ETEL vastus: Turvategevuse seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks








Austatud härra minister


Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid uue Turvategevuse seaduse eelnõu koostamise ja edasise menetlemise arutelus. Uus turvategevust reguleeriv seadus on meie hinnangul igal juhul suur samm edasi. Seda mitte ainult turvaettevõtjatele, vaid ka kogu Eesti turvalise elukeskkonna arendamise jaoks. Oleme seisukohal, et ainult koostöö ning kõigi osapoolte kaasamine loob võimalused meie väikese riigi piiratud ressurssidega parima tulemuse saavutamiseks.

Uus seadus pakub palju lahendusi ja üldjoontes toetab turvateenuste kvaliteedi parandamist, kuid kohati on vastuolud eesmärkide ning nende saavutamiseks sõnastatud õiguslike lahendustega küsitavad.

Esitame Eesti Turvaettevõtete Liidu liikmeskonna seisukohad ettepanekutena eelnõu täiendamiseks peatükkide kaupa:

ÜLDSÄTTED

• Ettepanekuid ja märkuseid ei ole

TURVATEGEVUSE KORRALDUS

• Ettepanek 1 - § 4. Turvategevus (dokumenteerimine ja säilitamine)

Toome välja, et seoses viimastel aastatel karmistunud nõuetega isikuandmete töötlemisele, tuleb täna klassikalist dokumentide töötlust vaadata laiemalt kui seni kehtinud Turvaseaduses on sätestatud. Meie poolne täiendus on tehtud seaduse eelnõu § 4 lg 4 p 6 ja eelnõu turvategevuse määruse 5 peatükis alljärgnevas sõnastuses:

Seaduse § 4. Turvategevus
(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded:
……
6) nõuded turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele, turvategevuse käigus tekkinud isikuandmete, sealhulgas eriliigiliste isikuandmete, töötlemisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmise kord ja tingimused

Turvategevuse eeskiri 5. peatükk § 13 (või täiendav § 14)

5. Peatükk TURVATEGEVUSE DOKUMENTEERIMINE, ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE- JA TURVATEGEVUSEST TEADA ANDMISE KORD
§ 13. Turvategevuse dokumenteerimine, turvategevuse käigus tekkinud isikuandmete töötlemine ja dokumentide hoidmine
(7) Turvaettevõtja võib valveobjekti valveks ja kaitseks kasutada valveseadmestikku isikuandmete ja eriliiki isikuandmetena biomeetriliste isikuandmete töötlemiseks eesmärgiga tuvastada eelneva õigusrikkumise toimepannud isik, hoida ära õigusrikkumise korduv toimepanemine ja esitada õigusrikkuja vastu süüteoteade või muu õigusnõue.
(8) Andmetöötluse aluseks olev eelnev õigusrikkumine peab olema dokumenteeritud valveseadmestiku salvestise, tunnistaja ütluste või muu dokumentaalse tõendiga.
(9) Isikuga seostatud isikuandmeid võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 märgitud eesmärgil kuni 2 aastat isiku poolt viimase õigusrikkumise toimepanemisest.
(10) Isikuid tuleb teavitada valveobjektil isikuandmeid töötleva valveseadmestiku kasutamisest, isikuandmete vastutavast töötlejast ja tema kontaktandmetest.
(11) Turvaettevõtja peab enne isikuandmete töötlemisega alustamist määrama andmekaitse spetsialisti, kes kontrollib regulaarselt andmekaitse nõuete järgimist.
(12) Turvaettevõtja peab sõlmima turvateenuse tellijaga isikuandmete töötlemise lepingu, milles on määratud andmete vastutav töötleja, töötlemise tingimused, kaitsemeetmed, isiku õiguste tagatised ja muud nõuded.
(13) Turvaettevõtja peab turvateenuse lepingu lõppemisel lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete töötlemise viivitamata lõpetama.

Selgitus: Turvategevuse dokumenteerimise käigus tekib igapäevaselt oluline osa isikuandmeid, mis Euroopa Lidu isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 mõistes kuuluvad sageli eriliigiliste andmete kategooriasse. Üldine tehnoloogiline areng on mõjutanud üha kiirenevas tempos näiteks valvekaamerate lahendusi. Viimaste aastate enam arenenud suunaks on nö „targad“ andmetöötluse tarkvara kasutavad valvekaamerad. Selliste kaamerate eripära seisneb võimaluses selekteerida kaamerapildile jäävate isikute ja objektide hulgast välja kindlatele parameetritele vastav. Valvekaamera teavitab eelnevalt kindlaksmääratud tunnustega isiku või objekti viibimisest valveobjektil. Seega võimaldab selline tarkvara tuvastada muuhulgas ka isiku, kelle suhtes on eelneva õigusrikkumise kahtlus, st kes on eelnevalt toime pannud varguse vm sarnase ründe.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemise tarkvara kasutamisest tulenev õiguslik küsimus on seotud isikuandmete kaitse regulatsiooniga. 2018.a maist kehtib Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastuvõetud isikuandmete kaitse üldmäärus EL 2016/679 (edaspidi üldmäärus). Üldmääruse kohaselt on sellistel tehnoloogilistel lahendustel põhinev isiku tuvastamine käsitatav biomeetriliste andmete töötlemisena. Biomeetrilised andmed on eriliiki isikuandmed (üldmäärus art 9), mille töötlemine on üldmääruse artikli 9 lg 1 kohaselt keelatud ja erandina lubatud artikli 9 lõikes 2 loetletud juhtudel. Üldmääruse artikli 9 lg 4 kohaselt on biomeetriliste andmete kasutamist lubatud ka siseriiklikult reguleerida, sealhulgas võib kehtestada täiendavaid piiranguid. Üldmääruse kohaselt on näotuvastusel põhineva isiku tuvastamiseks seega nõutav üldmäärusest (artikkel 9 lg 2) või siseriiklikust õigusest tulenev õiguslik alus. Siseriiklikuks õiguslikuks aluseks võib olla isikuandmete töötlemist käsitlev üldseadus või valdkondlik õigusakt. Eesti puhul on selliseks üldseaduseks isikuandmete kaitse seadus, kuid valdkondliku õigusaktina reguleerib vara valve ja kaitsega seotud tegevusi Turvategevuse seadus. Isikuandmete kaitse seadus vara valve ja kaitse eesmärgil toimuvat biomeetrilist andmetöötlust ei reguleeri.
Eriliigilisi isikuandmeid töötlev kaamera võimaldab senise suuresti juhuvalikul toimuva valvetegevuse suunata konkreetse õigusrikkumise kahtlusega isiku tuvastamisele ja korduva rikkumise ärahoidmisele. Ühtlasi on võimalik valveobjekti paremini ja eesmärgipärasemalt kaitsta, sest tehnikavahend on suunatud konkreetse kahtluse kontrollimisele.

