Turvategevuse seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Justiitministeeriumile ja arvamuse andmiseks Andmekaitse Inspektsioonile.

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine

/mittearvestamine

Sotsiaalministeerium: Kooskõlastatud õigusosakonna õigusnõunikuga Lily Mals

(tel: 6269 333; e-post [email protected])

Täname teid turvategevuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral:

1. 1. Eelnõu § 4 p 4 reguleerib, et valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse mitmed

nõuded, mh turvatöötaja kutsesobivuse le, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimine.

2. 1.1. Selguse huvides oleme seisukohal, et tervisenõuete regulatsioon võiks jääda eraldi määrusena. Eelnõuga luuakse mahukas määrus,

millega reguleeritakse mitmed erinevad valdkonnad, millest üks on tervisenõuded. Seletuskirjas ei ole põhjendust, miks praegu eraldi

olev tervisenõuete määrus peaks tulevikus olema üheks osaks turvategevuse eeskirja määrusest.

Mitte arvestatud

Eelnõuga on koondatud kõik määrused ühe volitusnormi alla.

Selline parktika ei ole ebatavaline ka teistes valdkondades. Näiteid on mitmeid, kus ühe valdkonna

kohta on koostatud üks suurem määrus: notariaadi määrust ik,

kõrgharidusstandard ning ka päästeseaduse alusel vabatahtlike päästjate kutsesobivuse, tervise ja

väljaõppe nõuded ühe määrusena. Kuigi erinevate regulatsioonide

kehtestamine ühe määrusega võib tuua kaasa mingis mahus segadust, siis on võimalik

määruses teemad peatükkide ja muude alajaotiste alusel eraldada.

Ühe määruse kehtestamine teeb edaspidiste muudatuste sisseviimise lihtsamaks, sest

võimaldab teha muudatusi terves valdkonnas vaid ühte määrust

muutes.

3. 1.2. Eelnõus tuleb seaduse tasemel reguleer ida tervisenõuete üldpõhimõtted. Põhiseaduse kohaselt

on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem-määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Nii on ka nt

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) või liiklusseaduses eraldi reguleer itud

tervisekontrolli põhinõuded, sh kes võib tervisekontrolli teha, kui tihti jms ning neid täpsustavad tingimused on toodud määruse tasandil.

Arvestatud

Eelnõu §-i 16 täiendatakse

lõigetega, mis sätestavad turvatöötajale kehtestatud tervisekontrolli läbimise nõude ja

täpsustavad tervisekontro l li läbiviija. Selle läbi täiendatakse

eelnõu tervisenõuete üldpõhimõtetega.

4. 1.3. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise

tähtaeg tuleb sätestada seaduses. Käesoleval juhul eelnõus seaduse tasemel vastav regulats ioon puudub ning tervisekontrolli nõuete säilitamise

tähtajad on toodud määruses. Siiski on andmete säilitamine konkreetne riive. Kuivõrd

terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, siis sarnaselt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (edaspidi TTKS) tuleb vastavad tähtajad

sätestada seaduses (vt täpsemalt määruse kavandi osas esitatud kommentaari p-s 4.2).

Arvestatud osaliselt

Käesoleva regulatsiooni raames ei soovita luua erisusi juba olemasolevatest

regulatsioonidest, mis on sätestatud muudes seadustest.

Pigem on võetud eesmärgiks järgida olemasolevaid nõudeid. Sellest tulenevalt ei sätestata

eelnõus seaduse tasandil eriliigiliste isikuandmete

säilitamist, kuid vastavas rakendusaktis sätestatakse viitega norm, mis seob antud valdkonnas

eriliigiliste dokumentide säilitamise olemasoleva

regulatsiooniga TTOS-s.

5. 2. Eelnõu § 10 lg 7 p 7 sätestab, et turvaettevõtja on kohustatud viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus isikule

tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast relva kasutamise

juhtumist. Kehtiva turvaseaduse § 42 lg 1 kohaselt, kui turvateenuse osutamisel või turvaülesande või sisevalveülesande täitmisel relva või erivahend i

kasutamine tekitab isikule tervisekahjustuse või põhjustab isiku surma, on turvaettevõtja või

sisevalve kohustatud sellest politseile suulise lt teatama viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist. Uues

sõnastuses on täpsustamata teavitamise vorm. Palume lisada seletuskirja põhjendus teavitamise

vormist loobumise kohta ning selgitus, kuidas nt suulise teavitamise korral tagatakse teabe taasesitamise võimalus.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatakse vastava selgitusega. Uues regulatsioonis

on loobutud teavitamise vormi nõudest, sest seda hinnati

ülearuseks. Kui turvaettevõtja täidab temale seatud kohustuse teavitada vastavast sündmuses t

PPA-d viivitamatult, siis jääb sõltumata info edastamise viis is t

maha märge selle kohta, et turvaettevõtja on ühendust võtnud. Kui PPA hinnangul on

vastava teate kohta sisulise märke tegemine vajalik, siis registreer ib

PPA edastatud teate infosüsteemis. Täiendava t väärtust turvaettevõtja edastatud

kirjalik teave aga ei loo vaid seab ettevõtjale põhjendamata

kohustuse. Kui teates edastatu põhjal on vajalik algatada menetlus, siis seda tehakse ning

vastavast teatest jääb märk maha.

6. 3. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt kohalduvad meresõiduohutuse seaduse alusel Eesti riigil ippu

kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötaja le meretöö seaduse (edaspidi MTööS) §-des 14–15 sätestatud kohustused. Meie hinnangul ei ole vajalik

turvategevuse seaduses sätestada, et laeval töötavale turvatöötajale kohalduvad MTööS §-d 14

ja 15. Laeval töötav turvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub MTööS tervikuna.

Arvestatud

Eelnõust jäetakse ebavajalikud

sätted välja ja eelnõu seletuskirja täiendatakse vastavate selgitustega turvatöötajate ja

laevapere kohta.

Seletuskirja kohaselt on selline säte ka kehtivas seaduses ja teenib eesmärki määrata laeval kindlaks alluvus laeva reederi, kapteni ja turvatöötajate vahel

(turvatöötajad alluvad ja saavad korraldusi kaptenilt). MTööS § 4 lg 1 sätestab, et laevapere

liige MTööS tähenduses on laeval töötav füüsil ine isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Sama sätte lõikes 2 on ära

toodud, et laevapere liikmeks ei peeta: 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis- ,

lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid; 2) isikut, kes teostab lootsimist ning 3) isikut, kelle peamine töötegemise

koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist. MTööS

seletuskiri selgitab, et seaduse määratluse kohaselt on laevapere liige iga isik, kes teeb laeval tööd. Seletuskiri toob veel välja, et meretöö

konventsiooni ja kalandustöö konventsiooni kohaselt hõlmab meremehe ja kaluri mõiste kõiki

isikuid, kes töötavad nende konventsioonide kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel või kalalaevadel (meretöö konventsiooni II artikli lõike

1 punkt f ja kalandustöö konventsiooni artikli 1 punkt e). Konventsioonid ei seo laevapere liikme mõistet sõlmitud lepingu liigi või mõne muu

tingimusega, vaid sätestavad, et igale laeval töötavale isikule peab olema tagatud

konventsioonidest tulenev kaitse. Sama põhimõtet kordab ka nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, mille järgi on laevapere liige iga laeva pardal töötav isik.

Lisaks nimetatud konventsioonidele jagab laevapere liikme mõiste kohta selgitusi ka

Rahvusvahelise Töökonverentsi ehk ILO peakonverentsi 94. (mereteemalise) istungjärgu resolutsioon (aastast 2006). Resolutsiooni kohaselt

ei pruugi laevapere liikmeks olla isik, kes tavapäraselt töötab kaldal, kuid vahetevahel seoses

tööga viibib lühiajaliselt laeval. Resolutsioon lubab seega laevapere liikmete ringist välja jätta isikud, kelle peamine töötegemise koht ei ole laev.

7. 4. Eelnõule lisatud määruse kavandis (eelnõu seletuskirja lisa 2) on reguleeritud mh käesoleva kooskõlastuskirja punktis 1 toodud küsimused.

Kooskõlastustabeli kohaselt on Siseministeer ium arvestanud Politsei- ja Piirvalveameti ettepanekuga,

et „turvatöötaja eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli võiks teatud juhtudel läbi viia ka perearst (nt tänased IV ja V grupp). See oleks

Arvestatud

Siseministeerium arvestab, et antud teema on sisuliselt läbi

arutamata ning võib seega kaasa tuua olulist mõju erinevate le

sihtgruppidele. Sellest lähtuva lt jäetakse vastav muudatus hetkel eelnõust välja.

ettevõtjate jaoks odavam ja kiirem ning järelevalve

osas ei oleks nii palju probleeme kehtiva tervisetõendi puudumisega“. Eelnõu 2016. a VTK tervisekontrolliga seonduvat ei sisaldunud ja seega

ei analüüsitud ka tervisekontrolli tegijate laiendamise mõju, kulu jms. Samuti ei ole

Sotsiaalministeerium just sel põhjusel varasemalt antud küsimuses märkusi esitanud.

8. 4.1. Perearstile vastava tervisekontrolli teostamise kohustuse panemine ei ole põhjendatud, selle mõju

ei ole hinnatud ning teenuse pakkujatega ei ole seda läbi räägitud. Kehtiva korra järgi on tervisekontro ll i

teostajaks töötervishoiuarst, mitte perearst, kuna nimetatud tervisekontrolli läbiviimisel tuleb arvestada lisaks isiku tervisenõuetele sobivusele ka

töökoha riskianalüüsiga, ohuteguritega jm sellisega, mis on töötervishoiuarstide pädevuses. Muudatus

tooks seega kaasa perearstide töökoormuse kasvu (sh pikeneb perearstile jõudmise aeg) ning samas vähendab töötervishoiuarstide töökoormust ja rolli

üldisemalt. Rahaline kokkuhoid, mis kaasneks isikute perearsti vastuvõtule suunamisega võrreldes

töötervishoiuarsti teenusega, ei saa põhjendada järeleandmisi töökeskkonna spetsiifilise tervisekontrolli kvaliteedis ja hinnangu

vajalikkuses. Ka ei selgu seletuskirjast, et perearstidega oleks sel teemal eelnevalt läbi

räägitud, mistõttu lisakohustuste panemine ei ole sellisel kujul mõistlik. Anname teada, et Sotsiaalministeerium on tellinud

töötervishoiuteenuse (töötajate tervisekontro ll) uuringu selgitamaks välja kehtiva töötajate

tervisekontrolli korraldusega seotud kitsaskohad ning pakkumaks neile lahendusi. Uuringu käigus analüüsitakse mh ka perearstide võimalikku rolli

töötervishoius ning tulemustest lähtuvalt on edaspidi võimalik kavandada muudatus i

tervisekontrolli korralduse parendamiseks. Uuringut viivad läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Uuring on kavandatud

valmima 2020. aasta mais.

Arvestatud

Antud muudatus jäetakse

käesolevalt eelnõust välja ja teema juurde tullakse tagasi, kui

valminud on Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring töötervishoiuteenuse

(töötajate tervisekontroll) kohta.

9. 4.2. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleb sätestada seaduses kooskõlas TTKS §

42 lg-s 4 toodud tähtajaga. Määruse kavandis on sätestatud tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg. Arvestatud ei ole isikuandmete kaitse

seadusega seonduvalt muudetud õigusruumi, kus säilitamisega seonduv viidi üle seadusesse. Nt

TTOS-i muudeti arvestades TTKS §-s 42 sätestatut (tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete

Arvestatud osaliselt

Vt punkt 4 vastus.

dokumenteerimine ning säilitamine) ning

isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga toodi tervisekontrolli andmete säilitamine seadusesse - TTOS § 131 lõige 11. Ka turvategevuse

seaduses tuleb tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg sätestada seaduses. Teeme

ettepaneku kasutada TTOS § 131 lg 11 sõnastust, arvestades eespool viidatud TTKS-i terviseandmete säilitamise üldise regulatsiooniga, st vastavalt

TTKS § 42 lg-le 4 säilitatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30

aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest.

Kaupmeeste Liit: Eesti Kaupmeeste Liit, tegevjuht Nele Peil

(tel: 56 634 434: e-post [email protected])

Täname võimaluse eest anda kaubandussektori poolt tagasisidet turvategevuse seaduse

eelnõule. Meie liikmed on eelnõuga tutvunud ja toetame enamikke punkte ja võetud suunda. Nõustume, et avalikus ruumis on klientide õiguste kaitse oluline ja kaupmehe vara ning

avalikku korda valvav töötaja peab omama sobilikke teadmisi ja ettevalmistust. Suuresti lähtuvad kaupmehed juba täna sarnastest reeglitest. Toome omalt poolt välja mõned küsimused eelnõus, mida palume Siseministeeriumil läbi

kaaluda.

10. 1. Palume täpsustada, kas sisevalve töötaja all on mõeldud ainult spetsialiseerunud teenusepakkuja lt

ostetavat valveteenust või ettevõtte enda palgatud töötajat, kes tegutseb ettevõtte siseterritooriumil. Me oleme nõus, et avalikus ruumis klientidega

kokkupuutuvad valvurid võiksid vastata rangematele nõuetele. Seda eriti, kui neile

laiendatakse jõu kasutamise õigust, mis läheb kaugemale igameheõigusest. Samas kaubandusettevõtete endi ladudes,

logistikakeskustes, büroodes või muudes ruumides, kus liiguvad peaasjalikult ettevõtte enda töötajad, ei

ole meie hinnangul selline reeglite karmistamine vajalik ega põhjendatud. See tooks kaasa täiendava kulu ning piiraks võimalust lihtsa oskuste

komplektiga inimestel teha töid nagu tõkkepuu tõstmine, valvelauas istumine jms. Täna on sellised

töökohad levinud osaajaga töötamise võimalusena näiteks pensionieas inimestele. Me ei näe, et oleks põhjendatud neile täiendavate nõudmiste esitamine,

mida mõned ilmselt täita ei suudaks olukorras, kus kogu risk ja vastutus on ettevõtte enda peal.

Mõnede Kaupmeeste Liidu liikmete töötajad on osalenud antud eelnõu väljatöötamisel ja meile teadaolevalt peaks eelnõu fookus olema pigem

ebavõrdse konkurentsi väljatõrjumises tasuliste turvateenuste turult.

Arvestatud

Eelnõu järgi on sisevalvetöötajaks

sisevalve korraldaja töötaja, kelle ülesandeks on tööandja määratud kohas korra pidamine ning vara

valvamine ja kaitsmine. Muudame eelnõud selliselt, et turvatöötaja

nõuetele peavad vastama vaid need sisevalvetöötajad, kes tegutsevad ka avalikus ruumis.

Nõustume teie märkuses väljatooduga, et eelnõu fookus on

seatud ebavõrdse konkurents i väljatõrjumisele tasuliste turvateenuste turult. Sellel

eesmärgil kehtestataksegi nõuded sisevalvetöötajatele, kes

tegutsevad avalikus kohas ja seega osutavad oma olemuse lt turvateenust. Eelneva alla aga ei

peaks kuuluma sisevalvetöötajad, kes ei tegutse avalikus ruumis

ning seega valvavad vara ja tagavad korda vaid asutuse siseselt. Nõustume, et viimane

peab jääma ettevõtte või asutuse enda sisustada. Samas ei kohaldu

sellistel juhtudel avalikus kohas

tegutseva sisevalvetöötaja

õigused.

11. 2. Meie arusaamist mööda ei lubata eelnõu kohaselt enam uut inimest tööle võtta enne turvatöötaja kvalifikatsiooni saamist. Hetkel on turvatöötaja l

õigus omandada vastav kvalifikatsioon nelja kuu jooksul töötamise asumise hetkest. Meie ettepanek

on jätkata tänase süsteemiga, et mitte anda turu kindlustamise võimalust professionaa lse turvateenuse firmadele, mis pärsiks konkurentsi.

Arvestatud osaliselt

Turvatöötaja nõuetele peavad hakkama eelnõu jõustumise l

seadusena vastama need sisevalvetöötajad, kes tegutsevad

avalikus kohas. Eelnõuga nähakse ette ka piisav periood seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel,

mis võimaldab turvaettevõtja il, sisevalve korraldajail jt

osapooltelt valmistuda uuteks nõueteks. Lisaks täiendatakse eelnõu sättega, mille kohaselt ka

sisevalve tegevuses võimaldatakse osaleda

sisevalvetöötajal, kes vastab eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatud nõuetele.

12. 3. Palume kaaluda, kas on põhjendatud, et kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isik ei või

kandideerida tööle või töötada turvatöötajana. (Eelnõu §10 punkt 3) Kuna menetlus võib kesta 2 kuud enne õigeksmõistvat või süüdimõistvat otsust,

oleks sellel ajal pärsitud isiku võimalus tööd teha.

Arvestatud

Eelnõust jäetakse välja

kahtlustuse kohta sätestatu.

13. 4. Oleme seisukohal, et tingimuste karmistamine ei aita kaasa turvateenuste turul konkurentsi

suurenemisele. Pigem kaasneb sisevalve range reguleerimisega (ettevõttel peab olema turvajuht, töötajad peavad vastama turvatöötajale sätestatud

nõuetele ja ettevõtjatel kaob võimalus ise sisevalve tegemiseks turvakaameraid üles panna) suurtele

juba tegutsevatele ettevõtetele turueelis. Juba eelnõus seletuskirjas on näha, et turvategevus ei ole valdkond, kus tõhus konkurents toimiks

(seletuskirja punktis 7 on toodud, et viimase 3 aasta jooksul on olnud 1-2 tegevusloa taotlust). Seega

palume hinnata seaduse mõju konkurentsile turul ja kaaluda sellest tulenevalt nõuete põhjendatust.

Osaliselt arvestatud. Sisevalve puhul kogumis toimub

nõuete tõstmine vaid sisevalve korraldaja nende töötajate osas, kes tegutsevad avalikus kohas.

Samas sätestatakse seaduses nõue, et sisevalve korraldajal peab

olema sisevalve juht, kes vastab turvajuhi nõuetele. Selle eesmärk on tagada, et igal juhul on

sisevalve korraldamine läbi viidud isiku poolt, kes omab vastavaid

teadmisi ja kvalifikatsiooni. Ka kehtiva seaduse järgi on sisevalvejuhil kohustus omada

turvajuhi kvalifikatsiooni. Samuti ei keela eelnõu vara omanikul või

valdajal valveseadmestikke kasutada ega paigaldada. Samas eelnõuga lihtsustub sisevalve

alustamine (edaspidi majandustegevuse registris teate

esitamisena) ja kaob keeld

sisevalvejuhil samal ajal töötada

turvaettevõttes. Viimane tingimus kindlasti suurendab ettevõtete võimalusi sisevalvejuhi leidmise l

ja seega ka suurendab konkurents i võimelisust.

14. 5. Oleme seisukohal, et omanikule või valdajale

peab jääma õigus sisevalve korraldamiseks ja valveseadmete paigaldamiseks oma vara kaitseks, ilma, et tal oleks kohustus hakata turvaettevõtteks

uue TurvatS mõttes. Sisevalve teostamine ja valvekaamerate paigutamine on üks viisidest,

millega tagatakse enda Põhiseadusese § 32 tulenevat õigust, nimelt PS § 32 lg 2 esimese lause järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada. AÕS § 68 lg 1 teine lause sätestab, et omanikul on õigus asja vallata, kasutada

ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikute lt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

Selgitame

Nii kehtiva seaduse alusel kui ka eelnõu järgi võib iga isik oma vara valvamiseks ja kaitsemiseks

valveseadmestikku ise paigaldada. Seadus ja eelnõu

reguleerivad valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamis t, hooldamist ning nende kasutamis t

tulu teenimise eesmärgil ehk turvaettevõtja

majandustegevusena.

Eesti Turvaettevõtete Liit: ETEL tegevjuht Andre Lilleleht

(tel: 5016178; e-post: [email protected])

Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid uue Turvategevuse seaduse eelnõu koostamise ja edasise menetlemise arutelus. Uus turvategevust reguleeriv seadus on meie hinnangul igal

juhul suur samm edasi. Seda mitte ainult turvaettevõtjatele, vaid ka kogu Eesti turvalise elukeskkonna arendamise jaoks. Oleme seisukohal, et ainult koostöö ning kõigi osapoolte kaasamine loob võimalused meie väikese riigi piiratud ressurssidega parima tulemuse

saavutamiseks. Uus seadus pakub palju lahendusi ja üldjoontes toetab turvateenuste kvaliteedi parandamist,

kuid kohati on vastuolud eesmärkide ning nende saavutamiseks sõnastatud õiguslike lahendustega küsitavad. Esitame Eesti Turvaettevõtete Liidu liikmeskonna seisukohad ettepanekutena eelnõu

täiendamiseks peatükkide kaupa:

15. Ettepanek 1 - § 4. Turvategevus

(dokumenteerimine ja säilitamine)

Toome välja, et seoses viimastel aastatel

karmistunud nõuetega isikuandmete töötlemise le, tuleb täna klassikalist dokumentide töötlust vaadata laiemalt kui seni kehtinud Turvaseaduses on

sätestatud. Meie poolne täiendus on tehtud seaduse eelnõu § 4 lg 4 p 6 ja eelnõu turvategevuse määruse

5 peatükis alljärgnevas sõnastuses:

Seaduse § 4. Turvategevus

(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse

eeskirja, milles sätestatakse nõuded: ……

Mittearvestatud

Eelnõus ei sätestata eraldi

täiendavaid aluseid, mis annaksid turvaettevõtjatele õigus andmeid

töödelda. Alates isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 jõustumisest ei ole isikuandmete

töötlemise regulatsioonid kehtestatud Eesti seadusandluses

vaid kohalduvad otse nimetatud määrusest. Seega peavad turvaettevõtted andmete

töötlemisel järgima üldmääruses sätestatud nõudeid ning järgida

Andmekaitse inspektsiooni kehtestatud juhiseid. Nõustume teie poolt välja tooduga, et

6) nõuded turvategevuse

dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele, turvategevuse käigus

tekkinud isikuandmete, sealhulgas

eriliigiliste isikuandmete, töötlemisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse

asjaoludest teada andmise kord ja tingimused

Turvategevuse eeskiri 5. peatükk § 13 (või

täiendav § 14)

5. Peatükk TURVATEGEVUSE DOKUMENTEERIMINE,

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE- JA TURVATEGEVUSEST TEADA ANDMISE

KORD § 13. Turvategevuse dokumenteerimine, turvategevuse käigus tekkinud

isikuandmete töötlemine ja dokumentide hoidmine

(7) Turvaettevõtja võib valveobjekti valveks ja kaitseks kasutada valveseadmestikku isikuandmete ja eriliiki isikuandmetena

biomeetriliste isikuandmete töötlemiseks eesmärgiga tuvastada eelneva õigusrikkumise toimepannud isik, hoida ära

õigusrikkumise korduv toimepanemine ja esitada õigusrikkuja vastu süüteoteade või

muu õigusnõue. (8) Andmetöötluse aluseks olev eelnev õigusrikkumine peab olema

dokumenteeritud valveseadmestiku salvestise, tunnistaja ütluste või muu

dokumentaalse tõendiga. (9) Isikuga seostatud isikuandmeid võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 7

punktis 1 märgitud eesmärgil kuni 2 aastat isiku poolt viimase õigusrikkumise

toimepanemisest. (10) Isikuid tuleb teavitada valveobjektil isikuandmeid töötleva valveseadmestiku

kasutamisest, isikuandmete vastutavast töötlejast ja tema kontaktandmetest.

(11) Turvaettevõtja peab enne isikuandmete töötlemisega alustamist määrama andmekaitse spetsialisti, kes kontrollib

regulaarselt andmekaitse nõuete järgimist. (12) Turvaettevõtja peab sõlmima

turvateenuse tellijaga isikuandmete

üldmääruse artikli 9 lõike 4

kohaselt on biomeetriliste andmete kasutamist lubatud ka siseriiklikult reguleerida,

sealhulgas võib kehtestada täiendavaid piiranguid. Samas ei

pea me käesolevalt vajalikuks vastava erisätte kehtestamis t. Väljapakutud muudatusega

kaasneb oluline riive isikuandmetele ja isikute

põhiõigustele, mis ei ole meie hinnangul põhjendatav kaitstava õigushüvega, milleks on peamiselt

õigus omandi puutumatuse le. Isikute ja vara turvalisus t

võimaldavad piisavas ulatuses tagada ka olemasolevad õigused.

töötlemise lepingu, milles on määratud

andmete vastutav töötleja, töötlemise tingimused, kaitsemeetmed, isiku õiguste tagatised ja muud nõuded.

(13) Turvaettevõtja peab turvateenuse lepingu lõppemisel lepingu täitmise käigus

saadud isikuandmete töötlemise viivitamata lõpetama.

Selgitus: Turvategevuse dokumenteerimise käigus tekib igapäevaselt oluline osa isikuandmeid, mis

Euroopa Lidu isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 mõistes kuuluvad sageli eriliigiliste andmete kategooriasse. Üldine tehnoloogiline areng

on mõjutanud üha kiirenevas tempos näiteks valvekaamerate lahendusi. Viimaste aastate enam

arenenud suunaks on nö „targad“ andmetöötluse tarkvara kasutavad valvekaamerad. Selliste kaamerate eripära seisneb võimaluses selekteerida

kaamerapildile jäävate isikute ja objektide hulgast välja kindlatele parameetritele vastav.

Valvekaamera teavitab eelnevalt kindlaksmääratud tunnustega isiku või objekti viibimisest valveobjektil. Seega võimaldab selline tarkvara

tuvastada muuhulgas ka isiku, kelle suhtes on eelneva õigusrikkumise kahtlus, st kes on eelneva lt toime pannud varguse vm sarnase ründe.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemise tarkvara

kasutamisest tulenev õiguslik küsimus on seotud isikuandmete kaitse regulatsiooniga. 2018.a maist kehtib Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu vastuvõetud isikuandmete kaitse üldmäärus EL 2016/679 (edaspidi üldmäärus).

Üldmääruse kohaselt on sellistel tehnoloogilis te l lahendustel põhinev isiku tuvastamine käsitatav biomeetriliste andmete töötlemisena.

Biomeetrilised andmed on eriliiki isikuandmed (üldmäärus art 9), mille töötlemine on üldmääruse

artikli 9 lg 1 kohaselt keelatud ja erandina lubatud artikli 9 lõikes 2 loetletud juhtudel. Üldmääruse artikli 9 lg 4 kohaselt on biomeetriliste andmete

kasutamist lubatud ka siseriiklikult reguleer ida, sealhulgas võib kehtestada täiendavaid piiranguid.

Üldmääruse kohaselt on näotuvastusel põhineva isiku tuvastamiseks seega nõutav üldmäärusest (artikkel 9 lg 2) või siseriiklikust õigusest tulenev

õiguslik alus. Siseriiklikuks õiguslikuks aluseks võib olla isikuandmete töötlemist käsitlev

üldseadus või valdkondlik õigusakt. Eesti puhul on

selliseks üldseaduseks isikuandmete kaitse seadus,

kuid valdkondliku õigusaktina reguleerib vara valve ja kaitsega seotud tegevusi Turvategevuse seadus. Isikuandmete kaitse seadus vara valve ja kaitse

eesmärgil toimuvat biomeetrilist andmetöötlust ei reguleeri.

Eriliigilisi isikuandmeid töötlev kaamera võimaldab senise suuresti juhuvalikul toimuva valvetegevuse suunata konkreetse õigusrikkumise

kahtlusega isiku tuvastamisele ja korduva rikkumise ärahoidmisele. Ühtlasi on võimalik

valveobjekti paremini ja eesmärgipärasemalt kaitsta, sest tehnikavahend on suunatud konkreetse kahtluse kontrollimisele.

Oleme nõus, et ei ole mõistlik tuua seaduse tasandil

välja valdkonna töökorralduslikke erisusi, mis on lisaks seotud kiirelt muutuva tehnoloogilise keskkonna arenguga. Teeme ettepaneku lisada

isikuandmete sh eriliigiliste isikuandmete töötlemise korraldamise kord seni ainult

dokumenteerimist reguleerivas osas ning igati mõistlik on viia üksikasjalikud nõuded turvategevuse määruse tasandile.

16. Ettepanek 2 - § 4. Turvategevus (raha ja

väärtpaberite vedu)

Peame oluliseks viia sarnaselt tänase turvaseaduse regulatsiooniga eelnõusse sisse turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon määruse tasandil ka

raha ja väärtpaberite veoga seotud turvategevuses osalemisel. Meie poolne täiendus nimetatud

regulatsiooni osas on tehtud seaduse eelnõu § 4 lg 4 p 7 ja eelnõu turvategevuse määruse 9 peatükis alljärgnevas sõnastuses:

Seaduse § 4. Turvategevus

(4) Valdkonna eest vastutav minister

kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded: ……

7) valvetegevusele raha ja väärtpaberite

veoga seotud turvateenuse osutamisele.

Turvategevuse eeskiri 9. peatükk

RAHA JA VÄÄRTPABERITE VEO KORD

§ 31. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse raha ja

väärtpaberite veoga seotud turvateenuse osutamist ning määratakse Euroopa Liidu

Arvestatud osaliselt

Eraldi raha ja väärtpaberite veo korda vormiliselt eelnõus ja

määruse kavandis ette ei näe, ent säilitame senised nõuded. Määruse täpsem sisu selgub selle

koostamisel üheskoos asjaomaste partneritega pärast eelnõu

vastuvõtmist seadusena.

euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik

kontaktpunkt. (2) Raha ja väärtpaberite veoga seotud turvateenus käesoleva määruse tähenduses

on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud vallasvara valve ja kaitse

turvateenus. (3) Turvakohver käesoleva määruse tähenduses on raha või väärtpaberite veoks

spetsiaalselt toodetud kohver või kohvrisüsteem, mis tagab ründe korral ohu

esmase tõrje või muudab selles veetava raha või väärtpaberi kasutuskõlbmatuks § 32. Raha ja väärtpaberite valve ja kaitse

tingimused (1) Raha ja väärtpaberite kaitse ja valve

tingimused määratakse turvaseaduse § 5 alusel sõlmitavas turvateenuse lepingus. (2) Kui veose väärtus ületab

korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve

piiri, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat või üks tulirelvaga relvastatud

turvatöötaja ja peab kasutama turvakohvrit. (3) Kui veose väärtus ületab 1 000 000 eurot, peab raha ja väärtpaberite veol

olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat ning peab kasutama

soomustatud sularahaveosõidukit või turvakohvrit. (4) Kui veose väärtus ületab 4 000 000

eurot, võib raha ja väärtpaberite vedu toimuda ainult kooskõlastatult Politsei- ja

Piirivalveametiga. (5) Turvaettevõtja teavitab Politsei- ja Piirivalveametit raha ja väärtpaberite

veoga seotud teenuse osutamisest turvaseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel

ja korras. § 33. Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt

Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklikuks kontaktpunktiks on

Politsei- ja Piirivalveamet. Selgitus: Äärmiselt oluline on säilitada turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon raha ja

väärtpaberite veol, kuna sularaha on kõige atraktiivsem vara liik kuritegelikuks hõivamiseks ja

seetõttu on riskid selle kaitsmisel oluliselt suuremad

võrreldes muu vallasvaraga. Rahavedu ja sellega

seotud turvateenuste osutamine on kõrgendatud ohuga teenus, mille osutamisel on reaalne ründe oht nii inkassaatoritele ehk raha vedavatele

turvatöötajatele, avalikus kohas viibivatele isikute le (kuna teenuse osutamine toimub suures osas

avalikus ruumis) kui ka klientide varale. Eesti lähiajaloost on teada kolm tõsist inkassaator ite ründejuhtumit, millest kaks lõppes inimohvritega.

Lähiriikidest rünnati G4S sularahaveost 2016. aastal Soomes. G4S soomukit tulista t i

automaatrelvast ja politsei hinnangul aitas halvima ära hoida heade turvameetmete kasutamine (https://www.err.ee/555130/soomes-puudis-

kuritegelik-ruhm-turvafirma-auto- lasti-keset- kiirteed-marulifilmi-stiilis-roovida).

Meie hinnangul on turvariskide maandamise l omanud olulist tähendust riiklikul tasandil

kehtestatud rahaveoteenuse miinimumnõuded, mida teenuse pakkujad on pidanud täitma.

Teisisõnu, kehtivate sularahaveo nõuete täitmine on ennetanud võimalikke ründeid sularahaveda jate vastu. Nõuete ära kaotamisega annab riik

kurjategijatele selge signaali teenuse võimalikest nõrkustest ja haavatavusest ning suurendab sellega oluliselt avalikus ruumis toimuva rünnaku ohtu.

Suure tõenäosusega tooks selle erinõuete

regulatsiooni ära kaotamine turvaturule kogemusteta teenusepakkujad, kes ei oska hinnata selle tegevusvaldkonnaga seotud turvariske ja läbi

selle seavad teenuse osutamisel ohtu nii enda töötajad kui ka avalikus ruumis viibivaid isikud.

Kokkuvõtteks, rahaveo nõuete ära kaotamine mõjutab otseselt Eesti elanike turvalisust. Sularahavedu toimub avalikus ruumis ja selle

võimalikud ründed leiavad enamasti aset avalikus ruumis. See omakorda seab ohtu avalikus ruumis

viibivad inimesed, samuti sularahavedu teostavad töötajad ja kliendi vara. Seetõttu on äärmiselt vajalikud riigi nõuded ja selgelt sätestatud ning

reaalselt teostatav järelevalve kaitsmaks Eesti inimeste turvalisust.

17. Ettepanek 3 – Seaduse § 5 lõige 4 (andmete

töötlus valvetegevuses)

Teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada eelnõud valvetegevuse kontekstis, lisades avalikest

Mittearvestatud

Eelnõus ei sätestata eraldi täiendavaid aluseid, mis annaksid

turvaettevõtjatele õigus andmeid töödelda. Alates isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679

allikatest kättesaadavatele isikuandmetele ka

valvetegevuse käigus tekkinud andmete töötlus: (4) Isiku valvamisel ja kaitsmisel on turvaettevõtjal ohu ennetamiseks ja

väljaselgitamiseks õigus avalikest allikatest kättesaadavaid ja valvetegevuse käigus

tekkinud isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate

kohustuste vastastikust täitmist.

Selgitus: Valvetegevuse käigus tekib turvaettevõtja l suur hulk andmeid, mis ei ole saadud avalikest allikatest, vaid vahetult valvataval objektil

valveseadmestikku kasutades. Näiteks valvekaamera pildi reaalajas jälgimise korral on

eesmärk tuvastada ja ära hoida võimalik vargus vm õigusrikkumine. Jälgimisele on allutatud kõik külastajad, seega ka külastajad, kellel puudub

õigusrikkumise kavatsus. Samuti on valvekaamera pildi salvestiste järelvaatluse korral eesmärk

tuvastada kahjude korral võimalik vargus ja selle toimepannud isik. Ka see tegevus on tänases praktikas tõlgendatav kui isikuandmete töötlemine.

Samasugused näited kehtivad lisaks jälgimisseadmetele ka läbipääsusüsteemides ning häiresignaali edastavates süsteemides, mis

tänapäeval on sageli omavahel integreeritud.

Selliselt võib öelda, et valvetegevuse käigus valveseadmestiku kasutamine on suunatud valveobjektil viibijate pistelisele jälgimisele ja -

kontrollile, mille käigus tekivad paratamatult isikuandmed, mida tuleb turvaettevõtja l

eesmärgipäraselt töödelda.

jõustumisest ei ole isikuandmete

töötlemise regulatsioonid kehtestatud Eesti seadusandluses vaid kohalduvad otse nimetatud

määrusest. Seega peavad turvaettevõtted andmete

töötlemisel järgima üldmääruses sätestatud nõudeid ning järgida Andmekaitse inspektsiooni

kehtestatud juhiseid.

18. Ettepanek 4 – Seaduse § 5 lõige 6 (juhendamine)

Teeme ettepaneku arusaadavamalt sätestada tingimused kehtiva turvaseaduse § 21 lg 2 tähenduses valvetöötaja valvetegevuses

osalemiseks: (6) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja

korras võib turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel valvetegevuses osaleda turvaettevõtja töötaja, kes on asunud

turvatöötaja põhiõppesse ja on läbinud turvatöötaja põhiõppe käesoleva seaduse §

4 lõike 4 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud ulatuses. Nimetatud töötajale laieneb käesoleva seaduse §-des

Osaliselt arvestatud

Eelnõud on muudetud ning

säilitatud on valvetöötaja regulatsioon. Selgitame, et tegemist on olukorraga, kus

valvetöötaja võib valvetegevuses osaleda vaid turvatöötaja

juhendamisel. Siinkohal ei pea juhendaja ja juhendatav ilmtingimata tegutsema vahetult

koos vaid oluline on, et juhendatavaga sidevahendi kaudu

kontaktis olemine ning kaugemalt juhiste andmine. Avalikus kohas peab valvetöötaja tegutsema koos

16, 18 ja 30–32 turvatöötaja kohta

sätestatu.

Selgitus: Meie hinnangul puudub vajadus piirata

valvetöötaja (eelnõu mõistes „turvaettevõ tja juhendamisel valvetegevusse kaasatud töötaja“,

lühemalt ka „töötaja“ - vt eelnõu Lisa 2 rakendusmäärus § 7 lg 1-2, § 29 lg 1) valvetegevuses osalemist „koos turvatöötajaga“.

Piisab, kui valvetöötaja osaleb valvetegevuses turvatöötaja juhendamisel.

Turvaettevõtja vastutab nii turvategevuse seaduse kui turvateenuse lepingu järgi turvateenuse

kvaliteedi eest. Samuti vastutab turvaettevõtja nii seaduse kui lepingu alusel valvetöötaja tegevuse

eest samadel alustel ja ulatuses nagu turvatöötaja tegevuse eest. Turvaettevõtja on selliselt pädev ja motiveeritud hindama, mil viisil ta valvetöötajat

valvetegevuses kasutab.

Praktikas ei ole tänases regulatsioonis toodud valvetöötajate kasutamise endaga probleeme. Probleemiks on pigem osade majandustegevuse

„hallis alas“ osalevate ettevõtete sooviga üldse turvatöötajate ettevalmistusega töötajate kasutamist vältida, aga siin on tegemist põhimõttelise seaduse

rikkumisega, mille osas on keeruline teostada järelevalvet. Õiguskuulekate ettevõtete kogemusest

saame kinnitada, et reeglina valitakse igale turva- ja valvetöötajale optimaalne, tema kogemuste le, võimetele ja teadmistele vastav valveobjekt ja uusi

töötajaid juhendatakse igal juhul oma tööülesande id täitma.

Märgime, et eelnõu § 5 lg 6 nõue „turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel“ on ebaselge ja võib tuua

kaasa ebamõistliku tulemuse. Nt tekib küsimus, kas valvekaamera (jälgimisseadmestik) vahenduse l

mehitatud valvega objekti ala jälgivad juhendatav ja juhendaja peavad viibima koos ruumis vm kohas, kus jälgimine toimub. Või peaksid kaks

turvaettevõtja töötajat koos jälgima valveobjekti valvekaamera monitori? Ilmselgelt piisab märgitud

olukorras valvetöötaja juhendamisest ilma piiranguta „koos“.

Antud sättega kaasneva mõjuna tuleb arvestada, et nõutud miinimumväljaõppe läbinud ja põhiõppes

osaleva töötaja valveobjektil igakordne

turvatöötajaga, st et nad peavad

asuma ühisel valveobjektil.

dubleerimine turvatöötajaga suurendab

turvateenuse hinda (palgakulu on mehitatud valveteenuse suurim kuluallikas), vähendab konkurentsi (suuremate objektide valvetegevuse

osas kliendile pakkumise tegemiseks on vajalik reservpersonali olemasolu) ja ühtlasi turvateenuse

kättesaadavust. Viimane ohustab teenuse kvaliteet i, mis on eelnõu eesmärgiga vastuolus.

Õiguslikult on mõistetav, et valvetegevusse kaasatud kutsekvalifikatsioonita töötajal ei saa olla

turvatöötaja eriõigusi. Kui tekib vajadus neid realiseerida, teostab seda turvatöötaja (samal objektil viibiv või objektile reageeriv patrull).

Vastasel juhul muutub nõuetele vastava tööjõu leidmine (või siis välja koolitamine) ja tööle

rakendamise protsess äärmiselt keerukaks. On vägagi ebatõenäoline, et Politsei- ja Piirivalveametil jätkub ressurssi niivõrd intensiivse

järelevalve teostamiseks (valveobjekte vahetult külastades ja vastavust kontrollides), et uus nõue ei

tekitaks teenuse turul veelgi ebavõrdsemat olukorda nende ettevõtete suhtes, kes ajavad asju korrektselt ja esitavad oma andmeid ausalt.

Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et eelnõu § 5 lg 6 toodud piirang – kehtiva TurvaS mõistes

valvetöötajat on võimalik kasutada üksnes turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel – ei ole

eelnõus toodud kujul vajalik. Piisav on, kui sätestada „turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel“ asemel „turvatöötaja juhendamisel“.

19. Ettepanek 5 – Seaduse § 5 lõige 10 (turvaplaani

nõue)

Teeme ettepaneku viia eelnõusse sisse võimalus turvaplaani mitte koostamiseks, kui turvaplaanis

sisalduvad andmed on kirjeldatud valvetegevuseks sõlmitavas lepingus. Meie poolne täiendus seaduse eelnõu § 5 lg 10 on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

§ 5. Valvetegevus (10) Mehitatud valvetegevuse aluseks on

valveobjekti turvaplaan. Turvaplaani ei ole vaja koostada, kui turvaplaanis sisalduvad andmed on kirjeldatud valvetegevuseks

sõlmitavas lepingus.

Selgitus: Suur osa turvaettevõtjaid juba täna fikseerivad turvaplaanis osundatud andmed turvateenuse osutamise lepingutes ning seetõttu

Mitte arvestatud

Juhime teie tähelepanu eelnõu seletuskirja 19. lehekülje l

sätestatule, mille kohaselt ei pea turvaplaan olema eraldi

dokument, vaid võib olla 1) valvetegevuse lepingu osa

või

2) koostatud mitme objekti kohta, kui

turvataktikaliselt on see põhjendatud.

täiendavalt turvaplaani koostamine ei ole meie

hinnangul sellisel korral vajalik.

20. Ettepanek 6 – Seaduse § 6 lõige 2 (andmete

töötlus turvaauditi läbiviimisel)

Teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada eelnõud turvaauditi kontekstis, lisades avalikest

allikatest kättesaadavatele isikuandmetele ka valvetegevuse käigus tekkinud andmete töötlus:

(2) Isiku valvamise ja kaitsmise eesmärgil

turvaauditi koostamiseks on turvaettevõtjal õigus avalikest allikatest kättesaadavaid ja

valvetegevuse käigus tekkinud isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse viivitamatult pärast tellijaga

sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vastastikust täitmist.

Selgitus: Turvaauditi läbiviimisel käigus annab tellija tavapäraselt turvaettevõtjale kasutamiseks

andmeid, mis ei ole saadud avalikest allikatest, vaid vahetult turvaauditi alusel objektil olevaid

valveseadmestikke kasutades. Näiteks läbipääsu- , häireedastuse süsteemide andmelogide või valvekaamera pildi salvestiste vaatluse korral on

eesmärk tuvastada kahjude tekkimise risk ning hinnata objekti töökorraldust parandusettepanekute

koostamise eesmärgil. Ka see tegevus on tänases praktikas tõlgendatav kui isikuandmete töötlemine.

Selliselt võib öelda, et turvaauditi koostamise käigus valveseadmestiku kasutamisel toimub

valveobjektil viibijate pisteline jälgimine ja - kontroll, mille käigus tekivad paratamatult isikuandmed, mida tuleb turvaettevõtja l

eesmärgipäraselt töödelda.

Mittearvestatud

Eelnõus ei sätestata eraldi täiendavaid aluseid, mis annaksid

turvaettevõtjatele õigus andmeid töödelda. Alates isikuandmete

kaitse üldmääruse EL 2016/679 jõustumisest ei ole isikuandmete töötlemise regulatsioonid

kehtestatud Eesti seadusandluses vaid kohalduvad otse nimetatud

määrusest. Seega peavad turvaettevõtted andmete töötlemisel järgima üldmääruses

sätestatud nõudeid ning järgida Andmekaitse inspektsiooni

kehtestatud juhiseid. EL 2016/679 artikkel 6 on sätestatud isikuandmete töölemise alused

ning puudub täiendavalt seaduse tasandil deklaratiivselt määrust

dubleerida. Siseministeer ium kaalus deklaratiivse sätte lisamis t, mis annaks isikuandmete

töötlemiseks aluse õigustatud huvi korral, kuid kuna sama alus on

sätestatud ka määruses, mis on otsekohalduv, puudub vajadus määruse sätteid seaduses

dubleerida.

21. Ettepanek 7 – Seaduse § 10 lõige 1 punkt 3

(turvaettevõtja piirangud)

Oleme seisukohal, et taustakontrolliga seotud piirangute punktis ei ole võimalik käsitleda

kahtlustatava ja süüdistatava mõisteid: 3) tagama, et turvaettevõtjal või temaga

seotud isik ei ole kriminaalmenetluses

kahtlustatav või süüdistatav ja tal või temaga seotud isikul ei ole karistatust

karistusseadustiku peatükkides 8–13, 15– 19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo

eest.

Arvestatud Eelnõust jäetakse kahtlustuse ja

süüdistuse nõue välja.

Selgitus: Antud punkt eirab meie hinnangul olulise l

määral põhiseadust ja süütuse presumptsiooni. Lisaks ei ole Turvaettevõtjal kuidagi võimalik tagada ligipääsu sellisele infole, kust selguks kes

mingis ajahetkes võib olla mingis juhtumis kahtlustatav. Süütuse presumptsioon on

kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6

lõikes 2.

22. Ettepanek 8 – Seaduse § 10 lõige 1 punkt 8

(salvestuste säilitamine)

Pöörame tähelepanu, et turvaettevõtja saab tagada tehniliste vahendite salvestiste säilitamise ainult

enda omandis olevate salvestusseadmestike osas: 8) säilitama valveobjekti valvamisel ja korra pidamisel kasutatava ja tema

omandis oleva tehnilise vahendi salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast

arvates; Selgitus: Eelnõu antud punktis sätestatud kohustust

saab kehtestada ainult juhul kui turvategevuse ettevõtja on salvestusseadmestiku omanik.

Turvategevuse ettevõtja ei saa võtta vastutust kolmandate osapoolte omandis olevate seadmestike eest. Mõistame salvestiste säilitamise vajalikkust

järelevalve seisukohast, kuid viidatud kohustust saab reaalselt täita ainult seadmestiku omanik, mis

on ka oluline põhjus ja vajadus igati õiguspärase lt reguleerida valveseadmestike projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise miinimumnõuded.

Mitte arvestatud

Selgitame, et juhul kui kasutatakse teist ettevõtjat, siis

tegemist on alltöövõtja ning peatöövõtja suhtega ning vastutab

peatöövõtja. Poolte vaheliste s lepingutes peaks sätestatud olema ka isikuandmete töötlemine ning

kuidas andmeid säilitatakse.

23. Ettepanek 9 – Seaduse § 10 lõige 2 (5%

aktsiakapitalist)

Leiame, et problemaatiline võib olla aktsiaturgude l vabalt kaubeldavate ettevõtete osas antud punkti sisuline jälgimine:

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut kohaldatakse turvaettevõtja

osanike ja aktsionäride kohta, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist.

Selgitus: Viitame, et meie hinnangul on ebaselge, kuidas antud nõudele vastamist kavatsetakse hakata

täies mahus tagama ja järelevalvet teostama välismaiste omanike korral, kui ettevõtte aktsia on

Võetud teadmiseks

Antud säte on ka kehtivas õiguses, seega ei too eelnõu regulatsioon

kaasa muudatust. Sellest olenemata nõustume, et rahvusvahelistel turgude l

tegutsevate ettevõtete korral võib riigil olla keeruline täita antud

nõude üle järelevalve teostamist. Säte soovitakse aga eelnõus säilitada, sest võimaldab riigil

reageerida juhtudel, kus vastav teave võib teatavaks saada.

Eelkõige on selle alusel võimalik

näiteks noteeritud rahvusvahelisel börsil näiteks

Londonis? Mõistame eelnõu vastavas lõikes toodud nõude vajalikkust meie riigi geopoliitilist olukorda arvestades aga ei oma kogemust, kuidas tagada

kõigi turuosaliste õiguskuulekas käitumine.

kontrollida Eesti turul tegutsevate

ettevõtete vastavust.

24. Ettepanek 10 – Seaduse § 11 lõige 2

(teatamiskohustus)

Teeme ettepaneku täiendada § 11 lõiget 2 alljärgnevalt:

(2) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva

seaduse § 4 punktis 2 või 3 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

Selgitus: Oleme jätkuvalt seisukohal, et nõrkvoolu

süsteemidel põhinevate turvasüsteemide (valveseadmestikud Turvategevuse seaduse alusel ja tuleohutussüsteemid Tuleohutusseaduse alusel)

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine peab olema reguleeritud ühtsetel alustel. Sisuliselt on

tegemist samade tööpõhimõtetega ning ühe rohkem omavahel integreeritud süsteemidega, mille osas kehtivad samad kutsestandardid ning peavad olema

ka samadel alustel majandustegevuse teavituskohustused. Peame väga oluliseks, et

turuosalistel oleks võimalik saada ülevaade valveseadmestikega tegelevatest ettevõtetest. Kogu Majandustegevuse Registri (MTR) tänane

toimeloogika on seotud ettevõtja isikliku vastutuse võtmise, pädevate töötajate olemasolu

fikseerimisega läbi kutsesüsteemi ning automaatse järelevalve teavitussüsteemiga.

Arvestatud

25. Ettepanek 11 – Seaduse § 11 (pädev vastutav

isik MTR kannetes)

Teeme ettepaneku tuua Tuleohutusseaduse

eeskujul sisse vastutava isiku mõiste ja sõnastada eelnõus § 11 täiendavad lõiked 4, 5 ja 6:

(4) Majandustegevusteade loetakse

esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas turvategevuse korraldamise eest

vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. (5) Turvategevuse korraldamise eest

vastutav isik on füüsiline isik, kes: 1) on pädev juhtima ja kontrollima

turvategevuse korraldamist ettevõtja poolt;

Osaliselt arvestatud, Eelnõus sätestatakse, et

majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse

registris on olemas vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Sisult tähendab seda,

et ilma vastutava spetsialist i kinnituseta ei näita

majandustegevuse register, et see isik on ettevõttega seotud. Vastutavaks isikuks turvaauditi ja

õppetegevuse korral on turvajuht ning valveseadmestiku

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamise korral on

2) on käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud

ettevõtjaga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete

järgimine. (6) Turvategevuse korraldamise eest

vastutaval isikul peab olema pädevus vastavalt kutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste

tööd ning vastutab selle töö eest: 1) valvetegevuse korraldamisel,

2) turvaauditite koostamisel, 3) valveseadmestike projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel,

4) turvatöötaja väljaõppe läbiviimisel.

Selgitus: Eelnõu praeguses sõnastuses kehtestatakse küll kutsepädevuse nõuded valvetegevuses ja turvaauditi läbiviimises

osalevatele füüsilisele isikule, kuid see ei võimalda saada ühtset ülevaadet ettevõtete vastutavatest

isikutest, kes majandustegevuse õiguskuuleka ja nõuetele vastava korraldamise eest vastutavad. Oleme seisukohal, et eelnõu tänane sõnastus

pärineb Majandustegevuse seadustiku üldosa kehtima hakkamisele eelnevast ajast ning ei lähe kokku loa- ja teavituskohustuse täitmise mõttega.

Kehtiva kutsekvalifikatsiooniga vastutava isiku fikseerimine valvetegevuse ja turvatöötaja

väljaõppe tegevusloal, turvaauditi läbiviimise majandustegevuse teatel, valveseadmestiku projekteerimisel või paigaldamisel ja hooldamise l

annab kõigile turuosalistele reaalajas selge arusaama valdkonnas tegutsevatest osapooltest ning

kergendab oluliselt järelevalvet. MSÜS § 15. Majandustegevusteates esitatavad

andmed lõige 2 (2) Isikulise majandustegevuse nõude

korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse

üldandmeid: 1) nõuetele vastava isiku nimi ja

isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg;

2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed

(telefoninumber, elektronposti aadress);

3) erialase töökogemuse nõude korral

andmed töökogemuse kohta;

turvasüsteemide vastutava

spetsialisti kutset omav spetsialist

4) andmed hariduse kohta, eelkõige

kutsetunnistuse nõude korral sellele

kantud kutse ja kutsetase, kutse andja,

kutsetunnistuse või mõne teise standardile

vastavust kinnitava tunnistuse,

pädevustunnistuse või sertifikaadi

number, andmise koht ja kuupäev ning

kehtivusaeg.

Peame väga oluliseks tuua välja, et loa- ja teatamiskohustuse täitmise üle peab igapäevase lt

järelevalvet teostama Politsei- ja piirivalveamet (PPA), kus halduskoormus väheneks tuntavalt, kui kasutataks ära MTR kannete toimeloogika, milleks

on ettevõtja isikliku vastutuse võtmine, pädevate töötajate olemasolu fikseerimine läbi kutseregistr i

ning automaatse järelevalve teavitussüsteemi toimimine. Täna peab PPA teostama pistelis i kontrolle turvaettevõtjate personaliosakondades

personalitoimikute ülevaatamisega, mis on ressursimahukas tegevus nii ettevõtjale kui

järelevalve teostajale ning sageli ebaefektiivne meetod. Vastutava isiku lisamine MTR registreeringutes tooks kaasa kutsete kehtivuse

automaatse kontrolli koos asjaosaliste teavitamisega ning annaks järelevalves keskenduda ilmselgetele rikkumistele.

Täna tegutseb Eesti turvaturul piisav hulk kehtiva kutsetunnistusega pädevaid isikuid ja on olemas

hästi toimiv kutsete andmise süsteem. Seisuga 13.12.2020 on kehtiva kutsega Turvajuht, tase 5 356

isikut, Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5

297 isikut ja 132 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kehtiva kutsega isikut. Nõustume, et

muudatus võib tuua kaasa perioodi, kus kutsete taotlemine võib kasvada, kuid kuna see oleks ühekordne ja lihtne protseduur, siis mõju on pigem

väheoluline, kuid mõju turu korrastatusele ja ülevaate parandamisele on väga suur.

26. Ettepanek 12 - seaduse § 12 (pädev vastutav

isik MTR kannetes)

Kooskõlas eelmise ettepanekuga kasutada seaduse eelnõu § 12 lõikes 1 mõiste „turvajuhi“ asemel mõistet „valvetegevuse korraldamise eest

vastutava isiku“ ning lisada lõikes 2 „ … ja

turvatöötaja väljaõppe korraldamise eest

vastutava isiku andmed“. Selgitus: vt ettepaneku 11 selgitusi.

turvajuht

27. Ettepanek 13 – seaduse § 13 lg 2 (viitamine?)

Viitame, et kui sõnastuse eesmärk on laiendada halduslepinguga mittetulundusühingule ülesande

andmist eelnõu § 4 lõige 1 punkt 4 nimetatud tegevusala osas, milleks on nõuete kontrollimine

väljaõppele ja koolitusele, siis viide oleks korrektne alljärgnevas sõnastuses:

§13 Tegevusloa andmine, peatamine ja

kehtetuks tunnistamine (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib

halduslepinguga volitada mittetulundusühingu täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet

osaliselt või täielikult käesoleva seaduse § 4 lõige 1 punktis 4 nimetatud tegevusala osas.

Selgitus: Eeldame, et mõte on viidata turvatöötaja väljaõppe korraldamisele.

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud tegevusloakohustus väljaõppele ning koolituse ning üle on mindud

teavitamiskohustusele majandustegevuse seadustiku

üldosas sätestatud korras.

28. Ettepanek 14 – seaduse § 16 lõige 1 (turvatöötaja

nõuded)

Teeme ettepaneku võimaldada turvatöötajana töötada isikutel, kelle on elamisluba Eestis elamiseks. Meie poolne täiendus seaduse eelnõu §

16 lõige 1 punkt 1 osas on alljärgnevas sõnastuses: § 16. Turvatöötaja nõuded

(1) Turvatöötajaks saab olla isik, kes: 1) on vähemalt 18 aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik,

kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise

elaniku elamisluba; Selgitus: Välismaalaste seaduse § 259 alusel on

sätestatud, et elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on õigus Eestis töötada, kui käesolev

seadus ei sätesta teisiti. Välismaalaste seaduse alusel võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa juurde,

elama asumiseks lähedase sugulase juurde, õppimiseks ja töötamiseks. Seega kui lisaks senisele

pikaajalise elaniku elamisloale võimaldada turvatöötajana töötada ka isikutel, kellel on tähtajaline elamisluba (elama asumiseks abikaasa

juurde, elama asumiseks lähedase sugulase juurde, õppimiseks ja töötamiseks), tekivad

turvettevõtjatele paremad võimalused töötajate värbamiseks ning turvatööst huvitatud isikute l suuremad võimalused töö leidmiseks. Täna on

Arvestatud

Eelnõud vastavalt täiendatud.

tööjõu liikumine erinevate riikide vahel saanud

tavapäraseks praktikaks ja piiranguid edukalt kehtestada teiste täiendavate nõuete täitmise le vastavusega.

Rõhutame, et kuna kõik teised turvatöötaja nõuded

jääksid selle muudatusega kehtima (sh keelenõue, turvatöötaja kvalifikatsiooninõue jne), siis ei näe ETEL liikmeskond sellises muudatuses ka

täiendavat riski turvatöö kvaliteedile.

29. Ettepanek 15 – Seaduse § 16 lõige 3

(turvatöötaja nõuded)

Sarnaselt ettepanekus 7 toodule oleme ka siin seisukohal, et turvatöötaja taustakontrolliga seotud

piirangute § 16 lõikes 3 ei ole võimalik käsitleda kahtlustatava ja süüdistatava mõisteid:

(3) Turvatöötajana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole

karistusregistrist kustunud või kes on

kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo

toimepanemises kahtlustatav või

süüdistatav.

Selgitus: Antud punkt eirab meie hinnangul põhiseadust ja süütuse presumptsiooni. Lisaks ei ole

võimalik Turvategevuse ettevõtjal kuidagi sellist kahtlustust või süüdistust kontrollida ei isiku tööle võtmisel ega töötamise ajal. Lisaks viitame, et

kriminaalkaristusega isiku tööle võtmine oleks praeguse eelnõu sõnastuse järgi lubatud kui tema

karistusregistris märgitud karistuse aluseks olev tegu ei olnud tahtlikult toime pandud. Kuigi sõnastus on arusaadav, siis küsitavust tekitab

kontrolli teostamine turvaettevõtja poolt, sest tahtliku ja mittetahtliku teo eest määratud

kriminaalkaristust ei ole võimalik ainult karistusregistri päringu raames sageli eristada.

Arvestatud

Eelnõust jäetakse kahtlustuse ja

süüdistuse nõue välja.

30. Ettepanek 16 - Seaduse §-s 30 (turvatöötajale

ettenähtud tagatised)

Teeme ettepaneku jätta välja seaduse eelnõu § 30

lõige 1 ja täiendada lõiget 2 alljärgnevas sõnastuses: § 30. Turvatöötajale ettenähtud tagatised (1) Kui turvatöötaja hukkub seoses

tööülesande täitmisega õnnetusjuhtumi

tagajärjel, maksab turvaettevõtja

ühekordse toetusena turvatöötaja lastele,

vanematele ja lesele ning

Mitte arvestatud

Kuigi olete viidanud, et hetkel

juba kehtib regulatsioon, mille korral tööandja kahjud hüvitab siis

rõhutame, et eelnõus planeeritud säte ei räägi kahjude hüvitamises t vaid tegemist on toetusega

õnnetuse korral. Tööõnnetuste regulatsioon näeb ette kahju

hüvitamise, kui tööandja vastutab kahju tekkimise eest. Tegemist on

perekonnaseaduse alusel tema

ülalpidamisel olnud teistele isikutele

turvatöötaja viie aasta töötasu.

(1) Kui turvatöötaja hukkub seoses

tööülesande täitmisega tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab

turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema

ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku turvatöötaja 10 aasta töötasu.

(2) Kui turvatöötajal tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime seoses tema vastu

vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab

turvaettevõtja talle ühekordse toetusena: 1) osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta töötasu;

2) puuduva töövõime korral turvatöötaja viie aasta töötasu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seos isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastamisel lähtutakse

avaliku teenistuse seaduse § 491 sätestatust. (4) Ühekordne toetus arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud

turvatöötaja keskmise töötasu alusel. (5) Ühekordse toetus maksmine ei vabasta

turvaettevõtja muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.

Selgitus: Viitame, et § 30 lõiked 1 ja 6 sisulise lt

kordavad teineteist, sest muudel tööga seotud õnnetusjuhtudel (kui turvatöötaja saab surma seoses tööülesande täitmisega tööõnnetusjuhtumi

tagajärjel või tööõnnetusjuhtumi tagajärjel tuvastatakse turvatöötajal osaline või puuduv

töövõime) kuuluvad kahjud hüvitamisele teiste tööohutust reguleerivate seaduste alusel.

Turvatöö spetsiifika (võimaliku ründe) väliselt aset leidvad tööõnnetusjuhtumid võivad olla seotud

näiteks turvatöötaja komistamise ja kukkumisega libedal teel või tänaval. Sellised õnnetused ei erine oma olemuselt kõigile tööandjatele võrdselt

laienevate tagatiste nõuete süsteemile, mistõttu ei ole meie hinnangul õiglane panna antud

tööõnnetusjuhtumite korral ainult turvaettevõtja te le

seega täiendava tagatisega, mis

turvatöötajale seaduse tasandil garanteeritakse. Kui aga kahju on turvatöötajale tekkinud tema enda

süü läbi, siis selle osas on eelnõus vastav välistust tagav säte.

turvategevuse seaduse alusel täiendavaid rahalis i

kohustusi. Selliseid täiendavaid rahalisi kohustusi ei ole Eesti Vabariigis ka teistel majandustegevuses osalevatel ettevõtetel. Näiteks võib tuua

ehitussektori, kus on võrreldes turvavaldkonnaga oluliselt rohkem reaalseid tööõnnetusi.

Seega on meie ettepanek näha turvategevuse seaduse alusel ette täiendavad tagatised üksnes

nendel juhtudel kui turvatöötajal tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, mis on tekkinud tema

vastu vägivalla kasutamise tagajärjel või kui turvatöötaja hukkub tema vastu vägiva lla kasutamise tagajärjel.

Toome ka välja, et meie hinnangul võib

turvatöötajale ette nähtud tagatiste määramise sõnastusest „…maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele

ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja…“ välja lugeda,

et turvaettevõtja maksab kõigile loetelus olevatele isikutele ettenähtud aastate töötasu. Teeme ettepaneku vastavat täiendada nii, et „…ühekordse

toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku turvatöötaja…“.

31. Ettepanek 17 – Seaduse §-s 35 (valdusesse

sisenemise erisused)

Korrakaitseseaduse § 50 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud

kaalutud juhud ja alused riikliku järelevalve korras valdusesse sisenemiseks, mida saab edukalt rakendada käesolevas seaduses toodud juhtudeks

riikliku järelevalve toimingute läbiviimiseks. Selliselt leiame, et antud sätte järele puudub sisuline

vajadus. Selgitus: Valdusesse sisenemine riivab olulise l

määral turvateenuse kliendi - valveobjekti valdaja vm õigustatud isiku õigusi nagu omand, valdus,

kodu puutumatus, ettevõtlusvabadus, üldine vabadusõigus ja peaks selliselt olema lubatud ainult KorS § 50 lg 1-2 sätestatud eeldustel (ohu tõrjumine

ja korrarikkumise ärahoidmine). Eelnõu § 35 lõikes 1 toodud säte on selles vaates eriti ebaselge. Tekib

küsimus, milline on sätte vahekord KorS §-ga 50 (mis reguleerib valdusesse sisenemist), st kas ja

Mitte arvestatud

Eelnõus sätestatud erimeetme

kohaldamise erisus tagab, et politseiametnikul on võimalik

valdusesse siseneda ka täiendavatel alustel, mis on eelnõu §-s 35 välja toodud. Erimeetme

kohaldamisel tuleb endiselt lähtuda aga KorS-s sätestatust.

Samuti jäävad kehtima ka KorS-s sätestatud alused. Antud erisused peavad tagama

järelevalve teostajale õiguse teostada just turvategevuse üle

järelevalvet. Valdusesse sisenemise aluste eesmärk ei ole ega saa olla toimingute teostamine

sellel valdusel, kui see ei ole seotud turvategevusega.

millises osas välistab see KorS § 50 lg 1-6

kohaldamise. Samuti on arusaamatu, miks ei pea eelnõu § 35 lõike

2 kohaselt riikliku järelevalve käigus valdusesse sisenemisest valdajat teavitama, kui valduses ei

tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. Valdusesse sisenemine toimub riikliku järelevalve raames,

sisenemise eesmärk on seega järelevalvetoimingute tegemine. Milline on valdusesse sisenemise

eesmärk ja õiguslik alus, kui valdusesse sisenemise l järelevalvetoiminguid ei tehta? Isegi kui valdusse sisenemise järel selgub, et täiendavaks

järelevalveks puudub vajadus, siis ka see teadmine tekib vaatluse vms järelevalvetoimingu tulemuse l.

