Turvategevuse seaduse edastamine Vabariigi Valitsuse istungile

Kooskõlastustabel

Märkuse esitaja/ märkuse sisu Märkusega arvestamine

/mittearvestamine

Sotsiaalministeerium: Kooskõlastatud õigusosakonna õigusnõunikuga Lily Mals

(tel: 6269 333; e-post [email protected])

Täname teid turvategevuse seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu) Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks esitamise eest. Sotsiaalministeerium kooskõlastab eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral:

1. 1. Eelnõu § 4 p 4 reguleerib, et valdkonna eest

vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse mitmed

nõuded, mh turvatöötaja kutsesobivuse le, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimine.

2. 1.1. Selguse huvides oleme seisukohal, et tervisenõuete regulatsioon võiks jääda eraldi määrusena. Eelnõuga luuakse mahukas määrus,

millega reguleeritakse mitmed erinevad valdkonnad, millest üks on tervisenõuded. Seletuskirjas ei ole põhjendust, miks praegu eraldi

olev tervisenõuete määrus peaks tulevikus olema üheks osaks turvategevuse eeskirja määrusest.

Mitte arvestatud

Eelnõuga on koondatud kõik määrused ühe volitusnormi alla.

Selline parktika ei ole ebatavaline ka teistes valdkondades. Näiteid on mitmeid, kus ühe valdkonna

kohta on koostatud üks suurem määrus: notariaadi määrust ik,

kõrgharidusstandard ning ka päästeseaduse alusel vabatahtlike päästjate kutsesobivuse, tervise ja

väljaõppe nõuded ühe määrusena. Kuigi erinevate regulatsioonide

kehtestamine ühe määrusega võib tuua kaasa mingis mahus segadust, siis on võimalik

määruses teemad peatükkide ja muude alajaotiste alusel eraldada.

Ühe määruse kehtestamine teeb edaspidiste muudatuste sisseviimise lihtsamaks, sest

võimaldab teha muudatusi terves valdkonnas vaid ühte määrust

muutes.

3. 1.2. Eelnõus tuleb seaduse tasemel reguleer ida tervisenõuete üldpõhimõtted. Põhiseaduse kohaselt

on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem-määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi. Nii on ka nt

töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (edaspidi TTOS) või liiklusseaduses eraldi reguleer itud

tervisekontrolli põhinõuded, sh kes võib tervisekontrolli teha, kui tihti jms ning neid täpsustavad tingimused on toodud määruse tasandil.

Arvestatud

Eelnõu §-i 16 täiendatakse

lõigetega, mis sätestavad turvatöötajale kehtestatud tervisekontrolli läbimise nõude ja

täpsustavad tervisekontro l li läbiviija. Selle läbi täiendatakse

eelnõu tervisenõuete üldpõhimõtetega.

4. 1.3. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise

tähtaeg tuleb sätestada seaduses. Käesoleval juhul eelnõus seaduse tasemel vastav regulats ioon puudub ning tervisekontrolli nõuete säilitamise

tähtajad on toodud määruses. Siiski on andmete säilitamine konkreetne riive. Kuivõrd

terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, siis sarnaselt tervishoiuteenuste korraldamise seadusega (edaspidi TTKS) tuleb vastavad tähtajad

sätestada seaduses (vt täpsemalt määruse kavandi osas esitatud kommentaari p-s 4.2).

Arvestatud osaliselt

Käesoleva regulatsiooni raames ei soovita luua erisusi juba olemasolevatest

regulatsioonidest, mis on sätestatud muudes seadustest.

Pigem on võetud eesmärgiks järgida olemasolevaid nõudeid. Sellest tulenevalt ei sätestata

eelnõus seaduse tasandil eriliigiliste isikuandmete

säilitamist, kuid vastavas rakendusaktis sätestatakse viitega norm, mis seob antud valdkonnas

eriliigiliste dokumentide säilitamise olemasoleva

regulatsiooniga TTOS-s.

5. 2. Eelnõu § 10 lg 7 p 7 sätestab, et turvaettevõtja on kohustatud viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus isikule

tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast relva kasutamise

juhtumist. Kehtiva turvaseaduse § 42 lg 1 kohaselt, kui turvateenuse osutamisel või turvaülesande või sisevalveülesande täitmisel relva või erivahend i

kasutamine tekitab isikule tervisekahjustuse või põhjustab isiku surma, on turvaettevõtja või

sisevalve kohustatud sellest politseile suulise lt teatama viivitamata ja esitama kirjaliku teate ühe ööpäeva jooksul pärast sündmuse toimumist. Uues

sõnastuses on täpsustamata teavitamise vorm. Palume lisada seletuskirja põhjendus teavitamise

vormist loobumise kohta ning selgitus, kuidas nt suulise teavitamise korral tagatakse teabe taasesitamise võimalus.

Arvestatud

Seletuskirja täiendatakse vastava selgitusega. Uues regulatsioonis

on loobutud teavitamise vormi nõudest, sest seda hinnati

ülearuseks. Kui turvaettevõtja täidab temale seatud kohustuse teavitada vastavast sündmuses t

PPA-d viivitamatult, siis jääb sõltumata info edastamise viis is t

maha märge selle kohta, et turvaettevõtja on ühendust võtnud. Kui PPA hinnangul on

vastava teate kohta sisulise märke tegemine vajalik, siis registreer ib

PPA edastatud teate infosüsteemis. Täiendava t väärtust turvaettevõtja edastatud

kirjalik teave aga ei loo vaid seab ettevõtjale põhjendamata

kohustuse. Kui teates edastatu põhjal on vajalik algatada menetlus, siis seda tehakse ning

vastavast teatest jääb märk maha.

6. 3. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt kohalduvad meresõiduohutuse seaduse alusel Eesti riigil ippu

kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötaja le meretöö seaduse (edaspidi MTööS) §-des 14–15 sätestatud kohustused. Meie hinnangul ei ole vajalik

turvategevuse seaduses sätestada, et laeval töötavale turvatöötajale kohalduvad MTööS §-d 14

ja 15. Laeval töötav turvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub MTööS tervikuna.

Arvestatud

Eelnõust jäetakse ebavajalikud

sätted välja ja eelnõu seletuskirja täiendatakse vastavate selgitustega turvatöötajate ja

laevapere kohta.

Seletuskirja kohaselt on selline säte ka kehtivas seaduses ja teenib eesmärki määrata laeval kindlaks alluvus laeva reederi, kapteni ja turvatöötajate vahel

(turvatöötajad alluvad ja saavad korraldusi kaptenilt). MTööS § 4 lg 1 sätestab, et laevapere

liige MTööS tähenduses on laeval töötav füüsil ine isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Sama sätte lõikes 2 on ära

toodud, et laevapere liikmeks ei peeta: 1) isikut, kes laeva sadamasoleku ajal teeb laeval kontrollimis- ,

lastimis-, hooldus-, remondi- või koristustöid või muid sama laadi töid; 2) isikut, kes teostab lootsimist ning 3) isikut, kelle peamine töötegemise

koht on kaldal, kuid kelle tööülesanded eeldavad mittekorrapärast lühiajalist laeval viibimist. MTööS

seletuskiri selgitab, et seaduse määratluse kohaselt on laevapere liige iga isik, kes teeb laeval tööd. Seletuskiri toob veel välja, et meretöö

konventsiooni ja kalandustöö konventsiooni kohaselt hõlmab meremehe ja kaluri mõiste kõiki

isikuid, kes töötavad nende konventsioonide kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel või kalalaevadel (meretöö konventsiooni II artikli lõike

1 punkt f ja kalandustöö konventsiooni artikli 1 punkt e). Konventsioonid ei seo laevapere liikme mõistet sõlmitud lepingu liigi või mõne muu

tingimusega, vaid sätestavad, et igale laeval töötavale isikule peab olema tagatud

konventsioonidest tulenev kaitse. Sama põhimõtet kordab ka nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ, mille järgi on laevapere liige iga laeva pardal töötav isik.

Lisaks nimetatud konventsioonidele jagab laevapere liikme mõiste kohta selgitusi ka

Rahvusvahelise Töökonverentsi ehk ILO peakonverentsi 94. (mereteemalise) istungjärgu resolutsioon (aastast 2006). Resolutsiooni kohaselt

ei pruugi laevapere liikmeks olla isik, kes tavapäraselt töötab kaldal, kuid vahetevahel seoses

tööga viibib lühiajaliselt laeval. Resolutsioon lubab seega laevapere liikmete ringist välja jätta isikud, kelle peamine töötegemise koht ei ole laev.

7. 4. Eelnõule lisatud määruse kavandis (eelnõu seletuskirja lisa 2) on reguleeritud mh käesoleva kooskõlastuskirja punktis 1 toodud küsimused.

Kooskõlastustabeli kohaselt on Siseministeer ium arvestanud Politsei- ja Piirvalveameti ettepanekuga,

et „turvatöötaja eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli võiks teatud juhtudel läbi viia ka perearst (nt tänased IV ja V grupp). See oleks

Arvestatud

Siseministeerium arvestab, et antud teema on sisuliselt läbi

arutamata ning võib seega kaasa tuua olulist mõju erinevate le

sihtgruppidele. Sellest lähtuva lt jäetakse vastav muudatus hetkel eelnõust välja.

ettevõtjate jaoks odavam ja kiirem ning järelevalve

osas ei oleks nii palju probleeme kehtiva tervisetõendi puudumisega“. Eelnõu 2016. a VTK tervisekontrolliga seonduvat ei sisaldunud ja seega

ei analüüsitud ka tervisekontrolli tegijate laiendamise mõju, kulu jms. Samuti ei ole

Sotsiaalministeerium just sel põhjusel varasemalt antud küsimuses märkusi esitanud.

8. 4.1. Perearstile vastava tervisekontrolli teostamise kohustuse panemine ei ole põhjendatud, selle mõju

ei ole hinnatud ning teenuse pakkujatega ei ole seda läbi räägitud. Kehtiva korra järgi on tervisekontro ll i

teostajaks töötervishoiuarst, mitte perearst, kuna nimetatud tervisekontrolli läbiviimisel tuleb arvestada lisaks isiku tervisenõuetele sobivusele ka

töökoha riskianalüüsiga, ohuteguritega jm sellisega, mis on töötervishoiuarstide pädevuses. Muudatus

tooks seega kaasa perearstide töökoormuse kasvu (sh pikeneb perearstile jõudmise aeg) ning samas vähendab töötervishoiuarstide töökoormust ja rolli

üldisemalt. Rahaline kokkuhoid, mis kaasneks isikute perearsti vastuvõtule suunamisega võrreldes

töötervishoiuarsti teenusega, ei saa põhjendada järeleandmisi töökeskkonna spetsiifilise tervisekontrolli kvaliteedis ja hinnangu

vajalikkuses. Ka ei selgu seletuskirjast, et perearstidega oleks sel teemal eelnevalt läbi

räägitud, mistõttu lisakohustuste panemine ei ole sellisel kujul mõistlik. Anname teada, et Sotsiaalministeerium on tellinud

töötervishoiuteenuse (töötajate tervisekontro ll) uuringu selgitamaks välja kehtiva töötajate

tervisekontrolli korraldusega seotud kitsaskohad ning pakkumaks neile lahendusi. Uuringu käigus analüüsitakse mh ka perearstide võimalikku rolli

töötervishoius ning tulemustest lähtuvalt on edaspidi võimalik kavandada muudatus i

tervisekontrolli korralduse parendamiseks. Uuringut viivad läbi Tartu Ülikool ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkool. Uuring on kavandatud

valmima 2020. aasta mais.

Arvestatud

Antud muudatus jäetakse

käesolevalt eelnõust välja ja teema juurde tullakse tagasi, kui

valminud on Sotsiaalministeeriumi tellitud uuring töötervishoiuteenuse

(töötajate tervisekontroll) kohta.

9. 4.2. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleb sätestada seaduses kooskõlas TTKS §

42 lg-s 4 toodud tähtajaga. Määruse kavandis on sätestatud tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg. Arvestatud ei ole isikuandmete kaitse

seadusega seonduvalt muudetud õigusruumi, kus säilitamisega seonduv viidi üle seadusesse. Nt

TTOS-i muudeti arvestades TTKS §-s 42 sätestatut (tervishoiuteenuse osutamise ja terviseandmete

Arvestatud osaliselt

Vt punkt 4 vastus.

dokumenteerimine ning säilitamine) ning

isikuandmete kaitse seaduse rakendamise seaduse eelnõuga toodi tervisekontrolli andmete säilitamine seadusesse - TTOS § 131 lõige 11. Ka turvategevuse

seaduses tuleb tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg sätestada seaduses. Teeme

ettepaneku kasutada TTOS § 131 lg 11 sõnastust, arvestades eespool viidatud TTKS-i terviseandmete säilitamise üldise regulatsiooniga, st vastavalt

TTKS § 42 lg-le 4 säilitatakse ambulatoorse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid 30

aastat patsiendile osutatud teenuse andmete kinnitamisest.

Kaupmeeste Liit: Eesti Kaupmeeste Liit, tegevjuht Nele Peil

(tel: 56 634 434: e-post [email protected])

Täname võimaluse eest anda kaubandussektori poolt tagasisidet turvategevuse seaduse

eelnõule. Meie liikmed on eelnõuga tutvunud ja toetame enamikke punkte ja võetud suunda. Nõustume, et avalikus ruumis on klientide õiguste kaitse oluline ja kaupmehe vara ning

avalikku korda valvav töötaja peab omama sobilikke teadmisi ja ettevalmistust. Suuresti lähtuvad kaupmehed juba täna sarnastest reeglitest. Toome omalt poolt välja mõned küsimused eelnõus, mida palume Siseministeeriumil läbi

kaaluda.

10. 1. Palume täpsustada, kas sisevalve töötaja all on mõeldud ainult spetsialiseerunud teenusepakkuja lt

ostetavat valveteenust või ettevõtte enda palgatud töötajat, kes tegutseb ettevõtte siseterritooriumil. Me oleme nõus, et avalikus ruumis klientidega

kokkupuutuvad valvurid võiksid vastata rangematele nõuetele. Seda eriti, kui neile

laiendatakse jõu kasutamise õigust, mis läheb kaugemale igameheõigusest. Samas kaubandusettevõtete endi ladudes,

logistikakeskustes, büroodes või muudes ruumides, kus liiguvad peaasjalikult ettevõtte enda töötajad, ei

ole meie hinnangul selline reeglite karmistamine vajalik ega põhjendatud. See tooks kaasa täiendava kulu ning piiraks võimalust lihtsa oskuste

komplektiga inimestel teha töid nagu tõkkepuu tõstmine, valvelauas istumine jms. Täna on sellised

töökohad levinud osaajaga töötamise võimalusena näiteks pensionieas inimestele. Me ei näe, et oleks põhjendatud neile täiendavate nõudmiste esitamine,

mida mõned ilmselt täita ei suudaks olukorras, kus kogu risk ja vastutus on ettevõtte enda peal.

Mõnede Kaupmeeste Liidu liikmete töötajad on osalenud antud eelnõu väljatöötamisel ja meile teadaolevalt peaks eelnõu fookus olema pigem

ebavõrdse konkurentsi väljatõrjumises tasuliste turvateenuste turult.

Arvestatud

Eelnõu järgi on sisevalvetöötajaks

sisevalve korraldaja töötaja, kelle ülesandeks on tööandja määratud kohas korra pidamine ning vara

valvamine ja kaitsmine. Muudame eelnõud selliselt, et turvatöötaja

nõuetele peavad vastama vaid need sisevalvetöötajad, kes tegutsevad ka avalikus ruumis.

Nõustume teie märkuses väljatooduga, et eelnõu fookus on

seatud ebavõrdse konkurents i väljatõrjumisele tasuliste turvateenuste turult. Sellel

eesmärgil kehtestataksegi nõuded sisevalvetöötajatele, kes

tegutsevad avalikus kohas ja seega osutavad oma olemuse lt turvateenust. Eelneva alla aga ei

peaks kuuluma sisevalvetöötajad, kes ei tegutse avalikus ruumis

ning seega valvavad vara ja tagavad korda vaid asutuse siseselt. Nõustume, et viimane

peab jääma ettevõtte või asutuse enda sisustada. Samas ei kohaldu

sellistel juhtudel avalikus kohas

tegutseva sisevalvetöötaja

õigused.

11. 2. Meie arusaamist mööda ei lubata eelnõu kohaselt enam uut inimest tööle võtta enne turvatöötaja kvalifikatsiooni saamist. Hetkel on turvatöötaja l

õigus omandada vastav kvalifikatsioon nelja kuu jooksul töötamise asumise hetkest. Meie ettepanek

on jätkata tänase süsteemiga, et mitte anda turu kindlustamise võimalust professionaa lse turvateenuse firmadele, mis pärsiks konkurentsi.

Arvestatud osaliselt

Turvatöötaja nõuetele peavad hakkama eelnõu jõustumise l

seadusena vastama need sisevalvetöötajad, kes tegutsevad

avalikus kohas. Eelnõuga nähakse ette ka piisav periood seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel,

mis võimaldab turvaettevõtja il, sisevalve korraldajail jt

osapooltelt valmistuda uuteks nõueteks. Lisaks täiendatakse eelnõu sättega, mille kohaselt ka

sisevalve tegevuses võimaldatakse osaleda

sisevalvetöötajal, kes vastab eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatud nõuetele.

12. 3. Palume kaaluda, kas on põhjendatud, et kriminaalmenetluses kahtlustuse saanud isik ei või

kandideerida tööle või töötada turvatöötajana. (Eelnõu §10 punkt 3) Kuna menetlus võib kesta 2 kuud enne õigeksmõistvat või süüdimõistvat otsust,

oleks sellel ajal pärsitud isiku võimalus tööd teha.

Arvestatud

Eelnõust jäetakse välja

kahtlustuse kohta sätestatu.

13. 4. Oleme seisukohal, et tingimuste karmistamine ei aita kaasa turvateenuste turul konkurentsi

suurenemisele. Pigem kaasneb sisevalve range reguleerimisega (ettevõttel peab olema turvajuht, töötajad peavad vastama turvatöötajale sätestatud

nõuetele ja ettevõtjatel kaob võimalus ise sisevalve tegemiseks turvakaameraid üles panna) suurtele

juba tegutsevatele ettevõtetele turueelis. Juba eelnõus seletuskirjas on näha, et turvategevus ei ole valdkond, kus tõhus konkurents toimiks

(seletuskirja punktis 7 on toodud, et viimase 3 aasta jooksul on olnud 1-2 tegevusloa taotlust). Seega

palume hinnata seaduse mõju konkurentsile turul ja kaaluda sellest tulenevalt nõuete põhjendatust.

Osaliselt arvestatud. Sisevalve puhul kogumis toimub

nõuete tõstmine vaid sisevalve korraldaja nende töötajate osas, kes tegutsevad avalikus kohas.

Samas sätestatakse seaduses nõue, et sisevalve korraldajal peab

olema sisevalve juht, kes vastab turvajuhi nõuetele. Selle eesmärk on tagada, et igal juhul on

sisevalve korraldamine läbi viidud isiku poolt, kes omab vastavaid

teadmisi ja kvalifikatsiooni. Ka kehtiva seaduse järgi on sisevalvejuhil kohustus omada

turvajuhi kvalifikatsiooni. Samuti ei keela eelnõu vara omanikul või

valdajal valveseadmestikke kasutada ega paigaldada. Samas eelnõuga lihtsustub sisevalve

alustamine (edaspidi majandustegevuse registris teate

esitamisena) ja kaob keeld

sisevalvejuhil samal ajal töötada

turvaettevõttes. Viimane tingimus kindlasti suurendab ettevõtete võimalusi sisevalvejuhi leidmise l

ja seega ka suurendab konkurents i võimelisust.

14. 5. Oleme seisukohal, et omanikule või valdajale

peab jääma õigus sisevalve korraldamiseks ja valveseadmete paigaldamiseks oma vara kaitseks, ilma, et tal oleks kohustus hakata turvaettevõtteks

uue TurvatS mõttes. Sisevalve teostamine ja valvekaamerate paigutamine on üks viisidest,

millega tagatakse enda Põhiseadusese § 32 tulenevat õigust, nimelt PS § 32 lg 2 esimese lause järgi on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata,

kasutada ja käsutada. AÕS § 68 lg 1 teine lause sätestab, et omanikul on õigus asja vallata, kasutada

ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikute lt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist.

Selgitame

Nii kehtiva seaduse alusel kui ka eelnõu järgi võib iga isik oma vara valvamiseks ja kaitsemiseks

valveseadmestikku ise paigaldada. Seadus ja eelnõu

reguleerivad valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamis t, hooldamist ning nende kasutamis t

tulu teenimise eesmärgil ehk turvaettevõtja

majandustegevusena.

Eesti Turvaettevõtete Liit: ETEL tegevjuht Andre Lilleleht

(tel: 5016178; e-post: [email protected])

Täname võimaluse eest esitada ettepanekuid uue Turvategevuse seaduse eelnõu koostamise ja edasise menetlemise arutelus. Uus turvategevust reguleeriv seadus on meie hinnangul igal

juhul suur samm edasi. Seda mitte ainult turvaettevõtjatele, vaid ka kogu Eesti turvalise elukeskkonna arendamise jaoks. Oleme seisukohal, et ainult koostöö ning kõigi osapoolte kaasamine loob võimalused meie väikese riigi piiratud ressurssidega parima tulemuse

saavutamiseks. Uus seadus pakub palju lahendusi ja üldjoontes toetab turvateenuste kvaliteedi parandamist,

kuid kohati on vastuolud eesmärkide ning nende saavutamiseks sõnastatud õiguslike lahendustega küsitavad. Esitame Eesti Turvaettevõtete Liidu liikmeskonna seisukohad ettepanekutena eelnõu

täiendamiseks peatükkide kaupa:

15. Ettepanek 1 - § 4. Turvategevus

(dokumenteerimine ja säilitamine)

Toome välja, et seoses viimastel aastatel

karmistunud nõuetega isikuandmete töötlemise le, tuleb täna klassikalist dokumentide töötlust vaadata laiemalt kui seni kehtinud Turvaseaduses on

sätestatud. Meie poolne täiendus on tehtud seaduse eelnõu § 4 lg 4 p 6 ja eelnõu turvategevuse määruse

5 peatükis alljärgnevas sõnastuses:

Seaduse § 4. Turvategevus

(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse

eeskirja, milles sätestatakse nõuded: ……

Mittearvestatud

Eelnõus ei sätestata eraldi

täiendavaid aluseid, mis annaksid turvaettevõtjatele õigus andmeid

töödelda. Alates isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 jõustumisest ei ole isikuandmete

töötlemise regulatsioonid kehtestatud Eesti seadusandluses

vaid kohalduvad otse nimetatud määrusest. Seega peavad turvaettevõtted andmete

töötlemisel järgima üldmääruses sätestatud nõudeid ning järgida

Andmekaitse inspektsiooni kehtestatud juhiseid. Nõustume teie poolt välja tooduga, et

6) nõuded turvategevuse

dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele, turvategevuse käigus

tekkinud isikuandmete, sealhulgas

eriliigiliste isikuandmete, töötlemisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse

asjaoludest teada andmise kord ja tingimused

Turvategevuse eeskiri 5. peatükk § 13 (või

täiendav § 14)

5. Peatükk TURVATEGEVUSE DOKUMENTEERIMINE,

ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE- JA TURVATEGEVUSEST TEADA ANDMISE

KORD § 13. Turvategevuse dokumenteerimine, turvategevuse käigus tekkinud

isikuandmete töötlemine ja dokumentide hoidmine

(7) Turvaettevõtja võib valveobjekti valveks ja kaitseks kasutada valveseadmestikku isikuandmete ja eriliiki isikuandmetena

biomeetriliste isikuandmete töötlemiseks eesmärgiga tuvastada eelneva õigusrikkumise toimepannud isik, hoida ära

õigusrikkumise korduv toimepanemine ja esitada õigusrikkuja vastu süüteoteade või

muu õigusnõue. (8) Andmetöötluse aluseks olev eelnev õigusrikkumine peab olema

dokumenteeritud valveseadmestiku salvestise, tunnistaja ütluste või muu

dokumentaalse tõendiga. (9) Isikuga seostatud isikuandmeid võib kasutada käesoleva paragrahvi lõike 7

punktis 1 märgitud eesmärgil kuni 2 aastat isiku poolt viimase õigusrikkumise

toimepanemisest. (10) Isikuid tuleb teavitada valveobjektil isikuandmeid töötleva valveseadmestiku

kasutamisest, isikuandmete vastutavast töötlejast ja tema kontaktandmetest.

(11) Turvaettevõtja peab enne isikuandmete töötlemisega alustamist määrama andmekaitse spetsialisti, kes kontrollib

regulaarselt andmekaitse nõuete järgimist. (12) Turvaettevõtja peab sõlmima

turvateenuse tellijaga isikuandmete

üldmääruse artikli 9 lõike 4

kohaselt on biomeetriliste andmete kasutamist lubatud ka siseriiklikult reguleerida,

sealhulgas võib kehtestada täiendavaid piiranguid. Samas ei

pea me käesolevalt vajalikuks vastava erisätte kehtestamis t. Väljapakutud muudatusega

kaasneb oluline riive isikuandmetele ja isikute

põhiõigustele, mis ei ole meie hinnangul põhjendatav kaitstava õigushüvega, milleks on peamiselt

õigus omandi puutumatuse le. Isikute ja vara turvalisus t

võimaldavad piisavas ulatuses tagada ka olemasolevad õigused.

töötlemise lepingu, milles on määratud

andmete vastutav töötleja, töötlemise tingimused, kaitsemeetmed, isiku õiguste tagatised ja muud nõuded.

(13) Turvaettevõtja peab turvateenuse lepingu lõppemisel lepingu täitmise käigus

saadud isikuandmete töötlemise viivitamata lõpetama.

Selgitus: Turvategevuse dokumenteerimise käigus tekib igapäevaselt oluline osa isikuandmeid, mis

Euroopa Lidu isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679 mõistes kuuluvad sageli eriliigiliste andmete kategooriasse. Üldine tehnoloogiline areng

on mõjutanud üha kiirenevas tempos näiteks valvekaamerate lahendusi. Viimaste aastate enam

arenenud suunaks on nö „targad“ andmetöötluse tarkvara kasutavad valvekaamerad. Selliste kaamerate eripära seisneb võimaluses selekteerida

kaamerapildile jäävate isikute ja objektide hulgast välja kindlatele parameetritele vastav.

Valvekaamera teavitab eelnevalt kindlaksmääratud tunnustega isiku või objekti viibimisest valveobjektil. Seega võimaldab selline tarkvara

tuvastada muuhulgas ka isiku, kelle suhtes on eelneva õigusrikkumise kahtlus, st kes on eelneva lt toime pannud varguse vm sarnase ründe.

Eriliigiliste isikuandmete töötlemise tarkvara

kasutamisest tulenev õiguslik küsimus on seotud isikuandmete kaitse regulatsiooniga. 2018.a maist kehtib Euroopa Liidus Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu vastuvõetud isikuandmete kaitse üldmäärus EL 2016/679 (edaspidi üldmäärus).

Üldmääruse kohaselt on sellistel tehnoloogilis te l lahendustel põhinev isiku tuvastamine käsitatav biomeetriliste andmete töötlemisena.

Biomeetrilised andmed on eriliiki isikuandmed (üldmäärus art 9), mille töötlemine on üldmääruse

artikli 9 lg 1 kohaselt keelatud ja erandina lubatud artikli 9 lõikes 2 loetletud juhtudel. Üldmääruse artikli 9 lg 4 kohaselt on biomeetriliste andmete

kasutamist lubatud ka siseriiklikult reguleer ida, sealhulgas võib kehtestada täiendavaid piiranguid.

Üldmääruse kohaselt on näotuvastusel põhineva isiku tuvastamiseks seega nõutav üldmäärusest (artikkel 9 lg 2) või siseriiklikust õigusest tulenev

õiguslik alus. Siseriiklikuks õiguslikuks aluseks võib olla isikuandmete töötlemist käsitlev

üldseadus või valdkondlik õigusakt. Eesti puhul on

selliseks üldseaduseks isikuandmete kaitse seadus,

kuid valdkondliku õigusaktina reguleerib vara valve ja kaitsega seotud tegevusi Turvategevuse seadus. Isikuandmete kaitse seadus vara valve ja kaitse

eesmärgil toimuvat biomeetrilist andmetöötlust ei reguleeri.

Eriliigilisi isikuandmeid töötlev kaamera võimaldab senise suuresti juhuvalikul toimuva valvetegevuse suunata konkreetse õigusrikkumise

kahtlusega isiku tuvastamisele ja korduva rikkumise ärahoidmisele. Ühtlasi on võimalik

valveobjekti paremini ja eesmärgipärasemalt kaitsta, sest tehnikavahend on suunatud konkreetse kahtluse kontrollimisele.

Oleme nõus, et ei ole mõistlik tuua seaduse tasandil

välja valdkonna töökorralduslikke erisusi, mis on lisaks seotud kiirelt muutuva tehnoloogilise keskkonna arenguga. Teeme ettepaneku lisada

isikuandmete sh eriliigiliste isikuandmete töötlemise korraldamise kord seni ainult

dokumenteerimist reguleerivas osas ning igati mõistlik on viia üksikasjalikud nõuded turvategevuse määruse tasandile.

16. Ettepanek 2 - § 4. Turvategevus (raha ja

väärtpaberite vedu)

Peame oluliseks viia sarnaselt tänase turvaseaduse regulatsiooniga eelnõusse sisse turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon määruse tasandil ka

raha ja väärtpaberite veoga seotud turvategevuses osalemisel. Meie poolne täiendus nimetatud

regulatsiooni osas on tehtud seaduse eelnõu § 4 lg 4 p 7 ja eelnõu turvategevuse määruse 9 peatükis alljärgnevas sõnastuses:

Seaduse § 4. Turvategevus

(4) Valdkonna eest vastutav minister

kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded: ……

7) valvetegevusele raha ja väärtpaberite

veoga seotud turvateenuse osutamisele.

Turvategevuse eeskiri 9. peatükk

RAHA JA VÄÄRTPABERITE VEO KORD

§ 31. Üldsätted (1) Määrusega reguleeritakse raha ja

väärtpaberite veoga seotud turvateenuse osutamist ning määratakse Euroopa Liidu

Arvestatud osaliselt

Eraldi raha ja väärtpaberite veo korda vormiliselt eelnõus ja

määruse kavandis ette ei näe, ent säilitame senised nõuded. Määruse täpsem sisu selgub selle

koostamisel üheskoos asjaomaste partneritega pärast eelnõu

vastuvõtmist seadusena.

euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik

kontaktpunkt. (2) Raha ja väärtpaberite veoga seotud turvateenus käesoleva määruse tähenduses

on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 2 sätestatud vallasvara valve ja kaitse

turvateenus. (3) Turvakohver käesoleva määruse tähenduses on raha või väärtpaberite veoks

spetsiaalselt toodetud kohver või kohvrisüsteem, mis tagab ründe korral ohu

esmase tõrje või muudab selles veetava raha või väärtpaberi kasutuskõlbmatuks § 32. Raha ja väärtpaberite valve ja kaitse

tingimused (1) Raha ja väärtpaberite kaitse ja valve

tingimused määratakse turvaseaduse § 5 alusel sõlmitavas turvateenuse lepingus. (2) Kui veose väärtus ületab

korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega varalise hüve

piiri, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat või üks tulirelvaga relvastatud

turvatöötaja ja peab kasutama turvakohvrit. (3) Kui veose väärtus ületab 1 000 000 eurot, peab raha ja väärtpaberite veol

olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvatöötajat ning peab kasutama

soomustatud sularahaveosõidukit või turvakohvrit. (4) Kui veose väärtus ületab 4 000 000

eurot, võib raha ja väärtpaberite vedu toimuda ainult kooskõlastatult Politsei- ja

Piirivalveametiga. (5) Turvaettevõtja teavitab Politsei- ja Piirivalveametit raha ja väärtpaberite

veoga seotud teenuse osutamisest turvaseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel

ja korras. § 33. Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt

Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklikuks kontaktpunktiks on

Politsei- ja Piirivalveamet. Selgitus: Äärmiselt oluline on säilitada turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon raha ja

väärtpaberite veol, kuna sularaha on kõige atraktiivsem vara liik kuritegelikuks hõivamiseks ja

seetõttu on riskid selle kaitsmisel oluliselt suuremad

võrreldes muu vallasvaraga. Rahavedu ja sellega

seotud turvateenuste osutamine on kõrgendatud ohuga teenus, mille osutamisel on reaalne ründe oht nii inkassaatoritele ehk raha vedavatele

turvatöötajatele, avalikus kohas viibivatele isikute le (kuna teenuse osutamine toimub suures osas

avalikus ruumis) kui ka klientide varale. Eesti lähiajaloost on teada kolm tõsist inkassaator ite ründejuhtumit, millest kaks lõppes inimohvritega.

Lähiriikidest rünnati G4S sularahaveost 2016. aastal Soomes. G4S soomukit tulista t i

automaatrelvast ja politsei hinnangul aitas halvima ära hoida heade turvameetmete kasutamine (https://www.err.ee/555130/soomes-puudis-

kuritegelik-ruhm-turvafirma-auto- lasti-keset- kiirteed-marulifilmi-stiilis-roovida).

Meie hinnangul on turvariskide maandamise l omanud olulist tähendust riiklikul tasandil

kehtestatud rahaveoteenuse miinimumnõuded, mida teenuse pakkujad on pidanud täitma.

Teisisõnu, kehtivate sularahaveo nõuete täitmine on ennetanud võimalikke ründeid sularahaveda jate vastu. Nõuete ära kaotamisega annab riik

kurjategijatele selge signaali teenuse võimalikest nõrkustest ja haavatavusest ning suurendab sellega oluliselt avalikus ruumis toimuva rünnaku ohtu.

Suure tõenäosusega tooks selle erinõuete

regulatsiooni ära kaotamine turvaturule kogemusteta teenusepakkujad, kes ei oska hinnata selle tegevusvaldkonnaga seotud turvariske ja läbi

selle seavad teenuse osutamisel ohtu nii enda töötajad kui ka avalikus ruumis viibivaid isikud.

Kokkuvõtteks, rahaveo nõuete ära kaotamine mõjutab otseselt Eesti elanike turvalisust. Sularahavedu toimub avalikus ruumis ja selle

võimalikud ründed leiavad enamasti aset avalikus ruumis. See omakorda seab ohtu avalikus ruumis

viibivad inimesed, samuti sularahavedu teostavad töötajad ja kliendi vara. Seetõttu on äärmiselt vajalikud riigi nõuded ja selgelt sätestatud ning

reaalselt teostatav järelevalve kaitsmaks Eesti inimeste turvalisust.

17. Ettepanek 3 – Seaduse § 5 lõige 4 (andmete

töötlus valvetegevuses)

Teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada eelnõud valvetegevuse kontekstis, lisades avalikest

Mittearvestatud

Eelnõus ei sätestata eraldi täiendavaid aluseid, mis annaksid

turvaettevõtjatele õigus andmeid töödelda. Alates isikuandmete kaitse üldmääruse EL 2016/679

allikatest kättesaadavatele isikuandmetele ka

valvetegevuse käigus tekkinud andmete töötlus: (4) Isiku valvamisel ja kaitsmisel on turvaettevõtjal ohu ennetamiseks ja

väljaselgitamiseks õigus avalikest allikatest kättesaadavaid ja valvetegevuse käigus

tekkinud isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate

kohustuste vastastikust täitmist.

Selgitus: Valvetegevuse käigus tekib turvaettevõtja l suur hulk andmeid, mis ei ole saadud avalikest allikatest, vaid vahetult valvataval objektil

valveseadmestikku kasutades. Näiteks valvekaamera pildi reaalajas jälgimise korral on

eesmärk tuvastada ja ära hoida võimalik vargus vm õigusrikkumine. Jälgimisele on allutatud kõik külastajad, seega ka külastajad, kellel puudub

õigusrikkumise kavatsus. Samuti on valvekaamera pildi salvestiste järelvaatluse korral eesmärk

tuvastada kahjude korral võimalik vargus ja selle toimepannud isik. Ka see tegevus on tänases praktikas tõlgendatav kui isikuandmete töötlemine.

Samasugused näited kehtivad lisaks jälgimisseadmetele ka läbipääsusüsteemides ning häiresignaali edastavates süsteemides, mis

tänapäeval on sageli omavahel integreeritud.

Selliselt võib öelda, et valvetegevuse käigus valveseadmestiku kasutamine on suunatud valveobjektil viibijate pistelisele jälgimisele ja -

kontrollile, mille käigus tekivad paratamatult isikuandmed, mida tuleb turvaettevõtja l

eesmärgipäraselt töödelda.

jõustumisest ei ole isikuandmete

töötlemise regulatsioonid kehtestatud Eesti seadusandluses vaid kohalduvad otse nimetatud

määrusest. Seega peavad turvaettevõtted andmete

töötlemisel järgima üldmääruses sätestatud nõudeid ning järgida Andmekaitse inspektsiooni

kehtestatud juhiseid.

18. Ettepanek 4 – Seaduse § 5 lõige 6 (juhendamine)

Teeme ettepaneku arusaadavamalt sätestada tingimused kehtiva turvaseaduse § 21 lg 2 tähenduses valvetöötaja valvetegevuses

osalemiseks: (6) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja

korras võib turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel valvetegevuses osaleda turvaettevõtja töötaja, kes on asunud

turvatöötaja põhiõppesse ja on läbinud turvatöötaja põhiõppe käesoleva seaduse §

4 lõike 4 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud ulatuses. Nimetatud töötajale laieneb käesoleva seaduse §-des

Osaliselt arvestatud

Eelnõud on muudetud ning

säilitatud on valvetöötaja regulatsioon. Selgitame, et tegemist on olukorraga, kus

valvetöötaja võib valvetegevuses osaleda vaid turvatöötaja

juhendamisel. Siinkohal ei pea juhendaja ja juhendatav ilmtingimata tegutsema vahetult

koos vaid oluline on, et juhendatavaga sidevahendi kaudu

kontaktis olemine ning kaugemalt juhiste andmine. Avalikus kohas peab valvetöötaja tegutsema koos

16, 18 ja 30–32 turvatöötaja kohta

sätestatu.

Selgitus: Meie hinnangul puudub vajadus piirata

valvetöötaja (eelnõu mõistes „turvaettevõ tja juhendamisel valvetegevusse kaasatud töötaja“,

lühemalt ka „töötaja“ - vt eelnõu Lisa 2 rakendusmäärus § 7 lg 1-2, § 29 lg 1) valvetegevuses osalemist „koos turvatöötajaga“.

Piisab, kui valvetöötaja osaleb valvetegevuses turvatöötaja juhendamisel.

Turvaettevõtja vastutab nii turvategevuse seaduse kui turvateenuse lepingu järgi turvateenuse

kvaliteedi eest. Samuti vastutab turvaettevõtja nii seaduse kui lepingu alusel valvetöötaja tegevuse

eest samadel alustel ja ulatuses nagu turvatöötaja tegevuse eest. Turvaettevõtja on selliselt pädev ja motiveeritud hindama, mil viisil ta valvetöötajat

valvetegevuses kasutab.

Praktikas ei ole tänases regulatsioonis toodud valvetöötajate kasutamise endaga probleeme. Probleemiks on pigem osade majandustegevuse

„hallis alas“ osalevate ettevõtete sooviga üldse turvatöötajate ettevalmistusega töötajate kasutamist vältida, aga siin on tegemist põhimõttelise seaduse

rikkumisega, mille osas on keeruline teostada järelevalvet. Õiguskuulekate ettevõtete kogemusest

saame kinnitada, et reeglina valitakse igale turva- ja valvetöötajale optimaalne, tema kogemuste le, võimetele ja teadmistele vastav valveobjekt ja uusi

töötajaid juhendatakse igal juhul oma tööülesande id täitma.

Märgime, et eelnõu § 5 lg 6 nõue „turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel“ on ebaselge ja võib tuua

kaasa ebamõistliku tulemuse. Nt tekib küsimus, kas valvekaamera (jälgimisseadmestik) vahenduse l

mehitatud valvega objekti ala jälgivad juhendatav ja juhendaja peavad viibima koos ruumis vm kohas, kus jälgimine toimub. Või peaksid kaks

turvaettevõtja töötajat koos jälgima valveobjekti valvekaamera monitori? Ilmselgelt piisab märgitud

olukorras valvetöötaja juhendamisest ilma piiranguta „koos“.

Antud sättega kaasneva mõjuna tuleb arvestada, et nõutud miinimumväljaõppe läbinud ja põhiõppes

osaleva töötaja valveobjektil igakordne

turvatöötajaga, st et nad peavad

asuma ühisel valveobjektil.

dubleerimine turvatöötajaga suurendab

turvateenuse hinda (palgakulu on mehitatud valveteenuse suurim kuluallikas), vähendab konkurentsi (suuremate objektide valvetegevuse

osas kliendile pakkumise tegemiseks on vajalik reservpersonali olemasolu) ja ühtlasi turvateenuse

kättesaadavust. Viimane ohustab teenuse kvaliteet i, mis on eelnõu eesmärgiga vastuolus.

Õiguslikult on mõistetav, et valvetegevusse kaasatud kutsekvalifikatsioonita töötajal ei saa olla

turvatöötaja eriõigusi. Kui tekib vajadus neid realiseerida, teostab seda turvatöötaja (samal objektil viibiv või objektile reageeriv patrull).

Vastasel juhul muutub nõuetele vastava tööjõu leidmine (või siis välja koolitamine) ja tööle

rakendamise protsess äärmiselt keerukaks. On vägagi ebatõenäoline, et Politsei- ja Piirivalveametil jätkub ressurssi niivõrd intensiivse

järelevalve teostamiseks (valveobjekte vahetult külastades ja vastavust kontrollides), et uus nõue ei

tekitaks teenuse turul veelgi ebavõrdsemat olukorda nende ettevõtete suhtes, kes ajavad asju korrektselt ja esitavad oma andmeid ausalt.

Kokkuvõtvalt oleme seisukohal, et eelnõu § 5 lg 6 toodud piirang – kehtiva TurvaS mõistes

valvetöötajat on võimalik kasutada üksnes turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel – ei ole

eelnõus toodud kujul vajalik. Piisav on, kui sätestada „turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel“ asemel „turvatöötaja juhendamisel“.

19. Ettepanek 5 – Seaduse § 5 lõige 10 (turvaplaani

nõue)

Teeme ettepaneku viia eelnõusse sisse võimalus turvaplaani mitte koostamiseks, kui turvaplaanis

sisalduvad andmed on kirjeldatud valvetegevuseks sõlmitavas lepingus. Meie poolne täiendus seaduse eelnõu § 5 lg 10 on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

§ 5. Valvetegevus (10) Mehitatud valvetegevuse aluseks on

valveobjekti turvaplaan. Turvaplaani ei ole vaja koostada, kui turvaplaanis sisalduvad andmed on kirjeldatud valvetegevuseks

sõlmitavas lepingus.

Selgitus: Suur osa turvaettevõtjaid juba täna fikseerivad turvaplaanis osundatud andmed turvateenuse osutamise lepingutes ning seetõttu

Mitte arvestatud

Juhime teie tähelepanu eelnõu seletuskirja 19. lehekülje l

sätestatule, mille kohaselt ei pea turvaplaan olema eraldi

dokument, vaid võib olla 1) valvetegevuse lepingu osa

või

2) koostatud mitme objekti kohta, kui

turvataktikaliselt on see põhjendatud.

täiendavalt turvaplaani koostamine ei ole meie

hinnangul sellisel korral vajalik.

20. Ettepanek 6 – Seaduse § 6 lõige 2 (andmete

töötlus turvaauditi läbiviimisel)

Teeme ettepaneku õigusselguse huvides täiendada eelnõud turvaauditi kontekstis, lisades avalikest

allikatest kättesaadavatele isikuandmetele ka valvetegevuse käigus tekkinud andmete töötlus:

(2) Isiku valvamise ja kaitsmise eesmärgil

turvaauditi koostamiseks on turvaettevõtjal õigus avalikest allikatest kättesaadavaid ja

valvetegevuse käigus tekkinud isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse viivitamatult pärast tellijaga

sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vastastikust täitmist.

Selgitus: Turvaauditi läbiviimisel käigus annab tellija tavapäraselt turvaettevõtjale kasutamiseks

andmeid, mis ei ole saadud avalikest allikatest, vaid vahetult turvaauditi alusel objektil olevaid

valveseadmestikke kasutades. Näiteks läbipääsu- , häireedastuse süsteemide andmelogide või valvekaamera pildi salvestiste vaatluse korral on

eesmärk tuvastada kahjude tekkimise risk ning hinnata objekti töökorraldust parandusettepanekute

koostamise eesmärgil. Ka see tegevus on tänases praktikas tõlgendatav kui isikuandmete töötlemine.

Selliselt võib öelda, et turvaauditi koostamise käigus valveseadmestiku kasutamisel toimub

valveobjektil viibijate pisteline jälgimine ja - kontroll, mille käigus tekivad paratamatult isikuandmed, mida tuleb turvaettevõtja l

eesmärgipäraselt töödelda.

Mittearvestatud

Eelnõus ei sätestata eraldi täiendavaid aluseid, mis annaksid

turvaettevõtjatele õigus andmeid töödelda. Alates isikuandmete

kaitse üldmääruse EL 2016/679 jõustumisest ei ole isikuandmete töötlemise regulatsioonid

kehtestatud Eesti seadusandluses vaid kohalduvad otse nimetatud

määrusest. Seega peavad turvaettevõtted andmete töötlemisel järgima üldmääruses

sätestatud nõudeid ning järgida Andmekaitse inspektsiooni

kehtestatud juhiseid. EL 2016/679 artikkel 6 on sätestatud isikuandmete töölemise alused

ning puudub täiendavalt seaduse tasandil deklaratiivselt määrust

dubleerida. Siseministeer ium kaalus deklaratiivse sätte lisamis t, mis annaks isikuandmete

töötlemiseks aluse õigustatud huvi korral, kuid kuna sama alus on

sätestatud ka määruses, mis on otsekohalduv, puudub vajadus määruse sätteid seaduses

dubleerida.

21. Ettepanek 7 – Seaduse § 10 lõige 1 punkt 3

(turvaettevõtja piirangud)

Oleme seisukohal, et taustakontrolliga seotud piirangute punktis ei ole võimalik käsitleda

kahtlustatava ja süüdistatava mõisteid: 3) tagama, et turvaettevõtjal või temaga

seotud isik ei ole kriminaalmenetluses

kahtlustatav või süüdistatav ja tal või temaga seotud isikul ei ole karistatust

karistusseadustiku peatükkides 8–13, 15– 19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo

eest.

Arvestatud Eelnõust jäetakse kahtlustuse ja

süüdistuse nõue välja.

Selgitus: Antud punkt eirab meie hinnangul olulise l

määral põhiseadust ja süütuse presumptsiooni. Lisaks ei ole Turvaettevõtjal kuidagi võimalik tagada ligipääsu sellisele infole, kust selguks kes

mingis ajahetkes võib olla mingis juhtumis kahtlustatav. Süütuse presumptsioon on

kriminaalmenetluse põhimõte, mille järgi kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.

Süütuse presumptsioon sisaldub põhiseaduse §-s 22 ja Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6

lõikes 2.

22. Ettepanek 8 – Seaduse § 10 lõige 1 punkt 8

(salvestuste säilitamine)

Pöörame tähelepanu, et turvaettevõtja saab tagada tehniliste vahendite salvestiste säilitamise ainult

enda omandis olevate salvestusseadmestike osas: 8) säilitama valveobjekti valvamisel ja korra pidamisel kasutatava ja tema

omandis oleva tehnilise vahendi salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast

arvates; Selgitus: Eelnõu antud punktis sätestatud kohustust

saab kehtestada ainult juhul kui turvategevuse ettevõtja on salvestusseadmestiku omanik.

Turvategevuse ettevõtja ei saa võtta vastutust kolmandate osapoolte omandis olevate seadmestike eest. Mõistame salvestiste säilitamise vajalikkust

järelevalve seisukohast, kuid viidatud kohustust saab reaalselt täita ainult seadmestiku omanik, mis

on ka oluline põhjus ja vajadus igati õiguspärase lt reguleerida valveseadmestike projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise miinimumnõuded.

Mitte arvestatud

Selgitame, et juhul kui kasutatakse teist ettevõtjat, siis

tegemist on alltöövõtja ning peatöövõtja suhtega ning vastutab

peatöövõtja. Poolte vaheliste s lepingutes peaks sätestatud olema ka isikuandmete töötlemine ning

kuidas andmeid säilitatakse.

23. Ettepanek 9 – Seaduse § 10 lõige 2 (5%

aktsiakapitalist)

Leiame, et problemaatiline võib olla aktsiaturgude l vabalt kaubeldavate ettevõtete osas antud punkti sisuline jälgimine:

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut kohaldatakse turvaettevõtja

osanike ja aktsionäride kohta, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist.

Selgitus: Viitame, et meie hinnangul on ebaselge, kuidas antud nõudele vastamist kavatsetakse hakata

täies mahus tagama ja järelevalvet teostama välismaiste omanike korral, kui ettevõtte aktsia on

Võetud teadmiseks

Antud säte on ka kehtivas õiguses, seega ei too eelnõu regulatsioon

kaasa muudatust. Sellest olenemata nõustume, et rahvusvahelistel turgude l

tegutsevate ettevõtete korral võib riigil olla keeruline täita antud

nõude üle järelevalve teostamist. Säte soovitakse aga eelnõus säilitada, sest võimaldab riigil

reageerida juhtudel, kus vastav teave võib teatavaks saada.

Eelkõige on selle alusel võimalik

näiteks noteeritud rahvusvahelisel börsil näiteks

Londonis? Mõistame eelnõu vastavas lõikes toodud nõude vajalikkust meie riigi geopoliitilist olukorda arvestades aga ei oma kogemust, kuidas tagada

kõigi turuosaliste õiguskuulekas käitumine.

kontrollida Eesti turul tegutsevate

ettevõtete vastavust.

24. Ettepanek 10 – Seaduse § 11 lõige 2

(teatamiskohustus)

Teeme ettepaneku täiendada § 11 lõiget 2 alljärgnevalt:

(2) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva

seaduse § 4 punktis 2 või 3 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

Selgitus: Oleme jätkuvalt seisukohal, et nõrkvoolu

süsteemidel põhinevate turvasüsteemide (valveseadmestikud Turvategevuse seaduse alusel ja tuleohutussüsteemid Tuleohutusseaduse alusel)

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine peab olema reguleeritud ühtsetel alustel. Sisuliselt on

tegemist samade tööpõhimõtetega ning ühe rohkem omavahel integreeritud süsteemidega, mille osas kehtivad samad kutsestandardid ning peavad olema

ka samadel alustel majandustegevuse teavituskohustused. Peame väga oluliseks, et

turuosalistel oleks võimalik saada ülevaade valveseadmestikega tegelevatest ettevõtetest. Kogu Majandustegevuse Registri (MTR) tänane

toimeloogika on seotud ettevõtja isikliku vastutuse võtmise, pädevate töötajate olemasolu

fikseerimisega läbi kutsesüsteemi ning automaatse järelevalve teavitussüsteemiga.

Arvestatud

25. Ettepanek 11 – Seaduse § 11 (pädev vastutav

isik MTR kannetes)

Teeme ettepaneku tuua Tuleohutusseaduse

eeskujul sisse vastutava isiku mõiste ja sõnastada eelnõus § 11 täiendavad lõiked 4, 5 ja 6:

(4) Majandustegevusteade loetakse

esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas turvategevuse korraldamise eest

vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. (5) Turvategevuse korraldamise eest

vastutav isik on füüsiline isik, kes: 1) on pädev juhtima ja kontrollima

turvategevuse korraldamist ettevõtja poolt;

Osaliselt arvestatud, Eelnõus sätestatakse, et

majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse

registris on olemas vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta ettevõtjaga. Sisult tähendab seda,

et ilma vastutava spetsialist i kinnituseta ei näita

majandustegevuse register, et see isik on ettevõttega seotud. Vastutavaks isikuks turvaauditi ja

õppetegevuse korral on turvajuht ning valveseadmestiku

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamise korral on

2) on käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud

ettevõtjaga lepingulises suhtes, et oleks tagatud käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete

järgimine. (6) Turvategevuse korraldamise eest

vastutaval isikul peab olema pädevus vastavalt kutsestandardile, mille kohaselt isik korraldab ressursside jagamist ja teiste

tööd ning vastutab selle töö eest: 1) valvetegevuse korraldamisel,

2) turvaauditite koostamisel, 3) valveseadmestike projekteerimisel, ehitamisel ja hooldamisel,

4) turvatöötaja väljaõppe läbiviimisel.

Selgitus: Eelnõu praeguses sõnastuses kehtestatakse küll kutsepädevuse nõuded valvetegevuses ja turvaauditi läbiviimises

osalevatele füüsilisele isikule, kuid see ei võimalda saada ühtset ülevaadet ettevõtete vastutavatest

isikutest, kes majandustegevuse õiguskuuleka ja nõuetele vastava korraldamise eest vastutavad. Oleme seisukohal, et eelnõu tänane sõnastus

pärineb Majandustegevuse seadustiku üldosa kehtima hakkamisele eelnevast ajast ning ei lähe kokku loa- ja teavituskohustuse täitmise mõttega.

Kehtiva kutsekvalifikatsiooniga vastutava isiku fikseerimine valvetegevuse ja turvatöötaja

väljaõppe tegevusloal, turvaauditi läbiviimise majandustegevuse teatel, valveseadmestiku projekteerimisel või paigaldamisel ja hooldamise l

annab kõigile turuosalistele reaalajas selge arusaama valdkonnas tegutsevatest osapooltest ning

kergendab oluliselt järelevalvet. MSÜS § 15. Majandustegevusteates esitatavad

andmed lõige 2 (2) Isikulise majandustegevuse nõude

korral sisaldab majandustegevusteade lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ka järgmisi majandustegevuse

üldandmeid: 1) nõuetele vastava isiku nimi ja

isikukood või selle puudumise korral

sünniaeg;

2) nõuetele vastava isiku kontaktandmed

(telefoninumber, elektronposti aadress);

3) erialase töökogemuse nõude korral

andmed töökogemuse kohta;

turvasüsteemide vastutava

spetsialisti kutset omav spetsialist

4) andmed hariduse kohta, eelkõige

kutsetunnistuse nõude korral sellele

kantud kutse ja kutsetase, kutse andja,

kutsetunnistuse või mõne teise standardile

vastavust kinnitava tunnistuse,

pädevustunnistuse või sertifikaadi

number, andmise koht ja kuupäev ning

kehtivusaeg.

Peame väga oluliseks tuua välja, et loa- ja teatamiskohustuse täitmise üle peab igapäevase lt

järelevalvet teostama Politsei- ja piirivalveamet (PPA), kus halduskoormus väheneks tuntavalt, kui kasutataks ära MTR kannete toimeloogika, milleks

on ettevõtja isikliku vastutuse võtmine, pädevate töötajate olemasolu fikseerimine läbi kutseregistr i

ning automaatse järelevalve teavitussüsteemi toimimine. Täna peab PPA teostama pistelis i kontrolle turvaettevõtjate personaliosakondades

personalitoimikute ülevaatamisega, mis on ressursimahukas tegevus nii ettevõtjale kui

järelevalve teostajale ning sageli ebaefektiivne meetod. Vastutava isiku lisamine MTR registreeringutes tooks kaasa kutsete kehtivuse

automaatse kontrolli koos asjaosaliste teavitamisega ning annaks järelevalves keskenduda ilmselgetele rikkumistele.

Täna tegutseb Eesti turvaturul piisav hulk kehtiva kutsetunnistusega pädevaid isikuid ja on olemas

hästi toimiv kutsete andmise süsteem. Seisuga 13.12.2020 on kehtiva kutsega Turvajuht, tase 5 356

isikut, Turvasüsteemide vastutav spetsialist, tase 5

297 isikut ja 132 Turvasüsteemide projekteerija, tase 6 kehtiva kutsega isikut. Nõustume, et

muudatus võib tuua kaasa perioodi, kus kutsete taotlemine võib kasvada, kuid kuna see oleks ühekordne ja lihtne protseduur, siis mõju on pigem

väheoluline, kuid mõju turu korrastatusele ja ülevaate parandamisele on väga suur.

26. Ettepanek 12 - seaduse § 12 (pädev vastutav

isik MTR kannetes)

Kooskõlas eelmise ettepanekuga kasutada seaduse eelnõu § 12 lõikes 1 mõiste „turvajuhi“ asemel mõistet „valvetegevuse korraldamise eest

vastutava isiku“ ning lisada lõikes 2 „ … ja

turvatöötaja väljaõppe korraldamise eest

vastutava isiku andmed“. Selgitus: vt ettepaneku 11 selgitusi.

turvajuht

27. Ettepanek 13 – seaduse § 13 lg 2 (viitamine?)

Viitame, et kui sõnastuse eesmärk on laiendada halduslepinguga mittetulundusühingule ülesande

andmist eelnõu § 4 lõige 1 punkt 4 nimetatud tegevusala osas, milleks on nõuete kontrollimine

väljaõppele ja koolitusele, siis viide oleks korrektne alljärgnevas sõnastuses:

§13 Tegevusloa andmine, peatamine ja

kehtetuks tunnistamine (2) Politsei- ja Piirivalveamet võib

halduslepinguga volitada mittetulundusühingu täitma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet

osaliselt või täielikult käesoleva seaduse § 4 lõige 1 punktis 4 nimetatud tegevusala osas.

Selgitus: Eeldame, et mõte on viidata turvatöötaja väljaõppe korraldamisele.

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud tegevusloakohustus väljaõppele ning koolituse ning üle on mindud

teavitamiskohustusele majandustegevuse seadustiku

üldosas sätestatud korras.

28. Ettepanek 14 – seaduse § 16 lõige 1 (turvatöötaja

nõuded)

Teeme ettepaneku võimaldada turvatöötajana töötada isikutel, kelle on elamisluba Eestis elamiseks. Meie poolne täiendus seaduse eelnõu §

16 lõige 1 punkt 1 osas on alljärgnevas sõnastuses: § 16. Turvatöötaja nõuded

(1) Turvatöötajaks saab olla isik, kes: 1) on vähemalt 18 aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik,

kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise

elaniku elamisluba; Selgitus: Välismaalaste seaduse § 259 alusel on

sätestatud, et elamisloa alusel Eestis elaval välismaalasel on õigus Eestis töötada, kui käesolev

seadus ei sätesta teisiti. Välismaalaste seaduse alusel võib tähtajalise elamisloa anda välismaalasele elama asumiseks abikaasa juurde,

elama asumiseks lähedase sugulase juurde, õppimiseks ja töötamiseks. Seega kui lisaks senisele

pikaajalise elaniku elamisloale võimaldada turvatöötajana töötada ka isikutel, kellel on tähtajaline elamisluba (elama asumiseks abikaasa

juurde, elama asumiseks lähedase sugulase juurde, õppimiseks ja töötamiseks), tekivad

turvettevõtjatele paremad võimalused töötajate värbamiseks ning turvatööst huvitatud isikute l suuremad võimalused töö leidmiseks. Täna on

Arvestatud

Eelnõud vastavalt täiendatud.

tööjõu liikumine erinevate riikide vahel saanud

tavapäraseks praktikaks ja piiranguid edukalt kehtestada teiste täiendavate nõuete täitmise le vastavusega.

Rõhutame, et kuna kõik teised turvatöötaja nõuded

jääksid selle muudatusega kehtima (sh keelenõue, turvatöötaja kvalifikatsiooninõue jne), siis ei näe ETEL liikmeskond sellises muudatuses ka

täiendavat riski turvatöö kvaliteedile.

29. Ettepanek 15 – Seaduse § 16 lõige 3

(turvatöötaja nõuded)

Sarnaselt ettepanekus 7 toodule oleme ka siin seisukohal, et turvatöötaja taustakontrolliga seotud

piirangute § 16 lõikes 3 ei ole võimalik käsitleda kahtlustatava ja süüdistatava mõisteid:

(3) Turvatöötajana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole

karistusregistrist kustunud või kes on

kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo

toimepanemises kahtlustatav või

süüdistatav.

Selgitus: Antud punkt eirab meie hinnangul põhiseadust ja süütuse presumptsiooni. Lisaks ei ole

võimalik Turvategevuse ettevõtjal kuidagi sellist kahtlustust või süüdistust kontrollida ei isiku tööle võtmisel ega töötamise ajal. Lisaks viitame, et

kriminaalkaristusega isiku tööle võtmine oleks praeguse eelnõu sõnastuse järgi lubatud kui tema

karistusregistris märgitud karistuse aluseks olev tegu ei olnud tahtlikult toime pandud. Kuigi sõnastus on arusaadav, siis küsitavust tekitab

kontrolli teostamine turvaettevõtja poolt, sest tahtliku ja mittetahtliku teo eest määratud

kriminaalkaristust ei ole võimalik ainult karistusregistri päringu raames sageli eristada.

Arvestatud

Eelnõust jäetakse kahtlustuse ja

süüdistuse nõue välja.

30. Ettepanek 16 - Seaduse §-s 30 (turvatöötajale

ettenähtud tagatised)

Teeme ettepaneku jätta välja seaduse eelnõu § 30

lõige 1 ja täiendada lõiget 2 alljärgnevas sõnastuses: § 30. Turvatöötajale ettenähtud tagatised (1) Kui turvatöötaja hukkub seoses

tööülesande täitmisega õnnetusjuhtumi

tagajärjel, maksab turvaettevõtja

ühekordse toetusena turvatöötaja lastele,

vanematele ja lesele ning

Mitte arvestatud

Kuigi olete viidanud, et hetkel

juba kehtib regulatsioon, mille korral tööandja kahjud hüvitab siis

rõhutame, et eelnõus planeeritud säte ei räägi kahjude hüvitamises t vaid tegemist on toetusega

õnnetuse korral. Tööõnnetuste regulatsioon näeb ette kahju

hüvitamise, kui tööandja vastutab kahju tekkimise eest. Tegemist on

perekonnaseaduse alusel tema

ülalpidamisel olnud teistele isikutele

turvatöötaja viie aasta töötasu.

(1) Kui turvatöötaja hukkub seoses

tööülesande täitmisega tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel, maksab

turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema

ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku turvatöötaja 10 aasta töötasu.

(2) Kui turvatöötajal tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime seoses tema vastu

vägivalla kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab

turvaettevõtja talle ühekordse toetusena: 1) osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta töötasu;

2) puuduva töövõime korral turvatöötaja viie aasta töötasu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud seos isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastamisel lähtutakse

avaliku teenistuse seaduse § 491 sätestatust. (4) Ühekordne toetus arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud

turvatöötaja keskmise töötasu alusel. (5) Ühekordse toetus maksmine ei vabasta

turvaettevõtja muudest seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.

Selgitus: Viitame, et § 30 lõiked 1 ja 6 sisulise lt

kordavad teineteist, sest muudel tööga seotud õnnetusjuhtudel (kui turvatöötaja saab surma seoses tööülesande täitmisega tööõnnetusjuhtumi

tagajärjel või tööõnnetusjuhtumi tagajärjel tuvastatakse turvatöötajal osaline või puuduv

töövõime) kuuluvad kahjud hüvitamisele teiste tööohutust reguleerivate seaduste alusel.

Turvatöö spetsiifika (võimaliku ründe) väliselt aset leidvad tööõnnetusjuhtumid võivad olla seotud

näiteks turvatöötaja komistamise ja kukkumisega libedal teel või tänaval. Sellised õnnetused ei erine oma olemuselt kõigile tööandjatele võrdselt

laienevate tagatiste nõuete süsteemile, mistõttu ei ole meie hinnangul õiglane panna antud

tööõnnetusjuhtumite korral ainult turvaettevõtja te le

seega täiendava tagatisega, mis

turvatöötajale seaduse tasandil garanteeritakse. Kui aga kahju on turvatöötajale tekkinud tema enda

süü läbi, siis selle osas on eelnõus vastav välistust tagav säte.

turvategevuse seaduse alusel täiendavaid rahalis i

kohustusi. Selliseid täiendavaid rahalisi kohustusi ei ole Eesti Vabariigis ka teistel majandustegevuses osalevatel ettevõtetel. Näiteks võib tuua

ehitussektori, kus on võrreldes turvavaldkonnaga oluliselt rohkem reaalseid tööõnnetusi.

Seega on meie ettepanek näha turvategevuse seaduse alusel ette täiendavad tagatised üksnes

nendel juhtudel kui turvatöötajal tuvastatakse osaline või puuduv töövõime, mis on tekkinud tema

vastu vägivalla kasutamise tagajärjel või kui turvatöötaja hukkub tema vastu vägiva lla kasutamise tagajärjel.

Toome ka välja, et meie hinnangul võib

turvatöötajale ette nähtud tagatiste määramise sõnastusest „…maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele

ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja…“ välja lugeda,

et turvaettevõtja maksab kõigile loetelus olevatele isikutele ettenähtud aastate töötasu. Teeme ettepaneku vastavat täiendada nii, et „…ühekordse

toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele kokku turvatöötaja…“.

31. Ettepanek 17 – Seaduse §-s 35 (valdusesse

sisenemise erisused)

Korrakaitseseaduse § 50 lõigetes 1 ja 2 on sätestatud

kaalutud juhud ja alused riikliku järelevalve korras valdusesse sisenemiseks, mida saab edukalt rakendada käesolevas seaduses toodud juhtudeks

riikliku järelevalve toimingute läbiviimiseks. Selliselt leiame, et antud sätte järele puudub sisuline

vajadus. Selgitus: Valdusesse sisenemine riivab olulise l

määral turvateenuse kliendi - valveobjekti valdaja vm õigustatud isiku õigusi nagu omand, valdus,

kodu puutumatus, ettevõtlusvabadus, üldine vabadusõigus ja peaks selliselt olema lubatud ainult KorS § 50 lg 1-2 sätestatud eeldustel (ohu tõrjumine

ja korrarikkumise ärahoidmine). Eelnõu § 35 lõikes 1 toodud säte on selles vaates eriti ebaselge. Tekib

küsimus, milline on sätte vahekord KorS §-ga 50 (mis reguleerib valdusesse sisenemist), st kas ja

Mitte arvestatud

Eelnõus sätestatud erimeetme

kohaldamise erisus tagab, et politseiametnikul on võimalik

valdusesse siseneda ka täiendavatel alustel, mis on eelnõu §-s 35 välja toodud. Erimeetme

kohaldamisel tuleb endiselt lähtuda aga KorS-s sätestatust.

Samuti jäävad kehtima ka KorS-s sätestatud alused. Antud erisused peavad tagama

järelevalve teostajale õiguse teostada just turvategevuse üle

järelevalvet. Valdusesse sisenemise aluste eesmärk ei ole ega saa olla toimingute teostamine

sellel valdusel, kui see ei ole seotud turvategevusega.

millises osas välistab see KorS § 50 lg 1-6

kohaldamise. Samuti on arusaamatu, miks ei pea eelnõu § 35 lõike

2 kohaselt riikliku järelevalve käigus valdusesse sisenemisest valdajat teavitama, kui valduses ei

tehtud pärast sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. Valdusesse sisenemine toimub riikliku järelevalve raames,

sisenemise eesmärk on seega järelevalvetoimingute tegemine. Milline on valdusesse sisenemise

eesmärk ja õiguslik alus, kui valdusesse sisenemise l järelevalvetoiminguid ei tehta? Isegi kui valdusse sisenemise järel selgub, et täiendavaks

järelevalveks puudub vajadus, siis ka see teadmine tekib vaatluse vms järelevalvetoimingu tulemuse l.

Lisaks leiame, et valdusesse sisenemisest teavitamata jätmine ei ole riikliku järelevalve seisukohast ühelgi juhul põhjendatud. Omandi ja

valduse puutumatuse (põhiõiguste) garantiid peaksid olema sarnastes olukordades ühetaolised.

Kokkuvõttena on eelnõu § 35 sisu sellisel kujul meie hinnangul arusaamatu ja vastuolus täna

Korrakaitseseaduses sätestatuga.

32. Ettepanek 18 – Seaduse § 36 (salvestise

nõudmine)

Teeme ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et oleks

välistatud turvaettevõtja kaudu kolmandate le isikutele kuuluvate heli- ja videosalvestiste välja

nõudmine: (1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või sisevalve

korraldajalt heli- ja videosalvestise

omanikult turvategevuse teostamisega

seotud heli- või videosalvestisi, kui see on vajalik käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks.

Selgitus: Turvaettevõtjale või sisevalve korraldajale

saab viidatud kohustust panna ainult neil juhtudel, kui salvestusseadme omanik on turvaettevõtja või

sisevalve korraldaja. Väga sageli ei ole nemad aga valveobjektidel kasutatavate valveseadmestike ega neis oleva teabe omanikud ega vastutavad töötlejad.

Osaliselt arvestatud

Lepingutes, mis ettevõttetega sõlmitakse, tuleb kokku leppida, kes on valveobjektide l

kasutatavate seadmestike omanik, sh tuleb kokku leppida ka

isikuandmete töötlemise tingimusted ning andmete töötelmise eesmärk..

Seega ei ole neil ka õigust kolmandatele osapooltele

kuuluvatest seadmetest nõutavaid väljavõtteid teha. Eelkõige peaks olema antud kohustus suunatud just valveseadmestike omanikele.

33. Ettepanek 19 - Eelnõu §-ga 39

Toome välja, et meie hinnangul täiendatakse korrakaitseseaduse (KorS) 6. peatükki sätetega, mis reguleerivad küll turvaettevõtja kaasamist kohaliku

omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisse aga ei ole antud sõnastuses reaalselt ellu rakendatavad.

Toome järgnevalt välja ETEL liikmeskonna poolsed selgitused:

34. 1. KorS § 82¹ lg 4 esimese lause järgi valla- või linnavalitsus kooskõlastab korrakaitseülesande

täitmiseks sõlmitud halduslepingu enne sõlmimist PPA-ga.

Märgitud PPA kooskõlastuse nõue ei hõlma meie hinnangul sisuliselt halduslepingut. KorS § 82¹ lg 4 teise lause järgi ei hõlma kooskõlastus

halduslepingut, vaid PPA teostab eelkontroll i halduslepingu pooleks oleva turvaettevõtja ja

lepingu täitmiseks kasutatava turvatöötaja nõuetele vastavuse üle (heakskiit). Seega on sätte sõnastus (kooskõlastab halduslepingu) eksitav.

Samuti me leiame, et eelkontrolli (heakskiit)

menetlus võiks olla sõnastatud paindlikumana. Eelkontroll (heakskiit) ei peaks tingimata toimuma enne halduslepingu sõlmimist, vaid enne

halduslepingu alusel korrakaitseülesande täitmisega alustamist. Heakskiitu peab olema võimalik

taotleda ka jooksvalt halduslepingu täitmise ajal (nt uue või täiendava turvatöötaja jaoks). Teeme ettepaneku, et turvatöötaja heakskiitu ei peaks

tingimata taotlema ainult linna- või vallavalitsus, seda võiks lepingu olemasolul jooksvalt teha ka

turvaettevõtja.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on

täiendatud.

35. 2. KorS § 82¹ lg 5 järgi turvaettevõtja võib kasutada halduslepingu täitmiseks vaid halduslepingus märgitud turvatöötajat.

Punkti tuleb vaadata koosmõjus KorS § 82¹ lõikega 3, mille järgi on halduslepingu sõlmimine ja seega

ka muutmine valla- või linnavolikogu pädevuses. On küsitav, kas antud küsimuse määramine linnavolikogu ainupädevusse on vajalik. Sellise lt

peaks ka halduslepingus märgitud turvatöötaja muutmise otsustama kohaliku omavalitsuse

volikogu. See on ilmselgelt nii turvaettevõtja ja kui

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.

ka avaliku sektori ressursi raiskamine ning

ebamõistlik.

Töösuhte lõppemisel vm halduslepingut täitva

turvatöötajaga seotud asjaolude muutumisel peab olema võimalik turvatöötajat optimaalse menetluse

raames muuta. Teeme ettepaneku muuta KorS § 82¹ lg-t 5 nii, et halduslepingu täitmine ei ole seotud halduslepingus märgitud turvatöötajaga, vaid

nõudega, et halduslepingu täitmiseks kasutatav turvatöötaja peab olema läbinud KorS § 82¹ lg 4

kohase PPA eelkontrolli.

36. 3. KorS § 82¹ lg 10 keelab riiklikus järelevalves halduslepingu alusel osalemisel kasutada vahetut sundi.

Leiame, et kogu turvatöötaja kaasamise sisuline mõte saab olla täidetud ainult siis, kui korra

tagamiseks on viimasena kasutatava meetmena õigus vahetu sunni kohaldamiseks riikliku järelevalve teostamisel. On selge, et see saab

toimuda ainult selgete õiguslike piirangutega ja ainult juhul, kui isik rikub korrakaitseseaduses

sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid ja isik ei täida korraldust rikkumise lõpetamiseks. Sellisel juhul tuleb kohe

pärast vahetu sunni kohaldamist isik üle anda politseile.

Turvaettevõtete tänane kogemus näitab, et ilma vahetu sunni kohaldamise õiguseta ei ole sageli

võimalik avalikus ruumis korrarikkujat korrale kutsuda. Tegemist on äärmusliku abinõuga, mida

saab kohaldada ainult siis kui isik vaatamata korduvatele korraldustele jätkab korrarikkumise toimepanemist. Eelnõu sõnastuse kohaselt, kui

turvatöötaja tuvastab rikkumise ja annab korralduse rikkumise lõpetamiseks, võib korrarikkuja lihtsa lt

sündmuskohalt minema jalutada ilma, et teda saaks takistada. Seetõttu selline järelevalve teostamine muutub sisuliselt mõttetuks. Meie poolne

muudatuse ettepanek on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

(10) Turvatöötajal on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud meetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi kui isik rikub korrakaitseseaduses

sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid ja isik ei täida

turvatöötaja korraldust rikkumise lõpetamiseks. Vahetu sunni kohaldamisel antakse isik üle politseile.

Mitte arvestatud

Selgitame, et KOV järelevalvesse kaasatud turvatöötajale antakse

lepinguga edasi need samad õigused ja pädevused, mis KOV-l

endal on olemas. KOV-l ei ole võimalik delegeerida turvaettevõttele ega

turvatöötajatele neid õiguse id, mida KOV-l endal seaduse alusel

olemas ei ole.

37. 4. KorS § 82¹ lg 11 keelab riiklikus järelevalves

halduslepingu alusel osalemisel teostada turvategevusi. Antud sätte tänase sõnastuse alusel ei saa

turvaettevõtja riikliku järelevalve teostamises osalemisel kasutada tavapärast patrullteenust

osutavaid turvatöötajaid, mis aga kohalike omavalitsuste tasandil ongi peamine mõistliku kuluga rakendatav ressurss. Sellises sõnastuses on

säte ebamõistlik ja ei võimalda reaalses elus kaasamist ellu viia. Kohalikul omavalitsusel tuleks

turvaettevõtja kaasamiseks kinni maksta eraldiseisev paralleelstruktuur kuhu kuuluvad ainult korda tagavad turvatöötajad koos

patrullekipaažidega. Sellise teenuse ülalpidamiskulude suurust arvestades, muutub

kaasamine omavalitsustele üle jõu käivaks. Seejuures tuleks omavalitsuse avalikus ruumis oleva vara valvamiseks turvategevusena hoida teist

ekipaaži.

Vastava teenuse osutamine saab kuluefektiivse lt toimuda juba olemasoleva turvategevuse struktuur i kasutamise kaudu, kasutades piirkonnas olevaid ja

häiretele reageerivaid turvatöötajaid ning patrullekipaaže. Loomulikult nõustume sellega, et

avaliku korra tagamisse kaasatud turvatöötajad peavad olema läbinud vastava erikoolituse ja teenuse osutamisel olema avalikkuse jaoks

tuvastatavad kui avaliku korra tagamisele kaasatud isikud. Sellise teenuse täpsemad tingimused peaks

sisustama siiski kohalik omavalitsus kui teenuse tellija, kes saab otsustada, millest konkreetselt teenus seisneb.

Kokkuvõtvalt on meie ettepanek võimaldada

turvatöötajal olla kaasatud riikliku järelevalve teostamisel ajal, mil ta osaleb turvategevuses, kuid vahetult ei täida turvaülesannet. Meie poolne

muudatuse ettepanek on tehtud alljärgnevas sõnastuses:

(11) Turvatöötaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve tagamisel

samaaegselt osaleda turvategevuse seaduse § s 4 sätestatud turvategevusest tulenevate ülesannete

täitmisel.

Osaliselt arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on muudetud. Tagatud on, et turvatöötaja saab võimalikult

paindlikult teostada jadamis i eraturvategevusest tuleneva id

ülesandeid ja avalikke delegeeritud ülesandeid. Küll aga ei ole lubatud neid ülesande id

teostada samaaegselt.

38. 5. Korrakaitses osalemiseks kaasatud

turvatöötaja sobivuse ning tööks vajalike

pädevuste olemasolu tagamine.

Jääme uue seaduse väljatöötamise töögrupis

korduvalt edasi antud seisukoha juurde, et korrakaitselistesse tegevustesse turvatöötaja

kaasamiseks saab ära kasutada olemasolevat kutsesüsteemi. See tagaks eesmärgi saavutamise mõistliku halduskoormusega kõigile osapooltele.

Kutseseaduse alusel on täna Vara- ja isikukaitse Kutsenõukogu haldusalas olemas nii turvatöötajate

kui ka korrakaitseametnike kutsestandardid. Turvaettevõtete Liit on kutse andja Turvatöötaja, tase 3 ja Turvajuht, tase 5 kutsetele.

Sisekaitseakadeemia on kutse andja Korrakaitseametnik, tase 5 ja Korrakaitseametnik,

tase 6 kutsetele. Turvatöötaja kaasamiseks korrakaitselistesse tegevustesse on võimalik 2020 aasta jooksul välja töötada vastav kutsestandard

(kas Turvatöötaja, tase 4 või Korrakaitseametnik, tase 4) ja rakendada seda kontrolli ja järelevalve

tagamiseks.

Kutsestandard ja selle alusel koostatav

hindamisstandard annavad võimaluse kutse taotlemise käigus kontrollida nii taotleja tausta (heakskiit) kui pädevusi (kompetentsid). Samuti

saab läbi õigusaktide lisada eeltingimustena nõudeid läbitud koolitustele või muudele

kutsesobivuse tingimustele. Kutse võib olla tähtajaline, mis omakorda nõuab regulaarse lt taastõendamise protsessi läbimist, mis on erasektori

vaste riiklikus korrakaitses kasutatavale atesteerimise süsteemile. Sellise süsteemi

kasutusele võtmine võimaldaks osutada korrakaitselisi teenuseid ainult kontrollitud ja kvalifitseeritud, ehk kehtiva kutsega

turvatöötajatega. Järelevalve seisukohast väheneb PPA kulu heakskiitude andmisele, samas kui samad

tegevused saab teha kutsehindamise käigus, kus PPA esindajad on ka täna hindamiskomisjonide tegevusse kaasatud.

Arvestatud

Eelnõus on sätestatud, et kaasatud turvatöötajal peab olema omandatud korrakaitse ametniku

kutse.

39. Ettepanek 20 – Relvaseaduse § 51

Teeme ettepaneku eelnõu rakendussätetes täiendada relvaseadust selliselt, et vormiriie tust

kandvatel turvatöötajatel on õigus kanda avalikus kohas relva nähtavalt. Meie poolne täiendus on

seaduse eelnõu rakendussätte § 43 muutmiseks on alljärgnev:

Relvaseaduse § 51 lõige 1

Arvestatud

Muudatus lisatud eelnõusse ja seletuskirja.