Oleme nõus, et ei ole mõistlik tuua seaduse tasandil välja valdkonna töökorralduslikke erisusi, mis on lisaks seotud kiirelt muutuva tehnoloogilise keskkonna arenguga. Teeme ettepaneku lisada isikuandmete sh eriliigiliste isikuandmete töötlemise korraldamise kord seni ainult dokumenteerimist reguleerivas osas ning igati mõistlik on viia üksikasjalikud nõuded turvategevuse määruse tasandile.

• Ettepanek 2 - § 4. Turvategevus (raha ja väärtpaberite vedu)

Peame oluliseks viia sarnaselt tänase turvaseaduse regulatsiooniga eelnõusse sisse turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon määruse tasandil ka raha ja väärtpaberite veoga seotud turvategevuses osalemisel. Meie poolne täiendus nimetatud regulatsiooni osas on tehtud seaduse eelnõu § 4 lg 4 p 7 ja eelnõu turvategevuse määruse 9 peatükis alljärgnevas sõnastuses:
Seaduse § 4. Turvategevus
(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded:
……
7) valvetegevusele raha ja väärtpaberite veoga seotud turvateenuse osutamisele.

Turvategevuse eeskiri 9. peatükk
RAHA JA VÄÄRTPABERITE VEO KORD
§ 31. Üldsätted
(1) Määrusega reguleeritakse raha ja väärtpaberite veoga seotud turvateenuse osutamist ning määratakse Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt.
(2) Raha ja väärtpaberite veoga seotud turvateenus käesoleva määruse tähenduses on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud vallasvara valve ja kaitse turvateenus.
(3) Turvakohver käesoleva määruse tähenduses on raha või väärtpaberite veoks spetsiaalselt toodetud kohver või kohvrisüsteem, mis tagab ründe korral ohu esmase tõrje või muudab selles veetava raha või väärtpaberi kasutuskõlbmatuks
§ 32. Raha ja väärtpaberite valve ja kaitse tingimused
(1) Raha ja väärtpaberite kaitse ja valve tingimused määratakse turvaseaduse § 5 alusel sõlmitavas turvateenuse lepingus.
(2) Kui veose väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve piiri, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat või üks tulirelvaga relvastatud turvatöötaja ja peab kasutama turvakohvrit.
(3) Kui veose väärtus ületab 1 000 000 eurot, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat ning peab kasutama soomustatud sularahaveosõidukit või turvakohvrit.
(4) Kui veose väärtus ületab 4 000 000 eurot, võib raha ja väärtpaberite vedu toimuda ainult kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.
(5) Turvaettevõtja teavitab Politsei- ja Piirivalveametit raha ja väärtpaberite veoga seotud teenuse osutamisest turvaseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras.
§ 33. Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt
Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklikuks kontaktpunktiks on Politsei- ja Piirivalveamet.
Selgitus: Äärmiselt oluline on säilitada turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon raha ja väärtpaberite veol, kuna sularaha on kõige atraktiivsem vara liik kuritegelikuks hõivamiseks ja seetõttu on riskid selle kaitsmisel oluliselt suuremad võrreldes muu vallasvaraga. Rahavedu ja sellega seotud turvateenuste osutamine on kõrgendatud ohuga teenus, mille osutamisel on reaalne ründe oht nii inkassaatoritele ehk raha vedavatele turvatöötajatele, avalikus kohas viibivatele isikutele (kuna teenuse osutamine toimub suures osas avalikus ruumis) kui ka klientide varale. Eesti lähiajaloost on teada kolm tõsist inkassaatorite ründejuhtumit, millest kaks lõppes inimohvritega. Lähiriikidest rünnati G4S sularahaveost 2016. aastal Soomes. G4S soomukit tulistati automaatrelvast ja politsei hinnangul aitas halvima ära hoida heade turvameetmete kasutamine (https://www.err.ee/555130/soomes-puudis-kuritegelik-ruhm-turvafirma-auto-lasti-keset-kiirteed-marulifilmi-stiilis-roovida).

Meie hinnangul on turvariskide maandamisel omanud olulist tähendust riiklikul tasandil kehtestatud rahaveoteenuse miinimumnõuded, mida teenuse pakkujad on pidanud täitma. Teisisõnu, kehtivate sularahaveo nõuete täitmine on ennetanud võimalikke ründeid sularahavedajate vastu. Nõuete ära kaotamisega annab riik kurjategijatele selge signaali teenuse võimalikest nõrkustest ja haavatavusest ning suurendab sellega oluliselt avalikus ruumis toimuva rünnaku ohtu.

Suure tõenäosusega tooks selle erinõuete regulatsiooni ära kaotamine turvaturule kogemusteta teenusepakkujad, kes ei oska hinnata selle tegevusvaldkonnaga seotud turvariske ja läbi selle seavad teenuse osutamisel ohtu nii enda töötajad kui ka avalikus ruumis viibivaid isikud.
Kokkuvõtteks, rahaveo nõuete ära kaotamine mõjutab otseselt Eesti elanike turvalisust. Sularahavedu toimub avalikus ruumis ja selle võimalikud ründed leiavad enamasti aset avalikus ruumis. See omakorda seab ohtu avalikus ruumis viibivad inimesed, samuti sularahavedu teostavad töötajad ja kliendi vara. Seetõttu on äärmiselt vajalikud riigi nõuded ja selgelt sätestatud ning reaalselt teostatav järelevalve kaitsmaks Eesti inimeste turvalisust.

• Ettepanek 3 – Seaduse § 5 lõige 4 (andmete töötlus valvetegevuses)

Teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada eelnõud valvetegevuse kontekstis, lisades avalikest allikatest kättesaadavatele isikuandmetele ka valvetegevuse käigus tekkinud andmete töötlus:
(4) Isiku valvamisel ja kaitsmisel on turvaettevõtjal ohu ennetamiseks ja väljaselgitamiseks õigus avalikest allikatest kättesaadavaid ja valvetegevuse käigus tekkinud isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vastastikust täitmist.

