Põhijoonis ja DP-3-10 Kruntimiskava. Kruntidele kavandatud ehitusõiguse
näitajad ja detailsemad ehituslikud ning arhitektuursed nõuded on esitatud planeeringu
seletuskirja peatükis 3.3 „Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“ alajaotuse punktis
3.3.1 „Pärnu linna territooriumil asuvate kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“, mida
tuleks käsitleda koos detailplaneeringu koosseisus olevate kõigi joonistega.
Planeeringuala hoonete arhitektuur peab olema lihtne ja sobima lähipiirkonna üldise ilmega.
Hoonete välimus nähakse ette kaasaegse arhitektuurse lahendusega. Esinduslikumad fassaadid
nähakse ette tänavate poole. Hoonetele ei kavandata suuri peegeldavaid klaaspindasid, vaid
5
liigendatud pindu ja eritöötlusega klaase. Välditakse valgusreostust tekitavaid
valgustuslahendusi. Hoonete eskiisprojektid tuleb kooskõlastada Pärnu linnaarhitektiga.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territoorium on soovitav ümbritseda
piirdeaiaga, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana suurulukitele, kuid lastes siiski läbi
väikeulukid. Muul alal ei ole piirded kohustuslikud, kuid nende vajadusel on lubatud võrkaed
kõrgusega kuni 1,8 m. Piire peab sobima hoonete arhitektuuriga ning selle kujunduslaad
täpsustatakse ehitusprojekti koostamise staadiumis. Piirdeid ei paigaldata Rääma rabast
Tammiste metsamassiivi suunal kulgevatele ning olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi
läbivatele rohelise võrgustiku koridoridele.
Detailplaneeringus on tehnovõrkude lahendused ja liitumispunktid antud RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali tervikkomplekse mitte üksikuid krunte silmas pidades.
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis
tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Raba mets kinnistul paikneb kasutusest väljas puurkaev PRK0004386, mis on ette nähtud
lammutada. Jaama tn 4 kinnistul paiknev olemasolev kasutuses puurkaev PRK0014363 on ette
nähtud säilima.
Planeeritud alal asub ja sellele ulatub nii olemasolevatest kui ka planeeritud tehnovõrkudest ning
rajatistest tulenevaid kitsendusi ja piiranguid. Detailplaneeringu joonisel DP-4-1 (Servituutide
plaan) on kajastatud graafiliselt ja kruntide kasutamise tingimuste tabelis kirjeldatud määratud
servituutide ja kitsenduste vajadusi.
Haljastus ja heakord
Detailplaneeringus on lähtutud põhimõttest, et vähemalt 25% planeeritud RB infrastruktuuri
hoolduskeskuse ja kaubaterminali alast haljastatakse ning puhvervööndi rajamise eesmärgil
kasutatakse selleks kõrghaljastust. Kuna nii RB infrastruktuuri hoolduskeskuse kui ka
kaubaterminali kompleksid koosnevad omavalitsuse piiride tõttu mitmest krundist, on
haljastusprotsendi nõude täitmisel silmas peetud kompleksi tervikuna, mitte iga üksikut krunti
eraldi. Sel viisil on võimalik tagada ala funktsionaalsus ning puhvervööndi efektiivsus.
Lao- ja logistikapargi kruntidel haljastatakse vähemalt 15% krundi pinnast kasutades valdavas
osas kõrghaljastust.
Hoonete ja rajatiste projekteerimisel säilitatakse võimalikult suurel määral olemasolevat
haljastust ning kavandatakse täiendavalt nii kõrg- kui ka madalhaljastust puhvervööndi rajamise
eesmärgil. Mitmerindeline haljastus aitab leevendada müra ja toimib efektiivselt saaste
vähendajana.
Kruntide haljastuse kavandamisel pööratakse rõhku piirkondadele, kus liigub rohkem inimesi,
nagu juurdepääsuteed, hoonete sissepääsud ja parkla alad, et luua meeldiv ja inimsõbralik
keskkond. Lisaks arvestatakse vajadusega kavandada puhvertsoonid tootmistegevuse ja muu
kasutusega alade (puhkeala jms) vahele ning võimalusel ka erinevate tootmistegevuste vahele, et
leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid. Vältida tuleb ulatuslikke kõvakattega pindu,
vähendada kuumasaarte teket, vähendada tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem
ning puhtam keskkond. Kõvakattega pindadelt on ette nähtud kogutavate sademevete
puhastamine enne, kui need juhitakse omal krundil paiknevatesse sademevee tiikidesse ja
kraavidesse.
Piirkonna metsaalad säilitatakse puhkemetsadena, mistõttu on kavandatud Niidu tänavalt
juurdepääs loodus- ja matkaradade kasutajate parklasse Raba mets kinnistul (krunt pos 30).
6
Liig- ja sademevee ärajuhtimine
Planeeringuala asub liigniiskes piirkonnas. Sademeveekanalisatsioon planeeringu alal puudub.
Valdava osa RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali aktiivses kasutuses olevast
alast moodustavad vett mitteläbilaskva kõvakattega teed, parklad ja laoplatsid, millelt kogutakse
vertikaalplaneeringuga sademeveed rennidesse ja restkaevudesse, puhastatakse lokaalsetes
puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) ning suunatakse torustike kaudu edasi omal krundil
paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse.
Planeeritavatel lao- ja logistikapargi kruntidel suunatakse kõvakattega krundiosal
vertikaalplaneeringuga kogutavad sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale,
puhastatakse lokaalsetes puhastites (liivapüüdjad + õlipüüdjad) ning suunatakse ala läbivasse
sademevee kraavi, mis on ühendatud RB põhitrassi äärsete kraavidega.
Planeeringuala Tori valla osa läbivad maaparandussüsteemi kuivenduskraavid.
Maaparandussüsteemi eelvooludeks on Niidu oja ja Pahkoja, mis suubuvad Pärnu jõkke.
Maaparandussüsteemi kuivenduskraavide võrgustiku planeeringualale jääv osa projekteeritakse
ümber selliselt, et tagatud on maaparandussüsteemi vähemalt samaväärne toimimine võrreldes
praeguse olukorraga. RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali ala ümber on
kavandatud möödavoolukraavid, mille eesvooludeks on Pärnu jõkke suubuvad Niidu oja ja
Pahkoja. Kuna planeeringulahenduses ei kavandata täiendavaid kuivenduskraave, vaid nähakse
ette olemasolevate kraavide ümbersuunamine, ei suurene koormus Niidu ojale ega Pahkojale. RB
Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alale jäävad kuivenduskraavid
likvideeritakse. Põhimõtteline lahendus on esitatud liig- ja sademevee ärajuhtimise skeemil
(VKV-1).
Olemasolevate kuivenduskraavide konfiguratsiooni muutmine ei tohi põhjustada liigvee
äravoolu kiirendamist Rääma rabast ega mõjutada raba veerežiimi muutumist sellisel määral, mis
võib kahjustada raba ökoloogilist seisundit. Selleks tuleb kraavide projekteerimisel ja ehitamisel
arvestada, et kraavide rabapoolsed seinad toimiksid veetõkkena.