Lisaks leiame, et valdusesse sisenemisest teavitamata jätmine ei ole riikliku järelevalve seisukohast ühelgi juhul põhjendatud. Omandi ja

valduse puutumatuse (põhiõiguste) garantiid peaksid olema sarnastes olukordades ühetaolised.

Kokkuvõttena on eelnõu § 35 sisu sellisel kujul meie hinnangul arusaamatu ja vastuolus täna

Korrakaitseseaduses sätestatuga.

32. Ettepanek 18 – Seaduse § 36 (salvestise

nõudmine)

Teeme ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et oleks

välistatud turvaettevõtja kaudu kolmandate le isikutele kuuluvate heli- ja videosalvestiste välja

nõudmine: (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või sisevalve

korraldajalt heli- ja videosalvestise

omanikult turvategevuse teostamisega

seotud heli- või videosalvestisi, kui see on vajalik käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks.

Selgitus: Turvaettevõtjale või sisevalve korraldajale

saab viidatud kohustust panna ainult neil juhtudel, kui salvestusseadme omanik on turvaettevõtja või

sisevalve korraldaja. Väga sageli ei ole nemad aga valveobjektidel kasutatavate valveseadmestike ega neis oleva teabe omanikud ega vastutavad töötlejad.

Osaliselt arvestatud

Lepingutes, mis ettevõttetega sõlmitakse, tuleb kokku leppida, kes on valveobjektide l

kasutatavate seadmestike omanik, sh tuleb kokku leppida ka

isikuandmete töötlemise tingimusted ning andmete töötelmise eesmärk..

Seega ei ole neil ka õigust kolmandatele osapooltele

kuuluvatest seadmetest nõutavaid väljavõtteid teha. Eelkõige peaks olema antud kohustus suunatud just valveseadmestike omanikele.

33. Ettepanek 19 - Eelnõu §-ga 39

Toome välja, et meie hinnangul täiendatakse korrakaitseseaduse (KorS) 6. peatükki sätetega, mis reguleerivad küll turvaettevõtja kaasamist kohaliku

omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisse aga ei ole antud sõnastuses reaalselt ellu rakendatavad.

Toome järgnevalt välja ETEL liikmeskonna poolsed selgitused:

34. 1. KorS § 82¹ lg 4 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus kooskõlastab korrakaitseülesande

täitmiseks sõlmitud halduslepingu enne sõlmimist PPA-ga.

Märgitud PPA kooskõlastuse nõue ei hõlma meie hinnangul sisuliselt halduslepingut. KorS § 82¹ lg 4 teise lause järgi ei hõlma kooskõlastus

halduslepingut, vaid PPA teostab eelkontroll i halduslepingu pooleks oleva turvaettevõtja ja

lepingu täitmiseks kasutatava turvatöötaja nõuetele vastavuse üle (heakskiit). Seega on sätte sõnastus (kooskõlastab halduslepingu) eksitav.

Samuti me leiame, et eelkontrolli (heakskiit)

menetlus võiks olla sõnastatud paindlikumana. Eelkontroll (heakskiit) ei peaks tingimata toimuma enne halduslepingu sõlmimist, vaid enne

halduslepingu alusel korrakaitseülesande täitmisega alustamist. Heakskiitu peab olema võimalik

taotleda ka jooksvalt halduslepingu täitmise ajal (nt uue või täiendava turvatöötaja jaoks). Teeme ettepaneku, et turvatöötaja heakskiitu ei peaks

tingimata taotlema ainult linna- või vallavalitsus, seda võiks lepingu olemasolul jooksvalt teha ka

turvaettevõtja.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on

täiendatud.

35. 2. KorS § 82¹ lg 5 järgi turvaettevõtja võib kasutada halduslepingu täitmiseks vaid halduslepingus märgitud turvatöötajat.

Punkti tuleb vaadata koosmõjus KorS § 82¹ lõikega 3, mille järgi on halduslepingu sõlmimine ja seega

ka muutmine valla- või linnavolikogu pädevuses. On küsitav, kas antud küsimuse määramine linnavolikogu ainupädevusse on vajalik. Sellise lt

peaks ka halduslepingus märgitud turvatöötaja muutmise otsustama kohaliku omavalitsuse

volikogu. See on ilmselgelt nii turvaettevõtja ja kui

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

ka avaliku sektori ressursi raiskamine ning

ebamõistlik.

Töösuhte lõppemisel vm halduslepingut täitva

turvatöötajaga seotud asjaolude muutumisel peab olema võimalik turvatöötajat optimaalse menetluse

raames muuta. Teeme ettepaneku muuta KorS § 82¹ lg-t 5 nii, et halduslepingu täitmine ei ole seotud halduslepingus märgitud turvatöötajaga, vaid

nõudega, et halduslepingu täitmiseks kasutatav turvatöötaja peab olema läbinud KorS § 82¹ lg 4

kohase PPA eelkontrolli.

36. 3. KorS § 82¹ lg 10 keelab riiklikus järelevalves halduslepingu alusel osalemisel kasutada vahetut sundi.

Leiame, et kogu turvatöötaja kaasamise sisuline mõte saab olla täidetud ainult siis, kui korra

tagamiseks on viimasena kasutatava meetmena õigus vahetu sunni kohaldamiseks riikliku järelevalve teostamisel. On selge, et see saab

toimuda ainult selgete õiguslike piirangutega ja ainult juhul, kui isik rikub korrakaitseseaduses

sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid ja isik ei täida korraldust rikkumise lõpetamiseks. Sellisel juhul tuleb kohe

pärast vahetu sunni kohaldamist isik üle anda politseile.

Turvaettevõtete tänane kogemus näitab, et ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta ei ole sageli

võimalik avalikus ruumis korrarikkujat korrale kutsuda. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mida

saab kohaldada ainult siis kui isik vaatamata korduvatele korraldustele jätkab korrarikkumise toimepanemist. Eelnõu sõnastuse kohaselt, kui

turvatöötaja tuvastab rikkumise ja annab korralduse rikkumise lõpetamiseks, võib korrarikkuja lihtsa lt

sündmuskohalt minema jalutada ilma, et teda saaks takistada. Seetõttu selline järelevalve teostamine muutub sisuliselt mõttetuks. Meie poolne

muudatuse ettepanek on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

(10) Turvatöötajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud meetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi kui isik rikub korrakaitseseaduses

sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid ja isik ei täida

turvatöötaja korraldust rikkumise lõpetamiseks. Vahetu sunni kohaldamisel antakse isik üle politseile.

Mitte arvestatud

Selgitame, et KOV järelevalvesse kaasatud turvatöötajale antakse

lepinguga edasi need samad õigused ja pädevused, mis KOV-l

endal on olemas. KOV-l ei ole võimalik delegeerida turvaettevõttele ega

turvatöötajatele neid õiguse id, mida KOV-l endal seaduse alusel

olemas ei ole.

37. 4. KorS § 82¹ lg 11 keelab riiklikus järelevalves

halduslepingu alusel osalemisel teostada turvategevusi. Antud sätte tänase sõnastuse alusel ei saa

turvaettevõtja riikliku järelevalve teostamises osalemisel kasutada tavapärast patrullteenust

osutavaid turvatöötajaid, mis aga kohalike omavalitsuste tasandil ongi peamine mõistliku kuluga rakendatav ressurss. Sellises sõnastuses on

säte ebamõistlik ja ei võimalda reaalses elus kaasamist ellu viia. Kohalikul omavalitsusel tuleks

turvaettevõtja kaasamiseks kinni maksta eraldiseisev paralleelstruktuur kuhu kuuluvad ainult korda tagavad turvatöötajad koos

patrullekipaažidega. Sellise teenuse ülalpidamiskulude suurust arvestades, muutub

kaasamine omavalitsustele üle jõu käivaks. Seejuures tuleks omavalitsuse avalikus ruumis oleva vara valvamiseks turvategevusena hoida teist

ekipaaži.

Vastava teenuse osutamine saab kuluefektiivse lt toimuda juba olemasoleva turvategevuse struktuur i kasutamise kaudu, kasutades piirkonnas olevaid ja

häiretele reageerivaid turvatöötajaid ning patrullekipaaže. Loomulikult nõustume sellega, et

avaliku korra tagamisse kaasatud turvatöötajad peavad olema läbinud vastava erikoolituse ja teenuse osutamisel olema avalikkuse jaoks

tuvastatavad kui avaliku korra tagamisele kaasatud isikud. Sellise teenuse täpsemad tingimused peaks

sisustama siiski kohalik omavalitsus kui teenuse tellija, kes saab otsustada, millest konkreetselt teenus seisneb.

Kokkuvõtvalt on meie ettepanek võimaldada

turvatöötajal olla kaasatud riikliku järelevalve teostamisel ajal, mil ta osaleb turvategevuses, kuid vahetult ei täida turvaülesannet. Meie poolne

muudatuse ettepanek on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

(11) Turvatöötaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve tagamisel

samaaegselt osaleda turvategevuse seaduse § s 4 sätestatud turvategevusest tulenevate ülesannete

täitmisel.

Osaliselt arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. Tagatud on, et turvatöötaja saab võimalikult

paindlikult teostada jadamis i eraturvategevusest tuleneva id

ülesandeid ja avalikke delegeeritud ülesandeid. Küll aga ei ole lubatud neid ülesande id

teostada samaaegselt.

38. 5. Korrakaitses osalemiseks kaasatud

turvatöötaja sobivuse ning tööks vajalike

pädevuste olemasolu tagamine.

Jääme uue seaduse väljatöötamise töögrupis

korduvalt edasi antud seisukoha juurde, et korrakaitselistesse tegevustesse turvatöötaja

kaasamiseks saab ära kasutada olemasolevat kutsesüsteemi. See tagaks eesmärgi saavutamise mõistliku halduskoormusega kõigile osapooltele.

Kutseseaduse alusel on täna Vara- ja isikukaitse Kutsenõukogu haldusalas olemas nii turvatöötajate

kui ka korrakaitseametnike kutsestandardid. Turvaettevõtete Liit on kutse andja Turvatöötaja, tase 3 ja Turvajuht, tase 5 kutsetele.

Sisekaitseakadeemia on kutse andja Korrakaitseametnik, tase 5 ja Korrakaitseametnik,

tase 6 kutsetele. Turvatöötaja kaasamiseks korrakaitselistesse tegevustesse on võimalik 2020 aasta jooksul välja töötada vastav kutsestandard

(kas Turvatöötaja, tase 4 või Korrakaitseametnik, tase 4) ja rakendada seda kontrolli ja järelevalve

tagamiseks.

Kutsestandard ja selle alusel koostatav

hindamisstandard annavad võimaluse kutse taotlemise käigus kontrollida nii taotleja tausta (heakskiit) kui pädevusi (kompetentsid). Samuti

saab läbi õigusaktide lisada eeltingimustena nõudeid läbitud koolitustele või muudele

kutsesobivuse tingimustele. Kutse võib olla tähtajaline, mis omakorda nõuab regulaarse lt taastõendamise protsessi läbimist, mis on erasektori

vaste riiklikus korrakaitses kasutatavale atesteerimise süsteemile. Sellise süsteemi

kasutusele võtmine võimaldaks osutada korrakaitselisi teenuseid ainult kontrollitud ja kvalifitseeritud, ehk kehtiva kutsega

turvatöötajatega. Järelevalve seisukohast väheneb PPA kulu heakskiitude andmisele, samas kui samad

tegevused saab teha kutsehindamise käigus, kus PPA esindajad on ka täna hindamiskomisjonide tegevusse kaasatud.

Arvestatud

Eelnõus on sätestatud, et kaasatud turvatöötajal peab olema omandatud korrakaitse ametniku

kutse.

39. Ettepanek 20 – Relvaseaduse § 51

Teeme ettepaneku eelnõu rakendussätetes täiendada relvaseadust selliselt, et vormiriie tust

kandvatel turvatöötajatel on õigus kanda avalikus kohas relva nähtavalt. Meie poolne täiendus on

seaduse eelnõu rakendussätte § 43 muutmiseks on alljärgnev:

Relvaseaduse § 51 lõige 1

Arvestatud

Muudatus lisatud eelnõusse ja seletuskirja.

(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele

registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiorganisatsioon võib anda tema

nimele registreeritud relva kanda oma organisatsiooni liikmele, kellel on

relvakandmisluba. Vormiriietust kandev

turvatöötaja võib tööülesannete täitmisel

kanda relva avalikus kohas nähtavalt.

Selgitus: Turvatöötaja vormiriietuse juures kantav

relvade ja erivahendite vöö ei võimalda sageli kanda erivahendeid riiete alla peidetuna. Samuti on patrullekipaažide poolt relva kandmine avalikus

kohas nähtavalt oluline heidutusvahend võimalike turvatöötaja vastu suunatud rünnete ennetamiseks.

Täna kasutatakse turvatöös relva pigem erandina, aga kui kasutatakse, siis seetõttu, et on selge oht, et turvatöötajat võidakse rünnata (näiteks rahavedu

teostavad turvatöötajad).

40. Ettepanek 21 - Turvategevuse eeskiri § 28.

Teeme ettepaneku muuta eeskirja § 28 sõnastust alljärgnevalt:

§ 28. Vormiriietus

(1) Vormiriietusel on embleem ettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud

logoga, nimesilt, millel on sõna

„turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja

perekonnanimi.

Selgitus: Eelnõu § 28 sätestatust saab välja jätta

nõude mille kohaselt peab vormiriietusel lisaks töötõendile olema lisaks nimesilt, millel on sõna „turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja perekonnanimi

sest vastavad andmed on juba nõutavad § 27 alusel töötõendil. Siinkohal oleks tegemist info topelt

kuvamisega, mis ei loo täiendavat väärtust. Täna on turvatöötajatel olemas PPAga kooskõlastatud töötõendid, mis peavad olema nähtaval kohal ja kus

on kirjas töötaja ees- ja perekonnanimi, sõna turvatöötaja või valvetöötaja, isikukood, töötõendi

number, isiku foto ja turvaettevõtte nimi. Kui on vajalik lisada, et töötõend peab vormiriietuse l olema alati nähtaval kohal, siis sellist nõuet võib

selgemalt välja tuua aga dubleerimine ei ole meie hinnangul eesmärgipärane.

Mitte arvestatud

Tegemist on määruse vaidlusega.

41. Lõpetuseks toome välja, et Turvategevuse eeskirja

osas on eelnõus mitmeid tähelepanekuid, mis eeldavad hetkel mustandi formaadis oleva teksti

Võetud teadmiseks

sisulist läbi arutamist. Oleme valmis igati kaasa

aitama nii valdkondliku terminoloogia kui erinevate ajaliste nõuete sõnastamisel. Samas vajab see ühist tööd koos eelnõu koostajatega, et mõista üksikute

sätete soovitud koosmõju turvategevusega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda: Kristina Jerjomina

(e-post: [email protected] ; tel: 604 0071)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Siseministeeriumit

võimaluse eest avaldada arvamust turvategevuse seaduse eelnõu (edaspidi: Eelnõu) kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad Eelnõus toodud muudatuste kohta.

42. 1. Turvaplaani koostamise kohustus

Eelnõu § 5 lg 10 sätestab, et mehitatud valvetegevuse aluseks on valveobjekti turvaplaan ning turvategevuse eeskirja (Eelnõu lisa 2) § 3

sätestab, et turvaplaan koostatakse ja esitatakse teenuse tellijale enne valvetegevuse alustamist ning

turvaplaani allkirjastab pädev isik. Kuigi Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et turvaplaan võib olla kirjeldatud ka lepingus, oleme seisukohal, et Eelnõu

ja selle lisa 2 tekst võib jätta kohati arusaama, et turvaplaan tuleb koostada siiski eraldi dokumendina

ja peab olema eraldi allkirjastatud vastava pädeva isiku poolt.

Ettepanek: õigusselguse huvides muuta Eelnõu või

selle lisa 2 teksti selliselt, et oleks üheselt selge, et turvaplaani ei pea koostama eraldi dokumendina, vaid et vastav tegevusplaan võib olla osa teenuse

tellijaga sõlmitud lepingust.

Arvestatud

Eelnõu lisas 2 esitatud määrust on vastavalt täiendatud.

43. 2. Sisevalvetöötajale ja sisevalve juhile

sätestatakse rangemad nõuded

Eelnõuga sätestatakse, et sisevalve juht peab vastama lisaks turvajuhi kvalifikatsiooni nõuetele

ka muudele turvajuhile kehtestatud nõuetele, s.o nõuded isiksuseomadustele ja kõlbluse le, käitumisele, eluviisile jm. Täiendatakse ka

sisevalvetöötajale esitatavaid nõudeid. Eelnõu § 9 lg 3 järgi peab sisevalvetöötaja omama

korrakaitseametniku kutset või vastama turvatöötajale sätestatud nõuetele, mh vanuse, hariduse, kutse ja edaspidiste koolituste, kehalise

ettevalmistuse, isiksuseomaduste, tööriietuse jm osas.

Peame positiivseks, et Eelnõuga laiendatakse ka sisevalve korraldamise võimalusi – lisaks valvamisele saab Eelnõu järgi sisevalvena edaspidi

korraldada ka korra pidamist ja kaitsmist (Eelnõu § 9 lg 1). Eelnõu seletuskirja kohaselt on

sisevalvetöötajale rangemate nõuete sätestamise

Arvestatud osaliselt:

Sisevalve juhi osas on juba

käesolevalt kehtestatud nõuded, mille kohaselt peab sisevalvejuhil

olema turvajuhi kvalifikatsioon. Sisevalvetöötaja osas oleme nõus, et töötaja osas saab määravaks just

põhiõiguste kaitse. Sellest tulenevalt on eelnõud muudetud ja

sätestatud, et sisevalvetöötaja peab vastama turvatöötaja nõuetele, kui ta tegutseb avalikus

kohas.

eesmärk eelkõige tagada sisevalve kõrgem kvaliteet

ja isikute põhiõiguste kaitse ning turvaettevõtjate ja sisevalve korraldajate võrdne kohtlemine. Siiski leiame, et rangemad nõuded ja võrdne kohtlemine

on asjakohased ainult olukorras, kus ka tegevuse sisu on nii-öelda võrdne. Täpsemalt, on meie

hinnangul rangemad nõuded põhjendatud vaid siis, kui sisevalve korraldamisel ei ole tegemist pelgalt valvamisega, vaid lisaks sellele toimub ka

ulatuslikum tegutsemine – ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine kohaldades selleks

turvatöötajatele ette nähtud meetmeid.

Eelkõige ei ole Kaubanduskoja hinnangul põhjendatud rangemad nõuded olukorras, kus

ettevõtja soovib korraldada vaid vara valvamist ohu ennetamiseks ning ohu tekkimise korral kutsutakse

lihtsalt kohale politseiametnikud või kui sisevalvet teostatakse kohas, mis ei ole avalik ega poolavalik, vaid seal liiguvad peamiselt vaid ettevõtja enda

töötajad. Need on kohad, kus sisevalvetöötaja ei puutu töökohustuste täitmisel kokku kolmandate

isikutega nii nagu turvatöötajad, näiteks ettevõtte laos, kontoris vms kohas. Ka Eelnõu seletuskir jas on välja toodud, et sisevalve regulatsiooni

põhjalikum reguleerimine on vajalik peamiselt siis, kui sisevalvetöötajad asuvad tegutsema poolavalikes või avalikes kohtades ja puutuvad

kokku inimestega, kes ei ole osa ettevõtte töötajaskonnast (lk 22). Muudel juhtudel ei ole

Kaubanduskoja hinnangul rangemate nõuete kehtestamine vajalik ega põhjendatud. Rangemad nõuded piiravad ettevõtja õigust korraldada oma

tegevust enda äranägemise järgi ning võimalust ise otsustada, kuidas tagada oma töötajate ohutust.

Samuti piirab sisevalvetöötajale rangemate nõuete kehtestamine ettevõtja võimalust ise valida, keda palgata lihtsamateks valvetöödeks, kus tegelikkuses

ei olegi vaja turvatöötajale omast kehalist ettevalmistust, väljaõpet vms.

Ettepanek: Sisevalve korraldamise le, sisevalvetöötajale ja sisevalve juhile peaksid kehtima rangemad nõuded ainult olukorras, kus

täidetakse turvatöötajaga sisult samalaadseid ülesandeid (eelkõige kaitsmine ja vastavate

meetmete kasutamine).

44. 3. Kriminaalmenetluses kahtlustatav või

süüdistatav isik

Eelnõu § 10 lg 1 punkti 3 kohaselt peab turvaettevõtja tagama, et turvaettevõtja või temaga

Arvestatud:

Kahtlustatavuse ja süüdistatavuse

nõuded on välja jäetud

seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav

või süüdistatav.

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, kuidas saab turvaettevõtja tagada, et tema või temaga seotud isik

ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Meile teadaolevalt ei ole

turvaettevõtjal võimalik vastavaid asjaolusid kuskilt kontrollida.

Samuti on meie hinnangul küsitav, kas tegutsemise

piirangu seadmine isikule enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on asjakohane

ning põhjendatud. Sarnane piirang on sätestatud ka turvatöötajale Eelnõu § 16 lõikes 3, mille kohaselt on isikul keelatud töötada turvatöötajana, kes on

kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav. See

tähendab, et sisuliselt ei saa isik turvatöötajana (või ka sisevalvetöötajana nt kuskil valvelauas või ukse uksehoidjana) töötamist jätkata seni, kuni tehakse

vastav kohtuotsus, mis muu hulgas võib osutuda ka õigeksmõistvaks. Tööandjale tähendab see aga

täiendavat koormust uue töötaja leidmiseks.

Lisaks muudab antud sätte praktikas täitmist veel keerulisemaks see, et ettevõtjaga seotud isik

(Eelnõu 10 lg 2 järgi osanik või aktsionär, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist) võib olla välismaalane või välismaa ettevõte. Ei ole selge,

kuidas saab ettevõtja sel juhul välja uurida, kas isik on kuskil kriminaalmenetluses süüdistatav või

kahtlustatav või mitte.

Ettepanek: vastav piirang vajab täiendavat analüüsimist ja hindamist, eelkõige, kuidas

ettevõtja praktikas neid asjaolusid kontrollida saab ning kas on üldse põhjendatud enne isiku süüdi

mõistmist tema töötamist piirata.

45. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekuid arvesse võtta.

Ühtlasi anname teada, et Kaubanduskoda on teadlik Eesti Turvaettevõtete Liidu järgmistest ettepanekutest ning toetab neid:

1) ettepanek panna ettevõtjale teavitamiskohustus majandustegevuse

alustamisel valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise alal ning

2) ettepanek tuua tuleohutusseaduse eeskujul sisse vastutava isiku mõiste ja lugeda

Võetud teadmiseks

majandustegevusteade esitatuks, kui

majandustegevuse registris on olemas turvategevuse korraldamise eest vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta turva

ettevõttega.

Eesti Pank: Rait Roosve (tel: 668 0808; e-post: [email protected])

Eesti Pank tänab Siseministeeriumit turvategevuse seaduse eelnõu väljatöötamise eest ja soovib esitada eelnõu kohta kaks täiendavat ettepanekut.

46. 1. Eelnõu § 4 loetelusse lisada täiendav punkt, mis

sätestab, et ministri määrusega reguleeritakse ka raha ja väärtpaberite veo korda.

Sularaha on selle transpordi ajal teatud väärtusest kõrge rünnakuriskiga ja võib põhjustada suuri riske ümbritsevatele inimestele. Seetõttu on vajalik

standardiseeritud turvameetmete rakendamine selle transpordi ajal, mis on kohustuslikud järgimiseks

vastavat teenust pakkuvale ettevõttele.

Selgitame

Turvategevuse eeskirjaga on kavas reguleerida turvategevuses t

teatamise kord, mis hakkaks sisaldama ka turvaettevõtja le praegu kehtivat kohustust teatada

PPAle enne valvetegevuse alustamist kui liikuvaks

valveobjektiks oleva veose väärtus ületab 1 000 000 eurot, ning kooskõlastama PPAga vedu,

mille valveobjektiks oleva veose väärtus ületab 4 000 000 eurot. Iga

liikuva valvetegevuse puhul tuleb vajalikud valvamise ja kaitsmise meetmed sh rakendatavad

vahendid (sh erivarustus) hinnata enne vastava lepingu sõlmimist ja mehitatud valvetegevuse puhul

näha ette ka vastavas turvaplaanis. Määruse täpsem sisu selgub selle

koostamisel üheskoos oluliste partneritega pärast eelnõu vastuvõtmist seadusena, ent

kavatsus on säilitada senised nõuded raha ja väärtpaberite

veole.

47. 2. Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastuse täpsustamine selliselt, et sisevalvet korraldav organisatsioon võib

talle kuuluvat vara valvata ja kaitsta ka väljaspool tema omandis või valduses olevat maa-ala. Täpsustus on vajalik riikidevaheliste

sularahavedude turvamiseks ja hädaolukorra plaanide käivitamiseks tehtavate rahavedude

turvamisega väljaspool Eesti Panka.

Selgitame. Sisevalve korraldajal on võimalik nii kehtiva seaduse

kui ka eelnõu alusel oma vara valvata ja kaitsta ka väljaspool oma maa-ala sh liikumises.

Riigikohus: Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Andraš Tšitškan

48. 1. § 3 p 2 lõpus on sõna „või“ üleliigne. Arvestatud

49. 2. § 3 p 7 kohaselt võib turvatöötajaks olla ka

turvaettevõtja. Kuna turvaettevõtja tegutseb turvatöötajate kaudu ning turvaettevõtjal on

Mitte arvestatud

Analoogselt kehtiva õigusega võimaldab ka uus regulatsioon turvaturul tegutseda füüsilises t

turvatöötaja suhtes kohustusi (vt nt § 10 lg 1, § 30),

ei tohiks need terminid kattuda.

isikust ettevõtjatel. Selliste l

juhtudel on ettevõtja ja töötaja samas isik. Nimetatu terminite kattuvus ei too meie hinnangul

kaasa vastuolusid, sest turvatöötaja peab olema isik, kes

vastab turvatöötaja nõuetele. Nimetatu nõuetele ei juriidiline isik ei vasta ja seega on võimalik

kohaldada seda vaid füüsilises t isikust ettevõtjate suhtes.

50. 3. Terminit „sisevalve“ on defineeritud nii § 4 lg-s

2 kui ka § 9 lg-s 1. Pigem tasuks kaaluda nende sätete ühendamist.

Arvestatud

Eelnõu täiendatakse ja vastavad terminid ühendatakse.

51. 4. § 4 lg 3 näeb ette, et turvategevuse tegevusa la l tegutsemisel sõlmitakse tellijaga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis leping. Seletuskirjast tuleneb, et säärase lepingu olemasolu

võimaldab lepingu täpsemaid tingimusi kontrollida nii tellijal kui ka riikliku järelevalve tegijal. Samas ei sätestata eelnõus selle nõude rikkumise tagajärge.

Seega toob kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi rikkumine ilmselt kaasa VÕS § 11 lg-s 2

nimetatud tagajärje ehk lepingut ei loeta sõlmituks. Riigikohus pigem ei pea seda mõistlikuks lähenemiseks. Näiteks olukorras, kus turvaettevõ tja

on pakutavad teenused enda kodulehel nimetanud ja tellija saab endale sobiva teenuse tingimused sealt

teada ning talle hakatakse teenust osutama suulise lepingu alusel, võiks sarnaselt TLS regulatsiooniga lugeda lepingu sõlmituks vorminõude järgimisest

hoolimata. TLS § 4 lg 2 esimene lause näeb samuti ette töölepingu kirjaliku vormi nõude, kuid teine

lause sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Sellist regulatsiooni tuleks pidada mõistlikuks ka turvategevuses.

Mitte arvestatud

Sellise majandustegevusega

kaasneb põhiõiguste riive ja seega peaksid lepingu tingimused olema

taasesitataval kujul olemas. See lihtsustab järelevalvet ja on lisa motivatsioon osapooltele, et

lepinguid sõlmida.

52. 5. § 4 lg 4 p-s 5 on sõna „turvaettevõtja“ üleliigne. Arvestatud

53. 6. § 6 lg-s 1 tuleks täpsustada, millist laadi või

millise mõjuga tagajärgede vähendamiseks turvaaudit tehakse (nt kahjulikud tagajärjed).

Mitte arvestatud

Turvaauditi mõiste on jäetud eelnõus olemuselt abstraktseks, et

selle all käsitleda kõiki võimalikke ohtusid. Täiendava lt kas lahtise või kinnise loetelu

lisamine tähendab oluliselt vaba majandustegevuse piiramis t.

Tegemist ei ole isikute põhiõigus i otseselt piirava turvategevusega, millest tulenevalt on leitud, et

antud tegevuse korral on

mõistlikum jätta see turu sisustada.

54. 7. § 10 lg 1 p 3 osas on ebaselge, kuidas saab turvaettevõtja tagada, et ta ei ole kriminaa l-

menetluses kahtlustatav või süüdistatav ega ole karistatud. Pigem tuleks see säte sõnastada

keelunormina (vrd § 16 lg 3).

Arvestatud

Eelnõust jäetakse kahtlustuse ja

süüdistuse nõue välja.

55. 8. § 10 lg-s 2 tuleks lisada sõna „turvaettevõtja“ ette sõna „ka“.

Mitte arvestatud

Eelnõu sõnastust ei muudeta, sest eelnõuga on soovitud rõhutada

asjaolu, et nimetatud piirang kehtib vaid kirjeldatud isikute

suhtes.

56. 9. § 14 lg-s 2 peaks sõna „viimise“ asemel olema „läbiviimise“.

Arvestatud

57. 10. § 15 lg-s 2 peaks sõna „sõlmimiseks“ asemel

olema „sõlmimise üle“.

Arvestatud

58. 11. § 19 pealkirjana võiks kaaluda „Meetmete kohaldamise üldnõuded“.

Arvestatud

59. 12. § 25 lg 2 kohaselt võib turvatöötaja tõkestada

isiku väljumise valveobjektilt kuni asjaolude selgumiseni. Kuna tegemist on isiku liikumisvabaduse piiranguga, mis on võrreldav

isiku kinnipidamise ehk vabaduse võtmisega (vrd § 27 lg 1), vajab selle meetme kohaldamise ajaline piirang täpsustamist. Samuti tuleks täpsustada,

milliseid toiminguid peab turvatöötaja sellises olukorras tegema (vrd § 27 lg 3).

Mitte arvestatud

Turvatöötaja peab oma tegevuses lähtuma ka eelnõu §-s 19 sätestatust, mis nõuab, et kõik

kohaldatud meetmed oleksid ka asjakohased ja proportsionaalsed. Isiku lahkumist võib õigustada

vaid mõistliku aja piires kuniks on võimalik selgitada välja, kas isik

on toime pannud rikkumise. Kui seda ei ole mõistliku aja jooksul võimalik teha siis ei tohi

turvatöötaja isikut kauem kinni pidada.

60. 13. § 30 lg 4 sõnastus vajaks ülevaatamist (nt sõna

„seos“ asemel peaks olema „seose“).

Arvestatud

61. 14. § 30 lg-s 5 tuleks täpsustada, millise perioodi keskmisest töötasust tuleb lähtuda.

Arvestatud

62. 15. § 30 lg-s 6 peaks olema sõna „turvaettevõ tja“

asemel „turvaettevõtjat“.

Arvestatud

63. 16. §-s 32 tuleks arvestada ka võimalusega, et § 30 lg-s 1 nimetatud isikud esitavad toetuse saamise

avalduse küll § 31 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, kuid erinevatel aegadel. Ka sellisel juhul tuleks tagada, et soodustatud isikud saavad toetuse

võrdsetes osades (vt § 32 lg 2).

Võetud teadmiseks

64. 17. § 32 lg 3 teises lauses oleks sõna „põhjuse“ asemel täpsem „põhjendused“. Sama lõike

kolmandas lauses on keeldumise ainuke põhjus nimetatud. Põhjendused peaksid kajastama selgitus i

Arvestatud

selle kohta, miks on turvaettevõtja seisukohal, et

osaline või puuduv töövõime tekkis turvatöötaja enda süül.

65. 18. § 33 lg-s 1 tuleks kaaluda pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, mitte selle asutuse mis

tahes ametnikule.

Mitte arvestatud

66. 19. Eelnõus on kaht normi tähistatud §-ga 39. Võetud teadmiseks

Eesti Linnade ja Valdade Liit: ELVL tegevdirektor Veikko Luhalaid

67. 1. Eelnõuga §-ga 39 kavandatakse täiendada

korrakaitseseadust §-ga 821, milles sätestatakse regulatsioon halduslepingu alusel turvaettevõ tja

kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmise le, ja §-ga 822, milles sätestatakse hüvitis turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise

korral seoses turvaettevõtja kaasamisega. Leiame, et eelnõu vajab selles osas täiendavat

analüüsi ja läbitöötamist, kuna esitatud regulatsiooniga seonduvad mitmed probleemid. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea riik täitma kõiki

haldusülesandeid vahetus organisatsioonilises vormis, vaid võib nende täitmiseks kaasata

erasektori. Sellest lähtudes on eelnõu §-s 39 esitatud regulatsiooni eesmärk võimaldada KOV-il kindlate avalike ülesannete täitmisele kaasata turvaettevõte.

Täidesaatva võimu jõumonopoli või muude tuumikfunktsiooni kuuluvate haldusülesannete

delegeerimise puhul täielikku keeldu sätestatud ei ole, kuid täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleer iv

seadus peab andma konkreetse volituse, sealhulgas nägema ette täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja

haldusülesande. Nõustume, et volitusnorm peab olema konkreetne. Kuna täidesaatva võimu jõumonopol kuulub riigile,

on kohalikul omavalitsusel võimalik hakata kaaluma avalikus kohas käitumise üldnõuete üle

riikliku järelevalve tegemisse turvaettevõtjate kaasamist alles siis, kui on selged tema enda volituste sisu, ulatus jms riigi poolt kohalikule

omavalitsusele pandud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamisel.

Asjaolule, et kohaliku omavalituse ülesanne on ebaselge, on viidatud ka varasemalt, viima ti 31.10.2019 kirjas nr 5-1/233-2 korrakaitseseaduse,

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.

Mitte arvestatud

Kahjuks ei saa me käesolevalt kommenteerida asjaolusid ega

põhjuseid, miks eelnõu 554 SE raames KOV-le ülesanded vastava ulatuses määrati ega miks ei antud

täiendavat arvamuse avaldamise võimalust.

Nõustume, et kehtivas õiguses ei ole KOV-l kohustust korrakaitseametniku ega vastava

üksuse määramiseks. Samas sätestab eelnõu, et turvaettevõtte

kaasamisel peab see olema tehtud. Eelnevaga soovitakse tagada, et KOV, kes kaasab enda tegevusse

turvaettevõtte on võimeline ka ise korrakaitses osalema ning

vajadusel vastavaid menetlusi üle võtma ja läbi viima. Kui kaasatud turvatöötaja avastab ja fikseerib

teatud ohu või rikkumise, siis peab ka KOV-l olema võimekus sellega

edasi tegeleda ehk menetlus lõpuni viia. Nt määrata sunniraha. Kui sellist võimekust ei ole, siis

muutub ka küsitavaks turvaettevõtte kaasamine.

13. juulil 2014. a jõustunud karistusseadus t iku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega täiendati KorS-i §-dega 571 ja 572, eelnõu (554 SE) seletuskirjas on

nimetatud sätete lisamist omavalitsuste suhtes põhjendatud õiguse andmisega teostada järelevalvet

enda kehtestatud nõuete ja piirangute üle. Rõhutame, et algne eelnõu (554 SE) korrakaitseseaduse täiendamise sätteid ei

sisaldanud, vastavad sätted lisati eelnõusse Riigikogus. Kohalikud omavalitsused olid jäetud

ilma võimalusest avaldada arvamust selle kohta, kuigi nimetatud muudatus puudutas neid otseselt.

Eelnõus ja selle seletuskirjas on mitmeid küsitavus i ja ebatäpsusi. Näiteks eeldus, et turvaettevõtjat võib

riikliku järelevalve teostamisse kaasata ainult see kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on moodustatud kohaliku

omavalitsuse korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud korrakaitseametniku. Olukorras, kus

seadusega ei ole sätestatud eraldi nõudeid korrakaitseüksusele ja korrakaitseametnikule peale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 61.

peatükis sätestatu, ei ole see põhjendatud. Ebaselgeks jääb halduslepingu sõlmimisega seonduv, sh halduslepingu sõlmimisele eelnev

Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastamise nõue.

Ebaselgeks jääb ka olukord, kus asja lahendamiseks on vaja kohaldada jõudu – seletuskirja kohaselt on turvatöötajal pigem esmase reageerija roll ja KOV

peab olema võimeline tagama, et pärast esmast reageerimist on võimalik alustatud juhtumi

lahendamist jätkata, samas on teada, et teatud asja saab lõplikult siiski lahendada politsei (jõu rakendamine).

68. 2. Vajalik oleks eelnõu täiendada andmekaitse aspektist lähtuvalt. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada isikuandmete kaitse seaduse muudatuse

ettepanekuga (nt § 12), mis taastaks kaamerate kasutamise kohta endise isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 14 lg 3. Sätte sõnastamise l soovitame kasutada "kaamera" asemel sõna "jälgimisseadmestik". Siis oleks IKSis ja

turvategevuse seaduses kasutatud sama terminoloogiat ning sõnastus kataks võimalikud

tehnilised arengud tulevikus. IKSis võiks jälgimisseadmestikuga seonduv olla reguleer itud sellepärast, et turvategevuse seadus katab üksnes

Mitte arvestatud Käesolevalt ei reguleeri andmete töötlemist andmekaitseseadus.

Isikuandmete kaitse seaduse § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib seadus:

1) füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab

sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete

jälgimisseadmestiku kasutamise turvateenusega

seonduvalt, kuid muud juhud jätab katmata. Alternatiivina võiks eelnõu sisaldada miinimumnõudeid selle kohta, kuidas teavitada

andmesubjekte jälgimisseadmestiku kasutamisest (sama andmekoosseis nagu oli IKSis (seadmestiku

kasutamise fakti kohta teave ja samuti vastutava töötleja kohta). Sellisel juhul ei peaks tellima andmekaitsetingimustega nn plakateid, mille

kohustus EL õigusest tuleneb.

vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88); 2) füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemise l õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamise l,

avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel.

Teie poolt kirjeldatud asjaolusid reguleerib Isikuandmete kaitse

üldmäärus (EU) 2016/679 (General Data Protection

Regulation). Antud regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja seega ei ole võimalik selles täiendava id

regulatsioone luua. Nõuded ja juhised jälgimisseadmestiku

kasutamise kohta on koostatud ja välja antud Andmekaitse Inspektsiooni poolt. Eelnõus

toodud sätted, mis reguleerivad jälgimisseadmestiku kasutamis t on aga suunatud eelkõige nende

paigaldajatele ning neile seatud nõuete kontrollimisele.

Rahandusministeerium: Virge Aasa (tel: 6113549; e-post: [email protected]) ja Anneli

Valgma (tel: 6113289; e-post: [email protected])

Kooskõlastame turvategevuse seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

69. 1. Eelnõu § 13 lõikes 2 on vale viide, korrektne on viidata § 4 lõike 1 punktile 4.

Arvestatud

70. 2. Eelnõu § 13 lõikes 5 ja § 17 lõikes 5 sätestatakse,

et halduslepingu lõppemisel võtab ülesannete täitmise üle Politsei- ja Piirivalveamet. Teeme

ettepaneku kaaluda, kas sätte sõnastus ei ole liigse lt piirav. Näiteks ei võimaldaks see uue isikuga halduslepingu sõlmimise korral anda ülesannete

täitmist uuele volitatud isikule.

Mitte arvestatud

Eelnõu säte on mõeldud olukorraks, kus halduslep ing

lõppeb ja ei ole sõlmitud uut või ka puudub kavatsus sõlmida uus. Säte on analoogne

autoveoseaduse § 47 lõikes 3 sätestatuga.

71. 3. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et turvatöötaja

hukkumise korral pereliikmele makstav hüvit is maksustatakse tulumaksuga, kui tulumaksuseaduses ei ole sellekohast erandit. Kui

eesmärgiks on luua turvatöötaja hukkumise korral makstava hüvitise osas analoogne regulats ioon

abipolitseinikega, vabatahtlike päästjatega jne, tuleks täiendada tulumaksuseaduse § 19 lõiget 3,

Arvestatud

Täiendame eelnõud tulumaksuseaduse muutmise sättega ja eelnõu sõnastuses

seotakse toetuse maksmine keeleliselt lahti töötasu

maksmisest.

lisades selle punkti 12 viited turvaseaduse

asjakohastele sätetele. Soovitaksime lisaks parandada toetuse maksmise sõnastust, et siduda see keeleliselt lahti töötasu maksmisest. Parem on

sätestada näiteks toetuse maksmine turvatöötaja viie aasta töötasu suuruses summas.

72. 4. Eelnõu § 42 kohaselt muudetakse

riigilõivuseadust. Seletuskirja kohaselt liigub väljaõppe tegevusloa andmine Haridus- ja Teadusministeeriumist Politsei- ja

Piirivalveametisse. Ka teised toimingud, mille lõivusätteid muudetakse, on seletuskirja kohaselt

Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Palume muudatusi tehes arvestada, et riigilõivuseaduse 11. peatüki 1. jaos sätestatakse riigilõiv valdkonna eest

vastutava ministri toimingute eest. Politsei- ja Piirivalveameti toimingud asuvad 11. peatüki 2.

jaos. Riigilõivuseaduses on ka teisi juhtumeid, kus ühe seaduse alusel tehtavad toimingud tuleb seaduses laiali jaotada pädevate asutuste järgi.

Toimingud on liigendatud nende tegijate järgi, et isikul oleks lihtsam leida valitsusasutust, kellelt

vajalikku toimingut taotleda. Õigusselgus oleks paremini tagatud, kui toimingud oleksid jaotatud ühtsete reeglite kohaselt toimingut tegevate asutuste

järgi.

Arvestatud

Muudame eelnõud vastavalt märkusele.

73. 5. Seletuskirjas on märgitud, et uus regulats ioon eeldab majandustegevuse haldamisega, sh

loamenetluse ja järelevalvega tegelevate ametnike koolitamist, seda eelkõige politseis, ent ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis,

samuti infopäevade korraldamist turvaettevõtja te le (uuenenud regulatsiooni, sh nõuete kohta) ja KOV-

i esindajatele (tutvustamaks võimalusi, kuidas kujundada turvaettevõtete teenuste kasutamise abil kohalik turvaline elukeskkond). Seletuskirjas ei ole

märgitud, kui suured on koolitustega kaasnevad eeldatavad kulud ning seda, kuidas need plaanitakse

katta. Palume seletuskirja täiendada.

Arvestatud

Seletuskirjas on hetkel märgitud,

et „mõlema tegevuse korraldamiseks saab kasutada riigi ja KOVi asutuste ruume ning

ettevalmistustööd teha koostöös ETELi, maakondlike turvalisuse

nõukogude ja teiste partneritega“. Koolituste läbiviimiseks kulud (suuresti transpordiks) nähakse

ette siseministeeriumi sisemiste vahendite arvelt.

Haridus- ja Teadusministeerium: Elen Ruus (tel: 735 0104; e-post: [email protected])

Haridus-ja Teadusministeerium kooskõlastab turvategevuse seaduse eelnõu järgmiste

märkustega arvestamise korral.

74. 1. Kaks aastat tagasi turvaseaduse muutmise töörühmas lepiti kokku, et edaspidi hakkab turvatöötajate väljaõppe

korraldamisekstegevuslube väljastama Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Haridus- ja

Teadusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et see on mõistliklahendus. Turvategevuse seaduse eelnõu

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud turvatöötaja väljaõppes

tegevusloa nõue.

§ 8 lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja väljaõppele

kohaldatakse ka täiskasvanute koolituse seadust. Esitatud eelnõust paraku ei selgu, millises ulatuses seda teha kavatsetakse. Täiskasvanute koolituse

seadus hõlmab ka koolitusasutuste poolt iga-aastast tegevusnäitajate esitamist (vt TäKS § 8 lõige 5).

Seetõttu on vajalik läbi mõelda, et kuidas seda nõuet edaspidi turvatöötajate koolitust pakkuvasutus täitma hakkab. Tegevusloa taotluse lahendab

edaspidi PPA. Tegevusloa kontrolliesemeson eelnõu kohaselt üksnes õppekavad (eelnõu § 14).

Koolitajatele on küll kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (turvategevuse eeskirja eelnõu § 11), aga eelnõu kohaselt ei arvata neid

kontrollieseme hulka.

75. 2. Teeme ettepanekuTurvategevuse eeskirja eelnõus määratletud täienduskoolituste õppemahtu

(vt §-des 6 –10) arvestada akadeemilistes tundides lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest.

Arvestatud

Täiendame rakendusakti kavandit

vastavalt märkusele.

76. 3. Lisaks tekib eelnõu § 33 sõnastuse puhul küsimus, kas TäKS nõuete täitmise üle jääb

järelevalvet teostama Haridus- ja Teadusministeerium. Teeme ettepaneku Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja PPA järelevalvepädevus eelnõusja seletuskirjas selgeltpiiritleda.

Selgitame

Järelevalvet hakkab teostama PPA

kogu turvatöötaja väljaõppe tegevusala ulatuses. TäKS osas

vaja arutada ja otsustada (vt p.1) – milline on ka senine praktika tegevusalade puhul, kus HTMil ja

põhirollis majandushaldusorgani ülesandeid täitva asutuse vahel.

77. 4. Kui kohalik omavalitsus võib avalikuko rra

tagamiseks halduslepinguga turvaettevõtet teatud tingimustel kasutada, siis sellise lepingu objektiks ei saa olla koolimaja, sest tegu pole avaliku

kohaga1. Seetõttu saab kooli poolt turvateenuse tellimisel (iseseisvalt ehk kohalikust omavalitsusest

sõltumatult) teenuse sisuks olla vaid valveobjektile sisenemise kontroll või sealt väljumise takistamine, korra tagamine täiskasvanute ja objektile ilma loata

sisenenud isikute suhtes.

Kõigele, mis puudutab aga lapsi, peaks rakenduma põhikooli-ja gümnaasiumiseadus ning turvatöötaja sekkumine oleks mõeldav üksnes siis, kui see

mahuks hädakaitse vm taolise olukorra raamidesse. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas enam avada

eelnõu ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse piire ja kattuvusalasid, et hilisemas praktikas esineks vähem vaidlusi.

Võetud teadmiseks

PGSiga sätestatud tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise õigusega isikute otsustamine on

määratud PGS § 58 lõikes 41 (Direktor või tema volitatud isik).

Seega on see kooli pädevuses ja pigem on küsimus selles, et keda HTM eelistab näha sellises rollis

(säte võimaldab teoreetiliselt ka volitada kooliväliseid isikuid).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Liisa Surva (tel: 6256 318;

[email protected])

78. 1. Märgime eelnõu osas tervikuna, et eelnõus

toodud regulatsioon ei lahenda Eesti lipu all sõitvate laevade valvamisel ja kaitsmisel relvastatud turvatöötajate kasutamisega seonduvaid küsimusi,

millele on eelnõu menetlemisele eelnevalt ja menetluse käigus varasemalt tähelepanu juhitud ja

mida on VA ja MKM esindajad ka varasemalt SIMiga kohtumiste käigus ning e-kirja teel käsitlenud. Meile teadaolevalt puudub käesoleval

juhul põhjalik analüüs, mis toetaks eelnõus toodud kujul turvategevuse seaduse regulatsiooni

sätestamist ning seetõttu ei ole võimalik tagada, et seaduse jõustumisel on võimalik praktikas relvastatud turvatöötajaid Eesti lipu all sõitvatel

laevadel kasutada. Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 otsuse kohaselt tuli

SIMil töötada välja seadusemuudatuste ettepanekud seonduvalt Eesti turvaettevõtete relvastatud turvameeste teenuse osutamisega Eesti lipu all

sõitvatel laevadel ning esitada uue turvaseaduse eelnõu, milles need muudatusettepanekud on

kajastatud, Vabariigi Valitsusele hiljemalt 31.03.2018. Samuti tuli SIMil analüüsida ja töötada välja seadusemuudatuste eelnõu, et laiendada

turvateenuste osutamise võimalust ka välismais te le turvaettevõtetele arvestusega, et seadusemuuda tuse jõustumise tähtajaks oleks hiljemalt 31.12.2019.

Eelnevast lähtuvalt peaks meie hinnangul juba käesolev eelnõu sisaldama regulatsiooni, mis

võimaldaks ka välismaistel turvaettevõtetel Eesti lipu all sõitvatel laevadel turvateenust pakkuda. Nimetatu on hädavajalik laevade Eesti lipu alla

toomise projekti vaatest, sest Eesti turvaettevõ tjad ega turvatöötajad ei suuda alati pakkuda efektiivset

ja kiiret teenust igas maailma paigas vastavalt laevaomanike vajadustele. Relvastatud turvatöötajate kasutamise vajadus võib tõusetuda

kiirelt ja Eesti turvaettevõtja ei pruugi antud geograafilises asukohas kohal olla. Lisaks on

vajalik tagada ka piisav pakkumiste olemasolu, et laevaomanikel oleks võimalus valida erinevate ettevõtjate vahel turvateenuste tellimisel. Kui

pakkujate arv on väike, siis tõuseb laevaomaniku jaoks turvateenuse hind ja see omakorda muudab

laevade Eesti lipu alla toomise kallimaks võrreldes teiste lipuriikidega. Samuti tuleb kõnealuses kontekstis läbi analüüsida vajadus välismaiste

turvaettevõtjate tunnustamiseks ja tunnustatud nimekirja kinnitamiseks, mis hõlbustaks sobiva

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud relvastatud laevakaitse regulatsioon.

teenusepakkuja leidmist relvastatud turvateenuse

vajaduse tekkimisel. Meile teadaolevalt on Valitsuse majandusarengu komisjoni 28.01.2020 otsusega antud SIMile

tähtaeg hiljemalt 2020. aasta septembriks koostada põhjalikum analüüs, mille raames hinnatakse

relvastatud välismaiste turvaettevõtete Eesti lipu all sõitvatel laevadel kasutamisega kaasnevaid riske ja tarvilikkust koos lahendusettepanekutega.

Arvestades, et käesoleval juhul ei kajasta eelnõus toodu kõiki aspekte Eesti lipu all sõitvatel laevadel

relvastatud turvatöötajate kasutamisega seonduvast, tuleb MKM hinnangul kõnealused küsimused lahendada enne, kui eelnõu menetlemisega edasi

liigutakse. Ühtlasi viitame, et kõnealuse küsimuse

lahendamine ja protseduuride lahti kirjutamine nõuab kombineerituna nii merenduse kui ka turvalisuse alast pädevust. Üldjuhul baseeruvad

rahvusvahelises laevanduses relvastatud turvateenuse kasutamisega seotud protseduurid

järgnevatel dokumentidel: IMO MSC.1/Circ.1405/Rev.2; IMO MSC.1/Circ.1406/Rev.3, ISO 28007-1:2015(E) ja

BPM5, mis vajavad meie hinnangul eelnõu edasisel menetlemisel eelnõu koostajatelt analüüsimist ja vajalikus osas eelnõus kajastamist.

79. 2. Eelnõu § 1 lõikes 4 on sätestatud, et Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmise l majandustegevusena kohaldatakse sõltumata laeva

asukohast turvategevuse seadust, arvestades meresõiduohutuse seaduse (MSOS) erisusi.

Rõhutame, et käesoleval juhul ei ole MSOSis sätestatud eriregulatsiooni turvategevuse seaduse eelnõus loetletud majandustegevusena teostatavate

tegevusalade suhtes, samuti ei tehta MSOSis erisusi menetluses oleva turvategevuse seaduse eelnõuga,

mistõttu eelnõus toodud kujul turvatege vuse seaduse vastuvõtmisel peaks Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel siiski rakenduma

turvategevuse seaduses sätestatud regulats ioon tervikuna. Eeltoodu aga ei ole praktikas rakendatav

ja seetõttu ei saa MKM nõustuda eelnõus toodud regulatsiooniga enne, kui eelnõuga tehtavate muudatuste juurde on ka sisuliselt toodud Eesti

riigilippu kandva laeva valvamise ja kaitsmise sätted. Juhime tähelepanu, et varasemalt (2017. ja

2018. aastal) on VA esindajate ja turvategevuse seaduse eelnõu koostajate vahel arutatud MSOSis eriregulatsiooni sätestamist ja e-kirja teel on

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud relvastatud laevakaitse

regulatsioon.

asjaosaliste vahel vahetatud ka MSOSi sätestatava

regulatsiooni kavandeid. Meile teadmata põhjustel MSOS erisused siiski eelnõus ei kajastu. Samuti tuleb eelnõu § 1 lõike 4 sõnastuse osas

arvestada, et rahvusvahelises praktikas ei toimu laeva valvamine ja kaitsmine vaid laeva pardalt,

vaid võib toimuda ka saatelaevadelt eskordina, sh võivad praktikas pakkuda kaitset ka teiste riikide jõustruktuuride laevad. Eskordina turvateenuse

pakkumise võimalust tuleb kindlasti arvestada tankerite või muude plahvatus- või tuleohtlikku lasti

vedavate laevade puhul, kus relvade laevale toomisel, sh relvastatud turvatöötajate kasutamise l laevadel võivad olla piirangud. Seetõttu tuleks sätte

sõnastust täpsustada selliselt, et turvategevuse seadus reguleeriks Eesti riigilippu kandva laeva

valvamist ja kaitsmist vaid laeva pardalt, kuid mitte eskordi puhul. Puudub põhjus, miks piirata Eesti lipu all sõitvate laevade kaitset väljaspool laeva

parrast (so väljaspool Eesti jurisdiktsiooni, sh rahvusvahelise koostöö käigus pakutavat

sõjaväelist kaitset). Varasemate arutelude käigus SIMiga on ka leitud, et kaitse saatelaevadega on alternatiiviks perioodil, mil välismaiste relvastatud

turvatöötajate kasutamise võimalus Eesti lipu all sõitvatel laevadel veel puudub. Juhul kui eelnõus soovitakse Eesti lipu all sõitva laeva erisused

olemasoleval kujul sätestada, tuleb muuta eelnõu § 1 lõike 4 ja § 18 lõike 4 sõnastust, sätestades selgelt,

et silmas on peetud turvateenust, mida osutatakse laeva pardal. Vastavasisuline selgitus tuleb lisada ka eelnõu seletuskirja.

Lisaks eeltoodule märgime, et arusaadavuse ning praktikas rakendamise huvides võib kaaluda Eesti

riigilippu kandva laeva valvamise ja kaitsmise regulatsiooni sätestamist lennundusseaduse eeskujul, st koosmõjus MSOSis sätestatavate

erisustega viidata turvategevuse seaduses konkreetsetele sätetele, mida laevade puhul

kohaldatakse ja mitte teha viidet turvategevuse seaduse kohaldamisele tervikuna nii nagu hetkel eelnõu § 1 lõikes 4 on toodud.

80. 3. Üldise tähelepanekuna märgime, et eelnõus kasutatakse termineid turvajuht, turvaaudit ja turvaplaan, mis haakuvad MSOSis ja

sadamaseaduses (SadS) kasutatud terminoloogia ning regulatsiooniga üldiselt. MSOS ja SadS

kasutab termineid kas sisult erinevas tähenduses või omavad vastavad institutsioonid täiendava id nõudeid valdkonnaspetsiifikast lähtuva lt.

Arvestatud:

Eelnõule lisatud määruse kavandis on sätestatud täpsemad

nõuded turvaplaanile ja turvaauditile. Sellest tuleneva lt

oleme ka vastavas rakendusaktid teinud erandi muude seaduste osas. Nõustume, et turvaettevõtte l

Arvestades, et käesoleval juhul ei ole eelnõus

kajastatud MSOS muudatusi ning SadSis tehakse üksnes redaktsioonilised muudatused turvategevuse seaduse sõnastusest lähtuvalt, ei ole praktikas

üheselt jälgitav, millised nõuded ja millisel kujul laevade ning sadamate vaatest rakenduvad.

Kõnealuses osas ei leia täpsustusi ka eelnõu seletuskirjast.

ei peaks olema mitmekordse t

turvaplaani ega riskianalüüs i läbiviimise kohustust. Seega sätestame rakendusaktis, et juhul

kui vastav nõue tuleneb muu seaduse alusel, siis järgitakse vaid

muus seaduses sätestatut. Lisaks juhime teie tähelepanu asjaolule, et SadS ei ole kasutatud

turvajuhi terminit. Nimetatud seadus kasutab turvaülema

terminit, mis on ka eelnõus sätestatud turvajuhist erinevalt sisustatud.

81. 4. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt kohalduvad MSOS

alusel Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötajale meretöö seaduse (MTööS)

§-des 14 ja 15 sätestatud kohustused. Võime eeldada, et kõnealuse sätte sõnastamisel on võetud eeskuju täna kehtiva turvaseaduse § 33 lõikest 2.

Olenemata kehtivas seaduses sätestatust, ei ole meie hinnangul korrektne turvatöötajate kohustuste

puhul viidata tervikuna MTööSis laevapere liikmetele sätestatud kohustustele. Seejuures märgime, et MTööS § 14 punkt 5

kohustab kasutama reederi määratud töö- või ametiriietust. Üldjuhul on laevades kasutusel ühtne

laevapere liikmete riietus, nt tunked laevandusettevõtte logoga. Turvatöötajatel on aga kasutusel oma töökohustuste täitmiseks eririietus,

koos turvaettevõtja logoga ja vajalike rakmete ja kinnitustega erivarustuse jaoks.

Samuti kohustab MTööS § 14 punkt 7 laevapere liiget täitma muid seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud kohustusi. MTööSis,

kollektiivlepingus või meretöölepingus ette nähtud laevapere liikmete kohustused ei saa automaatse lt

laieneda turvatöötajatele. Turvatöötajatel on tööleping oma tööandjaga, milles osad sätted lähevad suure tõenäosusega vastuollu laevapere

liikmete kollektiiv- või meretöölepinguga. Näiteks võivad kompensatsioonimäärad turvatöötaja surma

või vigastuse puhul erineda laevapere liikme vastavatest kompensatsioonimääradest. Lisaks eeltoodule kohustab MTööS § 15 lg 1 punkt

3 laevapere liiget järgima kapteni või muu pädeva isiku korraldusi, mis on vajalikud lasti riknemise

või hävimise vältimiseks. Turvatöötaja ei pea üldjuhul tegelema lastiga või vastutama lasti eest. Antud tegevus on ka turvatöötajale potentsiaalse lt

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud viited MtööS-le tulenevalt SoM-i

märkusest (vt märkus nr 6) „Laeval töötav turvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub

MTööS tervikuna“. Seega oleme hetkel viited antud seadusele välja

jätnud.

ohtlik, kuna tal puudub vastav ettevalmistus ja

praktiline kogemus nimetatud toimingute teostamiseks. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada

viiteid MTööSi konkreetsetele sätetele või sootuks eraldi sätestada, millised kohustused täpsemalt

Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötajatele kohalduvad. Ühtlasi märgime siinkohal, et käesoleval juhul on

Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga koostöös ettevalmistamisel MTööS analüüs, milles

muuhulgas keskendutakse ka laevapere liikme mõistele, täpsemalt sellele, kas ja millises ulatuses peab MTööSi muutma ja sätestama sõnaselgelt, kas

üldse ja millises juhul peaks relvastatud turvatöötajaid lugema laevapere liikmeteks.

82. 5. Eelnõu § 29 lõike 1 kohaselt on turvatöötaja l

valvetegevuse teostamisel õigus kasutada relva. Valvetegevusel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse (RelvS) §-s 31. Eelnõu § 29

lõikega 2 sätestatakse, et relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või

kandmise ning töötajale relva kasutada andmise kohta kohaldatakse RelvS-st ning RelvS alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades

turvategevuse seaduses sätestatud erisusi. Eelnõus toodud RelvS muudatused on aga Eesti riigil ippu

kandva laeva kaitsmise osas oma olemuse lt redaktsioonilist laadi ja seotud üksnes eelnõus toodud sõnastuslike muudatustega ning sisulis i

muudatusi turvategevuse kontekstis ei tehta, kuigi VA on juba varasemalt (2017. ja 2018. aasta

kirjavahetustes) eelnõu koostajatele märkinud, et täna kehtiv seadus ei võimalda praktikas laevale relvastatud turvateenust pakkuda.

Arvestades eelnõu § 1 lõikes 4 toodut, kohaldatakse Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja

kaitsmisel majandustegevusena turvategevuse seadust sõltumata laeva asukohast, seega tuleb eelnõus sätestatud regulatsiooni arvestades Eesti

riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel igal juhul lähtuda turvateenuse osutamisel nii

turvategevuse seaduses kui ka RelvS-is sätestatud regulatsioonist. Eelnõu § 29 lõige 3 sätestab, et turvatöötaja võib

valvetegevuse käigus kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva. RelvS-is eelnõuga

kavandatud § 37 lg 21 muudatuse kohaselt, kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks Eesti

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud relvastatud laevakaitse regulatsioon.

riigilippu kandval laeval, peab taotleja relvaloa või

soetamisloa juurde esitama valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime

ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri. Kõnealune loetelu kehtib samas

sõnastuses ka hetkel kehtivas RelvS-is, kuid meie hinnangul ei ole vastavate andmete taotluse juurde esitamine põhjendatud.

Esiteks on relvaloa või soetamisloa sidumine konkreetse laevaga põhjendamatu. Üldjuhul ei

sõida laevad pidevalt ohtlikes piirkondades, kus relvastatud turvatöötajate kasutamine oleks õigustatud ja seega ei ole tavaks relvade hoidmine

laeva pardal. See on praktikas ka ülimalt keeruline, kuna üldjuhul ei luba külastatavad riigid relvade

toomist nende jurisdiktsiooni alla tsiviillaeva pardal ja veelgi enam ei soovita seda ka rahvusvahe line õigus. Üldjuhul läbivad laevad ohtlikke piirkondi

ajavahemikus mõnest päevast paari nädalani ja seega on relvastatud turvatöötajate viibimine pardal

põhjendatud üksnes samal perioodil. Laevaettevõtted ega turvaettevõtjad ei tea üldjuhul ette, millal üks või teine laev võib ohtlikku

piirkonda läbida, seega ei ole relvaluba ja soetamisluba taotledes võimalik etteulatuvalt öelda, et just konkreetsel laeval ja kindlal perioodil on

relvastatud turvatöötaja rakendamine vajalik. Relvaloa või soetamisloa taotlemise võib siduda

üksnes üldiselt laevadel turvateenuse osutamisega või sootuks näha ette eraldiseisva menetluse relvastatud turvatöötajate kasutamiseks laeva

pardal. Seda enam, et kehtiva RelvS § 37 lg 1 kohaselt vaatab juriidilise isiku taotluse soetamisloa

või relvaloa saamiseks Politsei- ja Piirivalveamet läbi kahe kuu jooksul. Arvestades käesoleva arvamuse punktis 1 kirjeldatut, tõusetub praktikas

relvastatud turvatöötaja kasutamise vajadus kiirelt ning RelvS-is toodud regulatsioon ei võimalda

kõnealusele vajadusele adekvaatselt reageerida. Samuti ei ole põhjendatud siduda relvaluba või soetamisluba konkreetse kapteni andmetega.

Vastasel juhul tuleks relv laevast eemaldada kui kapten laevas vahetub. Samas käsitleb relva

turvatöötaja, mitte kapten, mistõttu on arusaamatu, miks on vajalik relvaloa või soetamisloa taotluse juurde lisada kapteni andmed. Eelnevast lähtuva lt

tuleks viide laeva kapteni nimele eemaldada. Samadel põhjustel tuleks eemaldada viide ka laeva

kontaktisikule. Täiendavalt märgime, et lisaks laeva

omanikule võib laeva kasutada laeva (laevapereta)

prahtija. Seega on terminoloogia vastavas osas puudulik. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et

SIM koostas 03.04.2017 relvastatud turvatöötajate regulatsiooni osas analüüsi, kus muuhulgas

kaardistati võimalikud muudatused RelvS- is. Kooskõlastusringile saadetud eelnõust ei nähtu, et neid küsimusi oleks käsitletud. Toome siinkoha l

väljavõtte kõnealusest analüüsist: Võimalikud muudatused relvaseaduses:

RelvS-i tuleb sisse viia erisused turvaettevõtete tegevusele Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja Eesti turvaettevõtja tegevusele muu lipu all sõitvatel

laevadel. Turvaettevõtjale, kellel on TurvaS-i § 61 või Eestis väljastatud tegevusluba, kehtiksid

järgnevad nõuded: · Vaja on täiendada seadust selliselt, et ka laeval turvateenuse osutamiseks vajalike relvade nö sisse-

ja väljavedu toimub PPA väljastatava eriloa alusel. · Eesti lipu all olevatel laevadel turvateenust pakkuv

turvaettevõte peab olema tunnustatud päritoluriigi poolt või selle usaldusväärsus muud moodi tõendatud.

· Turvaettevõtja vastutav isik, kes võib olla välisriigi pädevustunnistusega, on aktsepteeritud/kontrollitud PPA poolt.

