Kiri
| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.1-1/25/21269-2 |
| Registreeritud | 11.03.2025 |
| Sünkroonitud | 12.03.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
| Sari | 7.1-1 Riigitee ristmike kooskõlastamise ja ehitamise dokumendid |
| Toimik | 7.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Osaühing Reaalprojekt |
| Saabumis/saatmisviis | Osaühing Reaalprojekt |
| Vastutaja | Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
From: Reio Vesiallik <[email protected]>
Sent: Tuesday, March 11, 2025 2:00 PM
To: Marek Lind <[email protected]>
Cc: Krista Einama <[email protected]>
Subject: RE: Saue vallas kavandatava Saueveere arendusala projekteerimistingimuste taotlusest
Tere.
Pöördun uuesti Teie poole Saueveere elamurajooni ehituseks koostatava detailplaneeringu alusel teede ja tehnovõrkude põhi- ja tööprojektide koostamise projekteerimistingimuste taotluse küsimusega.
Palun informatsiooni, kas 06.02.2025 toimunud ühiskoosolekul arutatu ning arendustööde tellija Estera Saue OÜ poolt esitatud ehitusetappide ning töömaapiiride täpsustamise alusel on Transpordiametil võimalik koostada tehniline kirjeldus riigitee 11184 ning Alliku silla rekonstrueerimistööde projekti koostamiseks?
Oleme ühtlasi analüüsinud ühiskoosolekul arutatud riigiteel 11184 oleva kurvi õgvendamise lahendust ning pakume välja alloleva tee trajektoori muudatuse, millele palume Transpordiamet seisukohta:
Lugupidamisega, Best regards
Reio Vesiallik
Projektijuhtimise grupijuht, Project Management Group Manager
Reaalprojekt OÜ
Vabaduse pst 174B, Tallinn 10917
Mob. +372 5280 504
From: Marek Lind <[email protected]>
Sent: teisipäev, 17. detsember 2024 11:00
To: Reio Vesiallik <[email protected]>
Cc: Krista Einama <[email protected]>
Subject: Saue vallas kavandatava Saueveere arendusala projekteerimistingimuste taotlusest
Tere, Reio.
Vastan taotlusele Krista Einama eest, sest tegemist on üldise halduspraktika küsimusega. Oleme andnud seisukohad Saueveere DP koostamiseks klausliga, et võtame endale õiguse täpsustada seisukohti liiklusuuringu põhjal. Andsime ligikaudu nädal tagasi liiklusuuringule põhimõttelise nõusoleku ning oleme 09.01 kuupäevaks kokku leppinud ametisisese laiapõhjalise koosoleku, et sõnastada liiklusuuringu põhjal proportsionaalsed nõuded riigitee ümberehituseks. Koosoleku põhjal saadame jaanuari esimeses pooles vallavalitsusele TRAM-i täpsustatud seisukohad DP koostamiseks, millele eeldatavalt järgneb koosolek vallavalitsuse ja arendajaga. Arvestades seda, et riigitee AKÖL suureneb prognoositavalt kuus korda selle arendusala elluviimisel, on meil täna selgelt liiga vara sõnastada oma ootusi ühe või teise ristmiku projektile, sest igal juhul ületab riigitee rekonstrueerimise maht ja ulatus ehitusloa künnise ning peame alustama arendajaga koostöökokkuleppe sõlmimisest. Peale koostöökokkuleppe allkirjastamist määrame rekonstrueerimise projektile projektijuhi, kes paneb kokku tehnilise kirjelduse. Koostöökokkuleppe saame sõlmida kõige varem peale planeeringu vastuvõtmist, sest siis saame olla kindlad, et näeme vähemalt kolmekesi – vallavalitsus, TRAM ja arendaja – riigitee ümberehituse mahtu, ulatust ja põhimõttelist ruumilist lahendust sarnaselt.
Paraku jätame praegu oma ootused mingi Saueveere arendusala ristmiku projektile sõnastamata, sest väga tõenäoliselt peame hiljem hakkama lahendama probleemi, kuidas selle nööbi külge ülejäänud pintsak õmmelda.