Planeeringulahenduse kohaselt likvideeritakse Niidu oja lähtepunktiks olevad kuivenduskraavid
ning kujundatakse ümber oja lähtepunkt ja voolusäng ca 83,5 m pikkusel lõigul, et võimaldada
sellele alale rajada RB Pärnu kaubaterminali kompleksi sisesed ja avalikuks kasutuseks mitte
mõeldud sõidu- ja kõnnitee ning raudteeharu. Kavandatud objektide funktsionaalsuse ja
geomeetria tõttu ei ole neile muid asukohaalternatiive, mistõttu on vajalik vastavalt veeseaduse
§ 187 p 17 taotleda pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoone muutmiseks veeluba.
Sademevee ärajuhtimise süsteem koosneb erinevatest elementidest: kaevud ja rennid,
sademeveetorustik ja pumplad, õlipüüdurid, puhvertiigid ning kraavid.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kõvakattega aladelt (teed, parklad, platsid)
juhitakse vertikaalplaneerimisega sademeveed hoonetest ja naaberkruntidelt eemale sademevee
kanalisatsiooni. Enne omal krundil paiknevatesse sademevee puhvertiikidesse jõudmist
puhastatakse sademeveed liiva- ja õlipüüdurites.
Puhvertiigid toimivad nii sekundaarse õlipüüduri kui ka äravoolu ühtlustajatena, et vältida
intensiivsete sadude korral ülekoormust eesvooludele. Kuna piirkonnas on kõrge põhjaveetase,
siis kavandatakse tiigid selliselt, et vajadusel saab nendesse pumbata ka pinnasevett. Tiikide
väljavoolud on kavandatud suletavatena, mis võimaldab avariiolukorras ja/või reostuse
tekkimisel see koheselt lokaliseerida ja likvideerida.
7
Puhvertiikidest suunatakse sademeveed piiratud vooluhulgana mööda sademevee torustikku ja
kraave ning RB raudtee põhitrassi äärset kraavi Pärnu jõkke. RB raudtee põhitrassi äärse kraavi
täpne asukoht ja lahendus projekteeritakse täiendavalt. Enne planeeringu realiseerimist peab
olema selge kraavi paiknemise asukoht RB raudteest Pärnu jõeni.
Kavandatud lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) kõvakattega aladelt kogutakse
sademeveed vertikaalplaneerimisega kokku ning puhastatakse. Kruntidelt lähtuvad sademevee
kogused tuleb ühtlustada (nt toru-mahutites) ning hajutada kruntide haljasaladel (vajadusel
rajatakse puhvertiigid) ning suunata piiratud vooluhulk (10 l/s) projekteeritavasse RB raudtee
põhitrassi äärsesse kraavi ning sealt edasi Pärnu jõkke. Lisaks puhvertiikidele toimivad
sademevee puhvritena ka planeeritud kraavid.
Planeeringualalt sademevete ärajuhtimise täpne lahendus sõltub RB põhitrassi sademevee
ärajuhtimise lahendusest ning täpsustub ehitusprojekti koostamisel.
Haljastatud krundiosadele sattunud sademeveed immutatakse pinnasesse.
Liiklus- ja parkimiskorraldus
Detailplaneeringus moodustatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kruntidele
on kavandatud juurdepääs avalikult kasutatavalt Niidu tänavalt algavatelt ning mööda kompleksi
kulgevatelt linna siseteedelt. Täiendavalt on RB kaubaterminali territooriumile nähtud ette
täiendav juurdepääs Lauka tänavalt.
Detailplaneeringu liikluskorralduse lahenduse väljatöötamisel on lähtutud sujuva ja liiklust
hajutava liikluskorralduse põhimõttest ning kavandatud planeeringuala läbiva 1520 mm
rööpalaiusega raudtee asemel avalikult kasutatav Lauka tänav planeeringuala läänepiirist (Raba
tänava ristmiku piirkonnast) olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumini. Lauka tänava
ristumine RB põhitrassiga on lahendatud eritasandilisena, mille puhul on sõidutee jaoks
kavandatud RB põhitrassi alt läbi tunnel. Võimalik on jätkata Lauka tänava pikendamisega
Tallinna mnt suunal. Samuti on võimalik olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumi ja 1520
mm rööpalaiusega raudtee koridori edasise planeerimis- ja arendustegevuse käigus pikendada
Lauka tänavat perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõiduni.
RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksidele on kavandatud 1435 mm
rööpalaiusega raudtee ühendused RB põhitrassiga nii põhja kui ka lõuna suunalt. Olemasolevad
1520 mm rööpalaiusega raudteed Pärnu reisi- ja kaubajaama vahel demonteeritakse. Lauka
tänava äärde on kavandatud rööbasteed veeremikoosseisude manööverdamiseks ja
komplekteerimiseks. Neid rööbasteid on võimalik perspektiivis pikendada planeeringuala
läänepiirini ning naaberalade planeeringutes ja projektides jätkata pikendamisega Pärnu
lennujaama suunal. Lauka tänava äärselt rööbasteelt on kavandatud lao- ja logistikapargi
teenindamiseks eraldi haruraudtee, mis rajatakse koos lao- ja logistikapargiga vastava ala
arendaja poolt.
Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks on Niidu ja Lauka tänava äärde kavandatud
kergliiklustee. Kergliiklustee on kavandatud ka läbi planeeritud lao- ja logistikapargi Lauka
tänavast RB põhitrassini, millega ristumine on lahendatud tunneliga RB põhitrassi alt läbi.
Tunnel on kavandatud kasutajapõhiselt kujunenud liikumistee kohale Tammiste külast Kase
tänava suunas.
Säilitamaks väljakujunenud liikumisteid Tammiste küla ja Niidu ettevõtluspiirkonna vahel on
väljaspoole planeeringuala ette nähtud perspektiivsed kergliiklustee lõigud RB põhitrassi alusest
kergliiklustee tunnelist Jaama tänavani ning planeeritud lao- ja logistikapargist piki varasemat
raudteetammi Kase tänavani. Samuti on RB põhitrassi ehitusaegse liikluskorralduse raames
8
jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks nähtud ette kergliiklustee piki Jaama tänavat
Veskikaare tänavast ja Tammiste teeni.
Planeeritava ala liikluskorraldus on jagatud nelja etappi:
I. RB raudtee põhitrassi ehituse ettevalmistamise ja ehitusaegne etapp, kus osa planeeritavast
alast (infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alad) on kasutusel ehitusmaterjalide
laona. Lahendus on esitatud ehitusaegse liiklusskeemi (I etapi) joonisel (DP-5-1).
II. RB raudtee põhitrassi ja hoolduskeskuse ehitusaegne etapp, kus RB põhitrass on kuni Pärnu
reisiterminalini välja ehitatud, infrastruktuuri hoolduskeskus on samuti rajatud ja töötab
ning kaubaterminali ala on endiselt kasutusel ehitusmaterjalide laona. Lahendus on esitatud
ehitusaegse liiklusskeemi (II etapi) joonisel (DP-5-2).
