Detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 23.04.2025 nr 5-1/7/2023-35

Meie 02.06.2025 nr 7.2-2/25/3430-10

Saue vald Vanamõisa küla Saueveere

arendusala detailplaneeringu kooskõlastamata

jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Saue vald Vanamõisa küla Saueveere (Kurekella,

Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja, Tulika, Pärtli, Mõisapõllu ja Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja

lähiala) detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuga kavandatakse maa sihtotstarvete

muutmine elamu-, äri- ja ühiskondlike ehitiste-, tootmis-, transpordi- ja üldkasutatavaks maaks

ning ehitusõiguse määramine üksik-, rida- ja korterelamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete ja

seotud taristu püstitamiseks. Detailplaneeringu ala suurus on ca 90 ha.

Oleme kirjadega 7.2-2243430-3 12.06.2024 ja 7.2-2253430-5 20.01.2025 väljastanud seisukohad

planeeringu koostamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu

kooskõlastamata (EhS § 70 lg 3, § 71,§72 lg 2 punkt 5, § 99 lg 3, PlanS § 3 lg 5, § 126 lg 1

punktid 1, 4, 7), sest planeering ei ole koostatud terviklikus mahus, ei võimalda planeeringut ellu

viia (nt puuduvad krundijaotuskavad, mis on vajalikud riigitee ümberehituseks) ega osapooltel

selgelt aru saada kohustuste jaotumisest (sh ajalisest jaotumisest ehitusjärkudeks) planeeringu

elluviimisel. Esitame järgnevad märkused planeeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks.

1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.

Planeeringu kehtestamise üks eeldus on kavandatavate ehitustegevustega kaasnevale

liiklussagedusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Planeeringu üheks

ülesandeks on ümberehitatavatele riigiteedele kavandatavate ringristmike aluse maavajaduse

määramine. Maavajadus sõltub otseselt ristmike gabariitidest, arvestades tee kõikide

elementidega, kõrguslikust lahendusest, riigiteega seotud rajatistest ning sademevete

juhtimisest. Planeering on ehitusprojekti alus.

1.1.Põhijoonisel ei selgu riigiteedele 11184 (km 0,96 ja km 1,76) ning 11185-11186

ristmikule kavandatud ringristmike üldised gabariidid sh siseringi raadius (normid §

28), puuduvad ringristmiku tee koosseisu kuuluv tugipeenar ja kergliiklustee

ohutusribade laiused (tabel 42), mistõttu puudub võimalus hinnata vastavust normidele

koos ringristmike aluse maa vajadusega. Sõidutee ja kergliiklustee ohutusriba laius

lisaks ohutusele peab tagama sademevete juhtimise ja lume vallitamise, mistõttu tuleb

sademevete juhtimise põhimõtted anda juba planeeringu etapis. Minimaalne ohutusriba

2 (5)

ei pruugi olla piisav arvestades kraavide projekteerimise vajadusega. Oleme

seisukohal, et ringristmiku alune maa vajab täpsustamist planeeringu mahus. Samuti

on ebapiisavas mahus käsitletud Alliku uue silla kavandamist, näiteks asukohta,

maavajadust, ristlõikeid.

1.2.Ringristmike ehitamise eelduseks on ringristmike aluse maa kruntimine koos ristmiku

koosseisu kuuluvate liiklussaarte ja kraavidega, mis jääb Transpordiameti omandisse.

Ristmike äärsed kergliiklusteed kruntida eraldi, sest need jäävad eeldatavalt kohaliku

omavalitsuse omandisse. Koostada krundijaotuskava ja esitada Transpordiametile

arvamuse avaldamiseks enne planeeringu korduvaks kooskõlastamiseks esitamist.

Selgitame, et riigiteele uute ristmike kavandamisel peab Transpordiamet saama

ringristmiku aluse teemaa omanikuks, mitte piiratud asjaõiguse omanikuks läbi

teeservituudi seadmise. Detailplaneering on aluseks eraomanike kinnistutelt äralõigete

tegemiseks, mistõttu tuleb meie arvates laiendada planeeringuala ringristmike alusele

maale, millega tekib Transpordiametil õiguslik alus KAHOst (Kinnisasja avalikes

huvides omandamise seadust) rakendada. Lisada seletuskirja, et arendaja korraldab

äralõigete joonised, moodustamise (maamõõdutööd) ning omandamise oma kuludega.