Lugupidamisega
Marek Lind
Kooskõlastuste üksuse juhataja
Tel +372 54501752
|
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
Digiallkirjad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 16.05.2024 nr 5-5/4421
Meie 12.06.2024 nr 7.2-2/24/3430-3
Seisukohtade väljastamine Saue vallas
Vanamõisa külas Kurekella, Hallika-põllu,
Lodi, Pärtlivälja, Tulika, Pärtli, Mõisapõllu ja
Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
Edastasite arvamuse avaldamiseks Saue vallas Vanamõisa külas Kurekella (72701:002:0709),
Hallika-põllu (72701:002:0046), Lodi (72701:002:2350), Pärtlivälja (72501:001:0825), Tulika
(72701:002:0359), Pärtli (72501:001:0827), Mõisapõllu (72701:002:0027) ja Suurevälja tee 4
(72701:002:1950) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamise
eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu. Tegemist on Saue linna
raudteeülese alaga, suurus 88,2 ha.
Detailplaneeringu maa-ala hulka on juurdepääsude tagamiseks liidetud järgmised transpordimaa
ja üldkasutatava maa juhtotstarbega katastriüksused: Kuuseheki tn 9 (72701:002:1881),
Kuuseheki tn 29 osa (72703:001:0471), Töö pst 14//Keila-Tallinn km 83,7-87,2 osa
(72703:001:0191).
Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmine
ehitusõiguste määramine ühiskondlike, äri- ja tootmishoonete ning korter-, rida- ja üksikelamute
püstitamiseks ja seotud taristu lahendamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee km 6,36-6,40. Riigitee aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1437 autot/ööpäevas. Juurdepääsud planeeringualale on
muuhulgas kavandatud riigiteelt 11184 Alliku-Laagri tee, mille aasta keskmine liiklussagedus on
2054 autot/ööpäevas.
Transpordiametile on 27.05.2024 esitatud arvamuse avaldamiseks planeeringuala liiklusuuring,
mis on ametisiseselt läbivaatamisel ja millele arvamuse esitame kirjalikult tähtaja jooksul.
Liiklusuuringu sisust tulenevalt jätame endale õiguse oma seisukohti täpsustada.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame pöördumisele
vastuseks seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsud planeeringualale kavandada riigiteelt uute ristmike kaudu, mille asukohtade
2 (4)
määramisel võtta aluseks normides toodud minimaalsed vahekaugused (mõõdetuna
pöörderaadiuse lõpust):
1.1. riigiteelt 11184 km 0,96 kavandatava ristmiku kaudu (ringristmik). Esialgse hinnangu
kohaselt on asukoht sobiv - tagatud on minimaalne vahekaugus 150 m (mõõdetuna
pöörderaadiuste lõpust).
1.2. riigiteelt 11184 km 1,86 kavandatav ristumiskoha tüüp vajab täpsustamist vastavalt
normidele ja liiklusuuringule. Käsitleda juurdepääsu tagamist naaberkinnistutele või
alternatiivseid juurdepääsulahendusi, kuna minimaalsed ristmike vahekaugused
olemasolevate ristmikega (km 1,75 ja 1,94) ei ole tagatud.
1.3. Riigiteelt 11185 km 5,82 kavandatava ristmiku kaudu (ringristmik). Esialgse hinnangu
kohaselt on asukoht sobiv - tagatud on minimaalne vahekaugus 150 m (mõõdetuna
pöörderaadiuste lõpust).
1.4. Riigiteelt 11185 km 6,25 kavandatava ristmiku vahekaugus ei ole normidega kooskõlas,
lisaks vajab täpsustamist ristmiku tüüp.
1.5. Riigiteelt 11185 km 6,38 kavandatava ristmiku lisaradade pikkused vajavad täpsustamist
vastavalt liiklusuuringus toodud liiklussagedusele.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigiteede ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda
ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva
liikluse mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse
kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20
aastat) liiklussagedusega arvestades muuhulgas riigiteede äärsete kavandamisel olevate
planeeringute liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitused planeeringualalt lähtuva
liiklussageduse vastuvõtmiseks. Näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega teeületuskohad.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5.1. „Riigitee 11185 Hüüru-Alliku-Saue km 6,30-6,826 liiklusohtliku koha likvideerimine.