III. RB kaubaterminali käivitusaegne etapp, kus RB põhitrassi ehitus on lõpule viidud ning RB
infrastruktuuri hoolduskeskus kui ka kaubaterminal on valminud ja töötavad. Lahendus on
esitatud kasutusaegse liiklusskeemi (III etapi) joonisel (DP-5-3).
IV. Niidu ettevõtluspiirkonna arengu ja transformatsiooni etapp, kus RB kaubaterminal töötab
täiel võimsusel ning seda läbivad kaubamahud on järjest suurenenud. Sellega seoses on
toimunud muutused ka Niidu ettevõtluspiirkonnas. Lahendus on esitatud kasutusaegse
liiklusskeemi (IV etapi) joonisel (DP-5-4 ja DP-5-5).
RB kaubaterminali käivitusaegses etapis kujuneb RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali peamiseks juurdepääsuks Niidu tänav. Selleks, et liikluskoormust hajutada, on
lisaks Niidu tänavale mõistlik kasutada ka teisi marsruute:
• Lauka tn (lääne suunaline) – Raba tn – Ehitajate tee
• Lauka tn (ida suunaline) – RB põhitrassi alune tunnel – Jaama tn – Tammiste tee – Ehitajate
tee
• Niidu tn – Savi tn – Raba tn – Ehitajate tee
• Niidu tn – Savi tn – Lina tn – Ehitajate tee
• Perspektiivis Lauka tn läbimurre lääne suunas Tallinna mnt-le ja idasuunas Rakvere mnt-le.
Niidu ettevõtluspiirkonna arengu ja transformatsiooni etapp kajastab võimalikku olukorda
tulevikus, mil RB kaubaterminal töötab täiel võimsusel ning seda läbivad kaubamahud on järjest
suurenenud. Muutused toovad kaasa liiklusnõudluse suurenemise, piirkonna teede- ja
tänavavõrgu liikluskoormuse kasvu ning ristmike läbilaskevõime võimaliku ammendumise.
Detailplaneeringus on sellest tulenevalt analüüsitud Ehitajate tee ja Niidu tänava ristmiku
eritasandilise liiklussõlme lahendust ja selle perspektiivset ruumivajadust. Samuti on analüüsitud
võimalusi Niidu tänava läbilaskevõime ja ohutuse suurendamiseks, mille puhul on võimalikuks
lahenduseks tänavale täiendavate sõiduradade lisamine, ristmike muutmine kas foorjuhitavateks
või ringristmikeks ning kergliiklusteede rajamine. Liiklustehniliselt on vajalik Niidu tänava ja
sellega ristuvate tänavate ja juurdepääsude ristumiste arvu optimeerida, mistõttu tuleb osa
tänastest ristmikest ja otsejuurdepääsudest sulgeda. Tupiktänavatele ja kinnistutele tagatakse
juurdepääsud teiste tänavate kaudu.
Parkimiskohtade vajadus on arvutatud vastavalt Eesti standardi EVS 843:2016 arvutamise
põhimõtetele. Kokku on planeeritavale alale kavandatud 546 parkimiskohta. Täpne
parkimiskohtade vajadus määratakse hoonete kasutusotstarvete ja hoonemahtude selgumisel.
Detailplaneeringu joonistel kujutatud RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
komplekside siseste rööbas-, sõidu- ja kergliiklusteede ning platside ja parkimisalade lahendused
on põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.
Avalikult kasutatava tänava ristlõike ja haljastuse lahendused ning kruntide juurdepääsude
asukohad on põhimõttelised ning täpsustuvad ehitusprojekti koostamisel.
9
Planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalike kinnistute võõrandamine
Planeeringulahenduse kohaselt moodustavad valdava osa RB infrastruktuuri hoolduskeskuse
(Tori valla krunt pos 2 ja Pärnu linna krundid pos 1 ja 4) alast riigile kuuluvad kinnistud, kuid
kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada (KAHOS § 4 lg 1 p 7) osa munitsipaalomandis Raba mets kinnistust (krunt pos 4).
RB Pärnu kaubajaama liiklusjuhtimiskeskuse ning kaubaterminali teenindavate veokite parkla
logistikakeskuse ja raudteemaa krundi (pos 13) realiseerimiseks on lisaks reformimata riigimaa
Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 13a) Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada
ka osa eraomandis olevast Kauba tn 8 elamumaa kinnistust (krunt pos 13b).
Planeeringulahenduse kohaselt moodustavad valdava osa RB raudtee põhitrassi rajamiseks
vajalikust krundist (krunt pos 22) riigile kuuluvad kinnistud, kuid kavandatud tegevuse
terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada osa eraomandis
olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 22a) ning osa munitsipaalomandis Kauba tänav T1
kinnistust (krunt pos 22c) ja Kauba tänav T2 kinnistust (krunt pos 22e).
RB raudtee põhitrassi hooldustee ning sellele avalikust tänavavõrgust juurdepääsu rajamiseks
vajalikust krundist (krunt pos 21) moodustavad valdava osa riigile kuuluvad kinnistud, kuid
kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on Maa-ametil vajalik avalikes huvides
võõrandada osa eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 21a) ning osa
munitsipaalomandis Harutee mets kinnistust (krunt pos 21e).
Eelnevalt kõnes olnud kruntide tulevaseks valdajaks saab peale võõrandamist Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad RB Pärnu kaubaterminali alale (Pärnu linna krundid pos 2
ja 3) nii riigiomandis kinnistud Kauba tn 1 (Pärnu linna krunt pos 2e), Kauba tn 6 (Pärnu linna
krunt pos 2h), Kauba tn 6a (Pärnu linna krunt pos 2h) ning munitsipaalomandis Kauba tänav T2
kinnistu (Pärnu linna krunt pos 2f). RB Pärnu kaubaterminali toimimiseks vajalike
manööverraudteede (krunt pos 5) alale jäävad nii riigiomandis Tammiste raudtee T3 (krunt pos
5b) kinnistu kui ka osaliselt munitsipaalomanduses Lauka tänav T3 (krunt pos 5a) ja Lauka tänav
T1 (krunt pos 5c) kinnistud. RB Pärnu kaubaterminali kruntide maakasutusõigusi
detailplaneeringu realiseerimise esimeses etapis ei muudeta. Maakasutusõigused kaubaterminali
arendamiseks muudetakse vajadusel järgmistes etappides konkreetse arendaja poolt.
Planeeringulahenduse kohaselt jäävad lao- ja logistikapargi kruntide pos 14-18 alale valdavas
osas riigile kuuluvad (Harutee mets P3 ja Tammiste raudtee T2) ja reformimata riigimaa
(Harutee mets P2) kinnistud, kuid kavandatud tegevuse terviklikuks realiseerimiseks on vajalik
omandada eraomandis oleva Kauba tn 4 kinnistu osad (krundid pos 16b ja 17a) ning
munitsipaalomandis Harutee mets kinnistu osad (krundid pos 16c ja 17e). Lao- ja logistikapargi
mainitud kruntide maakasutusõigusi detailplaneeringu realiseerimise esimeses etapis ei muudeta.