Peale äralõigete moodustamist ja omandamist arendaja võõrandab tasuta äralõiked

(notariaalse lepinguga) Transpordiametile kui riigitee toimimiseks vajalikud

maaüksused. Üleandmine võiks toimuda peale objektide valmimist.

Vajaliku teemaa/äralõike piiritlemiseks peab arendaja koostama vähemalt ringristmike

eskiislahendused koos kõrgusliku lahendusega (vt punkt 1.1) Transpordiameti

tingimuste alusel maavajaduse määramiseks. Projekteerimistingimuste väljastamine

riigitee ümberehitamiseks on ühtlasi arendajale garantiiks, et riik võtab ringristmikud

peale valmisehitamist riigitee koosseisu.

2. Käsitleda seletuskirjas eraldi punktina riigiteede ümberehitamist ja liikluskorralduse

muutmist seoses planeeringuga sh Alliku silla projekteerimist ja ehitamist (mitte silla

rekonstrueerimisena nagu on põhijoonisel), kergliiklustee silla projekteerimist ja ehitamist

nagu on toodud põhijoonisel, kuid ei ole varem ettepanekuna käsitletud. Selgitame, et

ühisel arutelul (9.02.2025) oli juttu riigitee uue silla ehitamisest, mitte rekonstrueerimisest.

3. Põhijoonisel näidata ümberehitatavate riigiteede ja sildade ligikaudsed ristlõiked.

4. Lisada seletuskirja, et riigitee 11185 km-le 6,38 kavandatava ristmiku lisaradade pikkused

vajavad täpsustamist vastavalt liiklusuuringus toodud liiklussagedusele projekteerimise

etapis.

5. Riigitee 11184 äärde kavandatav kergliiklustee ühendada alates ringristmikust km 1,85

olemasoleva kergliiklusteevõrguga (km 2,38) ja olemasolevate bussipeatustega (kiri 7.2-

2253430-5 punkt 2.4). Põhijoonisel on näidatud 11184 äärne kergliiklustee kuni sillani.

Planeeringu liiklusuuringu kohaselt on autoliikluse vähendamise meede kvaliteetse

kergliiklustaristu loomine, mille üks näitaja on ühendamine teedevõrguks. Palume

täpsustada ehitamise etappi nii, et kergliiklustee rajatakse esimeste elamute kasutuslubade

väljastamisega samas etapis.

6. Seletuskirja punktis 9 Ehitusaegne liikluskorraldus planeeritakse ehitusaegseks põhiliseks

juurdepääsuks riigiteed nr 11184 Alliku-Laagri-Hüüru tee. Palume lisada seletuskirja

järgnev: „Ehitusaegsete massvedude ajal on planeeringust huvitatud isikul kohustus tagada

madala kandevõimega (nt pinnatud kruusateed, asfaldi freesipuru) riigiteede vastavus

seisundinõuetele vedude marsruudil või marsruutidel. Vajaduse korral tuleb ette näha

katete asendamine konkreetsetes lõikudes. Massvedude marsruudid täpsustatakse

3 (5)

Transpordiametiga enne vedude algust ning sõlmitakse leping seisundinõuete tagamiseks

vedude ajal ja kahjustatud katteosade taastamiseks massvedude lõppemisel. Vastasel juhul

peame paigaldama kandevõime kaotanud riigitee lõikudele massipiirangu märgid, mis

hakkab kindlasti takistama planeeringu elluviimist.

7. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohased tee kaitsevööndid.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad vastavalt normide lisa 2

joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette

metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

9. PlanS § 126 lg 1 punkt 4 alusel on planeeringu ülesandeks tehnovõrkude võimaliku

asukoha määramine. Planeeringuga on kavandatud riigitee alusele maale mitmed

tehnovõrgud. EhS § 92 lg 1 alusel on tee rajatis, mis on ette nähtud inimeste, sõidukite või

loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osaks loetakse tunnel, sild, viadukt ja muud

liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Palume arendusala

toimimiseks rajatav taristu kavandada arendusala piiridesse arvestades järgnevaid märkusi.