Selgitus: Valvetegevuse käigus tekib turvaettevõtjal suur hulk andmeid, mis ei ole saadud avalikest allikatest, vaid vahetult valvataval objektil valveseadmestikku kasutades. Näiteks valvekaamera pildi reaalajas jälgimise korral on eesmärk tuvastada ja ära hoida võimalik vargus vm õigusrikkumine. Jälgimisele on allutatud kõik külastajad, seega ka külastajad, kellel puudub õigusrikkumise kavatsus. Samuti on valvekaamera pildi salvestiste järelvaatluse korral eesmärk tuvastada kahjude korral võimalik vargus ja selle toimepannud isik. Ka see tegevus on tänases praktikas tõlgendatav kui isikuandmete töötlemine. Samasugused näited kehtivad lisaks jälgimisseadmetele ka läbipääsusüsteemides ning häiresignaali edastavates süsteemides, mis tänapäeval on sageli omavahel integreeritud.

Selliselt võib öelda, et valvetegevuse käigus valveseadmestiku kasutamine on suunatud valveobjektil viibijate pistelisele jälgimisele ja -kontrollile, mille käigus tekivad paratamatult isikuandmed, mida tuleb turvaettevõtjal eesmärgipäraselt töödelda.
• Ettepanek 4 – Seaduse § 5 lõige 6 (juhendamine)

Teeme ettepaneku arusaadavamalt sätestada tingimused kehtiva turvaseaduse § 21 lg 2 tähenduses valvetöötaja valvetegevuses osalemiseks:
(6) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel valvetegevuses osaleda turvaettevõtja töötaja, kes on asunud turvatöötaja põhiõppesse ja on läbinud turvatöötaja põhiõppe käesoleva seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud ulatuses. Nimetatud töötajale laieneb käesoleva seaduse §-des 16, 18 ja 30–32 turvatöötaja kohta sätestatu.

Selgitus: Meie hinnangul puudub vajadus piirata valvetöötaja (eelnõu mõistes „turvaettevõtja juhendamisel valvetegevusse kaasatud töötaja“, lühemalt ka „töötaja“ - vt eelnõu Lisa 2 rakendusmäärus § 7 lg 1-2, § 29 lg 1) valvetegevuses osalemist „koos turvatöötajaga“. Piisab, kui valvetöötaja osaleb valvetegevuses turvatöötaja juhendamisel.

Turvaettevõtja vastutab nii turvategevuse seaduse kui turvateenuse lepingu järgi turvateenuse kvaliteedi eest. Samuti vastutab turvaettevõtja nii seaduse kui lepingu alusel valvetöötaja tegevuse eest samadel alustel ja ulatuses nagu turvatöötaja tegevuse eest. Turvaettevõtja on selliselt pädev ja motiveeritud hindama, mil viisil ta valvetöötajat valvetegevuses kasutab.

Praktikas ei ole tänases regulatsioonis toodud valvetöötajate kasutamise endaga probleeme. Probleemiks on pigem osade majandustegevuse „hallis alas“ osalevate ettevõtete sooviga üldse turvatöötajate ettevalmistusega töötajate kasutamist vältida, aga siin on tegemist põhimõttelise seaduse rikkumisega, mille osas on keeruline teostada järelevalvet. Õiguskuulekate ettevõtete kogemusest saame kinnitada, et reeglina valitakse igale turva- ja valvetöötajale optimaalne, tema kogemustele, võimetele ja teadmistele vastav valveobjekt ja uusi töötajaid juhendatakse igal juhul oma tööülesandeid täitma.

Märgime, et eelnõu § 5 lg 6 nõue „turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel“ on ebaselge ja võib tuua kaasa ebamõistliku tulemuse. Nt tekib küsimus, kas valvekaamera (jälgimisseadmestik) vahendusel mehitatud valvega objekti ala jälgivad juhendatav ja juhendaja peavad viibima koos ruumis vm kohas, kus jälgimine toimub. Või peaksid kaks turvaettevõtja töötajat koos jälgima valveobjekti valvekaamera monitori? Ilmselgelt piisab märgitud olukorras valvetöötaja juhendamisest ilma piiranguta „koos“.

Antud sättega kaasneva mõjuna tuleb arvestada, et nõutud miinimumväljaõppe läbinud ja põhiõppes osaleva töötaja valveobjektil igakordne dubleerimine turvatöötajaga suurendab turvateenuse hinda (palgakulu on mehitatud valveteenuse suurim kuluallikas), vähendab konkurentsi (suuremate objektide valvetegevuse osas kliendile pakkumise tegemiseks on vajalik reservpersonali olemasolu) ja ühtlasi turvateenuse kättesaadavust. Viimane ohustab teenuse kvaliteeti, mis on eelnõu eesmärgiga vastuolus.

Õiguslikult on mõistetav, et valvetegevusse kaasatud kutsekvalifikatsioonita töötajal ei saa olla turvatöötaja eriõigusi. Kui tekib vajadus neid realiseerida, teostab seda turvatöötaja (samal objektil viibiv või objektile reageeriv patrull). Vastasel juhul muutub nõuetele vastava tööjõu leidmine (või siis välja koolitamine) ja tööle rakendamise protsess äärmiselt keerukaks. On vägagi ebatõenäoline, et Politsei- ja Piirivalveametil jätkub ressurssi niivõrd intensiivse järelevalve teostamiseks (valveobjekte vahetult külastades ja vastavust kontrollides), et uus nõue ei tekitaks teenuse turul veelgi ebavõrdsemat olukorda nende ettevõtete suhtes, kes ajavad asju korrektselt ja esitavad oma andmeid ausalt.

Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et eelnõu § 5 lg 6 toodud piirang – kehtiva TurvaS mõistes valvetöötajat on võimalik kasutada üksnes turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel – ei ole eelnõus toodud kujul vajalik. Piisav on, kui sätestada „turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel“ asemel „turvatöötaja juhendamisel“.

• Ettepanek 5 – Seaduse § 5 lõige 10 (turvaplaani nõue)

Teeme ettepaneku viia eelnõusse sisse võimalus turvaplaani mitte koostamiseks, kui turvaplaanis sisalduvad andmed on kirjeldatud valvetegevuseks sõlmitavas lepingus. Meie poolne täiendus seaduse eelnõu § 5 lg 10 on tehtud alljärgnevas sõnastuses:
§ 5. Valvetegevus
(10) Mehitatud valvetegevuse aluseks on valveobjekti turvaplaan. Turvaplaani ei ole vaja koostada, kui turvaplaanis sisalduvad andmed on kirjeldatud valvetegevuseks sõlmitavas lepingus.