· Turvaettevõtja vastutav isik ja turvatöötaja ei pea olema Eesti kodanik või alalise elamisloaga, et relvi

käidelda. · Turvatöötajatest, kes töötavad Eesti lipu all olevatel laevadel peab PPA-d teavitama ja neil

peavad olema välisriigi vastava relva kandmisload, mille õigsus on kontrollitud PPA poolt.

· Välisriigi või Eesti turvaettevõtja teavitab PPA-d relvadest, mida turvafirma kasutab Eesti lipu all sõitval laeval turvateenuse pakkumise otstarbel.

· Viia sisse erisus, et välisriigi turvaettevõtja relvadel ei pea olema Eesti relvaregistri

tüübikinnitust, et neid kasutada turvateenuse pakkumisel Eesti lipu all sõitvatel laevadel. · Tulirelvad mis on Eestis turvaettevõtjale keelatud,

on keelatud ka Eesti ja välisriigi turvaettevõtjatele Eesti lipu all sõitvatel laevadel.

· Eesti turvaettevõtja relvad ei pea olema Eesti relvaregistris, kui neid kunagi Eestisse ega Eesti merealasse ei tooda.

· Peab analüüsima ja otsustama kuidas korraldatakse järelevalve PPA poolt väljastatud

turvaettevõtte tegevuslubade üle laevadel

väljaspool Eesti territoriaalvett. Kas teostatakse

järelevalvet ettevõtte kuludega (see eeldaks sellise riigilõivusüsteemi ülesehitust) või sätestatakse, et PPA ei teosta järelevalvet relvade käitlemise ja

hoiustamise üle väljaspool Eesti territoriaalvett sõitvatel laevadel ning vastutus langeb laeva

kaptenile ja kindlustusfirmale. · Intsidentidest ja tulirelva kasutamisest Eesti lipu all sõitvatel laevadel tuleb teavitada PPA-d, kes

otsustab juhtumite käsitlemise üleandmise ametiabi ja koostöölepete korras.

· Seadust tuleb täiendada nõudega, et load saanud turvaettevõtja omab selget vastutust relvade ja turvatöötajate eest.

· PPA-l on vajalik luua lubade ja teavituste vastuvõtusüsteem, mis võimaldab võtta vastu ja

töödelda erineva formaadiga loataotlusi ja teavitusi inglise keeles ning lahendada võimalikke intsidente. · Eesti lipulaevad, kuhu sisenevad relvastatud

turvatöötajad peavad olema kindlustatud usaldusväärse kindlustuspakkuja juures.

Eelnevast lähtuvalt leiame, et praktikas Eesti riigilipu all sõitvatel laevadel relvastatud turvatöötajate kasutamiseks on vaja turvategevuse

seaduse juurde lisada ka RelvS sisulised muudatused.

83. 6. Eelnõu §-s 44 on toodud SadS muudatused ning

eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse SadSis muudatused tulenevalt turvategevuse seaduse terminite muudatusest ning sisulisi muudatus i

SadSis ei tehta. Meie hinnangul ei ole üksnes redaktsiooniliste muudatustega piirnemine antud

kontekstis korrektne. Nii nagu käesoleva arvamuse punktis 3 põgusalt mainitud, sätestab SadS 3. peatükk turvanõuete

kohaldamise regulatsiooni, sh tuleneb SadS §-st 15 riskianalüüsi koostamise kohustus ning SadS § 16

sätestab nõuded turvaplaani koostamisele. SadS-is sätestatud regulatsioon tuleneb Euroopa Parlamend i ja nõukogu määrusest nr 725/2004, 31. märts 2004,

laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta. Vastavalt määruses sätestatud alustele, viib

VA läbi riskianalüüsi, millele järgneb turvaplaani koostamine. Nõuded riskianalüüsi läbiviimisele ja turvaplaani koostamisele on täpsemad ja sisaldavad

arusaadavalt ka valdkonna spetsiifikast tulenevat. Eelnõuga sätestatud regulatsioonist lähtuvalt tekib

sadamas või sadamarajatises kohustus turvaettevõtjal täiendava turvaplaani koostamiseks. Lähtuvalt eelnõu § 3 punktis 6 toodust, on

Arvestatud

Nõuded turvaauditile ja turvaplaanile kehtestatakse määrusega, ja saame

rakendusaktis, sarnaselt riigikaitseobjektidele, ka

sadamaid puudutavad erandid sätestada.

turvaplaan turvaseaduse mõistes vajalik selleks, et

turvaettevõtja saaks objektil mehitatud valvet pidada. Samuti sarnaneb eelnõu §-s 6 kajastatud turvaaudit SadS § 15 alusel koostatavale VA

riskianalüüsile. Leiame, et sadamaid puudutavas osas ei ole kahekordse dokumentatsiooni

koostamine põhjendatud ja kõnealustel objektide suhtes võiks turvategevuse seaduses välja tuua erisuse, mille kohaselt võib nimetatud nõuetele

vastav dokumentatsioon tuleneda ka muust dokumendist.

Toome siinkohal näitena riigikaitseseaduse § 87 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ § 8

lõikes 3 sätestatud erisuse mille kohaselt võib määruses sätestatud nõuetele vastav riskiana lüüs

või turvaplaan sisalduda riigikaitseobjekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest

osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.

84. 7. Eelnõu seletuskirja juurde on lisatud siseministr i määruse „Turvategevuse eeskiri“ kavand.

Arvestades, et eelnõus ei ole lahendatud Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmise l relvastatud turvatöötajate kasutamise kitsaskohti, ei

ole üheselt mõistetav ka määruse 5. peatükis toodud turvategevuse dokumenteerimise ja turvategevusest

teada andmise korra kohaldatavus, st millises ulatuses on määruses toodud nõuded praktikas rakendatavad. Samuti juhime tähelepanu, et

määruse § 14 lg 1 punktis 2 toodud sõnastuse puhul tuleb lähtuda käesoleva arvamuse punktis 5 toodud

märkustest ning Politsei- ja Piirivalveameti le edastatavate andmete loetelu lõpliku sõnastuse puhul tuleb kaaluda esitatavate andmete hulga

mõistlikkust ja põhjendatust.

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud

relvastatud laevakaitse regulatsioon.

85. 8. Eelnõu seletuskiri sisaldab mõningaid keelelis i ebatäpsuseid ja kirjavigu. Arvestades, et meile ei

ole teada eelnõu ja seletuskirja viimane sõnastus, st parandused mis on tehtud juba SIMile laekunud ettepanekute alusel, täpsustame nimetatut jooksvalt

vahetult eelnõu koostajatega. Eelnevast lähtuva lt leiame, et eelnõus toodud sätted nõuavad

põhjalikumat analüüsi ja võimalike lahenduste läbiarutamist enne, kui eelnõu menetlusega edasi liigutakse. Arvestades hetkel kehtivat eriolukorda,

mõistame et antud küsimuste osas kohtumise korraldamine on problemaatiline, kuid oleme

jätkuvalt huvitatud eelkirjeldatud teemade arutamisest. Palume võimalusel kaaluda küsimuste

Võetud teadmiseks

arutamiseks kohtumise korraldamist sidevahend ite

abil (kohtumisele palume kaasata nii MKM kui ka VA esindaja(d)) või korraldada eelnõu puudutavates küsimustes kohtumine ühise laua taga

riigisisese eriolukorra lõppemisel.

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri LISA 2

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER MÄÄRUS

Turvategevuse eeskiri

Määrus kehtestatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 4 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

2. peatükk

TURVAPLAAN

§ 2. Nõuded turvaplaanile

§ 3. Turvaplaani koostamine

3. peatükk

TURVAAUDIT

§ 4. Nõuded turvaauditi aruandele

§ 5. Turvaauditi aruande koostamine

4. peatükk

TURVATÖÖTAJA VÄLJAÕPE

§ 6. Nõuded valvetöötaja põhiõppele § 8. Nõuded turvajuhi põhiõppele

§ 9. Nõuded turvatöötaja erikoolitusele

§ 10. Nõuded turvatöötaja täienduskoolitusele

§ 12. Nõuded väljaõppe korraldusele

5. peatükk

TURVATEGEVUSE DOKUMENTEERIMINE JA TEGEVUSEST

TEADA ANDMISE KORD

§ 13. Turvategevuse dokumenteerimine ja dokumentide ja hoidmine

§ 14. Turvategevusest teada andmise tingimused ja kord

6. peatükk

Nõuded valvetegevusele, mille valveobjektiks on suure varalise väärtusega veos

§ 15. Suure varalise väärtusega veose valvetegevuse nõuded, selle kooskõlastamine ja

sellest teavitamine

§ 16. Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt

7. peatükk

TURVATÖÖTAJA KUTSESOBIVUS JA KEHALINE ETTEVALMISTUS

§ 17. Nõuded isikuomadustele

§ 18. Kehalise ettevalmistuse nõuded

8. peatükk

TURVATÖÖTAJA TERVISENÕUDED JA TERVISEKONTROLLI KORD

§ 19. Turvatöötajate grupid

§ 21. Tervisenõuded turvatöötajale

§ 22. Tervisenõuded valvetöötajale

§ 23. Tervisekontrolli tegemise aeg

§ 24. Tervisekontrolli läbimine

§ 25. Tervisekontrolli tegemise kord

§ 26. Tervisekontrolli sageduse muutmine

§ 27. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine

9. peatükk

TÖÖTÕEND JA VORMIRIIETUS

§ 28. Töötõend

§ 29. Vormiriietus

§ 30. Erisused

§ 31. Töötõendi ja vormiriietuse kirjelduse kooskõlastamine

10. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 33. Määruse jõustumine

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasatud turvatöötaja eritunnused

ja nõuded vormiriietusele Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 821 lõike 12 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

§ 2. Turvatöötaja eritunnused

§ 3. Nõuded vormiriietusele

§ 4. Rakendussäte

EELNÕU KAVAND

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Tallinn, Toompea a. nr

Laevakaitsjate kasutamise eeskiri

Määrus kehtestatakse meresõiduohutuse seaduse § 753 lõike 7 ja relvaseaduse § 8711 lg 2 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

§ 2. Kõrgendatud ohupiirkonna kehtestamine

§ 3. Laevakaitset pakkuva ettevõtte vastamine valdkonnas tunnustatud standarditele

§ 4. Laevakaitsja nõuded

§ 5. Laevakaitsja ettevalmistuse ja väljaõppe nõuded

§ 6. Laevakaitsjate arv laeval

§ 7. Relvade ja laskemoona arvestuse pidamine ja arvestuse pidamise dokumentide

säilitamine

§ 8. Transpordiameti teavitamine enne laevakaitsjate laevale minemist

§ 9. Transpordiameti teavitamine laevakaitsjate lahkumisel laevalt

§ 10. Nõuded laeva turvaplaanile laevakaitsjate kasutamisel

§10. Rakendussäte.

EELNÕU

09.11.2021

Turvategevuse seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse turvategevuse tingimused ja kord, turvaettevõtja ning turva-, valve- ja sisevalvetöötaja õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve alused ja kord.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse majandustegevusele, mida teostatakse käesolevas seaduses loetletud tegevusaladel või sisevalvena.

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata: 1) valitsusasutusele või selle struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse

tagamine ning korraldamine; 2) kaitseliidu seaduse alusel osutatavale valvele.

(4) Eesti riigilippu kandva laeva rünnete eest valvamisel ja kaitsmisel laevakaitsjate poolt kõrgendatud ohupiirkonna läbimisel kohaldatakse meresõiduohutuse seadust.

(5) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,

arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevuse alustamisele, teostamise le,

lõppemisele ja jätkamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuva isiku põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate,

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomisel. § 3. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) kaitsmine – isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine; 2) korra pidamine – avalikul koosolekul korra tagamine korrakaitseseaduse nõuete järgi või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal;

3) sisevalve korraldaja – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud sisevalvet;

4) turvaettevõtja – turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja; 5) turvajuht – turvatöötaja, kes vastutab turvaettevõtja valvetegevuse, väljaõppe korraldamise

ja turvaauditi korraldamise eest ning vastab käesolevas seaduses sätestatud turvajuhi nõuetele; 6) turvaplaan – mehitatud valvetegevuseks koostatud tegevusplaan;

7) turvatöötaja – turvaettevõtja või tema töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud

turvatöötaja nõuetele; 8) valvamine – isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või

väljaselgitamiseks; 9) valveobjekt – isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või kaitstakse või kus korda peetakse;

10) valvetöötaja – turvaettevõtja või tema töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötaja nõuetele.

2. peatükk

Turvategevuse korraldus

§ 4. Turvategevus

(1) Turvategevuse tegevusalad on: 1) valvetegevus;

2) turvaaudit; 3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;

4) turva- ja valvetöötaja väljaõpe. (2) Kui tegutsetakse turvategevuse tegevusalal, sõlmitakse tellijaga kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis leping.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded: 1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele; 3) turva- ja valvetöötaja väljaõppele ja koolitajale;

4) turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile, terviseseisund i nõuetele vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi andmekooseisule ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelule;

5) turva- ja valvetöötaja töötõendile ja vormiriietusele; 6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja

Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele; 7) valvetegevusele, mille valveobjekt on suure varalise väärtusega veos.

§ 5. Valvetegevus

(1) Valvetegevus on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine. (2) Valvetegevuseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise, kaitsmise ja korra

pidamise tingimused. Kui valveobjekti jälgimisel töödeldakse isikuandme id, peab lepingus märkima valveseadmestiku kasutamise eesmärgi ja leppima kokku isikuandmete töötlemise

tingimused. (3) Isikut valvatakse ja kaitstakse vaid isiku nõusolekul.

(4) Valvetegevust teostab turvatöötaja.

(5) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötaja juhendamise l

valvetegevuses osaleda valvetöötaja. Valvetöötaja ei tohi osaleda liikuva valveobjekti valvamisel ja kaitsmisel. Valvetöötaja ei tohi tegutseda avalikus kohas.

(6) Turvaettevõtja töötajale, kes teostab valvetegevust tehnilise vahendiga ega viibi turvaobjektil, ei kohaldata käesoleva seaduse 4. peatükki, välja arvatud käesoleva seaduse § 16

lõikes 6 esitatud nõue, kui tehnilist vahendit kasutatakse vaid valveobjekti valvamiseks.

(7) Valvetegevusele avalikul kogunemisel kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades korrakaitseseaduses avaliku kogunemise kohta sätestatud nõudeid. Vähemalt pooled töötajad, keda turvaettevõtja avalikul kogunemisel korra pidamiseks rakendab, peavad olema

turvatöötajad.

(8) Mehitatud valvetegevuse alus on valveobjekti turvaplaan. § 6. Turvaaudit

(1) Turvaaudit on tellija esitatud andmete ja valveobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning

ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena.

(2) Turvaauditi kinnitab turvajuht.

§ 7. Valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine

(1) Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud

valveobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja turvaettevõtjale automaatse häireteate edastamiseks.

(2) Valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse tootja juhiste kohaselt nii, et valveseadmestik täidaks oma otstarvet.

(3) Turvaettevõtja töötaja, kelle ülesanne on valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine

või hooldamine, peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 sätestatud nõudele ja olema omandanud vastava kutse.

(4) Valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele võib lisanõuded kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist korraldab vastutav isik, kes vastab käesoleva seaduse § 16 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 6 sätestatud nõuetele ning kellel on

turvasüsteemide vastutava spetsialisti kutse.

(6) Valveseadmestiku projekteerija, paigaldaja ja hooldaja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

§ 8. Turva- ja valvetöötaja väljaõpe

(1) Väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine ning kutse- ja

ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.

(2) Väljaõpe jaguneb järgmiselt: 1) valvetöötaja õpe; 2) turvatöötaja õpe;

3) turvajuhi õpe; 4) täienduskoolitus.

(3) Turvatöötaja väljaõppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.

§ 9. Sisevalve

(1) Sisevalve on sisevalve korraldaja omandis või valduses alal korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine.

(2) Sisevalve korraldaja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule valvata ja kaitsta: 1) tasuta teise isiku või asutuse vara;

2) oma ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuvat teise isiku või asutuse vara.

(3) Sisevalve korraldaja määrab sisevalve juhi, kes vastutab sisevalve eest ja vastab käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turvajuhi nõuetele. Sisevalve juhti käsitatakse käesoleva seaduse

tähenduses vastutava isikuna. (4) Sisevalvetöötaja on sisevalve korraldaja teenistuja, kelle ülesanne on tööandja määratud

kohas korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine.

(5) Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise, omandamise, valdamise, kandmise ja hoidmise ning sisevalvetöötajale kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 29.

(6) Kui sisevalvetöötaja tegutseb avalikus kohas, peab ta vastama käesoleva seaduse §-des 16

ja 17 turvatöötaja kohta sätestatule ning täitma §-s 18 sätestatud turvatöötaja kohustusi. (7) Avalikus kohas tegutsev sisevalvetöötaja juhindub ülesannete täitmisel käesoleva seaduse

§-de 19–29 nõuetest.

(8) Avalikus kohas tegutsevale sisevalvetöötajale, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse nimetatud ametnikule, ja vastavale sisevalve korraldajale kohalduvad käesoleva seaduse §-d 30–32.

(9) Sisevalve korraldajal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–7 sätestatud

kohustused. Kui sisevalvetöötaja tegutseb avalikus kohas, on sisevalve korraldajale lisaks käesoleva seaduse § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.

(10) Sisevalve korraldaja on kohustatud teatama sisevalve alustamisest majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui sisevalve toimub avalikus kohas või käesoleva

paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul. Sisevalvest teatamise kohustusele kohaldatakse lisaks käesoleva seaduse § 11 lõikeid 4 ja 5.

3. peatükk

Nõuded turvaettevõtjale ja turvategevuse tegevusluba

§ 10. Turvaettevõtja kohustused ja piirangud

(1) Turvaettevõtja on kohustatud:

1) tagama töötaja vastavuse seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ette nähtud nõuetele ja tingimustele; 2) tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid olenevalt valveobjektist ja

ülesandest; 3) tagama, et turvaettevõtjat või temaga seotud isikut ei ole karistatud karistusseadus t iku

peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo eest; 4) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit mehitatud valveobjektidest; 5) säilitama turvategevusega seotud dokumendid käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel

kehtestatud turvategevuse eeskirja nõuete kohaselt; 6) teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus isikule

tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulirelva kasutamise juhtumist; 7) säilitama valveobjekti valvamisel ja korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist

vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates; 8) tagama valvetegevuse ja turvaauditi tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud

nõuetele vastava turvajuhi; 9) tagama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusa la l tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava vastutava spetsialisti.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldatakse turvaettevõtja aktsionärile ja osanikule,

kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist. (3) Vabariigi Valitsuse korraldusega võib piirata Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi

Konföderatsiooni mittekuuluva riigi kodaniku või juriidilise isiku kapitali osalust turvaettevõ tja vara koosseisus.

§ 11. Loa- ja teatamiskohustus

(1) Enne, kui ettevõtja alustab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusa la l

majandustegevust, peab tal olema selleks tegevusluba.

(2) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

(3) Käesoleva seaduse alusel väljastatav tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene

turvaettevõtja tütarettevõtjale. (4) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas

vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.

(5) Kui vastutava isiku ja ettevõtja õigussuhe katkeb, on vastutaval isikul õigus kinnitusest

loobuda. Kui kinnitusest loobunud vastutav isik on asjaomasel tegevusala l tegutseva ettevõtja ainus vastutav isik, loetakse, et ettevõtjal ei ole sellel tegevusala l teatamiskohustus täidetud.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

Ettevõtja esitab valvetegevuse tegevusloa taotluses peale majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmete turvajuhi andmed ja tema kinnituse õigussuhte kohta ettevõtjaga ning äriühingu nende aktsionäride ja osanike nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või

osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi ning iga füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi, selle puudumise korral sünniaja ja -koha.

§ 13. Tegevusloa andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 14. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse valvetegevuse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 1

punktis 3 lõikes 2 sätestatud nõuetele ja tal on nõuetele vastav turvajuht.

§ 15. Eritingimused turvategevuse teostamisel riigikaitseobjektil

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib turvaettevõtja kirjalikul nõusolekul koguda tema ja temaga seotud isikute isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud

jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik, et otsustada riigikaitseseaduse §-s 83

nimetatud objekti hõlmava valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimine. (2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingut on riigi julgeoleku või avaliku korra

tagamiseks vaja teha turvaettevõtja turvatöötaja suhtes, esitab turvaettevõtja Politsei- ja

Piirivalveametile vastava turvatöötaja kirjaliku nõusoleku.

(3) Kui isiku suhtes tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiming, teavitatakse teda

sellest pärast valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimise kohta otsuse tegemist ning tutvustatakse tema soovil talle toiminguga kogutud andmeid.

4. peatükk

Turva- ja valvetöötaja

1. jagu

Turva- ja valvetöötaja üldnõuded

§ 16. Turva- ja valvetöötaja nõuded

(1) Turvatöötaja saab olla isik, kes:

1) on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba;

2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel;

3) on omandanud turvatöötaja kutse; 4) on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita tööülesande id;

5) on oma isiksuseomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvatöötaja ülesandeid ning tema käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust; 6) ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

(2) Turvajuhil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema vähemalt

keskharidus ja tal on omandatud turvajuhi kutse. (3) Valvetöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide le 1, 2 ja 4–6 ning tal on

omandatud valvetöötaja kutse.

(4) Turvatöötaja ja valvetöötaja peab olema läbinud tervisekontrolli mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusa la l töötada. Turva- ja valvetöötaja peab läbima perioodiliselt terviskontrolli vastavalt käesoleva

seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatule.

(5) Turva- ja valvetöötaja tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst , kaasates eriarste.

(6) Turva- ja valvetöötajana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud.

(7) Turva- ja valvetöötaja on kohustatud läbima täienduskoolituse käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud korras.

(8) Turva- ja valvetöötaja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja

kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras. (9) Turva- ja valvetöötajal võib olla välisriigis antud turvatöötaja kutse, kui seda on välisr iigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt tunnustanud Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 17. Töötõend ja vormiriietus

(1) Turvaettevõtja väljastab turva- ja valvetöötajale töötõendi ning vajaduse korral

vormiriietuse.

(2) Turvaettevõtja kooskõlastab vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse Politsei- ja Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada seda ülesannet täitma mittetulundusühingu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse, võtab ülesannete

täitmise üle Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 18. Turva- ja valvetöötaja kohustused

Turva- ja valvetöötaja on kohustatud:

1) keelduma täitmast ülesannet, mis on seadusega vastuolus; 2) hoidma saladuses talle turvategevuse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja

isikuandmeid; 3) kandma tööülesannet täites kaasas töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja esitama talle tema nõudmisel töötõendi;

4) kandma valvetegevust tehes vormiriietust, välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel; 5) tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise,

kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule tekitatud kehavigastus; 6) teatama käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud asjaolu ilmnemisest viivitamata turvaettevõtjale.

2. jagu

Turva- ja valvetöötaja õigused

§ 19. Meetmete kohaldamise üldnõuded

(1) Turvatöötaja võib valvetegevuse teostamisel kohaldada käesolevas jaos sätestatud

meetmeid, järgides järgmisi põhimõtteid: 1) meedet kohaldama asudes selgitatakse isikule meetme kohaldamise põhjuseid, välja arvatud juhul, kui see ei ole meetme kiireloomulist kohaldamist nõudva olukorra tõttu võimalik;

2) kohaldatakse ainult meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetme eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;

3) mitme sobiva ja vajaliku meetme hulgast kohaldatakse seda, mis kahjustab isikut eeldatavalt kõige vähem; 4) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada.

(2) Turvatöötaja õigus kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid kehtib valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses.

(3) Valvetöötaja võib valvetegevuse teostamisel kohaldada käesoleva seaduse §-des 20 ja 21, § 22 punktis 3 ja § 25 lõike 1 punktis 1 sätestatud meetmeid, arvestades käesoleva paragrahvi

lõiget 1. § 20. Suuline korraldus

(1) Ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks on turvatöötajal õigus anda

isikule suuline korraldus ning hoiatada teda käesolevas jaos sätestatud meetme ja vajaduse korral füüsilise jõu kasutamise eest, kui isik korraldust ei täida.

(2) Turvatöötaja peab andma isikule korralduse täitmiseks mõistliku aja, kui see on võimalik.

§ 21. Isiku peatamine ja dokumendi nõudmine

Valveobjekti omaniku või valdaja kehtestatud nõuete järgimise kontrollimiseks on turvatöötaja l

õigus isik valveobjekti sissepääsul või valveobjektil peatada ja nõuda temalt valveobjekti le pääsemiseks või valveobjektil viibimiseks, vajaliku dokumendi esitamist.

§ 22. Isikusamasuse tuvastamine

Turvatöötajal on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg,

tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui: 1) isiku või tema vallasasja kontrollimisel on tuvastatud ese või aine, mis võetakse hoiule; 2) isik peetakse kinni;

3) isikusamasuse tuvastamine on valveobjektile sisenemisel valveobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.

§ 23. Isiku kontroll

Turvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil, kui:

1) isiku kontrollimine tehnilise vahendiga on valveobjektile sisenemisel ja sealt väljumise l valveobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik; 2) esineb kahtlus, et isiku valduses on valveobjektilt võetud ese, mille valdus on omavoliline;

3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on valveobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud;

4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

§ 24. Vallasasja kontrollimine ja hoiule võtmine

(1) Turvatöötajal on õigus kontrollida vallasasja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil, kui: 1) vallasasja kontrollimine on valveobjektile sisenemisel ja sealt väljumise l valveobjekti

kasutamise korra järgi kohustuslik ning sellest korrast on isikut varem teavitatud; 2) esineb kahtlus, et vallasasjas on valveobjektilt võetud ese või aine, mille valdus on

omavoliline; 3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on valveobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud;

4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

(2) Vallasasja omanikul või valdajal on õigus viibida asja kontrollimise juures. Turvatöötaja võib asja kontrollida omaniku või valdaja juuresolekuta, kui nimetatud isik takistab tahtlikult

käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.

(3) Turvatöötajal on õigus võtta hoiule isiku kontrolli või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on seaduse või valveobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud, kui:

1) isik peetakse kinni; 2) eseme või aine hoiule võtmine on eesmärgipärasem kui isiku valveobjektilt kõrvaldamine.

(4) Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse, fikseerides vähemalt järgmised andmed: 1) meetmele allutatud isiku nimi, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjeldus;

2) hoiule võetud eseme või aine nimetus või kirjeldus ja kogus; 3) meetme kohaldamise kuupäev ja koht ning meedet kohaldanud turvatöötaja ees- ja

perekonnanimi.

(5) Kui vallasasja hoiule võtmise alus langeb ära, tagastatakse hoiule võetud ese või aine isikule

viivitamata, välja arvatud ese või aine, mille valdamine on temal seadusega keelatud.

(6) Turvatöötajal on õigus isiku kontrolli või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise käigus isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastada õiguspärasele valdajale.

(7) Isiku kontrolli või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise käigus isiku

valdusest leitud ese või aine, mille valdus on keelatud või lubatud üksnes vastava loaga, antakse koos selle hoiule võtmise kohta koostatud dokumendiga üle politseile.

§ 25. Valveobjektile sissepääsu või valveobjektilt väljapääsu tõkestamine

(1) Turvatöötajal on valveobjekti kasutamise korra järgimise tagamiseks õigus tõkestada isiku sisenemine valveobjektile, kui: 1) isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus valveobjektile sisenemiseks või seal

viibimiseks; 2) isiku valduses on ese või aine, millega ei ole lubatud valveobjektile siseneda.

(2) Selleks, et tagada valveobjekti kasutamise korra järgimine, on turvatöötajal õigus tõkestada isiku väljumine valveobjektilt kuni asjaolude selgumiseni, kui isik takistab isiku või vallasasja

kontrollimist, sealhulgas ei allu turvatöötaja asjakohasele korraldusele.

§ 26. Valveobjektilt kõrvaldamine

Turvatöötaja võib isiku valveobjektilt kõrvaldada, kui:

1) isikul puudub seaduslik alus valveobjektil viibimiseks; 2) isik rikub avalikul valveobjektil oluliselt korrakaitseseaduses sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid; 3) isik rikub valveobjekti omaniku või valdaja kehtestatud käitumisnõudeid, millest isikut on varem teavitatud, ja rikkumine jätkub pärast turvatöötaja suulist korraldust see lõpetada.

§ 27. Isiku kinnipidamine

(1) Turvatöötajal on õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui:

1) isik tungib või on tunginud valveobjektile ja viibib seal seadusliku aluseta; 2) isik ohustab valveobjekti või seal viibiva t isikut;

3) esineb kahtlus, et isik on toime pannud valveobjektiga seotud süüteo; 4) isik rikub kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu.

(2) Isiku kinnipidamine dokumenteeritakse, fikseerides vähemalt järgmised andmed: 1) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg, isikusamasuse

tuvastamise võimatuse korral isiku kirjeldus; 2) isiku kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht; 3) isiku kinnipidamise põhjus;

4) isiku kinni pidanud turvatöötaja ees- ja perekonnanimi; 5) füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine;

6) isiku vabastamise või politseile üle andmise kuupäev ja kellaaeg.

(3) Kinnipeetud isik tuleb anda viivitamata politseile üle või toimetada politseisse. Koos

kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka isikult hoiule võetud ese või aine.

(4) Kinnipeetud isik, kes ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja keda ei ole alust kahtlustada valveobjektiga seotud süüteo toimepanemises, vabastatakse viivitamata.

§ 28. Jõu kasutamine

(1) Turvatöötajal on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–27 sätestatud meedet kohaldades füüsilist jõudu, kui meetme kohaldamine turvatöötaja korraldusega ei ole võimalik või ei ole võimalik õigel ajal. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse

saamiseks.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab turvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kohaldamist nõudva olukorra

tõttu.

§ 29. Relvad ja erivahendid

(1) Turvatöötajal on valvetegevuse teostamisel või väljaõppes õigus kasutada relva.

Valvetegevuses lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31.

(2) Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ning relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Turvatöötaja võib valvetegevuses kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva.

(4) Turvatöötajal on valvetegevuses õigus kasutada järgmisi erivahendeid: 1) eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade;

2) käerauad; 3) teenistuskoer.

(5) Turvatöötaja võib kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või ohustada teist isikut või ennast.

(6) Turvatöötaja võib kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub

oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib valveobjektil liikuda, kui koer on rihma otsas või kui valveobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.

(7) Turvatöötaja võib relva kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei

ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva kasutamist, seejuures ei tohi ületada hädakaitse piire.

(8) Turvatöötaja võib kasutada gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb

oht tema enda või muu isiku elule või tervisele.

(9) Valvetöötaja võib kasutada gaasipihustit üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku

vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele.

3. jagu

Turva- ja valvetöötaja tagatised

§ 30. Turva- ja valvetöötajale ettenähtud tagatised

(1) Kui turva- või valvetöötaja hukkub tööülesande täitmise käigus õnnetusjuhtumi tagajärjel, maksab turvaettevõtja turva- või valvetöötaja lastele, vanematele ja lesele või abieluga

sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordse toetuse tema keskmise kümne aasta töötasu ulatuses.

(2) Kui turva- või valvetöötaja hukkub tööülesande täitmise käigus tema vastu vägiva l la kasutamise tagajärjel, maksab turvaettevõtja turva- või valvetöötaja lastele, vanematele ja lesele

või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele ühekordse toetuse, tema keskmise kahekümne aasta

keskmise töötasu ulatuses. (3) Turva- või valvetöötajal on õigus nimetada turvaettevõtjale füüsiline isik või füüsilised

isikud, kes saavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud toetusest kuni 50 protsenti. Kui turva- või valvetöötajal ei ole lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid, maksatakse kogu summa

välja turva- või valvetöötaja nimetatule või nimetatutele. (4) Kui turva- või valvetöötaja on saanud tööülesande käigus õnnetusjuhtumi või tema vastu

vägivalla kasutamise tagajärjel vigastada või haigestunud ja tal tuvastatakse seetõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab turvaettevõtja talle

järgmise ühekordse toetuse: 1) osalise töövõime korral tema keskmise kahe aasta töötasu; 2) puuduva töövõime korral tema keskmise seitsme aasta töötasu.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande

täitmise vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku, lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 491 lõigetest 2–5.

(6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui turva- või valvetöötaja oli juhtumis ise süüdi ja esines raske hooletus.

§ 31. Toetuse taotlemine

(1) Turvaettevõtja teavitab talle teadaolevat õigustatud isikut ühekordse toetuse saamise õigusest viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud

asjaolude tuvastamisest. (2) Käesoleva seaduse § 30 lõikes 4 sätestatud toetuse saamiseks esitab turva- või valvetöötaja

või tema esindaja avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta ning turvaettevõtja nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta ametniku

töövõime ulatuse ja teenistusülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.

(3) Turva- või valvetöötaja hukkumise korral toetust saama õigustatud isik esitab toetuse saamiseks turvaettevõtjale avalduse, mis tõendab, et selle esitaja on käesoleva seaduse § 30

lõigetes 1–3 nimetatud õigustatud isik. (4) Toetuse taotlemise avaldus esitatakse turvaettevõtjale turva- või valvetöötaja osalise või

puuduva töövõime tuvastamisest alates ühe aasta jooksul osalise või puuduva töövõime tuvastamisest arvates ja turva- või valvetöötaja hukkumisest 90 kalendripäeva jooksul alates

käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest. § 32. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Turva- või valvetöötaja osalise või puuduva töövõime toetuse taotlemise korral teeb

turvaettevõtja kümne tööpäeva jooksul avalduse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates toetuse maksmise kohta põhjendatud otsuse. Turva- või valvetöötaja hukkumise korral teeb turvaettevõtja otsuse toetuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul avalduse

esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest.

(2) Otsuses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) tööõnnetuse uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad avalduses esitatud asjaolusid ;

3) seisukoht avalduse põhjendatuse kohta; 4) väljamakstava summa arvutus ja viide maksmise alusele.

(3) Kui turva- või valvetöötaja hukkub ja ühekordset toetust taotleb mitu käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigustatud isikut, jagatakse toetus nende vahel võrdselt, arvestades

käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 nimetatud õigustatud isikutele määratud osa suurust.

(4) Turvaettevõtja toimetab kirjaliku otsuse toetuse määramise kohta avalduse esitanud isikule

kätte seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(5) Turvaettevõtja maksab toetuse välja ühe kuu jooksul toetuse määramisest. Poolte kokkuleppel makstakse toetus välja mitmes osas.

5. peatükk

Riiklik järelevalve

§ 33. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud turvategevuse tegevusa la l

tegutsemise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. § 34. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 35. Valdusesse sisenemise erisused

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnik võib siseneda: 1) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemise l viibib juures turvaettevõtja töötaja;

2) äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse turvategevust; 3) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui valdusesse

sisenemise eesmärk on tagada läbipääs valveobjektile. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei

pea Politsei- ja Piirivalveameti ametnik hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul ei ole kohustuslik valdusesse sisenemist protokollida.

§ 36. Salvestise nõudmine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või sisevalve korraldajalt turvategevuses kogutud heli- või videosalvestist, kui see on vajalik käesoleva

seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel, et ennetada, selgitada välja või tõrjuda ohtu või kõrvaldada korrarikkumine.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meedet on kohustuslik protokollida, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

6. peatükk

Rakendussätted § 37. Üleminekusätted

(1) Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud turvateenuse

osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse käesoleva seaduse § 4 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloaks.

(2) Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud turvateenuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuus kuud alates käesoleva seaduse

jõustumisest. Nimetatud perioodil loetakse vastav tegevusluba võrdsustatuks käesoleva seaduse § 4 punktis 2 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega käesoleva seaduse § 11 lõike 2 mõistes.

(3) Turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusala tegevusluba, mis on antud

enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Nimetatud perioodil loetakse vastav tegevusluba võrdsustatuks käesoleva seaduse § 4 punktis 4 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega käesoleva seaduse § 11 lõike 2 mõistes.

(4) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusala majandustegevuseteade tuleb

esitada kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 38. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 6 asendatakse sõna „turvaseaduses“

sõnadega „turvategevuse seaduses“.

§ 39. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Riigi ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasamine“;

2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821 ja 822 järgmises sõnastuses:

„§ 821. Turvaettevõtja kaasamine kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele

korrakaitselepingu alusel

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib riiklikku järelevalvesse käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle kaasata turvaettevõtja.

(2) Turvaettevõtjat võib riiklikku järelevalvesse kaasata kohaliku omavalitsuse üksus, kes on

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 531 alusel moodustanud kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetanud ametisse korrakaitseametniku.

(3) Turvaettevõtja kaasamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikku järelevalvesse sõlmib valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogu otsuse alusel

turvaettevõtjaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Valla- või linnavalitsus kooskõlastab halduslepingu enne sõlmimist Politsei- ja Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kooskõlastamise käigus turvaettevõ tja

vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele. (5) Turvaettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikus järelevalves vaid

valla- või linnavalitsusega kooskõlastatud turvatöötajat. Turvaettevõtja esitab valla- või linnavalitsusele enne halduslepingu sõlmimist riiklikus järelevalves kasutatava turvatöötaja

andmed koos turvatöötaja nõusolekuga tema isikuandmete töötlemiseks. Valla- või linnavalitsus esitab Politsei- ja Piirivalveametile eeltoodud turvatöötaja andmed käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 sätestatud nõuete kontrollimiseks.

(6) Turvaettevõtja peab lisaks turvategevuse seaduse §-s 10 ja halduskoostöö seaduse § 12

lõikes 2 sätestatule vastama järgmistele tingimustele: 1) tal on kehtiv tegevusluba valvetegevuseks turvategevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt; 2) teda või temaga seotud isikut ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet halduslepingu sõlminud valla- või linnavalitsus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikus järelevalves tohib osaleda turvaettevõ tja

turvatöötaja, kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele ja: 1) on vähemalt keskharidusega Eesti kodanik;

2) on omandanud korrakaitseametniku kutse; 3) ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 4) ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, välja arvatud

juhul, kui teenistusest vabastamisest on möödas üle aasta; 5) ei ole jõustunud kohtuotsusega minetanud politseiametniku või korrakaitseametniku

ametikohal töötamise õigust. (9) Riiklikku järelevalvesse kaasatud turvaettevõtja turvatöötaja võib halduslepingust tuleneva

ülesande täitmiseks kohaldada korrakaitseseaduse § 28 lõikes 1, §-s 30, § 32 lõigetes 1–3 ja §-s 34 sätestatud meetmeid.

(10) Turvatöötajal ei ole õigust kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud meetme kohaldamisel vahetut sundi.

(11) Turvatöötaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve ülesannet

täita samal ajal, kui ta täidab turvategevuse seaduse §-s 4 sätestatud turvategevusest tulenevat ülesannet.

(12) Turvatöötaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kandma vormiriietust koos käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud eritunnustega. (13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikus järelevalves kasutatavad eritunnused ja

nõuded vormiriietusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Turvatöötajale kohalduvad turvategevuse seaduses sätestatud kohustused ja nõuded , arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(15) Valla- või linnavalitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduse § 11 lõikes 1 või §-s 16 ettenähtud

juhul. (16) Valla- või linnavalitsus lõpetab ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

halduslepingu, kui turvaettevõtja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimuste le.

§ 822. Toetus turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses

turvaettevõtja kaasamisega

Kui turvatöötaja hukkub, tema töövõime väheneb või ta haigestub seetõttu, et turvaettevõtja on kaasatud kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele, kohaldatakse avaliku teenistuse

seaduse §-s 49 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku omavalitsuse ametniku kohta sätestatut.“.

§40. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 10 asendatakse sõna „turvaseaduses“ sõnadega „turvategevuse seaduses“.

§ 41. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 4618 lõikes 4 asendatakse sõna „turvaseaduse“ sõnadega „turvategevuse seaduse“.

§ 42. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 391 järgmises sõnastuses:

„391) relvastatud laevakaitsja (edaspidi laevakaitsja) – laevakaitset pakkuva ettevõtte töötaja,

kes väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest kõrgendatud ohupiirkonnas valvab ja kaitseb laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid, reisijaid ning laeva pardal olevat vara;“;

2) seadust täiendatakse peatükiga 143. järgmises sõnastuses:

„143. peatükk

LAEVAKAITSJATE KASUTAMINE

§ 753. Laevakaitsjate kasutamise põhimõtted

(1) Väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest tuleb vajadusel laeva kaitseks kasutusele võtta eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktikad.

(2) Kõrgendatud ohupiirkonna läbimisel, kui kõik muud abinõud ja praktikad laeva kaitseks on rakendatud ning laeva turvaplaan seda ette näeb, võib reeder Eesti riigilippu kandva laeva, sellel

viibivate laevapere liikmete, reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks kasutada laevakaitsjaid.

(3) Kõrgendatud ohupiirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega .

(4) Reeder kasutab laevakaitsjaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset pakkuva ettevõtjaga: 1) millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või

laevakaitse valdkonna tegevusluba; 2) mis on akrediteeritud ISO standardi 28007 järgi.

(5) Reeder teavitab laevakaitsjate kasutamisest Transpordiametit, kust edastatakse samasisul ine teavitus Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Laevakaitsjad täidavad laeval kapteni korraldusi.

(7) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega laevakaitsjate kasutamise eeskirja, mille st kehtestatakse nõuded:

1) laevakaitset pakkuva ettevõtte valdkonnas tunnustatud standarditele vastamisele; 2) laevakaitsja isikule;

3) laevakaitsja ettevalmistusele ja väljaõppele; 4) laevakaitsjate arvule laeval;

5) laevakaitsjate kasutamisest ja rünnetest teavitamise korrale;

6) turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele; 7) laevakaitset pakkuva ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.

§ 754. Laevakaitsjate relvad, nende olulised osad, lisaseadmed, laskemoon ja

enesekaitsevahendid

(1) Kapteni loal on laevakaitsjal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda,

kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset pakkuvale ettevõtjale.

(2) Laevakaitsjale lubatud relva, selle olulisele osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemise le kohaldatakse relvaseaduse peatükkides 2, 123, 13 ja 131 sätestatut.

(3) Relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel nende käitlemiseks õigus puudub.

(4) Relva ja laskemoona ei tohi kanda joobeseisundis.

(5) Laevale toodud relvaga peavad olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering.

(6) Relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale

toomisel, seal kandmisel, kasutamisel ning laevalt maha viimisel on laevakaitsja kohustatud tagama vajadusel kooskõla rahvusvahelise õiguse ning riigi, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab, õigusaktidega.

§ 755. Tulirelva kasutamine

(1) Laevakaitsja võib tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata.

(2) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Hoiatamisest

võib loobuda ainult siis, kui hoiatamine ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

§ 756. Isiku või vallasasja kontrollimine, isiku kinnipidamine

(1) Laevakaitsjal on õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasja vaatlemise ja kompamise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

(2) Laevakaitsjal on õigus võtta hoiule kaptenile üleandmiseks kontrollimise käigus isiku

valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud. (3) Isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel.

(4) Kapteni korraldusel on laevakaitsjal õigus isik kinni pidada, sulgedes ta ruumi või piirata

muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibivaid isikuid või laeva pardal olevat vara.

§ 757. Jõu, käeraudade või sidumisvahendi kasutamine

(1) Laevakaitsjal on käesoleva seaduse §-s 756 sätestatud meedet kohaldades õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isik ei allu suulisele korraldusele.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab laevakaitsja hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle valduses oleva asja suhtes ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult siis,

kui hoiatamine ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu. (3) Laevakaitsja võib kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku kinnipidamisel kaptenile

üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, ennast või teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara ohustada.“;

3) paragrahvi 76 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „ohutuse ja turvalisuse üle,“ sõnadega „laevakaitsjate kasutamise üle,“;

4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) tagada laevadel laevakaitsjate kasutamise nõuete järgimine;“;

5) paragrahvi 77 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) laevakaitsjate kasutamise vastavus nõuetele;“; 6) seadust täiendatakse §-ga 882 järgmises sõnastuses:

„§ 882. Laevakaitsjate kasutamise nõuete rikkumine

(1) Laevakaitsjate kasutamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ‒

Karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.“.

§ 43. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat

jälgimisseadmestikku, arvestades isikuandmete töötlemise nõudeid.“.

§ 44. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset pakkuv ettevõte on käesoleva

seaduse tähenduses ettevõte, kes on meresõiduohutuse seaduse § 753 kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohupiirkonnas relvastatud laevakaitse teenust osutama.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset pakkuva ettevõtte teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona

käitlemisele, välja arvatud käesoleva seaduse peatükid 2, 123,13 ning 131.“; 3) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „teleskoopnui,“;

4) paragrahvi 201 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Lasersihikut on lubatud kasutada Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset pakkuva ettevõtte relval.“;

5) paragrahvi 201 lõiget 7 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset.“;

6) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kumminuiad“ tekstiosaga „, teleskoopnuiad“;

7) paragrahvi 24 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 1 ja § 30 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kumminui“ sõnadega „ja teleskoopnui“;

9) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „turvateenuse osutamine“ sõnadega „turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks“;

10) paragrahvi 31 lõige 3 asendatakse sõnad „turvateenuse osutamiseks“ sõnadega

„Turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks“; 11) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) gaasipihusti;“;

12) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) teleskoopnui.“;

13) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse teostamiseks ja sisevalveks ei tohi

turvaettevõtja ja sisevalve korraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ja gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate või sisevalvetöötajate arvu üle 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt

kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja sisevalvetöötaja korral võib turvaettevõtjal või sisevalve korraldajal olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik.“;

14) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse teostamiseks ja sisevalveks ei tohi turvaettevõtja ja sisevalve korraldaja teleskoopnuiade arv ületada turvatöötajate või sisevalvetöötajate arvu kolmveerandi võrra.“;

15) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) valveobjektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks;“;

16) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks Eesti riigilippu kandval laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7

sätestatu asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime

ja telefoninumbri.“; 17) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa nõue ei kehti

turvatöötajale või sisevalvetöötajale, kes kannab tööülesande täitmisel teleskoopnuia või kumminuia.“;

18) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Vormiriietust kandev turvatöötaja ja sisevalvetöötaja võivad avalikus kohas tööülesande täitmisel kanda relva nähtaval.“;

19) seadust täiendatakse peatükiga 123 järgmises sõnastuses:

„123. peatükk

EESTI RIIGILIPPU KANDVAL LAEVAL RELVASTATUD LAEVAKAITSEL

RELVADE JA LASKEMOONA KÄITLEMINE

§ 8710. Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel lubatud relvad

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel lubatud relvad on järgmised tsiviilkäibes lubatud relvad:

1) sileraudne püss; 2) vintraudne püss;

3) püstol; 4) revolver; 5) gaasipüstol;

6) gaasirevolver; 7) gaasipihusti;

8) kumminui; 9) teleskoopnui.

(2) Tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona iga väikseim üksikpakend peavad olema markeeritud vastavalt selle riigi nõuetele, kus tulirelv või selle oluline osa on registreeritud.

§ 8711. Relvade ja laskemoona arvestus

(1) Kapten määrab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsjate viibimise ajaks isiku, kes peab laeval kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil arvestust relvade ja lasemoona

laevale toomise, seal kasutamise ning laevalt maha viimise kohta. (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega laevakaitsjate kasutamise eeskirja, milles

kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele.

§ 8712. Relvade ja laskemoona hoidmine laeval

(1) Relvi ja laskemoona hoitakse laeval käesoleva seaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele vastavas lukustatud relvakapis, mis on põranda või teki külge kinnitatud.

(2) Relvakapp peab asuma: 1) lukustatud ruumis, millele on juurdepääs üksnes kaptenil või käesoleva seaduse § 8711 lõikes

1 nimetatud kapteni määratud isikul või; 2) pideva mehitatud valve all.

(3) Relvakapile on juurdepääs laevakaitsjatel.

(4) Laskemoona hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas.“;

20) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Riiklikku järelevalvet laeval relvade ja laskemoona arvestuse ning hoidmise tingimuste

üle teeb Transpordiamet.“;

21) paragrahvi 881 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Transpordiamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

22) paragrahvid 8926 ja 8927 tunnistatakse kehtetuks;

23) seadust täiendatakse §-dega 8928‒8931 järgmises sõnastuses:

„§ 8928. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumine

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumise eest —

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, — karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.

§ 8929. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste

rikkumine

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste rikkumise eest — karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, —

karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 8930. Konfiskeerimise kohaldamine

Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse §-des 891–894, 8910,

8911, 8913, 8920 ja 8924 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud püssirohu, muu aine või eseme konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 8931. Menetlus

(1) Käesoleva seaduse §-des 891–895, 8910–8913, 8916, 8917, 8920 ja 8923–8925 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul);

2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul); 3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul); 4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).

(3) Käesoleva seaduse §-des 8928 ja § 8929 sätestatud väärteo menetleja on Transpordiamet.“.

§ 45. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 563 ja 11. peatüki 1. jao 3. jaotis tunnistatakse kehtetuks; 2) seaduse 11. peatüki 2. jagu täiendatakse jaotisega 31 järgmises sõnastuses:

„31. jaotis

Turvategevuse seaduse alusel tehtavad toimingud § 2722. Valvetegevuse tegevusloa taotluse läbivaatamine

Valvetegevuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.“.

§ 46. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kes

tegutseb turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse või turvaauditi tegevusalal ja kellel on käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;“;

2) paragrahvi § 181 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja tegutseb turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse või turvaauditi tegevusala l;“.

§ 47. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 20 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud

turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;“.

§ 48. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „päästeseaduse § 41“ tekstiosaga „ja turvategevuse seaduse § 30“.

§ 49. Turvaseaduse kehtetuks tunnistamine

Turvaseadus (RT I 2003, 68, 461) tunnistatakse kehtetuks. § 50. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil.

Jüri Ratas

Riigikogu esimees

Tallinn, ………………………….. 2021 ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus …………………………… 2021

1

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse turvaseaduse (edaspidi TurvaS) uus terviktekst, mis vastab nii siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra

tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Põhimõtteliste muudatuste tõttu nimetatakse uus terviktekst ümber turvategevuse seaduseks (edaspidi ka TurvatS).

Eelnõu peamine eesmärk on nüüdisajastada turvategevuse regulatsiooni ning suurendada selle õigusselgust ja -kindlust. Kehtiva regulatsiooni muutmisel on võetud aluseks kolm turvaettevõtluse ja eraalgatusliku turvategevuse reguleerimise põhimõtet1:

1) põhiseaduses sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse; 2) avaliku huvi kaitsmine;

3) pakutavate turvateenuste kvaliteedi tagamine. Eelnõuga tehakse järgmised muudatused:

1) jaotatakse turvategevus tegevusaladeks, võrreldes senise teenuspõhise lähenemisega. Määratud tegevusaladele sätestatakse selged majandustegevuse nõuded, kuid ühtlas i

suurendatakse ettevõtete vabadust kujundada vastavaid teenuseid; 2) kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamise l

määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusa lad.

Võrreldes TurvaS-iga kaob loakohustus turvakonsultatsioonilt (uue nimetusega turvaaudit) ja juhtimiskeskuse pidamiselt, mida ei käsitata enam eraldi tegevusalana,

vaid ettevõttesisese töökorraldusena. Turvatöötaja väljaõppe korraldamisel loobutakse samuti tegevusloa taotlemise kohustusest ning minnakse üle teatamiskohtustusele ;

3) täpsustatakse turvaettevõtja kohustusi, samas leevendatakse piiranguid tegutseda samal

ajal muul tegevusalal; 4) eristatakse selgemini turva- ja valvetöötajat. Luuakse valvetöötaja kutse, mis peab

vastama kutseseadusele; 5) korrastatakse turvatöötajate õigusi, kehtestades selged meetmed, mida võib kohaldada

määrates igale meetmele selge konteksti ja tingimused. Samuti muudetakse relvade ja

erivahendite kasutamise regulatsiooni, mille raames kaotatakse sätted, mis tulenevad muudest eriseadustest;

6) säilitatakse võimalus korraldada sisevalve tegevust ja luua sisevalve üksus oma vara valvamiseks ja kaitsmiseks. Sisevalve tegevus liigitatakse teatamiskohustusega majandustegevuseks, laiendatakse sisevalve kasutamise tingimusi ning avalikus kohas

tegutsevale sisevalvetöötajale (kelle valveobjekt hõlmab ka avalikku kohta) kohaldatakse turvatöötaja nõudeid, et tagada selle kõrgem kvaliteet, isikute põhiõiguste

kaitse ning turvaettevõtjate ja sisevalve korraldajate võrdne kohtlemine; 7) uue võimalusena luuakse alused kaasata turvaettevõtja halduslepingu alusel kohaliku

omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele;

8) Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) saab võimaluse volitada mõnd majandushaldusasutuse ülesannet (turvatöötaja vormiriietuse kooskõlastamine jms)

täitma halduslepingu alusel selleks konkursi korral välja valitud mittetulundusühingut; 9) laevakaitse regulatsioonide kehtestamine. Laevakaitsja ülesanne on kõrgendatud

ohupiirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibiva id

laevapere liikmeid, reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et Eesti lipu all sõidaks tulevikus rohkem kaubalaevu ja laevakaitsjate

1 J. Hakala 2008. Why regulate manned private security. Helsinki, lk 9.

2

kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse

konkurentsivõimet.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliit ika osakonna nõunik Eimar Veldre (töösuhe lõppenud), sama osakonna õigusnõunik Maila Pardla

(töösuhe lõppenud), sama osakonna juhtaja Henry Timberg (tel 612 5099, [email protected]), sama osakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš (tel 612

5122, [email protected]), sama osakonna õigusnõunik Kristi Käsper (tel 51965591, [email protected]) ning käsunduslepingu alusel korrakaitseõiguse asjatundja Ele Nuka. Eelnõu laevakaitse regulatsioon on koostatud koostöös

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Eelnõu väljatöötamisse on kaasatud siseturvalisuse valdkonna asjaomased asutused ja erialaorganisatsioonid. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu koostamiseks moodustas Siseministeerium töörühma, millesse kuulusid Eesti Turvaettevõtete Liidu (edaspidi ETEL),

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Panga, PPA, Sisekaitseakadeemia, Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ja Justiitsministeeriumi (edaspidi JuM) esindajad.

Osalema kutsuti ka üleriigilisi kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) liite, kuid soovi selleks ei avaldatud. Lisaks korraldas Siseministeerium koostöös ETEL-iga arutelu turvateenust kasutavatele KOV-idele, et kaasata aktiivsemad omavalitsused turvaettevõtjatele ja KOV-ide

võimalike koostööpunktide väljatöötamisse. Samuti korraldati koostöös ümarlaud kaubanduses turvateenust osutavatele ettevõtjatele.

1.3. Märkused

Eraturvateenuse osutamise ja turvaettevõtlusega on seotud peamiselt „Siseturvalisuse

arengukava 2015–2020“2 (edaspidi STAK 2015–2020), milles tõdetakse, et peale riigi- ja

kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ning vabatahtlike tegevuse aitavad turvalisust tagada ka turvaettevõtted: „Uue korrakaitseseadusega kindlaks määratud põhimõtete alusel on vaja uuendada ka turvateenuse regulatsiooni, sealhulgas turvaettevõtte kaasamist politsei ülesannete

täitmisse avaliku korra tagamisel. Samuti on turvaettevõtetel võimalik panustada ennetustöösse, sealhulgas nii oma klientide nõustamisel (näiteks vara kaitsmine) kui ka kogukondade

turvalisuse loomisel laiemalt (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega, sealhulgas vabatahtlikud päästjad, naabrivalve jne)“.

STAK-i 2015–2020 programmi „Turvalisemad kogukonnad“ 3. meetmes on 5. tegevusena

määratud, et „2016. aastal analüüsib Siseministeerium koostöös Turvaettevõtete Liidu ja omavalitsusliitudega turvaettevõtete rolli avaliku korra tagamisel ja politsei abistamisel ning valmistab ette vajalikud seadusmuudatused“.

Turvaettevõtlusega on seotud ka STAK-i 2015–2020 sama programmi 2. meetme 4. tegevus:

„Jätkatakse elanike teavitamist ohtudest, samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse tagamisel kaasabi. Korraldatakse ennetuskampaaniaid, mis on suunatud riskikäitumise vähendamisele ja ohtude ennetamisele (sealhulgas inimkaubandus, varavastased süüteod,

perevägivald), ning pidevat ohutusalast kommunikatsiooni, arvestades hooajalisi riske.

2 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ . Internetis kättesaadav aadressil

https://www.siseministeerium.ee/et/stak.

3

Erinevate kanalite kaudu on kättesaadavad lihtsasti arusaadavad juhised ohu vältimiseks ja

ohuolukordades käitumiseks“.

Eraturvateenuse osutamise ja turvaettevõtlusega on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava

2020–2030“3 (edaspidi STAK 2020-2030), milles tuuakse esile, et riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel osa eraettevõtetel. Turvaettevõtted on näiteks mitmes KOV-i üksuses

lepinguline partner avalikus kohas korra tagamiseks. Samuti panustavad turvaettevõ tted ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt

(nt KOV-i üksuste nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega jne).

Oluline turvategevuse suund on ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise tegevussuuna

punkt 4.1.2, mille üks eesmärk on kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetava elukeskkonna põhisuunaja. Selleks tuleb luua võimalused suurendada avaliku korra tagajate

hulka, kaasates turvaettevõtted ning teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.

Selleks, et saavutada programmi „Siseturvalisus 2022–2025“4 „Asutuste suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis“ eesmärk, milleks on julgustada turvalist käitumist ja

heidutada korrarikkumisi, tuleb laiendada avaliku korra tagajate ringi ning kaasata tegevustesse turvaettevõtted ja teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.

TurvaS-i analüüs oli nähtud ette ka „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“ punktis 12 „Sisejulgeolek“, kus anti ülesanne koostada turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Nõue koostada TurvaS-i eelnõu on ka sätestatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2021–2023“ punktis 8.13 „Siseturvalisus“: „Eesti tagab turvatunde ja julgeoleku kõigile oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele.“

Rahvusvahelistest dokumentidest on eelnõuga seotud Montreux’ dokument5, mis on riikidevaheline kokkulepe, millega Eesti Vabariik ühines 6. juulil 2016. Dokumend is

käsitletakse eestkätt turvateenuse osutajate tegevuse reguleerimist konfliktides ja konfliktipiirkondades, kuid selles esitatud põhimõtteid ja suuniseid saab käsitada juhistena, kuidas korraldada turvategevust tavaolukordades.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste kehtivaid redaktsioone:

1) korrakaitseseadus (RT I, 03.03.2021, 5); 2) riigilõivuseadus (RT I, 15.10.2021, 4); 3) relvaseadus (RT I, 03.07.2020, 4);

4) sadamaseadus (RT I, 31.05.2021, 5); 5) spordiseadus (RT I, 28.02.2020, 3);

6) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 16.04.2021, 6); 7) kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 08.07.2021, 9);

3https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisuse_arengukava_202

0_2030_03.06.2021.pdf 4https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_programmi_eeln

ou_2022-2025.pdf 5 The Montreux Document: On pertinent international legal obligations and good practices for States related to

operations of private military and security companies during armed conflict.

4

8) lennundusseadus (RT I, 10.12.2020, 14);

9) elektroonilise side seadus (RT I, 22.10.2021, 15 ); 10) tulumaksuseadus (RT I, 26.03.2021, 3);

11) meresõiduohutuse seadus (RT I, 31.05.2021, 7). Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks turvaseadus (RT I, 04.03.2019, 19).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on

vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus, kuna kriminaalmenetluse seadustiku kui kohtumenetlust puudutava seaduse muutmiseks on põhiseaduse §-st 104 tulenevalt vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Enne eelnõu väljatöötamist koostati ja kooskõlastati „Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“ (edaspidi VTK). Selle raames selgitati välja võimalikud kehtiva seaduse probleemid,

kuid ka muud muudatusvajadused. Kõiki neid arutati kaasatud asutuste ja erialaorganisatsioonidega.

Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada

tegevusala ettevõtjate, riigiasutuste ja KOV-i üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu praegu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon,

kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid ning ebamõistlikud piirangud. Ühtlasi haakub kavandatav seadus paremini teiste õigusaktidega, nagu majandustegevuse seadustiku üldosa seadus (edaspidi MSÜS) ja korrakaitseseadus (edaspidi

KorS). TurvatS-i täpsed eesmärgid on loetletud punktis 1.1.

Turvategevust hakati praegusel kujul reguleerima 1980. aastate lõpus. Mõneti oli see uus regulatsiooniese, mida ei sisustata riigiti üheselt. Selle valdkonna seadustel on riigiti nii väiksemaid kui ka põhimõttelisemaid erinevusi. Ka Euroopa Liidus (edaspidi EL) ei ole

turvategevus täielikult ühtne teenusevaldkond ehk teenuste sisu ja korraldus erineb riigiti ning ühtsele regulatsioonile allutamine võib kahjustada turvateenuste turgu.6 Turvategevus on suurel

määral seotud avaliku huvi ja korraga, mis on tinginudki riikide regulatsioonides erinevusi. TurvaS-i uue redaktsiooni loomist hakati arutama juba 2010. aastal. Õigusloomes võeti see

eesmärgiks 2015. aastal, mil alustati käesoleva eelnõu VTK koostamist7. TurvaS-i kehtiv redaktsioon võeti vastu 8. oktoobril 20038 ja see jõustus 1. mail 2004. See on kehtinud üle

viieteistkümne aasta, mille jooksul on seadust muudetud või täiendatud paarikümnel korral, kuid seaduse põhiregulatsioon ja ülesehitus ei ole sisult muutunud. Selle aja jooksul on vastu võetud ja jõustunud nii riiklikud kui ka EL-i ülesed regulatsioonid, mis on märkimisväärse lt

muutnud majandustegevuse korraldamist ja järelevalvet ning mõjutavad seda ka edaspidi.

Määravaim muudatus Eesti majandusõiguses on olnud MSÜS-i vastuvõtmine ja jõustumine, mis on kujundanud olemuselt ümber riigi majandustegevuse reguleerimise hoovad ning seega

6 Confederation of European Security Services, 2004. CoESS Position paper on the Comission’s proposal for a

directive on services in the internal market. 7 Eelnõu koostamise aluseks on 2016. aastal koostatud „Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“, milles on

seadust puudutavaid probleeme käsitletud detailsemalt. 8 TurvaS-i algne terviktekst

5

olnud siinses eelnõus peamine tegur turvateenuste määratluse, sisu ja majandustegevuse nõuete

muutmisel.

Sama olulise muutuse Eesti õiguskorras on toonud kaasa KorS. See eeldab turvaettevõtja rolli sisustamist, lähtudes avaliku korra ja korrakaitsetegevuse eesmärkidest, politsei, KOV-i ja turvaettevõtja koostöö reguleerimist ning turvatöötaja õiguste ja kohustuste muutmist.

Turvategevuse ja avaliku korra tagamise seosele on viidanud ka Riigikohus9 ning samuti viitab sellele asjaolu, et Eestis ja enamikus välisriikides on turvategevuse loamenetlus ja järelevalve

seotud tihedalt politseiga.10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul11 ei

reguleerita erandina turvateenuseid ega eraturvaettevõtlust ning seda kohaldatakse vaid TurvaS-i alusel praegu turvateenusena käsitatava valveseadmestiku projekteerimise,

paigaldamise ja hooldamise teenusele. Nimetatud direktiivi regulatsioon ja põhimõtted on aga võetud aluseks MSÜS-is, mis tähendab, et olenemata direktiivis sätestatud erandist turvateenustele, peab sealseid põhimõtteid arvestama kaudselt ka siinses eelnõus. Olenemata

direktiivis sätestatud erandist kuulub turvategevus ja selle raames eraturvateenuste osutamine teenuste vaba liikumise põhimõtte kohaldamisalasse12. Seega on oluline, et riiklik regulatsioon

arvestaks EL-i õiguses sätestatud põhimõtetega ja soodustaks teenuste vaba liikumist ka eraturvaettevõtluse valdkonnas.

Kuna kehtivale seadusele on lisatud vähe selgitusi ning nii Riigikohtu kui ka üldine kohtupraktika on kasin, ei ole kehtivat regulatsiooni muutunud õiguskorras lihtne üheselt

tõlgendada ega saavutada vajalikku õiguskindlust. Turvategevust on peale siinse eelnõu reguleeritud järgmiselt:

1. MSÜS-is on reguleeritud majandustegevuse eri etappe alates tegevuse alustamisest kuni

lõpetamiseni. Õigusaktiga on koondatud majandustegevuse regulatsioon ühtseks süsteemiks ja loodud läbiv mehhanism majandustegevuse haldamiseks. Ettevõtja majandustegevus, sealhulgas turvaettevõtlus, jaguneb uue korra kohaselt kolmeks:

vaba, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevus.

2. KorS-is on reguleeritud avaliku korra kaitse üldiselt ja seega on see turvategevuse korraldamise seisukohalt oluline seadus. Arvestades, et KorS-iga on süstematiseer itud paljud turvategevuse vaates olulised regulatsioonid, nagu meetmete sisustamine, vahetu

sunni kasutamise õigus, kolmandate isikute kaasamine avaliku korra kaitsesse jm, mõjutab see seadus ka turvaettevõtlust ja turvategevust.

