Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks maksualase teabevahetuse seaduse ja

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu.

Dokumendid on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS ning palume need kooskõlastada või nende

kohta märkused esitada hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nende EIS-s kättesaadavaks

tegemisest.

Kuivõrd eelnõuga võetakse peaasjalikult üle Euroopa Liidu direktiiv 2021/514, mille ülevõtmise

tähtaeg on 31. detsember 2022, siis on eelnõu võrdlemisi kiireloomuline. Seetõttu palume

Justiitsministeeriumil dokumendid võimaluse korral läbi vaadata juba esimesel

kooskõlastusringil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

rahandusminister

Lisad:

1. eelnõu;

2. seletuskiri;

3. seletuskiri_lisa 1_rakendusaktide kavandid;

4. seletuskiri_ lisa 2_ülevõtmistabel.

Lisaadressaadid:

Eesti Pangaliit MTÜ

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Maksumaksjate Liit

PricewaterhouseCoopers

KPMG

Eesti Jagamismajanduse Liit

GoWorkaBit Estonia OÜ

Bolt Technology OÜ

Tele2 Eesti AS

Elisa Eesti AS

Artur Lundalin 611 3219, [email protected]

Meie 21.07.2022 nr 1.1-10.1/6031-1

1

EELNÕU

02.05.2022

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse

muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine

Maksualase teabevahetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) õiguslik moodustis on juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum ning isiku

või juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse või varakogumi filiaal;“;

2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) litsentsitasu.“;

3) paragrahvi 41 täiendatakes lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse 24. peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingukohasele ja

konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale platvormialase teabe automaatsele teabevahetusele.“;

4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Kui müüja ei ole esitanud nõutud teavet platvormihaldurile, vaatamata kahele

meeldetuletusele, sulgeb platvormihaldur müüja konto ning takistab tal uuesti registreerimast

või hoidub müüjale tasu üleandmisest kuni müüja esitab nõutud teabe. Eelnimetatud meetmeid

on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva

möödumist teabe esmasest nõudmisest arvates.“;

5) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste

kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta,

kuid mitte rohkem kui kümme aastat, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud

eesmärgipärasuse põhimõtet .“;

6) paragrahvi 81 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) pensionileping kogumispensionide seaduse § 45 lõike 1 tähenduses;“;

7) paragrahvi 81 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 202 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) sisukokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi

kirjeldus ja muu maksuriski hindamiseks oluline teave, juhindudes ärisaladuse hoidmise

kohustusest;“;

9) paragrahvi 2010 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise,

turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise teenust

osutanud isik.“;

10) paragrahvi 2010 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

2

„(11) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on ka isik, kes on aruandekohustusega skeemi

väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või

juhtimisega seoses isiklikult või teiste isikute kaudu abi, tuge või nõu andnud.“;

11) paragrahvi 2013 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Käesoleva seaduse § 2010 lõikes 11 nimetatud teabeandja esitab maksuhaldurile teabe 30 päeva

jooksul alates päevast, mil ta andis piiriülese skeemiga seoses otse või teiste isikute kaudu abi,

toetust või nõu.“;

12) seadust täiendatakse pärast § 20¹⁹ peatükiga 2⁴ järgmises sõnastuses:

„24. peatükk

Platvormialase teabe automaatne teabevahetus

1. jagu

Mõisted

§ 2020. Platvorm

(1) Platvorm käesoleva peatüki tähenduses on tarkvara, mis võimaldab müüjatel olla ühenduses

teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevuse läbiviimiseks. Samuti on platvorm

moodustis aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja

maksmiseks.

(2) Platvormina ei käsitata sellist tarkvara, mis võimaldab kasutajatele üksnes:

1) maksete töötlemist;

2) kaupade või teenuste loetlemist või reklaamimist;

3) nende ümbersuunamist või üleviimist platvormile.

§ 2021. Aruandekohustusega hõlmatud tegevus

(1) Aruandekohustusega hõlmatud tegevus käesoleva peatüki tähenduses on tasu eest tehtav

järgmine tegevus:

1) kinnistu rendile või üürile andmine;

2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine;

3) materiaalse vara (edaspidi kaup) võõrandamine;

4) transpordivahendi rendile andmine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu tähendab mis tahes vormis tasu, mis on

aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ja millest

on maha arvatud kõik platvormihalduri poolt kinni peetud või sisse nõutud platvormil

tegutsemisega seotud teenustasud, vahendustasud või maksud ning mille suurus on

platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.

(3) Aruandekohustusega hõlmatud tegevuseks ei loeta sellist käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud tegevust, mida teeb müüja, kes on platvormihalduriga seotud üksus direktiivi V lisa

I jao jaotise C punkti 1 tähenduses (edaspidi seotud üksus) või platvormihalduri töötaja.

3

§ 2022. Müüja

(1) Müüja käesoleva seaduse tähenduses on isik või õiguslik moodustis, kes on platvormil

registreeritud ja viib läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust või kellele makstakse või

krediteeritakse aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu.

(2) Aruandlusega hõlmatud müüja on liikmesriigi residendist müüja või müüja, kes annab

rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnistut. Samuti on aruandlusega hõlmatud müüja

Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud loetelus oleva Euroopa Liidu välise riigi või

jurisdiktsiooni residendist müüja või müüja, kes annab rendile või üürile sellises riigis või

jurisdiktsioonis asuvat kinnistut.

(3) Aruandlusest välistatud müüja on:

1) valitsusüksus direktiivi V lisa I jao jaotise C punkti 2 tähenduses;

2) äriühing, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, samuti

temaga seotud üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

3) juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal osutanud enam kui

2000 korral rendi- või üüriteenust seoses kinnistuga või samal aadressil asuvate samale

omanikule kuuluvate kinnistutega;

4) isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal sõlminud platvormi kaudu vähem

kui 30 tehingut kauba müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületa

2000 eurot.

§ 2023. Platvormihaldur

(1) Platvormihaldur käesoleva peatüki tähenduses on juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes

sõlmib müüjaga lepingu platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks tegemiseks.

(2) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on Eesti residendist platvormihaldur. Kui

platvormihaldur ei ole Eesti resident, käsitatakse teda teabeandjana, kui tema juhtimise koht on

Eestis või kui tal on Eestis püsiv tegevuskoht või kui ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud

Eesti õiguse alusel.

(3) Teabeandjana käsitatakse ka sellist platvormihaldurit, kes ei ole ühegi liikmesriigi resident,

kes ei ole loodud ühegi liikmesriigi õiguse kohaselt, kellel ei ole üheski liikmesriigis juhtimise

kohta ega püsivat tegevuskohta, kuid kes vahendab käesoleva seaduse § 2022 lõike 2 esimeses

lauses sätestatud müüja tegevust (edaspidi ka liiduväline platvormihaldur) ja kes on Eestis

käesoleva seaduse § 2028 lõike 1 kohaselt registreeritud.

2. jagu

Hoolsusmeetmed ja teabe esitamine

§ 2024. Hoolsusmeetmete rakendamine

(1) Platvormihaldur tuvastab jooksva kalendriaasta 31. detsembriks hoolsusmeetmete

rakendamisega tema platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad.

(2) Platvormihaldur võib hoolsusmeetmete rakendamisel tugineda eelmistel kalendriaastatel

rakendatud hoolsusmeetmetele, kui:

1) müüja kohta käiv teave on kogutud ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul

ning

4

2) platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et müüja kohta või tema poolt rendile või üürile antud

kinnistu kohta kogutud teave on ebausaldusväärne.

(3) Platvormihaldur võib hoolsusmeetmeid rakendada kolmanda isiku kaudu, kuid vastutus

hoolsusmeetmete nõuetekohase rakendamise eest lasub platvormihalduril.

(4) Platvormihaldur ei ole kohustatud koguma teavet ega rakendama muid hoolsusmeetmeid

sellise müüja suhtes, kes ei ole jooksval kalendriaastal viinud läbi aruandekohustusega

hõlmatud tegevust ega saanud aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu.

§ 2025. Aruandlusega hõlmatud müüja kohta ja kinnisvara kohta teabe esitamine

(1) Teabeandja esitab aruandlusega hõlmatud müüja kohta ja asjakohasel juhul tema poolt

rendile või üürile antud kinnistu kohta käiva teabe maksuhaldurile hiljemalt järgneva

kalendriaasta 31. jaanuaril.

(2) Teabeandja ei pea maksuhaldurile teavet esitama, kui:

1) ta hoolsusmeetmete rakendamisel ei tuvastanud oma platvormil aruandlusega hõlmatud

müüjaid ja ta teavitab sellest maksuhaldurit hiljemalt 31. jaanuaril;

2) ta esitab või on esitanud teabe nõuetekohaselt teise liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja

ta teavitab sellest maksuhaldurit hiljemalt 31. jaanuaril;

3) sama teave on teise platvormihalduri poolt maksuhaldurile, teise liikmesriigi või käesoleva

seaduse § 2030 lõikes 1 sätestatud Euroopa Liidu välise riigi või jurisdiktsiooni pädevale

ametiasutusele juba esitatud ja teabeandjal on tõendeid selle kohta.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusele ei saa tugineda liiduväline

platvormihaldur, kes on ennast käesoleva seaduse § 2028 lõike 1 kohaselt Eestis registreerinud.

(4) Teabeandja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe enne maksuhaldurile

esitamist ka aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe esitamise vormi ja esitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 2026. Hoolsusmeetmed ja esitatava teabe loetelu

Käesoleva seaduse § 2024 kohased hoolsusmeetmed, samuti maksuhaldurile käesoleva seaduse

§ 2025 lõike 1 kohaselt esitatava teabe loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega.

§ 2027. Platvormihalduri vabastamine käesolevas peatükis sätestatud kohustuste

täitmisest

(1) Kui platvormi ärimudelist tulenevalt ei saa sellel tegutseda käesoleva seaduse § 2022 lõike

2 esimeses lauses sätestatud müüjad, võib maksuhaldur platvormihalduri taotlusel ta vabastada

jooksva kalendriaasta suhtes käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest.

(2) Maksuhaldur teavitab teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi igast platvormihaldurist,

kes on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vabastatud käesolevas peatükis sätestatud

kohustuste täitmisest.

5

(3) Platvormihaldur loetakse jooksva kalendriaasta suhtes käesolevas peatükis sätestatud

kohustuste täitmisest vabastatuks ilma käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase taotluseta, kui teise

liikmesriigi pädev ametiasutus, kellele ta oleks pidanud teavet esitama, on ta samaväärsel viisil

juba vabastanud.

3. jagu

Liiduväline platvormihaldur

§ 2028. Liiduvälise platvormihalduri registreerimiskohustus

(1) Liiduväline platvormihaldur on kohustatud ennast viivitamata registreerima maksuhalduri

juures, kui ta tuvastab hoolsusmeetmete rakendamisel, et tema platvormil tegutsevad käesoleva

seaduse § 2022 lõike 2 esimeses lauses sätestatud aruandlusega hõlmatud müüjad. Liiduväline

platvormihaldur ei saa taotleda maksuhalduri juures registreerimist, kui ta:

1) on samaväärselt juba registreeritud teises liikmesriigis;

2) taotleb samaväärset registreerimist teises liikmesriigis.

(2) Maksuhaldur teavitab teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi liiduvälise

platvormihalduri registreerimisest.

(3) Liiduvälist platvormihaldurit ei registreerita maksuhalduri juures, kui ta varasem

registreering maksuhalduri või teise liikmesriigi pädeva ametiasutuse juures on tunnistatud

kehtetuks platvormialase teabe nõuetekohaselt esitamata jätmise tõttu ja kõnealune teave on

jätkuvalt nõuetekohaselt esitamata.

(4) Liiduvälise platvormihalduri registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.

§ 2029. Liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks tunnistamine

(1) Maksuhaldur tunnistab liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks, kui:

1) liiduväline platvormihaldur ei täida nõuetekohaselt käesoleva seaduse § 2025 lõikes 1

sätestatud teabe esitamise kohustust, vaatamata maksuhalduri korduvatele meeldetuletustele;

2) liiduväline platvormihaldur teavitab maksuhaldurit, et ta ei vahenda oma platvormil enam

aruandlusega hõlmatud müüjaid;

3) maksuhalduril on alust arvata, et liiduväline platvormihaldur on lõpetanud oma tegevuse

platvormihaldurina või ta ei ole käsitatav enam liiduvälise platvormihaldurina;

4) liiduväline platvormihaldur vabaneb käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest

käesoleva seaduse § 2030 lõike 1 kohaselt;

5) liiduväline platvormihaldur esitab selleks taotluse ning taotluse esitamisele eelnevate

kalendriaastate kohta käiv platvormialane teave on nõuetekohaselt maksuhaldurile esitatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks

hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva

möödumist viimasest meeldetuletusest.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul peab platvormihaldur taotlusele

lisama käesoleva seaduse alusel esitamisele kuuluva jooksva kalendriaasta kohta käiva

olemasoleva platvormialase teabe.

6

§ 2030. Liiduvälise platvormihalduri vabastamine käesolevas peatükis sätestatud

kohustuste täitmisest

(1) Liiduväline platvormihaldur ei ole kohustatud täitma käesolevas peatükis sätestatud

kohustusi, kui ta on resident või kui ta on asutatud või kui tema juhtimise koht on sellises

Euroopa Liidu välises riigis või jurisdiktsioonis, mis vahetab kõigi liikmesriikidega teavet, mis

on samaväärne käesoleva peatüki alusel esitatava teabega.

(2) Teabe samaväärsust kinnitab Euroopa Komisjon direktiivis sätestatud alusel ja korras.“;

13) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:

„§ 221. Platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamine ja juurdepääsu piiramine

(1) Kui teabeandja ei täida nõuetekohaselt teabe esitamise kohustust vaatamata maksuhalduri

kahele meeldetuletusele, võib maksuhaldur infoühiskonna teenuse osutajalt korraldusega

nõuda platvormile juurdepääsul kasutajatele hoiatuse kuvamist. Samuti võib maksuhaldur anda

korralduse üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutajale kõnealuse platvormi

blokeerimiseks, kui puuduvad muud tõhusad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka liiduvälisele platvormihaldurile,

kes pole täitnud käesoleva seaduse § 2028 lõike 1 kohast registreerimiskohustust või kes on

käesoleva seaduse § 2028 lõikes 3 sätestatud põhjusel registreerimata.

(3) Maksuhaldur teavitab infoühiskonna teenuse osutajat hoiatuse kuvamise või blokeeringu

põhjuse äralangemisest, misjärel hoiatus või blokeering kõrvaldatakse teavitamisele järgneval

tööpäeval.“;

14) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 236 järgmises sõnastuses:

„§ 236. Käesoleva seaduse 24. peatüki rakendamine

(1) Platvormihaldur rakendab käesoleva seaduse 2⁴. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid

nende müüjate suhtes, kes on platvormil 2023. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud, hiljemalt

2024. aasta 31. detsembril ning esitab nende ja asjakohasel juhul nende poolt rendile või üürile

antud kinnistu kohta käiva teabe hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril.

(2) Kui juriidiline isik või õiguslik moodustis alustab tegevust platvormihaldurina jooksval

kalendriaastal, rakendab ta selle kalendriaasta kohta käivad hoolsusmeetmed hiljemalt sellele

järgneva kalendriaasta 31. detsembril. Sellisel juhul esitatakse jooksva kalendriaasta kohta käiv

platvormialane teave hiljemalt ülejärgmise kalendriaasta 31. jaanuaril. “;

15) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk

46–48)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL)

2021/514 (ELT 104, 25.03.2021, lk 1– 26)“.

§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

7

1) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Eestis ühise maksukontrolli läbiviimisel tehtavatele menetlustoimingutele kohaldatakse

käesolevas seaduses sätestatut. Välisriigi pädeva asutuse ametnikul on ühises maksukontrollis

pädeva asutuse asukohariigi õigusnormidest tulenevad volitused, kui need on ette nähtud ka

käesolevas seaduses. Ühisele maksukontrollile järgnevate toimingute tegemisel ja menetlustes

juhinduvad pädevate asutuste ametnikud oma pädeva asutuse asukohariigi õigusaktidest.“;

2) paragrahvi 512 lõike 1 tekstiosa „(edaspidi kogutavad maksud) kohta“ asendatakse

tekstiosaga „kohta ning nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta

(ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) artiklis 2 nimetatud maksude (edaspidi kogutavad maksud)

kohta.“;

3) paragrahv 515 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 515. Välisriigi ametniku kaasamine menetlustoimingute juurde ja maksumenetlusse

(1) Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse võib välisriigi pädeva asutuse taotlusel

kaasata välisriigi pädeva asutuse ametnikke, kui seoses maksumenetlusega on vaja kontrollida

ka välisriigis tekkinud või tekkivat maksukohustust ning välisriigi pädev asutus tagab

maksusaladuse kaitse. Välisriigi pädeva asutuse nõusolekul võib Maksu- ja Tolliameti ametnik

osaleda välisriigis läbi viidavas maksumenetluses. Menetlustoimingu juures võib osaleda

elektrooniliste sidevahendite kaudu.

(2) Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse kaasatud välisriigi pädeva asutuse

ametnikul on läbiviidavas maksumenetluses õigus osaleda kõigis asjaomastes käesoleva

seadusega sätestatud menetlustoimingutes, küsitleda maksukohustuslast või kolmandat isikut,

tutvuda kogutud dokumentidega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid.

(3) Rahvusvahelise ametiabi raames läbi viidavas ühises maksukontrollis tagatakse isikule kõik

käesolevast seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kaebeõiguse teostamisel.“;

4) paragrahvi 517 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eesmärkidel“ tekstiosaga „, kui need on

samaväärsed teabe edastanud välisriigi õigusaktide järgi lubatud eesmärkidega“;

5) paragrahvi 517 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt ei pea luba küsima saadud teabe või

dokumentide kasutamiseks nendel eesmärkidel, mis on nimetatud selle pädeva ametiasutuse

edastatud teabe kasutamise lubatud eesmärkide loetelus. Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale

ametiasutusele ei pea luba andma talle saadetud teabe või dokumentide kasutamiseks nendel

eesmärkidel, mis on nimetatud Maksu- ja Tolliameti edastatud teabe kasutamise lubatud

eesmärkide loetelus.“;

6) paragrahvi 555 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule märgitakse kontrollaktis ära välisriigi

pädeva asutuse ametnikud, kellega koos rahvusvahelise ametiabi raames ühine maksukontroll

läbi viidi, ning tuuakse välja faktilised ja õiguslikud asjaolud, milles pädevad asutused

kokkuleppele jõudsid. Ühise maksukontrolli tulemustest ja kontrollaktist teavitatakse

maksukohustuslast 60 päeva jooksul kontrollakti koostamisest arvates.“;

7) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

8

„(12) Rahvusvahelise ametiabi raames ühise maksukontrolli käigus kogutud kõiki tõendeid

hinnatakse samadel õiguslikel alustel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendeid.“;

8) paragrahvi 15122 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõltumatud tunnustatud isikud määravad nõuandekomisjoni esimehe liisu heitmise teel.“;

9) paragrahvi 15130 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „teabe“ sõnaga „viivitamata“;

10) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „nõukogu direktiiv 2011/16/EL

maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12);“ asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ

kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega

2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10),

2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3),

2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja

2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26);“.

§ 3. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1, 3, 6 ja 7 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………………. 2022

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2022

(allkirjastatud digitaalselt)

Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

1

EELNÕU

02.05.2022

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)

I Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Käesoleva eelnõuga võetakse üle 25. märtsil 2021 avalikustatud Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514

(edaspidi: direktiiv), millega muudeti maksustamisalast halduskoostööd reguleerivat direktiivi

2011/16/EL. Muudatuste pakett koosneb tinglikult kahest osast: 1) esiteks, platvormihalduritele

kehtestatakse aruandluskohustus, mille raames nad hakkavad Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA)

esitama perioodiliselt teavet nende platvormidel tegutsevate isikute ning nende poolt teenitud tulu kohta;

2) teiseks, parendatakse, täpsustatakse ja täiendatakse olemasolevaid halduskoostöö mehhanisme,

muuhulgas lisatakse litsentsitasu maksuhaldurite jagatavate andmete hulka, võimaldatakse edaspidi

ühiste kontrollide läbiviimist, samuti eelotsuste kohta üksikasjalikuma teabe jagamist.

Direktiivis sätestatud aruandlusreeglistik põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni

(OECD) poolt varem koostatud platvormihaldurite aruandluskohustuste mudelreeglitel.1 Käesoleva

eelnõuga võetakse üle ka nimetatud OECD mudelreeglid selleks, et Eesti oleks võimeline teostama

automaatset teabevahetust lisaks Euroopa Liidu (edaspidi: EL) liikmesriikidele ka selliste välisriikide ja

jurisdiktsioonidega, kellega Eesti Vabariik on sõlminud kehtiva kokkulepe maksualase teabe

automaatseks vahetamiseks (edaspidi: partnerjurisdiktsioonid).

Lisaks aruandluskohustusele ning halduskoostöö direktiivi täienduste üle võtmisele, viiakse seadusesse

sisse Euroopa komisjoni (edaspidi: komisjon) ja OECD hindamiskomisjoni poolt tungivalt soovitatud

parandused, mis tagavad tõhusama maksualase koostöö liikmesriikide ning partnerjurisdiktsioonidega.

Eelnõuga täpsustatakse maksualase teabevahetuse seaduses (edaspidi: MTVS) nimetatud andmete

säilitamise tähtaega; viiakse teabevahetusest välistatud finantskontode loetelu kooskõlla OECD

teabevahetuse standardiga; viiakse piiriülese skeemi kohta teabe esitamise tähtaja arvutamise reeglid ja

teabeandja mõiste kooskõlla halduskoostöö direktiiviga 2011/16/EL; parandatakse maksukorralduse

seaduses (edaspidi: MKS) topeltmaksustamise vaidluste lahendamise regulatsiooni.

Tulenevalt direktiivi ülevõtmise tähtaegadest on eelnõu kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. Ühiseid

kontrolle puudutavad muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.

1.2 Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist

Artur Lundalin (e-mail: [email protected], 611 3219) ja nõunik Anneli Valgma (e-mail:

[email protected], 611 3289). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi

personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (e-mail: [email protected]; tel: 611 3161).

Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail:

[email protected]).

1.3 Märkused

1 OECD Mudelreeglid on leitavad järgmiselt leheküljelt: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-

information/model-reporting-rules-for-digital-platforms-international-exchange-framework-and-optional-

module-for-sale-of-goods.pdf (sisenetud 10.02.2022).

2

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja2 (edaspidi: HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea

eelnõule eelnema väljatöötamiskavatsuse koostamist, kui eelnõuga taotletakse EL õiguse rakendamist

ja kui direktiivi menetlemisel on juba lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Kõnealusest

sättest lähtudes ei koostatud käesoleva eelnõu otstarbeks väljatöötamiskavatsust.

OECD mudelreeglite üle võtmine on kantud välislepingu tulevasest sõlmimisest HÕNTE § 1 lõike 2

punkti 3 tähenduses, mistõttu ei ole ka selle osa suhtes kohustuslik koostada väljatöötamiskavatsust.

Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust (RT I, 27.05.2022, 35) ja maksualase teabevahetuse

seadust (RT I, 24.11.2020, 7).

2. Seaduse eesmärk

Aruandlusreeglid on kantud direktiivi ning ka OECD mudelreeglite eesmärgist pärssida maksupettusi

ning maksudest kõrvalehoidumisi, võrdsustada ettevõtete vahelist konkurentsi, samuti laiemalt

tõhustada maksuametite (sh MTA) ülesannete täitmist.

Maksuhaldurite halduskoostöö instrumentide ajakohastamise ja täiendamise eesmärgiks on samuti

tõhustada maksuhaldurite rahvusvahelist koostööd, et tagada maksuseaduste kohane täitmine.

Eelnõuga ühtlasi taotletakse MTA halduskoostöö viimist kooskõlla rahvusvaheliste standarditega.

Selleks otstarbeks korrigeeritakse mõningaid MKS-s ja MTVS-s kehtestatud infovahetuse ning

topeltmaksustamise küsimuste lahendamise regulatsioone.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1 Üldiselt

a) Platvormihaldurite aruandlusreeglid

Eelnõuga kehtestatakse platvormialase teabe aruandlusreeglid, mille raames peavad platvormihaldurid

esitama MTA-le perioodiliselt andmeid nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning

nende poolt teenitud tulu kohta.

Täna opereerivad turul erinevad platvormid (nt AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Booking.com, Etsy jt),

mis pakuvad täiendavaid võimalusi tulu teenimiseks3 – ettevõtjad registreerivad ennast platvormidel

kasutajaks ning pakuvad nende vahendusel tasu eest oma tooteid ja teenuseid. Platvorme võibki

tinglikult käsitleda kui virtuaalseid/digitaliseeritud turuplatse, mis viivad kõnealused müüjad ja

teenusepakkujad kokku ostjatega. Platvormihaldurid (st ettevõtjad, kes tagavad nimetatud platvormide

toimimise ja otsustavad platvormile ligipääsu andmise üle) võtavad omakorda platvormil tegutsemise

eest tasu, seejuures ei ole oluline, kuidas seda tasu nimetatakse, kas „teenustasuks“, „vahendustasuks“

vms. Kõnealuse ärimudeli eelis ja atraktiivsus müüjatele ja teenusepakkujatele seisnebki selle

mugavuses, selle poolt pakutavas paindlikkuses ning selle võrdlemisi massiivses võrgustikus, mis

võimaldab lihtsalt, kiirelt ning vähese kuluga ühendada nad ostjatega.

Paraku, nii liikmesriikide kui ka EL väliste riikide ja jurisdiktsioonide seadusandjad ei ole suutnud sellist

ärimudelit ette näha ja tekkinud on olukord, kus kirjeldatud platvormidel põhinev ärimudel de facto ja

de iure takistab maksuhalduritel (sh MTA-l) tagamast maksuseaduste täitmist ja seega maksude

korrapärast laekumist. Konkreetselt on probleem selles, et tänasel päeval ei ole riigile tõsikindlalt teada,

ega ole mõistlikult võimalik teada:

2 Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ 3 Sealjuures tihtipeale vajaduseta astuda nö „traditsioonilisse“ töösuhtesse, kus on selgelt fikseeritud töötaja-

tööandja vaheline kord – ei ole ebatavaline, et teenusepakkuja ise otsustab, kui palju, kelle heaks ja mis tingimustel

ta töötab.

3

1) kui palju on sellistel platvormidel tegutsevaid müüjaid ja teenusepakkujaid;

2) mis on sellistel platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate identiteet;

3) millistel platvormidel müüjad ja teenusepakkujad tegutsevad;

4) kui palju tulu nad teenivad.

Eelkirjeldatud informatsioonita on nn „platvormimajandus“ kujunenud teataval määral läbipaistmatuks

varimajanduse erivormiks, kus riikliku järelevalve organitel ei ole võimalik tagada maksuseaduste

materiaalset kehtivust – ehk kui ei ole teada maksukohustuslase isik ega tema poolt teenitud tulu suurus,

siis ei ole võimalik määrata maksuotsust ega tuvastada selle adressaati. Võimetus läbi viia tõhusat

riiklikku järelevalvet avaldub omakorda aksiomaatiliselt ka madalas maksukuulekuses ning seega

maksutulude vähenemises, ehk maksuaugus. MTA hinnangul on alust prognoosida, et täna platvormidel

tegutsevate Eesti maksukohustuslastest müüjate ja teenusepakkujate poolt deklareeritud tulu võib

moodustada pelgalt 1/5 tegelikust teenitud tulust, mida platvormide vahendusel teenitakse.4 Maksude

laekumata jäämine kahjustab seejuures mitte üksnes riigi maksutulusid, vaid ühtlasi moonutab ka

ettevõtete vahelist turukonkurentsi, kus platvormide vahendusel tegutsevad ettevõtjad, kes

nõuetekohaselt oma maksukohustusi ei täida, naudivad selle arvelt ebaausaid ning tihti otsustavaid

konkurentsieeliseid nende ettevõtjate ees, kes seda teevad. Probleemi lahendamise eelduseks on seega

eelkirjeldatud platvormialase teabe süsteemne, järjekindel ning usaldusväärne kogumine koos selle

perioodilise ajakohastamisega.

Vajaliku platvormialase teabe allikaks saab aga ainukese mõistliku võimalusena olla platvormihaldur,

kes tagab müüjate ja teenusepakkujate ligipääsu platvormile ning jälgib sellel toimuvat. Praktika näitab,

et müüjatelt ja teenusepakkujatelt endilt seda informatsiooni oodata ei ole ning selle selgitamiseks on

nii objektiivseid kui ka subjektiivseid põhjuseid. Ühest küljest võib seda selgitada teadmatusega, ehk

paljud isikud teenivad platvormide vahendusel tulu võrdlemisi juhuslikult, mistõttu nad ei pruugi omale

teadvustada, et selle tuluga kaasneb ka kohustus maksta makse. Teisest küljest ei saa välistada ka

selgitust, et maksude maksmisest hoidutakse teadlikult ning eksisteerivaid seadusandlikke lünkasid

kasutatakse oskuslikult ära, et varjata oma majandustegevust MTA eest.

Võimalike lahendustena on mõningates riikides üritatud tõsta ettevõtjate teadlikkust läbi erinevate

teavituskampaaniate, ent nende edukus on olnud võrdlemisi küsitav ning mõistagi ei toimi need

pahausksete maksukohustuslaste puhul. Teised riigid on üritanud probleemi lahendada läbi koostöö –

MTA on näiteks sõlminud teatud platvormihalduritega koostöölepinguid, mille raames

platvormihaldurid edastavad perioodiliselt nende müüjate ja teenusepakkujate kohta andmeid, kes on

selleks vastavasisulise nõusoleku andnud5 - kuid koostöö probleemiks on selle vabatahtlikkuse element,

ehk platvormihaldurid võivad alati keelduda koostööst, samuti võivad keelduda teabe edastamisest ka

müüjad ja teenusepakkujad. Kolmandad riigid on üritanud seda informatsiooni tuletada ka läbi

andmekorje või läbi muude keeruliste infotehnoloogiliste lahenduste, kuid selliste lähenemiste kulukus

on osutunud märkimisväärseks andmata seejuures usaldusväärset informatsiooni.6

Maksuseaduste täitmise järjekindel tagamine selleks, et realiseerida maksude korrapärane laekumine

ning õiglane turukonkurents eeldab seega spetsiifilisi juriidilisi aluseid, mis võimaldaks MTA-l

eelkirjeldatud platvormialast teavet perioodiliselt saada. Tänases Eesti seadusandluses neid aluseid

paraku ei eksisteeri, ehk puuduvad efektiivsed juriidilised mehhanismid, mis annaksid õiguse nõuda

4 Selle kohta vaata käesoleva seletuskirja peatükki 7. „Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud.“ Hinnang põhineb kahel platvormil (Bolt ja AirBnB). 5 Vt selle kohta näiteks: https://www.emta.ee/en/news/estonia-and-airbnb-sign-unique-agreement-host-income-

tax (sisenetud: 28.02.2022). 6 Vt selle kohta: OECD (2019), The Sharing and Gig Economy: Effective Taxation of Platform Sellers: Forum

on Tax Administration, OECD Publishing, Paris, lk 28. Kättesaadav (sisenetud 28.02.2022): (https://read.oecd-

ilibrary.org/taxation/the-sharing-and-gig-economy-effective-taxation-of-platform-sellers_574b61f8-en#page1).

Liikmesriikide kontekstis lisandub siia ka andmekaitsealane küsimus, ehk süsteemse andmekorjega võib tekkida

isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise risk.

4

platvormihalduritelt informatsiooni nende platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta.7

Teoorias on loomulikult võimalik selline õiguslik alus luua, kuid võttes arvesse platvormimajanduse

piiriülest iseloomu, EL andmekaitsealaseid regulatsioone ning Eesti õigussüsteemi eripärasid, ei oleks

selline aruandlusreeglistik võimeline lahendama probleemi viisil, mis oleks ammendav ning vastavuses

proportsionaalsuse põhimõttega. Esiteks, peaks tõhus riigisisene reeglistik leidma viise, kuidas allutada

ka välismaised platvormihaldurid Eesti jurisdiktsioonile, kelle platvormide vahendusel Eesti

maksukohustuslased tegutsevad. Teisalt, kui kõik liikmesriigid ja EL välised riigid hakkaksid oma

individuaalseid aruandlusreegleid looma, siis tähendaks see platvormihalduritele märkimisväärset

halduskoormust, et viia oma tegevus kooskõlla kõigi erinevate riikide aruandlusstandarditega. Nii

OECD kui ka EL tasandil seega tunnistati vajadust ühtse, koordineeritud rahvusvahelise lahenduse

järele, mis oleks suuteline tagama platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate

maksukuulekust viisil, mis ei tooks kaasa mastaapset halduskoormust platvormihalduritele.