(1) Juriidiline isik võib anda tema nimele

registreeritud relva kanda oma töötajale, kellel on relvakandmisluba. Laskespordiorganisatsioon võib anda tema

nimele registreeritud relva kanda oma organisatsiooni liikmele, kellel on

relvakandmisluba. Vormiriietust kandev

turvatöötaja võib tööülesannete täitmisel

kanda relva avalikus kohas nähtavalt.

Selgitus: Turvatöötaja vormiriietuse juures kantav

relvade ja erivahendite vöö ei võimalda sageli kanda erivahendeid riiete alla peidetuna. Samuti on patrullekipaažide poolt relva kandmine avalikus

kohas nähtavalt oluline heidutusvahend võimalike turvatöötaja vastu suunatud rünnete ennetamiseks.

Täna kasutatakse turvatöös relva pigem erandina, aga kui kasutatakse, siis seetõttu, et on selge oht, et turvatöötajat võidakse rünnata (näiteks rahavedu

teostavad turvatöötajad).

40. Ettepanek 21 - Turvategevuse eeskiri § 28.

Teeme ettepaneku muuta eeskirja § 28 sõnastust alljärgnevalt:

§ 28. Vormiriietus

(1) Vormiriietusel on embleem ettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud

logoga, nimesilt, millel on sõna

„turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja

perekonnanimi.

Selgitus: Eelnõu § 28 sätestatust saab välja jätta

nõude mille kohaselt peab vormiriietusel lisaks töötõendile olema lisaks nimesilt, millel on sõna „turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja perekonnanimi

sest vastavad andmed on juba nõutavad § 27 alusel töötõendil. Siinkohal oleks tegemist info topelt

kuvamisega, mis ei loo täiendavat väärtust. Täna on turvatöötajatel olemas PPAga kooskõlastatud töötõendid, mis peavad olema nähtaval kohal ja kus

on kirjas töötaja ees- ja perekonnanimi, sõna turvatöötaja või valvetöötaja, isikukood, töötõendi

number, isiku foto ja turvaettevõtte nimi. Kui on vajalik lisada, et töötõend peab vormiriietuse l olema alati nähtaval kohal, siis sellist nõuet võib

selgemalt välja tuua aga dubleerimine ei ole meie hinnangul eesmärgipärane.

Mitte arvestatud

Tegemist on määruse vaidlusega.

41. Lõpetuseks toome välja, et Turvategevuse eeskirja

osas on eelnõus mitmeid tähelepanekuid, mis eeldavad hetkel mustandi formaadis oleva teksti

Võetud teadmiseks

sisulist läbi arutamist. Oleme valmis igati kaasa

aitama nii valdkondliku terminoloogia kui erinevate ajaliste nõuete sõnastamisel. Samas vajab see ühist tööd koos eelnõu koostajatega, et mõista üksikute

sätete soovitud koosmõju turvategevusega.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda: Kristina Jerjomina

(e-post: [email protected] ; tel: 604 0071)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Siseministeeriumit

võimaluse eest avaldada arvamust turvategevuse seaduse eelnõu (edaspidi: Eelnõu) kohta. Järgnevalt esitame oma seisukohad Eelnõus toodud muudatuste kohta.

42. 1. Turvaplaani koostamise kohustus

Eelnõu § 5 lg 10 sätestab, et mehitatud valvetegevuse aluseks on valveobjekti turvaplaan ning turvategevuse eeskirja (Eelnõu lisa 2) § 3

sätestab, et turvaplaan koostatakse ja esitatakse teenuse tellijale enne valvetegevuse alustamist ning

turvaplaani allkirjastab pädev isik. Kuigi Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et turvaplaan võib olla kirjeldatud ka lepingus, oleme seisukohal, et Eelnõu

ja selle lisa 2 tekst võib jätta kohati arusaama, et turvaplaan tuleb koostada siiski eraldi dokumendina

ja peab olema eraldi allkirjastatud vastava pädeva isiku poolt.

Ettepanek: õigusselguse huvides muuta Eelnõu või

selle lisa 2 teksti selliselt, et oleks üheselt selge, et turvaplaani ei pea koostama eraldi dokumendina, vaid et vastav tegevusplaan võib olla osa teenuse

tellijaga sõlmitud lepingust.

Arvestatud

Eelnõu lisas 2 esitatud määrust on vastavalt täiendatud.

43. 2. Sisevalvetöötajale ja sisevalve juhile

sätestatakse rangemad nõuded

Eelnõuga sätestatakse, et sisevalve juht peab vastama lisaks turvajuhi kvalifikatsiooni nõuetele

ka muudele turvajuhile kehtestatud nõuetele, s.o nõuded isiksuseomadustele ja kõlbluse le, käitumisele, eluviisile jm. Täiendatakse ka

sisevalvetöötajale esitatavaid nõudeid. Eelnõu § 9 lg 3 järgi peab sisevalvetöötaja omama

korrakaitseametniku kutset või vastama turvatöötajale sätestatud nõuetele, mh vanuse, hariduse, kutse ja edaspidiste koolituste, kehalise

ettevalmistuse, isiksuseomaduste, tööriietuse jm osas.

Peame positiivseks, et Eelnõuga laiendatakse ka sisevalve korraldamise võimalusi – lisaks valvamisele saab Eelnõu järgi sisevalvena edaspidi

korraldada ka korra pidamist ja kaitsmist (Eelnõu § 9 lg 1). Eelnõu seletuskirja kohaselt on

sisevalvetöötajale rangemate nõuete sätestamise

Arvestatud osaliselt:

Sisevalve juhi osas on juba

käesolevalt kehtestatud nõuded, mille kohaselt peab sisevalvejuhil

olema turvajuhi kvalifikatsioon. Sisevalvetöötaja osas oleme nõus, et töötaja osas saab määravaks just

põhiõiguste kaitse. Sellest tulenevalt on eelnõud muudetud ja

sätestatud, et sisevalvetöötaja peab vastama turvatöötaja nõuetele, kui ta tegutseb avalikus

kohas.

eesmärk eelkõige tagada sisevalve kõrgem kvaliteet

ja isikute põhiõiguste kaitse ning turvaettevõtjate ja sisevalve korraldajate võrdne kohtlemine. Siiski leiame, et rangemad nõuded ja võrdne kohtlemine

on asjakohased ainult olukorras, kus ka tegevuse sisu on nii-öelda võrdne. Täpsemalt, on meie

hinnangul rangemad nõuded põhjendatud vaid siis, kui sisevalve korraldamisel ei ole tegemist pelgalt valvamisega, vaid lisaks sellele toimub ka

ulatuslikum tegutsemine – ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine kohaldades selleks

turvatöötajatele ette nähtud meetmeid.

Eelkõige ei ole Kaubanduskoja hinnangul põhjendatud rangemad nõuded olukorras, kus

ettevõtja soovib korraldada vaid vara valvamist ohu ennetamiseks ning ohu tekkimise korral kutsutakse

lihtsalt kohale politseiametnikud või kui sisevalvet teostatakse kohas, mis ei ole avalik ega poolavalik, vaid seal liiguvad peamiselt vaid ettevõtja enda

töötajad. Need on kohad, kus sisevalvetöötaja ei puutu töökohustuste täitmisel kokku kolmandate

isikutega nii nagu turvatöötajad, näiteks ettevõtte laos, kontoris vms kohas. Ka Eelnõu seletuskir jas on välja toodud, et sisevalve regulatsiooni

põhjalikum reguleerimine on vajalik peamiselt siis, kui sisevalvetöötajad asuvad tegutsema poolavalikes või avalikes kohtades ja puutuvad

kokku inimestega, kes ei ole osa ettevõtte töötajaskonnast (lk 22). Muudel juhtudel ei ole

Kaubanduskoja hinnangul rangemate nõuete kehtestamine vajalik ega põhjendatud. Rangemad nõuded piiravad ettevõtja õigust korraldada oma

tegevust enda äranägemise järgi ning võimalust ise otsustada, kuidas tagada oma töötajate ohutust.

Samuti piirab sisevalvetöötajale rangemate nõuete kehtestamine ettevõtja võimalust ise valida, keda palgata lihtsamateks valvetöödeks, kus tegelikkuses

ei olegi vaja turvatöötajale omast kehalist ettevalmistust, väljaõpet vms.

Ettepanek: Sisevalve korraldamise le, sisevalvetöötajale ja sisevalve juhile peaksid kehtima rangemad nõuded ainult olukorras, kus

täidetakse turvatöötajaga sisult samalaadseid ülesandeid (eelkõige kaitsmine ja vastavate

meetmete kasutamine).

44. 3. Kriminaalmenetluses kahtlustatav või

süüdistatav isik

Eelnõu § 10 lg 1 punkti 3 kohaselt peab turvaettevõtja tagama, et turvaettevõtja või temaga

Arvestatud:

Kahtlustatavuse ja süüdistatavuse

nõuded on välja jäetud

seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav

või süüdistatav.

Kaubanduskojale jääb ebaselgeks, kuidas saab turvaettevõtja tagada, et tema või temaga seotud isik

ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Meile teadaolevalt ei ole

turvaettevõtjal võimalik vastavaid asjaolusid kuskilt kontrollida.

Samuti on meie hinnangul küsitav, kas tegutsemise

piirangu seadmine isikule enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus, on asjakohane

ning põhjendatud. Sarnane piirang on sätestatud ka turvatöötajale Eelnõu § 16 lõikes 3, mille kohaselt on isikul keelatud töötada turvatöötajana, kes on

kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav. See

tähendab, et sisuliselt ei saa isik turvatöötajana (või ka sisevalvetöötajana nt kuskil valvelauas või ukse uksehoidjana) töötamist jätkata seni, kuni tehakse

vastav kohtuotsus, mis muu hulgas võib osutuda ka õigeksmõistvaks. Tööandjale tähendab see aga

täiendavat koormust uue töötaja leidmiseks.

Lisaks muudab antud sätte praktikas täitmist veel keerulisemaks see, et ettevõtjaga seotud isik

(Eelnõu 10 lg 2 järgi osanik või aktsionär, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist) võib olla välismaalane või välismaa ettevõte. Ei ole selge,

kuidas saab ettevõtja sel juhul välja uurida, kas isik on kuskil kriminaalmenetluses süüdistatav või

kahtlustatav või mitte.

Ettepanek: vastav piirang vajab täiendavat analüüsimist ja hindamist, eelkõige, kuidas

ettevõtja praktikas neid asjaolusid kontrollida saab ning kas on üldse põhjendatud enne isiku süüdi

mõistmist tema töötamist piirata.

45. Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja ettepanekuid arvesse võtta.

Ühtlasi anname teada, et Kaubanduskoda on teadlik Eesti Turvaettevõtete Liidu järgmistest ettepanekutest ning toetab neid:

1) ettepanek panna ettevõtjale teavitamiskohustus majandustegevuse

alustamisel valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise alal ning

2) ettepanek tuua tuleohutusseaduse eeskujul sisse vastutava isiku mõiste ja lugeda

Võetud teadmiseks

majandustegevusteade esitatuks, kui

majandustegevuse registris on olemas turvategevuse korraldamise eest vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte kohta turva

ettevõttega.

Eesti Pank: Rait Roosve (tel: 668 0808; e-post: [email protected])

Eesti Pank tänab Siseministeeriumit turvategevuse seaduse eelnõu väljatöötamise eest ja soovib esitada eelnõu kohta kaks täiendavat ettepanekut.

46. 1. Eelnõu § 4 loetelusse lisada täiendav punkt, mis

sätestab, et ministri määrusega reguleeritakse ka raha ja väärtpaberite veo korda.

Sularaha on selle transpordi ajal teatud väärtusest kõrge rünnakuriskiga ja võib põhjustada suuri riske ümbritsevatele inimestele. Seetõttu on vajalik

standardiseeritud turvameetmete rakendamine selle transpordi ajal, mis on kohustuslikud järgimiseks

vastavat teenust pakkuvale ettevõttele.

Selgitame

Turvategevuse eeskirjaga on kavas reguleerida turvategevuses t

teatamise kord, mis hakkaks sisaldama ka turvaettevõtja le praegu kehtivat kohustust teatada

PPAle enne valvetegevuse alustamist kui liikuvaks

valveobjektiks oleva veose väärtus ületab 1 000 000 eurot, ning kooskõlastama PPAga vedu,

mille valveobjektiks oleva veose väärtus ületab 4 000 000 eurot. Iga

liikuva valvetegevuse puhul tuleb vajalikud valvamise ja kaitsmise meetmed sh rakendatavad

vahendid (sh erivarustus) hinnata enne vastava lepingu sõlmimist ja mehitatud valvetegevuse puhul

näha ette ka vastavas turvaplaanis. Määruse täpsem sisu selgub selle

koostamisel üheskoos oluliste partneritega pärast eelnõu vastuvõtmist seadusena, ent

kavatsus on säilitada senised nõuded raha ja väärtpaberite

veole.

47. 2. Eelnõu § 9 lõike 1 sõnastuse täpsustamine selliselt, et sisevalvet korraldav organisatsioon võib

talle kuuluvat vara valvata ja kaitsta ka väljaspool tema omandis või valduses olevat maa-ala. Täpsustus on vajalik riikidevaheliste

sularahavedude turvamiseks ja hädaolukorra plaanide käivitamiseks tehtavate rahavedude

turvamisega väljaspool Eesti Panka.

Selgitame. Sisevalve korraldajal on võimalik nii kehtiva seaduse

kui ka eelnõu alusel oma vara valvata ja kaitsta ka väljaspool oma maa-ala sh liikumises.

Riigikohus: Riigikohtu õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja Andraš Tšitškan

48. 1. § 3 p 2 lõpus on sõna „või“ üleliigne. Arvestatud

49. 2. § 3 p 7 kohaselt võib turvatöötajaks olla ka

turvaettevõtja. Kuna turvaettevõtja tegutseb turvatöötajate kaudu ning turvaettevõtjal on

Mitte arvestatud

Analoogselt kehtiva õigusega võimaldab ka uus regulatsioon turvaturul tegutseda füüsilises t

turvatöötaja suhtes kohustusi (vt nt § 10 lg 1, § 30),

ei tohiks need terminid kattuda.

isikust ettevõtjatel. Selliste l

juhtudel on ettevõtja ja töötaja samas isik. Nimetatu terminite kattuvus ei too meie hinnangul

kaasa vastuolusid, sest turvatöötaja peab olema isik, kes

vastab turvatöötaja nõuetele. Nimetatu nõuetele ei juriidiline isik ei vasta ja seega on võimalik

kohaldada seda vaid füüsilises t isikust ettevõtjate suhtes.

50. 3. Terminit „sisevalve“ on defineeritud nii § 4 lg-s

2 kui ka § 9 lg-s 1. Pigem tasuks kaaluda nende sätete ühendamist.

Arvestatud

Eelnõu täiendatakse ja vastavad terminid ühendatakse.

51. 4. § 4 lg 3 näeb ette, et turvategevuse tegevusa la l tegutsemisel sõlmitakse tellijaga kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis leping. Seletuskirjast tuleneb, et säärase lepingu olemasolu

võimaldab lepingu täpsemaid tingimusi kontrollida nii tellijal kui ka riikliku järelevalve tegijal. Samas ei sätestata eelnõus selle nõude rikkumise tagajärge.

Seega toob kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi rikkumine ilmselt kaasa VÕS § 11 lg-s 2

nimetatud tagajärje ehk lepingut ei loeta sõlmituks. Riigikohus pigem ei pea seda mõistlikuks lähenemiseks. Näiteks olukorras, kus turvaettevõ tja

on pakutavad teenused enda kodulehel nimetanud ja tellija saab endale sobiva teenuse tingimused sealt

teada ning talle hakatakse teenust osutama suulise lepingu alusel, võiks sarnaselt TLS regulatsiooniga lugeda lepingu sõlmituks vorminõude järgimisest

hoolimata. TLS § 4 lg 2 esimene lause näeb samuti ette töölepingu kirjaliku vormi nõude, kuid teine

lause sätestab, et tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest.

Sellist regulatsiooni tuleks pidada mõistlikuks ka turvategevuses.

Mitte arvestatud

Sellise majandustegevusega

kaasneb põhiõiguste riive ja seega peaksid lepingu tingimused olema

taasesitataval kujul olemas. See lihtsustab järelevalvet ja on lisa motivatsioon osapooltele, et

lepinguid sõlmida.

52. 5. § 4 lg 4 p-s 5 on sõna „turvaettevõtja“ üleliigne. Arvestatud

53. 6. § 6 lg-s 1 tuleks täpsustada, millist laadi või

millise mõjuga tagajärgede vähendamiseks turvaaudit tehakse (nt kahjulikud tagajärjed).

Mitte arvestatud

Turvaauditi mõiste on jäetud eelnõus olemuselt abstraktseks, et

selle all käsitleda kõiki võimalikke ohtusid. Täiendava lt kas lahtise või kinnise loetelu

lisamine tähendab oluliselt vaba majandustegevuse piiramis t.

Tegemist ei ole isikute põhiõigus i otseselt piirava turvategevusega, millest tulenevalt on leitud, et

antud tegevuse korral on

mõistlikum jätta see turu sisustada.

54. 7. § 10 lg 1 p 3 osas on ebaselge, kuidas saab turvaettevõtja tagada, et ta ei ole kriminaa l-

menetluses kahtlustatav või süüdistatav ega ole karistatud. Pigem tuleks see säte sõnastada

keelunormina (vrd § 16 lg 3).

Arvestatud

Eelnõust jäetakse kahtlustuse ja

süüdistuse nõue välja.

55. 8. § 10 lg-s 2 tuleks lisada sõna „turvaettevõtja“ ette sõna „ka“.

Mitte arvestatud

Eelnõu sõnastust ei muudeta, sest eelnõuga on soovitud rõhutada

asjaolu, et nimetatud piirang kehtib vaid kirjeldatud isikute

suhtes.

56. 9. § 14 lg-s 2 peaks sõna „viimise“ asemel olema „läbiviimise“.

Arvestatud

57. 10. § 15 lg-s 2 peaks sõna „sõlmimiseks“ asemel

olema „sõlmimise üle“.

Arvestatud

58. 11. § 19 pealkirjana võiks kaaluda „Meetmete kohaldamise üldnõuded“.

Arvestatud

59. 12. § 25 lg 2 kohaselt võib turvatöötaja tõkestada

isiku väljumise valveobjektilt kuni asjaolude selgumiseni. Kuna tegemist on isiku liikumisvabaduse piiranguga, mis on võrreldav

isiku kinnipidamise ehk vabaduse võtmisega (vrd § 27 lg 1), vajab selle meetme kohaldamise ajaline piirang täpsustamist. Samuti tuleks täpsustada,

milliseid toiminguid peab turvatöötaja sellises olukorras tegema (vrd § 27 lg 3).

Mitte arvestatud

Turvatöötaja peab oma tegevuses lähtuma ka eelnõu §-s 19 sätestatust, mis nõuab, et kõik

kohaldatud meetmed oleksid ka asjakohased ja proportsionaalsed. Isiku lahkumist võib õigustada

vaid mõistliku aja piires kuniks on võimalik selgitada välja, kas isik

on toime pannud rikkumise. Kui seda ei ole mõistliku aja jooksul võimalik teha siis ei tohi

turvatöötaja isikut kauem kinni pidada.

60. 13. § 30 lg 4 sõnastus vajaks ülevaatamist (nt sõna

„seos“ asemel peaks olema „seose“).

Arvestatud

61. 14. § 30 lg-s 5 tuleks täpsustada, millise perioodi keskmisest töötasust tuleb lähtuda.

Arvestatud

62. 15. § 30 lg-s 6 peaks olema sõna „turvaettevõ tja“

asemel „turvaettevõtjat“.

Arvestatud

63. 16. §-s 32 tuleks arvestada ka võimalusega, et § 30 lg-s 1 nimetatud isikud esitavad toetuse saamise

avalduse küll § 31 lg-s 3 sätestatud tähtaja jooksul, kuid erinevatel aegadel. Ka sellisel juhul tuleks tagada, et soodustatud isikud saavad toetuse

võrdsetes osades (vt § 32 lg 2).

Võetud teadmiseks

64. 17. § 32 lg 3 teises lauses oleks sõna „põhjuse“ asemel täpsem „põhjendused“. Sama lõike

kolmandas lauses on keeldumise ainuke põhjus nimetatud. Põhjendused peaksid kajastama selgitus i

Arvestatud

selle kohta, miks on turvaettevõtja seisukohal, et

osaline või puuduv töövõime tekkis turvatöötaja enda süül.

65. 18. § 33 lg-s 1 tuleks kaaluda pädevuse andmist Politsei- ja Piirivalveametile, mitte selle asutuse mis

tahes ametnikule.

Mitte arvestatud

66. 19. Eelnõus on kaht normi tähistatud §-ga 39. Võetud teadmiseks

Eesti Linnade ja Valdade Liit: ELVL tegevdirektor Veikko Luhalaid

67. 1. Eelnõuga §-ga 39 kavandatakse täiendada

korrakaitseseadust §-ga 821, milles sätestatakse regulatsioon halduslepingu alusel turvaettevõ tja

kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmise le, ja §-ga 822, milles sätestatakse hüvitis turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise

korral seoses turvaettevõtja kaasamisega. Leiame, et eelnõu vajab selles osas täiendavat

analüüsi ja läbitöötamist, kuna esitatud regulatsiooniga seonduvad mitmed probleemid. Eelnõu seletuskirja kohaselt ei pea riik täitma kõiki

haldusülesandeid vahetus organisatsioonilises vormis, vaid võib nende täitmiseks kaasata

erasektori. Sellest lähtudes on eelnõu §-s 39 esitatud regulatsiooni eesmärk võimaldada KOV-il kindlate avalike ülesannete täitmisele kaasata turvaettevõte.

Täidesaatva võimu jõumonopoli või muude tuumikfunktsiooni kuuluvate haldusülesannete

delegeerimise puhul täielikku keeldu sätestatud ei ole, kuid täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleer iv

seadus peab andma konkreetse volituse, sealhulgas nägema ette täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja

haldusülesande. Nõustume, et volitusnorm peab olema konkreetne. Kuna täidesaatva võimu jõumonopol kuulub riigile,

on kohalikul omavalitsusel võimalik hakata kaaluma avalikus kohas käitumise üldnõuete üle

riikliku järelevalve tegemisse turvaettevõtjate kaasamist alles siis, kui on selged tema enda volituste sisu, ulatus jms riigi poolt kohalikule

omavalitsusele pandud avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamisel.

Asjaolule, et kohaliku omavalituse ülesanne on ebaselge, on viidatud ka varasemalt, viima ti 31.10.2019 kirjas nr 5-1/233-2 korrakaitseseaduse,

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta.

Mitte arvestatud

Kahjuks ei saa me käesolevalt kommenteerida asjaolusid ega

põhjuseid, miks eelnõu 554 SE raames KOV-le ülesanded vastava ulatuses määrati ega miks ei antud

täiendavat arvamuse avaldamise võimalust.

Nõustume, et kehtivas õiguses ei ole KOV-l kohustust korrakaitseametniku ega vastava

üksuse määramiseks. Samas sätestab eelnõu, et turvaettevõtte

kaasamisel peab see olema tehtud. Eelnevaga soovitakse tagada, et KOV, kes kaasab enda tegevusse

turvaettevõtte on võimeline ka ise korrakaitses osalema ning

vajadusel vastavaid menetlusi üle võtma ja läbi viima. Kui kaasatud turvatöötaja avastab ja fikseerib

teatud ohu või rikkumise, siis peab ka KOV-l olema võimekus sellega

edasi tegeleda ehk menetlus lõpuni viia. Nt määrata sunniraha. Kui sellist võimekust ei ole, siis

muutub ka küsitavaks turvaettevõtte kaasamine.

13. juulil 2014. a jõustunud karistusseadus t iku

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega täiendati KorS-i §-dega 571 ja 572, eelnõu (554 SE) seletuskirjas on

nimetatud sätete lisamist omavalitsuste suhtes põhjendatud õiguse andmisega teostada järelevalvet

enda kehtestatud nõuete ja piirangute üle. Rõhutame, et algne eelnõu (554 SE) korrakaitseseaduse täiendamise sätteid ei

sisaldanud, vastavad sätted lisati eelnõusse Riigikogus. Kohalikud omavalitsused olid jäetud

ilma võimalusest avaldada arvamust selle kohta, kuigi nimetatud muudatus puudutas neid otseselt.

Eelnõus ja selle seletuskirjas on mitmeid küsitavus i ja ebatäpsusi. Näiteks eeldus, et turvaettevõtjat võib

riikliku järelevalve teostamisse kaasata ainult see kohaliku omavalitsuse üksus, kellel on moodustatud kohaliku

omavalitsuse korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud korrakaitseametniku. Olukorras, kus

seadusega ei ole sätestatud eraldi nõudeid korrakaitseüksusele ja korrakaitseametnikule peale kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 61.

peatükis sätestatu, ei ole see põhjendatud. Ebaselgeks jääb halduslepingu sõlmimisega seonduv, sh halduslepingu sõlmimisele eelnev

Politsei- ja Piirivalveametiga kooskõlastamise nõue.

Ebaselgeks jääb ka olukord, kus asja lahendamiseks on vaja kohaldada jõudu – seletuskirja kohaselt on turvatöötajal pigem esmase reageerija roll ja KOV

peab olema võimeline tagama, et pärast esmast reageerimist on võimalik alustatud juhtumi

lahendamist jätkata, samas on teada, et teatud asja saab lõplikult siiski lahendada politsei (jõu rakendamine).

68. 2. Vajalik oleks eelnõu täiendada andmekaitse aspektist lähtuvalt. Teeme ettepaneku eelnõu täiendada isikuandmete kaitse seaduse muudatuse

ettepanekuga (nt § 12), mis taastaks kaamerate kasutamise kohta endise isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 14 lg 3. Sätte sõnastamise l soovitame kasutada "kaamera" asemel sõna "jälgimisseadmestik". Siis oleks IKSis ja

turvategevuse seaduses kasutatud sama terminoloogiat ning sõnastus kataks võimalikud

tehnilised arengud tulevikus. IKSis võiks jälgimisseadmestikuga seonduv olla reguleer itud sellepärast, et turvategevuse seadus katab üksnes

Mitte arvestatud Käesolevalt ei reguleeri andmete töötlemist andmekaitseseadus.

Isikuandmete kaitse seaduse § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib seadus:

1) füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel ulatuses, milles see täpsustab ja täiendab

sätteid, mis sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete

jälgimisseadmestiku kasutamise turvateenusega

seonduvalt, kuid muud juhud jätab katmata. Alternatiivina võiks eelnõu sisaldada miinimumnõudeid selle kohta, kuidas teavitada

andmesubjekte jälgimisseadmestiku kasutamisest (sama andmekoosseis nagu oli IKSis (seadmestiku

kasutamise fakti kohta teave ja samuti vastutava töötleja kohta). Sellisel juhul ei peaks tellima andmekaitsetingimustega nn plakateid, mille

kohustus EL õigusest tuleneb.

vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119,

04.05.2016, lk 1–88); 2) füüsiliste isikute kaitset

isikuandmete töötlemise l õiguskaitseasutuste poolt süütegude tõkestamise l,

avastamisel ja menetlemisel ning karistuste täideviimisel.

Teie poolt kirjeldatud asjaolusid reguleerib Isikuandmete kaitse

üldmäärus (EU) 2016/679 (General Data Protection

Regulation). Antud regulatsioon on Eestis otsekohalduv ja seega ei ole võimalik selles täiendava id

regulatsioone luua. Nõuded ja juhised jälgimisseadmestiku

kasutamise kohta on koostatud ja välja antud Andmekaitse Inspektsiooni poolt. Eelnõus

toodud sätted, mis reguleerivad jälgimisseadmestiku kasutamis t on aga suunatud eelkõige nende

paigaldajatele ning neile seatud nõuete kontrollimisele.

Rahandusministeerium: Virge Aasa (tel: 6113549; e-post: [email protected]) ja Anneli

Valgma (tel: 6113289; e-post: [email protected])

Kooskõlastame turvategevuse seaduse eelnõu järgmiste märkustega arvestamisel.

69. 1. Eelnõu § 13 lõikes 2 on vale viide, korrektne on viidata § 4 lõike 1 punktile 4.

Arvestatud

70. 2. Eelnõu § 13 lõikes 5 ja § 17 lõikes 5 sätestatakse,

et halduslepingu lõppemisel võtab ülesannete täitmise üle Politsei- ja Piirivalveamet. Teeme

ettepaneku kaaluda, kas sätte sõnastus ei ole liigse lt piirav. Näiteks ei võimaldaks see uue isikuga halduslepingu sõlmimise korral anda ülesannete

täitmist uuele volitatud isikule.

Mitte arvestatud

Eelnõu säte on mõeldud olukorraks, kus halduslep ing

lõppeb ja ei ole sõlmitud uut või ka puudub kavatsus sõlmida uus. Säte on analoogne

autoveoseaduse § 47 lõikes 3 sätestatuga.

71. 3. Juhime Teie tähelepanu asjaolule, et turvatöötaja

hukkumise korral pereliikmele makstav hüvit is maksustatakse tulumaksuga, kui tulumaksuseaduses ei ole sellekohast erandit. Kui

eesmärgiks on luua turvatöötaja hukkumise korral makstava hüvitise osas analoogne regulats ioon

abipolitseinikega, vabatahtlike päästjatega jne, tuleks täiendada tulumaksuseaduse § 19 lõiget 3,

Arvestatud

Täiendame eelnõud tulumaksuseaduse muutmise sättega ja eelnõu sõnastuses

seotakse toetuse maksmine keeleliselt lahti töötasu

maksmisest.

lisades selle punkti 12 viited turvaseaduse

asjakohastele sätetele. Soovitaksime lisaks parandada toetuse maksmise sõnastust, et siduda see keeleliselt lahti töötasu maksmisest. Parem on

sätestada näiteks toetuse maksmine turvatöötaja viie aasta töötasu suuruses summas.

72. 4. Eelnõu § 42 kohaselt muudetakse

riigilõivuseadust. Seletuskirja kohaselt liigub väljaõppe tegevusloa andmine Haridus- ja Teadusministeeriumist Politsei- ja

Piirivalveametisse. Ka teised toimingud, mille lõivusätteid muudetakse, on seletuskirja kohaselt

Politsei- ja Piirivalveameti pädevuses. Palume muudatusi tehes arvestada, et riigilõivuseaduse 11. peatüki 1. jaos sätestatakse riigilõiv valdkonna eest

vastutava ministri toimingute eest. Politsei- ja Piirivalveameti toimingud asuvad 11. peatüki 2.

jaos. Riigilõivuseaduses on ka teisi juhtumeid, kus ühe seaduse alusel tehtavad toimingud tuleb seaduses laiali jaotada pädevate asutuste järgi.

Toimingud on liigendatud nende tegijate järgi, et isikul oleks lihtsam leida valitsusasutust, kellelt

vajalikku toimingut taotleda. Õigusselgus oleks paremini tagatud, kui toimingud oleksid jaotatud ühtsete reeglite kohaselt toimingut tegevate asutuste

järgi.

Arvestatud

Muudame eelnõud vastavalt märkusele.

73. 5. Seletuskirjas on märgitud, et uus regulats ioon eeldab majandustegevuse haldamisega, sh

loamenetluse ja järelevalvega tegelevate ametnike koolitamist, seda eelkõige politseis, ent ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis,

samuti infopäevade korraldamist turvaettevõtja te le (uuenenud regulatsiooni, sh nõuete kohta) ja KOV-

i esindajatele (tutvustamaks võimalusi, kuidas kujundada turvaettevõtete teenuste kasutamise abil kohalik turvaline elukeskkond). Seletuskirjas ei ole

märgitud, kui suured on koolitustega kaasnevad eeldatavad kulud ning seda, kuidas need plaanitakse

katta. Palume seletuskirja täiendada.

Arvestatud

Seletuskirjas on hetkel märgitud,

et „mõlema tegevuse korraldamiseks saab kasutada riigi ja KOVi asutuste ruume ning

ettevalmistustööd teha koostöös ETELi, maakondlike turvalisuse

nõukogude ja teiste partneritega“. Koolituste läbiviimiseks kulud (suuresti transpordiks) nähakse

ette siseministeeriumi sisemiste vahendite arvelt.

Haridus- ja Teadusministeerium: Elen Ruus (tel: 735 0104; e-post: [email protected])

Haridus-ja Teadusministeerium kooskõlastab turvategevuse seaduse eelnõu järgmiste

märkustega arvestamise korral.

74. 1. Kaks aastat tagasi turvaseaduse muutmise töörühmas lepiti kokku, et edaspidi hakkab turvatöötajate väljaõppe

korraldamisekstegevuslube väljastama Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA). Haridus- ja

Teadusministeerium on jätkuvalt seisukohal, et see on mõistliklahendus. Turvategevuse seaduse eelnõu

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud turvatöötaja väljaõppes

tegevusloa nõue.

§ 8 lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja väljaõppele

kohaldatakse ka täiskasvanute koolituse seadust. Esitatud eelnõust paraku ei selgu, millises ulatuses seda teha kavatsetakse. Täiskasvanute koolituse

seadus hõlmab ka koolitusasutuste poolt iga-aastast tegevusnäitajate esitamist (vt TäKS § 8 lõige 5).

Seetõttu on vajalik läbi mõelda, et kuidas seda nõuet edaspidi turvatöötajate koolitust pakkuvasutus täitma hakkab. Tegevusloa taotluse lahendab

edaspidi PPA. Tegevusloa kontrolliesemeson eelnõu kohaselt üksnes õppekavad (eelnõu § 14).

Koolitajatele on küll kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (turvategevuse eeskirja eelnõu § 11), aga eelnõu kohaselt ei arvata neid

kontrollieseme hulka.

75. 2. Teeme ettepanekuTurvategevuse eeskirja eelnõus määratletud täienduskoolituste õppemahtu

(vt §-des 6 –10) arvestada akadeemilistes tundides lähtudes täiskasvanute koolituse seadusest.

Arvestatud

Täiendame rakendusakti kavandit

vastavalt märkusele.

76. 3. Lisaks tekib eelnõu § 33 sõnastuse puhul küsimus, kas TäKS nõuete täitmise üle jääb

järelevalvet teostama Haridus- ja Teadusministeerium. Teeme ettepaneku Haridus- ja

Teadusministeeriumi ja PPA järelevalvepädevus eelnõusja seletuskirjas selgeltpiiritleda.

Selgitame

Järelevalvet hakkab teostama PPA

kogu turvatöötaja väljaõppe tegevusala ulatuses. TäKS osas

vaja arutada ja otsustada (vt p.1) – milline on ka senine praktika tegevusalade puhul, kus HTMil ja

põhirollis majandushaldusorgani ülesandeid täitva asutuse vahel.

77. 4. Kui kohalik omavalitsus võib avalikuko rra

tagamiseks halduslepinguga turvaettevõtet teatud tingimustel kasutada, siis sellise lepingu objektiks ei saa olla koolimaja, sest tegu pole avaliku

kohaga1. Seetõttu saab kooli poolt turvateenuse tellimisel (iseseisvalt ehk kohalikust omavalitsusest

sõltumatult) teenuse sisuks olla vaid valveobjektile sisenemise kontroll või sealt väljumise takistamine, korra tagamine täiskasvanute ja objektile ilma loata

sisenenud isikute suhtes.

Kõigele, mis puudutab aga lapsi, peaks rakenduma põhikooli-ja gümnaasiumiseadus ning turvatöötaja sekkumine oleks mõeldav üksnes siis, kui see

mahuks hädakaitse vm taolise olukorra raamidesse. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas enam avada

eelnõu ja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse piire ja kattuvusalasid, et hilisemas praktikas esineks vähem vaidlusi.

Võetud teadmiseks

PGSiga sätestatud tugi- ja mõjutusmeetmete rakendamise õigusega isikute otsustamine on

määratud PGS § 58 lõikes 41 (Direktor või tema volitatud isik).

Seega on see kooli pädevuses ja pigem on küsimus selles, et keda HTM eelistab näha sellises rollis

(säte võimaldab teoreetiliselt ka volitada kooliväliseid isikuid).

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Liisa Surva (tel: 6256 318;

[email protected])

78. 1. Märgime eelnõu osas tervikuna, et eelnõus

toodud regulatsioon ei lahenda Eesti lipu all sõitvate laevade valvamisel ja kaitsmisel relvastatud turvatöötajate kasutamisega seonduvaid küsimusi,

millele on eelnõu menetlemisele eelnevalt ja menetluse käigus varasemalt tähelepanu juhitud ja

mida on VA ja MKM esindajad ka varasemalt SIMiga kohtumiste käigus ning e-kirja teel käsitlenud. Meile teadaolevalt puudub käesoleval

juhul põhjalik analüüs, mis toetaks eelnõus toodud kujul turvategevuse seaduse regulatsiooni

sätestamist ning seetõttu ei ole võimalik tagada, et seaduse jõustumisel on võimalik praktikas relvastatud turvatöötajaid Eesti lipu all sõitvatel

laevadel kasutada. Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 otsuse kohaselt tuli

SIMil töötada välja seadusemuudatuste ettepanekud seonduvalt Eesti turvaettevõtete relvastatud turvameeste teenuse osutamisega Eesti lipu all

sõitvatel laevadel ning esitada uue turvaseaduse eelnõu, milles need muudatusettepanekud on

kajastatud, Vabariigi Valitsusele hiljemalt 31.03.2018. Samuti tuli SIMil analüüsida ja töötada välja seadusemuudatuste eelnõu, et laiendada

turvateenuste osutamise võimalust ka välismais te le turvaettevõtetele arvestusega, et seadusemuuda tuse jõustumise tähtajaks oleks hiljemalt 31.12.2019.

Eelnevast lähtuvalt peaks meie hinnangul juba käesolev eelnõu sisaldama regulatsiooni, mis

võimaldaks ka välismaistel turvaettevõtetel Eesti lipu all sõitvatel laevadel turvateenust pakkuda. Nimetatu on hädavajalik laevade Eesti lipu alla

toomise projekti vaatest, sest Eesti turvaettevõ tjad ega turvatöötajad ei suuda alati pakkuda efektiivset

ja kiiret teenust igas maailma paigas vastavalt laevaomanike vajadustele. Relvastatud turvatöötajate kasutamise vajadus võib tõusetuda

kiirelt ja Eesti turvaettevõtja ei pruugi antud geograafilises asukohas kohal olla. Lisaks on

vajalik tagada ka piisav pakkumiste olemasolu, et laevaomanikel oleks võimalus valida erinevate ettevõtjate vahel turvateenuste tellimisel. Kui

pakkujate arv on väike, siis tõuseb laevaomaniku jaoks turvateenuse hind ja see omakorda muudab

laevade Eesti lipu alla toomise kallimaks võrreldes teiste lipuriikidega. Samuti tuleb kõnealuses kontekstis läbi analüüsida vajadus välismaiste

turvaettevõtjate tunnustamiseks ja tunnustatud nimekirja kinnitamiseks, mis hõlbustaks sobiva

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud relvastatud laevakaitse regulatsioon.

teenusepakkuja leidmist relvastatud turvateenuse

vajaduse tekkimisel. Meile teadaolevalt on Valitsuse majandusarengu komisjoni 28.01.2020 otsusega antud SIMile

tähtaeg hiljemalt 2020. aasta septembriks koostada põhjalikum analüüs, mille raames hinnatakse

relvastatud välismaiste turvaettevõtete Eesti lipu all sõitvatel laevadel kasutamisega kaasnevaid riske ja tarvilikkust koos lahendusettepanekutega.

Arvestades, et käesoleval juhul ei kajasta eelnõus toodu kõiki aspekte Eesti lipu all sõitvatel laevadel

relvastatud turvatöötajate kasutamisega seonduvast, tuleb MKM hinnangul kõnealused küsimused lahendada enne, kui eelnõu menetlemisega edasi

liigutakse. Ühtlasi viitame, et kõnealuse küsimuse

lahendamine ja protseduuride lahti kirjutamine nõuab kombineerituna nii merenduse kui ka turvalisuse alast pädevust. Üldjuhul baseeruvad

rahvusvahelises laevanduses relvastatud turvateenuse kasutamisega seotud protseduurid

järgnevatel dokumentidel: IMO MSC.1/Circ.1405/Rev.2; IMO MSC.1/Circ.1406/Rev.3, ISO 28007-1:2015(E) ja

BPM5, mis vajavad meie hinnangul eelnõu edasisel menetlemisel eelnõu koostajatelt analüüsimist ja vajalikus osas eelnõus kajastamist.

79. 2. Eelnõu § 1 lõikes 4 on sätestatud, et Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmise l majandustegevusena kohaldatakse sõltumata laeva

asukohast turvategevuse seadust, arvestades meresõiduohutuse seaduse (MSOS) erisusi.

Rõhutame, et käesoleval juhul ei ole MSOSis sätestatud eriregulatsiooni turvategevuse seaduse eelnõus loetletud majandustegevusena teostatavate

tegevusalade suhtes, samuti ei tehta MSOSis erisusi menetluses oleva turvategevuse seaduse eelnõuga,

mistõttu eelnõus toodud kujul turvatege vuse seaduse vastuvõtmisel peaks Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel siiski rakenduma

turvategevuse seaduses sätestatud regulats ioon tervikuna. Eeltoodu aga ei ole praktikas rakendatav

ja seetõttu ei saa MKM nõustuda eelnõus toodud regulatsiooniga enne, kui eelnõuga tehtavate muudatuste juurde on ka sisuliselt toodud Eesti

riigilippu kandva laeva valvamise ja kaitsmise sätted. Juhime tähelepanu, et varasemalt (2017. ja

2018. aastal) on VA esindajate ja turvategevuse seaduse eelnõu koostajate vahel arutatud MSOSis eriregulatsiooni sätestamist ja e-kirja teel on

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud relvastatud laevakaitse

regulatsioon.

asjaosaliste vahel vahetatud ka MSOSi sätestatava

regulatsiooni kavandeid. Meile teadmata põhjustel MSOS erisused siiski eelnõus ei kajastu. Samuti tuleb eelnõu § 1 lõike 4 sõnastuse osas

arvestada, et rahvusvahelises praktikas ei toimu laeva valvamine ja kaitsmine vaid laeva pardalt,

vaid võib toimuda ka saatelaevadelt eskordina, sh võivad praktikas pakkuda kaitset ka teiste riikide jõustruktuuride laevad. Eskordina turvateenuse

pakkumise võimalust tuleb kindlasti arvestada tankerite või muude plahvatus- või tuleohtlikku lasti

vedavate laevade puhul, kus relvade laevale toomisel, sh relvastatud turvatöötajate kasutamise l laevadel võivad olla piirangud. Seetõttu tuleks sätte

sõnastust täpsustada selliselt, et turvategevuse seadus reguleeriks Eesti riigilippu kandva laeva

valvamist ja kaitsmist vaid laeva pardalt, kuid mitte eskordi puhul. Puudub põhjus, miks piirata Eesti lipu all sõitvate laevade kaitset väljaspool laeva

parrast (so väljaspool Eesti jurisdiktsiooni, sh rahvusvahelise koostöö käigus pakutavat

sõjaväelist kaitset). Varasemate arutelude käigus SIMiga on ka leitud, et kaitse saatelaevadega on alternatiiviks perioodil, mil välismaiste relvastatud

turvatöötajate kasutamise võimalus Eesti lipu all sõitvatel laevadel veel puudub. Juhul kui eelnõus soovitakse Eesti lipu all sõitva laeva erisused

olemasoleval kujul sätestada, tuleb muuta eelnõu § 1 lõike 4 ja § 18 lõike 4 sõnastust, sätestades selgelt,

et silmas on peetud turvateenust, mida osutatakse laeva pardal. Vastavasisuline selgitus tuleb lisada ka eelnõu seletuskirja.

Lisaks eeltoodule märgime, et arusaadavuse ning praktikas rakendamise huvides võib kaaluda Eesti

riigilippu kandva laeva valvamise ja kaitsmise regulatsiooni sätestamist lennundusseaduse eeskujul, st koosmõjus MSOSis sätestatavate

erisustega viidata turvategevuse seaduses konkreetsetele sätetele, mida laevade puhul

kohaldatakse ja mitte teha viidet turvategevuse seaduse kohaldamisele tervikuna nii nagu hetkel eelnõu § 1 lõikes 4 on toodud.

80. 3. Üldise tähelepanekuna märgime, et eelnõus kasutatakse termineid turvajuht, turvaaudit ja turvaplaan, mis haakuvad MSOSis ja

sadamaseaduses (SadS) kasutatud terminoloogia ning regulatsiooniga üldiselt. MSOS ja SadS

kasutab termineid kas sisult erinevas tähenduses või omavad vastavad institutsioonid täiendava id nõudeid valdkonnaspetsiifikast lähtuva lt.

Arvestatud:

Eelnõule lisatud määruse kavandis on sätestatud täpsemad

nõuded turvaplaanile ja turvaauditile. Sellest tuleneva lt

oleme ka vastavas rakendusaktid teinud erandi muude seaduste osas. Nõustume, et turvaettevõtte l

Arvestades, et käesoleval juhul ei ole eelnõus

kajastatud MSOS muudatusi ning SadSis tehakse üksnes redaktsioonilised muudatused turvategevuse seaduse sõnastusest lähtuvalt, ei ole praktikas

üheselt jälgitav, millised nõuded ja millisel kujul laevade ning sadamate vaatest rakenduvad.

Kõnealuses osas ei leia täpsustusi ka eelnõu seletuskirjast.

ei peaks olema mitmekordse t

turvaplaani ega riskianalüüs i läbiviimise kohustust. Seega sätestame rakendusaktis, et juhul

kui vastav nõue tuleneb muu seaduse alusel, siis järgitakse vaid

muus seaduses sätestatut. Lisaks juhime teie tähelepanu asjaolule, et SadS ei ole kasutatud

turvajuhi terminit. Nimetatud seadus kasutab turvaülema

terminit, mis on ka eelnõus sätestatud turvajuhist erinevalt sisustatud.

81. 4. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt kohalduvad MSOS

alusel Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötajale meretöö seaduse (MTööS)

§-des 14 ja 15 sätestatud kohustused. Võime eeldada, et kõnealuse sätte sõnastamisel on võetud eeskuju täna kehtiva turvaseaduse § 33 lõikest 2.

Olenemata kehtivas seaduses sätestatust, ei ole meie hinnangul korrektne turvatöötajate kohustuste

puhul viidata tervikuna MTööSis laevapere liikmetele sätestatud kohustustele. Seejuures märgime, et MTööS § 14 punkt 5

kohustab kasutama reederi määratud töö- või ametiriietust. Üldjuhul on laevades kasutusel ühtne

laevapere liikmete riietus, nt tunked laevandusettevõtte logoga. Turvatöötajatel on aga kasutusel oma töökohustuste täitmiseks eririietus,

koos turvaettevõtja logoga ja vajalike rakmete ja kinnitustega erivarustuse jaoks.

Samuti kohustab MTööS § 14 punkt 7 laevapere liiget täitma muid seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud kohustusi. MTööSis,

kollektiivlepingus või meretöölepingus ette nähtud laevapere liikmete kohustused ei saa automaatse lt

laieneda turvatöötajatele. Turvatöötajatel on tööleping oma tööandjaga, milles osad sätted lähevad suure tõenäosusega vastuollu laevapere

liikmete kollektiiv- või meretöölepinguga. Näiteks võivad kompensatsioonimäärad turvatöötaja surma

või vigastuse puhul erineda laevapere liikme vastavatest kompensatsioonimääradest. Lisaks eeltoodule kohustab MTööS § 15 lg 1 punkt

3 laevapere liiget järgima kapteni või muu pädeva isiku korraldusi, mis on vajalikud lasti riknemise

või hävimise vältimiseks. Turvatöötaja ei pea üldjuhul tegelema lastiga või vastutama lasti eest. Antud tegevus on ka turvatöötajale potentsiaalse lt

Arvestatud

Eelnõust on välja jäetud viited MtööS-le tulenevalt SoM-i

märkusest (vt märkus nr 6) „Laeval töötav turvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub

MTööS tervikuna“. Seega oleme hetkel viited antud seadusele välja

jätnud.

ohtlik, kuna tal puudub vastav ettevalmistus ja

praktiline kogemus nimetatud toimingute teostamiseks. Eelnevast lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada

viiteid MTööSi konkreetsetele sätetele või sootuks eraldi sätestada, millised kohustused täpsemalt

Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel turvatöötajatele kohalduvad. Ühtlasi märgime siinkohal, et käesoleval juhul on

Sotsiaalministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga koostöös ettevalmistamisel MTööS analüüs, milles

muuhulgas keskendutakse ka laevapere liikme mõistele, täpsemalt sellele, kas ja millises ulatuses peab MTööSi muutma ja sätestama sõnaselgelt, kas

üldse ja millises juhul peaks relvastatud turvatöötajaid lugema laevapere liikmeteks.

82. 5. Eelnõu § 29 lõike 1 kohaselt on turvatöötaja l

valvetegevuse teostamisel õigus kasutada relva. Valvetegevusel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse (RelvS) §-s 31. Eelnõu § 29

lõikega 2 sätestatakse, et relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või

kandmise ning töötajale relva kasutada andmise kohta kohaldatakse RelvS-st ning RelvS alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades

turvategevuse seaduses sätestatud erisusi. Eelnõus toodud RelvS muudatused on aga Eesti riigil ippu

kandva laeva kaitsmise osas oma olemuse lt redaktsioonilist laadi ja seotud üksnes eelnõus toodud sõnastuslike muudatustega ning sisulis i

muudatusi turvategevuse kontekstis ei tehta, kuigi VA on juba varasemalt (2017. ja 2018. aasta

kirjavahetustes) eelnõu koostajatele märkinud, et täna kehtiv seadus ei võimalda praktikas laevale relvastatud turvateenust pakkuda.

Arvestades eelnõu § 1 lõikes 4 toodut, kohaldatakse Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja

kaitsmisel majandustegevusena turvategevuse seadust sõltumata laeva asukohast, seega tuleb eelnõus sätestatud regulatsiooni arvestades Eesti

riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel igal juhul lähtuda turvateenuse osutamisel nii

turvategevuse seaduses kui ka RelvS-is sätestatud regulatsioonist. Eelnõu § 29 lõige 3 sätestab, et turvatöötaja võib

valvetegevuse käigus kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva. RelvS-is eelnõuga

kavandatud § 37 lg 21 muudatuse kohaselt, kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks Eesti

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud relvastatud laevakaitse regulatsioon.

riigilippu kandval laeval, peab taotleja relvaloa või

soetamisloa juurde esitama valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime

ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri. Kõnealune loetelu kehtib samas

sõnastuses ka hetkel kehtivas RelvS-is, kuid meie hinnangul ei ole vastavate andmete taotluse juurde esitamine põhjendatud.

Esiteks on relvaloa või soetamisloa sidumine konkreetse laevaga põhjendamatu. Üldjuhul ei

sõida laevad pidevalt ohtlikes piirkondades, kus relvastatud turvatöötajate kasutamine oleks õigustatud ja seega ei ole tavaks relvade hoidmine

laeva pardal. See on praktikas ka ülimalt keeruline, kuna üldjuhul ei luba külastatavad riigid relvade

toomist nende jurisdiktsiooni alla tsiviillaeva pardal ja veelgi enam ei soovita seda ka rahvusvahe line õigus. Üldjuhul läbivad laevad ohtlikke piirkondi

ajavahemikus mõnest päevast paari nädalani ja seega on relvastatud turvatöötajate viibimine pardal

põhjendatud üksnes samal perioodil. Laevaettevõtted ega turvaettevõtjad ei tea üldjuhul ette, millal üks või teine laev võib ohtlikku

piirkonda läbida, seega ei ole relvaluba ja soetamisluba taotledes võimalik etteulatuvalt öelda, et just konkreetsel laeval ja kindlal perioodil on

relvastatud turvatöötaja rakendamine vajalik. Relvaloa või soetamisloa taotlemise võib siduda

üksnes üldiselt laevadel turvateenuse osutamisega või sootuks näha ette eraldiseisva menetluse relvastatud turvatöötajate kasutamiseks laeva

pardal. Seda enam, et kehtiva RelvS § 37 lg 1 kohaselt vaatab juriidilise isiku taotluse soetamisloa

või relvaloa saamiseks Politsei- ja Piirivalveamet läbi kahe kuu jooksul. Arvestades käesoleva arvamuse punktis 1 kirjeldatut, tõusetub praktikas

relvastatud turvatöötaja kasutamise vajadus kiirelt ning RelvS-is toodud regulatsioon ei võimalda

kõnealusele vajadusele adekvaatselt reageerida. Samuti ei ole põhjendatud siduda relvaluba või soetamisluba konkreetse kapteni andmetega.

Vastasel juhul tuleks relv laevast eemaldada kui kapten laevas vahetub. Samas käsitleb relva

turvatöötaja, mitte kapten, mistõttu on arusaamatu, miks on vajalik relvaloa või soetamisloa taotluse juurde lisada kapteni andmed. Eelnevast lähtuva lt

tuleks viide laeva kapteni nimele eemaldada. Samadel põhjustel tuleks eemaldada viide ka laeva

kontaktisikule. Täiendavalt märgime, et lisaks laeva

omanikule võib laeva kasutada laeva (laevapereta)

prahtija. Seega on terminoloogia vastavas osas puudulik. Lisaks eeltoodule peame vajalikuks märkida, et

SIM koostas 03.04.2017 relvastatud turvatöötajate regulatsiooni osas analüüsi, kus muuhulgas

kaardistati võimalikud muudatused RelvS- is. Kooskõlastusringile saadetud eelnõust ei nähtu, et neid küsimusi oleks käsitletud. Toome siinkoha l

väljavõtte kõnealusest analüüsist: Võimalikud muudatused relvaseaduses:

RelvS-i tuleb sisse viia erisused turvaettevõtete tegevusele Eesti lipu all sõitvatel laevadel ja Eesti turvaettevõtja tegevusele muu lipu all sõitvatel

laevadel. Turvaettevõtjale, kellel on TurvaS-i § 61 või Eestis väljastatud tegevusluba, kehtiksid

järgnevad nõuded: · Vaja on täiendada seadust selliselt, et ka laeval turvateenuse osutamiseks vajalike relvade nö sisse-

ja väljavedu toimub PPA väljastatava eriloa alusel. · Eesti lipu all olevatel laevadel turvateenust pakkuv

turvaettevõte peab olema tunnustatud päritoluriigi poolt või selle usaldusväärsus muud moodi tõendatud.

· Turvaettevõtja vastutav isik, kes võib olla välisriigi pädevustunnistusega, on aktsepteeritud/kontrollitud PPA poolt.

· Turvaettevõtja vastutav isik ja turvatöötaja ei pea olema Eesti kodanik või alalise elamisloaga, et relvi

käidelda. · Turvatöötajatest, kes töötavad Eesti lipu all olevatel laevadel peab PPA-d teavitama ja neil

peavad olema välisriigi vastava relva kandmisload, mille õigsus on kontrollitud PPA poolt.

· Välisriigi või Eesti turvaettevõtja teavitab PPA-d relvadest, mida turvafirma kasutab Eesti lipu all sõitval laeval turvateenuse pakkumise otstarbel.

· Viia sisse erisus, et välisriigi turvaettevõtja relvadel ei pea olema Eesti relvaregistri

tüübikinnitust, et neid kasutada turvateenuse pakkumisel Eesti lipu all sõitvatel laevadel. · Tulirelvad mis on Eestis turvaettevõtjale keelatud,

on keelatud ka Eesti ja välisriigi turvaettevõtjatele Eesti lipu all sõitvatel laevadel.

· Eesti turvaettevõtja relvad ei pea olema Eesti relvaregistris, kui neid kunagi Eestisse ega Eesti merealasse ei tooda.

· Peab analüüsima ja otsustama kuidas korraldatakse järelevalve PPA poolt väljastatud

turvaettevõtte tegevuslubade üle laevadel

väljaspool Eesti territoriaalvett. Kas teostatakse

järelevalvet ettevõtte kuludega (see eeldaks sellise riigilõivusüsteemi ülesehitust) või sätestatakse, et PPA ei teosta järelevalvet relvade käitlemise ja

hoiustamise üle väljaspool Eesti territoriaalvett sõitvatel laevadel ning vastutus langeb laeva

kaptenile ja kindlustusfirmale. · Intsidentidest ja tulirelva kasutamisest Eesti lipu all sõitvatel laevadel tuleb teavitada PPA-d, kes

otsustab juhtumite käsitlemise üleandmise ametiabi ja koostöölepete korras.

· Seadust tuleb täiendada nõudega, et load saanud turvaettevõtja omab selget vastutust relvade ja turvatöötajate eest.

· PPA-l on vajalik luua lubade ja teavituste vastuvõtusüsteem, mis võimaldab võtta vastu ja

töödelda erineva formaadiga loataotlusi ja teavitusi inglise keeles ning lahendada võimalikke intsidente. · Eesti lipulaevad, kuhu sisenevad relvastatud

turvatöötajad peavad olema kindlustatud usaldusväärse kindlustuspakkuja juures.

Eelnevast lähtuvalt leiame, et praktikas Eesti riigilipu all sõitvatel laevadel relvastatud turvatöötajate kasutamiseks on vaja turvategevuse

seaduse juurde lisada ka RelvS sisulised muudatused.

83. 6. Eelnõu §-s 44 on toodud SadS muudatused ning

eelnõu seletuskirja kohaselt tehakse SadSis muudatused tulenevalt turvategevuse seaduse terminite muudatusest ning sisulisi muudatus i

SadSis ei tehta. Meie hinnangul ei ole üksnes redaktsiooniliste muudatustega piirnemine antud

kontekstis korrektne. Nii nagu käesoleva arvamuse punktis 3 põgusalt mainitud, sätestab SadS 3. peatükk turvanõuete

kohaldamise regulatsiooni, sh tuleneb SadS §-st 15 riskianalüüsi koostamise kohustus ning SadS § 16

sätestab nõuded turvaplaani koostamisele. SadS-is sätestatud regulatsioon tuleneb Euroopa Parlamend i ja nõukogu määrusest nr 725/2004, 31. märts 2004,

laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta. Vastavalt määruses sätestatud alustele, viib

VA läbi riskianalüüsi, millele järgneb turvaplaani koostamine. Nõuded riskianalüüsi läbiviimisele ja turvaplaani koostamisele on täpsemad ja sisaldavad

arusaadavalt ka valdkonna spetsiifikast tulenevat. Eelnõuga sätestatud regulatsioonist lähtuvalt tekib

sadamas või sadamarajatises kohustus turvaettevõtjal täiendava turvaplaani koostamiseks. Lähtuvalt eelnõu § 3 punktis 6 toodust, on

Arvestatud

Nõuded turvaauditile ja turvaplaanile kehtestatakse määrusega, ja saame

rakendusaktis, sarnaselt riigikaitseobjektidele, ka

sadamaid puudutavad erandid sätestada.

turvaplaan turvaseaduse mõistes vajalik selleks, et

turvaettevõtja saaks objektil mehitatud valvet pidada. Samuti sarnaneb eelnõu §-s 6 kajastatud turvaaudit SadS § 15 alusel koostatavale VA

riskianalüüsile. Leiame, et sadamaid puudutavas osas ei ole kahekordse dokumentatsiooni

koostamine põhjendatud ja kõnealustel objektide suhtes võiks turvategevuse seaduses välja tuua erisuse, mille kohaselt võib nimetatud nõuetele

vastav dokumentatsioon tuleneda ka muust dokumendist.

Toome siinkohal näitena riigikaitseseaduse § 87 lg 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23.09.2016 määruse nr 106 „Riigikaitseobjekti kaitse kord“ § 8

lõikes 3 sätestatud erisuse mille kohaselt võib määruses sätestatud nõuetele vastav riskiana lüüs

või turvaplaan sisalduda riigikaitseobjekti valdaja muus dokumendis juhul, kui riskianalüüs või turvaplaan on nimetatud dokumendi muudest

osadest või dokumendi sisust selgelt eristatav.

84. 7. Eelnõu seletuskirja juurde on lisatud siseministr i määruse „Turvategevuse eeskiri“ kavand.

Arvestades, et eelnõus ei ole lahendatud Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmise l relvastatud turvatöötajate kasutamise kitsaskohti, ei

ole üheselt mõistetav ka määruse 5. peatükis toodud turvategevuse dokumenteerimise ja turvategevusest

teada andmise korra kohaldatavus, st millises ulatuses on määruses toodud nõuded praktikas rakendatavad. Samuti juhime tähelepanu, et

määruse § 14 lg 1 punktis 2 toodud sõnastuse puhul tuleb lähtuda käesoleva arvamuse punktis 5 toodud

märkustest ning Politsei- ja Piirivalveameti le edastatavate andmete loetelu lõpliku sõnastuse puhul tuleb kaaluda esitatavate andmete hulga

mõistlikkust ja põhjendatust.

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on toodud

relvastatud laevakaitse regulatsioon.

85. 8. Eelnõu seletuskiri sisaldab mõningaid keelelis i ebatäpsuseid ja kirjavigu. Arvestades, et meile ei

ole teada eelnõu ja seletuskirja viimane sõnastus, st parandused mis on tehtud juba SIMile laekunud ettepanekute alusel, täpsustame nimetatut jooksvalt

vahetult eelnõu koostajatega. Eelnevast lähtuva lt leiame, et eelnõus toodud sätted nõuavad

põhjalikumat analüüsi ja võimalike lahenduste läbiarutamist enne, kui eelnõu menetlusega edasi liigutakse. Arvestades hetkel kehtivat eriolukorda,

mõistame et antud küsimuste osas kohtumise korraldamine on problemaatiline, kuid oleme

jätkuvalt huvitatud eelkirjeldatud teemade arutamisest. Palume võimalusel kaaluda küsimuste

Võetud teadmiseks

arutamiseks kohtumise korraldamist sidevahend ite

abil (kohtumisele palume kaasata nii MKM kui ka VA esindaja(d)) või korraldada eelnõu puudutavates küsimustes kohtumine ühise laua taga

riigisisese eriolukorra lõppemisel.

Justiitsministeerium.

86. 1. Avaliku korra ja julgeoleku (sisemise ja välise rahu) tagamine on riigi ülesanne. Tegemist ei ole lihtsalt tavalise

ülesandega, vaid riigi tuumikülesandega. See tähendab ühest küljest, et riik on kohustatud seda ülesannet täitma – ta ei või avaliku korra ja julgeoleku tagamise ülesannet

erasektorile (olulistes osades) üle anda. Erasektori kaasamine tuumikfunktsioonide täitmisel on pigem

erandlik ning saab toimuda üksnes piiratud juhtudel. Teisest küljest käib riigi kohustus tagada avalikku korda käsikäes teatud õigustega. Riigil on õigus avaliku korra ja julgeoleku

tagamiseks seaduse alusel ja tingimustel üksikisikute põhiõigusi piirata. Põhiõiguste riived võivad tähendada

käske ja keelde. Koos käskude ja keeldudega on riigil õigus – seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses – enda poolt pandud käske ja keelde vajadusel vahetu sunniga tagada.

Avaliku korra ja julgeoleku tagamise tuumikülesandest tuleneb seega kolm olulist järelmit:

Esiteks, eraisikutevaheliste konfliktide korral on käskude ja keeldude (s.t põhiõiguste piirangute) andjaks avalik võim. Üksikisikud üksteisele siduvaid, haldusaktide le

sarnanevaid käske ja keelde anda ei saa. Üksikisikul on õigus seada tingimusi selles osas, et kellel on lubatud

siseneda tema omandisse või valdusesse kuuluva le territooriumile. Kui kolmandad isikud territooriumil viibimise tingimusi ei täida, on omanikul või valdajal õigus

oma nõusolek kolmanda isiku viibimiseks tagasi võtta ning paluda territooriumilt lahkuda. Kui aga territooriumil

olevale isikule antakse käsk siseneda kinnistul mingisse ruumi, siis ei ole nimetatud isik kohustatud seda korraldust täitma. Kuniks teda ei ole õigustatult kinni peetud, on ta

vaba territooriumilt lahkuma. Teiseks, üksnes riigil on jõu kasutamise monopol. Riigi jõumonopoli põhimõttest on

lubatud kitsas erand. Nimelt on üksikisikutel igaüheõ igus kaitsta ennast ja oma valdust ning omandit toimuvate või vahetult eelseisvate õigusvastaste rünnete vastu

(hädakaitse, omaabi) või aidata nimetatud rünnete korral kolmandaid isikuid (hädaabi), samuti õigus kaitsta ennast ja

oma valdust hädaseisundis. Ühtlasi on üksikisikutele antud õigus – teatud tingimustel – teisi üksikisikuid füüsilise lt kinni pidada ja kinni hoida (kuni politsei saabumiseni). Riik

ei saa aga taluda ega lubada olukorda, kus ühel grupil eraisikutest (sõltumata nende väljaõppest) on õigus

kasutada teiste eraisikute suhtes füüsilist jõudu, mis läheb kaugemale ülal nimetatud igaüheõigustest.

Selgitatud

Esitatud väide, et avaliku

korra ja sisemise rahu tagamine on riigi tuumikülesanded on

olemuslikult õiged. See tähendab, et tegemist on

riigi ülesandega tagada sisemist rahu kui põhiseadusejärku

kuuluvat õigushüve ning seeläbi ka avalikku korda.

Kui hinnata avaliku korra mõistet KorS-s siis võib väita, et KorS definits ioon

viitabki omakorda teatud rahuseisundile

ühiskonnas. Küll aga ei tähenda see igakordselt riigi vahetut

organisatsioonilist tegevust.

Tuumikülesanneteks ehk

tuumikfunktsiooniks on

need ülesanded, mida on

põhiseaduse mõtte

kohaselt kohustatud

täitma riigivõ im.

Tuumikülesannete hulka,

mida riik ei tohi

delegeerida, kuuluvad

eelkõige seadusandlus ja

kohtu funktsioon. Samas

hinnatakse, et sinna hulka

kuulub ka õigus rakendada

riigi nimel jõudu.

Sisemise rahu tagamine ei

ole oma olemuselt otseselt

riigi funktsioon vaid

põhiseaduse järku kuuluv

Kolmandaks, turvaettevõtjate kaasamine riikliku

järelevalve teostamisse peab jääma piiratud erandiks. Riiklik järelevalve on selline haldusõiguse valdkond, milles piiratakse üksikisikute põhiõigusi. Riikliku järelevalve

läbiviimine on lähtealustes reserveeritud ametnikele (vt ATS § 7 lg 2, lg 3 p 2), s.t riigi või kohaliku omavalitsuse

üksusega avalik-õiguslikus teenistus- ja usaldussuhtes olevale isikule. Seda ülesannet, mida peab täitma riik, ei saa „anda ära“ erasektorile.

Turvategevuse seaduse eelnõu lähtealused on probleemsed. Eelnõu tugineb seisukohale, et lepinguliselt ja erasuhetes

töötavatele turvatöötajatele on juba kehtiva õigusega antud üle avaliku võimu volitused (TurvaS § 32 jj) tagada avalikku korda (korrakaitseseaduse tähenduses). Märgime,

et eraõiguslikult, s.t lepingu alusel tegutsevate le turvatöötajatele ei ole ei kehtiva õigusega antud ega saa ka

turvategevuse seadusega anda üle avaliku võimu volitus i avaliku korra (KorS § 4) iseseisvaks tagamiseks. Avaliku korra tagamist KorS-i tähenduses ei tohi ajada

segamini sellega, et lepingu alusel (s.t eraõiguslikult tegutsev) eraõiguslikust isikust turvatöötaja tagab

valvataval objektil TurvaS § 4 lg 1 punkti 4 tähenduses korda (s.t tegutseb nagu korrapidaja). TurvaS § 4 lg 1 punkti 4 tähenduses korra pidamine ei puutu KorS-i avaliku korra

mõistesse. Vastupidi – turvaettevõtja ise võib olla KorS-i tähenduses avaliku korra eest vastutav eraisik, kui ta ületab talle õiguskorraga lubatud tegevuse piire (nt rakendab

väljaspool hädakaitse piire jõudu). See tähendab, et turvaettevõtja ja turvatöötaja peab oma käitumises tagama

selle, et ta ei rikuks avalikku korda.

õigushüve. Riigikohus on

seda ka lahend ites

märkinud. Riigikohus on

põhiseaduse mõttes

sisemisele julgeolekule

omistanud olulise kaalu:

Mitmetele Põhiseaduse

normidele, eriti

preambulale tuginedes

võib järeldada, et riigi

julgeolek on Põhiseaduse

sätte ja vaimu kohaselt

väärtus, mida saab

tunnustada kui põhiõiguse

piiramise legitiimset

eesmärki. Eesti riigi

julgeolek kui kollektiivne

hüve on suure kaaluga

õigusväärtus. Lisaks

sellele on Riigikohus

märkinud sisemise rahu

kohta, et selle sisuks on ka

ühiskondliku turvalisuse

tagamine ja õiguskorra

kaitsmine. Sisemise rahu

seisundit tagatakse

sisemise julgeolekuga,

mis on suunatud

õigusnormide järgimise

tagamisele ning

õigushüvede ja isikute

subjektiivsete õiguste

kaitsmisele. See eeldab nii

riigi faktilise kui ka

normatiivse tegevuse

kohustust. See tähendab,

et riik on küll kohustatud

tegutsema, et tagada

sisemine rahu ja

sealhulgas ka avalik kord,

kuid mitte ainult läbi

õigusrikkumistega otsese

tegelemise, vaid riigil

tuleb luua tingimused

õigushüvede kahjustuste

vältimiseks. Riigi

ülesanne on ka ära hoida

võimalikke põhiõiguste

kahjustusi.

Seega kuigi sisemise rahu

ja sealhulgas avaliku korra

tagamine on riigi ülesanne

ja tõepoolset võib väita, et

ka tuumikülesanne ehk

midagi sellist, mida riik ei

tohi delegeerida, siis

viimane kehtib vaid

üldistatult. See tähendab,

et riik ei tohi delegeerida

ülesannet ennast aga ta

võib ise otsustada, kuidas

ta nimetatud ülesannet

täidab. Riik võib valida

selleks seadusandliku viisi

ehk luua regulatsioon, mis

tagab ja loob ka rohkem

turvalisust ning seeläbi on

tagatud sisemine

julgeolek. See võib

tähendada näiteks ka

koolides õppe läbiviimist,

seal kasutatavaid

materjale ja teema

käsitlusi. Seda saab riik

reguleerida vastava

seadusandlusega. Samas

ei pea aga riik täitma kooli

kui asutuse toimimist

vahetus

organisatsioonilises

vormis. Kool võib olla ka

erakool, mis peab järgima

riigi kehtestatud nõudeid.

Sisemise rahu on

olemuselt väga lai ja selle

kaitsmine tähendab kaitsta

riiki ja ühiskonda

seestpoolt ähvardavate

ohtude eest, olgu see siis

kuritegevus,

loodusõnnetused,

nakkushaigused. Seega ei

piirdu sisemine rahu ka

ainult kuritegevuse

ennetamisega.

Justiitsministeerium on

viidanud sisemise rahu

kõrval ka avalikule

korrale. Avaliku korra

mõiste sisustamine võib

olla erinev sõltuva lt

sellest, mis üldistuse

astmest rääkida. Samas

sätestab ka KorS § 4 lg 1

väga üldise avaliku korra

mõiste. Selle kohaselt on

avalik kord ühiskonna

seisund, milles on tagatud

õigusnormide järgimine

ning õigushüvede ja isiku

põhiõiguste kaitse. Kuigi

tegemist on kitsama

käsitlusega kui sisemine

rahu, siis viitab antud

käsitlus sellele, et avalik

kord oma mõistes ei oma

eeldust, et seda peab

tingimata kaitsma riik

vahetus

organisatsioonilises

vormis või üldse, et seda

peaks tegema riik. Riigi

ülesanne on KorS § 2 lõike

4 alusel riiklik järelevalve,

kui lähtuda just

korrakaitseõigusest.

Avaliku korda KorS

mõistes võib kaitsta ka

igaüks. Eelnevat ka

julgustatakse läbi

erinevate võimaluste.

Samas on see võimalus ka

igaühe õiguste põhiselt

olemas. Seda kinnitab

omakorda ka KorS § 14.

Isiku õigus saada abi

korrakaitseorganilt ja

osaleda korrakaitses.

Selle kohaselt on isikul

õigus osaleda

kodanikualgatuse korras

korrakaitses seaduses

sätestatud osalusvorme

kasutades. Eraisik võib

seda teha läbi erinevate

igaüheõigsute nt:

1. Hädakaitse, mis on olemuselt samuti ohupõhine ja

ohutõrjeline tegevus. Selle raames saab isik

tõrjuda enda või teise vastu ka veel alustamata aga kohe

algavat rünnakut. KorS mõistes oleks

tegemist vahetu ohu tõrjumisega. Samuti saab isik kaitsta teiste

eraisikute õiguseid, sh neid õiguseid, mis ei

ole ka KarS koosseisuga kaitstud. Samuti ka riigi

õiguseid näiteks riigivara ründamise

korral on Riigikohus jaatanud hädakaitse rakendumist.

2. Hädaseisundi.

3. Asjaõigusliku omaabi,

mis on eraldi seisev

hädakaitsest ehk

tegemist on muu

õigusvastasust

välistava asjaoluga.

Selle alusel on isikul

eelkõige õigus kaitsta

enda vara ja ka enda

vara tagasi võtta. Seda

õigust saab lisaks

isikule endale

rakendada ka valduse

teenija. Kui valduse

teenija sellist tegevust

rakendab

majandustegevuse

eesmärgil ja avalikus

kohas, siis käesoleva

eelnõu kohaselt

loetaksegi seda

turvategevuseks.

4. Igaühe kinnipidamise

õiguse, mis on

käesolevalt aga kõige

huvitavam näide, sest

on olemuselt ka

suunatud eelkõige

mitte ohutõrjumise le

vaid süüteomenetluse

läbiviimisele. See

tähendab, et isikul on

õigus piirata teisi isiku

põhiõiguseid, mitte

eesmärgil, et kahju ära

hoida vaid pigem

eesmärgil, et oleks

tagatud riigi poolt

süüteomenetluse

läbiviimine. Samas

võib nentida, et kas

sellisel juhul on

olemas teatud

preventiivne eesmärk.

Riigi ülesanne on panna

paika reeglid, kuidas toimub avaliku korra

tagamine ja seeläbi ka sisemise rahu tagamine. See kohustus selle

ülesandega tegeleda on tõepoolest riigi

tuumikfunktsioon ning seda ei tohi delegeerida. Avaliku korra tagamisse

panustavad aga kehtiva õiguse alusel paljud

erinevad isikud erinevates vormides. Riik on seadnud selleks tegevuseks

reeglistiku, mida isikud ja riik ka ise järgib.

Nõustume seega väitega,

et avaliku korra ja julgeoleku tagamise ülesannet erasektorile just

olulistes osades üle anda ei saa. Kas see tähendab ka

kõiksugust vahetut tegevust avaliku korra ja julgeoleku tagamise

eesmärgil, on kaheldav. Erasektori kaasamine

tuumikfunktsioonide täitmisel on pigem erandlik ning saab

toimuda üksnes piiratud juhtudel. Siinkohal on aga

oluline jällegi rõhutada, et täidesaatva võimu puhul on tuumikfunktsiooniks

loetud just riigi nimel jõu kasutamist, mida aga

turvatöötajad ei tee. Justiitsministeerium on

esitanud väite, et esiteks, eraisikutevaheliste konfliktide korral on

käskude ja keeldude (s.t põhiõiguste piirangute)

andjaks avalik võim. Üksikisikud üksteisele siduvaid, haldusaktidele

sarnanevaid käske ja keelde anda ei saa.

Üksikisikul on õigus seada tingimusi selles osas, et kellel on lubatud siseneda

tema omandisse või valdusesse kuuluvale

territooriumile. Nõustume eeltoodud seisukohaga, et eraisikute

vahel on koordinatsiooni suhted ja üksikisikud

teineteisele haldusakti alusel käske ega keelde väljastada ei saa. Eraisik

aga saab tõepoolest keelata kellelgi sisenemast

enda territooriumile või

käskida, paluda või

informeerid teda lahkumise vajalikkusest. Kui aga isik keeldub

sellisel juhul lahkumast siis nõustume, et eelkõige

on õigus turvatöötajal see isik objektilt välja saata. Samas kui objektil viibiv

isik on toime pannud süüteo ehk esineb kahtlus,

et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo, siis võib ka

kehtiva õiguse alusel turvatöötaja ta sulgeda

vastavasse ruumi, kui see on omakorda isikust tuleneva ohu ja

vägivaldsuse tõttu vajalik. Viimast on sedastanud ka

riigikohus. Kui see aga vajalik ei ole siis võib piisata ka niisama isiku

kinnipidamisest või käeraudade kasutamisest.

Siseministeerium aga põhimõtteliselt ei nõustu

Justiitsministeeriumi seisukohaga, et riik ei saa aga taluda ega lubada

olukorda, kus ühel grupil eraisikutest (sõltumata

nende väljaõppest) on õigus kasutada teiste eraisikute suhtes füüsilist

jõudu, mis läheb kaugemale ülal nimetatud

igaüheõigustest. Nõustume, et turvatöötaja ei tegutse riigi nimel ega

täida avalikke ülesandeid. Turvatöötaja tegutseb

enda ettevõtte nimel ja esindades vastavat klient i. Turvatöötajal ei ole

avaliku võimu teostamise õigust ja ta lähtub enda

ülesannete täitmisel talle

seadusega antud

volitustest. Siinjuures aga soovime välja tuua, et käesolevalt on

turvatöötajatel suuremad igaüheõigused kui teistel

isikutel. Näiteks õigus kinni pidada mitte ainult kuriteos kahtlustatav vaid

ka väärteoskahtlustatav, samuti õigus teostada

turvakontrolli, võtta ohtlikud esemed ja ained oma kontrolli alla,

toimetada isik raviasutusse, kinni pidada

isik, kes takistab turvatöötajat tema ülesannete täitmise l,

tuvastada isik. Kõik need tegevused ei pruugi

eeldada jõu kasutamist aga võivad ning on olnud eelnevalt kirjeldatud kujul

kehtivad viimased 30 aastat. Need on kujundanud ka Eesti

turvaturgu ja sellele põhinevalt on ka turvaturg

ülesse ehistatud. Analoogsed täiendavad igaüheõigused ei ole

turvategevuse regulatsioonides

erakordsed. Neid esineb ka mujal EL riikides, nt Rootsi, Belgia.

Nõustume, et riigi käes on jõumonopol, seda

eelkõige õigusrahu eesmärgil, et eraisikud ei kasutaks teineteise vastu

põhjendamatult jõudu ega piiraks teineteise õiguseid.

Riigil on õigus teha sellest erandeid, nagu on ka nn igaüheõiguste loetelust

näha. Seisukoht, et turvatöötajad on täpselt

samased ehk võrreldavad

iga teise eraisikuga on aga

ekslik. Seda väidavad ja kinnitavad ka turvategevuse valdkonna

analüütikud ja eksperdid EL-s ning maailmas.

Turvatöötaja ei erine tavaisikust mitte ainult läbi väljaõppe nõude, vaid

ka tema tervisele, kohustusele ja taustale

esitatavatele nõuetele ning eelkõige just temale seatud ülesande. Tegemist

on eraõigusliku isikuga, kelle otsene tegevuse

eesmärk on olulistes osades samane just riiklikule politseile või

korrakaitseasutusele. Turvategevuse eesmärk

on kaitsta isikuid teiste isikute ebaseaduslike rünnete eest, ülesanne,

mida sisemise rahu ja kaitsekohustusest tulenevalt peab täitma riik.