Maakasutusõiguseid lao- ja logistikapargi kruntide arendamiseks muudetakse järgmistes
etappides konkreetse arendaja poolt.
Lao- ja logistikaparki läbiva tänava (krunt pos 19) väljaehitamiseks on lisaks reformimata
riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale (krunt pos 19b) ja riigiomandis Tammiste raudtee T2
kinnistu osale (krunt pos 19c) Maa-ametil vajalik avalikes huvides võõrandada ka osa
eraomandis olevast Kauba tn 10 kinnistust (krunt pos 19a) ja Kauba tn 8 elamumaa kinnistust
(krunt pos 19d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu
linnale.
10
Lauka tänava esimese lõigu (krunt pos 6) väljaehitamiseks on lisaks riigiomandis Tammiste
raudtee T3 kinnistu osale (krunt pos 6a), reformimata riigimaa Harutee mets P2 kinnistu osale
(krunt pos 6b) ning munitsipaalomandis Lauka tänav T1 kinnistu osale (krunt pos 6e) ja Niidu tn
26 kinnistu osale (krunt pos 6f) vajalik Maa-ametil avalikes huvides võõrandada ka osa
eraomandis olevast Kauba tn 10 kinnistust (krunt pos 6c) ja Kauba tn 8 elamumaa kinnistust
(krunt pos 6d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu linnale.
Lauka tänava teise lõigu (krunt pos 20) väljaehitamiseks on lisaks reformimata riigimaa Harutee
mets P2 kinnistu osale (krunt pos 20a) ning riigiomandis Tammiste raudtee T2 kinnistu osale
(krunt pos 20b) ja Tammiste raudtee T3 kinnistu osale (krunt pos 20c) vajalik Maa-ametil
avalikes huvides võõrandada ka osa eraomandis olevast Kauba tn 8 elamumaa kinnistust (krunt
pos 20d). Moodustatud krunt antakse peale tänavarajatiste väljaehitamist üle Pärnu linnale.
Lauka tänava kolmanda lõigu (krunt pos 25) väljaehitamiseks on Pärnu linnal lisaks
munitsipaalomandis Kauba tn T1 kinnistule (krunt pos 25b) vajalik Maa-ametiga kokkuleppel
omandada osa riigiomandis olevast Kauba tn 3 kinnistust (krunt pos 25a).
RB Pärnu kaubaterminali ja raudtee põhitrassi ning Tammiste elamurajooni vahelise
kõrghaljastatud puhvri (krundid pos 24, 26 ja 27) realiseerimiseks on Pärnu linnal vajalik Maa-
ametiga kokkuleppel omandada riigiomandis oleva Kauba tn 3 kinnistu osad (krundid pos 24 ja
26) ning osa eraomandis olevast Kauba tn 4 kinnistust (krunt pos 27).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande kokkuvõte
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lg 1
kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegiline hindamine algatada, kui strateegiline
planeerimisdokument koostatakse transpordi valdkonnas ja selle alusel kavandatakse nimetatud
seaduse § 6 lõikes 1 loetletud tegevust. KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise
keskkonnamõjuga tegevus muuhulgas uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama
ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui
laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja
kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama
jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga
raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis
jaamateed. Planeeringuga kavandatakse kokku rohkem kui viis hargnevat jaamateed (arvestades
kaubaterminali laadimisteid ja neile lisanduvaid hooldusekeskuse tööks ja päästetehnika jaoks
vajalikke jaamateid) pikkusega ca 1450 meetrit.
Vastavalt KeHJS § 32 on keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) avalikkuse ja
asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise
keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamiseks ning ebasoodsat
mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse
strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ja mille kohta koostatakse nõuetekohane
aruanne.
Pärnu Linnavolikogu algatas 18.06.2020 otsusega nr 50 kõnesoleva detailplaneeringu
koostamisega paralleelselt ka keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise.
Mõjude hindamise käigus käsitleti KSH-s järgmiseid teemasid: müra mõju; vibratsiooni mõju;
mõju välisõhu kvaliteedile; mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh valgusreostuse mõju;
mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele; mõju elusloodusele, kaitsealustele liikidele, sh mõju
elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele, mõju taimestikule, mõju linnustikule; mõju
rohevõrgustikule ja ulukitele; mõju Natura 2000 võrgustiku aladele.
11
Detailplaneeringu ja KSH raames on teostatud mitmeid täiendavaid uuringuid ja hinnanguid:
müra- ja vibratsiooniuuring; liiklusuuring; metsa botaaniline inventuur; linnustiku inventuur;
ulukiuuring; planeeringuala keskkonnaseisundi hinnang; pinnasevee ärajuhtimise
eksperthinnang; Rääma kassikaku püsielupaiga eksperthinnang.
Rohevõrgustik ja puhkemetsad.
Planeeritav ala kattub osaliselt Pärnu maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku Rääma
raba tuumala lõunaservaga ning Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus määratud Niidu-
Tammiste metsade ja Rääma raba puhkeala põhjaosaga.
Kuna detailplaneeringus kavandatud tegevusi (RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali komplekside rajamist) ei ole võimalik tulenevalt asukohavaliku kriteeriumitest
(RB raudtee põhitrassi ja Niidu ettevõtluspiirkonna lähedus ning olemasoleva raudteetaristu
kasutamise võimalus) muus asukohas ellu viia ning seeläbi mõju rohevõrgustikule vältida, tuleb
mõjusid rohevõrgustiku terviklikkusele ja sidususele hinnata, minimeerinda ja leevendada.
Sellest tulenevalt on rohevõrgustiku teemat käsitletud KSH aruandes ning pakutud välja
leevendusmeetmed, millega on detailplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestatud.
KSH aruande kohaselt ei lange planeeringu elluviimisega looduslike alade osatähtsus
rohevõrgustiku tuumaladel alla 90% pindalast ning RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali rajamine ei häiri oluliselt rohevõrgustiku toimimist, kuna elustikule tähtsamad
piirkonnad (nt Rääma raba tugiala) jäävad projektialast enamuses osas välja või ei planeerita
neile hoonestust. KSH aruandes on esitatud rohevõrgustiku toimimise tagamiseks täiendavad
leevendusmeetmed.
Piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena. Detailplaneeringus
on arvestatud planeeritaval alal ja lähipiirkonnas asuvate metsade ning Rääma raba
puhkeväärtusega, mistõttu on kavandatud Niidu tänavalt juurdepääs loodus- ja matkaradade
kasutajate parklasse (krundil pos 30).
Planeeringulahenduses on RB Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali
komplekside ümber kavandatud piirdeaed, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana
suurulukitele, kuid laseb läbi väikeulukid. Sellisel viisil on tagatud väikeulukite vaba liikumine
ning suurulukite suunamine suurimetajate altpääsuni ja välditud nende sattumist eelpool
kirjeldatud ökolõksu.