Selgitus: Suur osa turvaettevõtjaid juba täna fikseerivad turvaplaanis osundatud andmed turvateenuse osutamise lepingutes ning seetõttu täiendavalt turvaplaani koostamine ei ole meie hinnangul sellisel korral vajalik.

• Ettepanek 6 – Seaduse § 6 lõige 2 (andmete töötlus turvaauditi läbiviimisel)

Teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada eelnõud turvaauditi kontekstis, lisades avalikest allikatest kättesaadavatele isikuandmetele ka valvetegevuse käigus tekkinud andmete töötlus:
(2) Isiku valvamise ja kaitsmise eesmärgil turvaauditi koostamiseks on turvaettevõtjal õigus avalikest allikatest kättesaadavaid ja valvetegevuse käigus tekkinud isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vastastikust täitmist.

Selgitus: Turvaauditi läbiviimisel käigus annab tellija tavapäraselt turvaettevõtjale kasutamiseks andmeid, mis ei ole saadud avalikest allikatest, vaid vahetult turvaauditi alusel objektil olevaid valveseadmestikke kasutades. Näiteks läbipääsu-, häireedastuse süsteemide andmelogide või valvekaamera pildi salvestiste vaatluse korral on eesmärk tuvastada kahjude tekkimise risk ning hinnata objekti töökorraldust parandusettepanekute koostamise eesmärgil. Ka see tegevus on tänases praktikas tõlgendatav kui isikuandmete töötlemine.

Selliselt võib öelda, et turvaauditi koostamise käigus valveseadmestiku kasutamisel toimub valveobjektil viibijate pisteline jälgimine ja -kontroll, mille käigus tekivad paratamatult isikuandmed, mida tuleb turvaettevõtjal eesmärgipäraselt töödelda.

NÕUDED TURVAETTEVÕTJALE JA TURVATEGEVUSE TEGEVUSLUBA

• Ettepanek 7 – Seaduse § 10 lõige 1 punkt 3 (turvaettevõtja piirangud)

Oleme seisukohal, et taustakontrolliga seotud piirangute punktis ei ole võimalik käsitleda kahtlustatava ja süüdistatava mõisteid:
3) tagama, et turvaettevõtjal või temaga seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav ja tal või temaga seotud isikul ei ole karistatust karistusseadustiku peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo eest.

Selgitus: Antud punkt eirab meie hinnangul olulisel määral põhiseadust ja süütuse presumptsiooni. Lisaks ei ole Turvaettevõtjal kuidagi võimalik tagada ligipääsu sellisele infole, kust selguks kes mingis ajahetkes võib olla mingis juhtumis kahtlustatav. Süütuse presumptsioon on kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõikes 2.

• Ettepanek 8 – Seaduse § 10 lõige 1 punkt 8 (salvestuste säilitamine)

Pöörame tähelepanu, et turvaettevõtja saab tagada tehniliste vahendite salvestiste säilitamise ainult enda omandis olevate salvestusseadmestike osas:
8) säilitama valveobjekti valvamisel ja korra pidamisel kasutatava ja tema omandis oleva tehnilise vahendi salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates;

Selgitus: Eelnõu antud punktis sätestatud kohustust saab kehtestada ainult juhul kui turvategevuse ettevõtja on salvestusseadmestiku omanik. Turvategevuse ettevõtja ei saa võtta vastutust kolmandate osapoolte omandis olevate seadmestike eest. Mõistame salvestiste säilitamise vajalikkust järelevalve seisukohast, kuid viidatud kohustust saab reaalselt täita ainult seadmestiku omanik, mis on ka oluline põhjus ja vajadus igati õiguspäraselt reguleerida valveseadmestike projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise miinimumnõuded.

• Ettepanek 9 – Seaduse § 10 lõige 2 (5% aktsiakapitalist)

Leiame, et problemaatiline võib olla aktsiaturgudel vabalt kaubeldavate ettevõtete osas antud punkti sisuline jälgimine:
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut kohaldatakse turvaettevõtja osanike ja aktsionäride kohta, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist.

Selgitus: Viitame, et meie hinnangul on ebaselge, kuidas antud nõudele vastamist kavatsetakse hakata täies mahus tagama ja järelevalvet teostama välismaiste omanike korral, kui ettevõtte aktsia on näiteks noteeritud rahvusvahelisel börsil näiteks Londonis? Mõistame eelnõu vastavas lõikes toodud nõude vajalikkust meie riigi geopoliitilist olukorda arvestades aga ei oma kogemust, kuidas tagada kõigi turuosaliste õiguskuulekas käitumine.

• Ettepanek 10 – Seaduse § 11 lõige 2 (teatamiskohustus)

Teeme ettepaneku täiendada § 11 lõiget 2 alljärgnevalt:
(2) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 punktis 2 või 3 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

Selgitus: Oleme jätkuvalt seisukohal, et nõrkvoolu süsteemidel põhinevate turvasüsteemide (valveseadmestikud Turvategevuse seaduse alusel ja tuleohutussüsteemid Tuleohutusseaduse alusel) projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine peab olema reguleeritud ühtsetel alustel. Sisuliselt on tegemist samade tööpõhimõtetega ning ühe rohkem omavahel integreeritud süsteemidega, mille osas kehtivad samad kutsestandardid ning peavad olema ka samadel alustel majandustegevuse teavituskohustused. Peame väga oluliseks, et turuosalistel oleks võimalik saada ülevaade valveseadmestikega tegelevatest ettevõtetest. Kogu Majandustegevuse Registri (MTR) tänane toimeloogika on seotud ettevõtja isikliku vastutuse võtmise, pädevate töötajate olemasolu fikseerimisega läbi kutsesüsteemi ning automaatse järelevalve teavitussüsteemiga.

• Ettepanek 11 – Seaduse § 11 (pädev vastutav isik MTR kannetes)

Teeme ettepaneku tuua Tuleohutusseaduse eeskujul sisse vastutava isiku mõiste ja sõnastada eelnõus § 11 täiendavad lõiked 4, 5 ja 6:
(4) Majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas turvategevuse korraldamise eest vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga.
(5) Turvategevuse korraldamise eest vastutav isik on füüsiline isik, kes:
1) on pädev juhtima ja kontrollima turvategevuse korraldamist ettevõtja poolt;
2) on käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud ettevõtjaga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete järgimine.
(6) Turvategevuse korraldamise eest vastutaval isikul peab olema pädevus vastavalt kutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest:
1) valvetegevuse korraldamisel,
2) turvaauditite koostamisel,
3) valveseadmestike projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel,
4) turvatöötaja väljaõppe läbiviimisel.

