DETAILPLANEERINGU JA KSH ARUANDE EELNÕU AVALIKU VÄLJAPANEKU AJAL LAEKUNUD TAGASISIDE KOONDTABEL
Jrk
nr
Organisatsioon ning kirja kuupäev ja nr
Ettepanekud ja märkused
Huvitatud isiku, DP koostaja ja KSH ekspertrühma seisukohad ettepanekutele ja märkustele
1
2
3
4
1
Maa-amet
16.06.2022
Kiri nr 6-3/20/16954-10
• Krundiga pos 21b on tähistatud äralõiked erinevatest Harutee mets P3 kinnisasja servadest, kuid välja ei ole toodud erinevas asukohas asuvate äralõigete suuruseid. Palume igale krundile määrata oma eraldi positsiooni ja näidata ära selle pindala. Vajadusel võib koostada eraldi skeemi.
• Planeeringulahenduse kohaselt on lao- ja logistikapargi äri- ja tootmismaa kruntide (krundid pos 16 ja pos 17) realiseerimiseks vajalik ka ülejäänud Kauba tn 4 kinnistu läänepoolse osa omandamine. Palume täiendada planeeringu seletuskirja selliselt, et on täpsemalt välja toodud otseselt avalikes huvides kinnistute võõrandamise vajalikkus ning põhjendused.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP kruntimiskava joonist vastavalt märkusele. Lisame kõigile äralõigetele eraldi tähistuse ja pindala.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükki 3.2 vastavalt märkusele. Toome täpsemalt välja otseselt avalikes huvides kinnistute võõrandamise vajalikkuse ja põhjendused.
2
Kaitseministeerium
01.07.2022
Kiri nr 12-1/22/2296
• Esmase eskiislahenduse avalikul väljapanekul olnud seletuskirja peatükis 5.4 „Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted“ oli selgitatud, et kaubaterminali alale planeeritakse kuni kuus 1435 mm rööpmepaari selliselt, mis võimaldaks ümberlaadimist mõlema rööpmepaari vahel, sealhulgas vajalikud kaldteed ja rambid sõidukite peale- ja mahalaadimiseks. Praegu avalikul väljapanekul olevas seletuskirjas on nimetatud vaid kaupade peale- ja mahalaadimise võimalusi.
• Lisaks kordame oma varasemat ettepanekut kajastada detailplaneeringu seletuskirjas detailplaneeringu alusel koostatava ehitusprojekti Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise vajadust.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 3.6 viitega kavandatud kaldteedele ja rampidele sõidukite (sh rasketehnika) peale- ja mahalaadimiseks.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 4.6 viitega ehitusprojekti kooskõlastamise vajadusele Kaitseministeeriumiga.
3
Päästeamet
01.07.2022
Kiri nr 7.2-3.4/3507-2
Päästeameti Lääne päästekeskusel täiendavad ettepanekud puuduvad. Märgitud maa-aladel ei asu suurõnnetuse ohuga ja ohtlikke ettevõtteid, sh ei jää maa-alasid suurõnnetuse ohu ja ohtlikke ettevõtete ohualasse.
Võtame seisukoha teadmiseks.
4
Riigimetsa Majandamise Keskus
01.07.2022
Kiri nr 3-1.1/2022/3209
Materjalidega tutvudes selgus, et detailplaneeringu piirkonna metsaalad on ette nähtud valdavas osas säilima puhkemetsadena ning ettevõtluspiirkonna ja RB põhitrassiga piirnevad metsaalad tuleb säilitada puhvertsoonina elamualade vahel. Kahjuks ei selgu materjalidest kui suures osas jäävad planeeritud puhkemetsad ja puhvertsoonid RMK haldusalas olevatele kinnistutele.
Vastusena selgitame, et planeeringulahenduse kohaselt on puhvertsooniks elamute ja RB taristu vahele ette nähtud üldkasutatava maa krundid pos 24, 26 ja 27, mis asuvad eraomandis oleva Kauba tn 4 kinnistu osal ja Kauba tn 3 kinnistul, mille omandi ulatus on veel selgitamisel.
Puhkemetsana on planeeringulahenduses säilitatud Pärnu linnale kuuluva Raba mets kinnistu osa, mis jääb küll planeeringualasse, kuid millele muud arendustegevust peale matkaradade ja nende kasutamiseks vajaliku taristu kavandatud ei ole.
RMK hallatavatele kinnistutele ei ole planeeringulahenduses kavandatud puhvertsoone ega puhkemetsi.
5
Keskkonnaamet
08.07.2022
Kiri nr 6-5/22/10987-2
Detailplaneering:
• Ptk-s 2.6 on öeldud: „Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse andmetel ei ole planeeringualal registreeritud kaitstavate taimeliikide kasvukohti. Küll aga avastati planeeringualal läbiviidud taimestiku inventuuri käigus kaitsekategooriasse kuuluva liigi (Niidu kuremõõk) leiukoht“. Esitatud väide ei vasta täielikult tõele. Inventuuri käigus leiti II kaitsekategooriasse kuuluv niidu-kuremõõga populatsioon, kuid ka arvukalt III kaitsekategooriasse kuuluvate taimeliikide leiukohti. Ka linnustiku andmed on inventuuri läbiviimisel täpsustunud.
• DP seletuskirja ptk-s 3.7.2 on öeldud, et planeeringualal asuvad osaliselt või terves ulatuses 6 vääriselupaika (edaspidi VEP). Keskkonnaameti metsahoiu vanemspetsialist Andres Hendrikson (omab VEP tunnistust) teostas 15.06.2022 kõnealustes VEP-des välitööd:
◦ VEP nr 161001 piires asuvas puistus on 80 % vanadest mändidest hukkunud tõenäoliselt niiskusrežiimi muutuse ja lähedalasuva koostootmisjaama põhjustatud tugeva õhusaaste tõttu. VEP-i saab registrist maha võtta, kuna pole enam säilinud.
◦ Vääriselupaik 161003 säilinud inventeerimisaegsetes (2000 a.) piirides.
◦ VEP nr 161004 registris olev piir ei vasta lääneosas tegelikule metsa piirile looduses. Vääriselupaiga puistu säilinud. Inimmõju teeradade ja naabruses asuvate lagedate alade tõttu väga tugev. Registris teha muudatused vastavalt sellele, kuidas vääriselupaik säilinud.
◦ Vääriselupaik 161021 säilinud inventeerimisaegsetes (2000 a.) piirides.
◦ Vääriselupaik nr 160110 säilinud eraldisel 7 inventeerimisaegsetes (2001 a.) piirides.
◦ Vääriselupaik nr 209734 säilinud eraldisel 4 inventeerimisaegsetes (2021 a.) piirides.
• DP seletuskirja ptk-s 3.7.7 on viide, et jäätmekäitlus on planeeritud vastavalt Pärnu Linnavolikogu 20.06.2013 määrusega nr 16 kehtestatud Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale. Kuna Pärnu linnas hakkab 2022. a. jooksul kehtima uue määrusega kehtestatud jäätmehoolduseeskiri, on korrektsem viidata lihtsalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.
• DP seletuskirja ptk 4.1.4 kohaselt RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali alal juhitakse sademeveed puhvertiikidesse, kuid parklate sademevesi juhitakse läbi liiva- ja õlipüüdurite rajatavasse sademeveekanalisatsiooni. Palume täpsustada, miks peetakse vajalikuks kahe erineva sademevee käitlemise lahenduse kasutamist, kuigi tegemist on sarnaselt reostusohtlike kõvakattega aladega. Arusaamatuks jääb lõik: „Kavandatud lao- ja logistikapargi kruntide (pos 7-11 ja 13-18) sademevee kogused tuleb ühtlustada ning hajutada kruntide haljasaladel ning suunata piiratud vooluhulk (10 l/s) projekteeritavasse RB raudtee põhitrassi äärsesse kraavi.“ Kuidas on kavandatud ühtlustamine ja miks kavandatakse sademevee suunamine RB põhitrassi äärsesse kraavi, kui selle kraavi rajamine on üks väljapakutud lahendus, mitte kinnitatud variant? Kuhu juhitakse sademeveed juhul, kui RB põhitrassi kõrvale kraavi ei rajata? Palume ka seda (ehitusprojektiga) täpsustada. Lisaks juhime tähelepanu, et veeluba on veeseaduse § 187 p 12 alusel vajalik ka ehitusaegseks põhjavee ümberjuhtimiseks.