Põhiprojekt“ OÜ Reaalprojekt töö nr P22067.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega sealhulgas bussipeatustega ning
jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala.
3 (4)
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus
kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda
Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud
põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusala etapiviisilisel
arendamisel tuleb etappidena käsitleda kogu arendusala, kuna planeering on lähiaastate
arengukava. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,
puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
4 (4)
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
18. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu osas vastuväited puuduvad.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Krista Einama
58627026, [email protected]
Mõistan teie seisukohta, et 3. etapp on liiga määramatu, seetõttu teen ettepaneku, et 11184 tee rekonstrueerimine viiakse ellu hiljemalt enne 3. etapi algust või kolme aasta jooksul pärast DP kehtestamist.
Kinnitan, et alustame koheselt 1. etapi (läbiv magistraal) ehitusega ning jätkame vahetult pärast seda 2. etapi (hoonete) ehitustöödega, kui planeering on kehtestatud.
On 4. Mar 2025, at 14:15, Krista Einama <[email protected]> wrote:
Tere,
Tänan ettepanekute eest.
Arutasime Teie ettepanekut ametis laiemalt nii ehituse kui ka korrashoiu ja liikluskorralduse üksuste juhtide osavõtul ja tehtud otsused on läbi kaalutud.Meie kaalutluseks on avaliku teedevõrgu toimimise ja terviklikkuse ning liiklusohutuse tagamine, mis tuleneb meie põhikirjast.
Ettepanek viia riigitee 11184 rekonstrueerimine 3. arendusala ehitamise etappi on Transpordiameti jaoks paraku liiga ebamäärane ja prognoosimatu ajakavaga. Teadaolevalt jäävad arenduse elluviimise ehituse etappide vahele pausid, mis sõltuvad paljudest asjaoludest sh riigi majandusest ja kinnisvara nõudlusest korterite omandamiseks/üürimiseks. Me ei saa siduda avaliku teedevõrgu toimimist arendusala elluviimist mõjutavate kaalutlustega.Arvestades riigitee 11184 olemasolevat seisukorda ja asjaolu, et riigiteele on ette nähtud massiivne ehitustransport, kuid teadmata on 3. etapi elluviimise aeg, puudub tegelik teadmine, millal tee 11184 rekonstrueeritakse.Jääme varasema ettepaneku juurde, milleks on üldine põhimõte suurarenduste puhul, et riigitee tuleb rekonstrueerida enne mistahes hoonetele ehitusloa väljastamist. Kui uus tee ehitatakse välja kvaliteetselt (katend tehakse arvestusega 20 aastat), siis meie kogemuste põhjal planeeringu hilisemates etappides probleeme ei esine.
Samuti kaalusime Teie ettepanekut riigitee 11184 seisundi tagamise nõudest loobumiseks lõigul Padula kuni riigitee 11420. Toimiv praktika massvedude korral on see, et massvedude teostaja vastutab tee seisukorra/säilimise eest. Kui laiaulatuslikult tee saab kahjustada massvedudega, seda täna prognoosida ei oska (RB vedude pealt on teada, et igal juhul peenrad ja katte ääred saavad kahjustada ja tulevad lokaalsed defektid/vajumid sõiduradadele). Peamine nõue saaks olla see, et defektsed kohad/lõigud taastatakse samaväärsesse olukorda, mis oli enne vedudega alustamist.Kindlasti tuleb vedude ajal jooksvat tee remontimist ette näha (näiteks, et keegi oma autot kuskile löökauku jms katki ei sõidaks).Analoogselt on asi lahendatud RB veoteedel.Meie hinnangul on olulisem tagada igal ajahetkel avalikkusele riigiteede seisundinõuded kui peale silda teelõigul (kuni Padula ristmikuni) teha riigitee rekonstrueerimine.
Kui Saue vallavalitsus suudab teiste arendajatega kohustused ära jagada, siis meie ainult toetame. Hetkel ei ole meile teada riigitee 11184 äärsetest arengutest kuigi palju, näiteks Padula arendusalast kuulsime 06.02.2025 koosolekul.
Vabandan, et pidite ootama.