Kui asuda seisukohale, et turvatöötajad on täpselt

samased ehk võrreldavad teiste eraisikutega siis võiks asuda ka

seisukohale, et riik peaks loobuma turvaettevõte te le

ja töötajatele kehtestatud nõuetest, sest tegemist on põhjendamatu ettevõtluse

piiranguga. Nõustume esitatud

seisukohaga, et turvaettevõtjate kaasamine riikliku

järelevalve teostamisse peab jääma piiratud

erandiks ning seda ülesannet ei saa ära anda eraisikule.

Siseministeerium on just seda põhimõtet silmas

pidades ka koostanud

KorS täiendamise sätted,

mis oluliselt ja detailselt reguleerivad turvaettevõtete kaasamist

riikliku järelevalvesse.

Justiitsministeerium on

esitanud ka seisukoha, et

turvategevuse seaduse

eelnõu lähtealused on

probleemsed. Eelnõu

tugineb seisukohale, et

lepinguliselt ja erasuhetes

töötavatele

turvatöötajatele on juba

kehtiva õigusega antud

üle avaliku võimu

volitused (TurvaS § 32 jj)

tagada avalikku korda

(korrakaitseseaduse

tähenduses). Märgime, et

eraõiguslikult, s.t lepingu

alusel tegutsevatele

turvatöötajatele ei ole ei

kehtiva õigusega antud

ega saa ka turvategevuse

seadusega anda üle

avaliku võimu volitusi

avaliku korra (KorS § 4)

iseseisvaks tagamiseks.

Eelnõu seletuskirja osas

on ühelauseline viide

leheküljel 61

Riigikohtulahendile, mis

on tõepoolest mitmeti

tõlgendatav ning ei anna

edasi soovitud mõtet. Küll

aga ei nõustu

Siseministeerium, et ühele

viitele tuginedes võiks

asuda seisukohale, et

seaduse lähtealused on

valed. Siseministeer ium

on eelnevale juba

seisukoha esitanud, et ka

eraisikud saavad

korrakaitseseaduse alusel

osaleda korrakaitses. Seda

sätestab ka

korrakaitseseadus.

Turvaettevõtted osalevad

avaliku korra kaitsel

samadel alustel

eraisikutega, kasutades

selleks mitte avaliku

võimu volitusi vaid muid

kaitseõiguseid. Seisukoht,

et turvaettevõttel on

avaliku võimu volitused

on aga korduvalt läbi

käinud erinevatest

riigikohtulahenditest,

samas ei ole seletuskirja

ülesse ehitavas

põhjendavas osas otseselt

öeldud, et turvatöötajal on

avaliku võimu volitused.

SK viide, mis on

leheküljel 61 muudetakse

oma mitmeti

tõlgendatavuse tõttu.

Justiitsministeerium on

esitanud ka seisukoha, et

avaliku korra tagamist

KorS-i tähenduses ei tohi

ajada segamini sellega, et

lepingu alusel (s.t

eraõiguslikult tegutsev)

eraõiguslikust isikust

turvatöötaja tagab

valvataval objektil TurvaS

§ 4 lg 1 punkti 4

tähenduses korda (s.t

tegutseb nagu

korrapidaja). TurvaS § 4

lg 1 punkti 4 tähenduses

korra pidamine ei puutu

KorS-i avaliku korra

mõistesse. Vastupidi –

turvaettevõtja ise võib olla

KorS-i tähenduses avaliku

korra eest vastutav

eraisik, kui ta ületab talle

õiguskorraga lubatud

tegevuse piire (nt

rakendab väljaspool

hädakaitse piire jõudu).

See tähendab, et

turvaettevõtja ja

turvatöötaja peab oma

käitumises tagama selle,

et ta ei rikuks avalikku

korda.

Siseministeerium jääb

enda esitatud seisukoha

juurde, et ka turvaettevõte

ja turvatöötaja saab

panustada ning panustab

avaliku korra tagamisse.

Ta ei tegutse sellisel juhul

riigi nimel ega kohalda ka

avaliku võimu volitus i

kuid lähtuvalt KorS § 2

lõikes 1, § 4 lõikest 1 ja §

14 punktist 2, siis saab ka

eraisik osaleda

korrakaitses ehk avaliku

korra tagamise l.

Kasutades selleks

ettenähtud nn

igaüheõiguseid.

Arvestades, et avalik kord

on kantud tagada sisemine

rahu siis võib lisaks väita ,

et turvaettevõtted kaudselt

panustavad ka sisemise

rahu tagamisse.

Turvatöötaja eesmärk

sisuliselt on lahti

kirjutatud ka KorS avaliku

korra mõistes, see

tähendab, et turvatöötaja

eesmärk on samuti tagada,

et toimuks õigusnormide

järgimine, mis omakorda

võib näiteks

kaubanduskeskuses

tähendada ka teatud

käitumise nõuete järgimist

sh avalikus kohas

käitumise nõuded.

Kindlasti on turvatöötaja

pädevus oluliselt kitsam

riikliku järelevalve

teostaja omast, kuid ei saa

eitada, et läbi enda

tegevuse panustab

turvasektor avaliku korra

ehk õigushüvede ja isikute

põhiõiguste nagu

omandiõigus tagamisse

võrdväärselt avaliku

sektoriga.

87. 2. Seletuskirjast tuleb jätta välja seisukoht, et turvaettevõtjatele on antud kehtiva seadusega ning antakse kavandatava seadusega (kavandatud

turvategevuse seaduse §§ 19 jj) üle avaliku võimu volitused avaliku korra tagamisel. Eraõiguslik

turvaettevõtja on eraisik ning ta tegutseb igaüheõiguste piires. Eraõiguslik turvaettevõtja ei teosta lepingulise turvateenuse osutamisel avalikku võimu.

Seletuskirjas on mh tuginetud ühele Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile asjas 3-1-1-69-09 (vt p 9).

VTK-le antud tagasisides märkis Justiitsministeerium, et nimetatud lahendist ei saa teha järeldusi kehtiva õiguse kohta. Märgime, et avaliku õiguse vaatepunktist ei saa

ülaltoodud kriminaalkolleegiumi seisukohaga nõus olla. Nimelt on ekslikult lähtutud sellest, et turvatöötajatele on

eraõigusliku turvategevuse elluviimiseks antud kehtiva turvaseadusega avaliku võimu volitused. Nii see kindlast i ei ole. Täpselt samamoodi nagu tavalised eraõiguslikud

isikud ei teosta hädakaitse raames avaliku võimu volitus i, ei teosta neid ka turvatöötajad oma turvatööd tehes. Kui

turvatöötajad rakendaksid turvatööd tehes avaliku võimu volitusi, siis peaksid neile laienema ka haldusmenetluse reeglid ja riigivastutuse seadus, sh kahjunõude id

puudutavad sätted. On väga kaheldav, kas kohtud seda silmas pidasid ja seda soovisid, et riik peab eraõigus liku

lepingu alusel turvateenust pakkuva turvatöötaja tekitatud kahju riigivastutuse seaduse alusel hüvitama. Tõenäolise lt on kasutatud terminit „avaliku võimu volitus“ kogemata

vales kontekstis. Pigem tuleb nimetatud lahendit lugeda nii, et riik tunnustab, et turvateenuse osutamise käigus

võib turvatöötaja kasutada oma igaüheõiguste piirides hädakaitset ja muid füüsilise jõu kasutamist õigustava id

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et antud lahend on oma ajas ja kohas

iganenud, kuid eelkõige viitab antud lahend ja

muud lahendid seisukohale, et turvatöötaja on käsitletav

muu avaliku korda kaitsva isikuna. Enne 2015. aasta

1. jaanuari oli tegemist olulise tõlgendusega, sest turvatöötaja ründamine oli

olemuselt käsitletav just avalikku korda kaitsva

isiku ründamisena, näiteks ametniku ründamisena. Kohtud on sealjuures ka

sedastanud, et turvatöötajat tuleks seega

vaadelda kui ametiis ikut selles kontekstis. Kuigi antud süüteokoosseis on

muutunud siis ei muuda see olematuks

turvatöötaja rolli avaliku korra kaitsmisel. Sellele viitab ka asjaolu, et

nimetatud süüteokoosseisu

muutmisel, mille alusel turvatöötaja oli KarS-s

aluseid, mille õiguskord eraisikutele ette näeb. Rõhutame,

et kehtiva turvaseaduse tõlgendus, et eraõiguslike le turvatöötajatele on antud avaliku võimu volitused, sh iseseisvaks riivehalduseks ja vahetu sunni rakendamiseks,

ei oleks põhiseadusega kooskõlas. Seda, et selline tõlgendus ei ole põhiseadusega kooskõlas, kinnitab ka

õiguskantsleri praktika.1

käsitletud avalikku korda

tagava isikuna, ei viidatud sellele eesmärgile vaid pigem oli eesmärgiks just

karistusõiguslik mitte avalik õiguslik reform.

Antud lahendile on seletuskirjas viidatud 3 korda. Esiteks on viidatud

ja märgitud, et Turvategevuse ja avaliku

korra tagamise seosele on viidanud ka Riigikohus, mis on olemuselt õige

väide. Teiseks on märgitud, et lähtudes

Riigikohtu seisukohast võib avalikul ürituse l korra pidamist tõlgendada

ka kui turvatöötaja õigust tagada piiritletud alal

avalikku korda, sealhulgas avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Väide on

mitmeti tõlgendatav kuid saame seda täpsustada, et turvatöötaja ei taga

avalikul kogunemise l kogu avalikku korda kuid

käitumise üle järelevalve pidamine on korrektne. Kolmandal juhul on

märgitud järgnev: eraõiguslikud isikud on ka

käesoleva õiguse kohaselt volitatud piiritletud juhtudel, ka eraõigus like

tegevuste raames, tegema riivehaldusülesandeid,

nagu avaliku korra tagamine. Nõustume, et antud kontekstis on

mitmeti mõistetavusi ja riivehalduseülesannetele

viitamine ei ole siinkoha l korrektne. Antud viide parandatakse ja jäetakse

vaid seisukoht avaliku korra tagamise osas.

88. 3. Eelnõust tuleb jätta välja turvategevuse seaduse §-s

20 sisalduv turvatöötaja õigus anda isikule korraldusi ning selle paragrahvi kohta käiv osa seletuskirjast. Avaliku korra ja julgeoleku tagamine on riigi

tuumikfunktsioon. Sellest tuumikfunktsioonist tulenevad riigile nii kohustused kui ka õigused. Üheks õiguseks on

anda seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses (PS § 3 lg 1) põhiõigusi piiravaid käske ja keelde. Eelnõuga plaanitakse anda eraõiguslikele turvatöötajatele suuliste

korralduste andmise õigus. Selline õigus on esiteks ebavajalik, teiseks sõnastatud nii laialt, et see ületab

igaüheõiguste piire. Eraõiguslikud isikud ei saa anda teistele eraõiguslikele isikutele haldusaktidega sarnanevaid korraldusi. Samuti on probleemne, et

plaanitava seaduse § 20 kohane suuline korraldus ei ütle, millele peab oht või korrarikkumine üldse suunatud

olema, ehk teisisõnu, sättes on kaitstav õigushüve nimetamata. Tundub, et kavandatava turvategevuse seaduse § 20 puhul

on turvatöötaja selgituste andmise ja hoiatuste tegemise kohustus kogemata segamini läinud korralduste

andmisega. Näiteks kui turvatöötaja juhib isiku tähelepanu sellele, et mingil territooriumil on alkoholi tarbimine lubatud üksnes selleks ettenähtud piiratud maa-

alal, ning palub isikul oma alkohoolse joogiga sinna liikuda, siis ei ole tegemist korraldusega, vaid tähelepanu juhtimisega territooriumi omaniku/valdaja seatud

viibimisreeglitele. Kui isik keeldub käitumast vastava lt territooriumi omaniku/valdaja reeglitele, saab

turvatöötaja võtta isiku territooriumil viibimise nõusoleku (omaniku/valdaja nimel) tagasi. Isik viibib alates nõusoleku tagasivõtmisest territooriumil ilma õigusliku

aluseta. Turvatöötaja võib sellele järgnevalt paluda isikul lahkuda, vastasel korral toimetatakse isik turvatöötaja

saatel territooriumilt välja. Korralduste andmise õigus on üleliigne. Lisaks jätab kavandatav turvategevuse seaduse § 20 mulje, et turvatöötajad (kui lepingulisel alusel

tegutsevad eraisikud) saavad anda kolmandate isikute suhtes haldusakte.

Arvestatud

Siseministeerium nõustub, et soov ei olnud luua eraisikutevahel

subordinatsioonisuhtele sarnast olukorda.

Muudame antud sõnastus ja kasutame pigem terminit „nõudma“ ja

„teavitama“.

89. 4. Eelnõu §-st 28 ja seletuskirjast tuleb jätta välja eraõiguslikele turvatöötajatele igaüheõigustega ja kehtiva

turvaseadusega võrreldes laiendatud füüsilise jõu rakendamise volitus. Füüsilise jõu rakendamise volitus tuleb sõnastada sarnaselt, nagu on igaüheõigus, tuginedes

kehtivas õiguses olemasolevatele õiguspärasuse alustele (eelkõige KarS § 28 lõiked 1 ja 2).

Seletuskirja sätte selgitusest võib välja lugeda, nagu oleks füüsilise jõu rakendamine mingi eraldiseisev õigus, mis turvatöötajatele on antud. Nii see ei ole. Turvatöötajad

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et turvatöötaja

füüsilise jõu rakendamise

õigus ei ole eraldiseisev

õigus. Eelkõige on siiski

see seotud ohutõrjumisega

aga teatud juhtudel nagu

süüteos kahtlustatava

kinnipidamise korral ka

tegutsevad igaüheõiguste piirides. Samuti ei ole eelnõus

füüsilise jõu kasutamist seotud vahetu ohuga või vältava rünnakuga (eeldus on lihtsalt, et meetme kohaldamine ei ole muidu võimalik või õigel ajal võimalik). Selline

lähenemine on vastuolus põhiseadusest tuleneva riigi jõumonopoli põhimõttega. Tegemist on füüsilise jõu

rakendamise volituse laiendamisega võrreldes kehtiva õigusega.

süüteomenetluslike

eesmärkidega.

Siseministeerium kindlast i

säilitab eelnõus eraldi

sätte füüsilise jõu

kasutamise kohta,

samamoodi relvade ja

erivahendite kasutamise

kohta. Turvatöötaja peab

lähtuma enda tegevuses

jõu rakendamisel igaühe

õiguse põhimõtetest. Seda

on ka eelnõus soovitud

välja tuua. Oluline on, et

seadusest oleks üheselt

arusaadav, et turvatöötaja l

on õigus rakendada ka

sundi näiteks isiku

kinnipidamisel,

turvakontrolli teostamise l,

isiku objektilt välja

saatmisel. Turvatöötaja le

ettenähtud õigused ja

kohustused peavad olema

võimalikult selgelt

arusaadavad eeskätt

turvatöötajale endale, kes

neid kohaldama peab ning

samuti teistele isikute le.

Turvatöötaja meetmed ja

selle raames sunni

rakendamine ei erine aga

olemuselt juba kehtivatest

turvatöötaja ja igaühe

õigustest näiteks isiku

kinnipidamine

süüteokahtluse korral,

isiku turvakontroll, teise

isiku valdusest temale või

turvaobjekti omanikul

kuuluva eseme tagasi

võtmine.

90. 5. Eelnõu §-ga 39 plaanitakse täiendada korrakaitseseaduse 6. peatükki paragrahviga § 821.

Sõnastus „turvaettevõtja kaasamine riiklikusse

Mitte arvestatud

Korrakaitse on KorS § 2

kohaselt üldisem tegevus

järelevalvesse“ on meie hinnangul liiga lai. Sõnastust

tuleks kitsendada nt järgmiselt „turvaettevõtja kaasamine korrakaitseülesande täitmisele“. Rõhutame, et kohaliku omavalitsuse üksus ei saa turvaettevõtjale delegeerida

materiaalset ülesannet kui sellist (nt tervikuna ülesannet teostada järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete

üle). Eraturvaettevõtja kaasamine saab olla seotud üksnes konkreetsete, piiritletud tegevustega.

kui riiklik järelevalve.

Korrakaitses osalevad ka eraisikud oma õiguste piires, kuid riiklik

järelevalve on riigi või KOV-i poolt teostatav

tegevus avaliku korra ennetamisel, ohu tõrjumisel jne.

Nõustume, et

eraturvaettevõtja tegevus peab olema piiritletud. Hetkel on tegevus eelnõus

piiritletud kindla ülesande ja õigustega. Samuti on

ettenähtud, et KOV-l peab endal olemas olema korrakaitseametnik või

üksus. Eelnev on just oluline eesmärgil, et KOV

ei delegeeriks antud ülesannet täiemahulise lt turvaettevõttele. KOV

võib turvaettevõtte vaid kaasata enda korrakaitseüksusele appi.

91. 6. Eelnõu § 4 lõikes 2 oleva sätte seos majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 31 lõikega 2 jääb ebaselgeks, ka seletuskirjas puudub selgitus. Sättes on ette

nähtud, et turvaettevõtja sõlmib tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu. Tegemist ei

peaks olema vorminõudega, mille rikkumise tagajärjeks on tehingu tühisus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lõikes 1. Palume vaadata see säte üle.

Arvestatud

Täiendame SK-d MSÜS-i § 31 lõike 2 erisuse osas.

SK-d on täiendatud selles osas, et kuigi MSÜS § 31

lõikes 2 on jäetud ettevõtjale lepingu osas vormivabandus ning

võimalus ka mitte kirjalikku lepingut

sõlmida, siis riikliku järelevalve teostamise eesmärgil on nõutud, et

leping sõlmitakse vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

92. 7. Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 2 järgi on turvaettevõ tja

kohustatud tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid olenevalt valveobjektist. Sätte selgituses on

märgitud, et kuigi majandustegevuse nõuete korral on tähtis need sätestada kindla detailsusastmega, ei ole

Arvestatud osaliselt

SK-ise on lisatud näidetena kuulivest,

kaitsekindad.

eelnõus võimalik sellist detailsusastet esitada. Kas

töövahendite osas ei ole võimalik midagi kirja panna, näiteks avatud loeteluna? Palume vaadata see säte üle ja võimalusel täiendada. Palume lisada seletuskirja selgitus i

ja näiteid töövahendite kohta, mida turvaettevõtja peab töötajale tagama.

93. 8. Eelnõu § 10 lõike 1 punkti 3 osas palume täiendada

selgitust, kes ja millal kontrollib selle nõude täitmist. Palume lisada ka karistusseadustiku paragrahvide pealkirjad seletuskirja, et oleks selgemini aru saada, mis

kuritegudega on need nõuded seotud. Seletuskirjas (lk 27) märgitakse et termin „seotud isik“

sisustatakse käesolevas eelnõus majandustegevuse seadustiku (MSÜS) § 5 lõike 2 kaudu, mille kohaselt on seotud isik ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige,

prokurist või muu isik, kellel on valitsev mõju ettevõtja juhtimise üle. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud osaliselt

SK-isse on lisatud vastavate peatükkide pealkirjad, kuid

paragrahvide pealkirjade lisamisest on loobudud,

kuna peatükkide kirjad annavad ülevaate, milliste kuritegudega tegu on.

Eelnõud on vastav viitega MSÜS § 5 -le täiendatud.

Selgitame, et vastavat nõuet kontrollib PPA tegevusloa menetluses nii

eelkontrolli kui ka hilisemalt järelkontroll i

käigus, kui vajalik on tegevusluba. Kui turvaettevõtja tegutseb

alal, kus on kehtestatud vaid teavituskohustus, siis

PPA kontrollib vastavate nõuete järgimist järelkontrollis, kui teostab

järelevalvet turvaettevõ tja tegevuse üle

94. 9. Eelnõu § 10 lõikes 3 on sätestatud, et Vabariigi

Valitsuse korraldusega võib piirata Euroopa Majanduspiirkonda või Šveitsi Konföderatsiooni mittekuuluva riigi kodaniku või juriidilise isiku kapitali

osalust turvaettevõtja vara koosseisus. Seletuskirjas on selgitatud, et selle sättega antakse

valitsusele võimalus üksikjuhtudel sekkuda julgeolekukaalutlustel turvaettevõtja osanike- aktsionäride ringi kujunemisse, tagamaks, et Eesti

turvategevust ei mõjutaks Eesti põhiseaduslikule korrale ohtlikud isikud.

Eelnõu ei sätesta piirangu tingimusi, nagu julgeolekukaalutlused/oht riigi julgeolekule jt. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 31 ettevõtlusvabaduse piiramise

ning § 32 omandipõhiõiguse piiramise alusena ei piisa kavandatud sättest. Seaduses tuleb sätestada ka, mis

põhjusel sellist piirangut on vaja (mida sellise piiranguga tahetakse kaitsta) ning piirangu täpsemad alused.

Arvestatud osaliselt

Vastavate muudatustega täiendatakse EN-i ning SK-d. Kuna VV

korraldusega on reguleeritud täna ka muud

valdkonnad, siis täiendavalt ei leitud, et oleks vajalik VV

korralduse kehtestamise tasandit. Eelnõud

täiendati, et sekkuda võib juhul kui tegemist on ohuga riigi julgeolekule

või avalikule korrale. Osalus varakoosseisus

tähendab osaühingu osa või aktsiate omamist.

Seletuskirjast on puudu analüüs piirangu põhiseadusega

kooskõla kohta, palume selline analüüs lisada seletuskirja. Palume hinnata, kas Vabariigi Valitsuse korraldus on õige tasand sellise piirangu seadmiseks.

Lisaks palun selgitage seletuskirjas, kuidas Vabariigi Valitsuse korraldusega juriidilise isiku kapitali osalust on

plaanis piirata. Selgituses on kirjas, et võib piirata konkreetse ettevõtte osanike-aktsionäride ringi. Kas Vabariigi Valitsus teeb ettekirjutuse sellisele ühingule, et

see vabaneks sobimatust osanikust? Ebaselge on ka, mida tähendab osalus vara koosseisus – äriühingu vara omanik

on iga ühing ise. Kas silmas on peetud osalust ühingus osaniku või aktsionärina? Või on keelatud ka võlakirjade omamine ja laenu andmine? See küsimus vajab selgemat

reguleerimist ja selgitamist. Palume vaadata säte üle.

95. 10. Eelnõu § 17 lõikes 2 on sätestatud, et turvaettevõ tja kooskõlastab vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse

Politsei- ja Piirivalveametiga. Märgime, et kooskõlastamine on haldusesisene tegevus, turvaettevõ tja kui halduseväline juriidiline isik peab saama Politsei- ja

Piirivalveametilt loa või teavitama sellest. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud

Eelnõu on täiendatud nii,

et kaotatud on kooskõlastamise nõue, mis on asendatud Politsei-

ja Piirivalveame ti teavitamisega.

96. 11. Eelnõu § 17 lõige 4 tundub üleliigne, kuna see

ülesanne on Politsei- ja Piirivalveameti ülesanne, seega halduslepingu lõppedes täidabki Politsei- ja Piirivalveamet oma ülesannet ise. Palume eelnõu

täpsustada.

Arvestatud

Vastav lõige eelnõust välja jäetud.

97. 12. Eelnõu § 18 punktis 3 soovitame sätestada kohustuse nii, et turvatöötaja ja valvetöötaja peavad teatama

mistahes asjaolust, mis tingib mittevastavuse nõuetele.

Arvestatud

Eelnõu on täiendatud

vastavalt.

13. Eelnõu § 29 lõike 7 selgituses seletuskirjas (lk 50) viidatakse sellele, et hädakaitse õigus on võrreldes kehtiva TurvaS-i Riigikohtu praktikas palju paremini sisustatud ja

seetõttu jäetakse eelnõuga välja enamik praegu kehtivatest erisätetest, mis piirasid relvade kasutamist

teatud olukordades. Palume lisada sinna selgitusse nende Riigikohtu lahendite viited.

Arvestatud

SK-sse lisatakse vastavad viiteid.

Nt RK: 3-1-1-108-10, 3- 1-1-34-08

14. Eelnõu §-dega 30–32 on sätestatud turva- ja valvetöötajale ettenähtud tagatised. Seletuskirjas on

märgitud, et nende sätete kirjutamisel võeti aluseks avaliku teenistuse seaduse (ATS) ja abipolitseiniku seaduse (APolS) analoogia. Leiame, et seletuskirjas ei

ole piisavalt analüüsitud, millest turva- ja valvetöötaja tagatised lähtuvad või milliste tagatistega peaksid turva-

ja valvetöötaja tagatised võrreldavad olema ning ei ole piisavalt põhjendatud, miks kasutatakse eraettevõtja

Arvestatud osaliselt Turvatöötajate ja näiteks

abipolitseinike töö iseloom on olemuslikult sarnased. Eelkõige on

regulatsioon keskendunud just vägivalla tagajärjel

hukkumisele või vigastustele. Turvatöötaja ,

töötaja tööülesande täitmisel töövõime kao või

hukkumise korral tagatiste regulatsiooni sätestamisel analoogiat ATS ja APolS tagatistega. Seletuskirjas puudub tööülesannete võrdlus nt turvatöötaja ja

abipolitseiniku osas. Palun hinnake, kas selline toetuste/hüvitiste regulatsioon on proportsionaalne

võrreldes turva- ja valvetöötaja tööülesannetega ja tööülesannete ohtlikkusega. Seletuskirjas tuleks välja tuua ka viimaste aastate kohta statistika turva- ja

valvetöötajate tööülesannete täitmisel töövõime kao ja hukkumise kohta võrdluses sama perioodi abipolitseinike

statistikaga. Selgitame, et APolS abipolitseiniku või ATS alusel ametniku hukkumise või töövõime kao korral maksab

hüvitist riik ja sel puhul on tegemist haldusmenetlusega. Kui aga eraõiguslik turvaettevõtja maksab hüvitist või

toetust oma töötaja töövõime kao või hukkumise korral, siis on tegemist nõudega eraõiguslikus suhtes, see ei ole haldusmenetlus.

Töötaja tööülesande täitmisega seotud tervisekahju tekkimise ja töövõime kao või töötaja hukkumise korral

on tegemist tervisekahju või inimese hukkumisega seotud kahju hüvitamisega, mistõttu oleks õigem nimetada seda toetuse asemel hüvitiseks.

analoogselt avaliku

võimuga, tegutseb selgel eesmärgil ennetada ja kaitsta isiku põhiõiguste

rikkumisi ning olla valmis nende rikkumiste korral ka

rünnakuid tõrjuma. Turvatöötajad puutuvad analoogselt näiteks

abipolitseinikega kokku joobes ja vägivald sete

isikutega, relvastatud isikutega, korrarikkujatega.

Tegemist ei ole kindlast i valdava osa tööajast võtva

tegevusega, kuid seetõttu on tagatised ettenähtud ka eelkõige just rünnakute ja

vägivalla korral.

Olemuslikult on tegemist täiendava kohustusega turvaettevõtjale, mis

kindlustab turvatöötaja võimalike riskide eest. Turvatöötajad panustavad

eesliinil just avaliku korra kaitsmisesse

98. 15. Eelnõu §-ga 39 plaanitakse täiendada

korrakaitseseaduse 6. peatükki §-ga 822, kus on sätestatud toetus turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja

vigastada saamise korral seoses turvaettevõtja kaasamisega kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele, millele kohaldatakse ATS §-i 49.

Sättes ei ole kirjas, kes maksab toetust ja mis on toetuse (õigem on nimetada hüvitis) arvutamise aluseks. Sellisest

viitamisest ei piisa õigusselguse jaoks. Kui on mõeldud, et turvaettevõte maksab toetust ja sellisel juhul kohaldatakse ATS §-s 49 sätestatud hüvitise määrasid, siis

nii tulekski sõnastada ja menetlusele saaks kohaldada sel juhul turvategevuse seaduse §-des 30–32 sätestatud

menetlust. Palume eelnõu täpsustada.

Arvestatud

Eelnõu täpsustatakse vastavalt. Ette on nähtud,

et maksab kohalik omavalitsus lähtudes eelnõu §-s 30 sätestatud

piiridest.

99. 16. Eelnõu § 42 punktiga 2 täiendatakse MSOS-i §-ga 754, mille lõike 4 kohaselt ei tohi relva ega laskemoona kanda joobeseisundis. Palume sõnastus üle vaadata, kas

see on piisav. Toetame MKMi 07.12.2021 kirjas nr 5- 3/2021/3132-2 ja 14.05.2021 kirjas nr 5-3/2021/3121-1

esitatud seisukohta, et arvestades relvastatud laevakaitsjate kasutamisega kaasnevaid ohte ja riske, on

Arvestatud

Eelnõu vastavalt täiendatud. Eelnõus on

sätestatud, et mereturvatöötaja ei või

pardal viibida joobeseisundis.

põhjendatud keelata laevakaitsjatel laevas joobeseisund is

viibimine kogu neile ette nähtud tööajal.

100. 17. Eelnõu § 42 punktiga 6 täiendatakse meresõiduohutuse seadust (MSOS) §-ga 882, kus sätestatakse trahvimäärad laevakaitsjate kasutamise

nõuete rikkumise eest. Leiame, et juriidilise isiku trahvimäär 3200 eurot on liiga madal. Eelnõus ei tohiks

lähtuda MSOS-is kehtivatest trahvimääradest, sest need vajavad tervikuna ülevaatamist. MKM on teinud oma 07.12.2021 kirjas nr 5-3/2021/3132-2 ettepaneku

suurendada trahvimäära kümme korda, arvestades laevadel relvastatud turvatöötajate kasutamisega seotud

riske ja ohte. Justiitsministeerium toetab MKMi ettepanekut suurendada juriidilise isiku trahvimäära. Eelnõu § 42 punkti 6 osas palume ka täiendada

seletuskirjas selgitust viidetega, kus on sätestatud nimetatud nõuded.

Arvestatud

Eelnõud vastavalt MKM-i sisendile täiendatud.

Eelnõud on täiendatud trahvimäärasuurusega

320 000 eurot.

101. 18. Eelnõu § 44 punktiga 23 täiendatakse relvaseadust

§-dega 8928‒8931. Palun täiendage seletuskirja viidetega seaduse sätetele või määrustele, kus need tingimused ja kasutamise nõuded on sätestatud.

Arvestatud

SK täiendatakse viidetega relvaseadusele § 45,46.

102. 19. „Meede“ on termin, mida kasutab korrakaitseseadus. Meetmeid rakendab korrakaitseorgan. Korrakaitseorgan KorS § 6 lõike 1 tähenduses on seaduse või määrusega

riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus, kogu või isik. Turvatöötaja on eraisik, keda ei ole volitatud täitma riikliku järelevalve ülesannet.

Võetud teadmiseks

Nõustume, et korrakaitseseaduses on

kasutatud terminit meede. Täpsemalt on KorS-s kasutatud terminit

üldmeede ja erimeede, kuid kohati ka lihtsa lt

meede või riikliku järelevalve meede. Turvaseaduses ei ole

sätestatud, et terminit meede kasutatakse KorS

tähenduses. Termin meede on ÕS-s selgitatud kui tarvitusele võetav v.

võetud abinõu. Turvatöötaja ei rakenda

turvaseaduse alusel korrakaitselisi meetmeid ega teosta riikliku

järelevalvet. Selle kohta ei ole ka eelnõus ega

seletuskirjas vastavat väidet. SiM hinnangul on aga kohane kasutada

turvatöötaja tegevuse kirjeldamisel lihtsustatult

sõna meede, mis tähistab

teatud abinõu kasutusele

võtmist, et tagada turvategevuse eesmärk ehk isku ja vara ohutus ja

kaitstus. Turvatöötaja meetmed põhinevad

õigusvastasust välistava l asjaolul mitte avaliku võimu volitusel, kuid

sõltumata sellest on oluline, et turul tegutsevad

isikud saaksid võimalikult selgelt ja ühemõttelise lt aru enda tegevuse piiridest

ning selle tegevuse kirjeldamiseks oleks ka

vajalikud lihtsad terminid.

103. 20. Seletuskiri sisaldab mitmes kohas ebatäpsusi seoses mõistega „põhiõiguste riive“. Riivel on avalikus õiguses kindel sisu ja tähendus. Riive tähistab iga põhiõiguste

adressaadi (s.t avaliku võimu kandja) poolset tegevust, mis mõjutab negatiivselt põhiõiguste kandja

põhiseadusega kaitstud tegevusruumi. Turvaettevõtjad ning nende alluvuses töötavad turvatöötajad ei ole põhiõiguste adressaadid, vaid põhiõiguste kandjad.

Sellest tulenevalt on ebakorrektne öelda, et turvatöötajad riivavad isikute põhiõigusi. Riive mõiste tuleb mängu

seeläbi, et riik on kohustatud tagama (põhiõiguste kaitseõiguslik funktsioon), et üks eraisik ei teeks teisele eraisikule liiga. Ehk teisisõnu, riik peab kaitsma

üht eraisikut teisest eraisikust lähtuvate rünnete eest. Kui riik oma kaitsekohustust ei täida, on tegemist põhiõiguse

riivega. Tegemist on põhiõiguste kolmikmõju juhtumitega.

Võetud teadmiseks

Riivel on teatud mõttes avalikus õiguses üks

tähendus. Riive on aga määratlemata mõiste,

mida õigusaktides endis ei esine. Siseministeer iumi hinnangul ei tekita

käesolevalt sõna riive arusaamatusi.

104. 21. Eelnõu õigusliku analüüsi poole pealt torkab silma see, et peamiselt on tuginetud Jorma Hakala töödele.

Kokku on viidatud kolmele tööle: J. Hakala (2007) The regulation of manned private security: a transnational

survey of structure and focus; J. Hakala (2008) Why regulate manned private security. Helsinki; J. Hakala (2012) Regulation of Manned Commercial Security

Services: A Transnational Comparative Study of Belgium, Estonia, New York, Queensland, South Africa and

Sweden. City University London. Seletuskirjas oleks võinud mainimist leida asjaolu, et J. Hakala oli aastatel 1996–2001 ühe eraturvafirma tegevjuht ning seega ühe

kindla turvaettevõtjaga vähemalt minevikus tihedalt seotud isik.

Arvestatud Täiendatud SK alaviidet et

J. Hakala oli aastatel 1996-2001 ühe

eraturvafirma tegevjuht.

105. 22. Eelnõu mõjusid tuleks analüüsida kõigi muudatuste

lõikes ning iga muudatuse puhul tuleks täpsustada

Mittearvestatud

mõjutatud sihtrühmad ja avalduvad mõjud (kõigi

mõjuvaldkondade – majanduslikud, keskkonna jne mõjud – lõikes). Hetkel ei selgu mõjude kirjeldusest, millised mõjud täpselt ühe või teise muudatusega

kaasnevad ning millisele sihtrühmale need mõju avaldavad. Näiteks hetkel väidetakse, et regulatsiooni

muutmine toob majandusliku mõjuna kaasa „konkurentsi elavnemise ja turu korrastumise“, kuid arusaamatuks jääb, milline muudatus selle tingib, kas muudatused

sisevalve korralduses, muudatused tegevusalade liigituses või majandustegevuse nõuete täpsustamine. Iga

muudatuse puhul tuleks täpsustada selle sisu, määrata ära mõjutatud sihtrühm ning selgitada sihtrühma käitumise muutust ning sellega kaasnevaid mõjusid. Mida

täpsemalt on nimetatud kategooriad omavahel seotud, seda loogilisemaks muutub mõjuanalüüsi mõte ning

lihtsamaks analüüsi koostamine. Juhul, kui otsustatakse määratleda mõju olulisus, siis tuleb lisaks üldisele konstateeringule, et sihtrühm on

„väike“ (või mõju ulatus „väike“ ning mõju kokkuvõtteks „ebaoluline“), lisada ka vastav

argumentatsioon, miks ja kuidas sellisele tulemusele on jõutud. Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsile tuleks kasuks, kui

lisataks kokkuvõte halduskoormuse muudatuste kohta, selgitades, kas halduskoormus (riigi seatud infokohustused ettevõtjatele ning isikutele) kõigi

muudatuste koondtulemusel kas väheneb, jääb samaks või suureneb.

Siseministeeriumi

hinnangul ei vaja mõjud täiendavat hindamist. Käesoleva eelnõu

väljatöötamiseks on koostatud vastav VTK,

mille järgselt on läbi viidud suuremahulisem kaasamine ning teemade

lahkamine. Mõjudes on käesolevalt välja toodud

eelkõige kõige põhilisem.

106. 23. Arvestades, et tegu on mahuka valdkonda reguleer iva

uue terviktekstiga, tuleks muudatuste tõhususe ja asjakohasuse hindamiseks planeerida ka järelhindamine.

Hindamine võiks toimuda 2–3 aastat pärast seaduse jõustumist. Järelhindamine annab võimaluse reageerida eelnõu jõustamise käigus selgunud kitsaskohtade le,

hinnata eesmärkide saavutamise edukust ning mõõta muudatuste järgselt tegelikku avalduvat mõju.

Arvestatud

3 aastat pärast seaduse rakendamist võetakse ette

põhjalik mõjude hindame.

107. 24. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud

eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega. Justiitsministeeriumi hinnangul on kooskõlastamise le

saadetud eelnõus aga positiivne, et sellega kavandatakse ühtlustada ning tõsta turvatöötajate ettevalmistust ning

koolitust puudutavaid nõudeid. Samuti on teretulnud areng see, et turvatöötaja tegevusele seatakse selgitamiskohustus ja proportsionaalsusnõue.

Arvestatud osaliselt

108. Teeme ettepaneku pealkirjastada § 1 „Seaduse

reguleerimisala ja eesmärk“ ning siia alla sätestada §-d 1 lg 1 ja § 2.

Mittearvestatud

Me ei näe vajadust muudatuse tegemiseks.

§ 1. Seaduse reguleerimisala ja eesmärk

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse turvategevuse tingimused ja kord, turvaettevõtja ning turva , valve- ja

sisevalvetöötaja õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve alused ja kord.

(2) Käesoleva seaduse eesmärk on tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega

kokkupuutuva isiku põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse

üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomisel.

109. Kaitseliit seaduses suure tähega.

Arvestatud

110. Kokku (ühtlus). Arvestatud

111. HÕNTE § 18 lg 5 kohaselt määratletakse termini sisu

kas pärast termini esmakordset kasutamist eelnõu struktuuriosas, kuhu on koondatud terminiga seotud sätted, või eelnõu üldsätetes selle termini jaoks

kavandatavas paragrahvis. Ühe paragrahvi loeteluna terminite esitamine ei ole kooskõlas HÕNTE-ga.

Palume §-s 3 esitatu jaotada §-de 4 ja 5 vahel selliselt, et avada iga termin eraldi lõikes pärast esmakordset termini

kasutamist. Need terminid, mis jäävad üle §-dest 4 ja 5 avada selle terminiga seonduvas asjakohases tekstiosas pärast esmakordset termini kasutust.

Mittearvestatud

Kuigi seaduse ja seaduse struktuuriosa üldsätetesse ei ole kohane kavandada

eraldi paragrahvi termini määratlemiseks juhul, kui

termin ei ole seaduses või seaduse struktuuriosas läbivalt oluline, siis meie

hinnangul on kõik §-s 3 sätestatud terminid keskselt olulised kogu

regulatsiooni vaates. Kui terminit kasutatakse

mahukas seaduses vaid mõnel korral, siis oleks asjatu koormata seadust

eraldi terminit määratleva paragrahviga. Sellest

lähtuvalt on ka osad terminid jaotatud muudesse

paragrahvidesse.

112. Pakun ökonoomsema sõnastuse. Arvestatud Eelnõu vastavalt

täiendatud

113. Parem nõuded kellele, mitte kelle nõuded, nt nõuded õpetajale, mitte õpetaja nõuded

Arvestatud

114. Teeme ettepaneku sõnastada pealkiri järgmiselt: „Valveseadmestik, selle projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine“

Selline pealkiri on paremini kooskõlas paragrahvi sisuga.

Arvestatud

115. Palun sõnastada lõike 1 algus järgmiselt: Arvestatud

„Turva- ja valvetöötaja väljaõpe on…“

Sõnastus avab, mis väljaõppega on tegemist.

116. Kas selles punktis on samuti mõeldud tasuta valvamist või kaitsmist? Palun täiendage seletuskirja selgitusega.

Võetud teadmiseks

117. Pakun välja ökonoomsema tegevusloanimetuse. Arvestatud

118. Palun täpsustada eelnõus, keda mõeldakse seotud isikuna.

Seletuskirjas selgitatakse, et termin „seotud isik“ sisustatakse käesolevas eelnõus majandustegevuse

seadustiku (MSÜS) § 5 lõike 2 kaudu, mille kohaselt on seotud isik ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kellel on valitsev mõju ettevõtja

juhtimise üle. Praegu ei ole ilma seletuskirja poole pöördumata võimalik aru saada, kes on seotud isikuks.

Arvestatud Eelnõud vastavalt täiendatud

119. Vist ei olnud päris nii mõeldud, nagu võiks Šveitsi

koosseisu kuuluda mingi muu iseseisev riik?

Võetud teadmiseks

120. „Majandustegevusteade“ on MSÜSis kasutatav lühend. Ühe seaduse lühendit ei saa kasutada teises seaduses terminina. Palun kirjutage teatamiskohustus esialgu

välja, siis edaspidi saab kasutada eelnõus lühendit. Palun vaadake üle ka §is 37 sõnastustes

„majandustegevusteade“ MSÜS

§ 14. Teatamiskohustus

(1) Seaduses sätestatud juhul on ettevõtjal kohustus

esitada enne majandustegevuse alustamist registripidajale teade asjaomasel tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta (edaspidi

majandustegevusteade).

Õigem on sõnastada: Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud teade loetakse esitatuks…..

Arvestatud Eelnõu vastavalt täiendatud

121. Teeme ettepaneku sõnastada …kehtivad nõuded ja

kohustused

Arvestatud

Eelnõud vastavalt täiendatud

122. Teeme ettepaneku sõnastada …üldnõuded Arvestatud

Eelnõud vastavalt täiendatud

123. Õige peaks olema lõige 3, palun täpsustage viide. Arvestatud

Eelnõud vastavalt täiendatud

124. Viidete üle vaatamine

Arvestatud Eelnõud vastavalt

täiendatud.

125. Palun vaadake kooskõlastuskirja märkust nr 20. Vaadatud

126. Palun vaadake see sõnastus üle „võtta hoiule isiku

kontrolli“

Arvestatud

Eelnõud vastavalt täiendatud.

127. Kas isiku kõrvaldamine on siin õige väljend? Kui selle sisu on, et turvatöötaja saadab isiku valveobjektilt välja,

siis kas oleks parem seda nii sõnastada, palun vaadake see sõnastus üle.

Mittearvestatud

Konsulteerisime

keeletoimetajaga ning tema hinnangul sobib ka

meie pakutud sõnastus.

128. Palun vaadake JuM kooskõlastuskirja märkust nr 4.

Vaadatud

129. Palun vaadake kooskõlastuskirja märkust nr 14.

Mida siin täpsemalt mõeldakse ja kuidas seda suhet tuvastatakse?

Vaadatud

130. Toetuste ja hüvitiste puhul on õigem „taotlus“. Palun

parandada §-des 31 ja 32.

Võetud teadmiseks

131. Turvaettevõttes ei ole tööl ametnikud, palun muutke sõnastust, õige on „töötaja“.

Arvestatud

Eelnõud vastavalt

täiendatud

132. Palun vaadake see viide üle, kas on mõeldud § 4 lõike 1 punktis 1.

Palun vaadake viide üle, kas on mõeldud § 4 lõike 1 punktis 2. Palun vaadake see viide üle, kas on mõeldud § 4 lõike 1

punktis 4.

Vaadatud

133. Palun täpsustada pealkirja sõnastust, sest praeguse

sõnastuse järgi võib aru saada nii, et kaasatakse riiki ja kohaliku omavalitsust. Tegelikult on ju mõeldud, et riik või kohalik omavalitsus võib kaasata turvaettevõtjat.

Parem sõnastus oleks

Turvaettevõtja kaasamine riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse korrakaitseülesande täitmisele.

Arvestatud pärast

kooskõlastuskirja

esitatud sõnastuses.

134. Siin ja läbivalt „kohaliku omavalitsuse üksuse“ Võetud teadmiseks

135. Palun vaadake see sõnastus üle, parem sõnastus oleks:

(5) Reeder teavitab laevakaitsjate kasutamisest Transpordiametit, kes omakorda teavitab sellest Politsei-

ja Piirivalveametit.

Arvestatud

136. (2) Laevakaitsjale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse

relvaseaduse 2., 123., 13. ja 131. peatükki

Arvestatud

137. Normitehnika käsiraamatu § 23 „Paragrahvide numeratsioon ja pealkirjastamine“, p 4: „Pealkirjas tuleb üldjuhul kasutada sidesõna „ja“, sest pealkiri hõlmab

kõike paragrahvis käsitletut. Välistava sidesõna või kasutamine on põhjendatud näiteks juhul, kui siduva

sidesõna ja kasutamine oleks sisuliselt eksitav või ebaloogiline.

Arvestatud

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri LISA 2

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER MÄÄRUS

Turvategevuse eeskiri

Määrus kehtestatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded: 1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele; 3) turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale; 4)turvateenistuja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisund ile,

terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi andmekoosseisule ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelu;

5) turvateenistuja töötõendile ja vormiriietusele; 6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmise korra ja tingimused;

7) turvamisele, mille valveobjekt on suure varalise väärtusega veos.

2. peatükk

Turvaplaan

§ 2. Nõuded turvaplaanile

(1) Turvaplaanis esitatakse järgmised asjaolud: 1) turvaobjekti kirjeldus ja piiride skeem; 2) rakendatavate valve- ja kaitselahenduste kirjeldus ja põhjendus;

3) turvateenistujate arv, töögraafik, tööülesanded ja turvateenistujate väljaõppe vajadus; 4) turvaplaani koostaja nimi ja kontakt;

5) turvaplaani elluviimise eest vastutava turvategevuse ettevõtja töötaja nimi; 6) muud asjakohased andmed.

(2) Kui turvaettevõtja peab korda avalikul või erakogunemisel, esitatakse turvaplaanis peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu:

1) eeldatav osavõtjate arv; 2) Politsei -ja Piirivalveameti ja teiste asjaomaste asutustega tehtava koostöö korraldus; 3) korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega

kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise nõuetest tulenevad asjakohased andmed.

(3) Kui turvamine eeldab ka parkimise või liikluse korraldamist, esitatakse turvaplaanis peale käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu: 1) sõidukite parkimise korraldus;

2) liikluse ümberkorralduse kirjeldus.

§ 3. Turvaplaani koostamine

(1) Turvaplaan koostatakse ja esitatakse teenuse tellijale enne turvamise alustamist. Turvaplaan

võib olla osa lepingust.

(2) Turvaplaani allkirjastab pädev isik. (3) Kui turvaobjektiks on riigikaitseobjekt, lähtutakse turvaplaani koostamisel

riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrusega kehtestatud riigikaitseobjekti kaitse korrast.

3. peatükk

Turvaauditi läbiviimine

§ 4. Nõuded turvaauditi aruandele

Turvauditi aruanne peab sisaldama järgmisi asjaolusid: 1) turvaauditi läbiviimise eesmärk ja tellija ootused;

2) turvaobjekti kirjeldus ja piirid; 3) hinnang objektile ning selle ümbrust mõjutavatele ohtudele ja nende kirjeldus, sh

tõenäolisus, võimalikud tagajärjed jne; 4) turvaobjektil seni rakendatavate kaitse- ja valvelahenduste kirjeldus, sh ülevaade valvamise ja kaitsmisega seotud juhtumitest ning hinnang nende lahenduste piisavusele;

5) põhjendatud soovitused ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks; 6) turvaauditi läbiviija ja kaasatud asjatundjate nimed ja kontaktid;

7) turvaauditi tellija nimi; 8) muud asjakohased andmed.

§ 5. Turvaauditi aruande koostamine

(1) Turvaauditi tegemiseks ja aruande koostamiseks esitab turvaauditi tegija tellijale kirjalikult kava, milles kirjeldatakse turvaauditi tegevused ja selle töökorraldus, võimalikud infoallikad ning esialgne ajaplaan.

(2) Turvaauditi aruande allkirjastab pädev isik.

(3) Kui turvaaudit tehakse riigikaitseobjekti kohta, lähtutakse turvauditi aruanne koostamisel riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrusega kehtestatud

riigikaitseobjekti kaitse korrast.

4. peatükk

Turvateenistuja väljaõpe

§ 6. Nõuded valvetöötaja põhiõppele

(1) Valvetöötaja põhiõppe läbinul on:

1) teadmised turvategevuse olemusest ning turvategevuse erinevusest ja puutumusest korrakaitsega; 2) teadmised vara valvamise, kaitsmise ja korra pidamisest õiguslikest alustest ja valvetöötaja

ülesannetest; 3) teadmised ja oskused valvamise ja kaitsmise korraldamisest, sh tööpiirkonna

ettevalmistamisest ja kontrollimisest ning koostööst asjakohaste asutustega; 4) teadmised ja oskused töötada nii meeskonnas kui ka iseseisvalt ning inimestega suhtlemise mõjusatest võtetest;

5) teadmised valvetöötaja õigustest, sh teiste isikute õigusi piiravatest meetmetest, ning oskused erinevaid olukordi hinnata ja lahendada;

6) teadmised ja oskused ülesannete täitmisel kasutatavatest side-, valve- ja teistest seadmetest ja vahenditest; 8) esmaabi osutamise oskused.

(2) Valvetöötaja põhiõpet korraldatakse turvategevuse seaduse alusel majandustegevuse

alustamisest teatanud ettevõtja kehtestatud õppekava alusel. (3) Valvetöötaja põhiõppe nõutav maht on vähemalt 50 akadeemilist tundi, mis peab hõlmama

vähemalt 8 akadeemilist tundi kontaktõpet.

§ 7. Nõuded turvatöötaja põhiõppele:

Turvatöötaja põhiõppe läbinul on :

1) teadmised turvategevuse olemusest, sh eri tegevusaladest ning turvategevuse erinevusest ja puutumusest korrakaitsega;

2) teadmised vara valvamise ja kaitsmise õiguslikest alustest, korra pidamisest sh avaliku korra tagamisest ning turvatöötaja ülesannetest; 3) teadmised ja oskused valvamise ja kaitsmise korraldamises t, sh tööpiirkonna

ettevalmistamisest ja kontrollimisest, korra tagamisest ning koostööst asjakohaste asutustega; 4) teadmised ja oskused töötada nii meeskonnas kui ka iseseisvalt ning inimestega suhtlemise

mõjusatest võtetest; 5) teadmised turvatöötaja õigustest, sh teiste isikute õigusi piiravatest meetmetest, ning oskused erinevaid olukordi hinnata ja lahendada;

6) teadmised ja oskused ülesannete täitmisel kasutatavatest side-, valve- ja teistest seadmetest ja vahenditest;

7) teadmised ja oskused turvatöötajale lubatud relvadest ja erivahenditest ning nende kasutamise taktikatest ja olukordadest; 8) esmaabi osutamise oskused.

(2) Turvatöötaja põhiõpet korraldatakse turvategevuse seaduse alusel majandustegevuse

alustamisest teatanud ettevõtja kehtestatud õppekava alusel. (3) Turvatöötaja põhiõppe nõutav maht on vähemalt 70 akadeemilist tundi, mis peab hõlmama

vähemalt 16 akadeemilist tundi kontaktõpet.

§ 8. Nõuded turvajuhi põhiõppele (1) Turvajuhi põhiõppe läbinul on peale käesoleva määruse § 7 lõikes 1 sätestatule:

1) teadmised ja oskused korraldada turvategevust, sh hinnata turvamise korraldust, tööpiirkondade ettevalmistatust ja vajaduse korral juhtida sündmuste lahendamist;

2) teadmised ja oskused juhtida meeskonda, sh kavandada ja korraldada töötajate väljaõpet ja tööülesannete täitmist;

3) teadmised ja oskused korraldada, sh kavandada ja koordineerida koostööd turvaobjekti valdaja, politsei ja teiste asjakohaste asutustega; 4) teadmised ja oskused hinnata turvaobjektide turvalisust, teha turvaauditit ja koostada selle

aruanne; 5) teadmised ja oskused pakkuda lahendusi turvaobjekti valvamiseks ja kaitsmiseks ning

koostada turvaplaan. (2) Turvajuhi põhiõpe viiakse ellu turvategevuse seaduse alusel majandustegevuse alustamisest

teatanud ettevõtja kehtestatud õppekava alusel.

(3) Turvajuhi põhiõppe nõutav maht on vähemalt 100 akadeemilist tundi, mis peab hõlmama vähemalt 30 akadeemilist tundi kontaktõpet.

§ 9. Nõuded turvatöötaja erikoolitusele

(1) Liikuva valveobjekti kaitsmise ja valvamise erikoolituse läbinul on peale käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatule: 1) teadmised ja oskused ohtliku ründe korral käitumiseks avalikus ruumis;

2) …; 3) ….

(2) Kohaliku omavalitsuse riikliku järelevalve ülesande täitmises turvatöötajana osalemiseks on erikoolituse läbinul peale käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatu järgmised teadmised ja

oskused: 1) teadmised korrakaitsest ning politsei ja kohaliku omavalitsuse rollist;

2) teadmised ja oskused avalikus kohas käitumise nõuete üle iseseisvalt järelevalve tegemiseks; 3) teadmised ja oskused avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks; 4) teadmised ja oskused turvatöötajale sätestatud korrakaitseseaduses sätestatud meetmete

iseseisvaks rakendamiseks ja vahetu sunni kohaldamiseks; 5) teadmised ja oskused haldusmenetlusest ja meetme kohaldamise dokumenteerimisest.

(3) Erikoolitus korraldatakse turvategevuse seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja kehtestatud õppekava alusel.

(4) Erikoolituse kestuseks on vähemalt … tundi.

§ 10. Nõuded turvateenistuja täienduskoolitusele

(1) Turvateenistujale on igal aastal ette nähtud vähemalt 16 akadeemilist tundi täienduskoolitust, lähtudes töötaja tööalasest koolitusvajadustest ja uuendustest turvategevuses.

(2) Kui turvatöötajale ja turvajuhile on väljastatud relv (sh teleskoopnui), siis tema täienduskoolitus peab hõlmama vähemalt 6 akadeemilist tundi praktilist õpet füüsilise jõu,

erivahendite ja relvade kasutamisest.

§ 11. Nõuded turvateenistuja koolitajale (1) Turvateenistuja koolitajal peab olema õpetatavas aines põhjalik õpi- ja töökogemus ning

õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused, mis sätestatakse turvateenistuja väljaõpet läbiviiva ettevõtja kehtestatud õppekavaga.

(2) Turvateenistuja koolitaja peab iga kolme aasta järel läbima täienduskoolituse, lähtudes turvatöötaja väljaõppe vastavas õppekavas kirjeldatud koolitaja kvalifikatsioonis.

§ 12. Nõuded väljaõppe korraldusele

(1) Väljaõppe korraldamisest täiskasvanute seaduses sätestatud korras teavitanud ettevõtja tagab väljaõppeks vajaliku õpikeskkonna ning hindab kord 3 aasta järel väljaõppe korraldust, õpikeskkonda ja koolitajate taset.

(2) Turvateenistuja väljaõppe korraldamisel arvestatakse õppija varasema õpi- ja

töökogemusega. Pärast õppija varasema õpi- ja töökogemuse hindamist võib turvateenistuja väljaõppe lugeda osaliselt või täielikult läbituks.

5. peatükk

Turvategevuse dokumenteerimine ja tegevusest teada andmise kord

§ 13. Turvategevuse dokumenteerimine ja dokumentide ja hoidmine

(1) Turvategevuse dokumendid on järgmised: 1) turvaeobjektil toimunud sündmuse kohta koostatud toimik;

2) turvategevuseks sõlmitud leping; 3) turvateenistuja isikukaart; 4) häireteate ülevaade;

5) turvaobjekti turvaplaan; 6) turvauditi aruanne;

7) turvateenistuja väljaõppe õppekava; 8) turvateenistuja väljaõppe korraldamise eeskiri; 9) turvateenistuja väljaõppe toimumise aega, kohta ja päevakava sisaldav teade;

10) turvateenistuja väljaõppe läbimise kohta väljastatav dokument; 11) väljaõppesse registreerinute ja osalejate nimekirjad;

12) turvateenistuja koolitaja tööleping. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 loetletud dokumente säilitab turvaettevõtja viis

aastat ja punktides 4–12 loetletud dokumente säilitatakse üks aasta.

(3) Valve ja kaitse all oleku ajal valveobjekti ohustanud sündmuse kohta koostatakse toimik, kuhu paigutatakse ettekanded ja lisamaterjal. Toimikus esitatakse järgmised andmed ja lisamaterjalid:

1) ettekande koostamise aeg ja koht; 2) selle turvaettevõtja nimetus, kellele ettekanne on koostatud;

3) ettekande koostanud isiku töökoht ja nimi; 4) valveobjekti ohustava sündmuse aeg ja koht; 5) sündmuse kirjeldus;

6) õigusvastase teo toimepannud või teo toimepanemises kahtlustatava isiku nimi ja passi või muu isikut tõendava dokumendi number;

7) tunnistaja ja kannatanu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood, aadress, töökoht ja telefoninumber ning passi või muu isikut tõendava dokumendi number; 8) õigusvastase teo toimepannud isiku seletus;

9) õigusvastase teo toimepannud isiku kinnipidamist, isikusamasuse kontrollimist, asjade ja dokumentide äravõtmist ning tagastamist käsitlevad andmed;

10) politseile isiku üleandmise aeg ja koht; 11) tunnistajate ja kannatanute seletused;

12) asja lahendamiseks vajalikud muud andmed. (4) Häireteates esitatakse järgmised andmed:

1) häireteate saabumise viis ja aeg; 2) häireteate edastanud valveobjekti nimetus;

3) häireteates nimetatud sündmuse toimumise koht ja sündmuse kirjeldus; 4) teave häireteate menetlemise kohta, nagu menetlustoimingud, käsud ja turvatöötajate lt saadav info.

(5) Turvategevusega seotud muu dokument koostatakse ja seda säilitatakse turvaettevõtja üldise

asjaajamiskorra kohaselt. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente hoitakse ja need hävitatakse

arhiiviseaduses kehtestatud korras.

§ 14. Turvategevusest teada andmise tingimused ja kord Turvaettevõtja:

1) teeb iga kuu Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult teatavaks nii objektid, mis on lisandunud mehitatud valve alla võetud objektide hulka, kui ka need, mille teenindamiseks sõlmitud leping

on lõpetatud. Teates esitatakse objekti aadress ja nimetus; selle isiku nimi, kellega on valvetegevuse leping sõlmitud; lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning täidetavate ülesannete loetelu;

2) kui valvatav või kaitstav objekt on Eesti riigilippu kandev laev, esitatakse käesoleva paragrahvi punktis 1 sätestatud objekti aadressi ja nimetuse asemel Politsei- ja Piirivalveametile

valvatava või kaitstava laeva nimi, laeva registrinumber, laeva omaniku nimi, isiku- või registrikood või isikukoodi puudumisel laeva omaniku sünniaeg ja aadress; 3) teatab viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile turvamise käigus relva kasutamisest või

turvamise juhtumist, kus isikule on põhjustatud tervisekahjustus või isiku surm; 4) teatab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult 5 tööpäeva ette vastava õppekava alusel

toimuvatest koolitustest sh märkides ära koolituse päevakava, toimumise aja ja koha, koolitaja ees- ja perekonnanime.

6. peatükk

Nõuded turvamisele, mille valveobjektiks on suure varalise väärtusega veos

§ 15. Suure varalise väärtusega veose turvamise nõuded, selle kooskõlastamine ja sellest

teavitamine

(1) Kui veose väärtus ületab korrakaitseseaduse § 5 lõike 8 punktis 2 sätestatud suure väärtusega

varalise hüve piiri, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvateenistujat või üks tulirelvaga relvastatud turvateenistuja peab kasutama turvakohvrit.

(2) Kui veose väärtus ületab 1 000 000 eurot, peab raha ja väärtpaberite veol olema vähemalt kaks tulirelvaga relvastatud turvateenistujat ning peab kasutama soomustatud

sularahaveosõidukit või turvakohvrit. (3) Kui veose väärtus ületab 4 000 000 eurot, võib raha ja väärtpaberite vedu toimuda ainult

kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.

(4) Turvaettevõtja teavitab Politsei- ja Piirivalveametit raha ja väärtpaberite veoga seotud teenuse osutamisest turvaseaduse §-s 15 sätestatud tingimustel ja korras.

§ 16. Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklik kontaktpunkt

Euroopa Liidu euro sularaha piiriülese maanteeveo riiklikuks kontaktpunktiks on Politsei- ja Piirivalveamet.

7. peatükk

Turvateenistuja kutsesobivus ja kehaline ettevalmistus

§ 17. Nõuded isikuomadustele

Turvateenistuja peab vastama järgmistele üldistele nõuetele: 1) ausus ja seaduskuulekus;

2) võimeline töötama stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd;

3) kohusetundlik, otsustus- ja vastutusvõimeline, suutma langetada iseseisvalt otsuseid oma pädevuse piires, võimeline ette nägema oma otsuste tagajärgi ning vastutama nende eest ; 4) hea suhtlusoskusega, analüüsivõimeline ja täpne.

§ 18. Kehalise ettevalmistuse nõuded

(1) Turvateenistuja peab kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma turvateenistuja tööülesandeid.

(2) Turvateenistuja kehalise ettevalmistuse kontrollimise korra kehtestab turvaettevõtja.

8. peatükk

Turvateenistuja tervisenõuded ja tervisekontrolli kord

§ 19. Tervise üldnõuded

(1) Turvateenistujal ei tohi olla sellist tervisehäiret, mis võib seada ohtu tema enda või teise isiku elu või tervise.

(2) Turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes ja

olukordades: 1) kõrgenenud vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord ja kestev stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired;

3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine, tuuletõmbus ja muud ilmastikuolud ;

5) tööülesannetest põhjustatud sundasendid; 6) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kaitsevesti kandmine; 7) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;

8) vähesest valgustatusest põhjustatud halb nähtavus; 9) töökeskkonnas esinevate ohuteguritega kokkupuute oht, sh bioloogiliste ohuteguritega ning

gaasipihusti ja suitsus sisalduvate keemiliste ainetega; 10) relva kandmine ja kasutamine; 11) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine.

(3) Nõuded nägemisele ja kuulmisele

1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine;

2) tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz.

(4) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid: 1) keha-, kõne- või meelepuue;

2) raskekujuline psüühikahäire, isiksuse- või käitumishäire; 3) suletud ruumi kartus, kõrgusekartus; 4) teadvuse kaotamise hood, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

5) I tüübi diabeet ehk suhkurtõbi; 6) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 19. Turvatöötajate grupid

(1) Turvateenistujad jagatakse kolme gruppi, lähtudes tööülesannetest ja tervist ohustavatest teguritest nende täitmisel. Iga grupi turvateenistujale kehtestatakse tervisenõuded.

(2) I grupp – turvateenistuja, kes valvab ja kaitseb isikut, teostab kõrgendatud ohuga ja erinõuetele vastavat turvamist, sealhulgas liikuva valveobjekti valvamist ja kaitsmist.

(3) II grupp – turvateenistuja, kes peab turvaobjektil sh kogunemisel korda, teostab vallas- või

kinnisvara kaitset või mehitatud valvet, patrullib jalgsi või mootorsõidukit kasutades, kontrollib isikute sissepääsuluba ja teostab objektivalvet siseruumides, kuid ei täida I grupi ülesandeid.

(4) III grupp – turvajuht ja turvatöötaja, kes turvategevuse korraldamiseks või juhtimiseks ei võta vahetult osa I ja II grupi töödest, välja arvatud mootorsõiduki kasutamine sündmuskoha le

sõitmiseks. § 20. Tervisenõuded I grupi turvateenistujale

(1) I grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:

1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord ja kestev stress; 2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired; 3) ebaühtlane füüsiline koormus;

4) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine, tuuletõmbus ja muud ilmastikuolud; 5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine;

6) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega; 7) võimalik kokkupuude gaasipihusti ja suitsus sisalduvate keemiliste ainetega; 8) vähesest valgustatusest põhjustatud halb nähtavus;

9) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 10) sidevahendite kasutamine;

11) tööülesannetest põhjustatud sundasendid. (2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:

1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine; 2) tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB

sagedusel 3000–4000 Hz. (3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid :

1) keha-, kõne- või meelepuue; 2) psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;

3) suletud ruumi kartus, kõrgusekartus; 4) teadvuse kaotamise hood, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

5) I tüübi diabeet ehk suhkurtõbi; 6) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 21. Tervisenõuded II grupi turvateenistujale

(1) II grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord ja kestev stress; 2) vahetustega töö, töö- ja puhkeaja režiimi häired;

3) ebaühtlane füüsiline koormus; 4) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine, tuuletõmbus ja muud ilmaolud;

5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine; 6) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht; 7) vähesest valgustatusest põhjustatud halb nähtavus;

8) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine; 9) sidevahendite kasutamine;

10) tööülesannetest põhjustatud sundasendid. (2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:

1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine; 2) tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB

sagedusel 3000–4000 Hz. (3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:

1) keha-, kõne- või meelepuue; 2) psüühikahäire, raskekujuline isiksus- või käitumishäire;

3) suletud ruumi kartus; 4) teadvuse kaotamise hood; 5) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 22. Tervisenõuded III grupi turvateenistujale

(1) III grupi turvateenistuja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes: 1) suure vaimse pinge ja ohuolukord;

2) võimalik kokkupuude gaasipihusti ja suitsus sisalduvate keemiliste ainetega; 3) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;

4) ööpäevaringne töö; 5) mootorsõiduki juhtimine.

(2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele: 1) normaalne vaateväli, värvuste taju ja hämaras nägemine;

2) parema kuulmisega kõrvas ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz.

(3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid: 1) psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;

2) telefonivestlust takistav mõlema kõrva kuulmislangus; 3) teadvuse kaotamise hood; 4) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 23. Turvateenistuja kuulumine mitmesse gruppi

Kui turvateenistuja kuulub mitmesse käesoleva määruse §-s 19 nimetatud gruppi, peab tema terviseseisund vastama kõikidele gruppidele ette nähtud tervisenõuetele, kusjuures valik tehakse rangemate nõuete rakendamiseks.

§ 24. Tervisekontrolli tegemise aeg

Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse I, II ja III grupi turvateenistujal enne esmakordset töökohustuste täitmisele asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal

perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

§ 25. Tervisekontrolli läbimine

(1) Turvateenistuja perioodilist tervisekontrolli tehakse vähemalt iga kolme aasta järel, kui

tervisekontrolli tegija ei näe ette teisiti.

(2) Eelnevat ega perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima kui turvateenistujal on kehtiv mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba või tal on turvateenistuja tervisekontrolliga samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend.

(3) Turvateenistuja tervisekontrolliga loetakse samaväärseks Kaitseväe arstliku komisjoni või

töötervishoiuarsti, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglateenistuse ametniku tervisekontroll, kui see vastab käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Käesolevas sättes nimetatud tervisekontrolli läbimist tõendab selle kohta väljastatud kehtiv tervisetõend.

(4) Turvateenistuja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vabastatud tervisekontroll ist,

peab läbima esimese perioodilise tervisekontrolli: 1) üks kuu enne mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa tervisetõendi kehtivuse lõppemis t; 2) üks kuu enne samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendi kehtivuse

lõppemist.

(5) Tervisekontrolli tegev arst määrab tööandja korraldatud riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks terviseuuringute mahu ja kaasab vajadusel eriarste.

(6) Tervisekontrolli käigus hindab arst isiku: 1) organismi funktsionaalset seisundit ja üldist terviseseisundit;

2) organismi vastupidavust koormusele; 3) kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale.

(7) Tervisekontrolli otsuse tegemise aluseks on käesoleva määruse §-des 20–22 sätestatud tervisenõuded.

§ 26. Tervisekontrolli tegemise kord

(1) Turvateenistuja võtab tervisekontrollile kaasa isikut tõendava dokumendi ning alalised või ajutised abivahendid, nagu prillid, kontaktläätsed, kuulmisaparaat, proteesid jts.

(2) Turvateenistuja esitab arstile enne tervisekontrolli läbimist isikut tõendava dokumendi ja seejärel täidab tervisekontrollikaardi tervisedeklaratsiooni osa (lisa 1). Isik kinnitab

tervisekontrolli kaardi esimeses ja teises osas esitatud kande õigsust allkirjaga.

(3) Arst teeb või korraldab turvateenistuja terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks vajalikud terviseuuringud ja kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontro ll i kaardile.

(4) Arst väljastab tervisekontrolli läbinud isikule või teda uuringutele saatnud asutusele

tervisetõendi (lisa 2). (5) Arst tutvustab ja selgitab turvateenistujale tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja

nende alusel tehtud otsust ning võtab turvatöötajalt selle kohta tervisetõendile allkirja.

§ 27. Tervisekontrolli sageduse muutmine

(1) Arstil on turvateenistuja terviseseisundist lähtudes õigus muuta turvateenistuja

tervisekontrolli sagedust. Sageduse muutmise põhjus märgitakse tervisekontrolli kaardile.

(2) Töötaja tervisekontrollile saatnud turvaettevõtja võib suunata töötaja varem tervisekontro l li : 1) töötaja põhjendatud taotluse alusel; 2) vahetu ülemuse põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

§ 28. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine

Tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi säilitatakse vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõikes 11 sätestatule..

9. peatükk

Töötõend ja vormiriietus

§ 29. Töötõend

Töötõend on turvaettevõtja väljastatud dokument, millel on turvateenistuja ees- ja

perekonnanimi, isikukood ja foto ning turvaettevõtja ärinimi. Töötõendil on märgitud sõna „Turvajuht“, „Turvatöötaja“ või „Valvetöötaja“.

§ 30. Vormiriietus

(1) Vormiriietusel on embleem turvaettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreer itud logoga, nimesilt, millel on sõna „Turvajuht“, „Turvatöötaja“ või „Valvetöötaja“ ning töötaja ees- ja perekonnanimi.

(2) Turvateenistuja vormiriietus sh embleem ei tohi olla eksitavalt sarnane teise turvaettevõtja,

siseturvatöötaja, tegevväelase, Kaitseliidu liikme, kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku ning politsei-, pääste-, vanglaametniku, Maksu- ja Tolliameti, Veeteede Ameti ametniku, kohtukordniku, riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietusega.

§ 31. Erisused

Siseturvateenistujale väljastab siseturvakorraldaja töötõendi ja vormiriietuse, millele on märgitud sõna „Siseturvajuht“, „ Siseturvatöötaja“ või „Sisevalvetöötaja“.

10. peatükk

Rakendussätted

§ 33. Määruse jõustumine

Määrus jõustub … . a.

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande

täitmisele kaasatud turvatöötaja eritunnused

ja nõuded vormiriietusele

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 821 lõike 12 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasatud

turvatöötaja eritunnused ja nõuded vormiriietusele.

§ 2. Turvatöötaja eritunnused

Turvatöötaja eritunnused on:

1) sõnad „KOHALIK KORRAKAITSE“ vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul rinnal (lisa 1); 2) sõnad „KOHALIK KORRAKAITSE“ tähistusena sõidukil (lisa 2).

§ 3. Nõuded vormiriietusele

(1) Turvatöötaja vormiriietus peab vastama valdkonna eest vastutava ministri määrusega kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku vormiriietusele kehtestatud nõuetele.

(2) Turvatöötaja võib kanda kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku vormiriietust koos

turvatöötaja eritunnustega. § 4. Rakendussäte

Määrus jõustub … . a.

EELNÕU 13.05.2022

Turvategevuse seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolevas seaduses sätestatakse turvategevuse tingimused ja kord, turvaettevõtja ja turvateenistuja õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve alused ja kord.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse siseturvamisele ja majandustegevusele, mida teostatakse käesolevas seaduses loetletud tegevusaladel.

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata:

1) valitsusasutusele või selle struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine; 2) Kaitseliidu seaduse alusel osutatavale valvele.

(4) Kui Eesti riigilippu kandvat laeva valvatakse ja kaitstakse kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel rünnete eest, kohaldatakse meresõiduohutuse seadust.

(5) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,

arvestades käesoleva seaduse erisusi. (6) Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevuse alustamisele, teostamise le,

lõppemisele ja jätkamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust, arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuva isiku põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtja te,

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomisel. § 3. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) kaitsmine – isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine; 2) korra pidamine – avalikul koosolekul korra tagamine korrakaitseseaduse nõuete järgi või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal;

3) siseturvakorraldaja – avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud siseturvamist;

4) turvaettevõtja – turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja; 5) turvajuht – turvateenistuja, kes vastutab turvaettevõtjapoolse turvamise ning väljaõppe

korraldamise ja turvaauditi läbiviimise eest ning vastab käesolevas seaduses sätestatud turvajuhi nõuetele ning kellele on antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse;

6) turvaplaan – mehitatud turvamiseks koostatud tegevusplaan;

7) turvateenistuja – füüsilisest isikust turvaettevõtja või turvaettevõtja töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi nõuetele; 8) valvamine – isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või

väljaselgitamiseks; 9) turvaobjekt – isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või

kaitstakse või kus korda peetakse; 10) valvetöötaja – turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud valvetöötaja nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi kutse;

11) turvatöötaja – turvateenistuja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel turvatöötaja või turvajuhi kutse.

2. peatükk

Turvategevuse korraldus

§ 4. Turvategevus

(1) Turvategevuse tegevusalad on: 1) turvamine;

2) turvaauditi läbiviimine; 3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;

4) turvateenistuja väljaõpe. (2) Turvategevusega tegelemiseks sõlmitakse tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis leping.

(3) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles sätestatakse nõuded: 1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele; 3) turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale;

4) turvateenistuja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisund ile , terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimise le, tervisetõendi andmekoosseisule ning samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelule;

5) turvateenistuja töötõendile ja vormiriietusele; 6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja

Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele; 7) turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.

§ 5. Turvamine

(1) Turvamine on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine. (2) Turvamiseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise, kaitsmise ja korra pidamise

tingimused. Kui turvaobjekti jälgimisel töödeldakse isikuandmeid, peab lepingus määrama kindlaks isikuandmete töötlemise vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ja kohustused.

(3) Isikut turvatakse vaid isiku nõusolekul.

(4) Turvab turvatöötaja.

(5) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötaja juhendamisel turvamises osaleda valvetöötaja. Valvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmise l. Avalikus kohas võib valvetöötaja tegutseda koos turvatöötajaga.

(6) Turvaettevõtja töötajale, kes turvab tehnilise vahendiga ja ei viibi turvaobjektil, ei kohaldata

käesoleva seaduse 4. peatükki, välja arvatud § 15 lõikes 7 esitatud nõuet, kui tehnilist vahendit kasutatakse vaid turvaobjekti valvamiseks.

(7) Avalikul kogunemisel turvamisele kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades korrakaitseseaduses avaliku kogunemise kohta sätestatud nõudeid. Vähemalt pooled töötajad,

keda turvaettevõtja avalikul kogunemisel korra pidamiseks rakendab, peavad olema turvatöötajad.

(8) Mehitatud turvamise alus on turvaobjekti turvaplaan.

§ 6. Turvaauditi läbiviimine

(1) Turvaaudit on tellija esitatud andmete ja turvaobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning

ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena.

(2) Turvaauditi kinnitab turvajuht.

§ 7. Valveseadmestik ning selle projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine

(1) Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud turvaobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja turvaettevõtjale automaatse häireteate edastamiseks.

(2) Valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse

tootja juhiste kohaselt nii, et valveseadmestik täidaks oma otstarvet. (3) Turvaettevõtja töötaja, kelle ülesanne on valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine

või hooldamine, peab vastama käesoleva seaduse § 15 lõikes 7 sätestatud nõudele ja tal peab olema kutseseaduse alusel antud vastav kutse.

(4) Valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele võib lisanõuded kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist korraldab vastutav isik, kes

vastab käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 7 sätestatud nõuetele ning kellel on kutseseaduse alusel antud vastav kutse.

(6) Valveseadmestiku projekteerija, paigaldaja ja hooldaja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses

ettenähtud korras. § 8. Turvateenistuja väljaõpe

(1) Turvateenistuja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste ja oskuste andmine

ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.

(2) Väljaõpe jaguneb järgmiselt: 1) valvetöötaja õpe; 2) turvatöötaja õpe;

3) turvajuhi õpe; 4) täienduskoolitus.

(3) Turvateenistuja väljaõppele ja õppekavale kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.

(4) Väljaõppe korralduse eest vastutab turvajuht.

§ 9. Siseturvamine

(1) Siseturvamine on siseturvakorraldaja poolt:

1) avalikus kohas tema omandis või valduses alal turvamine; 2) tema ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuva teise isiku või asutuse

vara valvamine ja kaitsmine või 3) tasuta teise isiku või asutuse vara valvamine ja kaitsmine.

(2) Siseturvakorraldaja määrab siseturvajuhi, kes vastutab siseturvamise eest. Siseturvajuhti käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses vastutava isikuna.

(3) Siseturvatöötaja, siseturvajuht ja sisevalvetöötaja on siseturvakorraldaja teenistujad, kelle ülesanne on tööandja määratud kohas siseturvamine.

(4) Relva ja laskemoona või erivahendi soetamise, omandamise, valdamise, kandmise ja

hoidmise ning siseturvatöötajale ja siseturvajuhile kasutada andmise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 28.

(5) Siseturvatöötajale, siseturvajuhile ja sisevalvetöötajale kohaldatakse käesoleva seaduse §- des 15 ja 16 turvatöötja, turvajuhi või valvetöötaja kohta sätestatut ning ta peab täitma §-s 17

sätestatud turvateenistuja kohustusi. (6) Siseturvatöötaja ja siseturvajuht juhindub ülesannete täitmisel käesoleva seaduse §-de 18–

28 nõuetest.

(7) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib siseturvatöötajaga koos turvamises osaleda sisevalvetöötaja. Sisevalvetöötaja ei tohi osaleda liikuva turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel.

(8) Siseturvatöötajale, siseturvajuhile või valvetöötajale, välja arvatud avaliku teenistuse

seaduse alusel teenistusse nimetatud ametnikule, ja vastavale siseturvakorraldajale kohalduvad käesoleva seaduse §-d 29–31.

(9) Siseturvakorraldajal on käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–7 ning § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused.

3. peatükk

Nõuded turvaettevõtjale ja turvamise tegevusluba

§ 10. Turvaettevõtja kohustused ja piirangud

(1) Turvaettevõtja on kohustatud:

1) tagama töötaja vastavuse seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ettenähtud nõuetele ja tingimustele; 2) tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid olenevalt turvaobjektist ja

ülesandest; 3) tagama, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2

nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest; 4) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit mehitatud turvaobjektidest;

5) säilitama turvategevusega seotud dokumendid käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja nõuete kohaselt;

6) teatama viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile turvamise käigus isikule tervisekahjus tuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulirelva kasutamise juhtumist; 7) säilitama turvaobjekti valvamisel ja kaitsmisel ning korra pidamisel kasutatava tehnilise

vahendi salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates; 8) tagama turvamise, väljaõppe ja turvaauditi läbiviimise tegevusalal tegutsemisel käesolevas

seaduses sätestatud nõuetele vastava turvajuhi; 9) tagama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusala l tegutsemisel käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava vastutava isiku;

10) tagama tegevuse vastavuse käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaldatakse turvaettevõtja aktsionärile ja osanikule, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist.