3. Relvaseaduses (edaspidi RelvS) reguleeritakse turvaettevõtjate ja turvatöötajate õigusi

ja kohustusi, mis on seotud relva kasutamise ja käitlemisega turvategevuses. Relva ja

laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale ja sisevalvele RelvS-i ning

selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korda.

9 RKKKo nr 3-1-1-69-09 punkt 9 10 J. Hakala 2007. The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 6. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul. 12 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 56-62 ja lahendid: C-114/97, Komisjon vs. Hispaania; C-355/98,

Komisjon vs. Belgia; C-283/99, Komisjon vs. Itaalia; C-189/03, Komisjon vs. Madalmaade Kuningriik.

6

4. Täiskasvanute koolituse seaduses reguleeritakse täiskasvanuhariduse valdkonna

juhtimise aluseid, täienduskoolitusasutuse pidamist ja täienduskoolituse tegemise nõudeid, õppija õigust õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise aluseid ning

riiklikku ja haldusjärelevalvet. Selle alusel ja TurvaS-is sätestatud erisustega korraldatakse turvatöötaja õpe ja väljastatakse selleks tegevusluba.

5. Lennundusseadus turvategevust otseselt ei puuduta, kuid selles on sätestatud nõuded lennunduses julgestusmeetmeid kohaldavale isikule, sealhulgas kvalifikatsiooni- ,

väljaõppe ja tunnustamise nõuded. Seega, lennundusseadus puudutab rohkem turvalisust tagavaid töötajaid, kes võivad olla ka turvaettevõtja turvatöötajad. Seaduses sätestatakse õiguskorras erandlikult turvalisust tagava töötaja kontrollimine ja temale

loa väljastamine.

6. Sadamaseaduses sätestatakse kindlad ülesanded, mida turvaettevõtja võib selle valdkonna raames teha, seatakse turvaettevõtjale täiendav loakohustus ja nähakse ette sadama turvaülema nõuded. Turvaettevõtjale seatakse selle seaduse raames

tegutsemiseks kahekordne loakohustus ehk sadamaseaduse reguleerimisa las tegutsemiseks peab turvaettevõtjal olema turvateenuse osutamise tegevusluba nii

TurvaS-i alusel kui ka sadamaseaduse § 18 alusel.

7. Kutseseaduses sätestatakse turvatöötajate kvalifikatsiooni kujunemine ja kutse

andmine. Kutseseaduses on kehtestatud turvatöötaja üldised kutsenõuded, kutse andmine ja tunnistuse väljastamise kord.

Nagu mainitud, on kehtiva seaduse muutmise aluseks võetud kolm põhilist turvaettevõtluse ja eraviisilise turvategevuse reguleerimise põhimõtet13.

1) Põhiseaduses sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse.

Turvategevuse regulatsiooni raames volitab riik kindlaksmääratud ja järelevalve le allutatud isikute rühma osaliselt avalikku võimu teostama, mida iseloomustab ka kehtiva õiguse kohaselt turvatöötajate õigus kindlatel juhtudel kaitsta avalikku korda

või kasutada isiku põhiõigusi riivavaid meetmeid, erivahendeid ja relvi – sellist õigust ei ole antud igaühele14. Seega on turvategevuse reguleerimise esmaeesmärk tagada, et

turvategevus ei rikuks isikute põhiõigusi. Isiku põhiõiguste ebaseaduslikke riiveid on esinenud korduvalt ka Eestis15, mis on märkimisväärselt suurendanud avalikkuse huvi selle vastu, et turvategevus oleks reguleeritud. Kuigi isiku põhiõigusi rikkunud

turvatöötajad ja turvaettevõtjad on võimalik võtta vastutusele, ei tohiks riigi eesmärk olla kõrvaldada tagajärgi, vaid vastupidi: selliseid juhtumeid regulatiivmeetmetega

ennetada. Põhiõiguste kaitseks on turvategevuse reguleerimine seda tähtsam ja vajalikum, mida rohkem sellist tegevust turvalisuse tagamiseks kasutatakse. Enamik u turvategevuse regulatsioonide eesmärk ongi kaitsta isiku põhiõigusi.

13 vt viide 1 14 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend nr 74768/10, riigi vastutusest eraturvafirma töötajate tegevuse eest:

Chernega jt vs. Ukraina. Lahendi kohaselt vastutab riik isiku põhiõiguste rikkumise eest isegi juhul, kui rikkumis e

panevad toime turvatöötajad, sest turvatöötajatel on seaduse kohaselt õigus kasutada isikute suhtes teatud ulatuses

sunnimeetmeid. 15 Kadri Kuulpak, Karen Reisenbuk, Kadi Raal (23.11.2017). Kodutu trammist väljalohistamine tõi turvamehele

kriminaalmenetluse“. Postimees

7

2) Avaliku huvi kaitsmine. Selle kohaselt langevad avaliku huvi sfääri turvategevuse

regulatsiooni piirid ja nõuded samamoodi avaliku võimu teostamisega. Avalikes huvides on, et turvategevust teostavad isikud ja ettevõtted oleksid usaldusväärsed.

Turvategevust teostaval isikul peavad olema kindlad isikulised omadused ja asjakohane väljaõpe ning teda peab saama võtta ka vastutusele. Sisult samad nõuded on avaliku õiguse normidega kehtestatud ka haldusorganitele.

3) Turul pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine . Sama tähtis kui kaitsta avalikku huvi

on eraturvategevuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja isikute staatus ühiskonnas.

Avalikes huvides on, et tagatud oleks turvategevuse usaldusväärsus ja selle osutajate vastutus, ning riigi ja ettevõtete huvides on tagada turvaettevõtjate teenuse väga hea

kvaliteet. Kui see on tagatud, kasvab eraturvategevuse üldine usaldusväärsus ja sellesse suhtutakse hästi. See paneb omakorda turvategevuse teenuseid kasutama senisest

sagedamini ja vähendab riigi osa turvalisuse ainsa tagajana. Seepärast on oluline, et turvatöötajatele oleks nähtud ette asjakohane väljaõpe ja nad oskaksid lahendada mitmesuguseid olukordi.

Turvategevuse kvaliteedi parandamine, seades sellele mitmesugused nõuded, ja seekaudu

ühiskondliku usalduse kasvatamine aitab turult tõrjuda ka ebakvaliteetset teenust pakkuvaid ettevõtjaid. Kui ühiskonnas kujuneb välja turvategevuse hinnatud standard, mida enamik turvategevuse ettevõtjaid järgib, tagades, et nende tegevus ja töötajad vastavad sellele, jääb

vähem ruumi nõuetele mittevastavatele teenustele, isikutele ja ettevõtetele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Arvestades sisuliste ja tehniliste muudatuste mahtu, on mõistlik koostada seaduse uus

terviktekst. Eelnõuga kehtestatakse TurvaS-i uus redaktsioon ja nimetatakse see ümber turvategevuse seaduseks (TurvatS). Eelnõus võetakse põhiterminina kasutusele just

turvategevus, sest kindlate teenuste reguleerimiselt minnakse üle kindlaks määratud tunnuste le vastava tegevuse reguleerimisele. See on põhimõtteline muudatus turvategevuse käsituses. Turvategevus on tegevus, mida tehakse kas tulu saamiseks või sisevalvena üldjuhul tasuta.

Turvategevus üldmõistena tähendab isikute, vara ja kogunemiste (nt koosolekute ja ürituste)

valvamist ja kaitsmist, korra pidamist, ohtude hindamist ning valve- ja kaitsemeetmete kavandamist, turvategevuse valdkonna töötajate koolitamist ning mehitatud või tehniliste vahenditega valvetegevuse tegemist.

Uue seaduse koostamise tõttu muudetakse veel ühteteistkümmet seadust, mis on loetletud

seletuskirja punktis 1.3. Eelnõu koosneb viiekümnest paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, eesmärk ning terminid. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus seaduse eesmärk, kus on esitatud ka

turvategevuse reguleerimise põhimõtted. Eesmärgi esiletoomine on oluline, et tagada seaduse rakendamise ja tõlgendamise kindel lähtepunkt ning määrata valdkonna reguleerimise

põhjused.

8

Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Seaduses reguleeritakse

turvategevuse tingimusi ja korda, turvaettevõtja ning turva-, valve- ja sisevalvetöötaja õigusi ja kohustusi ning riikliku järelevalve aluseid ja korda.

Kuna eelnõu eesmärk on luua üldine regulatsioon, ei käsitleta selles kehtiva seadusega võrreldes turvateenuseid, vaid turvategevust. Selle termini sisu avatakse eelnõu teises peatükis

(§ 4), lähtudes turvategevuse tunnustest, mitte kirjeldatud teenusest. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole eelnõu reguleerimisalas enam vastutust rikkumiste eest. Eraldi

väärteokoosseise ei ole kehtivas TurvaS-is alates 1. jaanuarist 2015 sätestatud. Vastutussätted on kehtestatud karistusseadustikus (edaspidi KarS).16

Lõikes 2 sätestatakse seaduse kohaldamisala. Seadust kohaldatakse majandustegevusele, mida teostatakse seaduses loetletud tegevusaladel, ja sisevalvele. Arvestades, et TurvaS on MSÜS-i

eriseadus, lähtutakse majandustegevuse mõiste sisustamisel MSÜS-i § 3 lõikest 1, mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seaduse järgi keelatud. Sätte eesmärk on piiritleda seaduse rakendamine vaid sellise le

tegevusele, mida tehakse tulu saamise eesmärgil, ja välistada eelnõu kohaldamine avaliku võimu teostamisele. Seega ei kohaldu eelnõus sätestatu näiteks valve- ja kaitsetegevusele, mida

osutavad isikud üksteisele vabatahtlikult või muul mittetulunduslikul eesmärgil. Selline tegevus võib olla tegutsemine üksikisikute kokkulepete alusel, kuid ka organiseeritud tegutsemine ühingutes, nagu naabrivalve17. Erandina kuulub seaduse kohaldamisalasse spetsiifilise lt

piiritletud sisevalve, mis on üldjuhul samuti mittetulundusliku eesmärgiga tegevus18. Põhjusi, miks käesolevat eelnõu kohaldatakse ka sisevalvele, on selgitatud sisevalve sätete juures.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvategevuse seadust ei kohaldata valitsusasutusele või selle struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine, ega

valvele, mida osutatakse kaitseliidu seaduse alusel. Kuigi turvategevuse regulatsiooni sidumine majandustegevusega välistab selle kohaldamise avaliku võimu ülesannete täitmisele, võivad

sisevalve korraldajad olla ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused. Sisevalve reguleerimise eesmärk on tagada, et riigil oleks ülevaade sisevalve korraldajatest ja võimalus teha nende üle järelevalvet. Eelnõu koostamisel ei peetud aga vajalikuks, et selline ülevaade oleks ka

valitsusasutustest, kelle üks põhiülesandeid on objektide valvamine ja kaitsmine.

Lõikes 4 sätestatakse seaduse reguleerimisalas erisus Eesti riigilippu kandva laeva valvamise l ja kaitsmisel. Eesti riigilippu kandva laeva rünnete eest valvamisel ja kaitsmisel laevakaitsjate poolt kõrgendatud ohupiirkonna läbimisel kohaldatakse meresõiduohutuse seadust. Antud

täpsustus tähendab, et laevakaitsjatele turvategevuse seadus ei kohaldu. Laeval võib aga tegutseda ka turvatöötaja või sisevalvetöötaja, kuid tema ülesandeks on laeval sisemise korra

tagamine või vara valvamine (nt laeva pardal oleva kaupluse, baari või ööklubi valvamine, mis ei erine ülesande täitmisest mandril). Sellisel juhul kohaldatakse turvategevuse seadust ning turva- või sisevalvetöötaja peab vastama kõigile seaduses sätestatud nõuetele.

Lõikega 5 sätestatakse, et turvategevuse seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS), arvestades käesoleva seaduse erisusi.

16 KarS-i § 372 kohaselt on taotluskohustuse rikkumisel turvaettevõtja majandustegevus käsitatav süüteona. 17 MTÜ Eesti Naabrivalve missioon on tagada igaühe kodu ja naabruskonna turvalisus, mida laiemalt

tõlgendades võiks käsitada eraviisilise turvategevusena (vt täpsemalt http://www.naabrivalve.ee/). 18 Sisevalvena käsitatakse nii kehtiva TurvaS-i kui ka ka käesoleva eelnõu kohaselt näiteks oma ruumide

üürimisel või rentimisel teisele isikule kuuluva vara valvamist ja kaitsmist.

9

Kuna MSÜS-is on majandustegevuse üldtingimused ja -kord olulisel määral reguleeritud,

sätestatakse lõikes 6, et turvategevuse seadusega reguleeritud majandustegevuse (turvategevuse) alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse

seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Eelnõu §-s 2 sätestatakse turvategevuse seaduse eesmärk tagada turvategevuse kvaliteet ja

usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja KOV-i üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks.

Seaduse eesmärgi sõnastamisel on lähtutud akadeemilises käsitluses määratud kolmest põhiargumendist, miks on vaja turvaettevõtlust reguleerida: põhiseaduses sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse, avaliku huvi kaitsmine ja turul pakutavate teenuste

kvaliteedi tagamine19.

Eelnõu §-s 3 määratletakse turvategevuse seaduse peamised mõisted ja esitatakse terminid. Punktis 1 määratletakse termin kaitsmine käesoleva eelnõu tähenduses. Kaitsmine on isikule

või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine. Näiteks võib kaitsmine tähendada, et tõrjutakse ohtu varale, kuid korra kaitsmisel tähendab kaitsmine lisaks ka seda, et

kõrvaldatakse korrarikkumine. Kehtiva TurvaS-i kohaselt on kaitse meetmete rakendamine selleks, et tagada valveobjekti puutumatus. Termini sisu on eelnõus muudetud, et viia turvategevuse käsitlus vastavusse selle käsitlusega korrakaitses. Seega on võetud aluseks termin

oht, mis on sätestatud KorS-i § 5 lõikes 2. Selle kohaselt on oht olukord, kus võib ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus

leiab aset korrarikkumine. Termin valveobjekt on määratletud allpool. Käesoleva eelnõu kohaselt ei ole turvategevuse eesmärk hoida ära korrarikkumisi samas

ulatuses nagu KorS-is (see on nii vaid juhul, kui valveobjekt asub avalikus kohas). KorS § 5 lõike 1 kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitseala õigusnormi või isiku subjektiivse

õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Terminit korrarikkumine ehk rikkumine kasutatakse siinses eelnõus kitsamas tähenduses : see viitab eelkõige isiku subjektiivsete õiguste või õigushüve kahjustamisele, nagu põhiseaduse (edaspidi PS) §-s 32 sätestatud põhiõigus

omandipuutumatusele, mille kaitsmine on turvategevuse üks peamisi eesmärke. Kaitsmine on eelnõu kohaselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on tagada valveobjekti puutumatus, kuid see

tegevus ei väljendu vaid korrakaitseseaduses sätestatud meetmete rakendamise kaudu. Punktis 2 võetakse kasutusele uus termin korra pidamine. See on käitumisnõuete järgimise

tagamine kogunemisel või määratud maa-alal või avalikul koosolekul korra tagamine korrakaitseseaduse nõuete järgi. Korra pidamisel abistatakse maa-ala või ehitise valdajat või

omanikku sisekorra kehtestamisel või kogunemise korraldajat, et kogunemine toimuks rahumeelselt ja oleks tagatud osavõtjate ohutus. Lähtudes Riigikohtu seisukohast võib avalikul üritusel korra pidamist tõlgendada ka kui turvatöötaja õigust tagada piiritletud alal avalikku

korda, sealhulgas avalikus kohas käitumise üldnõudeid20. KorS-i §-s 65 on avalike kogunemiste kohta sätestatud, et koosolekul korra tagamiseks tuleb pidada korda. Sellest lähtudes

kasutatakse terminit korra pidamine TurvatS-is kõigi koosolekute ja ürituste ning sisekorra valvamise ja kaitsmise kohta määratud maa-alal, mille korra tagamisse kaasatakse turvaettevõtja turvatöötajad.

19 vt viidet 1 20 RKKKo nr 3-1-1-69-09 punkt 9

10

Punktis 3 määratletakse termin sisevalve korraldaja. Eelnõu tähenduses on tegemist avalik-

õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutusega, kes on alustanud sisevalvet. Termin sisevalve on määratletud eelnõu

§-s 9, mille kohaselt võib see olla sisevalve korraldaja tegevus tema omandis või valduses maa- alal korra pidamiseks ning vara valvamiseks ja kaitsmiseks. Seega on isik või asutus käesoleva seaduse tähenduses sisevalve korraldaja, kui ta on oma tegevuse vormist olenemata alustanud

faktiliselt tegevust, mille eesmärk on sätestatud eelnõu § 9 lõigetes 1 ja 2.

Punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja21 on turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja. Võrreldes kehtiva seadusega laiendatakse termini turvaettevõtja tähendust, sest turvategevus majandustegevusena hõlmab nii klassikalist turvategevust

(valvetegevus, millega tavapäraselt seostatakse terminit turvaettevõtja või turvaettevõte), koolitustegevust (turvatöötaja väljaõpe), ehitustegevust (valveseadmestiku projekteerimine,

paigaldamine ja hooldus) kui ka analüüsi- ja hindamistegevust (turvaaudit). Seejuures võib üks ettevõtja tegutseda mitmel tegevusalal. Laiema tähendusega termini kasutuselevõtu eesmärk on tähistada sellega kõiki turvategevusega seotud ettevõtjaid. Samamoodi kehtiva TurvaS-iga käib

termin turvaettevõtja nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute kohta.

Termini ettevõtja sisustamisel lähtutakse eelnõus MSÜS-i § 5 lõikest 1, mille kohaselt on ettevõtja füüsiline või juriidiline isik, kes alustab või teostab majandustegevust. Lähtutud on just MSÜS-ist, kuna siinse eelnõu kehtiv regulatsioon on MSÜS-i mõistes eriseadus, millega

sätestatakse riigi nõuded majandustegevusalal tegutsemisele.

Punktis 5 määratletakse termin turvajuht. Eelnõu kohaselt on turvajuht turvatöötaja, kes vastutab turvaettevõtja turvategevuse korraldamise eest ja vastab käesoleva seaduse nõuetele. Arvestades, et ettevõtja ise ja ettevõtte juhtorganite liikmed ei pea olema turvategevuse

spetsialistid, eeldab ettevõtte osalemine turvategevuses, et selles ettevõttes on olemas asjakohase erialase ettevalmistusega isik. Kuna termin turvajuht on määratletud termini

turvatöötaja kaudu, peab turvajuht vastama samadele nõuetele nagu turvatöötaja. Peale selle peab turvajuht vastama ka muudele eelnõus sätestatud nõuetele, nagu § 16 lõikes 2 sätestatud nõue, et turvajuhil peab olema keskharidus. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga ei erine turvajuhile

seatud vanusepiirang turvatöötaja omast ja turvajuht võib olla pärast eelnõu jõustumist ka 18-aastane isik. Samuti on nõutud, et turvajuhina töötaval isikul on turvajuhi kutse.

Punktis 6 määratletakse termin turvaplaan, mis on mehitatud valvetegevuseks koostatud tegevusplaan. Eelnõuga eristatakse turvaplaani ja turvaauditi tulemusena koostatavat aruannet,

mida käsitatakse eelnõu § 6 kohaselt sisuanalüüsina. Olemuselt ei ole turvaplaan seega mitte ohu hindamine ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks, vaid tegevusplaan, milles

kirjeldatakse valveobjektil elluviidavaid tegevusi ja nende korraldust. Eelnõu § 5 lõike 11 alusel kehtestatakse turvaplaanile kindlad nõuded. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga koostatakse turvaplaan peale ürituste ka muude alaliselt mehitatud valveobjektide tarbeks.

Punktis 7 määratletakse termin turvatöötaja. Turvatöötaja on turvaettevõtja või tema töötaja,

kes vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega on turvatöötaja turvaettevõtja palgatud isik või füüsilisest isikust turvaettevõtja ise. Turvatöötaja oluline tunnus on asjakohase kutse olemasolu. Kutseta isik ei saa olla turvatöötaja. Kui taolist isikut rakendatakse tegevuses, mis eeldab

turvatöötaja kasutamist, käsitatakse seda majandustegevuse nõude rikkumisena. Turvatöötaja l võib olla nii kutseseaduse alusel omandatud kutse kui ka välisriigis omandatud kutse, mida

21 Majandustegevuse registri andmeil on Eestis turvaettevõtjaid 2019 aasta seisuga 91, kes pakkuvad kokku 221 turvateenust

(isikukaitse 21; juhtimiskeskuse pidamine 24; korra tagamine 66; vara valve 77; turvakonsultatsioon 33).

11

Eestis tunnustatakse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Eelnõuga

soovitakse eristada turvatöötaja kui isik ja kutse. Näiteks, kui isik ei ole turvaettevõtja töötaja, ehkki tal on asjakohane kutse, ei saa teda käsitada turvatöötajana. Turvatöötajale seatud muud

nõuded on sätestatud eelnõu 4. peatükis. Punktis 8 määratletakse termin valvamine kui isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu

ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Määratlust on võrreldes kehtiva seaduse sõnastusega täpsustatud (valve – valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks

ning ohu kõrvaldamiseks). Valvamisel ei ole oluline hinnata üksnes ründe ohtu, vaid igasugust ohtu valveobjektile. Valvamise siht ei ole aga oht kõrvaldada (ohu kõrvaldamine on osa kaitsmisest), pigem käsitatakse valvamist kui tegevust ohu tuvastamiseks.

Punktis 9 määratletakse termin valveobjekt. See on isik, vara või kogunemine ja sellega seotud

maa-ala, mida valvatakse ja kaitstakse. Võrreldes kehtiva TurvaS-i sõnastusega on termin üritus kui üks valveobjekte asendatud terminiga kogunemine. Nimelt on üritus kitsas termin, mis KorS-i § 58 lõike 3 kohaselt on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus,

võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koosolemine, mis ei ole koosolek. Termini kogunemine määratlemisel on lähtutud KorS-i §-st 58, mille kohaselt hõlmab

kogunemine nii ürituse kui ka koosoleku. Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus termini sisu rohkem selgitatud, lisades vara, isiku või kogunemisega seotud maa-ala. Praktikas hõlmab valveobjekt üldjuhul nii vara või isiku kui ka nendega seotud maa-ala, samuti on kogunemine

alati seotud mingi territooriumiga (nt valvatav tootmishoone koos piiratud hoovialaga, kogunemise toimumiskoht, kohtu määratud lähenemiskeelu ulatus jne). Kui valveobjekt on isik,

võib temaga seotud maa-ala olla näiteks tema korter või kinnistu, samuti suuremas või väiksemas ulatuses tema töökoht (näiteks kogu kabinet või ainult isiku arvutitöökoht). Seejuures peab kindlasti silmas pidama, et avalikus kohas on kõikidel teistel isikute l

samaväärne viibimisõigus, mistõttu on seal kaitstava isikuga seotud maa-ala minimaa lne (sisuliselt ainult tema füüsilise keha asukoht) ning turvatöötaja õigusi (eelnõu 4. peatüki 2. jagu)

on avalikus ruumis võimalik realiseerida üksnes piiratud juhtudel. Eelnõu kohaselt saab turvatöötaja meetmetest sel juhul rakendada sisuliselt ainult suulist korraldust ja isiku kinnipidamist eelkõige isiku ründamise, kuid ka kohtu määratud lähenemiskeelu rikkumise

korral.

Punktis 10 määratletakse termin valvetöötaja. Valvetöötaja on turvaettevõtja või tema töötaja, kes vastab valvetöötaja nõuetele. Valvetöötajal võib olla nii kutseseaduse alusel omandatud kutse kui ka välisriigis omandatud kutse, mida tunnustatakse Eestis välisr iigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Nii nagu turvatöötaja puhulgi soovitakse eristada valvetöötaja kui isik ja kutse. Näiteks, kui isik ei ole turvaettevõtja töötaja, ei saa teda

käsitada valvetöötajana, ehkki tal on asjakohane kutse. 2. peatükk. Turvategevuse korraldus

Akadeemilise käsitluse kohaselt on olemas 13 üldist turvateenust (vt tabel 1) ehk tegevust,

millest kehtiva TurvaS-i alusel on reguleeritud kaheksa ja väljaspool seda osalt kaks. Enamik teadaolevaid turvategevusi on Eestis mingil määral reguleeritud ja seega võib praegu pidada Eestis kehtivat regulatsiooni Euroopa üheks ulatuslikumaks.

Väljaspool eelnõu on Eestis reguleeritud andmeturbe valdkond ja osa politseiliste tegevuste

valdkonnast. Esimene on reguleeritud isikut tõendavate dokumentide seaduse, e-identimise ja

12

e-tehingute usaldusteenuste seaduse ning muude seaduste ja alamaktidega. Politseiliste st

tegevustest on reguleeritud liikluse reguleerimine liiklusseaduses.

Võrreldes kehtiva seadusega reguleeritakse eelnõuga ka politseilisi tegevusi ehk luuakse alused kaasata avaliku korra tagamisse turvaettevõtjaid ja turvatöötajaid.

Eelnõuga ei korraldata võtmete hoiustamist, sealhulgas mehaanilist kaitset, eradetektiivindust, enamikku rahaveo tegevusi, andmeturvet, osa politseilisi tegevusi, jälgimis- ja juhtimiskeskuse

tegevusi, julgeolekulise tähtsusega hoonete valvamist ning sõjaväelisi teenuseid. Tabel 1. Turvategevuste akadeemiline käsitlus22

Teenused23 Alajaotus24 Reguleeritud

Kehtiva õiguse

alusel

Eelnõu alusel

Turvalisuskonsultatsioonid 1) riskide hindamine

2) turvaplaanide koostamine

3) turvaplaanide rakendamine

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Eradetektiivindus Ei reguleerita Ei reguleerita

Korra tagamine 1) üritustel korra tagamine 2) uksehoidjate kasutamine

Jah Ei

Jah Jah

Valveteenused 1) statsionaarne valve

2) mobiilne valve 3) turvakontroll

4) lähivalve

5) häiretele reageerimine

6) võtmete hoiustamine

Jah

Jah Jah

Jah

Jah

Ei

Jah

Jah Jah

Jah

Jah

Ei

Elektrooniline valve 1) häireseadmete kasutamine

2) sisse- või läbipääsu kontrollimine

3) kaugjälgimine

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Mehaaniline kaitse 1) lukud

2) tõkked

3) valgustus

4) seifid

5) turvaruumid

Ei reguleerita Ei reguleerita

Rahavedu 1) raha vedamine

2) raha töötlemine

3) sularahaautomaatide hooldamine 4) turvatranspordi pakkumine

Jah

Ei

Ei Ei

Jah

Ei

Ei Ei

Andmeturve 1) IKT turvalisus

2) dokumentide turvalisus 3) ID turvalisus

Reguleeritud

väljaspool TurvaS-i

Reguleeritud

väljaspool TurvaS-i

Politseilised tegevused 1) avaliku korra tagamise ülesanded

2) eraviisiline süütegude uurimine

3) parkimiskontroll 4) liikluse reguleerimine

Ei

Ei

Ei Jah

Jah

Ei

Ei Jah

Eramilitaarteenused 1) relvastatud kaitse

2) sõjaväelised teenused Ei reguleerita

Jah

Ei

Koolitused Jah Jah

Jälgimis- ja juhtimiskeskused 1) häireteadete vastuvõtmine 2) kaugjälgimine ja positsioneerimine

3) kaugjuhtimine

4) rahavedude kaugkontroll

5) turvateenistujate turvalisuse kontroll

Jah Jah

Jah

Jah

Ei

Ei Ei

Ei

Ei

Ei

22 J. Hakala 2012. Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of Belgium,

Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden. City University London, lk 231. 23 Tabelis on esitatud peamine turvateenuste liigitus akadeemilises kasutuses. Peale nende käsitatakse teatud juhtudel turvateenusena tuletõrjealarme ja nendega seonduvat, eraõiguslikke kinnipidamisasutusi, kiirabiteenust ja turvavarustuse

tootmist. 24 Alajaotus on esitatud lahtise loeteluna.

13

Julgeolekulise tähtsusega

hoonete valvamine

Ei Ei

Eestis on praeguseni kehtinud kaks turvateenuse liigitust: 1993. aastal ja 2003. aastal vastuvõetud seaduse alusel. Mõlemas seaduses on olnud turvateenuste liigitus ja sisukirje ldus

üldiselt sama, ent kummaski ei ole põhjendatud, mille järgi teenused liigitati. Eelduslikult on lähtutud tollasest turusituatsioonist ja osalt välisriikide praktikast.

14

Tabel 2. Kehtiv turvateenuste liigitus ja võrdlus Euroopa riikide regulatsioonidega

25 Põhiõigusriive viitab turvateenustele, mille osutamisel puutuvad isik ja turvateenuse osutaja vahetult kokku ja mille käigus saab pidada võimalikuks isiku põhiõiguste piiramist. 26 Tulbas on esitatud seosed turvateenuste vahel. Otsene seos viitab asjaolule, et teenus on käsitatav muu teenuse kohustusliku või valikulise osana või muu teenus on selle kohustuslik või valikuline

osa. Kaudne seos viitab asjaolule, et muu teenus mõjutab selle teenuse kvaliteeti. Numbritega on märgitud turvateenuse number, mis on antud esimeses tulbas. 27 Antakse hinnang, kas turvateenuse osutamisel kasutatakse või peab kasutama turvatöötajat. 28 Riigitähis märgib, kui turvateenus on selles riigis reguleeritud.

Jrk

nr Turvateenuse liik

Põhiõigus-

riive25

Eesmärk Turvateenuste

seotus26 Mehitatus27 Välisriigid28

Põhiline Teisene Otsene Kaudne

1. Turvakonsultatsioon –

turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2.–4. 6., 8. – LV

2. Vallas- või kinnisvara kaitse + põhiõiguste kaitse

avalik huvi, turukvaliteedi

tagamine 1., 5., 6. 7. +

LV, FI, SE, LT, FR, DE, CZ

3. Isikukaitse + põhiõiguste kaitse

avalik huvi,

turukvaliteedi

tagamine 1. 7. +

LV, FI, SE, LT, FR, DE, CZ

4. Korra tagamine + põhiõiguste kaitse

avalik huvi,

turukvaliteedi

tagamine 1. 7. +

FI, SE, LT, FR, DE, CZ

5. Juhtimiskeskuse pidamine

– turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2., 6. – – –

6. Valveseadmestiku

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine

– turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2., 4., 8. 1., 5. – LV, FI, CZ

7. Koolitus – turukvaliteedi

tagamine avalik huvi – 1.–5., 8. – LV, FI, SE, LT,

FR, CZ

8. Sisevalve + turukvaliteedi tagamine

põhiõiguste kaitse 1., 6. + LV

15

Kehtiva TurvaS-i kohaselt jaotub turvategevus Eestis järgmisteks turvateenusteks:

1. turvakonsultatsioon; 2. vallas- või kinnisvara valve ja kaitse;

3. isikukaitse; 4. korra tagamine üritusel või valveobjektil; 5. juhtimiskeskuse pidamine;

6. valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine.

Eraldi on reguleeritud turvatöötajate väljaõpe ja sisevalve. Lähtudes võrdlusriikide praktikast (vt tabel 2) ja asjaolust, et enamik kehtivas TurvaS- is

sätestatud teenuseid on tihedalt seotud, koondati eesmärgilt ja nõuetelt samad teenused. Peale selle kaotati ära neile vastavate tegevusalade reguleerimine, mis ei ole põhjendatud ka praegu.

Nii näiteks ei reguleerita eelnõus juhtimiskeskuse pidamist, kuna see tegevus ei ole kohustus lik praegugi ja on selgelt seotud mõne teise vahetu turvateenuse osutamisega, näiteks vara valvamise ja kaitsmisega.

MSÜS-i järgi tuleb eriseadustes sätestada ettevõtja tegevusala. Sellest lähtudes muudetakse

turvategevuse liigitust. Senise turvateenuste loetelu asemel sätestatakse turvategevuse tegevusalad, mis liigitatakse selle järgi, kas tegevusala 1) on vaba, 2) eeldab majandustegevusest teatamist või 3) tegevusloa taotlemist.

Eelnõuga loodava turvategevuse tegevusalade süsteemi alusel määrab täpsed teenused iga

turvaettevõtja ise, võttes aluseks teatatud tegevusala või saadud tegevusloa ning suutlikkuse, mis lähtub ettevõtte ärieesmärgist, tema käsutuses tööjõust ning nende kvalifikatsioonist ja varustusest ning selle vastavusest nõuetele.

Eelnõu § 4 lõikes 1 jaotatakse turvategevus eeltoodu kohaselt nelja järgmise tegevusala vahel:

1) valvetegevus; 2) turvaaudit; 3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;

4) turva- ja valvetöötaja väljaõpe.

Lõikes 2 sätestatakse turvategevuse kõigile tegevusaladele kehtiv majandustegevuse nõue sõlmida tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping. Kuna lepingus lepitakse kokku turvategevuse täpsed tingimused (nt valveobjekt ning selle valvamise ja kaitsmise

tingimused, turvaauditi ese, väljaõppe maht jms), võimaldab säärase lepingu olemasolu seda nii tellijal kui ka riikliku järelevalve teostajal kontrollida.

Turvategevuse korraldamiseks ja majandustegevuse nõuete täpsustamiseks on lõikes 3 sätestatud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab siseminister määrusega turvategevuse eeskirja.

Turvategevuse eeskirjas sätestatakse nõuded: 1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele; 3) turva- ja valvetöötaja väljaõppele ja koolitajale; 4) turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile, terviseseisund i

nõuetele vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi andmekooseisule ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelule;

5) turva- ja valvetöötaja töötõendile ja vormiriietusele;

16

6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele, ning Politsei- ja

Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele; 7) valvetegevusele, mille valveobjekt on suure varalise väärtusega veos.

Võrreldes kehtiva seadusega määratakse mitu detailsemat küsimust ministri pädevusse, mis võimaldab ettevõtjatel ja politseil korraldada omavahelist infovahetust paindlikumalt,

sealhulgas rakendada infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti on uudne, et kehtestatakse nõuded turvaplaanile ja turvaauditile ning turva- ja valvetöötaja väljaõppele. Täpsed nõuded

võimaldavad nii teenuse tellijal kui ka majandushaldusasutusel kontrollida, kas majandustegevus vastab nõuetele. Nõuete kehtestamine aitab turvategevusega seotud isikute l leida ka kergemini ühest allikast asjaomast regulatsiooni. Tervisekontrolli puhul luuakse

võimalus arvestada muid samaväärseid tervisetõendeid, mille täpne loetelu kehtestatakse määrusega. Säilinud on suure varalise väärtusega veose valvetegevuse nõuded, selle

kooskõlastamine ja sellest teavitamine. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.

Eelnõu §-s 5 määratletakse termin valvetegevus ja kehtestatakse sellele tegevusala le

majandustegevuse nõuded. Sisult seatakse turvategevuse keskmesse valvetegevus. Kogu muu turvategevus on selle ümber üles ehitatud või sellega seotud.

Kuna üldjuhul puutuvad selle majandustegevuse käigus kokku kolmandad isikud ja turvateenuse vahetu osutaja (turvatöötaja), võib kaasneda olukord, kus piiratakse vahetult isiku

põhiõigusi. Seetõttu on valvetegevuse reguleerimise peaeesmärk tagada isiku põhiõiguste kaitse ehk määrata riikliku regulatsiooniga kindlad piirid ja reeglid, et kaitsta kolmandate isikute põhiõigusi. Samuti on valvetegevusega seotud avalik huvi ja teenuse kvaliteed i

tagamine. Need omakorda on seotud valvetegevuse reguleerimise põhieesmärgiga, sest teenuse kvaliteedi parandamisega tagatakse isiku põhiõiguste parem kaitse.

Lõikes 1 sätestatakse, et valvetegevus on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine. Seega hõlmatakse terminiga valvetegevus seni TurvaS- is

sätestatud teenused, nagu 1) kinnis- ja vallasvara valve ja kaitse, 2) isikukaitse, 3) üritusel ja objektil korra tagamine ning 4) juhtimiskeskuse pidamine.

Valvetegevusena on üldjuhul käsitatud mehitatud, tehnilist, mobiilset või vahetut tegevust.

Mehitatud valvetegevus on turvatöötaja alaline paiknemine ja vahetu tegevus valveobjektil ohtude avastamiseks ja nende kõrvaldamiseks.

Tehniline valvetegevus on valveobjekti kaugjälgimine, et valveseadmestikuga tuvastada oht ja reageerida häireteatele.

Vahetu valvetegevus on isiku või vara vahetu mehitatud valvamine või kaitsmine ohu eest.

Mobiilne valvetegevus on liikuva isiku või vara valvamine ja kaitsmine (nt oluliste isikute või esemete kaitstud vedu) ning patrulli tegevus. Eelnõus ei ole kasutatud terminit mobiilne

valvetegevus, sest see ei ole tavakasutuses ega ühtmoodi mõistetav termin ning seetõttu võimaldaks selle kasutamine eri tõlgendusi. Eelnõus on võetud kasutusele väljend liikuv

valveobjekt ning sellega seotakse ka valvamine ja kaitsmine.

17

Valvetegevus keskse tegevusalana hõlmab seega enamiku kehtivas seaduses sätestatud

turvateenustest. Loetletud teenused on põhjendatud koondada valvetegevuseks, sest kõigi teenuste põhieesmärk on sama, teenuste sisus põhimõttelisi erisusi ei ole ja peamiselt saab

loetletud teenuseid eristada, lähtudes valveobjektist ja turvataktika valikust. Lõikes 2 sätestatakse, et valvetegevuseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise,

kaitsmise ja korra pidamise tingimused. Samuti sätestatakse, et kui valveobjekti jälgimise l töödeldakse isikuandmeid, peab lepingus märkima valveseadmestiku kasutamise eesmärgi ja

leppima kokku isikuandmete töötlemise tingimused. Võrreldes kehtiva seadusega on loobutud terminist turvateenuseleping, sest turvaettevõtja ja

tellija vahel sõlmitava lepinguga võib korraldada selliseid küsimus i ja tegevust, mis ei puutu turvategevusse. Et tagada majandustegevuse nõuetekohasus, nähakse lepingus ette vähemalt

valveobjekti valvamise ja kaitsmise ning korra pidamise tingimused. Sel moel on nii tellijal kui ka riikliku järelevalve tegijal võimalik kontrollida, kas majandustegevus vastab nõuetele. Tehnilise vahendi ja selle salvestise omaniku nimetamine lepingus on asendatud nõudega, et

isikuandmete töötlemisel peab lepingus märkima valveseadmestiku kasutamise eesmärgi ja leppima kokku isikuandmete töötlemise tingimused. Seeläbi on määratud, kes vastutab

isikuandmete töötlemise eest, muus osas kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust (EL) 2016/67929 ning Andmekaitse Inspektsiooni kehtestatud juhiseid. Lõikes 3 sätestatakse samamoodi kehtiva õigusega, et isikut kaitstakse ja valvatakse vaid tema

nõusolekul. See tähendab, et isiku teadmata ei ole võimalik tema suhtes valvetegevust teha. Sellise vajaduse tingib asjaolu, et vastasel korral saaks isiku valvamist ja kaitsmist käsitada ebaseadusliku jälitustegevusena, sest valvetegevus eeldab teatud ulatuses alati isiku jälgimist.

Lõikes 4 sätestatakse, et valvetegevust teostab turvatöötaja. Sellega määratakse

majandustegevuse nõue, mille kohaselt saab nimetatud turvategevust teostada üksnes turvatöötaja kutsega töötaja, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kel on pädevus kasutada õigusi, mis on turvategevuses vajalikud. See nõue on valvetegevuse keskne nõue, mille eesmärk

on tagada kvalifitseeritud tööjõu kasutamise kaudu kolmandate isikute põhiõiguste kaitse. Üksikasjalikud ja rangemad nõuded turvatöötajale ja tema väljaõppele tagavad, et kui ta

vajaduse korral rakendab meetmeid, jääb turvatöötaja tegevus seaduse piiresse ja ta on teadlik oma õigustest. Täpsed nõuded turvatöötajale on sätestatud eelnõu 4. peatüki 1. jaos.

Nagu kehtivaski regulatsioonis seatakse käesolevas sättes koos eelnõu § 3 punktiga 7 nõue, et valvetegevuses osalev turvatöötaja peab olema turvaettevõtja töölepinguline töötaja. TurvaS - i

§ 13 lõikes 3 on sätestatud, et turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada ainult koosseisulist töötajat. Terminit koosseisuline töötaja kehtivas õiguses enam ei kasutata, mistõttu on eelnõu § 3 punktis 7 väljend turvaettevõtja töötaja. Piirang otsustati säilitada asjaolu

tõttu, et turvaettevõtjale seatakse eelnõu §-ga 10 kaks kohustust: tagada, et turvatöötaja vastab seaduses sätestatud nõuetele, ja tagada talle vajalik väljaõpe. Peale asjakohase väljaõppe

tagamise kuulub turvaettevõtjale seatud nõuete hulka ka kohustus tagada turvatöötaja karistusandmete kontroll ja vastavus. Neid nõudeid oleks aga renditööjõu kasutamise korral täita keerukas, kuna sel juhul ei ole turvaettevõtja ja töötaja vahel otsest lepingulist töösuhet.

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

18

Seega langeks kohustus need nõuded täita renditööjõu ettevõttele, kes aga ei pruugi olla

turvaettevõtja.

Lõikega 5 sätestatakse, et turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib valvetegevuses juhendamisel osaleda valvetöötaja. Töötaja peab vastama § 16 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–6 sätestatud nõuetele ning tal peab olema valvetöötaja kutse. Eelnõuga loobutakse kehtivast

regulatsioonist, mille kohaselt võib turvaettevõtja turvategevusel kasutada isikut, kelle koolitamine on pooleli. Eelnõuga luuakse senisele turvatöötaja ja turvajuhi kutsele lisaks

valvetöötaja kutse kutseseaduses ette nähtud korras. Valvetöötaja peab täitma turvatöötaja kohustusi (§ 18) ning talle kohalduvad ka turvatöötaja sotsiaalsed garantiid (§-d 30–32).

Võrreldes kehtiva seadusega seatakse selliste töötajate kaasamine sõltuvusse turvaplaanis ettenähtud kaitsmise ja valvamise tingimustest (nt kas olukord üldse võimaldab kaasamist ja

millistel tingimustel) ning korra tagamise võimalusest mitte enam pelgalt üritustel, vaid kogu valvetegevuses. Ka kehtivas TurvaS-is nimetatakse sel moel kaasatud isikuid valvetöötajateks. Valvetöötaja kutsega töötajal on teadmised ja oskused mahus, mis võimaldab tal osaleda

valvetegevuses abijõuna. Tegemist on olukorraga, kus valvetöötaja võib valvetegevuses osaleda vaid turvatöötaja

juhendamisel. Siinkohal ei pea juhendaja ja juhendatav ilmtingimata tegutsema vahetult koos, vaid oluline on, et juhendaja oleks juhendatavaga sidevahendi kaudu kontaktis ja annaks kaugemalt juhiseid. Avalikus kohas peab valvetöötaja tegutsema koos turvatöötajaga, st nad

peavad asuma ühisel valveobjektil. Õigusselguse huvides on jätkatud termini valvetöötaja kasutamist, sest turva- ja valvetöötajal on võimalik kasutada eriõigusi (meetmeid

kohaldamisel), sealhulgas on valvetöötajal ka turvatöötaja kohustused ning kohustus kanda vormiriietust ja töötõendit. Seega on vaja, et kolmandad isikud suudaksid turvatöötajat valvetöötajast lihtsasti eristada. Lõikega 6 sätestatakse, et turvaettevõtjale või tema töötajale, kes teostab valvetegevust

tehnilise vahendiga ja kasutab seda vaid valveobjekti valvamiseks ega viibi füüsilise lt turvaobjektil, ei kohaldata eelnõu 4. peatükki, mis sisaldab nõudeid turvatöötajale ning tema kohustusi ja õigusi, välja arvatud § 16 lõikes 6 sätestatud keeld turvateenuse osutamiseks, kui

isiku karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud. Selliste tööülesannete puhul, mis ei eelda valvetegevuses objekti kaitsmist (aktiivseid samme

ohu kõrvaldamiseks) ja mille puhul ei ole vaja muu hulgas kohaldada turvatöötajana meetmeid, millega piiratakse muude isikute õigusi (nt isiku kinni pidamine, isiku ja vallasasja kontroll, ohtlike esemete hoiule võtmine jms), ei ole vaja nõuda, et töötaja peaks vastama turvatöötaja

nõuetele (sealhulgas kandma vormiriietust jm). Teisisõnu, kui töötaja ülesanne on üksnes jälgida valveseadmestiku pilti, ei pea ta olema turvatöötaja. Kui aga tehnilise vahendi

kasutamisega kaasneb ka kaitsetegevus, peab seda ülesannet täitval töötajal olema turvatöötaja kutse ja teda saab käsitada üksnes turvatöötajana.

Lõikega 7 sätestatakse, et valvetegevusele avalikul kogunemisel kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades KorS-is avaliku kogunemise kohta sätestatud erisusi. Nii nagu kehtiva

TurvaS-i § 9 lõikes 3 sätestatakse lisanõue, et turvatöötaja kutse peab olema vähemalt pooltel turvaettevõtja töötajatel, keda avalikul kogunemisel korra pidamiseks rakendatakse. Nõude eesmärk on tagada, et avalikel kogunemistel kasutataks korra tagamiseks kvalifitseer itud

töötajaid. Kui tavapärase mehitatud objekti valvamisel võib turva- ja valvetöötajate osakaal olla seatud ka muul viisil, on avalike kogunemiste korral tähtis, et kohapeal korda tagav personal

19

suudaks reageerida kõikidele ohtudele kohe. Oluline on, et valvetöötajad võivad teostada

valvetegevust vaid turvatöötajaga koos ühel objektil.

Peale eelnõus sätestatu on turvaettevõtja kohustatud järgima KorS-is avaliku kogunemiste kohta sätestatut. Näiteks, KorS-i § 65 lõike 2 punktis 1 kehtestatakse koosoleku korrapidajale kohustus abistada koosoleku korraldajat KorS-i § 64 lõike 3 punktis 2 nimetatud kohustuste

täitmisel. See tähendab, et koosoleku korraldaja tagab, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohusta koosolekul mitteosalevaid isikuid ega vara või keskkonda.

Lõikes 8 on sätestatud majandustegevuse nõue, mille kohaselt on mehitatud valvetegevuse alus valveobjekti turvaplaan. Arvestades, et valveobjekti püsiv mehitatus viitab asjaolule, et oht

valveobjektile on tõenäolisem ning vajab avastamiseks ja kõrvaldamiseks enne läbimõe ldud tegutsemist ja kaalutud meetmeid, sätestatakse turvaettevõtjale lisakohustus kirjutada

turvameetmed ja -taktika lahti ehk koostada valveobjekti turvaplaan. See ei pea olema eraldi dokument, vaid võib olla 1) valvetegevuse lepingu osa või 2) koostatud mitme objekti kohta, kui see on turvataktikaliselt põhjendatud. Valveobjekti turvaplaan võimaldab valvetegevuse

tellijal ja hiljem ka politseil majandushaldusasutusena hinnata, kas turvaettevõtja tegevus vastab nendega sõlmitud lepingule ja seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu §-s 6 sisustatakse turvaauditi tegevusala ja kehtestatakse turvaaudit i le majandustegevuse nõuded. Turvalisuse analüüsi ehk turvaauditi reguleerimine turvategevuse

valdkonnana on kindlatel kriteeriumitel põhjendatud. Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse turvaaudit üldisest konsultatsioonist ja piiritletakse see täpsemini.

Võttes arvesse turvaauditi kui tegevusala eesmärke ja võimalikku seost teiste tegevustega, jäetakse piiramata lihtsam turvalisus- ja ohunõustamine, kuna seda ei ole võimalik eristada

nõustamisest, mida osutatakse teiste turvategevuste valdkondades. Samuti on keeruline eristada turvategevuse valdkonna nõustamist sellest, mida ei osutata turvategevuse raames.

Viimati nimetatud tegevuse reguleerimine võib vähendada turvaturu paindlikkust, kuna sellist nõustamist võib eeldusena nõuda iga turvategevuse puhul.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvaaudit on tellija esitatud andmete ja valveobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste

koostamine ja nende vormistamine aruandena. Tegemist ei ole seadmete ostmisel toodete tehnilise nõustamise või tootetutvustusega. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga, kus sama sisuga teenus on määratletud kui „valveobjekti omadustest või eripärast tuleneva ohu selgitamise ja

selle ärahoidmiseks või vähendamiseks kirjalike soovituste andmine. Soovitused vormistatakse turvaplaanina“, on turvaaudit täpsemini piiritletud ja eristatud üldisest konsultatsioonist.

Selguse mõttes kasutatakse termini turvaplaan asemel terminit turvaaudit. Lõikega 2 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt kinnitab turvaauditi turvajuht.

Kuna nii turvaauditi tegemise käik kui ka tulemus eeldab asjatundlikku hinnangut valveobjektile, saab seda tööd teha üksnes asjakohase väljaõppe ja kvalifikatsiooniga töötaja.

Turvajuhi olemasolu nõue on sätestatud eelnõu § 10 lõike 1 punktis 8, mille kohaselt on igal turvaettevõtjal kohustus tagada turvajuhi olemasolu. Nõude eesmärk on tagada, et igal turvaettevõtjal on olenemata tegevusalast turvajuhi kutsega ja seaduses sätestatud nõuetele

vastav töötaja. See seab igale turvaettevõtjale vajaliku pädevuse ja teadmiste taseme. Termin turvajuht on määratletud eelnõu § 3 punktis 5.

20

Eelnõu §-s 7 sätestatakse tegevusalana valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja

hooldamine ning kehtestatakse sellele majandustegevuse nõuded. Tegevusala reguleerimise põhieesmärk on tagada, et nimetatud teenust osutataks turul kvaliteetselt. Kaudne eesmärk on

ka avalik huvi. Põhiõiguste riive ohtu selle ala teenuse osutamisel ei esine. Samas on selle teenuse tulemusena

paigaldatud tehnilised seadmed ja seekaudu osutatud teenus tihedalt seotud sisevalve ja valvetegevusega ning kaudselt ka turvaauditiga. Seega on tegemist kinnis- ja vallasvara kaitse

ja valve tarbeks tehtava ja valveseadmestikele keskendunud tugitegevusega (ehitustegevus), mis turvalisust vahetult ei taga. Eraldi küsimus nimetatud tegevusala reguleerimisel on aga see, kas peaks piirduma tegevusala praeguse, valveseadmestikukeskse määratlusega või tuleks

hõlmata ka teised turvatehniliste lahenduste projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenused, nagu on tehtud Soomes30. Arvestades tehnoloogia pidevat arengut, jäi ka töörühma

aruteludel eelnõu koostamise ajal peale seisukoht jääda praeguse määratluse juurde ka uues regulatsioonis. Muu hulgas on tähtis, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul31 kohaldub ka valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja

hooldamise teenusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et valveseadmestik on käesoleva seaduse tähenduses seadmekogum, mis on nähtud ette valveobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja automaatsete häireteadete edastamiseks turvaettevõtjale. Nii on tegevus sellel tegevusalal piiritletud

valveseadmete ja nende kogumite projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega. Valveseadmeid on tänapäeval üha kergem soetada ning neid paigaldatakse ja hooldatakse

spetsialisti abita. Sageli paigaldavad Eesti inimesed soetatud valveseadmed pigem ise, mitte ei osta teenust turvategevuse ettevõtjalt. Seega saab valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisena käsitada vaid sellist seadmekogumi projekteerimist,

paigaldamist ja hooldamist, mille eesmärk on edastada turvaettevõtjale häireteateid.

Lõikes 2 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse tootja juhiste kohaselt nii, et seadmestik täidaks oma otstarvet. Seadmestike rikete oluline risk tuleneb sellest, et seadmestike

paigaldamisel ja hooldamisel ei järgita piisavalt tootja juhiseid.

Lõikes 3 sätestatakse majandustegevuse nõue, et käesolevas paragrahvis sätestatud turvaettevõtja töötaja, kes tegeleb valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega, peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 sätestatud nõudele ehk tahtlikult

toime pandud kuriteo korral peavad isiku kohta karistusandmed olema karistusregistr ist kustunud. Tal peab olema ka asjaomane kutse. See toetab nõuet, et turvaettevõtja ja tema

töötajad peavad olema usaldusväärsed. Lõikega 4 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada vajaduse korral

määrusega valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele lisanõuded. Kuigi tehnoloogia ja tehnika arengut on raske ette näha ja selle õiguslik reguleerimine võib

arengut pigem pärssida või jääda sellest maha, on standardite ja sektori kokkulepete alusel

30 2017. a jõustunud Soome eraturvateenuste seaduses on turvaettevõtja tegevusalana sätestatud tehniliste ja

elektrooniliste turvalahenduste kavandamine, paigaldamine ja hooldus, millest loakohustuslikud on elektroonilis e

või mehaanilise lukustussüsteemi, valvesüsteemi ja liikumisanduri paigaldamine, parandamine või muutmine ,

v.a kaabeldamine. 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul.

21

võimalik määrata majandustegevusele lisanõuded, mis kindlustavad tegevusala ettevõtete

usaldusväärsuse ja nende osutatavate teenuste kvaliteedi.

Lõikega 5 sätestatakse, et valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist korraldab vastutav isik, kes peab olema vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on

Eestis antud tähtajaline elamisluba. Isiku karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta peavad olema kustutatud ja tal peab olema asjakohane kutse.

Lõikega 6 sätestatakse, et valveseadmestiku projekteerija, paigaldaja ja hooldaja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnis tus

väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse tegevusalana turva- ja valvetöötaja väljaõpe ning kehtestatakse sellele majandustegevuse nõuded. Tegevusala reguleerimise eesmärk on tagada teenuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Turvategevuses on hea väljaõppe saanud tööjõud väga tähtis, arvestades, et

turvatöötaja peab oskama hinnata ohte, mõistma mitmesuguseid olukordi ja oskama neis kasutada eri abinõusid, sealhulgas otsustada kasutada isikute õigusi vähem riivavaid meetmeid.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga on turva- ja valvetöötaja väljaõpe edaspidi turvategevuse tegevusala ja seetõttu on väljaõpet korraldav isik turvaettevõtja, kellele laienevad kõik eelnõu §-s 10 sätestatud nõuded ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvatöötaja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja

oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga sisustatakse eelnõus viidatud tegevusala olemus.

Lõikes 2 jaotatakse väljaõpe valvetöötaja õppeks, turvatöötaja õppeks, turvajuhi õppeks ja täienduskoolituseks. Igat tüüpi õpet seaduses täpselt ei sisustata ja edaspidi tehakse seda § 4

lõike 3 alusel määrusena kehtestatava turvategevuse eeskirjaga. Võrreldes kehtiva õigusega kehtestatakse kolm eraldi kutset ja luuakse eraldi valvetöötaja õpe.

Turvatöötaja õpe ei eelda valvetöötaja kutse omandamist, sealhulgas valvetöötaja õppe läbimist. Analoogselt ei eeldata ka turvajuhi õppes turvatöötaja kutse omandamis t, sealhulgas

turvatöötaja õppe läbimist. Iga õppetasand on eraldiseisev ning annab teadmised ja oskused vastavate tegevuste teostamiseks.

Lähtudes eelnõu § 4 lõike 3 alusel antavast määrusest (turvategevuse eeskirjast), kehtestatakse igat tüüpi väljaõppele spetsiifilised nõuded, mille läbimine on kutse omandamise eeldus.

Valvetöötaja õpe peab tagama töötajale pädevuse, et anda talle eelnõuga loodav valvetöötaja kutse kolmas tase, mida varem ei olnud. Turvatöötaja õpe peab andma töötajale teadmised, et

anda talle eelnõuga loodav turvatöötaja kutse neljas tase. Turvajuhi õpe jääb sisult samaks . Täienduskoolituste nõuded esitakse turvategevuse eeskirjas.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja väljaõppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse täienduskoolituse kohta käivaid sätteid. Seega on turvatöötajate väljaõpe täiskasvanute

koolitamine. Majandustegevuse nõuetena laienevad turvatöötaja väljaõppe elluviimise le täiskasvanute koolituse seaduse 3. peatükis sätestatud nõuded, sealhulgas kohustus koostada

turvatöötaja õppekava ning tagada piisav õppekeskkond, et teha väljaõpet ning saavutada õppekava eesmärgid ja õpiväljundid.

22

Eelnõu §-s 9 sisustatakse termin sisevalve ja kehtestatakse nõuded sisevalvele.

Sisevalvet käsitatakse käesolevas seaduses turvategevusena. Sellise tegevuse eesmärk ei ole saada tulu, vaid peamine on omandis või valduses vara valvamine ja kaitsmine. MSÜS-i § 3 lõike 3 järgi võib majandustegevuseks pidada ka tegevust, mille otsene eesmärk ei ole saada

tulu.

Regulatsiooni eesmärk on võimaldada avalik-õiguslikel või eraõiguslikel juriidilistel isikute l, füüsilisest isikust ettevõtjail ja KOV-i või riigiasutustel valvata oma vara. Sisevalve ei ole siiski turvategevuse tegevusala, kuigi on sisult valvetegevus. Käesolevas eelnõus käsitatakse seda

majandustegevusena ehk teenusena, mida osutatakse kolmandatele isikutele tasuta. Sisevalve regulatsiooni puudumine võib viidata riigi eesmärgile suunata avalikes kohtades

turvalisuse tagamist ja vara valvamist rohkem isikule endale, ent ettevõtetel võimaldab see vältida loakohustusi ja nõudeid, andes neile turvaettevõtjate ees konkurentsieelise. Kuna regulatsiooni puudumine loob võimaluse kasutada sisevalvet teenusena teatud nõuete

vältimiseks, võib kaasneda turvategevuse ebapiisav kvaliteet ja isikute põhiõiguste rikkumine, mis tuleneb puudulikest nõuetest32. Käesoleva eelnõuga ei soovita keelata sisevalve tegevust

ega piirata isikute õigust korraldada oma vara kaitset. Samas on hinnatud, et sisevalve reguleerimine teatud ulatuses on asjakohane, et tagada sisevalvega kokkupuutuvate isikute põhiõigused.

Vajadus sisevalve põhjalikuma regulatsiooni järele tekibki peamiselt siis, kui sisevalvetöötajad

asuvad tegutsema poolavalikes või avalikes kohtades ja puutuvad kokku inimestega, kes ei ole osa ettevõtte või asutuse töötajaskonnast33. Sellest lähtudes on ka Eesti õigusruumis sisevalve kui turvategevuse tegevusvorm reguleeritud ning seda põhimõtet järgitakse siinseski eelnõus.

Sisevalve eraldi reguleerimine ja võimaldamine on levinud mujalgi, sisevalve on reguleer itud umbes pooltes Euroopa riikides34.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sisevalve korraldaja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse üksus, kes valvab tema vara. Samas võib sisevalve üksus valvata ka teise isiku või

asutuse vara. Sel juhul valvatakse vara tasuta.

Sisevalve võib seega seisneda haldusorgani tegevuses tagada nii tema enda valduses kui ka teiste isikute vara kaitse. Kuna selline tegevus peab olema viidud ellu tasuta, ei pea vara omanik, kelle vara on haldusorgani valduses, selle valvamise eest tasu maksma. Samas on kehtivas

sisevalve regulatsioonis sätestatud ka erand, mille kohaselt ei kohaldata tasuta valvamise põhimõtet ruumide üürimisel või rentimisel või kinnisel valvataval territooriumil parkimise

korraldamisel. Näiteks võib hoone, näiteks kaubanduskeskuse omanik rentnikuga kokkuleppel valvata rentniku vara ja rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu. Kehtiv regulatsioon ei võimalda aga sisevalvet kasutada selleks, et kaitsta asutuse või ettevõtte teenistujaid. Sisevalve

ei hõlma seega praegu korra tagamist ega muid valvetegevuse valdkonna tegevusi peale vara kaitse.

32 J. Hakala 2007. The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus ,

lk 8. 33 J. Hakala 2012. Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of

Belgium, Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden. City University London, lk 131. 34 J. Hakala 2007. The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 8.

23

Arvestades, et sisult langeb sisevalve tegevus kokku valvetegevusega, millele on seatud

rangemad nõuded näiteks turvatöötajate väljaõppe poolest, on turvaettevõtjad põhjendamatult halvemas olukorras. Samuti ei pruugi sisevalve korraldamisel olla tagatud vajalikud meetmed,

mis kaitseksid kolmandate isikute põhiõigusi. Turvaettevõtja peab tagama, et turvatöötaja vastaks kõikidele isikulistele nõuetele, sealhulgas nõudele läbida edukalt ette nähtud koolitus ja omandada turvatöötaja kutse. Kutse andmine tagab, et turvatöötaja on võimeline täitma oma

ülesandeid kvaliteetselt, tunneb turvataktikaid ja teab isikute põhiõiguste riivega seotud asjaolusid.

Kehtivas seaduses ei ole sisevalvetöötajale sätestatud nõuet läbida koolitus ja omada kutset . Samas on tal võimaldatud kasutada relva ning ta võib töökohustuste täitmisel puutuda

kolmandate isikutega kokku turvatöötajaga sarnastel asjaoludel. Eelnõu koostamise käigus jõuti järeldusele, et kui täidetakse sisevalvega seoses turvaettevõtja ülesannetega samu ülesandeid,

mille käigus puutuvad sisevalvetöötajad kokku ka kolmandate isikutega, peavad sisevalve le olema seatud turvategevusega sarnased nõuded.

Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt on sisevalve korraldaja avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidil ine isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud

sisevalvet. Eelnõu § 9 lõikes 1 sisustatakse sisevalve tegevus ja seatakse sellele kindlad piirid. Lõike 1 kohaselt on sisevalve käesoleva seaduse tähenduses sisevalve korraldaja omandis või valduses maa-alal korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine. Seega kehtib sisevalve

regulatsioon vaid juhul, kui sisevalve korraldaja on sama lõike punktides sätestatud ülesannetest lähtudes alustanud sisevalvet. Sellele tegevusele ei ole aga eelnõuga seatud ei

ametlikke ega sisulisi piire. Samuti ei ole tähtis, kas see on loodud eraldi osakonnana või muul kujul või kui palju on üksuses sisevalvetöötajaid. Sisevalve tegevuse korraldamise ja sisevalve olemasolu hindamisel peab seega lähtuma faktilistest asjaoludest, näiteks, et osale töötajatest

on sisevalveline tegevus määratud põhiülesandeks või kõrvalülesandeks ja seda tehakse eesmärgipäraselt.

Sisevalve põhiülesandena on nähtud ette sisevalve korraldaja omandis või valduses maa-alal korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine.

Oma vara valvamise ja kaitsmise õiguse saab tuletada asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 41

lõikest 1, mille kohaselt on valdaja õigustatud oma valdust jõuga kaitsma. Seda õigust on võimalik kasutada ka AÕS-i § 33 lõike 3 mõistes valduse teenijal ehk töötajal, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. See

ei tähenda, et ilma sisevalve tegevuse ja üksuseta ei kehtiks valdajale AÕS-is sätestatud õigused. Sisevalve tegevuse eesmärgipärasel elluviimisel peab aga nimetatud õiguse

kohaldamist käsitama sisevalvena ja sellele kohalduvad kõik sisevalvet reguleerivad sätted. Võrreldes kehtiva õigusega on lisatud korra tagamine enda ruumides. Selle eesmärk on võimaldada isikutel ja asutustel määrata üksus, kes järgiks peale vara valvamise ja kaitsmise

enda valduses ruumides, näiteks büroos, kehtestatud sisekorda.

Lõikes 2 sätestatakse, et sisevalve korraldaja võib lisaks valvata ja kaitsta tasuta ka teisele isiku või asutuse vara (punkt 1) ning oma ruumide üürimisel või rentimisel üüri- või rendipinna l asuvat teise isiku või asutuse vara (punkt 2).

Kuigi sisevalve eesmärk on võimaldada isikutel ja asutustel valvata ja kaitsta peamiselt nende

enda vara oma vahendite ja struktuuriüksustega, on sisevalve korraldajal käesoleva lõike punktis 1 lubatud erandina valvata ja kaitsta tasuta ka teisele isiku või asutuse vara. Oluline

24

on, et seda tehakse tasuta ja see ei kvalifitseeru majandustegevuseks MSÜS-i § 3 lõike 1

mõistes. Kui sama tehakse tasu eest, on see käesoleva eelnõu § 1 lõike 2 ja § 5 kohaselt turvategevus, mida tuleb käsitada valvetegevusena ja millega tegelemiseks peab olema

tegevusluba. Lähtudes MSÜS-ist on käesolevas regulatsioonis tasu all mõeldud igasugust majanduslikku eelist, mitte üksnes rahalist hüvitist teenuse osutamise eest.