Vääriselupaigad (VEP).
Vääriselupaigad (VEPid) on metsaseaduse mõistes alad, kus on suur kitsalt kohastunud,
ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus. Algatamisdokumentide kohasel
planeeringualal asuvad osaliselt või terves ulatuses kuus VEPi, millest kaks soovitakse vastavalt
planeeringuala piiride muutmise ettepanekule planeeringualast välja arvata.
Planeeringualal teostati taimestiku botaaniline inventuur, mille käigus inventeeriti ja ajakohastati
varem teada ja keskkonnaregistrisse kantud VEPide andmeid ning tehti ettepanekuid piiride
korrigeerimiseks.
Planeeringulahenduse kohaselt on:
- vääriselupaiga nr 161001 (VEP161001) kõrvale kavandatud matka- ja loodusradade
kasutajatele mõeldud perspektiivne parkla, mis ei halvenda VEPi seisukorda. Samas on
Keskkonnaameti poolt teostatud inventuuri andmete põhjal VEPi puistus 80 % vanadest
mändidest hukkunud, mistõttu ei ole VEP enam säilinud ja selle võib registrist maha
võtta;
12
- vääriselupaik nr 161003 (VEP161003) kavas täies mahus säilitada;
- vääriselupaiga nr 161004 (VEP161004) alale osaliselt kavandatud lao- ja logistikapargi
haruraudtee, Lauka tänava äärne kergliiklustee ning tehnovõrgud.
Keskkonnaameti hinnangul on võimalik mainitud raudtee ja tööstusmaa vaheline kitsas
VEPi osa registrist välja arvata, kuna VEPis on juba praegu suur inimmõju ning 2000. a
inventeeritud VEP piirid on võrreldes olemasoleva olukorraga looduses nihkes. Sellest
tulenevalt plaanib Keskkonnaamet teha Keskkonnaagentuurile ettepaneku vääriselupaiga
piiri muutmiseks selliselt, et 0,71 ha jääb välja ja alles jääb 1,80 ha.
Piiride korrigeerimise järgselt puudub konflikt kavandatud objektide ja vääriselupaiga
vahel;
- vääriselupaik nr 161021 (VEP161021) kavas täies mahus säilitada;
- vääriselupaik nr 160110 (VEP160110) kavas täies mahus säilitada ja planeeringuala
koosseisust välja arvata;
- vääriselupaik nr 209734 (VEP209734) kavas täies mahus säilitada ja planeeringuala
koosseisust välja arvata.
Keskkonnaamet on oma 12.01.2023 kirjas nr 6-5/22/24514-2 asunud seisukohale, et RB on
eeldatavalt suure riikliku ja avaliku huviga raudteetaristu projekt, mida on võimalik VEPi
säilitamise üle otsustamisel kaaluda. Antud juhul tuleb kõne alla olemasolevate VEPide
raadamise korral samaväärsete VEPide kompenseerimine lähipiirkonnas (võimalusel 20 km
raadiuses hävinenud VEPist), et VEPide pindala registris ei väheneks.
Müra ja vibratsioon.
Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames teostati eraldi müra- ja
vibratsiooniuuring (Akukon Eesti OÜ, 2021 ning ajakohastatud 2023), mille ülesandeks oli
hinnata kavandatava RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskuse rajamise ja töötamisega ning
piirkonna liiklusskeemi muudatusega kaasnevat müraolukorda ja vibratsiooni võimalikku mõju.
Mürahinnangus analüüsiti kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal tekkivat tööstusmüra
(laadimistööd, hooldus), rongide manööverdamisest tingitud müra, liiklusmüra, samuti
planeeringualast pisut kaugemal asuvate objektide (nt Pärnu jahimeeste lasketiir ja Tammiste
liivakarjäär) võimalikku koosmõju. Liiklusmüra puhul käsitleti maanteede ja linnatänavate
autoliikluse müra, sh planeeringu realiseerimise korral lisanduvat liiklust. Lisaks anti hinnang
võimaliku RB raudtee põhitrassiga esineva liiklusmüra koosmõju kohta.
Järeldati, et võimalik liiklusmüra alane koosmõju on väike ning määravaks saab siiski RB
raudtee põhitrassi poolt tekitatav liiklusmüra, mille vähendamiseks on kavandatud müratõkked.
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse puhul võib peamine vibratsioon esineda kaubarongide
liikumisega seonduvalt, muude tegevuste käigus tekkiv võimalik vibratsioon on valdavalt
lokaalne ning mõju ei ulatu planeeringualalt väljapoole.
Kaubaterminali ja hoolduskeskuse alal teostatavate statsionaarsete töödega (laadimistööd,
hooldus jms) kaasnev vibratsioon on valdavalt lokaalne ning mõju ei ulatu lähimate
eluhooneteni.
Detailplaneeringus on mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale,
kanaliste elupaikadele planeeringualast põhjas ja kirdes ning Rääma rabale kavandatud RB
infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territooriumist põhja ja loode poole vähemalt
5 m kõrgune müratõkkerajatis – pinnasevall ja müratõkkesein. Järgnevas projekteerimise etapis
tuleb müratõkkerajatise lahenduse lõplikul väljatöötamisel arvestada aluspinna geoloogilise
ehituse, keskkonnaaspektide ja ehitustehniliste võimalustega.
13
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kirjeldatud nõuetega ning
rakendada EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ meetmeid.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et juhul kui kavandatav tegevus võib kaasa tuua olulise
mürahäiringu, peab ehitusdokumentatsioon sisaldama mürahinnangut. Krundilt lähtuv müra ei
tohi ületada kehtestatud normtasemeid. Mürahäiringute ennetamiseks tuleb põhjalikult
planeerida seadmete paigutust teiste hoonete suhtes. Seadmete tehnoloogiline lahendus peab
teostuma selliselt, et häiriv müra ei leviks hoone konstruktsioonide kaudu või muul viisil hoone
siseruumidesse või ümberkaudsete hooneteni/kinnistuteni.
Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada
selliselt, et nende poolt tekitatav vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks
kehtestatud piirväärtustele. Samuti peavad kehtivatele piirväärtustele vastama ehitustegevusega
kaasnevad vibratsioonitasemed.
Potentsiaalne pinnasereostus.
RB Pärnu kaubaterminali ja hoolduskeskusega seotud kavandatava tegevuse elluviimiseks on
vajalik teostada pinnasetöid ning planeeringuala paikneb osaliselt alal, kus on toimunud ja
toimub ka praegu tööstustegevus ning eksisteerib reaalne reostusoht. Seetõttu teostati
detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise raames ehitusgeoloogiliste uuringute käigus ka
reostusuuringud (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ).
Uuringu tulemusena selgus, et piirkonnas on pinnase ja põhjavee keskkonnaseisund
inimtegevuse tulemusel mõjutatud ning esineb erineval määral peamiselt naftasaaduste ja
raskmetallide sisaldust. Põhjaveest võetud proovid näitasid, et valdavalt jäävad raskemetallide
kontsentratsioonide sisaldused alla põhjavee kvaliteedi künnisarvu. Reostusuuringu tulemuste
alusel saab põhjavee seisundit lugeda rahuldavaks ja ei ole hädavajalik rakendada meetmeid
põhjavee kvaliteedi parandamiseks.
