Turvategevuse seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri

LISA 1

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastustabel

Esitaja/märkuse sisu Märkuse lahendamine

Nr Justiitsministeerium

1. 1. VTK-st ei selgu siiski veenvat, miks on uue

turvaseaduse tervikteksti koostamine üldse

vajalik. Vähemasti ei ole VTK-st võimalik

tuvastada niivõrd mahukaid õiguslikke probleeme

ja mitmete VTK-s esitatud probleemide puhul

näib olevat kitsaskohaks rakenduspraktika,

järelevalve ja teavitus. Lisaks jäävad viidatud

VTK alateemade 3 ja 4 juures konkreetsed

kavandatavad muudatused ebaselgeks.

Täiendavalt märgime, et VTK-s on

mitteregulatiivsete võimaluste analüüs olematu ja

mõjude osa on äärmiselt üldine.

Võetud teadmiseks.

Praegu on otsustatud uue

regulatsiooni koostamise

kasuks, sest vajalike

muudatuste maht ületab

teatud kriitilise piiri ning

vastasel korral toimuks

muutmise seaduse eelnõu

kohaselt uue seaduse

vastuvõtmine. Uus

terviktekst võimaldab

paremini süstematiseerida

uuendatud turvategevuste

regulatsiooni ning parendab

seeläbi ka regulatsiooni

tõlgendamist.

2. 2. VTK-s püstitatud eesmärgiks on kvaliteetse

turvateenuse ja kõrge usaldusväärsuse

saavutamine. Probleemide kirjelduses tuleks

seetõttu peamiselt keskenduda sellele, millistele

andmetele (sh kaasamisele) tuginedes on

tuvastatud, et turvateenus ei ole praegu kvaliteetne

ja usaldusväärne, milles kvaliteedi puudujäägid

seisnevad ning mis puudujääke põhjustavad.

Praegu see mitmete esitatud probleemide

kirjeldusest välja ei tule. Viidatud on näiteks

Turu-uuringute AS 2015. aasta uuringule, kuid

seda vaid elanike teadlikkust puudutavalt. Samas,

teadmatus ei pruugi olla seotud seaduse teksti ja

selle üldistustasemega, vaid näiteks ebapiisava

teavitustööga või ka sellega, et inimestel ei ole

olnud vajadust end turvateenuste detailidega

kurssi viia. Mitmete VTK-s välja toodud

probleemide puhul on kaheldav see, kas nende

lahendamise kaudu ikkagi saab turvateenuse

kvaliteeti ja usaldusväärsust tõsta ning kui saab,

siis kas just seaduse muutmine on nende

probleemide lahendamiseks sobiv viis.

Võetud teadmiseks.

VTK ja eelnõu koostamisel

on lisaks lähtutud ka

rahvusvahelisest praktikast ja

teadustöödest, milles on välja

toodud turvaturu kvaliteedi

olulised mõjurid. Lisaks on

VTK ja eelnõu koostamise

käigus ja sellele eelnenud

kaasamistel tihedalt suheldud

turvaturul tegutsejatega ning

nende katusorganisatsiooniga

(ETEL) ja Politsei- ja

Piirivalveametiga, kelle

hinnangul esineb kehtivas

regulatsioonis olulisi

puudusi, mis võimaldab turul

tegutseda ka ettevõtetel, kelle

teenuse kvaliteet ja

usaldusväärsus on

põhjendamatult väikesed.

3. 3. VTK-s on läbivaks probleemiks eraõigusliku

majandustegevuse eristamine haldusülesande

täitmiseks volitamisest. Eraõigusliku

majandustegevuse raames ei tohiks olla

turvaettevõtjal kui kliendi agendil (peamiseks

Arvestatud:

Turvaettevõtete kaasamine

haldusülesannete täitmisele

on eelnõus eraldi

reguleeritud.

teenuse osutamise lepinguliseks vormiks ilmselt

agendileping) suuremaid volitusi, kui

käsundiandja seaduse järgi saab ise teha. Sellega

seonduvalt tuleb VTK punktis II.4.1.

turvateenuste ja nendega seotud teenuste

eristamisele lisaks eristada ka turvateenust

haldusülesande täitmisest. Riikliku järelevalve

meetmeid võib rakendada üksnes siis, kui isikule

on antud haldusakti või -lepinguga

haldusülesande iseseisev täitmine üle.

Haldusülesande täitmine ei ole majandustegevus

ega kuulu seetõttu viidatud teenuste direktiivi

reguleerimisalasse.

4. 4. VTK punktis I.1 on viide korrakaitseseadusele

(edaspidi KorS) eksitav ning viidatud Riigikohtu

lahendist (RKKK 3-1-1-69-09) tulenevalt ei saa

teha järeldusi kehtiva õiguse kohta. Turvatöötaja

tagab küll avalikku korda, aga ta täidab KorS § 2

lõike 2 avaliku korra eest vastutava isiku

kohustuse tagada enda käitumises avalik kord.

Turvatöötaja tegevuse aluseks on tema ja

käsundiandja vahel sõlmitud leping ning

käsundiandja ja tema kliendi vahel sõlmitud

leping, mitte KorS.

Võetud teadmiseks.

Nõustume, et turvaettevõte ei

ole käsitatav

korrakaitseorganina.

Olenemata sellest täidavad

turvaettevõtted olulist rolli

avaliku korra tagamisel.

Turvaettevõtetele on ka

kehtiva õiguse kohaselt ette

nähtud palju laiemad õigused

võrreldes igaüheõigustega ja

turvaettevõtted tegutsevad

tihti ka avalikes või pool-

avalikes kohtades täiendavate

korra hoidjatena. Vastav

Riigikohtu lahend

näitlikustab samuti asjaolu, et

riik on turvaettevõtetele ette

näinud täiendavad õigused

ning kuigi nende tegevus ei

ole otseselt käsitatav avaliku

korra kaitse ülesandena,

täidavad nad seda ülesannet

kaudselt.

5. 5. VTK punktis II.4.1.1 on öeldud, et korrektselt

määratlemata turvateenuste liigid võivad kaasa

tuua turvaturul ebavõrdse konkurentsi. Küll aga ei

ole esitatud andmeid, mis näitaksid, et selline

probleem on tegelikkuses ilmnenud. Samas

punktis on märgitud, et teenuse määratlus annab

võimaluse tulla turule ka sellistel turvaettevõtetel,

kes tegelikult ülesannete täitmisega hakkama ei

saa. Näib, et probleem on siin siiski pigem

loamenetluses ja järelevalve teostamises, mille

saaks seaduse muutmise asemel lahendada

haldusesisese parema töökorralduse ja täpsemate

suuniste andmisega, mitte ilmtingimata seaduse

Võetud teadmiseks.

Nõustume, et teatud osa

probleemist seisneb

järelevalve tõhustamises.

Samas eeldab tõhusam

järelevalve selgemate

majandustegevuse nõuete

sätestamist, mis võimaldaks

majandushaldusasutusel

tegutseda.

muutmisega. Näiteks kehtiva TurvaS § 22 näib

sätestavat turvatöötajale esitatavad nõuded

piisavalt laialt selleks, et tegevusloa menetlejal

oleks paindlikkust kaaluda, kas ikkagi on tegemist

isikuga, kes isiksuseomaduste, kõlbluse, kehalise

ettevalmistuse ja tervise poolest on võimeline

täitma turvatöötaja ülesandeid. Lisaks tõdetakse

VTK punktis III.7.1.1, et loamenetluse ja

järelevalve ametnike pädevuse tõstmisesse ja

hoidmisesse peab panustama ning seni ei ole

näiteks kuigivõrd kasutatud eel- ja järelkontrolli

võimalusi, mida pakub MsüS.

Samuti on VTK punktis II.4.1.1 öeldud, et

turvaülesande sisu on liiga lai. Samas ei ole

näidatud, milles ikkagi seisneb probleem

turvateenuste liigitamise ja määratlemisega ning

milliseid negatiivseid tagajärgi põhjustab

turvateenuse lepingus osaliselt ka muude

tegevuste kajastamine, mida ei saa käsitada

turvateenusena.

6. 6. VTK punktis II.4.1.2 on välja toodud, et inimesed

ei mõista turvateenuse sisu ning oma teadmatusest

tulenevalt jätavad tihtipeale teenuse kasutamata.

Kahjuks ei ole VTK-s see probleem piisava

põhjalikkusega lahti kirjutatud ja VTK ei anna

sellele ka selget vastust, kuidas probleemi

lahendada ilma riigi poolt lepingulistesse

suhetesse ülemäärase sekkumiseta. Ei ole aga

selge, kas teadmatuse põhjuseks on seaduse teksti

liigne üldistusaste või näiteks puudused

rakendusasutuste teavitustöös. Pelgalt

seadusemuudatusega ei saa eeldada inimeste

teadlikkuse hüppelist kasvu. Samuti ei ole

mõistlik seaduse tasandil ette näha iga detaili,

sealhulgas näiteks seda, kui suurt hulka töötajaid

saab lugeda ühe või teise ürituse turvalisuse

tagamisel piisavaks.

Võetud teadmiseks

7. 7. Eelnevast tulenevalt ei ole meie hinnangul

seadusemuudatus nende probleemide

lahendamiseks parim meede. Praegu näib pigem,

et tegemist on rakenduspraktika, ebapiisava

teavituse ja järelevalvega seotud probleemidega,

mitte probleemidega, mis tulenevad seaduse

tekstist ja mida aitab lahendada selle muutmine.

Võetud teadmiseks.

Nõustume, et koos vastavate

muudatusega on vajalik ette

näha ka praktika muudatused,

mis eelnevat toetaksid.

Samas ei pea me võimalikuks

saavutada VTK-s seatud

eesmärke

seadusmuudatuseta.

Eelnõuga sätestatakse

turvategevusele uus süsteem,

milles on selgemalt välja

toodud majandustegevuse

nõuded. Selgemad nõuded

võimaldavad turvaturul

tegutsejate kvaliteeti tõsta

läbi turul tegutsejate enda

sisesereguleerimise kui ka

läbi riigi poolse järelevalve

tõhustamise.

8. 8. Ka ei saa praegu veenduda vajaduses reguleerida

VTK punktis II.4.2.1. nimetatud probleemi just

seadusemuudatusega. See, et seaduse tekst on

üldisem ja paindlikkust võimaldav, ei ole igas

olukorras halb. Teatud juhtudel saab täpsust lisada

alamaktidega, samuti haldusesiseste juhiste,

kokkulepete ja teiste formaatidega. VTK-s on

öeldud, et praegu on järelevalve probleemiks selle

pealiskaudsus. Turvateenuste eel- ja järelkontrolli

teostab aga riik ise. Tekib küsimus, miks ei ole

võimalik vormistada järelevalve teostajatele

täpsemaid juhiseid, kuidas järelevalvet tegema

peab, selle asemel et asuda seadust väga detailseks

ja tehniliste nüanssidega koormavaks kirjutama.

Sama kehtib VTK punktides II.4.2.3. ja II.4.2.4.

välja toodud probleemide kohta. Seda, et

eelkontroll ei ole piisavalt põhjalik, et selle käigus

ei koguta piisavalt teavet ega tehta piisavalt

koostööd erinevate asutustega, ei saa lahendada

pelgalt seaduse sätetega, vaid siin tuleb ennekõike

teha tööd halduse siseselt rakenduspraktika

parendamiseks ja täiustamiseks. Kehtiv seaduse

tekst ei näi seda kuidagi takistavat. Kui aga

leitakse vastupidist, peab seda VTK-s selgelt

põhjendama. Probleemid, mis puudutavad

turvaseaduse nõutele mittevastavate töötajate

kasutamist või sihiteadlikult teavitamiskohustuse

eiramist, ei näi samuti olevat mitte seaduse teksti,

vaid rakenduspraktika kitsaskohad.

Ka VTK punkt II.4.1 puhul tekib küsimus, kuidas

lahendada seaduse muutmisega olukorda, kus

turvaettevõttel on nö musti objekte, millest PPA-d

ei teavitata.

Võetud teadmiseks

9. 9. VTK punktis II.4.2.2 on ühe kontrolleseme

nõudena nimetatud maksevõlgnevuste puudumist.

Reeglina ei ole makse- ega maksuvõlgnevused

sobiv kriteerium hindamaks ettevõtja võimet

kvaliteetselt osutada teenust. Need võivad olla

asjaolud, mida tuleks hinnata siis, kui üheks

kontrolleseme tingimuseks oleks ettevõtja

usaldusväärsus. Kontrolleseme nõuete

määratlemisel tuleks hinnata, kas – lisaks kliendi

suhtes nõuetele vastava ja usaldusväärse teenuse

Arvestatud

osutamise tagamisele (VTK punkt II.4.2.4) – on

turvaettevõtjate suhtes teatud juhtudel riigile

vajalik julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks

hinnata turvaettevõtja ustavust ja usaldusväärsust

(taustakontroll). Lisaks tuleks terminoloogiliselt

VTK-s rääkida "loakohustusest", mitte

"taotluskohustusest" või "taotluspõhisusest".

10. 10. VTK punkti II.4.3 juures ei saa nõustuda, et

turvatöötaja kasutaks lepingu täitmisel riikliku

järelevalve meetmeid või vahetut sundi.

Turvatöötaja õigused saavad tuleneda üksnes

lepingust, mille täitmist ta tagab, või olla vahetult

seotud KorS § 14 igaüheõiguste teostamisega.

Arvestades turvatöötajate väljaõpet võib

seadusega lubada neil ulatuslikumalt kasutada

jõudu, kui see võib olla lubatav igaühe poolt, aga

riive aluseks on lepingus väljendatud isiku

nõusolek või igaühe õiguse teostamine. Seetõttu

on lause „TurvaS-s ei ole praegu aga selgelt

sätestatud turvatöötajate riiveõigused, nende

ulatus ja aluse“ eksitav tsiviilõigusliku lepingu

alusel osutatava turvateenuse suhtes, kuid võib

olla õige halduslepingu alusel täidetava

haldusülesande avaliku korra tagamisel suhtes

(sama ka VTK punkti II.6.1 kohta).

Mittearvestatud.

Turvaettevõttele ja

turvatöötajale on ka

käesoleva seaduse kohaselt

ette nähtud laiemad õigused,

kui igaüheõigused.

Sealhulgas on turvatöötajal

õigus isik tuvastada ja kinni

pidada. Nõustume, et

turvatöötajatele ei saa

laieneda otse

korrakaitseõiguses sätestatud

erimeetmed, kuid

analoogsete õiguste

olemasolul on asjakohane

kasutada meetmete

sisustamisel sarnast

sõnastust. See tähendab, et

turvatöötaja kinnipidamise

või isiku tuvastamise õigus ei

saa oluliselt erineda

korrakaitseametniku

analoogsetest õigustest.

11. 11. VTK punktis II.4.3.1. väljendatud tõlgendus, et

mõned kehtivas turvaseaduses turvatöötajale

antud õigused võiksid olla riikliku järelevalve eri-

või üldmeetmed, ei ole küll kooskõlas KorS-ga,

kuid tõstatud probleem võimalikest

valetõlgendustest on aktuaalne ja õige.

Justiitsministeerium ei toeta turvatöötajale avaliku

võimu volituste andmist muidu, kui

haldusülesande täitmiseks volitamise raames ning

määral, mis ei ole vastuolus riigi

tuumikülesannete kontseptsiooniga. See

tähendab, et turvatöötajatele ei saa anda üle

sellised volitusi, mis annaks neile iseseisva

otsustusõiguse isikute põhiõigustesse

sekkumiseks.

Küll võib vajada täpsemat reguleerimist avaliku

korra eest vastutava isiku enda ja sellest tulenevalt

tema agendina tegutseva turvatöötaja subjektiivne

õigus lepingu alusel või hädakaitse- või seisundi

raames isiku kindlakstegemise, tema enda ja

Arvestatud osaliselt.

Nõustume, et turvatöötajale

ei saa anda üle avaliku võimu

ülesandeid ega erimeetmeid.

Samas leiame, et

turvatöötajatele otseselt või

kaudselt ette nähtud meetmed

turvaregulatsioonis vajavad

korrastamist ning täpsemalt

sisustamist. Turvatöötajale

ette nähtud õigused on ka

kehtiva seaduse kohaselt

laiemad, kui isikule endale

ette nähtud igaüheõigused.

vallasasja kontrollimise, kinnipidamise või

lahkumiseks kohustamisega seotud tegevus.

Lepinguliste suhete reguleerimisel (sh

tüüptingimused) tuleb isiku kaitseks määrata

kindlaks, milliseks tegevuseks nõusolekut või

nõustumust anda ei saa (tühine tehing) ning

hädakaitse või -seisundi korral milliseid

vahendeid võib kasutada ja tegusid teha (nt isiku

liikumisvabaduse takistamine tema politseile

üleandmiseks, isiku ja temaga kaasas oleva

vallasasja kontroll ohtlike asjade leidmiseks vms).

12. 12. VTK punktis II.4.3.2 peetakse vajalikuks isikute

õigusi reguleerida nende väljaõppest lähtuvalt.

Kuigi põhimõtteliselt võib tegelik tulemus olla

sama, siis regulatsiooni koostamisel tuleks

õigused/volitused määrata kindlaks lähtuvalt

tegevuse sisust ja eesmärgist ning kohandada

väljaõpe antud õigustele/volitustele.