Võrreldes kehtiva õigusega on sisevalve tegevuse kohaldamise l jäetud välja lisaklausel, mille kohaselt on sisevalve tegevus lubatud, kui see tuleneb sisevalve korraldaja põhikirjas märgitud

tegevusalast või põhimäärusest. Lisaklauslist on loobutud seepärast, et tasuta tegevuse nõuet on hinnatud piisavaks, et eristada sisevalvet valvetegevusest.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi või KOV-i asutuste tegevust reguleerivad muud avalik-õiguslikud normid, milles nähakse ette nimetatud asutuste tegevusalad ning struktuuri ja

tegevuse korraldamine. Seega ei ole eelnõus peetud vajalikuks seada nende asutuste kohta lisanõuet. Eraõiguslike juriidiliste isikute korral ei ole aga peetud sisevalve märkimist põhikirjas vajalikuks, sest eelduslikult ei saa sisevalve olla isiku põhitegevusala. Arvestades, et

sisevalve märkimine põhimääruses tegevusalana ei loo järelevalve teostamiseks lisavõimalus i ega ole ka sisevalve kvaliteedi tagatiseks, ei täidaks sellise nõude kehtestamine eelnõu

eesmärke. Eeltoodu erandina on sisevalve korraldajal lubatud käesoleva lõike punktis 2 oma ruumide

üürimise või rentimise korral valvata ja kaitsta vara, mis kuulub teisele isikule või asutusele. Sätte eesmärk on võimaldada nimetatud tegevust teha, luues sisevalve korraldajale võimaluse

tagada enda ruumide turvalisus oma vahenditega ja pakkuda suuremate büroo- või kaubandushoonete puhul kompleksteenust.

Lõikes 3 kehtestatakse, et sisevalve korraldaja määrab sisevalve juhi, kes vastutab sisevalve üksuse tegevuse eest, kellel on turvajuhi kutse ja kes vastab käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud

turvajuhi nõuetele. Sisevalve eest vastutava isiku nimetamine on sätestatud ka kehtivas õiguses, samuti kehtib sisevalve juhile nõue omada turvajuhi kutset. Eelnõu kohaselt peab sisevalve juht aga peale turvajuhi kutse omamise vastama ka turvajuhile esitatavatele muudele nõuetele. Selle

eesmärk on tagada samamoodi turvategevustega sisevalve tegevuse kvaliteet ja töötajate usaldusväärsus. Sisevalvejuhil kui vastutaval isikul peavad samuti olema kohased

isikuomadused ja taust. Vastutav isik käesolevas paragrahvis tähendab lisaks, et kui sisevalve korraldaja esitab majandustegevuse registrisse vastava teate, siis on ta kohustatud seal vastutava isikuna märkima ka sisevalve korraldaja.

Lõikes 4 määratletakse sisevalvetöötaja. Sisevalvetöötaja on sisevalve korraldaja teenistuja,

kelle ülesandeks on tööandja määratud kohas korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine . Eelnõus on kasutatud mõistet teenistuja, sest sisevalvega võib tegeleda ka KOV või muu asutus, kes on määranud ametniku sisevalvet teostama. Teenistuja mõiste hõlmab seega nii töötaja kui

ka ametniku käsitamise sisevalvetöötajana.

Lõikes 5 sätestatakse analoogselt kehtiva õigusega relva ja laskemoona või erivahend i käitlemise nõuded. Selle alusel kohaldatakse sisevalvele samu relva ja laskemoona ning erivahendi soetamise, omandamise, valdamise, kandmise, hoidmise ja kasutada andmise

nõudeid nagu turvaettevõtetele.

25

Lõikes 6 sätestatakse, et kui sisevalvetöötaja tegutseb avalikus kohas ehk tema valveobjekt

hõlmab ka avalikku kohta, siis peab ta vastama käesoleva eelnõu §-s 16 ja 17 turvatöötaja kohta sätestatule ja täitma §-s 18 sätestatud turvatöötaja kohustusi.

Sisevalve käsitamine õiguslikult turvategevusena ja praktikas valvetegevuse ühe vormina eeldab ka samasuguste nõuete kehtestamist. Sättega kehtestatakse avalikus kohas tegutseva le

sisevalvetöötajale turvatöötaja nõuded, arvestades, et sisevalvetöötaja on objekti valvates ja kaitstes töötamas samasuguste ohtudega ja riskidega töökeskkonnas, st teeb olemuse lt

turvatöötaja tööd.

Lõikes 7 sätestatakse, et avalikus kohas tegutseval sisevalvetöötajal on turvatöötaja õigused, st

õigused kohaldada eelnõus sätestatud meetmeid, samuti tagada meetmete kohaldamist füüsilise jõuga ning kasutada erivahendeid ja hädakaitses ka sisevalve korraldajale kuuluvat relva.

Kehtivas õiguses sisevalvetöötajal turvatöötaja õigusi sätestatud ei ole, ent arvestades, et ka praegu teeb ta olemuselt turvatöötajaga sarnast tööd, piiravad sisevalve teostajad vara valvates ka kaitstes vajaduse korral kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Seda tehakse eelkõige

piirides, mis on lubatud valdajale valduse kaitseks. Arvestades, et sisevalve on eelnõu kohaselt sisuliselt sarnane valvetegevusega ja avalikus kohas tegutsevale sisevalvetöötajale on

kehtestatud turvatöötaja nõuded, on põhjendatud ka sarnaste õiguste andmine. Vastasel juhul ei ole võimalik realiseerida sisevalve eesmärke, sealhulgas tagada korda.

Lõikes 8 sätestatakse, et avalikus kohas tegutsevatel sisevalvetöötajatel on turvatöötaja sotsiaalsed tagatised, väljaarvatud sisevalvetöötajad, kes on kohaliku omavalitsuse üksuses või

riigiasutuses avalikus teenistuses. Sellisel juhul kohalduvad neile avaliku teenistuse seaduses sätestatud tagatised. Võrreldes kehtiva seadusega tagatakse avalikus kohas tegutsevate le sisevalvetöötajatele ka hüvitised surma või töövõime osalise või täieliku kaotamise korral, mis

seni on olnud töölepingust sõltuvad. Lisaks sätestatakse, et viidatud paragrahvides turvaettevõttele kohalduvad nõuded ja kohustused laienevad ka sisevalve korraldajale. See

tähendab, et sisevalvekorraldaja peab toetuse määramisel ja maksmisel järgima samu nõudeid turvaettevõtetega.

Lõikes 9 sätestatakse, et sisevalve korraldajale laienevad käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1–7 ning § 17 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused. See tähendab, et sisevalve

korraldajal on samamoodi turvaettevõtjaga kohustus tagada töötajatele vajaliku varustuse olemasolu, kuid samuti teavitada vajalikel juhtudel politseid. Erandina ei kohaldata sisevalve korraldajale isikulist majandustegevuse nõuet, mis sätestab kindlatel juhtudel tegutsemiskee lu,

näiteks kui karistusregistrist ei ole kustunud teatud karistatuse andmed. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded sisalduvad ka kehtivas seaduses (nt valveobjektist teatamine, vahejuhtumist

politseile teada andmine jms). Samuti laieneb sisevalvekorraldajale kohustus tagada sisevalvetöötajale vormiriietus ja töötõend ning see vastavalt kooskõlastada, kui sisevalvetöötaja tegutseb avalikus kohas.

Lõikes 10 sätestatakse, et sisevalve korraldaja on kohustatud teatama sisevalve alustamisest

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras, kui sisevalve toimub avalikus kohas. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt eristatakse käesoleva seaduse alusel teostatavas majandustegevuses turvategevuse tegevusalasid ja sisevalvet. Selline eraldi nimetamine ja ka

eraldi regulatsiooni kehtestamine on põhjendatud nende kahe tegevuse erinevuse tõttu ehk sisevalve eesmärk ei ole teenida tulu. Ja siiski, kuigi sisevalve ei ole klassikalises mõistes

käsitatav majandustegevusena, käsitatakse seda käesoleva seaduse raames majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 2 alusel majandustegevusena.

26

Teatamiskohustuse seadmine ei piira aga isikute ega asutuste õigusi sisevalve kasutamise l. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sisevalve algatamiseks esitada PPA-le avaldus, mille alusel

sisevalve tegevus registreeritakse. Nõue esitada PPA-le avaldus asendatakse teatamiskohustusega ja edaspidi ei sõltu sisevalve tegevuse lubatavus PPA-s registreerumisest. Muudatuse põhjenduseks on asjaolu, et kuna eelkontrollimist ei ole peetud sellistel juhtudel

põhjendatuks, ei ole vajalik nõuda lisaandmete esitamist. Kuigi sisevalvet ei saa käsitada teenusena, on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2006/123/EÜ teenuste kohta

siseturul35 lähtudes leitud, et registreerimiskohustusest teatamiskohustusele üleminek võimaldab ka sisevalve tegevuse korral tagada ühtse kontaktpunkti põhimõtte. See tähendab, et ettevõtja peab saama elektroonselt esitada kõik nõutud taotlused ühes ja samas kohas.

3. peatükk. Nõuded turvaettevõtjale ja turvategevuse tegevusluba

Eelnõu §-s 10 sätestatakse turvaettevõtja kohustused ja piirangud. Võrreldes kehtiva seadusega on koondatud eri sätetes olevad piirangud ühte paragrahvi ja turvaettevõtjale ette nähtud

kohustusi on vastavalt täiendatud. Eelnõust jäetakse välja turvaettevõtja põhiülesanded, sest need olid kas deklaratiivsed või käsitatavad majandustegevuse nõuetena või üldise

hoolsuskohustusena. Samuti loobutakse piirangutest osutada teenuseid samal ajal RelvS-is sätestatud tegevusa la l,

näiteks valmistada või müüa lõhkematerjali, relva, tulirelva olulist osa, lasersihikut või laskemoona või teha relva ümber või seda parandada.

Lisaks jäetakse seadusest välja piirang osutada eradetektiiviteenust, sest taoline teenus või tegevusala ei ole üheski seaduses sisustatud ning eradetektiivina on võimalik tegutseda eri viis il

ja kasutades eri vorme (info kogumine või selles kliendi abistamine, saadud info analüüsimine – sarnane §-s 6 sätestatud turvaauditi tegevusalaga).

Eelnõu kohaselt laienevad turvaettevõtjale sätestatud kohustused kõigile turvaettevõtjaile. Selle eesmärk on tagada turvaturul tegutsevate ettevõtete kindel tase ja usaldusväärsus alates

turvatöötajate väljaõppest kuni valvetegevuseni. Kuna kõiki kehtestatavaid nõudeid ei ole igal turvategevuse tegevusalal võimalik täita, on turvaettevõtjal kohustus täita vaid need

kohustused, mille täitmine on tal ka faktiliselt võimalik. Lõikes 1 sätestatakse tegevusala ettevõtja kohustused. Punktis 1 kohustatakse ettevõtjat

tagama töötajate vastavus seaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud nõuetele ja tingimustele. Ettevõtja osutab teenuseid oma töötajate kaudu ning majandustegevuse nõuded

on suuresti seotud nõuetega töötaja tasemele ja käitumisele. Turvaettevõtja majandustegevuses on töötajale kehtestatud nõuded käsitatavad isikuliste nõuetena majandustegevusele ehk ettevõtja ise ei pea vastama kõikidele sätestatud nõuetele, kuid esitatud nõuetele peavad sel

juhul vastama majandustegevuses kasutatavad töötajad. Punktiga sätestatakse oluline seos turvatöötajate isikule kehtestatud nõuete ja turvaettevõttele seatud nõuete vahel. Kui

turvatöötaja peab vastama kindlatele nõuetele, on see turvaettevõtja kohustus tagada nende nõuete täitmine. Samasugune nõue on tööandjale sätestatud ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punktis 5, mille kohaselt peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste

ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Turvategevuses sätestatud lisanõuete

35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006,

lk 36–68).

27

tõttu sätestatakse eelnõuga TLS-ist ulatuslikum nõue tagada töötaja vastavus eelnõus esitatud

nõuetele.

Punktis 2 määratakse, et ettevõtja tagab töötajatele vajalikud töövahendid sõltuva lt valveobjektist ja ülesandest. See on üldine majandustegevuse nõue, mis on sätestatud ka TLS- i § 28 lõike 2 punktis 6 tööandja kohustusena, kuid turvategevuse puhul on tegemist ka ühe

majandustegevuse nõudega. Kuigi majandustegevuse nõuete korral on tähtis need sätestada kindla detailsusastmega, ei ole eelnõus võimalik sellist detailsusastet kirjeldada.

Valvetegevuse tegevusala koondab praegu enda alla hulga teenuseid, mille ohu hinnangud jm sõltuvad ülesandest ja valveobjektist. Samas ei ole taoliste kirjelduste loomine võimalik ka

kehtiva regulatsiooni korral, kus seaduses on teenused eraldi esitatud. Sellise majandustegevuse nõude täitmist on aga hiljem võimalik hinnata, lähtudes valvetegevuse lepingust, turvaplaanist

ja võimaluse korral ka turvaauditist. Näiteks, nõude rikkumisena on käsitatav olukord, kus turvaettevõtja suunab töötaja valveobjektile, kus on eriti suur oht, ilma kaitsevarustuseta.

Punkti 3 kohaselt tagab turvaettevõtja, et temal või temaga seotud isikul ei ole karistatust KarS-i peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo eest. See on

majandustegevuse nõue, mis kuulub eelnõu § 14 kohaselt kontrolliesemesse. Nõude eesmärk on tagada turvaettevõtja usaldusväärsus. Turvalisusega seotud teenuste osutamisega ei tohi tegelda isikud, kes ise on tõsiselt rikkunud õiguskorda ja kellel on kehtiv karistus tahtliku

kuriteo toimepanemise eest.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga, mille § 45 punkti 3 kohaselt ei tohi turvaettevõtjal ega temaga seotud isikul olla karistatust tahtliku riigi-, isiku- või varavastase kuriteo või KarS-i §-des 372 ja 384 sätestatud süütegude eest, suurendatakse eelnõus märkimisväärselt nende

kuriteokoosseisude arvu, mille korral on kehtiva märke olemasolul karistusregistris tegemist majandustegevuse nõude rikkumisega. Selle eesmärk on suurendada turvaturul tegutsevate

ettevõtete usaldusväärsust ja vältida olukordi, kus turvaettevõtte juht või selles olulist mõju omav isik on süüdi mõistetud näiteks suure koguse narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Loetelust on välja jäetud kuriteod KarS-i peatükkides 14, 20 ja 23, milles nähakse ette

koosseisud intellektuaalse omandi ja keskkonna vastu, ning liiklussüüteod.

Termin seotud isik sisustatakse käesolevas eelnõus MSÜS-i § 5 lõike 2 kaudu, mille kohaselt on seotud isik ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kellel on valitsev mõju ettevõtja juhtimise üle.

Punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja on kohustatud teavitama PPA-d mehitatud

valveobjektidest. Sama nõue on ka kehtivas TurvaS-i § 15 punktis 1, mille kohaselt teeb turvaettevõtja iga kuu PPA-le kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid. Kehtivas seaduses on detailselt sätestatud teavitamise kord ja sisu, eelnõuga jäetakse aga

teavitamise täpne kord ja tingimused ette näha ministri määrusega. Kohustus esitada mehitatud valveobjektide loetelu võimaldab majandushaldusasutusel kontrollida mistahes objektil

viibivate turvatöötajate isikulisi ja muid nõudeid. Punktis 5 sätestatakse ka kehtiva seadusega pandud kohustus turvaettevõtjal säilitada

turvategevusega seotud dokumendid. Täpsem dokumentide loetelu kehtestatakse ministr i määrusega (turvategevuse eeskirjaga). See on samuti vajalik järelkontrolli tegemiseks.

28

Punktis 6 sätestatakse turvaettevõtja kohustus viivitamata teatada PPA-le valvetegevuse käigus

isikule tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulire lva kasutamisest. Võrreldes kehtiva seadusega loobutakse kohustusest teha PPA-le viivitamata

teatavaks valveobjekti vastu toimepandud rünne, sest turvatöötajad võivad olukorra lahendada politsei sekkumiseta ja politsei kohalolu ei pruugi olla vajalik. Uues regulatsioonis loobutakse teavitamise vormi nõudest, sest seda hinnati ülearuseks. Kui turvaettevõtja täidab temale seatud

kohustuse teavitada vastavast sündmusest PPA-d viivitamata, siis jääb sõltumata info edastamise viisist maha märge selle kohta, et turvaettevõtja on ühendust võtnud. Kui PPA

hinnangul on vastava teate kohta sisulise märke tegemine vajalik, siis registreerib PPA edastatud teate infosüsteemis.

Nõudena jäetakse ja täpsustatakse juhtumid, mille käigus kasutatakse relva, tekib tervisekahjustus või põhjustatakse isiku surm. Kuigi nõue relva kasutamisest teavitada on

sätestatud ka RelvS-i § 10 lõikes 1, mille kohaselt on relvavaldaja kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju, siis eelnõu

kohaselt on see kohustus laiem, sest hõlmab peale relva kasutamise ka muud juhtumid, mis on tekitanud tervisekahjustuse või põhjustanud isiku surma.

Punktis 7 jäetakse sisuliselt muutmata kujul kehtima olemasolev nõue säilitada tehnilise vahendi (asendatud senine termin jälgimisseadmestik) salvestist vähemalt üks kuu salvestamise

päevast arvates. Nii kehtestatakse mõistlik aeg, mille jooksul turvaettevõtja ise või politsei või juhtumis kannatanu saavad tutvuda salvestisega, et selgitada välja asjaolud.

Punktis 8 sätestatakse turvaettevõtjale kohustus tagada turva- ja valvetöötaja väljaõppe, valvetegevuse ja turvaauditi tegevusalal tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele

vastav turvajuht. Sealjuures võib turvajuht olla ka füüsilisest isikust ettevõtja ise, kuid on oluline, et turvaettevõtjal oleks väga hea erialase väljaõppega töötaja. Turvajuhi olemasolu on

oluline majandustegevusenõue, mis on valvetegevuse ning turvauditi korral kontrolliese. Punktis 9 sätestatakse, et valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

tegevusalal tegutsemisel peab tagama seaduses sätestatud nõuetele vastava vastutava spetsialis t i (§ 7 lg 5).

Lõikes 2 sätestatakse erisus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 3 ja täpsustatakse, et seotud isikule sätestatud nõudeid kohaldatakse turvaettevõtte osanike ja aktsionäride suhtes, kellel on

üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist. Eelnõu koostamise käigus hinnati, et ettevõtte väiksema osalusega omanikul ei ole turvaettevõttes olulist mõju. Turvaettevõtte osanike ja

aktsionäride osaluste määratlemisel tuginetakse eelkõige äriregistri andmetele ning vajaduse korral tuleb esitada ettevõtte osanike nimekiri.

Lõikes 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus võib korraldusega piirata Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni mittekuuluva riigi kodanikule või juriidilise le

isikule kuuluva kapitali osalust tegevusala ettevõtte vara koosseisus. Selle sättega antakse valitsusele võimalus üksikjuhtudel sekkuda julgeolekukaalutlustel konkreetse turvategevuse ettevõtte osanike-aktsionäride ringi kujunemisse, välistamaks, et Eesti turvategevust ei

mõjutaks Eesti põhiseadusliku korra suhtes ohtlikud isikud.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse turvategevuse loa- ja teatamiskohustused. Majandustegevuse reguleerimisel on üks oluline küsimus, kas avalikust huvist lähtudes on ettevõtja tegevuse

29

alustamisel vaba, peab ta sellest teada andma või on vajalik määrata talle kohustus taotleda

selleks pädevalt majandushaldusasutuselt tegevusluba.

Kuna VTK käigus peetud aruteludel ja eelnõu koostamise ajal seati eesmärgiks eristada tegelikud turvategevused ja tugitegevused, muudetakse eelnõuga loakohustuslike tegevuste loetelu. Loakohustus säilitatakse vaid turvategevustele, kus eelkontrolli käigus on võimalik ja

vajalik kontrollida turvaettevõtja usaldusväärsust ja võimekust selles valdkonnas tegutsemist alustada.

Kuni 1. juulini 2014. aastal olid loakohustuslikud kõik TurvaS-is reguleeritud teenused, nagu turvakonsultatsioon, vallas- või kinnisvara kaitse, isikukaitse, korra tagamine üritustel või

valveobjektil, juhtimiskeskuse pidamine ning valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine. Hiljem muutus vabaks tegevusalaks valveseadmestiku projekteerimine,

paigaldamine ja hooldamine. Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtjal peab olema tegevusluba ainult valvetegevuse tegevusalade l

majandustegevuse alustamiseks. MSÜS-i § 4 lõike 2 järgi sätestatakse tegevusa la l majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel seadusega

olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Valvetegevuse puhul on tähtis tagada eeskätt kolmandate isikute põhiõiguste kaitse, ettevõtja usaldusväärsus ja eelkontrolli käigus selgitada välja ka professionaalsed eeldused osutada teenust väga heal tasemel. Kui kehtiva TurvaS - i

§ 281 lõikega 1 on sätestatud, et esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja, siis eelnõus sellist erisätet ei ole.

Lõikes 2 kehtestatakse ettevõtjale kohustus teatada majandustegevuse alustamisest turvaaudit i (§ 4 lg 1 punkti 2) ja valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise (§ 4 lg 1

punkt 3) tegevusalal ning väljaõppe tegevusalal (§ 4 lg 1 p 4). Nimetatud tegevusalal tegevuse alustamiseks lähtub ettevõtja MSÜS-i §-des 14 ja 15 sätestatud korrast majandustegevusest

teatamise kohta. Oluline on märkida, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole ettevõttel valveseadmestiku

projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenuse osutamisel tegutsema asumise l teavituskohustust. Teatamiskohustus lisataks sellepärast, et tagada teenuse pakkuja kvaliteet ja

vastutava isiku nimetamisega teenuse usaldusväärsus. Nagu eespool välja toodud, kohaldub nimetatud tegevusalale Euroopa Liidu teenuste

direktiiv36. Selles ja MSÜS-i § 6 lõikes 9 sätestatakse juhud, millal tuleb Euroopa Komisjoni teavitada teenuse osutamisele kehtestatud uutest nõuetest. Valveseadmestiku projekteerimise,

paigaldamise ja hooldamise tegevusalal tegutsejalt eeldatakse, et tema töötajad on isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilikud täitma oma ülesandeid, tema käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust ning et ta määrab vastutava isiku, kes lisaks

eelpool toodule on vähemalt 18-aastane põhiharidusega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba ning kellel on

turvasüsteemide vastutava spetsialisti kutse. Nimetatud tingimuste ning teavitamiskohus tuse seadmisel ei ole vaja muudatustest Euroopa Komisjoni teavitada.

Väljaõppe tegevusalal on tegevusloa nõudest loobutud ning minnakse üle kutsesüsteemile, mis peaks tagama vastava teenuse kvaliteedi. Kutsestandardis kirjeldatakse kutsetegevust ning

36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul

30

vastaval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike

oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Kutsestandard on aluseks vastavate õppekavade koostamisel ning kompetentsuse hindamisel. Kutse andmise käigus hinnatakse kutset taotleva

isiku kompetentsuse vastavust kutsestandardis toodud nõuetele, selle tulemusena väljastatakse isikule kutsetunnistus. Kuna väljaõppe kvaliteet tagatakse kutsesüsteemiga, siis puudub vajadus tegevusloa kohustuseks, mille sisu seisneb teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse kontrollis.

Lõikes 3 sätestatakse, et tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene turvaettevõ tja

tütarettevõttele. Arvestades vajadust selgitada ammendavalt välja tegevuse alustamiseks vajalikud asjaolud, siis MSÜS-i § 20 lõikest 4 erandina ei hakka turvategevuse luba kehtima enne, kui see on väljastatud, sõltumata loa menetlusele kuluvast ajast. Et tagada selge vastutus,

siis erandina MSÜS-i § 21 lõikest 2 ei laiene tegevusluba turvaettevõtja tütarettevõtjale.

Eelnõust on välja jäetud kehtivas õiguses sisalduv regulatsioon erandlikus olukorras Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi taotlusel välisriigi kodaniku või tema vara kaitseks tegevusloata ettevõtja või isiku poolt turvategevuse osutamise õiguse

andmine PPA ühekordse loana. Tegemist on ebavajaliku ja kohaldamatu sättega, mis turvaseadusesse lisati varem kehtinud turvateenistuse seaduse eeskujul ning mida turvaseaduse

kehtivuse jooksul ei ole praktikas kasutatud. Säte ei ole enam ajakohane ega vasta majandustegevuse üldistele põhimõtetele.

Lõikes 4 sätestatakse, et majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava isiku kinnitus tema õigussuhte kohta ettevõtjaga. Sisult tähendab

see seda, et ilma vastutava spetsialisti kinnituseta ei näita majandustegevuse register, et see isik on ettevõttega seotud. Vastutav isik turvaauditi ja õppetegevuse korral on turvajuht ning valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise korral turvasüsteemide

vastutava spetsialisti kutsega spetsialist.

Lõikes 5 sätestatakse, et vastutava isiku ja ettevõtja vahelise õigussuhte katkemisel on vastutaval isikul õigus kinnitusest loobuda. Kui kinnitusest loobunud vastutav isik on asjaomasel tegevusalal tegutseva ettevõtja ainus vastutav isik, loetakse, et ettevõtjal ei ole sellel

tegevusalal teatamiskohustus täidetud.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse tegevusloa taotlemine, täpsustades sellega juba MSÜS-i §-des 16– 29 sätestatut. Ettevõtja esitab valvetegevuse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele37 turvajuhi andmed ja äriühingu nende osanike

ja aktsionäride nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi. Andmete esitamine on vajalik, et

majandushaldusasutus saaks hinnata kontrolliesemesse kuuluvate nõuete vastavust. Eelnõu §-s 13 sätestatakse turvategevuse tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks

tunnistamise kord. MSÜS-i alusel tuleb määrata eriseadusega majandushaldusasutuse ülesande

37 MSÜS-i §-s 19 sätestatu: juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral

asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või

tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või

sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber,

elektronposti aadress ja postiaadress); teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui

see erineb postiaadressist; taotlusele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti

aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus); andmed kontrolliesemes

sätestatud asjaolude nõuete olemasolu kohta; ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle

esitamiseks käesoleva MSÜS-i alusel kohustatud.

31

täitja, mis turvategevuse puhul on PPA. Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa peatab

ja tunnistab kehtetuks majandushaldusasutusena PPA. Taotluse lahendamise üldine kord on sätestatud MSÜS-i §-s 20

Eelnõu §-s 14 sätestatakse tegevusloa kontrolliese kui majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eeldus. Ettevõtjale antakse valvetegevuse

tegevusluba, kui ettevõtja või temaga seotud isikul ega eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud osanikul või aktsionäril ei ole karistatust karistusseadustiku peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22 ja 24

sätestatud tahtliku kuriteo eest ning tal on nõuetele vastav turvajuht. Nõue, et ettevõttes peab olema turvajuht, tagab, et ettevõtja on värvanud enne tegevuse alustamist töötaja, kes vastutab ettevõtja turvategevuse korraldamise eest ja kellel on turvajuhi kutse. Ettevõtja ise ja ettevõtte

juhtorganite liikmed ei pea olema turvategevuse spetsialistid, kuid valvetegevuse alal majandustegevus teostamise puhul eeldatakse, et ettevõttes on olemas asjakohase erialase

ettevalmistusega isik. Eelnõu §-s 15 sätestatakse eritingimused turvategevuse teostamisel riigikaitseobjekti l,

võimaldamaks kontrollida riigikaitseobjektil valvetegevust või turvauditit teostada sooviva turvaettevõtja ja temaga seotud isikute, sealhulgas turvatöötajate tausta ja sobivust säärase

usaldusliku ülesande täitmiseks. Sisuliselt võrreldes varasemaga on lisandunud vastava turvatöötaja nõusoleku võtmine.

Lõike 1 alusel võib PPA turvaettevõtja kirjalikul nõusolekul koguda tema ja temaga seotud isikute kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud

jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik, et otsustada riigikaitseseaduse §-s 83 nimetatud objekti hõlmava valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimiseks.

Lõikes 2 sätestatakse kui eelnevas lõikes ettenähtud toiminguid on riigi julgeoleku või avaliku

korra tagamiseks vaja teha turvaettevõtja turvatöötaja suhtes, esitab turvaettevõtja Politsei- ja Piirivalveametile vastava turvatöötaja kirjaliku nõusoleku.

Lõikes 3 sätestatakse, et isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimise kohta

otsuse tegemist ja tema soovil tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid. 4. peatükk. Turva- ja valvetöötaja

Eelnõu §-s 16 kehtestatakse nõuded turva- ja valvetöötajale. Need on isikulised

majandustegevuse nõuded MSÜS-i tähenduses. Lõikes 1 sätestatakse hariduslikud, kutsealased ning tervist, isikuomadusi ja eluviis i

puudutavad nõuded.

Punkti 1 alusel on turvatöötaja vähemalt 18-aastane, põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba. Kehtiva seaduse alusel peab turvatöötaja olema vähemalt 19-aastane,

kuid sellise piirangu seadmine on osutunud tarbetuks ja võib piirata hoopis noorte siirdumist tööturule turvategevuse valdkonnas. Võrreldes varasemaga on kaotatud pikaajalise elaniku

elamisloa nõue ning turvatöötajana töötamiseks piisab tähtajalisest elamisloast. Vastav nõue on sätestatud analoogsena relvaseaduses, mille kohaselt relvaloa saamiseks piisab tähtajalise

32

elamisloa olemasolust. Samuti peab olema tagatud, et turvatöötajana saavad Eestis töötada ka

EL-i kodanikud, kellele on väljastatud vastav elamisluba38. Haridusnõue on sätestatud analoogsena abipolitseiniku seaduses (edaspidi ApolS), mille kohaselt peab abipolitseinikuks

astujal olema vähemalt põhiharidus. Punktis 2 sätestatakse, et turvatöötaja peab valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktidega kehtestatud tasemel. Täpne tase määratakse keeleseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses39.

Tabel 3. Võrdlustabel: turva- ja valvetöötajate ning politseinike ja abipolitseinike

keelenõuded.

Turvatöötaja Valvetöötaja Iseseisev

abipolitseinik

Abipolitseinik Politsei

Keelenõuded B2 A2 C1 B2 B2/C1

Haridus Põhiharidus Põhiharidus Keskharidus Põhiharidus Keskharidus

Punktis 3 sätestatakse, et turvatöötajana saab tegutseda isik, kellele on antud turvatöötaja kutse, mille olemasolu tõendab, et isik on läbinud turvatöötaja õppe vastavas mahus ning sooritanud kutseeksami. Tegemist on ühe kesksema isikulise nõudega, mis võimaldab tagada turvatöötaja

kvalifikatsioonitaseme.

Punktis 4 sätestatakse, et turvatöötaja on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisund iga, mis võimaldab tal tööülesandeid täita. Punktides 5 ja 6 sätestatakse, et turvatöötaja on isiksuseomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvatöötaja ülesandeid ning tema

käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust ning ta ei ole sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest. Täpsemad nõuded turvatöötaja

ettevalmistuse, terviseseisundi ja isikuomaduste kohta sätestatakse ministri määruses (turvategevuse eeskirjas), mis kehtestatakse eelnõu § 4 lõike 3 alusel.

Lõikes 2 sätestatakse lisanõuded turvajuhile. Nii nagu kehtivaski seaduses saab turvajuht olla turvatöötaja, kellel on keskharidus ja kellele on antud turvajuhi kutse.

Lõikes 3 sätestatakse erinõuded valvetöötajale, mille kohaselt peab tal olema omandatud valvetöötaja kutse ja ta peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–6

sätestatule. Erinõuete sätestamine on vajalik, kuna valvetöötajale luuakse uue regulatsiooniga eraldi kutsestandard.

Lõigetes 4 ja 5 sätestatakse turvatöötaja tervisekontrolli üldpõhimõtted ja põhinõuded, lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seaduses (edaspidi TTKS) ning töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses (edaspidi TTOS) sätestatust. Uue seadusega ei soovita luua erisusi juba olemasolevatest üldnormidest, mis on sätestatud muudes seadustes ja mis kohalduvad ka

turvategevuse valdkonnale. Pigem on võetud eesmärgiks järgida kehtestatud nõudeid. Sellest tulenevalt ei reguleerita eelnõus seaduse tasandil eriliigiliste isikuandmete säilitamist, kuid rakendusaktis sätestatakse viitega norm, mis seob antud valdkonnas eriliigiliste dokumentide

38 EL-i Kohtu lahend nr C-114/97, Komisjon vs. Hispaania ja C-283/99, Komisjon vs. Itaalia 39 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. aasta määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja

eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“.

33

säilitamise olemasoleva regulatsiooniga. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg

tuleb sätestada seaduses kooskõlas TTKS-i § 42 lõikes 4 toodud tähtajaga. Isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga toodi tervisekontrolli andmete säilitamine seaduse

tasandile. Ka turvategevuse seaduses tuleks tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg sätestada seaduses, kuid arvestades, et turvatöötaja läbib tervisekontrolli töötervishoiuars t i juures, siis kohaldub sellele juba TTOS-i § 131 lõikes 11 sätestatu. Selle kohaselt säilitab

töötervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates ning tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid

kümme aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.

Lõikes 4 sätestatakse nõue, et turvatöötaja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne

esmast tööle asumist tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusalal töötada. Tegemist on ka kehtivas regulatsioonis sätestatud nõudega, mis

seni on olnud kehtestatud määrusega, ent olulise majandustegevuse nõudena on otstarbekas sätestada see seaduse tasemel. Turvatöötaja korrapärase terviskontrolli tegemise kord sätestatakse eelnõu § 4 lõike 3 alusel kehtestatavas turvategevuse eeskirjas.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvatöötaja tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab

töötervishoiuarst, kaasates eriarste. Tegemist on nõudega, mis seni on olnud kehtestatud määruse tasemel.

Lõikes 6 sätestatakse isikulise majandustegevuse nõue turvatöötajale. Samamoodi turvaettevõtjale seatud nõudega karistatuse kohta on turvatöötajana keelatud töötada isikul,

kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud. Need nõuded kehtivad ka turvajuhile, kes samuti on käsitatav turvatöötajana.

Lõikes 7 sätestatakse turvatöötajale kohustus läbida täienduskoolitus turvategevuse eeskirjas sätestatud korras. Kuigi sama sisuga kohustus on sätestatud ka turvaettevõtjale, kes eelnõu § 10

lõike 1 punkti 1 alusel on kohustatud tagama töötajatele ettenähtud õppe, siis käesoleva sättega kehtestatakse kohustus nimetatud õpe läbida. Seega on turvaettevõtja kohustus koolitus tagada ja turvatöötaja kohustus koolitus läbida seotud. Täienduskoolituse eesmärk on tagada

turvatöötaja kvalifikatsiooni tase. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga sätestatakse rakendusaktis eraldi, et selle turvatöötaja täienduskoolitus, kellele on väljastatud relv (sh teleskoopnui), peab

hõlmama vähemalt kuut akadeemilist tundi praktilist õpet füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamisest. Regulatsiooni eesmärk on selgelt tuua välja oskuste hoidmiseks vajaliku iga - aastase koolituse läbimise nõue.

Lõikes 8 sätestatakse, et turvatöötajale ja valvetöötajale kohaldatavad kvalifikatsiooninõuded

kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras. Samasugune nõue on ka kehtivas seaduses.

Lõikes 9 sätestatakse, et turvatöötajal või valvetöötajal võib olla välisriigis antud turvatöötaja kutse, kui seda on tunnustanud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt

PPA. Samasugune võimalus on ka kehtivas seaduses. Eelnõu §-s 17 sätestatakse turva- ja valvetöötaja töötõend ja vormiriietus kui esemelised

majandustegevuse nõuded valvetegevusele. Kui sisevalvetöötaja tegutseb avalikus kohas, siis laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja 2 kohustused ka sisevalve korraldajale, sellisel juhul

on sisevalve korraldajal kohustus sisevalvetöötajale väljastada töötõend ja vormiriietus, mis tuleb kooskõlastada PPA-ga.

34

Lõikes 1 kehtestatakse turvaettevõtjale kohustus väljastada turva- ja valvetöötajale töötõend ja vajaduse korral vormiriietus. See kohustus on seotud eelnõu § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatuga.

Eelnõu § 18 punktide 3 ja 4 järgi on töötõendi kaasas kandmine ja isiku nõudmisel selle esitamine turva- ja valvetöötaja kohustus ning vormiriietuse kandmine on kohustuslik, välja arvatud mõni erand. Tõlgendades nimetatud sätteid kogumina on tegemist turvaettevõtja le

seatud esemelise majandustegevuse nõudega, mis eeldab teatud töövahendite (riietuse ja tõend i) olemasolu. Töötõend on turvaettevõtja väljastatud dokument, millel on eelnõu § 4 lõike 3 alusel

kehtestatud määruses ette nähtud andmed. Nii töötõendi kui ka vormiriietuse eesmärk on tagada, et turva- ja valvetöötaja on tööülesannete täitmisel kõigile selgelt eristatavad ja äratuntavad. Peale töötõendi on turva- ja valvetöötaja tuvastamisel tähtis roll vormiriietuse l,

mille üksikasjalikud nõuded kehtestatakse viidatud määrusega.

Lõikega 2 pannakse turvaettevõtjale kohustus kooskõlastada vormiriietuse ja töötõendi kirjeldus PPA-ga. See võimaldab PPA-l ennetavalt kontrollida tõendi ja vormiriietuse vastavust eelnõu § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Samas võib PPA

halduslepinguga volitada seda ülesannet täitma mittetulundusühingu. See uuendus võimaldab kaasata riigiülesande täitmisse kolmanda sektori, kasutades ära sektori kompetentsi, ning

arendada PPA-le turvategevuse majandushaldusliku korraldamise strateegilise partneri. Lõikes 3 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle

teostab haldusjärelevalvet PPA.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse, võtab ülesannete täitmise üle PPA, tagades niimoodi ülesannete katkestamatu täitmise.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse turva- ja valvetöötaja kohustused. Käesolevas paragrahvis olevad kohustused laienevad ka sisevalvetöötajale, kui ta tegutseb avalikus kohas.

Punkti 1 alusel on turva- ja valvetöötaja kohustatud keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid. Samasugune nõue on sätestatud ka kehtiva TurvaS-i § 33 lõike 1 punktis 1.

Sätte eesmärk on tagada, et turva- ja valvetöötaja kui hea kvalifikatsiooni ja eriõppega töötajad hindaksid eraldi kõiki olukordi ja ülesandeid ning lähtuks id ülesannete täitmisel eelkõige

seadusest ja selle alusel ette nähtud õigustest. Punkti 2 kohaselt on turva- ja valvetöötaja kohustatud hoidma saladuses turvategevuse käigus

neile teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid. Sisult liigitub see nõue ärisaladuse kaitse valdkonda. TLS-i § 22 lõike 1 kohaselt võib tööandja määrata, millise teabe

kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Kuigi ärisaladuse hoidmise täpse kokkuleppe saavad osalised sõlmida töölepingus, kus määratakse, missugust teavet on turva- ja valvetöötaja kohustatud hoidma kui ärisaladust, ja nähakse vajaduse korral ette kohane

leppetrahv, sätestatakse eelnõuga üldnõue kogu teabele. Taolise nõudega täidetakse ka isikuandmete kaitse eesmärk, sest turva- ja valvetöötaja võivad ülesande täitmise käigus kokku

puutuda kliendi või kolmanda isiku isikuandmetega. Punkti 3 kohaselt peavad turva- ja valvetöötaja tööülesannete täitmisel kaasas kandma

töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja esitama isiku nõudmisel töötõendi. Sätte eesmärk on tagada, et turva- ja valvetöötaja kui erasektoripoolt valve ja korra tagamises

osalevad isikud, kellele on seadusega ette nähtud lisaõigused ülesannete täitmiseks, tegutseks id avalikult ja läbipaistvalt. Turva- ja valvetöötaja tegevuse korral, mis võib piirata isiku

35

põhiõigusi, on tähtis, et isik saaks kohe aru, kellega on tegemist. Sama nõue on sätestatud ka

KorS-i § 11 lõikes 1, mille kohaselt esitleb riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet kohaldada, ja esitab isiku

soovil oma pädevust tõendava dokumendi. Sätte eesmärk on tagada ka turva- ja valvetöötajate ning turvaettevõtete usaldusväärsus ühiskonnas ning luua isikule võimalus üles märkida turva- ja valvetöötaja andmed, kui tal tekib kahtlus, et turva- või valvetöötaja ei ole käitunud

seaduspäraselt või on rikkunud tema õigusi. Kuigi eelnõuga nähakse valvetöötajale võrreldes turvatöötajaga ette vähem õigusi, võib ka valvetöötaja valvetegevuse käigus kokku puutuda

kolmandate isikutega, anda neile suulisi korraldusi, peatada isik ja nõuda dokumendi esitamist, tuvastada isikusamasus või tõkestada isikul sissepääs valveobjektile.

Punkti 4 kohaselt peavad turva- ja valvetöötaja kandma valvetegevuse ülesandeid täites vormiriietust, välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel (isikukaitsjal võib oleneva lt

tegevuskeskkonnast olla vaja olla erariietes). Vormiriietuse kandmise nõude eesmärk on tagada, et inimesele on turvatöötaja selgelt eristatav ja äratuntav. Sama sisuga nõue on kehtestatud näiteks abipolitseinikele ApolS-i §-s 37, mille kohaselt on abipolitseinik kohustatud

kandma vormiriietust ja vastavaid eritunnuseid, et tagada avaliku võimu esindaja äratuntavus. Kuigi turva- ja valvetöötaja ei ole avaliku võimu esindajad, on neile ette nähtud laiemad õigused

ja nende töö iseloomu tõttu on oluline, et nad oleksid äratuntavad. Punkti 5 järgi peab turvatöötaja tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning

vajaduse korral kiirabi kutsumise, kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule tekitatud kehavigastus. Kuna turvatöötajal on õigus kasutada teatud tingimusel jõudu,

erivahendeid ja relva, siis tuleb seda tasakaalustada kohustusega osutada abi ja leevendada tagajärgi. Sarnane nõue on korrakaitseseaduses ka korrakaitseorganile. Valvetöötajal on lubatud kasutada vaid gaasipihustit ning seda üksnes enda või teise isiku vastu toimepandava

ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele. Arvestama peab sellega, et ka gaasipihusti võib põhjustada tugevat

limaskesta ärritust ning olla eluohtlik südame või hingamisteede haigustega inimestele, mistõttu on õigeaegne esmaabi hädavajalik.

Punkti 6 järgi peavad turva- ja valvetöötaja tegema turvaettevõtjale viivitamata teatavaks asjaolu, et nende karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistr ist

kustunud. Lisaks käesolevas jaos sätestatule tuleb arvestada, et laeval töötav turvatöötaja on laevapere

liige, kellele kohaldub meretöö seadus (edaspidi MTööS). MTööS-i § 4 lõikes 1 on sätestatud, et laevapere liige MTööS-i tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete

täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Seaduse määratluse kohaselt on laevapere liige iga isik, kes teeb laeval tööd. Meretöö konventsiooni ja kalandustöö konventsiooni kohaselt hõlmab meremehe ja kaluri mõiste kõiki isikuid, kes töötavad nende konventsioonide

kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel või kalalaevadel40. Konventsioonides ei seota laevapere liikme mõistet sõlmitud lepingu liigi või mõne muu tingimusega, vaid sätestatakse, et igale

laeval töötavale isikule peab olema tagatud konventsioonidest tulenev kaitse. Sama põhimõtet kordab ka nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, mille järgi on laevapere liige iga laeva pardal töötav isik. See tähendab, et laeval tööd tegevale turvatöötajale kohaldub lisaks käesolevas eelnõus

sätestatud nõuetele ja õigustele ka MTööS ning rahvusvahelistes regulatsioonides sätestatu.

40 Meretöö konventsiooni II artikli lõike 1 punkt f ja Kalandustöö konventsiooni artikli 1 punkt e.

36

Eelnõu 4. peatüki 2. jaos reguleeritakse turvatöötaja ja valvetöötaja õigusi valvetegevuse

teostamisel, täpsemalt õigusi kohaldada vastavaid meetmeid. Lisaks laienevad need õigused avalikus kohas tegutsevale sisevalvetöötajale. Turvatöötajatele ette nähtud õigused on sisult ja

vormilt püsinud muutumatuna alates TurvaS-i vastuvõtmisest. Turvatöötajate õiguseid ei ole kehtiva TurvaS-i §-s 32 kirjeldatud ehk seaduses ei ole sätestatud, milline täpselt on õiguste sisu või nende kohaldamise eeldused ning kas turvatöötajal on õigus kohaldada ka jõudu.

Samuti ei ole turvatöötajate õigusi lahti mõtestatud TurvaS-i seletuskirjas. Selle tõttu on seni turvatöötaja õiguste sisustamisel lähtutud mitmesugustest võimalikest tõlgendustest. Näiteks on

viimases Riigikohtu lahendis turvateenuse käigus jõu kasutamise kohta41 sisustatud turvatöötaja õigust kohaldada isiku suhtes jõudu KarS-i §-s 28 sätestatud hädakaitse kaudu. Kehtiva TurvaS-i vastuvõtmisel ja sellele järgnenud aastatel ei olnud erilisi vaidlusi turvatöötajate

õiguste ulatuse ja sisu üle. Kuid praeguseks on jõustunud KorS, riigi riiveõigused on koondatud korrakaitselisteks meetmeteks ning see on tekitanud küsimuse eraisikutele ette nähtud õiguste

kohta, mis osalt on ulatuslikumad kui igaüheõigused. Turvatöötaja õigused tulenevad eelkõige õigusinstituutidest (nt igaüheõigused), mis on

deklareerivas vormis kirjutatud ka TurvaS-i. Kuid samas on kehtivas TurvaS-is sätestatud turvatöötajale teatud osas suuremad õigused kui teistele isikutele. Esiteks delegeerib

turvatöötajale õigusi teenuse tellija. Kuigi seda olemuslikult turvateenuse lepingus ei puudutata, siis eelduslikult annab teenuse tellija turvaettevõttele ja seeläbi ka turvatöötajale oma õigused. Asjade valduse kaitsmine on AÕS-i § 41 kohaselt valdaja õigus. AÕS-i §-s 41 on sätestatud

valdajale õigus kasutada omavoli vastu omaiabi, mille kohaselt võib valdaja jõuga kaitsta (ületamata seejuures hädakaitse piire) enda valdust. Samuti on AÕS-is valdajale sätestatud

õigus võtta omavoli alusel äravõetud asi tagasi enda valdusesse või otsida enda asja teise isiku kinnisasjalt. Rõhutame, et asja tagasivõtmise õigust ega asja otsimise õigust turvatöötaja l TurvaS-i alusel ei ole, mida on märkinud ka Riigikohus42. Kui isik delegeerib oma õiguse asja

valdust kaitsta turvaettevõttele, siis sisult volitab ta turvaettevõtet rakendama tema nimel ka omaabi. AÕS-i mõistes muutub turvaettevõtja seega valduse teenijaks AÕS-i § 33 lõike 3

tähenduses. Valduse teenijal ei ole õigust kasutada muid valduse kaitse õigusi43. Samas on AÕS-i § 41 lõikes 4 sätestatud, et valduse teenijal on samuti õigus kasutada omaabi. Seega, asja valduse kaitse seisukohast ei ole turvatöötajale ette nähtud õigused sama ulatuslikud kui

valdajal.

TurvaS-i § 34 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatakse turvatöötajale õigus isik kinni pidada, kui on kahtlus, et ta on toime pannud süüteo või tal puudub alus valveobjektil viibida. Kui võõral kinnisasjal viibimise korral on turvatöötaja õigus samastatav omaabiga, on kuriteos

kahtlustatava kinnipidamine igaüheõigus, mis tuleneb KrMS-i §-st 217. Turvatöötaja õigused on aga seejuures laiemad, sest võimaldavad tal väärteos kahtlustatava isiku kinni pidada. Peale

eelnõu on TurvaS-is käsitletud selliseid õigusi, mida igaüheõigustena õiguskorrast ei leia, näiteks õigus isik tuvastada või õigus toimetada joobeseisundis isik politseisse.

Turva- ja valvetöötaja õiguste detailsema regulatsiooni eesmärk käesolevas eelnõus on tagada õigusselgus nii turva- ja valvetöötajale kui ka teistele isikutele, kelle õigusi ja vabadusi võidakse

piirata. Turva- ja valvetöötaja igaüheõiguste rakendamise eeldus ei saa olla turvategevus kui majandustegevust reguleerivas seaduses sätestatu. Turva- ja valvetöötajal kui isikul säilib alati võimalus rakendada vajadust mööda hädakaitset, kuid peale selle ka avalikust õigusest

tulenevat õigust kuriteos kahtlustatav isik kinni pidada. Eelnõus sätestatud õigused on

41 RKKko nr: 1-16-9964, p 9 42 sama p 12 43 Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, 2014, Juura, lk 23, p 3.3

37

turvatöötajale osalt tuletatud ka loetletud õigustest, kuid selleks, et põhjendada nende õiguste

ulatuse laiendamist või muude õiguste sätestamist, tuleb neid hinnata karistusõiguslikust aspektist. KarS-i §-s 27 sätestatakse, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse, rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Selle kohaselt peab ka turva- või valvetöötaja toime pandud põhiõiguse riivet, mis vastab süüteokoosseisule, käsitama

õigusvastasena. Süüteokoosseisu tunnustele vastava teo õigusvastasuse tuvastamine tähendab, et teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samas võib isiku käitumine ühtaegu täita

keelunormi tunnused kui ka vastata lubavale normile44. Lubava normina saab käsitada näiteks AÕS-i §-s 41 sätestatud omaabi regulatsiooni. Kuna õiguskord tunneb ainult ühtset õigusvastasuse mõistet, mis seisneb teo vastandumises mõnele õigusnormile ja mis laieneb

õiguskorrale kui tervikule45, peab ka turva- ja valvetöötajale ette nähtud eriõigusi vaatama sellest aspektist. Õigusvastasust välistav asjaolu võib tuleneda muu hulgas ka avalikust

õigusest. Eelnõus turva- ja valvetöötajale sätestatud õiguseid tuleks seega hinnata kui muus seaduses sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu ehk lubavat normi.

Eelnõu § 19 sisaldab turva- ja valvetöötaja meetmete kohaldamise üldnõudeid.

Lõikes 1 sätestatakse, et valvetegevuse käigus on turva- ja valvetöötajal seadusega lubatud meetmete kohaldamise õigus ja nad peavad sealjuures täitma selgitamiskohustust ning järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Sätte eesmärk on seada meetmete kohaldamisele üldised

eeldused. Tingimuseks meetmete kohaldamisel on, et turva- ja valvetöötaja võivad neid kohaldada vaid valvetegevuse raames. Eelduslikult ei ole muudel turvategevuse tegevusalade l

otsest vajadust taoliste meetmete kohaldamiseks, küll aga kohalduvad samad põhimõtted ja õigused vastavalt eelnõu § 9 lõikele 7 avalikus kohas sisevalvetöötaja ülesannete täitmisele.

Punktis 1 sätestatud kohustus selgitada enne meetme kohaldamist isikule meetme kohaldamise põhjuseid tagab isikule arusaamise kehtivatest reeglitest ja võimaldab tal muuta oma käitumist.

Sellega antakse isikule võimalus vältida tema õigusi rohkem riivavat turva- või valvetöötaja tegevust. Näitena võib tuua olukorra, kus isik viibib võõral kinnisasjal teadmatusest (olles näiteks sisenenud läbi avatud värava ning arvates, et maa-ala on avatud määramata isikute

ringile). Sel juhul on turva- või valvetöötaja kohustatud selgitama, et antud maa-ala ei ole avalikuks kasutamiseks ja võõrad isikud kõrvaldatakse territooriumilt. Kui isik selgituse

saamisel vabatahtlikult lahkub, puudub vajadus ja õigustus kohaldada turvatöötajale lubatud meetmeid ning olukorra lahendab isik ise. Selgitamiskohustuse täitmine aitab praktikas lahendada lahkarvamusi rahumeelselt ja vähendab nii meetmete kui ka füüsilise jõu kasutamise

vajadust. Selgitamiskohustusest võib loobuda üksnes juhul, kui olukord nõuab turvalisuse huvides kiireloomulist sekkumist, näiteks füüsilise ründe korral või vara vahetult ohustava

käitumise korral. KorS-i § 7 näeb ette korrakaitses kohaldatava proportsionaalsuse põhimõtte. Selle eesmärk on

tagada, et probleemi lahendamisel lähtutakse õigustatud eesmärgist, ajakriitilisusest, isikust, õiguste ja õigushüvede kaalukusest, avalikust huvist ning muudest olulistest asjaoludest.

Seadusega võimaldatud õiguste kasutamine ei tohiks seega kunagi muutuda eesmärgiks omaette ja probleemi lahendamisel tuleb kaaluda võimalikke vähem riivavaid alternatiive 46. Turva- ja valvetöötajate õiguste puhul on tegemist eriregulatsiooniga, mida käsitatakse kui

muus seaduses sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu, ning punktidega 2–4 soovitakse

44 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, 2015, Juura, lk 102 45 sama 46 Korrakaitse seaduse kommenteeritud väljaanne, 2017, Sisekaitseakadeemia, lk 34

38

nimetatud eriõigustele seada põhimõttelised piirangud samamoodi hädakaitsega. Seega peavad

turva- ja valvetöötaja hindama, millised on nende tegutsemisvõimalused ja kohaldama mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Meetme

kohaldamisel peab ta lähtuma proportsionaalsusest ehk arvestama meetmega taotletavat eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. Samuti peab olema tagatud, et meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada.

Lõike 2 kohaselt laieneb turvatöötaja õigus kohaldada sätestatud meetmeid valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses. Valvetöötajale ei laiene meetmete kohaldamise õigus valveobjekti lähiümbruses. Sätte sisuks on luba tegutseda ka väljaspool kindlate piiridega

valveobjekti juhtudel, mil see on hädavajalik. Kehtivas õiguses samasisulist sätet ei ole ning seetõttu on korduvalt tõstatatud küsimus turvatöötaja õiguste kohta valveobjekti lähiümbruses.

Eelkõige on praktikas probleemiks vargused kauplusest, mil varas jookseb minema ja turvatöötajal ei õnnestu teda tabada kaupluse territooriumil, vaid väljaspool. Sellise tegutsemisega realiseerib turvatöötaja talle seadusega antud kinnipidamisõiguse väljaspool

valveobjekti ning seetõttu võib tema tegevuse õiguspärasuse seada kahtluse alla. Välistamaks õiguslikke vaidlusi sellel teemal on eelnõus sõnaselgelt sätestatud turvatöötaja õiguste

laienemine ka valveobjekti lähiümbrusele. Mõiste lähiümbrus on määratlemata ja sellele ei ole võimalik õigusaktiga täpset sisu anda, kuna mõiste sisu võib eluliste juhtumite korral olla mõnevõrra erinev. Siiski ei tohiks seda tõlgendada ülemäära laialt : turvatöötaja on lahutamatult

seotud valveobjektiga ning tema õiguste kohaldamine väljaspool seda peaks eelkõige seonduma meetmele allutatud isiku sooviga vältida meetme kohaldamist. Teisiti öeldes ei saa turvatöötaja

asuda tööülesannete täitmisele väljaspool valveobjekti põhjusel, et tal näiteks ei olnud aega isikuga tegeleda siis, kui too viibis valveobjektil, vaid põhjus isiku meetmele allutamiseks väljaspool valveobjekti peab tulenema isiku käitumisest. Kõikide eelnõus ette nähtud õiguste

kohaldamine väljaspool valveobjekti ei olegi mõeldav ega eesmärgipärane, kuid arvestades eelmises lõikes sätestatud üldpõhimõtete järgimise kohustust ei ole eelnõu koostamisel peetud

vajalikuks käesolevas lõikes loetleda meetmeid, mille kohaldamine on väljaspool valveobjekti lubatud.

Lõike 3 kohaselt võib valvetöötaja valvetegevuse teostamisel kohaldada eelnõu §-des 20–21, § 22 punktis 3 ja § 25 lõike 1 punktis 1 sätestatud meetmeid, arvestades käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatut. Eelnõu § 20 kohaselt on turva- ja valvetöötajal ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või rikkumise

lõpetamiseks õigus anda isikule suuline korraldus, samuti hoiatada teda korralduse täitmata jätmise korral kohaldatava meetme ja vajaduse korral ka füüsilise jõu kasutamise eest. Kuna

valvetöötajal ei ole lubatud füüsilise jõu kasutamine, ei saa tema antav suuline korraldus sellist hoiatust sisaldada. Kehtivas TurvaS-is korralduse andmise õigust sõnaselgelt ei sätestata, kuid on selge, et korraldusi andmata ei ole turva- ega valvetöötaja ülesannete täitmine võimalik.

Seepärast on eelnõus meetmete all sätestatud turva- ja valvetöötaja õigus anda suulise id korraldusi, millega võib sõltuvalt olukorrast kaasneda hoiatus korralduse täitmata jätmise korral

kohaldatava järgmise meetme, samuti füüsilise jõu kasutamise kohta. Turva- ja valvetöötajal ei ole õigust anda mistahes korraldust ja nõuda selle täitmist. Korraldus on õiguspärane üksnes juhul, kui see on antud kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil, st ohu

ennetamiseks, tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks, ning kui see vastab eelnõu § 19 lõikes 1 esitatud proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõudele. Riigikohus on analüüsinud kehtiva

39

regulatsiooni pinnalt turvatöötaja õigust anda isikule korraldus minna temaga kaasa turvaruumi

ning jõudnud järeldusele, et üldjuhul ei ole selline korraldus õiguspärane.47

Suuline korraldus on isiku õigusi vähim riivav meede, mis praktikas peaks toimuma selgitamiskohustuse täitmisega samal ajal. Näiteks, kontserdil, kus on lubatud alkoholi tarbida ainult piiratud alal alkoholi müügikohas, joob inimene õlut publiku hulgas. Üritusel korda pidav

turvatöötaja selgitab, et alkoholi tohib ürituse kodukorra järgi tarbida ainult selleks ettenähtud kohas, st välikohvikus, ja annab seejärel isikule korralduse minna koos õlletopsiga

välikohvikusse. Praktikas peaks valdav osa turva- ja valvetöötaja sekkumisi algama selle meetme

kohaldamisega, st suulise korralduse andmise ja selgitamisega. Turva- ja valvetöötaja peavad võimaldama isikul korralduse täita, st andma talle mõistliku aja vajaliku käitumisak ti

sooritamiseks, ning isiku meetmele allutamine on õiguspärane ainult juhul, kui korraldust vabatahtlikult ei täideta.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse turva- ja valvetöötaja õigus isik peatada ja nõuda, et ta esitaks dokumendi, mis tõendab tema õigust valveobjektile pääseda või seal viibida. Tuleneva lt

valvetegevuse väga laiast rakendusalast võib õigustav dokument olla kino-, teatri- või kontserdipilet, töötõend, valveobjekti omaniku või valdaja väljastatud luba, pulma- või sünnipäevakutse. Sisenemist õigustav dokument võib olla ka isiku isiklik dokument

(õpilaspilet, juhiluba, ID-kaart jm), mille abil on võimalik kontrollida, kas isik on kantud sisenemiseks õigustatud isikute nimekirja, või tuvastada valveobjektile sisenemiseks ettenähtud

tunnused, näiteks üliõpilaste kogunemisele lubatakse ainult üliõpilased, jahimeeste kokkutulekule ainult jahimehed, täiskasvanutele mõeldud üritusele ei lubata alaealist jne. Isikliku dokumendi nõudmine/esitamine sissepääsu õigustava loana ei ole käsitatav eelnõu

järgmises paragrahvis sätestatud isikusamasuse tuvastamisena, kuna nii meetme eesmärk kui ka selle raames töödeldavate isikuandmete maht on erinev. Dokumendi puudumise korral

tõkestab turva- või valvetöötaja isiku sissepääsu valveobjektile vastavalt eelnõu §-le 25. Eelnõu § 22 kohaselt on turva- ja valvetöötajal õigus tuvastada isiku isikusamasus. Kehtiva

TurvaS-i § 32 lõike 2 punkti 2 alusel on turvatöötajal õigus tuvastada kinnipeetud isik kohapeal, ent selle õiguse sisu ehk see, kuidas isik tuvastatakse, ei ole kehtivas seaduses sätestatud. Et

seda teha, on eelnõus võetud eeskujuks KorS-i § 32 lõige 1, milles on sisustatud viisid, kuidas isikusamasus tuvastatakse. Turvatöötajal on siiski võimalused isikusamasuse tuvastamiseks ahtamad kui korrakaitseorganil: peamiseks võimaluseks on dokumendile kantud nime, sünniaja

ja -koha võrdlemine isiku ütlustega, samuti foto ja isiku võrdlemine. Sõrmejälgede võtmise ja riiklikele andmekogudele juurdepääsemise õigust eelnõus turvatöötajale ei ole antud. Võrreldes

kehtiva TurvaS-iga laiendatakse eelnõus turva- ja valvetöötaja isiku isikusamasuse tuvastamise aluseid. Lisaks isiku kinnipidamisele sätestatakse vastav õigus ka isikult eseme või aine hoiule võtmisel ning juhul, kui see on kohustuslik valveobjekti kasutamise korra kohaselt. Viimase l

juhul saab olla tegemist üksnes sellise valveobjektiga, mis ei ole avalik koht, kuna avaliku koha üheks peamiseks tunnuseks on selle kasutamine määramata isikute ringi poolt. Määramata

isikute all tuleb mõista isikuid, kes ei ole nimeliselt ega muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt identifitseeritavad.48 Küll aga on mitteavaliku koha omanik või valdaja õigustatud kehtestama sissepääsukorra, mille kohaselt tuleb tuvastada kõikide sisenevate

isikute isikusamasus.

47 RKKKo nr: 1-16-9964, p 13 48 Korrakaitse seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 174

40

Isiku kinnipidamisel ning isikult eseme või aine hoiulevõtmisel on vastava meetme

dokumenteerimine kohustuslik ning tuvastada ja jäädvustada tuleb ka meetmele allutatud isiku andmed, st turvatöötaja tegevus nende meetmetega isiku põhiõiguste piiramisel tuleb seostada

konkreetse füüsilise isikuga. Siin tuleb arvestada, et valvetöötajal ei ole õigust isikut (eelnõu § 23) ega tema vallasasja

kontrollida (eelnõu § 24), isikul olevat vallasasja hoiule võtta (eelnõu § 24) või isikut kinni pidada (eelnõu § 27), mistõttu valvetöötajal on õigus isikusamasus tuvastada punkti 3 alusel, st

isikusamasuse tuvastamine on valveobjektile sisenemisel valveobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.

Eelnõu §-ga 23 antakse turvatöötajale õigus kontrollida isikut või tema riietust meelelise lt (vaatlemine ja kompimine) või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil. Sellega sisustatakse

isiku turvakontroll, mis on ette nähtud kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 4. Eelnõus nimetatakse meedet isiku kontrolliks, et eristada selgelt KorS-is sätestatud korrakaitseorgani riikliku järelevalve erimeedet lepingu alusel teostatava turvategevuse raames turvatöötaja le

seadusega antud õigusest. Sama nimetuse kasutamine olemuselt sarnase, kuid eri õiguslike l alustel kohaldatava meetme kohta ei ole otstarbekas ja mõistlik eelkõige seetõttu, et turvatöötaja

väljaõpe sisaldab muu hulgas ka ettevalmistust riikliku järelevalve teostamisse kaasamise juhtudeks. Kahes erinevas rollis tegutsemiseks on meetmeid ja nende õiguslikke aluseid oluliselt lihtsam õppida, kui seaduses sätestatud volitused on üksteisest nimetuse poolest selgelt

eristatavad. Õppekavaga tutvumisel peab samuti olema võimalik aru saada käsitletava teema sisust, kuid samade väljendite kasutamine turvategevuse ja riikliku järelevalve teostamise l

ähmastaks õppekavade sisu mõistmist. Isiku kontrolli sisustamisel on eelnõus lähtutud KorS-i §-st 47 ning kõnesolevas sättes nähakse ette selle meetme kohaldamise alused.

Isiku või tema riietuse kontrollimisel ei ole turvatöötajal lubatud asuda teostama läbivaatust. Isikul (suus, peos või mujal) või tema riietuses (taskus, põues, vöö vahel, jalatsites) esemete märkamisel (või selle kahtlustamise korral) antakse talle korraldus esemed välja võtta ja asetada lauale või mujale nähtavasse kohta.

Meetme kohaldamise alused on erinevad nii meetme eesmärgi kui ka võimaliku ohu esinemise

aspektist lähtudes.

Punktis 1 antakse õigus isiku kontrollimiseks tehnilise vahendiga nii isiku valveobjekti le

sisenemisel kui ka sealt väljumisel, kui sellise korra on kehtestanud valveobjekti omanik või valdaja, kes on õigustatud määrama oma valduses oleva objekti kasutamiseks teistele isikute le

kohustuslikke nõudeid. Omaniku või valdaja kehtestatud kord võib ette näha isiku kontrollimise üksnes sisenemisel või üksnes väljumisel või nii sisenemisel kui ka väljumisel. Isiku või tema riietuse kontrollimist sellel alusel on lubatud teostada üksnes tehnilise vahendiga. Kehalise

puutumatuse otsene riive (kompimine) ei ole lubatud. Kontrollimise eesmärk on tagada, et valveobjektile sisenemisel ei ole isiku valduses ohtlikke või keelatud esemeid või aineid, mis

võivad ohustada turvalisust laiemas mõttes, ja vältida vara ebaseaduslikku omastamist. Sisuliselt on tegemist ohtu ennetava, rutiinse ja kõiki sisenejaid või väljujaid puudutava meetmega: isiku kontrolli teostajal ei ole alust kahtlustada, et meetmele allutatud isiku valduses

on midagi ohtlikku või keelatut.