(3) Vabariigi Valitsuse korraldusega võib riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks piirata

sellise riigi kodaniku või juriidilise isiku kapitali osalust käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevusalal tegutseva turvaettevõtja vara koosseisus, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon.

§ 11. Loa- ja teatamiskohustus

(1) Enne, kui ettevõtja alustab käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevusala l majandustegevust, peab tal olema selleks tegevusluba.

(2) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses

sätestatud korras. Teade loetakse nimetatud tegevusalal majandustegevuse alustamise kohta esitatuks, kui majandustegevuse registris on olemas vastutava isiku kinnitus oma õigussuhte

kohta ettevõtjaga. (3) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4

lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusalal täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud korras. Teade loetakse esitatuks, kui Eesti hariduse infosüsteemis on olemas ettevõtja kinnitus turvajuhi olemasolu kohta ja käesoleva seaduse § 12 punktis 2 nimetatud kinnitus.

(4) Käesoleva seaduse alusel väljastatav tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene

turvaettevõtja tütarettevõtjale. (5) Siseturvakorraldaja on kohustatud teatama siseturvamise alustamisest majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Siseturvamisest teatamise kohustuse le kohaldatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

(1) Ettevõtja esitab turvamise tegevusloa taotluses peale majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduses sätestatud andmete: 1) vastutava turvajuhi andmed ja tema kinnituse õigussuhte kohta ettevõtjaga ning äriühingu nende aktsionäride ja osanike nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist,

märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi ning iga füüsilise isiku ees- ja perekonnanime ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaja ja -koha;

2) kinnituse, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud karistusseadustiku 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest või et vastavad karistusandmed on karistusregistri seaduse

kohaselt karistusregistrist kustutatud.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 korral aktsepteeritakse välisriigi ettevõtja või kodaniku puhul tema päritoluriigi või asukohariigi karistusregistri tõendit või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärset dokumenti tingimusel, et selle väljastamisest ei ole

möödunud rohkem kui kolm kuud.

§ 13. Tegevusloa andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 14. Tegevusloa kontrolliese

Ettevõtjale antakse turvamise tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning tal on nõuetele vastav turvajuht.

4. peatükk

Turvateenistuja

1. jagu

Turvateenistujale esitatavad nõuded ja turvateenistuja kohustused

§ 15. Turvateenistujale esitatavad nõuded

(1) Turvateenistuja saab olla isik, kes:

1) on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba; 2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel;

3) on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal täita oma tööülesandeid;

4) on oma isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning kelle käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust; 5) ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

(2) Turvatöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja ta talle peab olema antud

kutseseaduse alusel turvatöötaja kutse. (3) Turvajuhil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema vähemalt

keskharidus ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse.

(4) Valvetöötaja peab vastama käesoleva paragrahvi lõikele 1 ja talle peab olema antud kutseseaduse alusel valvetöötaja kutse.

(5) Turvateenistuja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist tervisekontrolli, millega tehakse kindlaks tema terviseseisund ja sobivus tegevusalal töötada.

Turvateenistuja peab läbima perioodiliselt tervisekontrolli vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjale.

(6) Turvateenistuja tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst , kaasates eriarste.

(7) Turvateenistujana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud.

(8) Turvateenistuja on kohustatud läbima täienduskoolituse vastavalt käesoleva seaduse § 4

lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjale. (9) Turvateenistuja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja

kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

(10) Turvateenistujal võib olla välisriigis antud turvatöötaja kutsekvalifikatsioon, kui seda on välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt tunnustanud Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 16. Töötõend ja vormiriietus

(1) Turvaettevõtja väljastab turvateenistujale töötõendi ja vajaduse korral vormiriietuse.

(2) Turvaettevõtja esitab vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse Politsei- ja Piirivalveametile, kes kontrollib nende vastavust käesoleva seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud

nõuetele. Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada seda ülesannet täitma kolmanda isiku.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 17. Turvateenistuja kohustused

Turvateenistuja on kohustatud: 1) keelduma täitmast ülesannet, mis on õigusaktiga vastuolus;

2) hoidma saladuses talle turvategevuse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid; 3) kandma tööülesannet täites kaasas töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja

esitama talle tema nõudmisel töötõendi; 4) kandma turvamisel vormiriietust, välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel;

5) tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise, kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule tekitatud kehavigastus; 6) teatama viivitamata turvaettevõtjale, kui ta ei vasta käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud

nõuetele.

2. jagu

Turvateenistuja õigused

§ 18. Meetmete kohaldamise üldnõuded

(1) Turvateenistuja võib turvamisel kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid, järgides järgmisi põhimõtteid:

1) meedet kohaldama asudes selgitatakse isikule meetme kohaldamise põhjuseid, välja arvatud juhul, kui see ei ole meetme kiireloomulist kohaldamist nõudva olukorra tõttu võimalik; 2) kohaldatakse ainult meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetme eesmärki ja

kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda; 3) mitme sobiva ja vajaliku meetme hulgast kohaldatakse seda, mis kahjustab isikut eeldatavalt

kõige vähem. (2) Turvatöötaja ja turvajuhi õigus kohaldada käesolevas jaos sätestatud meetmeid kehtib

turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses.

§ 19. Suuline nõue

(1) Ründe väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või käimasoleva ründe lõpetamiseks on

turvateenistujal õigus esitada isikule suuline nõue hoiduda rünnakust või lõpetada see ning õigus hoiatada teda käesolevas jaos sätestatud meetme ja vajaduse korral füüsilise jõu

kasutamise eest. (2) Turvateenistuja peab andma isikule nõude täitmiseks mõistliku aja, kui see on võimalik.

§ 20. Isiku peatamine ja dokumendi nõudmine

Et kontrollida turvaobjekti omaniku või valdaja kehtestatud nõuete järgimis t, on turvateenistujal õigus isik turvaobjekti sissepääsul või turvaobjektil peatada ja nõuda, et ta

esitaks turvaobjektile pääsemiseks või turvaobjektil viibimiseks vajaliku dokumendi.

§ 21. Isikusamasuse tuvastamine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi

alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui:

1) isiku või tema vallasasja kontrollimisel on tuvastatud ese või aine, mis võetakse hoiule; 2) isik peetakse kinni; 3) isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi

kohustuslik.

(2) Valvetöötajal on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada isikusamasus ehk teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile

sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik.

(3) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada isikusamasuse tuvastamisel jõudu, kui isikusamasuse tuvastamine on seotud isiku kinnipidamisega.

§ 22. Isiku kontroll

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel ning tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil, kui:

1) isiku kontroll tehnilise vahendiga on turvaobjektile sisenemisel ja sealt väljumise l turvaobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik; 2) esineb kahtlus, et isiku valduses on turvaobjektilt võetud ese, mille valdus on omavoliline;

3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud;

4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

(2) Isikut kontrollib kompimise teel turvatöötaja või turvajuht, kes on isikuga samast soost. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib isikut kontrollida turvatöötaja või turvajuht, kes ei

ole isikuga samast soost. (3) Isiku kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.

§ 23. Vallasasja kontrollimine ja hoiule võtmine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kontrollida vallasasja meeleliselt, tehnilise vahendiga

või teenistuskoera abil, kui: 1) vallasasja kontrollimine on turvaobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel turvaobjekti

kasutamise korra järgi kohustuslik ning sellest korrast on isikut varem teavitatud; 2) esineb kahtlus, et vallasasjas on turvaobjektilt võetud ese või aine, mille valdus on omavoliline;

3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdus on turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud;

4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

(2) Vallasasja omanikul või valdajal on õigus viibida asja kontrollimise juures. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul võib turvatöötaja või turvajuht asja

kontrollida omaniku või valdaja juuresolekuta, kui nimetatud isik takistab tahtlikult käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.

(3) Vallasasja kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.

(4) Turvateenistujal on õigus võtta hoiule isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine

on seaduse või turvaobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud.

(5) Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse, pannes kirja vähemalt järgmised andmed: 1) meetmele allutatud isiku nimi, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjeldus;

2) hoiule võetud eseme või aine nimetus või kirjeldus ja kogus; 3) meetme kohaldamise kuupäev ja koht ning meedet kohaldanud turvatöötaja või turvajuhi

ees- ja perekonnanimi. (6) Kui vallasasja hoiule võtmise alus langeb ära, tagastatakse hoiule võetud ese või aine isikule

viivitamata, välja arvatud ese või aine, mille valdamine on isikul õigusaktiga keelatud.

(7) Turvateenistujal on õigus isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimisel isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastada õiguspärase le valdajale.

(8) Isiku kontrollimisel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise l isiku

valdusest leitud ese või aine, mille valdus on keelatud, antakse koos selle hoiule võtmise kohta koostatud dokumendiga üle politseile.

§ 24. Turvaobjektile sissepääsu tõkestamine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus tõkestada isiku sisenemine turvaobjektile, kui: 1) isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks;

2) isiku valduses on ese või aine, millega ei ole lubatud turvaobjektile siseneda.

(2) Et tagada turvaobjekti kasutamise korra järgimine, on valvetöötajal õigus tõkestada isiku sisenemine turvaobjektile, kui isiku valduses on ese või aine, millega ei ole lubatud turvaobjektile siseneda.

§ 25. Turvaobjektilt kõrvaldamine

Turvatöötaja ja turvajuht võivad isiku turvaobjektilt kõrvaldada, kui: 1) isikul puudub seaduslik alus turvaobjektil viibimiseks;

2) isik rikub turvaobjekti omaniku või valdaja kehtestatud käitumisnõudeid, millest isikut on varem teavitatud, ja rikkumine jätkub pärast turvatöötaja suulist nõuet see lõpetada;

3) isik ohustab või ründab turvaobjekti või seal viibivat isikut. § 26. Isiku kinnipidamine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus pidada isik kinni, kui:

1) esineb kahtlus, et isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo; 2) isik rikub kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu.

(2) Isiku kinnipidamine dokumenteeritakse, pannes kirja vähemalt järgmised andmed: 1) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või sünniaeg, isikusamasuse

tuvastamise võimatuse korral isiku kirjeldus; 2) isiku kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht; 3) isiku kinnipidamise põhjus;

4) isiku kinni pidanud turvatöötaja või turvajuhi ees- ja perekonnanimi; 5) füüsilise jõu ja erivahendite kasutamine;

6) isiku vabastamise või politseile üleandmise kuupäev ja kellaaeg. (3) Turvatöötaja või turvajuht võib isiku kinnipidamisel sulgeda ta ruumi või sõidukisse või

piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada teist isikut või ennast.

(4) Kinnipeetud isik tuleb anda viivitamata politseile üle või toimetada politseisse. Koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka isikult hoiule võetud ese või aine.

(5) Kinnipeetud isik, kes ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja keda ei ole alust kahtlustada

turvaobjektiga seotud süüteo toimepanemises, vabastatakse viivitamata.

(6) Isiku kinnipidamisel kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 217 lõiget 4, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

§ 27. Jõu kasutamine

(1) Turvatöötajal ja turvajuhil on õigus kasutada käesoleva seaduse §-des 21–26 sätestatud meedet kohaldades füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire ning arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Jõudu ei ole lubatud kasutada ütluse, arvamuse või seletuse

saamiseks.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab turvatöötaja või turvajuht hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult juhul, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva

olukorra tõttu.

(3) Kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti, ei piirata turvateenistuja hädakaitse või hädaseisundi õigust.

§ 28. Relvad ja erivahendid

(1) Turvateenistujal on turvamisel või väljaõppes õigus kasutada relva. Turvamisel lubatud relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31.

(2) Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ja relvaseaduse alusel antud

õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. (3) Turvateenistuja võib turvamisel kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva.

(4) Turvatöötajal ja turvajuhil on turvamisel õigus kasutada järgmisi erivahendeid:

1) eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade; 2) käerauad; 3) teenistuskoer.

(5) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust

arvata, et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada teist isikut või ennast.

(6) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib turvaobjektil

liikuda, kui koer on rihma otsas või kui turvaobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.

(7) Tulirelva võivad kasutada turvatöötaja ja turvajuht. Tulirelva võib kasutada üksnes juhul,

kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva kasutamist, ületamata seejuures hädakaitse piire.

(8) Turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet,

kui sellega kaasneb oht nende enda või muu isiku elule või tervisele.

(9) Valvetöötaja võib kasutada gaasipihustit üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või tervisele.

3. jagu

Turvateenistuja tagatised

§ 29. Turvateenistuja tagatised

(1) Kui turvateenistuja hukkub tööülesande täitmise käigus tema vastu vägivalla kasutamise

tagajärjel, maksab turvaettevõtja turvateenistuja alaealistele lastele, vanematele ja lesele või abieluga sarnase suhte korral elukaaslasele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamise l olnud teistele isikutele ühekordse hüvitise tema keskmise kümne aasta töötasu ulatuses.

(2) Turvateenistujal on lisaks õigus nimetada turvaettevõtjale füüsiline isik või füüsilised

isikud, kes saavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud hüvitisest kuni 50 protsenti. Kui turvateenistujal ei ole lõikes 1 nimetatud isikuid, makstakse kogu summa välja turvateenistuja nimetatule või nimetatutele.

(3) Kui turvateenistuja on saanud tööülesande käigus tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel

vigastada või haigestunud ja tal tuvastatakse seetõttu töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab turvaettevõtja talle järgmise ühekordse hüvitise: 1) osalise töövõime korral tema keskmise ühe aasta töötasu;

2) puuduva töövõime korral tema keskmise viie aasta töötasu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet, kaasates arstiõppe läbinud isiku, lähtudes avaliku teenistuse seaduse § 491 lõigetest 2–5.

(5) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui turvateenistuja oli juhtumis ise süüdi.

(6) Ühekordse hüvitise maksmine ei vabasta tööandjat muudest seadusega sätestatud kohustustest.

§ 30. Hüvitise taotlemine

(1) Turvaettevõtja teavitab talle teadaolevat õigustatud isikut ühekordse hüvitise saamise õigusest viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaolude

tuvastamisest.

(2) Käesoleva seaduse § 29 lõikes 3 sätestatud hüvitise saamiseks esitab turvateenistuja või tema esindaja avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta ning turvaettevõtja nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta turvateenistuja

töövõime ulatuse ja teenistusülesande täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.

(3) Turvateenistuja hukkumise korral hüvitist saama õigustatud isik esitab hüvitise saamiseks turvaettevõtjale avalduse, mis tõendab, et selle esitaja on käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 või 2

nimetatud õigustatud isik.

(4) Hüvitise avaldus esitatakse turvaettevõtjale ühe aasta jooksul alates turvateenistuja osalise või puuduva töövõime tuvastamisest ja turvateenistuja hukkumise korral 90 kalendripäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamisest.

§ 31. Hüvitise määramine ja maksmine

(1) Kui turvateenistuja taotleb osalise või puuduva töövõime hüvitist, teeb turvaettevõtja kümne tööpäeva jooksul avalduse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates hüvitise maksmise

kohta põhjendatud otsuse. Turvateenistuja hukkumise korral teeb turvaettevõtja otsuse hüvit ise määramise kohta kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamiseks ettenähtud tähtpäeva

möödumisest. (2) Otsuses esitatakse vähemalt järgmised andmed:

1) tööõnnetuse uurimise materjalid; 2) dokumendid, mis tõendavad avalduses esitatud asjaolusid ;

3) seisukoht avalduse põhjendatuse kohta; 4) väljamakstava summa arvutus ja viide maksmise alusele.

(3) Kui turvateenistuja hukkub ja ühekordset hüvitist taotleb mitu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikut, jagatakse hüvitis nende vahel võrdselt, arvestades § 29

lõikes 2 nimetatud õigustatud isikutele määratud osa suurust. (4) Turvaettevõtja toimetab kirjaliku otsuse hüvitise määramise kohta avalduse esitanud isikule

kätte seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest.

(5) Turvaettevõtja maksab hüvitise välja ühe kuu jooksul hüvitise määramisest. Poolte kokkuleppel makstakse hüvitis välja mitmes osas.

5. peatükk

Riiklik järelevalve

§ 32. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete täitmise üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Riiklikku järelevalvet täiskasvanute seaduses turvateenistuja väljaõppele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium.

§ 33. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 34. Valdusesse sisenemise erisused

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnik võib siseneda:

1) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemise l viibib juures turvateenistuja;

2) äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse turvategevust;

3) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui valdusesse sisenemise eesmärk on tagada läbipääs turvaobjektile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Politsei- ja Piirivalveameti ametnik hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast

sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul ei ole kohustuslik valdusesse

sisenemist protokollida.

§ 35. Salvestise nõudmine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või

siseturvakorraldajalt turvategevuses kogutud heli- või videosalvestist, kui see on vajalik, et kontrollida käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmist.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meedet on kohustuslik protokollida, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

6. peatükk

Rakendussätted § 36. Üleminekusätted

(1) Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud turvategevuse

osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse käesoleva seaduse § 4 punktis 1 nimetatud tegevusala tegevusloaks.

(2) Tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud turvateenuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuni kuus kuud alates käesoleva seaduse

jõustumisest. Nimetatud ajavahemikul loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 punktis 2 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega käesoleva seaduse § 11 lõike 2 tähenduses.

(3) Turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusala tegevusluba, mis on antud

enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuni kuus kuud alates käesoleva seaduse jõustumisest. Nimetatud ajavahemikul loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 punktis 4 nimetatud tegevusala majandustegevusteatega käesoleva seaduse § 11 lõike 2

tähenduses.

(4) Käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusala majandustegevusteade tuleb esitada kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest.

§ 37. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 6 asendatakse sõna „turvaseaduses“ sõnadega „turvategevuse seaduses“.

§ 38. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Kaasamine riigi ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele“;

2) seaduse 6. peatükki täiendatakse §-dega 821 ja 822 järgmises sõnastuses: „§ 821. Turvaettevõtja kaasamine kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele

korrakaitselepingu alusel

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib riiklikku järelevalvesse käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmise üle kaasata turvaettevõtja.

(2) Turvaettevõtjat võib riiklikku järelevalvesse kaasata kohaliku omavalitsuse üksus, kes on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 531 alusel moodustanud kohaliku omavalitsuse

korrakaitseüksuse või nimetanud ametisse korrakaitseametniku. (3) Turvaettevõtja kaasamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikku järelevalve sse

sõlmib valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogu otsuse alusel turvaettevõtjaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Valla- või linnavalitsus kooskõlastab halduslepingu enne sõlmimist Politsei- ja

Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kooskõlastamise käigus turvaettevõtja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele.

(5) Turvaettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikus järelevalves vaid valla- või linnavalitsusega kooskõlastatud turvateenistujat. Turvaettevõtja esitab valla- või

linnavalitsusele enne halduslepingu sõlmimist töötlemiseks riiklikus järelevalves kasutatava turvateenistuja isikuandmed. Valla- või linnavalitsus esitab Politsei- ja Piirivalveametile

eeltoodud turvateenistuja andmed käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 sätestatud nõuete kontrollimiseks.

(6) Turvaettevõtja peab lisaks turvategevuse seaduse §-s 10 ja halduskoostöö seaduse § 12 lõikes 2 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:

1) tal on kehtiv turvamise tegevusluba turvategevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt; 2) teda või temaga seotud isikut ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet halduslepingu sõlminud valla- või linnavalitsus. (8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikus järelevalves tohib osaleda turvateenistuja,

kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele ja: 1) on vähemalt keskharidusega Eesti kodanik;

2) on omandanud korrakaitseametniku kutse; 3) ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 4) ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, välja arvatud

juhul, kui teenistusest vabastamisest on möödas üle aasta; 5) ei ole jõustunud kohtuotsusega minetanud politseiametniku või korrakaitseametniku

ametikohal töötamise õigust.

(9) Riiklikku järelevalvesse kaasatud turvateenistuja võib halduslepingust tuleneva ülesande täitmiseks kohaldada korrakaitseseaduse § 28 lõikes 1, §-s 30, § 32 lõigetes 1–3 ja §-s 34 sätestatud meetmeid.

(10) Turvateenistujal ei ole õigust kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud meetme

kohaldamisel vahetut sundi. (11) Turvateenistuja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve

ülesannet täita samal ajal, kui ta täidab turvategevuse seaduse §-s 4 sätestatud turvategevusest tulenevat ülesannet.

(12) Turvateenistuja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kandma vormiriietust koos käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud eritunnustega.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikus järelevalves kasutatavad eritunnused ja nõuded vormiriietusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Turvateenistujale kohalduvad turvategevuse seaduses sätestatud kohustused ja nõuded , arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(15) Valla- või linnavalitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu ühepoolselt lõpetada halduskoostöö seaduse § 11 lõikes 1 või §-s 16 ettenähtud

juhul.

(16) Valla- või linnavalitsus lõpetab ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu, kui turvaettevõtja ei vasta lõikes 6 sätestatud tingimustele.

§ 822. Hüvitis turvateenistuja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses

turvaettevõtja kaasamisega

Kui turvaettevõtja on kaasatud kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele ja tema koosseisus turvateenistuja töövõime väheneb või ta haigestub või hukkub selle ülesande

täitmise tõttu, maksab kohalik omavalitsus turvateenistujale või õigustatud isikule hüvit ist. Hüvitise arvutamisel kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse §-s 49 ja selle alusel kehtestatud

õigusaktides ametniku kohta sätestatut.“. § 39. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 10 asendatakse sõna „turvaseaduses“ sõnadega

„turvategevuse seaduses“. § 40. Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmine

Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 961 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt: „4) laevapereta prahitud laeva omanikku või prahtijat on karistatud teo eest, mis on Eesti

karistusseadustiku kohaselt esimese astme kuritegu, või korduvalt karistatud meresõiduohutuse seaduse 143. peatükis sätestatud mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumise eest või

relvaseaduse 123. peatükis sätestatud Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse või hoidmise tingimuste nõuete rikkumise eest;“.

§ 41. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 4618 lõikes 4 asendatakse sõna „turvaseaduse“ sõnadega „turvategevuse seaduse“.

§ 42. Meresõiduohutuse seaduse muutmine

Meresõiduohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 391 järgmises sõnastuses: „391) relvastatud mereturvatöötaja (edaspidi mereturvatöötaja) – laevakaitset osutava ettevõtja

töötaja, kes valvab ja kaitseb kõrgendatud ohu piirkonnas väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara;“;

2) seadust täiendatakse 143. peatükiga järgmises sõnastuses:

„143. peatükk

MERETURVATÖÖTAJA KASUTAMINE

§ 753. Mereturvatöötajate kasutamise põhimõtted

(1) Väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest tuleb vajaduse korral võtta laeva kaitseks kasutusele eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktika.

(2) Kõrgendatud ohu piirkonna läbimisel, kui kõik muud abinõud ja praktika on laeva kaitseks rakendatud ning laeva turvaplaanis on see ette nähtud, võib reeder Eesti riigilippu kandva laeva,

sellel viibivate laevapere liikmete ja reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks kasutada mereturvatöötajaid.

(3) Kõrgendatud ohu piirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter määrusega.

(4) Reeder kasutab mereturvatöötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud

lepingu alusel laevakaitset osutava ettevõtjaga: 1) millel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või laevakaitse valdkonna tegevusluba;

2) mis on akrediteeritud ISO standardi 28007 järgi.

(5) Reeder teavitab mereturvatöötajate kasutamisest Transpordiametit, kust edastatakse samasisuline teavitus Politsei- ja Piirivalveametile.

(6) Reeder edastab käesoleva seaduse § 754 lõikes 5 nimetatud andmed Transpordiametile ning Politsei- ja Piirivalveametile.

(7) Mereturvatöötaja täidab laeval kapteni korraldusi.

(8) Mereturvatöötaja ei tohi viibida pardal joobeseisundis.

(9) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja, milles kehtestatakse nõuded:

1) laevakaitset osutava ettevõtja vastavusele valdkonnas tunnustatud standarditele; 2) mereturvatöötaja isikule; 3) mereturvatöötaja ettevalmistusele ja väljaõppele;

4) mereturvatöötajate arvule laeval; 5) mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise korrale;

6) turvaplaani lisas kajastatavatele andmetele; 7) laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.

§ 754. Mereturvatöötajate relvad, nende olulised osad, lisaseadmed, laskemoon ja

enesekaitsevahendid

(1) Kapteni loal on mereturvatöötajal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda, kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid, laskemoona ja

enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset osutavale ettevõtjale.

(2) Mereturvatöötajale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemise le kohaldatakse relvaseaduse 2., 123., 13. ja 131. peatükki.

(3) Relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel puudub nende käitlemise õigus.

(4) Laevale toodud relvaga peavad olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering.

(5) Relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale

toomisel, seal kandmisel, kasutamisel ning laevalt maha viimisel on mereturvatööta ja kohustatud tagama vajaduse korral kooskõla rahvusvahelise õiguse ning selle riigi õigusaktidega, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab.

§ 755. Tulirelva kasutamine

(1) Mereturvatöötaja võib tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, ületamata seejuures hädakaitse piire.

(2) Tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või hoiatuslask. Hoiatamisest

võib loobuda ainult siis, kui hoiatada ei ole võimalik tulirelva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

§ 756. Isiku ja vallasasja kontrollimine ning isiku kinnipidamine

(1) Mereturvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasasja vaatlemise ja kompimise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja veenduda, et tema valduses ei ole eset või ainet, millega ta võib ohustada ennast või teisi.

(2) Mereturvatöötajal on õigus võtta kaptenile üleandmiseks hoiule kontrollimise käigus isiku

valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud. (3) Isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel.

(4) Kapteni korraldusel on mereturvatöötajal õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi, või

piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal viibiva id isikuid või laeva pardal olevat vara.

§ 757. Jõu ja erivahendi kasutamine

(1) Mereturvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 756 sätestatud meedet kohaldades õigus kasutada füüsilist jõudu, kui isik ei allu suulisele nõudele.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab mereturvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda ainult siis, kui

hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

(3) Mereturvatöötaja võib kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku kinnipidamise l kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda või ohustada ennast, teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara.“;

3) paragrahvi 76 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „ohutuse ja turvalisuse üle,“ sõnadega

„mereturvatöötajate kasutamise üle,“; 4) paragrahvi 77 lõiget 1 täiendatakse punktiga 71 järgmises sõnastuses:

„71) tagada laevadel mereturvatöötajate kasutamise nõuete järgimine;“;

5) paragrahvi 77 lõiget 2 täiendatakse punktiga 121 järgmises sõnastuses:

„121) mereturvatöötajate kasutamise nõuetele vastavus;“;

6) seadust täiendatakse §-ga 882 järgmises sõnastuses: „§ 882. Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumine

(1) Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, ‒

karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.“.

§ 43. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning

olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku, arvestades isikuandmete töötlemise nõudeid.“.

§ 44. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

„(8) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutav ettevõtja on käesoleva

seaduse tähenduses ettevõtja, kes on meresõiduohutuse seaduse § 753 kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohu piirkonnas osutama relvastatud laevakaitset.“;

2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona

käitlemisele, välja arvatud käesoleva seaduse 2., 123., 13. ja 131. peatükk.“; 3) paragrahvi 20 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „teleskoopnui,“;

4) paragrahvi 201 lõiget 4 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses:

„Lasersihikut on lubatud kasutada Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutava ettevõtja relval.“;

5) paragrahvi 201 lõiget 7 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset.“;

6) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „kumminuiad“ tekstiosaga „, teleskoopnuiad“;

7) paragrahvi 24 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 29 lõike 1 punkti 1 ja § 30 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „kumminui“ sõnadega „ja teleskoopnui“;

9) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 1 asendatakse sõna „sisevalveks“ sõnaga „siseturvamiseks“;

10) paragrahvi 31 lõike 1 punktis 5 asendatakse sõnad „turvateenuse osutamiseks“ sõnadega „turvategevuse seaduse alusel turvamiseks“;

11) paragrahvi 31 lõikes 3 asendatakse sõnad „Turvateenuse osutamiseks või sisevalveks“ sõnadega „Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks“;

12) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) gaasipihusti;“;

13) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) teleskoopnui.“; 14) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja

siseturvakorraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ja gaasirevolvrite arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu üle 10%, kui vastavate töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvatöötaja ja turvajuhi või siseturvatöötaja ja siseturva juhi

korral võib turvaettevõtjal või siseturvakorraldajal olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik.“;

15) paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Turvategevuse seaduse alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja teleskoopnuiade arv ületada turvatöötajate ja turvajuhtide või

siseturvatöötajate ja siseturvajuhtide arvu kolmveerandi võrra.“;

16) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) turvaobjektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja

telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks;“;

17) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel turvamiseks Eesti riigilippu kandval laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7 sätestatu

asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime ja telefoninumbri.“;

18) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa nõue ei kehti turvateenistuja või siseturvatöötaja kohta, kes kannab tööülesande täitmisel teleskoopnuia või

kumminuia.“;

19) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Vormiriietust kandev turvateenistuja ja siseturvatöötaja võivad avalikus kohas

tööülesande täitmisel kanda relva nähtaval.“;

20) seadust täiendatakse 123. peatükiga järgmises sõnastuses:

„123. peatükk

EESTI RIIGILIPPU KANDVAL LAEVAL RELVASTATUD LAEVAKAITSEL

RELVADE JA LASKEMOONA KÄITLEMINE

§ 8710. Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel lubatud relvad

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel on lubatud kasutada järgmis i tsiviilkäibes lubatud relvi:

1) sileraudne püss; 2) vintraudne püss; 3) püstol;

4) revolver; 5) gaasipüstol;

6) gaasirevolver; 7) gaasipihusti; 8) kumminui;

9) teleskoopnui.

(2) Tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona iga väikseim üksikpakend peavad olema markeeritud selle riigi nõuete järgi, kus tulirelv või selle oluline osa on registreeritud.

§ 8711. Relvade ja laskemoona arvestus

(1) Kapten määrab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud mereturvatöötajate viibimise ajaks isiku, kes peab laeval kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil arvestust relvade ja

laskemoona laevale toomise, seal kasutamise ning laevalt maha viimise kohta. (2) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja,

milles kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele.

§ 8712. Relvade ja laskemoona hoidmine laeval

(1) Relvi ja laskemoona hoitakse laeval käesoleva seaduse § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele vastavas lukustatud relvakapis, mis on põranda või teki külge kinnitatud.

(2) Relvakapp peab asuma: 1) lukustatud ruumis, millele on juurdepääs üksnes kaptenil või käesoleva seaduse § 8711

lõikes 1 nimetatud kapteni määratud isikul, või 2) pideva mehitatud valve all.

(3) Relvakapile on juurdepääs mereturvatöötajal.

(4) Laskemoona hoitakse relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas.“;

21) paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses: „(14) Riiklikku järelevalvet laeval relvade ja laskemoona arvestuse ning hoidmise tingimuste

üle teostab Politsei- ja Piirivalveamet.“;

22) paragrahvid 8926 ja 8927 tunnistatakse kehtetuks; 23) seadust täiendatakse §-dega 8928‒8931 järgmises sõnastuses:

„§ 8928. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumine

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot. § 8929. Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste

rikkumine

(1) Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona hoidmise tingimuste rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.

§ 8930. Konfiskeerimine

Politsei- ja Piirivalveamet või kohus võib konfiskeerida käesoleva seaduse §-des 891–894, 8910, 8911, 8913, 8920 ja 8924 sätestatud väärtegude toimepanemise vahetuks objektiks olnud

püssirohu, muu aine või eseme vastavalt karistusseadustiku §-le 83.

§ 8931. Menetlus (1) Käesoleva seaduse §-des 891–895, 8910–8913, 8916, 8917, 8920, 8923–8925, 8928 ja 8929

sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Käesoleva seaduse § 891 lõikes 1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on: 1) Justiitsministeerium (teenistusrelvade puhul); 2) Kaitseministeerium (sõjaväerelvade puhul);

3) Keskkonnaministeerium (teenistusrelvade puhul); 4) Rahandusministeerium (teenistusrelvade puhul).“.

§ 45. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 563 ja 11. peatüki 1. jao 3. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 11. peatüki 2. jagu täiendatakse 31. jaotisega järgmises sõnastuses:

„31. jaotis Turvategevuse seaduse alusel tehtavad toimingud

§ 2722. Turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamine

Turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.“. § 46. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kes tegutseb turvategevuse seaduse alusel turvamise või turvaauditi tegevusalal ja kellel on

käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;“; 2) paragrahvi 181 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja tegutseb turvategevuse seaduse alusel turvamise või turvaauditi tegevusalal;“.

§ 47. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 20 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 3 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;“.

§ 48. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „päästeseaduse § 41“ tekstiosaga „ja turvategevuse seaduse § 29“.

§ 49. Turvaseaduse kehtetuks tunnistamine

Turvaseadus (RT I 2003, 68, 461) tunnistatakse kehtetuks.

§ 50. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2024. aasta 1. juulil.

Jüri Ratas Riigikogu esimees

Tallinn, ………………………….. 2022 ___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………………………… 2022

1

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse turvaseaduse (edaspidi ka TurvaS) uus terviktekst, mis vastab nii siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra

tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Põhimõtteliste muudatuste tõttu nimetatakse uus terviktekst ümber turvategevuse seaduseks (edaspidi ka TurvaTS).

Eelnõu peamine eesmärk on nüüdisajastada turvategevuse regulatsiooni ning suurendada selle õigusselgust ja -kindlust. Kehtiva regulatsiooni muutmisel on võetud aluseks kolm

turvaettevõtluse ja eraalgatusliku turvategevuse reguleerimise põhimõtet1: 1) Eesti Vabariigi põhiseaduses (edaspidi PS) sätestatud riigi kohustus tagada isikute

põhiõiguste kaitse; 2) avaliku huvi kaitsmine; 3) turvategevuse kvaliteedi tagamine.

Eelnõuga tehakse järgmised muudatused.

1) Jaotatakse turvategevus tegevusaladeks võrreldes senise teenuspõhise lähenemisega. Määratud tegevusaladele sätestatakse selged majandustegevuse nõuded, kuid ühtlas i suurendatakse ettevõtjate vabadust kujundada oma teenuseid.

2) Kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamise l määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusa lad.

Võrreldes TurvaS-iga kaob loakohustus turvakonsultatsioonilt (uus nimetus turvaaudit) ja juhtimiskeskuse pidamiselt, mida ei käsitata enam eraldi tegevusalana, vaid ettevõttesisese töökorraldusena. Turvateenistuja väljaõppe korraldamisel loobutakse

samuti tegevusloa taotlemise kohustusest ja minnakse üle teatamiskohustusele. 3) Täpsustatakse turvaettevõtja kohustusi, samas leevendatakse piiranguid tegutseda samal

ajal muul tegevusalal. 4) Luuakse katustermin turvateenistuja, millega eristatakse selgemini turva- ja

valvetöötajat ning turvajuhti. Luuakse valvetöötaja kutse, mis peab vastama

kutseseadusele. 5) Korrastatakse turvateenistujate õigusi, kehtestades selged meetmed, mida võib

kohaldada, ning määrates igale meetmele selge konteksti ja tingimused. Samuti muudetakse relvade ja erivahendite kasutamise regulatsiooni: kaotatakse sätted, mis tulenevad muudest eriseadustest.

6) Säilitatakse võimalus korraldada siseturvamist ja luua siseturvamise üksus oma vara valvamiseks ja kaitsmiseks. Siseturvamine liigitatakse teatamiskohustusega

majandustegevuseks, laiendatakse siseturvamise kasutamise tingimusi ning avalikus kohas tegutsevale siseturvatöötajale kohaldatakse turvateenistuja nõudeid, et tagada siseturvamise kõrgem kvaliteet, isikute põhiõiguste kaitse ning turvaettevõtjate ja

siseturvakorraldajate võrdne kohtlemine. 7) Uue võimalusena luuakse alused kaasata turvaettevõtja halduslepingu alusel kohaliku

omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele. 8) Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) saab võimaluse volitada mõnd

majandushaldusasutuse ülesannet, näiteks turvateenistuja vormiriie tuse

1 J. Hakala 2008. Why regulate manned private security. Helsinki, lk 9. J. Hakala oli aastatel 1996–2001 ühe

eraturvafirma tegevjuht.

2

kooskõlastamist, täitma halduslepingu alusel selleks konkursiga välja valitud kolmandat isikut.

9) Laevakaitse regulatsiooni kehtestamine. Mereturvatöötaja ülesanne on kõrgendatud ohu

piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest valvata ja kaitsta laeva, sellel viibiva id laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Eesti riik on võtnud

eesmärgiks, et Eesti lipu all sõidaks tulevikus rohkem kaubalaevu ja mereturvatöötaja te kasutamise õigusliku regulatsiooni olemasolu suurendaks Eesti laevanduse konkurentsivõimet.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliit ika osakonna nõunik Eimar Veldre (töösuhe lõppenud), sama osakonna õigusnõunik Maila Pardla

(töösuhe lõppenud), sama osakonna juhataja Henry Timberg (tel 612 5099, [email protected]), sama osakonna nõunik Nurmely Mitrahovitš

(tel 612 5122, [email protected]), sama osakonna õigusnõunik Kristi Käsper (tel 5196 5591, [email protected]) ning käsunduslepingu alusel korrakaitseõiguse asjatundja Ele Nuka. Eelnõu laevakaitse regulatsioon on koostatud koostöös

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Eelnõu ja seletuskirja, välja arvatud rakendusaktide kavandid, on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna

keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]). Eelnõu väljatöötamisse olid kaasatud siseturvalisuse valdkonna asjaomased asutused ja

erialaorganisatsioonid. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu koostamiseks moodustas Siseministeerium töörühma, millesse kuulusid Eesti Turvaettevõtete Liidu (edaspidi ETEL),

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Panga, PPA, Sisekaitseakadeemia, Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) ning Justiitsministeeriumi esindajad. Osalema kutsuti ka üleriigilisi kohalike omavalitsuste (edaspidi ka KOV) liite, kuid soovi selleks ei avaldatud.

Lisaks korraldas Siseministeerium koostöös ETEL-iga arutelu turvateenust kasutavatele KOV-idele, et kaasata aktiivsemad KOV-id turvaettevõtjate ja KOV-ide võimalike

koostööpunktide väljatöötamisse. Samuti korraldati koostöös kaubanduses turvateenust osutavate ettevõtjate ümarlaud.

1.3. Märkused

Eraturvateenuse osutamise ja turvaettevõtlusega on seotud peamiselt „Siseturvalisuse

arengukava 2015–2020“2 (edaspidi STAK 2015–2020), milles tõdetakse, et peale riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ning vabatahtlike tegevuse aitavad turvalisust tagada ka

turvaettevõtjad: „Uue korrakaitseseadusega kindlaks määratud põhimõtete alusel on vaja uuendada ka turvateenuse regulatsiooni, sealhulgas turvaettevõtte kaasamist politsei ülesanne te

täitmisse avaliku korra tagamisel. Samuti on turvaettevõtjatel võimalik panustada ennetustöösse, sealhulgas nii oma klientide nõustamisel (näiteks vara kaitsmine) kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine,

osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõt jate koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega, sealhulgas vabatahtlikud päästjad, naabrivalve jne)“.

STAK 2015–2020 programmi „Turvalisemad kogukonnad“ 3. meetmes on 5. tegevusena määratud, et „2016. aastal analüüsib Siseministeerium koostöös Turvaettevõtete Liidu ja

omavalitsusliitudega turvaettevõtete rolli avaliku korra tagamisel ja politsei abistamisel ning valmistab ette vajalikud seadusmuudatused“.

2 Siseturvalisuse arengukava 2015–2020; https://www.siseministeerium.ee/et/stak.

3

Turvaettevõtlusega on seotud ka STAK 2015–2020 sama programmi 2. meetme 4. tegevus: „Jätkatakse elanike teavitamist ohtudest, samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse

tagamisel kaasabi. Korraldatakse ennetuskampaaniaid, mis on suunatud riskikäitumise vähendamisele ja ohtude ennetamisele (sealhulgas inimkaubandus, varavastased süüteod,

perevägivald), ning pidevat ohutusalast kommunikatsiooni, arvestades hooajalisi riske. Erinevate kanalite kaudu on kättesaadavad lihtsasti arusaadavad juhised ohu vältimiseks ja ohuolukordades käitumiseks“.

Eraturvateenuse osutamise ja turvaettevõtlusega on seotud ka „Siseturvalisuse arengukava

2020–2030“3 (edaspidi STAK 2020–2030), milles tuuakse esile, et riigiasutuste kõrval on turvalisuse suurendamisel osa eraettevõtjatel. Turvaettevõtjad on näiteks mitmes KOV-is lepinguline partner avalikus kohas korra tagamiseks. Samuti panustavad turvaettevõt jad

ennetustöösse nii oma klientide nõustamisel kui ka kogukondade turvalisuse loomisel laiemalt (nt KOV-ide nõustamine, osalemine turvalisusega tegelevate komisjonide töös ja

turvaettevõtjate koostöö siseturvalisuse vabatahtlike ühendustega).

Oluline turvategevuse suund on ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamise tegevussuuna punkt 4.1.2, mille üks eesmärk on kujundada kohalikust omavalitsusest turvalisust toetava

elukeskkonna põhisuunaja. Selleks tuleb luua võimalused suurendada avaliku korra tagajate hulka, kaasates turvaettevõtjad ning teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.

Selleks, et saavutada programmi „Siseturvalisus 2022–2025“4 võimekuse 1.3.3 „Asutuste

suutlikkus ennetavalt toetada korra tagamist avalikus ruumis“ eesmärk julgustada turvalist käitumist ja heidutada korrarikkumisi, tuleb laiendada avaliku korra tagajate ringi ning kaasata tegevustesse turvaettevõtjad ning teised selleks ettevalmistatud ja volitatud ühingud ja asutused.

TurvaS-i analüüs oli nähtud ette ka „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“

punktis 12 „Sisejulgeolek“, kus anti ülesanne koostada turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus.

Nõue koostada TurvaS-i eelnõu on ka sätestatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi

2021–2023“ punktis 8.13 „Siseturvalisus“, mille järgi „Eesti tagab turvatunde ja julgeo leku

kõigile oma elanikele ning riigis viibivatele inimestele“. Rahvusvahelistest dokumentidest on eelnõuga seotud Montreux’ dokument5, mis on

riikidevaheline kokkulepe, millega Eesti Vabariik ühines 6. juulil 2016. Dokumend is käsitletakse eeskätt turvateenuse osutajate tegevuse reguleerimist konfliktides ja

konfliktipiirkondades, kuid selles esitatud põhimõtteid ja suuniseid saab käsitada juhistena, kuidas korraldada turvategevust tavaolukordades.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste kehtivaid redaktsioone: 1) korrakaitseseadus (RT I, 03.03.2021, 5);

2) riigilõivuseadus (RT I, 05.05.2022, 30); 3) relvaseadus (RT I, 03.07.2020, 5);

3 Vt https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisuse_arengukava_

2020_2030_03.06.2021.pdf. 4 Vt https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/STAK/STAK2/siseturvalisus_programmi_e

elnou_2022-2025.pdf. 5 The Montreux Document: On pertinent international legal obligations and good practices for States related to

operations of private military and security companies during armed conflict.

4

4) sadamaseadus ( RT I, 03.01.2022, 22); 5) spordiseadus (RT I, 28.02.2020, 3); 6) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 16.04.2021, 6);

7) kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 29.04.2022, 4); 8) lennundusseadus (RT I, 30.12.2021, 15);

9) elektroonilise side seadus (RT I, 27.02.2022, 4); 10) tulumaksuseadus (RT I, 05.04.2022, 7); 11) meresõiduohutuse seadus (RT I, 28.01.2022, 4).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks turvaseadus (RT I 2003, 68, 461).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust, kuna kriminaalmenetluse seadustiku kui kohtumenetlust

puudutava seaduse muutmiseks on PS-i § 104 järgi vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Enne eelnõu väljatöötamist koostati ja kooskõlastati „Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise

kavatsus“ (edaspidi VTK). Selle raames selgitati välja kehtiva seaduse võimalikud probleemid, kuid ka muud muudatusvajadused. Kõiki neid arutati kaasatud asutuste ja

erialaorganisatsioonidega. Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on tagada senisest paremini turvategevuse kvaliteet ja

usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada tegevusala ettevõtjate, riigiasutuste ja KOV-ide koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks.

Eelnõuga nüüdisajastatakse kogu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon ning kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad, tõlgendamisprobleemid ja ebamõistlikud piirangud. Ühtlasi haakub kavandatav seadus paremini teiste õigusaktidega, nagu majandustegevuse seadustiku

üldosa seadus (edaspidi MSÜS) ja korrakaitseseadus (edaspidi KorS). TurvaTS-i täpsed eesmärgid on loetletud punktis 1.1.

Turvategevust hakati praegusel kujul reguleerima 1980. aastate lõpus. Mõneti oli see uus regulatsiooniese, mida ei sisustata riigiti üheselt. Selle valdkonna seadustel on riigiti nii

väiksemaid kui ka põhimõttelisemaid erinevusi. Ka Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) ei ole turvategevus täielikult ühtne teenusevaldkond ehk teenuste sisu ja korraldus erineb riigiti ning

ühtsele regulatsioonile allutamine võib kahjustada turvateenuste turgu.6 Turvategevus on suurel määral seotud avaliku huvi ja korraga, mis on tinginudki riikide regulatsioonides erinevusi.

TurvaS-i uue redaktsiooni loomist hakati arutama juba 2010. aastal. Õigusloomes võeti see eesmärgiks 2015. aastal, mil alustati eelnõu VTK koostamist7. TurvaS-i kehtiv redaktsioon

võeti vastu 8. oktoobril 20038 ja see jõustus 1. mail 2004. See on kehtinud üle üheksateistkümne aasta, mille jooksul on seadust muudetud või täiendatud paarikümnel korral, kuid seaduse põhiregulatsioon ja ülesehitus ei ole sisult muutunud. Selle aja jooksul on vastu võetud ja

jõustunud nii riiklikke kui ka EL-i regulatsioone, mis on märkimisväärselt muutnud majandustegevuse korraldamist ja järelevalvet ning mõjutavad seda ka edaspidi.

6 Confederation of European Security Services 2004. CoESS Position paper on the Commission’s proposal for a

directive on services in the internal market. 7 Eelnõu koostamise alus on 2016. aastal koostatud „Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“, milles on

seadust puudutavaid probleeme käsitletud detailsemalt. 8 TurvaS-i algne terviktekst.

5

Määravaim muudatus Eesti majandusõiguses on olnud MSÜS-i vastuvõtmine ja jõustumine . MSÜS on kujundanud olemuselt ümber riigi majandustegevuse reguleerimise hoovad ning seega olnud siinses eelnõus peamine tegur turvateenuste määratluse, sisu ja majandustegevuse

nõuete muutmisel.

Sama olulise muutuse Eesti õiguskorras on toonud kaasa KorS. See eeldab turvaettevõtja rolli sisustamist, lähtudes avaliku korra ja korrakaitsetegevuse eesmärkidest, politsei, KOV-i ja turvaettevõtja koostöö reguleerimist ning turvateenistuja õiguste ja kohustuste muutmist.

Turvategevuse ja avaliku korra tagamise seosele on viidanud ka Riigikohus9 ning samuti osutab sellele asjaolu, et Eestis ja enamikus välisriikides on turvategevuse loamenetlus ja järelevalve

seotud tihedalt politseiga.10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiivis 2006/123/EÜ teenuste

kohta siseturul11 (edaspidi direktiiv 2006/123/EÜ) ei reguleerita erandina turvateenuseid ega eraturvaettevõtlust ning seda kohaldatakse vaid TurvaS-i alusel praegu turvateenusena

käsitatava valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenusele. Nimetatud direktiivi regulatsioon ja põhimõtted on aga võetud aluseks MSÜS-is, mis tähendab, et olenemata direktiivis sätestatud erandist turvateenustele, peab sealseid põhimõtteid arvestama

kaudselt ka siinses eelnõus. Olenemata direktiivis sätestatud erandist kuulub turvategevus ja selle raames eraturvateenuste osutamine teenuste vaba liikumise põhimõtte kohaldamisalasse 12.

Seega on oluline, et riiklik regulatsioon arvestaks EL-i õiguses sätestatud põhimõtetega ja soodustaks teenuste vaba liikumist ka eraturvaettevõtluse valdkonnas.

Kuna kehtivale seadusele on lisatud vähe selgitusi ja nii Riigikohtu kui ka üldine kohtupraktika on kasin, ei ole kehtivat regulatsiooni muutunud õiguskorras lihtne üheselt tõlgendada ega

saavutada vajalikku õiguskindlust. Turvategevust on peale siinse eelnõu reguleeritud järgmiselt.

1. MSÜS-is on reguleeritud majandustegevuse eri etappe alates tegevuse alustamisest kuni

lõpetamiseni. MSÜS-iga on koondatud majandustegevuse regulatsioon ühtseks süsteemiks ja loodud läbiv mehhanism majandustegevuse haldamiseks. Ettevõtja majandustegevus, sealhulgas turvaettevõtlus, jaguneb uue korra kohaselt kolmeks:

vaba, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevus.

2. KorS-is on reguleeritud avaliku korra kaitse üldiselt ja seega on see turvategevuse korraldamise seisukohalt oluline seadus. Arvestades, et KorS-iga on süstematiseer itud paljud turvategevuse vaates olulised regulatsioonid, nagu meetmete sisustamine, vahetu

sunni kasutamise õigus ja kolmandate isikute kaasamine avaliku korra kaitsesse, mõjutab see seadus ka turvaettevõtlust ja turvategevust.

3. Relvaseaduses (edaspidi RelvS) on reguleeritud turvaettevõtjate ja turvatöötajate õigusi

ja kohustusi, mis on seotud relva kasutamise ja käitlemisega turvategevuses. Relva ja

laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale ja siseturvamisele RelvS-

is ning selle alusel antud õigusaktidega sätestatud korda.

9 RKKKo nr 3-1-1-69-09, p 9. 10 J. Hakala 2007. The regulation of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 6. 11 ELT L 376, 27.12.2006, lk 36–68. 12 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 56–62 ja järgmised lahendid: C-114/97, komisjon vs. Hispaania;

C-355/98, komisjon vs. Belgia; C-283/99, komisjon vs. Itaalia; C-189/03, komisjon vs. Madalmaade Kuningriik.

6

4. Täiskasvanute koolituse seaduses on reguleeritud täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise aluseid, täienduskoolitusasutuse pidamist ja täienduskoolituse tegemise nõudeid, õppija õigust õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise aluseid ning

riiklikku ja haldusjärelevalvet. Selle alusel ja TurvaS-is sätestatud erisustega korraldatakse turvatöötaja õpet ja väljastatakse selleks tegevusluba.

5. Lennundusseadus turvategevust otseselt ei puuduta, kuid selles on sätestatud nõuded

lennunduses julgestusmeetmeid kohaldavale isikule, sealhulgas kvalifikatsiooni- ,

väljaõppe ja tunnustamise nõuded. Seega puudutab lennundusseadus rohkem turvalisust tagavaid töötajaid, kes võivad olla ka turvaettevõtja turvateenistujad. Seaduses on

sätestatud õiguskorras erandlikult turvalisust tagava töötaja kontrollimine ja temale loa väljastamine.

6. Sadamaseaduses on sätestatud kindlad ülesanded, mida turvaettevõtja võib selle valdkonna raames teha, seatud turvaettevõtjale lisaks loakohustus ja nähtud ette sadama

turvaülema nõuded. Turvaettevõtjale on selle seaduse raames seatud tegutsemiseks kahekordne loakohustus ehk sadamaseaduse reguleerimisalas tegutsemiseks peab turvaettevõtjal olema turvateenuse osutamise tegevusluba nii TurvaS-i alusel kui ka

sadamaseaduse § 18 alusel.

7. Kutseseaduses on sätestatud turvateenistujate (valvetöötaja, turvatöötaja, turvajuht) kvalifikatsiooni kujunemine ja kutse andmine. Kutseseaduses on kehtestatud turvateenistuja üldised kutsenõuded, kutse andmine ja tunnistuse väljastamise kord.

Nagu mainitud, on kehtiva seaduse muutmise aluseks võetud kolm põhilist turvaettevõtluse ja

eraviisilise turvategevuse reguleerimise põhimõtet13.

1) PS-is sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse . Turvategevuse

regulatsiooni raames võimaldab riik kindlaksmääratud ja järelevalvele allutatud isikute rühmal tegutseda teiste isikute põhiõiguste kaitse eesmärgil, kasutades selleks teatud

juhtudel laiemaid igaüheõiguseid, erivahendeid ja relvi – sellist õigust ei ole antud igaühele14. Seega on turvategevuse reguleerimise esmaeesmärk tagada, et turvategevus ei rikuks isikute põhiõigusi. Isiku põhiõiguste ebaseaduslikke riiveid on esinenud

korduvalt ka Eestis15, mis on märkimisväärselt suurendanud avalikkuse huvi selle vastu, et turvategevus oleks põhjalikumalt reguleeritud. Kuigi isiku põhiõigusi rikkunud

turvatöötajad ja turvaettevõtjad on võimalik võtta vastutusele, ei tohiks riigi eesmärk olla kõrvaldada tagajärgi, vaid vastupidi: selliseid juhtumeid regulatiivmeetmetega ennetada. Põhiõiguste kaitseks on turvategevuse reguleerimine seda tähtsam ja

vajalikum, mida rohkem sellist tegevust turvalisuse tagamiseks kasutatakse. Enamik u turvategevuse regulatsioonide eesmärk ongi kaitsta isiku põhiõigusi.

2) Avaliku huvi kaitsmine. Selle kohaselt langevad avaliku huvi sfääri turvategevuse

regulatsiooni piirid ja nõuded samamoodi avaliku võimu teostamisega. Avalikes

huvides on, et turvategevust teostavad isikud ja ettevõtjad oleksid usaldusväärsed. Turvategevust teostaval isikul peavad olema kindlad isikuomadused ja asjakohane

13 Vt viide 1. 14 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend nr 74768/10, riigi vastutusest eraturvafirma töötajate tegevuse eest:

Chernega jt vs. Ukraina. Lahendi kohaselt vastutab riik isiku põhiõiguste rikkumise eest isegi juhul, kui rikkumis e

panevad toime turvatöötajad, sest turvatöötajatel on seaduse kohaselt õigus kasutada isikute suhtes teatud ulatuses

sunnimeetmeid. 15 K. Kuulpak, K. Reisenbuk, K. Raal 2017. Kodutu trammist väljalohistamine tõi turvamehele

kriminaalmenetluse. Postimees, 23. november.

7

väljaõpe ning teda peab saama võtta ka vastutusele. Sisult samad nõuded on avaliku õiguse normidega kehtestatud ka haldusorganitele.

3) Turul pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine . Sama tähtis kui kaitsta avalikku huvi on eraturvategevuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja isikute staatus ühiskonnas.

Avalikes huvides on, et tagatud oleks turvategevuse usaldusväärsus ja selle osutajate vastutus, ning riigi ja ettevõtjate huvides on tagada turvaettevõtjate teenuse väga hea kvaliteet. Kui see on tagatud, kasvab eraturvategevuse üldine usaldusväärsus ja sellesse

suhtutakse hästi. See paneb omakorda turvategevuse teenuseid kasutama senisest sagedamini ja vähendab riigi osa turvalisuse ainsa tagajana. Seepärast on oluline, et

turvateenistujatele oleks nähtud ette asjakohane väljaõpe ja nad oskaksid lahendada mitmesuguseid olukordi.

Turvategevuse kvaliteedi parandamine, seades sellele mitmesugused nõuded, ja seekaudu ühiskondliku usalduse kasvatamine aitab turult tõrjuda ka ebakvaliteetset teenust osutavaid

ettevõtjaid. Kui ühiskonnas kujuneb välja turvategevuse hinnatud standard, mida enamik turvategevuse ettevõtjaid järgib, tagades, et nende tegevus ja töötajad vastavad sellele, jääb vähem ruumi nõuetele mittevastavatele teenustele, isikutele ja ettevõtjatele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Arvestades sisuliste ja tehniliste muudatuste mahtu, on mõistlik koostada seaduse uus terviktekst. Eelnõuga kehtestatakse TurvaS-i uus redaktsioon ja nimetatakse see ümber

turvategevuse seaduseks ehk TurvaTS-iks. Eelnõus võetakse põhiterminina kasutusele just turvategevus, sest kindlate teenuste reguleerimiselt minnakse üle kindlaks määratud tunnuste le

vastava tegevuse reguleerimisele. See on põhimõtteline muudatus turvategevuse käsituses. Turvategevus on tegevus, mida tehakse kas tulu saamiseks või siseturvamisena üldjuhul tasuta.

Turvategevus üldmõistena tähendab isikute, vara ja kogunemiste (nt koosolekute ja ürituste) valvamist ja kaitsmist, korra pidamist, ohtude hindamist ning valve- ja kaitsemeetmete

kavandamist, turvategevuse valdkonna töötajate koolitamist ning mehitatud või tehnilis te vahenditega turvamist.

Uue seaduse koostamise tõttu muudetakse veel ühteteistkümmet seadust, mis on loetletud seletuskirja punktis 1.3.

Eelnõu koosneb viiekümnest paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, eesmärk ning terminid. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus seaduse eesmärk, kus on esitatud ka turvategevuse reguleerimise põhimõtted. Eesmärgi esiletoomine on oluline, et tagada seaduse

rakendamise ja tõlgendamise kindel lähtepunkt ning määrata valdkonna reguleerimise põhjused.

Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Seaduses reguleeritakse turvategevuse tingimusi ja korda, turvaettevõtja ning turva-, valve- ja siseturvatöötaja õigusi ja

kohustusi ning riikliku järelevalve aluseid ja korda.

Kuna eelnõu eesmärk on luua üldine regulatsioon, ei käsitleta selles kehtiva seadusega võrreldes turvateenuseid, vaid turvategevust. Selle termini sisu selgitatakse eelnõu teises

8

peatükis (§ 4), lähtudes turvategevuse tunnustest, mitte kirjeldatud teenusest. Võrreldes kehtiva seadusega ei ole eelnõu reguleerimisalas enam vastutust rikkumiste eest. Eraldi väärteokoosseise ei ole kehtivas TurvaS-is alates 1. jaanuarist 2015 sätestatud. Vastutussätted

on kehtestatud karistusseadustikus (edaspidi KarS).16

Lõikes 2 sätestatakse seaduse kohaldamisala. Seadust kohaldatakse majandustegevusele, mida teostatakse seaduses loetletud tegevusaladel, ja siseturvamisele. Arvestades, et TurvaTS on MSÜS-i eriseadus, lähtutakse majandustegevuse mõiste sisustamisel MSÜS-i § 3 lõikest 1,

mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seaduse järgi keelatud. Sätte eesmärk on piiritleda seaduse rakendamist vaid

sellise tegevuse suhtes, mida tehakse tulu saamise eesmärgil, ja välistada see, et eelnõu kohaldatakse avaliku võimu teostamisele. Seega ei kohaldu eelnõus sätestatu näiteks valve- ja kaitsetegevusele, mida osutavad isikud üksteisele vabatahtlikult või muul mittetulunduslikul

eesmärgil. Selline tegevus võib olla tegutsemine üksikisikute kokkulepete alusel, kuid ka organiseeritud tegutsemine ühingutes, nagu naabrivalve17. Erandina kuulub seaduse

kohaldamisalasse spetsiifiliselt piiritletud siseturvamine, mis on üldjuhul samuti mittetulundusliku eesmärgiga tegevus18. Põhjusi, miks eelnõu kohaldatakse ka siseturvamise le, on selgitatud siseturvamise sätete juures.

Lõikes 3 sätestatakse, et TurvaTS-i ei kohaldata valitsusasutusele või selle struktuuriüksuse le,

kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine, ega valvele, mida osutatakse Kaitseliidu seaduse alusel. Kuigi turvategevuse regulatsiooni sidumine majandustegevusega välistab selle kohaldamise avaliku võimu ülesannete täitmisele, võivad

siseturvakorraldajad olla ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused. Siseturvamise reguleerimise eesmärk on tagada, et riigil oleks ülevaade siseturvakorraldajatest ja võimalus

teostada nende üle järelevalvet. Eelnõu koostamisel ei peetud aga vajalikuks, et selline ülevaade oleks ka valitsusasutustest, kelle üks põhiülesandeid on objektide valvamine ja kaitsmine.

Lõikes 4 sätestatakse seaduse reguleerimisalas erisus Eesti riigilippu kandva laeva valvamise l ja kaitsmisel. Kui Eesti riigilippu kandvat laeva valvatakse ja kaitstakse kõrgendatud ohu

piirkonna läbimisel rünnete eest, kohaldatakse sellele meresõiduohutuse seadust. Täpsustus tähendab, et mereturvatöötajatele ja laevakaitse tegevusele TurvaTS ei kohaldu. Laeval võib aga tegutseda ka turvateenistuja või siseturvatöötaja, kuid tema ülesanne on tagada laeval

sisekord või valvata vara (nt laeva pardal oleva kaupluse, baari või ööklubi valvamine, mis ei erine ülesande täitmisest mandril). Sellisel juhul kohaldatakse TurvaTS-i ning turva- või

siseturvatöötaja peab vastama kõigile selles sätestatud nõuetele. Lõikes 5 sätestatakse, et TurvaTS-is ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS), arvestades TurvaTS-i erisusi.

Kuna MSÜS-is on majandustegevuse üldtingimused ja -kord olulisel määral reguleeritud, sätestatakse lõikes 6, et TurvaTS-iga reguleeritud majandustegevuse (turvategevuse) alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse MSÜS-i, võttes arvesse TurvaTS-is

sätestatud erisusi.

16 KarS-i § 372 kohaselt käsitatakse turvaettevõtja majandustegevust taotluskohustuse rikkumise korral süüteona. 17 MTÜ Eesti Naabrivalve missioon on tagada igaühe kodu ja naabruskonna turvalisus, mida laiemalt tõlgendades

võiks käsitada eraviisilise turvategevusena (vt täpsemalt http://www.naabrivalve.ee/). 18 Siseturvamisena käsitatakse nii kehtiva TurvaS-i kui ka eelnõu kohaselt näiteks oma ruumide üürimisel või

rentimisel teise isiku vara valvamist ja kaitsmist.

9

Eelnõu §-s 2 sätestatakse TurvaTS-i eesmärk tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus ning turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja KOV-ide koostööd turvalise elukeskkonna loomiseks.

Eesmärgi sõnastamisel on lähtutud akadeemilises käsitluses määratud kolmest põhiargumendist, miks on vaja turvaettevõtlust reguleerida: PS-is sätestatud riigi kohustus

tagada isikute põhiõiguste kaitse, avaliku huvi kaitsmine ja turul pakutavate teenuste kvaliteed i tagamine19.

Eelnõu §-s 3 sisustatakse TurvaTS-i peamised mõisted ja esitatakse terminid.

Punktis 1 määratletakse termin kaitsmine TurvaTS-i tähenduses. Kaitsmine on isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine. Näiteks võib kaitsmine tähendada, et tõrjutakse ohtu varale, kuid korra kaitsmisel tähendab kaitsmine ka seda, et kõrvaldatakse

korrarikkumine. Kehtiva TurvaS-i kohaselt on kaitse meetmete rakendamine selleks, et tagada turvaobjekti puutumatus. Termini sisu on eelnõus muudetud, et viia turvategevuse käsitus

vastavusse selle käsitusega korrakaitses. Seega on võetud aluseks termin oht, mis on sätestatud KorS-i § 5 lõikes 2. Selle kohaselt on oht olukord, kus võib ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Termin turvaobjekt on määratletud allpool.

Eelnõu kohaselt ei ole turvategevuse eesmärk hoida ära korrarikkumisi samas ulatuses nagu KorS-is (see on nii vaid juhul, kui turvaobjekt asub avalikus kohas). KorS-i § 5 lõike 1 kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitseala õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine

või õigushüve kahjustamine. Terminit korrarikkumine ehk rikkumine kasutatakse eelnõus kitsamas tähenduses: see viitab eelkõige isiku subjektiivsete õiguste või õigushüve

kahjustamisele, nagu PS-i §-s 32 sätestatud põhiõigus omandipuutumatusele, mille kaitsmine on turvategevuse üks peamisi eesmärke. Kaitsmine on eelnõu kohaselt aktiivne tegevus, mille eesmärk on tagada turvaobjekti puutumatus, kuid see tegevus ei väljendu vaid KorS-is

sätestatud meetmete rakendamise kaudu.

Punktis 2 võetakse kasutusele uus termin korra pidamine. See on käitumisnõuete järgimise tagamine kogunemisel või määratud maa-alal või avalikul koosolekul korra tagamine KorS-i nõuete järgi. Korra pidamisel abistatakse maa-ala või ehitise valdajat või omanikku sisekorra

kehtestamisel või kogunemise korraldajat, et kogunemine toimuks rahumeelselt ja oleks tagatud osavõtjate ohutus. Lähtudes Riigikohtu seisukohast võib avalikul üritusel korra pidamist

tõlgendada ka kui turvateenistuja õigust tagada piiritletud alal avalikku korda, sealhulgas avalikus kohas käitumise üldnõudeid.20 KorS-i §-s 65 on avalike kogunemiste kohta sätestatud, et koosolekul korra tagamiseks tuleb pidada korda. Sellest lähtudes kasutatakse terminit korra

pidamine TurvaTS-is kõigi koosolekute ja ürituste ning sisekorra valvamise ja kaitsmise kohta määratud maa-alal, kus kaasatakse korra tagamisse turvaettevõtja turvateenistujad.

Punktis 3 määratletakse termin siseturvakorraldaja. Eelnõu tähenduses on tegemist avalik- õigusliku või eraõigusliku juriidilise isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutusega, kes on alustanud siseturvamist avalikus kohas. Termin siseturvamine on määratletud eelnõu §-s 9, mille kohaselt võib see olla siseturvakorraldaja tegevus tema

omandis või valduses maa-alal turvamiseks. Seega on isik või asutus TurvaTS-i tähenduses siseturvakorraldaja, kui ta on oma tegevuse vormist olenemata alustanud faktiliselt tegevust, mille eesmärk on sätestatud eelnõu § 9 lõikes 1.

19 Vt viidet 1. 20 RKKKo nr 3-1-1-69-09, p 9.

10

Punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja21 on turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust ettevõtja. Võrreldes kehtiva seadusega laiendatakse termini turvaettevõtja

tähendust, sest turvategevus majandustegevusena hõlmab nii klassikalist turvategevust (valvetegevus, millega tavapäraselt seostatakse terminit turvaettevõtja või turvaettevõte),

koolitustegevust (turvateenistuja väljaõpe), ehitustegevust (valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldus) kui ka analüüsi- ja hindamistegevust (turvaaudit). Seejuures võib üks ettevõtja tegutseda mitmel tegevusalal. Laiema tähendusega termini kasutuselevõtu eesmärk on

tähistada sellega kõiki turvategevusega seotud ettevõtjaid. Samamoodi kehtiva TurvaS-iga käib termin turvaettevõtja nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute kohta.

Termini ettevõtja sisustamisel lähtutakse eelnõus MSÜS-i § 5 lõikest 1, mille kohaselt on ettevõtja füüsiline või juriidiline isik, kes alustab või teostab majandustegevust. Lähtutud on

just MSÜS-ist, kuna TurvaS on MSÜS-i mõistes eriseadus, millega sätestatakse riigi nõuded majandustegevusalal tegutsemisele.

Punktis 5 määratletakse termin turvajuht. Eelnõu kohaselt on turvajuht turvateenistuja, kes vastutab turvaettevõtjapoolse turvamise ning väljaõppe korraldamise ja turvaauditi läbiviimise

eest ja vastab TurvaTS-is sätestatud turvajuhi nõuetele ning kellele on antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse. Arvestades, et ettevõtja ise ja ettevõtte juhtorganite liikmed ei pea olema

turvategevuse spetsialistid, eeldab ettevõtja osalemine turvategevuses, et ettevõttes on olemas asjakohase erialase ettevalmistusega isik. Kuna turvajuht on turvateenistuja, peab ta vastama samadele nõuetele nagu turvateenistuja. Peale selle peab turvajuht vastama ka muudele eelnõus

sätestatud nõuetele, nagu § 16 lõikes 2 sätestatud nõue, et turvajuhil peab olema keskharidus. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga ei erine turvajuhile seatud vanusepiirang turvateenistuja omast ja

turvajuht võib olla pärast eelnõu jõustumist ka 18-aastane isik. Samuti võib turvajuhina töötaval isikul võib olla nii kutseseaduse alusel kui ka välisriigis omandatud kutse, mida tunnustatakse Eestis välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.

Punktis 6 määratletakse termin turvaplaan, mis on mehitatud turvamiseks koostatud

tegevusplaan. Eelnõuga eristatakse turvaplaani ja turvaauditi tulemusena koostatavat aruannet, mida käsitatakse eelnõu § 6 kohaselt sisuanalüüsina. Olemuselt ei ole turvaplaan seega mitte ohu hindamine selle ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks, vaid tegevusplaan, milles

kirjeldatakse turvaobjektil elluviidavaid tegevusi ja nende korraldust. Eelnõu § 5 lõike 11 alusel kehtestatakse turvaplaanile kindlad nõuded. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga koostatakse

turvaplaan peale ürituste ka muude alaliselt mehitatud turvaobjektide tarbeks. Punktis 7 määratletakse üldtermin turvateenistuja. Turvateenistujad jagunevad kolmeks:

valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht. Turvateenistuja võib olla nii füüsilisest isikust turvaettevõtja kui ka turvaettevõtja töötaja. Turvateenistuja oluline tunnus on asjakohase kutse

olemasolu (valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuht). Kutseta isik ei saa olla turvateenistuja. Kui kutseta isikut rakendatakse tegevuses, mis eeldab turvateenistuja kasutamist, käsitatakse seda majandustegevuse nõude rikkumisena. Eelnõuga soovitakse eristada turvateenistuja kui isik ja

kutse. Näiteks, kui isik ei ole turvaettevõtja töötaja, ehkki tal on asjakohane kutse, ei saa teda käsitada turvateenistujana. Turvateenistujale seatud muud nõuded on sätestatud eelnõu

4. peatükis.

21 Majandustegevuse registri andmeil on Eestis 2019. aasta seisuga 91 turvaettevõtjat, kes osutavad 221

turvateenust (isikukaitse 21; juhtimiskeskuse pidamine 24; korra tagamine 66; vara valve 77; turvakonsultatsioon

33).

11

Punktis 8 määratletakse termin valvamine kui isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Määratlust on võrreldes kehtiva TurvaS-i sõnastusega täpsustatud (vrd valve – turvaobjekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe

avastamiseks ning ohu kõrvaldamiseks). Valvamisel ei ole oluline hinnata üksnes ründe ohtu, vaid igasugust ohtu turvaobjektile. Valvamise siht ei ole aga ohtu kõrvaldada (ohu

kõrvaldamine on osa kaitsmisest), pigem käsitatakse valvamist kui tegevust ohu tuvastamiseks. Punktis 9 määratletakse termin turvaobjekt. See on isik, vara või kogunemine ja sellega seotud

maa-ala, mida valvatakse ja kaitstakse. Võrreldes kehtiva TurvaS-i sõnastusega on termin üritus kui üks turvaobjekte asendatud terminiga kogunemine. Nimelt on üritus kitsas termin, mis

KorS-i § 58 lõike 3 kohaselt on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus, võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koosolemine, mis ei ole koosolek. Termini kogunemine määratlemisel on lähtutud KorS-i §-st 58, mille kohaselt hõlmab

kogunemine nii ürituse kui ka koosoleku. Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus termini sisu rohkem selgitatud, lisades vara, isiku või kogunemisega seotud maa-ala. Praktikas hõlmab

turvaobjekt üldjuhul nii vara või isiku kui ka sellega seotud maa-ala, samuti on kogunemine alati seotud mingi territooriumiga (valvatav tootmishoone koos piiratud hoovialaga, kogunemise toimumiskoht, kohtu määratud lähenemiskeelu ulatus jne). Kui turvaobjekt on isik,

võib temaga seotud maa-ala olla näiteks tema korter või kinnistu, samuti suuremas või väiksemas ulatuses tema töökoht (näiteks kogu kabinet või ainult isiku arvutitöökoht).

Seejuures peab kindlasti silmas pidama, et avalikus kohas on kõikidel teistel isikute l samaväärne viibimisõigus, mistõttu on seal kaitstava isikuga seotud maa-ala minimaa lne (sisuliselt ainult tema füüsilise keha asukoht) ning turvateenistuja õigusi (eelnõu 4. peatüki

2. jagu) on avalikus ruumis võimalik realiseerida üksnes piiratud juhtudel. Eelnõu kohaselt saab turvateenistuja meetmetest sel juhul rakendada sisuliselt ainult suulist nõuet ja isiku

kinnipidamist, eelkõige isiku ründamise, kuid ka kohtu määratud lähenemiskeelu rikkumise korral.

Punktis 10 määratletakse termin valvetöötaja. Valvetöötaja on turvaettevõtja või turvateenistuja, kes vastab valvetöötaja nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel

valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuhi kutse. Valvetöötajal võib olla nii kutseseaduse alusel kui ka välisriigis omandatud kutsekvalifikatsioon, mida tunnustatakse Eestis välisr iigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Nii nagu turvatöötaja puhulgi soovitakse

eristada valvetöötaja kui isik ja kutse.

Punktis 11 määratletakse termin turvatöötaja. Turvatöötaja on turvateenistuja või füüsilisest isikust turvaettevõtja ise, kes vastab turvatöötaja nõuetele ja kellele on antud kutseseaduse alusel turvatöötaja kutse. Turvatöötajal võib olla nii kutseseaduse alusel kui ka välisriigis

omandatud kutsekvalifikatsioon, mida tunnustatakse Eestis välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt.

2. peatükk. Turvategevuse korraldus

Akadeemilise käsitluse kohaselt on olemas 13 üldist turvateenust (vt tabel 1) ehk tegevust, millest kehtiva TurvaS-i alusel on reguleeritud kaheksa ja väljaspool seda osalt kaks. Enamik

teadaolevast turvategevusest on Eestis mingil määral reguleeritud ja seega võib praegu pidada Eestis kehtivat regulatsiooni Euroopa üheks ulatuslikumaks.

Väljaspool eelnõu on Eestis reguleeritud andmeturbe valdkond ja osa politseiliste tegevuste valdkonnast. Esimene on reguleeritud isikut tõendavate dokumentide seaduse, e-identimise ja

e-tehingute usaldusteenuste seaduse ning muude seaduste ja alamaktidega. Politseiliste st tegevustest on reguleeritud liikluse reguleerimine liiklusseaduses.

12

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga reguleeritakse eelnõuga ka politseilisi tegevusi ehk luuakse alused kaasata avaliku korra tagamisse turvaettevõtjaid ja turvateenistujaid.

Eelnõuga ei korraldata võtmete hoiustamist, sealhulgas mehaanilist kaitset, eradetektiivindust,

enamikku rahaveo tegevusi, andmeturvet, osa politseilisi tegevusi, jälgimis- ja juhtimiskeskuse tegevusi, julgeolekulise tähtsusega hoonete valvamist ning sõjaväelisi teenuseid.

Tabel 1. Turvategevuse akadeemiline käsitlus22 Teenused23 Alajaotus24 Reguleeritud

Kehtiva õiguse

alusel

Eelnõu alusel

Turvalisuskonsultatsioonid 1) riskide hindamine

2) turvaplaanide koostamine

3) turvaplaanide rakendamine

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Eradetektiivindus Ei reguleerita Ei reguleerita

Korra tagamine 1) üritustel korra tagamine

2) uksehoidjate kasutamine

Jah

Ei

Jah

Jah

Valveteenused 1) statsionaarne valve

2) mobiilne valve

3) turvakontroll

4) lähivalve 5) häiretele reageerimine

6) võtmete hoiustamine

Jah

Jah

Jah

Jah Jah

Ei

Jah

Jah

Jah

Jah Jah

Ei

Elektrooniline valve 1) häireseadmete kasutamine 2) sisse- või läbipääsu kontrollimine

3) kaugjälgimine

Jah Jah

Jah

Jah Jah

Jah

Mehaaniline kaitse 1) lukud 2) tõkked

3) valgustus

4) seifid

5) turvaruumid

Ei reguleerita Ei reguleerita

Rahavedu 1) raha vedamine

2) raha töötlemine

3) sularahaautomaatide hooldamine

4) turvatranspordi pakkumine

Jah

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Andmeturve 1) IKT turvalisus

2) dokumentide turvalisus

3) ID turvalisus

Reguleeritud

väljaspool TurvaS-i

Reguleeritud

väljaspool

TurvaS-i

Politseilised tegevused 1) avaliku korra tagamise ülesanded

2) eraviisiline süütegude uurimine

3) parkimiskontroll

4) liikluse reguleerimine

Ei

Ei

Ei

Jah

Jah

Ei

Ei

Jah

Eramilitaarteenused 1) relvastatud kaitse

2) sõjaväelised teenused Ei reguleerita

Jah

Ei

Koolitused Jah Jah

Jälgimis- ja juhtimiskeskused 1) häireteadete vastuvõtmine

2) kaugjälgimine ja positsioneerimine 3) kaugjuhtimine

4) rahavedude kaugkontroll

5) turvateenistujate turvalisuse kontroll

Jah

Jah Jah

Jah

Ei

Ei

Ei Ei

Ei

Ei Julgeolekulise tähtsusega hoonete valvamine

Ei Ei

Eestis on praeguseni kehtinud kaks turvateenuste liigitust: 1993. aastal ja 2003. aastal

vastuvõetud seaduse alusel. Mõlemas seaduses on olnud turvateenuste liigitus ja sisukirje ldus

22 J. Hakala 2012. Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of

Belgium, Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden. City University London, lk 231. 23 Tabelis on esitatud peamine turvateenuste liigitus akadeemilises kasutuses. Peale nende käsitatakse teatud

juhtudel turvateenusena tuletõrjealarme ja nendega seonduvat, eraõiguslikke kinnipidamisasutusi, kiirabiteenust

ja turvavarustuse tootmist. 24 Alajaotus on esitatud lahtise loeteluna.

13

üldiselt sama, ent kummaski ei ole põhjendatud, mille järgi teenused liigitati. Eelduslikult on lähtutud tollasest turuolukorrast ja osalt välisriikide praktikast.

14

Tabel 2. Kehtiv turvateenuste liigitus ja võrdlus Euroopa riikide regulatsioonidega

25 Põhiõigusriive viitab turvateenustele, mille osutamisel puutuvad isik ja turvateenuse osutaja vahetult kokku ja mille käigus saab pidada võimalikuks isiku põhiõiguste piiramist. 26 Tulbas on esitatud seosed turvateenuste vahel. Otsene seos viitab asjaolule, et teenust käsitatakse muu teenuse kohustusliku või valikulise osana või muu teenus on selle kohustuslik või valikuline

osa. Kaudne seos viitab asjaolule, et muu teenus mõjutab selle teenuse kvaliteeti. Numbritega on märgitud turvateenuse number, mis on antud esimeses tulbas. 27 Antakse hinnang, kas turvateenuse osutamisel kasutatakse või peab kasutama turvateenistujat. 28 Riigitähis on märgitud, kui turvateenus on selles riigis reguleeritud.