• DP seletuskirja peatükki 5.2 " lisada, et nii ehitus- kui ka olmejäätmete käitlemine korraldada vastavalt Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale kui ka Tori valla jäätmehoolduseeskirjale (osa planeeringualast ulatub Tori valda). Palume termini „jäätmeluba“ asemel kasutada „keskkonnakaitseluba“.
• DP põhijoonisel kujutatud kraav, infrastruktuuri hoolduskeskus, perspektiivne tee ning KSH joonisel 6-7 kujutatud müratõke ja joonisel 6-10 kujutatud suurimetajate tara on planeeritud osaliselt Rääma kassikaku püsielupaiga piiranguvööndisse. Metsise püsielupaik on kaitse alla võetud ja seal kehtiv kaitsekord on määratud keskkonnaministri 27.12.2006 määrusega nr 87 “Kassikaku püsielupaikade kaitse alla võtmine”. Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses sätestatud kaitsekord selle määruse erisustega. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti on piiranguvööndis keelatud ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine. Määrus ei käsitle ehitamist kassikaku püsielupaiga piiranguvööndis, seega on kassikaku püsielupaigas piiranguvööndis ehitamine keelatud. Planeeringulahendust ja KSH aruannet tuleb korrigeerida.
• DP seletuskirjas on planeeringu alusel määratavaid keskkonnatingimusi kirjeldatud peatükkides 3.4.1; 3.7 ja 5. Ühtset peatükki, mis koondaks kõiki olulisi keskkonnatingimusi (sh tingimusi, mis tulenevad KSH aruandest ning selle raames koostatud erinevatest uuringutest) seletuskirjast ei leia. Planeeringu seletuskirja, sh peatükki 5 (kus on kirjeldatud ainult KSH läbiviimise protsessi) ei ole sisse viidud kõiki KSH aruandes kirjeldatud leevendavaid meetmeid. Kokkuvõttes tuleks kõik rakendatavad keskkonnatingimused koondada ühte peatükki, grupeerida teemade kaupa ja täpsustada, kas tegemist on ehitusprojekti koostamise meetmega, ehitusaegsete või kasutusaegsete mõjude leevendamise meetmega. Käsitleda tuleks ka KSH aruandes toodud soovituslikke meetmeid, andes hinnangu, kas neid on võimalik või mõistlik rakendada.
• DP seletuskirja ptk-s 3.5 on öeldud: „RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali territoorium on soovitatud ümbritseda piirdeaiaga, mis toimib Rääma raba poolses osas ulukitarana suurulukitele, kuid lastes siiski läbi väikeulukid. Muul alal ei ole piirded kohustuslikud, kuid nende vajadusel on lubatud võrkaed kõrgusega kuni 1,8 m.“ KSH aruande ptk-s 6.8.4 on öeldud, et kaubaterminali detailplaneeringu ala lõikab läbi Pärnu linna rohestruktuuri ja kattub Pärnu maakonnaplaneeringuga seatud Jaama tänava Pärnu linna poolsema rohekoridori alaga (Joonis 5-13 ja Joonis 6-8). Palume täpsustada (sh joonisel), kus on piirete rajamine vajalik, soovituslik, ning kus keelatud. Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal kulgeb üle planeeringuala üks kahest säilinud rohelise võrgustiku koridorist. Kõnealuse koridori läbilõikamine ei ole lubatud.
KSH:
• Ptk-s 5.1 on öeldud, et planeeringualal ja selle lähiümbruses oleval metsamaal kavandatakse raadamist, et võimaldada raudtee, sõidutee ja tehnovõrkude rajamist. Pärnu kaubaterminali KSH väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) järgi rohelise võrgustiku tugialas olevate maaalade raadamine ei ole kooskõlas üldplaneeringutes rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks sätestatud tingimustega ning vajalik on kavandada sobivad leevendusmeetmed. KSH VTK tabel 4 järgi (KSH käigus hinnatavad mõjuvaldkonnad ja mõjuala suurus) kaasnevad raadamise mõjud peamiselt kaitstavatele loodusobjektidele ja laiemalt looduskeskkonnale sh rohevõrgustikule ja elustikule (suur- ja väikeulukitele, linnuliikidele).KSH aruandes ei ole raadamise mõju sisuliselt hinnatud. Puudub ka ülevaade, kui suurel alal raadamist kavandatakse.
• Ptk-s 6.4.2 on öeldud, et välisõhu mõju jääb heiteallikast hinnanguliselt kuni 100 m kaugusele. Erinevad uuringud näitavad, et tolm võib juba üle 5m/s kiiruse tuulega levida kuni 200 m kaugusele, seega on mõjuala eeldatavalt siiski oluliselt suurem kui 100 m. Raamis toodud leevendusmeetmete puhul on viimane lause segadust tekitav. Kas suure tuule vm. ebasoodsate ilmastikutingimuste korral, mis ehitustegevuse ajal osa ajast kindlasti on, katkestatakse siis ajutiselt ehitustegevus? Praegune sõnastus, et seda jälgitakse, ei ole leevendav meede.
• Ptk 5.4.3, joonisel 5-9 on märge, et vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Alalt on peale ühe erandi leitud üksnes III kategooria kaitsealused taimed ja III kategooria selle alla ei kuulu. Palume lisada puuduolev kaart.
• 5.4.4, joonis 5-10. on märge, et vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 – I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. Palume lisada kaart III kategooria loomade kohta.
• Ptk 6.6 – Palume sõnade "ohtlike jäätmete käitluslitsents" ja "jäätmekäitluslitsents" asemel kasutada "keskkonnakaitseluba".
• Ptk-s 6.8.1 ja DP seletuskirja ptk-s 3.7.2 on öeldud: „Tuleb tähele panna, et VEP-ides on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Seega eeldatavasti on enne raietööde korraldamist vajalik keskkonnaregistris VEPi piiride korrigeerimine ja nende tegeliku ulatusega vastavusse viimine“. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 28 § 261 lg 2 kohaselt avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas keskkonnaregistrisse kantud vääriselupaigas on keelatud raie, välja arvatud erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti nõusolekul. Erandkorras teostatav raie saab olla kas ohtlike puude eemaldamine või VEP ellujäämise parandamiseks teostatav raie.
• Ptk-s 6.8.1 on öeldud: „Peamine otsene planeeritud tegevuste elluviimisega kaasnev mõju planeeringualal asuvatele loodusdirektiivi elupaigatüüpidele ja vääriselupaikadele on hävimine ja killustumine kavandatud ehitiste (hooned, raudteed jne) rajamise käigus. Lisaks on tegu valdavalt niiskete kooslustega, mistõttu avaldab neile mõju ka ala planeeringualal toimuvad veerežiimi muutused (eeskätt kuivendamine aga ka asfalteerimine).“ Lisaks öeldakse: „Planeeringualal säilivad kõrghaljastusena väikesed metsakoosluste fragmendid, mida omakorda killustavad kavandatud raudteed. Sarnane on olukord alal olevate vääriselupaikadega (VEP-id nr 161004, 161003, 160110 ja 161021, VEP nr 161001 jääb 09.2021 seisuga planeeringualast välja). Neist jääb osaliselt kavandatud hoonestuse alla VEP nr 160110 (0,76 ha-st 0,4 ha-t), kitsast VEP-i nr 161004 läbib planeeritud raudteetrass ning ülejäänud planeeringualal asuvad VEP-id jäävad kahe raudteetrassi vahele“. Alternatiiv 1 osas on antud kokkuvõttev mõjuhinnang, et kavandatud tegevuste elluviimisel hävivad planeeringualal asuvad kooslused ja vääriselupaigad. Keskkonnaamet nõustub peatüki lõppjäreldusega kuid selgitab, et seni, kuni vääriselupaigad asuvad riigi või avalik-õigusliku isiku omandis asuval maal, tuleb kavandatava tegevuse planeerimisel arvestada olemasolevate väärielupaikade olemasoluga ning nende soodsa loodusliku seisundi säilitamise vajadusega (sh kavandada asjakohased leevendavad meetmed). Juhul, kui kavandatava tegevuse tulemusena mõjualale jäävad vääriselupaigad eeldatavalt hävivad, tuleb muuta planeeringulahendust, mitte likvideerida vääriselupaiku. Olemasolevaid VEP-e riigi ja avalik-õiguslikul maal ei saa kahjuks registrist maha võtta ühegi õigusakti alusel, kui kaitsmise alus on olemas.