Punktide 2 ja 3 kohaselt võib isikut kontrollida, kui esineb kahtlus, et isiku valduses on valveobjektilt omavoliliselt võetud või valveobjektil keelatud ese või aine. Sellist õigust turvatöötajal kehtivas õiguses sätestatud ei ole, kuid arvestades AÕS-i § 68 lõikest 1 tulenevat

41

omaniku õigust asja vallata, kasutada ja käsutada ning AÕS-i §-s 32 sätestatud valduse mõistet

ning juba varem nimetatud asjaolu, et valvetegevuseks volitab valdaja oma õigusi teostama turvatöötaja, on see meede põhjendatud ja vajalik. Kuna AÕS-i § 41 kohaselt on asja valdajal

õigus omaabi raames võtta enda asi omavolilise valduse korral tagasi, sätestatakse eelnõus ka turvatöötajale õigus võtta isikult ära asi, mille valdus on omavoliline. Sellega antakse turvatöötajale samad õigused vara kaitseks, mis on ette nähtud ka valdajale. Punktides 2 ja 3

nimetatud alusel on turvatöötajal õigus isikut kontrollida ainult kahtluse olemasolul, st miski või keegi peab viitama sellele, et isiku valduses võib olla selline aine või ese. Kahtlus võib

tekkida valveseadmestiku pilti jälgides, kolmandalt isikult teabe saamisel ja isiku või tema riietuse ebatavalise välimuse tõttu (nt ebaloomulikult suur kõht või pungil taskud) ning kahtluse tekkimise põhjust peab turvatöötaja oskama vastavalt eelnõu § 19 lõike 1 punkti 1 nõuetele

selgitada. Nendes sätetes nimetatud alusel kontrollimine toimub ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning konkreetselt on eesmärk vältida vara vargust valveobjektilt, keelatud esemete

puhul on eesmärk valveobjekti (olgu selleks isik, vara või kogunemine) üldine turvalisus. Punktis 4 sätestatakse sarnaselt kehtiva TurvaS-iga õigus isiku kontrollimiseks juhul, kui isik

peetakse kinni. Sättes on eesmärk otsesõnu nimetatud : isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Sisulise lt

on tegemist ohtu ennetava tegevusega, millega tagatakse, et kinnipeetud isik ei ohusta enda ega teiste elu ja tervist.

Eelnõu § 24 lõikes 1 sätestatakse õigus kontrollida vallasasja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil. Kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 4 on sarnane õigus

turvatöötajale antud turvakontrolli nime all ja üksnes isiku kinnipidamisel, täpsustamata, milles turvakontroll sisuliselt seisneb. Eelnõus on meetme sisustamisel osaliselt lähtutud KorS-i §-st 49 ehk vallasasja läbivaatuse erimeetmest, mida on turvatöötaja õigusena oluliselt kitsendatud,

st ei anta õigust avada uksi või kõrvaldada muid takistusi. Lisaks esitatakse sättes meetme kohaldamise alused, mis on sarnased eelmises paragrahvis sätestatud isiku kontrollimise

alustega. Punktis 1 ette nähtud kontrollimise alla kuuluvad juhtumid, kus valveobjekti sisekorras on ette

nähtud, et isikul on kohustus näidata turvatöötajale tema koti või auto pakiruumi sisu enne objektile sisenemist ja sealt väljumist. Kuigi selline kohustus tuleneb isikule objekti sisekorrast

ning võib olla kohaldatav kui eraõiguslik suhe isiku ja objekti omaniku vahel, sätestatakse eelnõus see ka eraldi alusena. Eelmise paragrahvi punktis 1 sätestatud ohu ennetamise eesmärgil isiku kontrolli ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ohu ennetamise

eesmärgil vallasasja kontrolli kohaldamisel on kaks erinevust : valveobjektile sisenemisel või sealt väljumisel on lubatud vallasasja kontrollida lisaks tehnilisele vahendile ka teenistuskoera

abil ja visuaalse vaatlusega, samas on meetme kohaldamine lubatud üksnes juhul, kui isikut on valveobjekti kasutamise korrast (st kohustuslikust vallasasja kontrollile allutamisest) varem teavitatud. Meetme mõnevõrra laiema kohaldamise aluse sätestamise põhjus on asjaolu, et

vallasasja kontrollimine ei ole nii intensiivne meede kui isiku kontroll. Varasema teavitamise nõue on sätestatud aga selleks, et isikul oleks võimalus valida, kas ta soovib minna ehitisse,

ruumi või maa-alale, kuhu sisenemisel või kust väljumisel riivatakse oluliselt tema privaatsust. Lubamatu oleks olukord, kus isik on pahaaimamatult sisenenud kauplusesse, muuseumi, näitusele või raamatukogusse ja sealt väljumisel nõutakse temalt koti sisu ettenäitamist, kuigi

ei ole põhjust kahtlustada teda vara omastamises. Isikul võib kaasas olla isiklikke asju, mille näitamine võõrastele inimestele tekitab ebamugavust või piinlikkust ning isiku asetamine

sellisesse olukorda, teavitamata teda valdusesse sisenemisega kaasnevatest tingimustest, ei ole lubatav. Samas on aga praktikas vajalik teatud juhtudel vallasasja kontrollimine objektile

42

sisenemisel või väljumisel. Näiteks kohaldatakse seda meedet üsna laialdaselt avalikel ürituste l,

kuhu eelkõige teiste üritusel osalejate turvalisuse huvides on keelatud sisenemine teatud esemetega (näiteks vihmavarjuga, millega võib rahvahulgas teisi vigastada või klaastaaras

oleva vedelikuga, mis võib taara purunemisel teiste inimeste riideid või esemeid määrida, samuti võivad inimesed end klaasitükkidega vigastada). Ehitusmaterjalide kaupluse territooriumilt väljumisel on sõidukis olevate asjade kontrolli teostamata väga raske või isegi

võimatu vältida suuremahulisi vargusi.

Eelnõus esitatud isiku ette teavitamise nõuet võib täita sõltuvalt asjaoludest eri viisil. Kui valveobjektile sisenevad seal töötavad inimesed, on neid kehtivast sisekorrast teavitanud nende tööandja, kui aga samale objektile saabuvad sinna kutsutud isikud, peab neid kehtivast korrast

informeerima kutsuja. Teabe objektilt lahkumisel teostatava kontrollimise kohta võib isikule vahetult anda ka turvatöötaja isiku valveobjektile sisenemisel. Kui tegemist on määramata

isikute ringiga, st valveobjektiks on avalik koht, on teavitamine võimalik piisavalt märgatava teadetetahvli abil objekti sissepääsu juures, samuti piletile, kutsele või muule valveobjekti le pääsemist õigustavale dokumendile vastava teabe lisamisega.

Punktides 2–4 esitatakse alused vallasasja kontrollimiseks, mille selgitused kattuvad

selgitustega eelmise paragrahvi vastavate sätete kohta. Turvatöötajal puudub vallasaja kompimise õigus, ning nagu eespool on selgitatud, ei ole

turvatöötajal vallasasja kontrollimisel õigust asuda vallasasja läbivaatust teostama, st avada ise spordikoti lukku, sõiduki ust või pagasiluuki, samuti liigutada seal olevaid esemeid, tõsta neid

ümber või eemaldada neilt katet. Kõiki neid tegevusi teeb vallasasja omanik või valdaja turvatöötaja vastavasisulisel korraldusel või vabatahtlikult.

Lõike 2 kohaselt on vallasaja omanikul või valdajal õigus viibida vallasasja kontrollimise juures. Tema juuresolekuta võib meedet kohaldada üksnes juhul, kui isik tahtlikult takistab selle

meetme kohaldamist. Tahtliku takistamisena saab lisaks füüsilisele vastuhakule mõista ka olukorda, kui isik põgeneb ja jätab vallasasja maha. Praktikas on omaniku või valdaja juuresolekuta vallasasja kontrollimine pigem erandjuhtum, sest üksnes vaatlusega või tehnilise

vahendi või teenistuslooma abil on vallasasjas oleva ohtliku või keelatud eseme või aine tuvastamine raskendatud.

Lõikes 3 sätestatakse turvatöötaja õigusena isiku või vallasasja kontrollimisel leitud ohtliku või keelatud eseme või aine hoiule võtmine. Tegemist on KorS-i §-s 52 sätestatuga sarnase

regulatsiooniga. Vastav õigus on turvatöötajale ettenähtud ka kehtiva TurvaS-i kohaselt, kuid kehtivas õiguses seda korrektselt ei sisustata. Eelnõu kohaselt on turvatöötajal meetme

kohaldamise õigus isiku kinnipidamise korral või juhul, kui eseme või aine hoiule võtmisega on võimalik oht tõrjuda isikut valveobjektilt kõrvaldamata. Viimasel juhul on tegemist uue hoiule võtmise alusega, mida praktikas ilmselt esineb harvem. Siiski on mõistlik selline hoiule

võtmise alus ette näha, vastasel juhul oleks turvatöötajal üksnes võimalus ohtlikku või keelatud eset valdav isik valveobjektilt kõrvaldada, mis teatud juhtudel võib olla ebamõistlik ja isikut

liigselt koormav meede. Näiteks on kogunemiste (nii avalike ürituste kui ka erakogunemis te) korral tavapärane, et kogunemise korraldaja kehtestab kindlad reeglid. Kui isik on hooletu või teine isik (näiteks kontserdile pileti ostnud sõber) jätab reeglite kohta teabe andmata, võib

juhtuda, et kogunemise ajal märkab turvatöötaja isiku valduses keelatud eset. Sel juhul ei tarvitse olla vajadust isiku kogunemise kohast eemaldamiseks (arvestades muu hulgas kulutus i,

mida ta on teinud pileti ostmiseks), vaid proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks meetmeks võib osutuda eseme hoiule võtmine kogunemise ajaks ja selle hilisem tagastamine.

43

Lõike 4 kohaselt on isikult eseme või aine hoiule võtmise dokumenteerimine kohustus lik. Nõude eesmärk on tagada, et isikult äravõetud ese või aine oleks arvele võetud ja mõne eseme

või aine kadumise korral oleks isikul võimalik nõuda selle hüvitamist. Samuti lihtsustab see koostööd turvatöötaja ja politsei vahel, kui koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka hoiule võetud esemed või ained. Dokumenteerimine võib toimuda nii paberil protokollimisena

kui ka elektrooniliselt.

Lõigetes 5–7 nähakse ette hoiule võetud eseme või ainega toimimise kord. Vallasasja hoiule võtmise aluse äralangemisel tagastatakse ese või aine isikule viivitamata. Tagastama ei pea eset või ainet, mille valdamine on sellel konkreetsel isikul seadusega keelatud, sealhulgas eset või

ainet, mille valdamine on lubatud üksnes vastava loa alusel, kuid isikul selline luba puudub. Vaidluste ennetamiseks võiks hoiule võetud eseme või aine tagastamise kohta võtta hoiule

võtmise kohta koostatud dokumenti isiku kinnitusena, kuigi seda nõuet eelnõus ei sätestata. Isiku või vallasasja kontrolli käigus leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastatakse õiguspärasele valdajale. Sellega tagatakse ka turvatöötajale AÕS-i §-s 41 sätestatud omaabi

õigused. Kehtivas õiguses on põhjendamatult taoline tagastamise õigus jäetud turvatöötaja le sätestamata. Eelkõige on turvatöötaja eesmärk tagada teenuse tellija vara puutumatus, mis

tähendab, et turvatöötajal peab olema õigus isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese temalt ära võtta ja tagastada õiguspärasele valdajale. Ese või aine, mis on tsiviilkäibes keelatud või mille valdamine on lubatud üksnes vastava loa olemasolul (näiteks relvad, lõhkeaine,

narkootikum), antakse üle politseile. Kõikide hoiule võetud ja mingil põhjusel konkreetsel juhul keelatud esemete üleandmine politseile ei ole otstarbekas ega vajalik. Näiteks alaealisel on

teatud esemete ja ainete (alkohol, tubakas, e-sigaret) valdamine keelatud. Kui turvatöötaja on alaealiselt sellise eseme või aine hoiule võtnud, otsustab ta edasise tegevuse ise, näiteks võib hoiule võetud eseme või aine tagastada alaealise seaduslikule esindajale, eelkõige

lapsevanemale.

Eelnõu §-ga 25 antakse turva- ja valvetöötajale õigus tõkestada isiku sissepääs valveobjekti le või väljapääs valveobjektilt. Õigus tõkestada sissepääs objektile on sätestatud ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 1, kuid elulisi juhtumeid arvestades ebapiisavalt. Õigust

valveobjektilt lahkumine tõkestada ei ole kehtivas TurvaS-is sätestatud, kuid mõlemad nimetatud õigused on tuletatavad AÕS-i §-st 41, milles on sätestatud valdaja õigus enda valdust

kaitsta.

Lõikes 1 sätestatakse õigus tõkestada isiku sissepääs valveobjektile, kui tal puudub

sissepääsemist õigustav dokument (luba, pilet vms) või muu õiguslik alus valveobjekti le pääsemiseks, samuti juhul, kui isiku valduses on ese või aine, mille valdamine ei ole

valveobjektil lubatud. Viimasel juhul tõkestatakse isiku sissepääs üksnes nii kauaks, kuni ta valdab keelatud eset või ainet. Valvetöötajal on õigus tõkestada isiku sissepääs valveobjekti le vaid lõike 1 punktis 1 toodud aluse olemasolul ehk juhul, kui isikul puudub asjakohane luba või

muu seaduslik alus valveobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks.

Lõikes 2 sätestatakse turvatöötaja õigus tõkestada isiku väljapääs valveobjektilt juhul, kui valveobjekti kasutamise korra kohaselt on enne isiku valveobjektilt lahkumist kohustuslik isiku ja vallasasja kontroll, kuid isik ei võimalda nende meetmete kohaldamist. Valvetöötajale see

õigus ei laiene, sest valvetöötajal ei ole eelnõu § 23 järgi isiku kontrolli ning § 24 järgi vallasasja kontrollimise ja hoiule võtmise õigust. Näiteks on sisekorra kohaselt kohustuslik minna tehasest

väljumisel läbi turvavärava. Isiku lahkumist on vaja tõkestada, kui ta läheb sellest mööda või läbib selle ega ole nõus häiresignaali korral näitama taskus olevaid esemeid. Vajadus tõkestada

44

isiku lahkumine valveobjektilt tekib ka juhul, kui isik keeldub näitamast vallasasja (nt sõiduki

sisu), kuigi enne valveobjektile sisenemist on ta saanud teabe väljumisel teostatavast kontrollimisest. Kuna turvatöötajal puudub isiku, tema riietuse või vallasasja läbivaatamise ehk

läbiotsimise õigus, saab ta isiku või vallasasja kontrolli käigus anda isikule üksnes korralduse ette näidata tema valduses olevad esemed. Kui isik seda korraldust ei täida, puudub veendumus, et isiku valduses ei ole omavoliliselt saadud eset või ainet, kuid samas ei ole ka küllaldase lt

alust kahtlustada, et isiku valduses oleks midagi, mis on omastatud omavoliliselt. Seetõttu antakse eelnõus turvatöötajale õigus tõkestada isiku väljapääs valveobjektilt ning asuda välja

selgitama isiku tegevust ja käitumist valveobjektil viibimise ajal. Ainuüksi asjaolu, et isik ei nõustu tema valduses olevaid esemeid turvatöötajale näitama, ei ole piisav alus isiku kahtlustamiseks süüteo toimepanemises, mistõttu isiku kinnipidamine oleks sellistel juhtumite l

ülemäärane meede. Seetõttu on eelnõus kirjeldatud olukord lahendatud vahepealse, isiku kinnipidamisest vähem intensiivse meetme sätestamisega : isikul ei lubata valveobjektilt

lahkuda, kuid muul viisil tema liikumisvabadust ei piirata. Lahkumise tõkestamine on ajutine meede, millega tagatakse isiku viibimine kohapeal senikaua, kuni turvatöötaja selgitab, kas isikut on alust kahtlustada süüteo toimepanemises või mitte. See tähendab turvatöötaja aktiivset

tegevust, mistõttu juhul, kui valveobjekti kasutamise korras nähakse ette väljumisel vallasasja kontrollimine, peab valvetegevus olema korraldatud viisil, et oleks võimalik tuvastada isiku

liikumine ja tegevused valveobjektil viibimise ajal (eelkõige valveseadmestiku salvestise abil). Kui sellise tagantjärele tuvastamise käigus selgub, et isikut on alust kahtlustada vara omavolilises kaasa võtmises, peetakse isik kinni. Kui sellist kahtlust ei teki, lubatakse isikul

valveobjektilt lahkuda, sõltumata asjaolust, et ta on keeldunud enda valduses olevate vallasasjade ette näitamisest. Seega sisuliselt asendab valveobjektilt väljumise tõkestamine

isiku või vallasasja kontrollimist, olles mõnevõrra aeganõudvam ja olemuselt erinev kontrollimise viis.

Eelnõu koostamisel kaaluti võimalust anda turvatöötajale õigus isiku, tema riietuse ja vallasasja läbivaatuseks, kuid jõuti siiski seisukohale, et sellise meetme kohaldamine oleks eraõigus liku

lepingu täitmisel ülemäärane, eelkõige põhjusel, et tegemist on n-ö rutiinse kontrollimisega olukorras, kus puudub süüteo toimepanemise kahtlus. Kuna läbivaatuse õigust eelnõus ei ole sätestatud, on vaja lisameedet, mida kohaldatakse turvatöötaja antud korralduse eiramise korral

ja mis annaks isiku või vallasasja kontrolliga sarnase tulemuse. Ainuüksi põhjusel, et isik ei täida korraldust näidata ette tema valduses olevad esemed, ei oleks isiku kinnipidamine ja tema

üleandmine politseile õigustatud, liiati ei oleks sellises olukorras ka politseil alust kahtlustada isikut süüteo toimepanemises ning seega puuduksid volitused isiku läbivaatuseks või kinnipidamiseks. Eeltoodu tõttu on eelnõus sätestatud õigus tõkestada isiku väljapääs

valveobjektilt eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, mis riivab isiku õigusi vähimal võimalikul määral.

Eelnõu §-s 26 antakse turvatöötajale õigus isik valveobjektilt kõrvaldada. Taoline meede sisaldub ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 2 punktis 1, kuid võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus

meetme kohaldamise aluseid täiendatud.

See õigus on tuletatav AÕS-i §-st 41, milles on sätestatud valdaja õigus enda valdust kaitsta. Võrreldes kehtiva õigusega lisatakse turvatöötaja õiguste hulka võimalus isik valveobjektilt kõrvaldada, kui ta oluliselt rikub kehtestatud käitumisnõudeid. Eelnõus on sellega soovitud

reguleerida juhtumeid, kus isikul on küll õigus kinnisasjal viibida, kuid tema tegevus rikub objekti kasutamise korda. Käitumisnõuete rikkumine on eelnõus jagatud kaheks asjaolu tõttu,

et teatud juhtudel on oluline valveobjektil kehtivatest nõuetest täiendav teavitamine. KorS-is sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded kehtivad kõikides avalikes kohtades ja nende

45

rikkumise korral on piisav, kui turvatöötaja selgitab isikule rikkumist ja nõuab selle lõpetamist.

Kui isik rikkumist ei lõpeta ja rikkumine on oluline, st üldise turvalisuse huvides on vajalik isiku lahkumine antud kohast, võib isiku objektilt kõrvaldada. Isikut ei ole vaja ette teavitada

ka KorS-is sätestatud avaliku koosoleku nõuetest. Avaliku koosoleku nõuete rikkumisena tuleb mõista eelkõige sellist käitumist, mille tõttu muutuks avalik koosolek keelatud koosolekuks KorS-i § 62 mõttes, kuid samuti muud koosolekul osalejate turvalisust ohustavat käitumist,

sealhulgas vägivalla õhutamist. Teistsugune on olukord, kui valveobjekti omanik või valdaja on kehtestanud täiendavad käitumisnõuded. Näiteks on tavapärane, et avalikus kasutuses olevas

kohas, näiteks kaupluses või kinos, on kehtestatud lisanõuded (sisenemine ei ole lubatud jäätisega, lemmikloomaga vms), samuti on erakogunemise (isiklikud tähtpäevad, kokkutulekud, koosolekud jms) korraldajal õigus määrata, kuidas peavad isikud kogunemise l

käituma (näiteks võib olla kehtestatud fotografeerimise jm salvestamise keeld, nõue olla sobivalt riides või keeld olla alkoholi mõju all). Kuna sellised käitumisnõuded ei ole üldteada,

tuleb valveobjektil viibivaid isikuid nendest informeerida. Informeerimine saab toimuda eri viisidel, see ei tähenda eraldi konkreetse isiku poole pöördumist. Avalikus kohas kasutatakse tihti üldmõistetavaid märke, näiteks kaupluse uksele paigutatakse jäätise, rulluiskude, ostukäru

või koeraga sisenemise keelumärgid. Teavet võib anda selle ülespanemisega teadetetahvli le (eelkõige mitteavaliku valveobjekti puhul), pileti või kutsega kogunemise korral võib info

kehtestatud reeglite kohta olla märgitud piletile või kutsele, samuti võib nõudeid tutvustada pileti müügikohas.

Enne meetme kohaldamist antakse isikule võimalus turvatöötaja korraldusel lahkuda. Ainult juhul, kui isik korraldust ei täida, on turvatöötajal õigus isiku kõrvaldamiseks füüsilise jõu abil.

Eelnõu §-s 27 sätestatakse kõige intensiivsem meede: isiku kinnipidamine, st turvatöötaja õigus isik kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral tema

füüsilist vabadust. Kinnipidamise õigus on sätestatud ka TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 3, kuid kehtivas seaduses ei ole sisustatud terminit kinnipidamine, lisaks on meetme kohaldamise

alused väga laialt tõlgendatavad. Et tagada õigusruumis ühtne tõlgendus, kasutatakse meetme sisustamisel KorS-i §-s 46 isiku kinnipidamise kohta sätestatut. Sättes on täpsustatud, mida võib turvatöötaja poolt isiku kinnipidamise all mõista. Kui kehtiva TurvaS-i alusel on kaheldav, kas

turvatöötaja õigus isik kinni pidada laieneb ka tema viimisele turvaruumi ja seal hoidmise le 49, siis eelnõu kohaselt võib turvatöötaja isiku kinnipidamisel ta sulgeda eraldi ruumi. Kui isik

kinni peetakse, võib ta paigutada ka sõidukisse. Taoline võimalus on turvatöö praktikas vajalik, sest peale kohapealse tegevuse tagavad turvaettevõtted objekti valvet ja kaitset ka turvapatrullidega.

Märkima peab, et isiku kinnipidamiseks ei loeta muude eelnõus sätestatud meetmete

kohaldamist, näiteks dokumendi nõudmist, isiku või vallasasja kontrollimist või valveobjektilt lahkumise tõkestamist. Eelnimetatud on kõik iseseisvad meetmed ja nende kohaldamiseks kuluv aeg ei ole isiku kinnipidamine. Samasugune loogika kehtib ka KorS-i alusel riikliku

järelevalve meetmete kohaldamisel.

Lõikes 1 sätestatakse alused, mille korral on isik lubatud kinni pidada. Esiteks võib kinni pidada isiku, kes tungib või on tunginud valveobjektile ja viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku aluseta. Kuigi eelduslikult on taolise juhtumi korral esmane meede isik valveobjektilt

kõrvaldada, võib esineda ka juhtumeid, kus isiku kinnipidamine on põhjendatud. Teiseks esineb kinnipidamiseks alus, kui isikust lähtub oht valveobjektile või seal viibivatele isikute le.

49 RKKKo nr: 1-16-9964, p 12

46

Eelnõuga jäetakse oht detailsemalt sisustamata, sest eelnõu § 19 lõike 1 järgi saab kinnipidamist

kohaldada alles siis, kui vähem riivavad meetmed ei taga tulemust. Kolmas kinnipidamise alus on kahtlus, et valveobjektil viibiv isik on toime pannud valveobjektiga seotud süüteo.

Nimetatud aluse eraldi sätestamine eelnõus on vajalik ühelt poolt selleks, et turvatöötaja õigused ei oleks piiratud KrMS-i § 217 lõikes 4 sätestatud igaüheõigusega, mis puudutab üksnes kuritegusid. Turvatöötaja õigus isik kinni pidada laieneb ka väärtegudele, nagu on sätestatud ka

kehtivas TurvaS-is. Teisalt on eelnõus turvatöötajale seatud kitsendus, mille kohaselt võib isiku kinni pidada üksnes juhul, kui süütegu, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, on seotud

valveobjektiga. Selline kitsendus piiritleb turvatöötaja õigused valvetegevuse põhieesmärgi järgi, mis on vara valvamine ja kaitsmine ning korra pidamine. Arvestades väärtegude kui vähem ohtlike süütegude paljusust väga erinevates valdkondades, ei ole asjakohane ega

eesmärgipärane anda turvatöötajale isiku kinnipidamise õigust mistahes väärteo toimepanemise kahtluse korral. Samas säilib turvatöötajal ikkagi võimalus rakendada igaüheõigust kurjategija

kinnipidamiseks juhul, kui on valveobjektiga mitteseotud kuriteo toimepanemise kahtlus. Kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, ei saa tekkida pelgalt selle pinnalt, et isik ei nõustu

isiku või vallasasja kontrolli käigus ette näitama tema valduses olevaid esemeid või aineid. Sellise olukorra tekkimisel on turvatöötajal õigus kohaldada eelnõu § 25 lõikes 2 sätestatut ehk

tõkestada isiku väljapääs valveobjektilt kuni asjaolude selgitamiseni, st turvatöötaja võib asuda koguma lisaandmeid, kuid isiku kinnipidamiseks veel alust ei ole. Süüteo toimepanemise kahtluseks võib anda alust näiteks turvavärava signaal või teenistuskoera märguanne, samuti

valveseadmestiku salvestiselt süüteo tuvastamine.

Eelnõuga sätestatakse uus isiku kinnipidamise alus, mis praktikas on vajalik eelkõige siis, kui valveobjekt on isik. Arvestades, et lähisuhtevägivald on ühiskonnas tõsine probleem ja võitlus selle vastu on riiklik prioriteet, on riik loonud ja loob lähisuhtevägivalla ohvri kaitseks ja

abistamiseks üha enam võimalusi. Kui ohver on saanud kohtuliku kaitse vägivallatseja eest, st kohus on kehtestanud lähenemiskeelu, on ohvril võimalik sõlmida enda valvamiseks ja

kaitsmiseks leping turvaettevõtjaga. Selliseks juhuks peab turvatöötajale ette nägema ka meetmed, mille abil ohvrit reaalselt kaitsta. Kui vägivallatseja on ohtlik või on teada, et lähenemiskeelu rikkumine on süütegu, piisab eelkirjeldatud kinnipidamise alustest (eelnõu § 27

lõike 1 punktid 2 ja 3). Paraku ei ole praktikas harvad juhtumid, mil lähenemiskeelu rikkuja ei kujuta otsest füüsilist ohtu, vaid rikub kohtu määratud piiranguid ohvrile vaimsete kannatuste

tekitamiseks. Lähenemiskeelu rikkumine on ohvrile alati traumeeriv, mistõttu on oluline järjepidevalt tagada kohtulahendi täitmine. KarS-is on lähenemiskeelu rikkumine kuriteona sätestatud üksnes teatud tingimuste esinemisel (kui on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või

varale või tegemist on keelu korduva rikkumisega). Seega ei ole lähenemiskeelu rikkumine alati süütegu ning rikkuja saaks sel juhul takistamatult ohvrile ligineda, põhjustades talle kannatusi.

Seetõttu on vajalik sõnaselgelt sätestada õigus lähenemiskeelu rikkuja kinnipidamiseks, sõltumata otsese ohu olemasolust või rikkumise korduvusest. Lähisuhtevägivalla ohvrile lisakaitse võimaldamine tähendab ühtlasi ka, et politsei saab teabe lähenemiskeelu igakordsest

rikkumisest, mis omakorda võimaldab tagada karistuse vältimatust lähenemiskeelu korduva rikkumise korral.

Eelnõust on välja jäetud kehtivas TurvaS-is turvatöötajale antud õigus toimetada raviasutusse või politseisse isik, kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast

või teisi isikuid, kuna teiste isikute ohustamise juhtumiteks sätestatakse eelnõus piisava lt meetmeid, et olukorda lahendada, sõltumata isiku joobeseisundist. Kui joobeseisundis isikust

lähtub oht temale endale, peab ohtu tõrjuma selleks volitatud korrakaitseorgan, kes vastavalt olukorrale toimetab isiku koju või kainenema. Seega ei ole turvatöötaja poolt isiku politse isse

47

toimetamine asjakohane meede. Lisaks eeltoodule peab märkima, et joobeseisundile viitavad

tunnused on tihti sarnased teatud haigusnähtudega, ning kuna turvatöötajal puudub õigus isiku joobeseisundi kontrollimiseks ja tuvastamiseks, võivad nad isiku tervisehäire iseloomus eksida

ja seeläbi teadmatuse tõttu põhjustada isikule suure (tervise)kahju. Kinnipidamise alusena on eelnõust välja jäetud ka turvatöötaja tööülesande takistamine, mis on kehtivas õiguses ebaproportsionaalselt laiendatud õigus isiku vabaduse piiramiseks. Turvatöötaja tööülesanded

on olemuselt erisuguseid, sõltudes eelkõige eraõiguslikest kokkulepetest turvaettevõtte ja teenuse tellija ning turvaettevõtte ja turvatöötaja vahel. Kuna sellised kokkulepped ei ole

kolmandale isikule teada, ei ole üldjuhul ka ammendavalt arusaadavad ja selged turvatöötaja konkreetsed ülesanded. Seega võib tekkida olukord, kus isik teadmatusest takistab turvatöötaja mõne ülesande täitmist ning sellises olukorras ei oleks põhjendatud ega vajalik turvatöötaja

poolt isiku kinnipidamine: piisav meede on suulise korralduse andmine koos selgituskohus tuse täitmisega.

Lõikes 2 sätestatakse kinnipidamise dokumenteerimise kohustus koos jäädvustatavate andmete minimaalse koosseisuga. Kinnipidamisel jõu või erivahendite kasutamine tuleb samuti

dokumenteerida.

Lõikes 3 sätestatakse sarnaselt kehtivale TurvaS-ile turvatöötaja õigus ja samas ka kohustus kinnipeetud isik viivitamata politseile üle anda või politseisse toimetada. Nõue seatakse, kuna isiku kinnipidamine on üks riivavamaid põhiõiguste piiranguid, mille korral peab olema kohe

tagatud, et riik võtab kontrolli juhtumi lahendamisel üle. Kinnipeetud isikuga koos antakse politseile üle ka temalt hoiule võetud ese või aine.

Eelnõu koostamisel kaaluti võimalust kehtestada isiku kinnipidamise maksimaalne lubatud aeg, näiteks kuus tundi. Siiski ei saa nii pikka kinnipidamist üksnes turvatöötaja kahtluse alusel

pidada mõistlikuks. Lisaks eeldaks kuuetunnine kinnipidamine isiku põhiõiguste kaitse tagamiseks kinnipidamise põhjuste selgitamist temale arusaadavas keeles, mis paneks

turvaettevõtjale ülemäärase koormuse mistahes ajal tõlgi leidmise kohustuse kujul. Seetõttu on otsustatud eelnõus konkreetse ajalise piiri määramisest loobuda. Üldine nõue on, et kinnipeetud isik antakse politseile üle esimesel võimalusel, st toimetatakse ta kohe pärast vajalike

toimingute (sh kinnipidamise dokumenteerimine) tegemist politseisse või kutsutakse politsei. Kinnipeetud isiku toimetamine politseisse turvapatrulli poolt või politsei patrulltoimkonna

saabumine valveobjektile kestab ajaliselt maksimaalselt paar tundi, seega oleks kuuetunnise kinnipidamise aja sätestamise vajadus küsitav ning annaks ebamõistlikult suure võimaluse kuritarvitusteks.

Lõige 4 on eelmise lõike erinorm. Sätte kohaselt vabastatakse kinnipeetud isik viivitamata, kui

ta ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja teda ei ole alust kahtlustada süüteo toimepanemises. See tähendab, et kõiki kinnipeetud isikuid ei anta politseile üle. Kui pärast kinnipidamist selgub, et kinnipidamise alus on ära langenud, tuleb isik kohe vabastada. Näiteks kahtlustab turvatöötaja,

et isik on kaupluses toime pannud varguse, ning selgitab talle isiku ja vallasasja kontrolli kohaldamise eesmärki ja vajalikkust. Isik aga ägestub ja muutub agressiivseks, ohustades

sellega kaupluses viibivaid muid isikuid. Seetõttu peetakse ta kinni ja toimetatakse turvaruumi, kus teostatakse ka isiku ja vallasasja kontroll, mille tulemusel selgub, et kauplusevargust ei ole toimunud. Kui isik enam ka kolmandatele isikutele ohtu ei kujuta, vabastatakse ta viivitamata.

Eelnõu §-s 28 sätestatakse turvatöötaja õigus kasutada meetmete kohaldamisel jõudu. Nagu

eelnõu 4. peatüki 2. jao kohta esitatud üldistes selgitustes märgitud, on eelnõus sätestatud turvatöötaja õigused osalt tuletatud igaüheõigustest, kuid selleks, et põhjendada nende õiguste

48

ulatuse laiendamist või sätestada lisaõigused, luuakse antud eelnõuga lisaregulatsioon, millega

lubatakse turvatöötajal kohaldada asjakohaseid meetmeid ja kasutada jõudu nende rakendamiseks. Kõnesoleva paragrahvi korral on samuti tegu KarS-i § 27 kohaselt muus

seaduses sätestatud õigusvastasust välistava asjaoluga. Jõu kasutamine on põhimõtteliselt olnud lubatud turvatöötajatele ka kehtiva õiguse alusel, kuid seda vaid AÕS-is sätestatud omaabi kaudu või KarS-is sätestatud hädakaitse tõttu.

Lõike 1 kohaselt võib turvatöötaja käesoleva seaduse §-des 21–27 sätestatud meedet

kohaldades kasutada füüsilist jõudu, kui meetme kohaldamine ja isiku tegevuse tõkestamine turvatöötaja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik. Selle lõikega sätestatakse eeldused jõu kasutamiseks. Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule peab

turvatöötaja lähtuma eelnõu § 19 lõikest 1, mille kohaselt rakendatakse isikut vähim riivavat lähenemist. Nii nagu eelmistes, meetmeid reguleerivates paragrahvides, seatakse siingi

esmaseks eelduseks isikuline nõue, mille kohaselt on jõu kasutamine lubatud vaid turvatöötaja l. Seega ei ole jõu kasutamine lubatud valvetöötajal. Teise eelduse kohaselt on jõu kasutamine lubatud vaid olukorras, kus see on vajalik meetme kohaldamiseks ja selle raames isiku tegevuse

tõkestamiseks. Seda peab mõistma nii, et füüsiline jõud ei ole iseseisev meede, vaid eelmistes paragrahvides sätestatud meetme eesmärgi tagamise vahend. Kuigi turvatöötaja peab lähtuma

eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud põhimõtetest, tuuakse käesolevas lõikes eraldi välja, et jõu kasutamine on lubatud vaid olukorras, kus olukorda ei ole võimalik lahendada suulise korraldusega või suuliste korralduste andmine ei ole vastavas olukorras võimalik. Olukord, kus

suulise korralduse andmine ei ole võimalik, on näiteks see, kui valveobjektil viibiv isik seab muu isiku elu või tervise vahetusse ohtu ja see eeldab turvatöötaja kiiret tegutsemist. Oluline

on markeerida, et dokumendi nõudmiseks ehk selleks, et isiku käest dokument kätte saada, ei tohiks jõudu kasutada.

Lõikes 2 sätestatakse hoiatamise kohustus. Turvatöötaja on kohustatud enne füüsilise jõu kasutamist hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva asja suhtes ta

kavatseb jõudu kasutada. Kuigi enamik eelnõus reguleeritud turvatöötaja meetmetest on kohaldatavad isiku suhtes, on jõu kasutamine võimalik ka asja (näiteks looma) suhtes, kui asjast lähtub oht. Sel juhul antakse korraldus ohu tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks asja

omanikule või valdajale, samuti hoiatatakse teda jõu kasutamise eest. Füüsilise jõu kasutamise eest hoiatamisest võib loobuda vaid kiireloomulises olukorras, kui on vaja tõrjuda vahetut ohtu

ning hoiatamiseks ei ole aega. Eelnõu §-s 29 sätestatakse turvatöötajale lubatud relvad ja erivahendid. Kehtivas TurvaS-is on

turvatöötajale lubatud relvade ja erivahendite regulatsioon sätestatud eri paragrahvides, milles on esitatud muu hulgas nende kasutamise tarbetud nõuded. Käesolevas paragrahvis sätestatakse

kõik turvatöötajale lubatud relvad ja erivahendid ning nende kasutamise tingimused. Lisaks kohalduvad relva ja erivahendi kasutamisele eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud valvetegevuse käigus lubatud kasutada relva. Valvetegevusel lubatud relvade loetelu eelnõus ei esitata ja

piirdutakse viitega RelvS-ile, kuna asjakohane regulatsioon kuulub RelvS-i reguleerimisalasse. Sätte eesmärk on piiritleda relvade kasutamise õigus, mis nähakse ette vaid valvetegevuseks. Muude turvategevuse tegevusalade raames ei täida turvatöötaja ülesandeid, mille käigus

puutuks ta kokku kolmandate isikutega ja mis eeldaksid lisaõiguste olemasolu. Relva kasutamise õigus on ka sisevalvetöötajal oma ülesannete täitmisel. Sättes piiritletakse relvade

kasutamise lubatavus isikuliselt, mis tähendab, et relva võib valvetegevuse raames kasutada vaid turvatöötaja (eelnõu § 9 lõike 5 alusel ka sisevalvetöötaja). Lubatud relvade loetelu on

49

esitatud RelvS-i §-s 31, mille kohaselt võib turvategevusel või sisevalveks soetada ja omada

järgmisi relvi: sileraudne püss, vintraudne püss, püstol, revolver, gaasipüstol, gaasirevolver ja kumminui. Eelnõuga täiendatakse relvade loetelu õigusega kasutada peale kumminuia ka

teleskoopnuia ning peale gaasipüstoli ja -revolvri ka gaasipihustit. Kuigi gaasipihusti on piiramata tsiviilkäibega relv, on see õigusselguse huvides lisatud eraldi veel valvetegevuseks lubatud relvade loetellu. Eelkõige on muudatus t vaja selleks, et tagada, et turvateenuse

osutamisel ja sisevalves kasutatakse vaid turvaettevõttele kuuluvat gaasipihustit, mitte isiklikku. Lisaks täpsustatakse seaduses mis, olukordades on lubatud gaasipihustist kasutada.

Käesolevas lõikes täpsustatakse ka seda, et turvatöötajal on õigus kasutada relva, sealhulgas teleskoopnuia väljaõppes osalemisel. Täpsustuse vajalikkus väljaõppe puhul seisneb selles, et võrreldes kehtiva õigusega luuakse kohustus relva, sealhulgas teleskoopnuia, kandva

turvatöötaja iga-aastaseks täiendkoolituseks, mille eesmärk on oskusi ja teadmisi kinnistada.

Lõikes 2 sätestatakse, et relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ning relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi. Samasugune säte on ka kehtiva TurvaS-i § 37 lõikes 1. Eelnõusse ei lisatud sätteid relvade hoiustamise, kandmise jm kohta, sest asjakohane regulatsioon on esitatud

RelvS-is. Lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja võib valvetegevuse käigus kasutada ainult turvaettevõtja le

kuuluvat relva. Sama säte on kehtiva TurvaS-i § 37 lõikes 2 ja jääb muutmata kujul kehtima ka käesolevas eelnõus. Seega sisevalvetöötaja võib oma tööülesannete täitmisel kasutada üksnes

sisevalve korraldajale kuuluvat relva. Antud säte laieneb nii piiramata tsiviilkäibega relvade le (nt gaasipihusti, hoiatus- ja signaalrelv) kui ka piiratud tsiviilkäibega relvadele. Turvaettevõ tja tagada on see, et turvatöötaja kasutada oleksid kontrollitud ja töökindlad relvad, ning välistada,

et turvatöötaja omavoliliselt kasutab turvategevuseks enda isiklikku relva.

Lõikes 4 sätestatakse turvatöötajale lubatud erivahendid. Kuna erivahendite loetelu ei täiendata, jääb turvatöötajale õigus kasutada eriotstarbelist märgistus- ja värvimisseadet, käeraudu ja teenistuskoera. Erinevalt kehtivast TurvaS-ist jäetakse eelnõust välja sätted, milles

reguleeriti käeraudade soetamist ja erivahendite hoidmist. Käerauad ei ole Eestis tsiviilkä ibes keelatud ega ole põhjendatud, et turvaettevõtte nende üle eraldi arvet peaks. Peale selle ei ole

tegemist ründamiseks mõeldud vahendiga. Samuti jäetakse välja erivahendite hoidmist korraldavad sätted, sest erivahendite hoidmine kehtestatakse turvaettevõtte sisekorras.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvatöötaja võib kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, turvatöötajat rünnata või teisi isikuid või ennast ohustada.

See on ainuke säte erivahendi kohta. Kuna käeraudade kasutamine võib, aga ei pruugi eeldada jõu kasutamist, sätestatakse käeraudade kasutamise kohta veel üks eriregulatsioon. Käerauad on erivahend, millega saab piirata isiku põhiõigust liikumisvabadusele, ja sellest lähtudes on

oluline, et oleks üheselt selge vastava erivahendi kasutamisõigus. Samasugune säte on kehtestatud ka kehtiva TurvaS-i § 40 lõikes 4.

Lõikes 6 esitatakse nõuded teenistuskoerale. Turvatöötaja võib kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoer võib

valveobjektil liikuda üksnes rihma otsas või juhul, kui valveobjekti maa-ala on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad asjakohased sildid. Teenistuskoera on keelatud jätta

valveobjektil järelevalveta. Lõike eesmärk on tagada, et turvaettevõtte kasutatav teenistuskoer on saanud vajaliku väljaõppe ega ohusta õiguspäraselt käituvaid isikuid.

50

Lõikes 7 sätestatakse, et turvatöötaja võib relva kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis ja ohtu ei ole teisiti võimalik kõrvaldada ning ohu laad õigustab relva kasutamist .

Seejuures ei tohi ületada hädakaitse piire. Sätte kohaselt ei ole turvatöötajal eelmises paragrahvis sätestatud füüsilise jõu kasutamise regulatsiooni kohaselt lubatud relva kasutada ja selle kohta kehtestatakse relva kasutamisest lähtuva kõrgendatud ohu tõttu eriregulatsioon.

Turvatöötaja peab seega relva kasutades lähtuma hädakaitse kriteeriumitest. Arvestades, et hädakaitse õigus on võrreldes kehtiva TurvaS-i Riigikohtu praktikas palju paremini sisustatud,

jäetakse eelnõuga välja enamik praegu kehtivatest erisätetest, mis piirasid relvade kasutamist teatud olukordades.

Lõikes 8 sätestatakse, et turvatöötaja võib kasutada gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia üksnes enda või teise isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe

tõrjumiseks, kui sellega kaasneb oht turvatöötaja või muu isiku elule või tervisele. Sarnane säte on ka kehtivas TurvaS-is. Sätet täiendatakse just gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise kohta selguse saamiseks. Kuna uue turvategevuse seadusega muudetakse seda, et teleskoopnui on

tsiviilkasutuses keelatud, st luuakse võimalus seda piiratud käibes kasutada, siis on oluline tuua välja tingimused, millal teleskoopnuia võib kasutada. Kuna gaasipihusti lisatakse

turvategevuseks lubatud relvade loetellu, siis on oluline tuua välja, millal selle kasutamine on eesmärgi- ja õiguspärane.

Lõikes 9 sätestatakse, et valvetöötaja võib kasutada gaasipihustit üksnes enda või teise isiku vastu toimepandava ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, kui sellega

kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele. Kuigi gaasipihusti kasutamine on tsiviilkäibes lubatud ja valvetöötaja saaks seda kasutada hädakaitses, tuleb arvestada, et valveobjektil on lubatud kanda ja kasutada vaid turvaettevõtte väljastatud relva, st gaasipihust it.

Seetõttu on eraldi säte valvetöötajale lubatud relvade kasutamise kohta. Teiselt poolt antakse sättega võimalus turvaettevõttel tagada gaasipihusti kaudu valvetöötaja turvalisus.

Eelnõu §-s 30 sätestatakse turva- ja valvetöötajale ettenähtud tagatised, mida võrreldes kehtiva seadusega muudetakse. Tagatiste muutmisel võeti aluseks avaliku teenistuse seaduse ja

abipolitseiniku seaduse analoogia, millest lähtudes eristatakse õnnetusjuhtumist ja ründest põhjustatud hukkumine ning avaliku korra tagamisse kaasatud turvatöötajatele tagatakse

avaliku teenistuse seaduses sätestatud toetuste määrad. Oluline on, et turva- valvetöötaja le ettenähtavad toetused oleksid võrreldavad teiste avaliku korra tagamisse panustavate teenistujate omadega, sest oht, millega nad peavad tööülesandeid täites tegelema, on analoogne.

Selleks, et tagada kvaliteetne turvateenus, on eelkõige vaja tagada, et inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, tunneksid, et nende õigused on tagatud ja kaitstud.

Lõike 1 kohaselt maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turva- või valvetöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikute le

ning abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele turva- või valvetöötaja viie aasta töötasu, kui turva- või valvetöötaja hukkub tööülesande täitmisel õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Regulatsioon on olemuselt sama nagu kehtiva TurvaS-i § 34 lõikes 2, milles sätestatakse, et turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turva- või valvetöötaja abikaasale ja isikule, kelle suhtes täitis turva- või valvetöötaja perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust,

peab tööandja ühekordse toetusena maksma turva- või valvetöötaja kümne aasta palga. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga hakatakse eristama õnnetusjuhtumeid ja vägivallast tekkinud

kahju, samuti lisatakse toetuse saajate hulka turva- või valvetöötaja vanemad ja ka abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane. Regulatsioonis kasutatakse ühtse tõlgenduse loomise

51

huvides ApolS-is sätestatud sõnastuse analoogiat. Toetuse suurus arvestatakse märgitud aastate

keskmise töötasu ulatuses. Keskmise töötasu arvutamise alused ja kord on sätestatud töölepingu seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 „Keskmise töötasu

maksmise tingimused ja kord“. Eelnõu rakendatakse keskmise tasu arvutamisel samasid põhimõtteid.

Lõike 2 kohaselt maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turva- või valvetöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikute le

ning abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele turva- või valvetöötaja kahekümne aasta töötasu, kui turva- või valvetöötaja hukkub tööülesande täitmisel tema vastu vägiva l la kasutamise tagajärjel. Lõike sõnastamisel on lähtutud ApolS-ist. Sealjuures on käesoleva lõike

ja ka eelneva lõike sõnastamisel arvestatud antud eelnõu menetlemisega paralleelse lt menetluses oleva eriteenistuste ühtlustamise eelnõuga. Selle kohaselt ühtlustatakse

eriteenistujate, sh abipolitseinike ja teiste toetusi. Toetuste suuruse määramisel on käesolevalt seega lähtutud avaliku teenistuse seaduses sätestatust. Eelnõus eristatakse lõigetes 1 ja 2 toetuse maksmise aluseid, lähtudes hukkumise põhjusest. Kuna turvategevuse olemus seab töötaja elu

ja tervise tavapärasest suurema riski alla, nähakse eelnõuga ette maksta senisest suuremas määras ühekordset toetust turva- või valvetöötaja lähedastele, kui isik hukkub vägiva l la

tagajärjel. Kuigi turva- või valvetöötaja ja abipolitseiniku tegevus on ametliku käsitluse kohaselt erinevad (vastavalt avaliku ülesande täitmine ja eraõigusliku ülesande täitmine), puutuvad kummagi töö tegijad oma tegevuse raames kokku sarnaste ohtudega ja mõlemad

panustavad turvalisuse tagamisse. Toetuse suurus arvestatakse samuti keskmise märgitud aastate töötasu ulatuses ning keskmise töötasu arvestamine toimub samadel alustel, nagu

esimeses lõikes kirjeldatud. Lõikega 3 sätestatakse analoogselt avaliku teenistuse seaduse § 49 lõikega 3 võimalus määrata

kindel toetuse saaja. Sätte kohaselt saab turva- või valvetöötaja nimetada turvaettevõtjale oma hukkumise korral toetusest kuni 50 protsenti saava füüsilise isiku või füüsilised isikud. Esiteks

on sätte eesmärk rakendada ametnikega analoogilist regulatsiooni. Lisaks arvestades, et turva - või valvetöötaja tegutseb olukordades, kus esineb tõeline oht tema elule ja tervisele, ning tema hukkumise korral on ette nähtud vastavad toetused, tuleb tagada, et tal tekib ka võimalus seda

toetust igal juhul oma lähedastele tagada. Kuigi seaduses on sätestatud ka lähedaste loetelu, kellele vastav toetus välja makstakse, võib esineda olukordi, kus isik soovib määrata toetuse

seaduses nimetamata isikule. Oluline on toetuse juures just hinnata selle eesmärki: tagada töötajale kindlustunne, et tema hukkumise korral on tema lähedaste heaolu teatud määral tagatud.

Samuti täpsustatakse sättes, et kui turva- või valvetöötajal puuduvad sama paragrahvi lõigetes

1 ja 2 nimetatud isikud, maksatakse kogu summa välja tema poolt nimetatule või nimetatute le . Selle eesmärk on tagada, et juhul, kui isikul on siiski nimetatud õigustatud isik, tekib tal õigus kogu toetusele, kui muud lähikondsed puuduvad. Toetuse jagunemine turvaettevõtte le

nimetatud isiku ja näiteks muude ülalpeetavate vahel on hinnatud vajalikuks, et isiku hukkumise korral oleks täidetud ka tema seadusest tulenevad kohustused. Sellest reeglist, kus

vaid 50% ettenähtud toetusest saab määrata turvaettevõttele nimetatud isikule, ei saa erandit teha. Kuid samas kui muud isikud peale turvaettevõttele nimetatu puuduvad, ei ole põhjust jätta pool toetusest välja maksmata.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui turva- või valvetöötajal tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse

alusel osaline või puuduv töövõime seoses tööülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab

52

turvaettevõtja talle ühekordse toetusena osalise töövõime korral tema keskmise kahe aasta

töötasu ja puuduva töövõime korral tema keskmise seitsme aasta töötasu.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tõstetakse puuduva töövõime korral toetuse määr kolme aasta töötasult seitsme aasta töötasule. Hüvitise suurust määrates võeti aluseks ApolS- is sätestatud hüvitise määrad ning samuti arvestati paralleelselt menetluses oleva eriteenistuste

ühtlustamise eelnõuga. Samuti tuuakse eraldi välja, et lähtutakse keskmisest töötasust.

Samamoodi kehtiva regulatsiooniga sätestatakse lõikes 5, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti kaasatud ja arstiõppe läbinud isik, lähtudes avaliku teenistuse seaduse

§-s 491 sätestatust.

Oluline on lisaks välja tuua, et ühekordse toetuse maksmine ei vabasta turvaettevõtjat muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel. Käesoleva seadusega sätestatud toetused on turva- või valvetöötajatele mõeldud lisatoetused, arvestades

tegevusalal töötamise ohtusid ja nende tagajärgi.

Lõikes 6 sätestatakse sarnaselt kehtiva õigusega, et käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui turva- või valvetöötaja oli juhtumis ise süüdi ja tegemist oli raske hooletusega. Tegemist on tsiviilõigusliku suhtega ja seega on süülisus sisustatud võlaõigusseaduse § 104

lõike 4 kaudu. See tähendab, et toetuse võib jätta maksmata vaid juhul, kui turvaettevõte on tuvastanud ja tõendanud, et turva- või valvetöötaja jättis käibes vajaliku hoole olulisel määral

järgimata. Tabel 4. Sotsiaalsed tagatised hukkumise ja töövõime osalise või täieliku kaotuse korral

kehtiva regulatsiooni alusel Hüvitise

maksmise

põhjus

Turvatöötaja Abipolitseinik Ametnik

Hukkumine keskmine

viie aasta

töötasu

kümne aasta töötasu

(kuni 120-kordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral keskmine

kümne aasta töötasu,

ründe korral keskmine

20 aasta töötasu

Töövõime

osaline kaotus

keskmine ühe

aasta töötasu

ühe aasta töötasu

(kuni politseiametniku 12-kordne

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral keskmine

kuni kahe aasta töötasu,

ründe korral keskmine

kuni kaheksa aasta töötasu

Töövõime

puudumine

keskmine kolme

aasta töötasu

viie aasta töötasu

(kuni politseiametniku 60-kordne

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral keskmine

kuni seitsme aasta töötasu,

ründe korral keskmine

kuni 13 aasta töötasu

Töövõime

ajutine kaotus

vt

võlaõigusseaduse

§ 628 lõige 5

Kuni ühekordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär Ründe korral keskmine

ühe kuu töötasu

Erandid Tööandjal on

õigus keelduda

toetuse

maksmisest

üksnes juhul, kui

töövõime osaline

kaotus või

töövõime

puudumine on

põhjustatud

Kui abipolitseinik on:

1) pannud toime süüteo, mis on

põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga

või abipolitseiniku suhtes vägivalla

kasutamisega;

2) teinud enesetapu või enesetapukatse;

3) pannud toime enesevigastuse, mis ei

ole põhjuslikus seoses haigusliku

seisundiga ega tulene teiste isikute

õigusvastasest käitumisest;

Kui ametnik:

1) pani toime süüteo;

2) pani toime enesetapu

või enesetapukatse;

3) pani toime

enesevigastuse, mis ei ole

põhjuslikus seoses

haigusliku seisundiga ega

tulenenud teiste isikute

õigusvastasest käitumisest;

53

turvatöötaja enda

süül

4) alkohoolse, narkootilise või

psühhotroopse aine joobes

4) oli enda põhjustatud

joobeseisundis Õiguslik alus TurvaS-i § 34.

Turvatöötajale

ettenähtud

tagatised

APolS-i § 38. Hüvitis abipolitseiniku

hukkumise, haigestumise ja vigastada

saamise korral seoses abipolitseiniku

ülesande täitmisega

ATS-i § 49. Ametniku

sotsiaalsed tagatised

hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise

korral

Eelnõu §-s 31 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tehakse

selles olulisi muudatusi, et tagada nii õigustatud isikute kui ka turvaettevõtte jaoks õigusselgus . Eelkõige on regulatsiooni kehtestamisel võetud aluseks avaliku teenistuse seaduse § 49 ja sama paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrus nr 41 „Ametniku hukkumise

või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvit ise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja

väljamaksmise kord“. Eesmärk on kehtestada regulatsioon, kus nii õigustatud isikul kui ka turvaettevõttel on teatud kohustused ja kindlad tähtajad.

Lõike 1 kohaselt peab turvaettevõtja teavitama temale teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse hüvitise saamise õigusest viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 30

lõigetes 1, 2 ja 4 nimetatud asjaolude tuvastamisest. Lõikes on õigustatud isikute all mõeldud turva- ja valvetöötaja lähikondlasi ja ülalpeetavaid vastavalt § 30 lõigetes 1 ja 2 sätestatule. Samuti on aga õigustatud isik sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik, kelle turva- või

valvetöötaja ise nimetab, ning ka töötaja ise vastavalt sama paragrahvi lõikele 4. Turvaettevõtte l tekib kohustus teavitada vastavalt juhtunule kõiki antud olukorras õigustatud isikuid. Sellega soovitakse tagada, et vastava avalduse esitamine ei viibiks või avaldus jääks esitamata

teadmatusest. Oluline on rõhutada, et turvaettevõte saab teavitada vaid temale teadaolevaid isikuid. Seega kui isik on avaldanud tööandjale oma abikaasa või näiteks ülalpeetavate andmed,

siis on võimalik neile ka teade saata. Igal juhul peaks olema võimalik edastada teade töötaja poolt eraldi nimetatud isikule. Soovituslik oleks tagada juba töösuhte alguses selliste andmete kogumine ja säilitamine kuni töösuhte lõpuni.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse eraldi kord turva- või valvetöötaja töövõimetuse ja hukkumise

korral ette nähtud toetuse taotlemiseks. Lõikes 2 sätestatakse, et § 30 lõikes 4 sätestatud toetuse saamiseks esitab turva- või valvetöötaja

või tema esindaja avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta ning turvaettevõtja nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta ametniku

töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Sellega tuuakse esiteks välja, et vastava avalduse võib esitada nii töötaja kui ka tema esindaja. Kuigi esindaja kasutamine on tsiviilõigussuhetes lubatud, on soovitud seda

asjaolu rõhutada. Antud regulatsioon on mõeldud eelkõige just kannatada saanud poolele ja see peab olema võimalikult lihtsasti mõistetav. Sättes tuuakse välja ka kõik olulised dokumendid,

mille avalduse esitaja peab lisama. Sarnaselt kehtivale regulatsioonile peab lisama Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta. Selle tõendi väljastab Eesti Töötukassa töövõimetoetuse seaduse § 10 alusel, mille kohaselt teeb töötukassa isikule andmed tema

osalise või puuduva töövõime kohta kättesaadavaks elektrooniliselt või väljastab talle soovi korral sellekohase dokumendi. Lisaks sätestatakse, et turvaettevõtte nõudmisel peab lisama ka

Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta ametniku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.

54

Lõikes 3 sätestatakse, et turva- või valvetöötaja hukkumise korral esitab toetust saama

õigustatud isik toetuse saamiseks turvaettevõtjale avalduse, mis tõendab, et selle esitaja on käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1–3 nimetatud õigustatud isik. Selle kohaselt peab õigustatud

isik esitama avalduse, millega ta esiteks taotleb vastava toetuse väljamaksmist, kuid eelkõige tõendab ka enda isiku ja asjaolu, et ta on toetust saama õigustatud. Paragrahvi 30 lõigete 1–3 kohaselt on tegemist kindlaks määratud isikute ringiga. Kui sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud

isiku kohta on andmed turvaettevõttel ja isikul, tuleb vaid tõendada enda isik, et vastav avaldus esitada, siis lõigete 1 ja 2 puhul ei saa aga eeldada, et turvaettevõte teab kõiki õigustatud isikuid.

Seega peab antud lõigetes nimetatud taotleja lisaks enda isiku tõendamisele esitama vajaduse korral ka abielutunnistuse või muu dokumendi, mis tõendab, et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete või ülalpeetavate hulka. Käesolevaga pannakse seega teatud

dokumentide esitamise kohustus just taotlejale. Arvestama peab ka asjaoluga, et turvaettevõte ei pruugi olla teadlik kõikidest õigustatud isikutest, ja seega peaks nimetatud isikud ise teadma,

millal ja kuhu vastav avaldus esitada. Kuigi tegemist on toetuse saajale koormava regulatsiooniga, ei saa ka eeldada, et turvaettevõte, kellel puudub ligipääs vastavatele andmekogudele, suudab tuvastada kõik õigustatud isikud ning neid teavitada. Selle riski

vähendamiseks on ka loodud võimalus, et töötaja saab ka ise nimetada õigustatud isikuid. Samuti on alati võimalus, et töötaja annab ise kogu vajaliku info teiste õigustatud isikute kohta

tööandjale juba töösuhte alguses. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole otsest kohustust esitada hukkunu surmatunnistus. Nõue

jäetakse välja, sest tegemist on faktilise asjaoluga, mis on juba toetuse maksmise eeldus. Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tekib turvaettevõtjale isikute teavitamise kohustus alates

hetkest, kui ta tuvastab vastavad asjaolud, see tähendab isiku hukkumise või vigastamise. Turvaettevõte võib nõuda ka isiku surmatunnistust, kuid samas on regulatsiooni koostamisel jõutud seisukohale, et turvaettevõte ei saa olla olukorras, kus tema töötaja hukkub õnnetuse või

vägivalla tagajärjel ja ettevõte sellest ise teadlik ei ole. Sellisele juhtumile järgneb kas süüteomenetlus või vastav järelevalve menetlus.

Lõikega 4 kehtestatakse toetuse taotlemise avalduse esitamisele kindlad tähtajad. Selle eesmärk on luua täiendavat õigusselgust mõlemale poolele. Turva- või valvetöötaja hukkumise korral

on taotleja jaoks selgem, mis aja jooksul tuleb avaldus esitada ning millal vastav otsus tehakse. Toetuse taotlemise avaldus esitatakse turvaettevõtjale turva- või valvetöötaja hukkumisest 90

kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud asjaolude tuvastamisest. See tähendab, et üldreeglina on õigustatud isikul aega esitada avaldus 90 päeva jooksul alates isiku hukkumisest. Kuid lisaks tuleb arvestada, et siin võib rolli mängida ka

süüteomenetlus. Kuigi toetuse maksmine ja sellesisuline otsus ei ole seotud süüteomenetluses tehtava otsusega, võib vastava menetluse raames selguda, kas tegemist oli vägivallaaktiga või

õnnetusjuhtumiga. Osalise või puuduva töövõime korral on aga töötajale tagatud piisavalt pikk aeg, mille jooksul avaldus esitada. Toetuse taotlemise avaldus esitatakse turvaettevõtjale töötaja osalise või puuduva töövõime tuvastamisest alates ühe aasta jooksul osalise või puuduva

töövõime tuvastamisest arvates. See on piisav periood, mille jooksul isik või tema esindaja suudab koostada vajalikud dokumendid ja hankida nõutud tõendid. Lühema tähtaja korral

pandaks töötaja olukorda, kus sõltumata enda vigastustest peab ta suutma operatiivselt ka enda õiguseid kaitsta.

Eelnõu §-s 32 kehtestatakse toetuse määramise ja maksmise kord. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tehakse ka antud osas olulisi muudatusi, et lihtsustada toetuse maksmise

korraldust kõikidele pooltele.

55

Lõikes 1 sätestatakse, mis aja jooksul pärast dokumentide kätte saamist on turvaettevõtte l

kohustus teha vastavasisuline toetuse andmise otsus. Turva- või valvetöötaja osalise või puuduva töövõime hüvitise taotlemise korral teeb turvaettevõtja kümne tööpäeva jooksul

avalduse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates põhjendatud otsuse toetuse maksmise kohta. See tähendab, et kui õigustatud isikul on võimalus esitada avaldus ühe aasta jooksul alates osalise või puuduva töövõime tuvastamisest ning ta esitab avalduse kuus kuud pärast

nimetatud tuvastamist, peab turvaettevõte tegema otsuse kümne tööpäeva jooksul.

Turva- või valvetöötaja hukkumise korral teeb turvaettevõtja otsuse toetuse määramise kohta kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest. Turva- või valvetöötaja hukkumise korral on regulatsioon oluliselt erinev võrreldes kehtivaga ja lähtub

pigem avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatust. Kehtiva korra kohaselt toimub ka isiku hukkumise korral toetuse väljamaksmine sarnastel alustel nagu osalise või puuduva töövõime

korral. Samas jäetakse sellises regulatsioonis arvestamata, et õigustatud isikuid võib hiljem veel välja ilmuda, mis loob aluse vaidlusteks õigustatud isikute ja turvaettevõtte vahel. Sellest lähtudes on eelnõu kohaselt õigustatud isikutel aega 90 päeva alates turva- või valvetöötaja

hukkumisest, et esitada avaldus. Turvaettevõte peab tegema lõpliku otsuse hüvitise maksmise kohta 100. päeval pärast isiku hukkumist ehk kümme päeva pärast ettenähtud tähtaja

möödumist. Sellega soovitakse saavutada nii õigusselgus pooltele kui ka õigusrahu. Kui selleks ajaks ei ole õigustatud isik esitanud enda avaldust, siis ei ole võimalik tal näiteks aasta pärast vastava sündmuse toimumisest toetust nõudma asuda.

Lõikes 2 tuuakse välja avatud loetelu andmetest ja dokumentidest, mis peavad sisalduma

turvaettevõtte vastavasisulises otsuses. Otsuses tuuakse välja tööõnnetuse uurimise materjalid , dokumendid, mis tõendavad avalduses esitatud asjaolusid, seisukoht avalduse põhjendatuse kohta, väljamakstava summa arvutus ja viide maksmise alusele. Eeltoodut on hinnatud

oluliseks, et tagada õigustatud isikule teatud põhjendatuse ja põhistatuse määr. Isikule peab olema arusaadav, mis asjaolusid hinnati, mida neist arvati ja miks kujunes otsus just selliseks.