Lihtsustatult öeldes, nii direktiiv kui ka OECD mudelreeglid näevad ette aruandlusreeglid, mille

kohaselt hakkavad platvormihaldurid esitama pädevatele asutustele (Eesti puhul MTA-le) perioodiliselt

teavet nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate isiku ning nende poolt teenitud tulu

kohta. Platvormihaldurid on kohustatud edastama teavet kõikide liikmesriikide ning

partnerjurisdiktsioonide maksukohustuslaste kohta, kellest MTA filtreerib välja konkreetselt Eesti

maksukohustuslased. Laekunud teave, mis puudutab teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide

maksukohustuslasi, antakse asjassepuutuvatele pädevatele ametiasutustele edasi automaatse

teabevahetuse korras. Paralleelselt, teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide pädevad

ametiasutused koguvad omakorda teavet nende jurisdiktsioonis olevatelt platvormihalduritelt ning kui

see teave sisaldab infot Eesti maksukohustuslaste kohta, siis edastavad nad selle teabe MTA-le quid pro

quo korras.

Platvormihaldurid peavad edastatava teabe koguma ja kontrollima jooksva kalendriaasta 31.

detsembriks, misjärel on neil järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuni aega, et see teave MTA-le saata.

Automaatne teabevahetus pädevate ametiasutuste vahel peab olema teostatud veebruari lõpuks. MTA

saab nimetatud andmeid peaasjalikult kasutada riskianalüüsi teostamiseks ning riikliku järelevalve

sekkumise vajaduse ja otstarbekuse hindamiseks. Teoorias on võimalik nimetatud andmeid kasutada ka

füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide eeltäitmiseks, kuid perspektiiv selleks sõltub laekuvate andmete

kvaliteedist ning see selgub alles pärast esmakordset aruandlust aastal 2024.

Digitaalsete platvormihaldurite aruandlusrežiim nii nagu see on sätetatud direktiivis ei ole EL-i

innovatsioon, kuivõrd OECD avalikustas oma ekvivalentsed mudelreeglid8 juba 3. juulil 2020.

Vastupidi, üle võetav direktiiv olulisel määral dubleerib OECD mudelreeglite struktuuri, terminoloogiat,

normitehnikat ning üleüldist loogikat, ent samas läheb oma kohaldamisalalt ka kaugemale, hõlmates

rohkemaid platvorme ning aruantavaid müüjaid/teenusepakkujaid. OECD on aga direktiivi valguses

nüüdseks omakorda täiendanud mudelreeglite kohaldamisala, et see muuhulgas vastaks ka direktiivi

standarditele. Selline vastastikune inspireerimine on mõistetav, sest lõppastmes üritavad nii

mudelreeglid kui ka direktiiv lahendada ühte ja sama probleemi, milleks on platvormide vahendusel

tegutsemisest teenitud tulu süstemaatiline deklareerimata jätmine või aladeklareerimine ja sellest

tingitud konkurentsimoonutused.

Kirjeldatud aruandlusrežiim peaks olulisel määral likvideerima digitaalses platvormimajanduses

lokkavat varimajandust, samuti võrdsustama turukonkurentsi platvormidel tegutsevate ettevõtete ja seal

7 Tõsi, kehtiv õiguslik raamistik võimaldab MTA-l siiski pärida informatsiooni MKS § 61 lõike 1 alusel ükshaaval

individuaalse müüja või teenusepakkuja kohta, kuid see ei ole tõsiseltvõetav lahendus arvestades, et kontrollitavate

subjektide hulk küündib tõenäoliselt tuhandete müüjate ja teenusepakkujateni ning et see meede saab kõne alla

tulla vaid MTA-le teadaolevate platvormide ja nende kasutajate osas. 8 „OECD (2020), Model Rules for Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the Sharing and Gig

Economy, OECD, Paris. Kättesaadav: www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/model-rules-for-reporting-

by-platform-operators-with-respect-tosellers-in-the-sharing-and-gig-economy.htm (30.11.2021).

5

mitte-tegutsevate ettevõtete vahel. Uut regulatsiooni rakendatakse esmakordselt alates aastast 2023 ning

esimest korda laekub platvormihalduritelt teave aastal 2024.

Direktiivis ja OECD mudelreeglites sätestatud aruandlusrežiim võetakse peaasjalikult üle maksualase

teabevahetuse seaduse loodavasse 24. peatükki.

b) Maksualase halduskoostöö direktiivi muude täienduste ning parenduste üle võtmine

Lisaks platvormihaldurite aruandlusele täiendati halduskoostöö direktiivi mitmete maksuhaldurite

halduskoostööd tõhustavate sätetega. Need võetakse üle vastavalt MTVSiga, MKSiga või MTA

juhendiga.

Halduskoostöö direktiiv9 ei ole ainult automaatse teabevahetuse insturment. Direktiiv näeb ette laia

valiku maksualase halduskoostöö liike:

 teabevahetus taotluse alusel;

 omaalgatuslik teabevahetus;

 liikmesriigi ametnike osalemine haldusuurimistes;

 üheaegsed maksukontrollid.

Komisjon hindas halduskoostöö direktiiviga sätestatud meetmete toimivust ja nende rakendamise

tõhusust ning tuvastas parandamist vajavad kitsaskohad.10 Kõige enam on tekitanud küsimusi taotluste

alusel toimuva teabevahetuse reeglid, eelkõige eeldatava asjakohasuse mõiste ning rühmataotluste

põhjendamise standard.

Artiklis 5a sätestati, et taotletav teave on eeldatavalt asjakohane, kui taotluse esitanud asutus leiab

taotluse esitamise ajal, et riigisisese õiguse kohaselt on mõistlik võimalus, et taotletav teave on

asjakohane ühe või mitme maksumaksja maksuasjades, olenemata sellest, kas nende isik on tuvastatud

nimeliselt või muul viisil, ning on kontrolli seisukohast põhjendatud. Eeldatava asjakohasuse

tõendamiseks tuleb näidata ära maksustamise eesmärk, mille jaoks teavet taotletakse ja vajaliku teabe

kirjeldus.

Artiklisse 5a lisati eeldatava asjakohasuse reegli kohaldamise erisused rühmataotluse esitamisel.

Rühmataotlused on seotud maksumaksjate rühmaga, keda ei ole võimalik individuaalselt tuvastada, vaid

keda kirjeldatakse selle asemel ühiste tunnuste kaudu. Kui taotlus on seotud konkreetse maksumaksjaga,

on nõutav teave taotluse laadi tõttu erinev. Eeldatava asjakohasuse nõuet rühmataotluse korral ei

kohaldata. Selle asemel peab taotluse esitanud asutus esitama taotluse saanud asutusele konkreetse

teabe, sealhulgas rühma tunnuste kirjelduse ja kohaldatava õiguse ning taotluse esitamiseni viinud

faktide ja asjaolude selgituse. Lisaks tuleb selgitada kuidas taotletud teave aitaks kindlaks teha, kas

rühma kuuluvad maksumaksjad on seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ning asjakohasel juhul tuua

välja faktid ja asjaolud sellise kolmanda isiku seotuse kohta, kes aitas aktiivselt kaasa rühma kuuluvate

maksumaksjate võimalikule kohustuste rikkumisele.

Komisjon tõi lisaks välja, et igas liikmesriigis ei ole kehtestatud piisavat õigusraamistikku

maksukohustuste üheaegseks kontrollimiseks ega liikmesriigi ametnike viibimiseks haldusuurimise

ajal teises liikmesriigis. See takistab nende koostöövõimaluste tõhusat kasutamist. Neid küsimusi on

käsitletud üksikasjalikumalt ühise siirdehindade foorumi 2018. aasta aruandes siirdehindade kontrolli

9 Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1). 10 Komisjoni talituste töödokument „Hindamine – nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase

halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta“, SWD(2019) 328 final, kättesaadav

aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/system/files/2019-

09/2019_staff_working_document_evaluation_on_dac.pdf

6

kohta ELis11. Aruandes soovitati võtta vastu „siirdehindade kontrolli kooskõlastatud lähenemisviis, mis

toetaks siseturu paremat toimimist kahel viisil: see annaks maksuhalduritele läbipaistva ja tõhusa

vahendi maksustamisõiguste jaotamise hõlbustamiseks ning hoiaks ära topeltmaksustamise ja

topeltmaksuvabastuse“.

MKSiga võetakse üle ühiste maksukontrollide õigusraamistik.

MTVSiga võetakse üle kohustus jagada liikmesriikide maksuhalduritega automaatses korras teavet

täiendavas teabe kategoorias – litsentsitasu osas ning täiendatakse eelotsuste alase teabevahetuse

tähtaega ja esitatavat teavet.

Ülejäänud halduskoostöö tõhustamise muudatused direktiivis puudutavad maksuhaldurite vahelise

suhtluse korda ning rakendatakse MTA peadirektori käskkirjaga kehtestatud rahvusvahelise ametiabi

osutamise korraga. Need muudatused puudutavad järgmiseid halduskoostöö üksikasju:

 Art 5a, eeldatava asjakohasuse väljatoomine teabepäringus, sh rühmapäringute korral;

 Art 6 lg 2, taotlus mistahes haldusuurimise läbiviimiseks, mitte üksnes „kindlaksmääratud“

haldusuurimise läbiviimiseks;

 Art 7 lg 1, teabepäringule vastamise tähtaja lühendamine 6 kuult 3 kuuni;

 Art 8 lg 1, TINi ehk maksukohustuslase registreerimisnumbri lisamine automaatselt vahetatava

teabe juurde;

 Art 8 lg 2, komisjoni teavitamine teabe kategooriatest, mida automaatses korras jagatakse teiste

liikmesriikidega (Eesti vahetab juba teavet kõigis ettenähtud kategooriates);

 Art 8a lg 5 p a, eelotsuse kohta teabe jagamine viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme kuu

möödumisel;

 Art 8b lg 1, komisjonile halduskoostöö perioodilise statistika ja muu teabe edastamine.

 Art 11 lg 1 ja 2, teises liikmesriigis haldusuurimises osalemine selle liikmesriigi korra järgi,

sh asjakohasel juhul elektroonilise sidekanali kaudu;

 Art 12 lg 3, üheaegse kontrolli taotlusele vastamise tähtaja sätestamine, 60 päeva;

 Art 16 lg 1, direktiivi kohaselt saadud teabe kasutamise lubamine ka käibemaksu ja teiste

kaudsete maksude kogumiseks;

 Art 16 lg 2, loetelu koostamine eesmärkidest, milleks on liikmesriigis maksuandmeid lubatud

kasutada, ning mis ei vaja teavet jaganud liikmesriigi nõusolekut.

 Art 25, lisatakse viited platvormihalduritelt saadud teabe töötlemisele;

 Art 25 lg 6 ja 7, maksuhaldurite koostöö andmelekke korral (andmelekkest komisjoni

teavitamine, teabevahetuse peatamine andmelekke tõttu, andmelekke kõrvaldamine, muud

toimingud, teabevõrgule juurdepääsu taastamine, palve kontrollida andmelekke kõrvaldamist,

andmeleke keskregistris või teabevõrgus)

Halduskoostöö direktiivi muudatustest on juba üle võetud artikli 22 lõige 1a, millega täiendati tegeliku

kasusaaja määramist puudutavate dokumentide loetelu, millele tuleb tagada maksuhalduri juurdepääs.

Viidatud normi kohaselt peavad liikmesriigid andma maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud

mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele. Norm võeti üle rahapesu ja terrorismi

rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi: RahaPTS) sätestatud tegelike kasusaajate registri

juurdepääsu regulatsiooniga.12

Seni oli direktiivi viidatud norm üle võetud äriseadustikuga, kuna tegelike kasusaajate andmetele oli

juurdepääs loodud äriregistri kaudu. Ka edaspidi kuvatakse tegeliku kasusaaja andmed tehniliselt e-

11 ELi ühine siirdehindade foorum, A Coordinated Approach to Transfer Pricing Controls within the EU,

JTPF/013/2018/EN, oktoober 2018. Kättesaadav aadressil:

https://ec.europa.eu/taxation_customs/system/files/2019-

03/jtpf_report_a_coordinated_approach_to_transfer_pricing_controls_within_the_eu_en.pdf 12 Muudatus Riigi Teatajas kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022002

7

äriregistri kaudu, kuid tegelike kasusaajate registri õiguslik regulatsioon, sh andmete jagamise

õiguslikud alused viidi RahaPTS-i. RahaPTS on seega asjakohane seadus, millega võtta üle

halduskoostöö direktiivi artikkel 22 lõige 1a.

c) Täiendavad muudatused MKS-s ja MTVS-s

Komisjon ning OECD hindamiskomisjonid on juhtinud tähelepanu mõningatele puudustele

maksuhaldurite rahvusvahelist koostööd puudutavate direktiivide/rahvusvaheliste kokkulepete

ülevõtmisel. Halduskoostöö regulatsioonide täiendaval analüüsimisel jõudsime kokkuleppele muuta või

täpsustada alljärgnevaid norme.

Eelnõuga parandatakse paar ebatäpsust MKS-s nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 maksuvaidluste

lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1–14) ülevõtmisel.

MTVS piiriüleste skeemide alase infovahetuse regulatsioon viiakse üks-ühele vastavaks halduskoostöö

direktiiviga. Toome selgemalt välja erinevas rollis maksunõu andvad teabeandjad ning sätestame

konsulteerivas rollis olevate teabeandjate jaoks direktiiviga ettenähtud aruandlustähtaja arvutamise

korra.

MTVS-s pikendatakse andmete säilitamise üldist tähtaega viielt aastalt kuuele aastale, kuna

finantskontode alase teabevahetuse standardi järgi on riikidel kohustus tagada, et teabeandjad säilitaksid

andmeid vähemalt viie aasta jooksul aruande esitamisest arvates.

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu erandi sätestamine finantskontode alasest

teabevahetusest ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi parimal võimalikul

tasemel, kuna võib sisaldada tulude varjamise või maksukohustusest kõrvalehoidumise riski. Sellised

lepingud tuleb seetõttu hõlmata tavapärase aruandluskohustusega. Muudatus puudutab eelkõige

mitteresidendiga sõlmitud kindlustuslepinguid.

3.2 Eelnõu normide sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. MTVS-i muutmine

Punkt 1 – MTVS § 2 punkti 2 muutmine

Kehtiv MTVS § 2 punkt 2 sätestab termini “õiguslik moodustis” legaaldefinitsiooni, ehk „/../ õiguslik

moodustis on Eesti seaduste alusel asutatud juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum

ning isiku või juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi Eesti filiaal.“

Eelnõuga aga muudetakse eeltoodud definitsiooni, ehk eemaldatakse kõik viited Eestile.

Muudatus on tingitud sellest, et direktiivis sätestatud ning käesoleva eelnõuga üle võetavad

aruandlusreeglid sisaldavad samuti terminit „õiguslik moodustis“, mille sisu on oluliselt laiem kehtiva

MTVS § 2 punktist 2. Muudatusega seega ajakohastatakse asjaomast terminit ning välditakse vajadust

luua senise „õigusliku moodustise“ kõrvale eraldiseisev termin. Legaaldefinitsiooni laiendamine ei

mõjuta olemasolevaid MTVS-i peatükkide tõlgendamist ning võimaldab säilitada direktiivi ja eelnõu

vahelist terminoloogilist järjepidevust.

Punkt 2 – MTVS § 4 lõike 3 täiendamine punktiga 6

MTVS § 4 lõike 3 kohaselt võib teabevahetusega olla hõlmatud jooksva ja viie eelneva kalendriaasta

kohta MTA valduses olev kogu teave, mille vahetamist välisleping või asjaomane Euroopa Liidu

õigusakt ette näeb, sealhulgas:

1) töösuhtest saadud tasu ning töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel

makstud töö- või teenustasu;

2) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu;

8

3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis;

4) makstud pension;

5) kinnisvaratulu.

Loetelus on toodud halduskoostöö direktiivi artikli 8 lõikes 1 sätestatud tulukategooriad, mille osas

liikmesriikide maksuhaldurid omavahel teavet jagavad. Selle artikli alusel vahetatakse teavet teise

liikmesriigi residentide kohta. Teabe jagamise kohustus puudutab ainult andmeid, mis MTA-l olemas

on, st mida mitteresidendid ise või nende eest on deklareeritud. Täiendavat andmete kogumise kohustust

muudatus MTA-le ega maksukohustuslastele ei pane. Andmeid vahetatakse kord aastas, kuue kuu

jooksul pärast liikmesriigi selle maksustamisaasta lõppu, mil teave muutus kättesaadavaks.

Eelnõuga lisatakse automaatse teabevahetuse alla kuuluvatele tulukategooriate hulka litsentsitasud.

Maksulepingute artikkel 12 järgi käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või

kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi

või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase

oskusteabe eest. Vanemate lepingute järgi võib selle mõiste alla käia ka tööstus-, kaubandus- või

teadusseadme rent.

Tulumaksuseaduses on litsentsitasu määratletud TuMS §-s 16. Viidatud paragrahvi lõige 2 hõlmab

litsentsitasu alla tasud kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või

telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse

või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise

õiguse võõrandamise eest. Lõige 3 hõlmab litsentsitasuna tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme

või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise

õiguse võõrandamise eest.

Punkt 3 – MTVS § 41 täiendamine lõikega 12

MTVS §-i 41 täiendatakse lõikega 12 selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 24 oleks võimalik kasutada

ka OECD mudelreeglite põhise platvormihaldurite aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline

lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised platvormihaldurite

aruandlusreeglid kattuvad pea täielikult (kuigi direktiivipõhise variandi kohaldamisala on laiem ning

seal on teatavad eriregulatsioonid) ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida

rahvusvaheliseks standardiks.

Punkt 4 – MTVS § 8 täiendamine lõikega 11

Käesolev säte on seotud MTVS-i lisanduva uue peatükiga 24. Selle eesmärgiks on kirjutada

platvormihaldurile ette sanktsioonid, mida nad peavad rakendama nende müüjate suhtes, kes takistavad

platvormihalduritel nõuetekohaselt täitmast oma peatükiga 24 sätestatavaid aruandluskohustusi.

Platvormihaldur peab hoolsusmeetmete rakendamise kontekstis koguma müüjatelt neid puudutavat

teavet, samuti on platvormihalduritel õigus nõuda teabe usaldusvääruse kontrollimise eesmärgil

täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui müüja keeldub seda tegemast, siis on platvormihalduril vahetult

seadusest tulenev õigus ja kohustus sulgeda müüjate konto (mille kaudu platvormil tegutsetakse) ja

takistada neil platvormil edaspidi registreerimast, samuti hoiduda müüjale tasu üle kandmisest –

eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60 päeva

möödumist esimesest meeldetuletusest.

Eelduslikult sätestavad platvormihaldurid nimetatud sanktsioonid eraldiseisvalt ka oma lepingutesse,

mida nad müüjatega sõlmivad platvormile lubamiseks.

9

Punkt 5 – MTVS § 8 lõike 3 muutmine

Käesolevasse sättesse lisatakse fraas „kuid mitte rohkem kui 10 aastat“, mis tähendab, et MTVS § 8

lõige 3 ei sisaldada enam ainult minimaalset andmete säilitamise tähtaega, vaid ka maksimaalset

andmete säilitamise tähtaega. Muudatus on tingitud direktiivi üle võtmisest, mis paneb andmete

säilitamisele asjaomased piirangud ette.

Ühtlasi, pikendatakse teabe säilitamise tähtaega viielt aastalt kuueni. Teabeandja peab säilitama kõik

teabe kogumise ja FATCA kokkuleppe muu täitmisega seotud kohustuste täitmist kinnitavad tõendid

vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta (kuid mitte rohkem kui kümme aastat) arvestades

isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eesmärgikohasuse põhimõtet.

Andmete säilitamise 5-aastase tähtaja alguse arvutamisel lähtutakse finantskontode alase teabevahetuse

standardites aruandeaastast, mitte andmete kogumise aastast. Kui arvutada andmete säilitamise tähtaega

nende kogumise aastast arvates, ei ole alati tagatud andmete säilitamine rahvusvahelistes kokkulepetes

ettenähtud aja jooksul.

Punkt 6 – MTVS § 81 lõike 5 punkti 1 muutmine

Eelnõuga muudetakse finantskontode alasest infovahetusest13 välistatud finantskontode nimekirja.

MTVS 81 lõike 5 punktis 1 ajakohastatakse viidet pensionilepingule. Kogumispensionide seaduse § 41

on tunnistatud kehtetuks. Seda sätet asendab kogumispensionide seaduse § 45 lõige 1 ning määratleb

kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping.14 Sellesse pensionilepingusse puutuvalt sisulisi

muudatusi ei tehta ning jääb endiselt teabevahetusest välistatuks.

Punkt 7 – MTVS § 81 lõike 5 punkti 2 kehtetuks tunnistamine

MTVS § 81 lõike 5 punkt 2 tuleb tunnistada kehtetuks, kuna OECD hindamiskomisjoni hinnangul ei

vasta täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu välistamine finantskontode loetelust OECD

finantskontode alase teabevahetuse standardile.15

OECD juures tegutsev maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse globaalne foorum viib läbi iga-

aastaseid hindamisi, mille raames hinnatakse mh Eesti õigusaktide vastavust OECD automaatse

teavevahetuse standardile.16 Õigusliku regulatsiooni osas on Eestile antud hinnang „In Place But Needs

Improvement“, mis tähendab, et oodatakse õigusaktides esinevate puuduste kõrvaldamist.

Selliseks puuduseks on MTVS § 81 lõike 5 punkt 2: Eesti on määratlenud aruandlusega hõlmatud

finantskontod ja üle võtnud hoolsusmeetmed nende tuvastamiseks üldjoontes finantskontode alasele

infovahetuse standardile vastavalt. Siiski on tuvastatud ka üks puudus. Täpsemalt pakub Eesti välja

välistatud finantskonto, mis ei ole kooskõlas standardi nõuetega. Finantskontode määratlus, sh

13 Nõukogu direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse

teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), kättesaadav veebis aadressil:

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0107&rid=2. 14 (1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või 11 nimetatud isiku ja kindlustusandja vahel sõlmitud

kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus

kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning

kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse. 15 OECD finantskontode alase teabevahetuse standard, mille põhjal on välja töötatud ka EL vastav direktiiv,

kättesaadav OECD veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/standard-for-

automatic-exchange-of-financial-account-information-in-tax-matters-second-edition-9789264267992-en.htm. 16 Finantskontode alase teabevahetuse hindamise koondinfo on leitav aadressil:

https://www.oecd.org/tax/automatic-exchange/commitment-and-monitoring-process/ , üksikasjalikumad

järeldused Eesti kohta on kättesaadavad aadressil: https://www.oecd-ilibrary.org/sites/60daa8a0-

en/index.html?itemId=/content/component/60daa8a0-en.

10

välistatud finantskontodesse puutuvalt, on oluline finantskontode alase teabevahetuse standardi

korrektseks toimimiseks.

Tänases sõnastuses on püütud leida lahendust täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu positsiooni

säilitamisele, sätestades, et teabevahetusest on välistatud täiendava kogumispensioni kindlustusleping

kogumispensionide seaduse § 62 tähenduses, mille tagastusväärtuse väljamaksmine kindlustusvõtjale

on kogumispensionide seaduse § 63 lõike 54 kohaselt välistatud või mille kindlustuspensioni maksmise

tähtpäev on saabunud.

Taoline lahendus siiski ei ole olnud piisav ning lõike 2 kehtetuks tunnistamine on ainus võimalus

saavutada rahvusvahelises teabevahetuses kõrgem usaldusväärsus.

OECD juures tegutseva globaalse foorumi hinnangul ei saa täiendava kogumispensioni

kindlustuslepingut pidada jurisdiktsioonipõhiseks madala riskiga välistatud finantskontoks, nagu on ette

nähtud standardi VIII jaotise osa C punkti 17 alapunktis g, kuna vahendite ennetähtaegne väljavõtmine

on võimalik ning ainsaks trahviks on tavaline tulumaksumäär ning madal leppetrahv (katab

kindlustusseltsi lepinguga seotud kulud, st see meenutab pigem haldustasu kui piisavalt hoiatavat

trahvi), samuti sissemaksete suurusel pole piisavat piirangut. See tähendab, et need kaks osa C punkti

17 alapunkti a) punktidest iv ja v tulenevat tunnust ei ole täidetud17.

Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu eemaldamine välistatud finantskontode loetelust

tähendab, et selle pensionilepingu suhtes tuleb hakata kohaldama hoolsusmeetmeid, et tuvastada, kas

klient on mitteresident ning kas pensionilepingu info osas tuleb seega esitada MTVS § 86 lõike 3 kohane

aruanne.

Hoolsus- ja aruandluskohustus ei kohaldu tagasiulatuvalt, st aruandeid ei pea esitama möödunud

perioodide kohta, küll aga tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka muudatuste jõustumise ajal kehtivate

täiendava kogumispensioni lepingute suhtes, mitte ainult uute pensionilepingute suhtes.

Punkt 8 – MTVS § 202 lõike 1 punkti 2 muutmine

Direktiiviga täiendati maksuhalduri siduva eelotsuse kohta jagatava teabe kirjeldust. Maksuhaldurid

jagavad teavet enda antud eelotsuste ning siirdehinna eelkokkulepete kohta. Muuhulgas lepiti esialgselt

kokku jagada teavet eelotsuses käsitletava tehingu või tehingute kogumise üldistava kirjelduse kohta.

Paljude liikmesriikide jaoks oli üldistava kirjelduse kaudu eelotsuses sisalduva võimaliku maksuriski

tuvastamine pea võimatu. Liikmesriigid leppisid seega kokku, et edaspidi tuleb eelotsuse kohta teistele

liikmesriikidele edastatavas vormis märkida ära kirjeldatud tehingu või tehingu kogumi kirjeldus ja muu

teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski.

MTVS § 202 lõike 1 punkti 2 täiendatakse, et vahetatav teave ei hõlmaks mitte eelotsuse üldistavat

kokkuvõtet, vaid eelotsuses kirjeldatud tehingute kirjeldust ja muud maksuriskide hindamiseks olulist

teavet.

Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 8a lõige 6 punkt b (eelotsuse kohta antav teave).

Punkt 9 - MTVS § 2010 lõike 1 muutmine

MTVS 23. peatüki „Piiriüleste skeemide alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus“ norme

muudetakse komisjoni tungival soovitusel.

17 iv. kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha

võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv; ning

v. (i) iga-aastaste sissemaksete piir on 50 000 USA dollarit või vähem, või (ii) elu jooksul kontole tehtavate

sissemaksete ülempiir on 1 000 000 USA dollarit või vähem, kohaldades VII osa lõikes C ette nähtud eeskirju

kontode liitmise ja valuuta ümberarvestamise kohta.

11

Viidatud peatükiga on üle võetud nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi

2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate

piiriüleste skeemide puhul18 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1-13). Komisjoni hinnangul ei vasta MTVS

normid piisavalt direktiivi sisule. Muuta tuleb teabeandjate määratlust, eristades erinevad teabeandjate

liigid ning sätestada neile erinevad aruandlustähtajad vastavalt direktiivile.

MTVS § 2010 lõige 1 hõlmab kõik halduskoostöö direktiiviga määratletud teabeandjad, kelleks on

aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise

korraldamise või juhtimise teenust osutanud või selle teenuse osutamisel abi või nõu andnud isik.

Halduskoostöö direktiivi artikkel 3 punktis 21 on vahendaja määratletud oluliselt baroksemalt ning

eristatud nö peamiseid vahendajaid ning vahendajaid, kes pakuvad piiriülese skeemiga seoses toetavaid

teenuseid.19 Komisjon soovitab samuti teabeandjate erinevad kategooriad seaduses selgelt eristada.

Kehtivas sõnastuses hõlmab teabeandja määratlus isikut, kes on aruandekohustusega skeemi

väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise

teenust osutanud või selle teenuse osutamisel abi või nõu andnud.

Komisjoni soovitustest lähtuvalt on säilitatud MKTVS § 2010 lõikes 1 peamise teabeandja määratlus,

kuid sõnastus on ühtlustatud senisest enam direktiivi tekstiga. Teabeandjaks eelnõu kohaselt on

aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, selle korraldamise või kättesaadavaks

tegemise või selle rakendamise juhtimise teenust osutanud isik.

Punkt 10 - MTVS §-i 2010 lõike 11 lisamine

Lähtudes eelmises punktis nimetatud kaalutlustest, määratletakse teabeandjatele kaastööd pakkuvad

isikud edaspidi MTVS § 2010 lõikes 11 järgmiselt: teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on ka isik,

kes on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, selle korraldamise või kättesaadavaks

tegemise või selle rakendamise juhtimisega seoses isiklikult või teiste isikute kaudu abi, tuge või nõu

andnud. Selle normi juures on samuti võimalikult palju lähtutud halduskoostöö direktiivi tekstist, et

tagada direktiivi ühetaoline kohaldamine.

Punkt 11 - § 2013 lõike 2 täiendamine

Komisjon on juhtinud tähelepanu, et MTVSiga on üle võtmata halduskoostöö direktiivi artikkel 8ab

lõige 2, mis sätestab aruande esitamiseks eraldi tähtaja piiriülese skeemiga seoses kaasabi osutanud

teabeandjale.

MTVS 2013 lõikes 2 on sätestatud üks ja ühtne aruandluse tähtaeg kõikide teabeandjate/vahendajate

jaoks. Selle kohaselt esitab teabeandja maksuhaldurile aruande 30 kalendripäeva jooksul alates

aruandekohustusega skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast,

aruandekohustusega skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või päevast, kui

tehti esimene toiming aruandekohustusega skeemi rakendamiseks, sõltuvalt sellest, milline päev saabub

varem.

18 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0822&from=EN 19 21. „vahendaja“ – isik, kes töötab aruantava piiriülese skeemi välja, turustab või korraldab aruantavat piiriülest

skeemi või teeb selle rakendamiseks kättesaadavaks või kes juhib selle rakendamist.

See tähendab samuti igat isikut, kes kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja tingimusi arvesse võttes ning tuginedes

kättesaadavale teabele ja enda erialastele teadmistele ja arusaamisele, mida on vaja selliste teenuste pakkumiseks,

teab või kelle puhul võib õigustatult eeldada, et ta teab, et ta on võtnud ülesandeks pakkuda, otse või teiste isikute

kaudu, abi, tuge või nõu aruantava piiriülese skeemi väljatöötamiseks, turustamiseks või korraldamiseks, selle

rakendamiseks kättesaadavaks tegemiseks või selle rakendamise juhtimiseks.

12

Direktiivi kohaselt peaks kaasabi osutanud teabeandja lugema 30-päevast tähtaega enda poolt teenuse

osutamisest arvates: olenemata esimeses lõigus sätestatust nõutakse artikli 3 punkti 21 teises lõigus

osutatud vahendajatelt samuti teabe esitamist 30 päeva jooksul alates päevast, mil nad andsid otse või

teiste isikute kaudu abi, toetust või nõu.

Eelnõuga täiendatakse seega paragrahvi 2013 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt MTVS § 2010 lõikes

11 nimetatud teabeandja esitab maksuhaldurile teabe 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta andis

piiriülese skeemiga seoses otse või teiste isikute kaudu abi, toetust või nõu.

Punkt 12 – MTVS-i täiendamine peatükiga 24 „Platvormialase teabe automaatne vahetus“

MTVS-i lisatava peatükiga 24 võetakse üle platvormihaldurite aruandlusreeglid nii nagu need on

ettenähtud direktiivi lisas V ning OECD mudelreeglites.

Aruandlusreeglid mitte ainult ei kohusta platvormihaldureid edastama teavet nende platvormidel

tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta, vaid annavad ühtlasi ka suuniseid, mis võimaldavad nii

platvormihalduritel kui ka MTA-l hinnata, kas konkreetsed platvormid ja platvormihaldurid kuuluvad

regulatsiooni kohaldamisalasse, milliste konkreetsete müüjate20 kohta teavet tuleb esitada, mis

tingimustel ning milliste tähtaegade raames tuleb seda teha, millised tagajärjed kaasnevad teabe

esitamata jätmisel jne.

Peatükk 24 koosneb kolmest jaost:

1) 1. jagu – „Mõisted“, kus sätestatakse platvormihaldurite aruandlusreeglite põhilised terminid

nagu „platvorm“, „platvormihaldur“, „aruandekohustusega hõlmatud tegevus“, „müüja“ jne.

Terminid on määratletud vaid käesoleva peatüki raames ning neid ei tohiks üks-ühele ilma

asjakohase viitenormita üle kanda MTVS-i teistele osadele või üleüldse teistele seadustele ning

nende alusel antud õigusaktidele;

2) 2. jagu – „Hoolsusmeetmed ja teabe edastamine“, kus sätestatakse peaasjalikult

platvormihaldurite kohustus tuvastada oma platvormidel tegutsevad aruandlusega hõlmatud

müüjad ning edastada nende kohta teavet MTA-le. Aruandlusega hõlmatud müüjate

tuvastamine toimub hoolsusmeetmete rakendamise kaudu, mis kehtestatakse peaasjalikult

käesolevas jaos sätestatud volitusnormi alusel antava rahandusministri määrusega. 2. jaos

sätestatakse ka juhud, mil platvormihaldur ei ole kohustatud hoolsusmeetmeid rakendama või

teavet edastama.