• Ptk 6.8.2 - Kuigi III kategooria liikide kohta on öeldud, et need ümberasustamist ei vaja, siis nt. balti sõrmkäpa puhul tõdetakse, et tegemist on tugeva populatsiooniga. Keskkonnaregistri järgi on lähim balti-sõrmkäpa teadaolev populatsioon ~5 km kaugusel. Rohekat käokeelt keskkonnaregistri andmete alusel piirkonnas ei esine, lähim kasvukoht ~20 km kaugusel. Looduskaitseseaduse § 55 lg 8 kohaselt keelatud III kaitsekategooria taimede, seente ja selgrootute loomade hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas, mistõttu ümberasustamine on siiski vajalik. Ümberasustamine ei ole vajalik juhul, kui tõestatakse, et lähipiirkonnas ca 1 km raadiuses nende liikide leiukohad säilivad.
• Ptk-s 6.8.3 (lk 68) toodud lause „Pole põhjust eeldada olulist negatiivset mõju pigem praeguse kaubajaama kui rajatava kaubaterminali piirkonnas pesitsevatele kanakullile ja värbkakule“ ei ole kahjuks arusaadav. Palume lause mõtet täpsustada.
• Ptk-s 6.8.3 on öeldud, et mürahäiringu negatiivse mõju vähendamiseks kassikaku püsielupaigale KLO9101380, kanaliste elupaikadele terminalist põhjas ja kirdes ning Rääma rabale, on vajalik paigaldada müra levimist takistavad rajatised (muldvall, vmt müratõke), mille võimalikku asukohta kujutab Joonis 6-7. Nende abil on eeldatavasti võimalik tagada häirimistundlikele liikidele vajalikud elutsemistingimused. Palume selgitada, kas valitud asukoht on leitud müra modelleerimise tulemusel? Millistele tingimustele peab müratõke vastama - millises ulatuses mürahäiringut leevendama, müratõkke mõõtmed (kõrgus, laius) jne. Juhime ka tähelepanu, et müratõke ulatub osaliselt kassikaku püsielupaika.
• Ptk-s 6.9 on öeldud, et Natura hindamise tulemusel jõutakse järeldusele, et Pärnu kaubaterminali detailplaneeringu elluviimisel on ebasoodne mõju Natura 2000 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele välistatud juhul kui rakendatakse kõiki seatud leevendavaid meetmeid. Puudub järeldus selle kohta, kas Natura asjakohane hindamine on vajalik või mitte.
• Ptk-s 7 on öeldud, et valgustuse negatiivset mõju on võimalik leevendada selle põlemise aega vähendades. Selle saavutamiseks on soovitatav kasutada liikumisanduritega valgustussüsteemi, mis lülitab valguse kasutajate puudumisel välja. Peame vajalikuks täpsustada, kas ulatusliku kaubaterminali ja hoolduskeskuse territooriumi puhul on praktikas võimalik sellist süsteemi kasutada.
• Ptk-s 7 on Natura hindamise osas öeldud, et ebasoodne mõju on välistatud, kui rakendatakse leevendavaid meetmeid. Palume lisada alapeatükki mõju leevendavad meetmed.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 2.6 vastavalt märkusele ning lisame taimestiku inventuuri ja linnustiku uuringu käigus tuvastatud kaitsealused taime- ja linnuliigid.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 3.7.2 vastavalt Keskkonnaametilt saadud infoga VEP nr 161001 osas.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.7.7 viidet Pärnu linna JHE-le vastavalt märkusele.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 4.1.4 sademevee käitlemist puudutavat sõnastust selliselt, et üheselt oleks arusaadav, et kahte erinevat süsteemi ei kavandata ning sademevesi juhitakse RB hoolduskeskuse ja kaubaterminali parklatest/platsidelt rennide ja sademeveekanalisatsiooni torustiku kaudu puhvertiikidesse ning sealt edasi sademeveekanalisatsiooni torustiku ja kraavide kaudu RB põhitrassi äärsesse kraavi. Sealt juhitakse sademevesi Väike-Niidu ojani ja edasi Pärnu jõkke.
Samuti täiendame lao- ja logistikapargi kruntide sademevee lahenduse kirjeldust ning toome välja variandid sademevee ühtlustamiseks (puhvertiigid, toru-mahutid jmt).
Lisame ka viite veeloa vajalikkusele ehitusaegseks põhjavee ümberjuhtimiseks.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 5.2 vastavalt märkusele ning korrigeerime terminite kasutust.
• Vastusena selgitame, et Keskkonnaametilt saadud info alusel lõikab kassikaku püsielupaiga piiranguvöönd kiiluna RB infrastruktuuri hoolduskeskuse alale sisse. Kuna teema on keeruline ning vajab täiendavat analüüsi (sh analüüsi, kas ja kuidas on võimalik planeeringulahenduse muutmise korral tagada ala funktsionaalsus ja kasutatavus) ja koostööd Keskkonnaametiga, ei ole praegu veel võimalik konkreetset lahendust ettepanekule välja tuua. Ühe võimalusena tuleks kaaluda ka kassikaku puhvertsooni (piiranguvööndi) piiride vähendamist, kuid sellisel viisil mis tagaks kassikaku püsielupaiga soodsa seisundi. Selleks tuleb kaubaterminal projekteerida viisil, kus piiranguvööndi piiriks võiks edela-lõuna piiril olla KSH joonisel 6-7 toodud müratõkkevall. Müratõkkevalli olemasolu vähendab kaubaterminalist tulenevaid häiringuid ja tagab paremini kassikaku pesitsuspiirkonna soodsama seisundi kui ka häirimise vältimise pesitsuse ajal.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja eraldi peatükiga, kuhu on koondatud kõik rakendatavad keskkonnatingimused (sh KSH aruandes toodud meetmed) teemade kaupa ning selgitatud, kas tegemist on ehitusprojekti koostamise meetmega, ehitusaegsete või kasutusaegsete mõjude leevendamise meetmega. Vastavasisulise ettepaneku tegi ka Rahandusministeerium oma 26.07.2022 kirjas nr 15-3/4758-2.
• Arvestame ettepanekuga osaliselt ning täiendame KSH aruannet ja DP seletuskirja peatüki 3.5 piirdeid puudutavat osa märkusega, et Rääma rabast Tammiste metsamassiivi suunal üle planeeringuala idaosa kulgeva maakonnaplaneeringu rohevõrgu koridori läbilõikamine ega tarastuse paigaldamine koridori alale ei ole lubatud. Täiendavalt selgitame, et DP joonistel oleme kajastanud ainult kohti, kus piirete rajamine on tulenevalt ohutusest ja turvalisusest vajalik (RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali ning neid teenindava taristu ümber). Kuna DP joonised on mahukad ning sisaldavad juba praegu väga palju informatsiooni, siis oleme seisukohal, et DP jooniste loetavuse huvides ei ole mõistlik eraldi kajastada kohti, kus piirete rajamine on soovituslik või keelatud.
• Ettepanekuga arvestatakse osaliselt. KSH VTK-s on lk 49 välja toodud, et raadatav ala on ca 50 ha, mis sisaldab nii tihedamate kui hõredamate puistutega alasid. Me ei nõustu väitega, et raadamise mõju on sisuliselt käsitlemata. Raadamise mõju on KSH aruandes analüüsitud enamike loodusobjektide kontekstis (sh nii vääriselupaikade kui ka loodusdirektiivi elupaigatüüpide osas). Arvestame ettepanekuga rohevõrgustikku ja maastikku puudutavas osas ning täpsustame raadamise mõju.