Selgitus: Eelnõu praeguses sõnastuses kehtestatakse küll kutsepädevuse nõuded valvetegevuses ja turvaauditi läbiviimises osalevatele füüsilisele isikule, kuid see ei võimalda saada ühtset ülevaadet ettevõtete vastutavatest isikutest, kes majandustegevuse õiguskuuleka ja nõuetele vastava korraldamise eest vastutavad. Oleme seisukohal, et eelnõu tänane sõnastus pärineb Majandustegevuse seadustiku üldosa kehtima hakkamisele eelnevast ajast ning ei lähe kokku loa- ja teavituskohustuse täitmise mõttega. Kehtiva kutsekvalifikatsiooniga vastutava isiku fikseerimine valvetegevuse ja turvatöötaja väljaõppe tegevusloal, turvaauditi läbiviimise majandustegevuse teatel, valveseadmestiku projekteerimisel või paigaldamisel ja hooldamisel annab kõigile turuosalistele reaalajas selge arusaama valdkonnas tegutsevatest osapooltest ning kergendab oluliselt järelevalvet.

MSÜS § 15. Majandustegevusteates esitatavad andmed lõige 2
(2) Isikulise majandustegevuse nõude korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse üldandmeid:
1) nõuetele vastava isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress);
3) erialase töökogemuse nõude korral andmed töökogemuse kohta;
4) andmed hariduse kohta, eelkõige kutsetunnistuse nõude korral sellele kantud kutse ja kutsetase, kutse andja, kutsetunnistuse või mõne teise standardile vastavust kinnitava tunnistuse, pädevustunnistuse või sertifikaadi number, andmise koht ja kuupäev ning kehtivusaeg.

Peame väga oluliseks tuua välja, et loa- ja teatamiskohustuse täitmise üle peab igapäevaselt järelevalvet teostama Politsei- ja piirivalveamet (PPA), kus halduskoormus väheneks tuntavalt, kui kasutataks ära MTR kannete toimeloogika, milleks on ettevõtja isikliku vastutuse võtmine, pädevate töötajate olemasolu fikseerimine läbi kutseregistri ning automaatse järelevalve teavitussüsteemi toimimine. Täna peab PPA teostama pistelisi kontrolle turvaettevõtjate personaliosakondades personalitoimikute ülevaatamisega, mis on ressursimahukas tegevus nii ettevõtjale kui järelevalve teostajale ning sageli ebaefektiivne meetod. Vastutava isiku lisamine MTR registreeringutes tooks kaasa kutsete kehtivuse automaatse kontrolli koos asjaosaliste teavitamisega ning annaks järelevalves keskenduda ilmselgetele rikkumistele.
Täna tegutseb Eesti turvaturul piisav hulk kehtiva kutsetunnistusega pädevaid isikuid ja on olemas hästi toimiv kutsete andmise süsteem. Seisuga 13.12.2020 on kehtiva kutsega Turvajuht, tase 5 356 isikut, Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5 297 isikut ja 132 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kehtiva kutsega isikut. Nõustume, et muudatus võib tuua kaasa perioodi, kus kutsete taotlemine võib kasvada, kuid kuna see oleks ühekordne ja lihtne protseduur, siis mõju on pigem väheoluline, kuid mõju turu korrastatusele ja ülevaate parandamisele on väga suur.

• Ettepanek 12 - seaduse § 12 (pädev vastutav isik MTR kannetes)

Kooskõlas eelmise ettepanekuga kasutada seaduse eelnõu § 12 lõikes 1 mõiste „turvajuhi“ asemel mõistet „valvetegevuse korraldamise eest vastutava isiku“ ning lisada lõikes 2 „ … ja turvatöötaja väljaõppe korraldamise eest vastutava isiku andmed“.

Selgitus: vt ettepaneku 11 selgitusi.

• Ettepanek 13 – seaduse § 13 lg 2 (viitamine?)

Viitame, et kui sõnastuse eesmärk on laiendada halduslepinguga mittetulundusühingule ülesande andmist eelnõu § 4 lõige 1 punkt 4 nimetatud tegevusala osas, milleks on nõuete kontrollimine väljaõppele ja koolitusele, siis viide oleks korrektne alljärgnevas sõnastuses:
§13 Tegevusloa andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine
(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada mittetulundusühingu täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet osaliselt või täielikult käesoleva seaduse § 4 lõige 1 punktis 4 nimetatud tegevusala osas.

Selgitus: Eeldame, et mõte on viidata turvatöötaja väljaõppe korraldamisele.

TURVATÖÖTAJA

• Ettepanek 14 – seaduse § 16 lõige 1 (turvatöötaja nõuded)

Teeme ettepaneku võimaldada turvatöötajana töötada isikutel, kelle on elamisluba Eestis elamiseks. Meie poolne täiendus seaduse eelnõu § 16 lõige 1 punkt 1 osas on alljärgnevas sõnastuses:
§ 16. Turvatöötaja nõuded
(1) Turvatöötajaks saab olla isik, kes:
1) on vähemalt 18 aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba;

Selgitus: Välismaalaste seaduse § 259 alusel on sätestatud, et elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on õigus Eestis töötada, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Välismaalaste seaduse alusel võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa juurde, elama asumiseks lähedase sugulase juurde, õppimiseks ja töötamiseks. Seega kui lisaks senisele pikaajalise elaniku elamisloale võimaldada turvatöötajana töötada ka isikutel, kellel on tähtajaline elamisluba (elama asumiseks abikaasa juurde, elama asumiseks lähedase sugulase juurde, õppimiseks ja töötamiseks), tekivad turvettevõtjatele paremad võimalused töötajate värbamiseks ning turvatööst huvitatud isikutel suuremad võimalused töö leidmiseks. Täna on tööjõu liikumine erinevate riikide vahel saanud tavapäraseks praktikaks ja piiranguid edukalt kehtestada teiste täiendavate nõuete täitmisele vastavusega.

Rõhutame, et kuna kõik teised turvatöötaja nõuded jääksid selle muudatusega kehtima (sh keelenõue, turvatöötaja kvalifikatsiooninõue jne), siis ei näe ETEL liikmeskond sellises muudatuses ka täiendavat riski turvatöö kvaliteedile.

• Ettepanek 15 – Seaduse § 16 lõige 3 (turvatöötaja nõuded)

Sarnaselt ettepanekus 7 toodule oleme ka siin seisukohal, et turvatöötaja taustakontrolliga seotud piirangute § 16 lõikes 3 ei ole võimalik käsitleda kahtlustatava ja süüdistatava mõisteid:
(3) Turvatöötajana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud või kes on kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav.

