Täiendavaks puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135

Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee

Lp Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Haridus- ja Teadusministeerium

[email protected]

Teie 06.10.2023 nr 1.1-10.4/23/3966-3 Meie 13.10.2023 nr 2.2.-1/23/22-4

Täiendavaks puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramine

Andmekaitse Inspektsiooni menetluses on Haridus- ja Teadusministeeriumi taotlus uuringus

„Kaasava hariduskorralduse tõhusus üldhariduses 2023“ isikuandmete töötlemiseks. Tänan

täpsustatud taotluse ja selgituste eest.

Tutvunud Teie selgitustega ning täiendatud taotlusega, palun lisaks vastuseid järgmistele

punktidele.

1. Selgitate, et uuringus kasutatakse kõikset valimit, et tagada piisav valimi suurus kõigis

spetsiifilistes valimi alamrühmades, näiteks omavalitsuste kaupa erinevatesse spetsiifilistesse

rühmadesse kuulumine (nähtub ka taotluse punktist 5). Teisalt loobusite andmekoosseisus

omavalitsuse täpsusega õppurite elukoha ja haridusasutuste andmetest ja piirdute maakonna

tasandiga (nähtub taotluse punktist 5.1).

a) Kuidas tagatakse uuringus valimi suurus suurusspetsiifilistes alamrühmades, näiteks

omavalitsuste kaupa rühmadesse kuulumine, kui andmekoosseisust tulenevalt saadakse

kõik andmed maakonna täpsusega (v.a õppeasutuste asukoht Tallinna ja Tartu linna

puhul)?

b) Kas ja mis tunnuseid omavalitsuse täpsusega võrreldakse?

2. Palun selgitada, miks ei ole võimalik teha väiksemat valimit erivajaduseta lastest.

Vastasite, et hariduslike erivajaduste, rakendatud tugimeetmete ning õppijate taustatunnuste

kombinatsioonid on nii mitmekesised, et kasutades juhuvalimit jääks mõnesse gruppi nii väike

arv indiviide, et tulemus poleks enam teaduslikult usaldusväärne või tekiks oht isikute

tuvastatavuseks andmete kogumi põhjal. See põhjendab kõikse valimi kasutamise vajadust

haridusliku erivajadusega õppijate osas, kuid mitte erivajaduseta õppijate osas. Kas ei tuleks

kõne alla näiteks erivajaduseta õppijate puhul sama suure valimi loomine, kui on haridusliku

erivajadusega lapsi (et oleks kaks enam-vähem sama suurt võrreldavat gruppi)?

3. Palun esitada andmekaitsealane mõjuhinnang.

Koolieelsete lasteasutuste ja üldharidusasutuste uuritavate õppijate koguarv on umbes 310 000

last (alushariduses 170 000, üldhariduses 265 000, kus koguarvust on kattuvusi). Täiendavalt

võetakse vaatluse alla lõpetajad ja õpingute katkestajad. Kuigi taotluses ei ole eraldi välja

2 (2)

toodud, siis mingi osa sellest valimist moodustavad ka haridusliku erivajadusega õpilased, kelle

puhul töödeldakse mh eriliiki isikuandmeid.

Isikuandmete kaitse üldmääruse art 35 lg 3 punkti b kohaselt tuleb juhtudel, kus töödeldakse

ulatuslikult eriliigilisi isikuandmeid, koostada mõjuhinnang. Üldmääruse põhjenduspunktid 90 ja

91 selgitavad, et eelkõige tuleks mõjuhinnang koostada ulatuslike isikuandmete töötlemise

toimingute puhul, mille eesmärk on töödelda suurt hulka isikuandmeid piirkondlikul, riiklikul

või rahvusvahelisel tasandil ja mis võivad mõjutada paljusid andmesubjekte ning mis kujutavad

endast tõenäoliselt suurt ohtu, näiteks nende andmete tundlikkuse tõttu. Mõjuhinnang peaks

eelkõige sisaldama kavandatavaid meetmeid, kaitsemeetmeid ja mehhanisme selle ohu

leevendamiseks ja isikuandmete kaitse tagamiseks.

Isikuandmete töötleja üldjuhend selgitab, et andmetöötlus on ulatuslik, kui see hõlmab eriliiki

isikuandmeid 5000 ja enama inimese kohta. Andmekaitsealase mõjuhinnangu kohta leiab

selgitused isikuandmete töötleja üldjuhendi 5. peatükist. Samuti leiab üldjuhendi lisast 1

andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemise kontrollnimekirja. Mõjuhinnangu näidisdokumendi

leiab siit https://www.aki.ee/et/eraelu-kaitse/mojuhinnangu-tegemine. Kuivõrd uuringu viib läbi

Tartu Ülikooli uurimisrühm, siis toon esile, et ka Tartu Ülikoolil on koostatud juhend

„Andmekaitse teadustöös“, mille peatükis 2.14 selgitatakse isikuandmete töötlemisega

kaasnevate riskide hindamist (leitav

https://wiki.ut.ee/pages/viewpage.action?pageId=196183311).

Selgitan lisaks, et pseudonümiseeritud andmeid, mida saaks füüsilise isikuga seostada täiendava

teabe abil, tuleks käsitada teabena tuvastatava füüsilise isiku kohta, kuivõrd pseudonüümimine

on tagasipööratav. Sellest tulenevalt on oluline kohaldada ka pseudonümiseeritud isikuandmete

töötlemisele andmekaitse põhimõtteid (üldmääruse põhjenduspunkt 26).

4. Mis juhtub, kui töö tellija ehk Haridus- ja Teadusministeerium ei allkirjasta töö vastuvõtmise

akti hiljemalt 31.01.2024 (taotluse p 7)? Kas sel juhul säilitatakse andmeid ettenähtust kauem

ja kas sel juhul pääsevad ka uuringu läbiviijad Statistikaameti keskkonnale kauem ligi?

5. Palun tuua taotluses välja lähtuvalt uuringu läbiviimise ajakavast konkreetne aeg kuu või

kvartali ja aasta täpsusega, kui kaua kogu andmestikku säilitatakse ja millal see hävitatakse

(taotluse p 7).

Palun hiljemalt 23.10.2023 taotluses esinevad täiendavad puudused kõrvaldada ning selgitused

ja täpsustused taotlusvormile sisse viia. Muudatused palun algtekstist eristada. Eetikakomitee

otsus palun esitada esimesel võimalusel. Inspektsioon menetleb teadusuuringu luba

inspektsioonile eetikakomitee kooskõlastuse edastamisest arvates 10 tööpäeva.

Tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral võib inspektsioon vastavalt haldusmenetluse

seaduse § 15 lg 3 jätta taotluse läbi vaatamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Agnes Järvela

jurist

peadirektori volitusel