Tervitades,
Krista EinamaKooskõlastuste üksusTranspordiamet
From: Rain Koort <[email protected]>
Sent: Sunday, February 9, 2025 2:05 PM
To: Krista Einama <[email protected]>; Marek Lind <[email protected]>
Cc: Andres Laisk <[email protected]>; Kalle Pungas <[email protected]>; Kaili Tuulik <[email protected]>; Gunnar Sanderkoff <[email protected]>; Inga Hansaar | K-Projekt <[email protected]>; Reio Vesiallik <[email protected]>; Triin Masing <[email protected]>
Subject: Koostöökokkuleppe ettepanek
Tere!
Tänan sisuka koosoleku eest 06.02.2025!
Saadan järgnevalt arendaja poolse ettepaneku koostöökokkuleppe sõlmimiseks. Oleme valmis selle allkirjastama esimesel võimalusel.
Nõustume teie poolt esitatud rekonstrueerimiskohustustega 11184 mnt lõigul 1 km – 2 km (sild kaasa arvatud). Meie ettepanek on lükata antud rekonstrueerimine arenduse III etappi. Lisan manusena etapilisuse joonise koos seletuskirjaga. Täpsustuseks: II etapis rajatakse umbes 150 elamuühikut ning 11184 tee rekonstrueerimine oleks seotud III etapi esimeste hoonete kasutuslubadega.
Selle lahenduse põhjuseks on soov esmalt valmis ehitada raudtee läbimurre, mis looks alternatiivse ühenduse Tallinna ja arenduse vahel, võimaldades liikluse ümber suunata 11184 tee rekonstrueerimise ajal.
Lisaks pakume alternatiivina järgmise lahenduse:•
Oleme nõus võtma täiendavalt 400 m sillast kuni Padula jaama ristmikuni enda projekti (tähistatud sinisega joonisel), kui TRAM on nõus loobuma taastamiskohustusest teelõigus Padula jaama ristmikust kuni JuTa ringristmikuni. Selle osa rekonstrueerimine jääks teiste piirkonna arendajate kanda.
•
Pakume seda lahendust, kuna see on selgelt piiritletav ja rahaliselt arusaadav, ning see väldiks tulevikus vajadust jagada taastamiskohustusi teiste arendajatega.
Kui jääme esialgse variandi juurde, kus meie töömaa lõppeb sillaga ja ülejäänud alale kehtib taastamiskohustus, siis soovime täpselt mõista, kuidas teised arendajad panustavad tee taastamisse, kui nende projektid realiseeruvad.
Palume teiepoolset tagasisidet ning oleme valmis arutama detaile edasiseks koostööks.
<image002.png>
---
Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel.
Digiallkirjad
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Kütise tn 8
76505, Harju maakond, Saue vald,
Saue linn
Teie 16.05.2024 nr 5-5/4421
Meie 12.06.2024 nr 7.2-2/24/3430-3
Seisukohtade väljastamine Saue vallas
Vanamõisa külas Kurekella, Hallika-põllu,
Lodi, Pärtlivälja, Tulika, Pärtli, Mõisapõllu ja
Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja lähiala
detailplaneeringu koostamiseks
Edastasite arvamuse avaldamiseks Saue vallas Vanamõisa külas Kurekella (72701:002:0709),
Hallika-põllu (72701:002:0046), Lodi (72701:002:2350), Pärtlivälja (72501:001:0825), Tulika
(72701:002:0359), Pärtli (72501:001:0827), Mõisapõllu (72701:002:0027) ja Suurevälja tee 4
(72701:002:1950) katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi planeering) algatamise
eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu. Tegemist on Saue linna
raudteeülese alaga, suurus 88,2 ha.
Detailplaneeringu maa-ala hulka on juurdepääsude tagamiseks liidetud järgmised transpordimaa
ja üldkasutatava maa juhtotstarbega katastriüksused: Kuuseheki tn 9 (72701:002:1881),
Kuuseheki tn 29 osa (72703:001:0471), Töö pst 14//Keila-Tallinn km 83,7-87,2 osa
(72703:001:0191).