Võetud teadmiseks

13. 13. VTK punkti II.4.4.2 juures toetab

Justiitsministeerium täpse kaasamise tingimuste ja

korra reguleerimist TurvaS-s ilma KorS § 82

üldregulatsiooni ja selle aluseks olevat Riigikohtu

poolt väljaarendatud tuumikülesannete

kontseptsiooni muutmata. Lisaks märgime, et

viidatud punktis on viidatud KorS § 84, aga peaks

olema viidatud §-le 82.

Arvestatud osaliselt.

Eelnõus on jõutud

järeldusele, et asjakohasem

on sätestada kaasamise

regulatsioon KorS-i vastavas

peatükis.

14. 14. VTK punktis II.6.1 on nimetatud eraõiguslikud

turvateenuste ja tugitegevuste liigid. Samas on

alapunktis 3 puudutatud ka KorS-ist tulenevate

volituste realiseerimist, mis saab olla seotud

üksnes haldusülesande täitmisega. Seega tuleks

lisaks alapunktis 1 loetletud eraõiguslikele

tegevustele määrata ka haldusülesanded, mida

võib haldusakti või -lepinguga turvaettevõtjale

volitada.

Võetud teadmiseks

15. 15. VTK punktis II.6.2 on nimetatud võimalikud

loakohustusega tegevusalad, kuid ei ole

põhjendatud sisuliselt loakohustuse eelistamist

teatamiskohustusele. Tuleb arvestada, et ka

teatamiskohustuse puhul võib haldusorgan

teostada järelevalvet majandustegevuse nõuete ja

hoolsuskohustuse järgimise üle kohe tegevuse

alustamisel (ning sõltuvalt ohuprognoosist võib

haldusorgan olla selleks lausa kohustatud). Seega

tuleks loakohustuse sätestamiseks põhjendada,

miks on mingi osa kriitilisi nõudeid, mida saab ja

tuleb kontrollida enne, kui ettevõtja on üldse

majandustegevust alustanud. VTK-st ei nähtu

ühtegi sellist nõuet, mida saaks kontrollida või

kindlasti peaks kontrollima enne

Võetud teadmiseks:

Eelnõus ja seletuskirjas on

välja toodud kaks tegevusala,

mille korral loakohustus on

vajalik. Tegemist on ka

praegu loakohustuslike

tegevusaladega. Nimetud

juhtudel tuleneb vajadus

loakohustuse sätestamiseks

asjaolust, et need on

tegevusalad, mille korral on

oluline tagada ettevõtja

usaldusväärsus enne seda, kui

ta turule siseneb. Sealhulgas

hinnatakse, kas

majandustegevuse alustamist, aga andmete

puudumise tõttu ei saa ka väita vastupidist.

turvaettevõttel on täidetud

vajalikud isikulised nõuded,

mis võimaldavad hinnata

tema usaldusväärsust.

16. 16. VTK punkti II.6.3 lause „lähtuvalt KorS-st

sätestatakse turvatöötajate õigused ja kohustused,

et tagada põhiõiguste kaitse ja riive

proportsionaalsus“ on eksitav, sest KorS § 2 lõige

2 ja § 14, mis reguleerivad isiku tegevust, ei kätke

riikliku järelevalve volitusi ega anna avaliku korra

eest vastutavale isikule õigust teise isiku suhtes

jõudu või muud sundi kasutada. KorS-is

sätestatud riikliku järelevalve eri- ja üldmeetmete

kohaldamise volitustest saab rääkida üksnes siis,

kui isik on KorS § 82 mõistes kaasatud

korrakaitsesse või talle on seaduse alusel antud

haldusakt või sõlmitud halduslepinguga antud

iseseisvaks täitmiseks haldusülesanne.

Võetud teadmiseks

17. 17. Probleemipüstituse kokkuvõtteks rõhutame, et

õiguslikud muudatused on põhjendatud vaid

juhul, kui on selge, et tuvastatud probleeme

mitteregulatiivsete meetmetega kõrvaldada ei saa.

Kui andmed ja analüüs kinnitavad vajadust

õiguslikuks muudatuseks, on oluline küsida, kas

muuta tuleb kahtlemata seadust või oleks võimalik

regulatsioon kehtestada madalama taseme

õigusaktiga. Juhul kui seadusemuudatus on

vajalik, tuleb kõigepealt kaaluda võimalust viia

muudatused sisse kehtivasse seadusesse ning vaid

viimase abinõuna koostada uus seaduse

terviktekst.

Mitteregulatiivsete lahenduste analüüs on VTK-s

aga napp ega veena lugejat selles, et uue

regulatsiooni loomine peaks olema eelistatuim

variant kõikide esitatud probleemide

adresseerimiseks.

Rahastamise suurendamise juures on öeldud, et

lisaressurss võimaldaks eel- ja järelkontrolli

kvaliteeti tõsta, kuid turvaettevõtted kohanevad

järelevalvevõtetega ja leiavad uusi nutikaid

lahendusi, mistõttu see eesmärki ei täidaks.

Siinkohal tekib siiski küsimus, kas seaduse teksti

muutmisega on võimalik turvaettevõtete

seesugust käitumist paremini takistada.

Ka senise regulatsiooni paremat rakendamist on

hinnatud vaid üldsõnaliselt, kuigi mitmete

kirjeldatud probleemide puhul tekib küsimus, kas

just see ei ole vajalik samm nende lahendamiseks.

Selgelt peab välja tooma, millised on ikkagi need

probleemid, mille lahendamisele saab tõkkeks

Võetud teadmiseks

TurvaS mahajäämus KorS-st ja mis tuleb

õigusaktide kooskõla saavutamiseks õiguslikult

ära lahendada, ning millised on need probleemid,

mille puhul võiks lahendus peituda olemasoleva

õiguse paremas rakendamises.

18. 18. VTK mõjude osa V on sedavõrd üldine, et selles

tehtud järeldustele ei ole võimalik hinnangut anda.

Sellest tulenevalt ei ole ka võimalik veenduda, et

just õiguslik lahendus erinevate probleemide

adresseerimiseks annaks soovitud tulemust ning

viiks VTK-s nimetatud eesmärgini. Mõjude osa

peab üles ehitama muudatuste ja nendest

mõjutatud sihtrühmade kaupa, mitte vaadates

kõiki muudatusi üldistatult koos. Soovitame

mõjude osa ülesehituseks kasutada uuendatud

VTK vormis antud juhiseid1. Rõhutame, et ei ole

vaja anda mõjude hindamise kriteeriumidele

väärtusi „väike/keskmine/suur“, vaid kajastada

neid sisuliselt konkreetse muudatuse ja sihtrühma

kontekstis.

Arvestatud.

Eelnõus võetakse mõjude

hindamisel aluseks nimetatud

juhis.

Haridus- ja Teadusministeerium

19. 1. Uue eelnõu koostamisel on väga oluline, et

vaadatakse ületurvatöötaja õppe korraldaja

tegevusloa taotlemise protsess. Kehtiva

turvaseaduse alusel lahendab Haridus-ja

Teadusministeerium tegevusloa taotluse Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) väljastatud eelhaldusakti

alusel. Tulenevalt turvaseaduse § 30 lõikest 1

tuvastab PPA eelhaldusaktiga tegevusloa

kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise.

Tegevusloa kontrolliesemeks on seaduse § 301

alusel ettevõtja aineline baas, õpetajad ja

õppekavad. Sellest tulenevalt leiame, et eeltoodud

nõuete kontrollijaks peaks olema PPA. Toetame

sellist regulatsiooni ka edaspidi.

Praktikas on seaduse tõlgendamisel tekkinud

probleeme, sest turvaseaduse § 301 tegevusloa

kontrolliese ning turvaseaduse § 30 lõikes 2

andmete loetelu, mille alusel kontrolliese

tuvastatakse, ei kattu. Ebaselgust põhjustab ka

asjaolu, et turvaseaduse § 30 lõikes 2 toodud

andmete põhjal ei pruugi olla võimalik tuvastada

kogu kontrollieset. Väljatöötamise kavatsuse II

peatüki punktis 5.1 on toodud, et PPA ei osale

koolituste kvaliteedi ega õppekavade hindamisel.

Seega viidatakse väljatöötamiskavatsuses nagu

oleks Haridus-ja Teadusministeeriumi ülesandeks

sisuliselt kontrollida kontrollieseme asjaolusid.

Leiame, et Haridus-ja Teadusministeerium ei ole

õige haldusorgan selliste ülesannete täitmiseks

Arvestatud.

Eelnõus on turvatöötajate

väljaõppe andmine käsitatud

eraldi turvategevusena ning

vastav ettevõte on käsitatav

edaspidi turvaettevõtjana.

Nimetatud tegevusalal

tegutsemiseks annab edaspidi

tegevusloa Politsei- ja

Piirivalveamet või tema

volitatud

mittetulundusühing.

ning PPA eelhaldusakt peaks kindlasti hõlmama

kogu turvatöötaja õppe korraldaja tegevusloa

kontrollieset. Sellega tuleks arvestada ka

seaduseelnõu ettevalmistamisel.

20. 2. Väljatöötamise kavatsuses rõhutatakse, et

eesmärgiks on hakata määratlema ja reguleerima

sisevalvetöötajate kvalifikatsiooni. Dokumendist

ei selgu, kas eesmärgiks on kutsetunnistuse

omamise kohustuslikuks muutminevõi täpsemate

kutsekvalifikatsiooninõuete kehtestamine.

Rangemate nõuete kehtestamine võib tähendada

töötajate värbamisel raskuste tekkimist, kuna

vastava kvalifikatsiooniga inimesi ei ole tööturul

piisavalt ning seetõttu tuleb väga täpselt läbi

analüüsida tekkiv olukord seaduse jõustumisel.

Võetud teadmiseks.

Eelnõu kohaselt laieneb

sisevalvetöötajale

turvatöötajale sätestatu.

21. 3. Lähtudes peatüki IV punktis 10 toodud

alapunktidest, palume meid kaasata uue

turvaseaduse eelnõu koostamisesse teemadel, mis

puudutab turvatöötaja kutsenõudeid ja õppe

korraldamist.

Võetud teadmiseks

Rahandusministeerium

22. 1. Turvaseaduse (TurvaS) § 13 lg 3 sätestab, et

turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada

ainult koosseisulist töötajat. Praktikas esineb aga

tihti juhtumeid, kus turvaettevõtja kasutab teise

äriühingu renditööjõudu põhjendusel, et kuna

tegemist on abitöödega (koristamine

jmshooldustööd), ei peagi töötaja olema

koosseisuline. Seejuures tekib risk, et

tööjõumaksud jäävad maksmata. Eelnevast

lähtudes teeme ettepaneku, et kui § 13 lg 3

sätestatud nõue ka uues seaduses säilib, siis tuleks

selgelt piiritleda turvatöötaja ja nii öelda

abitöötaja mõiste, et kõnealune keeld praktikas

toimiks.

Arvestatud

23. 2. VTK kohaselt on uue regulatsiooni üheks

eesmärgiks tõsta turvaettevõtjate usaldusväärsust

ning võimaldada edaspidi kaasata turvaettevõtteid

politsei ülesannete täitmisse avaliku korra

tagamisel. Leiame, et selles kontekstis on vajalik

pöörata rohkem tähelepanu ka turvaettevõtja

maksukuulekusele. Seega teeme ettepaneku

kaaluda võimalust anda Politsei-ja

Piirivalveametile kui pädevale

majandushaldusasutusele õigus(korduva)

maksualase süüteo eest turvaettevõtja tegevusluba

kehtetuks tunnistada või lisada karistatuse

puudumine maksualase süüteo eest tegevusloa

kontrollesemesse. Samuti tuleks analüüsida

täiendavaid võimalusi võtta turvaettevõtja

Arvestatud:

Turvaettevõtete

usaldusväärsuse

suurendamise eesmärgil on

täiendatud turvaettevõtja ja

temaga seotud isikute

nõudeid karistatuse osas (sh

ei tohi turvaettevõttel olla

karistatust maksualaste

kuritegude kohta).

majandustegevuse eel-ja järelkontrolli raames

arvesse maksukäitumist sarnaselt enne

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse

jõustumist kehtinud TurvaS redaktsiooniga.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

24. 1. Olete oma kirjas tõstatanud probleemi, et

korrektselt määratlemata turvateenuste liigid

võivad kaasa tuua turvaturul ebavõrdse

konkurentsi ning kahjustada seeläbi kolmandate

isikute õigusi ja ootusi, sest teenuseid võivad

asuda pakkuma turvaettevõtted, kes ei ole

sisuliselt võimelised ülesannet täitma, kuid

tulenevalt ebakohasest teenuse kirjeldusest saavad

endale vastavaid kohustusi võtta. Nõustume, et

turvaseadusega reguleeritud valdkondade puhul

tuleks täiendavalt hinnata iga tegevusala olulise

avaliku huviga seotud põhjuseid ja vastavalt huvi

kaalukusele seadma regulatsiooni intensiivsust.

Ilmselt on võimalik valveseadmestiku

projekteerimise, ehitamise jne puhul leida kohti

eelkontrolli lihtsustamiseks ning regulatsiooni

välja töötamisel analüüsida ehitusseadustiku

mõjutusi.

Võetud teadmiseks

25. 2. VTKs on märgitud, et turvaettevõtlusega ja

turvateenustega seotud regulatsioonid on

sätestatud muuhulgas sadamaseaduses (SadS),

mis sätestab ülesanded, mida turvaettevõtja

vastavas valdkonnas teha võib, seab

turvaettevõttele täiendava loakohustuse ja

reguleerib eraldi sadama turvaülema nõudeid.

Turvaettevõtjale seatakse SadS raames

tegutsemiseks kahekordne loakohustus ehk

seaduse reguleerimisalas tegutsemiseks peab

turvaettevõtjal olema turvateenuse osutamiseks

tegevusluba TurvaS ja SadS alusel.

Peame vajalikuks märkida, et kõnealuse SadS

regulatsiooni (sh turvaülemale sätestatud nõuete)

aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrus (EÜ) nr 725/2004 laevade ja

sadamarajatiste turvalisuse tugevdamise kohta

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv

2005/65/EÜ sadamate turvalisuse tugevdamise

kohta, mistõttu olenemata TurvaS-s

kavandatavatest muudatustest peab ilmselt

eriregulatsioon SadSis säilima. Samas oleks

mõistlik VTKs kirjeldatu valguses hinnata SadS-s

sätestatud kahekordse loakohustuse vajadust ning

põhjendatust. SadS kohaselt peab turvaettevõtjal

olema tegevusluba SadSis sätestatud ülesannete

Võetud teadmiseks

täitmiseks, seejuures tuleneb SadS § 18(1)

punktist 2 nõue, mille kohaselt peab SadS alusel

tegevusloa saamiseks ettevõtjal olema eelnevalt

väljastatud TurvaS alusel turvateenuste osutamise

tegevusluba. Arvestades, et tegevusluba

taotletakse eesmärgiga tegutseda turvateenuste

osutamisega sadamateenustega seotud

valdkonnas, oleks taotleja vaatest mõistlik

väljastada isikule üks tegevusluba, mille andmisel

arvestatakse vastavas valdkonnas kehtestatud

eriregulatsiooniga (eelkirjeldatud EL määrusest ja

direktiivis sätestatu). Eelkirjeldatud osas (ja

TurvaS valguses) sooviksime SiMiga mõtteid

vahetada.

Maaeluministeerium

26. 1. Leiame, et turvaseaduses sisevalveteenuse

põhimõtete ülevaatamisel tuleb arvestada ka

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest

(RSVS) tulenevaid asjaolusid. Nimelt RSVS §

20 kohaselt on teabe valdaja kohustatud

riigisaladuse kaitseks kasutusele võtma

nõuetekohased organisatsioonilised,

füüsilised ja elektroonilise teabeturbe

meetmed, mida täpsustavad seaduse alusel

kehtestatud Vabariigi Valitsuse 20. juuli 2007.

a määruse nr 262 „Riigisaladuse ja salastatud

välisteabe kaitse kord“ §-dest 34-38 tulenevad

turvaala valve nõuded. Teeme ettepaneku

kehtestada seaduse tasemel sisevalve

korraldamisel ettenähtud nõuded (sh kes või

mismoodi võib sisevalve teenust osutada, mis

kuuluvad sisevalve teenuste hulka) vastutuse,

kohustuste, täiendõppe ja järelevalve osas, mis

tagaksid RSVS alusel vajalike meetmete

rakendamise.

Võetud teadmiseks.

Eelnõus on sisevalve avatud

ja täpsemalt sisustatud selle

teenuse osutamise eeldusi

ning nõudeid. Kuigi RSVS

sätestab detailsemad nõuded

riigisaladuse kaitsele, siis

käesolevas eelnõus ei

reguleerita antud nõudeid.

Riigiasutusel on õigus võtta

kasutusele sisevalve ja

rakendada seda vajadusel ka

riigisaladuse kaitse

eesmärgil, kuid sellisel juhul

tulenevad täpsemad nõuded

teenusele ja kaitsetasemetele

RSVS-st ja selle

rakendusaktidest.

Eesti Turvaettevõtete Liit

27. 1. Turvaettevõtete Liit on seisukohal, et

ministeeriumi poolt väljatoodud meie

lähisriikide või euroopa liidu teiste riikide

turvakeskkonna regulatsioonide tasemete

võrdlustest pooldame keskmise või keskmiselt

kõrgema reguleerituse astmega turvateenuse

seadust kui alareguleeritud seadust.