Selgitus: Antud punkt eirab meie hinnangul põhiseadust ja süütuse presumptsiooni. Lisaks ei ole võimalik Turvategevuse ettevõtjal kuidagi sellist kahtlustust või süüdistust kontrollida ei isiku tööle võtmisel ega töötamise ajal. Lisaks viitame, et kriminaalkaristusega isiku tööle võtmine oleks praeguse eelnõu sõnastuse järgi lubatud kui tema karistusregistris märgitud karistuse aluseks olev tegu ei olnud tahtlikult toime pandud. Kuigi sõnastus on arusaadav, siis küsitavust tekitab kontrolli teostamine turvaettevõtja poolt, sest tahtliku ja mittetahtliku teo eest määratud kriminaalkaristust ei ole võimalik ainult karistusregistri päringu raames sageli eristada.

• Ettepanek 16 - Seaduse §-s 30 (turvatöötajale ettenähtud tagatised)

Teeme ettepaneku jätta välja seaduse eelnõu § 30 lõige 1 ja täiendada lõiget 2 alljärgnevas sõnastuses:
§ 30. Turvatöötajale ettenähtud tagatised
(1) Kui turvatöötaja hukkub seoses tööülesande täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel, maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja viie aasta töötasu.
(1) Kui turvatöötaja hukkub seoses tööülesande täitmisega tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku turvatöötaja 10 aasta töötasu.
(2) Kui turvatöötajal tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime seoses tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab turvaettevõtja talle ühekordse toetusena:
1) osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta töötasu;
2) puuduva töövõime korral turvatöötaja viie aasta töötasu.
(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seos isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 491 sätestatust.
(4) Ühekordne toetus arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud turvatöötaja keskmise töötasu alusel.
(5) Ühekordse toetus maksmine ei vabasta turvaettevõtja muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.

Selgitus: Viitame, et § 30 lõiked 1 ja 6 sisuliselt kordavad teineteist, sest muudel tööga seotud õnnetusjuhtudel (kui turvatöötaja saab surma seoses tööülesande täitmisega tööõnnetusjuhtumi tagajärjel või tööõnnetusjuhtumi tagajärjel tuvastatakse turvatöötajal osaline või puuduv töövõime) kuuluvad kahjud hüvitamisele teiste tööohutust reguleerivate seaduste alusel.

Turvatöö spetsiifika (võimaliku ründe) väliselt aset leidvad tööõnnetusjuhtumid võivad olla seotud näiteks turvatöötaja komistamise ja kukkumisega libedal teel või tänaval. Sellised õnnetused ei erine oma olemuselt kõigile tööandjatele võrdselt laienevate tagatiste nõuete süsteemile, mistõttu ei ole meie hinnangul õiglane panna antud tööõnnetusjuhtumite korral ainult turvaettevõtjatele turvategevuse seaduse alusel täiendavaid rahalisi kohustusi. Selliseid täiendavaid rahalisi kohustusi ei ole Eesti Vabariigis ka teistel majandustegevuses osalevatel ettevõtetel. Näiteks võib tuua ehitussektori, kus on võrreldes turvavaldkonnaga oluliselt rohkem reaalseid tööõnnetusi.

Seega on meie ettepanek näha turvategevuse seaduse alusel ette täiendavad tagatised üksnes nendel juhtudel kui turvatöötajal tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, mis on tekkinud tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel või kui turvatöötaja hukkub tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel.

Toome ka välja, et meie hinnangul võib turvatöötajale ette nähtud tagatiste määramise sõnastusest „…maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja…“ välja lugeda, et turvaettevõtja maksab kõigile loetelus olevatele isikutele ettenähtud aastate töötasu. Teeme ettepaneku vastavat täiendada nii, et „…ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku turvatöötaja…“.

RIIKLIK JÄRELEVALVE

• Ettepanek 17 – Seaduse §-s 35 (valdusesse sisenemise erisused)

Korrakaitseseaduse § 50 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud kaalutud juhud ja alused riikliku järelevalve korras valdusesse sisenemiseks, mida saab edukalt rakendada käesolevas seaduses toodud juhtudeks riikliku järelevalve toimingute läbiviimiseks. Selliselt leiame, et antud sätte järele puudub sisuline vajadus.

Selgitus: Valdusesse sisenemine riivab olulisel määral turvateenuse kliendi - valveobjekti valdaja vm õigustatud isiku õigusi nagu omand, valdus, kodu puutumatus, ettevõtlusvabadus, üldine vabadusõigus ja peaks selliselt olema lubatud ainult KorS § 50 lg 1-2 sätestatud eeldustel (ohu tõrjumine ja korrarikkumise ärahoidmine). Eelnõu § 35 lõikes 1 toodud säte on selles vaates eriti ebaselge. Tekib küsimus, milline on sätte vahekord KorS §-ga 50 (mis reguleerib valdusesse sisenemist), st kas ja millises osas välistab see KorS § 50 lg 1-6 kohaldamise.

Samuti on arusaamatu, miks ei pea eelnõu § 35 lõike 2 kohaselt riikliku järelevalve käigus valdusesse sisenemisest valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. Valdusesse sisenemine toimub riikliku järelevalve raames, sisenemise eesmärk on seega järelevalvetoimingute tegemine. Milline on valdusesse sisenemise eesmärk ja õiguslik alus, kui valdusesse sisenemisel järelevalvetoiminguid ei tehta? Isegi kui valdusse sisenemise järel selgub, et täiendavaks järelevalveks puudub vajadus, siis ka see teadmine tekib vaatluse vms järelevalvetoimingu tulemusel. Lisaks leiame, et valdusesse sisenemisest teavitamata jätmine ei ole riikliku järelevalve seisukohast ühelgi juhul põhjendatud. Omandi ja valduse puutumatuse (põhiõiguste) garantiid peaksid olema sarnastes olukordades ühetaolised.