Õigustatud isikut käsitatakse seega antud suhtes nõrgema poolena. Lõikes 3 tuuakse erandina välja, et kui turva- või valvetöötaja hukkumise korral taotleb

ühekordset toetust mitu käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud õigustatud isikut, jagatakse hüvitise summa nende vahel võrdselt, arvestades käesoleva seaduse § 30 lõikes 3

nimetatud õigustatud isikutele määratud osade suurust toetusest. See tähendab, et kui turva- või valvetöötaja on nimetanud § 30 lõike 3 alusel eraldi õigustatud isikud, siis jagatakse nende vahel vaid ette nähtud 50% toetusest vastavalt töötaja soovile, või kui seda ei ole piiritletud, siis

võrdsetes osades. Ülejäänud 50% jaotatakse § 30 lõigetes 1 ja 2 nimetatud ning avalduse esitanud isikute vahel võrdsetes osades.

Lõige 4 kohustab turvaettevõtjat toimetama kirjaliku otsuse toetuse määramise kohta kätte avalduse esitanud isikule otsuse tegemisest alates seitsme päeva jooksul. Oluline on rõhutada,

et otsus toetuse määramise kohta võib olla positiivne või negatiivne. Turvaettevõtja teeb otsuse lähtudes talle esitatud ja teadaolevatest andmetest, kuid allkirjastatud ning põhistatud otsuse

peab ta kätte toimetama kõikidele avalduse esitanud isikutele. Lõike 5 kohaselt maksab turvaettevõtja toetuse välja ühe kuu jooksul toetuse määramisest.

Poolte kokkuleppel makstakse toetus välja mitmes osas. Väljamaksmise kohutuse märkimine on oluline, sest sellest võib näiteks sõltuda viiviste arvestamine. Kui vastav otsus on tehtud , siis

nõue toetuse maksmiseks muutub sissenõutavaks pärast ühe kalendrikuu möödumist sellest. Samas on alati pooltel õigus leppida kokku teisiti.

56

5. peatükk. Riiklik järelevalve

Eelnõu §-s 33 reguleeritakse riiklikku järelevalvet nii turvategevuse kui ka majandustegevuse üle ning määratakse asjakohased järelevalveorganid ja meetmed.

Lõike 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete üle PPA ametnik.

Lõikega 2 täpsustatakse, et riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusala üle teostab

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Nimetatud tegevusala on olemuselt ehitustegevus.

Eelnõu §-s 34 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed. Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alustel ja korras:

1) küsitleda tegevusala ettevõtjat ja tema esindajat ning nõuda asjakohaseid dokumente

(KorS-i § 30); 2) kutsuda tegevusala ettevõtja või tema esindaja ametiruumidesse ning vajaduse korral

kohaldada sundtoomist (KorS-i § 31); 3) tuvastada isikusamasust (KorS-i § 32); 4) siseneda tegevusala ettevõtja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud

kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning kõrvaldada muid takistusi (KorS-i § 50);

5) vaadata läbi tegevusala ettevõtja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud kinnisasja, ehitise või ruumi, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja, ning avada uksi ja väravaid või kõrvaldada muid takistusi (KorS-i § 51);

6) võtta vallasasi hoiule (KorS-i § 52).

Eelnõu §-des 35 ja 36 sätestatakse PPA ametnikule võrreldes KorS-iga erisused riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamisel turvategevuse üle järelevalve teostamisel.

Eelnõu § 35 lõikes 1 sätestatakse KorS-i § 50 erisused, mis on kohaldatavad peamiselt valvetegevuse ja ka sisevalve üle riikliku järelevalve teostamisel.

Punktide 1 ja 3 kohaselt võib PPA ametnik turvaettevõtja valvetegevuse üle riikliku järelevalve teostamise raames valdusesse siseneda tähistatud kinnisasja valdaja või muu

õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemise juures viibib turvaettevõtja töötaja või kui valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine valveobjektile. Erisuste sätestamise

vajadus tuleneb valvetegevuse eripärast: valveobjekt võib olla vaid osa kinnistust, mistõttu valveobjektini jõudmiseks tuleb siseneda kinnistule, mis ei ole riikliku järelevalve teostamise objekt. Kuna valvetegevust teostatakse paljudel objektidel väljaspool tavapärast tööaega, st

õhtul ja öösel, ei ole otstarbekas kinnisasja omaniku või valdaja kutsumine valdusesse sisenemise juurde, kui sisenemise juures viibib turvaettevõtja töötaja või kui valdusesse

sisenemise eesmärgiks on üksnes valveobjektini pääsemine. Punkti 2 kohaselt võib PPA ametnik turvaettevõtja valvetegevuse üle riikliku järelevalve

teostamise raames valdusesse siseneda äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse turvategevust. Erisuse põhjuseks on asjaolu, et valvetegevust ja sisevalvet teostatakse tihti just

sel ajal, mil äriruumid on suletud, mistõttu turvategevuse üle riikliku järelevalve teostamine

57

KorS-i § 50 lõike 3 nõuete kohaselt, st äriruumi töö- või lahtiolekuajal, ei täida järelevalve

eesmärki.

Lõikes 2 on ette nähtud erisus KorS-i § 50 lõikes 5 sätestatud valdaja teavitamise nõudest. See nõue on KorS-is kehtestatud valdaja kaitseõiguse tagamiseks ning juhul, kui kinnisasi, mille le korrakaitseorgan siseneb, ei ole riikliku järelevalve objektiks ning valduses ei tehta riikliku

järelevalve ega süüteomenetluse toiminguid, puudub selle valdajal kaitseõiguse tagamise vajadus.

Lõikes 3 sätestatakse, et PPA ametnik ei pea tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta sisenemisel protokolli koostama, kui sisenemise juures viibib turvaettevõ tja

töötaja või kui sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine valveobjektile. Nimetatud juhtudel protokolli koostamise nõude kehtestamine oleks tarbetu bürokraatia, milleks puudub sisuline

vajadus, kuna valdus ehk kinnisasi, kuhu korrakaitseorgan siseneb, ei ole riikliku järelevalve objekt.

Eelnõu §-s 36 sätestatakse PPA ametniku meetmena salvestise nõudmine.

Lõike 1 alusel saab PPA ametnik õiguse nõuda turvaettevõtjalt valvetegevuse teostamisega seotud heli- ja videosalvestisi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Selle abil saab PPA kontrollida

majandustegevuse vastavust nõuetele ja tuvastada võimalikke rikkumisi. KorS-i §-s 30 sätestatakse riikliku järelevalve meetmena dokumendi nõudmine, kuid valvetegevuse ja

sisevalve üle järelevalve teostamisel võib olulist tähendust omada valveseadmestiku salvestis. Näiteks võib turvaettevõtja tegevuse kontrollimiseks olla vajalik vaadata üle salvestis turvaruumis toimunud isiku ja vallasasja kontrolli kohaldamisest. Salvestise abil on võimalik

saada kinnitus, et turvatöötajale seadusega antud õigusi kohaldavad üksnes nõutava väljaõppe ja kvalifikatsiooniga turvatöötajad jm. Vältimaks KorS-i § 30 lõike 3 laiendavat tõlgendamist,

sätestatakse salvestise nõudmine eelnõus riikliku järelevalve erisusena. Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt KorS-i § 30 lõikega 4, et salvestise nõudmise protokollimine on

kohustuslik, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

Võrreldes kehtiva seadusega on riikliku järelevalve peatükist välja jäetud korrakaitseorgani kohustus koostada kohapealse kontrolli kohta järelevalveakt, kuna seaduses sätestatakse üksnes see, mis meetmete dokumenteerimine on kohustuslik. Muus asjus korraldab riikliku järelevalve

teostamist, sealhulgas selle dokumenteerimist, korrakaitseorgan.

Samuti on eelnõust välja jäetud sunniraha ülemmäär, sest korrakaitseseaduse jõustumise l kehtestati selle § 28 lõikes 2 ühtne sunniraha ülemmäär 9600 eurot ning eriseaduses sätestatakse teistsugune ülemmäär vaid põhjendatud juhtudel. Eelnõu koostajad ei pidanud põhjendatuks

erisuse kehtestamist.

6. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu §-s 37 sätestatakse üleminekusätted, mille eesmärk on tagada, et uue seaduse

jõustumisel oleks selle mõju turvaettevõtjaile võimalikult väike.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud turvateenuse osutamiseks antud tegevusluba loetakse eelnõu § 4

58

punktis 1 nimetatud valvetegevuse tegevusloaks, arvestades, et need teenused on valvetegevuse

tegevusalaga sisuliselt kattuvad. See tähendab, et turvaettevõtjad, kellele on väljastatud vallas- või kinnisvara, sealhulgas Eesti riigilippu kandva laeva valve ja kaitse, isikukaitse või ürituse l

või valveobjektil korra tagamise turvateenuse tegevusluba, loetakse seaduse kohaselt valvetegevuse tegevusalal tegutsevateks turvaettevõtjateks. Kuigi sellisel juhul ei teki kohustust läbida eelkontrolli, on kõik turvaettevõtjad kohustatud vastama käesolevas seaduses esitatud

nõutele. Eelkõige peavad turvaettevõtjad vastama eelnõu §-s 10 sätestatud nõuetele. Kui turvaettevõte ei vasta kõikidele nõuetele, siis on PPA-l kui majandushaldusasutusel õigus

kohaldada vajalike meetmeid, et tagada nõuetele vastavus. Lõikes 2 sätestatakse, et tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

turvateenuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Samasisulise korra sätestab käesoleva paragrahvi lõige 3

turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusala tegevusloa osas, mis on antud enne käesoleva seaduse jõustumist. Turvaseaduse § 4 lõike 1 punkt 1 sätestab turvateenusena turvakonsultatsiooni ja sama seaduse § 28 lõike 1 punktid 1 ja 2 reguleerivad turvatöötaja

põhiõppe korraldamist ning turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamist. Eelnõu kohaselt ei ole turvakonsultatsiooni ehk uue terminiga turvaauditi ega turva- ja valvetöötaja väljaõpe

korraldamisel tegevusloa kohustust. Automaatselt aga nimetatud tegevuslube majandustegevuse registrisse ei kanta. Vastav kohustus pannakse turvaettevõtjale. Arvestades, et registrisse kande tegemiseks on ette nähtud kuue kuuline ülemineku periood, on hinnatud

mõju turvaettevõtjale minimaalseks. Täpsustavalt on käesoleva paragrahvi lõigetes sätestatud, et nimetatud perioodil loetakse vastav tegevusluba võrdsustatuks käesoleva seaduse § 4 punktis

2 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega käesoleva seaduse § 11 lõike 2 mõistes.

Lõikes 4 sätestatakse, et käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusala ehk

valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise majandustegevuseteade tuleb esitada kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Sellega on samuti antud selles

valdkonnas tegutsejatele piisav aeg vastava teate esitamiseks majandustegevuse registrisse. Kuna käesolevalt ei ole valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine loa- ega teatamispõhine majandustegevus, siis toob see antud valdkonnas tegutsevatele ettevõtetele

kaasa teatava koormuse kasvu.

Eelnõu §-s 38 tehakse elektroonilise side seaduses seaduse pealkirja muudatus, asendades sõna turvaseadus sõnadega turvategevuse seadus.

Eelnõu §-s 39 muudetakse KorS-i, et luua regulatsioon turvaettevõtja kaasamiseks kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele.

Punktiga 1 muudetakse KorS-i 6. peatüki pealkirja, kuna eelnõu käesoleva paragrahvi punktiga 2 täiendatakse KorS-i 6. peatükki paragrahviga, milles sätestatakse regulats ioon

turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmisele. Kui kehtiva seaduse kohaselt on nimetatud peatükis sätestatud riigi korrakaitseülesande täitmisele kaasamine, siis uue

pealkirja kohaselt reguleeritakse KorS-i 6. peatükis riigi ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasamist.

Punktiga 2 täiendatakse KorS-i 6. peatükki §-ga 821, milles sätestatakse regulats ioon halduslepingu alusel turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmisele.

59

Kõiki haldusülesandeid ei pea riik täitma vahetus organisatsioonilises vormis, vaid võib nende

täitmiseks kaasata erasektori. Sellest lähtudes on käesolevas paragrahvis esitatud regulatsiooni eesmärk võimaldada KOV-il kindlate avalike ülesannete täitmisele kaasata turvaettevõte.

Regulatsiooni lõppeesmärk on võimaldada KOV-il heade tulemustega tagada kogukondlik

turvalisus ja seda arendada  tegevus, mis võib avaliku sektori kasutada olevate piiratud rahaliste vahendite tõttu olla raske. See, et avalikul sektoril napib raha, on peamisi põhjuseid, miks luuakse võimalusi kaasata erasektorit avalike ülesannete täitmisele. Kuigi selles vallas on positiivseid näiteid, nagu Tallinna korrakaitseüksus, ei ole kõikidel KOV-idel suutlikkust

tagada ametnike piisav koosseis, mis võimaldaks ööpäev ringi osutada korrakaitseteenust, või leida olenevalt sündmuse iseloomust kiiresti lisajõudu korra tagamiseks. Samuti on

halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) järgi avaliku ülesande delegeerimise üks eeldusi senisest tõhusam majandamine vastava teenuse osutamisel.

Majanduslikest ja korrakaitselistest eesmärkidest lähtuti ka KorS-i esialgses eelnõus50, milles oli ettepanek reguleerida KorS-i 6. peatükis era- ja avalik-õiguslike isikute kaasamist riigi

korrakaitseülesande täitmisele. Selle seletuskirja kohaselt tehti ettepanek senisest enam kaasata eraõiguslikke juriidilisi isikuid avaliku korra tagamisse, volitades neid riigi korrakaitseülesandeid täitma. Ettepanek tehti, lähtudes vajadusest tagada avaliku korra kaitse

Eestis senisest paindlikumalt ja kasutada avalikke ressursse säästlikumalt. KorS-i eelnõus esines aga olulisi puudusi, mille tõttu jäeti enamik seal sätestatud kaasamise regulatsioonist

kehtestamata ja KorS jõustus 1. juulil 2014 nii, et valdavat osa kaasamise regulatsioonist selles polnud. Vahepeal on esialgsest eelnõust väljajäetud sätteid aga korrigeeritud ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga täiendati selle tulemusena KorS-i §-dega 161 ja 162, milles on sätestatud

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse. Siinse eelnõu raames soovitakse aga luua regulatsioon, mille kohaselt oleks KOV-idel võimalus kaasata vajaduse korral

lisajõudu, et tagada avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmine. Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle saavad KorS-i § 571 alusel järeleva lvet

teostada politsei ja linna- või vallavalitsus. KorS-i §-s 82 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib PPA peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratud alustel ja korras

otsustada kaasata korrakaitselepinguga politsei ülesannete täitmisele muu hulgas turvaettevõ tja, mittetulundusühingu, mille põhikirjaline eesmärk on osalemine avaliku korra kaitsmisel, ja kohaliku omavalitsuse, millel on ametisse nimetatud korrakaitseametnik või moodustatud

korrakaitseüksus. Tuleb tõdeda, et viimati nimetatud säte jääb üldiseks, ent samas väljendab seadusandja tahet luua ka võimalusi riikliku järelevalve delegeerimiseks ja teostajate ringi

laiendamiseks avaliku korra tagamisel. Samuti tõdetakse STAK-s, et koostööd riigiasutuste, kohalike omavalitsuse üksuste ja turvategevuse valdkonna ettevõtjate vahel on vaja korrastada, tagamaks juba olemasolevat ressurssi senisest tulemuslikumalt avaliku korra tagamisse.

Arvestades, et riikliku järelevalve ülesande delegeerimisel ei delegeerita lihthaldusülesannet,

vaid täidesaatva riigivõimu volitusi eeldavat haldusülesannet, mistõttu on väga oluline, et peale majandusliku otstarbekuse, mille toob kaasa võimalus kaasata lisaressurssi, on regulatsiooni sisustamisel lähtutud ka isikute põhiõiguste tagamise ja kaitsmise eesmärgist. Täidesaatva

riigivõimu volitusi eeldavate haldusülesannete korral saab eristada sooritushaldust (nt loamenetlus) ja riivehaldust (nt järelevalve tegemine). Kui esimese puhul võib ülesannete

delegeerimist vabamalt lubada ja seda on praktikas ka rakendatud51, on delegeerimine teise valdkonna ülesannete puhul piiratum, kuid lubatav, kui eraõiguslikele isikutele delegeeritavate ülesannete hulgaga ei anta üle riigi kogu tuumikfunktsiooni ja üleandmine on asjakohaselt

50 korrakaitseseadus 49 SE, seletuskiri, lk 114–115. 51 Näiteks on autoveoseaduse § 47 alusel delegeeritud sooritushalduse ülesandeid.

60

põhjendatav. Keelatud on delegeerida selliseid avalikke ülesandeid, mida põhiseaduse järgi on

kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni.

Selliseks tuumikfunktsiooniks, mida ei ole lubatud delegeerida, on hinnatud riigi jurisdiktsioonilist ülesannet, sealhulgas väärteomenetlust52. Täidesaatva võimu jõumonopoli või muude tuumikfunktsiooni kuuluvate haldusülesannete delegeerimise puhul täielikku keeldu

sätestatud53 ei ole ning eraõiguslikele isikutele on ka käesoleva õiguse kohaselt volitatud piiritletud juhtudel, ka eraõiguslike tegevuste raames, riivehaldusülesandeid, nagu avaliku

korra tagamine.54 Piiritletud erinormide alustel on samuti võimalik delegeerida täidesaatva võimu

riivehaldusülesandeid, et tagada vajalike avalike haldusteenuste osutamine. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-ga 18 ja § 61 lõikega 2, mille kohaselt võib kiirabi või tegevusloa alusel

tegutsev eraõiguslik isik kohaldada KorS-is sätestatud erimeetmeid, delegeeritakse teenuse osutamise raames eraõiguslikule isikule ka riivehaldusõigusi.

Halduslepingupõhine volitus riivehaldust delegeerida on sätestatud ka kohtute seaduse §-s 126, mille lõikes 4 on võimaldatud kohtukordniku55 tegevus volitada äriühingutele.

Riigi haldusülesannete lepingulise delegeerimise võimalused on üldregulatsioonina ette nähtud HKTS-i 1. peatükis. Kindlatel tingimustel võimaldab HKTS halduslepingu alusel delegeerida

avaliku halduse ülesandeid. Nende hulka kuuluvad ka korrakaitseline tegevus ja riiklik järelevalve.

Kuigi HKTS-is ei keelata delegeerida täidesaatva riigivõimu volitusi eeldavat ülesannet, on taolisele delegeerimisele seatud ranged nõuded HKTS-i §-s 4, mille kohaselt peab täidesaatva

riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus ette nägema täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, haldusülesande täitmise üle

haldusjärelevalvet tegeva asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist. Sellest lähtudes, et halduslep ingu

alusel eraõiguslikule isikule riivehaldusõiguste delegeerimise regulatsioon oleks õiguspärane , peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) konkreetne volitus – see tähendab, et vastav volitusnorm peab asuma õiges eriseaduses ja volitusnorm peab olema piisavalt määratletud ning selles peab olema sätestatud, millist avaliku riigivõimu volitusi eeldava ülesande delegeerimist selles käsitletakse;

2) tingimused – seaduses peavad olema sätestatud tingimused, mille täitmisel avaliku halduse ülesande delegeerimine on lubatud;

3) täitmiseks vajalikud meetmed – regulatsioonis peab sätestama vajalikud meetmed, mis tagaksid avaliku halduse ülesande täitmise võimalikkuse;

4) järelevalve  eraõigusliku isiku tegevuse üle peab tegema järelevalvet, et tagada avaliku halduse ülesande õiguspärane ja tingimustele vastaval tasemel täitmine. Regulatsioonis peab sätestama, kes teeb järelevalvet;

52 RKÜKo 16.05.2008, nr 3-1-1-86-07, p 21. 53 Sama, p 26. 54 RKKKo 17.09.2009, nr 3-1-1-69-09, p 9. 55 Kohtute seaduse § 126 lõike 1 kohaselt on kohtukordnik kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda,

toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis

kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja

4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul, ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38

lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.

61

5) vastutus – kuna korrakaitselised ülesanded ja riikliku järelevalve tegemine on

täidesaatva võimu riivehalduse ülesanne, peavad üksikasjalikult olema sätestatud normid võimu kuritarvitamise vastu.

Peale selle on tähtis, et volitusnorm ei võimaldaks üle anda kõiki riivehalduse ülesandeid (näiteks tervet valdkonda, nagu järelevalve tegemine avalikes kohas käitumise nõuete üle) ehk

riigi tuumikülesandeid. Riik peab jääma tuumikülesandeid täitma vahetus organisatsioo nilises vormis ehk ei ole lubatud minna materiaalse erastamise teed. Kuid see ei tähenda, et ei ole

lubatud funktsionaalne erastamine ehk määratud ajaks kindlate ülesannete delegeerimine. Riigi põhiülesannete põhjendamatu ja liigulatuslik volitamine võib luua olukorra, kus riik peab

mõne avaliku ülesande täitmiseks hakkama järgima äriühingute nõudmisi, ja võib osutuda keeruliseks kord volitatud ülesandeid võtta riigi ülesannete hulka tagasi, sest riigil ei ole selleks

enam nõutud ressurssi ja oskusi. Seega tuleb riigi tuumikfunktsiooni üleandmises näha pigem ohtu just selles, et sellega minnakse liiga kaugele56.

Paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib KorS-i §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve tegemisse kaasata turvaettevõ tja.

Sellega sätestatakse KOV-i pädevus teha kaasamisotsus. Sättes täpsustatakse volituse ulatus t, ja kuna KorS on avalikus kohas käitumise üldnõuete seisukohalt käsitatav eriseadusena, on hinnatud, et asjakohane volitus tuleb sätestada KorS-is. Arvestades eespool mainitud nõuet, et

peab olemas olema konkreetne volitus, on eelnõus reguleeritud vaid KorS-is sätestatud kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve ülesannete delegeerimine. Seega on tegemist

määratud erijuhtumiga.

Lõikes 2 sätestatakse, et turvaettevõtjat võib riikliku järelevalve teostamisse kaasata kohaliku

omavalitsuse üksus, kellel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes moodustatud kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud

korrakaitseametniku. Regulatsioon eeldab, et KOV-il on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes

moodustatud KOV-i korrakaitseüksus või KOV on ametisse nimetanud korrakaitseametniku. Selle põhjus on tagada, et turvaettevõtjat kaasaval KOV-il on vajalikud eksperditeadmised ja

avalikus teenistuses töötav spetsialist, kes suudab hinnata turvaettevõtte ja turvatöötajate tegevust avaliku ülesande täitmisel ehk teha vajalikku järelevalvet. Selle eelduse juures on ka tähtis, et sellega soovitakse piirata KOV-i õigust nimetatud ülesannet delegeerida.

Regulatsiooniga ei ole soovitud lubada KOV-il täielikult loobuda KorS-i §-s 55 sätestatud nõuete üle järelevalve tegemisest. Sellega soovitakse rõhutada taolise kaasamise täienduslikku,

mitte asenduslikku olemust. Peab arvestama, et turvatöötajate õigused on kitsamad kui korrakaitseametnikul, mille tõttu täidavad kaasatud turvatöötajad pigem esmase reageerija rolli ja KOV peab olema võimeline tagama, et pärast esmast reageerimist on võimalik alustatud

juhtumi lahendamist jätkata. Avaliku korra tagamisel võib peale korrakaitsetegevuse tekkida vajadus teha lisatoiminguid, sealhulgas algatada süüteomenetlus, kuid selleks ei saa volitada

turvaettevõtjat ja ülesande täitja on KOV. Lõikes 3 sätestatakse, et turvaettevõtja kaasamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisse sõlmib valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogu otsuse

alusel turvaettevõtjaga halduslepingu HKTS-is sätestatud alustel ja korras. Sättes on esitatud

56 K. Merusk. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirid. Juridica, 2000/8, lk 505–506

62

KOV-i volituse vormiline külg ja sätestatud, et turvaettevõtja kaasatakse halduslepinguga.

HKTS-i § 9 järgi otsustab KOV-i haldusülesande täitmiseks volitamise volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima valla- või linnavalitsuse.

Lõike 4 alusel kooskõlastab valla- või linnavalitsus halduslepingu enne sõlmimist PPA-ga. PPA kontrollib kooskõlastamise käigus turvaettevõtja vastavust käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud tingimustele.

Nõue kooskõlastada turvaettevõtjaga sõlmitav haldusleping PPA-ga tuleneb sellest, et viidatud

ülesande täitmisel osalemiseks on turvaettevõtjale kõrgemad nõuded, mida saab kontrollida PPA. Seega peab PPA kontrollima, ega turvaettevõtja või temaga seotud isik ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. PPA kooskõlastust

ei käsitata viidatud halduslepingu sõlmimise menetluse raames kui eelhaldusakti. Politseiga kooskõlastamise nõue tagab seega lisakontrolli, kas turvaettevõtja vastab talle seatud nõuetele ,

ja võimaldab enne mõelda läbi KOV-i, kaasatava turvaettevõtja ja politsei ressursside mõistliku kasutuse ja koostöö.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvaettevõtjal on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve tegemisel kasutada vaid valla- või linnavalitsusega kooskõlastatud

turvatöötajat. Selleks esitab turvaettevõtja KOV-i üksusele riikliku järelevalve tegemise l kasutatava turvatöötaja andmed koos turvatöötaja nõusolekuga tema isikuandmeid töödelda. Sätte esimese lause eesmärk on piiritleda kasutatavate turvatöötajate ringi ning valla- või

linnavalitsuse kooskõlastuse kaudu kinnitada isikud, kes hakkavad kohaliku omavalitsuse nimel toimima ametiisiku rollis. Võttes arvesse, et kaasatud turvatöötaja tegutseb kõnealuse

ülesande täitmisel KOV-i nimel, on avalikust huvist ja isikute põhiõiguste tagamisest lähtudes oluline, et taolist esindusfunktsiooni täitev turvatöötaja vastaks samadele nõuetele, mis on KOV-i korrakaitseametnikul. Need nõuded on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 8.

Kooskõlastamise käigus esitab valla- või linnavalitsus turvatöötajate andmed PPA-le. Sellega võimaldatakse PPA-l kontrollida ka selliseid turvatöötajate andmeid, mille kontrollimine ei ole

KOV-il võimalik (kas isikut on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest). Lõikes 6 sätestatakse, et turvaettevõtja peab lisaks turvategevuse seaduses ja HKTS-i § 12

lõikes 2 sätestatule vastama lisatingimustele. HKTS-i § 12 lõike 1 kohaselt kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ haldusülesannet täitma volitatava isiku usaldusväärsust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse isiku usaldusväärsust järgmis te l

alustel: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilis i

vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;

4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;

6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.

Peale HKTS-is sätestatu peab turvaettevõtja vastama TurvatS-i §-s 10 sätestatud nõuetele.

63

Peale muudes seadustes sätestatu nõutakse turvaettevõtjalt käesoleva lõike punktide 1 ja 2 alusel järgmist:

1) kehtivat tegevusluba valvetegevuseks turvategevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt. Kuigi regulatsiooni kohaselt ei oleks sisult võimalik, et riikliku järelevalve tegemise le võiks olla kaasatud turvaettevõtja, kes tegutseb turvaauditite koostamise tegevusalal, ei

ole seda eeldust soovitud esile tuua regulatsioonis eespool. Valvetegevus on olemuse lt ja teostamise tingimustelt sarnane avalikus kohas käitumise üldnõuete üle järelevalve

tegemisega (valvatakse ja kaitstakse isikuid, vara ja korda). Valvetegevuse tegevusload on tähtajatud, kuid majandushaldusasutusel on õigus tegevusluba ka MSÜS-i § 43 kohaselt peatada;

2) turvaettevõtjal ega temaga seotud isik ei tohi olla karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Nõue tuletatakse ATS i § 15 punktist 2,

mille kohaselt ei võeta sellele nõudele mittevastavaid isikuid avalikku teenistusse. Kuna turvaettevõtja tegutseb riikliku järelevalve tegemisel, on oluline, et temale kehtestatud nõuded oleksid sellised, mis tagaksid ettevõtja usaldusväärsuse.

Lõikes 7 sätestatakse, et halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet halduslep ingu

sõlminud valla- või linnavalitsus. Sellega täidetakse eeldus, et eraõigusliku isiku tegevuse üle peab teostama järelevalvet, tagamaks avaliku halduse ülesande õiguspärane ja tingimuste le vastaval tasemel täitmine. Turvaettevõtjate tegevuse üle on järelevalvet asjakohane tegema

KOV, kes on turvaettevõtjaga vahetus kontaktis.

Lõikes 8 sätestatakse, et riikliku järelevalve teostamisel tohib osaleda kaasatud turvaettevõ tja turvatöötaja, kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele. Nõude eesmärk on riikliku järelevalve teostamisel tagada turvaettevõtte täielik vastutus oma tegevuse

ja töötajate eest. Piirang on sisult kooskõlas HKTS-i § 12 lõikega 2, mille kohaselt peavad isikul olema nõutud teadmiste ja oskustega töötajad volitatava haldusülesande täitmiseks. Peale selle

sätestatakse lõikes lisanõuded, millele turvatöötaja peab vastama. Punkti 1 kohaselt peab turvatöötaja olema keskharidusega Eesti kodanik. Selle nõude

seadmisel on lähtutud lojaalsuskohustusest. Kuigi turvatöötajatelt ei eeldata vande andmist ATS-i § 27 kohaselt, on oluline, et avaliku võimu volitusi eeldava ülesande täitja on

riigivõimule lojaalne. Kodakondsusest tulenev lojaalsuskohustus on seega vajalik, et tagada kaasatavate turvatöötajate lojaalsus. Kui aga isiku tegevus puudutab teise isiku põhiõiguste suuremat riivet, on tähtis, et isik, kes seda kohaldab, on erapooletu ja riigile ustav.

Punktiga 2 sätestatakse hariduslikud lisanõuded, mille järgi peab turvatöötaja olema saanud

korrakaitseametniku viienda taseme kutse, mida eeldatakse ka kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikult.

Punkti 3 kohaselt ei tohi turvatöötaja olla karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Nõue tuletatakse ATS-i § 15 punktist 2, mille

kohaselt ei võeta sellele nõudele mittevastavaid isikuid avalikku teenistusse. Kuna turvatöötaja tegutseb riikliku järelevalve tegemisel KOV-i esindajana, on oluline, et temale kehtestatud nõuded, mille eesmärk on tagada turvatöötaja usaldusväärsus, oleksid samad muudele KOV-i

teenistujatele kehtestatud nõuetega.

Punkti 4 kohaselt ei tohi turvatöötaja olla distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, välja arvatud juhul, kui teenistusest vabastamisest on möödas üle aasta.

64

Piirangu eesmärk on tagada, et isik, kes on vabastatud avalikust teenistusest, ei saaks asuda

uuesti teostama avalikku võimu muus ametis.

Punkti 5 kohaselt ei tohi turvatöötajal olla jõustunud kohtuotsusega ära võetud politseiametniku või korrakaitseametniku ametikohal töötamise õigust. Nõue on sisult sama ATS-i § 15 punktis 3 sätestatuga, mille kohaselt ei võeta isikut avalikku teenistusse juhul, kui

jõustunud kohtuotsusega on temalt ära võetud teataval ametikohal töötamise õigus.

Lõikes 9 täpsustatakse, millised KOV-i pädevused kohaldada KorS-i alusel erimeetmeid laienevad ka kaasatava turvaettevõtja turvatöötajale. Riikliku järelevalve tegemisse kaasatud turvaettevõtja turvatöötaja võib kohaldada halduslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks

KorS-i § 28 lõikes 1, §-s 30, § 32 lõigetes 1–3 ja §-s 34 sätestatud meetmeid. Seega antakse turvatöötajale ettekirjutuse tegemise õigus, mida praktikas turvatöötaja ilmselt realiseer ib

peamiselt suulise korraldusena sarnaselt eelnõu §-s 20 sätestatule. Samuti saab kaasatud turvatöötaja õiguse isikut küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning tema isikusamasust tuvastada. Viimati nimetatud meede sarnaneb eelnõu §-s 22 valvetegevuse teostamise l

turvatöötajale ette nähtud õigusega, mida ta võib kohaldada näiteks isiku kinnipidamisel. Seega on turvatöötajale selle meetme kohaldamise üldised eeldused ja õiguslikud alused tuttavad.

Samuti võimaldatakse turvatöötajal kohaldada meetmena isikuandmete töötlemist jälgimisseadmestiku kasutamisega. Tegemist on pigem vähe riivava ja passiivse meetmega, mis võimaldaks turvatöötajal jälgida KOV-i paigaldatud kaameraid ohu väljaselgitamiseks.

Eelnõus on lisaks ettekirjutusele piirdutud nimetatud kolme erimeetmega, sest turvatöötaja

täidab antud juhul vaid abistavat lisafunktsiooni. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt on üks turvaettevõtja kaasamise eelduseid vähemalt ühe korrakaitseametniku olemasolu. Sellest lähtudes on turvatöötajad vaid esmased reageerijad, kelle eesmärk on tuvastada oht ja koguda

andmeid. Andmed edastatakse seejärel KOV-i korrakaitseametnikule, kes jätkab asjakohase menetlusega.

Lõike 10 kohaselt ei ole turvatöötajal õigust käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Kuigi KOV ei saa anda halduslepingu alusel muule

isikule ülesandeid ega õigusi, mida tal endal ei ole, lisatakse taoline deklaratiivse iseloomuga säte seadusesse õigusselguse huvides. Sätte eesmärk on seega tagada, et riiklikku järelevalvesse

kaasatud turvatöötaja ei kasutaks õigusi, mida tal ei ole. See säte kohaldub koostoimes käesoleva paragrahvi lõikega 14, mille alusel kohaldatakse turvatöötajale turvategevuse seaduses sätestatud kohustusi ja nõudeid, ent mitte õigusi. Kui isik saab tegutseda eri rollides,

on tähtis välistada nendes rollides ette nähtud riiveõiguste ristkasutus.

Lõike 11 kohaselt ei tohi turvatöötaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisega samal ajal osaleda muus turvategevuse seaduse §-s 4 sätestatud turvategevuses. Sätte eesmärk on vältida, et eraõigusliku ja avaliku ülesande täitmine läheks

segi ning ühelt ülesandelt teisele üleminek ei toimuks seadust rikkudes. Oluline on ennetada olukorda, kus turvatöötaja võib ekslikult asuda lahendama eraõiguslikku juhtumit, kandes

samal ajal avaliku ülesande teostamisel ette nähtud eritunnuseid. Praktikas tähendab see, et turvatöötaja peab olema teadlik sellest, kas konkreetne ülesanne on avalik õiguslik või eraõiguslik. Turvatöötajal jääb seega ka võimalus maha võtta või peale panna vastavad vormi

tunnused sõltuvalt väljakutsest.

Lõikega 12 sätestatakse turvatöötajale kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kanda turvatöötaja vormiriietust koos eritunnustega, mis on ette

65

nähtud käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud määruses. Seoses kehtiva ApolS- i

aluseks oleva eelnõuga tõstatas õiguskantsler ka mitu muud avaliku võimu delegeerimise probleemi. Seetõttu saab riivehalduse volitamisel paljuski eeskujuks võtta ApolS-i, mille alusel

eraõiguslikud juriidilised isikud teostavad riivehaldust. Olulisena oli sellise volitamise puhul näiteks esile toodud ühtne vormiriietus, mis aitab isikul eristada teatud riigivõimu ülesandeid teostavaid isikuid. Vormiriietuse kandmise nõue tagab, et inimesele on avaliku võimu teostaja

selgelt eristatav ja äratuntav. Et eristust kasutataks eesmärgipäraselt, on ka turvatöötajate l lubatud eritunnuseid kanda üksnes kindla haldusülesande täitmisel. Kui turvatöötaja kannab

eritunnuseid muude ülesannete täitmisel, rikub ta KarS-i § 277 lõiget 1, mille kohaselt on ametniku vormiriietuse või ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine karistatav.

Lõikega 13 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter määrusega riikliku järelevalve teostamisel kasutatavad eritunnused ja nõuded vormiriietuse le.

Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2. Lõikega 14 sätestatakse, et turvatöötajale kohalduvad turvategevuse seaduses sätestatud

kohustused ja nõuded, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Nagu eespool märgitud, riikliku järelevalve tegemisel turvategevuseks ette nähtud õigused turvatöötajale ei laiene. Seega ei saa

turvatöötaja lähtuda eelnõu §-des 19–29 sätestatust. Samas laienevad turvatöötajale muud kohustused, nagu eelnõu §-s 18 sätestatud nõue keelduda täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid.

Lõigetega 15 ja 16 sätestatakse kohalikule omavalitsusele õigused halduslepingu lõpetamiseks.

Kui lõike 15 alusel on KOV-i volikogul õigus otsustada halduslepingu ühepoolne lõpetamine, siis lõike 16 kohaselt on KOV-i volikogu kohustatud lõpetama halduslepingu, kui turvaettevõtja ei vasta enam talle seatud nõuetele. Sätte eesmärk on tagada kaasatud

turvaettevõtjate usaldusväärsus ja välistada võimalus, et turvaettevõtja, kes on kaasatud riikliku järelevalve tegemisse, on samal ajal mõistetud süüdi riigivastases kuriteos.

Paragrahvis 822 sätestatakse hüvitis turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses turvaettevõtja kaasamisega. Kuna KOV võib kaasata turvaettevõ tja

turvatöötajaid KOV-i poolt avaliku korra tagamisse, sätestatakse, et kui turvatöötaja hukkub või tal tuvastatakse osaline või puuduv töövõime riikliku järelevalve raames avaliku korra

tagamises osalemise tõttu, siis maksab turvaettevõtja käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud toetuse avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud määras. Erisätte eesmärk on tagada, et turvatöötajad, kes täidavad avaliku võimu ülesannet, ei jää tagatiste poolest

halvemasse olukorda võrreldes avalike teenistujatega. Sisult täidab turvatöötaja sellises olukorras avalikku ülesannet ja on käsitatav kui avaliku võimu esindaja.

Eelnõu §-dega 40 ja 41 tehakse KrMS-is ja lennundusseaduses seaduse pealkirja muudatus, asendades vastavates seadustes sõna turvaseadus sõnadega turvategevuse seadus.

Eelnõu §-s 42 sätestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) muudatused.

Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et Eesti lipu all sõidaks tulevikus rohkem kaubalaevu. Seda kinnitavad ka 17. juuli 2017. aasta valitsuskabineti nõupidamisel vastuvõetud otsused, kus

arutati laevandussektori toetamise võimalusi, ja selleks jõustati 1. juulil 2020. aastal laevanduse seadusepakett, mis soodustab laevade Eesti lipu alla tulemist. Seadusmuudatuste paketi

eesmärgiks on tuua Eesti lipu alla suuremaid kaubalaevu. Laevanduse seadusmuudatuste pakett

66

pakub laevandusettevõtetele soodsaid maksutingimusi, mis omakorda soodustab laevandusega

seotud kaldaettevõtete asutamist Eestisse57.

Rahvusvahelistes vetes esineb tänapäeval jätkuvalt piraatlust avamerel ja relvastud rööve

territoriaalmeredes ning laevade omanikud peavad leidma lahendusi, kuidas oma laevu

rünnakute eest kaitsta. 2019. a toimus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO)

andmetel kokku 193 juhtumit, millest piraatide rünnakuid avamerel oli 34 ning relvastatud

rööve territoriaalmerel 95 ja sadama piirkonnas 64. See on kokku 14 % vähem, kui 2018. aastal

(223) ning see on madalaim juhtumite arv alates 1996. aastast. 58 Kuigi rünnakute arv on merel

järjest langenud, võib praktikas tekkida olukordi, kus laevaomaniku enda kasutusele võetavad

meetmed ei ole piisavad selleks, et ohuolukorraga toime tulla ning reederile peab andma õiguse

põhjendatud olukorras riigi poolt seatud tingimustele vastavaid laevakaitsjaid kasutada. Lisaks

aitaks laevakaitsjate kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendada Eesti laevanduse

konkurentsivõimet.

Kuigi läbi ajaloo on laevade vastu toime pandud ründed nõudnud rahvusvahelise kogukonna ja

laevandussektori tähelepanu, ei ole antud probleemi lahenduseks kasutatavate relvastatud

turvameeskondade temaatikat tänaseni rahvusvahelisel tasandil reguleeritud ning puuduvad

kohustuslikud, detailsed juhised, kuidas relvastatud turvameeskondade kasutamist riigisisese lt

reguleerida. Regulatsiooni puudumise tõttu rahvusvahelisel tasandil on merendussektor välja

töötanud soovitusliku iseloomuga dokumente probleemide lahendamiseks ja lipuriik ide

regulatsiooni täiendamiseks. Lõpliku otsuse, kas relvastatud turvamehi laeva pardale lubada

ning kuidas nende kasutamist reguleerida, peab tegema lipuriik. Oluline on, et Eesti kaaluks

riigisisese regulatsiooni kehtestamisel vähemalt neid asjaolusid, millele on juhtinud tähelepanu

IMO, mida on välja toonud BIMCO (Baltic and International Maritime Council), mida on

käsitletud vastavasisulises rahvusvahelises kirjanduses ja mida näitab teiste riikide praktika.

Samas on oluline ka mainida, et riikides, kus vastavasisuline regulatsioon on kehtestatud, ei ole

praktikas suudetud siiski kõiki võimalikke kitsaskohti vältida.59

Laevakaitse valdkonna reguleerimise muudab keeruliseks see, et riigi lippu kandes kuulub laev

küll Eesti jurisdiktsiooni alla, kuid laeva õiguslik saatus muutub erinevate riikide

territoriaalvetes ja avamerel liikudes pidevalt. Kuna puutumuses on väga paljud riikide

õigusvaldkonnad, on mitmed rahvusvahelised organisatsioonid välja andnud omapoolsed

soovitused. Eesti regulatsiooni väljatöötamisel on arvesse võetud järgmiseid:

1) Juhised laevaomanikele, reederitele, kaptenitele ja laevapere liikmetele piraatluse ja

relvastatud röövide ennetamiseks ja vähendamiseks laevadel. IMO. MSC.1/Circ 1334, 23. juuni 200960

57 Laevad Eesti lipu alla. (2020). Transpordiamet. Kättesaadav internetist - https://veeteedeamet.ee/et/eesti-

lipuriigina, 01.11.2021. 58 IMO. Reports on acts of piracy and armed robbery against ships. Annual Report . MSC.4/Circ.264 – 2019, lk 2.

Kättesaadav internetis - https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Piracy-Reports-Default.aspx 59 Erasmus Law Review Issue 4, 2018, eriväljaanne relvastatud laevakaitsjate kasutamise kohta. Kättesaadav:

http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4 60 Piracy and armed robbery against ships. Guidance to shipowners and ship operators, shipmasters and crews on

preventing and suppressing acts of piracy and armed robbery against ships. IMO. MSC.1/Circ 1334, 23 June 2009.

67

2) Juhised laevaomanikele, reederitele ja kaptenile lepingu alusel palgatud relvastatud

laevakaitsjate kasutamiseks laeva pardal kõrge riskiga piirkonnas. IMO. MSC.1/Cir.1405/Rev.2, 25. mai 201261

3) Soovitused laevakaitset pakkuvale ettevõttele laevadel kõrge riskiga piirkondades teenuse pakkumisel. IMO. MSC.1/Circ.1443, 25. mai 201262

4) Piraatlus ja relvastatud röövid laevadel. Soovitused riikidele, et ennetada ja

vähendada piraatlust ja relvastatud rööve laevadel. IMO. MSC.1/Circ.1333/Rev.1, 12. juuni 201563

5) Uuendatud soovitused lipuriigile seoses laevakaitsjate kasutamisega laeval kõrge riskiga piirkondades. IMO. MSC.1/Crc.1406/Rev 3, 12. juuni 2015 64

6) BMP5. Parimad praktikad piraatluse ennetamiseks ja laevade turvalisuse

tugevdamiseks Punasel merel, Aadeni lahel, India ookeanil ja Araabia merel, juuni 201865

Laevad kuuluvad selle riigi, mille lippu nad kannavad, jurisdiktsiooni alla. Kui maismaa l

pannakse toime relvastatud rünnak, reageerib sellele politsei, sest tegemist on sisejulgeo leku

küsimusega. Laev võib aga asub oma lipuriigist väga kaugel ning laeva kaitsmine relvastatud

rünnaku eest on pigem küsimus riigi välisest kaitsevõimest, millele peaks reageerima lipuriigi

sõjalaevastik. Peamiselt majanduslikel põhjustel on mitmed riigid andnud laevade kaitsmiseks

eraettevõtjatele õiguse kaasata laevakaitsjaid, kes osutavad laeval sisuliselt nö eraõiguslikku

sõjalise kaitse teenust. Laevakaitsja ülesanne on kõrgendatud ohupiirkonnas väljastpoo lt

tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid, reisijaid ning

laeva pardal olevat vara. Laeval võib töötada ka turvatöötaja, kuid tema ülesanne on tagada

laeval sisemist korda reisijate ning laevapere liikmete vahel ning temale kehtivad hoopis teised

nõuded (nt eesti keele oskus). Laevakaitsjate ja turvatöötajate selgeks eristamiseks sätestatakse

laevakaitsjate kaasamise regulatsioon MSOS osana laeva turvalisusest.

Seega arvestatakse antud regulatsiooni välja töötamisel järgnevaga:

 Rahvusvaheliselt on välja töötatud reederitele erinevaid juhendeid ja soovitusi, mida laeval rünnete tõrjumiseks kasutusele võtta;

 Rahvusvahelised organisatsioonid soovitavad relvastatud laevakaitsjaid laeval kasutada viimase abinõuna, kui kõik muud võimalused laeva kaiseks on kasutusele võetud;

 Rahvusvahelised organisatsioonid jälgivad pidevalt meredel toimuvaid rünnakuid, mille põhjal on võimalik reederil ohtusid hinnata ;

61 MSC.1/Circ.1405/Rev.2 on Revised interim guidance to shipowners, ship operators and shipmasters on the use

of privately contracted armed security personnel on board ships in the High Risk Area. (2012). IMO. Kättesaadav

internetist - https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Private-Armed-Security.aspx, 12.01.2021 62 MSC.1/Circ.1443 on Interim Guidance to private maritime security companies providing contracted armed

security personnel on board ships in the High Risk Area. (2012). IMO. Kättesaadav internetist -

https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Private-Armed-Security.aspx, 12.01.2021 63 Piracy and armed robbery against ships. Recommendations to Governments for preventing and suppressing

piracy and armed robbery against ships, IMO. MSC.1/Circ.1333/Rev.112 June 2015 64 MSC.1/Circ.1406/Rev.2 on Revised interim recommendations for flag States regarding the use of privately

contracted armed security personnel on board ships in the High Risk Area. (2012). IMO. Kättesaadav internetist -

https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Private-Armed-Security.aspx, 12.01.2021 65Best Management Practices to Deter Piracy and Enhance Maritime Security in the Red Sea, Gulf of Aden, Indian

Ocean and Arabian Sea. Version 5 (2018). BIMCO, ICS, IGP&I Clubs, INTERTANKO and OCIMF. Kättesaadav

internetist - https://eunavfor.eu/wp-content/uploads/2018/06/BMP5-PP.pdf, 12.02.2021

68

 Käimas on rahvusvahelised mereoperatsioonid rünnakute ennetamiseks (nt operatsioon ATALANTA Somaalia piirkonnas66);

 Eesti riigilippu kannavad hetkel üksikud laevad, kus sellist teenust vaja võib olla;

 Praktikas tekib suure tõenäosusega vajadus kasutada välisriigi turvaettevõtte teenuseid ning laevakaitsjate kaasamise vajadus võib tekkida ootamatult ja Eesti riigist väga kaugel;

 Konkreetseid olusid merel ja ohtu laevale oskavad hinnata kõige paremini reederid ja laevakaitset pakkuvad ettevõtted.

Eelnevast lähtuvalt toimuks eelnõu järgi laevakaitsjate kasutamine järgmiste põhimõtete alusel:

1) Laeval tuleb kõige pealt kasutusele võtta kõikvõimalikud muud meetmed rünnete ära hoidmiseks.

2) Laevakaitsjaid võib kaasata ainult siis, kui laeva turvaplaan seda ette näeb ning läbitakse kõrgendatud ohupiirkonda (nt Lääne Aafrika rannik, Malaka ja Singapuri väinad ning

Lõuna-Hiina meri Aasias, Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnad, India ookean).

3) Kaasamine kiireks ja paindlikuks toimimiseks, ei väljasta riik laevakaitset pakkuvale

ettevõttele tegevusluba, vaid süsteem on üles ehitatud reederi vastutusele, kes valib välja riigi poolt seatud eeldusele vastava laevakaise teenust pakkuva ettevõtte.

4) Reeder on kohustatud informeerima lepingu sõlmimisest ning laevakaitsjate ja relvade kaasamise täpsemast ajast ja kohast Transpordiametit, mis on riigis üks kontaktpunkt reederile.

Eelnõu § 42 punkti 1 kohaselt võetakse eelnõuga kasutusele uus termin relvastatud

laevakaitsja. Termin lisatakse MSOS § 2 mõistete loetellu ja selle kohaselt on relvastatud

laevakaitsja (edaspidi laevakaitsja; inglise keeles Privately Contracted Armed Security

Personnel) laevakaitset pakkuva ettevõtte töötaja, kes väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest

kõrgendatud ohupiirkonnas valvab ja kaitseb laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid, reisijaid

ning laeva pardal olevat vara. Temale kehtivad turvatöötajast erinevad nõuded, mis

kehtestatakse valdkonda reguleeriva rakendusaktiga.

Eelnõu § 42 Punkti 2 kohaselt täiendatakse MSOS-i uue peatükiga, mis paneb paika

laevakaitsjate kasutamise reeglid.

MSOS §-ga 753 täiendatakse seadust laevakaitsjate kasutamise põhimõtetega.

Lõike 1 kohaselt tuleb Eesti riigi lipu all sõitvast laevast väljast tulevate rünnete eest vajadusel

laeva kaitseks kasutusele võtta eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktikad. IMO sätestab oma juhistes selgelt, et kõige pealt peab laeval kasutusele võtma vajalikud muud meetmed, et ennetada rünnakuid laevade vastu. Vajalikud soovitused

sisalduvad nt IMO 23. juuni 2009. a juhises nr 1334. Õiguslikel ja turvalisuse põhjustel ei soovita IMO relvastatud laevakaitsjate kasutamist, kuna see võib niigi ohtliku olukorra muuta

veel ohtlikumaks (IMO 12. juuni 2015. a juhise nr 1333 punktid 3-7). Siiski ütleb IMO, et juhul,

66 Operation ATALANTA´s new mandate enters into force on 1st of January 2021. New tasks will reinforce the

EU NAVFOR’s counter-piracy core responsibilities. (2020). European Union Naval Force ATALANTA.

Kättesaadav internetist - https://eunavfor.eu/operation-atalantas-new-mandate-enters-into-force-on-1st-of-

january-2021-new-tasks-will-reinforce-the-eu-navfors-counter-piracy-core-responsibilit ies/

69

kui lipuriik otsustab laevakaitsjad laeva pardale lubada, peab riik nende kaasamiseks ette

nägema ka väga selged reeglid. Samast põhimõttest on lähtutud ka eelnõu koostamisel.

Lõige 2 seab reeglid, millal ja mis eesmärgil on laevakaitsjate kaasamine lubatud - Eesti riigilippu kandva laeva, sellel viibivate laevapere liikmete, reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks laevast väljast tulevate rünnete eest võib reeder, kui kõik muud

võimalused laeva kaitseks on rakendatud ning laeva turvaplaan seda ette näeb, kasutada laeval kõrgendatud ohupiirkonna läbimiseks laevakaitset pakkuva ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel

laevakaitsjaid. See tähendab, et:

- laevakaitsjate kaasamine on viimane abinõu, kui kõik muud vahendid on juba

kasutusele võetud; - laeva turvaplaan peab ette nägema laevakaitsjate kasutamise õiguse;

- laevakaitsjaid võib kasutada ainult kõrgendatud ohupiirkonna läbimiseks; - reeder peab olema sõlminud laevakaitset pakkuva ettevõttega lepingu.

Laevakaitsjate ülesandeks on valvata ja kaitsta laevast väljast tulevate rünnete eest laeva, sellele

viibivaid laevapere liikmeid, reisijaid ning laeva pardal olevat vara.

Lõige 3 sätestab, et kõrgendatud ohupiirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. IMO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid jälgivad väga hoolega, mis merel toimub ja peavad selle kohta statistilisi ülevaateid. Selle ja vajadusel teiste valdkonnaga

seotud ametiasutuste (nt Välisministeerium, julgeolekuasutused) sisendi põhjal koostatakse nimekiri ohtlikest merepiirkondadest, mis kinnitatakse määrusega. Kuna olukord merel on

muutlik, peab vajadusel olema võimalik kiiresti uusi piirkondi määrusesse lisada ning mitteohtlike välja võtta. Määruse saab teha reederitele kättesaadavaks eraldi Transpordiameti kodulehe kaudu.

IMO vastavad suunised keskenduvad hetkel tugevalt Adeni lahele, kuid viimaste rünnakute

statistika näitab, et oht on liikunud Adeni lahelt Guinea lahte, Singapuri väina ja Indoneesia piirkonda ning Kariibi merre. Näiteks Belgia lubab laevakaitsjaid kasutada Adeni lahes ja India ookeanis ning Guinea lahe avamere piirkonnas. Küpros on kõrgendatud ohupiirkondadena

määratlenud Ida-Aafrika ja India Ookeani loodeosa (Ida-Aafrika mereosa, India Ookeani loodeosa, Araabia meri, Omaani laht, Adeni laht, Punase mere lõunaosa) ning Lääne-Aafrika

ja Guinea lahe.67 Prantsuse regulatsiooni kohaselt on laevakaitsjate kasutamine lubatud väljaspool riikide territoriaalmerd ja peaministri määrusega kindlaksmääratud ohualadel. Laevaomanike, kaitseministri, transpordiministri ja välisministri esindajatest koosnev komisjon

saab peaministrile teha ettepanekuid ohualade määramisel vastavalt tuvastatud ohuarengute le. 68

Lõige 4 täpsustab, millistele tingimustele peab vastama laevakaitset pakkuv ettevõte, kellega reeder võib sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu.

Punkti 1 kohaselt võib reeder sõlmida lepingu ettevõttega, millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis turvategevuse või laevakaitse valdkonna tegevusluba. Kõik

riigid ei pea kinni rahvusvahelistest reeglitest ega taga ka neil tegutsevate turva- või laevakaitse

67 First Schedule of The Protection of Cyprus Ships Against Acts of Piracy and Other Unlawful Acts Law of 2012,

kättesaadav internetis:

https://www.dms.gov.cy/dms/shipping.nsf/all/AD20EEAF5ABF67A7C225832000401D9D/$file/Law%2077(I)-

2012-Piracy-Version%20181012-EN.pdf?openelement 68 La loi n° 2014-742 du 1er juillet 2014 relative aux activités privées de protection des navires a été publiée, art

14, kättesaadav internetis: https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000029175262/

70

ettevõtete põhjaliku kontrolli läbiviimist ning seetõttu tuleb hinnata, milliste riikide ettevõtetel

me lubame tulla Eesti lippu kandvale laevale ning kasutada ja kanda seal relvasid. Piirdudes just Euroopa Majanduspiirkonnaga on tagatud, et laevakaitse ettevõtted vastavad teatud

üldistele nõuetele, nt on teostatud taustakontrollid ettevõtte omanikele. Samuti tagab see, et vajadusel on Eesti riigil võimalik nõuda vastavalt riigilt infot tema tegevusloa alusel tegutseva ettevõtte kohta ning kui esineb tõsiseid rikkumisi siis on ka paremad võimalused sellise

ettevõtte tegevust mõjutada. Kui ettevõte on aga asutatud kaugemas riigis, millega Eestil puudub tihe kontakt, siis võib selline koostöö osutuda raskeks ja kulukaks. Eesti regulats ioon

võimaldab laevakaitse teenust osutada nii turvategevuse tegevusluba omavatel ettevõtetel kui ka laevakaitse valdkonna tegevusluba omavatel ettevõtetel. Esimeste alla kuuluksid seega ka näiteks Eesti valvetegevuse tegevusloaga ettevõtted. Kuna mõlemad ettevõtted peavad ka

vastavama punktis 2 sätestatule, millega on tagatud just nende ettevõtete vastavus vajalike le nõuetele ehk nende pädevus, siis ei nähta vajadust piirata selliste turvaettevõtete osalemist,

kellele ei ole mõne muu riigi laevakaitse tegevusvaldkonna tegevusluba. Üksnes Euroopa Majanduspiirkonna ettevõtjate aktsepteerimisega jääksid aga Ühendkuningriigi ettevõtjad riigi Euroopa Majanduspiirkonnast lahkumise tõttu kõrvale.

Ühendkuningriik on antud teenuse pakkumise osas aga üks juhtivatest maailmas. Nimelt on avalike andmete kohaselt hetkel ISO standardi 28007 kohaselt akrediteeritud kokku 38

ettevõtjat järgnevatest riikidest: Kreeka (14), Ühendkuningriik (12), Ameerika Ühendriigid (4), Singapur (3), Sri Lanka (1), Küpros (1), Keenia (1), Hong Kong (1), Dubai (1), Eesti (1).69 Ühendkuningriigi kaasamine on põhjendatud, kuna riik oli kuni 2020. aastani Euroopa Liidu ja

Euroopa Majanduspiirkonna liige, mistõttu on riigiga juba välja arendatud toimivad (politsei)koostöösuhted, millest tulenevalt on Eesti ametiasutustel kergem vajadusel kontrollida

sealsete ettevõtjate tausta. Punkt 2 näeb ette, et ettevõte peab vastama valdkonnas tunnustatud standarditele. Eelnõu

kohaselt plaanitakse vastavalt IMO 12. juuni 2015. a juhise nr 1406 punktile 2 kohustuslikuks muuta rahvusvahelisele standardile ISO 28007-1:201570 vastava sertifikaadi olemasolu.

Valdkonnas tunnustatud standarditele viitamise osas on lähtutud Standarditele viitamise juhendist. Nimetatud sertifikaat on välja töötatud koostöös IMO-ga. Maailmas on olemas ka teisi standardeid (nt ANSI/ASIS PSC.4-2013, Quality Assurance And Security Management

For Private Security Companies Operating At Sea Û Guidance71), kuid neid pole IMO oma juhistes soovitanud kohustuslikuks teha ning hetkel seda ei kaaluta. Täna ei ole Eesti ettevõttel

võimalik Eestist sellist sertifikaati saada, kuid kuna tegemist on rahvusahelise teenusega, peab laevakaitse ettevõte olema valmis kõigiks asjaajamisteks teiste riikide, nende õiguskeskkonna ja keeleruumiga. Sertifikaati on võimalik täna saada maailmas Lloid´s Register72 ja MSS

69 Info on kättesaadav Security in Complex Environments Group (SCEG) veebilehel

https://www.sceguk.org.uk/accredited-certification-psc1-and-iso-28007/sceg-companies-awarded-accredited-

certification-for-iso-28007-marit ime/ ja https://www.sceguk.org.uk/accredited-certification-psc1-and-iso-

28007/non-sceg-companies-awarded-accredited-certification-for-iso-28007maritime/ 70 ISO 28007-1:2015. Ships and marine technology -- Guidelines for Private Maritime Security Companies

(PMSC) providing privately contracted armed security personnel (PCASP) on board ships (and pro forma

contract). Kättesaadav internetist - https://www.evs.ee/et/iso-28007-1-2015, 12.01.2021 71 ANSI/ASIS PSC.4-2013. Quality Assurance And Security Management For Private Security Companies

Operating At Sea Û Guidance. Kättesaadav internetist - https://webstore.ansi.org/standards/asis/ansiasispsc2013-

1453328, 12.01.2021 72 https://www.lr.org/en/iso-28007/

71

Global73 poolt, kes mõlemad on omakorda sertifitseeritud United Kingdom Accreditation

Service74 poolt.

ISO standard paneb paika väga põhjalikud reeglid, millele laevakaistet pakkuv ettevõte peab vastama, nt ettevõte tunneb tegevusvaldkonda, selle riske ning rahvusvahelist õigusruumi, tal on selge juhtimisstruktuur, finantsiline stabiilsus, tal on sõlmitud riskide katteks vajalikud

vastutuskindlustuslepingud, ta annab oma töötajate käsutusse legaalsed relvad ja turvavarustuse, tal on ülesannete täitmiseks piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega

personal ning tal on välja töötatud selged protseduurireeglid ülesannete täitmiseks. Seejuures tuleb ettevõttel välja töötada töötajate tausta kontrollimise põhimõtted ja kooskõlas andmekaitse reeglitega kontrollida muu hulgas ka töötaja kriminaalset tausta, tervislikku

seisundit ja sõltuvusainete kasutamist. Sertifikaadi väljastamise käigus kontrollitakse ettevõtet palju põhjalikumalt, kui riik seda tegevusloa väljastamisel teeb. Sertifikaadi säilitamiseks

tehakse perioodilisi vastavuse kontrolle ning kordussertifitseerimisi.

Lõige 5 sätestab, et reeder teavitab laevakaitsjate kasutamisest Transpordiametit. Määrusega

täpsustatakse täpsemad nõuded, missugune info tuleb reederil esitada (nt koopia lepingust, laeva, laevakaitsjate, laevale toodavate relvade andmed). Info esitamise vormi määrab

Transpordiamet. MSOS § 112 sätestab, et Eesti riigilippu kandvalt laevalt võtab turvahäire vastu politseiasutus, kes edastab info Transpordiametile. Transpordiamet edastab info laevakaitsjate kaasamise

kohta ka Politsei- ja Piirivalveametile, kus info on vajalik, et õigesti reageerida turvahä ire vastuvõtmisele.

Lõige 6 sätestab, et laevakaitsjad täidavad laeval kapteni korraldusi. Vastavalt rahvusvahelistele juhistele (IMO 25. mai 2012. a juhis nr 1405 punktid 5.7-5.10) peavad reederi

ja laevakaitset pakkuva ettevõtte vahel olema kõik vajalik reeglid ja protseduurid läbi räägitud lepingu sõlmimise ajaks. Laevakaitsjate ülesanne on kaptenit laeval nõustada laevakaitse

küsimustes ja tegutseda vastavalt oma ülesandele, kuid laevakaitsjad peavad oma tegevuses täitma kapteni korraldusi.

Lõige 7 sätestab volitusnormi laevakaitsjate kasutamise eeskirja kehtestamiseks. Kuna tegemist on valdkonnaülese küsimusega, kehtestab eelnõu kohaselt määruse Vabariigi Valitsus.

Määrusega reguleeritakse täpsemalt, millisele standardile peab ettevõte vastama, missugused on minimaalsed nõuded laevakaitsjatele, tema ettevalmistusele ja väljaõppele, kui palju peab laevakaitsjad korraga vähemalt laeval olema ja milline on laevakaitsjate kasutamisest ja

rünnetest teavitamise kord. Samuti nõuded laeva turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele ja laevakaitset pakkuva ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.

Just laeva turvaplaani osas on oluline, et õigusaktide tasandil oleks sätestatud täiendavad tingimused turvaplaani lisale, mis võimaldab kasutada laeval laevakaitsja id. MSOS § 111 lg 2

kohaselt hinnatakse turvaplaani vastavust rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS konventsioon) ja selle konventsiooni alusel kehtestatud rahvusvahelise laeva ja

sadamarajatiste turvalisuse koodeksi (ISPS koodeks) ning siseriiklike õigusaktide nõuetele. SOLAS konventsioon ega ka ISPS koodeks ei sätesta aga nõudeid laevadel relvastatud kaitse kasutamise kohta, mistõttu tuleb riigisiseselt sätestada, mida kõnealune turvaplaani lisa

sisaldama peab, sh nt riskihinnangu läbiviimine laevadel relvastatud kaitse kasutamiseks, mis

73 https://www.mssglobal.com/security-services-certification 74https://www.ukas.com/download/publications/publications_relating_to_certification_bodies/CIS-9-

Certification-of-Private-Maritime-Security-Companies-Edition-2-December-2019.pdf

72

võtab arvesse laeva suurust, tüüpi, kauba liiki, sõidukiirust jms. Samuti, kas riskihinnangu

läbiviimisel tuleb kaaluda laevadel täiendavate kaitsemeetmete rakendamist ennetava meetmena, st kaitsta laeva okastraatide, traataedade või veepihustitega, et vältida ründajate

pääsemist laevale.75 IMO suunise MSC.1/Circ.1405/Rev.2 punktis 3 on toodud riskihinnangu läbiviimise soovitused ning punkt 3.3 loetleb asjaolud, mida tuleks riskihinnangu koostamisel arvesse võtta.

Saksamaa regulatsiooni kohaselt on laevaomanikel ja operaatoritel võimalik taotleda ISPS koodeksile vastava turvaplaani lisa kinnitamist, milles on sätestatud, millal laeval relvastatud

turvatöötajaid kasutatakse, samuti et kasutatakse ettevõtjat, millele on väljastatud litsents, tegevusluba ja et tegevuses järgitakse IMO suunistes toodud nõudeid.76 Täiendavalt võib välja tuua, et Taani on riigisiseses õiguses rakendanud lahendust, kus on teinud laevandussekto r i

väljatöötatud parimate praktikate järgimise kohustuslikuks, märkides et laevad peavad välja töötama piraatluse vastased turvaprotseduurid lähtuvalt BMP kõige viimasest versioonist.