Võetud teadmiseks

28. 2. Turvaettevõtete Liitu kuuluvad ettevõtted on

toonud välja lisaks analüüsis olevale tõsise

probleemi, mis kindlasti vajaks reguleerimist

või turvaseaduses määratlemist. Oleme

seisukohal, et turvaseadmete paigaldamine ja

hooldamine ja ka projekteerimine peaks

teenusena olema kajastatud seaduslikus

Arvestatud osaliselt.

Eelnõu kohaselt käsitatakse

valveseadmestiku

projekteerimist, paigaldamist

ja hooldamist vaba

majandustegevusena. Samas

on selle tegevusala

regulatsioonis. Küsimus, kas nimetatud

tegevus vajaks konkreetset tegevusluba või

piisaks ettevõtte registreeringust, vajab eraldi

hinnangut, kuid korrektse turu toimimise ja

teenuse tarbija huvide kaitsmiseks on vajalik

kehtestada konkreetsed nõuded teenust

osutavatele töötajatele (näiteks

kutsekvalifikatsiooni olemasolu, karistuse

puudumine, jne). Analoogselt tuleohutus-

valdkonna regulatsioonile teenuse osutaja

ettevõttes eristatakse ettevõtte vastutavat

isikut projekteerimise mõistes ja vastutavat

isikut paigalduse-hoolduse mõistes ning

paigaldus-hooldustöid tegevaid isikuid.

Kvalifikatsiooni nõuete kehtestamine

regulatsioonis ei tekita ettevõtjatele täiendavat

lisahalduskoormust. Tänaseks on

turvasüsteemide valdkonnas väljastatud

turvasüsteemide tehniku ja turvasüsteemide

projekteerija kutseid kokku 1015 isikule.

Kui nimetatud regulatsiooni ei kehtestata, võib

tekkida olukord, kus kriminaalse taustaga

isikud teadlikult ehitavad turvasüsteeme, mis

võimaldavad edasist rünnet kliendi varale ja

elule. Kvalifikatsiooni nõude puudumisel

võivad erinevad ehitusvaldkonnas tegutsevad

ettevõtted teostada töid, kus paigaldatud

seadmestik ei taga turvalisuse astmega ründe

ärahoidmise või näiteks videosüsteemide

kaitsemeetme asemel võib tuua kliendile ja

kolmandatele isikutele privaatsuse ohtu

seadmise.

sisustamisel lähtutud

kitsamast käsitlusest

võrreldes kehtiva õigusega.

29. 3. Turvaettevõtete Liit toetab tõhusat

järelevalvet, mis võimaldaks reaalselt

mõjutada ebakorrektselt käituvate ettevõtete

teenuse osutamist ja majandustegevust ning

vajadusel sellise tegevuse lõpetamist. Hetkel

toimiv järelevalve ja rikkumiste menetlemise

protsess kahjuks ei oma mõjusaid hoobasid.

Seadus või selle alamaktid peaksid sisaldama

ka mehhanismi juhuks - , kus turvateenust

osutava ettevõtte suhtes on järelevalve

teostamise käigus võetud otsus mingi teenuse

osutamise peatamiseks või tegevusloa

tühistamiseks, - millega tagatakse klientidele

teavitamine nende huvide kaitseks.

Hetkel on ka probleemiks teatud ettevõtted,

mis otseselt enam ei tegutse, kuid omavad

tähtajatut tegevusluba. Olukorras, kus näiteks

sellise turvaettevõtte omandamisel teise

Võetud teadmiseks.

Vastavad meetmed ettevõtte

majandustegevuse

keelamiseks või peatamiseks

on sätestatud

majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduses. Selleks, et

nimetatud seaduses

sätestatud meetmed oleksid

kohaldatavad, tuuakse

eelnõus detailselt välja iga

tegevusvaldkonna

majandustegevuse nõuded,

mille rikkumise korral tekib

majandushaldusasutusel

vastavate meetmete

kohaldamise õigus.

turvaettevõtte poolt (kui omandatud juriidilisi

kehasid ei likvideerita), siis nimetatud keha -

kuigi otsest kaubamärgi all tegutsevat tegevust

ei toimu, kuid nimetatud tegevusload jätkuvalt

on kehtivad – võimaldab erinevate

ettekirjutuste korral tegevust jätkata teise

juriidilise keha tegevusloa alusel.

Regulatsioonide tulemusena peaks tekkima

olukord, kus turvaettevõte, kes on sunnitud

tegevuse lõpetama seoses tema poolt

tuvastatud seaduserikkumistega, ei omaks

võimalust luua uut turvaettevõtet, mis omaks

kaubamärgilist järjepidevust (näiteks ettevõtte

Head Turvateenused OÜ lõpetamise järel

asutatakse ettevõte Head Turvateenused

Security OÜ, kelle vormiriietus ja muu

identiteet on äravahetamiseni sarnased).

Regulatsioon peab andma võimaluse, et

järelevalvet või tegevusluba väljastav organ

omaks õigust keelduda kinnitamast nimetatud

vormikirjeldusi ja keelduks väljastamast

tegevusluba, sest olemasolev praktika näitab,

et selliselt (ebakorrektselt) tegutsevad

ettevõtted jätkavad endist seaduse mõistes

ebakorrektset käitumismudelit ja samas

omavad ka turule sisenemise eelist võrreldes

teiste uute alustajatega.

Turvavaldkonna tegevusloa väljastamise

menetlusse peaks olema kaasatud ka

turvaettevõtlus valdkonda esindav Eesti

Turvaettevõtete Liit, kes omab

ekspertkompetentsi nii teenuse osutamise

kvaliteedi hindamiseks kui töötajate vajalike

nõudmiste kogumi ja valdkonnas esinevate

probleemide kohta.

30. 4. Turvaettevõtete Liit ei saa osaliselt nõustuda

turvaseaduse väljatöötamis kavatsuses antud

hinnangu kohta punktis 5.3, mis väidab, et

kvalifitseeritud koolitusteenust pakkuvad

ettevõtted omavad suuremat konkurentsi

eelist, mis raskendavad uute ettevõtete

turvaturule sisenemist. Hetkel on väljastatud

piisav kogus turvatöötaja baasväljaõppe

tegevuslubasid ja toimub konkurents kõigi

nende osaliste vahel. Koolitusteenuse

pakkujate hulgas on ka ettevõtteid, kes

osutavad vaid koolitusteenust. Turvatöötaja

pädevuse tõenduseks on eelkõige ikkagi

kutseeksami positiivne läbimine.

Kutsestandard ja kutseandmise kord kehtestab

Võetud teadmiseks.

Eelnõu kohaselt muutub

turvatöötaja väljaõppe

elluviimine olemuslikult

turvateenuseks, mis tagab, et

teenuse osutaja vastab muude

turvaettevõtjatega samadele

nõuetele. Tegevuslubasid

antud tegevusalale hakkab

edaspidi väljastama Politsei-

ja Piirivalveamet, mis

võimaldab oluliselt tõhustada

järelevalvet väljaõppe ning

täienduskoolituste üle.

ühtsed reeglid nii töötaja kompetentsidele kui

selle hindamisele. Turvatöötaja väljaõppe

reguleerimisel on ülimalt tähtis säilitada

õppeprotsessi korraldamise paindlikkus, mis

tagaks tööjõuturu vajadusi ja turvatöötaja

baasõppe läbimiseks kehtestatud

ajaraamistikust kinnipidamise. Sisevalve

töötajate koolitusnõuded võiksid olla viidud

vastavusse turvatöötaja teadmistega. Politsei-

ja Piirivalveamet peaks omama õigust

teostada kontrolli koolitusprotsessis, eriti alg-

ja täiendõppe osas. Järelevalve organil peaks

olema seadusest tulenev võimalus

koolitusprotsessi järelevalvesse ja ka

eelhaldusakti koostamisse kaasata

kutseandjat.

31. 5. Seoses sellega, et on algatatud ka uue

eradetektiivindusteenuse seaduse

väljatöötamine, võiks detektiivindusteenuse

reguleerimine toimuda turvateenusena ja olla

reguleeritud turvaseaduses. Vastav ettepanek

on Turvaettevõtete Liidu poolt tehtud ka

eradetektiivindusseaduse algatamise

väljatöötamise kavatsuse juurde. Juhul, kui

see ei ole võimalik, siis kindlasti peaks

jälgima, et mõlemad väljatöötatavad seadused

eraldi ei tekitaks samasisuliste tegevuste

korral ühele või teisele teenusele

põhjendamatult majanduslikku

eelissituatsiooni ning ei annaks võimalusi

tõlgendada teenustele esitatavaid nõudeid nii

öelda „halli“ alana.

Võetud teadmiseks.

Praeguseks on loobutud

eradetektiivinduse seadusest

ehk antud valdkonda eraldi ei

reguleerita. Eelnõu raames on

antud tegevus osalt sisustatud

turvaauditi tegevusala kaudu.

Eesti Kaubandus- Tööstuskoda

32. 1. Kaubanduskoda toetab VTK üldist eesmärki

muuta turvaregulatsioon selgemaks ja seeläbi

tagada turvateenuste kvaliteetne osutamine,

kõrge usaldusväärsus ja aus konkurents.

Peame asjakohaseks kehtestada

turvaettevõtetele selgemad nõuded, mis

võimaldavad ettevõtjatel regulatsiooni

paremini mõista ning sellest tulenevaid

kohustusi täita. Peame positiivseks ka

turvateenustele uue liigituse kehtestamist,

millega määratakse iga teenuse sisulised

nõuded ning eristatakse turvateenused

tugitegevustest.

VTKs märgitud probleemide lahenduseks on välja

pakutud muuta praegu loakohustuslik

turvakonsultatsioon ning loa- ja

teatamiskohustusest vaba valveseadmestiku

Võetud teadmiseks

Valveseadmestiku

projekteerimisele,

paigaldamisele ja

hooldamisele teatamise

kohustust eelnõu ei panda.

projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

teenus teatamiskohustuslikeks. Nõustume

sellega, et turvakonsultatsiooni osutamiseks ei

ole asjakohane tegevusloa taotlemisekohustus,

kuivõrd turvakonsultatsiooni osutamisega ei

kaasne otsene mõju isikute põhiõigustele ega

avalikule korrale. Ühtlasi võimaldab

loakohustuse kaotamine ettevõtjatel tegutseda

põhjendamatu piiranguta ning säästa

ressursse. Kaubanduskoda soovib aga

tähelepanu juhtida asjaolule, et VTKs ei ole

välja toodud põhjalikku selgitust, miks

kehtestatakse teavitamiskohustus hetkel

piirangutest vabale valveseadmete

projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

teenusele. Leiame, et teatamiskohustuse

kehtestamist sellele teenusele tuleks

täiendavalt veel kaaluda ja kui otsustatakse

teavitamiskohustus kehtestada, siis tuleks seda

ka põhjendada.

Politsei- ja Piirivalveamet

33. 1. VTK hetkeolukorra kirjelduses (p 1) on

toodud välja, et korrakaitseseadusel (edaspidi

KorS), mis süstematiseeris ja mõtestas ümber

vahetu sunni kasutamise õiguse, on määrav

mõju turvaettevõtlusele ning turvateenuste

osutamisele. Samuti on probleemi kirjelduses

(p 4) välja toodud, et vajalik on turvaettevõtja

roll KorS vaates uuesti hinnata ning

turvatöötaja õigused ja kohustused ümber

vaadata KorS-s sätestatud meetmete puhul.

Samas ei nähtu VTKst, milliseid rolle

täpsemalt turvaettevõtete ja turvatöötajate

puhul nähakse ning millistes piirides õigusi

ning kohustusi neile kavatsetakse uue

turvaseaduse regulatsiooniga anda. PPA

soovib uue TurvaS väljatöötamisel kindlasti

olla kaasatud.

Võetud teadmiseks.

Politsei- ja Piirivalveamet

kaasatakse eelnõu

väljatöötamise

töörühmadesse.

Turvatöötajate õigused

kirjutatakse eelnõus

detailsemalt lahti ja nende

sisustamisel lähtutakse

korrakaitseõiguses

sätestatust.

34. 2. Turvaettevõtete kaasamise alus avaliku korra

tagamisele on sätestatud KorS § 82 (VTK

punktis 4.2 on ekslik viide § 84-le):

„Valdkonna eest vastutav minister võib

Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori

ettepanekul ning eriseaduses määratletud

alustel ja korras otsustada turvaettevõtja,

mittetulundusühingu, mille põhikirjaliseks

eesmärgiks on osalemine avaliku korra

kaitsmisel, ja kohaliku omavalitsuse, millel on

ametisse nimetatud korrakaitseametnik või

moodustatud korrakaitseüksus, kaasamise

Võetud teadmiseks

korrakaitselepinguga politsei ülesannete

täitmisel osalemiseks.“

35. 3. VTKst ei selgu, kuidas on planeeritud

turvatöötaja õiguste ja kohustuste sidumine

KorSi meetmetega. Juhime tähelepanu, et

korrakaitselepingu sõlmimisega ei muutu

turvaettevõtja korrakaitseorganiks. PPA

hinnangul oleks korrektne turvaettevõtete

õiguste ja kohustuste täitmiseks vajalikud

meetmed eraldi sätestada TurvaS-s, mitte

viidates KorS-s sätestatud riikliku järelevalve

üld- ja erimeetmetele.

Arvestatud.

Eelnõus on sätestatud ja

laiemalt lahti kirjutatud

turvatöötaja õigused.

Ettenähtud õiguste korral on

võimalikult suures mahus

kasutatud korrakaitseõiguse

termineid ja süsteemi, kuid

otseseid viiteid

korrakaitseseadusele ei tehta.

Analoogia kasutamine

võimaldab edaspidi

lihtsamini sisustada

turvatöötajale ettenähtud

meetmeid.

36. 4. Toetame VTKs välja toodud turvateenuse

täpsema määratlemise vajadust.

Turvaülesande ja seeläbi turvalepingute sisu

täpsustamist peab PPA eriti oluliseks just

järelevalverolli silmas pidades. Tänane

probleem seisneb selles, et turvalepingutes

sõlmitakse lisaks turvaülesannetele

kokkuleppeid ka muude teenuste osutamiseks

(administraatori-, korrashoiu-, lilleseadja- jms

teenused). See segab järelevalvetööd ja on ka

teenusetarbijatele segadust tekitav.

Arvestatud.

Eelnõu kohaselt on

kohustuslik sõlmida kirjalik

leping, kus on sätestatud

valvamise, kaitsmise ja korra

pidamise tingimused. Samuti

peab turvaettevõte koostama

turvaplaani, kui ta osutab

mehitatud valvetegevust.

Eelnõuga ei keelata

turvaettevõttel sõlmida ühe

lepinguga turvategevuse

teenuse osutamise ja muude

teenuste kokkuleppeid, kuid

eelnõus on selgelt välja

toodud turvategevuse

nõuded, millele turvaettevõte

ja turvatöötaja peavad

vastama.

37. 5. Probleemina on välja toodud sisevalveteenuse

ja vallas- või kinnisvara valve turvateenuse

osutamiseks kehtestatud nõuete erisus.

Sisevalvetöötajate väiksemast koolituse

mahust ja tasuta teenusest tingitud kolmandate

isikute põhiõiguste väiksemat kaitset ei ole

PPA oma praktikas täheldanud. Seega peaks

PPA hinnangul sisevalve eraldi reguleerimine

ja võimaldamine jääma tänasega võrreldes

sarnaseks. Turvatöötaja ja sisevalve töötaja

väljaõppe korralduse ja kvaliteedi

kindlustamise osas PPA pooldab isiku

varasema kogemuse ja oskuse arvesse võtmist,

Arvestatud osaliselt.

Väljaõppe korral eelneva

õpikogemuse arvestamine

võetakse teemana ette

rakendusaktide koostamisel.

Sisevalveüksuste korral

jäetakse üldine regulatsioon

samaks, kuid

sisevalvetöötajad peavad

edaspidi vastama samadele

nõuetele turvatöötajaga, sest

sisevalve on oma sisult sama

valvetegevusega.

et oleks võimalik isik vajadusel õppe läbimise

kohustusest vabastada.

38. 6. Et aga veelgi elavdada turvateenuseturgu ja

tugevdada turvaettevõtete konkurentsi, on

PPA ettepanek lisaks eeltoodule kaaluda

võimalust teatud turva- või valveteenuste osas

(kus ei ole otseselt kontakte kolmandate

isikutega) lihtsustada eesti keele nõudeid.

Palju on juhtumeid, kus inimene räägib

kõnekeeles eesti keelt suhteliselt hästi, kuid

keeleeksamit ei ole suutnud nõutaval tasemel

sooritada. Sellisel juhul saaksid

turvaettevõtjad erinevate turvateenuste (või

valveobjektide) osas rakendada sisemisi

motivatsioonisüsteeme. Parema

keeleoskusega töötaja saab kõrgemat

kvalifikatsiooni ja oskusi nõudvale

turvatöötaja ametikohale kandideerida.

Arvestatud.

Täpsemad keelenõuded

sätestatakse keeleseaduse

alusel antavas rakendusaktis.

39. 7. Lisaks teeb PPA ettepaneku, et turvatöötaja

eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli võiks

teatud juhtudel läbi viia ka perearst (nt tänased

IV ja V grupp). See oleks ettevõtjate jaoks

odavam ja kiirem ning järelevalve osas ei

oleks nii palju probleeme kehtiva

tervistetõendi puudumisega.