3) 3. jagu – „Liiduväline platvormihaldur“, kus sätestatakse erireeglid nö EL välistele

platvormihalduritele, kelle ainukene seos liikmesriikidega seisneb selles, et nende platvormidel

tegutsevad sellised müüjad ja teenusepakkujad, kes teenivad mõnes liikmesriigis (sh Eestis)

maksustamisele kuuluvat tulu. Erireeglite kohaselt peaks selline liiduväline platvormihaldur

ennast üldjuhul Eestis registreerima ja MTA-le teavet esitama. 3. Jagu sätestab ka erandid, mil

seda tegema ei pea.

Järgneb normide spetsiifiline käsitlus:

 I. Jagu – „Mõisted“

o MTVS § 2020. Platvorm

Käesolev paragrahv koosneb kahest lõikest.

Lõige 1

20 NB! Siiamaani on parema arusaamise nimel läbivalt räägitud müüjatest ning teenusepakkujatest. „Müüja“ on

eelnõus aga defineeritud termin, mis hõlmab nii müüjaid kui ka teenusepakkujaid. Edaspidi lähtutaksegi eelnõu

terminoloogiast, ehk koondmõistest „müüja“.

13

Esimene lõige sätestab platvormi mõiste, ehk platvorm on „ /…/ tarkvara, mis võimaldab müüjatel

olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevuse läbiviimiseks .“ Sätte

eesmärgiks on osalt piiritleda kohaldamisala läbi regulatsiooni objekti määratlemise, ent teisalt tagada

ka õigusselgus, ehk ühtne arusaam sellest, mida seadusandja peab silmas termini „platvorm“ all.

Platvorm on „tarkvara“,21 ehk sisuliselt mis tahes programm või arvuti funktsioon, kuid praktikas

peetakse siin silmas ennekõike veebilehti ning mobiilirakendusi, seejuures ainult selliseid, mis vastavad

kõnealuses legaaldefinitsioonis kirjeldatud tuumik-funktsioonile – platvormi kasutajate (müüjate ning

teiste kasutajate, ehk ostjate) omavaheline ühendamine tehingu sõlmimiseks, millega üks pool kohustub

vastavalt müüma aruandlusega hõlmatud toodet või teenust ning teine pool selle eest tasuma. Kui

tarkvaral eelkirjeldatud tuumikfunktsioon puudub, siis sellest omakorda järeldub, et tegemist ei ole

„platvormiga“ käesoleva paragrahvi tähenduses. Näiteks, kui ettevõttel on oma veebileht, mille kaudu

ta ise pakub oma kaupu või teenuseid, ning sellel veebilehel ei ole teistel müüjatel võimalik enda kaupu

ja teenuseid potentsiaalsetele ostjatele pakkuda, siis ei vasta see veebileht platvormi määratlusele

käesoleva paragrahvi tähenduses.

Tasu vahendamise kontekstis ei ole oluline, kas platvorm võimaldab ostjal vahetult kanda tasu üle

müüjale või kantakse tasu kõigepealt platvormihaldurile, kes siis seejärel kannab selle ise edasi

asjaomasele müüjale edasi vms. Oluline on vaid see, et ühel või teisel viisil liigub raha läbi platvormi

nii, et platvormihalduril on võimalik jälgida mitte ainult raha liikumist ühelt osapoolelt teisele, vaid

veenduda ka nimetatud tehingu osapoolte identiteedis. On põhjust arvata, et valdav osa

platvormihalduritest kontrollib selliste rahavoogude liikumist just nimelt selleks, et sealt maha arvata

või selle pealt arvutada oma vahendustasu, teenustasu või kuidas iganes seda nimetatakse. Omakorda

viitab see sellele, et kõnealused platvormihaldurid valdavad arvestatavat teavet selle kohta, kes nende

platvormil tegutsevad ning kui palju nad tulu teenivad.

Selleks, et regulatsioon oleks võimalikult laiahaardeline, käsitleb esimese lõike teine lause platvormina

ka mistahes moodustist, mille funktsiooniks on hallata aruandekohustusega hõlmatud tegevusega

seonduva tasu maksmist, kogumist jne. Säte on vajalik näiteks sellisteks olukordadeks, kus kaks erinevat

platvormihaldurit haldavad kahte erinevat platvormi, kus ühe platvormi funktsiooniks on ostjate ning

müüjate kokku viimine ja teise platvormi põhifunktsiooniks on toetada esimest võimaldades nimetatud

osapoolte vahelist rahalist arveldamist. Sellise skeemi kohaselt ei vastaks teine nö „faktiline platvorm“

selle termini legaaldefinitsioonile ja oleks aruandlusreeglitest välistatud, sest sellel puudub platvormile

omane tehingute vahendamise funktsioon. Omakorda looks selline skeem esimest platvormi haldavale

platvormihaldurile ettekäände öelda, et kuivõrd nemad ei valda teavet rahavoogude kohta, siis ei ole neil

selles osas ka midagi esitada. Käesoleva lõike teine lause aga peaks välistama sellised skeemid.

Lõige 2

Lõige 2 sätestab tarkvara liigid (reeglina veebilehed ja rakendused), mis pealiskaudselt võivad küll

sarnaneda platvormidele, kuid mida sisuliselt platvormidena siiski käsitleda ei saa, sest need ei vahenda

ostjate ning müüjate vaheliste tehingute sõlmimist. Konkreetsemalt, kõnealune tarkvara võib küll nö

„toetada“ osapoolte vaheliste tehingute sõlmimist (nt anda kasutajatele üksteise kontaktinformatsioon),

kuid see teeb seda viisil, mis ei võimalda kõnealuse tarkvara halduril jälgida seda, kui palju raha tehingu

raames liikus ühelt poolelt teisele või üleüldse seda, kas osapoolte vaheline tehingu sõlmimine reaalselt

aset leidis.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt ei loeta platvormiks tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatele üksnes maksete

töötlemist. Erandi eesmärgiks on välistada maksevahendustarkvarad nagu Paypal. Sätte all mõeldakse

seega teenust, mis vahendab universaalselt osapoolte vahelisi makseid ilma, et see eksklusiivselt toetaks

mingit konkreetset platvormi. Sellise tarkvara haldur eelduslikult ei tea, mis põhjustel üks või teine

rahaline ülekanne tehti ning sellise kvalifitseerimata andmehulga kogumine või sellest platvormidega

21 Termin „tarkvara“ viitab ka sellele, et platvorm ei ole füüsiline objekt, näiteks toodete ja teenuste kuulutusi

kandev maja seinale kinnitatud stend või reklaamirubriik füüsilises ajalehes.

14

seonduva teabe välja filtreerimine ei oleks proportsionaalne kõnealuse eelnõuga taotletava eesmärgi

saavutamiseks.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt ei loeta platvormiks tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatele üksnes kaupade

või teenuste loetlemist või reklaamimist. Sellise tarkvara füüsiline analoog oleks näiteks maja seinal

olev stend kuulutuste ja reklaamidega. Kuigi see viib kaudselt ostjad kokku müüjate ja teenuste

pakkujatega, siis toimub see siiski viisil, mida kõnealuse tarkvara haldur ei ole eelduslikult suuteline

jälgima – näiteks ei pruugi haldur teada, kas osapooled üldse omavahel suhtlevad või kui suhtlevad, siis

kas nad jõudsid ka tehingu sõlmimiseni, ja kui jõudsid, siis kas sõlmitud tehing vastas tegelikult

kuulutusel või reklaamil olevatele tingimustele.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt ei loeta platvormiks tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatele üksnes nende

ümbersuunamist või üleviimist platvormile. Selle sättega välistatakse sellised veebilehed ja rakendused,

mis viivad ostjad kokku müüjatega nii, et nad suunatakse selle tarkvara poolt lihtsalt otse asjaomase

platvormi veebilehele või mobiilirakendusele. Sellise tarkvara haldurid reeglina ei tea, kas osapooled

jõudsid tehingu sõlmimiseni või mitte, rääkimata tasu ülekandmisest ühelt osapoolelt teisele, mistõttu

ei ole neil tõenäoliselt aruandluse raames mingit praktilise väärtusega teavet esitada.

Praktikas võib eksisteerida nö „hübriidplatvorme“, mis vastavad nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 kui

ka lõikes 2 sätestatud tunnustele. Näiteks kujutagem ette platvormi, kus on võimalik kaupu ja teenuseid

reklaamida, kuid sellele lisaks, võimaldab platvorm ostjatel vahetult suhelda müüjatega läbi

vestlusakende või läbi videoülekande. Sellise võimekusega platvorm ei kuuluks käesoleva paragrahvi

lõike 2 kohaldamisalasse, sest lõike 2 rakendamise eelduseks on see, et see „/../ võimaldab kasutajatele

üksnes /../“ punktides 1-3 sätestatud võimalusi. Siit aga ei saa automaatselt järeldada seda, et tegemist

oleks platvormiga lõike 1 tähenduses.

Platvormi mõistesse kuulub ka tingimus, et kasutajad ühendatakse omavahel aruandekohustusega

hõlmatud tegevuse läbiviimiseks, mis omakorda eeldab seda, et platvormihaldur on teadlik ostjate ja

müüjate vahel liikuvatest rahavoogudest. Kui platvorm ei ole võimeline monitoorima ega täpselt

tõlgendama seda, mis vestlusakendes või videoülekannetes toimub, ja milles osapooled konkreetselt

kokku lepivad (kui üldse lepivad), siis ei vasta kõnealune platvorm MTVS § 2020 lõikes 1 sätestatud

määratlusele.

o MTVS § 2021. Aruandekohustusega hõlmatud tegevus

Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.

Lõige 1

Kõnealuse normiga loetletakse need majandustegevuse vormid, mis on üle võetavate aruandlusreeglite

kohaldamisalas. Nendeks on: 1) kinnistu rendile või üürile andmine; 2) aja- või ülesandepõhise teenuse

osutamine; 3) materiaalse vara võõrandamine; ja 4) transpordivahendi rendile andmine. Kui müüja mõne

eelnimetatud tegevusega tegeleb, siis on ta aruandlusreeglite kohaldamisalas, ehk kõikide eelduste

täitumisel peab platvormihaldur tema kohta teavet koguma, seda kontrollima ja lõpuks selle ka MTA-le

edastama.

Sätte loetelu on ammendav, st selles nimetamata tegevus ei ole aruandekohustusega hõlmatud. See

tähendab, et kui müüja tegeleb näiteks vallasasjade rendile andmisega või raha laenamisega, siis ta ei

ole eelnõu reguleerimisalas, ehk platvormihaldur ei ole kohustatud tema kohta teavet koguma ega seda

kontrollima, seda MTA-le edastama ega muid tema suhtes aruandlusreeglitega seonduvaid kohustusi

täitma. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et aruandekohustusega hõlmatud tegevuse vahendamine on

olemuslikult seotud ka „platvormi“ ning seega ka „platvormihalduri“ mõistega – ehk portaal või

rakendus, mis ei vahenda ühtegi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, ei ole „platvorm“ käesoleva

eelnõu tähenduses, samuti ei ole seda haldav isik „platvormihaldur“.

15

Selleks, et loetelus olev tegevus oleks aruandekohustusega hõlmatud, peab see olema osutatud tasu eest

– „/../ tasu eest tehtav järgmine tegevus /../“. Eeltoodust järeldub, et aruandekohustusega ei ole hõlmatud

selline tegevus, mida müüja teeb tasuta, sest riigil ei ole huvi saada teavet, mis on maksustamise mõttes

suure tõenäosusega irrelevantne. Kui mõne veebilehe või rakenduse mudel on selline, mis võimaldab

näiteks vaid vanade riiete tasuta ära andmist, siis ei ole tegemist „platvormiga“ ja vastavalt

„platvormihalduriga“ käesoleva regulatsiooni mõistes.

MTVS § 2021 lõike 1 punkti 1 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud kinnistu rendile või üürile

andmine. Fraasi „kinnistu rendile või üürile andmist“ tuleb tõlgendada laiemalt ning eesmärgipäraselt

nii, et see hõlmab ka kinnistu osa – näiteks majutusega tegeleva ettevõtjapoolt lühiajaliselt välja üüritud

hotellituba ei pruugi olla eraldiseisev kinnistu, millel oleks oma kinnistu number ja aadress, ent see siiski

klassifitseerub käesolevas sättes nö „kinnistu“ rendile või üürile andmiseks. Samuti ei ole oluline, kas

rendile või üürile antakse eluruumi, äripinda, parkimiskohta jne, sest kõik kinnistu liigid on hõlmatud.

MTVS § 2021 lõike 1 punkti 2 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud aja- või ülesandepõhine teenus.

Tegemist on mis tahes nö „tööotsadega“ (ingl keeles „gig work“), mida tehakse tasu eest ostjale. Ei ole

tähtis, kas seda teeb üks või mitu isikut, kas nad teevad seda iseseisvalt või mõne ettevõtja nimel, kas

seda tehakse füüsiliselt või interneti vahendusel, kas see on lühiajaline või pikaajaline jne. Aja- või

ülesandepõhine teenus võib olla näiteks transporditeenus, interneti vahendusel keelekursuse andmine,

kullerteenus, lapsehoidmine jne. Tuleb rõhutada, et tegemist ei ole juriidilise kvalifikatsiooniga – sätte

eesmärgiks ei ole anda platvormihaldurile suuniseid, kas aja- või ülesandepõhist teenust osutatakse

ostjale käsundi, töövõtu, töölepingu vms õigussuhte raames. Küsimus taandub vaid sellele, kas midagi

tehti kellelegi tasu eest.

MTVS § 2021 lõike 1 punkti 3 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud materiaalse vara

võõrandamine. Säte kasutab edaspidi materiaalse vara sünonüümina ning lühendina terminit „kaup“.

Termin „materiaalne“ tähendab aga seda, et see ei hõlma immateriaalsete hüvede võõrandamist, näiteks

erinevate autoriõiguste ja litsentside andmist, samuti ei hõlma see kaupade võõrandamist, mis

eksisteerivad elektroonilisel kujul, näiteks digitaalsed arvutimängud, digitaalsed raamatud jne. Sisuliselt

tuleb „materiaalse vara“ all mõista nö käega katsutavat kaupa.

MTVS § 2021 lõike 1 punkti 4 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud transpordivahendi rendile

andmine. See tähendab teenust, kus isiku valdusesse antakse tasu eest transpordivahend (näiteks auto)

mida ta juhib või mille juhtimist ta korraldab ise. Käesoleva punkti alla ei liigitu transporditeenus, st

teenus, kus transpordivahendiga käib kaasas ka juht, kes juhib transpordivahendit ise. Selline teenus

liigitub MTVS § 2021 lõike 1 punktis 2 sätestatud aja- või ülesandepõhise teenuse alla. Termin

„transpordivahend“ on mitteammendav ja hõlmab kõiki mõeldavaid transpordivahendeid.

Lõige 2

Kui lõige 1 rõhutab tasu saamist kriteeriumina aruandekohustusega hõlmatud tegevuse määratlemiseks,

siis lõige 2 avab termini „tasu“ sisu. Tasu võidakse maksta mis tahes vormis eeldusel, et see on rahaliselt

hinnatav, ning selle all peetakse silmas nö „netosummat“, ehk summat, „/../ millest on maha arvatud

kõik platvormihalduri poolt kinni peetud või sisse nõutud platvormil tegutsemisega seotud teenustasud,

vahendustasud või maksud.“ Teisisõnu, tasu on summa, mille müüja saab endale jätta pärast oma

rahaliste kohustuste täitmist platvormihalduri ees. Kõnealuse tasu määratlus on oluline

platvormihalduritele selleks, et teada, kuidas tuleb tasu kohta käivat teavet MTA-le edastada, samuti on

see oluline erinevate käesolevas peatükis sätestatud piirmäärade ületamise kalkuleerimiseks (nt MTVS

§ 2022 lg 3 punkt 4).

Fraas „/../ mille summa on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema

/../“ rõhutab järjekordselt platvormihalduri kui vahendaja rolli müüja ja kliendi vahel. Säte lähtub

eeldusest, et platvormihalduril on võimalik jälgida tema platvormil toimuvat, sh näha tasu liikumist ühelt

tehingu osapoolelt teisele, seejuures ei saa välistada, et tasu liigubki enne platvormihalduri kätte, kes

kannab selle ise edasi müüjale (pidades summast eelnevalt kinni oma vahendustasu). Ühtlasi järeldub

16

sellest, et kui platvormihaldur ei valda teavet tasu kohta ning tal ei ole seda võimalik ka mõistlikult

tuletada, siis ei klassifitseeru käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus aruandekohustusega

hõlmatuks – näiteks olukord, kus platvormihalduril on põhjust arvata, et klient ja müüja sõlmisid

platvormi vahendusel tehingu, ent tehingu tingimused ei ole platvormihaldurile teada ning ühtlasi ei ole

mingit tasu läbi platvormi kliendilt müüjale laekunud. Kui põhjus seisneb selles, et klient tasus müüjale

hoopis sularahas, ehk väljaspool platvormi, siis mõistagi ei saa eeldada platvormihaldurilt sellise teabe

valdamist ega tuletamist.

Fraas „/../ peaks talle mõistlikult eeldades teada olema /../“ viitab olukorrale, kus platvormihaldur küll

ei valda teavet tasu kohta, ent tal on seda võimalik mõistliku jõupingutusega välja uurida – näiteks juhul,

kui platvormi haldab kaks platvormihaldurit A ja B, ent vaid B valdab infot tasude liikumise kohta, siis

eeldatakse, et A-l on mõistlikult võimalik läbi B seda informatsiooni samuti saada. Arendades edasi ka

eelkirjeldatud sularahas tasumise näidet, siis teatud juhtudel võib platvormihalduril olla võimalik

tuletada tasu suurus ka siis, kui tasu liikus ostjalt müüjale väljaspool platvormi – näiteks ostja tasus

müüjale mingi summa ning müüja seejärel tasub selle pealt mingi protsendi teenustasu

platvormihaldurile. Sellisel juhul on platvormihalduril võimalik tuletada saadud teenustasust, kui suur

müüjale laekuv tasu oli lähtudes nende kahe summa protsentuaalsest vahekorrast.

Tasu legaaldefinitsioon aitab praktikas filtreerida ka tarkvara, mida MTVS § 2020 lõike 2 kohaselt ei

käsitleta platvormidena, näiteks reklaamiportaale, kus portaalihaldur ilmselt ei tea midagi selle kohta,

kas kasutajad sõlmisid omavahel tehingu ning kui sõlmisid, siis millistel tingimustel.

Lõige 3

Käesolev norm sätestab erandid lõikest 1, ehk juhud, mil esinevad kõik aruandekohustusega hõlmatud

tegevuse tunnused – näiteks toimub tasu eest transpordivahendi rendile andmine – ent seda

sellegipoolest ei loeta aruandekohustusega hõlmatuks.

Esiteks ei loeta MTVS § 2021 lõikes 1 olevat tegevust aruandekohustusega hõlmatuks, kui seda viib läbi

müüja, kes on platvormihalduriga seotud üksus direktiivi tähenduses. Termin „üksus“ tuleneb

direktiivist ning tegemist on katusterminiga, mis hõlmab kõik juriidilised isikud ning muud õiguslikud

moodustised (nt seltsingud, fondid jne). Põhjus, miks platvormihalduriga seotud üksuse poolt läbi

viidavat tegevust ei loeta aruandekohustusega hõlmatuks seisneb selles, et regulatsioon ei sihi

platvormihalduri enda otsest või kaudset tegevust oma platvormil.

Üldreeglina on loobutud termini „üksus“ üle võtmisest eraldiseisva legaaldefinitsioonina ning eelnõu

kasutab fraasi „juriidiline isik või muu õiguslik moodustis“. Siiski, kujutab MTVS § 2021 lõige 2 endast

erandit sellest lähenemisest selleks, et võtta üle võrdlemisi tehniline termin „seotud üksus“ ning ka see

toimub läbi otseviite direktiivile. Direktiivi V Lisa I jao C. jaotise punkt 1 määratleb seotud üksust

järgmiselt:

„Üksus on teise üksusega seotud üksus, kui üks üksus kontrollib teist või nimetatud kaks üksust

alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust

rohkem kui 50 protsendile üksuse väärtusest ja hääleõigusest üksuses. Kaudse osaluse korral

määratakse teise üksuse omakapitalis üle 50 % suurune osalus kindlaks, korrutades osaluse

määrad iga järgneva astme tütarettevõtjas. Isikut, kes omab üle 50 % hääleõigustest,

käsitatakse 100 % hääleõiguse omanikuna.“

HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama lõike

teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille kohaldamine

toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei ole otstarbekas. Vaadates

ülaltoodud seotud üksuse määratlust on selge, et sellist formulatsioonist ei ole eriti võimalik kõrvale

kalduda ning niivõrd mahuka mõiste sätestamine vaid koormaks seaduse teksti. Tõsi,

tulumaksuseaduses (edaspidi: TuMS) on samuti määratletud „seotud isik“ (vt TuMS § 8), kuid nagu

eelnevalt öeldud, ei hõlma „üksus“ ainult isikuid, vaid ka õiguslikke moodustisi. TuMS § 8 on seega

17

direktiivist kitsam ning vaid sellele tuginemine ei taga direktiivi nõuetekohast ülevõtmist. Arvestades

sätte tehnilist iseloomu ja riigisisese ekvivalendi puudumist, on käesoleval juhul otseviide direktiivile

lubatav.

Teiseks, ei loeta analoogsel põhjusel aruandekohustusega hõlmatuks ka sellist MTVS § 2021 lõikes 1

sätestatud tegevust, mida teeb platvormihalduriga töösuhtes olev müüja oma tööülesannete raames. Sätte

eesmärgiks on ühest küljest välistada aruandlusreeglistikust juhtumid, kus platvormihaldur pakub ise

oma platvormil tasu eest tooteid või teenuseid ning teisalt välistada aruandlus sellise müüjate osas, kelle

suhtes platvormihaldur on niikuinii maksu kinnipidaja rollis. Kirjeldatud õiguslikule alusele võivad

vastata näiteks toidukullerid, kes ei tegutse mitte ettevõtjana, vaid on hoopis platvormihalduriga

töölepingulises suhtes.22

Üle võetava regulatsiooni rakendamine sellises olukorras ei ole vajalik ning seega ka proportsionaalne,

sest eesmärgiks ei ole tagada mitte platvormihalduri maksukohustuste täitmine, vaid tema platvormil

tegutsevate müüjate maksukohustuste täitmine, mille eest platvormihaldur ise õiguslikult ei vastuta.

o MTVS § 2022. Müüja

Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.

Lõige 1 Lõige 1 sätestab termini „müüja“ legaaldefinitsiooni.

Müüja kumulatiivsed tunnused on järgnevad:

1) ta on füüsiline või juriidiline isik või mõni muu õiguslik moodustis;

2) ta on platvormil registreeritud;

3) ta viib platvormil läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust; või

4) talle makstakse või krediteeritakse aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu.

Pikemalt ei ole vaja peatuda müüja subjektsuse küsimusel, st kas tegemist on isikuga (olgu see füüsiline

või juriidiline isik) või õigusliku moodustisega (nt seltsing). On intuitiivselt mõistetav, et müüja on ühes

või teises mõttes õiguse subjekt, kes osaleb majandustegevuses, sõlmib tehinguid, viib läbi

aruandekohustusega hõlmatud tegevusi jne. Küll on aga vajalik selgitada müüja ülejäänud tunnuseid.

Platvormil registreeritus viitab protseduurile, mida isik või õiguslik moodustis peab läbima selleks, et

platvormil tegevust alustada. Eelduslikult tuleb platvormil tegutsemiseks esitada platvormihaldurile

tahteavaldus koos mingite andmetega. Sellele järgneb platvormil nö „konto“ avamine, mille kaudu

saavad ostjad müüjatega kontakti. Üldiselt võib lähtuda eeldusest, et kui müüjal on platvormil konto,

mille kaudu ostjatel on võimalik temaga kontakt saavutada ja tema tehingutesse astuda, siis ta on

„platvormil registreeritud“ käesoleva eelnõu tähenduses.

Müüjaks olemine eeldab ka seda, et ta viib platvormil läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, ehk

MTVS § 2021 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kui ta sellise tegevusega platvormi kaudu ei tegele (näiteks

tegeleb vallasasja rendile andmisega), siis ei ole ta „müüja“ käesoleva regulatsiooni tähenduses ja seega

ei ole ka käesolevate normide reguleerimisalas. Kuna aruandekohustusega hõlmatud tegevus saab olla

22 Digiplatvormide valdkonnas on välisriikides toimunud toidukullerite õigusliku staatuse üle omajagu õiguslikke

vaidlusi – nimelt, kas tegemist on platvormihaldurite „töötajatega“, kellele laienevad töötajatele omased õiguslikud

garantiid (õigus puhkusele, õigus teatud töötundidele, õigus muudele spetsiifilistele töötingimustele, õigus

miinimumpalgale, kaetus sotsiaal- ja ravikindlustusega jne), või on tegemist nö „vabakutselistega“ (Eesti mõttes

ettevõtjatega), kellele eelnimetatud õiguslikud garantiid ei laiene. Kirjeldatud dihhotoomia lahendus sõltub

suuresti sellest, kuidas riik määratleb ning mõistab oma õigusaktides töösuhet. Vt selle kohta nt:

https://www.reuters.com/business/deliveroo-fined-by-french-court-abusing-freelance-status-its-riders-2022-04-

19/ (sisenetud: 21.04.2022).

18

vaid selline, mida tehakse tasu eest, siis eeldab müüjaks olemine ka tasu saamist oma pakutud teenuse

või müüdud kauba eest. Kui müüja ei saa tasu läbi viidud tegevuste eest, siis ei ole ta „müüja“ eelnõu

tähenduses.

Praktikas võib aga ette tulla juhtumeid (või suisa skeeme), kus tasu ei laeku vahetult pärast

aruandekohustusega hõlmatud tegevuse teostamist, vaid teatava hilinemisega. Näiteks ettevõte müüb

kaupa aastal 2024, kuid saab selle eest tasu alles aastal 2025. Siin tekib pealtnäha olukord, kus ettevõte

saaks öelda, et ta ei viinud 2024. aastal läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, sest ta ei saanud

sellest tasu (mis on juriidiliselt õige väide, sest aruandekohustusega hõlmatud tegevus eeldab tasu

saamist) ning et ta ei ole ka aastal 2025 viinud läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, vaid pelgalt

tasu saanud. Eelnõus olev fraas „/../ või kellele makstakse või krediteeritakse aruandekohustusega

hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu /../“ lahendab selle õigusliku lünga, ehk isegi kui ettevõte koheselt

tasu ei saa, siis loetakse ta müüjaks hetkest, mil temale aruandekohustusega hõlmatud tegevusega

seonduv tasu laekub.

Lõige 2

Kõnealune norm sätestab aruandlusega hõlmatud müüja mõiste. Tegemist on nö kvalifitseeritud

müüjaga, ehk aruandlusega hõlmatud müüjaks olemine eeldab esmalt „müüjaks“ olemist MTVS § 2022

lõike 1 tähenduses. Erisus aga „müüja“ ja „aruandlusega hõlmatud müüja“ vahel seisneb selles, et MTA-

le esitatakse aruandluse raames teavet vaid viimase kohta. Teabe esitamise kohustuse täitmine MTA-le

eeldabki seega esmalt aruandlusega hõlmatud müüjate välja filtreerimist müüjate koguhulgast.

Lõige 2 koosneb kahest lausest.

Esimese lause kohaselt on müüja aruandlusega hõlmatud siis, kui ta omab lisaks lõikes 1 sätestatud

tunnustele veel ühte järgnevat nö lisatunnust:

 ta on liikmesriigi resident; või

 ta annab rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnistut.

Esiteks nähtub, et müüja ei pea tingimata olema Eesti Vabariigi resident, vaid ta võib olla mistahes

liikmesriigi resident (nt ka Läti) selleks, et kvalifitseeruda Eestis aruandlusega hõlmatud müüjaks. See

tuleneb sellest, et direktiivi alusel kehtestatavad aruandlusreeglid on mõeldud suuresti toetama piiriülest

teabevahetust teiste liikmesriikide maksuhalduritega – MTA kogub nö Eesti platvormihalduritelt teavet

ka teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, kes nende platvormidel tegutsevad, ning edastab need

automaatse teabevahetuse korras vastavate riikide pädevatele ametiasutustele; teiste liikmesriikide

pädevad ametiasutused aga omakorda koguvad oma jurisdiktsioonis olevatelt platvormihalduritelt

muuhulgas ka Eesti maksukohustuslaste kohta teavet ja edastavad selle quid pro quo korras MTA-le.

Teiseks, müüja muutub aruandlusega hõlmatud müüjaks ka siis, kui ta ei ole liikmesriigi resident, ent ta

siiski annab rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnistut. See põhineb üldtunnustatud rahvusvahelise

maksuõiguse põhimõttel, et kinnisvaraga seonduva tulu maksustamise õigus on sellel riigil, kus see

kinnisvara asub. Lähtudes lõikest 1 muutub müüja aruandlusega hõlmatuks ka juhul, kui talle pelgalt

laekub tasu liikmesriigis asuva kinnistu üürile andmisest (hilinemisega).

Lõike 2 teine lause ei tulene direktiivist, vaid see on mõeldud toetamaks OECD mudelreeglite põhist

teabevahetust. Sätte kohaselt loetakse aruandlusega hõlmatud müüjateks ka müüjad, kes on

partnerjurisdiktsioonide residendid, või kes annavad rendile või üürile kinnistut partnerjurisdiktsiooni

territooriumil (või saavad sellega seonduvalt tasu). Platvormihaldur peab seega teadma, kes need

partnerjurisdiktsioonid on, kelle müüjate kohta ta teavet peab koguma ja edastama. Kuivõrd selle teabe

kättesaamine omal jõul on mõneti keerulisem (võrreldes EL liikmesriikide tuvastamisega), kajastatakse

kõnealune info edaspidi MTA veebilehel vastavas loetelus. Kõnealuse loetelu avaldamise eesmärgiks

on ühtlasi vältida selliste müüjate kohta teabe kogumist, kelle andmetega ei ole mitte midagi peale

hakata – ehk andmeid, mida MTA kasutada ei saa ning mida pole automaatse teabevahetuse korras ka

19

kellelegi anda. Eesmärgipäratu andmekorje oleks ebaproportsionaalne ning vastuolus isikuandmete

kaitse üldmääruses sätestatud minimaalsuse põhimõttega, mille kohaselt on lubatud andmeid koguda

vaid niivõrd kuivõrd see on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.

Nii esimese kui ka teise lause puhul ei tohiks terminit „resident“ sisustada nii, nagu seda teeb TuMS §

6, sest platvormihaldurid ei pea müüja „residentsuse“ tuvastamisel tuginema sellele paragrahvile ega

mõne teise liikmesriigi või partnerjurisdiktsiooni ekvivalentsele õigusnormile. Müüja residentsuse

tuvastamine põhineb oletusel, st platvormihaldur eeldab residentsust lähtudes temale ettekirjutatud

müüjal esineda võivatest tunnustest. Kuna müüja residentsuse ja selle tuvastamise üksikasjad avatakse

hiljem detailsemalt, siis siinkohal sellel rohkem ei peatuta.

Lõige 3

Kõnealune lõige määratleb aruandlusest välistatud müüjad, st müüjad, kelle kohta teavet ei koguta ega

esitata. Tegemist on isikutega või õiguslike moodustistega, kes vastavad küll müüja tunnustele (ning

kes iseenesest võivad vastata ka aruandlusega hõlmatud müüja tunnustele), kuid kes sellest hoolimata

välistatakse ad hoc korras aruandlusest. Sellisteks müüjateks on:

1) valitsusüksused direktiivi V I. jao C jaotise punkti 2 tähenduses;

2) ühingud, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul, sh nendega seotud üksused;

3) juriidiline isikud või õiguslikud moodustised, kes osutasid jooksval kalendriaastal enam kui

2000 korral rendi- või üüriteenust seoses kinnistuga või samal aadressil asuvate ja samale

omanikule kuuluvate kinnistutega;

4) isikud või õiguslikud moodustised, kes sõlmisid jooksval kalendriaastal platvormi kaudu vähem

kui 30 tehingut kauba müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületanud

2000 eurot.

„Valitsusüksus“ on direktiivis määratletud termin ning eelnõu viitab sellele otse läbi MTVS § 2022 lõike

3 punkti 1. Tegemist on järjekordse HÕNTE § 28 lõikes 6 sätestatud olukorraga, sest „valitsusüksus“

on võrdlemisi spetsiifiliselt määratletud termin ning selle üle võtmisel ei ole ruumi märkimisväärseks

kõrvalekaldumiseks. Lihtsustatult öeldes on tegemist näiteks riigi- või valitsusasutustega, avalik-

õiguslike juriidiliste isikutega, kohaliku omavalitsuse üksusega jne – teisisõnu müüjatega, kelle puhul

ei saa eksisteerida tõsiseltvõetavat maksupettuste või maksudest kõrvalehoidumise riski. Liiati ei saa

siin Eesti seadusandluse terminoloogiast kitsalt lähtuda, sest platvormihaldurid peavad arvestama, et

nende platvormil võib tegutseda ka teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide valitsusüksuseid.