9.1. Gaasitorustik planeeritakse rajada riigiteealusele maaüksusele ringristmiku alla ning

liitumise punkt on planeeritud ringristmikule. Palume nihutada gaasitorustik väljapoole

riigiteealust maad ja ringristmiku ala. Samuti tuleb planeerida olemasoleva

gaasitorustiku ümbertõstmine ringristmiku alusel maal (hallid kontuurid).

9.2.Veetorustiku liitumispunkt jääb olemasoleva riigiteealusele maaüksusele teekatte alla

asukohas, kus ei saa lubada liitumist. Palume nihutada liitumispunkt eemale

olemasolevast teekattest lõuna suunas munitsipaalmaale. Lisaks palume nihutada

ristumine riigiteega lõuna suunas ning mitte rajada veetorustikku ringristmiku

kinnistutele, vaid rajada kulgemised väljapoole perspektiivset teemaad.

9.3.Palume kanalisatsioonitorustik kavandada väljapoole riigitee alust maad.

4 (5)

9.4.Tänavavalgustuse kaablid on planeeritud mõlemale poole riigiteed riigitee alusele

maale, mis ei ole mõistlik. Peame sobilikuks, et valgustus rajatakse ühele poole teed.

10. Sademevett mitte juhtida riigitee 11184 kraavidesse ega riigiteealusele maale. Sademevete

juhtimine lahendada iseseisva lahendusena väljaspool riigitee maaüksust, mitte riigitee

äärse kraavi kaudu (kiri 7.2-2253430-5 punkt 2.6). Palume lahendust korrigeerida.

11. Planeeringu elluviimine toimub etapiviisiliselt vastavalt „Arenduse ja taristu

valmisehitamise etapilisuse skeemile“, kuid joonis on vastuolus seletuskirjaga. Palume

etapid sõnastada selgemalt, võttes aluseks Transpordiameti e-kirjades toodud sõnastused

(vt kirja lisas). Esitame mõned tähelepanekud järgnevalt.

I etapp – täpsustada, mille ehitusloa eelduseks on valmisolev sõidutee.

II etapp – lisada etappi riigitee lõigud sh kavandatav Alliku sild.

III etapp – lisada etappi riigitee 11185 rekonstrueerimine (kollases lõigus)

IV etapp – lisada etappi silla rajamine kuni ringristmikuni jne.

Kvaliteetne teeprojekt ja sõidutee ehitus tagavad tee kandevõime vähemalt 15 aastaks ja

ehitustransport ei kahjusta katendit. Riigitee rekonstrueerimine ehituse alguses hoiab ära

hilisemad riigitee remontimise nõuded ja kulud.

Informeerime, et riigitee projekti koostamine (sh PT menetlus), kooskõlastamine ja

ehitusluba on aegavõtvad protsessid, millega tuleb etapiviisilisel realiseerimisel arvestada.

12. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata

vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise

5 (5)

eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“. Kavandada planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri

16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.

Seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed.

Seletuskirja lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga

kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

13. Palume lähtedokumentide all viidata kliimaministri poolt 17.11.2023 vastu võetud

määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“.

Palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Väljavõtted e-kirjadest 01.04.2025 ja 12.05.2025

1. TRAM E-kiri 01.04.2025 HIle: „Jääme varasema ettepaneku juurde, milleks on üldine

põhimõte suurarenduste puhul, et riigitee tuleb rekonstrueerida enne mistahes hoonetele

ehitusloa väljastamist. Kui uus tee ehitatakse välja kvaliteetselt (katend tehakse arvestusega

20 aastat), siis meie kogemuste põhjal planeeringu hilisemates etappides probleeme ei esine.“

2. TRAM E-kiri 12.05.2025 HIle: “Paraku on riigitee 11184 lõigu rekonstrueerimine vajalik läbi

viia I etapis koos KOV teedega ja seome rekonstrueerimise seome I etapi esimese hoone

kasutusloaga sh väljapool riigitee kaitsevööndit nagu on KOV-i kohalike teede väljaehitamise

praktika. Seletuskirja tuleb lisada, et TRAM kaasatakse I etapi esimese hoone kasutusloa

menetlusse (sõltumata hoone asukohast), eelduseks I etapis riigitee 11184 lõigu

rekonstrueerimine ja Transpordiametile üleandmine. Kuni I etapi väljaehitamiseni tuleb tagada

riigiteel seisundi nõuded jne.“)

Krista Einama

58627026, [email protected]