Arvestatud.

Vastavad muudatused

sätestatakse rakendusaktides.

40. 8. Turvatöötajate usalduse suurendamiseks ja

teenuse kvaliteedi tõstmiseks võiks turva- ja

sisevalvetöötajana töötamise keeldude hulgas

(lisaks tänasele kuriteo eest karistamisele) olla

võimalus arvesse võtta teatud väärtegude eest

karistamisi või süstemaatilist väärtegude

toimepanemist.

Mittearvestatud.

Väärtegude arvestamist

isikulise nõudena ei ole

praegu sätestatud ka avaliku

teenistuse seaduses ning

PPVS-s on sätestatud vaid

korruptiivsete väärtegude

arvestamine. Seetõttu ei ole

põhjendatud sätestada

turvatöötajatele rangemaid

nõudeid võrreldes avalike

teenistujatega.

41. 9. Tänane seadus on tinginud olukorra, et paljud

turvaettevõtted tõlgendavad turvatöötaja

täiendkoolituse kohustust kitsalt (TurvaS § 27

lg 5 - Turvatöötajale on aastas ette nähtud

vähemalt 16-tunnine täienduskoolitus.) ja

turvajuhid seda regulaarselt ei läbi. PPA

hinnangul on turvajuhid ka turvatöötajad ning

just turvajuhid on need, kes peaksid olema

turvateenuse valdkonna arengutega kursis -

võib-olla saama isegi põhjalikumat ja

regulaarsemat täiendõpet kui tavaturvatöötaja.

Õigusselguse huvides oleks vajalik

Arvestatud.

Eelnõu sätestab kohustusliku

täienduskoolituse kõigile

turvatöötajatele. Turvajuht

on eelnõu kohaselt käsitatav

kui turvatöötaja, kes vastab

lisaks turvajuhi nõuetele.

turvajuhtide täiendkoolituse kohustus selgelt

seaduses sätestada.

42. 10. VTKs tuuakse mõjudena välja, et

loamenetluse ja järelevalve uuendamine

suurendab politsei koormust. Seega palume

eelnõu väljatöötamisel lisanduva

ressursivajadusega PPA-le ka vajadusel

arvestada.

Võetud teadmiseks.

Politsei võimekus teha

turvaettevõtete üle

järelevalvet paraneb, sest uue

regulatsiooniga sätestatakse

selgemad majandustegevuse

nõuded. Eelnev võimaldab

politseil tõhusamalt teha

järelevalvet ja võtta vastu

vajalikke meetmeid. Kuna

eelnõuga turvaettevõtete arv

otseselt ei muutu, siis politsei

koormus ei kasva. Sisekaitseakadeemia

43. 1. Eesti Vabariigi põhiseaduse §-st 3 tuleneva

seaduslikkuse põhimõttest ning halduskoostöö

seaduse § 3 lõikest 2 ja §-st 4 tulenevalt peab

avaliku võimu volitusi sisaldava

halduslepingu sõlmimine olema seaduses

otsesõnu ette nähtud. Korrakaitseseadus § 82

sätestab, et lepingu sõlmimise alus peab olema

määratletud eriseaduses, loodav turvaseadus

annab sellise normi sätestamiseks aluse.

Samas sätestab KorS § 82, et eriseaduse alusel

võib valdkonna eest vastutav minister kaasata

korrakaitselepinguga muu isiku riigi

korrakaitseülesande täitmisele.

Kommenteeritav paragrahv peab silmas

riikliku järelevalve ülesande, mis on

täidesaatev haldusülesanne, iseseisvaks

täitmiseks volitamist. Kui isik on saanud

seaduse või määrusega riikliku järelevalve

ülesande, siis on ta sisuliselt pädev rakendama

kõiki KorS-s ette nähtud üldmeetmeid.

Osutame tähelepanu, et erimeetmetest võib

kohaldada vaid neid, mis isiku, kogu või

asutuse valdkondlikust pädevusest lähtudes on

seadusega eraldi antud. Palume turvaseaduses

selgelt eristada ja kirjeldada sisevalvetöötaja,

valvetöötaja, turvatöötaja ja turvajuhi

tööülesanded, tagamaks selge volituse

andmist erimeetmete kohaldamiseks. Kuna

riikliku järelevalve meetmete kohaldamisel

riivatakse isikute põhiseaduslikke õigusi, see

eeldab aga õiguse rakendamise oskust, siis on

mõistlik seaduse tasandil lisaks

tööülesannetele kirjeldada ka erinevate

töötajate haridustase, koolitusnõuded ning

Arvestatud.

Eelnõus on eraldi välja

toodud nõuded erinevate

töötajate haridusele ja muud

nõuded. Riikliku

järelevalvesse kaasamise

regulatsiooni juures on

selgelt esitatud turvatöötajale

ette nähtud erimeetmed.

siduda need kutsekvalifikatsiooni

omistamisega.

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri

LISA 2

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Turvategevuse eeskiri

Määrus kehtestatakse turvategevuse seaduse § 4 lõike 4 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse nõuded:

1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;

3) turvatöötaja väljaõppele ja koolitajale;

4) turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning

terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimise kord;

5) turvaettevõtja turvatöötaja töötõendile ja vormiriietusele ning erisused turvategevusse

kaasatud muu töötajale ja sisevalvetöötajale;

6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja

Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmise korra ja tingimused.

2. peatükk

TURVAPLAAN

§ 2. Nõuded turvaplaanile

(1) Turvaplaanis esitatakse järgmised asjaolud:

1) valveobjekti kirjeldus ja piiride skeem;

2) rakendatavate valve- ja kaitselahenduste kirjeldus ja põhjendus;

3) turvatöötajate arv, töögraafik, tööülesanded ja turvatöötajate väljaõppe vajadus;

4) turvaplaani koostaja nimi ja kontakt;

5) turvaplaani elluviimise eest vastutava turvategevuse ettevõtja töötaja nimi;

6) muud asjakohased andmed.

(2) Kui turvaettevõtja peab korda avalikul või erakogunemisel, esitatakse turvaplaanis peale

lõikes 1 sätestatu:

1) eeldatav osavõtjate arv;

2) politsei ja teiste asjaomaste asutustega tehtava koostöö korraldus;

3) korrakaitseseaduse § 59 lõike 1 alusel kohaliku omavalitsuse volikogu määrusega

kehtestatud kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritooriumil ürituse korraldamise ja pidamise

nõuetest tulenevad asjakohased andmed.

(3) Kui valvetegevus eeldab ka parkimise või liikluse korraldamist, esitatakse turvaplaanis

peale lõigetes 1 ja 2 sätestatu:

1) sõidukite parkimise korraldus;

2) liikluse ümberkorralduse kirjeldus.

§ 3. Turvaplaani koostamine

(1) Turvaplaan koostatakse ja esitatakse teenuse tellijale enne valvetegevuse alustamist.

(2) Turvaplaani allkirjastab pädev isik.

(3) Kui valveobjektiks on riigikaitseobjekt, lähtutakse turvaplaani koostamisel

riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrusega kehtestatud

riigikaitseobjekti kaitse korrast.

3. peatükk

TURVAAUDIT

§ 4. Nõuded turvaauditi aruandele

Turvauditi aruanne peab sisaldama järgmisi asjaolusid:

1) turvaauditi läbiviimise eesmärk ja tellija ootused;

2) valveobjekti kirjeldus ja piirid;

3) hinnang objektile ning selle ümbrust mõjutavatele ohtudele ja nende kirjeldus, sh

tõenäolisus, võimalikud tagajärjed jne;

4) valveobjektil seni rakendatavate kaitse- ja valvelahenduste kirjeldus, sh ülevaade valvamise

ja kaitsmisega seotud juhtumitest ning hinnang nende lahenduste piisavusele;

5) põhjendatud soovitused ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks;

6) turvaauditi läbiviija ja kaasatud asjatundjate nimed ja kontaktid;

7) turvaauditi tellija nimi;

8) muud asjakohased andmed.

§ 5. Turvaauditi aruande koostamine

(1) Turvaauditi tegemiseks ja aruande koostamiseks esitab turvaauditi tegija tellijale kirjalikult

kava, milles kirjeldatakse turvaauditi tegevused ja selle töökorraldus, võimalikud infoallikad

ning esialgne ajaplaan.

(2) Turvaauditi aruande allkirjastab pädev isik.

(3) Kui turvaaudit tehakse riigikaitseobjekti kohta, lähtutakse turvauditi aruanne koostamisel

riigikaitseseaduse § 87 lõike 1 alusel Vabariigi Valitsus määrusega kehtestatud

riigikaitseobjekti kaitse korrast.

4. peatükk

TURVATÖÖTAJA VÄLJAÕPE

§ 6. Nõuded turvatöötaja põhiõppele

(1) Turvatöötaja põhiõppe läbinul on:

1) teadmised turvategevuse olemusest, sh eri tegevusaladest ning turvategevuse erinevusest ja

puutumusest korrakaitsega;

2) teadmised vara valvamise ja kaitsmise õiguslikest alustest, korra pidamisest sh avaliku korra

tagamisest ning turvatöötaja ülesannetest;

3) teadmised ja oskused valvamise ja kaitsmise korraldamisest, sh tööpiirkonna

ettevalmistamisest ja kontrollimisest, korra tagamisest ning koostööst asjakohaste asutustega;

4) teadmised ja oskused töötada nii meeskonnas kui ka iseseisvalt ning inimestega suhtlemise

mõjusatest võtetest;

5) teadmised turvatöötaja õigustest, sh teiste isikute õigusi piiravatest meetmetest, ning oskused

erinevaid olukordi hinnata ja lahendada;

6) teadmised ja oskused ülesannete täitmisel kasutatavatest side-, valve- ja teistest seadmetest

ja vahenditest;

7) teadmised ja oskused turvatöötajale lubatud relvadest ja erivahenditest ning nende

kasutamise taktikatest ja olukordadest;

8) esmaabi osutamise oskused;

(2) Turvatöötaja põhiõpet korraldatakse turvategevuse seaduse alusel tegevusloa saanud

ettevõtja kehtestatud õppekava alusel.

(3) Turvatöötaja põhiõppe kestus on vähemalt 50 tundi.

§ 7. Nõuded turvatöötaja juhendamisel valvetegevusse kaasatava töötaja õppele

(1) Turvatöötaja juhendamisel valvetegevusse kaasatav töötaja peab põhiõppes olema osalenud

vähemalt sel määral, et tal on lõike 1 punktides 1–4 ja 6 sätestatud teadmised ja oskused.

(2) Turvatöötaja juhendamisel valvetegevusse kaasatav töötaja peab põhiõppest olema läbinud

arvestuslikult 16 tundi. Selle kohta väljastab väljaõppe läbiviija kirjaliku tõendi.

§ 8. Nõuded turvajuhi põhiõppele

(1) Turvajuhi põhiõppe läbinul on peale käesoleva määruse § 6 lõikes 1 sätestatule:

1) teadmised ja oskused korraldada turvategevust, sh hinnata valvetegevuse korraldust,

tööpiirkondade ettevalmistatust ja vajaduse korral juhtide sündmuste lahendamist

2) teadmised ja oskused juhtida meeskonda, sh kavandada ja korraldada töötajate väljaõpet ja

tööülesannete täitmist;

3) teadmised ja oskused korraldada, sh kavandada ja koordineerida koostööd valveobjekti

valdaja, politsei ja teiste asjakohaste asutustega;

4) teadmised ja oskused hinnata valveobjektide turvalisust, teha turvaauditit ja koostada selle

aruanne;

5) teadmised ja oskused pakkuda lahendusi valveobjekti valvamiseks ja kaitsmiseks ning

koostada turvaplaan;

(2) Turvajuhi põhiõpe viiakse ellu turvaseaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja kehtestatud

õppekava alusel.

(3) Turvajuhi põhiõppe kestus on vähemalt 80 tundi.

§ 9. Nõuded turvatöötaja erikoolitusele

(1) Liikuva valveobjekti kaitsmise ja valvamise erikoolituse läbinul on peale käesoleva määruse

§ 6 lõikes 1 sätestatule:

1) teadmised ja oskused ohtliku ründe korral käitumiseks avalikus ruumis;

2) …;

3) ….

(2) Kohaliku omavalitsuse omavalitsuse riikliku järelevalve ülesande täitmises turvatöötajana

osalemiseks on erikoolituse läbinul on peale käesoleva määruse § 2 lõikes 1 sätestatu järgmised

teadmised ja oskused:

1) teadmised korrakaitsest ning politsei ja kohaliku omavalitsuse rollist;

2) teadmised ja oskused avalikus kohas käitumise nõuete üle iseseisvalt järelevalve tegemiseks;

3) teadmised ja oskused avalikku korda ähvardava ohu ennetamiseks ja tõrjumiseks;

4) teadmised ja oskused turvatöötajale sätestatud korrakaitseseaduses sätestatud meetmete

iseseisvaks rakendamiseks ja vahetu sunni kohaldamiseks;

5) teadmised ja oskused haldusmenetlusest ja meetme kohaldamise dokumenteerimisest.

(3) Erikoolitus korraldatakse turvategevuse seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtja

kehtestatud õppekava alusel.

(4) Erikoolituse kestuseks on vähemalt … tundi.

§ 10. Nõuded turvatöötaja täienduskoolitusele

(1) Turvatöötajale, sealhulgas turvajuhile, on igal aastal ette nähtud täienduskoolitus, lähtudes

töötaja tööalasest koolitusvajadustest ja uuendustest turvategevuses.

(2) Täienduskoolitus kestab vähemalt 8 tundi.

§ 11. Nõuded turvatöötaja koolitajale

(1) Turvatöötaja koolitajal peab olema õpetatavas aines põhjalik õpi- ja töökogemus ning

õpetamiseks vajalikud teadmised ja oskused, mis sätestatakse turvatöötaja väljaõpet läbiviiva

ettevõtja kehtestatud õppekavaga.

(2) Turvatöötaja koolitaja peab iga kolme aasta järel läbima täienduskoolituse, lähtudes

turvatöötaja väljaõppe vastavas õppekavas kirjeldatud koolitaja kvalifikatsioonis.

§ 12. Nõuded väljaõppe korraldusele

(1) Väljaõppe korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja tagab väljaõppeks vajaliku

õpikeskkonna ning hindab kord 3 aasta järel väljaõppe korraldust, õpikeskkonda ja koolitajate

taset.

(2) Turvatöötaja väljaõppe korraldamisel arvestatakse õppija varasema õpi- ja töökogemusega.

Pärast õppija varasema õpi- ja töökogemuse hindamist võib turvatöötaja väljaõppe lugeda

osaliselt või täielikult läbituks.

5. peatükk

TURVATEGEVUSE DOKUMENTEERIMINE JA TEGEVUSEST

TEADA ANDMISE KORD

§ 13. Turvategevuse dokumenteerimine ja dokumentide ja hoidmine

(1) Turvategevuse dokumendid on järgmised:

1) valveobjektil toimunud sündmuse kohta koostatud toimik;

2) turvategevuseks sõlmitud leping;

3) turvatöötaja isikukaart;

4) häireteate ülevaade;

5) valveobjekti turvaplaan;

6) turvauditi aruanne;

7) turvatöötaja väljaõppe õppekava;

8) turvatöötaja väljaõppe korraldamise eeskiri;

9) turvatöötaja väljaõppe toimumise aega, kohta ja päevakava sisaldav teade;

10) turvatöötaja väljaõppe läbimise kohta väljastatav dokument;

11) väljaõppesse registreerinute ja osalejate nimekirjad;

12) turvatöötaja koolitaja tööleping.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 loetletud dokumente säilitab turvaettevõtja viis

aastat. Häireteate salvestisi või häireteadete registreerimise raamatuid säilitatakse üks aasta

viimase salvestise või sissekande tegemisest.

(3) Valve ja kaitse all oleku ajal valveobjekti ohustanud sündmuse kohta koostatakse toimik,

kuhu paigutatakse ettekanded ja lisamaterjal. Toimikus esitatakse järgmised andmed ja

lisamaterjalid:

1) ettekande koostamise aeg ja koht;

2) selle turvaettevõtja nimetus, kellele ettekanne on koostatud;

3) ettekande koostanud isiku töökoht ja nimi;

4) valveobjekti ohustava sündmuse aeg ja koht;

5) sündmuse kirjeldus;

6) õigusvastase teo toimepannud või teo toimepanemises kahtlustatava isiku nimi ja passi või

muu isikut tõendava dokumendi number;

7) tunnistaja ja kannatanu ees- ja perekonnanimi, sünniaeg või isikukood, aadress, töökoht ja

telefoninumber ning passi või muu isikut tõendava dokumendi number;

8) õigusvastase teo toimepannud isiku seletus;

9) õigusvastase teo toimepannud isiku kinnipidamist, isikusamasuse kontrollimist, asjade ja

dokumentide äravõtmist ning tagastamist käsitlevad andmed;

10) politseile isiku üleandmise aeg ja koht;

11) tunnistajate ja kannatanute seletused;

12) asja lahendamiseks vajalikud muud andmed.