• Vastusena selgitame, et Keskkonnaameti poolt viidatud uuringud ning edastatud dokumentide sisule tuginevalt ei ole tegemist uuringutega, vaid hinnangutega tolmu leviku kohta karjäärides. KSH ptk 6.4.2 on hinnangu andmisel siiski tuginetud ja viidatud konkreetsetele kirjandusallikatele just raudtee rajamisel (sh ka Rail Balticu trassi rajamisel) tekkida võiva saasteainete leviku kohta. Arvestades KSH-s viidatud ja kasutatud dokumentide sisu ja kaalukust ei olnud põhjust nende dokumentide õigsuses kahelda ning vajadust eraldiseisva (st sisult uue) hinnangu andmiseks raudtee rajamisel tekkida võiva saasteainete leviku ja mõju kohta (st KSH-s on tuginetud asjakohaste ametkondade poolt heakskiidu saanud dokumentidele). KSH ptk 6.4.2 on leevendavad meetmed esitatud sarnaselt nagu KSH koostamisel kasutatud kirjandusallikates. Ka ilmastiku tingimuste (sh tuulesuuna ja tugevuse) arvestamine on meede näiteks tolmu leviku piiramiseks. Samas on ilmastiku tingimuste arvulisi väärtuseid sisuliselt võimatu esitada, sest saasteainete levikut ja saastetaset mõjutavad lisaks ilmastikule ka teised tegurid (sh konkreetse tegevuse iseloom ja intensiivsus, samaaegselt aktiivsete sarnaste heiteallikate arv ja paiknemine vaadeldaval alal, heiteallikate kõrgused jms). Juhime siinjuures ka tähelepanu, et keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 3.peatükk kohaselt on käitaja kohustatud rakendama vajalikke meetmeid keskkonnaohu vältimiseks ja kohaseid ettevaatusmeetmeid keskkonnariski vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda saab mõistlikult eeldada. Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 28 kohaselt on heiteallika valdaja kohustatud rakendama täiendavaid meetmeid saasteaine välisõhku väljutamise vähendamiseks, mis võib tõenäoliselt põhjustada saasteaine kohta AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist maapinnalähedases õhukihis. KSH koostamise ajal ei olnud kasutada tõendatavaid andmeid KSH aluseks oleva objekti rajamisel või ka sellega sarnaste objektide (raudtee taristu) rajamisega seonduvalt AÕKS § 28 nimetatud olukorra tekkimiseks, mistõttu täpsemate lisameetmete esitamine käesolevas KSH-s ei ole protsessi järku arvestades mõistlik.
• Arvestame ettepanekuga ja lisame kaardi nende kaitsealuste liikide leiukohtadega, mida pole keelatud massiteabevahendites avalikustada.
• Arvestame ettepanekuga ja lisame kaardi nende kaitsealuste liikide leiukohtadega, mida pole keelatud massiteabevahendites avalikustada.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime terminite kasutust.
• Võtame seisukoha teadmiseks.
• Võtame seisukoha teadmiseks. Kuna teema on keeruline ning vajab täiendavat analüüsi ja koostööd Keskkonnaametiga, ei ole praegu veel võimalik konkreetset lahendust ettepanekule välja tuua. Teemaga tegeletakse ning kirjalik vastus edastatakse siis, kui on täpsem info ja sellele tuginevad seisukohad saadud.
• Ettepanekuga ei arvestata, kuid KSH aruannet täpsustatakse, et osa planeeringualal tuvastatud balti sõrmkäpa leiukohtadest ning ainuke roheka käokeele leiukoht säilivad ka kavandatud tegevuste elluviimisel. Seega pole nende ümberasustamine vajalik.
• Ettepanekuga arvestatakse ja täpsustatakse lause mõtet, milleks on, et nii kanakull kui ka värbkakk on juba mõjutatud nende elupaikade lähistel paiknevast olemasolevast kaubajaamast. Elupaikadest kaugemale kavandatud kaubaterminaliga täiendavat olulist negatiivset mõju ei kaasne. Lisaks on kavandatud planeeringualast Rääma raba poole müravall kui müra vähendav leevendusmeede, mis leevendab veelgi võimalikku negatiivset mõju. Lisaks jääb olemasoleva kaubajaama ja planeeritava kaubaterminali vahele ka RB põhitrass oma kõrgema muldkehaga, mis täiendavalt leevendab kaubaterminalist tulenevat müra ida suunas.
• Vastusena selgitame, et müratõkke asukoha ettepaneku tegi linnustiku ekspert kasutades alusmaterjalina ka mürauuringu aruannet. Teiste küsimuste osas selgitame, et kuna teema on keeruline ning vajab täiendavat analüüsi, ei ole praegu veel võimalik konkreetseid vastuseid küsimustele välja tuua. Teemaga tegeletakse ning kirjalik vastus edastatakse siis, kui on täpsem info ja sellele tuginevad seisukohad saadud.
• Ettepanekuga ei arvestata. Juhime tähelepanu, et KSH aruandes on läbi viidud Natura hindamine, mis jõuabki hindamise teise etappi ehk läbi on viidud Natura hindamine asjakohase hindamise täpsusastmes (sh seatud on leevendavad meetmed, mis ei ole lubatud eelhindamise etapis), mistõttu järelduse lisamine asjakohase hindamise läbiviimise vajaduse kohta ei ole asjakohane.
• Vastusena selgitame, et valgustuse negatiivseid mõjusid on sellisel viisil võimalik leevendada kaubaterminali ja hoolduskeskuse territooriumite osadel, mida aktiivselt pimedal ajal ei kasutata ning mis ei nõua turvalisuse ja ohutuse kaalutlusel püsivat valgustamist.
• Ettepanekuga arvestatakse ning KSH aruannet täiendatakse vastavalt ettepanekule.
6
Keskkonnaministeerium
08.07.2022
Kiri nr 7-15/22/2593-2
• Müra ja vibratsiooniuuringus (Akukon Eesti OÜ, 2021) on käsitletud diiselmootorite käitamisel hoolduse ja remondi käigus tekkivat müra, samas KSH aruande eelnõus ei ole diiselmootorite hoolduse ja remondi käigus tekkivat õhusaastet käsitletud. Palume KSH aruannet täiendada.
• Palume KSH aruande eelnõus lk 82 „Kas kavandatav tegevus võib kahjustada ala terviklikkust?“ teksti all olevast esimesest lausest kustutada tekstiosa „kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala“ ja sõnastada järgmiselt: „Natura ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused“. Muudatus on vajalik, kuna nimetatud Natura ala kaitsestaatus ei ole praegu soodne.
• Ettepanekuga arvestatakse ning KSH aruannet täiendatakse vastavalt ettepanekule.
• Ettepanekuga arvestatakse ning KSH aruannet korrigeeritakse vastavalt ettepanekule.
7
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
14.07.2022
Kiri nr 16-6/20-07178-010
• Palume seletuskirja täiendada, et ehitusseadustiku § 88 lg 1 ja 2 kohaselt on raudteerajatise projekteerimistingimused nõutavad ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitusloakohustusliku raudteerajatise ehitusprojekti koostamiseks ning raudteerajatise projekteerimistingimused annab TTJA.
• Kuna detailplaneering kattub osaliselt riigihalduse ministri 13.02.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/40 kehtestatud Pärnu maakonnaplaneeringuga „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“, siis detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Rail Balticu projekteeritud ja perspektiivsete raudteerajatiste, kontaktvõrgu, tehnovõrkude jmt vertikaal- ja horisontaalgeomeetriaga.
• TTJA kooskõlastab planeeringu lahendi tuginedes PlanS § 127 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 “Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 lõikele 11 tingimusel, et arvestatakse eelpool esitatud täiendusettepanekuga ning planeeringu menetlusse kaasatakse ka Rail Baltic Estonia OÜ (registrikood 12734109).
• Palume kaasata TTJA ka detailplaneeringu menetluse edasistesse etappidesse.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 3.6 vastava viitega projekteerimistingimuste kohustuslikkusele raudteerajatise ehitusprojekti koostamiseks ning nende väljastamisele TTJA poolt.