Kokkuvõttena on eelnõu § 35 sisu sellisel kujul meie hinnangul arusaamatu ja vastuolus täna Korrakaitseseaduses sätestatuga.
• Ettepanek 18 – Seaduse § 36 (salvestise nõudmine)

Teeme ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et oleks välistatud turvaettevõtja kaudu kolmandatele isikutele kuuluvate heli- ja videosalvestiste välja nõudmine:
(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või sisevalve korraldajalt heli- ja videosalvestise omanikult turvategevuse teostamisega seotud heli- või videosalvestisi, kui see on vajalik käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Selgitus: Turvaettevõtjale või sisevalve korraldajale saab viidatud kohustust panna ainult neil juhtudel, kui salvestusseadme omanik on turvaettevõtja või sisevalve korraldaja. Väga sageli ei ole nemad aga valveobjektidel kasutatavate valveseadmestike ega neis oleva teabe omanikud ega vastutavad töötlejad. Seega ei ole neil ka õigust kolmandatele osapooltele kuuluvatest seadmetest nõutavaid väljavõtteid teha. Eelkõige peaks olema antud kohustus suunatud just valveseadmestike omanikele.

RAKENDUSSÄTTED

• Ettepanek 19 - Eelnõu §-ga 39

Toome välja, et meie hinnangul täiendatakse korrakaitseseaduse (KorS) 6. peatükki sätetega, mis reguleerivad küll turvaettevõtja kaasamist kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisse aga ei ole antud sõnastuses reaalselt ellu rakendatavad. Toome järgnevalt välja ETEL liikmeskonna poolsed selgitused:

1. KorS § 82¹ lg 4 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus kooskõlastab korrakaitseülesande täitmiseks sõlmitud halduslepingu enne sõlmimist PPA-ga.
Märgitud PPA kooskõlastuse nõue ei hõlma meie hinnangul sisuliselt halduslepingut. KorS § 82¹ lg 4 teise lause järgi ei hõlma kooskõlastus halduslepingut, vaid PPA teostab eelkontrolli halduslepingu pooleks oleva turvaettevõtja ja lepingu täitmiseks kasutatava turvatöötaja nõuetele vastavuse üle (heakskiit). Seega on sätte sõnastus (kooskõlastab halduslepingu) eksitav.

Samuti me leiame, et eelkontrolli (heakskiit) menetlus võiks olla sõnastatud paindlikumana. Eelkontroll (heakskiit) ei peaks tingimata toimuma enne halduslepingu sõlmimist, vaid enne halduslepingu alusel korrakaitseülesande täitmisega alustamist. Heakskiitu peab olema võimalik taotleda ka jooksvalt halduslepingu täitmise ajal (nt uue või täiendava turvatöötaja jaoks). Teeme ettepaneku, et turvatöötaja heakskiitu ei peaks tingimata taotlema ainult linna- või vallavalitsus, seda võiks lepingu olemasolul jooksvalt teha ka turvaettevõtja.

2. KorS § 82¹ lg 5 järgi turvaettevõtja võib kasutada halduslepingu täitmiseks vaid halduslepingus märgitud turvatöötajat.
Punkti tuleb vaadata koosmõjus KorS § 82¹ lõikega 3, mille järgi on halduslepingu sõlmimine ja seega ka muutmine valla- või linnavolikogu pädevuses. On küsitav, kas antud küsimuse määramine linnavolikogu ainupädevusse on vajalik. Selliselt peaks ka halduslepingus märgitud turvatöötaja muutmise otsustama kohaliku omavalitsuse volikogu. See on ilmselgelt nii turvaettevõtja ja kui ka avaliku sektori ressursi raiskamine ning ebamõistlik.

Töösuhte lõppemisel vm halduslepingut täitva urvatöötajaga seotud asjaolude muutumisel peab olema võimalik turvatöötajat optimaalse menetluse raames muuta. Teeme ettepaneku muuta KorS § 82¹ lg-t 5 nii, et halduslepingu täitmine ei ole seotud halduslepingus märgitud turvatöötajaga, vaid nõudega, et halduslepingu täitmiseks kasutatav turvatöötaja peab olema läbinud KorS § 82¹ lg 4 kohase PPA eelkontrolli.

3. KorS § 82¹ lg 10 keelab riiklikus järelevalves halduslepingu alusel osalemisel kasutada vahetut sundi.
Leiame, et kogu turvatöötaja kaasamise sisuline mõte saab olla täidetud ainult siis, kui korra tagamiseks on viimasena kasutatava meetmena õigus vahetu sunni kohaldamiseks riikliku järelevalve teostamisel. On selge, et see saab toimuda ainult selgete õiguslike piirangutega ja ainult juhul, kui isik rikub korrakaitseseaduses sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid ja isik ei täida korraldust rikkumise lõpetamiseks. Sellisel juhul tuleb kohe pärast vahetu sunni kohaldamist isik üle anda politseile.

Turvaettevõtete tänane kogemus näitab, et ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta ei ole sageli võimalik avalikus ruumis korrarikkujat korrale kutsuda. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mida saab kohaldada ainult siis kui isik vaatamata korduvatele korraldustele jätkab korrarikkumise toimepanemist. Eelnõu sõnastuse kohaselt, kui turvatöötaja tuvastab rikkumise ja annab korralduse rikkumise lõpetamiseks, võib korrarikkuja lihtsalt sündmuskohalt minema jalutada ilma, et teda saaks takistada. Seetõttu selline järelevalve teostamine muutub sisuliselt mõttetuks. Meie poolne muudatuse ettepanek on tehtud alljärgnevas sõnastuses:
(10) Turvatöötajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud meetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi kui isik rikub korrakaitseseaduses sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid ja isik ei täida turvatöötaja korraldust rikkumise lõpetamiseks. Vahetu sunni kohaldamisel antakse isik üle politseile.

4. KorS § 82¹ lg 11 keelab riiklikus järelevalves halduslepingu alusel osalemisel teostada turvategevusi.
Antud sätte tänase sõnastuse alusel ei saa turvaettevõtja riikliku järelevalve teostamises osalemisel kasutada tavapärast patrullteenust osutavaid turvatöötajaid, mis aga kohalike omavalitsuste tasandil ongi peamine mõistliku kuluga rakendatav ressurss. Sellises sõnastuses on säte ebamõistlik ja ei võimalda reaalses elus kaasamist ellu viia. Kohalikul omavalitsusel tuleks turvaettevõtja kaasamiseks kinni maksta eraldiseisev paralleelstruktuur kuhu kuuluvad ainult korda tagavad turvatöötajad koos patrullekipaažidega. Sellise teenuse ülalpidamiskulude suurust arvestades, muutub kaasamine omavalitsustele üle jõu käivaks. Seejuures tuleks omavalitsuse avalikus ruumis oleva vara valvamiseks turvategevusena hoida teist ekipaaži.