(4) Häireteade salvestatakse arvutis, helilindil või registreeritakse häireteadete registreerimise

raamatus. Teates esitatakse järgmised andmed:

1) häireteate saabumise viis ja aeg;

2) häireteate edastanud valveobjekti nimetus;

3) häireteates nimetatud sündmuse toimumise koht ja sündmuse kirjeldus;

4) teave häireteate menetlemise kohta, nagu menetlustoimingud, käsud ja turvatöötajatelt

saadav info.

(5) Turvategevusega seotud muu dokument koostatakse ja seda säilitatakse turvaettevõtja üldise

asjaajamiskorra kohaselt.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud dokumente hoitakse ja need hävitatakse

arhiiviseaduses kehtestatud korras.

§ 14. Turvategevusest teada andmise tingimused ja kord

(1) Turvaettevõtja:

1) teeb iga kuu Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult teatavaks nii objektid, mis on lisandunud

mehitatud valve alla võetud objektide hulka, kui ka need, mille teenindamiseks sõlmitud leping

on lõpetatud. Teates esitatakse objekti aadress ja nimetus; selle isiku nimi, kellega on

valvetegevuse leping sõlmitud; lepingu sõlmimise kuupäev ja kehtivusaeg ning täidetavate

ülesannete loetelu;

2) kui valvatav või kaitstav objekt on Eesti riigilippu kandev laev, esitatakse käesoleva

paragrahvi punktis 1 sätestatud objekti aadressi ja nimetuse asemel Politsei- ja Piirivalveametile

valvatava või kaitstava laeva nimi, laeva registrinumber, laeva omaniku nimi, isiku- või

registrikood või isikukoodi puudumisel laeva omaniku sünniaeg ja aadress;

3) teatab viivitamata Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus relva kasutamisest või

valvetegevuse juhtumist, kus isikule on põhjustatud tervisekahjustus või isiku surm;

4) teatab Politsei- ja Piirivalveametile kirjalikult 5 tööpäeva ette vastava õppekava alusel

toimuvatest koolitustest sh märkides ära koolituse päevakava, toimumise aja ja koha, koolitaja

ees- ja perekonnanime;

(2) Kui liikuvaks valveobjektiks oleva veose väärtus ületab 1 000 000 eurot teatab

turvaettevõtja Politsei- ja Piirivalveametit enne valvetegevuse alustamist.

(3) Kui liikuvaks valveobjektiks oleva veose väärtus ületab 4 000 000 eurot, võib vedu toimuda

ainult kooskõlastatult Politsei- ja Piirivalveametiga.

6. peatükk

TURVATÖÖTAJA KUTSESOBIVUS JA KEHALINE ETTEVALMISTUS

§ 15. Kutsesobivuse nõuded

Turvatöötaja vastab järgmistele üldistele näitajatele:

1) ausus ja seaduskuulekus;

2) töövõime, sealhulgas võime stabiilselt ja tulemuslikult töötada ka pingeolukorras;

3) oskus teha meeskonnatööd;

4) kohusetunne, enesedistsipliin, otsustus- ja vastutusvõime, sealhulgas suutlikkus oma

pädevuse piires teha iseseisvalt otsuseid, ette näha otsuste tagajärgi ja vastutada nende eest;

5) hea suhtlusoskus, teenindusvalmidus ja täpsus.

§ 16. Kehalise ettevalmistuse nõuded

(1) Turvatöötaja peab kehalise ettevalmistuse poolest olema võimeline täitma turvatöötaja

tööülesandeid.

(2) Turvatöötaja kehalise ettevalmistuse kontrollimise korra kehtestab turvaettevõtja.

7. peatükk

TURVATÖÖTAJA TERVISENÕUDED JA TERVISEKONTROLLI KORD

§ 17. Turvatöötajate grupid

(1) Turvatöötajad jagatakse kolme gruppi, lähtudes tööülesannetest ja tervist ohustavatest

teguritest nende täitmisel. Iga grupi turvatöötajatele kehtestatakse tervisenõuded.

(2) I grupp – turvatöötaja, kes valvab ja kaitseb isikut, teostab kõrgendatud ohuga ja erinõuetele

vastavat valvetegevust, sealhulgas liikuva valveobjekti valvamist ja kaitsmist.

(3) II grupp – turvatöötaja, kes peab valveobjektil sh kogunemisel korda, teostab vallas- või

kinnisvara kaitset või mehitatud valvet, patrullib jalgsi või mootorsõidukit kasutades, kontrollib

isikute sissepääsuluba ja teostab objektivalvet siseruumides, kuid ei täida I grupi ülesandeid.

(4) III grupp – turvajuht ja turvatöötaja, kes turvategevuse korraldamiseks või juhtimiseks ei

võta vahetult osa I ja II grupi töödest, välja arvatud mootorsõiduki kasutamine sündmuskohale

sõitmiseks.

§ 18. Tervisenõuded I grupi turvatöötajale

(1) I grupi turvatöötaja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:

1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord ja kestev stress;

2) vahetustega töö ning töö- ja puhkeaja režiimi häired;

3) ebaühtlane füüsiline koormus;

4) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine, tuuletõmbus ja muud ilmastikuolud;

5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine;

6) võimalik kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega;

7) võimalik kokkupuude gaasipihusti ja suitsus sisalduvate keemiliste ainetega;

8) vähesest valgustatusest põhjustatud halb nähtavus;

9) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;

10) sidevahendite kasutamine;

11) tööülesannetest põhjustatud sundasendid.

(2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:

1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine;

2) tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB

sagedusel 3000–4000 Hz.

(3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:

1) keha-, kõne- või meelepuue;

2) psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;

3) suletud ruumi kartus, kõrgusekartus;

4) teadvuse kaotamise hood, tasakaalu- või koordinatsioonihäired;

5) I tüübi diabeet ehk suhkurtõbi;

6) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 19. Tervisenõuded II grupi turvatöötajale

(1) II grupi turvatöötaja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:

1) suure vaimse pinge ja ohu olukord, sealhulgas konfliktiolukord ja kestev stress;

2) vahetustega töö, töö- ja puhkeaja režiimi häired;

3) ebaühtlane füüsiline koormus;

4) kõrge ja madala õhutemperatuuri vaheldumine, tuuletõmbus ja muud ilmaolud;

5) organismi soojusvahetust häiriva kaitseriietuse, sealhulgas kuulivesti kandmine;

6) bioloogiliste ohuteguritega kokkupuuteoht;

7) vähesest valgustatusest põhjustatud halb nähtavus;

8) erinevas mürafoonis vaikse ja tugeva heli kuulmine;

9) sidevahendite kasutamine;

10) tööülesannetest põhjustatud sundasendid.

(2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:

1) normaalne vaateväli, värvusnägemine ja hämaras nägemine;

2) tervisekontrollil ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 20 dB sagedusel 500–2000 Hz ja 40 dB

sagedusel 3000–4000 Hz.

(3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:

1) keha-, kõne- või meelepuue;

2) psüühikahäire, raskekujuline isiksus- või käitumishäire;

3) suletud ruumi kartus;

4) teadvuse kaotamise hood;

5) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 20. Tervisenõuded III grupi turvatöötajale

(1) III grupi turvatöötaja terviseseisund peab võimaldama töötada järgmistes tingimustes:

1) suure vaimse pinge ja ohuolukord;

2) võimalik kokkupuude gaasipihusti ja suitsus sisalduvate keemiliste ainetega;

3) raadio- või teiste sidevahendite kasutamine;

4) ööpäevaringne töö;

5) mootorsõiduki juhtimine.

(2) Nõuded nägemisele ja kuulmisele:

1) normaalne vaateväli, värvuste taju ja hämaras nägemine;

2) parema kuulmisega kõrvas ei tohi kuulmine olla nõrgem kui 30 dB sagedusel 500–2000 Hz

ja 40 dB sagedusel 3000–4000 Hz.

(3) Lubatud ei ole järgmised haigusseisundid:

1) psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;

2) telefonivestlust takistav mõlema kõrva kuulmislangus;

3) teadvuse kaotamise hood;

4) sõltuvus alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

§ 21. Turvatöötaja kuulumine mitmesse gruppi

Kui turvatöötaja kuulub mitmesse käesoleva määruse §-s 17 nimetatud gruppi, peab tema

terviseseisund vastama kõikidele gruppidele ette nähtud tervisenõuetele, kusjuures valik

tehakse rangemate nõuete rakendamiseks.

§ 22. Tervisekontrolli tegemise aeg

Tervisenõuetele vastavust kontrollitakse I, II ja III grupi turvatöötajal enne esmakordset

töökohustuste täitmisele asumist (edaspidi eelnev tervisekontroll) ning töötamise ajal

perioodiliselt (edaspidi perioodiline tervisekontroll).

§ 23. Tervisekontrolli läbimine

(1) Eelneva tervisekontrolli läbib turvatöötaja mitte varem kui kolm kuud enne tööle asumist.

(2) Turvatöötaja perioodilist tervisekontrolli tehakse vähemalt iga kolme aasta järel, kui

tervisekontrolli tegija ei näe ette teisiti.

(3) Eelnevat ega perioodilist tervisekontrolli ei pea läbima kui turvatöötajal on kehtiv

mootorsõiduki juhtimisõigus ja relvaluba või tal on turvatöötaja tervisekontrolliga

samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud kehtiv tervisetõend.

(4) Turvatöötaja tervisekontrolliga loetakse samaväärseks Kaitseväe arstliku komisjoni või

töötervishoiuarsti, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglateenistuse ametniku

tervisekontroll, kui see vastab käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. Käesolevas sättes

nimetatud tervisekontrolli läbimist tõendab selle kohta väljastatud kehtiv tervisetõend.

(5) Turvatöötaja, kes on käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel vabastatud tervisekontrollist, peab

läbima esimese perioodilise tervisekontrolli:

1) üks kuu enne mootorsõidukijuhi tervisetõendi või relvaloa tervisetõendi kehtivuse

lõppemist;

2) üks kuu enne samaväärseks loetud tervisekontrolli läbimisel saadud tervisetõendi kehtivuse

lõppemist.

(6) Eelnevat ja perioodilist tervisekontrolli teeb perearst või turvaettevõtjaga lepingu sõlminud

töötervishoiuarst või tervishoiuteenuse osutaja, kelle on töötervishoiu tegevusluba

(edaspidi arst).

(7) Tervisekontrolli tegev arst määrab tööandja korraldatud riskianalüüsi tulemuste alusel

kindlaks terviseuuringute mahu ja kaasab vajadusel eriarste.

(8) Tervisekontrolli käigus hindab arst isiku:

1) organismi funktsionaalset seisundit ja üldist terviseseisundit;

2) organismi vastupidavust koormusele;

3) kehalise töövõime ja füüsilise arengu sobivust kutsealale.

(9) Tervisekontrolli otsuse tegemise aluseks on käesoleva määruse §-des 18–20 sätestatud

tervisenõuded.

§ 24. Tervisekontrolli tegemise kord

(1) Turvatöötaja võtab tervisekontrollile kaasa isikut tõendava dokumendi ning alalised või

ajutised abivahendid, nagu prillid, kontaktläätsed, kuulmisaparaat, proteesid jts.

(2) Turvatöötaja esitab arstile enne tervisekontrolli läbimist isikut tõendava dokumendi ja

seejärel täidab tervisekontrollikaardi tervisedeklaratsiooni osa (lisa 1). Isik kinnitab

tervisekontrolli kaardi esimeses ja teises osas esitatud kande õigsust allkirjaga.

(3) Arst teeb või korraldab turvatöötaja terviseseisundi tervisenõuetele vastavuse hindamiseks

vajalikud terviseuuringud ja kannab tervisekontrolli tulemused tervisekontrolli kaardile.

(4) Arst väljastab tervisekontrolli läbinud isikule või teda uuringutele saatnud asutusele

tervisetõendi (lisa 2).

(5) Arst tutvustab ja selgitab turvatöötajale tervisekontrolli terviseuuringute tulemusi ja nende

alusel tehtud otsust ning võtab turvatöötajalt selle kohta tervisetõendile allkirja.

§ 25. Tervisekontrolli sageduse muutmine

(1) Arstil on turvatöötaja terviseseisundist lähtudes õigus muuta turvatöötaja tervisekontrolli

sagedust. Sageduse muutmise põhjus märgitakse tervisekontrolli kaardile.

(2) Töötaja tervisekontrollile saatnud turvaettevõtja võib suunata töötaja varem

tervisekontrolli:

1) töötaja põhjendatud taotluse alusel;

2) vahetu ülemuse põhjendatud kirjaliku taotluse alusel.

§ 26. Tervisekontrolli dokumentide säilitamine

Tervishoiuteenuse osutaja säilitab tervisekontrolli kaarte ja terviseuuringute tulemusi paberil

või elektrooniliselt 15 aastat tervisekontrolli tegemisest arvates.

8. peatükk

TURVATÖÖTAJA TÖÖTÕEND JA VORMIRIIETUS

§ 27. Töötõend

Töötõend on turvaettevõtja väljastatud dokument, millel on turvatöötaja ees- ja perekonnanimi,

isikukood ja foto ning tegevusala ettevõtja ärinimi. Töötõendil on märgitud sõna

„Turvatöötaja“.

§ 28. Vormiriietus

(1) Vormiriietusel on embleem ettevõtja ärinimega või kaubamärgina registreeritud logoga,

nimesilt, millel on sõna „turvatöötaja“ ning töötaja ees- ja perekonnanimi.

(2) Turvatöötaja vormiriietus sh embleem ei tohi olla eksitavalt sarnane teise turvaettevõtja,

sisevalvetöötaja, tegevväelase, Kaitseliidu liikme, kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku

ning politsei-, pääste-, vanglaametniku, Maksu- ja Tolliameti, Veeteede Ameti ametniku,

kohtukordniku, riigi keskkonnakaitseinspektori vormiriietusega.

§ 29. Erisused

(1) Turvaettevõtja töötajale, kes osaleb turvategevuse seaduse paragrahvi 5 lõike 4 alusel

valvetegevuses turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel, väljastab turvaettevõtja töötõendi ja

vormiriietuse, millele on sõna „turvatöötaja“ asemel märgitud „töötaja“.

(2) Sisevalvetöötajale väljastab sisevalve korraldaja töötõendi ja vormiriietuse, millele on sõna

„turvatöötaja“ asemel märgitud „sisevalvetöötaja“.

§ 30. Töötõendi ja vormiriietuse kirjelduse kooskõlastamine

Töötõendi ja vormiriietuse käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele vastavuse

kontrollimiseks kooskõlastab turvaettevõtja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse Politsei- ja

Piirivalveametiga või halduslepingu alusel määratud mittetulundusühinguga.

9. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 31. Määruse jõustumine

Määrus jõustub … . a.

EELNÕU KAVAND

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasatud turvatöötaja eritunnused

ja nõuded vormiriietusele

Määrus kehtestatakse korrakaitseseaduse § 821 lõike 12 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasatud

turvatöötaja eritunnused ja nõuded vormiriietusele.

§ 2. Turvatöötaja eritunnused

Turvatöötaja eritunnused on:

1) sõnad „KOHALIK KORRAKAITSE“ vormiriietuse ja ohutusvesti seljaosal ja vasakul

rinnal (lisa 2)

2) sõnad „KOHALIK KORRAKAITSE“ tähistusena sõidukil (lisa 2).

§ 3. Nõuded vormiriietusele

(1) Turvatöötaja vormiriietus peab vastama valdkonna eest vastutava ministri määrusega

kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku vormiriietusele kehtestatud nõuetele.

(2) Turvatöötaja võib kanda kohaliku omavalitsuse korrakaitseametniku vormiriietust koos

turvatöötaja eritunnustega.

§ 4. Rakendussäte

Määrus jõustub … . a.

EELNÕU

06.11.2019

Turvategevuse seadus

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Seaduse reguleerimisala

(1) Käesolev seadus sätestab turvategevuse tingimused ja korra, turvaettevõtja ning turva- ja

sisevalvetöötaja õigused ja kohustused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja korra.

(2) Käesolevat seadust kohaldatakse majandustegevusele, mida teostatakse käesolevas seaduses

loetletud tegevusaladel või sisevalvena.

(3) Käesolevat seadust ei kohaldata:

1) valitsusasutusele või selle struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse

tagamine ning korraldamine;

2) Kaitseliidu seaduse alusel osutatavale valvele.

(4) Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel majandustegevusena kohaldatakse

sõltumata laeva asukohast käesolevat seadust, arvestades meresõiduohutuse seaduse erisusi.

(5) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seadust,

arvestades käesoleva seaduse erisusi.

(6) Käesolevas seaduses reguleeritud majandustegevuse alustamisele, teostamisele,

lõppemisele ja jätkamisele kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seadust,

arvestades käesoleva seaduse erisusi.

§ 2. Seaduse eesmärk

Käesoleva seaduse eesmärk on tagada turvategevuse kvaliteet ja usaldusväärsus,

turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada turvaettevõtjate,

riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste koostööd turvalise elukeskkonna loomisel.

§ 3. Terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) kaitsmine on isikule või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine;

2) korra pidamine on avalikul koosolekul korra tagamine vastavalt korrakaitseseaduse nõuetele

või käitumisnõuete järgimise tagamine muul kogunemisel või määratud maa-alal või;

3) sisevalve korraldaja on avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust

ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud sisevalvet;

4) turvaettevõtja on turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või juriidilisest isikust

ettevõtja;

5) turvajuht on turvatöötaja, kes vastutab turvaettevõtja valvetegevuse ja turvaauditi

korraldamise eest ja kes vastab käesolevas seaduses sätestatud turvajuhi nõuetele;

6) turvaplaan on mehitatud valvetegevuse teostamiseks koostatud tegevusplaan;

7) turvatöötaja on turvaettevõtja või tema töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud

turvatöötaja nõuetele;

8) valvamine on isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu ennetamiseks või

väljaselgitamiseks;

9) valveobjekt on isik, vara või kogunemine ja sellega seotud maa-ala, mida valvatakse või

kaitstakse või kus korda peetakse.