Planeeringuala külgneb Niidu tn 17 kinnistuga, millel paikneb endise Pärnu naftabaasi
jääkreostusala. Tänaseks on naftabaasi maapealsed mahutid puhastatud ja demonteeritud ning
jääkidest puhastatud ja demonteeritud ka naftasaadustega seotud seadmed raudtee-estakaadil,
kütusepumplates, katlamajas ning sademevee kanalisatsiooni trassides ja kaevudes.
Pärnu kaubaterminali sademe- ja pinnasevee käitlemine ei põhjusta täiendavat pinna- või
põhjavee juurdevoolu Niidu tn 17 territooriumile. Kuna planeeringualal kavandatav tegevus ei
mõjuta Niidu tn 17 territooriumi veerežiimi, siis on väga ebatõenäoline, et planeeringuala
ehitustegevuse käigus ilmneks jääkreostuse vallandumise oht.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemused.
KSH aruandes analüüsiti detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eeldatavalt kaasnevat mõju
erinevate keskkonnaaspektide lõikes, mille tulemused on esitatud alljärgnevalt:
- Oluline negatiivne mõju maakasutusele puudub, kuna enamuses rajatakse Pärnu
kaubaterminal olemasoleva kaubajaama infrastruktuurile.
- Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne müra mõju, kuna tulenevalt
lisandunud tööstusmürast ja liikluskoormusest kasvavad ka müratasemed, kuid müra
normväärtuste ületamist ei ole ette näha.
- Kavandatava tegevusega kaasneb mõningane ebasoodne vibratsiooni mõju, kuid ohtu
mõjualas paiknevate hoonete ja rajatiste seisukorrale ei ole ette näha.
- Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju piirkonna õhukvaliteedile.
- Olulist mõju inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale käesoleva
planeeringuga kavandatava tegevusega hinnanguliselt ei kaasne, kui rakendatakse
leevendavaid meetmeid (vt müra, vibratsiooni ja välisõhu kvaliteedi meetmed).
14
- Olulise mõjuga valgusreostuse tekkimine piirkonnas on eeltoodud soovitusi järgides
vähetõenäoline, kuna lähimad elamud ei paikne DP ala vahetus läheduses.
- Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
ebasoodsat mõju planeeringuala ja selle ümbruse pinnasele ega piirkonna pinnaveele, sh
Pärnu jõe pinnaveekogumile Käru jõest suudmeni (Pärnu_3).
- Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
ebasoodsat mõju piirkonna põhjavee kogusele ja kvaliteedile.
- Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa alal inventeeritud elupaigatüüpidest ning
VEPist nr 161004. Kavandatud tegevuse projekteerimise staadiumis tuleb huvitatud
isikul koostöös Keskkonnaameti ja RMKga leida hävinevale VEPi osale lähipiirkonnas
kompensatsiooniala(d).
- Kavandatava tegevuse mõju VEP-le nr 161021 tuleb leevendada rajatava sademevee
puhvertiigi seinte ja/või põhja isoleerimisega või kui isoleerimine pole võimalik, siis
loobuda puhvertiigi rajamisest.
- Kavandatud tegevuste elluviimisel hävib osa planeeringualal registreeritud III
kaitsekategooria taimedest. Ekspertrühma hinnangul see valdava osa liikide kohaliku
asurkonna seisundit ei mõjuta, mistõttu leevendavate meetmete rakendamine pole vajalik.
- Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
ebasoodsat mõju piirkonna linnustikule. Pärast DP-ga kavandatud objektide
väljaehitamist tuleb seirata alalt lähtuvat müra. Saadud tulemuste põhjal vajadusel
kavandada planeeringualale täiendav müratõkkesein, et leevendada võimalikku
mürahäiringut kassikaku Rääma püsielupaigale võttes eesmärgiks tagada püsielupaigas
müratase (LAeq), mis jääb väiksemaks kui 47 dB.
- Leevendavate meetmete rakendamisel ei kaasne kavandatava tegevusega olulist
ebasoodsat mõju piirkonna rohevõrgustikule ja ulukitele.
- Natura hindamise tulemusel jõuti järeldusele, et Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu
elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele.
Analüüsi tulemusi kokku võttes võib järeldada, et detailplaneeringu elluviimisega kaasneb
ebasoodne mõju eelkõige müraolukorrale ja elusloodusele. Enamik ebasoodsaid mõjusid on
leevendatavad ning kui neid järgitakse ei ole põhjust ühtegi prognoositud mõju lugeda oluliselt
ebasoodsaks või piirmäärasid/keskkonnataluvust ületavaks.
Detailplaneeringu seletuskirjas punktis 5.1.6 “KSH tulemused ja leevendavad meetmed“ on välja
toodud meetmed, mis on grupeeritud projekteerimis-, ehitus- ja kasutusaegsetena, millega tuleb
edasise projekteerimise ja ehitamise käigus arvestada.
Detailplaneeringu elluviimine
Detailplaneeringu seletuskirja punktis 6. “Planeeringu elluviimise tegevuskava“ kajastuvad
planeeringu rakendamiseks vajalikud tegevused ja kokkulepped ning nende järjekord.
Planeerimisseaduse § 131 lõike 1 kohaselt on planeeringu koostamise korraldajal kohustus omal
kulul välja ehitada detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja sellega
seonduvad rajatised, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatised (edaspidi
detailplaneeringukohased rajatised), kui planeeringu koostamise korraldaja ja
detailplaneeringust huvitatud isik ei ole kokku leppinud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt
võib planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringust huvitatud isikuga sõlmida
halduslepingu, millega huvitatud isik võtab kohustuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
detailplaneeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude täielikuks
või osaliseks kandmiseks.
15
Pärnu Linnavolikogu 20.10.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste
väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 kohaselt
kehtestab linn detailplaneeringu üksnes juhul, kui sõlmitud on haldusleping, millega on linn
andnud huvitatud isikule üle rajatiste väljaehitamise kohustuse koos ehitamisega seotud kulude
kandmisega, või on rajatiste rajamine ette nähtud linna eelarvestrateegias või jooksva aasta
eelarves. Haldusleping rajatiste väljaehitamise kohustuse üleandmiseks järgides kõiki määruses
sätestatud nõudeid sõlmitakse hiljemalt sellega seotud detailplaneeringu kehtestamise otsuse
tegemise ajaks.
Sama määruse § 4 lõike 1 kohaselt võib linn kõnesolevas määruses nimetatud halduslepingus
kokku leppida rajatiste väljaehitamise kulutuste osalises või täielikus kandmises juhul, kui
niisugused kulutused on ette nähtud linna eelarvestrateegia või jooksva aasta eelarves, lõike 2
kohaselt nimetatud kulutuste täielikus või osalises kandmises lähtutakse linna eelarvestrateegias
või eelarves sätestatud suurustest ja tähtaegadest ning seatakse tingimused lähtuvalt linna
huvidest.