• Vastusena selgitame, et paralleelselt detailplaneeringu koostamisega koostatakse ka RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali eelprojekti, mille lahendusi kajastatakse üldistatud kujul detailplaneeringus. Täiendavalt märgime, et detailplaneeringu koostamise huvitatud isikuks on Rail Baltic Estonia OÜ ning detailplaneeringu ja eelprojekti koostamisel on tihe koostöö RB Rail AS-iga.
• Vastusena selgitame, et detailplaneeringu koostamise huvitatud isikuks ongi Rail Baltic Estonia OÜ.
• Vastusena selgitame, et TTJA kaastakse kindlasti ka edasistes etappides.
8
Edelaraudtee AS
15.07.2022
Kiri nr EDI-2022-V-61
• Detailplaneeringu lahenduse kohaselt ehitatakse Rail Balticu trass kirde-edela suunal selliselt, et katkeb lääne-ida suunaline ühendus Pärnu kaubajaama (Tammiste raudtee T1 maaüksus) ja Kaubahoovi (Tammiste raudtee T4, T5 ja T6 maaüksused) vahel. Kuna tegemist on olemasoleva ja kasutatava 1520 mm rööbasteega, mille säilitamine on vajalik, siis tegi Edelaraudtee AS ettepaneku lahendada detailplaneeringuga Rail Balticu trassi ja osundatud rööbastee ristumiskoht kahetasandilisena.
• Edelaraudtee esitas vastuväite Pärnu kaubahoovi 1520 mm rööbasteede lammutamise vastu kuna nimetatud rööbasteed on ettevõte kasutanud juba ca 10 aastat, need on jätkuvalt kasutuses ja seotud 2019. aastal alustatud projektiga Kaubahoovi renoveerimiseks. Projekti kohaselt on sellel rööbasteel oluline roll koostatud äriplaani realiseerimisel.
• Ettepanek, mille kohaselt detailplaneeringuga nähakse ette 1435 mm harutee Pärnu kaubajaama 1520 mm rööbastee kõrvale. See tagab Pärnu kaubajaamas juurdepääsu Rail Balticu trassile ning võimaldab ettevõttel kasutada Pärnu kaubajaama infrastruktuuri kaubavoogude suunamisel. Selle tarbeks on vajalik muuta ka detailplaneeringu raadiust.
• Teeb ettepaneku muuta ja täiendada detailplaneeringut selliselt, et sellest oleks üheselt arusaadav käesoleva kirja lisas oleval plaanil sinisega märgistatud Pärnu kaubajaama viiva rööbastee ehitamise kohustus tellija/Rail Baltic Estonia OÜ poolt.
• Lisaks eeltoodule teatab Edelaraudtee AS, et teatava osa kinnisasjadest, millele on RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringus (s.h. plaanidel) viidatud kui kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel võõrandamisele kuuluvatest kinnisasjadest, on Edelaraudtee AS valmis andma riigi või riigi poolt nimetatud isiku kasutusse ja valdusesse muul alusel ning vastava(te) osapool(te)ega eraldi sõlmitavate kokkulepetega. Seega on ära langenud vajadus võõrandada teatavaid kinnisasju KAHOS’e vastavate sätete alusel (nii nagu hetkel on kirjeldatud kõnealuses detailplaneeringus).
Nii nagu mainitud Teie poolses pöördumises toimuvad läbirääkimised MKM, Edelaraudtee AS- i ja RBE vahel. Oluline osa Teie poolseid kommentaare/ettepanekuid ongi käimas olevate läbirääkimiste objektiks ning all toodud vastustes saame hetkel kajastada vaid varasemaid seisukohti:
• Vastusena selgitame, et 1520 ja 1435 rööpmelaiusega raudteede eritasandiline ristumine antud lokatsioonis ei ole RB põhitrassi pikiprofiili, 1520 rööpmelaiusega kaubarongide gabariite ja lubatud pikiprofiili ning ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades teostatav. Samuti ei ole ruumipuudusel võimalik mahutada kavandatavale kaubaterminali maa-alale mõlema rööpmelaiusega taristud.
• Vastusena selgitame, et Pärnu kaubahoovi olemasolevate rööbasteede säilitamine praeguses mahus ei ole reaalne, kuna arendatava 1435 mm kaubaterminal ja infrastruktuuri hoolduskeskuse jaoks ei oleks antud asukohas enam piisavalt ruumi. Samuti tekiks kaubahoovi alal vajadus erinevate rööpmelaiuste samatasandilste ristumiste osas, mis on ebastandardsed ja kõrge maksumusega tehnilised lahendused. Seetõttu tuleb tõdeda, et olemasoleva 1520 mm rööpalaiuse raudtee taristu säilitamine välistab tehnilistel põhjustel ja ruumipuuduse tõttu 1435 mm rööpalaiusega RB raudtee kaubaterminali rajamise Pärnusse.
• Ettepanekuga on planeeringulahenduses juba arvestatud ning Pärnu kaubajaama alale on ette nähtud RB raudtee põhitrassiga ühenduv haruraudtee. Ühtlasi annab meie hinnangul 1435 mm harutee kavandamine olemasoleva 1520 mm rööbastee kõrvale Pärnu kaubahoovis võimaluse kaupade ümberlaadimiseks erineva rööpmelaiusega koosseisude vahel, mistõttu puudub vajadus eritasandilise ristumise kavandamiseks.
• Ettepanekuga ei arvestata.
• Võtame seisukoha teadmiseks ning korrigeerime planeeringumaterjale vastavalt esitatud seisukohale.
9
OÜ RealWAY
15.07.2022
• Detailplaneeringu lahenduse kohaselt ehitatakse Rail Balticu trass kirde-edela suunal selliselt, et katkeb lääne-ida suunaline ühendus Pärnu kaubajaama (Tammiste raudtee T1 maaüksus) ja Kaubahoovi (Tammiste raudtee T4, T5 ja T6 maaüksused) vahel. Kuna tegemist on olemasoleva ja kasutatava 1520 mm rööbasteega, mille säilitamine on vajalik, siis tegi OÜ RealWAY ettepaneku lahendada detailplaneeringuga Rail Balticu trassi ja osundatud rööbastee ristumiskoht kahetasandilisena.
• OÜ RealWAY esitas vastuväite Pärnu kaubahoovi 1520 mm rööbasteede lammutamise vastu kuna nimetatud rööbasteed on ettevõte kasutanud juba ca 10 aastat, need on jätkuvalt kasutuses ja seotud 2019. aastal alustatud projektiga Kaubahoovi renoveerimiseks. Projekti kohaselt on sellel rööbasteel oluline roll koostatud äriplaani realiseerimisel.
• Ettepanek, mille kohaselt detailplaneeringuga nähakse ette 1435 mm harutee Pärnu kaubajaama 1520 mm rööbastee kõrvale. See tagab Pärnu kaubajaamas juurdepääsu Rail Balticu trassile ning võimaldab ettevõttel kasutada Pärnu kaubajaama infrastruktuuri kaubavoogude suunamisel. Selle tarbeks on vajalik muuta ka detailplaneeringu raadiust.
• Teeb ettepaneku muuta ja täiendada detailplaneeringut selliselt, et sellest oleks üheselt arusaadav käesoleva kirja lisas oleval plaanil sinisega märgistatud Pärnu kaubajaama viiva rööbastee ehitamise kohustus tellija/Rail Baltic Estonia OÜ poolt.
• Lisaks eeltoodule teatab OÜ RealWAY, et teatava osa kinnisasjadest, millele on RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringus (s.h. plaanidel) viidatud kui kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS) alusel võõrandamisele kuuluvatest kinnisasjadest, on Edelaraudtee AS valmis andma riigi või riigi poolt nimetatud isiku kasutusse ja valdusesse muul alusel ning vastava(te) osapool(te)ega eraldi sõlmitavate kokkulepetega. Seega on ära langenud vajadus võõrandada teatavaid kinnisasju KAHOS’e vastavate sätete alusel (nii nagu hetkel on kirjeldatud kõnealuses detailplaneeringus).
