Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu kooskõlastus

1

SiM info

Teema: Ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu kooskõlastus

Manused: SIM arvamus ÜVIMSi osas14.01.docx

From: @siseministeerium.ee>

Sent: Friday, January 14, 2022 2:10 PM

To: Kristen Leppik <[email protected]>; [email protected]

Cc: SiM info <[email protected]>;

Subject: ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu kooskõlastus

Tere

Rahandusministeerium on esitanud Siseministeeriumile kooskõlastamiseks ühisrahastuse ja muude

investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringute seaduse eelnõu.

Siseministeerium esitab eelnõule järgmised tähelepanekud. Ametlikku vastuskirja Siseministeerium ei saada.

I

Eelnõu paragrahvi 6 lõikes 3 täpsustatakse tegevusloaga seotud asjaolusid:

„(3) Kui tegevusloa aluseks olnud tingimused ei ole enam täidetud, peab teenuseosutaja sellest viivitamata

teavitama Finantsinspektsiooni. Teenuseosutaja peab viima oma tegevuse vastavusse tegevusloa saamise

aluseks olnud tingimuste ja käesoleva seaduse nõuetega või 30 päeva jooksul pärast eelmises lauses nimetatud

teate esitamist esitama tegevusloa kehtetuks tunnistamise avalduse ja lõpetama vastava teenuse osutamise.“

Teeme ettepaneku konkretiseerida § 6 lõike 3 esimest lauset, milles selguse huvides tuleks teavitamise

tähtaega täpsustada, nt „viivitamata, kuid mitte hiljem, kui 5 tööpäeva jooksul“.

II

Eelnõu paragrahvis 11 täpsustatakse tegevusloa andmisest keeldumise aluseid, mille kohaselt on

Finantsinspektsioonil mh õigus keelduda tegevusloa taotlejale tegevusloa andmisest, kui:

„9) tegevusloa taotlejat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või

avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse

rahastamise või toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt

karistusregistrist kustutatud või tegevusloa taotleja või tema juhtorgani liikme suhtes on kohaldatud

rahvusvahelist sanktsiooni.“.

Samuti eelnõu paragrahvis 13 loetletakse tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused, kus Finantsinspektsioon

võib mh tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui:

“5) teenuseosutajat või tema juhtorgani liiget on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku

usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või

toetamise eest ja vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;

11) teenuseosutaja on toime pannud rahapesu või rahastanud või toetanud terrorikuriteo toimepanemist või

on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks

õigusaktidega kehtestatud korda või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda.“

Loa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alused peaksid süütegudega seonduvalt olema samad.

Kui isikut on karistatud teatud süütegude eest, siis talle tegevusluba ei anta ning kui teda tegevusloa kehtivuse

2

ajal karistatakse samade kuritegude eest, siis tunnistatakse tegevusluba kehtetuks. Samas oleks loogiline, et

kui ta on kahtlustatav või süüdistatav (vähemalt tahtlikus kuriteos), siis kriminaalmenetluse ajal talle

tegevusluba ei anta. Kui ta muutub kahtlustatavaks või süüdistatavaks tegevusloa kehtivuse ajal, siis tuleks

tegevusluba kuni otsuseni peatada, kuna teda ei ole veel süüdi mõistetud ja võib-olla ei mõistetagi. Või siis

tuleks ette näha regulatsioon õigeksmõistva otsuse või koosseisuta lõpetamise korral tegevusloa taastamiseks.

Eelnõu paragrahvi 13 punktis 11 tekitab küsimuse, mida mõeldakse „on toime pannud rahapesu või toetanud

terrorikuriteo toimepanemist“ all. Kui siin mõeldakse ikkagi seda, et isikul on karistatus (andmeid ei ole

karistusregistrist kustutatud) nende kuritegude eest, siis see on kaetud punktiga 5. Rahapesu on ka

majandusalane süütegu. Kui mõeldakse seda, et tema suhtes on alustatud menetlust rahapesu või

terrorikuriteos, siis tuleks kirjutada, et ta on kahtlustatav või süüdistatav. Nagu eelpool öeldud, tuleks siis

tegevusluba peatada, mitte kehtetuks tunnistada. Samas peaks see olema loa andmisest keeldumise alus ehk

§ 11 lõiget 1 tuleks vastava punktiga täiendada.

Analoogselt tuleks üle vaadata ka paragrahvis 27 toodud nõuded juhtorgani liikmetele ja töötajatele.

Tulenevalt lõikest 1 „võib teenuseosutaja juhtorgani liikmeks valida või määrata vaid isiku, kellel on laitmatu

ärialane maine ning vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal.“

Lõike 3 kohaselt ei ole juhtorgani liikme ärialane maine laitmatu muu hulgas, kui:

„2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;

6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või

terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad

karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on

kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“

Antud sõnastustes esinevad erisused võivad tekitada erinevat arusaamist ja rakendamist. Ebaselge on, et mida

peetakse silmas nõude all „on toime pannud esimese astme kuriteo“. Vajaks selgust, kas isikut on kunagi

karistatud (st, et andmed võivad olla ka karistusregistri arhiivis. Sellisel juhul tuleks kirjutada nt- keda on

karistatud esimese astme kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest), kas tal on karistatus

(andmed ei ole karistusregistrist kustututatud) või on ta kahtlustatav või süüdistatav esimese astme kuriteos.

Need nõuded peaksid olema kooskõlas ka tegevusloa andmise/kehtetuks tunnistamisega. Kui § 27 lg 3 punkti

6 kohaselt karistatud isikut ei või valida/määrata teenuseosutaja juhtorgani liikmeks, siis kuidas sellel sama

alusel saab keelduda tegevusloa andmisest? Küll see saab olla tegevusloa kehtetuks tunnistamise alus, sest

loa kehtivuse ajal võidakse karistada.

Kuivõrd laitmatu maine ei saa olla isikul, kelle suhtes viiakse läbi kriminaalmenetlust, siis toetame põhimõtet,

et teenuseosutaja juhtorgani liikmeks ei tohi valida/määrata isikut, kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav

või süüdistatav.

III

Eelnõu paragrahvi 33 lõikes 1 määratletakse andmete säilitamise ajaraam:

„(1) Teenuseosutaja säilitab käesolevas seaduses sätestatud andmeid muutumatuna ja Finantsinspektsioonile

kättesaadavana viis aastat, kui Finantsinspektsioon ei ole kehtestanud teistsugust tähtaega või seaduses ei ole

sätestatud pikemat tähtaega.“

Teeme ettepaneku kaaluda tähtaja ühtlustamist raamatupidamise seadusest tuleneva 7 aastase

säilitamistähtajaga.

Lugupidamisega

Nõunik

Siseministeerium

3

Pikk 61, 15065 Tallinn