Jrk

nr Turvateenuse liik

Põhiõigus-

riive25

Eesmärk Turvateenuste

seotus26 Mehitatus27 Välisriigid28

Põhiline Teisene Otsene Kaudne

1. Turvakonsultatsioon –

turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2.–4. 6., 8. – LV

2. Vallas- või kinnisvara kaitse + põhiõiguste kaitse

avalik huvi, turukvaliteedi

tagamine 1., 5., 6. 7. +

LV, FI, SE, LT, FR, DE, CZ

3. Isikukaitse + põhiõiguste kaitse

avalik huvi,

turukvaliteedi

tagamine 1. 7. +

LV, FI, SE, LT, FR, DE, CZ

4. Korra tagamine + põhiõiguste kaitse

avalik huvi,

turukvaliteedi

tagamine 1. 7. +

FI, SE, LT, FR, DE, CZ

5. Juhtimiskeskuse pidamine

– turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2., 6. – – –

6. Valveseadmestiku

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine

– turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2., 4., 8. 1., 5. – LV, FI, CZ

7. Koolitus – turukvaliteedi

tagamine avalik huvi – 1.–5., 8. – LV, FI, SE, LT,

FR, CZ

8. Siseturvamine + turukvaliteedi

tagamine

põhiõiguste

kaitse 1., 6. + LV

15

Kehtiva TurvaS-i kohaselt jaotub turvategevus Eestis järgmisteks turvateenusteks: 1. turvakonsultatsioon; 2. vallas- või kinnisvara valve ja kaitse;

3. isikukaitse; 4. korra tagamine üritusel või turvaobjektil;

5. juhtimiskeskuse pidamine; 6. valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine.

Eraldi on reguleeritud turvateenistujate väljaõpe ja siseturvamine.

Lähtudes võrdlusriikide praktikast (vt tabel 2) ja asjaolust, et enamik kehtivas TurvaS- is sätestatud teenuseid on tihedalt seotud, koondati eesmärgilt ja nõuetelt samad teenused. Peale selle kaotati ära neile vastavate tegevusalade reguleerimine, mis ei ole põhjendatud ka praegu.

Nii näiteks ei reguleerita eelnõus juhtimiskeskuse pidamist, kuna see tegevus ei ole kohustus lik praegugi ja on selgelt seotud mõne teise vahetu turvateenuse osutamisega, näiteks vara

valvamise ja kaitsmisega. MSÜS-i järgi tuleb eriseadustes sätestada ettevõtja tegevusala. Sellest lähtudes muudetakse

turvategevuse liigitust. Senise turvateenuste loetelu asemel sätestatakse turvategevuse tegevusalad, mis liigitatakse selle järgi, kas tegevusala 1) on vaba või 2) eeldab

majandustegevusest teatamist või 3) tegevusloa taotlemist. Eelnõuga loodava turvategevuse tegevusalade süsteemi alusel määrab täpsed teenused iga

turvaettevõtja ise, võttes aluseks teatatud tegevusala või saadud tegevusloa ja suutlikkuse, mis lähtub ettevõtja ärieesmärgist, tema käsutuses tööjõust ning nende kvalifikatsioonist ja

varustusest ning nende vastavusest nõuetele.

Eelnõu § 4 lõikes 1 jaotatakse turvategevus eeltoodu kohaselt nelja järgmise tegevusala vahel:

1) turvamine; 2) turvaauditi läbiviimine;

3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine; 4) turvateenistuja väljaõpe.

Lõikes 2 sätestatakse turvategevuse kõigile tegevusaladele kehtiv majandustegevuse nõue sõlmida tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis leping. Kuna lepingus lepitakse

kokku turvategevuse täpsed tingimused (nt turvaobjekt ning selle valvamise ja kaitsmise tingimused, turvaauditi ese ning väljaõppe maht), võimaldab säärase lepingu olemasolu seda nii tellijal kui ka riikliku järelevalve teostajal kontrollida. Kuigi MSÜS-i § 31 lõikes 2 on jäetud

ettevõtjale vabadus otsustada lepingu vorm ja ka võimalus jätta leping kirjalikult sõlmimata, on riikliku järelevalve teostamiseks nõutud, et leping sõlmitakse vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Turvategevuse korraldamiseks ja majandustegevuse nõuete täpsustamiseks on lõikes 3

sätestatud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab siseminister määrusega turvategevuse eeskirja. Turvategevuse eeskirjas sätestatakse nõuded:

1) turvaplaanile ja selle koostamisele; 2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele; 3) turvateenistuja väljaõppele ja koolitajale;

4) turvateenistuja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisund ile , terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele, tervisetõendi andmekoosseisule ning

samaväärse tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendite loetelule; 5) turvateenistuja töötõendile ja vormiriietusele;

16

6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning PPA-le turvategevuse asjaoludest teada andmisele; 7) turvamisele, mille turvaobjekt on suure varalise väärtusega veos.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga määratakse mitu detailsemat küsimust ministri pädevusse, mis

võimaldab ettevõtjatel ja politseil korraldada omavahelist infovahetust paindlikumalt, sealhulgas rakendada infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti on uudne, et kehtestatakse nõuded turvaplaanile ja turvaauditile ning turvateenistuja väljaõppele. Täpsed nõuded võimaldavad nii

teenuse tellijal kui ka majandushaldusasutusel kontrollida, kas majandustegevus vastab nõuetele. Nõuete kehtestamine aitab turvategevusega seotud isikutel leida ka kergemini ühest

allikast asjaomast regulatsiooni. Tervisekontrolli puhul luuakse võimalus arvestada muid samaväärseid tervisetõendeid, mille täpne loetelu kehtestatakse määrusega. Säilinud on suure varalise väärtusega veose turvamise nõuded, selle kooskõlastamine ja sellest teavitamine.

Turvategevuse eeskirja kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.

Eelnõu §-s 5 määratletakse termin turvamine ja kehtestatakse sellele majandustegevuse nõuded. Sisult seatakse turvategevuse keskmesse turvamine. Kogu muu turvategevus on selle

ümber üles ehitatud või sellega seotud.

Kuna üldjuhul puutuvad selle majandustegevuse käigus kokku kolmandad isikud ja turvategevuse vahetu teostaja (turvateenistuja), võib kaasneda olukord, kus piiratakse vahetult isiku põhiõigusi ja vabadusi. Seetõttu on turvamise reguleerimise peaeesmärk tagada isiku

põhiõiguste kaitse ehk määrata riikliku regulatsiooniga kindlad piirid ja reeglid, et kaitsta kolmandate isikute põhiõigusi. Samuti on turvamisega seotud avalik huvi ja teenuse kvaliteed i

tagamine. Need omakorda on seotud turvamise reguleerimise põhieesmärgiga, sest teenuse kvaliteedi parandamisega tagatakse isiku põhiõiguste parem kaitse.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvamine on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine. Seega hõlmatakse terminiga turvamine seni TurvaS-is sätestatud teenused,

nagu 1) kinnis- ja vallasvara valve ja kaitse, 2) isikukaitse, 3) üritusel ja objektil korra tagamine ning 4) juhtimiskeskuse pidamine.

Valvetegevusena on üldjuhul käsitatud mehitatud, tehnilist, mobiilset või vahetut tegevust.

Mehitatud turvamine on turvateenistuja alaline paiknemine ja vahetu tegevus turvaobjekt il, et avastada ja kõrvaldada ohte.

Tehniline turvamine on turvaobjekti kaugjälgimine, et tuvastada valveseadmestikuga oht ja reageerida häireteatele.

Vahetu turvamine on isiku või vara vahetu mehitatud valvamine või kaitsmine ohu eest.

Mobiilne turvamine on liikuva isiku või vara valvamine ja kaitsmine (nt oluliste isikute või esemete kaitstud vedu) ning patrullimine. Eelnõus ei ole kasutatud terminit mobiilne turvamine,

sest see ei ole tavakasutuses ega ühtmoodi mõistetav termin ning seetõttu võimaldaks selle kasutamine eri tõlgendusi. Eelnõus on võetud kasutusele väljend liikuv turvaobjekt ning sellega seotakse ka valvamine ja kaitsmine.

Turvamine keskse tegevusalana hõlmab seega enamiku kehtivas TurvaS-is sätestatud

turvateenustest. Loetletud teenused on põhjendatud koondada turvamiseks, sest kõigi teenuste

17

põhieesmärk on sama, teenuste sisus põhimõttelisi erinevusi ei ole ja peamiselt saab loetletud teenuseid eristada, lähtudes turvaobjektist ja turvataktika valikust.

Lõikes 2 sätestatakse, et turvamiseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise, kaitsmise ja korra pidamise tingimused. Samuti sätestatakse, et kui turvaobjekti jälgimisel töödeldakse

isikuandmeid, peab lepingus määrama isikuandmete vastutava ja volitatud töötleja ülesanded ja kohustused. Samuti tuleb lepingus määrata, kes teeb andmekaitsealase mõjuhinnangu ning mis on isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus. Lepingus tuleb määrata kindlaks ka

salvestiste säilitamise ja turvaettevõtjale üleandmise kohustus.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga on loobutud terminist turvateenuseleping, sest turvaettevõtja ja tellija vahel sõlmitava lepinguga võib korraldada selliseid küsimus i ja tegevust, mis ei puutu turvategevusse. Et tagada majandustegevuse nõuetekohasus, nähakse lepingus ette vähema lt

turvaobjekti valvamise ja kaitsmise ning korra pidamise tingimused. Sel moel on nii tellijal kui ka riikliku järelevalve teostajal võimalik kontrollida, kas majandustegevus vastab nõuetele. Tehnilise vahendi ja selle salvestise omaniku nimetamine lepingus on asendatud nõudega, et

isikuandmete töötlemisel peab lepingus märkima isikuandmete vastutava töötleja ülesanded ja kohustused ning leppima kokku isikuandmete töötlemise tingimused. Seeläbi on määratud, kes

vastutab isikuandmete töötlemise eest, muus osas kohaldatakse isikuandmete kaitse üldmäärust29 ja Andmekaitse Inspektsiooni kehtestatud juhiseid. Lõikes 3 sätestatakse samamoodi kehtiva õigusega, et isikut kaitstakse ja valvatakse vaid tema

nõusolekul. See tähendab, et isiku teadmata ei ole võimalik teda turvata. Sellise vajaduse tingib asjaolu, et vastasel korral saaks isiku valvamist ja kaitsmist käsitada ebaseadusliku

jälitustegevusena, sest turvamine eeldab teatud ulatuses alati isiku jälgimist. Lõikes 4 sätestatakse, et turvab turvatöötaja. Sellega määratakse majandustegevuse nõue, mille

kohaselt saab turvata üksnes turvatöötaja kutsega töötaja, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kel on pädevus kasutada õigusi, mis on turvamisel vajalikud. See on turvamise

keskne nõue, mille eesmärk on tagada kvalifitseeritud tööjõu kasutamise kaudu kolmandate isikute põhiõiguste kaitse. Üksikasjalikud ja rangemad nõuded turvatöötajale ja tema väljaõppele tagavad, et kui ta rakendab vajaduse korral meetmeid, jääb ta tegevus seaduse

piiresse ja ta on teadlik oma õigustest. Täpsed nõuded turvatöötajale on sätestatud eelnõu 4. peatüki 1. jaos.

Nagu kehtivas TurvaS-is seatakse lõikes koos eelnõu § 3 punktiga 7 nõue, et turvamises osalev turvateenistuja peab olema turvaettevõtja töölepinguline töötaja. TurvaS-i § 13 lõikes 3 on

sätestatud, et turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada ainult koosseisulist töötajat. Terminit koosseisuline töötaja kehtivas õiguses enam ei kasutata, mistõttu on eelnõu § 3

punktis 7 termin turvateenistuja. Piirang otsustati säilitada asjaolu tõttu, et turvaettevõtja le seatakse eelnõu §-ga 10 kaks kohustust: tagada turvateenistuja vastavus seaduses sätestatud nõuetele ja turvatöötajale vajalik väljaõpe. Peale asjakohase väljaõppe tagamise kuulub

turvaettevõtjale seatud nõuete hulka ka kohustus tagada turvateenistuja karistusandmete kontroll ja vastavus. Neid nõudeid oleks aga renditööjõu kasutamise korral täita keerukas, kuna

sel juhul ei ole turvaettevõtja ja töötaja vahel otsest lepingulist töösuhet. Seega langeks kohustus need nõuded täita renditööjõu ettevõtjale, kes aga ei pruugi olla turvaettevõtja.

29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

18

Lõikega 5 sätestatakse, et turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötaja juhendamisel turvamises osaleda valvetöötaja. Töötaja peab vastama § 15 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja tal peab olema valvetöötaja kutse. Eelnõuga loobutakse kehtivast regulatsioonist,

mille kohaselt võib turvaettevõtja kasutada turvategevuses isikut, kelle koolitamine on pooleli. Eelnõuga luuakse senisele turvatöötaja ja turvajuhi kutsele lisaks valvetöötaja kutse

kutseseaduses ettenähtud korras. Valvetöötaja peab täitma turvateenistuja kohustusi (§ 17) ja talle kohalduvad ka turvatöötaja sotsiaalsed tagatised (§-d 29–31).

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga seatakse selliste töötajate kaasamine sõltuvusse turvaplaanis ettenähtud kaitsmise ja valvamise tingimustest (nt kas olukord üldse võimaldab kaasamist ja

millistel tingimustel) ning korra tagamise võimalusest mitte enam pelgalt üritustel, vaid kogu turvamises. Ka kehtivas TurvaS-is nimetatakse sel moel kaasatud isikuid valvetöötajateks. Valvetöötaja kutsega töötajal on teadmised ja oskused mahus, mis võimaldab tal osaleda

turvamises abijõuna. Tegemist on olukorraga, kus valvetöötaja võib turvamises osaleda vaid turvatöötaja juhendamisel. Siinkohal ei pea juhendaja ja juhendatav ilmtingimata tegutsema vahetult koos,

vaid oluline on, et juhendaja oleks juhendatavaga sidevahendi kaudu kontaktis ja annaks kaugelt juhiseid. Avalikus kohas peab valvetöötaja tegutsema koos turvatöötajaga, st nad

peavad asuma ühisel turvaobjektil. Õigusselguse huvides on jätkatud termini valvetöötaja kasutamist, sest turva- ja valvetöötajal on võimalik kasutada erinevaid eriõigusi (meetmeid kohaldamisel). Samuti on valvetöötajal turvateenistuja kohustused ning kohustus kanda

vormiriietust ja töötõendit.

Lõikega 6 sätestatakse, et turvaettevõtjale või tema töötajale, kes turvab tehnilise vahendiga ja kasutab seda vaid turvaobjekti valvamiseks ning ei viibi füüsiliselt turvaobjektil, ei kohaldata eelnõu 4. peatükki, mis sisaldab nõudeid turvateenistujale ning tema kohustusi ja õigusi, välja

arvatud § 15 lõikes 7 sätestatud keeld turvategevust teostada, kui isiku karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud. Selliste tööülesannete puhul, mis

ei eelda turvamisel objekti kaitsmist (aktiivseid samme ohu kõrvaldamiseks) ja mille puhul ei ole vaja muu hulgas kohaldada turvatöötajana meetmeid, millega piiratakse muude isikute õigusi (nt isiku kinni pidamine, isiku ja vallasasja kontroll ning ohtlike esemete hoiule

võtmine), ei ole vaja nõuda, et töötaja peaks vastama turvateenistuja nõuetele (sealhulgas kandma vormiriietust). Teisisõnu, kui töötaja ülesanne on üksnes jälgida valveseadmestiku

pilti, ei pea ta olema turvateenistuja. Kui aga tehnilise vahendi kasutamisega kaasneb ka kaitsetegevus, peab seda ülesannet täitval töötajal olema turvateenistuja kutse ja teda saab käsitada üksnes turvateenistujana.

Lõikega 7 sätestatakse, et valvetegevusele avalikul kogunemisel kohaldatakse TurvaTS-i,

arvestades KorS-is avaliku kogunemise kohta sätestatud erisusi. Nii nagu kehtiva TurvaS-i § 9 lõikes 3 sätestatakse lisanõue, et turvatöötaja kutse peab olema vähemalt pooltel turvaettevõtja töötajatel, keda avalikul kogunemisel korra pidamiseks rakendatakse. Nõude eesmärk on

tagada, et avalikel kogunemistel kasutataks korra tagamiseks kvalifitseeritud töötajaid. Kui tavapärase mehitatud objekti valvamisel võib turva- ja valvetöötajate osakaal olla seatud ka

muul viisil, on avalike kogunemiste puhul tähtis, et kohapeal korda tagav personal suudaks reageerida kõikidele ohtudele kohe. Oluline on, et valvetöötajad võivad teostada valvetegevust vaid turvatöötajaga koos ühel objektil.

Peale eelnõus sätestatu on turvaettevõtja kohustatud järgima KorS-is avaliku kogunemis te

kohta sätestatut. Näiteks on KorS-i § 65 lõike 2 punktis 1 kehtestatud koosoleku korrapidajale kohustus abistada koosoleku korraldajat KorS-i § 64 lõike 3 punktis 2 nimetatud kohustuste

19

täitmisel. See tähendab, et koosoleku korraldaja tagab, et koosoleku pidamisel kasutatavad esemed ei ohusta koosolekul mitteosalevaid isikuid ega vara või keskkonda.

Lõikes 8 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt on mehitatud turvamise alus turvaobjekti turvaplaan. Arvestades, et turvaobjekti püsiv mehitatus viitab asjaolule, et oht

turvaobjektile on tõenäolisem ning vajab avastamiseks ja kõrvaldamiseks enne läbimõe ldud tegutsemist ja kaalutud meetmeid, sätestatakse turvaettevõtjale lisakohustus kirjutada turvameetmed ja -taktika lahti ehk koostada turvaobjekti turvaplaan. See ei pea olema eraldi

dokument, vaid võib olla 1) turvamiseks sõlmitava lepingu osa või 2) koostatud mitme objekti kohta, kui see on turvataktikaliselt põhjendatud. Turvaobjekti turvaplaan võimaldab turvamise

tellijal ja hiljem ka politseil majandushaldusasutusena hinnata, kas turvaettevõtja tegevus vastab nendega sõlmitud lepingule ning MSÜS-is ja TurvaTS-is sätestatud nõuetele.

Eelnõu §-s 6 sisustatakse turvaauditi läbiviimise tegevusala ja kehtestatakse turvaaudit ile majandustegevuse nõuded. Turvalisuse analüüsi ehk turvaauditi reguleerimine turvategevuse

valdkonnana on kindlatel kriteeriumitel põhjendatud. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga eristatakse turvaaudit üldisest konsultatsioonist ja piiritletakse see täpsemini.

Võttes arvesse turvaauditi kui tegevusala eesmärke ja võimalikku seost teiste tegevustega, jäetakse piiramata lihtsam turvalisus- ja ohunõustamine, kuna seda ei ole võimalik eristada

nõustamisest, mida osutatakse turvategevuse teistes valdkondades. Samuti on keeruline eristada turvategevuse valdkonna nõustamist sellest, mida ei osutata turvategevuse raames. Viima ti nimetatud tegevuse reguleerimine võib vähendada turvaturu paindlikkust, kuna sellist

nõustamist võib eeldusena nõuda iga turvategevuse puhul.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvaaudit on tellija esitatud andmete ja turvaobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende vormistamine aruandena. Tegemist ei ole seadmete ostmisel tehnilise

tootenõustamise või tootetutvustusega. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga, kus sama sisuga teenus on määratletud kui „turvaobjekti omadustest või eripärast tuleneva ohu selgitamine ja selle

ärahoidmiseks või vähendamiseks kirjalike soovituste andmine. Soovitused vormistatakse turvaplaanina“, on turvaaudit täpsemini piiritletud ja eristatud üldisest konsultatsioonist. Selguse mõttes kasutatakse termini turvaplaan asemel terminit turvaaudit.

Lõikega 2 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt kinnitab turvaauditi turvajuht.

Kuna nii turvaauditi tegemise käik kui ka tulemus eeldab asjatundlikku hinnangut turvaobjektile, saab seda tööd teha üksnes asjakohase väljaõppe ja kvalifikatsiooniga töötaja. Turvajuhi olemasolu nõue on sätestatud eelnõu § 10 lõike 1 punktis 8, mille kohaselt on igal

turvaettevõtjal kohustus tagada turvajuhi olemasolu. Nõude eesmärk on tagada, et igal turvaettevõtjal on olenemata tegevusalast turvajuhi kutsega ja seaduses sätestatud nõuetele

vastav töötaja. See seab igale turvaettevõtjale vajaliku pädevuse ja teadmiste taseme. Termin turvajuht on määratletud eelnõu § 3 punktis 5.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse tegevusalana valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine ning kehtestatakse sellele majandustegevuse nõuded. Tegevusala reguleerimise

põhieesmärk on tagada, et nimetatud teenust osutataks turul kvaliteetselt. Kaudne eesmärk on ka avalik huvi.

Põhiõiguste riive ohtu selle ala teenuse osutamisel ei esine. Samas on selle teenuse tulemusena paigaldatud tehnilised seadmed ja seekaudu osutatud teenus tihedalt seotud siseturvamise ja

turvamisega ning kaudselt ka turvaauditiga. Seega on tegemist kinnis- ja vallasvara kaitse ja valve tarbeks tehtava ja valveseadmestikele keskendunud tugitegevusega (ehitustegevus), mis

20

turvalisust vahetult ei taga. Eraldi küsimus nimetatud tegevusala reguleerimisel on aga see, kas peaks piirduma tegevusala praeguse, valveseadmestikukeskse määratlusega või tuleks hõlmata ka teised turvatehniliste lahenduste projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenused, nagu

on tehtud Soomes30. Arvestades tehnoloogia pidevat arengut, jäi ka töörühma aruteludel eelnõu koostamise ajal peale seisukoht jääda praeguse määratluse juurde ka uues regulatsioonis. Muu

hulgas on tähtis, et direktiiv 2006/123/EÜ kohaldub ka valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et valveseadmestik on TurvaTS-i tähenduses seadmekogum, mis on nähtud ette turvaobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja automaatsete

häireteadete edastamiseks turvaettevõtjale. Nii on tegevus sellel tegevusalal piiritletud valveseadmete ja nende kogumite projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega. Valveseadmeid on tänapäeval üha kergem soetada ning neid paigaldatakse ja hooldatakse

spetsialisti abita. Sageli paigaldavad Eesti inimesed soetatud valveseadmed pigem ise, mitte ei osta teenust turvategevuse ettevõtjalt. Seega saab valveseadmestiku projekteerimise,

paigaldamise ja hooldamisena käsitada vaid sellist seadmekogumi projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist, mille eesmärk on edastada turvaettevõtjale häireteateid.

Lõikes 2 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse tootja juhiste kohaselt nii, et seadmestik

täidaks oma otstarvet. Seadmestiku rikete oluline risk tuleneb sellest, et seadmestiku paigaldamisel ja hooldamisel ei järgita piisavalt tootja juhiseid.

Lõikes 3 sätestatakse majandustegevuse nõue, et TurvaTS-i §-s 7 sätestatud turvaettevõtja töötaja, kes tegeleb valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega, peab

vastama TurvaTS-i § 16 lõikes 7 sätestatud nõudele ehk tahtlikult toime pandud kuriteo korral peavad isiku karistusandmed olema karistusregistrist kustunud. Tal peab olema ka kutseseaduse alusel antud valveseadmestiku projekteerija kutse. See toetab nõuet, et turvaettevõtja ja tema

töötajad peavad olema usaldusväärsed.

Lõikega 4 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada vajaduse korral määrusega valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele lisanõuded. Kuigi tehnoloogia ja tehnika arengut on raske ette näha ja selle õiguslik reguleerimine võib

arengut pigem pärssida või jääda sellest maha, on standardite ja sektori kokkulepete alusel võimalik määrata majandustegevusele lisanõuded, mis tagavad tegevusala ettevõtjate

usaldusväärsuse ja nende osutatavate teenuste kvaliteedi. Lõikega 5 sätestatakse, et valveseadmestiku projekteerimist, paigaldamist ja hooldamist

korraldab vastutav isik, kes peab olema vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on

Eestis antud tähtajaline elamisluba. Isiku karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta peavad olema kustutatud ja tal peab olema ka kutseseaduse alusel antud valveseadmestiku vastutava spetsialisti kutse.

Lõikega 6 sätestatakse, et valveseadmestiku projekteerija, paigaldaja ja hooldaja

kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikatsioon antakse ja kvalifikatsioonitunnis tus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras.

30 2017. aastal jõustunud Soome eraturvateenuste seaduses on turvaettevõtja tegevusalana sätestatud tehniliste ja

elektrooniliste turvalahenduste kavandamine, paigaldamine ja hooldus, millest loakohustuslikud on elektroonilis e

või mehaanilise lukustussüsteemi, valvesüsteemi ja liikumisanduri paigaldamine, parandamine või muutmine,

v.a kaabeldamine.

21

Eelnõu §-s 8 sätestatakse tegevusalana turvateenistuja väljaõpe ja kehtestatakse sellele majandustegevuse nõuded. Tegevusala reguleerimise eesmärk on tagada teenuste kvaliteet ja usaldusväärsus. Turvategevuses on hea väljaõppe saanud tööjõud väga tähtis, arvestades, et

turvateenistuja peab oskama hinnata ohte, mõistma mitmesuguseid olukordi ja oskama neis kasutada eri abinõusid, sealhulgas otsustada kasutada isikute õigusi vähem riivavaid meetmeid.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga on turva- ja valvetöötaja väljaõpe edaspidi turvategevuse tegevusala ja seetõttu on väljaõpet korraldav isik turvaettevõtja, kellele kohalduvad kõik eelnõu §-s 10 sätestatud nõuded ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvateenistuja väljaõpe on isikule turvategevuseks vajalike teadmiste

ja oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine. Võrreldes kehtiva Turva S-iga sisustatakse eelnõus viidatud tegevusala olemus.

Lõikes 2 jaotatakse väljaõpe valvetöötaja õppeks, turvatöötaja õppeks, turvajuhi õppeks ja

täienduskoolituseks. Igat tüüpi õpet eelnõus täpselt ei sisustata ja edaspidi tehakse seda § 4 lõike 3 alusel määrusena kehtestatavas turvategevuse eeskirjas.

Võrreldes kehtiva õigusega kehtestatakse kolm eraldi kutset ja luuakse eraldi valvetöötaja õpe. Turvatöötaja õpe ei eelda valvetöötaja kutse omandamist, sealhulgas valvetöötaja õppe

läbimist. Analoogselt ei eeldata ka turvajuhi õppes turvatöötaja kutse omandamis t, sealhulgas turvatöötaja õppe läbimist. Iga õppetasand on eraldiseisev ning annab tegevuseks vajalikud teadmised ja oskused.

Lähtudes eelnõu § 4 lõike 3 alusel antavast määrusest ehk turvategevuse eeskirjast,

kehtestatakse erinõuded igat tüüpi väljaõppele, mille läbimine on kutse omandamise eeldus. Valvetöötaja õpe peab tagama töötajale pädevuse, et anda talle eelnõuga loodav valvetöötaja

kutse kolmas tase, mida varem ei olnud. Turvatöötaja õpe peab andma töötajale teadmised, et anda talle eelnõuga loodav turvatöötaja kutse neljas tase. Turvajuhi õpe jääb sisult samaks, kuid

lisanduvad teadmised, mis võimaldaksid turvajuhul tulevikus vastutada ka väljaõppe kvaliteed i eest. Täienduskoolituse nõuded esitatakse turvategevuse eeskirjas.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvateenistuja väljaõppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduses täienduskoolituse kohta sätestatut. Seega on turvateenistujate väljaõpe täiskasvanute

koolitamine. Majandustegevuse nõuetena laienevad turvateenistuja väljaõppe elluviimise le täiskasvanute koolituse seaduse 3. peatükis sätestatud nõuded, sealhulgas kohustus koostada turvateenistuja õppekava ja tagada piisav õppekeskkond, et teha väljaõpet ning saavutada

õppekava eesmärgid ja õpiväljundid. Sättega kehtestatakse ka nõue, et turvateenistuja õppekava peab vastama täiskasvanute koolituse seadusele.

Lõikes 4 sätestatakse, et väljaõppe korralduse eest vastutab turvajuht.

Eelnõu §-s 9 määratletakse termin siseturvamine ja kehtestatakse nõuded siseturvamisele.

Siseturvamist käsitatakse TurvaTS-is turvategevusena. Selle eesmärk ei ole saada tulu, vaid peamine on omandis või valduses vara valvamine ja kaitsmine. MSÜS-i § 3 lõike 3 järgi võib majandustegevuseks pidada ka tegevust, mille otsene eesmärk ei ole saada tulu.

Regulatsiooni eesmärk on võimaldada avalik-õiguslikel või eraõiguslikel juriidilistel isikute l,

füüsilisest isikust ettevõtjail ja KOV-i või riigiasutustel valvata oma vara. Siseturvamine ei ole

22

siiski turvategevuse tegevusala, kuigi on sisult turvamine. Eelnõus käsitatakse seda majandustegevusena ehk teenusena, mida osutatakse kolmandatele isikutele tasuta. Siseturvamise regulatsiooni puudumine võib viidata riigi eesmärgile suunata avalikes kohtades

turvalisuse tagamist ja vara valvamist rohkem isikule endale, ent ettevõtjatel võimaldab see vältida loakohustusi ja nõudeid, andes neile turvaettevõtjate ees konkurentsieelise. Kuna regulatsiooni puudumine loob võimaluse kasutada siseturvamist teenusena, et vältida teatud

nõudeid, võib kaasneda turvategevuse ebapiisav kvaliteet ja isikute põhiõiguste rikkumine, mis tuleneb puudulikest nõuetest31. Eelnõuga ei soovita keelata siseturvamist ega piirata isikute

õigust korraldada oma vara kaitset. Samas on hinnatud, et siseturvamise reguleerimine on teatud ulatuses asjakohane, et tagada siseturvamisega kokkupuutuvate isikute põhiõigused.

Vajadus siseturvamise põhjalikuma regulatsiooni järele tekibki peamiselt siis, kui siseturvatöötajad asuvad tegutsema poolavalikes või avalikes kohtades ja puutuvad kokku

inimestega, kes ei ole osa ettevõtja või asutuse töötajaskonnast32 (nt kaubanduskeskused ja lennujaam). Sellest lähtudes on ka Eesti õigusruumis siseturvamine kui turvategevuse tegevusala reguleeritud ja seda põhimõtet järgitakse siinseski eelnõus. Siseturvamise eraldi

reguleerimine ja võimaldamine on levinud mujalgi: siseturvamine on reguleeritud umbes pooltes Euroopa riikides33.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on siseturvakorraldaja riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse üksus, kes valvab oma vara. Samas võib siseturvaüksus valvata ka teise isiku või asutuse vara.

Sel juhul valvatakse vara tasuta.

Siseturvamine võib seega seisneda haldusorgani tegevuses tagada nii tema enda valduses kui ka teiste isikute vara kaitse. Kuna sellist tegevust peab viima ellu tasuta, ei pea vara omanik, kelle vara on haldusorgani valduses, selle valvamise eest tasu maksma. Samas on kehtivas

siseturvamise regulatsioonis sätestatud ka erand, mille kohaselt ei kohaldata tasuta valvamise põhimõtet ruumide üürimise või rentimise või kinnisel valvataval territooriumil parkimise

korraldamise korral. Näiteks võib hoone, näiteks kaubanduskeskuse omanik rentnikuga kokkuleppel valvata rentniku vara ja rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu. Kehtiv regulatsioon ei võimalda aga siseturvata selleks, et kaitsta asutuse või ettevõtja teenistuja id.

Siseturvamine ei hõlma seega praegu korra tagamist ega muid valvetegevuse valdkonna tegevusi peale vara kaitse.

Arvestades, et sisult langeb siseturvamine kokku turvamisega, millele on seatud rangemad nõuded näiteks turvateenistujate väljaõppe poolest, on turvaettevõtjad põhjendamatult

halvemas olukorras. Samuti ei pruugi siseturvamise korraldamisel olla tagatud vajalikud meetmed, mis kaitseksid kolmandate isikute põhiõigusi. Turvaettevõtja peab tagama, et

turvateenistuja vastaks kõikidele isikulistele nõuetele, sealhulgas nõudele läbida edukalt ette nähtud koolitus ja omandada turvatöötaja kutse. Kutse andmine tagab, et turvatöötaja on võimeline täitma oma ülesandeid kvaliteetselt, tunneb turvataktikaid ja teab isikute põhiõigus te

riivega seotud asjaolusid.

Kehtivas TurvaS-is ei ole siseturvatöötajale sätestatud nõuet läbida koolitus ja omandada kutse. Samas on tal võimaldatud kasutada relva ja ta võib töökohustuste täitmisel puutuda kolmandate isikutega kokku turvatöötajaga sarnastel asjaoludel. Eelnõu koostamise käigus jõuti järeldusele,

et kui siseturvatöötaja täidab, eelkõige avalikus kohas, turvaettevõtja ülesannetega samu

31 J. Hakala 2007. The regulation of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 8. 32 J. Hakala 2012. Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of

Belgium, Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden. City University London, lk 131. 33 J. Hakala 2007. The regulation of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 8.

23

ülesandeid, mille käigus puutub ta kokku ka kolmandate isikutega, peavad siseturvamise le olema seatud turvategevusega sarnased nõuded.

Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt on siseturvakorraldaja avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud

siseturvamist. Eelnõu § 9 lõikes 1 määratletakse siseturvamine ja seatakse sellele kindlad piirid. Lõike 1 kohaselt on siseturvamine siseturvakorraldaja omandis või valduses alal turvamine avalikus kohas. Oma vara valvamise ja kaitsmise õiguse saab tuletada

asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 41 lõikest 1, mille kohaselt on valdaja õigustatud oma valdust jõuga kaitsma. Seda õigust on võimalik kasutada ka AÕS-i § 33 lõike 3 mõistes valduse

teenijal ehk töötajal, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. See ei tähenda, et ilma siseturvamise ja siseturvaüksuseta ei kehtiks valdajale AÕS-is sätestatud õigused. Nagu eespool selgitatud, kui tegevusega täidetakse

turvaettevõtja ülesannetega samu ülesandeid, mille käigus puutuvad siseturvatöötajad kokku ka kolmandate isikutega, peavad siseturvamisele olema seatud turvategevusega sarnased nõuded.

Lisaks sätestatakse, et samu nõudeid tuleb järgida ka juhul, kui turvakorraldaja valvab või kaitseb oma ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuvat teise isiku või asutuse vara või tasuta teise isiku või asutuse vara.

Kuigi siseturvamise eesmärk on võimaldada isikutel ja asutustel valvata ja kaitsta peamiselt

enda vara oma vahendite ja struktuuriüksustega, on siseturvakorraldajal lubatud erandina valvata ja kaitsta tasuta ka teise isiku või asutuse vara. Oluline on, et seda tehakse tasuta ja see ei kvalifitseeru majandustegevuseks MSÜS-i § 3 lõike 1 mõistes. Kui sama tehakse tasu eest,

on see eelnõu § 1 lõike 2 ja § 5 kohaselt turvategevus, mida tuleb käsitada turvamisena ja millega tegelemiseks peab olema tegevusluba. Lähtudes MSÜS-ist on eelnõus tasu all mõeldud

igasugust majanduslikku eelist, mitte üksnes rahalist hüvitist teenuse osutamise eest. Kui oma ruumide üürimise või rentimise korral valvatakse ja kaitstakse vara, mis kuulub teisele isikule või asutusele, on siseturvakorraldajale loodud võimalus tagada oma ruumide turvalisus oma

vahenditega ja osutada suuremate büroo- või kaubandushoonete puhul kompleksteenust.

Võrreldes kehtiva õigusega on siseturvamise kohaldamisel jäetud välja lisaklausel, mille kohaselt on siseturvamine lubatud, kui see tuleneb siseturvakorraldaja põhikirjas märgitud tegevusalast või põhimäärusest. Lisaklauslist on loobutud seepärast, et tasuta tegevuse nõuet

on hinnatud piisavaks, et eristada siseturvamist turvamisest.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi- või KOV-i asutuste tegevust on reguleer itud muudes avalik-õiguslikes normides, milles on nähtud ette nimetatud asutuste tegevusalad ning struktuuri ja tegevuse korraldamine. Seega ei ole eelnõus peetud vajalikuks seada nende

asutuste kohta lisanõuet. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul ei ole aga peetud siseturvamise märkimist põhikirjas vajalikuks, sest eelduslikult ei saa siseturvamine olla isiku põhitegevusa la.

Arvestades, et siseturvamise märkimine põhimääruses tegevusalana ei looks järelevalve teostamiseks lisavõimalusi ega tagaks ka siseturvamise kvaliteeti, ei täidaks sellise nõude kehtestamine eelnõu eesmärke.

Lõikes 2 kehtestatakse, et siseturvakorraldaja määrab siseturvajuhi, kes vastutab

siseturvaüksuse tegevuse eest. Siseturvamise eest vastutava isiku nimetamine on sätestatud ka kehtivas õiguses. Selle eesmärk on tagada samamoodi turvategevusega siseturvamise kvaliteet ja töötajate usaldusväärsus. Vastutava isiku regulatsioon kõnealuses paragrahvis tähendab

lisaks, et kui siseturvakorraldaja esitab majandustegevuse registrisse teate, on ta kohustatud seal vastutava isikuna märkima ka siseturvajuhi.

24

Lõikes 3 määratletakse, et siseturvatöötaja, siseturvajuht ja sisevalvetöötaja on siseturvakorraldaja teenistujad, kelle ülesanne on tööandja määratud kohas siseturvamine. Eelnõus on kasutatud terminit teenistuja, sest siseturvamisega võib tegeleda ka KOV või muu

asutus, kes on määranud ametniku siseturvama. Teenistuja mõiste hõlmab seega nii töötaja kui ka ametniku käsitamise siseturvatöötajana.

Lõikes 4 sätestatakse analoogselt TurvaS-iga relva ja laskemoona või erivahendi käitlemise nõuded. Selle alusel kohaldatakse siseturvamisele samu relva ja laskemoona ning erivahend i

soetamise, omandamise, valdamise, kandmise, hoidmise ja kasutada andmise nõudeid nagu turvategevusele.

Lõikes 5 sätestatakse, et siseturvatöötaja peab vastama eelnõu §-des 15 ja 16 turvateenistuja kohta sätestatule ning täitma §-s 17 sätestatud turvatöötaja kohustusi.

Siseturvamise käsitamine õiguslikult turvategevusena ja praktikas turvamise ühe vormina

eeldab ka samasuguste nõuete kehtestamist. Sättega kehtestatakse siseturvatöötaja le, turvajuhile ja sisevalvetöötajale turvateenistujate nõuded, arvestades, et sisevalvetöötja või turvajuht töötavad objekti valvates ja kaitstes samasuguste ohtude ja riskidega töökeskkonnas,

st teevad olemuselt turvateenistuja tööd. Seega peab siseturvatöötaja vastama turvatöötaja nõuetele ja omandama turvatöötaja kutse, samuti peab sisevalvetöötaja vastama valvetöötaja

nõuetele ja ta peab omandama valvetöötaja kutse ning turvajuht peab vastama turvajuhi nõuetele ja omandama turvajuhi kutse.

Lõikes 6 sätestatakse, siseturvatöötajal ja siseturvajuhil on turvatöötaja õigused, st õigus kohaldada eelnõus sätestatud meetmeid, samuti tagada meetmete kohaldamist füüsilise jõuga

ning kasutada erivahendeid ja hädakaitses ka siseturvakorraldajale kuuluvat relva. Kehtivas õiguses siseturvatöötajale ega turvajuhile neid õigusi sätestatud ei ole, ent arvestades, et ka praegu teeb ta olemuselt turvatöötajaga sarnast tööd, piirab siseturvatöötaja või sisevalvetööta ja

vara valvates ja kaitstes vajaduse korral kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Seda tehakse eelkõige piirides, mis on lubatud valdajale valduse kaitseks. Arvestades, et siseturvamine on

eelnõu kohaselt sisult sarnane turvamisega, on siseturvatöötajale ja siseturvajuhile antud sarnased õigused. Vastasel juhul ei ole võimalik realiseerida siseturvamise eesmärke, sealhulgas tagada korda.

Lõikes 7 sätestatakse, et nii nagu turvamise korral võib turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja

korras sisevalvetöötaja tegutseda koos turvatöötajaga, st nad peavad asuma ühisel turvaobjekt il.

Lõikes 8 sätestatakse, et siseturvatöötajatel on turvateenistuja sotsiaalsed tagatised, välja

arvatud siseturvatöötajad, kes on KOV-is või riigiasutuses avalikus teenistuses. Sellisel juhul kohalduvad neile avaliku teenistuse seaduses (edaspidi ATS) sätestatud tagatised. Võrreldes

kehtiva TurvaS-iga tagatakse siseturvatöötajatele ka surma või töövõime osalise või täieliku kaotamise korral hüvitis, mis seni on olenenud töölepingust. Lisaks sätestatakse, et viidatud paragrahvides turvaettevõtjatele kohalduvad nõuded ja kohustused kehtivad ka

siseturvakorraldaja kohta. See tähendab, et siseturvakorraldaja peab hüvitise määramisel ja maksmisel järgima turvaettevõtjaga samu nõudeid.

Lõikes 9 sätestatakse, et siseturvakorraldajal on eelnõu § 10 lõike 1 punktides 1–2 ja 4–7 ning § 16 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustused. See tähendab, et siseturvakorraldajal on samamoodi

turvaettevõtjaga kohustus tagada töötajatele vajaliku varustuse olemasolu, kuid samuti teavitada vajalikel juhtudel PPA-d. Erandina ei kohaldata siseturvakorraldajale isikulist

majandustegevuse nõuet, mille järgi on kindlatel juhtudel tegutsemiskeeld, näiteks kui karistusregistrist ei ole kustunud kindlad karistusandmed. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded

25

sisalduvad ka kehtivas TurvaS-is (nt turvaobjektist teatamine ja vahejuhtumist politseile teada andmine). Samuti on siseturvakorraldajal kohustus tagada siseturvatöötajale vormiriietus ja töötõend ning see kooskõlastada.

3. peatükk. Nõuded turvaettevõtjale ja turvamise tegevusluba

Eelnõu §-s 10 sätestatakse turvaettevõtja kohustused ja piirangud. Võrreldes kehtiva seadusega on koondatud eri sätetes piirangud ühte paragrahvi ja turvaettevõtjale ettenähtud kohustusi on

täiendatud. Eelnõust jäetakse välja turvaettevõtja põhiülesanded, sest need olid kas deklaratiivsed või käsitatavad majandustegevuse nõuetena või üldise hoolsuskohustusena.

Samuti loobutakse piirangutest osutada teenuseid samal ajal RelvS-is sätestatud tegevusala l, näiteks valmistada või müüa lõhkematerjali, relva, tulirelva olulist osa, lasersihikut või

laskemoona või teha relva ümber või seda parandada.

Lisaks jäetakse välja piirang osutada eradetektiiviteenust, sest taoline teenus või tegevusala ei ole üheski seaduses sisustatud ning eradetektiivina on võimalik tegutseda eri viisil ja eri vormis (info kogumine või selles kliendi abistamine, saadud info analüüsimine – sarnane §-s 6

sätestatud turvaauditi tegevusalaga).

Eelnõu kohaselt laienevad turvaettevõtjale sätestatud kohustused kõigile turvaettevõtjaile. Selle eesmärk on tagada turvaturul tegutsevate ettevõtjate kindel tase ja usaldusväärsus alates turvateenistujate väljaõppest kuni turvamiseni. Kuna kõiki kehtestatavaid nõudeid ei ole igal

turvategevuse tegevusalal võimalik täita, on turvaettevõtjal kohustus täita vaid neid kohustusi, mille täitmine on tal ka faktiliselt võimalik.

Lõikes 1 sätestatakse tegevusala ettevõtja kohustused. Punktis 1 kohustatakse ettevõtjat tagama töötajate vastavus seaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud nõuetele ja

tingimustele. Ettevõtja osutab teenuseid oma töötajate kaudu ning majandustegevuse nõuded on suuresti seotud nõuetega töötaja tasemele ja käitumisele. Turvaettevõtja majandustegevuses

käsitatakse töötajale kehtestatud nõudeid isikuliste nõuetena majandustegevusele ehk ettevõtja ise ei pea vastama kõikidele sätestatud nõuetele, kuid nendele peavad sel juhul vastama majandustegevuses kasutatavad töötajad. Punktiga sätestatakse oluline seos turvateenistuja le

kui isikule ja turvaettevõtjale kehtestatud nõuete vahel. Kui turvateenistuja peab vastama kindlatele nõuetele, on turvaettevõtja kohustus tagada nende täitmine. Samasugune nõue on

tööandjale sätestatud ka töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 28 lõike 2 punktis 5, mille kohaselt peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal

keskmist töötasu. Turvategevuses sätestatud lisanõuete tõttu sätestatakse eelnõuga TLS-ist ulatuslikum nõue tagada töötaja vastavus eelnõus esitatud nõuetele.

Punktis 2 määratakse, et ettevõtja tagab töötajatele vajalikud töövahendid oleneva lt turvaobjektist ja ülesandest (nt kuulivest ja kaitsekindad). See on üldine majandustegevuse

nõue, mis on sätestatud ka TLS-i § 28 lõike 2 punktis 6 tööandja kohustusena, kuid turvategevuse puhul on see ka üks majandustegevuse nõue. Kuigi majandustegevuse nõuded

on tähtis sätestada kindla detailsusastmega, ei ole eelnõus võimalik sellist detailsusastet kirjeldada.

Valvetegevus koondab praegu enda alla hulga teenuseid, mille ohuhinnangud jm olenevad ülesandest ja turvaobjektist. Samas ei ole taolisi kirjeldusi võimalik luua ka kehtiva TurvaS- i

järgi, kus teenused on esitatud eraldi. Sellise majandustegevuse nõude täitmist on aga hiljem võimalik hinnata, lähtudes turvamiseks sõlmitavast lepingust, turvaplaanist ja võimaluse korral

26

ka turvaauditist. Näiteks käsitatakse nõude rikkumisena olukorda, kus turvaettevõtja suunab kaitsevarustuseta töötaja turvaobjektile, kus on eriti suur oht.

Punkti 3 kohaselt tagab turvaettevõtja, et teda või temaga seotud isikut ei ole karistatud KarS-i 8.–13. peatükis (inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, isikuvastased

süüteod, poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased süüteod, süüteod perekonna ja alaealise vastu, rahvatervisevastased süüteod, varavastased süüteod), 15.–19. peatükis (riigivastased süüteod, avaliku rahu vastased süüteod, ametialased süüteod, õigusemõistmisevastased süüteod, avaliku

usalduse vastased süüteod), 21. peatükis (majandusalased süüteod), 22. peatükis (üldohtlikud süüteod) ja 24. peatükis (kaitseväeteenistusalased süüteod) sätestatud tahtliku kuriteo eest. See

on majandustegevuse nõue, mis kuulub eelnõu § 14 kohaselt kontrolliesemesse. Nõude eesmärk on tagada turvaettevõtja usaldusväärsus. Turvalisusega seotud teenuste osutamisega ei tohi tegelda isikud, kes on ise tõsiselt rikkunud õiguskorda ja kellel on kehtiv karistus tahtliku

kuriteo toimepanemise eest. Juhul kui vaja on tegevusluba, kontrollib eelnimetatud nõude täitmist PPA tegevusloa menetluses nii eelkontrolli kui ka hiljem järelkontrolli käigus. Kui

turvaettevõtja tegutseb alal, kus on kehtestatud vaid teavituskohustus, kontrollib PPA vastavate nõuete järgimist järelkontrollis, kui ta teostab järelevalvet turvaettevõtja tegevuse üle.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga, mille § 45 punkti 3 kohaselt ei tohi turvaettevõtjal ega temaga seotud isikul olla karistatust tahtliku riigi-, isiku- või varavastase kuriteo või KarS-i §-des 372

ja 384 sätestatud süütegude eest, suurendatakse eelnõus märkimisväärselt nende kuriteokoosseisude arvu, mille korral rikutakse karistusregistris kehtiva märke olemasolu korral majandustegevuse nõuet. Selle eesmärk on suurendada turvaturul tegutsevate ettevõtjate

usaldusväärsust ja vältida olukordi, kus turvaettevõtja juht või isik, kellel on ettevõttes oluline mõju, on mõistetud süüdi näiteks suure koguse narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises.

Loetelust on jäetud välja kuriteod KarS-i 14., 20. ja 23. peatükis, milles nähakse ette koosseisud intellektuaalse omandi ja keskkonna vastu, ning liiklussüüteod.

Termin seotud isik määratletakse eelnõus MSÜS-i § 5 lõike 2 kaudu, mille kohaselt on seotud isik ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani liige, prokurist või muu isik, kellel on valitsev mõju

ettevõtja juhtimise üle. Punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja on kohustatud teavitama PPA-d mehitatud

turvaobjektidest. Sama nõue on ka kehtiva TurvaS-i § 15 punktis 1, mille kohaselt teeb turvaettevõtja iga kuu PPA-le kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid.

Kehtivas TurvaS-is on detailselt sätestatud teavitamise kord ja sisu, eelnõuga jäetakse aga teavitamise täpne kord ja tingimused näha ette ministri määrusega. Kohustus esitada mehitatud turvaobjektide loetelu võimaldab majandushaldusasutusel kontrollida mistahes objektil

viibivate turvateenistujate isikulisi ja muid nõudeid.

Punktis 5 sätestatakse ka kehtiva TurvaS-iga pandud kohustus turvaettevõtjal säilitada turvategevusega seotud dokumendid. Täpsem dokumentide loetelu kehtestatakse ministr i määrusega, st turvategevuse eeskirjaga. See on samuti vajalik järelkontrolliks.

Punktis 6 sätestatakse turvaettevõtja kohustus viivitamata teatada PPA-le turvamise käigus

isikule tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast tulire lva kasutamise juhtumist. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga loobutakse kohustusest teatada PPA-le viivitamata turvaobjekti vastu toimepandud ründest, sest turvateenistujad võivad olukorra

lahendada PPA sekkumiseta ja PPA kohalolu ei pruugi olla vajalik. Uues regulatsioonis loobutakse teavitamise vormi nõudest, sest seda hinnati ülearuseks. Kui turvaettevõtja täidab

temale seatud kohustuse teavitada sündmusest viivitamata PPA-d, jääb info edastamise viisist

27

olenemata maha märge selle kohta, et turvaettevõtja on võtnud ühendust. Kui PPA hinnangul on vaja teha teate kohta sisuline märge, registreerib ta selle infosüsteemis.

Nõudena jäetakse ja täpsustatakse juhtumid, mille käigus kasutatakse relva, tekib tervisekahjustus või põhjustatakse isiku surm. Kuigi nõue teavitada relva kasutamisest on

sätestatud ka RelvS-i § 10 lõikes 1, mille kohaselt on relvavaldaja kohustatud viivitamata teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju, on see kohustus

eelnõu kohaselt laiem, sest hõlmab peale relva kasutamise ka muud juhtumid, mis on tekitanud tervisekahjustuse või põhjustanud isiku surma.

Punktis 7 jäetakse sisult muutmata kujul kehtima olemasolev nõue säilitada tehnilise vahendi (senine termin jälgimisseadmestik) salvestist vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates.

Nii kehtestatakse mõistlik aeg, mille jooksul turvaettevõtja ise, PPA ja juhtumis kannatanu saavad tutvuda salvestisega, et selgitada välja asjaolud. Samuti on salvestised vajalikud

turvaobjektil süüteomenetluste läbiviimiseks ja tõendite kogumiseks. Punktis 8 sätestatakse, et turvamise, väljaõppe ja turvaauditi läbiviimise tegevusala l

tegutsemisel tuleb tagada TurvaTS-is sätestatud nõuetele vastav turvajuht.

Punktis 9 sätestatakse, et valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusalal tegutsemisel peab tagama TurvaTS-s sätestatud nõuetele vastava vastutava spetsialisti.

Lõikes 2 sätestatakse erisus kõnealuse paragrahvi lõike 1 punktist 3 ning täpsustatakse, et

seotud isikule sätestatud nõudeid kohaldatakse turvaettevõtja osanike ja aktsionäride suhtes, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist. Eelnõu koostamise käigus hinnati, et väiksema osalusega omanikul ei ole turvaettevõttes olulist mõju. Turvaettevõtja osanike ja

aktsionäride osaluse määramisel tuginetakse eelkõige äriregistri andmetele ning vajaduse korral tuleb esitada ettevõtja osanike või aktsionäride nimekiri.

Lõikes 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus võib riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks piirata korraldusega sellise riigi kodaniku või juriidilise isiku kapitali osalust turvamise

tegevusala ettevõtja vara koosseisus (aktsiad, osaühingu osad), mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriik ega Šveitsi Konföderatsioon. Selle sättega antakse valitsuse le

võimalus üksikjuhtudel sekkuda julgeolekukaalutlustel turvaettevõt ja osanike või aktsionäride ringi kujunemisse, tagamaks, et Eesti turvategevust ei mõjutaks Eesti põhiseaduslikule korrale ohtlikud isikud.

PS-i § 31 lõike 1 kohaselt on Eesti kodanikel õigus tegeleda ettevõtlusega ning koonduda

tulundusühingutesse ja -liitudesse. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. Kui seadus ei sätesta teisiti, siis on see õigus võrdselt Eesti kodanikega ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Ettevõtlusvabaduse tuumaks on

riigi kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi ettevõtluseks ja seda vabadust riivab iga abinõu, mis takistab, kahjustab või kõrvaldab mõne ettevõtlusega seotud tegevuse.34 Teisisõnu,

riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks. Ettevõtlusvabadust riivavad üldistatult mis tahes keelud ja piirangud (sh ka planeeringutest tulenevad) mõne majandustegevusega tegeleda, isikule pandud teavitamiskohustused ettevõtlusega tegelemise

korral, loakohustused, sh tegevusloaga kõrvalkohustuste või tingimuste kehtestamine,

34 PS-i kommenteeritud väljaanne, lk 384.

28

hoolsuskohustused, mida majandustegevuses tuleb järgida, ja muud kõrvalkohustused. 35 Ettevõtlusvabadus, sealhulgas tulundusühingusse koondumise õigus, laieneb PS-i § 9 lõike 2 kohaselt ka juriidilistele isikutele. Osaluse omandajal tekib üldjuhul võimalus mõjutada

äriühingu otsuste vastuvõtmist, mistõttu võib tekkida julgeolekurisk, kui isik ei austa riigi põhiseaduslikku korda või on seotud või suhtleb tihedalt organiseeritud kuritegeliku grupi või

terroriorganisatsiooniga. Riigikohtu selgituse kohaselt annab PS-i § 31 teine lause, mis näeb ette, et seadus võib sätestada ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimused ja korra, seadusandjale suure vabaduse reguleerida ettevõtlusvabaduse kasutamise tingimusi ja seada sellele piiranguid.

Ettevõtlusvabaduse piiramiseks piisab igast mõistlikust põhjusest. See põhjus peab johtuma avalikust huvist või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse vajadusest, olema kaalukas ja

enesestmõistetavalt õiguspärane.36 Nii ei peeta üldiselt suureks riiveks tegevusloa nõuet ega ka seda, et osa ettevõtlusvaldkondi on tugevama riikliku kontrolli all ja seetõttu on ettevõtja tegevus rangemalt reguleeritud ja järelevalve selle üle nõudlikum.

Ka Riigikohus on tuletanud PS-ist riigi julgeoleku kui põhiseaduslikku järku õigusväärtuse :

„Mitmetele Põhiseaduse normidele, eriti preambulale tuginedes võib järeldada, et riigi julgeolek on Põhiseaduse sätte ja vaimu kohaselt väärtus, mida saab tunnustada kui põhiõiguse piiramise legitiimset eesmärki.”37 Lähtudes põhiseadusliku väärtuskorra ühtsuse ideest, tuleb

pidada põhiõiguse riivet võimalikuks, kui sekkumise põhjus tuleneb PS-ist endast. Näiteks riigi julgeolekut tuleb käsitada põhiseaduslikku järku õigusväärtusena.

Eelnõukohane regulatsioon, kus turvaettevõtjale antakse muu hulgas tulirelvade soetamise õigus, on just see valdkond, kus riigi üldise julgeoleku ja põhiseadusliku korra tagamine võib

olla kaalukam, kui üksikisiku õigus tegeleda ettevõtlusega.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse turvategevuse loa- ja teatamiskohustused. Majandustegevuse reguleerimisel on üks oluline küsimus, kas avalikust huvist lähtudes on ettevõtja tegevuse alustamisel vaba, peab ta sellest teada andma või on vaja määrata talle kohustus taotleda selleks

pädevalt majandushaldusasutuselt tegevusluba.

Kuna VTK käigus peetud aruteludel ja eelnõu koostamise ajal seati eesmärgiks eristada tegelik turvategevus ja tugitegevus, muudetakse eelnõuga loakohustuslike tegevuste loetelu. Loakohustus säilitatakse vaid turvategevusele, mille puhul on eelkontrolli käigus võimalik ja

vajalik kontrollida turvaettevõtja usaldusväärsust ja suutlikkust alustada selles valdkonnas tegutsemist.

Kuni 1. juulini 2014 olid loakohustuslikud kõik TurvaS-is reguleeritud teenused: turvakonsultatsioon, vallas- või kinnisvara valve ja kaitse, isikukaitse, korra tagamine ürituste l

või turvaobjektil, juhtimiskeskuse pidamine ning valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine. Hiljem muutus vabaks tegevusalaks valveseadmestiku

projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine. Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtjal peab olema tegevusluba ainult turvamise tegevusala l

majandustegevuse alustamiseks. MSÜS-i § 4 lõike 2 järgi sätestatakse tegevusala l majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel seadusega

olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel. Turvamise puhul on tähtis tagada eeskätt kolmandate isikute põhiõiguste kaitse ja ettevõtja usaldusväärsus ning selgitada eelkontroll i käigus välja ka professionaalsed eeldused osutada teenust väga heal tasemel. Kui kehtiva

35 Samas, lk 386. 36 Samas, lk 386. 37 RKPJKo 05.03.2001, 3-4-1-2-01, p 15; vrd ka RKÜKo 03.07.2012, 3-3-1-44-11, p 82.

29

TurvaS-i § 281 lõikega 1 on sätestatud, et esmaõpet võib korraldada ettevõtja, kes on saanud turvaettevõtja või -töötajate õppe korraldamiseks tegevusloa, siis eelnõus sellist erisätet ei ole.

Lõikes 2 kehtestatakse ettevõtjale kohustus teatada majandustegevuse alustamisest turvaaudit i läbiviimise (§ 4 lg 1 p 2) ning valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

(§ 4 lg 1 p 3) tegevusalal. Nimetatud tegevusaladel tegevuse alustamiseks lähtub ettevõtja MSÜS-i §-des 14 ja 15 sätestatud korrast majandustegevusest teatamise kohta.

Oluline on märkida, et kehtiva õiguse kohaselt ei ole ettevõtjal kohustust teatada, et ta hakkab osutama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenust.

Teatamiskohustus lisatakse sellepärast, et tagada teenuseosutaja kvaliteet ja vastutava isiku nimetamisega teenuse usaldusväärsus.

Nagu eespool esile toodud, kohaldub nimetatud tegevusaladele direktiiv 2006/123/EÜ. Selles ja MSÜS-i § 6 lõikes 9 on sätestatud juhud, millal tuleb Euroopa Komisjoni teavitada teenuse

osutamisele kehtestatud uutest nõuetest. Valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusalal tegutsejalt eeldatakse, et tema töötajad on isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilikud täitma oma ülesandeid, tema töötajate käitumine või eluviis ei ohusta nende

enda ega teise isiku turvalisust ning ta määrab vastutava isiku, kes lisaks eespool toodule on vähemalt 18-aastane põhiharidusega Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise

elamisõiguse või kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba ning kellel on turvasüsteemide vastutava spetsialisti kutse. Nimetatud tingimuste ja teatamiskohustuse seadmisel ei ole vaja muudatustest Euroopa Komisjoni teavitada.

Samuti sätestatakse, et majandustegevusteade loetakse esitatuks, kui majandustegevuse

registris on olemas vastutava isiku kinnitus tema õigussuhte kohta ettevõtjaga. See tähendab, et ilma vastutava isiku kinnituseta ei näita majandustegevuse register, et isik on ettevõtjaga seotud. Vastutav isik turvaauditi puhul on turvajuht ning valveseadmestiku projekteerimise,

paigaldamise ja hooldamise puhul turvasüsteemide vastutava spetsialisti kutsega spetsialist. Lõikes 3 sätestatakse teatamiskohustuse erisus väljaõppe tegevusalal. Kui ettevõtja alustab majandustegevust väljaõppe tegevusalal, peab ta sellest teatama täiskasvanute koolituse

seaduses sätestatud korras. Sellisel juhul esitab ettevõtja majandusteate Eesti hariduse infosüsteemi. Teade loetakse esitatuks, kui Eesti hariduse infosüsteemi on esitatud ka ettevõtja

kinnitus turvajuhi olemasolu ja varasema karistatuse puudumise kohta (vt täpsemalt § 12 lg 2) Väljaõppe tegevusalal on tegevusloa nõudest loobutud ja minnakse üle kutsesüsteemile, mis

peaks tagama teenuse kvaliteedi. Kutsestandardis kirjeldatakse kutsetegevust ja kutsel tegutsemiseks vajalikku pädevust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja

hoiakute kogumit. Kutsestandard on alus õppekavade koostamisel ja pädevuse hindamise l. Kutse andmise käigus hinnatakse kutset taotleva isiku pädevuse vastavust kutsestandardi nõuetele, mille tulemusena väljastatakse isikule kutsetunnistus. Kuna väljaõppe kvaliteet

tagatakse kutsesüsteemiga, puudub vajadus tegevusloa kohustuseks, mille sisu seisneb teenuse kvaliteedi ja usaldusväärsuse kontrollis.

Lõikes 4 sätestatakse, et tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene turvaettevõtja tütarettevõtjale. Arvestades vajadust selgitada ammendavalt välja tegevuse alustamiseks

vajalikud asjaolud, ei hakka tegevusluba MSÜS-i § 20 lõike 4 erandina kehtima enne, kui see on väljastatud, olenemata loamenetlusele kuluvast ajast. Et tagada selge vastutus, ei laiene

tegevusluba MSÜS-i § 21 lõike 2 erandina turvaettevõtja tütarettevõtjale.

30

Eelnõust on jäetud välja kehtiva õiguse regulatsioon, mille järgi võib tegevusloata ettevõtja või isik osutada turvategevust erandlikus olukorras Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi taotlusel PPA ühekordse loa alusel, et kaitsta välisriigi kodanikku või tema

vara. Tegemist on ebavajaliku ja kohaldamatu sättega, mis lisati TurvaS-i varem kehtinud turvateenistuse seaduse eeskujul ja mida ei ole TurvaS-i kehtivuse ajal praktikas kasutatud. Säte

ei ole enam ajakohane ega vasta majandustegevuse üldistele põhimõtetele. Lõikes 5 sätestatakse, et siseturvakorraldaja on kohustatud teatama siseturvamise alustamisest

MSÜS-is sätestatud korras. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt eristatakse TurvaTS-i alusel teostatavas majandustegevuses turvategevuse tegevusalasid ja siseturvamist. Selline eraldi nimetamine ja

ka eraldi regulatsiooni kehtestamine on põhjendatud nende kahe tegevuse erinevuse tõttu: siseturvamise eesmärk ei ole teenida tulu. Siiski, kuigi siseturvamine ei ole klassikalises mõistes majandustegevus, käsitatakse seda eelnõus MSÜS-i § 3 lõike 2 alusel

majandustegevusena.

Teatamiskohustuse seadmine ei piira aga siseturvamisel isikute ega asutuste õigusi. Kehtiva TurvaS-i kohaselt tuleb siseturvamise alustamiseks esitada PPA-le avaldus, mille alusel siseturvamine registreeritakse. Nõue esitada PPA-le avaldus asendatakse teatamiskohustusega

ja edaspidi ei olene siseturvamise lubatavus PPA-s registreerimisest. Muudatuse põhjendus on asjaolu, et kuna eelkontrolli ei ole peetud sellistel juhtudel põhjendatuks, ei ole vaja nõuda

lisaandmete esitamist. Kuigi siseturvamist ei saa käsitada teenusena, on direktiivist 2006/123/EÜ lähtudes leitud, et registreerimiskohustusest teatamiskohustusele üleminek võimaldab ka siseturvamise puhul tagada ühtse kontaktpunkti põhimõtte. See tähendab, et

ettevõtja peab saama elektroonselt esitada kõik nõutud taotlused ühes ja samas kohas.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse tegevusloa taotlemine, täpsustades sellega juba MSÜS-i §-des 16– 29 sätestatut. Lõikega 1 sätestatakse, et ettevõtja esitab turvamise tegevusloa taotluses lisaks MSÜS-is sätestatud andmetele38 turvajuhi andmed ning äriühingu nende osanike ja aktsionäride

nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi. Andmed on vaja esitada, et majandushaldusasutus

saaks hinnata kontrolliesemesse kuuluvate nõuete vastavust. Samuti tuleb esitada kinnitus, et turvaettevõtjat või majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isikut ei ole karistatud KarS-i 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest

või et asjaomased karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistr ist kustutatud. Lõikega 2 nähakse ette, et välisriigi ettevõtja või kodaniku puhul tuleb lisaks esitada

ka tema päritoluriigi või asukohariigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse turvategevuse tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks

tunnistamise kord. MSÜS-i alusel tuleb määrata eriseadusega majandushaldusasutuse ülesande täitja, kes turvategevuse puhul on PPA. Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa peatab

38 MSÜS-i §-s 19 sätestatu: juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral

asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või

tähekombinatsioon), füüsilisest is ikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või

sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber,

elektronposti aadress ja postiaadress); teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui

see erineb postiaadressist; taotlusele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti

aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus); andmed kontrolliesemes

sätestatud asjaolude nõuete olemasolu kohta; ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on kohustatud

selle MSÜS-i alusel esitama.

31

ja tunnistab kehtetuks majandushaldusasutusena PPA. Taotluse lahendamise üldine kord on sätestatud MSÜS-i §-s 20.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse tegevusloa kontrolliese kui majandustegevuse nõuete kogum, mille täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eeldus. Ettevõtjale antakse turvamise tegevusluba,

kui ettevõtjat või temaga seotud isikut ega eelnõu § 10 lõikes 2 nimetatud osanikku või aktsionäri ei ole karistatud KarS-i 8.–13., 15.–19., 21., 22. ja 24. peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest ning tal on nõuetele vastav turvajuht. Nõue, et ettevõtjal peab olema turvajuht,

tagab, et ettevõtja on värvanud enne tegevuse alustamist töötaja, kes vastutab ettevõtja turvategevuse korraldamise eest ja kellel on turvajuhi kutse. Ettevõtja ise ja ettevõtte

juhtorganite liikmed ei pea olema turvategevuse spetsialistid, kuid turvamise kui majandustegevuse puhul eeldatakse, et ettevõtjal on olemas asjakohase erialase ettevalmistusega isik.

4. peatükk. Turvateenistuja

Turvateenistujate, st valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi kutse reguleerimise vajadus on tingitud asjaolust, et turvategevuses kvalifitseeritud tööjõu kasutamise kaudu oleks tagatud ka

kolmandate isikute põhiõiguste kaitse. Üksikasjalikud ja rangemad nõuded turvateenistujale ja tema väljaõppele tagavad, et kui turvateenistuja rakendab vajaduse korral meetmeid, jääb ta

tegevus seaduse piiresse ja ta on teadlik oma õigustest. Lähtudes asjaolust, et tööjõu kasutamise l peaks olema tagatud isikute põhiõiguste kaitse, on turvateenistujad ja neile antavad kutsed jagatud kolmeks: valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht. Erinevalt varasemast on loodud juurde

valvetöötaja kutse. Praegu on valvetöötajal võimalik asuda tööle siis, kui ta oli läbinud 16 tundi algkoolitust. Praktikas ei ole olnud aga võimalik tagada, et isikud ka koolituse läbiksid või

teadmised omandaksid ja vastaksid tööks nõutavatele tingimustele. Avalikes huvides on, et turvategevust teostavad isikud ja ettevõtjad oleksid usaldusväärsed. Turvategevuse teostajal peavad olema kindlad isikuomadused ja asjakohane väljaõpe ning teda peab saama võtta ka

vastutusele. Sisult samad nõuded on avaliku õiguse normidega kehtestatud ka haldusorganite le. Sama tähtis kui kaitsta avalikku huvi on eraturvategevuse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate ja

isikute staatus ühiskonnas. Avalikes huvides on, et tagatud oleks turvategevuse usaldusväärsus ja selle osutajate vastutus, ning riigi ja ettevõtjate huvides on tagada turvaettevõtjate teenuse väga hea kvaliteet. Kui see on tagatud, kasvab eraturvategevuse üldine usaldusväärsus ja

sellesse suhtutakse hästi. See paneb omakorda turvategevuse teenuseid kasutama senisest sagedamini ja vähendab riigi osa turvalisuse ainsa tagajana. Eeltoodule tuginedes on loodud

juurde valvetöötaja kutse, tagamaks, et isikutel, kellel tuleb rakendada meetmeid ja kes kaitsevad kolmandate isikute põhiõigusi, oleksid ka asjakohased teadmised. Selleks peavad nad läbima kutseeksami ja omandama valvetöötaja kutse.

Eelnõu §-s 15 kehtestatakse nõuded ja kohustused turvateenistujale. Need on isikulised

majandustegevuse nõuded MSÜS-i tähenduses. Lõikes 1 sätestatakse nõuded hariduse, kutse, tervise, isikuomaduste ja eluviisi kohta.

Punkti 1 alusel on turvateenistuja vähemalt 18-aastane, põhihariduse ja täieliku teovõimega

Eesti kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud tähtajaline elamisluba. Kehtiva TurvaS-i alusel peab turvateenistuja olema vähemalt 19- aastane, kuid selline piirang on osutunud tarbetuks ja võib piirata hoopis noorte siirdumist

tööturule turvategevuse valdkonnas. Võrreldes varasemaga on kaotatud pikaajalise elaniku elamisloa nõue ja turvateenistujana töötamiseks piisab tähtajalisest elamisloast. Nõue on

sätestatud analoogsena RelvS-is, mille kohaselt piisab relvaloa saamiseks tähtajalise st elamisloast. Samuti peab olema tagatud, et turvateenistujana saavad Eestis töötada ka EL- i

32

kodanikud, kellele on väljastatud elamisluba39. Haridusnõue on sätestatud analoogsena abipolitseiniku seaduses (edaspidi ApolS), mille kohaselt peab abipolitseinikuks astujal olema vähemalt põhiharidus.

Punktis 2 sätestatakse, et turvateenistuja peab valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktidega kehtestatud tasemel. Täpne tase määratakse keeleseaduse alusel antud Vabariigi Valitsuse määruses40.

Tabel 3. Võrdlustabel: turva- ja valvetöötajate ning politseinike ja abipolitseinike keele-

ja haridusnõuded

Turvateenistuja Valvetöötaja Iseseisev

abipolitseinik

Abipolitseinik Politseinik

Keeletase B2 A2 C1 B2 B2/C1

Haridus Põhiharidus Põhiharidus Keskharidus Põhiharidus Keskharidus

Punktis 3 sätestatakse, et turvateenistuja on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisund iga,

mis võimaldab tal tööülesandeid täita. Punktides 4 ja 5 sätestatakse, et turvateenistuja on isikuomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid, tema käitumine või

eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust ja ta ei ole sõltuvuses alkoholi või narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest. Täpsed nõuded turvateenistuja ettevalmistuse, terviseseisundi ja isikuomaduste kohta sätestatakse turvategevuse eeskirjas, mis

kehtestatakse eelnõu § 4 lõike 3 alusel.

Lõikes 2 sätestatakse, et turvatöötaja peab vastama eelnõu § 15 lõikele 1 ja tal peab olema kutseseaduse alusel antud turvatöötaja kutse. Kutse tõendab, et isik on läbinud turvajuhi õppe nõutud mahus ja sooritanud kutseeksami.

Lõikes 3 sätestatakse lisanõuded turvajuhile. Nii nagu kehtivas TurvaS-iski saab turvajuht olla

turvateenistuja, kellel on vähemalt keskharidus ja kellele on antud kutseseaduse alusel turvajuhi kutse. Kutse tõendab, et isik on läbinud turvajuhi õppe nõutud mahus ja sooritanud kutseeksami. See on üks keskne nõue, mis võimaldab tagada turvateenistuja kvalifikatsioonitaseme.

Lõikes 4 sätestatakse valvetöötaja erinõuded, mille kohaselt peab tal olema kutseseaduse alusel

antud valvetöötaja kutse ja ta peab vastama eelnõu § 16 lõikele 1. Lõigetes 5 ja 6 sätestatakse turvateenistuja tervisekontrolli üldpõhimõtted ja põhinõuded ,

lähtudes tervishoiuteenuste korraldamise seadusest (edaspidi TTKS) ning töötervishoiu ja tööohutuse seadusest (edaspidi TTOS). TurvaTS-iga ei soovita luua erisusi juba olemasolevatest

üldnormidest, mis on sätestatud muudes seadustes ja mis kohalduvad ka turvategevuse valdkonnale. Pigem on võetud eesmärgiks järgida kehtestatud nõudeid. Seetõttu ei reguleerita eelnõus seaduse tasandil eriliigiliste isikuandmete säilitamist, kuid rakendusaktis sätestatakse

viitega norm, mis seob valdkonnas eriliigiliste dokumentide säilitamise olemasoleva regulatsiooniga. Tervisekontrolli dokumentide säilitamise tähtaeg tuleks sätestada TurvaTS-is

kooskõlas TTKS-i § 42 lõikes 4 toodud tähtajaga, kuid arvestades, et turvateenistuja läbib tervisekontrolli töötervishoiuarsti juures, kohaldub sellele juba TTOS-i § 131 lõige 11. Selle kohaselt säilitab töötervishoiuteenuse osutaja tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute

39 Euroopa Liidu Kohtu lahendid nr C-114/97, komisjon vs. Hispaania, ja C-283/99, komisjon vs. Itaalia. 40 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. aasta määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja eesti

keele oskuse ja kasutamise nõuded“.

33

tulemusi 30 aastat tervisekontrolli otsuse tegemisest arvates ning tööandja säilitab tervisekontrolli otsuseid kümme aastat pärast töötajaga töösuhte lõpetamist.

Lõikes 5 sätestatakse nõue, et turvateenistuja peab olema läbinud mitte varem kui kolm kuud enne esmast tööle asumist tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks tema terviseseisund

ja sobivus tegevusalal töötada. Nõue on sätestatud ka kehtivas õiguses, kuid seni on see olnud kehtestatud määruse tasandil. Olulise majandustegevuse nõudena on see otstarbekas sätestada seaduse tasandil. Turvateenistuja korrapärase tervisekontrolli tegemise kord sätestatakse eelnõu

§ 4 lõike 3 alusel kehtestatavas turvategevuse eeskirjas.

Lõikes 6 sätestatakse, et turvateenistuja tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates eriarste. See nõue on seni olnud kehtestatud määruse tasandil.

Lõikes 7 sätestatakse isikuline majandustegevuse nõue turvateenistujale. Samamoodi turvaettevõtjale seatud nõudega karistatuse kohta on turvateenistujana keelatud töötada isikul,

kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud. Nõue kehtib ka turvajuhile, keda käsitatakse samuti turvateenistujana.

Lõikes 8 sätestatakse turvateenistujale kohustus läbida täienduskoolitus turvategevuse eeskirjas sätestatud korras. Kuigi sama sisuga kohustus on sätestatud ka turvaettevõtjale, kes

on eelnõu § 10 lõike 1 punkti 1 alusel kohustatud tagama töötajatele ettenähtud õppe, kehtestatakse lõikega 8 kohustus õpe läbida. Seega on turvaettevõtja kohustus koolitus tagada ja turvateenistuja kohustus koolitus läbida seotud. Täienduskoolituse eesmärk on tagada

turvateenistuja kvalifikatsioonitase. Võrreldes kehtiva õigusega sätestatakse rakendusaktis eraldi, et selle turvateenistuja täienduskoolitus, kellele on väljastatud relv, sealhulgas

teleskoopnui, peab hõlmama vähemalt kuut akadeemilist tundi praktilist õpet füüsilise jõu, erivahendite ja relvade kasutamise kohta. Regulatsiooni eesmärk on esitada selgelt oskuste hoidmiseks vajaliku iga-aastase koolituse läbimise nõue.

Lõikes 9 sätestatakse, et turvateenistuja kvalifikatsiooninõuded kehtestatakse, kvalifikats ioon

antakse ja kvalifikatsioonitunnistus väljastatakse kutseseaduses ettenähtud korras. Samasugune nõue on ka kehtivas TurvaS-is.

Lõikes 10 sätestatakse, et turvateenistujal võib olla välisriigis antud turvateenistuja kutsekvalifikatsioon, kui seda on tunnustanud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise

seaduse kohaselt PPA. Samasugune võimalus on ka kehtivas TurvaS-is. Eelnõu §-s 16 sätestatakse turvateenistuja töötõend ja vormiriietus kui esemelised

majandustegevuse nõuded turvamisele. Samad nõuded ja kohustused on ka avalikus kohas tegutseval siseturvakorraldajal. Seega on ka siseturvakorraldajal kohustus väljastada

siseturvatöötajale töötõend ja vormiriietus, millest tuleb teavitada PPA-d. Lõikes 1 kehtestatakse turvaettevõtjale kohustus väljastada turvateenistujale töötõend ja

vajaduse korral vormiriietus. See kohustus on seotud eelnõu § 10 lõike 1 punktiga 2. Eelnõu § 18 punktide 3 ja 4 järgi on töötõendi kaasas kandmine ja isiku nõudmisel selle esitamine

turvateenistuja kohustus ning vormiriietuse kandmine on kohustuslik, välja arvatud mõnel erandjuhul. Tõlgendades nimetatud sätteid kogumina on tegemist turvaettevõtjale seatud esemelise majandustegevuse nõudega, mis eeldab kindlate töövahendite (riietuse ja töötõendi)

olemasolu. Töötõend on turvaettevõtja väljastatud dokument, millel on eelnõu § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruses ette nähtud andmed. Nii töötõendi kui ka vormiriietuse eesmärk on

tagada, et turvateenistuja on tööülesannete täitmisel kõigile selgelt eristatav ja äratuntav. Peale

34

töötõendi on turvateenistuja tuvastamisel tähtis vormiriietus, mille üksikasjalikud nõuded kehtestatakse eelnimetatud määrusega.

Lõikega 2 pannakse turvaettevõtjale kohustus teavitada vormiriietuse ja töötõendi kirjeldusest PPA-d. See võimaldab turvaettevõtjal koostöös PPA-ga tagada tõendi ja vormiriietuse vastavus

eelnõu § 4 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Samas võib PPA halduslepinguga volitada seda ülesannet täitma ka kolmanda isiku, näiteks mittetulundusühingu, sihtasutuse või osaühingu. See uuendus võimaldab kaasata riigiülesande

täitmisse kolmanda sektori, kasutades ära selle pädevust, ja arendada PPA-le turvategevuse majandushaldusliku korraldamise strateegilise partneri.

Lõikes 3 sätestatakse, et eelnõu § 16 lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet PPA.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse turvateenistuja kohustused. Paragrahvi kohustused laienevad ka

siseturvamisele. Punkti 1 alusel on turvateenistuja kohustatud keelduma täitmast ülesandeid, mis on õigusaktiga

vastuolus. Samasugune nõue on sätestatud ka kehtiva TurvaS-i § 33 lõike 1 punktis 1. Sätte eesmärk on tagada, et turvateenistuja kui hea kvalifikatsiooni ja eriteadmistega isik hindaks

eraldi kõiki olukordi ja ülesandeid ning lähtuks ülesannete täitmisel eelkõige õigusaktist ja selle alusel ette nähtud õigustest.