Nii nagu mainitud Teie poolses pöördumises toimuvad läbirääkimised MKM, Edelaraudtee AS- i ja RBE vahel. Oluline osa Teie poolseid kommentaare/ettepanekuid ongi käimas olevate läbirääkimiste objektiks ning all toodud vastustes saame hetkel kajastada vaid varasemaid seisukohti:
• Vastusena selgitame, et 1520 ja 1435 rööpmelaiusega raudteede eritasandiline ristumine antud lokatsioonis ei ole RB põhitrassi pikiprofiili, 1520 rööpmelaiusega kaubarongide gabariite ja lubatud pikiprofiili ning ehitusgeoloogilisi tingimusi arvestades teostatav. Samuti ei ole ruumipuudusel võimalik mahutada kavandatavale kaubaterminali maa-alale mõlema rööpmelaiusega taristud.
• Vastusena selgitame, et Pärnu kaubahoovi olemasolevate rööbasteede säilitamine praeguses mahus ei ole reaalne, kuna arendatava 1435 mm kaubaterminal ja infrastruktuuri hoolduskeskuse jaoks ei oleks antud asukohas enam piisavalt ruumi. Samuti tekiks kaubahoovi alal vajadus erinevate rööpmelaiuste samatasandilste ristumiste osas, mis on ebastandardsed ja kõrge maksumusega tehnilised lahendused. Seetõttu tuleb tõdeda, et olemasoleva 1520 mm rööpalaiuse raudtee taristu säilitamine välistab tehnilistel põhjustel ja ruumipuuduse tõttu 1435 mm rööpalaiusega RB raudtee kaubaterminali rajamise Pärnusse.
• Ettepanekuga on planeeringulahenduses juba arvestatud ning Pärnu kaubajaama alale on ette nähtud RB raudtee põhitrassiga ühenduv haruraudtee. Ühtlasi annab meie hinnangul 1435 mm harutee kavandamine olemasoleva 1520 mm rööbastee kõrvale Pärnu kaubahoovis võimaluse kaupade ümberlaadimiseks erineva rööpmelaiusega koosseisude vahel, mistõttu puudub vajadus eritasandilise ristumise kavandamiseks.
• Ettepanekuga ei arvestata.
• Võtame seisukoha teadmiseks ning korrigeerime planeeringumaterjale vastavalt esitatud seisukohale.
10
Transpordiamet
15.07.2022
Kiri nr 7.2-2/22/12263-2
• RB infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminaliga kaasneb raskeliikluse osakaalu suurenemine ning sellel on eeldatavalt oluline mõju olemasoleva Niidu tn ristmiku läbilaskvusele, mistõttu on vajalik detailplaneeringus käsitleda Niidu tänava ja riigitee nr 4 ristmiku liikluskorralduse lahendust, sh ruumivajadust. Riigitee nr 4 ja Niidu tn ristmiku läbilaskevõime suurendamine on vajalik kohaliku arengu tagamiseks.
• Palume võtta arvesse, et riigitee nr 4 prioriteet on transiitliikluse teenindamine ning Niidu tänava fooritakti ei ole sobilik pikendada.
• Meie hinnangul ei ole planeeritud toimivaid liikluskorralduse põhimõtteid, mistõttu me planeeringut sellisel kujul eeldatavalt ei kooskõlasta.
• Nõustume, et kavandatava hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamisega kaasneb tulevikus (aastatel 2030+) oluline mõju olemasoleva Niidu ja Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõimele. Kuna aga nimetatud ristmiku laiendus ületab kaugelt RB projekti raame (sh DP raame) ja volitusi ning on oma sisult RB taristuga seonduvatest liiklusvoogudest laiem, siis tuleb Niidu ja Ehitajate tee ristmiku läbilaskevõime teemat käsitleda eraldi läbi Transpordiameti arengukava, mille sisendit ja tuge on RB enda poolt valmis Transpordiametile andma. DP koostaja poolt läbiviidud liiklusanalüüs näitas, et kaubaterminali poolt prognoositav kaubavoog jääb vähemalt esimeses etapis tagasihoidlikuks ning ei suurenda olulisel määral nimetatud ristmiku läbilaskevõimet. Liiklusvoogude hajutamiseks on nähtud ette võimalus tulevikus kasutada ka Raba tn-Ehitajate tee ristmikku.
• Seisukohaga tuleb arvestada.
Niidu ettevõtluspiirkond kui ka Pärnu kaubajaama alad on hetkel kiires arengus ja Pärnu linnale on oluline, et kõnesolevasse piirkonda kavandatakse kõiki osapooli rahuldav ja tulevikus hästi toimiv piirkondlik liikluslahendus.
Sellise lahenduse leidmine ei ole üksnes ühe detailplaneeringu ülesanne, kuna antud ristmiku lahendus ei puuduta ainult RB planeeringut vaid kogu Pärnu linna teedevõrgustiku toimivust laiemalt.
Pärnu linn on valmis igakülgseks koostööks Transpordiametiga, et välja selgitada liikluskorralduse põhimõtted nii RB põhitrassi ehituse ja planeeritud ala ehitusmaterjalide laona kasutamise ajaks kui ka RB infrastruktuuri hoolduskeskuse ja kaubaterminali kasutusajaks, mis toimivad prognoositavalt kuni aastani 2030.
11
MTÜ Tammiste-Veskimetsa Külaselts
15.07.2022
e-kiri
Terviklik lahendus Veskimetsa kogukonnale oleks kergliiklustee pikendamine min kuni Nõlva tänavani. Nõlva ning Nõlva põik elanikud, eelkõige lapsed (ca 15 tk), vajavad samuti ohutut liikumisteed sõidutee ääres ning turvalist liitumist planeeritava kergliiklusteega.
Antud ettepanek on ilmselt RB Kaubaterminali projekti väline, kuid vajaks meie hinnangul kavandamist
samaaegselt terminali planeeringuga.
Võtame ettepaneku teadmiseks.
Kuna Jaama tänava äärse kergliiklustee pikendamine Veskikaare ja Nõlva tänava vahelisel alal ei ole seotud käesoleva detailplaneeringu lahendusega, on selle kavandamine ja realiseerimine kohalike omavalitsuste edaspidine ülesanne.
12
Rahandusministeerium
26.07.2022
Kiri nr 15-3/4758-2
• Seletuskirjas on planeeringu lisadena kajastatud menetlusdokumendid, kuid dokumentide nimekiri on poolik ja mõjub seetõttu eksitavalt. Palume seletuskirjas menetlusdokumentide kajastamisel esitada terviklik nimekiri. Lisaks juhime tähelepanu, et kuna planeeringu lisamaterjalide all on juba toodud võrguvaldajate tehnilised tingimused ja detailplaneeringu koostamise käigus koostatud uuringud ja muud tööd, ei ole selguse huvides neid materjale vajalik uuesti korrata seletuskirja peatükis 1.1 „Arvestamisele kuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid“.
• Seletuskirja peatükis 1.3.2 „Vastavus Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringule ja ettepanek üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks“ palume kavandatava tegevuse vastavuse hindamise juures välja tuua, et planeeringuala asub lisaks rohevõrgustiku alale ka perspektiivse Rail Baltic trassikoridori alal. Lisaks juhime tähelepanu, et PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut ja PlanS § 142 lõike 7 kohaselt kuulub detailplaneeringu koosseisu sellisel juhul üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Palume detailplaneeringut täiendada ja lisada üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendus ning üldplaneeringu teksti ja joonise vastava osa muudatuste ettepanek.
• Seletuskirja peatükis 3.2 on fikseeritud kinnistute võõrandamise vajadus. Juhime tähelepanu PlanS § 128 lõikes 9 sätestatud nõudele, et kui detailplaneeringu algatamisel on teada või planeeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneering võib kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse, teatab planeeringu koostamise korraldaja detailplaneeringu algatamisest kinnisasja omanikule seitsme päeva jooksul planeeringu algatamise otsuse tegemisest või avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduse ilmnemise päevast arvates. Palume kinnistute omandamise vajadusega täiendada ka seletuskirja peatükki 5.4 „Planeeringu elluviimise tegevuskava“.