Punktis 2 sätestatud ühingute puhul eksisteerivad juba praegu võrdlemisi intensiivsed

finantsjärelevalvemehhanismid, mis takistavad neil oma seaduslike kohustuste täitmisest, sealhulgas

maksude maksmisest kõrvale hoiduda.

Punktis 3 sätestatud müüjate puhul peetakse silmas selliseid ettevõtjaid, kelle tegevust iseloomustab

pidev ning regulaarne kinnistu rendile ja üürile andmine – ennekõike hotellid, motellid ja muud

majutusettevõtted, kuid ka näiteks parkimiskohtade üürimist võimaldavad ettevõtjad. Sellised

maksukohustuslased on tõenäoliselt teadlikud oma maksukohustustest ning nende tegevuse iseloom on

juba selline, mis võimaldab nende üle järelevalvet teostada võrdlemisi lihtsalt ilma, et oleks vaja saada

platvormihalduritelt täiendavaid andmeid nende kohta.

Pikemalt on vaja peatuda fraasil „/../ rendi- või üüriteenust seoses kinnistuga või samal aadressil asuvate

samale omanikule kuuluvate kinnistutega.“

Esimene alternatiiv reguleerib olukorda, kus rendi- või üüriteenused on seotud vaid ühe kinnistuga –

näiteks on tegemist ühe hotellihoonega, mis sisaldab sadu hotellitube, mida eraldiseisvate kinnistutena

ei käsitleta (pole kinnistusraamatus registreeritud, ei oma eraldiseisvat aadressi jne). Sellisel juhul

ületatakse normis kirjeldatud piirmäär siis, kui selliste hotellitubadega seonduvat rendi- või üüriteenust

osutati enam kui 2000 korral.

20

Teine alternatiiv aga reguleerib olukorda, kus rendile või üürile antav tuba kujutab just nimelt endast

eraldiseisvat kinnistut – näiteks omab ettevõtja ühes kortermajas mitme korruse jagu korteriomandeid,

mida ta üürib oma ettevõtluse käigus lühiajaliselt välja. Kõik sellised korteriomandid on käsitletavad

eraldi kinnistutena, millel on oma kinnistu number ning aadress. Sellisel juhul ületatakse normis

kirjeldatud piirmäär siis, kui kumulatiivselt üüritakse nimetatud korteriomandeid välja jooksval aastal

enam kui 2000 korral. Tuleb rõhutada, et kumulatiivne arvestus rakendub vaid siis, kui kõnealused

kinnistud (nt korteriomandid) asuvad samal aadressil ja kuuluvad samale omanikule. Kui näiteks

korteriomandid asuvad erinevatel aadressidel (erinevates hoonetes), siis ei saa osutatud rendi- või

üüriteenust kumulatiivselt kokku liita, ehk sellisel juhul arvestatakse 2000 korra piirmäära ületamist iga

korteriomandi kohta eraldi. See on tingitud asjaolust, et selliste ettevõtjate puhul on maksurisk suurem

kui traditsiooniliste hotellide jms võrreldavate majutusettevõtete puhul. Ühtlasi ei saa punktis 3

sätestatud välistusele tugineda selline müüja, kes annab rendile või üürile kinnistuid, mis kuuluvad

erinevatele omanikele – see välistus on mõeldud ennetama skeemi, kus näiteks ühes kortermajas

soovivad mitu erinevat korteriomanikku välja üürida oma kortereid ning teevad seda läbi ühise müüja,

et kunstlikult saavutada kumulatiivne üüriteenuste arvestus, mis välistaks nad aruandlusest. Kõnealune

välistus on siiski mõeldud vaid vähese maksuriskiga ettevõtjale, mitte üksikutele korteriomanikele,

mistõttu oleks sellise skeemi võimaldamine vastuolus regulatsiooni eesmärgiga.

Punktis 4 sätestatud müüjad on vabastatud põhjusel, et sellistele tunnustele vastab reeglina müüja, kelle

tegutsemine platvormidel on juhuslik ning tõenäoliselt kantud motivatsioonist müüa maha oma isiklikus

kasutuses olnud vallasasju. Sellise tulu maksustamine ei paku üldiselt liikmesriigi maksuhalduritele huvi

ning ei saa välistada, et seda tulu ei ole võimalik maksustada lähtudes TuMS § 14 lõike 4 punktist 4

ning laiemast EL-s ja ka Eestis juurdunud majandustegevuse tulu teooriast. Säte on üldistav, mistõttu

tuleb möönda, et selle tulemusel võib aruandlusest pääseda ka müüjaid, kes küll tegelevad (või vähemalt

üritavad tegeleda) reaalse ettevõtlusega, aga kelle tegevust ei ole platvormidel märkimisväärne edu

saatnud ja jäävad seetõttu alla sättes kirjeldatud piirmäärade.

o § 2023. Platvormihaldur

Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.

Lõige 1

Seni on käesolevas seletuskirjas läbivalt kasutatud terminit „platvormihaldur“ kirjeldamaks ettevõtjaid,

kes tagavad platvormide toimimise ning kes otsustavad platvormile ligipääsu andmise üle. Käesolev

lõige sätestab aga termini „platvormihaldur“ legaaldefinitsiooni. Platvormihalduril on järgnevad

tunnused:

1) ta on juriidiline isik või õiguslik moodustis;

2) tal on lepinguline õigussuhe müüjaga;

3) selle lepingulise suhte esemeks on muuhulgas ligipääs platvormile või selle osale.

Esimese tunnuse kohaselt ei saa platvormihalduriks olla füüsiline isik ega Eesti kontekstis ka füüsilisest

isikust ettevõtja, küll aga saavad selleks olla kõik mõeldavad juriidilised isikud ning muud ühendused,

millel ei ole juriidilise isiku staatust (nt seltsingud). Kuivõrd käesolev määratlus tugineb otseselt OECD

mudelreeglite ekvivalendile, siis lähtudes OECD kommentaaridest peaks see tunnus tagama selle, et

määratlusega oleksid hõlmatud sisuliselt kõik mõeldavad subjektid ja õiguslikud konstruktsioonid, mis

ei ole füüsilised isikud.23

23 Vt selle kohta OECD (2020), Model Rules for Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the

Sharing and Gig Economy, OECD, Paris, lk 18, kommentaar 57 – „This term is intended to cover any person other

than an individuaal (i.e. a natural person), in addition to any legal arrangement.“ Kättesaadav: Model Rules for

Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the Sharing and Gig Economy - OECD (09.12.2021).

21

Teiseks ja kolmandaks tunnuseks on see, et platvormihalduril on müüjaga lepinguline õigussuhe, mille

raames annab platvormihaldur müüjale ligipääsu platvormile või selle osale. See ei tähenda tingimata

seda, et platvormihaldur on platvormi nö vahetu käitaja, küll aga on tegemist osapoolega, kes õiguslikult

vastutab müüja ees selle eest, et platvormile oleks ligipääs tagatud. Sätte mõte on hõlmata

platvormihaldurid, kes omavad kontrolli selle üle, kes platvormil tegutseda saavad ning mis sellel

platvormil konkreetselt toimub.

Kuna kehtiv lepinguline suhe eeldab seda, et lepingupooled teavad üksteise identiteeti, siis on mõistlik

eeldada, et platvormihaldurid valdavad andmeid, mis võimaldavad nende platvormidel tegutsevaid

müüjaid identifitseerida – teisisõnu teavet, mida EL maksuhalduritel on vaja, et platvormimajanduse üle

riiklikku järelevalvet teostada. Vastasel juhul peaksid platvormihaldurid möönma, et nad sõlmivad

tsiviilõiguslikke tehinguid anonüümsete isikutega, mis juhul võib sellise lepingu õiguslikku kehtivust

pidada üleüldse küsitavaks.

Lõige 2

Platvormihalduriks olemine ei tähenda siiski tingimata seda, et tal oleks kohustus esitada MTA-le teavet

tema platvormil tegutsevate müüjate kohta. Teabe esitamise kohustuse teke eeldab, et platvormihaldur

on direktiivi mõistes ka „aruandev platvormihaldur“ (nö lisatunnustega platvormihaldur). Käesolevas

eelnõus ei ole seda direktiivist tulenevat terminit aga expressis verbis üle võetud, vaid kasutatakse

terminit „teabeandja“. See on tingitud MTVS-i eripärast, kus MTVS § 2 punkt 5 juba sätestab

„teabeandja“ kui katustermini, mis hõlmab kõik isikud ning õiguslikud moodustised, kellele antakse

MTVS-s teabeandlusega seonduvaid õigusi ja kohustusi.

Teabeandjaks olemine eeldab järgmisi tunnuseid:

1) ta on platvormihaldur;

2) ta on Eesti resident; või kui ta ei ole Eesti resident, siis

a. tema juhtimise koht on Eestis; või

b. tal on Eestis püsiv tegevuskoht; või

c. ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud Eesti õiguse alusel.

Esmajoones tuleb vaadata seda, kas platvormihaldur on Eesti resident. Kui ei ole, siis tuleb alles vaadata,

kas Eestiga võib esineda muu eelnõus sätestatud seos (eeltoodud loetelus punktid a-c), mis muudaks ta

Eesti suhtes teabeandjaks – see kõik tuvastatakse kehtiva riigisisese õiguse alusel. Täiendavalt ei ole

kõnealuseid tunnuseid vaja selgitada, kuivõrd tegemist on juba Eesti õiguses juurdunud ja juba

eksisteerivate mõistetega.

Eeltoodu kehtib ennekõike selliste platvormihaldurite osas, kes on juriidilised isikud, ent

platvormihaldur võib olla ka juriidilise isiku staatuseta õiguslik moodustis. Sellises olukorras on

residentsuse määramine mõneti keerulisem (nt TuMS § 6 räägib ainult isikutest), mistõttu mängivad

õiguslike moodustiste puhul suuremat rolli teised tunnused (nt kas ta on loodud Eesti õiguse alusel jne).

Kui platvormihalduril puuduvad kõik MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud tunnused, siis tegemist ei ole

üldreeglina Eesti vaatest teabeandjaga, st platvormihalduriga, kes on kohustatud esitama teavet MTA-

le – „üldreeglina“, sest on siiski üks olukord, kus platvormihaldur võib olla käsitatav teabeandjana Eesti

suhtes sõltumata MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud tunnuste puudumisest. See olukord tekib siis, kui

platvormihaldur on liiduväline platvormihaldur, kes on MTA juures ennast Eesti ees

aruandekohustuslikuks registreerinud.

Lõige 3

Lõige 3 sätestab liiduvälise platvormihalduri määratluse. Sätte eesmärgiks on lülitada aruandlusreeglite

kohaldamisalasse ka sellised platvormihaldurid, kellel ei ole ühtegi MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud

tunnust, mis seoks neid Eestiga või mutatis mutandis teiste liikmesriikidega, kuid kes sellegipoolest

vahendavad EL maksukohustuslastest aruandlusega hõlmatud müüjate tuluteenivat tegevust. Näiteks,

22

kui liikmesriikide maksukohustuslased tegelevad mõnel Nigeeria platvormil kohalikele interneti kaudu

inglise keele õpetamise teenusega ja teenivad selle pealt tulu, siis liikmesriikide maksuhalduritel on huvi

ka selle kohta teavet saada, sest tegemist on maksustatava tuluga sõltumata sellest, et selle

platvormihalduril ise muid seoseid EL-ga ei ole. Rõhk on siinkohal just liikmesriikide müüjatel, sest

liiduvälise platvormi regulatsioon tuleneb eksklusiivselt direktiivist, mille ekvivalenti OECD

mudelreeglites ei ole.

Eeltoodud kirjeldusest tulenevalt, on liiduväline platvormihaldur peaasjalikult negatiivsete tunnustega:

1) ta ei ole ühegi liikmesriigi resident;

2) ta ei ole loodud ühegi liikmesriigi õiguse kohaselt;

3) tal ei ole üheski liikmesriigis juhtimise kohta;

4) tal ei ole üheski liikmesriigis püsivat tegevuskohta;

5) sõltumata ülal mainitud tunnuste puudumisest, tegutsevad tema platvormil siiski EL

maksukohustuslastest aruandlusega hõlmatud müüjad.

Liiduvälise platvormihalduri võrdlemisi unikaalne olukord tähendab seda, et tema teabeandjaks olemine

toimub erinevalt võrreldes platvormihalduritega, kellel on otsesem seos mõne konkreetse liikmesriigiga

(nt püsiva tegevuskoha olemasolu tõttu). Seega sätestab lõige 3, et liiduvälisele platvormihaldurile

kohaldatakse teabeandja kohta sätestatut vaid siis, kui ta on MTA juures ennast MTVS § 2028 lõike 1

kohaselt registreerinud. Kõnealune registreerimisprotsess tuleneb direktiivist, mille kohaselt peab

liiduväline platvormihaldur ennast ise registreerima aruandekohustuslikuks vabalt valitud liikmesriigis,

kui tema platvormidel tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad. Teavet hakataksegi edaspidi esitama

registreerimisjärgsele liikmesriigile.

Selline registreerimisprotseduur on ettenähtud vaid liiduvälistele platvormihalduritele, ehk liidusisesed

platvormihaldurid oma teabe esitamise liikmesriiki sellisel kujul valida ei saa. Registreerimiskohustuse

osas vt selgitusi MTVS § 2028 kohta.

 II. Jagu – „Hoolsusmeetmed ja teabe edastamine“

o § 2024. Hoolsusmeetmete rakendamine

Käesolev paragrahv koosneb neljast lõikest.

Lõige 1

Käesolev lõige kohustab platvormihaldureid tuvastama oma platvormil tegutsevad aruandlusega

hõlmatud müüjad jooksva kalendriaasta 31. detsembriks. Nimetatud tuvastamine toimub läbi

hoolsusmeetmete, mille rakendamine võimaldabki müüjate koguhulgast nö „välja filtreerida“

aruandlusega hõlmatud müüjad. Hoolsusmeetmeid seaduse eelnõuga aga eraldi ei defineerita. Need

kajastatakse MTVS § 2026 alusel antavas rahandusministri määruses platvormihalduri õiguste ja

kohustuste komplektina, mille eesmärgiks on võimaldada müüja identifitseerimist võimaldava teabe

kogumist ja selle usaldusväärsuse kontrollimist, samuti kogutud teabe pinnalt müüja residentsuse

eeldamist, mis on määravaks kriteeriumiks aruandlusega hõlmatuse tuvastamiseks.

Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel platvormihalduritel sõltumata sellest, kas

nad on samaaegselt käsitletavad teabeandjana ja/või liiduvälise platvormihaldurina. Just nimelt viimase

puhul on see eriti relevantne, sest liiduvälisel platvormihalduril tekib teabeandjaks registreerimise

kohustus üksnes juhul, kui tema platvormil tegutseb EL maksukohustuslastest aruandlusega hõlmatud

müüjaid. Sellest teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma

platvormil tegutsevate müüjate kohta teabe kogumist ja kontrollimist. Näiteks oletagem, et Nigeerias on

platvorm, kus müüjatel on võimalik anda keelekursuseid ostjatele. Kuivõrd ei saa välistada, et ka EL-i

maksukohustuslastest müüjad võivad sellel tegutseda, siis tuleb kohustada kõnealust Nigeeria

platvormihaldurit rakendama hoolsusmeetmeid oma platvormil tegutsevate müüjate suhtes. Juhul, kui

23

hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse aruandlusega hõlmatud müüjate olemasolu, siis tekib sellel

platvormihalduril üldreeglina kohustus ennast MTA juures (või muus liikmeriigis)

aruandekohustuslikuks registreerida.

Universaalne hoolsusmeetmete rakendamise kohustus võimaldab teoreetiliselt teostada riiklikku

järelevalvet ka selliste platvormihaldurite suhtes, kellel ei ole küll vahetut kohustust edastada teavet

MTA-le, ent kes rakendavad oma hoolsusmeetmeid niivõrd ebakvaliteetselt, et MTA ei saa seda teavet

kätte ka kaudselt läbi automaatse teabevahetuse. Näiteks oletagem, et Läti platvormihaldur edastab teabe

Läti maksuhaldurile, ent Läti maksuhaldurilt ei laeku automaatse teabevahetuse korras mingit teavet

MTA-le Eesti maksukohustuslaste kohta – seda põhjusel, et Läti platvormihaldur ei edastanud sellist

teavet Läti maksuhaldurile. Kui on alust arvata, et kõnealuse platvormihalduri platvormil siiski

tegutsevad Eesti maksukohustuslased, ent see platvormihaldur sellekohast teavet ühel või teisel põhjusel

ei kogu või ei kontrolli, siis saab MTA vajadusel sekkuda kas vahetult või rahvusvahelise ametiabi

korras tuginedes otse riigisisesele õigusele.

Hoolsusmeetmeid tuleb rakendada kõikide müüjate suhtes jooksva kalendriaasta kohta. See tähendab,

et platvormihaldur peab üldreeglina rakendama hoolsusmeetmeid igal kalendriaastal selleks, et

tuvastada tema platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad – seda põhjusel, et igal uuel

kalendriaastal võib aruandlusega hõlmatud müüjaid juurde tulla, samuti võivad olemasolevate müüjate

kohta käivad andmed olla muutunud (nt mõned aruandlusega hõlmatud müüjad on lõpetanud oma

tegevuse või minetanud oma aruandlusega hõlmatuse).

Norm sätestab ka hoolsusmeetmete rakendamise tähtaja, ehk platvormil tegutsevad aruandlusega

hõlmatud müüjad tuleb hoolsusmeetmete rakendamisega tuvastada jooksva kalendriaasta 31.

detsembriks. Siinkohal tuleb rõhutada, et kõnealuses normis on teadlikult välditud termini „hiljemalt“

kasutamist, ehk sätte mõte ei ole see, et platvormihalduril on „hiljemalt“ 31. detsembrini aega, et

hoolsusmeetmeid rakendada. Selline formulatsioon jätaks mulje, et platvormihaldur võiks näiteks

jooksva kalendriaasta mai keskpaigaks hoolsusmeetmete rakendamise lõpetada ja seejärel ignoreerida

ülejäänud kalendriaastat. Selline tõlgendus aga ei ole kooskõlas aruandlusreeglite eesmärgiga – 31.

detsembri tähtpäeva tuleb mõista selliselt, et platvormihaldur peab tuvastama tema platvormil

tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Selline

lähenemine võimaldab tuvastada maksimaalse arvu aruandlusega hõlmatud müüjaid asjaomasel

platvormil.

Lõige 2

Lõige 2 sätestab MTVS § 2024 lõikest 1 erandi, mil platvormihaldur ei ole kohustatud hoolsusmeetmeid

jooksval kalendriaastal rakendama, vaid ta võib tugineda eelnevatel kalendriaastatel rakendatud

hoolsusmeetmetega kogutud ja kontrollitud teabele ning selle teabe pinnalt tehtud eeldustele. Sätte

eesmärgiks on vähendada nii platvormihaldurite kui ka müüjate halduskoormust ning lähtub eeldusest,

et müüja kohta kogutud teave on võrdlemisi stabiilne, ehk ei ole pidevas muutuses. Näiteks, kui aastal

2023 kogutakse müüja kohta teavet (nt tema elukoha aadress), siis võib platvormihaldur eeldada, et

aastal 2024 see elukoht ei ole muutunud, mistõttu ei ole tarvis saada ka müüjalt selle kohta täiendavat

kinnitust. Kõnealuse eelduse tegemine on siiski piiratud kahe kumulatiivse kriteeriumiga:

1) müüja kohta käiv teave peab olema kogutud ja selle usaldusväärsust kontrollitud või kinnitatud

viimase 36 kuu jooksul, ning

2) platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et see teave on kuidagi oma usaldusväärsuse minetanud.

Kui üks eeltoodud kahest kriteeriumist on täitmata, siis on platvormihaldur taas kohustatud

hoolsusmeetmeid jooksval kalendriaastal rakendama. Teise kriteeriumi puhul võib kogutud teave oma

usaldusväärsuse minetada näiteks põhjusel, et MTA esitab platvormihaldurile konkreetse müüja kohta

teabenõude MKS § 61 lõike 1 alusel, kus teabenõudes müüja kohta nähtuv informatsioon on vastuolus

sellega, mida platvormihaldur ise kõnealuse müüja kohta valdab. Sellistel juhtudel käivitub taas

hoolsusmeetmete rakendamise kohustus, konkreetselt teabe usaldusväärsuse kontrollikohustus.

24

Kui aga kõnealused kaks kriteeriumit on täidetud, siis võib platvormihaldur tugineda eelmistel

kalendriaastatel rakendatud hoolsusmeetmetele, millega loetakse jooksva kalendriaasta kohta käivad

hoolsusmeetmed rakendatuks.

Lõige 3

Lõige 3 võimaldab platvormihalduril delegeerida hoolsusmeetmete rakendamise kohustuse kolmandale

isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega delegeerida ka vastutust. Kui platvormihaldur delegeerib

hoolsusmeemete rakendamise kolmandale isikule, siis vastutab see platvormihaldur ikkagi selle eest, et

kõnealused hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetuks.

Õiguslikku vastutust hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna seega kõnealune kolmas isik. Kui see

kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt, siis saab ta

vastutada vaid platvormihalduri ees vastavalt nendevahelisele õigussuhtele.

Lõige 4

Praktikas esineb juhtumeid, kus mõned müüjad lõpetavad platvormil oma majandustegevuse, ehk nad

ei osuta enam teenuseid ega müü kaupu, kuid nende konto kui selline on endiselt platvormil olemas ja

tihti ka ostjatele kättesaadav. Selliste piltlikult öeldes „surnud müüjate“ osas võib hoolsusmeetmete

rakendamine kujutada endast tarbetut ning seetõttu ebaproportsionaalset halduskoormust, sest

tõenäoliselt ei ole selliselt müüjalt võimalik enam teavet koguda (ta pole aktiivne) või kui on, siis

kogutav ja kontrollitav teave on tõenäoliselt maksunduslikult irrelevantne (nt saadakse müüjalt teada

vaid seda, et ta ei teeninud jooksval kalendriaastal midagi). Seetõttu pole otstarbekas kohustada

platvormihaldureid selliste müüjate osas hoolsusmeetmeid rakendama.

Lõige 4 sätestabki, et kui müüja ei ole jooksval kalendriaastal viinud läbi aruandekohustusega hõlmatud

tegevust ega saanud sellega seoses tasu, siis pole platvormihaldur kohustatud tema suhtes

hoolsusmeetmeid rakendama. Platvormihaldur iseenesest võib seda teha, kui ta seda soovib. Kui

kõnealune müüja peaks jooksval kalendriaastal siiski läbi viima kasvõi ühe aruandlusega hõlmatud

tegevuse, või kui talle laekub platvormi kaudu sellega seonduvalt tasu, siis ei ole enam kõnealuse erandi

rakendamine võimalik ja selle müüja suhtes tuleb hoolsusmeetmed läbi viia (või siis tugineda tema

suhtes varasemalt rakendatud hoolsusmeetmetele).

o § 2025. Aruandlusega hõlmatud müüjate kohta ja kinnistu kohta teabe edastamine

Kõnealune paragrahv koosneb viiest lõikest.

Lõige 1

Lõige 1 sätestab teabeandja kohustuse edastada MTA-le aruandlusega hõlmatud müüja kohta teavet,

mis hõlmab peaasjalikult andmeid tema isiku ning tema poolt teenitud tulu suuruse kohta. Kui see

aruandlusega hõlmatud müüja tegeles kinnistu rendile- või üürile andmisega, siis tuleb teavet esitada ka

kõnealuse kinnistu kohta. Edastatava teabe ammendav loetelu sätestatakse rahandusministri määrusega,

mille andmise volitus tuleneb MTVS §-st 2026.

Kui platvormihaldur on kohustatud hoolsusmeetmeid rakendama jooksval kalendriaastal, ehk tuvastama

oma platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga,

siis MTA-le edastatakse nende kohta käiv teave järgmise kalendriaasta 31. jaanuariks.

Kuivõrd käesolev lõige reguleerib teabe edastamist MTA-le, siis enam ei kasutata terminit

„platvormihaldur“, vaid konkreetselt terminit „teabeandja“, mis hõlmab nii MTVS § 2023 lõikes 2

sätestatud tunnustega platvormihaldurit kui ka liiduvälist platvormihaldurit, kes on MTA juures

aruandekohustuslikuks registreeritud.

25

Lõige 2

Kõnealune lõige sätestab erandid, mil teabeandja ei pea MTVS § 2025 lõikes 1 sätestatud kohustust

täitma, ehk teavet MTA-le esitama. Teabeandjal puudub teabe edastamise kohustus, kui ta on ühes

järgnevas olukorras:

1) ta ei tuvastanud hoolsusmeetmete rakendamisel oma platvormil aruandlusega hõlmatud müüjaid

ja teavitab sellest MTA-d hiljemalt 31. jaanuariks;

2) ta kavatseb edastada või on juba edastanud teabe nõuetekohaselt teise liikmesriigi pädevale

ametiasutusele ja teavitab sellest MTA-d hiljemalt 31. jaanuariks;

3) teave, mida teabeandja peaks MTA-le edastama, on MTA-le juba nõuetekohaselt edastatud teise

platvormihalduri poolt või see teave on edastatud teise liikmesriigi või partnerjurisdiktsiooni

pädevale ametiasutusele ning kõikidel juhtudel on teabeandjal selle kohta tõendeid.

Sätte eesmärgiks on vältida teabe mitmekordsest edastamisest tingitud halduskoormust, samuti ka

maksuhalduritele tekkivat täiendavat töökoormust, kui nad peaksid automaatse teabevahetuse korras

hakkama vahetama dubleeritud teavet.

Esimene olukord tekib juhul, kui teabeandja rakendab jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga

hoolsusmeetmeid, ent avastab, et tema platvormil tegutsevatest müüjatest ei ole ükski aruandlusega

hõlmatud müüja. Teisisõnu, nad ei ole ei liikmesriikide ega partnerjurisdiktsioonide residendid, samuti

ei paku nad rendile ega üürile liikmesriigis või partnerjurisdiktsioonis asuvat kinnistut. Sellises

olukorras ei ole teabeandjal kedagi, kelle kohta teavet esitada ning selleks, et MTA ei peaks kahtlustama

aruandluskohustuse ignoreerimist, sätestatakse sellistes olukordades olevatele teabeandjatele kohustus

vähemalt teavitada MTA-d, et neil puuduvad aruandlusega hõlmatud müüjad. Kõnealune teavitus tuleb

teha tähtpäevaks, mil tavapärasel juhul nad oleksid pidanud teavet esitama, ehk hoolsusmeetmete

rakendamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks. Selline teavitus on ühtlasi oluline

platvormimajanduse üldisemaks seiramiseks.

Teine olukord saab aktualiseeruda juhul, kui teabeandjal on MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud seos mitte

ainult Eestiga, vaid mutatis mutandis korras ka mõne teise liikmesriigiga – näiteks võib teabeandja

üheaegselt olla Eesti resident, ent omada püsivat tegevuskohta ka Lätis. Direktiiv ei kohusta sellises

olukorras olevat teabeandjat aga esitama teavet nii Eestisse kui ka Lätti, vaid võimaldab tal ise valida,

millisesse liikmesriiki ta teavet esitab eeldusel, et ta teavitab sellest teist liikmesriiki. Eelnõuga võetakse

see regulatsioon üle selliselt, et teabeandja vabaneb teabe edastamise kohustusest MTA ees juhul, kui ta

teavitab MTA-d, et ta on teabe edastanud või kavatseb selle edastada teise liikmesriigi pädevale

ametiasutusele. Vastavasisuline teavitus tuleb teha hiljemalt tavapärase teabe edastamise tähtajaks, ehk

31. jaanuariks.

Õigus sellisel viisil teabe edastamiseks peab tulenema vastava liikmesriigi riigisisesest õigusest, millega

võetakse üle asjaomane direktiivi regulatsioon. MTVS-i ei sätestata expressis verbis teabeandja õigust

edastada teavet teise liikmesriiki, sest Eesti ei saa kohustada teisi liikmesriike aktsepteerima teabeandja

poolt edastatavat teavet. Termin „nõuetekohaselt“ viitab sellele, et teabe edastamiseks teise liikmesriiki

eeldabki vastava liikmesriigi riigisiseses õiguses leiduvat õiguslikku alust. Kui teabeandja edastab teabe

teise liikmesriiki ilma õigusliku aluseta (nt liikmesriiki, millega tal ei ole ühtegi MTVS § 2023 lõikes 2

sätestatud mutatis mutandis seost), siis ei saa ta käesolevale lõikele tugineda ja säilib endiselt kohustus

edastada teave MTA-le.

Kolmas olukord hõlmab juhtumeid, kus MTA-le on teave juba edastatud või on käiku lastud sündmuste

ahel, mille tagajärjel MTA saab sama teabe automaatse teabevahetuse korras teise liikmesriigi või

partnerjurisdiktsiooni pädevalt ametiasutuselt. Kui teabeandja sellele alusele tugineb, siis peab ta olema

suuteline ka tõendama, et teave on kas MTA-le edastatud või siis see on edastatud MTA-ga teavet

vahetavale pädevale ametiasutustele. Teabeandja ei pea küll ise proaktiivselt MTA-le midagi tõendama,

aga ta peab olema valmis seda tegema siis, kui MTA peaks tema poole pöörduma vastavasisulise

26

päringuga. Sätte mõtteks on vältida tarbetut haldus- ja töökoormust, kus MTA-le laekuks sama teave

mitu korda erinevatest allikatest.

Lõige 3

Käesoleva lõike eesmärgiks on suurendada õigusselgust. Nimelt, liiduvälisel platvormihalduril on

kohustus edastada teavet vaid sellesse liikmesriiki, kuhu ta on ennast aruandekohustuslikuks

registreerinud ning paralleelselt, tal ei ole õigust esitada teavet mõnesse teise liikmesriiki, kus ta

registreeritud ei ole. Lõikes 3 sätestatud expressis verbis erandita võib jääda mulje, et kui Eestis

registreeritud liiduväline platvormihaldur edastab teabe näiteks Soome, siis võib ta tugineda MTVS §

2025 lõike 2 punktile 2, et teavet mitte esitada MTA-le. Selline tõlgenduslik järeldus oleks vastuolus

regulatsiooni mõttega ja kujutaks endast õiguslünka, mida tõenäoliselt ei ole võimalik tõlgendamisega

ületada.

Lõige 4

Teabeandja peab lisaks MTA-le edastama lõike 1 kohase teabe ka müüjale, kelle kohta see käib.

Tegemist on andmekaitsealase regulatsiooniga, mille eesmärgiks on teavitada müüjat tema andmete

töötlemisest ning peatsest edastamisest MTA-le. Platvormihaldur ei ole kohustatud müüjale edastama

teavet, mis ei kvalifitseeru müüja andmeteks.

Lõige 5

Teabe edastamiseks nähakse ette vorm, mis edaspidi kajastatakse rahandusministri määruses nr 16

„Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning

nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine.“

o § 2026. Hoolsusmeetmed ja edastatava teabe loetelu

Käesolev paragrahv koosneb volitusnormist, mis kohustab rahandusministrit andma välja määruse, mis

sisaldab järgmisi suuniseid:

1) müüja kohta teabe kogumiseks ning kogutud teabe kontrollimiseks rakendatavad

hoolsusmeetmed – see hõlmab mitte ainult teavet müüja isiku kohta, vaid ka teavet kinnistu

kohta, millega seonduvalt osutab müüja rendi- või üüriteenust;

2) MTA-le edastatava teabe loetelu – määrus peab loetlema ammendavalt kõik teabeartiklid, mida

on vaja MTA-le edastada igale aruandlusperioodile järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.

Kõnealuse määruse kavand on leitav käesoleva seletuskirja lisast 1 koos selgitustega.

o MTVS § 2027. Platvormihalduri vabastamine hoolsusmeetmete rakendamisest, teabe

edastamisest ning muudest kohustustest

Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.

Lõige 1 võimaldab platvormihalduril taotleda vabastust hoolsusmeetmete rakendamisest ning muudest

kohustustest, kui ta suudab MTA-le tõendada, et tema ärimudelist tulenevalt ei saa tema platvormil

tegutseda aruandlusega hõlmatud müüjaid, st müüjaid, kes vastavad MTVS § 2022 lõikes 2 esimeses

lauses sätestatud määratlusele. Kõnealune vabastus tähendab sisuliselt platvormihalduri välistamist

aruandlusreeglite kohaldamisalast jooksva kalendriaasta lõpuni, misjärel peab platvormihaldur

vabastuse saamiseks seda uuesti taotlema ja näitama, et tema ärimudeli olemus on endiselt sama.

Kõnealust vabastust võivad taotleda mistahes platvormihaldurid, sh liiduvälised platvormihaldurid.

Kuivõrd kõnealuse vabastuse näeb ette kohustuslikus korras vaid direktiiv (OECD Mudelreeglid seda

kohustuslikus korras ette ei näe), siis on asjaomast vabastust võimalik taotleda vaid selliste aruandlusega

27

hõlmatud müüjate osas, kes on liikmesriigi residendid või kes rendivad või üürivad liikmesriigi

territooriumil asuvat kinnistut.