Punkti 2 kohaselt on turvateenistuja kohustatud hoidma saladuses turvategevuse käigus talle teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid. Sisult liigitub see nõue ärisaladuse

kaitse valdkonda. TLS-i § 22 lõike 1 kohaselt võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Kuigi ärisaladuse hoidmise täpse kokkuleppe saavad osalised sõlmida töölepingus, kus määratakse, missugust teavet on

turvateenistuja kohustatud hoidma kui ärisaladust, ja nähakse vajaduse korral ette kohane leppetrahv, sätestatakse eelnõuga üldnõue kogu teabele. Taolise nõudega täidetakse ka

isikuandmete kaitse eesmärk, sest turvateenistuja võib ülesande täitmise käigus puutuda kokku kliendi või kolmanda isiku isikuandmetega.

Punkti 3 kohaselt peab turvateenistuja tööülesannete täitmisel kandma kaasas töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja esitama isiku nõudmisel töötõendi. Sätte eesmärk on

tagada, et turvateenistuja kui erasektori isik, kes osaleb valve ja korra tagamises ning kellele on õigusaktiga ette nähtud lisaõigused ülesannete täitmiseks, tegutseks avalikult ja läbipaistva lt. Turvateenistuja tegevuse korral, mis võib piirata isiku põhiõigusi, on tähtis, et isik saaks kohe

aru, kellega on tegemist. Sama nõue on sätestatud ka KorS-i § 11 lõikes 1, mille kohaselt esitleb riikliku järelevalve meedet kohaldama asuv ametiisik ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes

ta kavatseb meedet kohaldada, ja esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi. Sätte eesmärk on tagada ka turvateenistujate ja turvaettevõtjate usaldusväärsus ühiskonnas ning luua isikule võimalus märkida üles turvateenistuja andmed, kui tal tekib kahtlus, et turvateenistuja

ei ole käitunud seaduspäraselt või on rikkunud tema õigusi. Kuigi eelnõuga nähakse valvetöötajale võrreldes turvatöötaja ja turvajuhiga ette vähem õigusi, võib ka valvetöötaja

puutuda turvamisel kokku kolmandate isikutega, esitada neile suulisi nõudeid, peatada isik ja nõuda dokumendi esitamist, tuvastada isikusamasus või tõkestada isiku sissepääsu turvaobjektile.

Punkti 4 kohaselt peab turvateenistuja kandma turvamise ülesandeid täites vormiriietust, välja

arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel (isikukaitsjal võib olenevalt tegevuskeskkonnast olla vaja olla erariietes). Vormiriietuse kandmise nõude eesmärk on tagada, et inimesele on

35

turvateenistuja selgelt eristatav ja äratuntav. Sama sisuga nõue on kehtestatud näiteks abipolitseinikele ApolS-i §-s 37, mille kohaselt on abipolitseinik kohustatud kandma vormiriietust ja eritunnuseid, et tagada avaliku võimu esindaja äratuntavus. Kuigi

turvateenistujad ei ole avaliku võimu esindajad, on neile ette nähtud laiemad õigused ja nende töö iseloomu tõttu on oluline, et nad oleksid äratuntavad.

Punkti 5 järgi peab turvateenistuja tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ja vajaduse korral kiirabi kutsumise, kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on

isikule tekitatud kehavigastus. Kuna turvateenistujal on õigus kasutada teatud tingimuste l jõudu, erivahendeid ja relva, tuleb seda tasakaalustada kohustusega osutada abi ja leevendada

tagajärgi. Sarnane nõue on KorS-is ka korrakaitseorganile. Valvetöötajal on lubatud kasutada vaid gaasipihustit ja seda üksnes enda või teise isiku vastase ründe tõkestamiseks või grupiviisilise ründe tõrjumiseks, kui ründega kaasneb oht tema enda või muu isiku elule või

tervisele. Arvestama peab sellega, et ka gaasipihusti võib põhjustada tugevat limaskesta ärritust ja olla eluohtlik südame- või hingamisteede haigustega inimestele, mistõttu on õigeaegne

esmaabi hädavajalik. Punkti 6 järgi peab turvateenistuja turvaettevõtjale viivitamata teatama sellest, kui ta ei vasta

talle kehtestatud nõuetele, näiteks karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud või terviseseisund on muutunud.

Lisaks käesolevas jaos sätestatule tuleb arvestada, et laeval töötav mereturvatöötaja on laevapere liige, kellele kohaldub meretöö seadus (edaspidi MTööS). MTööS-i § 4 lõikes 1 on

sätestatud, et laevapere liige MTööS-i tähenduses on laeval töötav füüsiline isik, kes tööülesannete täitmisel hoiab laeva käigus või teenindab reisijaid. Seaduse määratluse kohaselt

on laevapere liige iga isik, kes teeb laeval tööd. Meretöö konventsiooni ja kalandustöö konventsiooni kohaselt hõlmab meremehe ja kaluri mõiste kõiki isikuid, kes töötavad nende konventsioonide kohaldamisalasse kuuluvatel laevadel või kalalaevadel41. Konventsioonides ei

ole seotud laevapere liikme mõistet lepingu liigi või mõne muu tingimusega, vaid on sätestatud, et igale laeval töötavale isikule peab olema tagatud konventsioonidest tulenev kaitse. Sama

põhimõtet kordab ka nõukogu direktiiv 2009/13/EÜ42, mille järgi on laevapere liige iga laeva pardal töötav isik. See tähendab, et laeval tööd tegevale turvateenistujale kohalduvad lisaks eelnõus sätestatud nõuetele ja õigustele ka MTööS ning rahvusvahelised regulatsioonid.

Eelnõu 4. peatüki 2. jaos reguleeritakse turvateenistuja õigusi turvamisel, täpsemalt õigusi

kohaldada meetmeid. Lisaks on need õigused avalikus kohas tegutseval siseturvatöötaja l. Mitteavalikus kohas tegutseval siseturvatöötajal ei ole õigust kohaldada käesolevas jaos sätestatud igaüheõiguste erisusi ega laiendusi, kuid selline töötaja võib rakendada temale

seadusega ettenähtud igaüheõigusi. Turvateenistujate õigused on sisult ja vormilt püsinud muutumatuna alates TurvaS-i vastuvõtmisest. Turvateenistujate õigusi ei ole kehtiva TurvaS- i

§-s 32 kirjeldatud ehk seaduses ei ole sätestatud, milline täpselt on õiguste sisu või nende kohaldamise eeldused ning kas turvateenistujal on õigus kohaldada ka jõudu. Kuigi TurvaS- is ei ole sunni rakendamist ette nähtud, saab selle tuletada igaüheõigustest, mida turvateenistujad

rakendavad. See tähendab, et ei ole mõeldav, et turvateenistuja kasutab temale antud igaüheõigustel põhinevaid õigusi ilma selleks võimaldatud sunnielemendita. Tallinna

Ringkonnakohus on oma lahendis tuletanud sunni kasutamise õiguse ka olukorrale tuginedes, öeldes järgmist: „Kuigi Turvaseadus erinevalt kuni 01.07.2014 kehtinud Politsei- ja

41 Meretöö konventsiooni II artikli lõike 1 punkt f ja kalandustöö konventsiooni artikli 1 punkt e. 42 Nõukogu 16. veebruari 2009. aasta direktiiv 2009/13/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Ühenduse Reederite

Ühingu (ECSA) ja Euroopa Liidu Transporditööliste Ametiühingute Liidu (ETF) sõlmitud kokkulepet 2006. aasta

meretöönormide konventsiooni kohta ja muudetakse direktiivi 1999/63/EÜ. – ELT L 124, 20.5.2009, lk 30–50.

36

Piirivalveseadusest ei sätesta vahetu sunni kohaldamise võimalusi, on üheselt mõistetav, et konfliktses olukorras turvatöötajatega ärritunud vastaspool reeglina ei allu turvatöötaja korraldustele ega luba vabatahtlikult enda kinnipidamist koos erivahendina kaeraudade

kasutamisega, osutab vastupanu.“.43 Samuti saab turvatöötaja õiguse kasutada jõudu tuletada pigem TurvaS-i 8. peatükist, milles on reguleeritud relvade ja erivahendite kasutamist. Relva

kasutamine on juba iseenesest jõu kasutamine ja samuti on seda erivahendite, nagu käeraudade kasutamine.

Samuti ei ole turvateenistujate õigusi lahti mõtestatud TurvaS-i seletuskirjas. Selle tõttu on seni turvateenistuja õiguste sisustamisel lähtutud mitmesugustest võimalikest tõlgendustest. Näiteks

on viimases Riigikohtu lahendis turvateenuse osutamisel jõu kasutamise kohta sisustatud turvateenistuja õigust kohaldada isiku suhtes jõudu KarS-i §-s 28 sätestatud hädakaitse kaudu.44 Kehtiva TurvaS-i vastuvõtmisel ja sellele järgnenud aastatel ei olnud erilisi vaidlus i

turvateenistujate õiguste ulatuse ja sisu üle. Praeguseks on aga jõustunud KorS, riigi riiveõigused on koondatud korrakaitselisteks meetmeteks ning võrreldes KorS-i eelsete sätetega

on ka riigi jõu kasutamise õigused märksa selgemalt sätestatud ja see on tekitanud küsimuse turvateenistujatele ettenähtud õiguste kohta, mis on osalt ulatuslikumad kui igaüheõigused.

Turvateenistuja õigused tulenevad eelkõige kehtivatest õigusinstituutidest (nt igaüheõigused), mis on deklareerivas vormis kirjutatud ka TurvaS-i. Samas on aga kehtivas TurvaS-is sätestatud

turvateenistujale teatud osas laiemad õigused kui teistele isikutele. Esiteks delegeerib turvateenistujale õigusi teenuse tellija. Kuigi seda olemuslikult turvamiseks sõlmitavas lepingus ei puudutata, annab teenuse tellija eelduslikult turvaettevõtjale ja seeläbi ka

turvateenistujale oma õigused. Asjade valduse kaitsmine on AÕS-i § 41 kohaselt valdaja õigus. AÕS-i §-s 41 on sätestatud valdajale õigus kasutada omavoli vastu omaabi, mille kohaselt võib

valdaja jõuga kaitsta enda valdust, ületamata seejuures hädakaitse piire. AÕS-is sätestatud igaüheõigused on sellised, mida turvateenistujal niisama olla ei saa. Samuti on AÕS-is valdajale sätestatud õigus võtta omavoliga äravõetud asi tagasi enda valdusesse või otsida enda asja teise

isiku kinnisasjalt. Rõhutame, et asja tagasivõtmise õigust ega asja otsimise õigust turvateenistujal TurvaS-i alusel ei ole, mida on märkinud ka Riigikohus.45 Kui isik delegeerib

oma õiguse kaitsta asja valdust turvaettevõtjale, volitab ta sisult turvaettevõtjat rakendama tema nimel ka omaabi. AÕS-i mõistes muutub turvaettevõtja seega valduse teenijaks AÕS-i § 33 lõike 3 tähenduses. Valduse teenijal ei ole õigust kasutada muid valduse kaitse õigusi.46 Samas

on AÕS-i § 41 lõikes 4 sätestatud, et valduse teenijal on samuti õigus kasutada omaabi. Seega, asja valduse kaitse seisukohast ei ole turvateenistuja õigused sama ulatuslikud kui valdaja

omad. TurvaS-i § 32 lõike 1 punktides 1 ja 2 on sätestatud turvateenistujale õigus pidada isik kinni,

kui on kahtlus, et ta on pannud toime süüteo või tal puudub alus turvaobjektil viibida. Kui võõral kinnisasjal viibimise korral saab turvateenistuja õiguseid samastada omaabiga, on

kuriteos kahtlustatava kinnipidamine igaüheõigus, mis tuleneb KrMS-i §-st 217. Turvateenistuja õigused on aga seejuures laiemad, sest võimaldavad tal pidada väärteos kahtlustatava isiku kinni. Nagu eelnõus on TurvaS-is käsitletud selliseid õigusi, mida

igaüheõigustena õiguskorrast ei leia, näiteks õigus isik tuvastada või õigus toimetada joobeseisundis isik politseisse.

Eelnõus reguleeritakse turvateenistuja õigusi detailsemalt, et tagada õigusselgus nii turvateenistujale kui ka teistele isikutele, kelle õigusi ja vabadusi võidakse piirata.

43 Tallinna Ringkonnakohtu lahend, 29.08.2014, nr 1-13-7297. 44 RKKko nr 1-16-9964, p 9. 45 Sealsamas, p 12. 46 Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne 2014. Juura, lk 23, p 3.3.

37

Turvateenistuja igaüheõiguste rakendamise eeldus ei saa olla turvategevus kui majandustegevust reguleerivas seaduses sätestatu. Turvateenistujal kui isikul säilib alati võimalus rakendada vajadust mööda hädakaitset, kuid peale selle ka avalikust õigusest

tulenevat õigust pidada kuriteos kahtlustatav isik kinni. Eelnõus sätestatud õigused on tuletatud turvateenistujale osalt ka loetletud õigustest, kuid selleks, et põhjendada nende õiguste ulatuse

laiendamist või muude õiguste sätestamist, tuleb neid hinnata karistusõiguslikust aspektist. KarS-i §-s 27 on sätestatud, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud KarS-i, muu seaduse, rahvusvahe lise

konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Selle kohaselt peab ka turvateenistuja toime pandud põhiõiguse riivet, mis vastab süüteokoosseisule, käsitama õigusvastasena. Süüteokoosseisu

tunnustele vastava teo õigusvastasuse tuvastamine tähendab, et teos puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Samas võib isiku käitumine ühtaegu täita keelunormi tunnused ja vastata lubavale normile47. Lubava normina saab käsitada näiteks AÕS-i §-s 41 sätestatud omaabi

regulatsiooni. Kuna õiguskord tunneb ainult ühtset õigusvastasuse mõistet, mis seisneb teo vastandumises mõnele õigusnormile ja mis laieneb õiguskorrale kui tervikule48, peab ka

turvateenistujale ettenähtud eriõigusi vaatama sellest aspektist. Õigusvastasust välistav asjaolu võib tuleneda muu hulgas ka avalikust õigusest. Eelnõus turvateenistujale sätestatud õigusi tuleks seega hinnata kui muus seaduses sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu ehk lubavat

normi.

Eelnõu § 18 sisaldab turvateenistujate meetmete kohaldamise üldnõudeid.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvamisel on turvateenistujal õigus kohaldada seaduses lubatud

meetmeid ning ta peab sealjuures täitma selgitamiskohustust ja järgima proportsionaalsuse põhimõtet. Sätte eesmärk on seada meetmete kohaldamiseks üldised eeldused. Meetmete

kohaldamise tingimus on, et turvateenistujad võivad neid kohaldada vaid turvamiseks. Eelduslikult ei ole muudel turvategevuse tegevusaladel otsest vajadust taolisi meetmeid kohaldada, küll aga kohalduvad samad põhimõtted ja õigused eelnõu § 9 lõike 7 järgi

siseturvatöötaja ülesannete täitmisele. Turvateenistujate meetmed peegeldavad ja laiendavad olemuselt eelnimetatud igaüheõigusi. Et aga lihtsustada turvateenistujate regulatsiooni ja samas

kaitsta isikute põhiõigusi, nimetatakse igaüheõigused eelnõus meetmetena, täpsustatakse nende sisu ning vajaduse korral piiratakse ka turvateenistujate õigusi. Eelnõus saab seega osa meetmeid samastada igaüheõigustega.

Punktis 1 sätestatud kohustus selgitada enne meetme kohaldamist isikule meetme kohaldamise

põhjuseid tagab, et isik saab kehtivatest reeglitest aru, ja võimaldab tal muuta oma käitumist. Sellega antakse isikule võimalus vältida tegevust, mis riivab tema õigusi rohkem. Näitena võib tuua olukorra, kus isik viibib võõral kinnisasjal teadmatusest, olles näiteks sisenenud läbi

avatud värava ja arvates, et maa-ala on avatud määramata isikute ringile. Sel juhul on turvateenistuja kohustatud selgitama, et maa-ala ei ole avalikuks kasutamiseks ja võõrad isikud

kõrvaldatakse territooriumilt. Kui isik lahkub pärast selgituse saamist vabatahtlikult, puudub vajadus ja õigustus kohaldada turvateenistujale lubatud meetmeid ning olukorra lahendab isik ise. Selgitamiskohustuse täitmine aitab praktikas lahendada lahkarvamusi rahumeelselt ja

vähendab nii meetmete kui ka füüsilise jõu kasutamise vajadust. Selgitamiskohustusest võib loobuda üksnes juhul, kui olukord nõuab turvalisuse huvides kiireloomulist sekkumist, näiteks

füüsilise ründe või vara vahetult ohustava käitumise korral. KorS-i §-s 7 on nähtud ette korrakaitses kohaldatav proportsionaalsuse põhimõte. Selle

eesmärk on tagada, et probleemi lahendamisel lähtutakse õigustatud eesmärgist ,

47 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne 2015. Juura, lk 102. 48 Sealsamas.

38

ajakriitilisusest, isikust, õiguste ja õigushüvede kaalukusest, avalikust huvist ning muudest olulistest asjaoludest. Seadusega võimaldatud õiguste kasutamine ei tohiks seega kunagi muutuda eesmärgiks omaette ja probleemi lahendamisel tuleb kaaluda võimalikke vähem

riivavaid alternatiive49. Turvateenistujate õiguste puhul on tegemist eriregulatsiooniga, mida käsitatakse kui muus seaduses sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu ja mis on olemuse lt

igaüheõiguste laiendus, ning punktidega 1–3 soovitakse eriõigustele seada põhimõttelised piirangud samamoodi hädakaitsega. Seega peab turvateenistuja hindama, millised on nende tegutsemisvõimalused, ning kohaldama mitmest sobivast ja vajalikust meetmest seda, mis

kahjustab isikut eeldatavalt kõige vähem. Meetme kohaldamisel peavad nad lähtuma proportsionaalsusest ehk arvestama meetme eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat

olukorda. Lõike 2 kohaselt on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kohaldada meetmeid turvaobjekti

ümbruses mõistlikus ulatuses. Valvetöötajale see õigus ei laiene. Sätte järgi on luba tegutseda ka väljaspool turvaobjekti, kui see on hädavajalik. Kehtivas õiguses samasisulist sätet ei ole ja

seetõttu on korduvalt tõstatatud küsimus turvatöötaja õiguste kohta turvaobjekti ümbruses. Eelkõige on praktikas probleem vargused kauplusest, mil varas jookseb minema ja turvatöötaja l ei õnnestu teda tabada kaupluse territooriumil, vaid väljaspool. Sellises olukorras realiseer ib

turvatöötaja talle seadusega antud kinnipidamisõiguse väljaspool turvaobjekti ja seetõttu võib seada tema tegevuse õiguspärasuse kahtluse alla. Välistamaks selleteemalisi õigusvaidlusi on

eelnõus sõnaselgelt sätestatud, et turvatöötaja ja turvajuhi õigused kehtivad ka turvaobjekti ümbruses mõistlikus ulatuses. Termin ümbrus mõistlikus ulatuses on määratlemata ja sellele ei ole võimalik anda õigusaktiga täpset sisu, kuna see võib eluliste juhtumite korral olla mõnevõrra

erinev. Siiski ei tohiks seda tõlgendada ülemäära laialt : turvateenistuja on lahutamatult seotud turvaobjektiga, ja kui ta kasutab oma õigusi väljaspool seda, peaks see eelkõige seonduma

meetmele allutatud isiku sooviga vältida meetme kohaldamist. Teisiti öeldes ei saa turvateenistuja hakata tööülesandeid täitma väljaspool turvaobjekti põhjusel, et tal näiteks ei olnud aega isikuga tegeleda siis, kui too viibis turvaobjektil, vaid põhjus isiku meetmele

allutamiseks väljaspool turvaobjekti peab tulenema isiku käitumisest. Kõiki eelnõus ettenähtud õigusi ei olegi mõeldav ega eesmärgipärane väljaspool turvaobjekti kohaldada, kuid arvestades

eelmises lõikes sätestatud üldpõhimõtete järgimise kohustust ei ole eelnõu koostamisel peetud vajalikuks käesolevas lõikes loetleda meetmeid, mida on lubatud väljaspool turvaobjekti kohaldada. Üldise kinnipidamise õiguse korral peab kinnipidaja piirduma vahetu rikkumise

tuvastamisega, mis tähendab kurjategija kohest kinnipidamist või katkematut jälitamist pärast teo toimepanemist.50 Ajaline seotus ja kaitsetegevuse katkestamatus on samamoodi üldise

kinnipidamisõigusega väga oluline ka asjaõigusliku omaabi korral. Kaitsetegevus kestab seni, kuni valdaja veel ründajat jälitab. Omaabi annab valdajale võimaluse kaitsta oma valdust ja jälitada ründajat lõpuni, isegi kui see on ründaja enda kodu. Oluline on, et ründaja ei oleks

teostanud oma tegelikku võimu asja üle, mis pole aga jälitustegevuses võimalik.51 Termin ümbrus mõistlikus ulatuses peaks olema kindlasti määratletud ka eelnimetatud viisil. See

tähendab, et kui igaüheõiguse kohaselt on jälitustegevus katkenud, ei tohi eelnõu seda laiendada. Samas võib aga säte tuua teatud juhtudel kaasa turvategevuse kitsendusi, mis tähendab, et arvestades lõikes 1 sätestatud üldpõhimõtteid, ei pruugi olla jälitustegevus ega selle

raames kinnipidamine mõnikord enam põhjendatud.

Eelnõu § 19 kohaselt on turvateenistujal ründe väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või käimasoleva ründe lõpetamiseks õigus esitada isikule suuline nõue hoiduda rünnakust või lõpetada see ning hoiatada teda meetme ja vajaduse korral füüsilise jõu kasutamise eest. Kuna valvetöötajal ei ole

49 Korrakaitse seaduse kommenteeritud väljaanne 2017. Sisekaitseakadeemia, lk 34. 50 Kühl, K. Karistusõigus. Üldosa. Tallinn: Juura 2002, lk 209 51 Toomela, T., Valduse kaitse jõuga – asjaõigusliku omaabi teostamine ja selle piirid – 2008/8, lk 568

39

lubatud kasutada füüsilist jõudu, ei saa tema suuline nõue sellist hoiatust sisaldada. Kehtivas TurvaS-is ei ole nõude esitamise õigust sõnaselgelt sätestatud, kuid on selge, et nõudeid esitamata ei ole turvateenistujal võimalik ülesandeid täita. Seepärast on eelnõus meetmete all

sätestatud turvateenistuja õigus anda suuliseid nõudeid, millega võib olenevalt olukorrast kaasneda hoiatus nõude täitmata jätmise korral kohaldatava meetme, samuti füüsilise jõu

kasutamise kohta. Turvateenistujal ei ole õigust esitada mistahes nõuet ja eeldada selle täitmist. Turvateenistuja tegutseb turvaobjektil turvaettevõtja ja teenuse tellija nimel ning tema eesmärk on tagada objekti valve ja kaitse ning vajaduse korral ka kord. Nõue peab seega olema kantud

kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgist ning see peab vastama eelnõu § 19 lõikes 1 esitatud proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõudele. Riigikohus on analüüs inud

TurvaS-i pinnalt turvatöötaja õigust anda isikule korraldus minna temaga kaasa turvaruumi ja jõudnud järeldusele, et üldjuhul ei ole selline korraldus õiguspärane.52 Turvateenistuja nõuet tuleks õiguslikult käsitada kui koordinatsioonisuhetes esitatud nõuet ühelt põhiõigus te

subjektilt teisele. Sealjuures esindab turvateenistuja nõude esitamisel enda klienti. Kinnisvara valvamise korral on selline nõue olemuselt valdaja nõue, mille ta esitab konkreetse valduse

teenija kaudu. Sellega antakse turvateenistujale selge õiguslik alus esindada ja väljendada valdaja või omaniku tahet. Sõltumata põhjalikest sisekorra nõuetest võib esineda erijuhtumeid, kus näiteks otsene objekti valdaja ei ole reegleid kehtestanud, kuid isiku käitumine selgelt

kahjustab otsese valdaja huve. Sellisel juhul saab nõude esitada turvateenistuja. Tegemist ei ole aga haldusakti ega avalik-õiguslikult tagatud meetmega.

Suuline nõue riivab isiku õigusi kõige vähem ja praktikas peaks selle esitama selgitamiskohustuse täitmisega samal ajal. Näiteks, kontserdil, kus on lubatud alkoholi tarbida

ainult piiratud alal alkoholi müügikohas, joob inimene õlut publiku hulgas. Üritusel korda pidav turvateenistuja selgitab, et alkoholi tohib ürituse kodukorra järgi tarbida ainult selleks

ettenähtud kohas, st välikohvikus, ja nõuab seejärel, et isik läheks koos õlletopsiga välikohvikusse.

Praktikas peaks turvateenistuja sekkumine algama valdavalt selle meetme kohaldamisega. Turvateenistujad peavad võimaldama isikul nõuet täita, st andma talle vajalikult käitumiseks

mõistliku aja, ja isiku muule meetmele allutamine on lubatud ainult juhul, kui nõuet ei täideta vabatahtlikult. Nõude mittetäitmine ei õigusta aga jõu kasutamist iseenesest ja jõudu nõude täitmiseks otseselt ka kasutada ei tohi.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse turvateenistuja õigus isik peatada ja nõuda, et ta esitaks dokumendi,

mis tõendab tema õigust turvaobjektile pääseda või seal viibida. Turvamise väga laia rakendusala tõttu võib õigustav dokument olla näiteks kino-, teatri- või kontserdipilet, töötõend, turvaobjekti omaniku või valdaja väljastatud luba või pulma- või sünnipäevakutse. Sisenemist

õigustav dokument võib olla ka isiku isiklik dokument (õpilaspilet, juhiluba, isikutunnistus jm), mille abil on võimalik kontrollida, kas isik on kantud sisenemiseks õigustatud isikute nimekir ja ,

või tuvastada turvaobjektile sisenemiseks ettenähtud tunnused, näiteks üliõpilas te kogunemisele lubatakse ainult üliõpilased, jahimeeste kokkutulekule ainult jahimehed ja täiskasvanutele mõeldud üritusele ei lubata alaealist. Isikliku dokumendi nõudmist ja esitamist

sissepääsu õigustava loana ei käsitata eelnõu järgmises paragrahvis sätestatud isikusamasuse tuvastamisena, kuna nii meetme eesmärk kui ka selle raames töödeldavate isikuandmete maht

on erinev. Dokumendi puudumise korral võivad turvajuht ja turvatöötaja tõkestada eelnõu § 25 alusel isiku sissepääsu turvaobjektile. Võib tõdeda, et eelnõu §-des 20 ja 21 sätestatud meetmed ei ole spetsiifilised turvategevusele ja neid võib ilma lisaõigusteta kohaldada ka muu objekti

töötaja. Näiteks ei ole kinos või teatris pileti kontrollimine olemuslikult turvategevus. Sõltumata sellest kehtestatakse eeltoodu eraldi meetmena turvateenistujale, sest selgemalt

52 RKKko nr 1-16-9964, p 13.

40

sätestatud reeglid tõstavad turvategevuse taset ja tagavad, et turvateenistujad lähtuvad meetmete kasutamisel hierarhilistest reeglitest. See tähendab, et turvateenistujal on eelnõu § 18 kohaselt kohustatud esitama eelkõige nõude ja kontrollima isiku turvaobjektil viibimise aluseid.

Alles pärast seda võib tekkida alus selleks õigustatud isikul kedagi jõuga objektilt eemaldada.

Eelnõu § 21 lõike 1 kohaselt on turvatöötajale ja turvajuhile antud õigus tuvastada isiku isikusamasus. Kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 2 punkti 2 alusel on turvatöötajal õigus tuvastada kinnipeetud isik kohapeal, ent selle õiguse sisu ehk see, kuidas isik tuvastatakse, ei ole kehtivas

TurvaS-is sätestatud. Et seda teha, on eelnõus võetud eeskujuks KorS-i § 32 lõige 1, milles on sisustatud viisid, kuidas isikusamasus tuvastatakse. Turvateenistujal on võimalused

isikusamasuse tuvastamiseks siiski ahtamad kui korrakaitseorganil: peamine võimalus on võrrelda dokumendile kantud nime ning sünniaega ja -kohta isiku ütlustega, samuti võrrelda fotot ja isikut. Sõrmejälgede võtmise ja riiklikele andmekogudele juurdepääsu õigust ei ole

eelnõus turvateenistujale antud. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga laiendatakse eelnõus aluseid, mil turvateenistujad võivad tuvastada isiku isikusamasuse. Lisaks isiku kinnipidamise le

sätestatakse see õigus ka isikult eseme või aine hoiule võtmisel ja juhul, kui see on kohustus lik turvaobjekti kasutamise korra kohaselt. Viimasel juhul saab olla tegemist üksnes sellise turvaobjektiga, mis ei ole avalik koht, kuna avaliku koha üks peamine tunnus on, et seda kasutab

määramata isikute ring. Määramata isikute all tuleb mõista isikuid, keda ei saa nimeliselt ega muude individualiseeritud tunnuste alusel üheselt tuvastada.53 Küll aga on mitteavaliku koha

omanik või valdaja õigustatud kehtestama sissepääsukorra, mille kohaselt tuleb tuvastada kõikide sisenevate isikute isikusamasus.

Isiku kinnipidamisel ja isikult eseme või aine hoiule võtmisel on kohustuslik meede dokumenteerida ning tuvastada ja jäädvustada tuleb ka meetmele allutatud isiku andmed. See

tähendab, et turvateenistuja tegevus, mille käigus ta piirab meetmetega isiku põhiõigusi, tuleb seostada konkreetse füüsilise isikuga.

Lõikes 2 nähakse ette, et valvetöötajal on õigus isikusamasus tuvastada juhul, kui isikusamasuse tuvastamine on turvaobjektile sisenemisel turvaobjekti kasutamise korra järgi

kohustuslik. Lõikega 3 sätestatakse, et isikusamasuse tuvastamisel on lubatud kasutada jõudu ainult juhul,

kui isikusamasuse tuvastamine on seotud isiku kinnipidamisega. Lisaks tuleb arvestada, et see peab olema proportsionaalne ja ei tohi ületada eelnõu § 28 kohaselt hädakaitse piire.

Isikusamasuse tuvastamisel jõu kasutamine jääb eelkõige erandlikuks, eeskätt seetõttu, et seda tohib teha vaid isiku kinnipidamisel, mis eeldab juba iseenesest jõu kasutamist.

Eelnõu § 22 lõikega 1 antakse turvatöötajale ja turvajuhile õigus kontrollida isikut või tema riietust meeleliselt (vaatlemine ja kompimine), tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil.

Sellega sisustatakse isiku turvakontroll, mis on nähtud ette kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 4. Eelnõus nimetatakse meedet isiku kontrolliks, et eristada selgelt KorS-is sätestatud korrakaitseorgani riikliku järelevalve erimeedet õigusest, mis on turvateenistujale lepingu

alusel teostatava turvategevuse raames seadusega antud. Kasutada sama nimetust olemuse lt sarnase, kuid eri õiguslikel alustel kohaldatava meetme kohta ei ole otstarbekas ja mõistlik

eelkõige seetõttu, et turvateenistuja väljaõpe sisaldab muu hulgas ka ettevalmistust riiklikku järelevalvesse kaasamise juhtudeks. Kahes eri rollis tegutsemiseks on meetmeid ja nende õiguslikke aluseid õppida märksa lihtsam, kui TurvaTS-is sätestatud volitusi saab üksteisest

nimetuse järgi selgelt eristada. Õppekavaga tutvumisel peab samuti olema võimalik saada aru käsitletava teema sisust, kuid samade väljendite kasutamine turvategevuse ja riikliku

53 Korrakaitse seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 174.

41

järelevalve teostamisel ähmastaks õppekavade sisu mõistmist. Isiku kontrolli sisustamisel on eelnõus lähtutud KorS-i §-st 47 ja kõnesolevas sättes nähakse ette selle meetme kohaldamise alused.

Isiku või tema riietuse kontrollimisel ei ole turvatöötajal ja turvajuhil lubatud teha läbivaatust.

Kui isikul (suus, peos või mujal) või tema riietuses (taskus, põues, vöö vahel, jalatsites) märgatakse esemeid või seda kahtlustatakse, palutakse tal esemed välja võtta ja asetada lauale või mujale nähtavasse kohta.

Meetme kohaldamise alused on erinevad nii meetme eesmärgi kui ka võimaliku ohu esinemise

aspektist lähtudes.

Punktis 1 antakse õigus isiku kontrollimiseks tehnilise vahendiga nii isiku turvaobjektile

sisenemisel kui ka sealt väljumisel, kui sellise korra on kehtestanud turvaobjekti omanik või valdaja, kes on õigustatud määrama oma valduses objekti kasutamiseks teistele isikute le

kohustuslikke nõudeid. Omaniku või valdaja kehtestatud korras võidakse näha ette isiku kontrollimine üksnes sisenemisel või väljumisel või nii sisenemisel kui ka väljumisel. Isikut või tema riietust on sellel alusel lubatud kontrollida üksnes tehnilise vahendiga. Kehalise

puutumatuse otsene riive ehk kompimine ei ole lubatud. Kontrollimise eesmärk on tagada, et turvaobjektile sisenemisel ei oleks isiku valduses ohtlikke või keelatud esemeid või aineid, mis

võivad ohustada turvalisust laiemas mõttes, ja vältida vara ebaseaduslikku omastamist. Sisuliselt on tegemist ohtu ennetava, rutiinse ja kõiki sisenejaid või väljujaid puudutava meetmega: isiku kontrollijal ei ole alust kahtlustada, et meetmele allutatud isiku valduses on

midagi ohtlikku või keelatut.

Punktide 2 ja 3 kohaselt võib isikut kontrollida, kui esineb kahtlus, et isiku valduses on turvaobjektilt omavoliliselt võetud või turvaobjektil keelatud ese või aine. Sellist õigust turvatöötajal kehtivas õiguses ei ole, kuid arvestades AÕS-i § 68 lõikest 1 tulenevat omaniku

õigust asja vallata, kasutada ja käsutada, AÕS-i §-s 32 sätestatud valduse mõistet ning juba varem nimetatud asjaolu, et turvamiseks volitab valdaja oma asjaõiguslikke õigusi teostama

turvatöötaja ja turvajuhi, on see meede põhjendatud ja vajalik. Kuna AÕS-i § 41 kohaselt on asja valdajal õigus omaabi raames võtta enda asi omavolilise valduse korral tagasi, sätestatakse eelnõus ka turvatöötajale ja turvajuhile õigus võtta isikult ära asi, mille valdus on omavoliline.

Sellega antakse turvatöötajale ja turvajuhile vara kaitseks samad õigused, mis on ette nähtud ka valdajale. Punktides 2 ja 3 nimetatud alusel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus isikut kontrollida

ainult kahtluse korral, st miski või keegi peab viitama sellele, et isiku valduses võib olla selline ese või aine. Kahtlus võib tekkida valveseadmestiku pilti jälgides, kolmandalt isikult teabe saamisel ja isiku või tema riietuse ebatavalise välimuse tõttu, näiteks ebaloomulikult suur kõht

või pungil taskud, ning kahtluse tekkimise põhjust peavad turvatöötaja ja turvajuht oskama eelnõu § 18 lõike 1 punkti 1 nõuete kohaselt selgitada. Nendes sätetes nimetatud alusel

kontrollimise eesmärk on selgitada välja ja tõrjuda ohtu, et vältida vara vargust turvaobjektilt ja keelatud esemete puhul tagada turvaobjekti, olgu isiku, vara või kogunemise üldine turvalisus. Oluline on märkida, et jõu kasutamine on lubatud vaid juhul, kui esineb kahtlus, et

isiku valduses on turvaobjektilt võetud ese, mille valdus on omavoliline. Turvatöötaja ja turvajuhi õigused on seeläbi analoogsed valdaja omaabi õigustega, kuid mitte laiemad.

Keelatud esemete korral võib tõdeda valdaja tahte rikkumist ehk rünnet kinnisvara vastu. Siiski saab selliseid juhtumeid lahendada eelkõige nõudega näidata, kas isiku valduses on sellise id esemeid, ning alles juhul, kui isik keeldub nõuet täitmast ja ka objektilt lahkumast, võib

nõustuda, et jõu kasutamine on asjakohane.

Punktis 4 sätestatakse samamoodi kehtiva TurvaS-iga õigus kontrollida isikut juhul, kui ta peetakse kinni. Sättes on eesmärk otsesõnu nimetatud : isiku kinnipidamisel on vaja veenduda,

42

et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. See on ohtu ennetav tegevus, millega tagatakse, et kinnipeetud isik ei ohusta enda ega teiste elu ja tervist. Sarnaselt punktiga 2 on ka punktis 4 lubatud kasutada jõudu, kuid seejuures peab

lähtuma eelnõu §-st 27. Ohtu võivad hinnata turvatöötaja ja turvajuht, kes on ka eelnõu, kellel on tänu väljaõppele ka olulised lisateadmised. See tähendab, et ohtlike esemete kontroll peab

ka meetmena olema proportsionaalne ja põhjendatav. Lõikes 2 sätestatakse KorS-i § 47 lõikega 2 analoogne nõue. Selle kohaselt peab turvatöötaja

või turvajuht, kes kontrollib isikut kompimise teel, olema isikuga samast soost. Ainult juhul, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib isikut kontrollida turvatöötaja või turvajuht, kes

ei ole isikuga samast soost. Vahetu oht võib seisneda näiteks olukorras, kus isiku taskus või mujal kahtlustatakse olevat mõni ohtlik ese või seadeldis ja vaja on kohe reageerida. See omakorda seab turvateenistujale olulise piirangu võrreldes valdajaga, kes rakendab

asjaõiguslikku omaabi. Kuigi kaudselt võib tuletada sellise nõude ka omaabi rakendamise l üldise proportsionaalsuse nõudest ja Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 lõikest 2, on oluline, et

piirang oleks turvategevuse puhul toodud selgelt välja. Lõikes 3 on sätestatud, et isiku kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada

jõudu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul. Kuigi jõudu kasutatakse igaüheõiguste raames, on oluline, et see oleks meetmete korral piiratud ja põhjendatud. Jõu

kasutamisest sõltumata on just turvategevuse kvaliteedi tagamiseks oluline, et meetmed kajastaksid ka tegevusi, mis ei nõua jõu kasutamist, kuid võivad isikute põhiõigusi riivata muul viisil, näiteks tehnilise vahendiga vaatlemine. Samuti sätestatakse sellega turvateenistujate le

selgemad piirid.

Eelnõu § 23 lõikes 1 sätestatakse õigus kontrollida vallasasja meeleliselt, tehnilise vahendiga või teenistuskoera abil. Kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 4 on sarnane õigus antud turvatöötajale turvakontrolli nime all ja üksnes isiku kinnipidamisel, täpsustamata, milles

turvakontroll seisneb. Eelnõus on meetme sisustamisel lähtutud osaliselt KorS-i §-st 49 ehk vallasasja läbivaatuse erimeetmest, mida on turvatöötaja ja turvajuhi õigusena tuntava lt

kitsendatud, st ei anta õigust avada uksi või kõrvaldada muid takistusi. Lisaks esitatakse sättes meetme kohaldamise alused, mis on sarnased eelmises paragrahvis sätestatud isiku kontrolli alustega.

Punktis 1 ettenähtud kontrollimise alla kuuluvad juhtumid, kus turvaobjekti sisekorras on

nähtud ette, et isikul on kohustus näidata enne objektile sisenemist ja sealt väljumist turvatöötajale või turvajuhile tema koti või auto pakiruumi sisu. Kuigi selline kohustus tuleneb isikule objekti sisekorrast ja seda võidakse kohaldada kui eraõiguslikku suhet isiku ja objekti

omaniku vahel, sätestatakse eelnõus see ka eraldi alusena. Eelmise paragrahvi punktis 1 sätestatud ohu ennetamise eesmärgil isiku kontrolli ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1

sätestatud ohu ennetamise eesmärgil vallasasja kontrolli kohaldamisel on kaks erinevus t : turvaobjektile sisenemisel või sealt väljumisel on lubatud vallasasja kontrollida lisaks tehnilisele vahendile ka teenistuskoera abil ja meeleliselt. Samas on meedet lubatud kohaldada

üksnes juhul, kui isikut on turvaobjekti kasutamise korrast, st kohustuslikust vallasasja kontrollile allutamisest, varem teavitatud. Meetme mõnevõrra laiem kohaldamisa lus

sätestatakse seepärast, et vallasasja kontroll ei ole nii intensiivne meede kui isiku kontroll. Varasema teavitamise nõue sätestatakse aga selleks, et isikul oleks võimalus valida, kas ta soovib minna ehitisse, ruumi või maa-alale, kuhu sisenemisel või kust väljumisel riivatakse

oluliselt tema privaatsust. Lubamatu oleks olukord, kus isik on pahaaimamatult sisenenud kauplusesse, muuseumi, näitusele või raamatukogusse ja sealt väljumisel nõutakse, et ta näitaks

oma koti sisu ette, kuigi ei ole põhjust kahtlustada teda vara omastamises. Isikul võib kaasas olla isiklikke asju, mille näitamine võõrastele inimestele tekitab ebamugavust või piinlikkust,

43

ja isiku asetamine sellisesse olukorda, teavitamata teda valdusesse sisenemisega kaasnevatest tingimustest, ei ole lubatud. Samas on aga praktikas vajalik teatud juhtudel vallasasja objektile sisenemisel või väljumisel kontrollida. Näiteks kohaldatakse seda meedet üsna laialdase lt

avalikel üritustel, kuhu on eelkõige teiste üritusel osalejate turvalisuse huvides keelatud siseneda mõne esemega, näiteks vihmavarjuga, millega võib rahvahulgas teisi vigastada, või

klaaspudelis vedelikuga, mis võib pudeli purunemise korral teiste inimeste riideid või esemeid määrida, samuti võivad inimesed end klaasikildudega vigastada. Samuti, kui ehitusmaterja lide kaupluse territooriumilt väljumisel ei kontrollita sõidukis olevaid asju, on väga raske või isegi

võimatu vältida suuremahulisi vargusi.

Eelnõus esitatud isiku varasema teavitamise nõuet võib täita olenevalt asjaoludest eri viisil. Kui turvaobjektile sisenevad seal töötavad inimesed, on neid kehtivast sisekorrast teavitanud nende tööandja, kui aga samale objektile saabuvad sinna kutsutud isikud, peab neid kehtivast korrast

teavitama kutsuja. Teabe kontrolli kohta objektilt lahkumisel võivad isikule turvaobjektile sisenemisel anda vahetult ka turvatöötaja ja turvajuht. Kui isikute ring on määramata, st

turvaobjekt on avalik koht, on võimalik isikuid teavitada piisavalt märgataval teadetetahvli l objekti sissepääsu juures, samuti lisades teabe piletile, kutsele või muule turvaobjektile pääsemist õigustavale dokumendile.

Punktides 2–4 esitatakse alused vallasasja kontrollimiseks, mille selgitused kattuvad

selgitustega eelmise paragrahvi asjaomaste sätete kohta. Nagu eespool selgitatud, ei ole turvatöötajal ja turvajuhil vallasasja kontrollimisel õigust

vaadata seda läbi, st avada ise spordikoti lukku, sõiduki ust või pagasiluuki, samuti liigutada sealseid esemeid, tõsta neid ümber või eemaldada neilt kate. Kõiki neid tegevusi teeb vallasasja

omanik või valdaja turvatöötaja ja turvajuhi sellesisulisel nõudmisel või vabatahtlikult. Kui isik seda vabatahtlikult ei tee ja on piisav alus kahtlustada, et isik on näiteks midagi varastanud ja seega pannud toime süüteo, on turvatöötajal või turvajuhil õigus pidada see isik eelnõu § 26

kohaselt kinni.

Lõike 2 kohaselt on vallasasja omanikul või valdajal õigus viibida vallasasja kontrollimise juures. Tema juuresolekuta võib meedet kohaldada üksnes juhul, kui isik tahtlikult takistab meetme kohaldamist. Tahtliku takistamisena saab lisaks füüsilisele vastuhakule mõista ka

olukorda, kui isik põgeneb ja jätab vallasasja maha. Praktikas on omaniku või valdaja juuresolekuta vallasasja kontrollimine pigem erandjuhtum, sest üksnes vaatluse või tehnilise

vahendiga või teenistuskoera abil on vallasasjas oleva ohtliku või keelatud eseme või aine tuvastamine raskendatud.

Lõikes 3 tuuakse eraldi välja, et vallasasja kontrollimisel on turvatöötajal ja turvajuhil õigus kasutada jõudu vaid käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 4 sätestatud juhul.

Lõikes 4 sätestatakse turvatöötaja ja turvajuhi õigus võtta isiku või vallasasja kontrollimise l leitud ohtlik või keelatud ese või aine hoiule. Regulatsioon sarnaneb KorS-i §-s 52 sätestatuga.

Õigus on turvatöötajale ja turvajuhile nähtud ette ka kehtiva TurvaS-i kohaselt, kuid kehtivas õiguses ei ole see korrektselt sisustatud.

Lõike 5 kohaselt on kohustuslik isikult eseme või aine hoiule võtmine dokumenteerida. Nõude eesmärk on tagada, et isikult äravõetud ese või aine oleks võetud arvele ja mõne eseme või aine

kadumise korral oleks isikul võimalik nõuda selle hüvitamist. Samuti lihtsustab see koostööd turvatöötaja ja turvajuhi ning politsei vahel, kui koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle

ka hoiule võetud esemed või ained. Dokumenteerida võib nii paberil protokollina kui ka elektrooniliselt.

44

Lõigetes 6–8 nähakse ette hoiule võetud eseme või ainega toimimise kord. Kui vallasasja hoiule võtmise alus langeb ära, tagastatakse ese või aine isikule viivitamata. Tagastama ei pea eset või

ainet, mille valdamine on sellel konkreetsel isikul seadusega keelatud, sealhulgas eset või ainet, mille valdamine on lubatud üksnes loaga, mida isikul ei ole. Vaidluste ennetamiseks võiks isiku

kinnitusena hoiule võetud eseme või aine tagastamise kohta arvestada hoiule võtmise kohta koostatud dokumenti, kuigi seda nõuet eelnõus ei sätestata. Isiku või vallasasja kontrolli käigus leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastatakse õiguspärasele valdajale. Sellega tagatakse

ka turvatöötajale ja turvajuhile AÕS-i §-s 41 sätestatud omaabi õigused. Kehtivas õiguses on jäetud taoline tagastamisõigus põhjendamatult turvatöötajale sätestamata. Eelkõige on

turvatöötaja eesmärk tagada teenuse tellija vara puutumatus, mis tähendab, et turvatöötajal ja turvajuhil peab olema õigus võtta isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese temalt ära ja tagastada see õiguspärasele valdajale. Ese või aine, mis on tsiviilkäibes keelatud, näiteks relv,

lõhkeaine või narkootikum, antakse üle politseile.

Eelnõu §-ga 24 antakse turvateenistujale õigus tõkestada isiku sissepääs turvaobjektile. Õigus tõkestada sissepääs objektile on sätestatud ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 1, kuid elulisi juhtumeid arvestades ebapiisavalt. Nimetatud õiguse saab tuletada AÕS-i §-st 41, milles

on sätestatud valdaja õigus enda valdust kaitsta.

Lõikes 1 sätestatakse õigus tõkestada isiku sissepääs turvaobjektile, kui tal puudub sisenemist õigustav dokument (luba, pilet vms) või muu õiguslik alus turvaobjektile pääsemiseks, samuti juhul, kui isiku valduses on ese või aine, mille valdamine ei ole turvaobjektil lubatud. Viimase l

juhul tõkestatakse isiku sissepääs üksnes nii kauaks, kuni ta valdab keelatud eset või ainet. Valvetöötajal on õigus tõkestada isiku sissepääs turvaobjektile vaid lõike 1 punktis 1 toodud

alusel ehk juhul, kui isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks. Oluline on välja tuua, et turvatöötajal ja turvajuhil on ka selle meetme rakendamiseks lubatud kohaldada jõudu eelnõu § 27 kohaselt. Tegemist on klassikalise

kinnisvara puutumatuse ja rikkumise tagamise meetmega. Asjaõiguslikult on see osa omaabist, mis võimaldab valdajal otseselt enda valdust kaitsta. Sisuliselt võib aga tegemist olla ka

karistusõigusliku hädakaitsega, mis lubab tõrjuda vahetut rünnet.

Lõikes 2 sätestatakse, et valvetöötajal on õigus tõkestada isiku sissepääs turvaobjektile vaid

juhul, kui isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus turvaobjektile sisenemiseks või seal viibimiseks.

Eelnõu §-s 25 antakse turvatöötajale ja turvajuhile õigus isik turvaobjektilt kõrvaldada. Taoline meede sisaldub ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 2 punktis 1, kuid võrreldes kehtiva õigusega on

eelnõus meetme kohaldamise aluseid täiendatud.

Õiguse saab tuletada AÕS-i §-st 41, milles on sätestatud valdaja õigus enda valdust kaitsta. Eelkõige on selle rakendamise alus punktis 1 sätestatud eeldus, et isikul puudub alus turvaobjektil viibimiseks. Aluse puhul on mõeldud eelkõige objekti valdaja või omaniku luba.

Kuid alus võib olla ka õiguslik alus, näiteks hädaseisund või muu. Turvaobjektil viibimise alust võib samastada AÕS-i § 40 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt on omavoli valdaja nõusolekuta

seadusvastaselt asja valduse rikkumine. Punktiga 2 reguleeritakse olukorda, kui turvaobjekti omanik või valdaja on kehtestanud ka

käitumise erinõuded. Näiteks on tavapärane, et avalikus kohas, nagu kaupluses või kinos, on kehtestatud lisanõuded, näiteks, et sisenemine ei ole lubatud jäätisega, lemmikloomaga või ilma

maskita. Samuti on erakogunemise, sealhulgas isikliku tähtpäeva, kokkutuleku või koosoleku korraldajal õigus määrata, kuidas peavad isikud kogunemisel käituma. Näiteks võib olla

45

kehtestatud fotografeerimise jm salvestamise keeld, nõue olla sobivalt riides või keeld olla alkoholi mõju all. Kuna sellised käitumisnõuded ei ole üldteada, tuleb turvaobjektil viibiva id isikuid nendest teavitada. Teavitada saab eri viisil, see ei tähenda eraldi konkreetse isiku poole

pöördumist. Avalikus kohas kasutatakse tihti üldmõistetavaid märke, näiteks paigutatakse kaupluse uksele jäätise, rulluiskude, ostukäru või koeraga sisenemise keelumärk, viimas te

aastate näitel ka maski kandmise märk. Teavet võib anda teadetetahvlil, eelkõige mitteava liku turvaobjekti puhul. Pileti või kutsega kogunemise korral võib info kehtestatud reeglite kohta olla märgitud piletile või kutsele, samuti võib nõudeid tutvustada pileti müügikohas.

Punktiga 3 sätestatakse võimalus isik objektilt kõrvaldada, kui isik ohustab või ründab

turvaobjekti või seal viibivat isikut. Samasugune alus on ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 3. Eelkõige saab isikult nõuda ohtliku käitumise lõpetamist. Kui aga isik jätkab ohtlikult käitumist, peab turvatöötajal olema õigus isik objektilt eemaldada. Siinjuures on jälle oluline

rõhutada, et turvatöötaja ja turvajuht peavad järgima eelnõu §-s 18 sätestatud üldnõudeid ning jõu kasutamisel lähtuma §-st 27, mille järgi peab jääma hädakaitse piiridesse. Eelnõuga jäetakse

seega oht detailsemalt sisustamata, sest eelnõu § 18 lõike 1 järgi saab meedet kohaldada alles siis, kui vähem riivavad meetmed ei taga tulemust. Ei turvatöötaja ega turvajuht teosta avalikku võimu ja seega ei saa nõuda, et nad teostaksid järelevalvet KorS-i §-s 55 sätestatud avalikus

kohas käitumise üldnõuete üle, isegi juhul kui turvatöötaja tegutseb poolavalikus kohas, nagu kaubanduskeskus. Siiski on vajalik, et turvatöötajal oleks võimalik täita eelnõu § 5 lõikes 1

sätestatud korra pidamise eesmärki. Enne meetme kohaldamist antakse isikule võimalus turvajuhi või turvatöötaja nõudmise l

lahkuda. Ainult juhul, kui isik nõuet ei täida, tekib turvatöötajal või turvajuhil õigus kõrvaldada isik füüsilise jõuga, kui see on proportsionaalne ja jääb hädakaitse piiridesse.

Eelnõu §-s 26 sätestatakse kõige intensiivsem meede: isiku kinnipidamine, st turvatöötaja õigus pidada isik kinni, piirates tema füüsilist vabadust. Kinnipidamise õigus on sätestatud ka

TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 3, kuid sisustatud ei ole terminit kinnipidamine, lisaks saab meetme kohaldamise aluseid tõlgendada väga laialt. Et tagada õigusruumis ühtne tõlgendus,

kasutatakse meetme sisustamisel KorS-i §-s 46 isiku kinnipidamise kohta sätestatut, arvestades ka KrMS-i § 217 lõiget 4. Sättes on täpsustatud, mida võib mõista turvatöötaja ja turvajuhi poolt isiku kinnipidamise all. Kui kehtiva TurvaS-i alusel ei ole selge, kas turvatöötaja õigus pidada

isik kinni laieneb ka tema viimisele turvaruumi ja seal hoidmisele54, siis eelnõu kohaselt võivad turvatöötaja ja turvajuht isiku kinnipidamisel sulgeda ta eraldi ruumi, kui see on ohu tõttu

vajalik. Kui isik peetakse kinni, võib ta paigutada ka sõidukisse. Taoline võimalus on turvaettevõtjate töös praktikas vajalik, sest peale kohapealse tegevuse tagavad turvaettevõt jad objekti valve ja kaitse ka turvapatrullidega.

Märkima peab, et isiku kinnipidamiseks ei loeta muude eelnõus sätestatud meetmete

kohaldamist, näiteks dokumendi nõudmist ja isiku või vallasasja kontrollimist. Eelnimetatud on kõik iseseisvad meetmed ja nende kohaldamiseks kuluv aeg ei ole isiku kinnipidamine. Samasugune loogika kehtib ka KorS-i alusel riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel.

Lõikes 1 sätestatakse alused, mille korral on lubatud pidada isik kinni. Punkti 1 kohaselt on

kinnipidamise alus kahtlus, et turvaobjektil viibiv isik on toime pannud turvaobjektiga seotud süüteo. Nimetatud alus on vaja sätestada eelnõus eraldi ühelt poolt selleks, et turvatöötaja ja turvajuhi õigused ei oleks piiratud KrMS-i § 217 lõikes 4 sätestatud igaüheõigusega, mis

puudutab üksnes kuritegusid. Turvatöötaja ja turvajuhi õigus pidada isik kinni laieneb ka väärtegudele, nagu on sätestatud kehtivas TurvaS-is. Teisalt on eelnõus turvatöötajale ja

54 RKKKo nr 1-16-9964, p 12.

46

turvajuhile seatud kitsendus, mille kohaselt võib isiku kinni pidada üksnes juhul, kui süütegu, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, on seotud turvaobjektiga. Selline kitsendus piirit leb turvatöötaja ja turvajuhi õigused turvamise põhieesmärgi järgi, mis on vara valvamine ja

kaitsmine ning korra pidamine. Arvestades väärtegude kui vähem ohtlike süütegude paljusust väga erinevates valdkondades, ei ole asjakohane ega eesmärgipärane anda turvatöötajale ja

turvajuhile isiku kinnipidamise õigust mistahes väärteo toimepanemise kahtluse korral. Samas säilib turvatöötajal ja turvajuhil ikkagi võimalus rakendada igaüheõigust isiku kinnipidamiseks juhul, kui on turvaobjektiga mitteseotud kuriteo toimepanemise kahtlus.

Eelnõuga sätestatakse uus isiku kinnipidamise alus, mis on praktikas vajalik eelkõige siis, kui

turvaobjekt on isik. Arvestades, et lähisuhtevägivald on ühiskonnas tõsine probleem ja võitlus selle vastu on riiklik prioriteet, on riik loonud ja loob lähisuhtevägivalla ohvri kaitseks ja abistamiseks üha enam võimalusi. Kui ohver on saanud kohtuliku kaitse vägivallatseja eest, st

kohus on kehtestanud lähenemiskeelu, on ohvril võimalik sõlmida enda valvamiseks ja kaitsmiseks leping turvaettevõtjaga. Selliseks juhuks peab turvatöötajale ja turvajuhile nägema

ette ka meetmed, mille abil ohvrit reaalselt kaitsta. Kui vägivallatseja on ohtlik või on teada, et lähenemiskeelu rikkumine on süütegu, piisab eelkirjeldatud kinnipidamise alusest (eelnõu § 27 lõike 1 punkt 1). Paraku ei ole praktikas harvad juhtumid, mil lähenemiskeelu rikkuja ei kujuta

otsest füüsilist ohtu, vaid rikub kohtu määratud piiranguid, et tekitada ohvrile vaimse id kannatusi. Lähenemiskeelu rikkumine on ohvrile alati traumeeriv, mistõttu on oluline tagada

järjepidevalt kohtulahendi täitmine. KarS-is on lähenemiskeelu rikkumine sätestatud kuriteona üksnes teatud tingimuste esinemise korral: kui on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või keeldu on rikutud korduvalt. Seega ei ole lähenemiskeelu rikkumine alati süütegu ja

rikkuja saaks sel juhul ohvrile takistamatult ligineda, põhjustades talle kannatusi. Seetõttu on vaja sätestada sõnaselgelt õigus pidada lähenemiskeelu rikkuja kinni, olenemata otsese ohu

olemasolust või rikkumise korduvusest. Lähisuhtevägivalla ohvrile lisakaitse võimaldamine tähendab ühtlasi ka, et politsei saab teabe lähenemiskeelu igakordse rikkumise kohta, mis omakorda võimaldab tagada, et karistus on lähenemiskeelu korduva rikkumise korral vältimatu.

Eelnõust on jäetud välja kehtivas TurvaS-is turvatöötajale antud õigus toimetada raviasutusse

või politseisse isik, kellel on joobe tunnused ja kes võib oma käitumisega ohustada iseennast või teisi isikuid, kuna teiste isikute ohustamise juhtumiteks sätestatakse eelnõus piisava lt meetmeid, et olukorda lahendada, olenemata isiku joobeseisundist. Kui joobeseisundis isikust

lähtub oht temale endale, peab ohtu tõrjuma selleks volitatud korrakaitseorgan, kes oleneva lt olukorrast toimetab isiku koju või kainenema. Seega ei ole asjakohane meede see, et

turvatöötaja toimetab isiku politseisse. Lisaks eeltoodule peab märkima, et joobeseisund ile viitavad tunnused on tihti sarnased teatud haigusnähtudega, ning kuna turvatöötajal puudub õigus isiku joobeseisundi kontrollimiseks ja tuvastamiseks, võib ta isiku tervisehäire iseloomus

eksida ja seeläbi teadmatuse tõttu põhjustada isikule suure (tervise)kahju. Kinnipidamise alusena on jäetud eelnõust välja ka turvatöötaja tööülesande takistamine, mis on kehtivas

õiguses ebaproportsionaalselt laiendatud õigus piirata isiku vabadust. Turvateenistuja tööülesanded on olemuselt erisugused, olenedes eelkõige eraõiguslikest kokkulepetest turvaettevõtja ja teenuse tellija ning turvaettevõtja ja turvateenistuja vahel. Kuna sellised

kokkulepped ei ole kolmandale isikule teada, ei ole üldjuhul ka ammendavalt arusaadavad ja selged turvateenistuja konkreetsed ülesanded. Seega võib tekkida olukord, kus isik

teadmatusest takistab turvateenistuja mõne ülesande täitmist, ja sellises olukorras ei oleks põhjendatud ega vajalik, et turvateenistuja peab isiku kinni: piisav meede oleks sellisel juhul suulise nõude esitamine ja selgitamiskohustuse täitmine.

Lõikes 2 sätestatakse kinnipidamise dokumenteerimise kohustus koos jäädvustatavate andmete

vähima koosseisuga. Kui kinnipidamisel kasutatakse jõudu või erivahendeid, tuleb see samuti dokumenteerida.

47

Lõikega 3 nähakse ette, et turvatöötaja või turvajuht võib isiku kinnipidamisel sulgeda ta ruumi või sõidukisse või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui on alust arvata,

et isik võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või ohustada teist isikut või ennast. See on analoogne alusega, mis kehtib TurvaS-i § 40 lõikes 4 ja eelnõu § 29 lõikes 5 ettenähtud

käeraudade kasutamisel. Üldjuhul piirdub turvatöötaja õigus pidada süüteo toimepanemises kahtlustatav isik kinni sellega, et ta võib takistada isiku lahkumist kinnipidamiskohast kuni politsei saabumiseni. Kuigi ka kehtivas TurvaS-is ei ole nähtud turvatöötajale ette õigust

toimetada kinnipeetav turvaruumi ega õigust kohustada teda turvaruumi minema, võib turvatöötaja sellist õigust siiski jaatada erandlikel juhtudel, mil näiteks juhtumi asjaolude tõttu

ei suuda kinnipeetava põhiõigusi vähem riivavad meetmed tagada turvatöötaja või kolmandate isikute ohutust, näiteks kinnipeetava agressiivsus, karjumine või püüd kahjustada vara.55 Kuigi turvategevus ei ole avaliku võimu teostamine, on võimalik tuua paralleele Riigikohtu

halduskolleegiumi otsusega, milles on leitud, et saatmisel kohaldatav ohjeldusmeede on õigushüve kahjustust ennetav meede, mis võib seisneda põgenemise takistamises või

kaassõitjate elule ja tervisele suunatud julgeolekuriskide maandamises. Seega ei ole ennetava meetme eesmärk karistada, vaid vältida õigushüvede kahjustust.56 Selle meetme vajalikkust peab aga hindama turvatöötaja, lähtudes enda erialateadmistest.

Lõikes 4 sätestatakse nagu kehtivas TurvaS-iski turvatöötaja õigus ja samas ka kohustus anda

kinnipeetud isik viivitamata politseile üle või toimetada politseisse. Nõue seatakse, kuna isiku kinnipidamine on üks riivavamaid põhiõiguste piiranguid, mille korral peab olema kohe tagatud, et riik võtab kontrolli juhtumi lahendamisel üle. Kinnipeetud isikuga koos antakse

politseile üle ka temalt hoiule võetud ese või aine.

Eelnõu koostamisel kaaluti võimalust kehtestada isiku kinnipidamise suurim lubatud aeg, näiteks kuus tundi. Siiski ei saa pidada nii pikka kinnipidamist üksnes turvatöötaja kahtluse alusel mõistlikuks. Lisaks, et tagada isiku põhiõiguste kaitse, oleks kuuetunnise kinnipidamise

korral vaja talle arusaadavas keeles selgitada, miks ta on kinni peetud. Sel juhul oleks aga turvaettevõtjal kohustus leida mistahes ajal tõlk, mis tekitaks talle ülemäärase koormuse.

Seetõttu on otsustatud eelnõus konkreetse aja määramisest loobuda. Üldine nõue on, et kinnipeetud isik antakse politseile üle esimesel võimalusel, st toimetatakse ta kohe pärast vajalikke toiminguid, sealhulgas kinnipidamise dokumenteerimist, politseisse või kutsutakse

politsei. Aeg, mille jooksul turvapatrull toimetab kinnipeetud isiku politseisse või saabub turvaobjektile politsei patrulltoimkond, on maksimaalselt paar tundi. Seega oleks kuuetunnise

kinnipidamise aja sätestamise vajadus küsitav ja annaks ebamõistlikult suure võimaluse kuritarvitusteks.

Lõige 5 on eelmise lõike erinorm. Sätte kohaselt vabastatakse kinnipeetud isik viivitamata, kui ta ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja teda ei ole alust kahtlustada süüteo toimepanemises. See

tähendab, et kõiki kinnipeetud isikuid ei anta politseile üle. Kui pärast kinnipidamist selgub, et kinnipidamise alus on langenud ära, tuleb isik kohe vabastada. Näiteks kahtlustab turvatöötaja või turvajuht, et isik on pannud kaupluses toime varguse, ning selgitab talle isiku ja vallasasja

kontrolli kohaldamise eesmärki ja vajalikkust. Isik aga ägestub ja muutub agressiivseks, ohustades sellega kaupluses viibivaid muid isikuid. Seetõttu peetakse ta kinni ja toimetatakse

turvaruumi, kus kontrollitakse ka isikut ja vallasasja, mille tulemusel selgub, et kauplusevargust ei ole toimunud. Kui isik ei kujuta enam ka kolmandatele isikutele ohtu, vabastatakse ta viivitamata.

55 RKKKo nr 1-16-9964, p-d 11 ja 12. 56 RKHKo nr 3-3-1-36-15, p 14.

48

Lõikes 6 sätestatakse eraldi deklaratiivne norm, milles nähakse selgelt ette, et isiku kinnipidamisel kohaldatakse KrMS-i § 217 lõiget 4, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. Normi eesmärk on tagada, et isiku kinnipidamise õigust saaks eelnõus

sisustada KrMS-i nimetatud lõike praktika ja põhimõtete kaudu. Erisuste all on silmas peetud teatud laiendusi, mis kõnealuses paragrahvis ette nähakse.

Eelnõu §-s 27 sätestatakse turvatöötaja ja turvajuhi õigus kasutada meetmete kohaldamise l jõudu. Nagu eelnõu 4. peatüki 2. jao kohta esitatud üldises selgituses märgitud, on eelnõus

sätestatud turvateenistuja õigused tuletatud igaüheõigustest, kuid selleks, et nende õiguste kohaldamine oleks selge ja sellega kaasnevad riskid oleksid maandatud, luuakse eelnõuga

lisaregulatsioon, millega reguleeritakse turvatöötaja ja turvajuhi õigust kasutada jõudu. Kõnesoleva paragrahvi puhul on samuti tegu KarS-i § 27 kohaselt muus seaduses sätestatud õigusvastasust välistava asjaoluga, mis on sõltuvalt meetmest seotud eelkõige asjaõigus liku

omaabi või kriminaalõigusliku kinnipidamisega. Jõu kasutamine on põhimõtteliselt olnud lubatud turvatöötajatele ka kehtiva õiguse alusel, kuid seda õiguste tõlgendamise kaudu.

Lõike 1 kohaselt võivad turvatöötaja ja turvajuht käesoleva seaduse §-des 21–26 sätestatud meedet kohaldades kasutada füüsilist jõudu, ületamata seejuures hädakaitse piire. Selle lõikega

sätestatakse jõu kasutamise eeldused. Lisaks käesolevale paragrahvile peavad turvatöötaja ja turvajuht lähtuma eelnõu § 18 lõikest 1, mille kohaselt rakendatakse isikut vähim riivavat

lähenemist. Nii nagu eelmistes, meetmeid reguleerivates paragrahvides seatakse siingi esmaseks eelduseks isikuline nõue, mille kohaselt on jõu kasutamine lubatud vaid turvatöötaja l ja turvajuhil. Seega ei ole jõu kasutamine lubatud valvetöötajal. Teise nõude kohaselt on jõu

kasutamine seotud hädakaitse piiridega. Sõnastus on võetud üle AÕS-i § 41 lõikest 1, milles on sätestatud, et valdaja võib oma valdust omavoli eest jõuga kaitsta, ületamata seejuures

hädakaitse piire. Jõu kasutamist peab mõistma nii, et füüsiline jõud ei ole iseseisev meede, vaid eelmistes paragrahvides sätestatud meetmete eesmärgi tagamise vahend. Meetmed ise aga peegeldavad igaüheõiguste raames kohaldatavat aktiivset või passiivset kaitset. Oluline on

märkida, et dokumendi nõudmiseks ehk selleks, et saada isiku käest dokument kätte, ei tohiks jõudu kasutada.

Lõikes 2 sätestatakse hoiatamise kohustus. Turvatöötaja ja turvajuht on kohustatud enne füüsilise jõu kasutamist hoiatama isikut, kelle vastu või kelle omandis või valduses asja vastu

nad kavatsevad jõudu kasutada. Kuigi enamikku eelnõus reguleeritud turvateenistuja meetmetest saab kohaldada isiku suhtes, on jõudu võimalik kasutada ka asja, näiteks looma

vastu, kui asjast lähtub oht. Sel juhul esitatakse nõue ohu tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks asja omanikule või valdajale, samuti hoiatatakse teda jõu kasutamise eest. Füüsilise jõu kasutamise eest hoiatamisest võib loobuda vaid kiireloomulises olukorras, kui on

vaja tõrjuda vahetut ohtu ja hoiatamiseks ei ole aega.

Lõikes 3 tuuakse eraldi välja, et käesolevas jaos sätestatu ei piira turvateenistuja õigust hädakaitsele või hädaseisundile. Sättel on kaks eesmärki. Esiteks antakse sellega selgelt mõista, et turvateenistuja saab kohaldada ründe või ohu tõrjumisel universaalseid karistusõiguslikke

aluseid. Turvateenistuja meetmed põhinevad eelkõige omaabil ja üldise l kinnipidamisõiguse l. Kuna paljud tegevused, näiteks omaabi kohaldamisel valduse kaitsmine ründe vastu, võivad

olla samasugused hädakaitse tegevustega, on lisatud, et hädakaitse ja hädaseisundi õigust ei ole piiratud vaid juhul, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. Silmas on peetud regulatsioone, kus isiku jõuga tõrjumine on meetmena reguleeritud. Sellisel juhul kohaldatakse eelkõige

meetmest tulenevaid nõudeid. Põhiline erisus on siinjuures isikuline piirang. See tähendab, et valvetöötajal ei ole õigust rakendada enamikku meetmeid ja seda õigust ei saa valvetöötaja le

luua läbi hädakaitse. Samuti viidatakse sättega käesoleva jao piirangutele, mis hõlmavad ka relvade kasutamist. Relvade puhul on sätestatud turvateenistujatele selged piirangud ja õigus

49

neid kasutada vaid isiku elu või tervise kaitseks. Omandi kaitseks ei tohi relvi kasutada ning see peab kehtima lisaks meetmetes sätestatule ka hädakaitse ja hädaseisundi korral.

Eelnõu §-s 28 sätestatakse turvateenistujale lubatud relvad ja erivahendid. Kehtivas TurvaS- is on turvateenistujale lubatud relvade ja erivahendite regulatsioon sätestatud eri paragrahvides,

milles on esitatud muu hulgas nende kasutamise tarbetud nõuded. Käesolevas paragrahvis sätestatakse kõik turvateenistujale lubatud relvad ja erivahendid ning nende kasutamise tingimused. Lisaks kohalduvad relva ja erivahendi kasutamisele eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud

põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvateenistujal on käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud turvamise l lubatud kasutada relva. Turvamisel lubatud relvade loetelu eelnõus ei esitata ja piirdutakse viitega RelvS-ile, kuna see kuulub RelvS-i reguleerimisalasse. Sätte eesmärk on piirit leda

relvade kasutamise õigus, mis nähakse ette vaid turvamiseks ja väljaõppes kasutamiseks. Muude turvategevuse tegevusalade raames ei täida turvateenistuja ülesandeid, mille käigus

puutuks ta kokku kolmandate isikutega ja mis eeldaksid lisaõiguste olemasolu. Relva kasutamise õigus on ka siseturvatöötajal oma ülesannete täitmisel. Sättes piiritletakse relvade kasutamise lubatavus isikuliselt, mis tähendab, et relva võib turvamisel kasutada vaid

turvateenistuja ning eelnõu § 9 lõigete 4 ja 5 alusel ka siseturvatöötaja. Lubatud relvade loetelu on esitatud RelvS-i §-s 31, mille kohaselt võib turvategevuseks või siseturvamiseks soetada ja

omada järgmisi relvi: sileraudne püss, vintraudne püss, püstol, revolver, gaasipüsto l, gaasirevolver ja kumminui. Eelnõuga täiendatakse relvade loetelu õigusega kasutada peale kumminuia ka teleskoopnuia ning peale gaasipüstoli ja -revolvri ka gaasipihustit. Kuigi

gaasipihusti on piiramata tsiviilkäibega relv, on see õigusselguse huvides lisatud eraldi turvamiseks lubatud relvade loetellu. Eelkõige on muudatust vaja selleks, et tagada, et

turvategevuses ja siseturvamises kasutatakse vaid turvaettevõtjale kuuluvat gaasipihustit, mitte isiklikku. Lisaks täpsustatakse, mis olukordades on lubatud gaasipihustit kasutada. Käesolevas lõikes täpsustatakse ka seda, et turvateenistujal on õigus kasutada relva, sealhulgas

teleskoopnuia, väljaõppes osalemisel. Täpsustus on vajalik, sest võrreldes kehtiva õigusega luuakse turvateenistujale, kes kannab relva, sealhulgas teleskoopnuia, kohustus läbida iga aasta

täienduskoolitus, mille eesmärk on oskusi ja teadmisi kinnistada. Lõikes 2 sätestatakse, et relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või

kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse RelvS-i ja RelvS-i alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

Samasugune säte on ka kehtiva TurvaS-i § 37 lõikes 1. Eelnõusse ei lisata sätteid relvade hoiustamise, kandmise jm kohta, sest asjakohane regulatsioon on esitatud RelvS-is.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja ja turvajuht võivad turvamisel kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva. Sama säte on kehtiva TurvaS-i § 37 lõikes 2 ja see võetakse

muutmata kujul üle ka eelnõusse. Seega võib siseturvatöötaja oma tööülesannete täitmise l kasutada üksnes siseturvakorraldajale kuuluvat relva. Säte kehtib nii piiramata tsiviilkäibega relvade (nt gaasipihusti, hoiatus- ja signaalrelv) kui ka piiratud tsiviilkäibega relvade kohta.

Turvaettevõtja tagada on see, et turvateenistuja kasutada oleksid kontrollitud ja töökind lad relvad, ning välistada, et turvateenistuja kasutab omavoliliselt turvategevuseks enda isiklikku

relva. Lõikes 4 sätestatakse turvatöötajale ja turvajuhile lubatud erivahendid. Kuna erivahend ite

loetelu ei täiendata, jääb turvatöötajale ja turvajuhile õigus kasutada eriotstarbelist märgistus- ja värvimisseadet, käeraudu ja teenistuskoera. Erinevalt kehtivast TurvaS-ist jäetakse eelnõust

välja sätted käeraudade soetamise ja erivahendite hoidmise kohta. Käerauad ei ole Eestis tsiviilkäibes keelatud ega ole põhjendatud, et turvaettevõtja peaks nende üle eraldi arvet. Peale

50

selle ei ole tegemist ründevahendiga. Samuti jäetakse välja sätted erivahendite hoidmise kohta, sest seda reguleeritakse turvaettevõtja sisekorras.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et ta võib põgeneda, rünnata turvatöötajat või turvajuhti või

ohustada teisi isikuid või ennast. See on ainuke säte erivahendi kohta. Kuna käeraudade kasutamine võib, aga ei pruugi eeldada jõu kasutamist, sätestatakse käeraudade kasutamise kohta veel üks eriregulatsioon. Käerauad on erivahend, millega saab piirata isiku põhiõigust

liikumisvabadusele, ja sellest lähtudes on oluline, et erivahendi kasutamise õigus oleks üheselt selge. Samasugune säte on kehtestatud ka kehtiva TurvaS-i § 40 lõikes 4. Ohjeldusmeede on

õigushüve kahjustust ennetav meede, mis võib seisneda põgenemise takistamises või kaassõitjate elule ja tervisele suunatud julgeolekuriskide maandamises. Käeraudade kasutamise eesmärk ei ole eelkõige karistada, vaid vältida õigushüvede kahjustust.57 Seda ohtu peab

hindama, lähtudes keskmisest turvatöötajast.

Lõikes 6 esitatakse nõuded teenistuskoerale. Turvatöötaja või turvajuht võib kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoer võib turvaobjektil liikuda üksnes rihma otsas või juhul, kui turvaobjekti maa-ala

on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitatakse asjakohasel sildil. Teenistuskoera on keelatud jätta turvaobjektil järelevalveta. Lõike eesmärk on tagada, et turvaettevõt ja

teenistuskoer on saanud vajaliku väljaõppe ja ei ohusta õiguspäraselt käituvaid isikuid. Lõikes 7 sätestatakse, et tulirelva võivad kasutada üksnes turvatöötaja ja turvajuht, kuid mitte

valvetöötaja. Nii turvatöötaja kui ka turvajuht võivad relva kasutada üksnes juhul, kui ohus on inimese elu või tervis, ohtu ei ole võimalik kõrvaldada teisiti ja ohu laad õigustab relva

kasutamist. Seejuures ei tohi ületada hädakaitse piire. Sätte kohaselt ei ole nii turvatöötajal ega ka turvajuhil eelmises paragrahvis sätestatud füüsilise jõu kasutamise regulatsiooni kohaselt lubatud relva kasutada ja selle kohta kehtestatakse relva kasutamisest lähtuva kõrgendatud ohu

tõttu eriregulatsioon. Nii turvatöötaja kui ka turvajuht peavad seega relva kasutades lähtuma hädakaitse kriteeriumitest. Arvestades, et hädakaitse õigus on võrreldes kehtiva TurvaS - iga

Riigikohtu praktikas sisustatud palju paremini58, jäetakse eelnõuga välja enamik praegu kehtivatest erisätetest, milles piirati relvade kasutamist kindlates olukordades.

Lõikes 8 sätestatakse, et turvatöötaja ja turvajuht võivad kasutada gaasipihustit, kumminuia või teleskoopnuia üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda

grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht turvatöötaja või turvajuhi enda või muu isiku elule või tervisele. Sarnane säte on ka kehtivas TurvaS-is. Sätet täiendatakse, et saada gaasipihusti ja teleskoopnuia kasutamise kohta selgus. Kuna eelnõuga muudetakse seda, et teleskoopnui on

tsiviilkasutuses keelatud, st luuakse võimalus seda piiratud käibes kasutada, on oluline määrata tingimused, millal võib teleskoopnuia kasutada. Kuna gaasipihusti lisatakse turvategevuseks

lubatud relvade loetellu, on oluline tuua esile, millal selle kasutamine on eesmärgi- ja õiguspärane.

Lõikes 9 sätestatakse, et valvetöötaja võib kasutada gaasipihustit üksnes selleks, et tõkestada enda või teise isiku vastast rünnet või tõrjuda grupiviisilist rünnet, kui sellega kaasneb oht tema

enda või muu isiku elule või tervisele. Kuigi gaasipihustit on lubatud tsiviilkäibes kasutada ja valvetöötaja saaks seda kasutada hädakaitses, tuleb arvestada, et turvaobjektil on lubatud kanda ja kasutada vaid turvaettevõtja väljastatud relva, st gaasipihustit. Seetõttu on eraldi säte

57 RKHKo nr 3-3-1-36-15, p 14. 58 RKKKo 3-1-1-108-10 p. 11, 3-1-1-34-08 p 10.

51

valvetöötajale lubatud relvade kasutamise kohta. Samuti antakse sättega turvaettevõtja le võimalus tagada gaasipihusti kaudu valvetöötaja turvalisus.

Eelnõu §-s 29 sätestatakse turvateenistujale ettenähtud tagatised, mida võrreldes kehtiva TurvaS-iga muudetakse. Muutmisel võeti aluseks ATS-i ja ApolS-i analoogia, millest lähtudes

eristatakse õnnetusjuhtumist ja ründest põhjustatud hukkumist ning tagatakse avaliku korra tagamisse kaasatud turvateenistujatele ATS-is sätestatud hüvitise määrad. Õnnetusjuhtumeid eraldi eelnõus ei reguleerita ja nende eest makstakse hüvitist ka turvateenistujatele üldkorras.