• Seletuskirja peatükis 3.4 „Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“ on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, kuid samas on toodud täpsustus, et krundi sihtotstarbed ja osakaal määratakse planeeringu elluviimisel. Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS § 126 lõikele 2 on detailplaneeringu koostamise üheks kohustuslikuks ülesandeks krundi ehitusõiguse määramine, mille hulka kuulub ka krundi kasutamise otstarbe määramine. Vastavalt PlanS § 126 lõikele 5 määrab krundi kasutamise sihtotstarve, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab linna- või vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Seega detailplaneeringu koostamisel on vajalik krundi kasutamise sihtotstarve määrata ja planeeringu elluviimisel saavad täpsustuda katastriüksuse sihtotstarve ning ehitise kasutamise otstarve. Palume viia lahendus planeerimisseadusega kooskõlla.
• Parema ülevaate huvides palume seletuskirja peatükis 3.4 „Kruntide ehitusõigus ja kasutamise tingimused“ ära näidata ka moodustatavate kruntide pindalad. Kuivõrd osadele kruntidele on ette nähtud ka maa alla ehitamise võimalus on nende ehitusõiguse puhul asjakohane määrata ka suurim lubatud sügavus. Palume seletuskirja täiendada.
• Seletuskirja peatükis 3.5 „Ehitise arhitektuurinõuded“ mitte käsitleda hoonete kõrguseid, kuivõrd tegemist on ehitusõiguse juurde kuuluva näitajaga, mitte seatava arhitektuurinõudega.
• Seletuskirja peatükis 3.6 „Tänavate maa-alad, liikluse ja parkimiskorraldus“ on toodud, et väljaspoole planeeringuala on kavandatud kergliiklusteed planeeritud lao- ja logistikapargist piki varasemat raudteetammi Kase tänavani ning piki Jaama tänavat Veskikaare tänavast ja Tammiste teeni. Juhime tähelepanu, et detailplaneeringuga ei ole võimalik kehtestada lahendusi väljapoole planeeringuala. Palume hinnata, kas tegevuste elluviimiseks on vajalik planeeringuala laiendamine. Arvestades, et Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu kohaselt on Kaubajaama arenguala osas ette nähtud tingimus tagada optimaalne kergliiklejate ühendus ja säilitada Niidu ettevõtluspiikonna ja Tammiste elupiirkonna vaheline ühendus, tuleb planeeringu põhijoonisel selgelt näidata Lauka tänava ning Jaama tänavate vahele kavandatud kergliiklustee. Hetkel kattub kergliiklustee osaliselt planeeringuala piiriga või ulatub alalt välja ning ei ole selgelt loetav. Planeeringualast välja jäävaid kergliiklustee osasid (RB tunnelit ja Jaama tn ühendav lõik ning RB tunnelit ja Kase tn ühendav lõik), kui nende kavandamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav, kajastada planeeringus perspektiivse ühendusena.
• Soovitame planeeringu hilisema arusaadavuse huvides vältida alade nimetamist praeguse omaniku järgi (Niidu Ladu OÜ lao- ja logistikapargi ala) vaid tuua ala välja kavandatud kruntide positsioonidega.
• Kuivõrd planeeringud kehtivad pikka aega ja standardite järgimine ei ole kohustuslik ning need võivad muutuda, soovitame nõuete seadmisel vältida konkreetsel ajahetkel kehtiva standardi kasutamist (näiteks EVS 843:2016 Linnatänavad) vaid tuua välja, et lähtuda tuleb kehtivatest valdkonda reguleerivatest standarditest ning soovi korral anda viide käesoleval hetkel kehtivale dokumendile. Lisaks ei ole detailplaneeringus nõuete seadmisel kohane üle korrata juba kehtivast seadusest tulenevaid nõudeid. Palume lahendust korrigeerida.
• Seletuskirja peatükis 3.7.1 „Haljastus ja heakord“ on toodud, et vähemalt 25% planeeritud äri- ja tootmisala (tootmise, laomajanduse ja logistika eesmärgil kasutatav piirkond) territooriumist on kohustuslik eelkõige puhvervööndi rajamise eesmärgil haljastada. Määratlusest jääb arusaamatuks, kas haljastuse protsendi täitmise nõue kehtib ka Rail Baltic kaubajaama ja hoolduskeskuse alal või vaid kitsamas piirkonnas (Pos 7-18). Palume tingimus sõnastada selgelt. Lisaks on nõudena seatud, et detailplaneeringu etapiviisilisel elluviimisel tuleb rakendada ehitustööde ajal olemasoleva ja säilitatava kõrghaljastuse säilitamiseks vajalikud kaitsemeetmeid. Juhime tähelepanu, et nõue on asjakohane ka juhul, kui detailplaneeringut ei viida ellu etapiviisiliselt.
• Seletuskirja peatükis 3.7.2 „Rohevõrgustik ja vääriselupaigad“ rohevõrgustikku käsitlevas osas on vajalik anda põhjalikum selgitus, milles kajastada ka kõrgema tasandi planeeringutest tulenevaid asjakohaseid tingimusi ning planeeringulahenduse vastavust neile. Selguse huvides palume detailplaneeringu seletuskirja lisada rohevõrgustiku ja suurulukite tara paiknemist ning ökoloogilise lõksu asukohta selgitava skeemi.
• Seletuskirja peatükis 3.7.2 „Rohevõrgustik ja vääriselupaigad“ vääriselupaikasid (VEP) käsitelev osa jääb ebaselgeks. Seletuskirjas on toodud, et enne raietööde korraldamist on eeldatavalt vajalik keskkonnaregistris VEP piiride korrigeerimine ja nende tegeliku ulatusega vastavusse viimine. Läbi viidud botaanilise inventuuri kohaselt on tehtud ettepanek vaid VEP nr 161004 registrist välja arvamiseks. Samas planeeringulahenduse kohaselt on vajalik alal paiknevast kuuest vääriselupaigast viie puhul piiride korrigeerimine ja VEP-ide osaline likvideerimine. KSH aruande kohaselt kavandatava tegevuse elluviimisel vääriselupaigad piirkonnas hävivad. Palume anda üheselt mõistetav lahendus.
• Seletuskirja peatükis 3.7.2 on toodud, et vääriselupaik nr 161001 jääb osaliselt kavandatava loodusradade kasutajatele mõeldud parklaalale. Kuna parkla asukoht ja lahendus on hetkel indikatiivne ning selle realiseerimine ei ole käesoleva detailplaneeringu ülesanne ei mõjuta lahendus VEP säilimist. Esiteks ei ole arusaadav, miks kavandada parkla selliselt, et see ulatub ka VEP alale. Teiseks, kui planeeringualale jääb ja planeeringuga on antud lahendus loodusradade kasutajatele juurdepääsu tagamiseks, siis on käesolev planeering aluseks sellise tegevuse elluviimisele. Juhime tähelepanu, et planeeringuala paikneb Pärnu maakonna planeeringuga ja Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga määratud puhkemetsade piirkonnas, kus lisaks RB infrastruktuuri kavandamisele on vajalik arvestada ka puhemetsade säilimise ja neile juurdepääsu tagamisega.
• Planeeringu põhijoonisel on toodud Niidu oja kalda ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek, kuid planeeringu seletuskirjas ei ole vastavat teemat selgitatud. Palun viia seletuskiri ja joonis kooskõlla ning ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduse korral teha ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.
• Seletuskirja peatükis 3.4.1 on Pos 13 puhul krundi kasutamise otstarbeks määratud liiklusmaa, kuid muude kruntide puhul on kasutusel transpordimaa. Hoonestusõiguseta kruntide puhul on osadel juhtudel jäetud ehitusõigus määramata, kuid osadel juhtudel on määratud ehitusõiguse väärtuseks null. Palume ühtlustada mõisteid ja käsitlust.
• Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on määrata ehitusõigus Rail Baltic Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja kaubaterminali rajamiseks koos vajalike juurdepääsuteede ja infrastruktuuriga, arvestades perspektiivse multimodaalse koridori vajadustega Pärnu sadama suunas ja perspektiivse ühendusega Pärnu suure ümbersõiduga ning sellest tuleneva tunneli ruumivajadusega. Planeeringust ei selgu, kuidas on arvestatud Pärnu sadama suunalise multimodaalse koridori vajadusega. Planeeringu põhijoonisel kajastub Lauka tänava pikendamine Rail Baltic põhitrassi alt võimaldades perspektiivset ühendust Pärnu suurele ümbersõidule Lelle raudtee sihil. Samas on ühendus kavandatud tupikteena, mis ristub varem planeeritud ettevõtlusalaga (Jaama tn 4) ning tee kõrvale on kavandatud perspektiivne raudtee. Praegusest lahendusest jääb arusaamatuks, kuidas on perspektiivse ühenduse kavandamine tulevikus võimalik. Palume lahendust täpsustada.