Tuleb rõhutada, et direktiiv näeb ette vabastuse taotlemise vaid juhul, kui ärimudelist tulenevalt ei saa

platvormil olla aruandlusega hõlmatud müüjaid. See tähendab, et platvormihaldur peab tõendama, et tal

puuduvad liikmesriigi residendist müüjad või müüjad, kes rendivad või üürivad liikmesriigi

territooriumil asuvat kinnistut. Välistust ei pea taotlema selline „platvormihaldur“, kelle „platvormil“ ei

tegutse üleüldse „müüjaid“ nii nagu need on defineeritud MTVS § 2022 lõikes 1 – näiteks, kui platvormil

tegutsevad vaid sellised isikud, kes rendivad platvormil vallasasju, siis nad ei kvalifitseeru „müüjaks“

MTVS § 2022 lõike 1 tähenduses (nad ei tegele aruandlusega hõlmatud tegevusega) ja on seega

automaatselt aruandlusreeglistiku kohaldamisalast väljas.

Lõike 2 kohaselt teavitab MTA teiste liikmesriikide pädevaid asutusi igast platvormihaldurist, kelle

MTA on jooksvaks kalendriaastaks vabastanud hoolsusmeetmete rakendamisest, teabe edastamisest

ning muude kohustuste täitmisest. Kõnealuse teavituse eesmärgiks on vältida olukorda, kus teised

liikmesriigid asuvad vabastatud platvormihaldurilt nõudma aruandlusreeglite täitmist põhjusel, et nad ei

tea, et ta ärimudel välistab aruandlusreeglite täitmise võimalikkuse. Teavitamise kaudu teavad teised

liikmesriigid, et kõnealune vabastatud platvormihaldur tuleb jooksvaks aastaks nö „rahule jätta“.

Teavitamine on konkreetsemalt reguleeritud MTA ametijuhendis, kuid olulist rolli mängib siin ka

Komisjoni poolt loodav keskregister, kuhu kõik sellised vabastatud platvormihaldurid kantakse ja kuhu

liikmesriigi pädevatel asutustel on ligipääs.

Lõige 3 reguleerib juhtumit, kus platvormihaldur on vabastatud aruandlusreeglite rakendamisest mõne

teise liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt. Sellisel juhul võib kõnealune platvormihaldur tugineda

nimetatud vabastusele ka MTA ees ilma, et tal oleks vaja täiendavalt seda taotleda lõike 1 alusel. MTA

peaks üldjuhul vabastusest teada saama läbi elektroonilise teavituse, mis laekub vabastuse andnud

pädevalt ametiasutuselt.

 3. Jagu – „Liiduväline platvormihaldur“

Käesolevas jaos reguleeritakse erinõuded, mis rakenduvad liiduvälisele platvormile (MTVS § 2023 lõige

3).

o § 2028. Liiduvälise platvormihalduri registreerimiskohustus

Käesolev paragrahv koosneb neljast lõikest.

Lõige 1 sätestab liiduvälisele platvormihaldurile kohustuse ennast viivitamata registreerida MTA juures,

kui ta hoolsusmeetmete rakendamisel tuvastab, et tema platvormil tegutsevad MTVS § 2022 lõike 2

esimeses lauses sätestatud aruandlusega hõlmatud müüjad. Tegemist on direktiivist tuleneva

regulatsiooniga, mistõttu ei laiene see partnerjurisdiktsioonide aruandlusega hõlmatud müüjatele.

Direktiiv paneb kohustusi ka sellistele platvormihalduritele, kes on formaalselt Euroopa Liidu ning

liikmesriikide jurisdiktsioonist väljas, ent kes vahendavad oma platvormil selliste müüjate tegevust, kes

on liikmesriigi residendid või kes tegelevad liikmesriigi territooriumil asuva kinnistuga seonduva rendi-

või üüriteenuse osutamisega – ennekõike puudutab see kohustust rakendada hoolsusmeetmeid, et

tuvastada aruandlusega hõlmatud müüjad, ning seejärel edastada aruandlusreeglitega nõutud teave

liikmesriigi maksuhaldurile. Käesolevas lõikes sätestatud registreerimiskohustuse eesmärgiks ongi

fikseerida ühe liikmesriigina Eesti, kuhu liiduväline platvormihaldur hakkab peale registreerimist teavet

esitama. Kui liiduväline platvormihaldur keeldub ennast registreerimast piisava põhjenduseta, siis on

võimalik tema suhtes rakendada sunnimeetmeid ning muid sanktsioone.

Liiduväline platvormihaldur „/../ ei saa taotleda maksuhalduri juures registreerimist /../“, kui ta vastab

mõnele alljärgnevale tingimusele:

28

1) ta on juba samaväärselt registreeritud teises liikmesriigis;

2) ta taotleb samaväärset registreerimist teises liikmesriigis;

Punktides 1 ja 2 sätestatud piirangud on kantud asjaolust, et direktiiv kohustab ja ühtlasi lubab

liiduvälisel platvormihalduril registreerida vaid ühes vabalt valitud liikmesriigis, sh ka sellises

liikmesriigis, kelle aruandlusega hõlmatud müüjaid tema platvormil ei tegutse. Kogu teave esitatakse

selle ühe liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kes selle automaatse teabevahetuse korras vastavalt

teistele asjassepuutuvatele liikmesriikidele laiali jagab. Punktidest 1 ja 2 seega nähtub, et kui liiduväline

platvormihaldur on registreeritud teises liikmesriigis või kui ta on esitanud vastavasisulise taotluse

ennast registreerida teises liikmesriigis, siis ei ole tal enam õigust ega kohustust („/../ ei saa /../“) seda

teha MTA juures ja tema suhtes sunnimeetmete kohaldamine selleks otstarbeks on edaspidi välistatud.

Eelnõu ei sätesta aga liiduvälistele platvormihalduritele expressis verbis õigust registreerida teises

liikmesriigis. See on kantud asjaolust, et Eesti Vabariik ei saa oma riigisisese õigusega kohustada teisi

liikmesriike aktsepteerima liiduväliste platvormihaldurite taotlusi. Eelnõu reguleerib vaid juhte, mil

Eestis registreerida ei saa – õigus registreerida teistes liikmesriikides peab tulenema nende riigisisesest

õigusest.

Lõige 2 kohustab MTA-d teavitama teisi liikmesriike sellest, et liiduväline platvormihaldur valis Eesti

selleks liikmesriigiks, kuhu ta teavet esitab. Teavitamisfunktsiooni eesmärgiks on vähendada nii

maksuhaldurite töökoormust kui ka liiduvälise platvormihalduri halduskoormust – ehk vältida olukorda,

kus teised liikmesriigid hakkavad nõudma liiduväliselt platvormihaldurilt registreerimiskohustuse

täitmist nende juures. Edaspidi teavad teised liikmesriigid, et kõnealuselt liiduväliselt platvormihaldurilt

laekub teave MTA-le, kes siis ise jagab selle automaatse teabevahetuse korras asjasse puutuvatele

liikmesriikidele laiali.

Lõige 3 sätestab olukorra, mil liiduvälist platvormihaldurit ei registreerita MTA juures sõltumata sellest,

et tal formaalselt on õigus seda taotleda lõikes 1 sätestatud aluste puudumise tõttu. Olemuselt on

tegemist sanktsiooninormiga, mida rakendatakse selliste liiduväliste platvormihaldurite suhtes, kelle

varasem registreering on tühistatud põhjusel, et nad ei ole nõuetekohaselt platvormialast teavet

edastanud – seejuures ei ole vahet, kas teabe edastamise kohustus jäi täitmata MTA juures või mõnes

muus liikmesriigis. Registreerimata seisund aga võimaldab nende suhtes piirangute rakendamist,

ennekõike intensiivset MTVS §-s 221 sätestatud blokeeringu kehtestamist.

Liiduvälisel platvormihalduril on siiski võimalik saavutada enda registreerimine eeldusel, et ta täidab

nõuetekohaselt varasemalt täitmata teabe edastamise kohustuse. Sellega loetakse liiduväline

platvormihaldur rehabiliteerituks, ehk tal võimaldatakse oma tavapärase majandustegevusega jätkata,

kuigi võimalik, et riikliku järelevalve prismast on ta edaspidi natukene suurema tähelepanu all.

Lõige 4 on volitusnorm, mille alusel kehtestatakse rahandusministri määrusega liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord. Selleks otstarbeks ei hakata looma spetsiifilist rahandusministri

määrust, vaid see lülitatakse samamoodi loodavasse rahandusministri määrusesse „Hoolsusmeetmed,

edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine“, kus see on reguleeritud

määruse 4. peatükis „Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures“. Selle kohta vt

seletuskirja lisa 1.

o § 2029. Liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks tunnistamine

Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.

Lõige 1 sätestab juhud, mil MTA tunnistab liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks (st

kustutab registreeringu). Sellisel kustutamisel on kaks põhilist eesmärki, ehk ühest küljest

sanktsioneerida neid liiduväliseid platvormihaldureid, kes ei täida oma aruandluskohustust, ja teisest

küljest tagada, et registreeritud oleksid vaid sellised liiduvälised platvormihaldurid, kellel on tõesti

sisuline registreerimis- ja aruandluskohustus. Eeltoodust tulenevalt võib registreeringu kehtetuks

29

tunnistamise alused jaotada järgnevalt, ehk punkt 1 on sanktsioneeriva suunitlusega alus ning punktid

2-5 on administratiivse iseloomuga alused, mis on mõeldud tagama vaid asjakohaste liiduväliste

platvormihaldurite registreerimist.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt tunnistatakse registreering kehtetuks juhul, kui liiduväline platvormihaldur ei

täida nõuetekohaselt teabe edastamise kohustust sõltumata MTA korduvatest meeldetuletustest.

Esmapilgul võib tunduda küsitav, et kuidas aitab teabe edastamise kohustuse täitmisele kaasa see, kui

liiduvälise platvormihalduri registreering tunnistatakse kehtetuks arvestades, et registreerimise

eesmärgiks ongi ennekõike fikseerida, millisesse liikmesriiki aruandluskohustust täidetakse (teavet

esitatakse) – kui selline registreering tunnistatakse kehtetuks, siis ühtlasi pole ka enam konkreetset

liikmesriiki, kuhu teavet esitada. Küll aga avaldub registreeringu kehtetuks tunnistamise sanktsioneeriv

olemus läbi selle, et liiduvälise platvormihalduri registreerimata seisnud avab ta MTVS §-s 221

sätestatud piirangute rakendamisele. Kui liiduväline platvormihaldur ei täida oma

registreerimiskohustust, siis võidakse rakendada tema platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamist ning

viimase abinõuna ka platvormi kui sellise blokeerimist. Seejuures ei saa liiduväline platvormihaldur

täita oma registreerimiskohustust nii kaua, kuni ta pole teabe edastamise kohustust täitnud (vt MTVS §

2028 lõige 3). Eelkirjeldatud konstruktsioon tuleneb otse direktiivist, seejuures peaks MTA oma tegevust

koordineerima ka teiste liikmesriikide pädevate ametiasutustega, et selline liiduväline platvormihaldur

ei saaks kergekäeliselt ennast uuesti registreerida mõnes teises liikmesriigis niivõrd kuivõrd ta ei ole

ennast rehabiliteerinud.

Kui liiduvälise platvormihalduri registreering on kehtetuks tunnistatud eelnimetatud punkti 1 alusel, siis

peab ta kiiremas korras enda rehabiliteerimiseks täitma varasemalt täitmata jäänud teabe edastamise

kohustuse. Regulatsioon kavandatakse selliselt, et uuesti registreerimisel peab registreerimistaotlusele

olema lisatud ka seni edastamata teave (vt rakendusaktide kavandis vastava määruse § 9 lõige 2).

Lõike 1 punktid 2 ja 3 on selleks, et MTA ei kulutaks ressursse riikliku järelevalve teostamiseks selliste

liiduväliste platvormihaldurite osas, kes faktiliselt või õiguslikult ei ole enam käsitletavad

platvormihaldurina. Sellisest asjaolust teada saamine võib toimuda nii liiduvälise platvormihalduri

initsiatiivil kui ka mistahes muust allikast.

Punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks ka sellise liiduvälise platvormihalduri registreering, kes on

resident või kes on asutatud või kelle juhtimise koht on sellises välisriigis või jurisdiktsioonis, kellel on

kõigi liikmesriikidega toimiv automaatne teabevahetuse kokkulepe, mille alusel vahetatakse teavet, mis

on samaväärne direktiivi alusel vahetatava teabega. Sellisel juhul ei ole proportsionaalne kohustada

liiduvälist platvormihaldurit nö topelt-aruandlust läbi viima – nii registreerimisjärgsesse liikmesriiki kui

ka enda riigi või jurisdiktsiooni pädevale ametiasutusele.

Punkti 5 kohaselt on liiduvälisel platvormihalduril õigus taotleda omal algatusel registreeringu kehtetuks

tunnistamist sõltumata sellest, et tal on jätkuvalt aktiivne kohustus ennast ühes liikmesriigis registreerida

ja sinna oma aruandluskohustust täita. Sätte mõtteks on võimaldada platvormihalduritel muuta oma

registreerimisjärgset liikmesriiki, kui nad seda soovivad. Registreeringu kehtetuks tunnistamine ei saa

aga toimuda kergekäeliselt, ehk taotluse rahuldamiseks peab liiduvälisel platvormihalduril olema

nõuetekohaselt edastatud kõikide eelnevate kalendriaastate kohta käiv platvormialane teave. Kui seda

tehtud ei ole, ja liiduväline platvormihaldur seda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaegade

sees samuti ei tee, siis MTA tunnistab ta registreeringu kehtetuks hoopis punkti 1 alusel, mis loob

õigusliku aluse erinevate sanktsioonimeetmete rakendamiseks. Juhul, kui punkti 5 kohaselt

tunnistatakse registreering kehtetuks, siis tekib liiduvälisel platvormil uuesti kohustus registreerida

ennast MTVS § 2028 lõike 1 alusel Eestis v.a juhul, kui esineb selle sätte punktides 1-2 sätestatud asjaolu.

Lõiget 2 tuleb tõlgendada koos lõike 1 punktis 1 sätestatud piirangu valguses, mis lubab registreeringu

kehtetuks tunnistada alles siis, kui liiduväline platvormihaldur on jätnud teabe edastamise kohustuse

täitmata vaatamata MTA korduvatele meeldetuletustele. Siinkohal tähendab termin „korduv“ vähemalt

kahte meeldetuletust. Registreering tunnistatakse kehtetuks 90 päeva möödumisel teabe edastamise

kohustuse tähtpäevast arvates, seejuures peab liiduvälisele platvormihaldurile jääma vähemalt 30 päeva

30

viimasest meeldetuletusest, et oma tegevus seadusega kooskõlla viia. MTA peab seega ajastama

meeldetuletused nii, et viimane meeldetuletus ei põhjustaks registreerimise viibimist üle 90 päeva, sest

selline viibimine lükkab edasi võimalike sanktsioonide rakendamist ja võib pärssida direktiivi tõhusat

rakendamist.

Lõike 3 kohaselt, kui liiduväline platvormihaldur taotleb oma registreeringu kehtetuks tunnistamist, siis

peab ta esitama jooksva kalendriaasta suhtes selle platvormialase teabe, mida ta selleks ajaks on jõudnud

koguda, kontrollida jne. Mõistagi, kui platvormihalduril ei ole platvormialast teavet, mida esitada, siis

ei ole ta kohustatud seda esitama.

o § 2030. Liiduvälise platvormihalduri vabastamine hoolsusmeetmete rakendamisest,

teabe edastamisest ning muudest kohustustest

Käesolev paragrahv koosneb kahest lõikest.

Lõige 1 sätestab, et liiduväline platvormihaldur vabastatakse sisuliselt kõigist aruandlusreeglitega

seonduvatest kohustustest eeldusel, et ta on resident või ta on asutatud või tema juhtimise koht on sellises

partnerjurisdiktsioonis, mis vahetab kõikide liikmesriikidega automaatse teabevahetuse korras sellist

teavet, mida registreerimisjärgne liikmesriik vastasel juhul saaks otse liiduväliselt platvormihaldurilt.

Selline liiduväline platvormihaldur oleks vabastatud hoolsusmeetmete rakendamisest, teabe

edastamisest, registreerimiskohustusest jne, sest eelduslikult on ta juba seotud oma enda

riigi/jurisdiktsiooni aruandlusreeglitega.

Kõnealune vabastus eksisteerib selleks, et vabastada liiduvälised platvormihaldurid halduskoormusest,

mis seonduks topelt-aruandlusega. Tegemist on seejuures objektiivselt kohalduva vabastusega, st

liiduväline platvormihaldur ei pea seda MTA-lt taotlema, sest see tuleneb vahetult seadusest.

Nagu eelnevalt öeldud, kohaldub vabastus vaid niivõrd kuivõrd asjaomane liiduväline riik või

jurisdiktsioon vahetab kõigi liikmeriigiga teavet, mis on samaväärne teabega, mida registreerimisjärgne

liikmesriik saaks otse liiduväliselt platvormihaldurilt.

Lõike 2 järgi kinnitab saadava teabe samaväärsust direktiivi alusel saadava teabega komisjon. Kui aga

MTA kahtleb teabevahetuse korras saadava teabe tegelikus samaväärsuses, võib komisjon seda MTA

(samuti muu liikmesriigi pädeva ametiasutuse) vihje alusel uuesti hinnata.

Punkt 13 – MTVS-i täiendamine §-ga 221: „Platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamine ning

juurdepääsu piiramine“

Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.

Lõikega 1 sätestatakse teatud nö „sanktsioonid“, mida saab sellise teabeandja suhtes rakendada, kes ei

täida nõuetekohaselt MTVS § 2025 lõikes 1 sätestatud teabe edastamise kohustust. Termin „sanktsioon“

on siiski käesoleval juhul mõneti tinglik, sest olemuslikult ei ole tegemist karistusnormiga, vaid pigem

tõkendiga, mille eesmärgiks on suunata müüjaid sellistele platvormidele, kus nende tegevuse üle on

võimalik riiklikku järelevalvet teostada.

Esmajoones võimaldab kõnealune säte MTA-l teha infoühiskonna teenuse osutajale korraldus, et ta

lisaks kohustusi mittetäitva teabeandja platvormile hoiatuse. Tegemist oleks infoga, mis annaks

platvormi kasutajatele igakordsel sisenemisel teada, et kõnealust platvormi haldav teabeandja rikub oma

seaduspõhiseid kohustusi ning et platvorm võidakse MTA ettekirjutusel infoühiskonna teenuse osutaja

poolt blokeerida. Kõnealuse sätte osaliseks inspiratsiooniks on tarbijakaitseseaduse (edaspidi: TKS) §

622 lõige 1. Tõkendil on küll tuntav nn „häbiposti“ mõju, ent selle peamiseks eesmärgiks on

informeerida kasutajaid (ennekõike müüjaid), et platvorm võidakse blokeerida ja edaspidi ei ole

võimalik sellele ligi pääseda. See võimaldab müüjatel langetada informeeritud valik, kas jätkata

31

platvormil tegevust ja riskida selle blokeerimisega, või viia oma majandustegevus üle platvormile, mida

blokeerimine ei ähvarda, sest seda haldav teabeandja täidab oma seaduspõhiseid kohustusi.

Kõnealust tõkendit ei rakendata siiski vahetult ilma igasuguse hoiatuseta, vaid MTA-l on õigus

vastavasisuline ettekirjutus teha alles siis, kui teabeandja, vaatamata kahele MTA meeldetuletusele, ei

ole oma teabe edastamise kohustust täitnud.

Sama lõike teine lause sätestab hoiatuse lisamise kõrval ka intensiivsema tõkendi vormi, milleks on

platvormi blokeering. Kõnealune meede on sarnane domeeninime blokeeringuga (vt nt TKS § 622 lõige

3, hasartmänguseaduse § 56 lõige 2) ja selle eesmärgiks on täielikult välistada kasutajatele ligipääs

blokeeritud platvormile, konkreetselt nimetatud platvormi veebilehele. Sisuliselt tähendaks see

platvormi ja seega teabeandja majandustegevuse peaaegu täielikku seiskumist, vähemalt Eesti turul.

Võttes arvesse meetme intensiivset mõju nii platvormihalduritele kui ka platvormi kasutajatele, peab

blokeering tõesti olema viimane abinõu (ultima ratio), mida rakendatakse siis, kui kõik muud

proportsionaalsemad meetmed ning abinõud on ammendunud.

Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatud abinõusid on võimalik rakendada ka sellise liiduvälise

platvormihalduri suhtes, kes ei ole MTA juures täitnud oma registreerimiskohustust või kes on

registreerimata MTVS § 2028 lõikes 3 sätestatud põhjusel. Lõige 1 ei kohaldu aga selliste liiduväliste

platvormihaldurite suhtes, kes ei kuulu registreerimisele MTVS § 2028 lõike 1 punktide 1-2 kohaselt.

Liiduväliste platvormihaldurite puhul on hoiatuse ja blokeeringu rakendamine oluliselt

proportsionaalsem, sest tegemist on isikute ja õiguslike moodustistega, kes on peaaegu täielikult Eesti

Vabariigi jurisdiktsioonist väljas ja kelle suhtes on säästvamate vahendite (nagu sunniraha) rakendamine

kas mittesobiv või ülemäära raskendatud. Kuivõrd tüüpilised haldussunni instrumendid ei pruugi

piiriülestel juhtudel aidata, siis pruugi olla ebaproportsionaalne see, kui MTA läheb hoiatuse lisamise ja

blokeeringu peale juba selles faasis, kui liiduväline platvormihaldur ei täida oma

registreerimiskohustust.

Lõige 3 sätestab MTA-le kohustuse kõrvaldada lõikes 1 nimetatud tõkend, kui selle kohaldamise aluseks

olev asjaolu langeb ära. Sellisel juhul teavitab MTA infoühiskonna teenuse osutajat, et tõkendi

kohaldamise põhjus on ära langenud, misjärel peab ta järgmise tööpäeva jooksul selle ära võtma.

Punkt 14 – MTVS-i täiendamine §-ga 236: „Käesoleva seaduse peatüki 24 rakendamine“

Käesolev norm koosneb kahest lõikest.

Lõike 1 näol on tegemist üleminekusättega, mille eesmärgiks on vähendada platvormihaldurite

halduskoormust ning anda neile rohkem aega, et rakendada hoolsusmeetmeid nende müüjate suhtes, kes

on eelnõu jõustumise seisuga juba platvormil registreeritud. Üleminekusäte on vajalik põhjusel, et

platvormihalduril ei pruugi olemasolevate müüjate osas olla neid andmeid, mis on vajalikud teabe

esitamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, mistõttu peab platvormihaldur kõnealuseid andmeid

täiendavalt küsima. See on aga eeldatavasti oluliselt aeganõudvam protsess võrreldes sama teabe

saamisega uutelt müüjatelt registreerimisprotsessi käigus.

Lõige 2 sätestab sisuliselt analoogse üleminekusätte, kuid seda platvormihalduri vaatest, st kui isik või

õiguslik moodustis alustab tegevust platvormihaldurina nii nagu see on defineeritud MTVS § 2023 lõikes

1, siis on tal samuti aega täita platvormihalduriks saamise aasta kohta käivad hoolsusmeetmed järgmise

kalendriaasta lõpuks. Meetme eesmärgiks, nagu lõike 1 puhul, on vähendada halduskoormust ja anda

nö „puhveraeg“, et harjuda aruandlusreeglite täitmisega.

Mõlema lõike puhul tuleb teave esitada hoolsusmeetmete täitmise aastale järgneval kalendriaastal,

hiljemalt 31. jaanuaril.

Punkt 15 - MTVS-i normitehnilise viite muutmine

32

Seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse viide eelnõuga üle võetavale halduskoostöö direktiivi

muutvale ja täiendavale direktiivile 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26).

§ 2. MKS-i muutmine

Punkt 1 – MKS §-i 511 täiendamine lõikega 41

Direktiiviga kehtestati õigusraamistik kahe või enama liikmesriigi maksuhalduri ühise maksukontrolli

läbiviimiseks. Ühine maksukontroll on direktiivis määratletud kui asjaomaste liikmesriikide pädevate

asutuste poolt eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil nende juhtumite läbivaatamise, mis on

seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad neile ühist või täiendavat huvi.

Ühise maksukontrolli tagatisteks direktiivis on: a) isikute küsitlemine, dokumentidega tutvumine; b)

tõendite arvestamine; c) maksumaksja õiguste ja kohustuste võrdsus.

Direktiivi artikkel 12a sätestab ühise maksukontrolli taotlemise korra; taotlusele vastamise ja selle

tagasilükkamise tingimused; korralduslikud alused; kohustuse maksukontrolli tulemustes ühiselt kokku

leppida ja lõpparuanne koostada ning järgnevad menetlustoimingud, sh isikute teavitamise ühise

maksukontrolli tulemustest.

Ühise maksukontrolli taotluse võib maksuhaldur tagasi lükata vaid põhjendatud juhtudel. Direktiiv

esitab tagasilükkamise põhjuste mittetäieliku loetelu.

Ühine maksukontroll viiakse läbi auditi toimumise liikmesriigis kehtivate menetlusreeglite kohaselt.

Selle käigus kogutud tõendeid peaksid vastastikku tunnustama kõigi osalevate liikmesriikide pädevad

asutused.

Pädevatel asutustel on kohustus leppida kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning nad peaksid püüdma

jõudma kokkuleppele auditeeritava(te) isiku(te) maksukohustuse ulatuses. Ühised järeldused tuleb

esitada lõpparuandes ning nendega arvestada maksuotsuse andmisel. Kontrollitavat isikut tuleb

maksukontrolli tulemusest ja lõpparuandest teavitada 60 päeva jooksul lõpparuande esitamisest.

Ühise maksukontrolli võimaluse näeb täna ette nõukogu määrus (EL) 2018/1541, 2.10.2018, millega

muudetakse määruseid (EL) nr 904/2010 ja (EL) 2017/2454 seoses meetmetega, millega tõhustatakse

halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (ELT 259, 16.10.2018, lk 1–11).24 Seda rakendatakse MKS §

515-s sätestatud maksumenetlusse kaasamise õiguse kaudu. Sealne regulatsioon annab piisava aluse viia

vajadusel välisriigi maksuhalduriga läbi ühiseid maksukontrolle ning rakendada otsekohalduvat EL

määrust, kuid direktiivi ülevõtmise kontekstis jääb kehtivast regulatsioonist vajaka. Need normid koos

maksukontrolli regulatsiooniga vajavad läbivalt täiendamist. Halduse sisese koostöö tehnilised normid

sätestatakse maksuhalduri juhendiga.

24 Määruse artikkel 28 lõige 2a:

Taotluse esitanud asutuste ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra

kohaselt võivad taotluse esitanud asutuste määratud ametnikud osaleda artiklis 1 osutatud teabe kogumiseks ja

vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavates haldusuurimistes. Sellised haldusuurimised

viiakse läbi ühiselt taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuste ametnike poolt ning taotluse saanud liikmesriigi

juhtimisel ja selle riigi õiguse alusel. Taotluse esitanud asutuste ametnikel on juurdepääs samadele ruumidele ja

dokumentidele nagu taotluse saanud asutuse ametnikel ning neil on ka õigus maksukohustuslasi küsitleda, kui see

on taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt asjaomase liikmesriigi ametnikele lubatud.

Kui see on taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, on taotluse esitanud liikmesriikide ametnikel

samad inspekteerimisvolitused nagu taotluse saanud liikmesriigi ametnikel.

Taotluse esitanud asutuste ametnike inspekteerimisvolitusi kasutatakse üksnes haldusuurimise eesmärgil.

Taotluse esitanud asutuste ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra

kohaselt võivad osalevad asutused koostada ühise uurimisaruande.

33

Eeltoodust tulenevalt lisatakse MKS §-i 511 uus lõige 41, millega sätestatakse ühiste maksukontrollide

läbiviimise põhialused, st: a) menetlus viiakse läbi menetlustoimingu tegemise riigis kehtivate reeglite

kohaselt ning b) maksuametnik on menetluses piiratud volitustega, mis tal on oma koduriigis, kui samad

õigused on ette nähtud ka menetlustoimingu tegemise riigi õigusnormidega. Ühise maksumenetluse

läbiviimise riigis kehtivad täiendavad maksuametniku volitused välisriigi maksuametnikule ei laiene,

kui neid volitusi ei näe ette tema asukohariigi õigusnormid.

MKS § 511 lõikega 41 võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõige 2 (ühisauditi korraldus) ja lõike 4 teine

lõik (menetlustoimingud peale ühisauditit).

Punkt 2 – MKS § 512 lõike 1 muutmine

Maksuhalduri piiriülese teabevahetuse ulatust määratlevale sättele lisatakse viide halduskoostöö

direktiivi kohaldamisalale. Kuigi MKS § 511 sätestab maksuhalduri halduskoostöö õigusliku aluse kõige

avaramas vormis, tekitab praktikas küsimusi MKS § 512 lõikes 1 sätestatud teabevahetuse aluse kitsas

seotus maksunõuete sissenõudmise direktiivist tulenevate kohustustega. Teabevahetus on praktikas

sagedasem maksumenetluse raames ehk halduskoostöö direktiivi reguleerimisalas. Direktiivide

ühetaolise ülevõtmise huvides ühtlustatakse viited.

Punkt 3 – MKS § 515 muutmine

MKS § 515 näeb täna ette võimaluse kaasata maksumenetlusse välisriigi maksuametnikud ning osaleda

välisriigis läbiviidavas maksumenetluses, kuid direktiivi ülevõtmiseks on tarvis läbivalt lisada

seadusesse ühiseid maksukontrolle võimaldavad üksikasjad.

Lõike 1 esimeses lauses on lisatud välisriigi maksuametniku kaasamine menetlustoimingute juurde ning

lisatud kaasamise tingimusena välisriigi pädeva asutuse sellekohane taotlus. Uudse võimalusena

võimaldatakse direktiivist tulenevalt osaleda menetlustoimingu juures elektrooniliste sidevahendite

kaudu. Lõikes 1 on säilitatud kaasamise eeldusena tingimus, et väliriigi pädev asutus tagab menetluses

maksusaladuse kaitse. Muutmata kujul on ka MTA ametniku õigus osaleda maksumenetluses välisriigis.

Lõikesse 2 on lisatud välisriigi maksuametniku õigus küsitleda Eestis läbiviidava maksumenetluse

raames maksukohustuslast või kolmandat isikut.

MKS §-i § 515 lisatakse lõige 3, mis tagab isikule rahvusvahelise ametiabi raames läbiviidavas

maksumenetluses samad õigused kui ainult MTA poolt läbiviidavas maksumenetluses, sätestades, et

isikule tagatakse kõik käesolevast seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kaebeõiguse

teostamisel. Kaebeõiguse teostamine hõlmab siin mistahes vaidemenetlust ning õigust pöörduda

vaidluse lahendamiseks kohtusse.

Lõikega 1 võetakse üle direktiivi artikkel 12a lg 1 (ühisauditi taotlemine, vastamine, tagasilükkamine).

Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõige 3 (ühisauditi tagatised: isikute küsitlemine,

dokumentidega tutvumine; tõendite arvestamine; maksumaksja õiguste ja kohustuste võrdsus).

Punktid 4 ja 5 – MKS §-i 517 lõike 1 muutmine ning täiendamine lõikega 3

Direktiiviga lihtsustati teabevahetuse käigus saadud teabe laiemat kasutamist. Üldjuhul tuleb küsida

andmeid jaganud riigilt luba nende kasutamiseks muudel, kui maksustamisega seotud eesmärkidel. See

võib olla andmete kasutamine mõnel MKS § 29 nimetatud eesmärkidest. Loa küsimise protsess võib

olla aeganõudev ning tekitada menetlustesse tarbetut viivitust. Loataotluste läbivaatamine tekitab ka

täiendavat töökoormust. Luba üldjuhul antakse, kui see ühtib eesmärgiga, milleks andmeid saatnud riigis

on lubatud neid andmeid kasutada. Töökoormuse vähendamiseks võivad liikmesriigid koostada loetelu

eesmärkidest, milleks andmeid kasutada lubatakse. See loetelu edastatakse teistele liikmesriikidele, kes

ei pea enam loetelus toodud eesmärkidel andmete kasutamiseks eraldi luba küsima.

34

MKS 517 lõikega 3 vabastatakse MTA vastavalt teabe kasutamiseks loa küsimise ja andmise

kohustusest. Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 16 lõike 2 teine lõik.

Punkt 6 - MKS §-i 555 täiendamine lõikega 31

MKS 555 reguleerib maksuhalduri selgitamiskohustust. Lõige 3 kohustab maksuhaldurit koostama

maksukontrolli tulemuste kindlaksmääramiseks kontrollakti. Direktiivist tulenevad ühise

maksukontrolli tulemuste fikseerimisele täiendavad nõuded, mis sätestatakse lõikega 31. Kui

maksukontroll viidi läbi rahvusvahelise ametiabi raames koos välisriigi pädeva asutusega, tuleb

kontrollaktis ära märkida maksukontrollis osalenud välisriigi pädeva asutuse ametnikud. Eraldi tuleb

välja tuua need maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast asjakohased faktilised ja õiguslikud

asjaolud, milles päevad asutused omavahel kokkuleppele jõudsid. Isikut tuleb teavitada ühise

maksukontrolli tulemustest ja kontrollaktist hiljemalt 60 päeva jooksul kontrollakti koostamisest

arvates.

Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõike 4 esimene lõik (ühisauditi tulemustes kokku

leppimine, lõpparuanne) ning artikkel 12a lõige 5 (isikute teavitamine ühisauditi tulemustest).

Punkt 7 – MKS §-i 59 täiendamine lõikega 12

MKS § 59 sätestab maksumenetluses kogutud tõendid ning nende kogumise alused. Direktiiv kohustab

liikmesriike tagama, et ühiste maksukontrollidega kogutud tõendeid, sealhulgas nende lubatavust, saaks

hinnata samadel õiguslikel tingimustel, kui liikmesriigis muudes maksu- ja vaidemenetlustes kogutud

tõendeid.

MKS § 59 täiendatakse lõikega 12, millega sätestatakse, et rahvusvahelise ametiabi raames ühise

maksukontrolli käigus kogutud kõiki tõendeid hinnatakse samadel õiguslikel alustel kui käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendeid.

Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõike 3 punkt b (tõendite arvestamine).

Punkt 8 – MKS § 15122 lõike 4 muutmine

Komisjon on 10. oktoobri 2017. a nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 liikmesriikide vahel tulu või

kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise

kohta25 (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1 – 14) ülevõtmise hindamisel leidnud, et direktiiv ei ole ideaalselt

Eesti õigusesse üle võetud. MKS § 15122 lõiget 4 parandatakse, et tagada topeltmaksustamise vaidluste

tõhus lahendamine.

MKS 15122 lõikes 4 sätestatakse, et nõuandekomisjoni esimehe määravad sõltumatud tunnustatud isikud

liisu heitmise teel.

Kehtiv lõige 4 lahendab nõuandekomisjoni esimehe valimise direktiivist erinevalt, sätestades, et kui

kaebust lahendavate liikmesriikide pädevate asutuste esindajad ja sõltumatud tunnustatud isikud ei jõua

nõuandekomisjoni esimehe valimises kokkuleppele, võib valdkonna eest vastutav minister määrata

nõuandekomisjoni esimehe käesoleva seaduse § 15133 lõikes 1 nimetatud Komisjoni peetavast

nimekirjast.

Topeltmaksustamise vaidluste lahendamise direktiivi artikkel 7 lõike 1 kohaselt kui nõuandekomisjoni

ei ole artikli 6 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul moodustatud, näevad liikmesriigid ette, et

25 Direktiivi tekst on leitav veebis aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L1852&from=EN

35

asjakohane mõjutatud isik võib pöörduda pädeva kohtu või muu organi või isiku poole, kes on tema

riigisiseses õiguses määratud sellist funktsiooni täitma (riigisisene ametisse nimetav asutus), et

moodustada nõuandekomisjon. Kui liikmesriigi pädev asutus ei ole nimetanud vähemalt ühte sõltumatut

tunnustatud isikut ja tema asendajat, võib mõjutatud isik taotleda kõnealuse liikmesriigi pädevalt kohtult

või riigisiseselt ametisse nimetavalt asutuselt sõltumatu isiku ja tema asendaja nimetamist artiklis 9

osutatud loetelust. Kui ühegi asjaomase liikmesriigi pädev asutus ei ole seda teinud, võib mõjutatud isik

taotleda iga liikmesriigi pädevalt kohtult või riigisiseselt ametisse nimetavalt asutuselt kahe sõltumatu

tunnustatud isiku nimetamist artiklis 9 osutatud loetelust. Need sõltumatud tunnustatud isikud valivad

esimehe, tõmmates sõltumatute isikute loetelust loosi kooskõlas artikli 8 lõikega 3.

Punkt 9 - MKS § 15130 lõike 4 muutmine

MKS § 151³⁰ sätestab topeltmaksustamise vaidluse lahendamise kohta teabe avaldamise. Direktiivi

artikkel 18 lõike 5 kohaselt peab maksuhaldur edastama avaldatava teabe viivitamatult komisjonile.

MKS § 151³⁰ lõikes 4 puudub sõna „viivitamatult“. Eelnõuga see eksimus parandatakse ning lisatakse

normile puuduv sõna.

Punkt 10 - MKS-i normitehnilise viite muutmine

Seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse viide eelnõuga üle võetavale halduskoostöö direktiivi

muutvale ja täiendavale direktiivile 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26).

§ 3. Seaduse jõustumine

Rahvusvahelise ametiabi raames ühiste maksukontrollide läbiviimist reguleerivad normid on

planeeritud direktiivi juhiste järgi jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.

Ühised maksukontrollid on reguleeritud järgmistes eelnõuga välja töötatud MKS normides:

 MKS § 511 täiendamine lõikega 41 (ühisele maksukontrollile MKSi kohaldamine,

maksuametnike enda koduriigi volituste rakendamine)

 MKS § 515 muutmine (ühise maksukontrolli õiguslik alus, maksumaksja õiguste kaitse)

 MKS § 555 täiendamine lõikega 31 (kontrollakt)

 MKS § 59 täiendamine lõikega 11(tõendite samaväärsus).

Ülejäänud MKS muudatused ning MTVS muudatused on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril,

kuna see on direktiivist tulenevate teiste muudatuste rakendamise tähtaeg. Platvormihaldurite

aruandluse kontekstis tähendab see seda, et alates 2023. aasta 1 jaanuarist peavad nad rakendama

hoolsumeetmeid oma platvormidel tegutsevate müüjate suhtes ning et esimest korda esitatakse teavet

üldreeglina aastal 2024.

Eelkirjeldatud jõustumise tähtaeg on sobilik ka finantskontode alase infovahetuse muudatuste

rakendamiseks ning maksuskeemide alase teabevahetuse direktiivi ja topeltmaksustamise vaidluste

lahendamise direktiivi ülevõtmise paranduste rakendamiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse direktiivist expressis verbis üle mõisted, mis on legaaldefinitsioonina fikseeritud

MTVS-i peatükis 24. Nendeks on:

1) Platvorm – määratletud MTVS §-s 2020;

2) Aruandekohustusega hõlmatud tegevus – määratletud MTVS §-s 2021;

3) Müüja – määratletud MTVS § 2022 lõikes 1;

4) Aruandlusega hõlmatud müüja – määratletud MTVS § 2022 lõikes 2;

5) Aruandlusest välistatud müüja – määratletud MTVS § 2022 lõikes 3;

6) Platvormihaldur – määratletud MTVS § 2023 lõikes 1;

36

7) Teabeandja – määratletud MTVS § 2023 lõikes 2;

8) Liiduväline platvormihaldur – määratletud MTVS § 2023 lõikes 3.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidule õigusele ning peaasjalikult võetaksegi käesoleva eelnõuga üle direktiiv

2021/512.

Direktiivi ja seaduseelnõu vastavustabel on fikseeritud käesoleva seletuskirja lisana.

6. Seaduse mõjud

a) PLATVORMIDE ARUANDLUSREEGLID

Üldist

Seaduse rakendamisega seonduvate mõjude adekvaatne hindamine on võimalik alles pärast seaduse

sisulist rakendamist – konkreetselt alles aastal 2024, mil MTA-le laekub esimest korda teavet

platvormide ning neil tegutsevate müüjate kohta. Enne nimetatud teabe saamist jäävad mistahes

mõjuanalüüsid valdavalt spekulatiivseks, sest riigil puuduvad tõsikindlad andmed platvormimajanduse

suuruse kohta, ehk:

 kui palju platvormihaldureid Eestis tegutseb;

 kui palju Eesti maksukohustuslastest müüjaid platvormidel (nii Eesti kui ka välismaa

platvormidel) tegutseb ja tulu teenib;

 millises vormis müüjad platvormidel tegutsevad (kas füüsiliste isikutena, FIE-dena, äriühingutena

jms);

 kui suur on maksuauk platvormimajanduses;

 jne.

Põhjus, miks riik platvormimajandusest ammendavat ülevaadet ei oma on tingitud sellest, et

platvormihaldurid ei pea riiki millestki teavitama, nad ei pea ennast kuskil spetsiifiliselt

(platvormihaldurina) registreerima ega taotlema oma tegevuse jaoks luba, samuti ei ole neil kohustust

informeerida riiki müüjatest, kes nende platvormidel tegutsevad. See võimaldab müüjatel kogumis

tegutseda platvormidel varjatult ning ei saa välistada, et arvestatav osa müüjatest seda ka teevad, iseasi

kas tahtlikult või teadmatusest. Eksisteerivad küll mõned makromajanduslikud analüüsid ja hinnangud

platvormimajanduse suuruse osas, ent nende abstraktsusaste on liiga kõrge, et neid kasutada riikliku

järelevalve tagamiseks.26 Ühtlasi on MTA varasemalt sõlminud kokkuleppeid mõningate platvormidega

(nt AirBnB), kus nad edastavad vabatahtlikult MTA-le teavet nende müüjate kohta, kes on selleks

nõusoleku andnud,27 ent tuleb rõhutada, et need on üksikud kokkulepped, mis tõenäoliselt moodustavad

võrdlemisi väikese osa platvormimajanduse tegelikust suurusest.

Eeltoodust tulenevalt võib seaduse mõjude analüüs jääda mõneti abstraktseks. Mõjude analüüsimisel

lähtutakse 2012. aastal avaldatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud dokumendist

„Mõjude hindamise metoodika“.28 Lähtuvalt kaasneva mõju iseloomust ning spekulatiivsusest,

käsitletakse mõjusid võrdlemisi abstraktselt.

26 Vt näiteks: K. Eljas-Taal; K. Rõa; A. Lauren; J. Vallistu; K. Müürisepp. Technopolis group ja Ernst & Young

Baltic AS. „Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis. Lõpparuanne.“ 14.

november 2016 – kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf (sisenetud: 25.01.2022). 27 Vt selle kohta: https://www.emta.ee/en/news/estonia-and-airbnb-sign-unique-agreement-host-income-tax

(sisenetud: 25.01.2022). 28 Vt selle kohta:

https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf (sisenetud:

25.01.2022).

37

6.1 Majanduslikud mõjud

SIHTRÜHM: platvormihaldurid

Mõju ettevõtluskeskkonnale ning ettevõtjate tegevusele. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse

platvormihalduritele perioodiline kohustus koguda, kontrollida ning edastada platvormil tegutsevate

müüjate kohta teavet. Selline teabe kogumise ja edastamise kohustus võib aga mõjutada platvormidel

tegutsevate müüjate arvu ning selleläbi platvormihaldurite konkurentsivõimet, kuivõrd müüjate arvust

sõltub eeldatavasti platvormihaldurite majanduslik edukus.

Ühest küljest muutub müüjatele oma maksuasjade korrashoidmine lihtsamaks – seda ennekõike

füüsiliste isikute vaatest, kes iseenesest sooviksid platvormide vahendusel näiteks aja- või

ülesandepõhise teenusega tegeleda, ent kes seda siiski ei tee kartusest rikkuda maksuseadusi või

vastumeelsusest tegeleda maksuarvestusega, ennekõike tuludeklaratsiooni esitamisega.

Aruandlusreeglite kohaselt hakkaksid vajalikud andmed laekuma MTA-le aga platvormihaldurilt ja

automaatse teabevahetuse korras partnerjurisdiktsioonide pädevatelt asutustelt, mida seejärel saaks

vähemalt teoorias kasutada füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide eeltäitmiseks. Kui teooria peaks

muutuma praktikaks, siis piirduks sellisel juhul füüsilise isiku maksuarvestusega seonduv

halduskoormus vaid eeltäidetud tuludeklaratsiooni kinnitamisega või parandamisega. Täiendav

mugavus maksuasjade korrashoidmiseks võib seega motiveerida rohkem füüsilisi isikuid platvormidel

tegutsema, mis eelduslikult suurendaksid ka platvormihaldurite tulu ning konkurentsivõimet. Kõnealune

positiivne mõju on ilmselt väikesem juriidilistest isikutest müüjate puhul, kes oma juriidilisest vormist

tulenevalt on eeldatavasti juba harjunud spetsiifilisema maksuarvestuslike ja laiemate

raamatupidamisalaste kohustustega.

Teisest küljest võib aga aruandluskohustus vähendada platvormidel tegutsevate müüjate arvu just nimelt

põhjusel, et perioodilise teabe esitamisega kaotavad paljud müüjad ebaausa konkurentsieelise maksude

mittetasumise näol. Maksude nõuetekohane tasumine tähendab tahes tahtmata väiksemat kasumit ning

teatud müüjate puhul ilmselt ka edaspidist kahjumit, kuivõrd kogu tegevuse kasumlikkus võis sõltuda

teenitud tulu mittedeklareerimisest. Seejuures ei ole suuresti oluline, kas maksude mittetasumine oli

tingitud tahtlusest või teadmatusest – igal juhul, kui edaspidiselt ei paku platvormil tegutsemine soovitud

tootlust, siis võidakse platvormidelt lahkuda või minna üle konkureerivatele platvormidele. Müüjate

arvu vähenemisel on kahtlemata negatiivne mõju platvormihalduritele, ent seda negatiivset mõju ei ole

vaja vältida ega peagi vältima. Platvormihaldurite ärimudel, mille konkurentsivõime sõltub kas otseselt

või kaudselt sellest, et platvormikasutajad tegeleksid maksupettuse või maksudest kõrvalehoidumisega,

on nii juriidiliselt kui ka eetiliselt taunitav.

Mõju ulatus seega võib avalduda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Spekulatiivse hinnangu kohaselt

võib ulatust pidada vähemalt keskmiseks. Aruandlusreeglitest tingitud mõju sagedus on pigem väike,

sest peaasjalikult on tegemist ühekordse muutusega. Mingi hetk normaliseerub uus olukord ning muutub

platvormimajanduse iseenesest mõistetavaks osaks. Normaliseerumiseni võib aga eelnõu

vastuvõtmisest tingitud mõju olla mõneti vältav, sest platvormidel tegutsevate müüjate arv võib nii ühes

kui teises suunas kõikuda.

Sihtrühma suurust ei ole käesoleva seisuga võimalik tõsikindlalt määrata, sest nagu eelnevalt öeldud, ei

ole platvormihalduritel kohustust enda tegevust kuskil registreerida, taotleda oma tegevuseks luba,

samuti teavitada MTA-d sellest, et nad on platvormihaldurid/teabeandjad. Eeldades platvormihaldurite

õiguskuulekust, peaks sihtrühma suurus selguma tõsikindlalt alles aastal 2024, mil toimub esmane teabe

edastamine ning automaatne teabevahetus MTA-ga. Igal juhul, tuleb sihtrühma suurust hinnata suureks,

sest see hõlmab (vaid väheste eranditega) peaaegu kõiki Eestis tegutsevaid platvormihaldureid. Lisaks

hõlmab see kõiki platvormihaldureid globaalses mõõtmes, kes peaksid ennast Eestis

aruandekohustuslikuks registreerima.

38

Regulatsiooniga kaasneb ebasoodne risk õigusselgusetuse näol – tuleb möönda, et aruandlusreeglid ning

selles sisalduv terminoloogia on uus ning võib seetõttu tekitada mitmeti mõistetavust. Näiteks võib mõni

juriidiline isik pidada ennast ekslikult platvormihalduriks ning tekitada sellega endale tarbetut

halduskoormust. Paralleelselt, faktiliselt ja õiguslikult platvormihaldurina käsitletav juriidiline isik võib

ennast selleks mitte pidada ja tuua selliselt endale kaasa suurema halduskoormuse riikliku järelevalve

näol. Kõnealuse riski maandamiseks on MTA-l võimalik väljastada oma veebilehel juhendeid ja

selgitusi.

Mõju halduskoormusele. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise kohustuse täitmine

eeldab platvormihalduritele nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi.

Ühekordne kulutus on tingitud infotehnoloogilise taristu loomisest, mis võimaldab platvormihalduril

operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet.

Alalised kulutused seonduvad perioodilise kohustusega rakendada hoolsusmeetmeid ning edastada

teavet. Iga jooksva aasta 31. detsembriks (st 31. detsembri seisuga) peab platvormihaldur tuvastama

oma platvormil aruandlusega hõlmatud müüjad (st koguma nende kohta andmeid ning eeldama nende

residentsust) ning edastama nõutava teabe MTA-le sellele järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.

Kõnealune halduskoormus sõltub aga sellest, kui palju on platvormihalduril aruandlusega hõlmatud

müüjaid ning kuidas on platvormihaldurid oma infotehnoloogilised süsteemid üles ehitanud. Küll aga ei

tohiks kõnealune kohustus olla märkimisväärselt koormav, sest suur hulk nõutavat teavet peaks juba

olema platvormihalduri valduses – ühelt poolt andmed müüja isiku kohta, mis on vajalik kehtiva

tsiviilõigusliku lepingu sõlmimiseks platvormihalduri ja müüja vahel; teiselt poolt andmed teenitud tulu

ja osutatud aruandlusega hõlmatud tegevuste kohta, mis tõenäoliselt genereeritakse pelgalt platvormi

kasutamisega.

Mõju ulatust ning sagedust tuleb pidada suureks, sest platvormide lõikes võib hoolsusmeetmetele ning

aruandlusnõuetele allutatud müüjaid olla tuhandeid – seda sõltumata sellest, et juba kontrollitud müüjate

suhtes ei ole vaja üldreeglina hoolsusmeetmeid läbi viia järgmised 36 kuud. Teabe edastamine toimub

sellest hoolimata iga aasta, rääkimata uute müüjate osas hoolsusmeetmete läbiviimisest.

Sihtrühma suurust ei ole käesolevas staadiumis võimalik tõsikindlalt hinnata – see selgub enamjaolt

aastal 2024, mil toimub esmane teabe esitamine platvormihaldurite poolt. Ebasoodsate mõjude

esinemise riske on eelnevalt juba käsitletud.

Mõju ettevõtete vahelisele konkurentsile. Kuivõrd aruandlusreeglid suurendavad platvormihaldurite

halduskoormust, siis tahes tahtmata muudab see keerulisemaks uute platvormihaldurite turule tuleku.

Samas tuleb rõhutada, et nii direktiivis kui ka OECD mudelreeglites ettenähtud aruandlusreeglite

kohaldamisala ei ole kõikehõlmav – näiteks on kohaldamisalast väljas selliseid platvormid, mis ei

vahenda aruandlusega hõlmatud tegevust, näiteks vallasasjade rendile andmine, raha laenamine,

mittemateriaalsete hüvede müümine/litsentseerimine jne. Ei saa välistada, et käesoleval regulatsioonil

on kannustav mõju selliste platvormide loomiseks ja turule tulekuks.

SIHTRÜHM – platvormidel tegutsevad müüjad

Mõju ettevõtluskeskkonnale, ettevõtjate tegevusele ning ettevõtjate vahelisele konkurentsile.

Kehtestatavad aruandlusreeglid võivad mõjutada müüjaid nii positiivselt kui ka negatiivselt.

Nagu eelnevalt öeldud, võib positiivne mõju seisneda selles, et oma maksuasjade korrashoidmine ning

seega oma kaasaaitamiskohustuse täitmine MTA ees muutub oluliselt lihtsamaks.

Mõju on negatiivne aga sellistele müüjatele, kes praegu ühel või teisel põhjusel oma platvormide

vahendusel teenitud tulu ei deklareeri või teevad seda vaid osaliselt. Edaspidi peavad nad arvestama

oma tulude vähenemist maksukohustuste võrra ning see võib omakorda negatiivselt mõjutada nende

üldist majanduslikku edukust ning konkurentsivõimet. Kõnealune negatiivne mõju ei kujuta endast

39

siiski probleemi, mida tuleks lahendada või kuidagi leevendada, vaid tegemist ongi seaduste kohasest

täitmisest tingitud koormusega, mida riigil on mitte ainult juriidiline õigus, vaid ka moraalne kohustus

nõuda. Küll aga tuleb rõhutada, et kõik „müüjad“ ei lange käesoleva eelnõu kohaldamisalasse – näiteks

müüjad, kellel on platvormihalduriga töölepinguline suhe. Praktikas võivad töölepingulises kas de facto

või de iure olla näiteks toidukullerid, kellelt peab platvormihaldur maksu kinni pidama ja MTA-le

kandma.29

Ühtlasi on aruandlusreeglitel turgu korrastav mõju, st see võrdsustab konkurentsitingimused platvormil

tegutsevate müüjate ja nö platvormil mittetegutsevate müüjate vahel, kes pakuvad MTVS § 2021 lõikes

1 kirjeldatud teenuseid läbi nö traditsioonilise ettevõtlusvormi.

Mõju halduskoormusele. Aruandlusreeglite tõttu peavad olemasolevad müüjad ning uued müüjad

hakkama esitama platvormihalduritele andmeid enda kohta selleks, et platvormihaldur saaks

nõuetekohaselt oma aruandluskohustust täita. Andmete esitamine toimuks eeldatavasti platvormile

kasutajaks registreerimisel ning müüjad peavad arvestama, et ka edaspidi võivad platvormihaldurid

nõuda neilt esitatud andmete uuendamist, kontrollimist või kinnitamist. Samas ei saa välistada, et

platvormihaldurid valdavad juba nõutud andmeid ning eraldiseisvat andmete kogumist olemasolevatelt

müüjatelt ei toimu, vähemalt suuremas osas – see aga sõltub spetsiifilise platvormi ärimudelist ning

sellest, kui palju selliseid platvorme juba praegu turul tegutseb. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui

kord on platvormihaldur andmed kogunud, siis ei ole tal reeglina vaja neid andmeid uuesti koguda

järgmise 36 kuu jooksul – eeldusel, et andmed ei ole selle perioodi jooksul minetanud ühel või teisel

põhjusel oma usaldusväärsust.

Eeltoodut arvestades võib mõju ulatust ning sihtgrupi suurust pidada pigem suureks, sest see hõlmab

kõiki platvormidel tegutsevaid müüjaid (üldine suurusjärk selgub aastal 2024). Mõju sagedus on siiski

pigem väike, sest andmeid tuleks tõenäoliselt esitada üks kord (platvormile registreerimisel või

platvormihalduri nõudmisel) iga 36 kuu tagant. Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.

SIHTRÜHM – elektroonilise sideteenuse osutaja

Mõju halduskoormusele. Eelnõuga sätestatakse MTA-le õigus nõuda elektroonilise sideteenuse

osutajalt platvormihalduri suhtes teatud juhtudel kahte tüüpi nö sanktsiooni rakendamist: 1) hoiatuse

lisamist platvormile, mis kuvatakse kasutajale igakordsel sisenemisel platvormile; 2) platvormi kui

sellise blokeerimist. Mõlema abinõu rakendamine tähendab elektroonilise sideteenuse osutajatele

teatavaid kulutusi. Samas tuleb rõhutada, et tegemist ei ole kvalitatiivselt uute meetmetega – kirjeldatud

hoiatus ning blokeering on ühel või teisel kujul ettenähtud teatud portaalide jaoks juba kehtivas

seadusandluses, näiteks tarbijakaitseseaduses ja hasartmänguseaduses. Uudsuse puudumise tõttu tuleks

mõju ulatust pidada väikeseks.

Kõnealuse mõju saabumine on juhuslik, kuivõrd see sõltub sellest, kas platvormihaldur täidab oma teabe

esitamise ja registreerimise kohustust või mitte. Mõju sagedust võib seega samuti pidada pigem

väikeseks.

Sihtgrupi suurust ei ole käesoleva seisuga võimalik hinnata, sest riigil puudub ammendav ülevaade

sellest, kui palju elektroonilise sideteenuse osutajaid Eestis on.

Esineb ebasoodne risk, et elektroonilise side teenuse osutajat koormatakse näiteks ettekirjutusega

rakendada blokeeringut sellise platvormihalduri suhtes, kes tegelikult ei ole käsitletav

29 Kui aga toidukullerite näol on tegemist ettevõtjatega, siis nad siiski langevad käesoleva eelnõu

kohaldamisalasse, ehk nad peavad arvestama edaspidi maksuseaduste kohase täitmisega. Kullerid on siinkohal

spetsiifiliselt välja toodud, sest digiplatvormide kontekstis on olnud omajagu õiguslikke vaidlusi selle kohta, kas

nad on töötajad või nö „vabakutselised“, kellele töötajale omased õiguslikud garantiid ei laiene. Vt selle kohta

https://www.reuters.com/business/deliveroo-fined-by-french-court-abusing-freelance-status-its-riders-2022-04-

19/ (sisenetud: 21.04.2022).

40

„platvormihaldurina“ või kelle suhtes ei ole veel kõik muud pehmemad abinõud ammendunud. Riski

teke on tingitud asjaolust, et tõkendite rakendamine on MTA kaalutlusõigus, mille kasutamisel võib

tahes tahtmata tekkida kaalutlusvigu. Sellisel juhul on elektroonilise side osutajal võimalik esitada vaie

või taotleda kahju hüvitamist riigivastutuse korras.

6.2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele

SIHTRÜHM: MTA

Mõju töökorraldusele ja töökoormusele. Eelnõu jõustumisel kohustub MTA vastu võtma

platvormihalduritelt edastatava teabe ning vahetama seda automaatse teabevahetuse korras nii EL

liikmesriikidega kui ka partnerjurisdiktsioonidega, samuti saama ka ise automaatse teabevahetus korras

samasisulist teavet. Kõnealuseid andmeid kasutataks peaasjalikult riikliku järelevalve otstarbeks.

Ühtlasi annaks laekuv teave informatsiooni Eesti platvormimajanduse suuruse kohta, st kui palju on

Eestis tegutsevaid platvormihaldureid, kui palju Eesti maksukohustuslastest müüjaid nendel

platvormidel tegutsevad, kui palju tulu nad teenivad jne.

Kuigi võiks eeldada, et see tähendaks MTA-le olulist töökoormuse kasvu, siis tuleb märkida, et MTA

saab ka praegu loetud platvormihalduritelt andmeid nende platvormidel tegutsevate müüjate kohta –

seda küll vabatahtlikkuse põhimõttel sõlmitud andmete esitamise kokkulepete raames. Samas, käesoleva

eelnõuga rakendatav aruandlusrežiim on oluliselt detailsem, seejuures reguleerib see ka teabe

edastamise vormi, ja kahtlemata eeldaks MTA-lt teatud määral kohandumist uute kohustuste ning

võimalustega maksuseaduste nõuetekohase täitmise tagamiseks. Mõju ulatust tuleks seega pidada

suureks.

MTA hakkaks teavet saama kord aastas, seega mõjude esinemise sagedust võib pigem pidada väikeseks.

Samas ei saa välistada, et regulatsioonipõhine mõju avaldub tihedamalt, näiteks juhul, kui on vaja teatud

platvormihaldurite suhtes rakendada riikliku järelevalve mehhanisme (nt blokeeringut).

Aruandlusreeglitest tingitud andmete vastuvõtmise ning töötlemisega hakkab kokku puutuma ca 2-3

MTA ametnikku. MTA ametnikkonnast moodustab see umbes 0,21%, mistõttu võib sihtrühma suurust

käsitleda pigem väikesena.

Riske ebasoodsate mõjude esinemiseks ei tuvastatud.

b) MAKSUALASE HALDUSKOOSTÖÖ DIREKTIIVI MUUDE TÄIENDUSTE NING

PARENDUSTE ÜLE VÕTMINE

Eelnõuga üle võetavad maksuhaldurite koostööd tõhustavad muudatused ei too kaasa olulisi mõjusid

maksumaksjatele.

Litsentsitasu lisamine maksuhaldurite jagatavate andmete hulka ning eelotsuste kohta üksikasjalikuma

teabe jagamine, samuti teabevahetuse teel saadud teabe muuks otstarbeks kasutamise tingimuste

lihtsustamine mõjutavad vaid MTA-d. Litsentsitasu ja eelotsuste puhul on tegemist MTA-l olemas oleva

teabe jagamisega teiste liikmesriikidega. Maksukohustuslastele täiendavaid kohustusi sellega seoses ei

panda.

Maksukohustuslast võib vähesel määral puudutada ühise maksukontrolli võimaluse laiendamine otseste

maksude alase koostöö vormina. Ühine maksukontroll ei ole seaduses uus kontseptsioon ning seda

võimalust on MTA ka praktikas mõningates käibemaksukohustuse kindlaksmääramise menetlustes

kasutanud. Maksukontrolli reeglistik jääb maksukohustuslase jaoks samaks ning maksukohustuslaste

õigused on tagatud senises mahus. MTA hinnangul ei too muudatus kaasa suurt ühiste maksukontrollide

arvu kasvu.

41

Topeltmaksustamise vaidluste lahendamise direktiivi ülevõtmise paranduste sisseviimine ei too kaasa

tuntavaid mõjusid maksukohustuslastele ega MTA-le.

Piiriüleste skeemide alase teabevahetuse reeglite muudatused mõjutavad maksunõustajaid, kes osutavad

piirülese skeemi väljatöötamisel kaasabi. Nemad peavad hakkama MTA-le esitatava aruande tähtaega

lugema abi andmise päevast arvates, st erineval ajal kui peamine teabeandja. Maksunõuga kaasabi

osutamine on väga harv ning võimalik mõju on vähene.

Tuntavam mõju on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu hõlmamisel finantskontode alase

teabevahetusega. Nende suhtes tuleb edaspidi kohaldada kõiki hoolsusmeetmeid, mida nö tavaliste

finantskontode puhul ning tuvastada, kas nö konto omanikuks on mitteresident ning kas selle

pensionilepingu osas tuleb esitada tavapärane teave MTA-le. Mõju ei ole suur, kuna väga vähesed

sellised pensionilepinguid on sõlmitud mitteresidendiga. Eesti residentide pensionilepingute osas

finantskontode alane teabevahetus ei rakendu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud.

7.1 Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused

Käesoleva eelnõu jõustumisega tekib MTA-l kohustus võtta perioodiliselt vastu platvormihalduritelt

platvormialast teavet, samuti vahetada seda teavet automaatse teabevahetuse korras teiste

liikmesriikidega ning teabevahetuse kokkuleppe olemasolul ka EL väliste riikide ja jurisdiktsioonidega.

Paralleelselt, MTA hakkab platvormialast teavet saama ka teistelt liikmesriikidelt, välisriikidelt ning

jurisdiktsioonidelt quid pro quo korras.

Kuna MTA on seni saanud loetletud platvormihalduritelt teavet nendevaheliste kokkulepete alusel, siis

ei ole eelnõuga tekkivad kohustused iseenesest midagi uut. Samas, eelnõuga kehtestatava aruandluse

ulatus on oluliselt laiem ning sellele lisandub automaatse teabevahetuse kohustus, ehk teataval määral

peab MTA oma töökorraldust ning olemasolevaid ressursse siiski üle vaatama. Sellegipoolest on

ebatõenäoline, et MTA-l läheks vaja täiendavat inimressurssi, küll aga on seaduse rakendamiseks vaja

välja töötada omajagu IT lahendusi, mis võimaldaksid realiseerida andmete vastuvõtmist (erinevad

ekraanivormid, pääsuõigused jne) ning ka nende vahetamist nii sissetuleva kui ka väljamineva teabe

taamal.

7.2 Seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavad kulud ja tulud

Regulatsiooni rakendamine eeldab MTA-le arenduskulusid. Ühekordse kuluna läheb kuni 2 miljonit

eurot (ilma käibemaksuta) teabe vastuvõtmiseks ning vahetamiseks vajaliku elektroonilise taristu

väljaarendamiseks ning sellele lisandub iga-aastane hooldus- ja täiendamiskulu ca summas 63 000 eurot

(ilma käibemaksuta). Viimased hinnad uutele rakendustele on jäänud vahemikku 1,3 kuni 1,5 miljonit

eurot, kuid kuna arendustööd toimuvad 2023. aastal, siis ei saa välistada, et selleks ajaks tõusevad IT

tööde maksumuse tunnihinnad veelgi. MTA on hinnanud ainuüksi direktiivi põhise aruandlusreeglite

rakenduse väljatöötamise keerukuse võrreldavaks nn „One Stop Shop“ (OSS) süsteemiga ning sellest ka

eelkirjeldatud kuluprognoosid.

Aruandlusreeglid suurendavad edaspidiselt märkimisväärselt platvormimajanduse läbipaistvust ning

teevad põhimõtteliselt võimalikuks riikliku järelevalve teostamise platvormidel tegutsevate müüjate üle.

Efektiivsema riikliku järelevalve võimekusega kaasneb maksutulude suurenemine. MTA on

analüüsinud ning muuhulgas üritanud prognoosida maksutulude suurenemise suurusjärku nende

platvormide pinnalt, mille kohta on riigil kõige rohkem andmeid – ennekõike AirBnB ja Bolt.