Oluline on, et turva- ja valvetöötaja hüvitised oleksid võrreldavad avaliku korra tagamisse panustavate teenistujate omadega, sest oht, millega nad peavad tööülesandeid täites tegelema ,

on samalaadne. Selleks, et tagada kvaliteetne turvategevus, on eelkõige vaja tagada, et inimesed, kes selles valdkonnas tegutsevad, tunneksid, et nende õigused on tagatud ja kaitstud. Kuigi eelnõus kasutatakse analoogia põhjal avaliku õiguse sätteid, on tegemist siiski kahe isiku

tsiviilõigussuhtega. Olemuselt on see seadusest tulenev nõue.

Lõike 1 kohaselt maksab turvaettevõtja ühekordse hüvitisena turvateenistuja alaealiste le lastele, vanematele, lesele või abieluga sarnase suhte korral elukaaslasele ja perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvateenistuja kümne aasta töötasu, kui

turvateenistuja hukkub tööülesande täitmisel tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel. Lõike sõnastamisel on lähtutud ApolS-ist. Kuna turvategevuse olemus seab töötaja elu ja tervise

tavapärasest suurema riski alla, nähakse eelnõuga ette maksta turvateenistuja lähedastele senisest suurem ühekordne hüvitis. Kuigi turvateenistuja ja abipolitseiniku tegevus on formaalse käsituse kohaselt erinevad – vastavalt avaliku ülesande täitmine ja eraõigus liku

ülesande täitmine –, puutuvad kummagi töö tegijad oma tegevuses kokku sarnaste ohtudega ja panustavad turvalisuse tagamisse. Võrreldes TurvaTS-iga lisatakse hüvitise saajate hulka

turvateenistuja vanemad ja abieluga sarnase suhte korral ka elukaaslane. Regulats ioon sõnastatakse ühtse tõlgenduse loomise huvides ApolS-i eeskujul. Hüvitise suurus arvestatakse märgitud aastate keskmise töötasuna. Keskmise töötasu arvutamise alused ja kord on sätestatud

TLS-i § 29 lõike 8 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruses nr 91 „Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord“. Eelnõus rakendatakse keskmise töötasu arvutamisel samasid

põhimõtteid. Lõikega 2 sätestatakse analoogselt ATS-i § 49 lõikega 3 võimalus määrata kindel hüvit ise

saaja. Sätte kohaselt saab turvateenistuja nimetada turvaettevõtjale füüsilise isiku või füüsilised isikud, kes saavad tema hukkumise korral hüvitisest kuni 50 protsenti. Arvestades, et

turvateenistuja tegutseb olukordades, kus esineb tõeline oht tema elule ja tervisele, ning tema hukkumise korral on ette nähtud hüvitis, tuleb tagada, et tal tekib ka võimalus hüvitis igal juhul oma lähedastele tagada. Kuigi käesoleva paragrahvi lõikes 1 on välja toodud ka loetelu

lähedastest, kellele hüvitis välja makstakse, võib esineda olukordi, kus isik soovib määrata hüvitise loetelus nimetamata isikule. Oluline on hinnata just hüvitise eesmärki: tagada töötajale

kindlustunne, et tema hukkumise korral on tema lähedaste heaolu mingil määral tagatud. Samuti täpsustatakse sättes, et kui turvateenistujal puuduvad sama paragrahvi lõikes 1

nimetatud isikud, maksatakse kogu summa välja tema nimetatule või nimetatutele. Selle eesmärk on tagada, et juhul, kui isikul on siiski nimetatud õigustatud isik, tekib tal õigus kogu

hüvitisele, kui muud lähikondsed puuduvad. Hüvitise jagunemine turvaettevõtjale nimetatud isiku ja näiteks muude ülalpeetavate vahel on hinnatud vajalikuks, et isiku hukkumise korral oleks täidetud ka tema seadusest tulenevad kohustused. Reeglist, mille järgi saab vaid

50 protsenti ettenähtud hüvitisest määrata turvaettevõtjale nimetatud isikule, ei saa erandit teha. Kuid samas, kui muud isikud peale turvaettevõtjale nimetatu puuduvad, ei ole põhjust jätta pool

hüvitisest välja maksmata.

52

Lõikes 3 sätestatakse, et kui turvateenistuja on saanud tööülesande käigus tema vastu vägiva lla kasutamise tagajärjel vigastada või haigestunud ja tal tuvastatakse seetõttu töövõimetoe tuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime, maksab turvaettevõtja talle ühekordse hüvitisena

osalise töövõime korral tema keskmise ühe aasta töötasu ja puuduva töövõime korral tema keskmise viie aasta töötasu.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga tõstetakse puuduva töövõime korral hüvitise määr kolme aasta töötasult viie aasta töötasule. Hüvitise suurust määrates võeti aluseks ApolS-is sätestatud

hüvitise määrad. Samuti tuuakse eraldi esile, et lähtutakse keskmisest töötasust.

Samamoodi kehtiva TurvaS-iga sätestatakse lõikes 4, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti kaasatud ja arstiõppe läbinud isik, lähtudes ATS-i §-st 491.

Lõikes 5 sätestatakse kehtiva õigusega samamoodi, et käesolevat paragrahvi ei kohaldata, kui

turvateenistuja oli juhtumis ise süüdi. Tegemist on tsiviilõigussuhtega ja seega on süülisus sisustatud võlaõigusseaduse § 104 kaudu. See tähendab, et hüvitise võib jätta maksmata vaid juhul, kui turvaettevõtja on tuvastanud ja tõendanud, et turvateenistuja jättis käibes vajaliku

hoole järgimata.

Oluline on lisaks märkida, et ühekordse hüvitise maksmine ei vabasta lõike 6 kohaselt turvaettevõtjat muudest seadusega sätestatud kohustustest. TurvaTS-iga sätestatud hüvitised on turvateenistujale mõeldud lisatoetused, arvestades tegevusalal töötamise ohtusid ja nende

tagajärgi.

Tabel 4. Sotsiaalsed tagatised hukkumise ja töövõime osalise või täieliku kaotuse korral

kehtiva TurvaS -i, ApolS-i ja ATS-i alusel Toetuse või

hüvitise

maksmise

põhjus

Turvateenistuja Abipolitseinik Ametnik

Hukkumine keskmine

viie aasta

töötasu

kümne aasta töötasu

(kuni 120-kordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral keskmine

kümne aasta töötasu,

ründe korral keskmine

20 aasta töötasu

Töövõime

osaline kaotus

keskmine ühe

aasta töötasu

ühe aasta töötasu

(kuni 12-kordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral keskmine

kuni kahe aasta töötasu,

ründe korral keskmine

kuni kaheksa aasta töötasu

Töövõime

puudumine

keskmine kolme

aasta töötasu

viie aasta töötasu

(kuni 60-kordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral keskmine

kuni seitsme aasta töötasu,

ründe korral keskmine

kuni 13 aasta töötasu

Töövõime

ajutine kaotus

Vt

võlaõigusseaduse

§ 628 lõige 5

kuni ühekordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär Ründe korral keskmine

ühe kuu töötasu

Erandid Tööandjal on

õigus keelduda

toetuse

maksmisest

üksnes juhul, kui

töövõime osaline

kaotus või

töövõime

puudumine on

põhjustatud

Kui abipolitseinik on:

1) pannud toime süüteo, mis on

põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga

või abipolitseiniku suhtes vägivalla

kasutamisega;

2) teinud enesetapu või enesetapukatse;

3) pannud toime enesevigastuse, mis ei

ole põhjuslikus seoses haigusliku

seisundiga ega tulene teiste isikute

õigusvastasest käitumisest;

Kui ametnik:

1) pani toime süüteo;

2) pani toime enesetapu

või enesetapukatse;

3) pani toime

enesevigastuse, mis ei ole

põhjuslikus seoses

haigusliku seisundiga ega

tulenenud teiste isikute

õigusvastasest käitumisest;

53

turvateenistuja

enda süül

4) alkohoolse, narkootilise või

psühhotroopse aine joobes

4) oli enda põhjustatud

joobeseisundis Õiguslik alus TurvaS-i § 34.

Turvatöötajale

ettenähtud

tagatised

APolS-i § 38. Hüvitis abipolitseiniku

hukkumise, haigestumise ja vigastada

saamise korral seoses abipolitseiniku

ülesande täitmisega

ATS-i § 49. Ametniku

sotsiaalsed tagatised

hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise

korral

Eelnõu §-s 30 sätestatakse hüvitise taotlemise kord. Võrreldes kehtiva TurvaS-iga tehakse

selles olulisi muudatusi, et tagada nii õigustatud isikute kui ka turvaettevõtja jaoks õigusselgus. Eelkõige on regulatsiooni kehtestamisel võetud aluseks ATS-i § 49 ja sama paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2016. aasta määrus nr 41 „Ametniku hukkumise

või surma, osalise või puuduva töövõime ning ajutise töövõimetuse korral makstava hüvit ise, ametniku matuse korraldamise kulude ning ravi- ja ravimikulude hüvitise arvutamise ja

väljamaksmise kord“. Eesmärk on kehtestada regulatsioon, kus nii õigustatud isikul kui ka turvaettevõtjal on kindlad kohustused ja tähtajad.

Lõike 1 kohaselt peab turvaettevõtja teavitama temale teadaolevaid õigustatud isikuid ühekordse hüvitise saamise õigusest viie tööpäeva jooksul alates käesoleva seaduse § 29

lõigetes 1 ja 3 nimetatud asjaolude tuvastamisest. Lõikes on õigustatud isikute all mõeldud turvateenistuja lähikondlasi ja ülalpeetavaid, nagu on sätestatud § 29 lõikes 1. Samuti on aga õigustatud isik sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kelle turvateenistuja ise nimetab, ja

sama paragrahvi lõike 3 järgi ka töötaja ise. Turvaettevõtjal tekib kohustus teavitada juhtunu põhjal kõiki asjaomases olukorras õigustatud isikuid. Sellega soovitakse tagada, et avalduse

esitamine ei viibiks või avaldus ei jääks esitamata teadmatusest. Oluline on rõhutada, et turvaettevõtja saab teavitada vaid temale teadaolevaid isikuid. Seega, kui isik on avaldanud tööandjale oma abikaasa või näiteks ülalpeetavate andmed, on võimalik saata neile ka teade.

Igal juhul peaks olema võimalik edastada teade isikule, kelle töötaja on eraldi nimeta nud. Soovituslik oleks tagada, et selliseid andmeid kogutaks juba töösuhte alguses ja säilitataks kuni

töösuhte lõpuni.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse eraldi kord, kuidas taotleda turvateenistuja töövõimetuse ja

hukkumise korral ettenähtud hüvitist.

Lõikes 2 sätestatakse, et § 29 lõikes 3 sätestatud hüvitise saamiseks esitab turvateenistuja või tema esindaja avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta ning turvaettevõtja nõudmisel Sotsiaalkindlustusameti otsuse põhjusliku seose kohta ametniku

töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel. Sellega tuuakse esiteks esile, et avalduse võib esitada nii turvateenistuja kui ka

tema esindaja. Kuigi esindaja kasutamine on tsiviilõigussuhtes lubatud, on soovitud seda asjaolu rõhutada. Regulatsioon on mõeldud eelkõige just kannatanule ja see peab olema võimalikult lihtsasti mõistetav. Sättes tuuakse esile ka kõik olulised dokumendid, mille

avalduse esitaja peab lisama. Sarnaselt TurvaS-ile peab lisama Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime kohta. Tõendi väljastab Eesti Töötukassa töövõimetoetuse seaduse § 10

alusel, mille kohaselt teeb töötukassa isikule andmed tema osalise või puuduva töövõime kohta kättesaadavaks elektrooniliselt või väljastab talle soovi korral sellekohase dokumendi. Lisaks sätestatakse, et turvaettevõtja nõudmisel peab lisama ka Sotsiaalkindlustusameti otsuse

põhjusliku seose kohta ametniku töövõime ulatuse ja teenistusülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvateenistuja hukkumise korral esitab hüvitist saama õigustatud isik hüvitise saamiseks turvaettevõtjale avalduse, mis tõendab, et selle esitaja on käesoleva seaduse

§ 29 lõikes 1 või 2 nimetatud õigustatud isik. Selle kohaselt peab õigustatud isik esitama

54

avalduse, millega ta esiteks taotleb hüvitise väljamaksmist, kuid teiseks tõendab eelkõige ka enda isiku ja asjaolu, et ta on õigustatud hüvitist saama. Paragrahvi 29 lõigete 1 ja 2 kohaselt on tegemist kindlaks määratud isikute ringiga. Kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku

kohta on andmed turvaettevõtjal ja isikul, tuleb avalduse esitamiseks tõendada vaid enda isik. Lõike 1 puhul ei saa aga eeldada, et turvaettevõtja teab kõiki õigustatud isikuid. Seega peab

neis lõigetes nimetatud taotleja lisaks enda isiku tõendamisele esitama vajaduse korral ka abielutunnistuse või muu dokumendi, mis tõendab, et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete või ülalpeetavate hulka. Eelnõus pannakse seega kindlate dokumentide

esitamise kohustus just taotlejale. Arvestama peab ka asjaoluga, et turvaettevõt ja ei pruugi olla teadlik kõikidest õigustatud isikutest, ja seega peaks nimetatud isikud ise teadma, millal ja kuhu

avaldus esitada. Kuigi regulatsioon on hüvitise taotlejale koormav, ei saa ka eeldada, et turvaettevõtja, kellel puudub ligipääs asjaomastele andmekogudele, suudab tuvastada kõik õigustatud isikud ja neid teavitada. Selle riski vähendamiseks on ka loodud võimalus, et

turvateenistuja saab ise nimetada õigustatud isikud. Samuti on alati võimalus, et turvateenistuja annab tööandjale ise kogu vajaliku info teiste õigustatud isikute kohta juba töösuhte alguses.

Võrreldes TurvaS-iga ei ole otsest kohustust esitada hukkunu surmatunnistus. Nõue jäetakse välja, sest see on faktiline asjaolu, mis on hüvitise maksmise eeldus. Käesoleva paragrahvi lõike

1 kohaselt tekib turvaettevõtjale isikute teavitamise kohustus alates hetkest, kui ta tuvastab asjaolud, st isiku hukkumise, haigestumise või vigastumise. Turvaettevõtja võib nõuda ka isiku

surmatunnistust, kuid regulatsiooni koostamisel on jõutud seisukohale, et turvaettevõtja ei saa olla olukorras, kus tema töötaja hukkub õnnetuse või vägivalla tagajärjel ja ettevõtja ei ole sellest ise teadlik. Sellisele juhtumile järgneb kas süüteomenetlus või järelevalve menetlus.

Lõikega 4 kehtestatakse kindlad tähtajad, mille jooksul hüvitise avaldus esitatakse. Selle

eesmärk on suurendada mõlema poole õigusselgust. Turvateenistuja hukkumise korral on taotleja jaoks selgem, mis aja jooksul tuleb avaldus esitada ja millal tehakse otsus. Hüvit ise avaldus esitatakse turvaettevõtjale turvateenistuja hukkumise korral 90 kalendripäeva jooksul

alates käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud asjaolude tuvastamisest. See tähendab, et üldjuhul on õigustatud isikul aega esitada avaldus 90 päeva jooksul alates isiku hukkumisest.

Lisaks tuleb aga arvestada, et siin võib mängida rolli ka süüteomenetlus. Kuigi hüvit ise maksmine ja sellesisuline otsus ei ole seotud süüteomenetluse otsusega, võib menetluses selguda, kas tegemist oli vägivallaakti või õnnetusjuhtumiga. Osalise või puuduva töövõime

korral on aga töötajale tagatud piisavalt pikk aeg, mille jooksul avaldus esitada. Hüvit ise avaldus esitatakse turvaettevõtjale ühe aasta jooksul alates töötaja osalise või puuduva

töövõime tuvastamisest. See on piisav aeg, mille jooksul isik või tema esindaja suudab koostada vajalikud dokumendid ja hankida nõutud tõendid. Lühema tähtaja korral pandaks töötaja olukorda, kus olenemata vigastustest peaks ta suutma operatiivselt ka enda õigusi kaitsta.

Kuivõrd on tegemist tsiviilõigussuhtega, võivad ka kõnealuses lõikes sätestatud tähtajad pikeneda, kui õigustatud isik oleks võinud saada enda õigusest saada hüvitist teada näiteks

turvaettevõtja edastatud teavituse teel, kuid turvaettevõtja jättis selle pahauskselt edastamata. Eelnõu §-s 31 kehtestatakse hüvitise määramise ja maksmise kord. Võrreldes TurvaS- iga

tehakse ka selles olulisi muudatusi, et lihtsustada hüvitise maksmise korraldust kõikidele pooltele.

Lõikes 1 sätestatakse, mis aja jooksul pärast dokumentide kättesaamist on turvaettevõt ja l kohustus teha hüvitise andmise otsus. Turvateenistuja osalise või puuduva töövõime hüvit ise

taotlemise korral teeb turvaettevõtja kümne tööpäeva jooksul avalduse ja kõigi vajalike dokumentide saamisest arvates põhjendatud otsuse hüvitise maksmise kohta. See tähendab, et

kui õigustatud isikul on võimalus esitada avaldus ühe aasta jooksul alates osalise või puuduva

55

töövõime tuvastamisest ja ta esitab avalduse kuus kuud pärast tuvastamist, peab turvaettevõt ja tegema otsuse kümne tööpäeva jooksul.

Turvateenistuja hukkumise korral teeb turvaettevõtja otsuse hüvitise määramise kohta kümne tööpäeva jooksul avalduse esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumisest. Turvateenistuja

hukkumise korral erineb eelnõu regulatsioon TurvaS-ist märgatavalt ja lähtub pigem ATS-i §-st 49. TurvaS-i kohaselt makstakse ka isiku hukkumise korral hüvitis sarnastel alustel nagu osalise või puuduva töövõime korral. Samas jäetakse sellises regulatsioonis arvestamata, et

õigustatud isikuid võib ilmuda hiljem veel, mis loob aluse vaidlusteks õigustatud isikute ja turvaettevõtja vahel. Sellest lähtudes on eelnõu kohaselt õigustatud isikutel avalduse

esitamiseks aega 90 päeva alates turvateenistuja hukkumisest. Turvaettevõtja peab tegema lõpliku otsuse hüvitise maksmise kohta 100. päeval pärast isiku hukkumist ehk kümme päeva pärast ettenähtud tähtaja möödumist. Sellega soovitakse saavutada nii õigusselgus pooltele kui

ka õigusrahu. Kui õigustatud isik ei ole selleks ajaks avaldust esitanud, ei ole tal võimalik hüvitist näiteks aasta pärast sündmuse toimumist nõuda.

Lõikes 2 esitatakse avatud loetelu andmetest ja dokumentidest, mis peavad sisalduma turvaettevõtja otsuses. Otsuses esitatakse tööõnnetuse uurimise materjalid, dokumendid, mis

tõendavad avalduses esitatud asjaolusid, seisukoht avalduse põhjendatuse kohta, väljamaks tava summa arvutus ja viide maksmise alusele. Eeltoodut on hinnatud oluliseks, et tagada õigustatud

isikule kindel põhjendatuse ja põhistatuse määr. Isikule peab olema arusaadav, mis asjaolusid hinnati, mida neist arvati ja miks kujunes otsus just selliseks. Õigustatud isikut käsitatakse seega suhte nõrgema poolena.

Lõikes 3 tuuakse erandina esile, et kui turvateenistuja hukkumise korral taotleb ühekordset

hüvitist mitu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud õigustatud isikut, jagatakse hüvit is nende vahel võrdselt, arvestades § 29 lõikes 2 nimetatud õigustatud isikutele määratud osa suurust. See tähendab, et kui turvateenistuja on nimetanud § 29 lõike 2 alusel eraldi õigustatud

isikud, jagatakse nende vahel vaid 50% ettenähtud hüvitisest töötaja soovi järgi, või kui seda ei ole piiritletud, võrdselt. Ülejäänud 50% jaotatakse § 29 lõikes 1 nimetatud ja avalduse esitanud

isikute vahel võrdselt. Lõige 4 kohustab turvaettevõtjat toimetama kirjaliku otsuse hüvitise määramise kohta avalduse

esitanud isikule kätte seitsme päeva jooksul alates otsuse tegemisest. Oluline on rõhutada, et otsus hüvitise määramise kohta võib olla positiivne või negatiivne. Turvaettevõtja teeb otsuse ,

lähtudes talle esitatud ja teadaolevatest andmetest, kuid allkirjastatud ja põhistatud otsuse peab ta toimetama kätte kõikidele avalduse esitanud isikutele. Kuna tegemist on tsiviilõigussuhtega , on hüvitise taotlejal alati võimalus pöörduda kohtusse. Sealjuures ei ole ka välistatud, et

õigustatud isik pöördub kohtusse, et tuvastada enda nõudeõigust. Turvaettevõtja kohustus juhtumit ja andmeid analüüsida seatakse selleks, et vähendada kohtute koormust ja tagada, et

hüvitise taotlejale kui nõrgemale poolele oleks enne kohtusse pöördumist antud võimalus tutvuda turvaettevõtja põhistatud otsuse ja muude materjalidega.

Lõike 5 kohaselt maksab turvaettevõtja hüvitise välja ühe kuu jooksul hüvitise määramisest. Poolte kokkuleppel makstakse hüvitis välja mitmes osas. Väljamaksmise kohustust on oluline

märkida, sest sellest võib oleneda näiteks viiviste arvestamine. Kui otsus on tehtud, muutub hüvitise maksmise nõue sissenõutavaks, kui otsuse tegemisest on möödunud üks kalendrikuu. Samas on pooltel alati õigus leppida kokku teisiti.

5. peatükk. Riiklik järelevalve

56

Eelnõu §-s 32 reguleeritakse riiklikku järelevalvet nii turva- kui ka majandustegevuse üle ning määratakse asjakohased järelevalveorganid ja -meetmed.

Lõike 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete üle PPA ametnik.

Lõikega 2 täpsustatakse, et riiklikku järelevalvet täiskasvanute seaduses turvateenistuja väljaõppele kehtestatud nõuete täitmise üle teostab HTM. HTM-i ülesanne on teostada

järelevalvet, tagamaks, et kõik täiskasvanute seadusest tulenevad nõuded, näiteks nõuded õppekavadele, oleksid täidetud.

Eelnõu §-s 33 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed. Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamisel KorS-is sätestatud alustel ja korras:

1) küsitleda tegevusala ettevõtjat ja tema esindajat ning nõuda asjakohaseid dokumente (KorS-i § 30);

2) kutsuda tegevusala ettevõtja või tema esindaja ametiruumidesse ja vajaduse korral kohaldada sundtoomist (KorS-i § 31);

3) tuvastada isikusamasust (KorS-i § 32);

4) siseneda tegevusala ettevõtja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi ja väravaid ning

kõrvaldada muid takistusi (KorS-i § 50); 5) vaadata läbi tegevusala ettevõtja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud

kinnisasja, ehitise või ruumi, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja, ning avada uksi ja

väravaid või kõrvaldada muid takistusi (KorS-i § 51); 6) võtta vallasasi hoiule (KorS-i § 52).

Eelnõu §-des 34 ja 35 sätestatakse PPA ametnikule võrreldes KorS-iga erisused riikliku järelevalve erimeetmete kohaldamise kohta turvategevuse üle järelevalve teostamisel.

Eelnõu § 34 lõikes 1 sätestatakse KorS-i § 50 erisused, mida kohaldatakse peamiselt turvamise

ja ka siseturvamise üle riikliku järelevalve teostamisel. Punktide 1 ja 3 kohaselt võib PPA ametnik, kui ta teostab turvaettevõtjapoolse turvamise üle

riiklikku järelevalvet, siseneda valdusesse tähistatud kinnisasja valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemise juures viibib turvateenistuja või valdusesse sisenemise

eesmärk on tagada läbipääs turvaobjektile. Erisuste sätestamise vajadus tuleneb turvamise eripärast: turvaobjekt võib olla vaid osa kinnistust, mistõttu tuleb turvaobjektini jõudmiseks siseneda kinnistule, mis ei ole riikliku järelevalve teostamise objekt. Kuna paljudel objektidel

turvatakse väljaspool tavapärast tööaega, st õhtul ja öösel, ei ole otstarbekas kutsuda kinnisas ja omanik või valdaja valdusesse sisenemise juurde, kui seal viibib turvateenistuja või valdusesse

sisenemise eesmärk on üksnes pääseda turvaobjektini. Punkti 2 kohaselt võib PPA ametnik, kui ta teostab turvaettevõtjapoolse turvamise üle riiklikku

järelevalvet, siseneda äriruumidesse igal ajal, mil nendes teostatakse mehitatud turvamist. Erisuse põhjus on asjaolu, et turvatakse ja siseturvatakse tihti just sel ajal, mil äriruumid on

suletud, mistõttu ei täida turvategevuse üle riikliku järelevalve teostamine KorS-i § 50 lõike 3 nõuete kohaselt, st äriruumi töö- või lahtiolekuajal, järelevalve eesmärki.

Lõikes 2 on ette nähtud erisus KorS-i § 50 lõikes 5 sätestatud valdaja teavitamise nõudest. Nõue on KorS-is kehtestatud valdaja kaitseõiguse tagamiseks. Juhul, kui kinnisasi, mille le

korrakaitseorgan siseneb, ei ole riikliku järelevalve objekt ja valduses ei tehta riikliku

57

järelevalve ega süüteomenetluse toiminguid, puudub selle valdajal kaitseõiguse tagamise vajadus.

Lõikes 3 sätestatakse, et PPA ametnik ei pea tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta sisenemise korral koostama protokolli, kui sisenemise juures viibib

turvateenistuja või kui sisenemise eesmärk on tagada läbipääs turvaobjektile. Nimetatud juhtudel oleks protokollinõude kehtestamine tarbetu bürokraatia, milleks puudub sisuline vajadus, kuna valdus ehk kinnisasi, kuhu korrakaitseorgan siseneb, ei ole riikliku järelevalve

objekt.

Eelnõu §-s 35 sätestatakse PPA ametniku meetmena salvestise nõudmine. Lõike 1 alusel saab PPA ametnik õiguse nõuda turvaettevõtjalt turvamisega seotud heli- ja

videosalvestisi seadusest tulenevate nõuete kontrollimiseks. Nii saab PPA kontrollida majandustegevuse vastavust nõuetele ja tuvastada võimalikke rikkumisi. KorS-i §-s 30 on

sätestatud riikliku järelevalve meetmena dokumendi nõudmine, kuid turvamise ja siseturvamise üle järelevalve teostamisel võib olla oluline valveseadmestiku salvestis. Näiteks võib turvaettevõtja tegevuse kontrollimiseks olla vaja vaadata üle salvestis turvaruumis kohaldatud

isiku või vallasasja kontrolli kohta. Salvestise abil on võimalik saada kinnitus, et turvateenistujale seadusega antud õigusi kohaldavad üksnes nõutud väljaõppe ja

kvalifikatsiooniga turvateenistujad jm. Et vältida KorS-i § 30 lõike 3 laiemat tõlgendamist, sätestatakse salvestise nõudmine eelnõus riikliku järelevalve erisusena.

Lõikes 2 sätestatakse KorS-i § 30 lõikega 4 samamoodi, et salvestise nõudmist on kohustus lik protokollida, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga on riikliku järelevalve peatükist jäetud välja korrakaitseorgani kohustus koostada kohapealse kontrolli kohta järelevalveakt, kuna eelnõus sätestatakse üksnes

see, mis meetmeid on kohustuslik dokumenteerida. Muus asjus korraldab riikliku järelevalve teostamist, sealhulgas dokumenteerimist, korrakaitseorgan.

Samuti on jäetud eelnõust välja sunniraha ülemmäär, sest KorS-i jõustumisel kehtestati selle § 28 lõikes 2 ühtne sunniraha ülemmäär 9600 eurot ja eriseaduses sätestatakse teistsugune

ülemmäär vaid põhjendatud juhtudel. Eelnõu koostajad ei pidanud erisuse kehtestamist põhjendatuks.

6. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu §-s 36 sätestatakse üleminekusätted, mille eesmärk on tagada, et uue seaduse jõustumisel oleks selle mõju turvaettevõtjaile võimalikult väike.

Lõikes 1 sätestatakse, et tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud turvateenuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, loetakse eelnõu § 4

punktis 1 nimetatud turvamise tegevusloaks, arvestades, et need teenused kattuvad sisulise lt turvamise tegevusalaga. See tähendab, et turvaettevõtjad, kellele on väljastatud vallas- või

kinnisvara, sealhulgas Eesti riigilippu kandva laeva valve ja kaitse, isikukaitse või üritusel või turvaobjektil korra tagamise turvateenuse tegevusluba, loetakse seaduse kohaselt turvamise tegevusalal tegutsevateks turvaettevõtjateks. Kuigi sellisel juhul ei teki kohustust läbida

eelkontrolli, on kõik turvaettevõtjad kohustatud vastama TurvaTS-i nõutele. Eelkõige peavad turvaettevõtjad vastama eelnõu §-s 10 sätestatud nõuetele. Kui turvaettevõtja ei vasta kõikidele

nõuetele, on PPA-l kui majandushaldusasutusel õigus nõuetele vastavuse tagamiseks kohaldada vajalikke meetmeid.

58

Lõikes 2 sätestatakse, et tegevusluba, mis on turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud turvateenuse osutamiseks antud enne käesoleva seaduse jõustumist, kehtib kuus kuud alates

käesoleva seaduse jõustumisest. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatakse samasisuline kord turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusala tegevusloa kohta, mis on antud

enne käesoleva seaduse jõustumist. Turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 on turvateenusena sätestatud turvakonsultatsioon ning sama seaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 on reguleer itud turvateenistuja põhiõppe ning turvajuhi õppe ja täienduskoolituse korraldamist. Eelnõu

kohaselt ei ole turvakonsultatsiooni ehk edaspidi turvaauditi ega turvateenistuja väljaõppe korraldamisel tegevusloa kohustust. Tegevuslube ei kanta majandustegevuse registrisse

automaatselt. See kohustus pannakse turvaettevõtjale. Arvestades, et registrisse kande tegemiseks on ette nähtud kuni kuuekuuline üleminekuaeg, on hinnatud mõju turvaettevõtja le minimaalseks. Täpsustavalt on kõnealuse paragrahvi lõigetes sätestatud, et nimetatud ajal

loetakse tegevusluba samaväärseks käesoleva seaduse § 4 punktis 2 nimetatud tegevusa la majandustegevusteatega § 11 lõike 2 mõistes.

Lõikes 4 sätestatakse, et käesoleva seaduse § 4 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusala ehk valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise majandustegevusteade tuleb

esitada kuue kuu jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest. Sellega on samuti antud valdkonnas tegutsejatele piisav aeg teate esitamiseks majandustegevuse registrisse. Kuna

praegu ei ole valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine loa- ega teavitamiskohustusega majandustegevus, toob see valdkonnas tegutsevatele ettevõtjatele kaasa teatava koormuse kasvu.

Eelnõu §-s 37 muudetakse elektroonilise side seaduses seaduse pealkirja, asendades sõna

turvaseadus sõnadega turvategevuse seadus.

Eelnõu §-s 38 muudetakse KorS-i, et luua regulatsioon turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i

korrakaitseülesande täitmisele.

Punktiga 1 muudetakse KorS-i 6. peatüki pealkirja, kuna eelnõu kõnealuse paragrahvi punktiga 2 täiendatakse KorS-i 6. peatükki paragrahviga, milles sätestatakse regulats ioon turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmisele. Kui kehtiva KorS-i kohaselt

on peatükis sätestatud riigi korrakaitseülesande täitmisele kaasamine, siis uue pealkirja kohaselt reguleeritakse KorS-i 6. peatükis riigi ja KOV-i korrakaitseülesande täitmisele kaasamist.

Punktiga 2 täiendatakse KorS-i 6. peatükki §-dega 821 ja 822, milles sätestatakse regulats ioon halduslepingu alusel turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmisele.

Kõiki haldusülesandeid ei pea riik täitma vahetus organisatsioonilises vormis, vaid võib nende

täitmiseks kaasata erasektori. Sellest lähtudes on kõnealuses paragrahvis esitatud regulatsiooni eesmärk võimaldada KOV-il kindlate avalike ülesannete täitmisele kaasata turvaettevõt ja. Regulatsiooni lõppeesmärk on võimaldada KOV-il heade tulemustega tagada kogukondlik

turvalisus ja seda arendada  tegevus, mis võib avaliku sektori piiratud rahaliste vahendite tõttu olla raske. See, et avalikul sektoril napib raha, on peamisi põhjuseid, miks luuakse võimalus i

kaasata avalike ülesannete täitmisele erasektor. Kuigi selles vallas on häid näiteid, nagu Tallinna korrakaitseüksus, ei ole kõikidel KOV-idel suutlikkust tagada ametnike piisavat

koosseisu, mis võimaldaks osutada korrakaitseteenust ööpäev ringi, või leida oleneva lt sündmuse iseloomust korra tagamiseks kiiresti lisajõudu. Samuti on halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) järgi avaliku ülesande delegeerimise üks eeldusi, et asjaomase teenuse

osutamisel majandatakse senisest tõhusamalt.

59

Majanduslikest ja korrakaitselistest eesmärkidest lähtuti ka KorS-i esialgses eelnõus59, milles oli ettepanek reguleerida KorS-i 6. peatükis era- ja avalik-õiguslike isikute kaasamist riigi korrakaitseülesande täitmisele. Seletuskirja kohaselt tehti ettepanek kaasata avaliku korra

tagamisse senisest enam eraõiguslikke juriidilisi isikuid, volitades neid riigi korrakaitseülesandeid täitma. Ettepanek tehti, lähtudes vajadusest tagada avaliku korra kaitse

Eestis senisest paindlikumalt ja kasutada avalikke vahendeid säästlikumalt. KorS-i eelnõus esines aga olulisi puudusi, mille tõttu jäeti enamik selles sätestatud kaasamise regulatsioonist kehtestamata ja KorS jõustus 1. juulil 2014 nii, et valdavat osa kaasamise regulatsioonist selles

polnud. Vahepeal on esialgsest eelnõust väljajäetud sätteid aga korrigeeritud ja 1. jaanuari 2016. aasta seisuga täiendati selle tulemusena KorS-i §-dega 161 ja 162, milles on sätestatud

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse. Siinse eelnõuga soovitakse aga luua regulatsioon, mille kohaselt oleks KOV-idel võimalus kaasata vajaduse korral lisajõudu, et tagada avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmine.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle saavad KorS-i § 571 alusel järelevalvet

teostada PPA ja linna- või vallavalitsus. KorS-i §-s 82 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister võib PPA peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratud alustel ja korras otsustada kaasata korrakaitselepinguga PPA ülesannete täitmisele muu hulgas turvaettevõtja,

mittetulundusühingu, mille põhikirjaline eesmärk on osalemine avaliku korra kaitsmisel, ja kohaliku omavalitsuse, millel on ametisse nimetatud korrakaitseametnik või moodustatud

korrakaitseüksus. Tuleb tõdeda, et see säte jääb üldiseks, ent samas väljendab seadusandja tahet luua ka võimalusi avaliku korra tagamisel riiklikku järelevalvet delegeerida ja teostajate ringi laiendada.

Kuna riikliku järelevalve delegeerimisel ei delegeerita lihthaldusülesannet, vaid täidesaatva

riigivõimu volitusi eeldavat haldusülesannet, on väga oluline, et peale majandus liku otstarbekuse, mille toob kaasa võimalus kaasata lisaressurssi, on regulatsiooni sisustamise l lähtutud ka isikute põhiõiguste tagamise ja kaitsmise eesmärgist. Täidesaatva riigivõ imu

volitusi eeldavate haldusülesannete seas saab eristada sooritushaldust, näiteks loamenetlus, ja riivehaldust, näiteks järelevalve. Kui esimese puhul võib ülesannete delegeerimist lubada

vabamalt ja seda on praktikas ka rakendatud60, on teise valdkonna ülesannete delegeerimine piiratum, kuid lubatav, kui eraõiguslikele isikutele delegeeritavate ülesannete hulgaga ei anta üle riigi kogu tuumikfunktsiooni ja üleandmist saab asjakohaselt põhjendada. Keelatud on

delegeerida selliseid avalikke ülesandeid, mida on Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni.

Tuumikfunktsiooniks, mida ei ole lubatud delegeerida, on hinnatud riigi jurisdiktsioonil ist ülesannet, sealhulgas väärteomenetlust61. Täidesaatva võimu jõumonopoli või muude

tuumikfunktsiooni haldusülesannete delegeerimise täielikku keeldu sätestatud62 ei ole.

Piiritletud erinormide alusel on samuti võimalik delegeerida täidesaatva võimu riivehaldusülesandeid, et tagada vajalike avalike haldusteenuste osutamine. Tervishoiuteenus te korraldamise seaduse §-ga 18 ja § 61 lõikega 2, mille kohaselt võib kiirabi või tegevusloa alusel

tegutsev eraõiguslik isik kohaldada KorS-is sätestatud erimeetmeid, delegeeritakse teenuse osutamise raames eraõiguslikule isikule ka riivehaldusõigusi.

59 Korrakaitseseadus 49 SE, seletuskiri, lk 114–115. 60 Näiteks on autoveoseaduse § 47 alusel delegeeritud sooritushalduse ülesandeid. 61 RKÜKo 16. mai 2008. aasta otsus nr 3-1-1-86-07, p 21. 62 Sealsamas, p 26.

60

Halduslepingupõhine volitus riivehaldust delegeerida on sätestatud ka kohtute seaduse §-s 126, mille lõikes 4 on võimaldatud volitada kohtukordniku63 ülesandeid täitma äriühingu.

Riigi haldusülesannete lepingulise delegeerimise võimalused on nähtud üldregulatsioonina ette HKTS-i 1. peatükis. Kindlatel tingimustel võimaldab HKTS halduslepingu alusel delegeerida

avaliku halduse ülesandeid. Nende hulka kuuluvad ka korrakaitse ja riiklik järelevalve. Kuigi HKTS-is ei keelata delegeerida täidesaatva riigivõimu volitusi eeldavat ülesannet, on

taolisele delegeerimisele seatud ranged nõuded HKTS-i §-s 4, mille kohaselt peab täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleerivas seaduses nägema

ette täidesaatva riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet teostava asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab

juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist. Sellest lähtudes ja selleks, et halduslepingu alusel eraõiguslikule isikule riivehaldusõiguste delegeerimise regulatsioon oleks

õiguspärane, peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) konkreetne volitus – volitusnorm peab asuma õiges eriseaduses ja olema piisava lt

määratud ning selles peab olema sätestatud, millist avaliku riigivõimu volitusi eeldava

ülesande delegeerimist selles käsitletakse; 2) tingimused – seaduses peavad olema sätestatud tingimused, mille täitmise korral on

lubatud avaliku halduse ülesannet delegeerida; 3) täitmiseks vajalikud meetmed – õigusaktis peavad olema sätestatud vajalikud

meetmed, mis tagaksid avaliku halduse ülesande täitmise võimalikkuse;

4) järelevalve  eraõigusliku isiku tegevuse üle peab teostama järelevalvet, et tagada avaliku halduse ülesande õiguspärane ja tingimustele vastaval tasemel täitmine.

Õigusaktis peab sätestama, kes teostab järelevalvet; 5) vastutus – kuna korrakaitse ja riiklik järelevalve on täidesaatva võimu riivehalduse

ülesanne, peavad olema sätestatud üksikasjalikud normid võimu kuritarvitamise vastu. Peale selle on tähtis, et volitusnorm ei võimaldaks anda üle kõiki riivehalduse ülesandeid ,

näiteks tervet valdkonda, nagu järelevalve avalikus kohas käitumise nõuete üle, ehk riigi tuumikülesandeid. Riik peab jääma tuumikülesandeid täitma vahetus organisatsioonilises

vormis ehk ei ole lubatud minna materiaalse erastamise teed. Kuid see ei tähenda, et ei ole lubatud funktsionaalne erastamine ehk määratud ajaks kindlate ülesannete delegeerimine.

Riigi põhiülesannete põhjendamatu ja liiga ulatuslik volitamine võib luua olukorra, kus riik peab mõne avaliku ülesande täitmiseks hakkama järgima äriühingute nõudmisi, ja võib osutuda

keeruliseks võtta kord volitatud ülesandeid riigi ülesannete hulka tagasi, sest riigil ei ole selleks enam nõutud vahendeid ja oskusi. Seega tuleb riigi tuumikfunktsiooni üleandmise l näha ohtu pigem just selles, et sellega minnakse liiga kaugele64.

Kavandatava § 821 lõikes 1 sätestatakse, et KOV võib KorS-i §-s 55 sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõuete üle riiklikku järelevalvesse kaasata turvaettevõtja. Sellega sätestatakse KOV-i pädevus teha kaasamisotsus. Sättes täpsustatakse volituse ulatust, ja kuna KorS-i saab avalikus kohas käitumise üldnõuete seisukohalt käsitada eriseadusena, on hinnatud, et

asjakohane volitus tuleb sätestada KorS-is. Arvestades eespool mainitud nõuet, et peab olema

63 Kohtute seaduse § 126 lõike 1 kohaselt on kohtukordnik kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda,

toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis

kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on ApolS-i § 12 ja 4. peatüki 2. jao

kohaselt abipolitseinikul ning KorS-i §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38 lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1

punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil. 64 K. Merusk 2000. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirid. – Juridica 8, lk 505–506.

61

konkreetne volitus, reguleeritakse eelnõus vaid nende KOV-i riikliku järelevalve ülesanne te delegeerimist, mis on sätestatud KorS-is. Seega on tegemist määratud erijuhtumiga.

Lõikes 2 sätestatakse, et turvaettevõtjat võib riiklikku järelevalvesse kaasata KOV, kes on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes moodustanud kohaliku

omavalitsuse korrakaitseüksuse või nimetanud ametisse korrakaitseametniku. Regulatsioon eeldab, et KOV on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes

moodustanud KOV-i korrakaitseüksuse või nimetanud ametisse korrakaitseametniku. Selle põhjus on tagada, et turvaettevõtjat kaasaval KOV-il on vajalikud eksperditeadmised ja

avalikus teenistuses töötav spetsialist, kes suudab hinnata turvaettevõtja ja turvateenistuja te tegevust avaliku ülesande täitmisel ehk teha vajalikku järelevalvet. Selle eelduse juures on ka tähtis, et sellega soovitakse piirata KOV-i õigust ülesannet delegeerida. Regulatsiooniga ei ole

soovitud lubada KOV-il loobuda täielikult järelevalvest KorS-i §-s 55 sätestatud nõuete üle. Sellega soovitakse rõhutada kaasamise täienduslikku, mitte asenduslikku olemust. Peab

arvestama, et turvateenistujate õigused on kitsamad kui korrakaitseametnikul, mille tõttu on kaasatud turvateenistujad pigem esmased reageerijad ja KOV peab olema võimeline tagama, et pärast esmast reageerimist on võimalik alustatud juhtumit edasi lahendada. Avaliku korra

tagamisel võib peale korrakaitsetegevuse tekkida vajadus teha lisatoiminguid, sealhulgas algatada süüteomenetlus, kuid neid ei saa volitada tegema turvaettevõtjat, vaid ülesande täitja

on KOV. Lõikes 3 sätestatakse, et turvaettevõtja kaasamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riiklikku järelevalvesse sõlmib valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogu otsuse alusel

turvaettevõtjaga halduslepingu HKTS-is sätestatud alustel ja korras. Sättes esitatakse KOV-i volituse vormiline külg ja sätestatakse, et turvaettevõtja kaasatakse halduslepinguga. HKTS- i § 9 järgi otsustab KOV-i volitamise haldusülesannet täitma volikogu, kes volitab

halduslepingut sõlmima valla- või linnavalitsuse. Lõike 4 alusel kooskõlastab valla- või linnavalitsus halduslepingu enne sõlmimist PPA-ga. PPA

kontrollib kooskõlastamise käigus turvaettevõtja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele.

Nõue kooskõlastada turvaettevõtjaga sõlmitav haldusleping PPA-ga tuleneb sellest, et viidatud ülesandes osalemiseks on turvaettevõtjale rangemad nõuded, mida saab kontrollida PPA. Seega

peab PPA kontrollima, ega turvaettevõtjat või temaga seotud isikut ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. PPA kooskõlastust ei käsitata halduslepingu sõlmimise menetluses kui eelhaldusakti. Politseiga kooskõlastamise

nõue tagab seega lisakontrolli, kas turvaettevõtja vastab talle seatud nõuetele, ja võimaldab mõelda enne läbi KOV-i, kaasatava turvaettevõtja ja politsei vahendite mõistliku kasutuse ja

koostöö. Lõikes 5 sätestatakse, et turvaettevõtjal on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

riiklikus järelevalves kasutada vaid valla- või linnavalitsusega kooskõlastatud turvateenistujat. Selleks esitab turvaettevõtja KOV-ile riiklikus järelevalves kasutatava turvateenistuja andmed.

Sätte esimese lause eesmärk on piiritleda kasutatavate turvateenistujate ringi ja valla- või linnavalitsuse kooskõlastuse kaudu kinnitada isikud, kes hakkavad KOV-i nimel ametiisikuna toimima. Võttes arvesse, et kaasatud turvateenistuja tegutseb kõnealuse ülesande täitmise l

KOV-i nimel, on avalikust huvist ja isikute põhiõiguste tagamisest lähtudes oluline, et esindusfunktsiooni täitev turvateenistuja vastaks samadele nõuetele, mis on KOV-i

korrakaitseametnikul. Need nõuded on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 8. Kooskõlastamise käigus esitab valla- või linnavalitsus turvateenistujate andmed PPA-le.

62

Sellega võimaldatakse PPA-l kontrollida ka selliseid turvateenistujate andmeid, mille kontrollimine ei ole KOV-il võimalik, näiteks, kas isikut on karistatud tahtliku riigivas tase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest.

Lõikes 6 sätestatakse, et turvaettevõtja peab lisaks TurvaTS-ile ja HKTS-i § 12 lõikele 2 vastama lisatingimustele. HKTS-i § 12 lõike 1 kohaselt kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ haldusülesannet täitma volitatava isiku usaldusväärsust. Sama

paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse isiku usaldusväärsust järgmistel alustel: 1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajalikke tehnilisi vahendeid,

tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks; 2) tema vastu ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema tegevuse lõpetamise;

4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris; 5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihankeks sõlmitud hankelepinguid;

6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete võlgnevust.

Peale HKTS-i peab turvaettevõtja vastama TurvaTS-i §-s 10 sätestatud nõuetele.

Muudes seadustes sätestatu kõrval nõutakse turvaettevõtjalt käesoleva lõike punktide 1 ja 2 alusel järgmist:

1) kehtivat turvamise tegevusluba TurvaTS-i § 11 lõike 1 kohaselt. Kuigi regulatsiooni kohaselt ei oleks võimalik, et riiklikku järelevalvesse võiks olla kaasatud turvaettevõtja, kes tegutseb turvaauditi läbiviimise tegevusalal, ei ole soovitud seda eeldust tuua

regulatsioonis eespool esile. Turvamine on olemuselt ja tingimustelt sarnane järelevalvega avalikus kohas käitumise üldnõuete üle: valvatakse ja kaitstakse isikuid,

vara ja korda. Turvamise tegevusluba on tähtajatu, kuid majandushaldusasutusel on õigus tegevusluba ka MSÜS-i § 43 kohaselt peatada;

2) turvaettevõtja ega temaga seotud isik ei tohi olla karistatud tahtliku riigivastase kuriteo

eest, olenemata karistusandmete kustutamisest. Nõue tuletatakse ATS-i § 15 punktist 2, mille kohaselt ei võeta nõudele mittevastavaid isikuid avalikku teenistusse. Kuna

turvaettevõtja teostab riiklikku järelevalvet, on oluline, et temale kehtestatud nõuded oleksid sellised, mis tagaksid ettevõtja usaldusväärsuse.

Lõikes 7 sätestatakse, et halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet halduslep ingu sõlminud valla- või linnavalitsus. Sellega täidetakse eeldus, et eraõigusliku isiku tegevuse üle

peab teostama järelevalvet, tagamaks avaliku halduse ülesande õiguspärane ja tingimuste le vastaval tasemel täitmine. Turvaettevõtjate tegevuse üle on järelevalvet asjakohane teostama KOV, kes on turvaettevõtjaga vahetus kontaktis.

Lõikes 8 sätestatakse, et riikliku järelevalve teostamisel tohib osaleda turvateenistuja, kes

vastab TurvaTS-is sätestatud turvatöötaja nõuetele. Nõude eesmärk on riikliku järelevalve teostamisel tagada turvaettevõtja täielik vastutus oma tegevuse ja töötajate eest. Piirang on kooskõlas HKTS-i § 12 lõikega 2, mille kohaselt peavad isikul volitatava haldusülesande

täitmiseks olema nõutud teadmiste ja oskustega töötajad. Peale selle sätestatakse lõikes lisanõuded, millele turvateenistuja peab vastama.

Punkti 1 kohaselt peab turvateenistuja olema vähemalt keskharidusega Eesti kodanik. Selle nõude seadmisel on lähtutud lojaalsuskohustusest. Kuigi turvateenistujatelt ei eeldata vande

63

andmist ATS-i § 27 kohaselt, on oluline, et avaliku võimu volitusi eeldava ülesande täitja on riigivõimule lojaalne. Kodakondsusest tulenev lojaalsuskohustus on seega vajalik, et tagada kaasatavate turvateenistujate lojaalsus. Kui aga isiku tegevus puudutab teise isiku põhiõigus te

suuremat riivet, on tähtis, et isik, kes seda kohaldab, on erapooletu ja riigile ustav.

Punktiga 2 sätestatakse hariduslikud lisanõuded, mille järgi peab turvateenistuja olema omandanud korrakaitseametniku viienda taseme kutse, mida eeldatakse ka KOV-i korrakaitseametnikult.

Punkti 3 kohaselt ei tohi turvateenistuja olla karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest,

olenemata karistusandmete kustutamisest. Nõue tuletatakse ATS-i § 15 punktist 2, mille kohaselt ei võeta nõudele mittevastavaid isikuid avalikku teenistusse. Kuna turvateenistuja teostab riiklikku järelevalvet KOV-i esindajana, on oluline, et temale kehtestatud nõuded, mille

eesmärk on tagada turvateenistuja usaldusväärsus, oleksid muudele KOV-i teenistujate le kehtestatud nõuetega samad.

Punkti 4 kohaselt ei tohi turvateenistuja olla distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, välja arvatud juhul, kui teenistusest vabastamisest on möödas üle aasta.

Piirangu eesmärk on tagada, et isik, kes on vabastatud avalikust teenistusest, ei saaks asuda avalikku võimu teostama uuesti muus ametis.

Punkti 5 kohaselt ei tohi turvateenistujal olla võetud jõustunud kohtuotsusega ära politseiametniku või korrakaitseametniku ametikohal töötamise õigust. Nõue on sisult sama

ATS-i § 15 punktiga 3, mille kohaselt ei võeta isikut avalikku teenistusse juhul, kui jõustunud kohtuotsusega on temalt ära võetud teataval ametikohal töötamise õigus.

Lõikes 9 täpsustatakse, mil määral laieneb KOV-i pädevus kohaldada KorS-i alusel erimeetmeid ka kaasatava turvaettevõtja turvateenistujale. Riiklikku järelevalvesse kaasatud

turvaettevõtja turvateenistuja võib kohaldada halduslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks KorS-i § 28 lõikes 1, §-s 30, § 32 lõigetes 1–3 ja §-s 34 sätestatud meetmeid. Seega antakse

turvateenistujale ettekirjutuse tegemise õigus, mida ta realiseerib praktikas ilmselt eeskätt suulise nõudena, nagu on sätestatud eelnõu §-s 20. Samuti saab kaasatud turvateenistuja õiguse isikut küsitleda, nõuda temalt dokumente ja tuvastada tema isikusamasus. Viimati nimetatud

meede sarnaneb õigusega, mis on eelnõu §-s 22 turvateenistujale turvamiseks ette nähtud ja mida ta võib kohaldada näiteks isiku kinnipidamisel. Seega on meetme kohaldamise üldised

eeldused ja õiguslikud alused turvateenistujale tuttavad. Samuti võimaldatakse turvateenistuja l kasutada isikuandmete töötlemiseks jälgimisseadmestikku. Tegemist on pigem vähe riivava ja passiivse meetmega, mis võimaldaks turvateenistujal ohu väljaselgitamiseks jälgida KOV-i

paigaldatud kaameraid.

Eelnõus on ettekirjutuse kõrval piirdutud kolme erimeetmega, sest turvateenistuja täidab sel juhul vaid abistavat lisafunktsiooni. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt on üks turvaettevõtja kaasamise eelduseid vähemalt ühe korrakaitseametniku olemasolu. Sellest

lähtudes on turvateenistujad vaid esmased reageerijad, kelle eesmärk on tuvastada oht ja koguda andmeid. Andmed edastatakse seejärel KOV-i korrakaitseametnikule, kes jätkab asjakohase

menetlusega. Lõike 10 kohaselt ei ole turvateenistujal õigust käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud

meetme kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Kuigi KOV ei saa anda halduslepingu alusel muule isikule ülesandeid ega õigusi, mida tal endal ei ole, lisatakse deklaratiivne säte

seadusesse õigusselguse huvides. Sätte eesmärk on seega tagada, et riiklikku järelevalvesse kaasatud turvateenistuja ei kasutaks õigusi, mida tal ei ole. Säte kohaldub koostoimes käesoleva

64

paragrahvi lõikega 14, mille alusel kohaldatakse turvateenistujale TurvaTS-is sätestatud kohustusi ja nõudeid, ent mitte õigusi. Kui isik saab tegutseda eri rollides, on tähtis välistada nendes rollides ettenähtud riiveõiguste ristkasutus.

Lõike 11 kohaselt ei tohi turvateenistuja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku

järelevalve ülesannet täita samal ajal, kui ta osaleb muus TurvaTS-i §-s 4 sätestatud turvategevuses. Sätte eesmärk on vältida, et eraõigusliku ja avaliku ülesande täitmine läheks segi, ja tagada, et ühelt ülesandelt ei mindaks teisele üle seadust rikkudes. Oluline on ennetada

olukorda, kus turvateenistuja võib ekslikult asuda lahendama eraõiguslikku juhtumit, kandes samal ajal avaliku ülesande täitmiseks ettenähtud eritunnuseid. Praktikas tähendab see, et

turvateenistuja peab olema teadlik sellest, kas konkreetne ülesanne on avalik-õiguslik või eraõiguslik. Turvateenistujal jääb seega võimalus võtta olenevalt väljakutsest maha või panna peale asjakohased vormitunnused.

Lõikega 12 sätestatakse turvateenistujale kohustus kanda käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud riikliku järelevalve teostamisel turvateenistuja vormiriietust koos eritunnustega, mis nähakse ette käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud määruses. Kehtiva ApolS- i aluseks oleva eelnõuga seoses tõstatas õiguskantsler ka mitu muud avaliku võimu delegeerimise

probleemi. Seetõttu saab riivehalduse volitamisel võtta paljuski eeskujuks ApolS-i, mille alusel teostavad eraõiguslikud juriidilised isikud riivehaldust. Olulisena oli sellise volitamise puhul

toodud esile näiteks ühtne vormiriietus, mis aitab isikul eristada riigivõimu ülesandeid täitvaid isikuid. Vormiriietuse kandmise nõue tagab, et inimesele on avaliku võimu teostaja selgelt eristatav ja äratuntav. Et eristust kasutataks eesmärgipäraselt, on ka turvateenistujatel lubatud

eritunnuseid kanda üksnes kindla haldusülesande täitmisel. Kui turvateenistuja kannab eritunnuseid muude ülesannete täitmisel, rikub ta KarS-i § 277 lõiget 1, mille kohaselt on

ametniku vormiriietuse või ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine karistatav. Lõikega 13 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minis ter

määrusega riiklikus järelevalves kasutatavad eritunnused ja nõuded vormiriietusele. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.

Lõikega 14 sätestatakse, et turvateenistujale kohalduvad TurvaTS-is sätestatud kohustused ja nõuded, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Nagu eespool märgitud, ei laiene

turvateenistujale riikliku järelevalve teostamisel turvategevuseks ettenähtud õigused. Seega ei saa turvateenistuja lähtuda eelnõu §-dest 19–29. Samas on tal muud kohustused, nagu eelnõu

§-s 18 sätestatud nõue keelduda täitmast ülesandeid, mis on õigusaktiga vastuolus. Lõigetega 15 ja 16 sätestatakse KOV-ile õigused haldusleping lõpetada. Kui lõike 15 alusel on

KOV-i volikogul õigus otsustada haldusleping ühepoolselt lõpetada, siis lõike 16 kohaselt on KOV-i volikogu kohustatud lõpetama halduslepingu, kui turvaettevõtja ei vasta enam ta lle

seatud nõuetele. Sätte eesmärk on tagada kaasatud turvaettevõtjate usaldusväärsus ja välistada võimalus, et turvaettevõtja, kes on kaasatud riiklikku järelevalvesse, on samal ajal mõistetud süüdi riigivastases kuriteos.

Paragrahvis 822 sätestatakse hüvitis turvateenistuja hukkumise, haigestumise ja vigastada

saamise korral seoses turvaettevõtja kaasamisega. Kuna KOV võib kaasata turvaettevõtja turvateenistujaid avaliku korra tagamisse, sätestatakse, et kui turvaettevõtja on kaasatud KOV-i korrakaitseülesande täitmisele ja tema koosseisus turvateenistuja töövõime väheneb või

ta haigestub või hukkub selle ülesande täitmise tõttu, maksab KOV turvateenistujale või õigustatud isikule hüvitist ATS-i §-s 49 sätestatud määras. Erisätte eesmärk on tagada, et

turvateenistujad, kes täidavad avaliku võimu ülesannet, ei jääks võrreldes avalike teenistuja tega

65

tagatiste poolest halvemasse olukorda. Sisult täidab turvateenistuja sellises olukorras avalikku ülesannet ja teda käsitatakse kui avaliku võimu esindajat.

Eelnõu §-ga 39 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (edaspidi KrMS), mille § 1262 lõikest 10 jäetakse välja sõna „turvaseaduses“. TurvaS jäetakse KrMS-is jälitustoimingu

tegemise alusena välja, kuna TurvatS-is ei nähta enam PPA-le ette võimalust temaga seotud isikute isikuandmeid KrMS-i § 1263 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga koguda, kui see on vajalik, et otsustada riigikaitseseaduse §-s 83 nimetatud objekti hõlmava turvamise või

turvaauditi lepingu sõlmimine. Võimalusest on loobutud, kuna praktikas on leidnud säte vähe kasutust ja üldjuhul töödeldakse juba olemasolevat teavet ning KrMS-i § 12612 annab selleks

loamenetlusega hõlmatud turvaettevõtjate puhul ka praeguses sõnastuses võimaluse. Eelnõu §-ga 40 muudetakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadust.

Muudatus on vajalik, sest lisaks eelnõus sätestatud karistusmääradele on vaja sätestada

võimalus, et kui laeva omanik või prahtija rikub korduvalt mereturvatöötajate kasutamise nõudeid või Eesti riigilippu kandval laeval relvade ja laskemoona arvestuse või hoidmise tingimuste nõudeid, oleks esimese või teise laevapereta prahitud laevade registri pidajal õigus

tema laev registrist kustutada. Erinevatel andmetel võib üks neljaliikmeline eraturvameeskond sõltuvalt piirkonnast maksta

50 000 – 70 000 USA dollarit, millele lisanduvad muud kulud. Tervikuna hinnatakse turvaettevõtjate tuluks ca 52,2 miljonit USA dollarit ca 1500 reisi eest kuus65. Kui ainuüks i Adeni lahe piirkonda läbivatest reisidest 25% ehk 10 612 reisi aastas mehitavad turvaettevõtjad,

oleks tegemist ca 530-miljonilise turuga. Lisades ka maailma teised piirkonnad, on turu suurus umbes miljard dollarit. Eelnõuga kehtestatavad karistusmäärad mereturvatöötajate kasutamise,

laeval relvade hoidmise ja arvestuse pidamise nõuete rikkumise eest ei pruugi olla piisava lt mõjusad, et tagada sellisel ohtlikul tegevusalal piisav õiguskuulekus. Laeva esimesest või teisest laevapereta prahitud laevade registrist kustutamine on seega lisavõimalus, kuidas

mereturvatöötajate kasutajaid distsiplineerida. Registrist kustutamise tagajärjel kaotab laev õiguse kanda Eesti lippu ja ei allu enam Eesti õiguskorrale ning prahtijale ei tagastata juba

tasutud registritasu. Eelnõu §-ga 40 muudetakse lennundusseaduses seaduse pealkirja, asendades sõna turvaseadus

sõnadega turvategevuse seadus.

Eelnõu §-s 42 sätestatakse meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) muudatused. Eesti riik on võtnud eesmärgiks, et Eesti lipu all sõidaks tulevikus rohkem kaubalaevu. Seda

kinnitavad ka 17. juuli 2017. aasta valitsuskabineti nõupidamine, kus arutati laevandussekto r i toetamise võimalusi, ja sellel vastuvõetud otsused ning selleks jõustati 1. juulil 2020. aastal

laevanduse seadusemuudatuste pakett, mis soodustab laevade tulemist Eesti lipu alla. Paketi eesmärk on tuua Eesti lipu alla suuremaid kaubalaevu. Laevanduse seadusemuudatuste pakett pakub laevandusettevõtjatele soodsaid maksutingimusi, mis omakorda soodustab laevandusega

seotud kaldaettevõtete asutamist Eestisse66.

Rahvusvahelistes vetes esineb tänapäeval endiselt piraatlust avamerel ja relvastatud rööve territoriaalmeredes ning laevade omanikud peavad leidma lahendusi, kuidas oma laevu rünnete eest kaitsta. 2019. aastal toimus Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (edaspidi IMO) andmetel

65 Stratfor: The World’s Leading Geopolitical Intelligence Platform. 66 Laevad Eesti lipu alla 2020. Transpordiamet; https://veeteedeamet.ee/et/eesti-lipuriigina, 01.11.2021.

66

kokku 193 juhtumit, millest piraatide rünnakuid avamerel oli 34 ning relvastatud rööve territoriaalmerel 95 ja sadamapiirkonnas 64. See on kokku 14% vähem kui 2018. aastal (223) ja väikseim juhtumite arv alates 1996. aastast.67 Kuigi rünnete arv on merel järjest vähenenud,

võib praktikas tekkida olukordi, kus laevaomaniku enda võetavad meetmed ei ole piisavad selleks, et tulla ohuolukorraga toime, ja reederile peab andma õiguse kasutada põhjendatud

olukorras riigi seatud tingimustele vastavaid mereturvatöötajaid. Lisaks aitaks mereturvatöötajate kasutamise õiguslik regulatsioon suurendada Eesti laevanduse konkurentsivõimet.

Kuigi laevavastased ründed on läbi ajaloo nõudnud rahvusvahelise kogukonna ja

laevandussektori tähelepanu, ei ole probleemi lahenduseks kasutatavate relvastatud turvameeskondade temaatikat siiani rahvusvahelisel tasandil reguleeritud ning puuduvad kohustuslikud detailsed juhised, kuidas relvastatud turvameeskondade kasutamist riiklikult

reguleerida. Rahvusvahelise regulatsiooni puudumise tõttu on merendussektor töötanud probleemide lahendamiseks ja lipuriikide regulatsiooni täiendamiseks välja soovituslikke

dokumente. Lõpliku otsuse, kas lubada laeva pardale relvastatud turvatöötajaid ja kuidas nende kasutamist reguleerida, peab tegema lipuriik. Oluline on, et Eesti kaaluks riigisisese regulatsiooni kehtestamisel vähemalt neid asjaolusid, millele on juhtinud tähelepanu IMO,

mille on toonud esile BIMCO (Baltic and International Maritime Council), mida on käsitletud rahvusvahelises kirjanduses ja mida näitab teiste riikide praktika. Samas on oluline ka mainida,

et riikides, kus sellesisuline regulatsioon on kehtestatud, ei ole praktikas suudetud siiski kõiki võimalikke kitsaskohti vältida.68

Laevakaitse valdkonna reguleerimise muudab keeruliseks see, et riigi lippu kandes kuulub laev küll Eesti jurisdiktsiooni alla, kuid laeva õiguslik staatus muutub riikide territoriaalvetes ja

avamerel liikudes pidevalt. Kuna puutuvad kokku väga paljude riikide õigusvaldkonnad, on mitu rahvusvahelist organisatsiooni andnud välja oma soovitused. Eesti regulatsiooni väljatöötamisel on võetud arvesse järgmisi.

1) Juhised laevaomanikele, reederitele, kaptenitele ja laevapere liikmetele piraatluse ja relvastatud röövide ennetamiseks ja vähendamiseks laevadel. IMO. MSC.1/

Circ 1334, 23. juuni 200969. 2) Juhised laevaomanikele, reederitele ja kaptenitele lepingu alusel palgatud

relvastatud mereturvatöötajate kasutamiseks laeva pardal suure riskiga piirkonnas.

IMO. MSC.1/Cir.1405/Rev.2, 25. mai 201270. 3) Soovitused laevakaitset osutavale ettevõtjale laevadel suure riskiga piirkondades

teenuse osutamiseks. IMO. MSC.1/Circ.1443, 25. mai 201271.

67 IMO. Reports on acts of piracy and armed robbery against ships. Annual Report. MSC.4/Circ.264 2019, lk 2;

https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Piracy-Reports-Default.aspx. 68 Erasmus Law Review 2018. Issue 4. Eriväljaanne relvastatud mereturvatöötajate kasutamise kohta;

http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4. 69 Piracy and armed robbery against ships. Guidance to shipowners and ship operators, shipmasters and crews on

preventing and suppressing acts of piracy and armed robbery against ships. IMO. MSC.1/Circ 1334, 23 June 2009. 70 MSC.1/Circ.1405/Rev.2 on Revised interim guidance to shipowners, ship operators and shipmasters on the use

of privately contracted armed security personnel on board ships in the High Risk Area 2012. IMO;

https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Private-Armed-Security.aspx, 12.01.2021. 71 MSC.1/Circ.1443 on Interim Guidance to private maritime security companies providing contracted armed

security personnel on board ships in the High Risk Area 2012. IMO;

https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Private-Armed-Security.aspx, 12.01.2021.

67

4) Piraatlus ja relvastatud röövid laevadel. Soovitused riikidele, et ennetada ja vähendada piraatlust ja relvastatud rööve laevadel. IMO. MSC.1/Circ.1333/Rev.1, 12. juuni 201572.

5) Uuendatud soovitused lipuriigile mereturvatöötajate kasutamise kohta laeval suure riskiga piirkondades. IMO. MSC.1/Crc.1406/Rev 3, 12. juuni 201573.

6) BMP5. Parimad tavad piraatluse ennetamiseks ja laevade turvalisuse tugevdamiseks Punasel merel, Adeni lahel, India ookeanil ja Araabia merel, juuni 201874.

Laevad kuuluvad selle riigi jurisdiktsiooni alla, mille lippu nad kannavad. Kui maismaa l

pannakse toime relvastatud rünnak, reageerib sellele politsei, sest see on sisejulgeo leku

küsimus. Laev võib aga asuda oma lipuriigist väga kaugel ja laeva kaitsmine relvastatud

rünnaku eest on pigem riigi välise kaitsevõime küsimus ning sellele peaks reageerima lipur iigi

sõjalaevastik. Peamiselt majanduslikel põhjustel on mitu riiki andnud laevade kaitsmiseks

eraettevõtjatele õiguse kaasata mereturvatöötajaid, kes osutavad laeval n-ö eraõiguslikku

sõjalise kaitse teenust. Mereturvatöötaja ülesanne on valvata ja kaitsta kõrgendatud ohu

piirkonnas väljastpoolt tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja

reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Laeval võib töötada ka turvateenistuja, kuid tema

ülesanne on tagada laeval sisekord reisijate ja laevapere liikmete vahel ning temale kehtivad

hoopis teised nõuded, näiteks eesti keele oskus. Mereturvatöötajate ja turvateenistujate selgeks

eristamiseks sätestatakse mereturvatöötajate kaasamise regulatsioon MSOS-i osana laeva

turvalisuse kohta.

Seega arvestatakse regulatsiooni välja töötamisel järgmisega:

 rahvusvaheliselt on töötatud reederitele välja juhendeid ja soovitusi, mida laeval rünnete tõrjumiseks kasutusele võtta;

 rahvusvahelised organisatsioonid soovitavad kasutada laeval relvastatud mereturvatöötajaid viimase abinõuna, kui kõik muud võimalused laeva kaitseks on kasutusele võetud;

 rahvusvahelised organisatsioonid jälgivad pidevalt meredel toimuvaid rünnakuid, mille põhjal on reederil võimalik ohtusid hinnata;

 käimas on rahvusvahelised mereoperatsioonid rünnakute ennetamiseks, näiteks operatsioon ATALANTA Somaalia piirkonnas75;

 Eesti riigilippu kannavad praegu üksikud laevad, kus sellist teenust võib vaja olla;

 praktikas tekib suure tõenäosusega vajadus kasutada välisriigi turvaettevõt ja teenuseid ning mereturvatöötajate kaasamise vajadus võib tekkida ootamatult ja Eesti riigist väga

kaugel;

 konkreetseid olusid merel ja ohtu laevale oskavad hinnata kõige paremini reederid ja laevakaitset osutavad ettevõtjad.

72 Piracy and armed robbery against ships. Recommendations to Governments for preventing and suppressing

piracy and armed robbery against ships, IMO. MSC.1/Circ.1333/Rev.1, 12 June 2015. 73 MSC.1/Circ.1406/Rev.2 on Revised interim recommendations for flag States regarding the use of privately

contracted armed security personnel on board ships in the High Risk Area 2012. IMO;

https://www.imo.org/en/OurWork/Security/Pages/Private-Armed-Security.aspx, 12.01.2021. 74 Best Management Practices to Deter Piracy and Enhance Maritime Security in the Red Sea, Gulf of Aden, Indian

Ocean and Arabian Sea. Version 5. 2018. BIMCO, ICS, IGP&I Clubs, INTERTANKO and OCIMF;

https://eunavfor.eu/wp-content/uploads/2018/06/BMP5-PP.pdf, 12.02.2021. 75 Operation ATALANTA’s new mandate enters into force on 1st of January 2021. New tasks will reinforce the

EU NAVFOR’s counter-piracy core responsibilities 2020. European Union Naval Force ATALANTA;

https://eunavfor.eu/operation-atalantas-new-mandate-enters-into-force-on-1st-of-january-2021-new-tasks-will-

reinforce-the-eu-navfors-counter-piracy-core-responsibilities/.

68

Eeltoodust lähtudes kasutatakse mereturvatöötajaid eelnõu järgi järgmiste põhimõtete alusel. 1) Laeval tuleb rünnete ära hoidmiseks võtta kõigepealt kõikvõimalikke muid meetmeid.

2) Mereturvatöötajaid võib kaasata ainult siis, kui see on nähtud ette laeva turvaplaanis ja läbitakse kõrgendatud ohu piirkonda (nt Lääne-Aafrika rannik, Malaka ja Singapuri

väin, Lõuna-Hiina meri Aasias, Lõuna-Ameerika Vaikse ookeani ja Kariibi mere piirkonnad, India ookean).

3) Et laevakaitset osutavat ettevõtjat kiiresti ja paindlikult kaasata, ei väljasta riik talle

tegevusluba, vaid süsteem on ehitatud üles reederi vastutusele: reeder valib välja laevakaitset osutava ettevõtja, kes vastab riigi seatud tingimustele.

4) Reeder on kohustatud teavitama lepingu sõlmimisest ning mereturvatöötajate ja relvade kaasamise täpsemast ajast ja kohast Transpordiametit, kes on riigis reederile üks kontaktpunkt.

Eelnõu § 42 punkti 1 kohaselt võetakse eelnõuga kasutusele uus termin relvastatud

mereturvatöötaja. Termin lisatakse MSOS-i § 2 mõistete loetellu ja selle kohaselt on

relvastatud mereturvatöötaja (edaspidi ka mereturvatöötaja; ingl privately contracted armed

security personnel) laevakaitset osutava ettevõtja töötaja, kes valvab ja kaitseb kõrgendatud

ohu piirkonnas väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid

ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara. Tema kohta kehtivad turvateenistujast erinevad

nõuded, mis kehtestatakse valdkonda reguleeriva rakendusaktiga.

Eelnõu § 42 punkti 2 kohaselt täiendatakse MSOS-i uue peatükiga 143, milles määratakse

mereturvatöötajate kasutamise reeglid.

MSOS-i §-ga 753 täiendatakse seadust mereturvatöötajate kasutamise põhimõtetega.

Lõike 1 kohaselt tuleb rünnete eest, mis tulevad väljastpoolt Eesti riigi lipu all sõitvat laeva,

võtta vajaduse korral laeva kaitseks kasutusele eesmärgipärased abinõud või rahvusvahelises õiguses soovitatud praktika. IMO on oma juhistes selgelt sätestanud, et kõigepealt peab rünnete

ennetamiseks võtma laeval muid vajalikke meetmeid. Vajalikud soovitused sisalduvad näiteks IMO 23. juuni 2009. aasta juhises nr 1334. Õiguslikel ja turvalisuse põhjustel ei soovita IMO kasutada relvastatud mereturvatöötajaid, kuna see võib niigi ohtliku olukorra muuta veel

ohtlikumaks (IMO 12. juuni 2015. aasta juhise nr 1333 punktid 3–7). Siiski ütleb IMO, et juhul, kui lipuriik otsustab lubada laeva pardale mereturvatöötajad, peab riik nägema nende

kaasamiseks ette ka väga selged reeglid. Samast põhimõttest on lähtutud ka eelnõu koostamisel. Lõikes 2 seatakse reeglid, millal ja mis eesmärgil on lubatud mereturvatöötajaid kaasata. Eesti

riigilippu kandva laeva, sellel viibivate laevapere liikmete ja reisijate ning laeva pardal oleva vara valvamiseks ja kaitsmiseks väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest võib reeder, kui kõik

muud võimalused laeva kaitseks on rakendatud ja laeva turvaplaanis on see ette nähtud, kasutada laeval kõrgendatud ohu piirkonna läbimiseks laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitud lepingu alusel mereturvatöötajaid.

See tähendab, et:

- mereturvatöötajate kaasamine on viimane abinõu, kui kõik muud vahendid on juba kasutusele võetud;

- laeva turvaplaanis peab olema nähtud ette mereturvatöötajate kasutamise õigus;

- mereturvatöötajaid võib kasutada ainult kõrgendatud ohu piirkonna läbimiseks; - reeder peab olema sõlminud laevakaitset osutava ettevõtjaga lepingu.

69

Mereturvatöötajate ülesanne on valvata ja kaitsta väljastpoolt laeva tulevate rünnete eest laeva, sellel viibivaid laevapere liikmeid ja reisijaid ning laeva pardal olevat vara.

Lõikes 3 sätestatakse, et kõrgendatud ohu piirkondade loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. IMO ja teised rahvusvahelised organisatsioonid jälgivad väga

hoolega, mis merel toimub, ja teevad selle kohta statistilisi ülevaateid. Selle ja vajaduse korral teiste valdkonnaga seotud ametiasutuste, näiteks Välisministeeriumi või julgeolekuasutus te teabe põhjal koostatakse nimekiri ohtlikest merepiirkondadest, mis kinnitatakse määrusega.

Kuna olukord merel on muutlik, peab vajaduse korral olema võimalik lisada määrusesse kiiresti uusi piirkondi ja võtta välja mitteohtlikke. Määruse saab teha reederitele kättesaadavaks

Transpordiameti kodulehe kaudu. IMO suunised keskenduvad praegu tugevalt Adeni lahele, kuid viimaste rünnete statistika

näitab, et oht on liikunud Adeni lahelt Guinea lahte, Singapuri väina, Indoneesia piirkonda ja Kariibi merre. Näiteks lubab Belgia mereturvatöötajaid kasutada Adeni lahes ja India ookeanis

ning Guinea lahe avamere piirkonnas. Küpros on kõrgendatud ohu piirkondadeks määranud Ida-Aafrika ja India ookeani loodeosa (Ida-Aafrika mereosa, India ookeani loodeosa, Araabia meri, Omaani laht, Adeni laht, Punase mere lõunaosa) ning Lääne-Aafrika ja Guinea lahe.76

Prantsuse regulatsiooni kohaselt on mereturvatöötajaid lubatud kasutada väljaspool riikide territoriaalmerd ja peaministri määrusega kindlaksmääratud ohualadel. Laevaomanike,

kaitseministri, transpordiministri ja välisministri esindajatest koosnev komisjon saab ohualade määramisel teha peaministrile tuvastatud ohumuutuste järgi ettepanekuid.77

Lõikes 4 täpsustatakse, mis tingimustele peab vastama laevakaitset osutav ettevõtja, kellega reeder võib sõlmida kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu.

Punkti 1 kohaselt võib reeder sõlmida lepingu ettevõtjaga, kellel on Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Ühendkuningriigis turvategevuse või laevakaitse

valdkonna tegevusluba. Kõik riigid ei pea kinni rahvusvahelistest reeglitest ega taga ka turvaettevõtjate või laevakaitset osutavate ettevõtjate põhjalikku kontrolli. Seetõttu tuleb

hinnata, mis riikide ettevõtjatel lubada tulla Eesti lippu kandvale laevale ning kasutada ja kanda seal relvi. Piirdudes just Euroopa Majanduspiirkonnaga on tagatud, et laevakaitset osutavad ettevõtjad vastavad üldnõuetele, näiteks on tehtud ettevõtja omanike taustakontroll. Samuti

tagab see, et Eesti riigil on vajaduse korral võimalik nõuda asjaomaselt riigilt infot tema tegevusloa alusel tegutseva ettevõtja kohta, ja kui esineb tõsiseid rikkumisi, on ka paremad

võimalused sellise ettevõtja tegevust mõjutada. Kui ettevõtja on aga kaugemast riigist, millega Eestil puudub tihe kontakt, võib koostöö osutuda raskeks ja kulukaks. Eesti regulats ioon võimaldab laevakaitse teenust osutada nii turvategevuse kui ka laevakaitse valdkonna

tegevusloaga ettevõtjatel. Esimeste alla kuuluksid seega ka näiteks Eesti turvamise tegevusloaga ettevõtjad. Kuna mõlemat tüüpi ettevõtjad peavad vastama punktile 2, millega

tagatakse nende vastavus vajalikele nõuetele ehk pädevus, ei nähta vajadust piirata selliste turvaettevõtjate osalemist, kellel ei ole mõne muu riigi laevakaitse valdkonna tegevusluba.

Kuna Ühendkuningriik on Euroopa Majanduspiirkonnast lahkunud, jääksid aga üksnes Euroopa Majanduspiirkonna ettevõtjate aktsepteerimisega Ühendkuningriigi ettevõtjad

kõrvale. Ühendkuningriik on kõnealuse teenuse osutamises aga üks peamisi maailmas. Nimelt

76 First Schedule of The Protection of Cyprus Ships Against Acts of Piracy and Other Unlawful Acts Law of 2012;

https://www.dms.gov.cy/dms/shipping.nsf/all/AD20EEAF5ABF67A7C225832000401D9D/$file/Law%2077(I)-

2012-Piracy-Version%20181012-EN.pdf?openelement. 77 La loi n° 2014-742 du 1er juillet 2014 relative aux activités privées de protection des navires a été publiée,

art 14; https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/JORFTEXT000029175262/.