2. peatükk

TURVATEGEVUSE KORRALDUS

§ 4. Turvategevus

(1) Turvategevuse tegevusalad on:

1) valvetegevus;

2) turvaaudit;

3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;

4) turvatöötaja väljaõpe.

(2) Sisevalve on turvategevus, mille eesmärgiks ei ole tulu saamine.

(3) Turvategevuse tegevusalal tegutsemisel sõlmitakse tellijaga kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis leping.

(4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega turvategevuse eeskirja, milles

sätestatakse nõuded:

1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;

3) turvatöötaja väljaõppele ja koolitajale;

4) turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning

terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele;

5) turvaettevõtja turvatöötaja töötõendile ja vormiriietusele;

6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja

Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele.

§ 5. Valvetegevus

(1) Valvetegevus on mehitatult või tehnilise vahendiga valvamine, kaitsmine ja korra pidamine.

(2) Valvetegevuseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise, kaitsmise ja korra

pidamise tingimused. Kui valveobjekti jälgimiseks kasutatakse tehnilist vahendit, peab lepingus

olema märgitud tehnilise vahendi ja selle salvestise omanik.

(3) Isikut valvatakse ja kaitstakse vaid isiku nõusolekul.

(4) Isiku valvamisel ja kaitsmisel on turvaettevõtjal ohu ennetamiseks ja väljaselgitamiseks

õigus avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse

viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vastastikust täitmist.

(5) Valvetegevust teostab turvatöötaja.

(6) Turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel

valvetegevuses osaleda turvaettevõtja töötaja, kes on asunud turvatöötaja põhiõppesse ja on

läbinud turvatöötaja põhiõppe käesoleva seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud turvategevuse

eeskirjas sätestatud ulatuses. Nimetatud töötajale laieneb käesoleva seaduse §-des 16, 18 ja 30–

32 turvatöötaja kohta sätestatu.

(7) Tehnilise vahendi abil valvetegevust teostavale turvaettevõtjale või tema töötajale ei

kohaldata käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatut, välja arvatud käesoleva seaduse § 16 lõikes

3 esitatud nõue, kui tehnilist vahendit kasutatakse vaid valveobjekti valvamiseks.

(8) Turvatöötaja, kes valvab ja kaitseb liikuvat valveobjekti, peab olema läbinud käesoleva

seaduse § 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud koolituse.

(9) Valvetegevusele avalikul kogunemisel kohaldatakse käesolevat seadust, arvestades

korrakaitseseaduses avaliku kogunemise kohta sätestatud nõudeid. Vähemalt pooled avalikul

kogunemisel korra pidamiseks rakendatavad turvaettevõtja töötajad peavad olema

turvatöötajad.

(10) Mehitatud valvetegevuse aluseks on valveobjekti turvaplaan.

§ 6. Turvaaudit

(1) Turvaaudit on tellija esitatud andmete ja valveobjekti omaduste põhjal ohu hindamine ning

ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste koostamine ja nende

vormistamine aruandena.

(2) Isiku valvamise ja kaitsmise eesmärgil turvaauditi koostamiseks on turvaettevõtjal õigus

avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid töödelda. Kogutud andmed hävitatakse

viivitamatult pärast kõikide tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste vastastikust

täitmist.

(3) Turvaauditi koostamist korraldab ja selle kinnitab turvajuht.

§ 7. Valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine

(1) Valveseadmestik käesoleva seaduse tähenduses on seadmete kogum, mis on ette nähtud

valveobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja turvaettevõtjale automaatsete

häireteadete edastamiseks.

(2) Valveseadmestik projekteeritakse ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse

tootja juhiste kohaselt nii, et valveseadmestik täidaks oma otstarvet.

(3) Turvaettevõtja töötaja, kelle ülesandeks on valveseadmestiku projekteerimine,

paigaldamine või hooldamine, peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud

nõudele.

(4) Valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele võib lisanõuded

kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 8. Turvatöötaja väljaõpe

(1) Turvatöötaja väljaõpe on isikule turvategevuse teostamiseks vajalike teadmiste ja oskuste

andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja vääruste kujundamine.

(2) Turvatöötaja väljaõpe jaguneb:

1) põhiõpe;

2) turvajuhi õpe;

3) erikoolitus;

4) täienduskoolitus.

(3) Turvatöötaja väljaõppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.

§ 9. Sisevalve

(1) Sisevalve on sisevalve korraldaja omandis või valduses oleval maa-alal korra pidamine ning

vara valvamine ja kaitsmine.

(2) Sisevalve korraldaja võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule valvata ja kaitsta:

1) tasuta teisele isikule või asutusele kuuluvat vara;

2) temale kuuluvate ruumide üürimise või rentimise korral üüri- või rendipinnal asuvat teisele

isikule või asutusele kuuluvat vara.

(3) Sisevalve korraldaja määrab sisevalve juhi, kes vastutab sisevalve tegevuse eest ja kes

vastab käesoleva seaduse §-s 16 sätestatud turvajuhi nõuetele.

(4) Sisevalvetöötaja on sisevalve korraldaja töötaja, kelle ülesandeks on tööandja määratud

kohas korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine ning kes peab:

1) vastama käesoleva seaduse §-des 16–18 turvatöötaja kohta sätestatule või

2) omama korrakaitseametniku kutset.

(5) Sisevalvetöötaja juhindub käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel

käesoleva seaduse § 19–29 nõuetest.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannete täitmisel kohalduvad sisevalvetöötajale

käesoleva seaduse § 29–31, välja arvatud avaliku teenistuse seaduse alusel teenistusse

nimetatud ametnikele.

(7) Sisevalve korraldajale laienevad käesoleva seaduse § 10 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4–8

sätestatud kohustused.

(8) Sisevalve korraldaja on kohustatud teatama sisevalve alustamisest majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.

3. peatükk

NÕUDED TURVAETTEVÕTJALE JA TURVATEGEVUSE TEGEVUSLUBA

§ 10. Turvaettevõtja kohustused ja piirangud

(1) Turvaettevõtja on kohustatud:

1) tagama töötaja vastavuse seaduses ja selle alusel antud määrustes ette nähtud nõuetele ja

tingimustele;

2) tagama töötajale vajalikud ja ohutust tagavad töövahendid sõltuvalt valveobjektist ja

ülesandest;

3) tagama, et turvaettevõtja või temaga seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või

süüdistatav ja tal või temaga seotud isikul ei ole karistatust karistusseadustiku peatükkides 8–

13, 15–19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo eest.

4) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit mehitatud valveobjektidest;

5) teavitama Politsei- ja Piirivalveametit käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud väljaõppe

korraldamisest;

6) säilitama turvategevusega seotud dokumendid vastavalt käesoleva seaduse § 4 lõike 4 alusel

kehtestatud turvategevuse eeskirja nõuetele;

7) viivitamata teatama Politsei- ja Piirivalveametile valvetegevuse käigus isikule

tervisekahjustuse tekitamisest või surma põhjustamisest, samuti igast relva kasutamise

juhtumist;

8) säilitama valveobjekti valvamisel ja korra pidamisel kasutatava tehnilise vahendi salvestist

vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates;

9) tagama käesolevas seaduses sätestatud nõuetele vastava turvajuhi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatut kohaldatakse turvaettevõtja osanike ja

aktsionäride kohta, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist.

(3) Vabariigi Valitsuse korraldusega võib piirata Euroopa Majanduspiirkonda mittekuuluva

riigi kodanikule või juriidilisele isikule kuuluva kapitali osalust turvaettevõtja vara koosseisus.

§ 11. Loa- ja teatamiskohustus

(1) Ettevõtjal peab enne käesoleva seaduse § 4 punktides 1 ja 4 loetletud tegevusaladel

majandustegevuse alustamist olema tegevusluba.

(2) Ettevõtja on kohustatud teatama oma majandustegevuse alustamisest käesoleva seaduse § 4

punktis 2 nimetatud tegevusalal majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud

korras.

(3) Käesoleva seaduse alusel väljastatav tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene

turvaettevõtja tütarettevõttele.

§ 12. Tegevusloa taotlemine

(1) Ettevõtja esitab valvetegevuse tegevusloa taotluses peale majandustegevuse seadustiku

üldosa seaduses sätestatud andmete turvajuhi andmed ja äriühingu nende osanike ja

aktsionäride nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist, märkides iga

juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi ning iga füüsilise isiku ees- ja

perekonnanime ja isikukoodi, selle puudumisel sünniaja ja koha.

(2) Ettevõtja esitab turvatöötaja väljaõppe tegevusloa taotluses peale majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmete ka õppekava.

§ 13. Tegevusloa andmine, peatamine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise otsustab

Politsei- ja Piirivalveamet.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada mittetulundusühingu täitma

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannet osaliselt või täielikult käesoleva seaduse § 4

punktis 4 nimetatud tegevusala osas.

(3) Kui halduslepinguga on tegevusloa taotlust volitatud lahendama mittetulundusühing, on tal

õigus võtta taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma käibemaksuta ei ületa

riigilõivuseaduses vastava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest kehtestatud riigilõivu määra.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse, võtab ülesannete

täitmise üle Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 14. Tegevusloa kontrolliese

(1) Ettevõtjale antakse valvetegevuse tegevusluba, kui ta vastab käesoleva seaduse § 10 lõike 1

punktis 3 sätestatud nõuetele ja tal on nõuetele vastav turvajuht.

(2) Ettevõtjale antakse turvatöötaja väljaõppe viimise tegevusluba, kui ta vastab käesoleva

seaduse § 10 lõike 1 punktis 3 sätestatud nõuetele ja tema õppekava vastab käesoleva seaduse

§ 4 lõike 4 alusel kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud nõuetele ja täiskasvanute

koolituse seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardile.

§ 15. Eritingimused turvategevuse teostamisel riigikaitseobjektil

(1) Politsei ja Piirivalveamet võib turvaettevõtja kirjalikul nõusolekul koguda tema ja temaga

seotud isikute kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud

jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja

3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik, et otsustada riigikaitseseaduse §-s 83 nimetatud

objekti hõlmava valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimiseks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiminguid on riigi julgeoleku või avaliku

korra tagamiseks vaja teha turvaettevõtja turvatöötaja kohta, esitab turvaettevõtja Politsei- ja

Piirivalveametile vastava turvatöötaja kirjaliku nõusoleku.

(3) Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest

pärast valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimise kohta otsuse tegemist ja tema soovil

tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid.

4. peatükk

TURVATÖÖTAJA

1. jagu

Turvatöötaja üldnõuded

§ 16. Turvatöötaja nõuded

(1) Turvatöötajaks saab olla isik, kes:

1) on vähemalt 18-aastane põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti kodanik või isik, kes on

Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud pikaajalise elaniku elamisluba;

2) valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel antud õigusaktidega kehtestatud tasemel;

3) on omandanud turvatöötaja kutse;

4) on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga, mis võimaldab tal tööülesandeid täita;

5) oma isiksuseomaduste ja kõlbluse poolest on sobilik täitma turvatöötaja ülesandeid ning tema

käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust;

6) ei ole sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest.

(2) Turvajuhil peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule olema keskharidus ja tal

peab olema turvajuhi kutse.

(3) Turvatöötajana on keelatud töötada isikul, kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud

kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud või kes on kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo

toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav.

(4) Turvatöötaja on kohustatud läbima täienduskoolituse käesoleva seaduse § 4 lõike 4 alusel

kehtestatud turvategevuse eeskirjas sätestatud korras.

(5) Turvatöötajal võib olla välisriigis antud turvatöötaja kutse, kui seda on tunnustanud

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 17. Turvatöötaja töötõend ja vormiriietus

(1) Turvaettevõtja väljastab turvatöötajale ja töötajale, kes osaleb valvetegevuses käesoleva

seaduse paragrahvi 5 lõike 6 alusel, töötõendi ja vajadusel vormiriietuse.

(2) Turvaettevõtja kooskõlastab vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse Politsei- ja

Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveamet võib halduslepinguga volitada seda ülesannet

täitma mittetulundusühingu.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet Politsei- ja Piirivalveamet.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse, võtab ülesannete

täitmise üle Politsei- ja Piirivalveamet.

§ 18. Turvatöötaja kohustused

(1) Turvatöötaja on kohustatud:

1) keelduma täitmast seadusega vastuolus olevaid ülesandeid;

2) hoidma saladuses talle turvategevuse käigus teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja

isikuandmeid;

3) tööülesandeid täites kaasas kandma töötõendit ning isiku poole pöördudes end tutvustama ja

esitama talle töötõendi;

4) valvetegevust teostades kandma turvatöötaja vormiriietust, välja arvatud isiku valvamisel ja

kaitsmisel;

5) tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning vajaduse korral kiirabi kutsumise,

kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule tekitatud kehavigastus;

6) tegema käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 nimetatud asjaolu ilmnemise turvaettevõtjale

viivitamata teatavaks.

(2) Meresõiduohutuse seaduse alusel Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel

kohalduvad turvatöötajale meretöö seaduse §-des 14–15 sätestatud kohustused.

2. jagu

Turvatöötaja õigused

§ 19. Turvatöötaja õiguste kohaldamise üldnõuded

(1) Turvatöötajal on valvetegevuse teostamisel õigus kohaldada käesolevas jaos sätestatud

meetmeid, järgides järgmisi põhimõtteid:

1) meedet kohaldama asudes selgitatakse isikule meetme kohaldamise põhjuseid, välja arvatud

juhul, kui see ei ole meetme kiireloomulist kohaldamist nõudva olukorra tõttu võimalik;

2) kohaldatakse ainult meedet, mis on proportsionaalne, arvestades meetmega taotletavat

eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda;

3) mitme sobiva ja vajaliku meetme hulgast kohaldatakse seda, mis isikut eeldatavalt kõige

vähem kahjustab;

4) meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada.

(2) Turvatöötaja õigused laienevad valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses.

§ 20. Turvatöötaja suuline korraldus

(1) Ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks on turvatöötajal õigus anda

isikule suuline korraldus ning hoiatada teda käesolevas jaos sätestatud meetme ning vajadusel

füüsilise jõu kohaldamise eest, kui isik korraldust ei täida.

(2) Turvatöötaja peab isikule andma mõistliku aja korralduse täitmiseks, kui see on võimalik.

§ 21. Isiku peatamine ja dokumendi nõudmine

Valveobjekti omaniku või valdaja kehtestatud nõuete järgimise kontrollimiseks on turvatöötajal

õigus isik valveobjekti sissepääsul või valveobjektil peatada ja nõuda temalt valveobjektile

pääsemiseks või valveobjektil viibimiseks vajaliku dokumendi esitamist.

§ 22. Isikusamasuse tuvastamine

Turvatöötajal on õigus isiku teadmisel kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada

isikusamasus, see tähendab teha kindlaks isiku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg,

tutvuda dokumendiga ja võrrelda fotot isikuga, kui:

1) isiku või tema vallasasja kontrollimisel on tuvastatud ese/aine, mis võetakse hoiule;

2) isik peetakse kinni;

3) isikusamasuse tuvastamine on valveobjektile sisenemisel valveobjekti kasutamise korra järgi

kohustuslik.

§ 23. Isiku kontroll

Turvatöötajal on õigus kontrollida isikut või tema riietust vaatlemise ja kompimise teel või

tehnilise vahendi või teenistuskoera abil, kui:

1) tehnilise vahendiga isikuga kontrollimine on valveobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel

valveobjekti kasutamise korra järgi kohustuslik;

2) esineb kahtlus, et isiku valduses on valveobjektilt võetud ese, mille valdus on omavoliline;

3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdamine on valveobjekti kasutamise

korra kohaselt keelatud;

4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega

ta võib ohustada ennast või teisi.

§ 24. Vallasasja kontrollimine ja hoiule võtmine

(1) Turvatöötajal on õigus kontrollida vallasasja vaatlemise teel või tehnilise vahendi või

teenistuskoera abil, kui:

1) vallasasja kontrollimine on valveobjektile sisenemisel ja sealt väljumisel valveobjekti

kasutamise korra järgi kohustuslik ning sellest korrast on isikut eelnevalt teavitatud;

2) esineb kahtlus, et vallasasjas on valveobjektilt võetud ese või aine, mille valdus on

omavoliline;

3) esineb kahtlus, et isiku valduses on ese või aine, mille valdamine on valveobjekti kasutamise

korra kohaselt keelatud;

4) isiku kinnipidamisel on vaja veenduda, et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega

ta võib ohustada ennast või teisi.

(2) Vallasasja omanikul või valdajal on õigus viibida asja kontrollimise juures. Turvatöötaja

võib asja kontrollida omaniku või valdaja juuresolekuta, kui nimetatud isik tahtlikult takistab

käesolevas paragrahvis sätestatud meetme õiguspärast kohaldamist.