Samuti on ette nähtud vastutuse regulatsioon olukorraks, kus turvaprotseduuride väljatöötamisel nimetatust ei lähtuta.77

Vastavalt eelnõule kasutab reeder laevakaitsjaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset pakkuva ettevõtjaga. Samas on oluline kehtestada loetelu

miinimumnõuetest, mida leping peab sisaldama. Eelkõige on kavas määruses sätestada, et lepingu sõlmimisel võetakse aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ajakohased lepinguvormid, näiteks BIMCO poolt välja töötatud ning sektoris laialdaselt kasutatav tüüpleping

GUARDCON78. Nimetatud lepingus on näiteks eraldi lahtrina toodud andmed turvaettevõtja le väljastatud tegevuslubade, litsentside kohta. Lisaks tuleks lepingus sätestada, et lepingu

allkirjastamisel kinnitab ettevõtja, et ta on tutvunud lipuriigi õigusega, ta on teavitanud talle alluvaid relvastatud laevakaitsjaid lipuriigi õigusest ning nii ettevõtja kui ta töötajad on teadlikult kaasnevast vastutusest ja riikliku järelevalve teostamise ulatusest osutatavale

teenusele. Samas peaks ettevõtja kinnitama, et kõik relvastatud laevakaitsjad on läbinud asjakohased koolitused ning neil ei esine välistusi, mis takistaks tööülesannete täitmist. Antud

nõuete kehtestamine annab võimaluse andmete alusel ettevõtja kohta pistelise kontrolli teostamiseks. Kuna keskne probleem relvastatud laevakaitsjate kasutamisel on asjaolu, et relvade olemasolu

laeva pardal võib mõjutada laeva rahumeelse läbisõidu õigust rannikuriigi territoriaalvetest. Kuigi asjakohaselt hoiustatud relvade laeva pardal hoidmine ei ole vastuolus rahumee lse

läbisõidu õigusega, tekib vastav küsimus siis, kui ilmneb vajadus relvade kasutamiseks teise riigi territoriaalvetes, ja seda isegi kui tegemist on enesekaitsega.79 Samuti tuleb arvestada, et mõned riigid ei luba oma territoriaalvetes laevadel relvastatud isikuid kasutada või kui ka

relvastatud laevakaitsja võib pardal olla, peavad relvad olema nõuetekohaselt hoiustatud. 80 Seega peaks lepingu tingimuste miinimumnõuetes olema kehtestatud, et leping sisaldab sätet,

75 Feldtmann B. „On-board Protection of Merchant Vessels from the Perspective of International Law“, Erasmus

Law Review, 4, (2018). Kättesaadav: http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4/ELR-D- 19-

00011.pdf 76 Salomon, T. R. "Armed On-board Protection of German Ships (and by German Companies)", Erasmus Law

Review, 4, (2018), p 236. Kättesaadav internetis: http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4/ELR-

D-18-00007.pdf 77 Viide 75. 78 GUARDCON. Standard Contract for the Employment of Security Guards on Vessels. Kättesaadav BIMCO

veebilehel: https://www.bimco.org/contracts -and-clauses/bimco-contracts/guardcon# 79 Viide 75. 80 Svanberg, K. „The use of private maritime guards as an innovative means to fulfil states duty to cooperate in the

repression of maritime piracy. Part 1.“ International Journal of Maritime Crime & Security, vol 1, issue 2, p 41.

Kättesaadav: http://www.ijmcs.co.uk/cdn/article_file/2020-11-09-15-02-16-PM.pdf

73

mille kohaselt ettevõtja kinnitab, et on teadlik relvade transpordi ja hoiustamise ning relvastatud

töötajate laeva pardale lubamisega seonduvatest lipu-, ranniku- ja sadamariikide nõuetest.

Laevakaitsjate kasutamisest ja rünnetest teavitamise kord sätestatakse eraldi eeskirjas, et tagada just kõige uuema ja asjakohasema info edastamine Eesti ametiasutustele. Kuigi määruses nähakse ette eraldi teavitamise kord, siis ei ole tegemist erinormidega muude teavitamis

kordade suhtes. Kaubandusliku meresõidu koodeksi §-s 73 on sätestatud, et kui reisil viib iva l laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse Eesti karistusseadustikku, tagab kapten võimaluste

piires sündmuskoha ja sündmusega seotud esemete puutumatuse. Kapten võib nõuda sündmuse asjaolude täpsustamiseks laeval olevatelt inimestelt seletusi ning anda olustiku puutumatuse tagamiseks korraldusi. Kapten dokumenteerib seletused, korraldused ja muud sündmusega

seotud toimingud vabas vormis ning annab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel üle prokuratuurile. Vajaduse korral võib kapten saata kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku

ja kogutud materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga. Määruses sätestatakse seega eraldi raporteerimise kohustus, mis hõlmab eraldi raportite esitamist ka rünnete korral. Selle eesmärk on hinnata jõu kasutamist laevakaitsjate poolt. Riigid

on jõu kasutamise kontrollimiseks rakendanud raporteerimise kohustust erinevalt. Juhtumitest antakse üldjuhul teada mereadministratsioonile, justiitsministeeriumile või riigiprokurör i le.

Osad riigid kasutavad dualistikku lähenemist (näiteks Saksamaa, Holland), st et raporti esitab asjaomasele lipuriigi asutusele nii kapten kui laevakaitsjate meeskonna juht. Samas Taani on rakendanud ühe raporti esitamise kohustust ja raporti esitab laevaomanik kapteni ütluste alusel.

Taani regulatsiooni kohaselt tuleb laevaomanikul esitada 72 tunni jooksul juhtumist arvates kirjalik raport, mis sisaldab juhtumi kirjeldust, isikute loetelu, kes olid juhtumisse kaasatud ja

jõu kasutamise ulatuse kirjeldust. Samuti on sätestatud kaptenile kohustus teavitada samas piirkonnas sõitvaid teisi laevu piraadirünnakust.81 Regulatsiooni koostajate hinnangul on mõistlik Eesti puhul rakendada dualistlikku lähenemist ja sätestada rünnaku raporteerimise

kohustus kaptenile ja laevakaitsjate meeskonnajuhile.

MSOS § 754 reguleerib laeval relvade, nende olulitse osade, lisaseadmete ja laskemoona küsimusi.

Lõige 1 sätestab, et kapteni loal on laevakaitsjal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda, kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja

enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset pakkuvale ettevõtjale. Laevakaitsjale lubatud relvade, nende olulitse osade ja lisaseadmete loetelu sätestab relvaseadus. Nimetatud säte annab õiguse tööks vajalikud vahendid tuua Eesti jurisdiktsiooni alla. Kuna laev ei ole Eesti

territoorium, siis ei ole tegemist Eestisse relvade sisse toomisega ning ei kohaldu näiteks RelvS regulatsioon relvade riiki sisse toomise ega välja viimise kohta.

Seadus ei anna ette täpset loetelu, milliseid enesekaitsevahendeid (nt kaitsekiiver, kaitsevest, kaitseriietus vms) võivad laevakaitsjad kasutada. Oluline on see, et vahendid peavad kuuluma

laevakaitset pakkuvale ettevõttele ning need peavad nö tsiviilkäibes lubatud olema. Samuti tuleb reederil ja laevakaitset pakkuval ettevõttel jälgida, et ollakse kooskõlas strateegilise kauba

reeglitega. Näiteks on Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 171 „Strateegil iste kaupade nimekiri“ lisa 2 alusel ei kohaldu märkuse 3 järgi Punkte ML13.c. ja ML13.d. nõudeid teatud tingimustele vastavate kiivrite, soomusvestide ega kaitseriietuse suhtes, mis on kasutajal

kaasas enda isiklikuks kaitseks.82 Iga kasutatava enesekaitsevendi puhul tuleb aga laevakaitset

81 Frier, C. Armed On-board Protection of Danish Vessels Authorisation and Use of Force in Self-defence in a

Legal Perspective. Kättesaadav: http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4/ELR-D-18-00009 82 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1020/7201/9015/Lisa_2.pdf#

74

pakkuval ettevõttel enne laevale toomist täpsemalt hinnata, millega on tegemist ning kas ja

millistel tingimustel ta seda laevale saab laevakaitsjatega kaasa anda.

Lõige 2 sätestab, et laevakaitsjale lubatud relva, selle olulisele osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse RelvSis peatükkides 2, 123, 13 ja 131 sätestatut – 2. peatükk „Relvade ja laskemoona liigitamine ja tsiviilkäive. Tulirelva osad“, 123. peatükk „Eesti riigilippu kandval

laeval relvastatud laevakaitsel relvade ja laskemoona käitlemine“, 13. peatükk „Järelevalve“ ja 131. peatükk „Vastutus“. Laevakaitsjate relvade puhul ei kohaldu kogu RelvSi regulatsioon,

kuna Eesti lubab Eestisse tulla ja siit ajutiselt välja viia Eesti registris olevaid relvi ainult järgmistel eesmärkidel - laskespordiga või jahindusega tegelemine, ajaloolise sündmuse taasetendamine, osalemine näitusel väljapaneku eesmärgil või demonstreerimisel või relva

parandamine teenusepakkuja juures. Antud eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Nagu juba eelnevalt välja on toodud, siis laeva peale tulek ei tähenda, et toimuks riiki sisenemine, kuid

vaidluste vältimiseks kohaldatakse RelvSi ainult osaliselt. Oluline on märkida, et eelnõu ei sisalda sätteid laevakaitse eesmärgil Eestis registreeritud relvade väljaviimise kohta ning see ei ole lubatud.

Lõige 3 paneb paika üldise põhimõtte - relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei

tohi anda isikule, kellel nende käitlemiseks õigus puudub. Laeval viibivad laevapere liikmete l ja reisijatel ei ole eriteadmisi relvade ja laskemoona kohta ning laeva kitsastes oludes tuleb laevakaitsjatel olla eriti tähelepanelik, et relvad ei satuks teiste isikute kätte.

Lõige 4 sätestab, et relva ja laskemoona ei tohi kanda joobeseisundis. MSOS § 30 lõige 2

sätestab, et vahiteenistuse ajal ei tohi laevapere liige olla joobeseisundis, kuid alkoholi joomine laeval ei ole keelatud. Seepärast on eriti oluline rõhutada, et joobeseisundis ei ole relva ega laskemoona kandmine lubatud.

Lõige 5 järgi peavad laevale toodud relvaga olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud

dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering. Nimetatud kohustus on vajalik sõnaselgelt sätestada, et kaptenil oleks võimalik dokumenteerida vajalik info relvade kohta.

Lõige 6 sätestab üldise põhimõtte, et relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale toomisel, seal kandmisel, kasutamisel ning laevalt maha

viimisel on laevakaitsja kohustatud tagama vajadusel kooskõla rahvusvahelise õiguse ning riigi, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab, õigusaktidega.

MSOS § 755 sätestab reeglid selle kohta, kui tulirelva on vaja kasutada.

Lõike 1 kohaselt võib laevakaitsja tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Hädakaitse sisustab karistusseadustiku § 28 lõige 1, mille kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda

või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Lõige 2 sätestab, et tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask . Hoiatamisest võib loobuda ainult siis, kui hoiatamine ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist

kasutamist nõudva olukorra tõttu. Hoiatuslasu tegemise õigus sätestatakse laevakaitsja töö iseloomu tõttu. Laevakaitsja peamine tegevus on laevale rünnaku ära hoidmine. Ründe olukorras teavitatakse läheneva laeva

75

meeskonda (sõnadega ja relva näitamisega), et laeval on laevakaitse meeskond. Kui rünnakut

selle peale ei katkestata, sooritab laevakaitsja hoiatuslasud. Enamasti tähendab see, et rünnak katkestatakse ning oht laevale ja sellel olevatele inimestele lõppeb.

MSOS § 756 reguleerib isiku või vallasasja kontrollimist ning isiku kinnipidamist. Tegemist on olemuselt laevakaitsjale antud meetmetega, mis on vajalikud olukordadeks, kui laeva ründajad

on jõudnud laeva ja seal kinni peetud. Laevakaitsjatel tuleb veenduda, et isik või temaga kaasas olevad asjad ei oleksid ohtlikud. Vajadusel võib ohtlikud esemed isikult ära hoiule võtta. Nii

kinni peetud isikute kui hoiule võetud asjade kohta annab edasised korraldused kapten. Lõike 1 kohaselt on laevakaitsjal õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasja

vaatlemise ja kompamise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

Lõige 2 sätestab, et laevakaitsjal on õigus võtta hoiule kaptenile üleandmiseks kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud.

Lõige 3 ütleb, et isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel.

Lõike 4 järgi on laevakaitsjal kapteni korraldusel õigus isik kinni pidada, sulgedes ta ruumi või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibiva id

isikuid või laeva pardal olevat vara.

MSOS § 757 sätestab, mis tingimustel võib laevakaitsja isiku või vallasasja kontrollimisel või isiku kinnipidamisel kasutada jõudu, käeraudasid või sidumisvahendit.

Lõike 1 kohaselt võib füüsilist jõudu kasutada siis, kui isik ei allu suulisele korraldusele. Lõige

2 täpsustab, et enne füüsilise jõu kasutamist peab laevakaitsja hoiatama isikut, kelle suhtes või

kelle valduses oleva asja suhtes ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult siis, kui hoiatamine ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu. Lõike 3 järgi võib laevakaitsja kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku

kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, ennast või teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara ohustada.

Eelnõu § 42 Punktiga 3 täiendatakse MSOS § 76 lõikes 2 sätestatud Transpordiameti riikliku järelevalve pädevuste loetelu pärast sõnu „ohutuse ja turvalisuse üle,“ sõnadega „laevakaitsjate

kasutamise üle,“.

Punktiga 4 täiendatakse MSOS § 77 lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve eesmärkide loetelu uue punktiga - tagada laevadel laevakaitsjate kasutamise nõuete järgimine.

Punktiga 5 täiendatakse samas sättes lõikes 2 riikliku järelevalve objektide loetelu uue punktiga - laevakaitsjate kasutamise vastavus nõuetele.

Vastavalt MSOS § 76 lõikele 2 teostab riikliku järelevalvet laevakaitsjate kaasamise üle Transpordiamet kui reederi riigipoolne kontaktpunkt. Kuna laevakaitset pakkuvale ettevõttele

ei väljasta Eesti riik tegevusluba, ei kontrolli Transpordiamet laevakaitset pakkuvat ettevõtet ega laevakaitsjaid vaid kontrollib ainult seda, kas reeder kaasamisel täitis kaasamise tingimusi.

Kontrollitakse nt seda, kas laeval oli kaitseks kasutusele võetud kõik abinõud, kas laevakaitsjate kaasamine toimus vastavalt turvaplaanile, kas Transpordiameti teavitamine toimus etteantud

76

aja jooksul, kas edastati kogu informatsioon. Kui on vaja teostada laeval riikliku järelevalve

toiminguid, on Transpordiametil olemas selleks omapoolsed protseduurid. Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud meetmete loetelu on kehtestatud MSOS § 771 ja eelnõuga neid ei

laiendata. Punktiga 6 täiendatakse 16. peatükis sätestatud vastutuse koosseise uue väärteo koosseisuga –

§ 882 - laevakaitsjate kasutamise nõuete rikkumine. Kasutamise nõuete rikkumise eest on ette nähtud füüsilisele isikule rahatrahv kuni kuni 300 trahviühikut. Kui sama teo paneb toime

juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Vastutuse koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et reeder ei ole

laevakaitsjate kaasamist läbi viinud vastavalt nõuetele (nt kasutatud on ettevõtet, kellel puudus vastav ISO sertifikaat; kasutati ettevõtet, mis oli registreeritud riigis, mille suhtes on kehtestatud

rahvusvaheline sanktsioon, kasutamisest ei teavitatud Transpordiameti). Eelnõu §-s 43 muudetakse põhikooli -ja gümnaasiumi seadust (edaspidi PGS)i, kuna TurvatS-

is loobutakse jälgimisseadmestiku mõistest, mistõttu tuleb loobuda PGS-is turvategevuse seadusele viitamisest. Muudetakse PGS-i § 44 lõiget 5, sätestades, et kool võib õpilaste ja

koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku, arvestades isikuandmete töötlemise nõudeid.

Eelnõu § 44 kohaselt muudetakse RelvS-i.

Punkti 3 kohaselt muudetakse RelvS-i § 20 lõike 2 punkti 1, jättes teleskoopnui tsiviilkä ibes keelatud külmrelvade loetelust välja. Muudatus on vajalik, et luua õiguslik võimalus

turvaettevõtjale soetada ja turvatöötajal kanda ja kasutada kumminuia kõrval ka teleskoopnuia, mis kehtiva regulatsiooni kohaselt on tsiviilkäibes keelatud külmrelv. Teleskoopnui on

löögirelv (külmrelv), mis on relv, mis on ette nähtud objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus kontaktis kahjustatava objektiga. Eraldi teleskoopnuia mõistet eelnõuga ei looda. Eelnõuga lubatakse teleskoopnui tsiviilkäibesse üksnes turvategevuseks (täpsemalt

valvetegevuseks) ning selle kasutuselevõtmise eeldus on turvaettevõtja poolt vastava väljaõppe tagamine. Seega on teleskoopnui edaspidi piiratud tsiviilkäibes (RelvS-i § 19 lõike 1 punkt 3).

See tähendab, et tavainimesel ei ole teleskoopnuia omada lubatud. Teleskoopnuiale ei laiene markeerimise kohustus. Sarnane regulatsioon on ka näiteks Lätis, Soomes ja Prantsusmaa l83, kus turvatöötajal on lubatud teleskoopnuia kasutada, selle omamiseks relvaluba vaja ei ole, ei

nõuta nuia märgistust ning andmebaasis seda ei registreerita. Teleskoopnuia võõrandamise le, müügile ja hävitamisele laienevad RelvS-is sätestatud nõuded (nt RelvS-i 9. ja 11. peatükk).

Punkti 6 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 23 lõiget 2 selliselt, et tüübikinnitusele ei kuulu sarnaselt kumminuiaga ka teleskoopnuiad. Kuna teleskoopnuial ei ole parameetreid, mida

hinnata, puudub tüübikinnituse tegemise vajadus.

Punkti 7 kohaselt jäetakse RelvS-i § 24 lõike 6 punktis 2 esitatud loetelust välja kumminui. Muudatusega luuakse regulatsioon, mille kohaselt nii kummi- kui ka teleskoopnui tuleb koguseliselt kanda teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kuna nii kummi- kui

83 Vastavalt liikmesriikidega suheldes on see välja selgitatud. Soome regulatsioonid on siit leitavad:

https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2003/20030612; https://finlex.fi/fi/laki/alkup/2015/20151085

77

teleskoopnuiale ei laiene markeerimise kohustus, siis registrisse kantakse need ühikulise lt,

mitte seerianumbritega. Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärusesse tehakse täpsustus kummi- ja teleskoopnuia registreerimisel vajalike andmekoosseisude kohta.

Punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 29 lõike 1 punkti 1 ja § 30 lõiget 5, lisades sätetesse füüsilistele isikutele välistus soetada, omada ja vallata teleskoopnuia. Muudatus on vajalik

seetõttu, et relvaseadusega lubatakse teleskoopnui piiratud tsiviilkäibesse üksnes turvaettevõtjale valvetegevuse teostamisel.

Punkti 9 ja 10 kohaselt asendatakse RelvS-i § 31 lõigetes 1 ja 3 sõnad „turvateenuse osutamine“ sõnadega „turvategevuse seaduse alusel valvetegevus“.. Muudatus on seotud

TurvaS-i terminoloogia ja põhimõtetega. Uues seaduses ei kasutata terminit turvateenus, vaid kasutatakse terminit valvetegevus, mis on üks turvategevuse tegevusalasid.

Punkti 11 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 3 punktiga 41, sätestades, et turvaettevõtja l ja sisevalve korraldajal on õigus soetada ja omada gaasipihustit. Kuigi gaasipihusti on tsiviilkäibes vabalt soetatav ja omatav, sätestatakse see õigusselguse huvides turvaettevõtja ja

sisevalve korraldaja relvade loetelus. Täiendus on vajalik eelkõige sellepärast, et TurvatS-i §-s 29 nähakse ette, et turvatöötaja võib valvetegevuse käigus kasutada ainult turvaettevõtja le

kuuluvat relva. Kuigi sama regulatsioon on ka kehtivas õiguses, siis gaasipihusti nimetamine turvaettevõtjale ja sisevalve korraldajale lubatud loetelus aitab tagada, et turvatöötaja või sisevalvetöötaja ei kannaks ega kasutaks isiklikku gaasipihustit või muid piiramata

tsiviilkäibega relvi (näiteks hoiatus- ja signaalrelva, mis oma kujult imiteerib tulirelva).

Punkti 12 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 3 punktiga 8, milles antakse valvetegevuse ettevõtjale õigus kasutada teleskoopnuia. VTK koostamise töörühmas hinnati, et kui väljaõpet oluliselt täiendada, on see võimalik. Praktiline vajadus selleks on olemas ja teleskoopnuia

lubamine turvategevuses võimaldab turvatöötajail tõhusamalt oma ülesandeid täita, kuna seda on väiksuse tõttu lihtsam kanda ja selle kasutuselevõtt on kiirem. Samas ei riiva teleskoopnuia

kasutamine isiku põhiõigusi rohkem kui kumminuia kasutamine. Kavandatava regulatsiooni järgi nähakse ette, et relvade valdamine, kandmine ja kasutamine on lubatud vaid pärast vastavas väljaõppes osalemist. Teleskoopnuia valdamisel ja kandmisel ei ole vaja isikul

relvaluba või relvakandmisluba. Vastutus selle eest, et väljaõppe saanud ja pädev töötaja teleskoopnuia valdab ja õiguspäraselt kasutab, lasub turvaettevõtjal. TurvatS-is teleskoopnuia

soetamise ja hoidmise regulatsiooni ei looda, sest need tulevad kehtivast RelvS-ist, mille §-des 45 ja 46 reguleeritakse relva hoidmise nõudeid, ning RelvS-i §-s 32 reguleeritakse soetamist turvaettevõtte poolt. Seega määravad turvaettevõtted vastavalt kehtivale RelvS-ile ise kindlaks

teleskoopnuia hoidmise ja väljastamise tingimused ja korra. Kuna kavandatava regulatsiooniga luuakse teleskoopnuiast piiratud tsiviilkäibega relv, siis selle soetamine toimub RelvS-i alusel

relvasoetamisloaga turvaettevõtte poolt. RelvS-i 9. peatükis reguleeritakse relvade võõrandamist ja see laieneb ka teleskoopnuiale. Teleskoopnui kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse arvuliselt ja seotakse turvaettevõttega, kes selle soetab.

Punkti 13 järgi muudetakse RelvS-i § 31 lõiget 4, selgitamaks turvategevuseks lubatavate

tulirelvade arvu hindamist, ning punkti 14 järgi täiendatakse RelvS-i § 31 lõikega 41. Kehtivas turvaseaduses nähakse ette, et turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks lubatud relvade kogused liikide järgi määrab kindlaks PPA kirjaliku taotluse alusel, arvestades valvatavate ja kaitstavate

objektide iseloomu ning ohustatuse astet ning tulirelvade hoiutingimusi. Turvateenuse osutamiseks ja sisevalveks ettenähtud tulirelvade ja gaasirelvade arv kokku ning kumminuiade arv võib olla 10% suurem objekte vahetult valvavate või kaitsvate töötajate arvust. Eelnõu järgi

78

jäetakse välja PPA otsustus relvade koguse ja liikide kohta vastavalt valvatavate ja kaitstavate

objektide iseloomule ning ohustatuse astmele ning tulirelvade hoiutingimustele. Selline regulatsioon ei ole enam ajakohane ja on bürokraatlik, sest vastavalt RelvS-i §-le 32 jääb

soetamisloa andmine PPA pädevusse. Lisaks on tekitanud praktikas probleemi 10% määratus just neis turvaettevõtetes, kus on töötajaid vähem kui kümme, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole neil võimalik soetada ühte lisa-tulirelva või gaasirelva, sest see jääb alla 10%.

Uue regulatsiooniga jäetakse loetelust välja kumminuiad. Reguleeritakse see, et TurvaS-i alusel valvetegevuse teostamiseks ja sisevalveks ei tohi turvaettevõtja ja sisevalve korraldaja

tulirelvade, gaasipüstolite ega gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate ja sisevalvetöötajate arvu 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja sisevalvetöötaja korral võib turvaettevõtjal või sisevalve korraldajal olla lisaks üks käesolevas

lõikes nimetatud relvaliik.

Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41, milles sätestatakse valvetegevuse teostamiseks ja sisevalveks lubatud teleskoopnuiade maksimaalne arv. Piirang on vajalik, kuna teleskoopnuiad on piiratud tsiviilkäibes. Samas tuleb arvestada, et turvaettevõttel oleks võimalus soetada neid

piisava varuga, juhuks kui mõni teleskoopnui läheb katki. Piiriks on seatud see, et turvaettevõ tja ja sisevalve korraldaja teleskoopnuiade arv ei tohi ületada turvatöötajate või sisevalvetöötajate

arvu üle kolmveerandi võrra.

Punktides 15 ja 16 ühtlustatakse terminite kasutust, tuues sisse sõna valveobjekt ja asendades

turvateenuse osutamise sõnadega turvategevuse alusel valvetegevus.

Punkti 17 järgi täiendatakse RelvS-i § 50 lõikega 11, mille kohaselt RelvS-i § 50 lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa kohustuse nõue ei kehti turvatöötajale või sisevalvetöötajale, kes kannab tööülesannete täitmisel teleskoopnuia või kumminuia.

Relvakandmisloa kohustus piiratud tsiviilkäibes olevale teleskoopnuiale ei laiene, kuna teleskoopnuia kandmise ja kasutamise õiguse saavad ainult turvatöötajad ning õiguse kanda ja

kasutada vaid turvaettevõttele kuuluvat teleskoopnuia. Seega vajaliku ettevalmistuse nii oskuste kui ka teadmiste poolest tagavad turvaettevõtted ja puudub vajadus seda riiklikul tasandil reguleerida ja kontrollida. Seda enam, et võrreldes tuli- või gaasirelvaga ei ole

teleskoopnui nii suure ohuallikaga relv.

Punkti 18 järgi täiendatakse RelvS-i § 50 lõikega 21, milles sätestatakse, et vormiriietust kandev turvatöötaja ja sisevalvetöötaja ei pea avalikus kohas tööülesannete täitmisel kandma relva varjatult, nagu nähakse ette RelvS-i § 50 lõikes. Turvatöötaja vormiriietusega kantav

relvade ja erivahendite vöö ei võimalda sageli kanda relva ja erivahendeid riiete alla peidetuna. Praegu kasutatakse turvategevuses relva pigem erandina, aga kui kasutatakse, siis seetõttu, et

on selge oht, et turvatöötajat võidakse rünnata (näiteks rahavedu teostavad turvatöötajad). Eelnõu § 44 punktidega 1, 2, 4, 5 ja 19 – 23 tehakse RelvS-s muudatused seoses laevakaitsjate

regulatsiooniga.

Punktiga 1 täiendatakse RelvS §-s 11 sätestatud mõistete loetelu uue mõistega lõikes 8, mille kohaselt defineeritakse relvastatud laevakaitse teenus. Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset pakkuv ettevõte on seega RelvS-i tähenduses ettevõte, kes on

meresõiduohutuse seaduse § 753 kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohupiirkonnas relvastatud laevakaitse teenust osutama. Kuigi MSOS reguleerib laevakaitsjate kasutamist, siis

näeb see ette ka seda, et laevakaitsjad võivad oma ülesannete täitmisel kasutada ainult

79

laevakaitset pakkuvale ettevõttele kuuluvaid relvi. Seepärast reguleeritakse eelnõus ettevõtte

mõiste ning täpsustatakse, et ettevõtte kaasamist reguleerib MSOS.

Punktiga 2 täiendatakse RelvS §-s 2 sätestatud seaduse kohaldamisala uue punktiga 12 ning täpsustatakse, et RelvS-i ei kohaldata Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset pakkuva ettevõtte teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste

osade, lisaseadmete ja laskemoona käitlemisele, välja arvatud RelvS-i peatükid 2, 123,13 ning 131. Nagu eelnevalt juba välja toodud, siis Eestist ei ole võimalik Eestis registreeritud relvi

laevakaitse teenuse pakkumiseks välja viia ning eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Laevakaitset pakkuv ettevõte kasutab teenuse osutamiseks teises riigis registreeritud relvi, mida me RelvS regulatsiooni järgi Eestisse sisse ei too. Õigusselguse tagamiseks kohaldatakse

RelvS-st ainult järgmisi peatükke – 2. peatükk „Relvade ja laskemoona liigitamine ja tsiviilkäive. Tulirelva osad“, 123. peatükk „Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud

laevakaitsel relvade ja laskemoona käitlemine“, 13. peatükk „Järelevalve“ ja 131. peatükk „Vastutus“.

Punktiga 4 täiendatakse RelvS § 201 lõiget 4, millega antakse laevakaitsjatele õigus kasutada lasersihikut. RelvS § 201 annab tulirelva osade loetelu ning reguleerib nende kasutusõigust.

Lasersihik on lõike 2 kohaselt tulirelva osa ning lõige 4 ütleb, et lasersihik on tulirelva le sihtimiseks ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihiku eesmärk on aidata relva kasutajal teha võimalikult täpne lask ning laevakaitsjal võib seda sõltuvalt olukorra

ohtlikkusest vaja olla.

Punktiga 5 täiendatakse RelvS § 201 lõiget 7 punktiga 6 ning antakse poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis mahutab rohkem kui 20 padrunit, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab rohkem kui

10 padrunit (edaspidi mõlemad piiratud käibega padrunisalv), soetamise omamise ja valdamise õigus füüsilisele või juriidilisele isikule, kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud

laevakaitset. Piiratud käibega padrunisalve kasutamise õigus antakse sellepärast, et rünnaku korral oleks võimalik laevakaitsjatel teha hoiatuslaske ning kaitsta laeva ilma, et nad peaksid relva pidevalt uuesti laadima. Lisaks tuleb arvestada, et laevakaitsjate meeskond ei ole suur

vaid koosneb tavaliselt 4 inimesest ning tõsise rünnaku ja tulevahetuse korral võib laevakaitsja relva uuesti laadimisele kuluv aeg tähendada seda, et ründajate tõenäosus laevale saada ja see

üle võtta suureneb. Punktiga 19 täiendatakse RelvS-i uue peatükiga 123 - Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud

laevakaitsel relvade ja laskemoona käitlemine.

RelvS-i täiendatakse seeläbi uue §-ga 8710, mis annab loetelu relvadest, mida Eesti riigil ippu kandval laeva laevakaitse võib kasutada. Lõike 1 kohaselt on laevakaitsele tsiviilkäibes lubatud relvad:

1) sileraudne püss; 2) vintraudne püss;

3) püstol; 4) revolver; 5) gaasipüstol;

6) gaasirevolver; 7) gaasipihusti;

8) kumminui; 9) teleskoopnui.

80

Nimetatud loetelu kattub RelvS § 31 lõikes 3 sätestatud juriidilise isikule turvateenuse osutamiseks lubatud relvade loeteluga. Praktikas kasutavad laevakaitsjad vintraudset püssi ehk

poolautomaatset tulirelva või täisautomaatset tulirelva. Täisautomaatne tulirelv on RelvS § 20 lõike 5 alusel tsiviilkäibes keelatud tulirelv ning sellist relva Eesti riigilippu kandvale laevale tuua ega seal kasutada ei tohi. Viimati nimetatud põhimõtet ei muudeta ka relvastatud

laevakaitse teenuse reguleerimisel. Vajadusel hinnatakse antud põhimõte täiendavalt üle lähtudes praktikas esile tulnud probleemidest.

Lõige 2 täpsustab, et tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona iga väikseim üksikpakend peavad olema markeeritud vastavalt selle riigi nõuetele, kus tulirelv või selle

oluline osa on registreeritud.

RelvSi täiendatakse uue §-ga 8711, mis reguleerib seda, kuidas toimub laeval relvade ja laskemoona arvestus.

Lõike 1 kohaselt määrab kapten Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsjate viibimise ajaks isiku, kes peab laeval kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil arvestust

relvade ja lasemoona laevale toomise, seal kasutamise ning laevalt maha viimise kohta. Lõige 2 annab Vabariigi Valitsusele õiguse vajadusel kehtestada määrusega laevakaitsjate

eeskirja, milles sätestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele.

Laeval relvade ja laskemoona arvestuse pidamise eesmärgiks on saada ülevaade sellest, mis laevale tuuakse ning see vastavalt dokumenteerida. Laevale tulles avavad laevakaitsjad relvade ja laskemoona transpordikastid ning näitavad kapteni määratud isikule ette laevale toodavad

relvad ja nendel olevad markeeringud. Vajadusel esitatakse relvade kohta käivad dokumendid. Kapteni määratud isik teeb relvade kohta vajalikud kanded vastavalt määrusele. Seejärel viiakse

relvad relvakappi hoiule. RelvSi täiendatakse uue §-ga 8712, mis reguleerib relvade ja laskemoona hoidmist laeval.

Lõike 1 kohaselt tuleb relvi ja laskemoona hoida RelvS § 46 lõike 10 alusel kehtestatud

nõuetele vastavas lukustatud relvakapis, mis on põranda või teki külge kinnitatud. Lõike 2 kohaselt peab relvakapp asuma lukustatud ruumis, millele on juurdepääs üksnes

kaptenil või RelvS § 8711 lõikes 1 nimetatud kapteni määratud isikul või pideva mehitatud valve all.

Lõige 3 sätestab, et relvakapile on juurdepääs tagatud ka laevakaitsjatel. Antud nõue on oluline eraldi välja tuua, sest üldreeglina kontrollib laeval toimuvat kapten. Samas ei ole võimalik

laevakaitsjal enda ülesandeid täita, kui tal ei ole igaaegset ligipääsu vajalikule varustusele.

Lõike 4 alusel tuleb laskemoona hoida relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas. Relvakapile sätestatud nõuded on reguleeritud siseministri 27.11.2001. a määruse nr 90

„Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“84 3. peatükis „Nõuded relvakapile“. Relvakapp peab asuma lukustatud ruumis,

84 https://www.riigiteataja.ee/akt/120052020027?dbNotReadOnly=true

81

millele on juurdepääs ainult kaptenil või tema määratud isikul. Praktikas on selliseks ruumiks

mõni kapteni poolt määratud kajut või kapteni enda kajut. Kui sellist ruumi ei ole võimalik relvakapi hoidmiseks anda, võib relvi hoida ka laeval sillas, kus on tagatud pidev mehitatud

valve. Laevakaitsjad hoiavad oma relvi relvakapis, millele tagatakse juurdepääs ainult nendel endile. Selline kaheastmeline juurdepääsusüsteem aitab tagada seda, et relvadele ei pääseks ligi ükski laeval olev laevapere liige ega reisija. Laevakaitsjad peavad laeval alluma kapteni

korraldustele ning kapten otsustab, millal on oht piisavalt suur, et laevakaitsjate relvade väljavõtmine on põhjendatud. Seepärast saavad laevakaitsjad juurdepääsu relvakapile siis, kui

kapten seda lubab. Punktiga 20 täiendatakse RelvS §-i 88 uue lõikega 14, millega sätestatakse, et riiklikku

järelevalvet laeval relvade ja laskemoona arvestuse ja hoidmise tingimuste üle teostab Transpordiameti.

Punktiga 21 täiendatakse RelvS §-i 881 lõikega 5 milles sätestatkase, milliseid riikliku järelevalve meetmeid on Transpordiametil järelevalve teostamiseks õigus kasutada .

Transpordiametile nähakse ette järgmised KorS meetmed: § 30 küsitlemine ja dokumentide nõudmine, § 49 vallasasja läbivaatus, § 50 valdusesse sisenemine ja § 51 valduse läbivaatus.

Riikliku järelevalve läbiviimine laevadel, mis saavad õiguse kasutada laevakaitsjaid, on keeruline, kuna praktikas ei pruugi sellised laevad kunagi Eesti sadamas käia. Hinnates riigi

ressursside otstarbekat kasutamist, antakse järelevalve teostamine laeval relvade ja laskemoona arvestuse pidamise ja hoidmise tingimuste üle (st, kas kapten on määranud vastutava isiku, kes

peab arvestust relvade ja laskemoona kohta ning kas arvestuse pidamine on viidud läbi vastavalt kehtestatud korrale ning millistes tingimustes hoiti relvi) Transpordiametile, kellel on võimalik seda ülesannet teostada teiste riikliku järelevalve ülesannete raames. Transpordiamet

viib läbi riikliku järelevalvet ka relvastatud laevakaitse osutamise üle ning muude laeval kehtestatud nõuete üle. Seega on mõistlik, et Transpordiamet teostab järelevalvet ka

käesolevate nõuete üle. Vajadusel on Transpordiameti ametnikel relvade osas võimalik konsulteerida Politsei- ja Piirivalveameti ametnikega või neid kaasta.

Punktidega 22 ja 23 täiendatakse RelvSi kahe uue väärteo koosseisuga relva ja laskemoona arvestuse nõuete ja hoidmise tingimuste rikkumise kohta. Kuna riikliku järelevalve pädevus

nendes küsimustes antakse Transpordiametile, antaks väärteomenetluse läbiviimise õigus samuti Transpordiametile. Ülejäänud nendes punktides toodud muudatused on normitehnilised, et seaduse teksti oleks võimalik uued koosseisud juurde lisada.

Uut väärteokoosseisu ei looda laevakaitsjatele mitte lubatud relva kandmise ja hoidmise kohta, kuna selle kohta on koosseis juba olemas85 ja seda menetleb Politsei- ja Piirivalveamet, kuna

see nõuab eriteadmisi relvade kohta, mida Transpordiameti ametnikelt eeldada ei saa. Praktikas tuleb kindlasti politseil ja Transpordiameti esindajatel omavahel menetluse läbiviimiseks tihedat koostööd teha.

Eelnõu §-ga 45 muudetakse riigilõivuseadust.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 563 ja 11. peatüki 1. jao 3 jaotis, kuna turvatööta väljaõpe liigub HTM-i pädevusest PPA pädevusse.

85 RelvS § 891 - relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise,

ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või

registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine.

82

Punktiga 2 täiendatakse seaduse 11. peatüki 2. jagu jaotisega 31, millega sätestatakse

turvategevuse seaduse alusel tehtavad toimingud, sealhulgas sätestatakse §-s 2722, et valvetegevuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.

Eelnõu §-s 46 tehakse muudatused sadamaseaduses terminite muutmise tõttu. Sadama või sadamarajatise turvaplaani võib kehtiva seaduse alusel koostada turvateenuse tegevusloaga

ettevõtja ja see hõlmab nii turvakonsultatsiooni (eelnõus uue nimetusega turvaaudit) kui ka valvetegevust (mis võib hõlmata ka turvaplaani koostamist). Seega tuleb sadamaseaduses teha

ka vastavad muudatused. Sisulisi muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 47 tehakse muudatused spordiseaduses terminite muutmise tõttu. Sisulisi muudatus i

ei tehta.

Eelnõu §-s 48 tehakse muudatused tulumaksuseaduses. Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 muutmisega vabastatakse turvatöötajale või muule õigustatud isikule turvatöötaja töövõime osalise või täieliku kaotamise, tööülesannete käigus ründe või õnnetuse või surma korral

makstav toetus tulumaksuga maksustamisest. Muudatus on seotud eesmärgiga ühtlus tada sarnaste (võrreldes ametnike, abipolitseinike, Kaitseliidu liikme te jt-ga) sotsiaalsete tagatiste

maksuvabastuse praktikaid.

Eelnõu §-ga 49 tunnistatakse kehtetuks senine turvaseadus.

Eelnõu §-ga 50 sätestatakse, et turvategevuse seadus jõustub 2023. aasta 1. juulil. Nii jäetakse

piisav aeg nii majandushaldusasutustele kui ka turvaettevõtjatele uuenduste ettevalmistamiseks ja nendeks vajalike eelduste loomiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid turvategevus ja valvetegevus. Turvategevusena käsitatakse käesoleva seadusega hõlmatud tegevusalasid, millega tegelevad

ettevõtjad tulu saamise eesmärgil, st pakuvad tasulist teenust ning sisevalvet, mille eesmärk ei ole üldjuhul tulu saamine. See on katusmõiste majandustegevusele, mida siinse seaduseelnõuga

reguleeritakse. Sisevalve on käsitatav majandustegevusena MSÜS-i § 3 lõikest 2 tulenevalt. Termin valvetegevus on defineeritud eelnõu §-s 5 majandustegevusena, mis hõlmab valvamist

ja kaitsmist ning korra pidamist mehitatult või tehnilise vahendiga. Seega hõlmab valvetegevus seni kehtiva TurvaS-iga sätestatud kinnis- ja vallasvara valve ja kaitse teenuse, isikukaitse

teenuse, üritusel ja objektil korra tagamise teenuse ning juhtimiskeskuse pidamise – eraldi teenuste ja (õigus)mõistetena neist eelnõuga loobutakse.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Turvategevus ei ole EL-i õiguses reguleeritud teenusena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2006/123/EÜ „Teenuste kohta siseturul“86 ei reguleerita erandina turvateenuse id ega eraturvaettevõtlust ja see kohaldub vaid praegu TurvaS-i alusel turvateenusena käsitatava

86 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul.

Internetis kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32006L0123.

83

valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenusele 87. Viimati nimetatud

tegevusala kaudu on eelnõu vahetult seotud EL-i õigusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1214/2011 euro sularaha professionaalse

piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel88 reguleeritakse turvaettevõtluse spetsiifilist valdkonda. Sularahavedu on käsitatav valvetegevusena. Selle määrusega luuakse

turvaettevõtjale võimalus ajutiselt ja väheste piirangutega osutada teistes liikmesriik ides sularahaveo teenust.

6. Seaduse mõjud

Seaduseelnõu mõju eri valdkondadele hinnati VTK koostamise käigus.

Eelnõu uue tervikteksti kesksed muudatused on järgmised: 1) kehtestatakse uus turvategevuse tegevusalade liigitus; 2) täiendatakse turvaettevõtjale ja majandustegevusele esitatavaid nõudeid;

3) täpsustatakse turvatöötaja õigusi ja kohustusi ning suurendatakse tema sotsiaalse id garantiisid;

4) täiendatakse sisevalve korraldust ja nõudeid; 5) kehtestatakse võimalus kaasata turvaettevõtja KOV-i korrakaitseülesande täitmisele.

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm. Eesti elanikud (turvategevuse töötajad ja tegevusalal töötamisest huvitatud isikud) Turvategevusega puutuvad kaudsete tarbijatena kokku paljud Eesti elanikud

(kaubanduskeskustes ja muus valvatavas avalikus ruumis), ent tööhõives on turvategevus marginaalne osa tööturust.

Avalduv mõju. Täisealisteks saavatel noortel avaneb võimalus asuda tööle turvategevusse (turvatöötajana töötamise nõutavat vanust langetatakse 19-lt 18 eluaastale), mis võib omakorda

soodustada osakoormusega ja paindlike töökohtade loomist turvategevuses. Samas on tegemist väikese hulgaga, mistõttu mõju tööhõivele laiemalt on väike.

Paranevad turvatöötajate sotsiaalsed garantiid – suurenevad turvatöötajate rahalised hüvit ised töövõime osalise või täieliku kaotamise või surma korral – ja selgemini määratakse tööandja

vastutus tagada turvatöötaja ohutuseks vajalikud vahendid ja töökeskkond.

Lisanõuded valvetegevusele ja sisevalvele ning võimaluse loomine kaasata kohalikuomavalitsuse korrakaitseülesannetesse eeldavad osaliselt töötajate lisakoolitamist. Suuresti puudutab see praeguseid turvatöötajaid ja neid, kellel on vaja lisapädevus t,

koolitatakse olemasoleva väljaõppesüsteemi raames (perioodiline täienduskoolitus jms).

87 Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat, lk 13. Internetis kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/internal_market/services/docs/services -dir/guides/handbook_et.pdf. 88 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1214/2011, 16. november 2011, euro sularaha professionaalse

piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel. Internetis kättesaadav aadressil

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011R1214.

84

Muudatuste rakendamise mõju sagedus on sihtrühmas väike, sest puudutab vahetult väikest

hulka töötajaid Eesti turul. Samuti on mõju ulatus väike, sest hõlmab tööturul väikest osa hõives olijaid.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmas on väike, nagu ka muudatusega kaasnev

negatiivne mõju. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühm I. PPA kui korrakaitseorgan ja majandushaldusasutus, KOV-id kui korrakaitseorgan

Politsei on ühelt poolt turvategevuse kui majandustegevuse haldaja (nii järelevalve- kui ka

loamenetluse kaudu), teisalt turvaettevõtjate tegevusest kasusaaja (turvaettevõtjad aitavad otseselt ja kaudselt tagada avalikku korda). Turvaettevõtjate võrgustiku aktiivsus ja nende tegevuse ulatus inimeste, vara ja avaliku ruumi valvamisel ja kaitsmisel võimaldab politseil

pühenduda siseturvalisuse küsimustele, mis on vaja kiiresti lahendada. KOV-id korrakaitseorganitena saavad samuti kasu, kui turvaettevõtjate tegevus on senisest paremini

korraldatud. Avalduv mõju. Tegevusalade ja täpsete majandustegevuse nõuete kehtestamisega saab politsei

paremad võimalused, et tagada turvategevuse turu kvaliteet ja hoida pakutavad teenused ühtlaselt väga heal tasemel. Lisanõuded ettevõtjatele (nt karistatuse puudumise laiendamine

karistusseadustiku peatükkide lisamisega) aitavad suurendada turvaettevõtjate usaldusväärsust. Eelnõuga luuakse KOV-idele lisavõimalus kaasata avaliku korra tagamisse turvaettevõtja. See

suurendab KOV-i võimet ennetada ja lõpetada avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisi, ent muudab üldiselt turvalisemaks ka meie avaliku ruumi. Samas ei ole see valdadele-linnade le

kohustus, vaid üks võimalus turvalise elukeskkonna kujundamisel. Samuti luuakse võimalus politseil majandushaldusasutusena volitada osa ülesandeid

(turvatöötaja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse kooskõlastamine) täitma mittetulundusühingut, mis võimaldab teatud määral politseil keskenduda enam siseturvalisuse

tagamise põhiülesannetele. Muudatuste rakendamise mõju sagedus on sihtrühmas väike, sest turvalisuse tagamisega

tegeleb lai ring toimijaid (politsei ja teised siseturvalisuse asutused, KOV-id, vabatahtlikud ja nende ühendused jne) ja juba praegu tehakse koostööd turvaettevõtjatega. Arvestades KOV-ide

suutlikkust ja prioriteete, hakkab 79 KOV-ist loodavat võimalust kasutama pigem väike osa. Samuti on mõju ulatus väike, sest turvategevus majandustegevusena hõlmab väikest osa siseturvalisuse tagamise tegijate suurest hulgast.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas väikesed ja

muudatusega kaasnev negatiivne mõju jääb samuti väikeseks. Seetõttu on mõju ebaoluline. Sihtrühm II. Eesti elanikud. Inimesed puutuvad turvategevusega kokku sageli, olemata ise

teenuse tellija rollis: turvatöötajad tagavad turvalisust avalikus ruumis, valvates ja kaitstes näiteks kaubanduskeskuseid, parklaid ja teisi objekte.

85

Avalduv mõju. Arvestades, et turvateenuste tase muutub ühtlasemaks ja paremaks (senisest

täpsemad majandustegevuse nõuded) ja politsei võimalus majandushaldusasutusena seda mõjutada, paranevad turvatöötajate väljaõpe ja nende võimalused sekkuda ning suureneb

riigiasutuste, KOV-i ja turvaettevõtete koostöö, võib üldiselt eeldada mõningast inimeste turvatunde suurenemist ning usalduse kasvu tegevusala ettevõtjate ja turvategevuse teenuste vastu. Samas on turvatunde loomisel ja hoidmisel turvategevuse ettevõtete panus üks paljudest

(politsei ja teiste riigiasutuste, KOV-ide ja vabaühenduste kõrval), mistõttu jääb mõju ulatus pigem väikseks.

Samuti on turvategevuse usaldusväärsuse kasv uuringute järgi seotud teenusest teadlikkuse ja selle tarbimise kogemusega, mistõttu arvestades, et turvateenust on ostnud 2015. aasta seisuga

umbes 12% täiskasvanud elanikest, jääb mõju ulatus keskmiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas väike, nagu ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.3. Mõju majandusele

Sihtrühm. Mõju hindamisel majandusele käsitatakse sihtrühmadena turvategevuse tegevusa la l alustavaid ja selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ning sisevalve korraldajaid.

Mõju avaldumine. Turvategevuse nõuete selgemaks muutmine ja turvaettevõtjate usaldusväärsuse kasv võib suurendada nende isikute arvu, kes ostavad turvateenust kas oma

kodu või ettevõtte varade valveks ja kaitseks. Uuringud näitavad89, et kui inimeste teadlikkus kasvab, võib turvateenuse ostjate arv optimistliku hinnangu järgi suureneda kuni poole võrra, mis võib tähendada, et turvaturu käive kasvab.

Uue regulatsiooni kehtestamisel on mõju turvaettevõtjate senisele tegevusele järgmine :

täpsustuvad nõuded turvategevusele turule tulemiseks ja majandustegevuse harrastamiseks, samuti nõuetele vastavuse kontroll (riiklik järelevalve), seetõttu võib eeldada konkurentsi elavnemist ja turu korrastumist eeskätt väiksemate tegijate puhul. Samuti väheneb

halduskoormus turvaauditi tegevusalas tegutseda soovijatele : tegevusloa kohustus asendatakse majandustegevuse teate esitamisega. Samas, arvestades turvaettevõtjate osakaalu kogu

majanduses ja seda, et turvategevuse turu märkimisväärne osa on praegu kindlate suuremate ettevõtjate käes, jääb mõju väikeseks.

Lisanõuded sisevalvele suurendavad sisevalve korraldaja kohustusi koolitada oma avalikus kohas tegutsevaid sisevalvetöötajaid samal tasemel nagu turvatöötajaid. Samuti laieneb

sisevalve tegevusest teada andmise kohustusega isikute ring: seni enese ja tasuta teiste vara valvamisele lisandub ka sisevalve korraldajale kuuluvate ruumide üürimisel või rentimise l teisele isikule või asutusele kuuluva vara valvamine ja kaitsmine, millega laienevad sisevalve

nõuded ka edaspidi näiteks valvega parklatele, tagamaks turvategevuse tegijate võrdne kohtlemine ja aus konkurents.

Turvategevuse loamenetluse ja järelevalve uuendamine ettevõtjate halduskoormust märkimisväärselt ei suurenda, vaid kohati vähendab (turvaaudit muutub loakohustuslikust

tegevusalast majandustegevusest teatamise nõudega tegevusalaks).

89 Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes (2015).

86

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas väikesed ja

muudatusega kaasnev negatiivne mõju jääb samuti väikeseks. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.4. Mõju regionaalarengule

Sihtrühm. KOV-id

Avalduv mõju. Eelnõuga luuakse KOV-idele võimalus kaasata oma territooriumil avalikus

kohas käitumise üldnõuete järgmise üle järelevalve tegemisse turvaettevõtja turvatöötaja id. Sellega saavad eri regioonide vallad-linnad juurde ühe instrumendi, kuidas eri mudelite kaudu piirkonna eripära arvestades tagada turvalisust ning ühtlustada selle taset nii omavalitsuse sees

kui ka võrreldes teiste omavalitsustega. Arvestades, et KOV-i võimalus kaasata turvaettevõtja id saab olema seotud asjaoluga, kas KOV-is on korrakaitseametnik või mitte, ja et seda võimalust

kasutatakse pigem erandina, on oodatava mõju sagedus ja ulatus väikesed. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas väikesed, nagu

ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.5. Mõju riigiasutustele ja KOV-i korraldusele

Sihtrühm. PPA (korrakaitse- ja majandushaldusasutusena), Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) (majandushaldusasutusena), volitatud MTÜ (majandushaldusasutusena), KOV (korrakaitseorganina)

Avalduv mõju. Uue regulatsiooni üks sihte on edendada turvaettevõtjate, KOV-i ja riigiasutuste koostööd ning suurendada turvategevuse usaldusväärust.

Usaldusväärsuse tagamise üks abinõusid on korraldada majandustegevust ja asjakohase

majandushaldusasutuse tegevust. Uued ja täpsustatud nõuded majandustegevusele ning täiendavad järelevalvemee tmed

võimaldavad politseil ja TTJA-l majandushaldusasutusena tõhusamalt teha eel- ja järelkontroll i tegevusala ettevõtjate üle, et tagada usaldusväärne ja väga heal tasemel turvategevus.

Kaotatakse turvatöötajate koolitamise tegevusloa kohustuslikkuse nõue, misläbi väheneb nii PPA kui ka HTM-i halduskoormus.

Uue seadusega luuakse PPA-le võimalus delegeerida osa majandushaldusasutuse ülesandeid (turvatöötaja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse kooskõlastamine) halduslepingu alusel

MTÜ-le, mis võimaldab politseil keskenduda põhiülesannetele, sealhulgas turvategevuses keskenduda valvetegevusele kui intensiivseima põhiõiguste riivega tegevusala korraldamise le ja selle üle järelevalve teostamisele. MTÜ-le delegeerimine soodustab turvategevuse sektori

eneseregulatsiooni ja tagab riigile tugevama partneri tegevusalade korraldamisel ja arendamisel.

Seega, turvategevuse majandustegevuse nõuete täpsustamine, loamenetluse viimine enam MSÜS-i loogikale vastavaks ning selle tulemusena riiklikuks järelevalveks lisahoobade

andmine mõjutab PPA tööd. Eeskätt väljendub see ühekordses vajaduses koolitada oma töötajaid (loaametnikud) ning kehtestada järelevalve algatamise ja läbiviimise tingimused ja

kord, et tagada majandustegevuse nõuetele vastav turvaettevõtlus ning tulemuslik ja mõjus sekkumine rikkumiste korral.

87

Eelnõuga luuakse selgus valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusalal, mis on väga paljuski seotud siseturvalisuse ja turvategevusega (luues

tulemuslikuks tegutsemiseks eeldusi), ent loomult on suuresti ehitustegevus. Uus regulatsioon võimaldab sihipärasemalt kasutada riigieelarveraha (turvategevuse eri

tegevusaladele kohandatud menetlused ja järelevalve).

KOV-ide töökorraldusele suurt mõju eelnõu ei avalda ja uusi kohustusi ei pane. Turvaettevõ tja kaasamine avaliku korra tagamisse on edaspidi lisavõimalus, millega tagada, et KOV-i territooriumil järgitaks avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Juhul, kui turvaettevõtjat tahab

kaasata vald või linn, kellel ei ole veel korrakaitseametnikku või -üksust, peab ta sellise ametniku teenistusse võtma või üksuse moodustama. Ent arvestades, et kaasamisvõimaluse

kasutamine saab olema pigem erand kui reegel, on üldiselt mõju väike. Turvaettevõtjate pakutava teenuse kvaliteedi paranemine ning politsei ja KOV-ide senisest

tihedam koostöö võimaldab tulemuslikumalt reageerida süütegudele ja tõkestada nende toimepanemist. Samuti võimaldab turvaettevõtjate suurem sidustatus KOV-i ja politseiga

kasutada peale olemasolevate korrakaitse võimaluste ka turvatöötajaid. Arvestades, et enamikus KOV-ides jääb turvatöötajate kaasamine avaliku korra tagamisse pigem erandiks kui reegliks, on mõju pigem väike, kui võrrelda seda politsei panusega avaliku korra tagamisse.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna muudatuse mõju sagedus ja ulatus on

sihtrühmas väike, nagu ka sellega kaasnev negatiivne mõju. Eelnõus kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

6.6 Mõjud isikuandmete töötlemisele

Andmekaitsealast mõjuhinnangut pole tehtud, kuna TurvatS-i ei too kaasa võrreldes varasemaga otseseid muudatusi isikuandmete töötlemises. Turvategevust teostavatel

ettevõtjatel võib olla vajadus oma ülesannete teostamisel isikuandmeid töödelda eelkõige valvetegevuses kui ka turvaauditi läbi viimisel. Juhul kui turvategevust teostavad ettevõtjatel

tuleb töödelda tegevuse käigus isikuandmeid, siis tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/67990 sätestatud nõuded ning Andmekaitse Inspektsiooni poolt kehtestatud juhiseid. Kuna isikuandmete kaitse üldmäärus EL 2006/67991 on otsekohalduv ning kohaldub ka

turvaettevõtjatele, siis eraldi aluseid seaduses ei ole kehtestatud.

Seaduses on sätestatud, tagamaks, et järgitakse isikuandmete töötlemise nõudeid, et juhul kui valvetegevuse käigus töödeldakse ka isikuandmeid, siis tuleb valvetegevuseks sõlmitavas lepingus märkida ka valveseadmestiku kasutamise eesmärk ning leppida kokku isikuandmete

töötlemises. Rakendusaktiga sätestatakse riiklikujärelevalve tegemiseks ning vajadusel tagada

90 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst) 91 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

88

süüteomenetluse läbiviimiseks vajalike tõendite olemasolu ka andmete säilitamistähtajad, mille

kehtestamisel arvestatakse minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetega.

Andmekaitsealane mõju on vähene, kuna andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused ning isikuandmete kaitse üldmäärus EL 2006/67992.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Uus regulatsioon eeldab majandustegevuse haldamisega, sh loamenetluse ja järelevalvega tegelevate ametnike koolitamist, seda eelkõige politseis, ent ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametis, samuti infopäevade korraldamist turvaettevõtjatele (uuenenud regulatsiooni, sh nõuete kohta) ja KOV-i esindajatele (tutvustamaks võimalusi, kuidas

kujundada turvaettevõtete teenuste kasutamise abil kohalik turvaline elukeskkond). Mõlema tegevuse korraldamiseks saab kasutada riigi ja KOV-i asutuste ruume ning

ettevalmistustööd teha koostöös ETEL-i, maakondlike turvalisuse nõukogude ja teiste partneritega.

PPA-l tekib võimalus delegeerida osa majandushaldusasutuse ülesandeid, ent nendega kaasnevad kulud ja võimalik sääst sõltub üleantava ülesande ulatusest ja mahust. Tegevus loa

taotluse lahendamise delegeerimise tõttu võib riigieelarvesse jääda laekumata riigilõivuna 100- 200 eurot aastas (keskmiselt 1–2 tegevusloa taotlust viimase 3 aasta jooksul). Turvatöötaja

töötõendi ja vormiriietuse kirjelduse kooskõlastamisele riigilõivu ega teenustasu kehtestatud ei ole. Täpsem kulude ja tulude analüüs tuleb teha enne volitamise otsuse tegemist.

Kuna turvaaudit (senine turvakonsultatsioon) tegevusalal kaob loakohustus ja sellega alustamiseks tuleb edaspidi esitada majandustegevusteade, siis hinnanguliselt jääb riigilõivuna

laekumata 770–1300 eurot aastas (keskmiselt 3–4 tegevusloa taotlust viimase 3 aasta jooksul). 8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks 2004. aastal jõustunud TurvaS. Selle

tõttu muutuvad kehtetuks kõik TurvaS-i alusel kehtestatud määrused: 1. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2016. aasta määrus nr 71 „Raha ja väärtpaberite veo kord“; 2. siseministri 10. detsembri 2007. aasta määrus nr 78 „Turvatöötaja kutsesobivuse ning

kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuete le vastavuse kontrollimise kord“.

Mõlema määruse sisu reguleeritakse edaspidi turvategevuse eeskirjaga.

TurvaS-is sätestatakse peale eeltoodud määruste volitusnorm järgmise määruse kehtestamiseks : TurvaS-i § 12 lõike 1 kohaselt peab Vabariigi Valitsus kehtestama valveseadmestiku

projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise korra. Nimetatud korda ei ole TurvaS- i kehtivuse jooksul kehtestatud. Kuigi tegemist on imperatiivse volitusnormiga, mis kohustab täidesaatva võimu organit asjakohast üldakti andma, ei ole peetud sellise akti and mist

põhjendatuks ega mõistlikuks. Need on tehnilised nõuded, mis on tugevalt seotud kindla

92 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst)

89

seadmega. Seega ei soovitud põhjendamatult piirata võimalike erilahenduste kasutamist. Võttes

arvesse, et tehniliste lahenduste areng on kiire, ei ole tõenäoline, et riik suudab tehnika arengu tõttu pidevalt rakendusakte muuta.

Eelnõuga viiakse võimalikult palju regulatsioone, mis praegu olid sätestatud seaduse tasandil, ministri määruse tasandile, et muuta seadusesätted selgemaks ja võimaldada riigil muutuva le

olukorrale turvategevuse turul paindlikumalt reageerida. Uute volitusnormide alusel antavates määrustes kaotatakse seni puudu olnud lüngad teatud tegevustes või teenuste sisus. Eelnõuga

muudetakse osa sätteid senisest üksikasjalikumaks, et saavutada eraturvateenuste kvaliteed i ühtlasem tase. Kokkuvõttes suureneb uue seaduse tõttu nii rakendusaktide arv kui ka maht.

Eelnõus on järgmised volitusnormid: 1. Eelnõu § 4 lõike 3 alusel kehtestab vastava valdkonna minister määrusega

turvategevuse eeskirja; 2. Eelnõu § 7 lõike 4 alusel võib vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega

kehtestada valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele

lisanõuded; 3. Eelnõu § 39 alusel kehtestatava KorS-i § 821 lõike 13 alusel kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega riikliku järelevalve tegemisel kasutatavad eritunnused

ja nõuded vormiriietusele. 4. Eelnõu § 42 punkti 2 kohaselt täiendatakse MSOS-i paragrahviga 753, mille lõike 7

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega laevakaitsjate kasutamise eeskirja. 5. Eelnõu § 44 punkti 19 kohaselt täiendatakse RelvS-i paragrahviga 8711, mille lõike 2

kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega laevakaitsjate kasutamise eeskirja,

milles kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning

arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele .

HMS-i § 91 lõike 1 järgi võib haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, volitada määruse

andmise edasi teisele haldusorganile ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. Käesolevas eelnõus on hinnatud, et osa määruste kehtestamine peaks kuuluma Vabariigi Valitsuse pädevusse. Edasivolitamise võimalusega volitusnorm peaks aga olema pigem erand

ja see tuleks kavandada juhul, kui vahetu volitamine ei ole asjaolude tõttu võimalik. Üldjuhul on eesmärk vältida vahetu volitusnormi kavandamisega tarbetut halduskoormust.93 Seega

sätestatakse eelnõus enamuse määruste kehtestamine ministri tasemele. Eespool nimetatud määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

Lisaks tuleb muuta kaht järgmist määrust, mis otse või kaude on seotud turvategevuse regulatsiooniga:

1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. aasta määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Määrusega kehtestatakse eesti keele oskuse kohustuslik tase ehk keeleoskustase keeleseaduse § 23

lõigetes 1 ja 2 loetletud isikutele, samuti asjakohaste keelekasutusolukordade iseloomustused. Lähtudes käesolevas eelnõus ettenähtud muudatustest, on kõnealusesse

määrusesse vaja teha täpsustavad muudatused, millega viia keeleoskustasemed ja kasutusolukordade iseloomustused vastavusse eelnõu eesmärgiga.

2. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. aasta määrus nr 163 „Reguleeritud

ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist

või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi

93 Normitehnika käsiraamat, § 11

90

kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli“. Määruse §-s 3 on sätestatud ametikohad ja

kutsealad, millel ajutiseks töötamiseks võib pädev asutus teha välisr iigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli. Nimetatud paragrahvi punkti 12 kohaselt on see

võimaldatud ka turvatöötaja ja valvetöötaja puhul „Turvaseaduse” tähenduses. Määruses on vajalik eelnõu jõustumisel teha tehnilised muudatused, millega vaja asendada sõna turvaseaduse sõnadega turvategevuse seaduse.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise kuupäeva seadmisel on võetud arvesse eelkõige uue redaktsiooni mõju turvaettevõtjatele ning muudele asutustele,

kes on kohustatud üle vaatama oma tegevused ja vajaduse korral tegema muudatusi, võimalike arenduste väljatöötamist ja aega, mis kulub majandushaldusasutuse ametnike koolitamisele.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning ja arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigikohtule, Õiguskants le r i

Kantseleile, ETEL-ile, Kaubandus-Tööstuskojale, PPA-le ja Eesti Pangale., . Kooskõlastustabel on lisatud seletuskirjale (lisa 1).Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile.

___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2021

(allkirjastatud digitaalselt)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiitsministeerium Andmekaitse Inspektsioon

23.11.2021 nr 1-6/2416-1

Turvategevuse seaduse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks Justiitministeeriumile ja

arvamuse andmiseks Andmekaitse

Inspektsioonile.

Siseministeerium esitab Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks ning Andmekaitse

Inspektsioonile arvamuse andmiseks turvategevuse seaduse eelnõu. Eelnõu ja seletuskir jaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS aadressil https://eelnoud.valitsus.ee.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristian Jaani

siseminister

Lisa: 1. turvategevuses seaduse eelnõu 24 lehel 2. turvategevuse eelnõu seletuskiri 87 lehel

3. turvategevuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1 kooskõlastustabel 51 lehel 4. turvategevuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 2 rakendusaktide kavandid 5 lehel

Kristi Käsper

2 (2)

[email protected]