Aastal 2019 deklareeris AirBnB kaudu tulu 549 füüsilist isikut summas 1,5 miljonit eurot, kusjuures

keskmise deklareeritud tulu suuruseks oli 2732 eurot. Samas, AirDNA andmed viitavad sellele, et

AirBnB teenusepakkujaid on Eestis vähemalt 2962, ehk potentsiaalne tulu võiks küündida tegelikult 8,1

miljoni euroni. Tegemist on ligi viis korda suurema arvuga, millest saamata jääv tulumaks on ca 1,6

42

miljonit eurot. See prognoos on siiski 2019 aasta seisuga ning arvestades platvormimajanduse

kasvutendentse (eriti nüüdsel COVID perioodil, kus platvormitöö pakub täiendavaid

sissetulekuvõimalusi) ei saa välistada, et teenitud tulu ning sellest omakorda laekumata tulumaks on

suurenenud.

Bolt-i puhul on suurusjärgud AirBnB-ga võrreldavad. Aastal 2019 deklareeris Bolt-i kaudu tulu saamist

349 füüsilist isikut summas 1 096 000 eurot, seejuures oli keskmise deklareeritud tulu suuruseks 3140

eurot. Bolt-i tegelike juhtide arv on MTA-le paraku teadmata. Spekuleerides Majandustegevuse

Registrist väljastatud info põhjal oli tol perioodil väljastatud 1846 Bolt Services EE OÜ (14339972)

märkega taksoveoluba. Tegelik arv võib olla ka suurem, sest ei saa välistada, et mõned Bolt-i juhid

sõidavad ilma vastavasisulise loata. Igal juhul, kui oleks võimalik identifitseerida kasvõi need 1846

isikut, siis võiks tegelik deklareeritud tulu olla (nagu AirBnB puhul) vähemalt viis korda suurem, ehk

5,8 miljonit eurot ning sellelt laekuv tulumaks 1,1 miljonit eurot. Tänaseks võivad ka need

korrespondeerivad summad olla tõusnud.

Küsimus ei ole tingimata ainult tulumaksus. MTA on teinud prognoose ka sotsiaalmaksu laekumise

vaatest ning on leidnud, et kui võtta aluseks näiteks eelkirjeldatud Bolt-i juhtide 5,8 miljoni suurust

potentsiaalset kogutulu, siis sotsiaalmaksu kahju sellelt on ca 1,5 miljonit eurot.

Eeltoodu põhjal tuleb rõhutada, et need arvutuskäigud on tehtud vaid kahe platvormi pinnalt.

Tegelikkuses on neid platvorme rohkem ja ei ole põhjust arvata, et müüjate maksukuulekus nendel

teistel platvormidel oleks märkimisväärselt kõrgem. Aruandlusreeglite rakendamisega laekuv

maksutulu võib seega kõigi eelduste pinnalt pidada märkimisväärseks. Täpsem ülevaade tegelikust

olukorrast selgub alles aastal 2024, mil laekub MTA-le esimest korda platvormialane teave.

8. Rakendusaktid

Käesoleva eelnõu rakendamiseks on vajadus järgnevate õigusaktide järele:

 rahandusministri määrus „Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise

platvormihalduri registreerimine“ (vt käesoleva seletuskirja lisa 1 kavand nr 1);

 rahandusministri määrus „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21

„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine (vt käesoleva seletuskirja lisa 1 kavand nr

2);

 rahandusministri määruse „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vormide

ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ lisa 17

„Aruandekohustusega hõlmatud müüja ja tema poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta

esitatavad andmed“ (vt käesoleva seletuskirja lisa 1 kavand nr 3).

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, millest seda ka rakendatakse. Ainus erisus

puudutab ühise maksukontrolli norme, mis jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu

esitatakse arvamuse avaldamiseks muuhulgas Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Maksumaksjate Liidule.

Maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

Kavand 1

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine

Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 ja § 2028 lõike 5 alusel.

1. Peatükk

Reguleerimisala

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse müüja ja tema poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta teabe kogumise ja

kontrollimisega seonduvad hoolsusmeetmed, maksuhaldurile edastatava teabe loetelu ning liiduvälise

platvormihalduri registreerimise kord.

2. Peatükk

Hoolsusmeetmed

§ 2. Füüsilisest isikust müüja kohta teabe kogumine

(1) Platvormihaldur kogub füüsilisest isikust müüja kohta järgmise teabe:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) aadress elukohariigis või -jurisdiktsioonis;

3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena

registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent ja igal juhul selle väljastanud riik või

jurisdiktsioon;

4) maksukohustuslase registreerimise numbri ja selle sisulise ekvivalendi puudumise korral müüja

sünnikohariik või -jurisdiktsioon;

5) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

6) sünnikuupäev.

(2) Kui füüsilisest isikust müüja on aruandlusest välistatud müüja, siis tema kohta teavet ei koguta.

Platvormihaldur võib tugineda oma kättesaadavatele andmetele, et tuvastada, kas kõnealune müüja on

aruandlusest välistatud müüja.

§ 3. Juriidilisest isikust ja õiguslikust moodustisest müüja kohta teabe kogumine

(1) Platvormihaldur kogub üksusest müüja kohta järgmise teabe:

1) ärinimi;

2) registrijärgse asukoha aadress;

3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena

registreerimise numbrit ei ole, siis olemasolul selle sisuline ekvivalent ja mõlemal juhul selle väljastanud

riik või jurisdiktsioon;

4) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

5) äriregistri kood, kui see on olemas;

6) püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub aruandekohustusega hõlmatud tegevus Euroopa Liidus, kui

see on olemas, ja liikmesriik, kus see püsiv tegevuskoht asub.

(2) Kui juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja on aruandlusest välistatud müüja, siis

tema kohta teavet ei koguta. Platvormihaldur võib tugineda:

1) avalikult kättesaadavale teabele või kõnealuse müüja kinnitusele, et tuvastada, kas ta on aruandlusest

välistatud müüja maksualase teabevahetuse seaduse § 2022 lõike 3 punktide 1 ja 2 tähenduses;

2) oma kättesaadavatele andmetele, et tuvastada, kas kõnealune müüja on aruandlusest välistatud müüja

maksualase teabevahetuse seaduse § 2022 lõike 3 punktide 3 ja 4 tähenduses.

§ 4. Müüja kohta teabe kogumise erisused

(1) Platvormihaldur võib piirduda müüja kohta teabe kogumisel müüja ees- ja perekonnanime või

ärinimega, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse kindlaksmääramisel asjaomase riigi või

jurisdiktsiooni või Euroopa Liidu tuvastusteenuse kinnitusele.

(2) Platvormihaldur ei ole kohustatud koguma müüja kohta käivat maksukohustuslasena registreerimise

numbrit ega selle sisulist ekvivalenti, kui müüja residentuse riik või jurisdiktsioon selle kogumist ei

nõua. Maksu- ja Tolliamet avaldab selliste riikide ja jurisdiktsioonide nimekirja Maksu- ja Tolliameti

veebilehel peadirektori käskkirjaga kinnitatud loetelus.

§ 5. Rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta teabe kogumine

(1) Platvormihaldur kogub rendile või üürile antud kinnistu aadressi ja olemasolu korral kinnistu numbri

või muu samaväärse numbri lähtudes selle liikmesriigi õigusest, kus kõnealune kinnistu asub.

(2) Platvormihaldur kogub iga maksualase teabevahetuse seaduse § 2022 lõike 3 punktile 3 vastava

välistatud müüja osas dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad, et selle välistatud müüja poolt

enam kui 2000 korral rendile- või üürile antud kinnistud kuuluvad samale omanikule.

§ 6. Müüja kohta ja rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta kogutud teabe kontrollimine

(1) Platvormihaldur kontrollib määruse § 2, § 3 lõike 1 punktide 1-5 ja lõike 2 ning § 5 alusel kogutud

teabe usaldusväärsust. Usaldusväärsuse kontrollimisel kasutab platvormihalduril kogu teavet ja kõiki

dokumente, mis on tema andmekogudes kättesaadavad, samuti elektroonilist liidest, mille riik või

jurisdiktsioon või Euroopa Liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri või selle sisulise

ekvivalendi ning käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta

kättesaadavaks teinud.

(2) Maksualase teabevahetuse seaduse § 236 lõikes 1 ja 2 sätestatud olukorras olev platvormihaldur võib

usaldusväärsuse kontrollimisel tugineda ka teabele ja dokumentidele, mis on kättesaadavad tema

elektroonilist otsingut võimaldavates andmekogudes.

(3) Kui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne, nõuab platvormihaldur

müüjalt kogutud teabe parandamist või kinnitamist, samuti vajadusel täiendavate dokumentide, andmete

või teabe esitamist.

§ 7. Müüja residentsuse kindlaksmääramine

(1) Platvormihaldur käsitab müüjat iga riigi või jurisdiktsiooni residendina, kus on tema peamine elukoht

või registrijärgne asukoht. Lisaks käsitab platvormihaldur müüjat iga liikmesriigi residendina, kus on

väljastatud tema kohta käiv maksukohustuslasena registreerimise number või selle sisuline ekvivalent

või kus on tema käesoleva määruse § 3 lõike 1 punkti 6 kohane püsiv tegevuskoht.

(2) Kui platvormihaldur tugineb müüja residentsuse kindlaksmääramisel käesoleva määruse § 4 lõikes

1 osundatud tuvastusteenuse kinnitusele, siis käsitab platvormihaldur müüjat iga sellise riigi või

jurisdiktsiooni residendina, mille kohta ta otsese kinnituse sai.

3. Peatükk

Edastatav teave

§ 8. Edastatav teave

(1) Teabeandja esitab maksuhaldurile järgmise teabe:

1) teabeandja ärinimi;

2) registrijärgse asukoha aadress;

3) maksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumise korral selle sisuline ekvivalent;

4) kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur, siis asjakohasel juhul ka individuaalne

registreerimisnumber, mis on temale väljastatud käesoleva määruse § 9 lõike 3 alusel;

5) platvormide nimed, mille kohta teabeandja teavet esitab.

(2) Teabeandja esitab maksuhaldurile iga aruandlusega hõlmatud müüja kohta lisaks käesoleva määruse

§ 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutud teabele ka järgmise teabe:

1) teabeandjale kättesaadav kordumatu tunnusnumber või maksekonto number või viide muule sarnasele

makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse (edaspidi: finantskonto

tunnuskood), kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille residendina aruandlusega

hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise teabe kogumist;

2) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle finantskonto

omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased tuvastamisandmed, mis

on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;

3) iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;

4) aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või krediteeritud tasude

kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti või krediteeriti;

5) kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas kvartalis

aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse nõudis.

(3) Aruandlusega hõlmatud müüja poolt rendile või üürile antud kinnistu puhul esitab teabeandja

maksuhaldurile lisaks käesoleva määruse § 2 lõike 1, § 3 lõike 1 ning §-i 5 alusel kogutud teabele ka

järgmise teabe:

1) iga rendile või üürile antud kinnistu aadress ja kui see on teada, siis kinnistu number või muu

samaväärne number vastavalt selle riigi või jurisdiktsiooni õigusele, kus see asub, samuti selle kinnistu

liik;

2) iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu kohta nende päevade arv, mil rendi- või üüriteenust

osutati, kui see on teada.

(4) Teave rahas makstud või krediteeritud tasu kohta esitatakse vääringus, milles see maksti või

krediteeriti. Kui tasu maksti või krediteeriti mitterahalises vormis, esitatakse selle kohta teave eurodes

ning see konverteeritakse või selle väärtus määratakse kindlaks viisil, mille teabeandja on ühtlustatult

kindlaks määranud.

(5) Teave aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasu ja muude summade kohta

esitatakse kalendriaasta selle kvartali kohta, mil tasu maksti või krediteeriti.

4. Peatükk.

Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures

§ 9. Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures

(1) Registreerimiseks edastab liiduväline platvormihaldur maksuhaldurile taotluse, mis sisaldab järgmist

teavet:

1) nimi;

2) postiaadress;

3) elektronpostiaadressid, sealhulgas tema hallatavate platvormide veebilehed;

4) liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number, selle

puudumisel selle sisuline ekvivalent;

5) info direktiivi 2006/112/EÜ (*) XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jao kohase registreerimise kohta, kui

see on olemas;

6) liikmesriigid, mille residentidena aruandlusega hõlmatud müüjaid käsitatakse.

(2) Kui registreerimist taotleb selline liiduväline platvormihaldur, kelle registreering on varasemalt

kehtetuks tunnistatud MTVS § 2025 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, peab ta lisaks

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabele edastama ka seni edastamata käesoleva määruse §-s 8

nimetatud teabe.

(3) Registreerimisel väljastab maksuhaldur liiduvälisele platvormihaldurile individuaalse

identifitseerimisnumbri.

(4) Liiduväline platvormihaldur teavitab viivitamatult maksuhaldurit kõigist muudatustest käesoleva

paragrahvi lõikes 1 kohaselt esitatud teabes.

5. Peatükk

Rakendussätted

§ 10. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 01. jaanuaril 2023. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Pentus-Rosimannus

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Rahandusministeeriumi selgitused määrusele

1. Peatükk – „Reguleerimisala“

Kõnealune peatükk koosneb ühest paragrahvist.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Reguleerimisala säte pelgalt dubleerib kõnealuse määruse aluseks olevaid volitusnorme. Sätte

eesmärgiks on tagada normi adressaatidele õigusselgus selles, mida kõnealune määrus otseselt

reguleerib. Sisuliselt võib määruses leida järgmised juhised maksualase teabevahetuse seaduses

(edaspidi: MTVS) sätestatud aruandlusreeglite rakendamiseks: 1) rakendamisele kuuluvad

hoolsusmeetmed; 2) Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) edastatav teave; 3) liiduvälise

platvormihalduri registreerimine.

2. Peatükk – „Hoolsusmeetmed“

Peatükis on loetletud hoolsusmeetmed, mida platvormihaldurid peavad oma müüjate suhtes jooksva

kalendriaasta 31. detsembriks (st 31. detsembri seisuga) rakendama vastavalt MTVS §-le 2024 lõikele 1.

Kõnealune peatükk koosneb kuuest paragrahvist (§-d 2-7).

§ 2. Füüsilisest isikust müüja kohta teabe kogumine

Kõnealune paragrahv koosneb kahest lõikest.

Esimene lõige sätestab platvormihaldurile kohustuse koguda füüsilisest isikust müüja kohta sama lõike

punktides 1-6 loetletud teavet. Teabe kogumise eesmärgiks on tuvastada, milliste müüjate osas tuleb

teavet MTA-le esitada, ehk millised müüjad on aruandlusega hõlmatud müüjad. See aga eeldab müüjate

osas järgneva andmestiku kogumist:

1) ees- ja perekonnanimi;

2) aadress elukohariigis või -jurisdiktsioonis;

3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui

maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent ja igal juhul

selle väljastanud riik või jurisdiktsioon;

4) maksukohustuslase registreerimise numbri ja selle ekvivalendi puudumise korral müüja

sünnikohariik või -jurisdiktsioon;

5) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

6) sünnikuupäev.

Punktides 1, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud andmete kogumise eesmärgiks on anda nii platvormihaldurile kui ka

hiljem MTA-le piisavalt andmeid, et tõsikindlalt võimaldada müüja identifitseerimist. Punktis 2

sätestatud andmeartikli kogumise peamiseks eesmärgiks on aga anda platvormihaldurile pidepunkt,

mille pinnalt eeldada müüja residentsust vastavalt kõnealuse määruse §-le 7. See määrabki reeglina ära,

kas müüja näol on tegemist aruandlusega hõlmatud müüjaga või mitte (nt kas ta on liikmesriigi või

partnerjurisdiktsiooni resident).

Regulatsioon lähtub eeldusest, et platvormihaldur juba valdab olulisel määral kogutavat teavet või tal

on seda võimalik oma valdusesse saada vähese halduskoormusega. Kindlasti peab platvormihaldur

valdama müüja kohta teavet ulatuses, mis võimaldab teda identifitseerida, sest vastasel juhul ei ole

platvormihalduri ja müüja vahelise õigussuhte reguleerimine mõeldav – platvormihaldur peab teadma,

kellega ta lepingu sõlmib ainuüksi selleks, et vajadusel tema suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada, kui

müüja peaks oma lepingutingimusi rikkuma. Andmeartiklid, mida aga platvormihaldur veel ei valda, on

võimalik päringute kaudu välja nõuda, mh takistada platvormi kasutamist enne, kui puuduolev teave on

esitatud. Kuidas platvormihaldurid aga konkreetselt tagavad müüjatelt nõutava teabe laekumise jääb

siiski peaasjalikult nende endi kaalutleda – peaasi, et teave oleks laekunud ja kontrollitud jooksva

kalendriaasta 31. detsembri seisuga.

Ees- ja perekonnanimi on iseenesest mõistetavad teabeartiklid, ehk mõistagi peetakse siin silmas

füüsilisest isikust müüja nime nii nagu seda mõistetakse nimeseaduses ning mutatis mutandis teiste

riikide ekvivalentses õigusaktis. Siin ei peeta silmas fantaasianimesid või tüüpilisi kasutajanimesid, mis

koosnevad tähtedest, numbritest või muudest sümbolitest.

Aadress elukohariigis või -jurisdiktsioonis tähendab füüsilise isiku elukoha aadressi mis tahes riigis või

jurisdiktsioonis. Termin „jurisdiktsioon“ all peetakse silmas selliseid eriterritooriume, kus eksisteerib

oma maksurežiim, kuid mis nominaalselt ei kujuta endast eraldiseisvat riiki, näiteks Jersey.

Maksukohustuslase registreerimise number (ingl keeles taxpayer identification number; TIN) on lühidalt

öeldes number, mis võimaldab identifitseerida maksukohustuslast. Eesti kontekstis tähendab see

füüsiliste isikute puhul ennekõike isikukoodi. Kui aga tüüpilist maksukohustuslase numbrit ei ole, siis

tuleb koguda selle ekvivalent ning igal juhul tuleb tuvastada ka riik, mis selle numbri (või selle

ekvivalendi) väljastas.

Kui füüsilisest isikust müüjal ei ole ei maksukohustuslase numbrit ega selle ekvivalenti, siis peab

platvormihaldur koguma temalt teavet tema sünnikohariigi või -jurisdiktsiooni kohta. Samuti tuleb

koguda füüsilise isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui ta on

käibemaksukohustuslasenaregistreeritud. Viimase andmeartiklina tuleb veel koguda füüsilisest isikust

müüja sünnikuupäev.

Teine lõige sätestab erandi esimeses lõikes olevast teabe kogumise kohustusest, ehk teavet ei koguta

füüsilisest isikust müüja kohta juhul, kui ta on välistatud müüja MTVS § 2022 lõike 3 punkti 4

tähenduses. Viidatud sätte punktides 1-3 sätestatud välistatud müüja kategooriad siinkohal kõne alla ei

tule, sest need käivad vaid juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja kohta. Tuleb seejuures

rõhutada, et tegemist on keeluga koguda teavet, mitte platvormihalduri diskretsiooniga ise otsustada,

kas ta kogub kõnealuse välistatud müüja kohta teavet või mitte. Kõnealuse sättega tagatakse teabe

kogumise proportsionaalsus, st andmeid ei koguta ega tohigi koguda selliste müüjate kohta, kes on

täielikult välistatud aruandlusreeglite kohaldamisalast.

Platvormihaldur võib füüsilisest isikust välistatud müüja tuvastamiseks tugineda talle kättesaadavatele

andmetele. Regulatsioon lähtub eeldusest, et platvormihalduril on võimalik monitoorida oma platvormil

toimuvat, ehk vaadata, kui mitu tehingut on füüsilisest isikust müüja sõlminud platvormi vahendusel

ning kas sõlmitud tehingute koguhind ületab MTVS §-s 2022 lõike 3 punktis 4 sätestatud piirmäära.

§ 3. Juriidilisest isikust ja õiguslikust moodustisest müüja kohta teabe kogumine

Kui määruse § 2 reguleeris füüsilisest isikust müüjate kohta teabe kogumist, siis § 3 reguleerib

juriidilisest isikust ja muust õiguslikust moodustisest müüja kohta teabe kogumist.

Kogutav andmestik on järgmine:

1) ärinimi;

2) registrijärgse asukoha aadress;

3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui

maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis olemasolul selle sisuline ekvivalent ja

mõlemal juhul selle väljastanud riik või jurisdiktsioon;

4) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

5) äriregistri kood, kui see on olemas;

6) püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub aruandekohustusega hõlmatud tegevus Euroopa

Liidus, kui see on olemas, ja liikmesriik, kus see püsiv tegevuskoht asub.

Andmete kogumise eesmärk ja funktsioon on sama, mis füüsilisest isikust müüja puhul, ehk luua

tingimused juriidilisest isikust ja õiguslikust moodustisest müüja identifitseerimiseks ning tema

residentsuse eeldamiseks.

Äriseadustiku § 7 kohaselt on ärinimi firma, ehk „/../ äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja

tegutseb.“ Kuna müüja võib olla registreeritud ka teistes riikides, siis tuleb ärinime kindlaksmääramisel

lähtuda vajadusel teise asjakohase riigi riigisisesest õigusest.

Platvormihaldur peab muuhulgas koguma müüja registrijärgse asukoha aadressi. Keerulisem on olukord

siis, kui müüjaks on õiguslik moodustis, kellel ei ole registrijärgset asukohta. Sellisel juhul võib

õigusliku moodustise tegutsemine platvormil olla välistatud – seda ennekõike põhjusel, et registrijärgse

asukoha aadress tuleb koguda sõltumata selle olemasolust (vrdl seda näiteks käibemaksukohustuslasena

registreerimise numbri või püsiva tegevuskoha kohta teabe kogumisel) ning kui müüjal ei ole võimalik

seda andmeartiklit esitada, siis ei ole platvormihalduril ka võimalik talle platvormile ligipääsu

võimaldada ilma, et platvormihaldur ei rikuks käesolevas normis sätestatud teabe kogumise kohustust.

Maksukohustuslasena registreerimise numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri

kogumine toimub üldiselt nii, nagu see toimub füüsilise isiku puhul v.a selle erisusega, et

maksukohustuslasena registreerimise numbri ja selle sisulise ekvivalendi puudumisel ei nõuta mingi

täiendava andmeartikli kogumist (füüsilisest isikust müüja puhul nõutakse sünnikohariiki või -

jurisdiktsiooni).

Äriregistri koodi kogumisel tuleb lähtuda äriseadustikus sätestatud äriregistrikoodist või muu asjaomase

riigi mutatis mutandis ekvivalendist ning seda kogutakse vaid selle olemasolul. Lisaks tuleb veel koguda

teavet püsiva tegevuskoha kohta (kui see on olemas) ning samuti tuleb tuvastada liikmesriik, kus see

püsiv tegevuskoht asub. Püsiv tegevuskoht pole midagi muud, kui füüsiline majandusüksus, mille kaudu

müüja oma majandustegevust Eestis või muus riigis või jurisdiktsioonis teostab – käesoleval juhul

tähendab „majandustegevus“ siiski vaid aruandekohustusega hõlmatud tegevuse vahendamist platvormi

kaudu. Püsiva tegevuskoha kohta ei ole informatsiooni vaja koguda juhul, kui see asub

partnerjurisdiktsioonis.

Sarnaselt füüsilisest isikust müüjatega, ei koguta teavet juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest

müüja kohta, kui ta on välistatud müüja. Kui füüsilisest isikust müüja saab olla välistatud müüja vaid

MTVS § 2022 lõike 3 punkti 4 tähenduses, siis juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja

puhul sellist piirangut ei ole, ehk kõik MTVS § 2022 lõikes 3 sätestatud alused on asjakohased. Küll aga

tuleb silmas pidada, et välistatud müüja tuvastamiseks kasutatavad andmestikud varieeruvad.

Valitsusüksuste ja aktsiaturul kaubeldavate ühingute puhul (punktid 1 ja 2) võib platvormihaldur

tugineda avalikult kättesaadavale teabele või kõnealuse müüja kinnitusele. Kinnistu rendi- või

üüriettevõtete ja kaupade müüjate puhul võib platvormihaldur tugineda oma kättesaadavatele andmetele.

Sätte mõte on fikseerida ära platvormihalduri nö „miinimumkohustus“, millest ta välistatud müüja

tuvastamisel kaugemale minema ei pea. Näiteks piisab valitsusüksuse tuvastamisel kõnealuse müüja

asjaomasest kinnitusest (ehk kõnealune müüja ise ütleb, et ta on valitsusüksus) ning selle saamise korral

ei ole platvormihalduril täiendavat kohustust vaadata muid andmeid.

§ 4. Müüja kohta teabe kogumise erisused

Määruse §-de 2 ja 3 eesmärgiks on anda platvormihaldurile piisavalt teavet, et identifitseerida müüja

isik ning eeldada tema residentsust. Teatud juhtudel on aga võimalik müüja isiku ja residentsuse osas

tõsikindlalt veenduda ilma, et oleks vaja koguda kõiki määruse §-des 2 ja 3 sätestatud andmeid.

Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb ette, et kui platvormihaldur tugineb müüja isiku ja residentsuse

kindlaksmääramisel asjakohase riigi või jurisdiktsiooni või Euroopa Liidu tuvastusteenusele, siis võib

teabe kogumine piirduda vaid müüja ees- ja perekonnanimega või ärinimega. Tuvastusteenust tuleb

mõista kui IT lahendust, mis kinnitab, kas müüja on asjaomase riigi, jurisdiktsiooni või Euroopa Liidu

mõne liikmestriigi maksukohustuslane. Võrdluseks võib tuua näiteks Maksu- ja Tolliameti veebilehel

oleva võlapäringu, kus trükkides asjaomasesse lahtrisse isikukoodi või äriregistrikoodi on võimalik

saada infot, kas kõnealust isiku- või äriregistrikoodi kandev isik on maksuvõlglane või mitte. Mutatis

mutandis korras annaks tuvastusteenus infot isiku ja tema residentsuse kohta.

Käesoleva paragrahvi lõige 2 näeb ette erandi, mille kohaselt ei pea maksukohustuslasena

registreerimise numbrit ega selle sisulist ekvivalenti koguma juhul, kui müüja residentsuse riik või

jurisdiktsioon selle kogumist ei nõua. Sätte eesmärgiks on realiseerida andmekaitseõiguses tuntud

minimaalsuspõhimõtte. MTA avalikustab oma veebilehel peadirektori käskkirjaga kinnitatud loeteluna

need riigid ja jurisdiktsioonid, mille puhul määruse § 4 lõike 2 kohane erand rakendub.

§ 5. Rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta teabe kogumine

Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb ette kohustuse koguda täiendavat teavet selliste müüjate puhul, kes

osutavad kinnistu rendi- või üüriteenust – nimelt peab platvormihaldur sellisel juhul koguma ka kinnistu

aadressi ja kinnistu numbri (või muu samaväärse numbri) lähtudes selle liikmesriigi õigusest, kus see

kinnistu asub. Kinnistu number tuleb koguda vaid juhul, kui kinnistu asub liikmesriigis. Kui kinnistu

asub partnerjurisdiktsioonis, siis seda koguma ei pea.

Siinkohal tuleb rõhutada, et fraasi „/../rendile- või üürile antud kinnistu /../“ tuleb tõlgendada laialt, ehk

see hõlmab ka kinnistu osa rendile- või üürile andmist. Regulatsioon on intuitiivselt mõistetav olukorras,

kus müüja üürib näiteks ühte korterit kortermajas – sellisel juhul ei ole andmete kogumine

problemaatiline, sest korter kujutab reeglina endast iseseisvat kinnistut, millel on oma aadress ja kinnistu

number. Küll aga on keerulisem olukord, kus üüritakse välja vaid osa kinnistust – näiteks hotellide puhul

on kinnistuks hotell tervikuna, ent seda moodustavad hotelliruumid ei pruugi olla eraldiseisvad

kinnistud, millel oleks oma kinnistu number ja aadress. Sellisel juhul tuleks hotelliruumi üürile andmise

korral koguda hotelli kui sellise aadress ja kinnistu number. Eesmärgipärane ei ole kõnealust normi

tõlgendada selliselt, et see eeldaks terve hotelli kui majandusüksuse rendile andmist.

Kinnistu aadressi ja numbri kogumise eesmärgiks on tuvastada, kas seda kinnistut rendile või üürile

andev müüja on aruandlusega hõlmatud müüja või mitte. Kui mainitud kinnistu asukoht on liikmesriigis,

siis klassifitseerub müüja aruandlusega hõlmatuks, ehk platvormihaldur teab, et tema suhtes tuleb

edaspidi MTA-le teavet edastada. Ühtlasi realiseeritakse sellega ka rahvusvahelises maksuõiguses

üldtunnustatud põhimõte, et kinnisvarast saadud tulu maksustamise õigus on sellel riigil või

jurisdiktsioonil, kus kõnealune kinnisvara asub.

Lõige 2 sätestab kohustuse koguda täiendavat teavet juhul, kui kinnistuga seonduvat rendi või

üüriteenust osutav müüja kvalifitseerub välistatud müüjaks MTVS § 2022 lõike 3 punkti 3 tähenduses.

Sellisel juhul peab platvormihaldur koguma dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad, et see

müüja tõesti vastab viidatud normis sätestatud välistatud müüja tunnustele, ehk ta annab rendile või

üürile selliseid kinnistuid, mis kuuluvad samale omanikule ning mis asuvad samal aadressil.

§ 6. Müüja kohta ja rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta kogutud teabe kontrollimine

Käesolev norm sätestab kohustuse kontrollida määruse §-de 2, 3 ja 5 alusel kogutud teabe

usaldusväärsust, samuti teostatava kontrolli ulatust ning erijuhud, mil tekib täiendav kontrollikohustus.

Lõike 1 esimene lause sätestab üldise kohustuse kontrollida müüja kohta ja tema rendi või üüriteenusega

seotud kinnistu kohta kogutud teabe usaldusväärsust, kuid teeb seda ühe erandiga – nimelt ei ole

platvormihaldur kohustatud kontrollima määruse § 3 lõike 1 punkti 6 alusel kogutud teabeartikli (püsiva

tegevuskoha olemasolu ja selle asukohariigi) usaldusväärsust. Kõnealune erand tuleneb otse direktiivist.

Lõike 1 teine lause sätestab kontrolli ulatuse, st kirjutab platvormihaldurile ette, millistele andmetele ja

muudele vahenditele ta peab tuginema kogutud teabe usaldusväärsuse kontrollimisel. Sätte kohaselt

peab platvormihaldur kasutama kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on tema andmekogudes

kättesaadavad – see tähendab, et kontrolli teostamiseks ei pea platvormihaldur otsima andmeid, mis on

väljaspool tema andmekogusid (nt ei pea tuginema avalikule teabele). Maksukohustuslasena

registreerimise numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimiseks peab aga

platvormihaldur tuginema elektroonilisele liidesele, mille riik või jurisdiktsioon selleks otstarbeks on

avalikkusele tasuta kättesaadavaks teinud. Kui selliseid päringuid ei ole võimalik teostada tasuta, siis ei

ole platvormihalduritel kohustust ka seda liidest kasutada.

Lõige 2 sätestab kontrollimise erijuhud MTVS § 236 lõikes 1 ja 2 sätestatud olukordades – ehk nende

müüjate osas, kes olid eelnõu jõustumise ajaks juba platvormil registreeritud, võib platvormihaldur

tugineda ka teabele ja dokumentidele, mis on kättesaadavad platvormihalduri elektroonilist otsingut

võimaldavates andmekogudes. Samuti on sellisele kontrollistandardile õigus tugineda üksusel, kes

muutub platvormihalduriks jooksva kalendriaasta kestel.

Lõige 3 sätestab olukorra, mil platvormihaldur on kohustatud uuesti kontrollima teavet, mida ta on juba

varem kontrollinud. Nimelt, kui platvormihalduril tekib kogutud ja kontrollitud teabe osas hiljem

kahtlus, et need andmed võivad siiski olla ebausaldusväärsed (sõltumata eelnevast kontrollist), siis peab

platvormihaldur nõudma müüjalt kogutud teabe kinnitamist ja/või parandamist, samuti vajadusel

täiendavate dokumentide, teabe või andmete esitamist. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui

maksuhaldur saadab individuaalse teabepäringu platvormihaldurile ühe konkreetse müüja kohta ning

selles päringus olev selgitus annab alust kahelda müüja kohta kogutud teabe usaldusväärsuses. Vajadus

täiendava teabe, andmete või dokumentide järele võib tekkida juhul, kui kogutud andmete kinnitamiseks

on vaja näiteks ID kaardi (või selle ekvivalendi) esitamist. Platvormihaldur peab lõppastmes ise

kaalutlema, kuidas kõige paremini tagada kogutud teabe usaldusväärsus.

§7. Müüja residentsuse kindlaksmääramine

Lõige 1 annab platvormihaldurile juhised, kuidas määrata kindlaks platvormil tegutseva müüja

residentsus. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole siin tegemist residentsuse tõsikindla tuvastamisega, vaid

pelgalt eeldamisega lähtudes kõnealuses sättes etteantud tunnustest. Nendeks on:

1) müüja peamine elukoht või registrijärgne asukoht;

a. kui müüja elukoht või registrijärgne asukoht on X riigis või jurisdiktsioonis, siis

platvormihaldur eeldab, et müüja on vastavalt X-i resident.