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud teed ja sellega
seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning tehnorajatisi, kuivõrd ta on niisuguse
haldusülesande delegeerinud halduslepinguga huvitatud isikule. Juhul kui huvitatud isik
halduslepingus kokku lepitut ei täida ja detailplaneeringukohaseid rajatisi välja ei ehita, siis asub
Pärnu linn neid välja ehitama üksnes juhul, kui Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna
arengukavas vastavad tegevused ette nähakse. Selle juures tuleb huvitatud isikutel ka mõista, et
kui rajatiste väljaehitamiseks vajaliku finantseerimise leidmine ebaõnnestub, sh kui rajatiste
väljaehitamist Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna arengukavas ette ei nähta, võib Pärnu
linn sellisel juhul kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistada. Seega saab enne
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamist tehtavad kulutused olla üksnes planeeringust
huvitatud isiku, sh arendaja, (äri)risk.
Planeeringu koostamise korraldajal on õigus detailplaneering kehtetuks tunnistada ja kohalikul
omavalitsusel on õigus keelduda planeeringualal asuvatele hoonetele ehitusloa andmisest, kui
detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse ülevõtmiseks halduslepingu
sõlminud huvitatud isik ei täida sõlmitud halduslepingus kokkulepitud kohustusi tähtaegselt.
Pärnu linnas RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
detailplaneeringu kohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi vahendeid linna
eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste finantseerimises või kulude
katmises. Detailplaneeringu arendajale antaks halduslepinguga üle kohustus ehitada välja
detailplaneeringukohased ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega
funktsionaalselt seotud rajatised ning nende korrashoid vastavalt kokkulepetele.
Huvitatud isik soovib asuda nimetatud detailplaneeringut realiseerima ja on huvitatud
detailplaneeringu alal asuvate avalikult kasutatavate ja nendega funktsionaalselt seotud rajatiste
väljaehitamisest ja sellega seotud kulude kandmisest vastavalt halduslepingule.
RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringukohaste
ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning sellega funktsionaalselt seotud
rajatiste valmimise tähtaeg on määratud etapiviisiliselt, vastavalt detailplaneeringu elluviimise
osale.
Detailplaneeringu elluviimise etapid:
• detailplaneeringu realiseerimiseks vajalike kinnistute omandamine;
• detailplaneeringus ettenähtud kruntide moodustamine;
16
• tehnovõrkude, rajatiste ja teede ehitusprojekti koostamiseks tehniliste tingimuste
taotlemine, projektide koostamine koos vajalike detailplaneeringus nõutud lisauuringute
teostamisega;
• ehituslubade väljastamine tehnovõrkude, rajatiste, teede ja hoonete ehitamiseks Pärnu
Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse poolt ning raudteerajatiste ehitamiseks Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ameti poolt;
• detailplaneeringus määratud servituutide seadmine;
• uute planeeritud tehnovõrkude, teede ja hoonete ehitamise lõpetamine ja kasutuslubade
väljastamine Pärnu Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse poolt ning raudteerajatistele
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
Detailplaneeringu elluviimise üldised põhimõtted:
• Detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele
maakorralduslikele ja ehituslikele projektidele. Planeeritud alal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele
ja projekteerimisnormidele.
• Detailplaneeringu elluviimine toimub vastavalt Pärnu Linnavalitsuse ja huvitatud isiku ning
Tori Vallavalitsuse ja huvitatud isiku vahel sõlmitud ja sõlmitavatele lepingutele.
• Detailplaneeringujärgsed avalikult kasutatavad teed, haljastus, tehnovõrgud ja –rajatised
peavad vastama seadustes ja standardites esitatud kvaliteedinõuetele.
• Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti Pärnu
linnaarhitektiga.
• Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohasele ehituskrundile peab selle
ehituskrundini olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks
ettenähtud rajatised.
• Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks
tuleb tagada, et püstitatavad hooned ja rajatised ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise
võimalusi (kaasa arvatud haljastus) ei ehitamise ega kasutamise käigus.
• Ehitamise või ekspluatatsiooni käigus tekitatud kahjud hüvitab krundi igakordne omanik,
kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.
RB kaubaterminali arendamisega seotud muutused toovad kaasa liiklusnõudluse suurenemise,
piirkonna teede- ja tänavavõrgu liikluskoormuse kasvu ning ristmike läbilaskevõime võimaliku
ammendumise. Detailplaneeringuga kavandatavad tänavad on ette nähtud avalikuks
kasutamiseks.
Planeeringuga tagatakse arenduspiirkonna ühendus Pärnu linna transpordivõrgustikuga ja
ülejäänud Niidu ettevõtluspiirkonnaga vältides veoliikluse suunamist Jaama tänavale, mis jääb
peamiselt elamuala teenindavaks tänavaks. Nähakse ette Lauka tänava pikendamine
perspektiivse Pärnu linna suure ümbersõidu trassil. Kogu ettevõtlusala juurdepääs lahendatakse
Niidu ettevõtluspiirkonna kaudu, ühendused on võimalikud Niidu, Raba, Lina, Lauka ja Savi
tänavate kaudu. Säilitatakse Tammiste elamupiirkonna ja Niidu ettevõtluspiirkonna ühendus
Kauba tänava piirkonnas ja tagatakse kergliiklejate ühendused. Jalakäijate ja jalgratturite ohutuse
tagamiseks on Niidu ja Lauka tänava äärde kavandatud kergliiklustee. Samuti on RB põhitrassi
ehitusaegse liikluskorralduse raames jalakäijate ja jalgratturite ohutuse tagamiseks nähtud ette
kergliiklustee piki Jaama tänavat Veskikaare tänavast ja Tammiste teeni.
Niidu tänav, mis on planeeringulahenduse elluviimiseks ja liikluskorralduse toimimiseks otseselt
vajalik ning sellega funktsionaalselt seotud tänav, rekonstrueeritakse detailplaneeringust
huvitatud isiku poolt vastavalt ajas kehtivatele normidele ja nõuetele hiljemalt RB
kaubaterminali käivitusaegses etapis.
17
Lauka tänav, mis on planeeritud Raba tänava ristmikust tänase Pärnu kaubajaama
territooriumini, on planeeringulahenduse elluviimiseks ja liikluskorralduse toimimiseks otseselt
vajalik ning sellega funktsionaalselt seotud tänav, rekonstrueeritakse ja ehitatakse välja
detailplaneeringust huvitatud isiku poolt vastavalt ajas kehtivatele normidele ja nõuetele
hiljemalt RB kaubaterminali käivitusaegses etapis.