(3) Turvatöötajal on õigus võtta hoiule isiku kontrolli või käesoleva paragrahvi lõikes 1

sätestatud kontrollimise käigus isiku valdusest leitud ese või aine, mis on ohtlik või mille

valdamine on seaduse või valveobjekti kasutamise korra kohaselt keelatud, kui:

1) isik peetakse kinni;

2) eseme või aine hoiule võtmine on eesmärgipärasem kui isiku valveobjektilt kõrvaldamine.

(4) Eseme või aine hoiule võtmine dokumenteeritakse, fikseerides vähemalt järgmised andmed:

1) meetmele allutatud isiku nimi, isikusamasuse tuvastamise võimatuse korral isiku kirjeldus;

2) hoiule võetud eseme või aine nimetus või kirjeldus ja kogus;

3) meetme kohaldamise kuupäev ja koht ning meedet kohaldanud turvatöötaja ees- ja

perekonnanimi.

(5) Vallasasja hoiule võtmise aluse äralangemisel tagastatakse hoiule võetud ese või aine isikule

viivitamata, välja arvatud ese või aine, mille valdamine on temal seadusega keelatud.

(6) Turvatöötajal on õigus isiku kontrolli või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

kontrollimise käigus isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastada

õiguspärasele valdajale.

(7) Isiku kontrolli või käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kontrollimise käigus isiku

valdusest leitud ese või aine, mille valdamine on keelatud või lubatud üksnes vastava loa

olemasolul, antakse koos selle hoiule võtmise kohta koostatud dokumendiga üle politseile.

§ 25. Valveobjektile sissepääsu või valveobjektilt väljapääsu tõkestamine

(1) Turvatöötajal on valveobjekti kasutamise korra järgimise tagamiseks õigus tõkestada isiku

sisenemine valveobjektile, kui:

1) isikul puudub asjakohane luba või muu seaduslik alus valveobjektile sisenemiseks või seal

viibimiseks;

2) isiku valduses on ese või aine, millega valveobjektile sisenemine ei ole lubatud.

(2) Turvatöötajal on valveobjekti kasutamise korra järgimise tagamiseks õigus tõkestada isiku

väljumine valveobjektilt kuni asjaolude selgumiseni, kui isik takistab isiku või vallasasja

kontrollimist, sealhulgas ei allu turvatöötaja asjakohastele korraldustele.

§ 26. Valveobjektilt kõrvaldamine

Turvatöötaja võib isiku valveobjektilt kõrvaldada, kui:

1) isikul puudub seaduslik alus valveobjektil viibimiseks;

2) isik rikub avalikul valveobjektil oluliselt korrakaitseseaduses sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõudeid või avaliku koosoleku nõudeid;

3) isik rikub valveobjekti omaniku või valdaja kehtestatud käitumisnõudeid, millest isikut on

eelnevalt teavitatud ning rikkumine jätkub pärast turvatöötaja suulist korraldust see lõpetada.

§ 27. Isiku kinnipidamine

(1) Turvatöötajal on õigus isik kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul

viisil olulisel määral tema füüsilist vabadust, kui:

1) isik tungib või on tunginud valveobjektile ja viibib seal seadusliku aluseta;

2) isik ohustab valveobjekti või seal viibivaid isikuid;

3) esineb kahtlus, et isik on toime pannud valveobjektiga seotud süüteo;

4) isik rikub kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeeldu.

(2) Isiku kinnipidamine dokumenteeritakse, fikseerides vähemalt järgmised andmed:

1) kinnipeetud isiku ees- ja perekonnanimi ja isikukood või sünniaeg, isikusamasuse

tuvastamise võimatuse korral isiku kirjeldus;

2) isiku kinnipidamise kuupäev, kellaaeg ja koht;

3) isiku kinnipidamise põhjus;

4) isiku kinni pidanud turvatöötaja ees- ja perekonnanimi;

5) füüsilise jõu rakendamine ja erivahendite kasutamine;

6) isiku vabastamise või politseile üle andmise kuupäev ja kellaaeg.

(3) Kinnipeetud isik tuleb viivitamata politseile üle anda või toimetada politseisse. Koos

kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka isikult hoiule võetud aine või ese.

(4) Kinnipeetud isik, kes ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja keda ei ole alust kahtlustada

valveobjektiga seotud süüteo toimepanemises, vabastatakse viivitamata.

§ 28. Jõu kasutamine

(1) Turvatöötajal on õigus käesoleva seaduse §-des 21–27 sätestatud meedet kohaldades

kasutada füüsilist jõudu, kui meetme kohaldamine turvatöötaja korraldusega ei ole võimalik või

ei ole õigel ajal võimalik.

(2) Enne füüsilise jõu kasutamist peab turvatöötaja hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle

omandis või valduses oleva asja suhtes ta kavatseb jõudu kasutada. Hoiatamisest võib loobuda

ainult juhul, kui hoiatamine ei ole võimalik füüsilise jõu kiireloomulist kohaldamist nõudva

olukorra tõttu.

§ 29. Relvad ja erivahendid

(1) Turvatöötajal on valvetegevuse teostamisel õigus kasutada relva. Valvetegevusel lubatud

relvade loetelu on sätestatud relvaseaduse §-s 31.

(2) Relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale

relva kasutada andmise kohta kohaldatakse relvaseadust ning relvaseaduse alusel antud

õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

(3) Turvatöötaja võib valvetegevuse käigus kasutada ainult turvaettevõtjale kuuluvat relva.

(4) Turvatöötajal on valvetegevuse teostamisel õigus kasutada järgmisi erivahendeid:

1) eriotstarbeline märgistus- ja värvimisseade;

2) käerauad;

3) teenistuskoer.

(5) Turvatöötaja võib kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui on alust arvata, et isik

võib põgeneda, turvatöötajat rünnata või teisi isikuid või ennast ohustada.

(6) Turvatöötaja võib kasutada teenistuskoera, kes on läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub

oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoeraga võib valveobjektil liikuda, kui koer on rihma

otsas või kui valveobjekt on aiaga piiratud ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad

asjakohased sildid. Teenistuskoera ei või jätta valvataval objektil järelevalveta.

(7) Turvatöötaja võib relva ja teenistuskoera kasutada üksnes hädakaitses, seejuures hädakaitse

piire ületamata.

3. jagu

Turvatöötaja tagatised

§ 30. Turvatöötajale ettenähtud tagatised

(1) Kui turvatöötaja hukkub seoses tööülesande täitmisega õnnetusjuhtumi tagajärjel, maksab

turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele ning

perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja viie aasta

töötasu.

(2) Kui turvatöötaja hukkub seoses tööülesande täitmisega tema vastu vägivalla kasutamise

tagajärjel, maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja lesele

ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja 10 aasta

töötasu.

(3) Kui turvatöötajal tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline või puuduv töövõime

seoses tööülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema vastu vägivalla kasutamise tagajärjel

saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab turvaettevõtja talle ühekordse toetusena:

1) osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta töötasu;

2) puuduva töövõime korral turvatöötaja viie aasta töötasu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud seos isiku töövõime ulatuse ja tööülesande

täitmise vahel tuvastamisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse § 491 sätestatust.

(5) Ühekordne toetus arvutatakse osalise või puuduva töövõimega või hukkunud turvatöötaja

keskmise töötasu alusel.

(6) Ühekordse toetus maksmine ei vabasta turvaettevõtja muudest seadusega sätestatud

kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel.

§ 31. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse saamiseks esitab osalise või puuduva töövõimega turvatöötaja avalduse ja Eesti

Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime tuvastamise kohta.

(2) Turvatöötaja hukkumisel toetust saama õigustatud isik esitab toetuse saamiseks avalduse,

millele on lisatud:

1) dokumendid, mis tõendavad, et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete

või ülalpeetavate hulka;

2) hukkunu surmatunnistus.

(3) Toetuse taotlemise avaldus esitatakse turvaettevõtjale turvatöötaja osalise või puuduva

töövõime tuvastamisest või tema hukkumisest alates ühe aasta jooksul.

§ 32. Toetuse määramine ja maksmine

(1) Toetuse saamiseks esitatud avalduse ja muud dokumendid vaatab turvaettevõtja läbi ning

teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul.

(2) Kui ühekordse toetuse saamiseks on põhjendatud taotluse esitanud mitu toetust saama

õigustatud isikut, määrab turvaettevõtja neile toetuse võrdsetes osades.

(3) Toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb turvaettevõtja toetuse taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks otsuse tegemisest alates seitsme päeva

jooksul. Keeldumise korral nimetab turvaettevõtja keeldumise põhjuse ja tutvustab otsuse

vaidlustamise korda ning tagastab avaldusele lisatud dokumendid. Turvaettevõtjal on õigus

keelduda toetuse maksmisest ainult juhul, kui osaline või puuduv töövõime on tekkinud

turvatöötaja enda süül.

(4) Ühekordse toetuse maksab turvaettevõtja välja ühe kuu jooksul toetuse määramisest. Poolte

kokkuleppel makstakse toetus välja mitmes osas.

5. peatükk

RIIKLIK JÄRELEVALVE

§ 33. Riiklik järelevalve

(1) Riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete, välja arvatud käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevusalal tegutsemise nõuded, üle teostab Politsei- ja

Piirivalveameti ametnik.

(2) Riikliku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud turvategevuse tegevusalal

tegutsemise üle teostab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

§ 34. Riikliku järelevalve erimeetmed

Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks

kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30–32 ja 50–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

§ 35. Valdusesse sisenemise erisused

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnik võib siseneda:

1) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemise juures

viibib turvaettevõtja töötaja;

2) äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse turvategevust;

3) tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui valdusesse

sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine valveobjektile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei

pea Politsei- ja Piirivalveameti ametnik hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei tehtud pärast

sisenemist järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud juhul ei ole valdusesse sisenemise

protokollimine kohustuslik.

§ 36. Salvestise nõudmine

(1) Politsei- ja Piirivalveameti ametnikul on õigus nõuda turvaettevõtjalt või sisevalve

korraldajalt turvategevuse teostamisega seotud heli- või videosalvestisi, kui see on vajalik

käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete täitmise tagamisel ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud meetme protokollimine on kohustuslik, välja

arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

6. peatükk

RAKENDUSSÄTTED

§ 37. Üleminekusätted

(1) Enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 4 lõike 1 punktides 2–4 nimetatud

turvateenuse osutamiseks antud tegevusluba loetakse käesoleva seaduse § 4 punktis 1 nimetatud

tegevusala tegevusloaks.

(2) Enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 nimetatud

turvateenuse osutamiseks antud tegevusluba loetakse käesoleva seaduse § 4 punktis 2 nimetatud

tegevusala majandustegevusteateks käesoleva seaduse § 11 lõike 2 mõistes.

(3) Enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 28 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud

tegevusala tegevusluba loetakse käesoleva seaduse § 4 punktis 4 nimetatud tegevusala

tegevusloaks.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul kannab majandustegevuse teate andmed

majandustegevuse registrisse registri vastutav töötleja ühe kuu jooksul käesoleva seaduse

jõustumisest arvates.

§ 38. Elektroonilise side seaduse muutmine

Elektroonilise side seaduse § 1111 lõike 11 punktis 6 asendatakse sõna „turvaseaduses“

sõnadega „turvategevuse seaduses“.

§ 39. Korrakaitseseaduse muutmine

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 6. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6. peatükk

Riigi ja kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kaasamine“;

2) seadust täiendatakse §-dega 821 ja 822 järgmises sõnastuses:

„§ 821. Turvaettevõtja kaasamine kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele

korrakaitselepingu alusel

(1) Kohaliku omavalitsuse üksus võib käesoleva seaduse §-s 55 sätestatud avalikus kohas

käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve teostamisse kaasata turvaettevõtja.

(2) Turvaettevõtjat võib riiklikku järelevalve teostamisse kaasata kohaliku omavalitsuse üksus,

kellel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes moodustatud kohaliku

omavalitsuse korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud korrakaitseametniku.

(3) Turvaettevõtja kaasamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve

teostamisse sõlmib valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogu otsuse alusel

turvaettevõtjaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud alustel ja korras.

(4) Valla- või linnavalitsus kooskõlastab halduslepingu enne sõlmimist Politsei- ja

Piirivalveametiga. Politsei- ja Piirivalveamet kontrollib kooskõlastamise käigus turvaettevõtja

vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tingimustele ning halduslepingus märgitud

turvatöötaja vastavust käesoleva paragrahvi lõike 8 punktis 3 sätestatud nõudele.

(5) Turvaettevõtja kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve

teostamisel vaid halduslepingus märgitud turvatöötajat. Turvaettevõtja esitab valla- või

linnavalitsusele enne halduslepingu sõlmimist riikliku järelevalve teostamisel kasutatava

turvatöötaja andmed koos turvatöötaja nõusolekuga tema isikuandmete töötlemiseks.

(6) Turvaettevõtja peab lisaks turvategevuse seaduse §-s 10 ja halduskoostöö seaduse § 12

lõikes 2 sätestatule vastama järgmistele tingimustele:

1) tal on kehtiv tegevusluba valvetegevuseks turvategevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt;

2) teda või temaga seotud isikut ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata

karistusandmete kustutamisest.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet halduslepingu sõlminud valla- või linnavalitsus.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel tohib osaleda

turvaettevõtja turvatöötaja, kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele

ja kes:

1) on keskharidusega Eesti kodanik;

2) on läbinud turvategevuse seaduse § 8 lõike 2 punktis 3 nimetatud koolituse;

3) ei ole karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest;

4) ei ole distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust teenistusest vabastatud, välja arvatud

juhul, kui teenistusest vabastamisest on möödas rohkem kui aasta;

5) ei ole jõustunud kohtuotsusega minetanud politseiametniku või korrakaitseametniku

ametikohal töötamise õigust.

(9) Riiklikku järelevalvesse kaasatud turvaettevõtja turvatöötaja võib halduslepingust

tulenevate ülesannete täitmiseks kohaldada korrakaitseseaduse § 28 lõikes 1, § 30 ja § 32

lõigetes 1–3 sätestatud meetmeid.

(10) Turvatöötajal ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud meetme kohaldamisel

kasutada vahetut sundi.

(11) Turvatöötaja ei tohi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve

teostamisel osaleda turvategevuse seaduse §-s 4 sätestatud turvategevuse teostamises.

(12) Turvatöötaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve

teostamisel kandma vormiriietust koos käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud

õigusaktis sätestatud eritunnustega.

(13) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kasutatavad

eritunnused ja nõuded vormiriietusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(14) Turvatöötajale kohalduvad turvategevuse seaduses sätestatud kohustused ja nõuded

arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.

(15) Valla- või linnavalitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

halduslepingu ühepoolse lõpetamise halduskoostöö seaduse § 11 lõikes 1 või § 16 ettenähtud

juhul.

(16) Valla- või linnavalitsus lõpetab ühepoolselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

halduslepingu, kui turvaettevõtja ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustele.

§ 822. Hüvitis turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses

turvaettevõtja kaasamisega

Turvatöötaja hukkumisel, tema töövõime vähenemisel või haigestumisel seoses turvaettevõtja

kaasamisega kohaliku omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele kohaldatakse avaliku

teenistuse seaduse §-s 49 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides kohaliku omavalitsuse

ametniku kohta sätestatut.“.

§ 39. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1262 lõikes 10 asendatakse sõna „turvaseaduses“ sõnadega

„turvategevuse seaduses“.

§ 40. Lennundusseaduse muutmine

Lennundusseaduse § 4618 lõikes 4 asendatakse sõna „turvaseaduse“ sõnadega „turvategevuse

seaduse“.

§ 41. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmine

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 44 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust ohustava olukorra ennetamiseks ning

olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil pilti edastavat ja salvestavat

jälgimisseadmestikku, arvestades isikuandmete töötlemise nõudeid.“;

2) paragrahvi 44 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Jälgimisseadmestiku kasutamisest peab kooli territooriumil viibijaid teavitama,

paigutades kõikide kooli territooriumile sissepääsude juurde vastava teavituse.

(52) Jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu salvestamise päevast arvates,

kuid mitte kauem kui üks aasta.“.

§ 42. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 563 tunnistatakse kehtetuks;

2) seaduse 11. peatüki 1. jao 3. jaotise pealkirjas asendatakse sõna „turvaseadus“ sõnadega

„turvategevuse seadus“;

3) paragrahv 268 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 268. Valvetegevuse tegevusloa taotluse läbivaatamine

Valvetegevuse tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 260 eurot.“;

4) seadust täiendatakse paragrahviga 2681 järgmises sõnastuses:

„§ 2681. Turvatöötaja väljaõppe tegevusloa taotluse läbivaatamine

Turvatöötaja väljaõppe tegevusloa taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 100 eurot.“.

§ 43. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 31 asendatakse läbivalt sõnad „turvateenuse osutamine“ sõnadega

„turvategevuse seaduse alusel valvetegevus“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

„41) gaasipihusti;“;

3) paragrahvi 31 lõiget 3 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) teleskoopnui.“;

4) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse teostamiseks ja sisevalveks ei tohi

turvaettevõtja ja sisevalve korraldaja tulirelvade arv ületada turvatöötajate ja sisevalvetöötajate

arvu 10% võrra.“;

5) paragrahvi 37 lõike 2 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„7) valveobjektide nimekirja, milles on näidatud nende aadressid, kontaktisikud ja

telefoninumbrid, kui relva taotletakse turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks;“;

6) paragrahvi 37 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Kui relvaluba või soetamisluba taotletakse turvategevuse seaduse alusel valvetegevuseks

Eesti riigilippu kandval laeval, peab taotleja esitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 7

sätestatu asemel valvatava laeva nime, laeva registrinumbri, laeva omaniku nime, laeva

omaniku isiku- või registrikoodi, kontaktisiku nime ja telefoninumbri ning laeva kapteni nime

ja telefoninumbri.“.