2) müüja maksukohustuslasena registreerimise number või selle ekvivalent;

a. kui müüja maksukohustuslasena registreerimise number või selle ekvivalent on

väljastatud liikmesriigis, siis platvormihaldur eeldab, et müüja on vastavalt selle

liikmesriigi resident.

3) müüja püsiv tegevuskoht;

a. kui müüja § 3 lõike 1 punkti 6 kohane püsiv tegevuskoht on liikmesriigis, siis

platvormihaldur eeldab, et müüja on vastava liikmesriigi resident.

Juhime tähelepanu, et punktides 2 ja 3 sätestatud tunnused kohalduvad vaid liikmesriikide müüjatele,

mitte partnerjurisdiktsioonide müüjatele – näiteks, kui müüja püsiv tegevuskoht asub

partnerjurisdiktsioonis, siis ei eeldata müüja residentsust selles partnerjurisdiktsioonis. Küll aga

eeldataks seda juhul, kui püsiv tegevuskoht oleks näiteks Lätis. Erisus on tingitud direktiivi ja OECD

mudelreeglite mõneti erinevast kohaldamisalast.

Liikmesriikide puhul võib müüjal olla ka mitu eelkirjeldatud seost, ehk sellisel juhul käsitleb

platvormihaldur teda samaaegselt mitme liikmesriigi residendina. Näiteks võib müüja registrijärgne

asukoht olla Soomes, aga tal on ühtlasi püsiv tegevuskoht Lätis. Platvormihaldur käsitleb teda sellisel

juhul nii Soome kui ka Läti residendina.

Lõige 2 sätestab aga erandi lõikest 1, ehk eeltoodud loetelust ei lähtuta juhul, kui platvormihaldur

kasutab müüja residentsuse kindlaksmääramiseks määruse § 4 lõikes 1 kirjeldatud tuvastusteenust.

Direktiiv lähtub eeldusest, et kõnealune tuvastusteenus on piisavalt usaldusväärne müüja residentsuse

tuvastamiseks.

Residentsuse eeldamine on üks põhilistest viisidest, kuidas tuvastatakse müüja aruandlusega hõlmatust.

Kui müüja on käsitletav liikmesriigi residendina, siis on ta aruandlusega hõlmatud ja edaspidi tuleb tema

kohta teavet esitada.

3. Peatükk – „Edastatav teave“

Käesolev peatükk koosneb ühest paragrahvist, mis sätestab MTA-le edastatava andmekoosseisu.

Läbivalt kasutatakse kõnealuses sättes mitte terminit „platvormihaldur“, vaid terminit „teabeandja“ –

seda põhjusel, et kõnealune säte on relevantne vaid sellisele platvormihaldurile, kes vastab MTVS §

2023 lõikes 2 ja 3 sätestatud tunnustele.

Lõige 1 sätestab, milliseid andmeid peab teabeandja esitama MTA-le enda kohta. Nendeks on:

1) teabeandja ärinimi;

2) teabeandja registrijärgse asukoha aadress;

3) teabeandja maksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumise korral selle

sisuline ekvivalent;

4) kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur, siis asjakohasel juhul ka individuaalne

registreerimisnumber, mis on temale väljastatud käesoleva määruse § 9 lõike 3 alusel ;

5) platvormide nimed, mille kohta teabeandja teavet esitab.

Punkt 4 on relevantne vaid siis, kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur MTVS § 2023 lõike 3

tähenduses – individuaalset registreerimist ning selle raames antavat registreerimisnumbrit käsitletakse

käesolevas seletuskirjas hiljem. Punktis 5 olev „platvormi nimi“ võib teatud juhtudel olla sünonüümne

ka teabeandja ärinimega, kuid käibes võib sellel olla ka mingi muu (nt ärinimega võrreldes lihtsustatud)

nimi.

Andmete esitamine on vajalik selleks, et MTA teaks, milline teabeandja millise platvormi eest oma

aruandluskohustust täidab.

Lõige 2 sätestab andmed, mida teabeandja peab maksuhaldurile esitama iga aruandlusega hõlmatud

müüja kohta. Sätte preambula on sõnastatud järgmiselt: „Teabeandja esitab maksuhaldurile iga

aruandlusega hõlmatud müüja kohta lisaks käesoleva määruse § 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutud

teabele ka järgmise teabe /../“. Allajoonitud osast nähtub, et lõige 2 kohustab teabeandjaid edastama

rohkem teavet kui on määruse §-de 2 ja 3 alusel kogutud – see on tingitud asjaolust, et edastatava teabe

moodustavad ka sellised andmed, mida platvormihaldur otseselt müüjalt ei kogu, vaid mida müüja ise

genereerib platvormil tegutsedes, ennekõike andmed osutatud aruandlusega hõlmatud tegevuse ja

teenitud tulu kohta. Selle taamal tuleb lisaks kogutud teabele edastada maksuhaldurile veel järgmised

andmed:

1) teabeandjale kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide pangakontole või muule

sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse (edaspidi:

finantskonto tunnuskood), kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille

residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise

teabe kogumist;

2) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle

finantskonto omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased

tuvastamisandmed, mis on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;

3) iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;

4) aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või

krediteeritud tasude kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti

või krediteeriti;

5) kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas

kvartalis aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse

nõudis.

Nimetatud andmed on vajalikud selleks, et MTA-l oleks võimalik teostada riiklikku järelevalvet

aruandlusega hõlmatud müüjate suhtes, samuti teostada andmevahetust teiste liikmesriikide ja

partnerjurisdiktsioonidega.

Punktides 1 ja 2 osundatud teavet edastatakse MTA-le vaid siis, kui see on teabeandjale kättesaadav.

See ei tähenda seda, et see teave peab olema teabeandja valduses, vaid et teabeandjal on mõistliku

pingutusega võimalik seda oma valdusesse saada. Termin „finantskonto tunnuskood“ on määratletud

direktiivis järgnevalt: „/../platvormihaldurile kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide

pangakontole või muule sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida

krediteeritakse.“ OECD Mudelreeglite kommentaaride kohaselt tuleb lugeda finantskonto tunnuskood

teabeandjale kättesaadavaks muuhulgas siis, kui seda teab sama platvormi haldav teine platvormihaldur

või kui seda teab mõni teine kolmandast osapoolest teenusepakkuja, kes on ühel või teisel viisil seotud

platvormi haldamisega. Finantskonto tunnuskoodi ei koguta sellise müüja puhul, kes on resident

liikmesriigis või partnerjurisdiktsioonis, mille pädev ametiasutus on teavitanud, et nad ei soovi sellise

andmeartikli kogumist.

Punkti 3 järgi tuleb MTA-le edastada teavet aruandlusega hõlmatud müüja residentsuse kohta, mis on

tuletatud määruse § 7 lõike 1 kohaselt või tuvastatud sama paragrahvi lõike 2 kohaselt läbi

tuvastusteenuse. Kõnealune teave on MTA-le vajalik selleks, et tuvastada Eesti maksukohustuslased,

ent samuti on seda teavet vaja automaatse teabevahetuse läbiviimiseks teiste liikmesriikide ja

partnerjurisdiktsioonidega.

Punkti 4 kohaselt tuleb MTA-le edastada teavet viisil, millest nähtub kalendriaasta igas kvartalis

makstud või krediteeritud tasude kogusumma, samuti aruandlusega hõlmatud tegevuste (sõlmitud

tehingute) arv, mille eest seda tasu maksti või krediteeriti, kui see on teabeandjale teada või peab olema

teada. Kõnealune teave on vajalik selleks, et teostada aruandlusega hõlmatud müüjate suhtes riiklikku

järelevalvet, ehk kontrollida maksukohustuste nõuetekohast täitmist ja vajadusel tuvastada

maksuotsusega õige tasumisele kuuluv maksusumma.

Punkti 5 järgi tuleb MTA-le edastada teenustasud ja vahendustasud, mida teabeandja on aruandlusega

hõlmatud müüjale makstavadest tasudest kinni pidanud. Tihti on selline teenustasu/vahendustasu sõltuv

sõlmitava tehingu maksumusest. Kõnealune teave võimaldab seega MTA-l kontrollida ja vajadusel ise

tuletada lähtudes kõnealustest teenustasudest/vahendustasudest, kui palju tulu aruandlusega hõlmatud

müüja asjaomasel kalendriaastal teenis või võis teenida.

Lõige 3 sätestab täiendava teabe edastamise kohustuse juhul, kui aruandlusega hõlmatud müüja tegeles

kinnistuga seonduva rendi- või üüriteenuste osutamisega. Sellisel juhul tuleb esitada lisaks lõikele 1 ja

2 ning määruse §-i 5 alusel kogutud teabele ka järgmine teave:

1) iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu aadress ja number või muu samaväärne number,

kui see on teada, samuti selle kinnistu liik;

2) iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu kohta nende päevade arv, mil rendi- või

üüriteenust osutati, kui see on teada.

OECD Mudelreeglite kommentaaride kohaselt on päevade arv, mil rendi- või üüriteenust osutati, vajalik

maksuhalduritele selleks, et oleks võimalik hinnata, kas rendi- või üüriteenus oli regulaarne või harv,

samuti võib see näiteks vajalik olla teatud kohalike maksude administreerimiseks (nt hotellitasud vms).

Termin „kinnistu liik“ tähistab seda, kas rendile või üürile antud kinnistu näol oli tegemist näiteks

korteromandiga, hotelli- või muu majutusasutuse toaga, parkimisplatsiga või muu taolise kinnistu või

selle osaga.

Lõiked 4 ja 5 on tehnilise iseloomuga sätted, mis määravad ära, millises vääringus tuleb tasu kohta

teavet esitada ning milliste kalendriaasta perioodide kohta (käesoleval juhul kvartali kohta, mil tasu

maksti või krediteeriti).

4. Peatükk – „Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures“

Kõnealune peatükk koosneb vaid ühest normist (määruse § 9), mis omakorda koosneb neljast lõikest.

Esimene lõige sätestab loetelu teabest, mida liiduväline platvormihaldur peab MTA-le edastama selleks,

et ennast registreerida Eestis aruandekohustuslikuks:

1) nimi;

2) postiaadress;

3) elektronpostiaadressid, sealhulgas tema hallatavate platvormide veebilehed;

4) liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number,

selle puudumisel selle sisuline ekvivalent;

5) info direktiivi 2006/112/EÜ (*) XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jao kohase registreerimise kohta,

kui see on olemas;

6) liikmesriik, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse.

Punktis 5 sätestatud teabeartikkel käsitleb piiriüleste tehingute käibemaksuga maksustamist lähtudes

direktiivi 2006/112/EÜ’s sätestatud erikorrast, kus liiduväline isik registreerib ennast ühes liikmesriigis

ja deklareerib ning tasub EL-s osutatud teenustelt käibemaksu seal. Kirjeldatud erikorra kasutamine on

aga vabatahtlik, ehk sellest ka põhjus, miks seda teavet tuleb edastada ainult selle olemasolu korral.

Punkt 6 kohustab liiduvälist platvormihaldurit teavitama MTA-d muuhulgas ka sellest, millise

liikmesriigi aruandlusega hõlmatud müüjad tema platvormil tegutsevad. Mõistagi saab liiduväline

platvormihaldur oma registreerimiskohustusest teada pärast hoolsusmeetmete rakendamist, kui ta

tuvastab oma platvormil liikmesriikide aruandlusega hõlmatud müüjaid. Teavitamise eesmärgiks on

kinnitada MTA-le, et tegemist on registreerimiskohustusliku platvormihalduriga, samuti anda MTA-e

infot selle kohta, mis liikmesriikidega ta potentsiaalselt asub andmevahetust teostama.

Teine lõige kohaldub sellisele liiduvälisele platvormihaldurile, kelle registreering on kehtetuks

tunnistatud põhusel, et ta pole varasemalt täitnud nõuetekohaselt oma aruandluskohustust (teabe

esitamist). Direktiiv lubab selliste liiduväliste platvormihaldurite uuesti registreerimist juhul, kui nad

annavad piisavaid kinnitusi edaspidise õiguskuuleka käitumise kohta. Käesolev säte määrab selleks

tagatiseks seni edastamata teabe edastamise MTA-le.

Kolmanda lõike kohaselt väljastab MTA liiduvälisele platvormihaldurile pärast registreerimist unikaalse

identifitseerimisnumbri. See number kajastatakse ka komisjoni poolt peetavas keskregistris ning see

tõendab ennekõike teistele liikmesriikidele, et liiduväline platvormihaldur on oma

registreerimiskohustuse täitnud.

Neljas lõige kohustab liiduvälist platvormihaldurit teavitama kõikidest muudatustest teabes, mida ta on

esitanud MTA-le enda registreerimiseks. Meetme eesmärgiks on hoida teavet asjakohasena, samuti

teavitada MTA-d näiteks sellest, et liiduväline platvormihaldur ei vahenda enam aruandlusega hõlmatud

müüjaid ja pole seega enam registreerimiskohustuslik.

Kavand 2

RAHANDUSMINISTER

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

muutmine

Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“

paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend on FATCA/DAC2/CRS/CbC/DAC6/DAC7.

(2) Maksualase teabevahetuse rakendusse kantakse maksualase teabevahetuse seaduse § 82 lõike 5, § 18

lõike 3, § 203 lõike 4, § 2013 lõike 6 ja § 2025 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud andmed.“

§ 2. Määrus jõustub 01. jaanuaril 2023. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaja Kallas

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit-Pentus Rosimannus

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Taimar Peterkop

Riigisekretär

Kavand 3

Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16

„Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning

nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“

Lisa 17

ARUANDEKOHUSTUSEGA HÕLMATUD MÜÜJA JA TEMA POOLT RENDILE VÕI

ÜÜRILE ANTUD KINNISTU KOHTA ESITATAVAD ANDMED

1. Teabeandja kohta käivad andmed

1.1. teabeandja ärinimi;

1.2. registrijärgse asukoha aadress;

1.3. maksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumise korral selle sisuline ekvivalent;

1.4. kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur, siis asjakohasel juhul ka individuaalne

registreerimisnumber, mis on temale väljastatud rahandusministri X kuupäeva määruse nr X

„Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine“ § 9 lõike 3

alusel:

1.5. platvormide nimed, mille kohta teabeandja teavet esitab.

2. Aruandlusega hõlmatud füüsilisest isikust müüja kohta käivad andmed

2.1. ees- ja perekonnanimi;

2.2. aadress elukohariigis või –jurisdiktsioonis;

2.3. kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena

registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent ja igal juhul selle väljastanud riik või

jurisdiktsioon;

2.4. maksukohustuslase registreerimise numbri ja selle sisulise ekvivalendi puudumise korral müüja

sünnikohariik või –jurisdiktsioon;

2.5. käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

2.6. sünnikuupäev;

2.7. teabeandjale kättesaadav kordumatu tunnusnumber või maksekonto number või viide muule

sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse (edaspidi: finantskonto

tunnuskood), kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille residendina aruandlusega

hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise teabe kogumist;

2.8. kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle

finantskonto omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased

tuvastamisandmed, mis on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;

2.9. iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;

2.10. aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või krediteeritud

tasude kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti või krediteeriti;

2.11. kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas kvartalis

aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse nõudis.

3. Aruandlusega hõlmatud juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja kohta käivad

andmed

3.1. ärinimi;

3.2. registrijärgse asukoha aadress;

3.3. kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena

registreerimise numbrit ei ole, siis olemasolul selle sisuline ekvivalent ja mõlemal juhul selle väljastanud

riik või jurisdiktsioon;

3.4. käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;

3.5. äriregistrikood, kui see on olemas;

3.6. püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub aruandekohustusega hõlmatud tegevus Euroopa Liidus, kui

see on olemas, ja liikmesriik, kus see püsiv tegevuskoht asub;

3.7. finantskonto tunnuskood, kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille residendina

aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise teabe kogumist;

3.8. kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle

finantskonto omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased

tuvastamisandmed, mis on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;

3.9. iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;

3.10. aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või krediteeritud

tasude kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti või krediteeriti;

3.11. kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas kvartalis

aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse nõudis.

4. Andmed aruandlusega hõlmatud müüja poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta

4.1. iga rendile või üürile antud kinnistu aadress ja kui see on teada, siis kinnistu number või muu

samaväärne number vastavalt selle riigi või jurisdiktsiooni õigusele, kus see asub, samuti selle kinnistu

liik;

4.2. iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu kohta nende päevade arv, mil rendi- või üüriteenust

osutati, kui see on teada.

1

Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Euroopa Liidu õigusallika ja eelnõu võrdlustabel

Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514, 22. märts 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta (ELT 104,

25.03.2021, lk 1– 26)

Kooskõlla viimise tähtaeg 2022. aasta 31. detsember, v.a. ühisauditite osas 2023. aasta 31. detsember.

Direktiiv võetakse üle järgmiste õigusaktidega:

1. maksualase teabevahetuse seadus (MTVS)

2. maksukorralduse seadus (MKS)

3. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS)

4. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (MKR määrus)

5. rahandusministri määrus: „Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine“ (Määrus)

6. Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsioonide vormi ja andmekoosseisude ning

nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ Lisa 17

7. Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud rahvusvahelise ametiabi osutamise kord (Ametiabi osutamise kord), AK (täpsemad viited

riigikantseleile esitatavas tabelis)

EL õigusallika nõue Riigisisene õigusakt, viide Vastavus EL

õigusallikale

Art 3 p 9 esimese lõigu p-d a) ja c), automaatse teabevahetuse mõiste MTVS § 2 p 8 Vastab

Art 3 p 9 teine lõik, mõistete direktiivi lisade kohane tähendus - N/A

Art 3 p 26, ühisauditi mõiste MKS § 515 lg 1 Vastab

Art 3 p 27, andmetega seotud rikkumise mõiste Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 5a, eeldatav asjakohasus Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 6 lg 2, mistahes haldusuurimise läbiviimine MKS § 512 lg 3; § 511 lg 3 ja 4 Vastab

Art 7 lg 1, päringule vastamise tähtaeg Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8 lg 1, DAC1 automaatse teabevahetuse kategooriad MTVS § 4 lg 3 p 6 Vastab

Art 8 lg 1, TIN lisamine Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8 lg 2, KOM teavitamine DAC neljast kategooriast - N/A

Art 8a lg 5 p a), eelotsuse vahetamise tähtaeg Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8a lg 6 p b), eelotsuse kohta antav teave MTVS § 202 lg 1 p 2 Vastab

2

Art 8ac lg 1, platvormihalduritelt aruandluse nõudmine ja tõhusus MTVS § 21-221 Vastab

Art 8ac lg 2, vahetatavate andmete loetelu (vt ka lisa V III jagu B jaotis) Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8ac lg 3, maksuhaldurite teabevahetuse tähtajad Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8ac lg 3 teine lause, platvormide teabevahetuse rakendamine Jõustumisnorm Vastab

Art 8ac lg 4, esimene lõik, platvormi registreerimine liidus, registrikoodi

andmine

MTVS § 2028 lg 1, Määrus § 9 Vastab

Art 8ac lg 4, teine lõik, ühes LR-s registreerimine, tühistatud registreeringu

taastamine

MTVS § 2028 lg 1, lg 3, Määrus § 9 lg 2

Vastab

Art 8ac lg 4, kolmas lõik, rakendusaktide kehtestamine - N/A

Art 8ac lg 5, vabastatud platvormihaldurist teavitamine MTVS § 2027 lg 3 Vastab

Art 8ac lg 6, keskregistri loomine - N/A

Art 8ac lg 7 esimene lõik, teabevahetuse samaväärsuse hindamine - N/A

Art 8ac lg 7 teine lõik, samaväärsuse hindamise taotlemine Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8ac lg 7 3.-5. lõik, komisjoni poolt taotluse hindamine - N/A

Art 8ac lg 7 kuues lõik, samaväärsuse puudumise hindamine (taotlemine) Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 8b lg 1, komisjonile statistika ja muu teabe edastamine Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 11 lg 1 ja 2, teise LR haldusuurimises osalemine LR korra järgi MKS § 511 lg 4 esimene lause, § 515 lg 1 ja 2,

ametiabi osutamise kord

Vastab

Art 12 lg 3, üheaegse kontrolli taotlusele vastamise tähtaeg Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 12a lg 1, ühisauditi taotlemine, vastamine, tagasilükkamine MKS § 515 lg 1, ametiabi osutamise kord vms Vastab

Art 12a lg 2, ühisauditi korraldus MKS § 511 lg 41, ametiabi osutamise kord Vastab

Art 12a lg 3, ühisauditi tagatised:

a) isikute küsitlemine, dokumentidega tutvumine

b) tõendite arvestamine

c) maksumaksja õiguste ja kohustuste võrdsus

MKS § 515 lg 2 ja 3, § 59 lg 11 Vastab

Art 12a lg 4 esimene lõik, ühisauditi tulemustes kokkuleppimine, lõpparuanne MKS § 555 lg 31, ametiabi osutamise kord Vastab

Art 12a lg 4 teine lõik, menetlustoimingud peale ühisauditit MKS § 511 lg 4 Vastab

Art 12a lg 5, isikute teavitamine ühisauditi tulemustest MKS § 555 lg 31 Vastab

Art 16 lg 1 esimene lõik, ametisaladus, teabe kasutamise eesmärgid (uus ainult

kaudsed maksud)

MKS § 26, 30, 517, ametiabi osutamise kord Vastab

Art 16 lg 2, loa andmine teabe kasutamiseks muul eesmärgil, loetelu (ainus uus) MKS § 517 lõige 3, ametiabi osutamise kord Vastab

Art 20 lg 2 esimene lõik, EOIR tüüpvormi andmed (+ rühmataotlus) Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 20 lg 3 ja 4, teabevahetus tüüpvorme kasutades Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 21 lg 7, halduskoostöö keskliides, rakendusaktid - N/A

Art 22 lg 1a, maksuhalduri juurdepääs AMLD viidatud mehhanismidele, teabele RahaPTS

3

Art 23a lg 2, komisjonile esitatud teabe jagamine LR, ametisaladus (uus KOM

kokkuvõtted)

MKS § 26, ametiabi osutamise kord Vastab

Art 25 lg 1 GDPR järgimine, andmesubjekti teavitamise erisused (vana sisu) MKS § 511 lg 6-8 Vastab

Art 25 lg 2 liidu organites toimuv andmetöötlus (vana sisu) - N/A

Art 25 lg 3, maksuhaldurite, teabeandjate vastutava töötleja roll (isikuandmete

töötlemise eesmärgi ja vahendite kindlaksmääramine)

MTVS § 6, MKR määrus § 72 lg 1 Vastab

Art 25 lg 4, teabeandja kohustus teavitada andmesubjekti teabe kogumisest ja

edastamisest, anda talle kogu teave + tasu platvormidel

MTVS § 6, IKS § 74 Vastab

Art 25 lg 5, säilitamistähtajad MKR määrus § 63 lg 1 p 3, MTVS § 8 lg 3 Vastab

Art 25 lg 6, esimene lõik, andmelekkest komisjoni teavitamine Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 25 lg 6, teine lõik, teabevahetuse peatamine andmelekke tõttu MKS Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 25 lg 6, kolmas lõik, andmelekke kõrvaldamine, muud toimingud Ametiabi osutamise kord, muu andmeturbe

õigusakt

Vastab

Art 25 lg 6, neljas lõik, (teabevõrgule juurdepääsu taastamine), LR palve

kontrollida andmelekke kõrvaldamist

Ametiabi osutamise kord Vastab

Art 25 lg 6, viies lõik, andmeleke keskregistris või teabevõrgus - N/A

Art 25 lg 7, LR koostöö andmeleketesse puutuvalt Ametiabiosutamise kord Vastab

Art 25a, karistused MKS § 1553 Vastab

Direktiivi lisa V. Platvormide hoolsus- ja aruandlusnõuded jmt

Preambula - N/A

I jagu. Mõistete määratlused MTVS

A jaotis. Aruandvad platvormihaldurid MTVS, määrus

1. platvormi määratlus MTVS § 2020 lg 1-2 Vastab

2. platvormihalduri määratlus MTVS § 2023 lg 1 Vastab

3. vabastatud platvormihalduri määratlus MTVS § 2027 lg 1 Vastab

4. aruandva platvormihalduri määratlus

a) resident, asutatud, juhtimise koht, püsiv tegevuskoht

b) ei ole a), kuid vahendab müüjaid või kinnisvaraga seotud tegevust

MTVS § 2023 lg 2-3 Vastab

5. eritingimustele vastava liiduvälise platvormihalduri määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust

expressis verbis üle

ei võeta, kuivõrd

see ei ole vajalik

regulatsiooni

eesmärgi

saavutamiseks.

4

6. eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust

expressis verbis üle

ei võeta, kuivõrd

see ei ole vajalik

regulatsiooni

eesmärgi

saavutamiseks.

7. kehtiva tingimustele vastava pädevate asutuste kokkuleppe määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust

expressis verbis üle

ei võeta, kuivõrd

see ei ole vajalik

regulatsiooni

eesmärgi

saavutamiseks.

8. asjaomase tegevuse määratlus MTVS § 2021 lg 1, lg 3 Vastab

9. eritingimustele vastava asjaomase tegevuse määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust

expressis verbis üle

ei võeta, kuivõrd

see ei ole vajalik

regulatsiooni

eesmärgi

saavutamiseks.

10. tasu määratlus MTVS § 2021 lg 2 Vastab

11. isikliku teenuse määratlus MTVS § 2021 lg 1 punkt 2 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

kirjutatakse otse

normina.

B jaotis. Aruandlusega hõlmatud müüjad

1. müüja määratlus MTVS § 2022 lg 1 Vastab

2. tegutseva müüja määratlus MTVS § 2022 lg 1 Vastab, hõlmatud

müüja määratlusse.

3. aruandlusega hõlmatud müüja määratlus MTVS § 2022 lg 2 Vastab

4. välistatud müüja määratlus MTVS § 2022 lg 3 Vastab

C jaotis. Muud mõisted

5

1. üksuse määratlus MTVS § 2021 lg 3, § 2022 lg 1 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

kirjutatakse otse

normina.

2. valitsusüksuse määratlus MTVS § 2022 lg 3 punkt 1 Võetakse üle

otseviitega

direktiivile.

3. maksukohustuslasena registreerimise numbri määratlus Määrus § 2 lg 1 punkt 3 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

kirjutatakse otse

normina.

4. käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri määratlus Määrus § 2 lg 1 punkt 5 Vastab

5. peamise aadressi määratlus Määruse § 2 lg 1 punkt 2, § 3 lg 1 punkt 2 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

kirjutatakse otse

normina.

6. aruandlusperioodi määratlus MTVS § 2024 lg 1, § 2025 lg 1 Vastab, kuid

„aruandlusperioodi“

asemel on „jooksev

kalendriaasta“.

7. kinnistusüksuse määratlus MTVS § 2022 lg 3 punkt 3 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

kirjutatakse otse

normina.

8. finantskonto tunnuskoodi määratlus Määrus § 8 lg 2 punkt 1 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

kirjutatakse otse

normina.

9. kauba määratlus MTVS § 2021 lg 1 punkt 3 Legaaldefinitsiooni

kui sellist üle ei

võeta, määratlus

6

kirjutatakse otse

normina.

II jagu. Hoolsusmeetmed

Preambula MTVS § 2024 lg 1 Vastab

A jaotis. Müüjad, kelle koht teavet ei koguta Määrus § 2 lg 2, § 3 lg 2 Vastab

B jaotis. Teabe kogumine müüja kohta Määrus § 2-3

1. füüsilisest isikust müüja kohta kogutav teave Määrus § 2 lg 1 Vastab

2. üksusest müüja kohta kogutav teave Määrus § 3 lg 1 Vastab

3. müüja kohta teabe kogumise erisus tuvastusteenuse kasutamisel Määrus § 4 lg 1 Vastab

4. müüja kohta teabe kogumise erisus maksukohustuslase registreerimise numbri

või äriregistri koodi puhul

Määrus § 2 lg 1 punkt 4, § 3 lg 1 punkt 3 ja 5, §

4 lg 2

Vastab

C jaotis. Müüjat käsitleva teabe kontrollimine Määrus § 6 Vastab

1. kontroll andmekogus kättesaadavate andmete ja riigi infosüsteemide põhjal Määrus § 6 lg 1 Vastab

2. kontroll andmekogus kättesaadavate andmete põhjal, üleminekureeglid Määrus § 6 lg 2 Vastab

3. LR taotluses märgitud ebatäpsuse kontroll Määrus § 6 lg 3 Vastab, kuid võetud

üle laiemalt, ehk

mis tahes ebatäpsus

eeldab

kontrollimist.

D jaotis. Müüja residentsuse kindlaksmääramine Määrus § 7

1. müüja aadress, TIN, püsiv tegevuskoht Määrus § 7 lg 1 Vastab

2. LR kinnitus müüja residentsuse kohta, tuvastusteenus Määrus § 7 lg 2 Vastab

E. Teabe kogumine kinnisvara kohta Määrus § 5 lg 1-2 Vastab

F. Hoolsusmeetmete ajastus ja kehtivus MTVS § 2024 Vastab

1. hoolsusmeetmete tähtaeg MTVS § 2024 lg 1 Vastab

2. hoolsusmeetmete üleminekusätted MTVS § 236 lg 1-2 Vastab

3. varasematele hoolsusmeetmetele tuginemine MTVS § 2024 lg 2 Vastab

G jaotis. Hoolsusmeetmete kohaldamine tegutsevate müüjate suhtes MTVS § 2024 lg 4 Vastab

H jaotis. Hoolsusmeetmete täitmine kolmandate isikute kaudu MTVS § 2024 lg 3 Vastab

1. teenuseosutaja kasutamine, vastutus MTVS § 2024 lg 3 Vastab

2. sama platvormi suhtes hoolsusmeetmed, vastutus MTVS § 2024 lg 3 Vastab

III jagu. Aruandlusnõuded

A jaotis. Aruandluse aeg ja viis

1. LR kohustatud platvormihalduri aruande esitamise riik ja tähtaeg, kohustatud

isikute paljusus

MTVS § 2025 lg 1, lg 2 punkt 3 Vastab

2. aruandluskohustuse täitmise riikide paljusus ja kohustatud isikute paljusus MTVS § 2025 lg 1, lg 2 punkt 2 ja punkt 4 Vastab

7

3. muu kohustatud platvormihalduri aruande esitamise riik ja tähtaeg MTVS § 2023 lg 3, § 2025 lg 1, Vastab

4. muu kohustatud platvormihalduri aruandekohustuse erisus teabevahetuse

kokkuleppe olemasolul

MTVS § 2030 lg 1 Vastab

5. müüja teavitamine esitatud teabest, tähtaeg MTVS § 2025 lg 4 Vastab

6. ja 7. tasu kohta esitatud teabe kuvamisel vääring, periood Määrus § 8 lg 4-5 Vastab

B jaotis. Edastatav teave Määrus § 8

1. aruandva platvorihalduri andmed Määrus § 8 lg 1 Vastab

2. aruandlusega hõlmatud müüja andmed (v.a. tegevus kinnisvaraga) Määrus § 8 lg 2 Vastab

3. kinnisvaraga seoses aruandlusega hõlmatud müüja andmed Määrus § 8 lg 2-3 Vastab

IV jagu. Tõhus rakendamine

A jaotis. Lisa V II jao andmetega seotud järelevalve

1. müüjatega seotud hoolsusmeetmete võtmise järelevalve MTVS § 21-221 Vastab

2. koostööd mitte tegeva müüja konto sulgemine MTVS § 8 lg 11 Vastab

B jaotis. Andmete säilitamise ja esitamise kohustus MTVS § 8 lg 3, § 21-221 Vastab

C jaotis. Hoolsusmeetmete kontrollimise hoolsusmeetmed MTVS § 21-221 Vastab

D jaotis. Esitatud teabe täiendamise ja parandamise meetmed MTVS § 21-221 Vastab

E jaotis. LR seast aruande esitamise riigi valimine, LR teavitamine MTVS § 2025 lg 1, lg 2 punkt 2 Vastab

F jaotis. Platvormihalduri registreerimine LR-s MTVS § 2028 Vastab

1. muu kui LR aruandekohustusliku platvormihalduri registreerimine MTVS § 2028 lg 1 Vastab

2. registreerumiseks vajalikud andmed Määrus § 9 lg 1 Vastab

3. esitatud teabes muudatustest teavitamine Määrus § 9 lg 4 Vastab

4. identifitseerimisnumbri andmine ja LR teavitamine Määrus § 9 lg 3, ametiabi osutamise kord Vastab

5. registreeritud isiku kustutamise taotlemine komisjonilt MTVS § 2029 lg 1 punktid 1-4, ametiabi

osutamise kord

Vastab

6. registreerimiskohustuse täitmata jätnud isikust teavitamine komisjoni,

LR-de poolt heidutusmeetmete võtmine, tegevuse koordineerimine

MTVS § 21-221, ametiabi osutamise kord Vastab

7. registreeringu tühistamine/taastamine aruandluskohustuse rikkumise korral MTVS § 2029 lg 1 punkt 1, lg 2, Määruse § 9 lg

2

Vastab