Ülal nimetatud Niidu tänava rekonstrueerimise (sh meetmed läbilaskevõime ja ohutuse
suurendamiseks) ning Lauka tänava lõpliku väljaehitamise kohustus (Raba tn ristmikust kuni
olemasoleva Pärnu kaubajaama territooriumini) on otseselt seotud detailplaneeringu kohase RB
Pärnu kaubaterminali väljaarendamisega ja ei laiene automaatselt detailplaneeringu muudele
osadele, kuna piirkonna liiklusintensiivsuse kasvu tingib kaubaterminali käivitamine. RB Pärnu
kaubaterminali käivitusetapis lepitakse arendajaga kokku peamine marsruut, mille osas tuleb
teha esmased investeeringud. Vastavad tingimuslikud kokkulepped teostatavate investeeringute
osas tuleb fikseerida halduslepinguga.
Niidu tänavalt liikluskoormuse hajutamiseks RB Pärnu kaubaterminali käivitusaegses etapis
kujunevad Raba, Savi ja Lina tänavad keskmisest aktiivsema kasutamisega tänavateks.
Arvestades, et piirkonda kavandatakse suurt arendustegevust, on avalikus kasutuses olevate
Niidu tn, Raba tn, Lina tn, Lauka tn, Savi tn tänavate ja selle juurde kuuluva taristu
nõuetekohane välja ehitamine ja korrashoid detailplaneeringu arenduse mahus proportsionaalne
ja asjakohane.
Liikluskoormuse hajutamiseks tehtavad investeeringud (st alternatiivsed marsruudid) saavad
arendajale kohustuslikuks, kui RB kaubaterminali tegevusest tulenev liiklusintensiivsus jõuab
realistliku stsenaariumini. Vastavad täiendavad kokkulepped (tänavate korrashoiu, hoolduse ja
rekonstrueerimise küsimustes) teostatavate investeeringute osas tuleb fikseerida
halduslepinguga.
Planeeringulahenduse kohaselt on Ehitajate tee ja Niidu tänavate ristumine nähtud ette
eritasandilise ristmikuna. Detailplaneeringu koostamise käigus on Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium oma 07.11.2022 kirjaga nr 25-4/22-55-1 kinnitanud, et Niidu tn
ja Tallinn - Pärnu - Ikla maantee eritasandilise ristmiku väljaehitamist rahastatakse riigieelarve
vahenditest.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja
kaubaterminali ala kasutamisega RB raudtee põhitrassi ehitamise ajal ehitusmaterjalide laona:
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub RB raudtee põhitrassi ehitusperioodi
ajal tagama Jaama tänaval turvalised liikumisvõimalused jalakäijatele ja jalgratturitele.
Selleks tuleb piki Jaama tänavat rajada Veskikaare tänava ja Tammiste tee vahelisele
lõigule kergliiklustee. Kergliiklustee täpne lahendus ja asukoht ning rajamise aeg ja
(kaas)finantseerimine lepitakse arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja, Pärnu
Linnavalitsuse ja Tori Vallavalitsuse vahel kokku eraldi halduslepinguga.
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub kogu RB raudtee põhitrassi
ehitusperioodi vältel hoidma korras Niidu tänava, Jaama tänava (Kauba tänava ja Tammiste
tee vahelises lõigus) ning Tammiste tee (Jaama tänava ja Ehitajate tee vahelises lõigus).
• Arendaja või RB raudtee põhitrassi ehitaja kohustub peale RB raudtee põhitrassi
ehitustööde lõppu taastama Niidu tänava ning Jaama tänaval (Kauba tänava ja Tammiste tee
vahelises lõigus) ja Tammiste teel (Jaama tänava ja Ehitajate tee vahelises lõigus) taastama
ja uuendama katendit vähemalt olemasoleval tasemel.
• Kogu ehitamise protsessi vältel tuleb tagada RMKle ligipääs nende hallatavatele metsamaa
kinnistutele.
18
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses sademevee ärajuhtimisega:
• Enne detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimist peab olema projekteeritud ja välja
ehitatud sademevete ärajuhtimise süsteem planeeringuala piiri ja eesvooluks oleva Pärnu
jõe vahel.
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses vääriselupaikadega (VEPidega):
• Projekteerimise staadiumis, kui on selgunud olemasolevate VEPide raadamise vajadus ja
lõplikud raadamise pindalad, tuleb arendajal koostöös Keskkonnaameti ja RMK-ga leida
uued VEPid lähipiirkonnas (võimalusel 20 km raadiuses hävinenud VEPist).
Detailplaneeringu elluviimise põhimõtted seoses juurdepääsuga puhkemetsadele ja loodusrajale:
• Detailplaneeringust huvitatud isiku poolt rajatakse avalik juurdepääs puhkemetsale ja
Rääma rabasse rajatavale loodusrajale.
Enne kasutusloa taotlemist detailplaneeringu kohastele ehituskruntidele peab nende
ehituskruntideni olema välja ehitatud detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks
ettenähtud rajatised. RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali
hoonetele kasutusloa saamise eelduseks on see, et Niidu tn, Jaama tn, Lauka tn ja nendega
funktsionaalselt seotud rajatised on nõuetekohaselt väljaehitatud. Kinnistu võõrandamisel on
võõrandaja kohustatud võõrandamislepingu alusel omandajale üle andma halduslepinguga
kohustuseks pandud detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise kohustuse, millega
kinnistu omandaja asub rajatiste väljaehitajana kinnistu võõrandaja asemele.
Väljaehitamise kokkuleppe mittesaavutamisel ehitab Pärnu linn detailplaneeringukohased
rajatised välja siis, kui ehitamine on sätestatud Pärnu linna eelarvestrateegias ja Pärnu linna
arengukavas.
Hoonestaja kohustub enne ehitustööde algust kooskõlastama eskiis- ja ehitusprojekti Pärnu
linnaarhitektiga.
Detailplaneeringuga on määratud hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja –rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimalikud asukohad.
Tehniliste takistuste ilmnemisel paigaldatakse hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteed lähimale tehniliselt
sobivaimale võimalikule alale.
Avaliku väljapaneku korraldamise eesmärgiks on avalikkuse kaasamine planeeringu koostamise
protsessi, et välja selgitada kõikide planeeringust huvitatud isikute seisukohad planeeringu
lahenduse osas. Pärast huvitatud isikute seisukohtade selgumist on võimalik, et järgnevates
planeerimismenetluse etappides võib linnavalitsuse kaalutlusotsuste tulemusel
planeeringulahendus muutuda, sest planeerimismenetluse eesmärk on tagada võimalikult paljusid
osapooli rahuldava lahenduse leidmine planeeringu kehtestamise hetkeks.
Planeerimisseaduse § 86 lõigete 1 ja 2 ja § 142 lõike 6 alusel ning lähtudes eeltoodust
1. Võtta vastu Pärnu linnas Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja
kaubaterminali detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (juurde
lisatud). Detailplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne võetakse vastu
mõlema omavalitsuse (Pärnu linn ja Tori vald) territooriumi osas eraldi.
2. Pärnu Linnavalitsusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu avalik väljapanek.
19
3. Käesoleva otsuse ja selle aluseks olevate dokumentidega on võimalik tutvuda Pärnu linna
veebilehel www.parnu.ee dokumendiregistris.
4. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades vaide Pärnu
Linnavolikogule haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule
halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
5. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Metsoja
volikogu esimees