• Arvestades, et detailplaneering on suuremahuline, keerukas ja sisaldab palju joonobjekte, soovitame põhijoonise loetavuse huvides tuua servituutide vajadused eraldi joonisel, näiteks tehnovõrkude joonisel.
• Detailplaneeringu KSH aruandes on peatükkide lõpus selgelt välja toodud meetmed, mida peaks detailplaneeringu koostamisel arvestama. Näiteks peatükis 6.8.3 „Mõju linnustikule“ on välja toodud, et pesade ja poegade hukkumise vältimiseks tuleb raadamised ja suuremad pinnasetööd korraldada väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, st mitte korraldada töid ajavahemikus 01.03.-20.07. Selline ajastus annab lindudele võimaluse leida sobiv pesitsuskoht väljaspool arendusala. Detailplaneeringu seletuskirjas antud tingimust veel sätestatud pole. Juhime tähelepanu PlanS § 86 lõikele 1, mille kohaselt saab volikogu teha planeeringu vastuvõtmise otsuse alles pärast KSH aruande tulemuste lisamist planeeringusse, mistõttu tuleb olulisemad tingimused ja leevendavad meetmed fikseerida ka detailplaneeringu seletuskirjas.
• KSH aruande joonisel 5-13 „Roheline võrgustik planeeritava ala piirkonnas“ kajastatud rohelise võrgustiku tugiala, mis tuleneb Pärnu linna üldplaneeringust ei vasta kehtivale Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu lahendusele. Kehtiva üldplaneeringu kohane rohevõrgustiku ala on väiksem. KSH aruande joonistel on ka puhkemetsana käsitletud ala suurem, kui kehtivas üldplaneeringus määratud. Palume lahendust korrigeerida.
• PlanS § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon. Eskiisi avaliku väljapaneku ajal illustreerivat materjali ei ole esitatud. Palume seaduses nõutud illustratsioon lisada planeeringumaterjalidele hiljemalt avalikuks väljapanekuks.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirjas planeeringu lisadena kajastatud menetlusdokumentide nimekirja ja korrigeerimine peatükis 1.1 välja toodud „Arvestamisele kuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid“ loetelu.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatüki 1.3.2 sõnastust ning lisame detailplaneeringule Tori valla Sauga piirkonna üldplaneeringu teksti ja joonise vastava osa muudatuste ettepanek.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 5.4 viitega kinnistute omandamise vajadusele.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.4 kruntide kasutamise sihtotstarbeid puudutavat sõnastust ja käsitlust.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükki 3.4 moodustatavate kruntide pindaladega ja lisame kruntide maa-aluse ehitusõiguse korral ka suurima lubatud sügavuse.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükki 3.5 ning jätame ära hoonete kõrguste käsitlemise.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.6 planeeringualast välja jäävate kergliiklustee lõikude käsitlust ning kajastame need põhijoonisel perspektiivsete ühendustena.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja läbivalt ning eemaldame viited praegusele omanikule.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja läbivalt ning eemaldame ebavajalikud viited hetkel kehtivatele standarditele.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.7.1 haljastuse temaatika sõnastust selliselt, et üheselt oleks arusaadav haljastuse protsendi täitmise nõue kehtivus nii Rail Baltic hoolduskeskuse ja kaubaterminali kruntide kui ka lao- ja logistikapargi kruntide osas. Samuti korrigeerime olemasoleva ja säilitatava kõrghaljastuse säilitamiseks vajalike kaitsemeetmete rakendamise käsitlust.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatükis 3.7.2 rohevõrgustiku käsitlust selliselt, et kajastatud oleks nii kõrgema tasandi planeeringutest tulenevad asjakohased tingimused kui ka planeeringulahenduse vastavus neile. Samuti lisame seletuskirja KSH aruande eelnõust rohevõrgustiku ja suurulukite tara paiknemist ning ökoloogilise lõksu asukohta selgitava skeemi.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.7.2 toodud vääriselupaikade temaatikat selliselt, et DP seletuskirjas ja KSH aruande eelnõus toodud käsitlused oleks üheselt mõistetavad ja identsed.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.7.2 toodud käsitlust loodusradade kasutajate juurdepääsude ja parkla osas. Samuti märgime, et Keskkonnaamet on oma 08.07.2022 kirjas nr 6-5/22/10987-2 välja toonud, et Keskkonnaameti poolt 15.06.2022 läbiviidud välitööde tulemusel selgus, et VEP nr 161001 piires asuvas puistus on 80 % vanadest mändidest hukkunud tõenäoliselt niiskusrežiimi muutuse ja lähedalasuva koostootmisjaama põhjustatud tugeva õhusaaste tõttu. VEP-i saab registrist maha võtta, kuna pole enam säilinud.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja peatüki 1.3.1 sõnastust ning lisame detailplaneeringule ettepaneku Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu muutmiseks Niidu oja ehituskeeluvööndi vähendamiseks ning samuti üldplaneeringu teksti ja joonise vastava osa muudatusteks.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime DP seletuskirja peatükis 3.4.1 krundi kasutamise otstarvete ja ehitusõiguste mõisteid ja käsitlust.
• Vastusena selgitame, et detailplaneeringus on näidatud Lauka tänava lahendus planeeringuala läänepoolse piirini, mis annab võimaluse naaberplaneeringus Lauka tänavaga sealt jätkata. Samuti on ette nähtud võimalus pikendada Lauka tänavaga paralleelselt kulgevaid raudteid. Seeläbi on tagatud Pärnu sadama suunalise multimodaalse koridori kavandamise võimalikkus järgnevates planeeringutes.
Detailplaneeringu koostamise protsessis on tänase Pärnu kaubajaama aladel hoonestusõigust omav Edelaraudtee AS läbi huvitatud isiku esitanud nõude, et neile kuuluvale raudteetaristule ei kavandataks detailplaneeringus ühtegi teed, mistõttu on Lauka tänava idapoolse osa lõpuks kavandatud tupik ja tagasipöördekoht tänase Pärnu kaubajaama territooriumil. Samas on Lauka tn idapoolne ühendus (Lelle raudteesihil) vajalik olemasoleva Edelaraudtee AS kaubahoovi kaubavoogude teenindamiseks, kuna KOV-d ei näe edaspidi võimalust hetkel Edelaraudtee AS poolt kasutatavat Jaama tn kaubateena kasutada. Siiski on käesoleva detailplaneeringuga tagatud võimalus, et edasiste detailplaneeringutega (nt tänase Pärnu kaubajaama territooriumi detailplaneering) oleks võimalik perspektiivne ühendus Pärnu suurele ümbersõidule Lelle raudtee sihil lahendada.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP jooniseid selliselt, et paraneks loetavus ja arusaadavus.
• Arvestame ettepanekuga ning täiendame DP seletuskirja eraldi peatükiga, kuhu on koondatud kõik rakendatavad keskkonnatingimused (sh KSH aruandes toodud meetmed) teemade kaupa ning selgitatud, kas tegemist on ehitusprojekti koostamise meetmega, ehitusaegsete või kasutusaegsete mõjude leevendamise meetmega. Vastavasisulise ettepaneku tegi ka Keskkonnaamet oma 08.07.2022 kirjas nr 6-5/22/10987-2.
• Arvestame ettepanekuga ning korrigeerime KSH aruande joonist 5-13 vastavalt.
• Arvestame ettepanekuga ning kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks tutvustame DP ja KSH aruande eelnõu avalikul arutelul ning planeeringulahenduse ruumilisi illustratsioone ning lisame need detailplaneeringu avalikuks väljapanekuks planeeringumaterjalidele.
Veiko Rakaselg
Projektijuht