Planeeringu eesmärgiks on katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarvete muutmine
ehitusõiguste määramine ühiskondlike, äri- ja tootmishoonete ning korter-, rida- ja üksikelamute
püstitamiseks ja seotud taristu lahendamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteega 11185 Hüüru-Alliku-Saue tee km 6,36-6,40. Riigitee aasta
keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1437 autot/ööpäevas. Juurdepääsud planeeringualale on
muuhulgas kavandatud riigiteelt 11184 Alliku-Laagri tee, mille aasta keskmine liiklussagedus on
2054 autot/ööpäevas.
Transpordiametile on 27.05.2024 esitatud arvamuse avaldamiseks planeeringuala liiklusuuring,
mis on ametisiseselt läbivaatamisel ja millele arvamuse esitame kirjalikult tähtaja jooksul.
Liiklusuuringu sisust tulenevalt jätame endale õiguse oma seisukohti täpsustada.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame pöördumisele
vastuseks seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsud planeeringualale kavandada riigiteelt uute ristmike kaudu, mille asukohtade
2 (4)
määramisel võtta aluseks normides toodud minimaalsed vahekaugused (mõõdetuna
pöörderaadiuse lõpust):
1.1. riigiteelt 11184 km 0,96 kavandatava ristmiku kaudu (ringristmik). Esialgse hinnangu
kohaselt on asukoht sobiv - tagatud on minimaalne vahekaugus 150 m (mõõdetuna
pöörderaadiuste lõpust).
1.2. riigiteelt 11184 km 1,86 kavandatav ristumiskoha tüüp vajab täpsustamist vastavalt
normidele ja liiklusuuringule. Käsitleda juurdepääsu tagamist naaberkinnistutele või
alternatiivseid juurdepääsulahendusi, kuna minimaalsed ristmike vahekaugused
olemasolevate ristmikega (km 1,75 ja 1,94) ei ole tagatud.
1.3. Riigiteelt 11185 km 5,82 kavandatava ristmiku kaudu (ringristmik). Esialgse hinnangu
kohaselt on asukoht sobiv - tagatud on minimaalne vahekaugus 150 m (mõõdetuna
pöörderaadiuste lõpust).
1.4. Riigiteelt 11185 km 6,25 kavandatava ristmiku vahekaugus ei ole normidega kooskõlas,
lisaks vajab täpsustamist ristmiku tüüp.
1.5. Riigiteelt 11185 km 6,38 kavandatava ristmiku lisaradade pikkused vajavad täpsustamist
vastavalt liiklusuuringus toodud liiklussagedusele.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigiteede ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda
ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.
Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva
liikluse mõju riigitee ristumiskohtade läbilaskevõimele. Teostada ristmike läbilaskvuse
kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20
aastat) liiklussagedusega arvestades muuhulgas riigiteede äärsete kavandamisel olevate
planeeringute liiklussagedusega. Kavandada ristmiku ümberehitused planeeringualalt lähtuva
liiklussageduse vastuvõtmiseks. Näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega teeületuskohad.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
4. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda järgmiste
kontaktalas paiknevate planeeringute ja teeprojektide lahendustega.
5.1. „Riigitee 11185 Hüüru-Alliku-Saue km 6,30-6,826 liiklusohtliku koha likvideerimine.
Põhiprojekt“ OÜ Reaalprojekt töö nr P22067.
6. Kergliiklusteede kavandamisel on sobilik lähtuda järgmistest põhimõtetest.
6.1. Näha ette kergliiklusteede sidumine tõmbepunktidega sealhulgas bussipeatustega ning
jätkuvuse tagamine, sh väljapoole planeeringuala.
3 (4)
6.2. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga,
mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi
tabelist 4.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2
joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette
metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Planeeringu koosseisus
kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda
Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud
põhimõtetest.
10. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusala etapiviisilisel
arendamisel tuleb etappidena käsitleda kogu arendusala, kuna planeering on lähiaastate
arengukava. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik,
puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale
mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3, soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee
teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (hoonestusala, parkla,
tehnorajatis jms) kaugused riigitee katte servast.
15. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata
vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise
eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu
kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
4 (4)
määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.
Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga
kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
18. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise eelnõu osas vastuväited puuduvad.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhataja
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Krista Einama
58627026, [email protected]
