AKI - Arvamus turvategevuse seaduse eelnõule

Saatja: Liisa Ojangu <[email protected]>

Saadetud: 07.12.2021 17:20 Adressaat: Henry Timberg <[email protected]>; SiM info

<[email protected]> Koopia: Pille Lehis <[email protected]> Teema: Arvamus turvategevuse seaduse eelnõule

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte

avada!

Tere

Saadan AKI kommentaarid turvategevuse seaduse eelnõule.

§ 5 lg 2 - Kui valveobjekti jälgimisel töödeldakse isikuandmeid, peab lepingus märkima valveseadmestiku kasutamise eesmärgi, õigusliku aluse ja leppima kokku isikuandmete töötlemise tingimused. Ettepanek lisada sättesse „õigusliku aluse“ – see indikeerib, et enne lepingu sõlmimist peab läbi mõeldud olema ka isikuandmete töötlemise õiguslik alus – reeglina on see õigustatud huvi, mis tähendab ka õigustatud huvi analüüsi läbiviimist.

§ 10 lg 1 p 7: säilitama valveobjekti valvamisel ja korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates. Kindlasti tuleks ka maksimaalne säilitamise tähtaeg sätestada ja see ei tohiks olla üks aasta nagu kehtivas seaduses – see on ebamõistlikult pikk ja eraelupuutumatuse riivet raskendav asjaolu.

§ 16 – turvatöötajale esitatavad nõuded – peaks reguleerima, milliseid terviseandmeid ja millistel tingimustel on tööandjal õigus töödelda. Kas ainult tervisetõend? Kas sellel on mingi vorm ning mis andmekoosseisu see sisaldab? Silmas tuleb pidada, et ka TTOS-i muudetakse parasjagu osas, mis puudutab tööandja poolt töötaja terviseandmete töötlemist. Kui tööandjale terviseandmete töötlemise õigus ette nähakse, peab vastav säte ette nägema ka IKÜM art 9 lg 2 punktis h) mainitud kaitsemeetmeid – nt konkreetselt piiritletud andmekoosseis, millele tööandjal on ligipääs; konkreetselt määratletud eesmärgid ja säilitustähtajad. „§ 821 lg 5: Turvaettevõtja esitab valla- või linnavalitsusele enne halduslepingu sõlmimist riiklikus järelevalves kasutatava turvatöötaja andmed koos turvatöötaja nõusolekuga tema isikuandmete töötlemiseks. IKÜM-i vaates ei ole tegemist vabatahtliku nõusolekuga, kui nõusoleku mitteandmise või tagasi võtmisega kaasneb negatiivne tagajärg (töö mitte saamine) või kui andmetöötlus toimuks ka vaatamata inimese nõusolekule. Pigem tuleks konkreetse turvatöötaja isikuandmete KOV-le edastamise ja töötlemise õigus ja kohustus ette näha seadusega ning turvatöötajat tuleks vaid edastamisest teavitada – seda saab aga teha ka ettevõtte andmekaitsetingimustes.

Andmekaitsealane mõjuhinnang on kasin – ei saa nõustuda, et eraelupuutumatuse riive on vähene – turvatöötajatele nähakse ette oluliselt ulatuslikumad õigused isikuandmete töötlemiseks – sh isikusamasuse tuvastamine, isiku ja vallasasja kontroll – need on kõik eraelupuutumatust riivavad tegevused. Palun seletuskirja IKÜM art 35 lg 7 ettenähtud sisuga täiendada.

Tuleks läbi mõelda, kas turvatöötajal tuleb mingitel juhtudel töödelda ka inimeste muid isikuandmeid kui isikut tõendav dokument ja sellel olev andmekoosseis – sellisteks puhkudeks tuleks samuti seadusesse ette näha konkreetne õiguslik alus, mis vastab eriliigiliste andmete puhul ka IKÜM art 9 lg 2 punkti g) nõuetele. Näiteks isiku kontrollimisel ja vallasasja läbivaatamisel võib turvatöötajale teatavaks saada terviseandmeid (ravimid kotis vms).

Lisaks tuleks mõelda, kas turvatöötajal on vaja tuvastada inimeste joovet – kui jah, tuleb selline õigus ka selgelt seadusega ette näha, kuivõrd joovet loetakse terviseandmeteks ehk eriliigilisteks isikuandmeteks. Vajadusel olen valmis ka veebi teel kohtuma ja aitama isikuandmete töötlemist puudutavate sätete sõnastamisega. Lugupidamisega Liisa Ojangu Õigusnõunik [email protected] 627 4131 Andmekaitse Inspektsioon Eraelu kaitse ja riigi läbipaistvuse eest