70

on avalike andmete järgi praegu ISO standardi 28007 kohaselt akrediteeritud kokku 38 ettevõtjat järgmistest riikidest: Kreeka (14), Ühendkuningriik (12), Ameerika Ühendriigid (4), Singapur (3), Sri Lanka (1), Küpros (1), Keenia (1), Hongkong (1), Dubai (1) ja Eesti (1).78

Ühendkuningriigi kaasamine on põhjendatud, kuna see oli kuni 2020. aastani Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonna liige. Seepärast on arendatud sellega juba välja toimivad

(politsei)koostöösuhted, mistõttu on Eesti ametiasutustel vajaduse korral kergem kontrollida sealsete ettevõtjate tausta.

Punktis 2 nähakse ette, et ettevõtja peab vastama valdkonnas tunnustatud standarditele. Eelnõu kohaselt plaanitakse muuta IMO 12. juuni 2015. aasta juhise nr 1406 punkti 2 alusel

kohustuslikuks rahvusvahelisele standardile ISO 28007-1:201579 vastava sertifikaad i olemasolu. Valdkonnas tunnustatud standarditele viitamisel on lähtutud standarditele viitamise juhendist. Nimetatud sertifikaat on töötatud välja koostöös IMO-ga. Maailmas on ka teisi

standardeid (nt ANSI/ASIS PSC.4-2013, Quality Assurance And Security Management For Private Security Companies Operating At Sea Û Guidance80), kuid neid pole IMO oma juhistes

soovitanud kohustuslikuks teha ja praegu neid ei kaaluta. Praegu ei ole Eesti ettevõtjal võimalik Eestist sellist sertifikaati saada, kuid kuna tegemist on rahvusahelise teenusega, peab laevakaitset osutav ettevõtja olema valmis kõigiks asjaajamisteks teiste riikide ning nende

õiguskeskkonna ja keeleruumiga. Sertifikaati on võimalik praegu saada Lloyd’s Registerilt81 ja MSS Globalilt82, kelle on omakorda sertifitseerinud United Kingdom Accreditation Service83.

ISO standardis on määratud väga põhjalikud reeglid, millele laevakaistet osutav ettevõtja peab vastama, näiteks tunneb ettevõtja tegevusvaldkonda, selle riske ja rahvusvahelist õigusruumi,

tal on selge juhtimisstruktuur ja finantsstabiilsus, ta on sõlminud riskide katteks vajalikud vastutuskindlustuslepingud, ta annab oma töötajate käsutusse seaduslikud relvad ja

turvavarustuse, tal on ülesannete täitmiseks piisavate teadmiste, oskuste ja kogemustega personal ning ta on töötanud ülesannete täitmiseks välja selged protseduurireeglid. Seejuures tuleb ettevõtjal töötada välja mereturvatöötajate taustakontrolli põhimõtted ja kooskõlas

andmekaitse reeglitega kontrollida muu hulgas ka mereturvatöötaja kriminaaltausta, tervislikku seisundit ja sõltuvusainete kasutamist. Enne sertifikaadi väljastamist kontrollitakse ettevõtjat

palju põhjalikumalt, kui riik seda tegevusloa väljastamiseks teeb. Sertifikaadi säilitamiseks tehakse perioodilist vastavuskontrolli ja kordussertifitseerimist.

Lõikes 5 sätestatakse, et reeder teavitab mereturvatöötajate kasutamisest Transpordiametit. Määrusega kehtestatakse täpsed nõuded, mis info tuleb reederil esitada, näiteks lepingu koopia

ning laeva, mereturvatöötajate ja laevale toodavate relvade andmed. Info esitamise vormi määrab Transpordiamet.

MSOS-i § 113 lõike 5 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt võtab Eesti riigilippu kandvalt laevalt turvahäire vastu politseiasutus ja teavitab sellest kohe

78 Security in Complex Environments Group (SCEG); https://www.sceguk.org.uk/accredited-certification-psc1-

and-iso-28007/sceg-companies-awarded-accredited-certification-for-iso-28007-marit ime/;

https://www.sceguk.org.uk/accredited-certification-psc1-and-iso-28007/non-sceg-companies-awarded-

accredited-certification-for-iso-28007maritime/. 79 ISO 28007-1:2015. Ships and marine technology -- Guidelines for Private Maritime Security Companies

(PMSC) providing privately contracted armed security personnel (PCASP) on board ships (and pro forma

contract); https://www.evs.ee/et/iso-28007-1-2015, 12.01.2021. 80 ANSI/ASIS PSC.4-2013. Quality Assurance And Security Management For Private Security Companies

Operating At Sea Û Guidance; https://webstore.ansi.org/standards/asis/ansiasispsc2013-1453328, 12.01.2021. 81 Vt https://www.lr.org/en/iso-28007/. 82 Vt https://www.mssglobal.com/security-services-certification. 83 Vt https://www.ukas.com/download/publications/publications_relating_to_certification_bodies/CIS-9-

Certification-of-Private-Maritime-Security-Companies-Edition-2-December-2019.pdf.

71

Transpordiametit. Vajaduse korral teavitab Transpordiamet välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub. Saades teabe välisriigi lippu kandva laeva turvahä ire edastamise kohta, teavitab Transpordiamet sellest kohe laeva lipuriiki ja vajaduse korral

välisriiki, mille läheduses turvahäire edastanud laev asub.

Lõikes 6 sätestatakse, et reeder teavitab Transpordiametit ja PPA-d laevale toodud relvadest ning edastab nendega kaasas olevad relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering.

Lõikes 7 sätestatakse, et mereturvatöötajad täidavad laeval kapteni korraldusi. Rahvusvahelis te

juhiste järgi (IMO 25. mai 2012. aasta juhise nr 1405 punktid 5.7–5.10) peavad reeder ja laevakaitset osutav ettevõtja rääkima kõik vajalikud reeglid ja protseduurid lepingu sõlmimise ajaks läbi. Mereturvatöötajate ülesanne on kaptenit laeval laevakaitses nõustada ja tegutseda

oma ülesande kohaselt, kuid mereturvatöötajad peavad ühtlasi täitma oma tegevuses kapteni korraldusi. Juhul, kui kapteni korraldusi ei täideta temast mittesõltuvatel asjaoludel ja kapten

on järginud oma tööülesannete täitmisel hoolsuskohustust, ei ole võimalik võtta teda ka vastutusele. See tähendab, et näiteks, kui kapten annab korralduse lõpetada rünne või jõu kasutamine ja seda ei täideta, ei ole juhul, kui selgub, et rünne või jõu kasutamine on alusetu,

võimalik kaptenit vastutusele võtta.

Lõikes 8 sätestatakse, et mereturvatöötaja ei tohi pardal viibida joobeseisundis. ISO standardi 28007 järgi peab ettevõtja tagama, et tema töötajad ei tarbiks laevas alkoholi. Seega on tegemist erisusega MSOS-i § 30 lõikest 2, mille alusel ei tohi laevapere liige olla vahiteenistuse ajal

joobeseisundis, kuid alkoholi joomine laeval ei ole keelatud. Keelu kehtestamine on mõistlik, kuna puudub vahiteenistus ja pole võimalik ette teada, millal peab mereturvatöötaja hakkama

oma kohustusi laeval täitma. Lõikes 9 sätestatakse volitusnorm mereturvatöötajate kasutamise eeskirja kehtestamiseks.

Kuna see on valdkonnaülene küsimus, kehtestab eelnõu kohaselt määruse Vabariigi Valitsus. Määrusega reguleeritakse, mis standardile peab ettevõtja vastama, mis on minimaalsed nõuded

mereturvatöötajatele ning nende ettevalmistusele ja väljaõppele, kui palju peab mereturvatöötajaid korraga laeval olema ning milline on mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise kord. Samuti kehtestatakse nõuded laeva turvaplaani lisas kajastatavatele

andmetele ja laevakaitset osutava ettevõtjaga sõlmitavale lepingule.

Just laeva turvaplaani puhul on oluline, et õigusaktide tasandil oleks sätestatud lisatingimused turvaplaani lisale, mis võimaldab kasutada laeval mereturvatöötajaid. MSOS-i § 111 lõike 2 kohaselt hinnatakse turvaplaani vastavust nõuetele, mis on sätestatud rahvusvahelises

konventsioonis inimelude ohutusest merel (SOLAS-konventsioon), selle konventsiooni alusel kehtestatud rahvusvahelises laevade ja sadamarajatiste turvalisuse koodeksis (ISPS-koodeks)

ning riiklikes õigusaktides. Ei SOLAS-konventsioonis ega ISPS-koodeksis ole sätestatud aga nõudeid relvastatud kaitse kasutamise kohta laevadel, mistõttu tuleb riiklikult sätestada, mida peab turvaplaani lisa sisaldama, näiteks nõue teha laevadel relvastatud kaitse kasutamiseks

riskihinnang, milles võetakse arvesse laeva suurust, tüüpi, kauba liiki, sõidukiirust jms. Samuti peab sätestama, kas riskihinnangus tuleb kaaluda laeva kaitseks ennetavate lisameetmete

rakendamist, st kaitsta laeva okastraatide, traataedade või veepihustitega, et vältida ründajate pääsemist laevale.84 IMO suunise MSC.1/Circ.1405/Rev.2 punktis 3 on toodud riskihinnangu koostamise soovitused ja punktis 3.3 loetletakse asjaolud, mida tuleks võtta riskihinnangu

koostamisel arvesse.

84 B. Feldtmann 2018. On-board Protection of Merchant Vessels from the Perspective of International Law. –

Erasmus Law Review 4; http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4/ELR-D-19-00011.pdf.

72

Saksamaa regulatsiooni kohaselt on laevaomanikel ja operaatoritel võimalik taotleda kinnitust, et turvaplaani lisa vastab ISPS-koodeksile. Lisas on sätestatud, millal kasutatakse laeval

relvastatud turvatöötajaid, samuti et kasutatakse ettevõtjat, kellele on väljastatud litsents või tegevusluba, ja et tegevuses järgitakse IMO suunistes toodud nõudeid.85 Veel võib tuua esile,

et Taani on riigisiseses õiguses rakendanud sellist lahendust, et on teinud laevandussekto r i väljatöötatud parimate tavade järgimise kohustuslikuks, märkides, et laevad peavad BMP5 viimase versiooni järgi töötama välja piraatlusvastased turvaprotseduurid. Samuti on

reguleeritud vastutust olukorras, kus turvaprotseduuride väljatöötamisel nimetatust ei lähtuta. 86

Eelnõu kohaselt kasutab reeder mereturvatöötajaid kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud lepingu alusel laevakaitset osutava ettevõtjaga. Samas on oluline kehtestada loetelu miinimumnõuetest, mida leping peab sisaldama. Eelkõige on määruses kavas sätestada, et

lepingu sõlmimisel võetakse aluseks rahvusvaheliselt tunnustatud ajakohased lepinguvormid, näiteks BIMCO väljatöötatud ja sektoris laialdaselt kasutusel tüüpleping GUARDCON87.

Selles on näiteks toodud eraldi lahtrina andmed turvaettevõtjale väljastatud tegevuslubade ja litsentside kohta. Lisaks tuleks lepingus sätestada, et selle allkirjastamisel kinnitab ettevõtja, et ta on tutvunud lipuriigi õigusega ja teavitanud sellest talle alluvaid relvastatud

mereturvatöötajaid ning nii ettevõtja kui ka tema töötajad on teadlikud osutatava teenusega kaasnevast vastutusest ja selle üle riikliku järelevalve teostamise ulatusest. Ettevõtja peaks

kinnitama, et kõik relvastatud mereturvatöötajad on läbinud asjakohased koolitused ja ei esine asjaolusid, mis takistaksid neil tööülesannete täitmist. Nõuete kehtestamine annab võimaluse ettevõtjat andmete alusel pisteliselt kontrollida.

Keskne probleem relvastatud mereturvatöötajate kasutamisel on asjaolu, et relvade olemasolu

laeva pardal võib mõjutada laeva õigust sõita rahumeelselt läbi rannikuriigi territoriaalvetest. Kuigi asjakohaselt hoiustatud relvade laeva pardal hoidmine ei ole vastuolus rahumee lse läbisõidu õigusega, tekib küsimus siis, kui ilmneb vajadus kasutada relvi teise riigi

territoriaalvetes, ja seda isegi siis, kui tegemist on enesekaitsega.88 Samuti tuleb arvestada, et mõned riigid ei luba oma territoriaalvetes kasutada laevadel relvastatud isikuid, või kui

relvastatud mereturvatöötaja võib pardal olla, peavad relvad olema nõuetekohaselt hoiustatud. 89 Seega peaks lepingutingimuste miinimumnõuetes olema kehtestatud, et leping sisaldab sätet, mille kohaselt ettevõtja kinnitab, et on teadlik lipu-, ranniku- ja sadamariigi nõuetest relvade

transpordi ja hoiustamise ning relvastatud töötajate laeva pardale lubamise kohta.

Mereturvatöötajate kasutamisest ja rünnetest teavitamise kord sätestatakse eraldi eeskirjas, et tagada just kõige uuema ja asjakohasema info edastamine Eesti ametiasutustele. Kuigi määruses nähakse ette eraldi teavitamiskord, ei ole see muude teavitamiskordade erinorm.

Kaubandusliku meresõidu koodeksi §-s 73 on sätestatud, et kui reisil viibival laeval leiab aset tegu, millele kohaldatakse KarS-i, tagab kapten võimaluste piires sündmuskoha ja sündmusega

seotud esemete puutumatuse. Kapten võib nõuda sündmuse asjaolude täpsustamiseks laeval olevatelt inimestelt seletusi ja anda olustiku puutumatuse tagamiseks korraldusi. Kapten dokumenteerib seletused, korraldused ja muud sündmusega seotud toimingud vabas vormis

85 T. R. Salomon 2018. Armed On-board Protection of German Ships (and by German Companies). – Erasmus

Law Review 4, p 236; http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4/ELR-D-18-00007.pdf. 86 Viide 78. 87 GUARDCON. Standard Contract for the Employment of Security Guards on Vessels;

https://www.bimco.org/contracts -and-clauses/bimco-contracts/guardcon#. 88 Vt viide 78. 89 K. Svanberg 2020. The use of private maritime guards as an innovative means to fulfil states duty to cooperate

in the repression of maritime piracy. Part 1. – International Journal of Maritime Crime & Security, vol 1, issue 2,

p 41; http://www.ijmcs.co.uk/cdn/article_file/2020-11-09-15-02-16-PM.pdf.

73

ning annab nimetatud dokumendid esimesel võimalusel üle prokuratuurile. Vajaduse korral võib kapten saata kuriteo toimepanemises kahtlustatava isiku ja kogutud materjalid Eestisse teise Eestis registreeritud laevaga.

Määruses sätestatakse seega eraldi raporteerimiskohustus, mis hõlmab eraldi raportite esitamist

ka rünnete korral. Selle eesmärk on hinnata, kuidas mereturvatöötajad jõudu kasutavad. Riigid on rakendanud jõu kasutamise kontrollimiseks raporteerimiskohustust erinevalt. Juhtumitest antakse üldjuhul teada mereadministratsioonile, Justiitsministeeriumile või riigiprokurör ile.

Osa riikidest läheneb dualistlikult (näiteks Saksamaa ja Holland), st raporti esitab asjaomasele lipuriigi asutusele nii kapten kui ka mereturvatöötajate meeskonna juht. Taani on aga

rakendanud ühe raporti esitamise kohustust ja raporti esitab laevaomanik kapteni ütluste alusel. Taani regulatsiooni kohaselt tuleb laevaomanikul esitada 72 tundi pärast juhtumit kirjalik raport, mis sisaldab juhtumi kirjeldust, loetelu isikutest, kes olid juhtumisse kaasatud, ja jõu

kasutamise ulatuse kirjeldust. Samuti on sätestatud kaptenile kohustus teavitada samas piirkonnas sõitvaid teisi laevu piraadirünnakust.90 Regulatsiooni koostajate hinnangul on Eesti

puhul mõistlik läheneda dualistlikult ning sätestada rünnaku raporteerimise kohustus kaptenile ja mereturvatöötajate meeskonnajuhile.

MSOS-i §-s 754 reguleeritakse mereturvatöötajate relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete ja laskemoona küsimusi.

Lõikes 1 sätestatakse, et kapteni loal on mereturvatöötajal õigus oma ülesannete täitmiseks laevale tuua, seal kanda ja kasutada ning sealt maha viia relvi, nende olulisi osi, lisaseadmeid,

laskemoona ja enesekaitsevahendeid, mis kuuluvad laevakaitset osutavale ettevõtjale. Mereturvatöötajale lubatud relvade, nende oluliste osade ja lisaseadmete loetelu on sätestatud

RelvS-is. Sättes antakse õigus tuua tööks vajalikud vahendid Eesti jurisdiktsiooni alla. Kuna laev ei ole Eesti territoorium, ei tooda relvi Eestisse ja ei kohaldu näiteks RelvS-i regulats ioon relvade riiki toomise ega väljaviimise kohta.

Eelnõus ei ole täpset loetelu, mis enesekaitsevahendeid, näiteks kaitsekiivrit, kaitsevesti või

kaitseriietust, võivad mereturvatöötajad kasutada. Oluline on see, et vahendid peavad kuuluma laevakaitset osutavale ettevõtjale ja olema tsiviilkäibes lubatud. Samuti tuleb reederil ja laevakaitset osutaval ettevõtjal jälgida, et ollakse kooskõlas strateegilise kauba reeglitega.

Näiteks ei kohaldata Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa 2 märkuse 3 järgi punkte ML13.c. ja ML13.d. kiivrite,

soomusvestide ega kaitseriietuse suhtes, mis on kasutajal kaasas enda isiklikuks kaitseks. 91 Enne enesekaitsevahendi laevale toomist tuleb aga laevakaitset osutaval ettevõtjal täpsemalt hinnata, millega on tegemist ning kas ja mis tingimustel saab ta selle anda mereturvatöötajate le

laevale kaasa.

Lõikes 2 sätestatakse, et mereturvatöötajale lubatud relva, selle olulise osa, lisaseadme ja laskemoona käitlemisele kohaldatakse RelvS-i 2. peatükki „Relvade ja laskemoona liigitamine ja tsiviilkäive. Tulirelva osad“, 123. peatükki „Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud

laevakaitsel relvade ja laskemoona käitlemine“, 13. peatükki „Järelevalve“ ja 131. peatükki „Vastutus“. Mereturvatöötajate relvadele ei kohaldu kogu RelvS, kuna Eesti lubab Eestisse tuua

ja viia siit ajutiselt välja Eesti registris olevaid relvi ainult järgmistel eesmärkidel: laskespordiga või jahindusega tegelemine, ajaloolise sündmuse taasetendamine, osalemine näituse l väljapaneku eesmärgil või demonstreerimisel või relva parandamine teenuseosutaja juures.

90 C. Frier 2018. Armed On-board Protection of Danish Vessels Authorisation and Use of Force in Self-defence in

a Legal Perspective. – Erasmus Law Review 4; http://www.erasmuslawreview.nl/tijdschrift/ELR/2018/4/EL R- D-

18-00009. 91 Vt https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1020/7201/9015/Lisa_2.pdf#.

74

Eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Nagu juba enne esile toodud, ei tähenda laeva peale tulek, et sisenetakse riiki, kuid vaidluste vältimiseks kohaldatakse RelvS-i ainult osaliselt. Oluline on märkida, et eelnõu ei sisalda sätteid Eestis registreeritud relvade väljaviimise kohta laevakaitse

eesmärgil ja see ei ole lubatud.

Lõikes 3 määratakse üldine põhimõte, et relva, selle olulist osa, lisaseadet ega laskemoona ei tohi anda isikule, kellel puudub nende käitlemise õigus. Laeval viibiva tel laevapere liikmetel ja reisijatel ei ole eriteadmisi relvade ja laskemoona kohta ning laeva kitsastes oludes tuleb

mereturvatöötajatel olla eriti tähelepanelik, et relvad ei satuks teiste isikute kätte.

Lõike 4 järgi peavad laevale toodud relvaga olema kaasas relva registreerinud riigi väljastatud dokumendid, kuhu on kantud relva liik, mark, kaliiber ja markeering. Kohustus on vaja sõnaselgelt sätestada, et kaptenil oleks võimalik dokumenteerida relvade kohta vajalik info.

Lõikes 5 sätestatakse üldine põhimõte, et relvade, nende oluliste osade, lisaseadmete, laskemoona ja enesekaitsevahendite laevale toomisel, seal kandmisel ja kasutamisel ning laevalt maha viimisel on mereturvatöötaja kohustatud tagama vajaduse korral kooskõla

rahvusvahelise õiguse ja selle riigi õigusaktidega, mille territoriaalmerd laev läbib või mille sadamat ta külastab.

MSOS-i §-s 755 sätestatakse reeglid tulirelva kasutamise kohta.

Lõike 1 kohaselt võib mereturvatöötaja tulirelva isiku vastu kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse piire ületamata. Hädakaitse on sisustatud KarS-i § 28 lõikes 1, mille

kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri.

Lõikes 2 sätestatakse, et tulirelva kasutamisele peab eelnema hoiatus relva kasutada või

hoiatuslask. Hoiatamisest võib loobuda ainult siis, kui hoiatada ei ole võimalik tulire lva kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu.

Hoiatuslasu tegemise õigus sätestatakse mereturvatöötaja töö iseloomu tõttu. Mereturvatöötaja peamine tegevus on hoida ära laeva rünne. Ründe korral teavitatakse läheneva laeva meeskonda

sõnadega ja relva näitamisega, et laeval on laevakaitse meeskond. Kui rünnakut selle peale ei katkestata, teeb mereturvatöötaja hoiatuslasud. Enamasti tähendab see, et rünnak katkestatakse ning oht laevale ja sellel olevatele inimestele lõppeb.

MSOS-i §-s 756 reguleeritakse isiku või vallasasja kontrollimist ning isiku kinnipidamist.

Tegemist on olemuselt mereturvatöötajale antud meetmetega, mida on vaja olukordades, kus laeva ründajad on jõudnud laeva ja seal kinni peetud. Mereturvatöötajal tuleb veenduda, et isik või tal kaasas olevad asjad ei oleksid ohtlikud. Vajaduse korral võib ohtlikud esemed võtta

isikult ära hoiule. Nii kinni peetud isikute kui ka hoiule võetud asjade kohta annab edasised korraldused kapten.

Lõike 1 kohaselt on mereturvatöötajal õigus kontrollida isikut või tema riietust või vallasasja vaatlemise ja kompimise teel, kui isiku kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks on vaja

veenduda, et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teis i.

Lõikes 2 sätestatakse, et mereturvatöötajal on õigus võtta kaptenile üleandmiseks hoiule kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille valdamine on keelatud.

75

Lõikes 3 sätestatakse, et isik, ese või aine antakse kaptenile üle esimesel võimalusel.

Lõike 4 järgi on mereturvatöötajal kapteni korraldusel õigus pidada isik kinni, sulgedes ta ruumi, või piirata muul viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui isik ohustab laeva, seal

viibivaid isikuid või laeva pardal olevat vara. MSOS-i §-s 757 sätestatakse, mis tingimustel võib mereturvatöötaja isiku või vallasasja

kontrollimisel või isiku kinnipidamisel kasutada jõudu, käeraudasid või sidumisvahendit.

Lõike 1 kohaselt võib füüsilist jõudu kasutada siis, kui isik ei allu suulisele korraldusele.

Lõikes 2 täpsustatakse, et enne füüsilise jõu kasutamist peab mereturvatöötaja hoiatama isikut, kelle vastu või kelle valduses asja vastu ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda

ainult siis, kui hoiatada ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kasutamist nõudva olukorra tõttu. Lõike 3 järgi võib mereturvatöötaja kasutada käeraudu või sidumisvahendit isiku

kinnipidamisel kaptenile üleandmiseks, kui on alust arvata, et isik võib põgeneda või ohustada ennast, teist isikut, laeva või selle pardal olevat vara.

Eelnõu § 42 punktiga 3 täiendatakse MSOS-i § 76 lõikes 2 sätestatud Transpordiameti riikliku järelevalve pädevuse loetelu pärast sõnu „ohutuse ja turvalisuse üle,“ sõnadega

„mereturvatöötajate kasutamise üle,“. Punktiga 4 täiendatakse MSOS-i § 77 lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve eesmärkide

loetelu uue punktiga: tagada laevadel mereturvatöötajate kasutamise nõuete järgimine.

Punktiga 5 täiendatakse sama sätte lõikes 2 riikliku järelevalve objektide loetelu uue punktiga : mereturvatöötajate kasutamise vastavus nõuetele.

MSOS-i § 76 lõike 2 kohaselt teostab riiklikku järelevalvet mereturvatöötajate kaasamise üle Transpordiamet kui reederi kontaktpunkt riigis. Kuna laevakaitset osutavale ettevõtjale ei

väljasta Eesti riik tegevusluba, ei kontrolli Transpordiamet laevakaitset osutavat ettevõtjat ega mereturvatöötajaid, vaid ainult seda, kas reeder on täitnud kaasamistingimusi. Kontrollitakse näiteks seda, kas laeval oli võetud kaitseks kasutusele kõik abinõud, kas mereturvatöötaja id

kaasati turvaplaani kohaselt, kas Transpordiametit teavitati etteantud aja jooksul ja kas edastati kogu teave. Kui laeval on vaja teostada riikliku järelevalve toiminguid, on Transpordiameti l

selleks oma protseduurid. Riikliku järelevalve teostamiseks lubatud meetmete loetelu on kehtestatud MSOS-i §-s 771 ja eelnõuga seda ei laiendata.

Punktiga 6 täiendatakse MSOS-i 16. peatükis sätestatud vastutuse koosseise uue väärteokoosseisuga: § 882 „Mereturvatöötajate kasutamise nõuete rikkumine“. Kasutamise

nõuete rikkumise eest on füüsilisele isikule nähtud ette rahatrahv kuni 300 trahviühikut. Kui sama teo paneb toime juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 320 000 eurot.

Vastutuse koosseis on vajalik, et riigil oleks võimalik sekkuda, kui ilmneb, et reeder ei ole mereturvatöötajaid kaasanud nõuetekohaselt, näiteks on kasutanud ettevõtjat, kellel puudus

asjakohane ISO sertifikaat või kes oli registreeritud riigis, mille suhtes on kehtestatud rahvusvaheline sanktsioon, või ei ole kasutamisest Transpordiametit teavitanud.

Laeva turvalisus on tähtis, sest turvaintsidendi tagajärjed merel võivad kaasa tuua nii suured inimkaotused kui ka kahju varale ja keskkonnale92. Tagajärgede vältimiseks kasutavad

92 EU Shipping Law. Volume II, V. Powell, Routledge 2018.

76

laevaomanikud suure riskiga piirkondades mereturvatöötajaid. Nende kasutamise nõue võib tuleneda ka kindlustusettevõtjalt või kaubaomanikult. Üldjuhul tasutakse mereturvamise eest eraldi kokkuleppe alusel hinda, mis katab ära riskidega seotud võimalikud kulud ja tulud.

Erinevatel andmetel võib üks neljaliikmeline eraturvameeskond maksta sõltuvalt piirkonnast 50 000 – 70 000 USA dollarit, millele lisanduvad muud kulud. Tervikuna hinnatakse

turvaettevõtjate tuluks ca 52,2 miljonit dollarit ca 1500 reisi eest kuus93. Kui ainuüksi Adeni lahe piirkonda läbivatest reisidest 25% ehk 10 612 reisi aastas mehitavad turvaettevõtjad, oleks tegemist ca 530-miljonilise turuga. Lisades ka maailma teised piirkonnad, on turu suurus umbes

miljard dollarit. 2013. aastal vahistas India politsei Ameerika Ühendriikide mereturvaettevõtja Advanforti piraaditõrjelaeva Seaman Guard Ohio 35 meeskonnaliiget, kellest 14 olid eestlased

ja keda süüdistati ebaseaduslikus kütuse tankimises, ebaseaduslikus relvade käitlemises ning ebaseaduslikus territoriaalvetesse sisenemises. Kohus mõistis mehed süüdi ebaseaduslikus relvade omamises ja puudulikus dokumentatsioonis nende töö kohta. Juhtum näitas, et

ettevõtjad võivad tegutseda rahvusvaheliste ja kohalike reeglitega vastuolus, mistõttu on vaja kehtestada ettevõtjatele piisavalt motiveerivad karistusmäärad, et kõiki kehtestatud nõudeid

korrektselt täidetaks. Eelnõu §-s 43 muudetakse põhikooli- ja gümnaasiumiseadust (edaspidi PGS), sest kuna

eelnõus loobutakse jälgimisseadmestiku mõistest, tuleb loobuda PGS-is TurvaTS-ile viitamisest. Muudetakse PGS-i § 44 lõiget 5 ja sätestatakse, et kool võib õpilaste ja

koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku, arvestades isikuandmete töötlemise nõudeid.

Eelnõu § 44 kohaselt muudetakse RelvS-i.

Eelnõu § 44 punktidega 1, 2, 4, 5, 17 ja 19–23 muudetakse RelvS-is mereturvatöötaja te regulatsiooni.

Punktiga 1 täiendatakse RelvS-i §-s 11 sätestatud mõistete loetelu lõikega 8, milles

määratletakse relvastatud laevakaitse teenus. Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset osutav ettevõtja on seega RelvS-i tähenduses ettevõtja, kes on MSOS-i § 753 kohaselt kaasatud laeval kõrgendatud ohu piirkonnas osutama relvastatud laevakaitset. Kuigi

MSOS-is on mereturvatöötajate kasutamist reguleeritud, on selles nähtud ette ka see, et mereturvatöötajad võivad oma ülesannete täitmisel kasutada ainult laevakaitset osutavale

ettevõtjale kuuluvaid relvi. Seepärast reguleeritakse eelnõus ettevõtja mõiste ja täpsustatakse, et ettevõtja kaasamist on reguleeritud MSOS-is.

Punktiga 2 täiendatakse RelvS-i §-s 2 sätestatud kohaldamisala uue punktiga 12 ning täpsustatakse, et RelvS-i ei kohaldata Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset

osutava ettevõtja teenistus- ja tsiviilrelvade registris registreerimata relvade, nende olulis te osade, lisaseadmete ja laskemoona käitlemisele, välja arvatud RelvS-i 2., 123., 13. ja 131. peatükk. Nagu juba varem esile toodud, ei ole võimalik viia Eestis registreeritud relvi

laevakaitse osutamiseks Eestist välja ja eelnõuga seda põhimõtet ei muudeta. Laevakaitset osutav ettevõtja kasutab teenuse osutamiseks teises riigis registreeritud relvi, mida RelvS - i

regulatsiooni järgi Eestisse ei tooda. Õigusselguse tagamiseks kohaldatakse ainult järgmis i RelvS-i peatükke: 2. peatükk „Relvade ja laskemoona liigitamine ja tsiviilkäive. Tulire lva osad“, 123. peatükk „Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitsel relvade ja

laskemoona käitlemine“, 13. peatükk „Järelevalve“ ning 131. peatükk „Vastutus“.

93 Stratfor: The World’s Leading Geopolitical Intelligence Platform.

77

Punktiga 4 täiendatakse RelvS-i § 201 lõiget 4, millega antakse mereturvatöötajatele õigus kasutada lasersihikut. RelvS-i §-s 201 on esitatud tulirelva osade loetelu ja reguleeritud nende kasutusõigust. Lasersihik on lõike 2 kohaselt tulirelva osa ja lõike 4 järgi tulirelvale sihtimiseks

ettenähtud seade, kus sihtimiseks kasutatakse laserikiirt. Lasersihiku eesmärk on aidata relva kasutajal teha võimalikult täpne lask ja mereturvatöötajal võib olla seda olenevalt olukorra

ohtlikkusest vaja. Punktiga 5 täiendatakse RelvS-i § 201 lõiget 7 punktiga 6 ning antakse füüsilisele või

juriidilisele isikule, kes osutab Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud laevakaitset, õigus soetada, omada ja vallata poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püstoli padrunisalve, mis

mahutab üle 20 padruni, või poolautomaatse kesktulepadrunit kasutava püssi padrunisalve, mis mahutab üle 10 padruni (edaspidi koos piiratud käibega padrunisalv). Piiratud käibega padrunisalve kasutamise õigus antakse sellepärast, et mereturvatöötajatel oleks ründe korral

võimalik teha hoiatuslaske ja kaitsta laeva, ilma et nad peaksid relva pidevalt uuesti laadima. Lisaks tuleb arvestada, et mereturvatöötajate meeskond ei ole suur, vaid koosneb tavalise lt

neljast inimesest, ning tõsise ründe ja tulevahetuse korral võib lisaaeg, mis mereturvatöötaja l relva laadimiseks kulub, tähendada seda, et suureneb tõenäosus, et ründajad saavad laevale ja võtavad selle üle.

Punktiga 20 täiendatakse RelvS-i uue peatükiga 123 „Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud

laevakaitsel relvade ja laskemoona käitlemine“. RelvS-i täiendatakse seeläbi §-ga 8710, milles esitatakse loetelu relvadest, mida võib Eesti

riigilippu kandval laeval laevakaitseks kasutada.

Lõike 1 kohaselt on laevakaitseks lubatud järgmised tsiviilkäibes lubatud relvad: 1) sileraudne püss; 2) vintraudne püss;

3) püstol; 4) revolver;

5) gaasipüstol; 6) gaasirevolver; 7) gaasipihusti;

8) kumminui; 9) teleskoopnui.

Nimetatud loetelu kattub RelvS-i § 31 lõike 3 loeteluga, milles on sätestatud juriidilisele isikule turvamiseks lubatud relvad. Praktikas kasutavad mereturvatöötajad vintraudset püssi ehk

poolautomaatset tulirelva või täisautomaatset tulirelva. Täisautomaatne tulirelv on RelvS-i § 20 lõike 5 alusel tsiviilkäibes keelatud tulirelv ja seda ei tohi Eesti riigilippu kandvale laevale tuua

ega seal kasutada. Seda põhimõtet ei muudeta ka relvastatud laevakaitse reguleerimise l. Vajaduse korral hinnatakse põhimõtet uuesti, lähtudes praktikas esile tulnud probleemidest.

Lõikes 2 täpsustatakse, et tulirelvad, tulirelva olulised osad ja laskemoona iga väikseim üksikpakend peavad olema markeeritud selle riigi nõuete järgi, kus tulirelv või selle oluline osa

on registreeritud. RelvS-i täiendatakse §-ga 8711, milles reguleeritakse seda, kuidas laeval relvi ja laskemoona

arvestatakse.

78

Lõike 1 kohaselt määrab kapten Eesti riigilippu kandval laeval relvastatud mereturvatöötaja te viibimise ajaks isiku, kes peab laeval kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil arvestust relvade ja laskemoona laevale toomise, seal kasutamise ning laevalt maha viimise kohta.

Lõikes 2 antakse Vabariigi Valitsusele õigus kehtestada vajaduse korral määrusega

mereturvatöötajate eeskiri, milles kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele.

Laeval peetakse relvade ja laskemoona arvestust selleks, et saada ülevaade, mis laevale tuuakse, ning see dokumenteerida. Laevale tulles avavad mereturvatöötajad relvade ja laskemoona

transpordikastid ning näitavad kapteni määratud isikule ette laevale toodavad relvad ja nende markeeringud. Vajaduse korral esitatakse relvade dokumendid. Kapteni määratud isik teeb määruse alusel relvade kohta vajalikud kanded. Seejärel viiakse relvad relvakappi hoiule.

RelvS-i täiendatakse §-ga 8712, milles reguleeritakse relvade ja laskemoona hoidmist laeval.

Lõike 1 kohaselt tuleb relvi ja laskemoona hoida RelvS-i § 46 lõike 10 alusel kehtestatud nõuetele vastavas lukustatud relvakapis, mis on põranda või teki külge kinnitatud.

Lõike 2 kohaselt peab relvakapp asuma lukustatud ruumis, millele on juurdepääs üksnes

kaptenil või RelvS-i § 8711 lõikes 1 nimetatud kapteni määratud isikul, või pideva mehitatud valve all.

Lõikes 3 sätestatakse, et relvakapile on juurdepääs tagatud ka mereturvatöötajatele. Nõue on oluline tuua eraldi esile, sest üldjuhul kontrollib laeval toimuvat kapten. Samas ei ole

mereturvatöötajal võimalik enda ülesandeid täita, kui tal ei ole vajalikule varustusele igaaegset juurdepääsu.

Lõike 4 alusel tuleb laskemoona hoida relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas.

Relvakapile sätestatud nõuded on reguleeritud siseministri 27. novembri 2001. aasta määruse nr 90 „Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused“94 3. peatükis „Nõuded relvakapile“. Relvakapp peab asuma lukustatud

ruumis, millele on juurdepääs ainult kaptenil või tema määratud isikul. Praktikas on selline ruum mõni kapteni määratud kajut või kapteni enda kajut. Kui sellist ruumi ei ole võimalik

relvakapi hoidmiseks anda, võib relvi hoida ka laeva sillal, kus on tagatud pidev mehitatud valve. Mereturvatöötajad hoiavad oma relvi relvakapis, millele tagatakse juurdepääs ainult neile endile. Selline kaheastmeline juurdepääsusüsteem aitab tagada, et relvadele ei pääseks ligi

ükski laeval olev laevapere liige ega reisija. Mereturvatöötajad peavad laeval alluma kapteni korraldustele ja kapten otsustab, millal on oht piisavalt suur, et mereturvatöötajate relvade

väljavõtmine on põhjendatud. Seepärast saavad mereturvatöötajad juurdepääsu relvakapile siis, kui kapten seda lubab.

Punkti 3 kohaselt muudetakse RelvS-i § 20 lõike 2 punkti 1 ja jäetakse tsiviilkäibes keelatud külmrelvade loetelust välja teleskoopnui. Muudatus on vajalik, et luua õiguslik võimalus

turvaettevõtjal soetada ning turvateenistujal kanda ja kasutada kumminuia kõrval ka teleskoopnuia, mis on kehtiva RelvS-i kohaselt tsiviilkäibes keelatud külmrelv. Teleskoopnui on löögirelv, st külmrelv, mis on nähtud ette objekti kahjustamiseks lihasjõu abil vahetus

kontaktis kahjustatava objektiga. Eraldi teleskoopnuia mõistet eelnõuga ei looda. Eelnõuga lubatakse teleskoopnui tsiviilkäibesse üksnes turvategevuseks, täpsemalt turvamiseks, ja selle

94 Vt https://www.riigiteataja.ee/akt/120052020027?dbNotReadOnly=true.

79

kasutuselevõtmise eeldus on, et turvaettevõtja tagab asjakohase väljaõppe. Seega on teleskoopnui edaspidi piiratud tsiviilkäibes (RelvS-i § 19 lõike 1 punkt 3). See tähendab, et tavainimene ei tohi teleskoopnuia omada. Teleskoopnuiale ei laiene markeerimiskohus tus.

Sarnane regulatsioon on ka näiteks Lätis, Soomes ja Prantsusmaal95, kus turvateenistujal on lubatud teleskoopnuia kasutada, selle omamiseks ei ole vaja relvaluba, ei nõuta nuia märgistust

ning seda ei registreerita andmebaasis. Teleskoopnuia võõrandamisele, müügile ja hävitamise le laienevad RelvS-is sätestatud nõuded (nt RelvS-i 9. ja 11. peatükk).

Punkti 6 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 23 lõiget 2 selliselt, et tüübikinnitust ei tehta kumminuia kõrval teleskoopnuiale. Kuna teleskoopnuial ei ole parameetreid, mida hinnata, ei

ole vaja tüübikinnitust teha.

Punkti 7 kohaselt jäetakse RelvS-i § 24 lõikes 6 esitatud loetelust välja kumminui.

Muudatusega luuakse regulatsioon, mille kohaselt tuleb nii kummi- kui ka teleskoopnui kanda koguse järgi teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse. Kuna nii kummi- kui ka teleskoopnuiale ei

laiene markeerimiskohustus, kantakse need registrisse ühiku kaupa, mitte seerianumbritega. Siseministri 28. septembri 2018. aasta määrusega nr 23 „Teenistus- ja tsiviilrelvade registri põhimäärus“ täpsustatakse kummi- ja teleskoopnuia registreerimisel vajalikke andmekoosseise.

Punkti 8 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 29 lõike 1 punkti 1 ja § 30 lõiget 5, välistades

füüsiliste isikute võimaluse soetada, omada ja vallata teleskoopnuia. Muudatus on vajalik seetõttu, et RelvS-iga lubatakse teleskoopnui piiratud tsiviilkäibesse üksnes turvaettevõtja le turvamiseks.

Punkti 9 kohaselt asendatakse RelvS-i §-s 31 sõna „sisevalveks“ sõnaga „siseturvamiseks“.

Muudatus on seotud TurvaS-i terminoloogia ja põhimõtetega. Punktide 10 ja 11 kohaselt asendatakse RelvS-i § 31 lõike 1 punktis 5 sõnad „turvateenuse

osutamine“ sõnadega „turvategevuse seaduse alusel turvamiseks. RelvS-i §-s 31 asendatakse sõnad „Turvateenuse osutamiseks või sisevalveks“ sõnadega „Turvategevuse seaduse alusel

turvamiseks või siseturvamiseks“. Muudatus on seotud TurvaS-i terminoloogia ja põhimõtetega. Eelnõus ei kasutata terminit turvateenus, vaid terminit turvamine, mis on üks turvategevuse tegevusalasid. Samuti ei kasutata enam terminit sisevalve, vaid siseturvamine.

Punkti 12 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 3 punktiga 41, sätestades, et turvaettevõtja l ja siseturvakorraldajal on õigus soetada ja omada gaasipihustit. Kuigi gaasipihustit võib tsiviilkäibes vabalt soetada ja omada, sätestatakse see õigusselguse huvides ka turvaettevõtja ja

siseturvamise korraldaja relvade loetelus. Täiendus on vajalik eelkõige sellepärast, et eelnõu §-s 29 nähakse ette, et turvateenistuja võib turvamises kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat

relva. Kuigi sama regulatsioon on ka kehtivas õiguses, aitab gaasipihusti nimetamine turvaettevõtjale ja siseturvakorraldajale lubatud relvade loetelus tagada, et turvateenistuja või siseturvatöötaja ei kannaks ega kasutaks isiklikku gaasipihustit või muid piiramata

tsiviilkäibega relvi, näiteks hoiatus- ja signaalrelva, mis imiteerivad kujult tulirelva.

Punkti 13 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 3 punktiga 8, milles antakse turvamise ettevõtjale õigus kasutada teleskoopnuia. VTK koostamise töörühmas hinnati, et kui väljaõpet märgatavalt täiendada, on see võimalik. Praktiline vajadus selleks on olemas ja teleskoopnuia

lubamine turvategevuses võimaldab turvateenistujail täita oma ülesandeid tõhusamalt, kuna

95 See on selgitatud välja liikmesriikidega suheldes. Soome õigusaktid leiab siit:

https://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/2003/20030612 ja https://finlex.fi/fi/laki/alkup/2015/20151085.

80

seda on väiksuse tõttu lihtsam kanda ja selle kasutuselevõtt on kiirem. Samas ei riiva teleskoopnuia kasutamine isiku põhiõigusi rohkem kui kumminuia kasutamine. Kavandatava regulatsiooni järgi nähakse ette, et relvade valdamine, kandmine ja kasutamine on lubatud vaid

pärast asjakohast väljaõpet. Teleskoopnuia valdamiseks ja kandmiseks ei ole isikul vaja relvaluba või relvakandmisluba. Vastutus selle eest, et väljaõppe saanud ja pädev töötaja

teleskoopnuia valdab ja õiguspäraselt kasutab, lasub turvaettevõtjal. TurvaTS-is teleskoopnuia soetamise ja hoidmise regulatsiooni ei looda, sest see tuleneb kehtivast RelvS-ist, mille §-des 45 ja 46 on reguleeritud relva hoidmise nõudeid, ning §-st 32, milles on reguleeritud soetamist

turvaettevõtja poolt. Seega määravad turvaettevõtjad kehtiva RelvS-i alusel ise kindlaks teleskoopnuia hoidmise ja väljastamise tingimused ja korra. Kuna kavandatava regulatsiooniga

luuakse teleskoopnuiast piiratud tsiviilkäibega relv, soetab turvaettevõtja selle RelvS-i alusel relvasoetamisloaga. RelvS-i 9. peatükis on reguleeritud relvade võõrandamist ja see kehtib ka teleskoopnuia kohta. Teleskoopnui kantakse teenistus- ja tsiviilrelvade registrisse arvulise lt

ning seotakse turvaettevõtjaga, kes selle soetab.

Punkti 14 järgi muudetakse RelvS-i § 31 lõiget 4, et selgitada, kuidas hinnatakse turvategevuseks lubatud tulirelvade arvu, ja punkti 15 järgi täiendatakse RelvS-i § 31 lõikega 41. Kehtivas TurvaS-is on nähtud ette, et turvateenuse osutamiseks ja siseturvamiseks

lubatud relvade koguse määrab liigi järgi kirjaliku taotluse alusel kindlaks PPA, arvestades valvatavate ja kaitstavate objektide iseloomu ning ohustatuse astet ning tulirelvade

hoiutingimusi. Turvateenuse osutamiseks ja siseturvamiseks ettenähtud tuli- ja gaasirelvade arv kokku ning kumminuiade arv võib olla 10% suurem objekte vahetult valvavate või kaitsvate töötajate arvust. Eelnõu järgi jäetakse välja PPA otsustus relvade koguse ja liikide kohta

vastavalt valvatavate ja kaitstavate objektide iseloomule ning ohustatuse astmele ning tulirelvade hoiutingimustele. Selline regulatsioon ei ole enam ajakohane ja on bürokraatlik, sest

RelvS-i § 32 järgi jääb soetamisloa andmine PPA pädevusse. Lisaks on 10% määratus tekitanud praktikas probleemi just nendele turvaettevõtjatele, kellel on töötajaid vähem kui kümme, sest kehtiva regulatsiooni kohaselt ei ole neil võimalik soetada juurde ühte tulirelva või gaasirelva,

sest see jääb alla 10%. Uue regulatsiooniga jäetakse loetelust välja kumminuiad. Reguleeritakse see, et TurvaTS-i alusel turvamiseks ja siseturvamiseks ei tohi turvaettevõtja ja

siseturvakorraldaja tulirelvade, gaasipüstolite ega gaasirevolvrite arv ületada turvateenistuja te ja siseturvamise töötajate arvu 10%, kui nende töötajate arv on vähemalt kümme. Kuni üheksa turvateenistuja ja siseturvamise töötaja korral võib turvaettevõtjal või siseturvamise korraldajal

olla lisaks üks käesolevas lõikes nimetatud relvaliik.

Paragrahvi 31 täiendatakse lõikega 41, milles sätestatakse turvamiseks ja siseturvamiseks lubatud teleskoopnuiade maksimaalne arv. Piirang on vajalik, kuna teleskoopnuiad on piiratud tsiviilkäibes. Samas tuleb arvestada, et turvaettevõtjal oleks võimalus soetada neid piisava

varuga, juhuks kui mõni teleskoopnui läheb katki. Piiriks on seatud see, et turvaettevõtja ja siseturvakorraldaja teleskoopnuiade arv ei tohi ületada turvateenistujate või siseturvamise

töötajate arvu üle kolmveerandi võrra.

Punktides 16 ja 17 ühtlustatakse terminite kasutust, võttes kasutusele sõna turvaobjekt ja

asendades sõnad turvateenuse osutamise sõnadega turvategevuse seaduse alusel turvamiseks või siseturvamiseks.

Punkti 18 järgi täiendatakse RelvS-i § 50 lõikega 11, mille kohaselt ei kehti RelvS-i § 50 lõikes 1 sätestatud relvaloa või relvakandmisloa kohustuse nõue turvateenistuja või

siseturvatöötaja kohta, kes kannab tööülesande täitmisel teleskoopnuia või kumminuia. Relvakandmisloa kohustus ei laiene piiratud tsiviilkäibes teleskoopnuiale, kuna selle kandmise

ja kasutamise õiguse saavad ainult turvateenistujad. Seejuures on neil õigus kanda ja kasutada vaid turvaettevõtjale kuuluvat teleskoopnuia. Seega tagavad vajaliku ettevalmistuse nii oskuste

81

kui ka teadmiste poolest turvaettevõtjad ning puudub vajadus seda riiklikul tasandil reguleer ida ja kontrollida, eriti kuna teleskoopnui ei ole tuli- või gaasirelvaga võrreldes nii ohtlik relv.

Punkti 19 järgi täiendatakse RelvS-i § 50 lõikega 21, milles sätestatakse, et vormiriietust kandev turvateenistuja ja siseturvatöötaja ei pea avalikus kohas tööülesande täitmisel kandma

relva varjatult, nagu on nähtud ette RelvS-i §-s 50. Turvateenistuja vormiriietuse relva- ja erivahendivöö ei võimalda sageli peita relvi ja erivahendeid riiete alla. Praegu kasutatakse turvategevuses relva pigem erandina, aga kui kasutatakse, siis seetõttu, et on selge oht, et

turvateenistujat võidakse rünnata, näiteks rahaveol.

Punktiga 21 täiendatakse RelvS-i § 88 uue lõikega 14, millega sätestatakse, et riiklikku järelevalvet laeval relvade ja laskemoona arvestuse ja hoidmise tingimuste üle teostab PPA ning vajaduse korral on võimalik selleks kaasata halduskoostöö seaduse alusel ametiabi korras

Transpordiametit, kes teostab riiklikku järelevalvet ka relvastatud laevakaitse osutamise ja muude laeval kehtestatud nõuete üle. Ametiabi korras peaks olema PPA-l võimalik vajaduse

järgi ning lähtudes ülesannetest ja võimekusest kaasata ka Transpordiametit. Transpordiameti laevade järelevalve üksus Eesti lipu all olevatele laevadele teostab

turvalisusjärelevalvet MSOS-i 21 peatüki kohaselt. Selle järgi seisneb turvalisusjäreleva lve ülevaatuses ja pistelises kontrollis. Ülevaatust tehakse üldjuhul kaks korda viie aasta sees :

esimene kord siis, kui laeva sertifitseeritakse, ja teine kord 2–3 aasta järel. Selleks auditeerivad Transpordiameti inspektorid laeva turvalisussüsteemi, kontrollivad seadmeid ja varustust ning hindavad turvaplaani vastavust nõuetele. Lisaks on ka juba praegu olemas võimalus delegeerida

need tegevused juhtumi põhjal volitatud turvalisusorganisatsioonile. Transpordiameti halduslepingus on nähtud ette, et turvalisusorganisatsioonile on võimalik delegeerida tegevus i,

mis on ISPS-koodeksi kohaldamisalas. Kõik muud tegevused ei ole osa lepingust ja nende tehnilise järelevalve pädevusest.

Punktiga 22 tunnistatakse kehtetuks § 8926 „Konfiskeerimise kohaldamine“ ja § 8927 „Menetlus“ ning punktiga 23 täiendatakse RelvS-i kahe väärteokoosseisuga relva ja

laskemoona arvestuse nõuete ja hoidmise tingimuste rikkumise kohta. Nõuded tulenevad RelvS-i §-dest 45 ja 46. Relva ja laskemoona arvestuse nõuete ja hoidmise tingimuste rikkumis i menetleb PPA. Punktiga 22 kehtetuks tunnistatud § 8926 kehtestatakse uuena §-s 8930

„Konfiskeerimine“ ning § 8927 kehtestatakse uuena §-s 8931, täiendades paragrahvi PPA menetletavate väärtegude loetelu §-dega 8928 ja 8929.

Uut väärteokoosseisu ei looda mereturvatöötajatele mittelubatud relva kandmise ja hoidmise kohta, kuna sellekohane koosseis on juba olemas96 ja seda menetleb PPA, sest see nõuab relvade

kohta eriteadmisi, mida ei saa Transpordiameti ametnikelt eeldada.

Eelnõu §-ga 45 muudetakse riigilõivuseadust. Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse § 563 ja 11. peatüki 1. jao 3 jaotis, kuna

turvatöötaja väljaõpe liigub HTM-i pädevusest PPA pädevusse.

Punktiga 2 täiendatakse seaduse 11. peatüki 2. jagu 31. jaotisega, millega sätestatakse TurvaTS-i alusel tehtavad toimingud, sealhulgas sätestatakse §-s 2722, et turvamise tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.

96 RelvS-i § 891 – relva, tulirelva olulise osa või laskemoona kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise,

ümbertegemise, parandamise, müümise, laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestus e või

registreerimise korra või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumine .

82

Eelnõu §-s 46 muudetakse terminite muutmise tõttu sadamaseadust. Sadama või sadamarajatise turvaplaani võib kehtiva seaduse alusel koostada turvateenuse tegevusloaga ettevõtja ja see

hõlmab nii turvakonsultatsiooni, mida eelnõus nimetatakse turvaauditiks, kui ka turvamist, mis võib hõlmata ka turvaplaani koostamist. Seega tuleb muuta ka sadamaseadust. Sisulis i

muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 47 muudetakse terminite muutmise tõttu spordiseadust. Sisulisi muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 48 muudetakse tulumaksuseadust. Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12

muutmisega vabastatakse tulumaksuga maksustamisest hüvitis, mida makstakse turvateenistujale või muule õigustatud isikule töövõime osalise või täieliku kaotamise või tööülesannete käigus toimunud ründe, õnnetuse või surma korral. Muudatus on seotud

eesmärgiga ühtlustada turvalisust tagavate isikute sarnaste sotsiaalsete tagatiste maksuvabastuse praktikat.

Eelnõu §-ga 49 tunnistatakse kehtetuks TurvaS.

Eelnõu §-ga 50 sätestatakse, et TurvaTS jõustub 2024. aasta 1. juulil. Nii jäetakse nii majandushaldusasutustele kui ka turvaettevõtjatele piisav aeg, et uuendusteks valmistuda ja

luua nendeks vajalikud eeldused. 4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid turvategevus, turvamine, turvateenistuja ja

siseturvamine. Turvategevusena käsitatakse käesoleva seadusega hõlmatud tegevusalasid, mille l ettevõtjad

tegutsevad tulu saamise eesmärgil, st osutavad tasulist teenust, ja siseturvamist, mille eesmärk ei ole üldjuhul saada tulu. See on katusmõiste majandustegevuse kohta, mida eelnõuga

reguleeritakse. Siseturvamist käsitatakse majandustegevusena MSÜS-i § 3 lõike 2 alusel. Termin turvamine on eelnõu §-s 5 määratletud majandustegevusena, mis hõlmab valvamist ja

kaitsmist ning korra pidamist mehitatult või tehnilise vahendiga. Seega hõlmab turvamine TurvaS-iga sätestatud kinnis- ja vallasvara valve ja kaitse teenuse, isikukaitse teenuse, ürituse l

ja objektil korra tagamise teenuse ning juhtimiskeskuse pidamise. Eraldi teenuste ja (õigus)mõistetena neist eelnõuga loobutakse.

Termin turvateenistuja on võetud eelnõus kasutusele TurvaTS-i tähenduses üldmõistena. Turvateenistujad jagunevad kolmeks: valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuht. Turvateenistuja

oluline tunnus on asjakohase kutse olemasolu (valvetöötaja, turvatöötaja või turvajuht). Termin siseturvamine on võetud eelnõus kasutusele varasema termini sisevalve asemel.

Siseturvamine on siseturvakorraldaja omandis või valduses oleval alal turvamine avalikus kohas, oma ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuva teise isiku või

asutuse vara või tasuta siseturvakorraldaja poolt teise isiku või asustuse vara valvamine ja kaitsmine.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Turvategevus ei ole EL-i õiguses reguleeritud teenusena. Direktiivis 2006/123/EÜ ei ole reguleeritud erandina turvateenuseid ega eraturvaettevõtlust ja see kohaldub vaid praegu

83

TurvaS-i alusel turvateenusena käsitatava valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenusele97. Viimati nimetatud tegevusala kaudu on eelnõu EL-i õigusega vahetult seotud.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta määruses (EL) nr 1214/2011 euro

sularaha professionaalse piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel98 on reguleeritud turvaettevõtluse spetsiifilist valdkonda. Sularahavedu saab käsitada turvamisena. Selle määrusega luuakse turvaettevõtjale võimalus osutada ajutiselt ja väheste piirangutega

teistes liikmesriikides sularahaveo teenust.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu mõju eri valdkondadele hinnati VTK koostamise käigus.

Eelnõu tervikteksti kesksed muudatused on järgmised:

1) kehtestatakse uus turvategevuse tegevusalade liigitus; 2) täiendatakse turvaettevõtjale ja majandustegevusele esitatavaid nõudeid; 3) täpsustatakse turvateenistuja õigusi ja kohustusi ning suurendatakse tema sotsiaalse id

tagatisi; 4) täiendatakse siseturvamise korraldust ja nõudeid;

5) kehtestatakse võimalus kaasata turvaettevõtja KOV-i korrakaitseülesande täitmisele. 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Sihtrühm. Eesti elanikud (turvategevuse töötajad ja tegevusalal töötamisest huvitatud isikud)

Turvategevusega puutuvad kaudsete tarbijatena kokku paljud Eesti elanikud, sealhulgas kaubanduskeskustes ja muus valvatavas avalikus ruumis, ent tööhõives on turvategevus tööturu

marginaalne osa.

Avalduv mõju. Täisealisteks saavatel noortel avaneb võimalus asuda tööle turvategevusse, sest turvateenistuja vanus langetatakse 19-lt 18 eluaastale. See võib omakorda soodustada osakoormusega ja paindlike töökohtade loomist turvategevuses. Samas on rühm siiski väike,

mistõttu on mõju tööhõivele laiemalt samuti väike.

Paranevad turvateenistujate sotsiaalsed tagatised – suurenevad turvateenistujate rahalised toetused töövõime osalise või täieliku kaotamise või surma korral – ja määratakse selgemini tööandja vastutus tagada turvateenistuja ohutuseks vajalikud vahendid ja töökeskkond.

Lisanõuded turvamisele ja siseturvamisele ning võimalus kaasata turvaettevõtja KOV-i

korrakaitseülesande täitmisele eeldavad osaliselt töötajate lisakoolitamist. Suuresti puudutab see praeguseid turvateenistujaid. Neid, kellel on vaja lisapädevust, koolitatakse olemasoleva väljaõppesüsteemi raames (perioodiline täienduskoolitus jms).

Muudatuste rakendamise mõju sagedus on sihtrühmas väike, sest muudatused puudutavad

vahetult väikest hulka töötajaid Eesti tööturul. Samuti on väike mõju ulatus, sest see hõlmab tööturul väikest osa hõives olijaid.

97 Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat, lk 13; https://op.europa.eu/s/wbKq 98 ELT L 316, 29.11.2011, lk 1–20.

84

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus nagu ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju on sihtrühmas väiksed. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühm I. PPA kui korrakaitseorgan ja majandushaldusasutus, KOV-id kui korrakaitseorganid

PPA on ühelt poolt turvategevuse kui majandustegevuse haldaja (nii järelevalve- kui ka loamenetluse kaudu), teisalt turvaettevõtjate tegevusest kasu saaja (turvaettevõtjad aitavad

otseselt ja kaudselt tagada avalikku korda). Turvaettevõtjate võrgustiku aktiivsus ja nende tegevuse ulatus inimeste, vara ja avaliku ruumi valvamisel ja kaitsmisel võimaldab PPA-l pühenduda siseturvalisuse küsimustele, mis on vaja kiiresti lahendada. KOV-id

korrakaitseorganitena saavad samuti kasu, kui turvaettevõtjate tegevus on korraldatud senisest paremini.

Avalduv mõju. Tegevusalade ja täpsete majandustegevuse nõuete kehtestamisega saab PPA paremad võimalused, et tagada turvategevuse turu kvaliteet ja hoida teenused ühtlaselt väga

heal tasemel. Lisanõuded ettevõtjatele, näiteks KarS-i peatükkide lisamine, et laiendada karistatuse puudumist, aitavad suurendada turvaettevõtjate usaldusväärsust.

Eelnõuga luuakse KOV-idele lisavõimalus kaasata avaliku korra tagamisse turvaettevõtja. See suurendab KOV-i võimet ennetada ja lõpetada avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisi, ent

muudab üldiselt turvalisemaks ka meie avaliku ruumi. Samas ei ole see valdade-linnade kohustus, vaid üks võimalus turvalise elukeskkonna kujundamiseks.

Samuti luuakse võimalus PPA-l majandushaldusasutusena volitada osa ülesandeid, näiteks turvateenistuja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse kooskõlastamise, täitma

mittetulundusühingu, mis võimaldab PPA-l teatud määral keskenduda rohkem siseturvalisuse tagamise põhiülesannetele.

Muudatuste rakendamise mõju sagedus on sihtrühmas väike, sest turvalisuse tagab lai ring toimijaid, sealhulgas PPA ja teised siseturvalisuse asutused, KOV-id ning vabatahtlikud ja

nende ühendused, ning juba praegu tehakse turvaettevõtjatega koostööd. Arvestades KOV-ide suutlikkust ja prioriteete, hakkab loodavat võimalust 79 KOV-ist kasutama pigem väike osa.

Samuti on väike mõju ulatus, sest turvategevus majandustegevusena hõlmab väikest osa siseturvalisuse tagamise tegijate suurest hulgast.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas väiksed ning muudatusega kaasnev negatiivne mõju jääb samuti väikseks. Seetõttu on mõju ebaoluline.

Sihtrühm II. Eesti elanikud

Inimesed puutuvad turvategevusega kokku sageli, olemata ise teenuse tellija : turvateenistujad tagavad turvalisust avalikus ruumis, valvates ja kaitstes kaubanduskeskuseid, parklaid ja teisi

objekte. Avalduv mõju. Arvestades, et turvategevuse tase muutub ühtlasemaks ja paremaks, sest

majandustegevuse nõuded on senisest täpsemad, et PPA-l on rohkem võimalusi järelevalve käigus majandushaldusasutusena mõjutada, et paranevad turvateenistujate väljaõpe ja

sekkumisvõimalused ning et suureneb riigiasutuste, KOV-ide ja turvaettevõtjate koostöö, võib üldiselt eeldada, et inimeste turvatunne mingil määral suureneb ning kasvab usaldus tegevusa la

85

ettevõtjate ja turvategevuse vastu. Samas on turvatunde loomisel ja hoidmise l turvaettevõtja te panus üks paljudest PPA ja teiste riigiasutuste, KOV-ide ja vabaühenduste kõrval, mistõttu jääb mõju ulatus pigem väikseks.

Samuti on turvategevuse usaldusväärsuse kasv uuringute järgi seotud teenusest teadlikkuse ja

selle tarbimise kogemusega, mistõttu arvestades, et turvateenust on ostnud 2015. aasta seisuga umbes 12% täiskasvanud elanikest, jääb mõju ulatus keskmiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus nagu ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju on sihtrühmas väiksed. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.3. Mõju majandusele

Sihtrühm. Mõju hindamisel majandusele käsitatakse sihtrühmadena turvategevuse tegevusala l alustavaid ja selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ning siseturvamise korraldajaid.

Avalduv mõju. Turvategevuse nõuete selgemaks muutmine ja turvaettevõtjate usaldusväärsuse kasv võib suurendada nende isikute arvu, kes ostavad turvateenust oma kodu või ettevõtte vara

valveks ja kaitseks. Uuringud näitavad99, et kui inimeste teadlikkus kasvab, võib turvateenuse ostjate arv optimistliku hinnangu järgi suureneda kuni poole võrra, mis võib tähendada, et

turvaturu käive kasvab. Uue regulatsiooni kehtestamise mõju turvaettevõtjate senisele tegevusele on järgmine :

täpsustuvad turvaturule tulemise ja majandustegevuse teostamise nõuded ning nõuetele vastavuse kontroll ehk riiklik järelevalve. Seetõttu võib eeldada, et konkurents elavneb ja turg

korrastub eeskätt väiksemate tegijate puhul. Samuti väheneb nende halduskoormus, kes soovivad viia läbi turvaauditeid: tegevusloa kohustus asendatakse majandustegevustea te esitamisega. Samas, arvestades turvaettevõtjate osakaalu kogu majanduses ja seda, et

turvategevuse turu märkimisväärne osa on praegu suuremate ettevõtjate käes, jääb mõju väikseks.

Lisanõuded siseturvamisele suurendavad siseturvakorraldaja kohustusi koolitada oma avalikus kohas tegutsevaid siseturvatöötajaid samal tasemel nagu turvateenistujaid. Samuti laieneb

siseturvamisest teatamise kohustuse tõttu isikute ring: enese ja tasuta teiste vara valvamise le lisandub ka siseturvakorraldaja ruumide üürimise või rentimise korral teise isiku või asutuse

vara valvamine ja kaitsmine, millega laienevad siseturvamise nõuded ka edaspidi, näiteks valvega parklatele, et tagada turvamise teostajate võrdne kohtlemine ja aus konkurents.

Turvategevuse loamenetluse ja järelevalve uuendamine ettevõtjate halduskoormust märkimisväärselt ei suurenda, vaid kohati vähendab, sest turvaaudit muutub loakohustusega

tegevusalast majandustegevusest teatamise nõudega tegevusalaks. Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus on sihtrühmas väiksed ning

muudatusega kaasnev negatiivne mõju jääb samuti väikseks. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.4. Mõju regionaalarengule

Sihtrühm. KOV-id

99 Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes (2015).

86

Avalduv mõju. Eelnõuga luuakse KOV-idele võimalus kaasata oma territooriumil järelevalvesse avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle turvaettevõtja turvateenistujaid. Sellega saavad eri regioonide vallad-linnad juurde ühe vahendi, kuidas tagada

eri mudelite kaudu piirkonna eripära arvestades turvalisus ja ühtlustada selle taset nii KOV-i sees kui ka võrreldes teiste KOV-idega. Arvestades, et KOV-i võimalus kaasata turvaettevõtja id

saab olema seotud asjaoluga, kas KOV-is on korrakaitseametnik või mitte, ja et seda võimalust kasutatakse pigem erandina, on oodatava mõju sagedus ja ulatus väiksed.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus nagu ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju on sihtrühmas väiksed. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.5. Mõju riigiasutustele ja KOV-ide korraldusele

Sihtrühm. PPA korrakaitse- ja majandushaldusasutusena, volitatud MTÜ-d majandushaldusasutustena ning KOV-id korrakaitseorganitena

Avalduv mõju. Uue regulatsiooni üks sihte on edendada turvaettevõtjate, KOV-ide ja riigiasutuste koostööd ning suurendada turvategevuse usaldusväärust.

Usaldusväärsuse tagamise üks abinõusid on korraldada majandustegevust ja asjakohase

majandushaldusasutuse tegevust. Uued ja täpsustatud nõuded majandustegevusele ning lisandunud järelevalvemeetmed

võimaldavad PPA-l majandushaldusasutusena teha tõhusamalt eel- ja järelkontro ll i turvaettevõtjate üle, et tagada usaldusväärne ja väga heal tasemel turvategevus. Kaotatakse

turvateenistujate koolitamise tegevusloa kohustus, misläbi väheneb nii PPA kui ka HTM- i halduskoormus.

Eelnõuga luuakse PPA-le võimalus delegeerida osa majandushaldusasutuse ülesandeid (turvateenistuja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse kooskõlastamine) halduslepingu alusel

MTÜ-le, mis võimaldab PPA-l keskenduda põhiülesannetele, sealhulgas turvamisele kui intensiivseima põhiõiguste riivega tegevusala korraldamisele ja selle üle järelevalve teostamisele. MTÜ-le delegeerimine soodustab turvategevuse sektori eneseregulatsiooni ning

tagab riigile tugevama partneri tegevusalade korraldamisel ja arendamisel.

Seega mõjutab turvategevuse majandustegevuse nõuete täpsustamine, loamenetluse viimine MSÜS-i loogikaga suuremasse vastavusse ning selle tulemusena riiklikuks järelevalveks lisahoobade andmine PPA tööd. Eeskätt väljendub see ühekordses vajaduses koolitada

loaametnikke ning kehtestada järelevalve algatamise ja teostamise tingimused ja kord, et tagada majandustegevuse nõuetele vastav turvaettevõtlus ning tulemuslik ja mõjus sekkumine

rikkumiste korral. Eelnõuga luuakse selgus valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

tegevusalal, mis on väga paljuski seotud siseturvalisuse ja turvategevusega, luues eeldusi tulemuslikuks tegutsemiseks, ent on loomult suuresti ehitustegevus.

TurvaTS võimaldab kasutada riigieelarve raha sihipärasemalt turvategevuse tegevusalade le kohandatud menetlustes ja järelevalves.

KOV-ide töökorraldusele eelnõu suurt mõju ei avalda ja uusi kohustusi neile sellega ei panda.

Kaasata turvaettevõtja avaliku korra tagamisse on edaspidi lisavõimalus, millega tagada, et KOV-i territooriumil järgitaks avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Juhul, kui turvaettevõtja

87

tahab kaasata vald või linn, kellel ei ole veel korrakaitseametnikku või -üksust, peab ta sellise ametniku teenistusse võtma või üksuse moodustama. Arvestades aga, et kaasamisvõimaluse kasutamine saab olema pigem erand kui reegel, on üldiselt mõju väike.

Turvaettevõtjate teenuse kvaliteedi paranemine ning PPA ja KOV-ide senisest tihedam koostöö

võimaldab reageerida tulemuslikumalt süütegudele ja tõkestada nende toimepanemist. Samuti võimaldab turvaettevõtjate suurem sidustatus KOV-i ja PPA-ga kasutada peale olemasoleva te korrakaitsevõimaluste ka turvateenistujaid. Arvestades, et enamikus KOV-ides jääb

turvateenistujate kaasamine avaliku korra tagamisse pigem erandiks kui reegliks, on mõju pigem väike, kui võrrelda seda politsei panusega avaliku korra tagamisse.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna muudatuse mõju sagedus ja ulatus nagu ka sellega kaasnev negatiivne mõju on sihtrühmas väiksed.

Eelnõus kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

6.6. Mõju isikuandmete töötlemisele

Andmekaitse mõju ei ole hinnatud, kuna TurvaTS ei too isikuandmete töötlemises võrreldes varasemaga kaasa otseseid muudatusi. Turvaettevõtjatel võib olla vajadus oma ülesanne te

täitmisel töödelda isikuandmeid, eelkõige turvamisel, kuid ka turvaauditis. Eelnõuga ettenähtavad õigused isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas isikusamasuse tuvastamine, et kontrollida isikut või vallasasja, riivavad Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 26 sätestatud

põhiõigust eraelu puutumatusele. Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema

proportsionaalne. Proportsionaalne on meede siis, kui sellel on legitiimne eesmärk ning see on kohane ehk sobiv, vajalik ja proportsionaalne kitsamas tähenduses. Eelnõu järgi on isikusamasuse tuvastamine ning isiku ja vallasasja kontroll vajalikud, et turvateenistuja saaks

täita oma ülesandeid ja ennetada ohte. Riive on maandatud selliselt, et juhul, kui tekib vajadus isik tuvastada ja vaadata läbi vallasasi, ei säilitata kummalgi juhul kontrolli käigus saadud

andmeid. Meede on vajalik, kuna muul isikut vähem rõhuval viisil ei ole võimalik tulemust saavutada sama hästi. Juhul, kui turvaettevõtjal tuleb töödelda isikuandmeid, peavad nad järgima isikuandmete kaitse üldmääruse nõudeid ja Andmekaitse Inspektsiooni juhiseid. Kuna

isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv ja kohaldub ka turvaettevõtjatele, ei ole eelnõus eraldi aluseid kehtestatud.

Tagamaks, et järgitakse isikuandmete töötlemise nõudeid, sätestatakse eelnõus, et juhul, kui turvamisel töödeldakse ka isikuandmeid, tuleb turvamiseks sõlmitavas lepingus märkida ka

vastutav ja volitatud töötleja ning leppida kokku isikuandmete töötlemises. Rakendusaktiga sätestatakse riikliku järelevalve teostamiseks ja juhuks, kui on vaja tagada süüteomenetluse

läbiviimiseks vajalike tõendite olemasolu, ka andmete säilitamise tähtajad, võttes arvesse minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Uus regulatsioon eeldab majandustegevuse haldamise, sealhulgas loamenetluse ja järelevalvega tegelevate ametnike koolitamist, eelkõige PPA-s, ning infopäevade korraldamist

turvaettevõtjatele, et tutvustada uuenenud regulatsiooni, sealhulgas nõudeid, ja KOV-i esindajatele, et tutvustada võimalusi, kuidas kujundada turvaettevõtjate teenuste kasutamise

abil kohalik turvaline elukeskkond.

88

Mõlema tegevuse korraldamiseks saab kasutada riigi- ja KOV-i asutuste ruume ning teha ettevalmistustööd koostöös ETEL-i, maakonna turvalisuse nõukogude ja teiste partneritega.

PPA-l tekib võimalus osa majandushaldusasutuse ülesandeid delegeerida, ent nendega kaasnevad kulud ja võimalik sääst olenevad üleantava ülesande ulatusest ja mahust. Kui

tegevusloa taotluse lahendamine delegeeritakse, võib riigieelarvesse jääda laekumata riigilõivuna 100–200 eurot aastas, arvestades, et viimase kolme aasta jooksul on esitatud keskmiselt üks-kaks tegevusloa taotlust aastas. Turvateenistuja töötõendi ja vormiriie tuse

kirjelduse kooskõlastamise eest riigilõivu ega teenustasu kehtestatud ei ole. Täpne kulude ja tulude analüüs tuleb teha enne volitusotsust.

Kuna turvaauditi tegevusalal kaob loakohustus ja sellel alustamiseks tuleb edaspidi esitada majandustegevusteade, jääb hinnangute järgi riigilõivuna laekumata 770–1300 eurot aastas,

arvestades, et viimase kolme aasta jooksul on esitatud keskmiselt kolm-neli tegevusloa taotlust aastas.

Samuti eelnõuga kavandatud muudatuse loa-ja teatamiskohustustes toovad kaasa vajaduse

majandustegevuse registris arendustöödeks, mille hinnanguline maksumus on 5000 eurot.

8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks 2004. aastal jõustunud TurvaS. Selle tõttu muutuvad kehtetuks kõik TurvaS-i alusel kehtestatud määrused:

1. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2016. aasta määrus nr 71 „Raha ja väärtpaberite veo kord“; 2. siseministri 10. detsembri 2007. aasta määrus nr 78 „Turvatöötaja kutsesobivuse ning

kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuete le vastavuse kontrollimise kord“.

Mõlema määruse sisu reguleeritakse edaspidi turvategevuse eeskirjaga.

TurvaS-i § 12 lõikes 1 on peale eeltoodud määruste sätestatud volitusnorm, mille kohaselt peab

Vabariigi Valitsus kehtestama valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja

hooldamise korra. Nimetatud korda ei ole TurvaS-i kehtivuse ajal kehtestatud. Kuigi tegemist

on imperatiivse volitusnormiga, mis kohustab täidesaatva võimu organit asjakohast üldakti andma, ei ole peetud sellise akti andmist põhjendatuks ega mõistlikuks. Need on tehnilised

nõuded, mis on tugevalt seotud kindla seadmega. Seega ei soovitud võimalike erilahendus te kasutamist põhjendamatult piirata. Võttes arvesse, et tehniliste lahenduste areng on kiire, ei ole tõenäoline, et riik suudab rakendusakte tehnika arengu tõttu pidevalt muuta.

Eelnõuga viiakse võimalikult palju regulatsioone, mis on praegu sätestatud seaduse tasandil,

ministri määruse tasandile, et muuta seaduse sätted selgemaks ja võimaldada riigil turvaturu muutuvale olukorrale paindlikumalt reageerida. Uute volitusnormide alusel antavates määrustes kaotatakse tegevuste või teenuste sisu senised lüngad. Eelnõuga muudetakse osa

sätteid senisest üksikasjalikumaks, et saavutada eraturvateenuste kvaliteedi ühtlasem tase. Kokkuvõttes suureneb uue eelnõu tõttu nii rakendusaktide arv kui ka maht.

Eelnõus on järgmised volitusnormid:

1. eelnõu § 4 lõike 3 alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega

turvategevuse eeskirja;

89

2. eelnõu § 7 lõike 4 alusel võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele lisanõuded;

3. eelnõu § 39 kohaselt täiendatakse KorS-i §-ga 821, mille lõike 13 alusel kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega riiklikus järelevalves kasutatavad

eritunnused ja nõuded vormiriietusele ;

4. eelnõu § 42 punkti 2 kohaselt täiendatakse MSOS-i §-ga 753, mille lõike 7 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja;

5. eelnõu § 44 punkti 19 kohaselt täiendatakse RelvS-i §-ga 8711, mille lõike 2 kohaselt

kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega mereturvatöötajate kasutamise eeskirja,

milles kehtestatakse nõuded relvade ja laskemoona arvestuse pidamisele ning

arvestuse pidamise dokumentide säilitamisele .

HMS-i § 91 lõike 1 järgi võib haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, volitada määrus t

andma teise haldusorgani ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud. Eelnõu koostamisel on hinnatud, et osa määruste kehtestamine peaks kuuluma Vabariigi Valitsuse

pädevusse. Edasivolitamise võimalusega volitusnorm peaks aga olema pigem erand ja see tuleks kavandada juhul, kui vahetu volitamine ei ole asjaolude tõttu võimalik. Üldjuhul on vahetu volitusnormi kavandamise eesmärk vältida tarbetut halduskoormust.100 Seega

sätestatakse eelnõus, et enamik määrusi kehtestatakse ministri tasandil. Eespool nimetatud määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

Lisaks tuleb muuta kaht järgmist määrust, mis on turvategevuse regulatsiooniga seotud otse või kaude.

1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. aasta määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Määrusega

kehtestatakse eesti keele oskuse kohustuslik tase ehk keeleoskustase keeleseaduse § 23 lõigetes 1 ja 2 loetletud isikutele, samuti asjakohaste keelekasutusolukordade iseloomustused. Lähtudes eelnõus ettenähtud muudatustest, on vaja määrust täpsustada,

et viia keeleoskustasemed ja kasutusolukordade iseloomustused eelnõu eesmärgiga vastavusse.

2. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. aasta määrus nr 163 „Reguleeritud

ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist

või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi

kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli“. Määruse §-s 3 on sätestatud ametikohad ja kutsealad, millel ajutiseks töötamiseks võib pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni

eelkontrollida. Sama paragrahvi punkti 12 kohaselt on see võimaldatud ka turva- ja valvetöötaja puhul TurvaS-i tähenduses. Määruses on vaja eelnõu jõustumisel teha tehnilised muudatused, et asendada sõna turvaseaduse sõnadega turvategevuse seaduse.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise kuupäeva seadmisel on võetud arvesse eelkõige uue redaktsiooni mõju turvaettevõtjatele ja muudele asutustele, kes

on kohustatud vaatama oma tegevused üle ja vajaduse korral tegema muudatusi, ning võimalike arendusprojektide väljatöötamist ja aega, mis kulub majandushaldusasutuse ametnike

koolitamisele. 10. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon

100 Normitehnika käsiraamat, § 11.

90

Turvategevuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus esitati kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks ministeeriumidele ja teistele huvirühmadele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud tagasisidega on eelnõu koostamisel osaliselt arvestatud. Eelnõu esitati eelnõude

infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigikohtule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti

Turvaettevõtjate Liidule, Kaupmeeste Liidule, Kaubandus-Tööstuskojale, PPA-le ja Eesti Pangale.

Eelnõu kooskõlastasid märkustega Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

Rahandusministeerium. Teised ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu vaikimisi. Eelnõule esitasid arvamuse Eesti Linnade ja Valdade Liit, Kaupmeeste Liit, Eesti Pank, Riigikohus ning Eesti Turvaettevõtjate Liit. Eelnõule esitatud märkused on lisatud eelnõu seletuskirja lisana.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2022 (allkirjastatud digitaalselt)