Vastava teenuse osutamine saab kuluefektiivselt toimuda juba olemasoleva turvategevuse struktuuri kasutamise kaudu, kasutades piirkonnas olevaid ja häiretele reageerivaid turvatöötajaid ning patrullekipaaže. Loomulikult nõustume sellega, et avaliku korra tagamisse kaasatud turvatöötajad peavad olema läbinud vastava erikoolituse ja teenuse osutamisel olema avalikkuse jaoks tuvastatavad kui avaliku korra tagamisele kaasatud isikud. Sellise teenuse täpsemad tingimused peaks sisustama siiski kohalik omavalitsus kui teenuse tellija, kes saab otsustada, millest konkreetselt teenus seisneb.

Kokkuvõtvalt on meie ettepanek võimaldada turvatöötajal olla kaasatud riikliku järelevalve teostamisel ajal, mil ta osaleb turvategevuses, kuid vahetult ei täida turvaülesannet. Meie poolne muudatuse ettepanek on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

(11) Turvatöötaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve tagamisel samaaegselt osaleda turvategevuse seaduse § s 4 sätestatud turvategevusest tulenevate ülesannete täitmisel.

5. Korrakaitses osalemiseks kaasatud turvatöötaja sobivuse ning tööks vajalike pädevuste olemasolu tagamine.
Jääme uue seaduse väljatöötamise töögrupis korduvalt edasi antud seisukoha juurde, et korrakaitselistesse tegevustesse turvatöötaja kaasamiseks saab ära kasutada olemasolevat kutsesüsteemi. See tagaks eesmärgi saavutamise mõistliku halduskoormusega kõigile osapooltele. Kutseseaduse alusel on täna Vara- ja isikukaitse Kutsenõukogu haldusalas olemas nii turvatöötajate kui ka korrakaitseametnike kutsestandardid. Turvaettevõtete Liit on kutse andja Turvatöötaja, tase 3 ja Turvajuht, tase 5 kutsetele. Sisekaitseakadeemia on kutse andja Korrakaitseametnik, tase 5 ja Korrakaitseametnik, tase 6 kutsetele. Turvatöötaja kaasamiseks korrakaitselistesse tegevustesse on võimalik 2020 aasta jooksul välja töötada vastav kutsestandard (kas Turvatöötaja, tase 4 või Korrakaitseametnik, tase 4) ja rakendada seda kontrolli ja järelevalve tagamiseks.

Kutsestandard ja selle alusel koostatav hindamisstandard annavad võimaluse kutse taotlemise käigus kontrollida nii taotleja tausta (heakskiit) kui pädevusi (kompetentsid). Samuti saab läbi õigusaktide lisada eeltingimustena nõudeid läbitud koolitustele või muudele kutsesobivuse tingimustele. Kutse võib olla tähtajaline, mis omakorda nõuab regulaarselt taastõendamise protsessi läbimist, mis on erasektori vaste riiklikus korrakaitses kasutatavale atesteerimise süsteemile. Sellise süsteemi kasutusele võtmine võimaldaks osutada korrakaitselisi teenuseid ainult kontrollitud ja kvalifitseeritud, ehk kehtiva kutsega turvatöötajatega. Järelevalve seisukohast väheneb PPA kulu heakskiitude andmisele, samas kui samad tegevused saab teha kutsehindamise käigus, kus PPA esindajad on ka täna hindamiskomisjonide tegevusse kaasatud.

KAASNEVAD RAKENDUSAKTID

• Ettepanek 20 – Relvaseaduse § 51
Teeme ettepaneku eelnõu rakendussätetes täiendada relvaseadust selliselt, et vormiriietust kandvatel turvatöötajatel on õigus kanda avalikus kohas relva nähtavalt. Meie poolne täiendus on seaduse eelnõu rakendussätte § 43 muutmiseks on alljärgnev:
Relvaseaduse § 51 lõige 1
(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiorganisatsioon võib anda tema nimele registreeritud relva kanda oma organisatsiooni liikmele, kellel on relvakandmisluba. Vormiriietust kandev turvatöötaja võib tööülesannete täitmisel kanda relva avalikus kohas nähtavalt.

Selgitus: Turvatöötaja vormiriietuse juures kantav relvade ja erivahendite vöö ei võimalda sageli kanda erivahendeid riiete alla peidetuna. Samuti on patrullekipaažide poolt relva kandmine avalikus kohas nähtavalt oluline heidutusvahend võimalike turvatöötaja vastu suunatud rünnete ennetamiseks. Täna kasutatakse turvatöös relva pigem erandina, aga kui kasutatakse, siis seetõttu, et on selge oht, et turvatöötajat võidakse rünnata (näiteks rahavedu teostavad turvatöötajad).

• Ettepanek 21 - Turvategevuse eeskiri § 28.

Teeme ettepaneku muuta eeskirja § 28 sõnastust alljärgnevalt:
§ 28. Vormiriietus
(1) Vormiriietusel on embleem ettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud logoga, nimesilt, millel on sõna „turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja perekonnanimi.

Selgitus: Eelnõu § 28 sätestatust saab välja jätta nõude mille kohaselt peab vormiriietusel lisaks töötõendile olema lisaks nimesilt, millel on sõna „turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja perekonnanimi sest vastavad andmed on juba nõutavad § 27 alusel töötõendil. Siinkohal oleks tegemist info topelt kuvamisega, mis ei loo täiendavat väärtust. Täna on turvatöötajatel olemas PPAga kooskõlastatud töötõendid, mis peavad olema nähtaval kohal ja kus on kirjas töötaja ees- ja perekonnanimi, sõna turvatöötaja või valvetöötaja, isikukood, töötõendi number, isiku foto ja turvaettevõtte nimi. Kui on vajalik lisada, et töötõend peab vormiriietusel olema alati nähtaval kohal, siis sellist nõuet võib selgemalt välja tuua aga dubleerimine ei ole meie hinnangul eesmärgipärane.


Lõpetuseks toome välja, et Turvategevuse eeskirja osas on eelnõus mitmeid tähelepanekuid, mis eeldavad hetkel mustandi formaadis oleva teksti sisulist läbi arutamist. Oleme valmis igati kaasa aitama nii valdkondliku terminoloogia kui erinevate ajaliste nõuete sõnastamisel. Samas vajab see ühist tööd koos eelnõu koostajatega, et mõista üksikute sätete soovitud koosmõju turvategevusega.


Lugupidamisega!!br0ken!!

/allkirjastatud digitaalselt/

Andre Lilleleht
ETEL tegevjuht
Tel: 5016178
e-post: [email protected]