§ 44. Sadamaseaduse muutmine

Sadamaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punkt 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„12) turvaettevõtja – ettevõtja, kes võib täita käesolevas seaduses sätestatud ülesandeid, kes

tegutseb turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse või turvaauditi tegevusalal ja kellel on

käesoleva seaduse §-s 18 sätestatud tegevusluba;“;

2) paragrahvi § 181 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) ettevõtja tegutseb turvategevuse seaduse alusel valvetegevuse või turvaauditi tegevusalal;“.

§ 45. Spordiseaduse muutmine

Spordiseaduse § 20 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) andmed turvaettevõtja kohta ja turvategevuse seaduse § 4 lõike 4 alusel kehtestatud

turvategevuse eeskirja kohaselt koostatud turvaplaan korra pidamiseks või korraldajapoolsete

korrapidajate arv ja nende tööülesannete kirjeldus;“.

§ 46. Turvaseaduse kehtetuks tunnistamine

Turvaseadus (RT I 2003, 68, 461) tunnistatakse kehtetuks.

§ 47. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2021. aasta 1. juulil.

Turvategevuse seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse turvaseaduse (edaspidi TurvaS) uus terviktekst, mis vastab nii

siseturvalisuse valdkonna strateegilistele arenguvajadustele kui ka tänapäevastele avaliku korra

tagamise ja majandustegevuse reguleerimise alustele. Põhimõtteliste muudatuste tõttu

nimetatakse uus terviktekst ümber turvategevuse seaduseks (edaspidi ka TurvatS).

Eelnõu peamine eesmärk on nüüdisajastada turvategevuse regulatsiooni ning suurendada selle

õigusselgust ja -kindlust. Kehtiva regulatsiooni muutmisel on aluseks võetud kolm

turvaettevõtluse ja eraalgatusliku turvategevuse reguleerimise põhimõtet1:

1) põhiseaduses sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse;

2) avaliku huvi kaitsmine;

3) pakutavate turvateenuste kvaliteedi tagamine.

Eelnõuga tehakse järgmised muudatused:

1) jaotatakse turvategevus tegevusaladeks, võrreldes senise teenuspõhise lähenemisega.

Määratud tegevusaladele sätestatakse selged majandustegevuse nõuded, kuid teisalt

suurendatakse ettevõtete vabadust kujundada vastavaid teenuseid;

2) kaotatakse põhjendamatud loa- või teatamiskohustused ning tegevusalade jaotamisel

määratakse vabad, teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevusalad.

Võrreldes TurvaS-iga kaob loakohustus turvakonsultatsioonilt (uue nimetusega

turvaaudit) ja juhtimiskeskuse pidamiselt, mida ei käsitata enam eraldi tegevusalana,

vaid ettevõttesisese töökorraldusena. Samuti ühtlustatakse loa taotlemise menetlust ja

turvatöötajate väljaõppe korraldamiseks hakkab lube väljastama Haridus- ja

Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) asemel Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi

PPA);

3) täpsustatakse turvaettevõtja kohustusi, samas leevendatakse piiranguid tegutseda samal

ajal muul tegevusalal;

4) sätestatakse turvatöötajate selgem eristamine. Turvategevuse kvaliteedi parandamiseks

kaotatakse valvetöötaja regulatsioon ja ainsaks turvategevuse elluviijaks jääb

turvatöötaja, kellel on selleks eriõigused ja kohustused ning kes peab vastama

erinõuetele. Samas sätestatakse turvatöötaja juhendamisel valvetegevusse teiste

töötajate kaasamise tingimused;

5) korrastatakse turvatöötajate õigusi, kehtestades selged meetmed, mida võib kohaldada

määrates igale meetmele selge konteksti ja tingimused. Samuti muudetakse relvade ja

erivahendite kasutamise regulatsiooni, mille raames kaotatakse sätted, mis tulenevad

muudest eriseadustest;

6) säilitatakse võimalus korraldada sisevalve tegevust ja luua sisevalve üksus oma vara

valvamiseks ja kaitsmiseks. Sisevalve tegevus liigitatakse teatamiskohustuslikuks

majandustegevuseks ja laiendatakse sisevalve kasutamise tingimusi ja

sisevalvetöötajale kohaldatakse turvatöötaja nõudeid, et tagada selle kõrgem kvaliteet

ja isikute põhiõiguste kaitse ning turvaettevõtjate ja sisevalve korraldajate võrdne

kohtlemine;

7) uue võimalusena luuakse alused kaasata turvaettevõtja kohaliku omavalitsuse

korrakaitseülesannete täitmisse halduslepingu alusel;

1 J. Hakala 2008. Why regulate manned private security. Helsinki, lk 9.

8) PPA saab võimaluse volitada mõnd majandushaldusasutuse ülesannet (nt turvatöötaja

väljaõppe tegevusloa taotluse lahendamine, turvatöötaja vormiriietuse kooskõlastamine

jms) täitma halduslepingu alusel selleks konkursi korral välja valitud

mittetulundusühingut.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakonna nõunik Eimar Veldre (tel 612 5153, [email protected]) ja sama

osakonna õigusnõunik Henry Timberg (tel 612 5099, e-post

[email protected]) ning käsunduslepingu alusel korrakaitseõiguse asjatundja

Ele Nuka. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass (tel 612 5230, [email protected]).

Eelnõu väljatöötamisse on kaasatud siseturvalisuse valdkonna asjaomased asutused ja

erialaorganisatsioonid. Eelnõu väljatöötamiskavatsuse ja eelnõu koostamiseks moodustas

Siseministeerium töörühma, millesse kuulusid Eesti Turvaettevõtete Liidu (edaspidi ETEL),

Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti Panga, PPA, Sisekaitseakadeemia, HTM-i ja

Justiitsministeeriumi (edaspidi JuM) esindajad. Osalema kutsuti ka üleriigilisi kohalike

omavalitsuste (edaspidi KOV) liite, kuid soovi selleks ei avaldatud. Lisaks korraldas

Siseministeerium koostöös ETEL-iga arutelu turvateenust kasutavatele KOV-dele, et kaasata

aktiivsemad omavalitsused turvaettevõtete ja KOV-de võimalike koostööpunktide

väljatöötamisse. Samuti korraldati koostöös ümarlaud kaubanduses turvateenust osutavate

ettevõtjatele.

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamisele eelnes „Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse“

(edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine. Selle raames selgitati võimalikud kehtiva

seaduse probleemid, kuid ka täiendavad muudatusvajadused. Kõigi nende üle peeti arutelusid

kaasatud asutuste ja erialaorganisatsioonidega. VTK-le esitatud kooskõlastusmärkused on

esitatud seletuskirja lisas 1.

Eraturvateenuse osutamise ja turvaettevõtlusega on seotud peamiselt „Siseturvalisuse

arengukavaga 2015–2020“2 (edaspidi STAK), milles tõdetakse, et peale riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse asutuste ning vabatahtlike tegevuse panustavad turvalisuse tagamisse ka

turvaettevõtted: „Uue korrakaitseseadusega kindlaks määratud põhimõtete alusel on vaja

uuendada ka turvateenuse regulatsiooni, sealhulgas turvaettevõtte kaasamist politsei ülesannete

täitmisse avaliku korra tagamisel. Samuti on turvaettevõtetel võimalik panustada ennetustöösse,

sealhulgas nii oma klientide nõustamisel (näiteks vara kaitsmine) kui ka kogukondade

turvalisuse loomisel laiemalt (näiteks kohaliku omavalitsuse üksuste nõustamine, osalemine

turvalisusega tegelevate komisjonide töös, turvaettevõtete koostöö siseturvalisuse vabatahtlike

ühendustega, sealhulgas vabatahtlikud päästjad, naabrivalve jne)“.

STAK-i programmi „Turvalisemad kogukonnad“ 3. meetmes on 5. tegevusena

määratud, et „2016. aastal analüüsib Siseministeerium koostöös Turvaettevõtete Liidu

ja omavalitsusliitudega turvaettevõtete rolli avaliku korra tagamisel ja politsei

abistamisel ning valmistab ette vajalikud seadusmuudatused.“

2 „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“. Internetis kättesaadav aadressil

https://www.siseministeerium.ee/et/stak.

Turvaettevõtlusega on seotud ka STAK-i sama programmi 2. meetme 4. tegevus:

„Jätkatakse elanike teavitamist ohtudest, samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse

tagamisel kaasabi. Korraldatakse ennetuskampaaniaid, mis on suunatud riskikäitumise

vähendamisele ja ohtude ennetamisele (sealhulgas inimkaubandus, varavastased

süüteod, perevägivald), ning pidevat ohutusalast kommunikatsiooni, arvestades

hooajalisi riske. Erinevate kanalite kaudu on kättesaadavad lihtsasti arusaadavad juhised

ohu vältimiseks ja ohuolukordades käitumiseks.“

TurvaS-i analüüsimine oli ette nähtud ka „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–

2019“ punktis 12 „Sisejulgeolek“: Turvaseaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus.

Samuti on TurvaS-i eelnõu koostamine sätestatud „Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm

2019–2023“ punktis 2.4 „Siseturvalisus“: Suurendame kogukondlikku vastutust ja võimalusi

turvalisuse tagamisel, selleks toetame kohalike omavalitsuste korrakaitseüksusi ning viime

seadusandluse vastavusse vajadusega tõsta korrakaitseüksuste ja abipolitseinike töö kvaliteeti

ning volitusi. Samuti loome võimalusi turvaettevõtete kaasamiseks kogukondliku turvalisuse

tagamiseks.

Rahvusvahelistest dokumentidest on eelnõuga seotud Montreux’ dokument3, mis on

riikidevaheline kokkulepe, millega Eesti Vabariik ühines 6. juulil 2016. Dokumendis

käsitletakse eestkätt turvateenuse osutajate tegevuse reguleerimist konfliktides ja

konfliktipiirkondades, kuid seal esitatud põhimõtted ja suunised on käsitatavad juhistena

turvategevuse korraldamisel tavaolukordades.

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiste seaduste kehtivaid redaktsioone:

1) korrakaitseseadus (RT I, 13.03.2019, 95);

2) riigilõivuseadus (RT I, 19.03.2019, 43);

3) relvaseadus (RT I, 13.03.2019, 142);

4) sadamaseadus ( RT I, 15.03.2019, 13);

5) spordiseadus (RT I, 13.03.2019, 158);

6) põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (RT I, 13.03.2019, 120);

7) kriminaalmenetluse seadustik (RT I, 19.03.2019, 33);

8) lennundusseadus (RT I, 13.03.2019, 13);

9) elektroonilise side seadus (RT I, 13.03.2019, 47).

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks turvaseadus (RT I, 04.03.2019, 19).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõuga ei muudeta Eesti Vabariigi

põhiseaduse § 104 lõikes 2 sätestatud valdkondadesse kuuluvaid regulatsioone ja seega on

eelnõu seadusena vastuvõtmiseks vajalik lihthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Kavandatava seaduse eelnõu eesmärk on senisest paremini tagada turvategevuse kvaliteet ja

usaldusväärsus, turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning edendada

tegevusala ettevõtjate, riigiasutuste ja KOV üksuste koostööd turvalise elukeskkonna

3 The Montreux Document: On pertinent international legal obligations and good practices for States related to

operations of private military and security companies during armed conflict.

loomiseks. Eelnõuga nüüdisajastataks kogu praegu kehtiv turvaettevõtluse regulatsioon,

kõrvaldatakse praktikas esinenud kitsaskohad ja tõlgendamisprobleemid ning ebamõistlikud

piirangud. Ühtlasi haakub kavandatav seadus paremini teiste seonduvate õigusaktidega, nagu

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) ja korrakaitseseadusega

(edaspidi KorS). Täpsemalt on seaduse eesmärgid loetletud punktis 1.1.

Turvategevuse reguleerimine praegusel kujul hakkas levima 1980. aastate lõpust alates. Teatud

osas oli see uus regulatsiooniobjekt, mille sisustamine ei ole riigiti ühene. Selle valdkonna

seadustel on riigiti nii väiksemaid kui ka põhimõttelisemaid erinevusi. Ka Euroopa Liidus

(edaspidi EL) ei ole turvategevus täielikult ühtne teenuste valdkond ehk teenuste sisu ja

korraldus on riigiti erinev ning ühtsele regulatsioonile allutamine võib kahjustada turvateenuste

turgu.4 Turvategevused on suurel määral seotud avaliku huvi ja korraga, mis on tinginudki

riikide regulatsioonides erinevusi. Samas on selle regulatsiooni kehtivuse jooksul kujunenud

välja üldised ühisjooned regulatsiooni objekti käsitluses.

TurvaS-i uue redaktsiooni loomise arutelu algas juba 2010. aastal ja võeti õigusloomes

eesmärgiks 2015. aastal, mil alustati käesoleva eelnõu VTK koostamist5. TurvaS-i kehtiv

redaktsioon võeti vastu 8. oktoobril 20036 ja jõustus 1. mail 2004. See on kehtinud üle

viieteistkümne aasta, mille jooksul on seadust muudetud või täiendatud paarikümnel korral,

kuid seaduse põhiregulatsioon ja ülesehitus on püsinud sisult muutumatuna. Selle aja jooksul

on vastu võetud ja jõustunud nii riiklikud kui ka EL-i ülesed regulatsioonid, mis on

märkimisväärselt muutnud majandustegevuse korraldamist ja järelevalvet ning mõjutavad seda

ka edaspidi.

Määravaim muudatus Eesti majandusõiguses on olnud MSÜS-i vastuvõtmine ja jõustumine,

mis on olemuselt ümber kujundanud riigi majandustegevuse reguleerimise hoovad ning seega

olnud siinses eelnõus peamine tegur turvateenuste määratluse, sisu ja majandustegevuse nõuete

muutmisel.

Sama olulise muutuse Eesti õiguskorras on kaasa toonud KorS, mis eeldab turvaettevõtja rolli

sisustamist, lähtudes avaliku korra ja korrakaitsetegevuse eesmärkidest, politsei, KOV-i ja

turvaettevõtja koostöö reguleerimist ning turvatöötaja õiguste ja kohustuste muutmist.

Turvategevuse seotusele avaliku korra tagamisega on viidanud ka Riigikohus7 ning samuti

viitab sellele asjaolu, et Eestis ja enamikus välisriikides on turvategevuse loamenetlus ja

järelevalve seotud tihedalt politseiga.8

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul9 ei reguleeri

erandina turvateenuseid ega eraturvaettevõtlust ja kohaldub vaid TurvaS-i alusel praegu

turvateenusena käsitatava valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

teenusele. Nimetatud direktiivi regulatsioon ja põhimõtted on aga võetud aluseks MSÜS-s, mis

tähendab, et sõltumata direktiivis sätestatud erandist turvateenustele, peab sealseid põhimõtteid

kaudselt arvestama ka siinses eelnõus. Sõltumata antud direktiivis sätestatud erandist kuulub

turvategevus ja selle raames eraturvateenuste osutamine teenuste vaba liikumise põhimõtte

4 Confederation of European Security Services, 2004. CoESS Position paper on the Comission’s proposal for a

directive on services in the internal market. 5 Eelnõu koostamise aluseks on 2016. aastal koostatud „Turvaseaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus“, milles on

seadust puudutavaid probleeme käsitletud detailsemalt. 6 TurvaS-i algne terviktekst 7 RKKKo nr 3-1-1-69-09 punkt 9 8 J. Hakala 2007. The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 6. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul.

kohaldamisalasse10. Seega on oluline, et riiklik regulatsioon arvestaks EL-i õiguses sätestatud

põhimõtetega ja soodustaks ka eraturvaettevõtluse valdkonnas teenuste vaba liikumist.

Kuna kehtivale seadusele on lisatud vähe selgitusi ning nii Riigikohtu kui ka üldine

kohtupraktika on kasin, ei ole kehtiva regulatsiooni ühene tõlgendamine muutunud õiguskorras

lihtne ega loo vajalikku õiguskindlust.

Turvategevusega seotud regulatsioonid on peale siinse eelnõu sätestatud erinevates

õigusaktides järgmiselt:

1. MSÜS-is on reguleeritud majandustegevuse eri etappe alates tegevuse alustamisest kuni

lõpetamiseni. Õigusaktiga on koondatud majandustegevuse regulatsioon ühtseks

süsteemiks ja on loodud läbiv mehhanism majandustegevuse haldamiseks. Ettevõtja

majandustegevused, sh turvaettevõtlus jagunevad uue korra kohaselt kolmeks: vaba,

teatamiskohustusega ja loakohustusega majandustegevus.

2. KorS-is on reguleeritud avaliku korra kaitse üldiselt ja seega on turvategevuse

korraldamise seisukohalt tegu olulise seadusega. Arvestades, et KorS-iga on

süstematiseeritud paljud turvategevuse vaates olulised regulatsioonid, nagu meetmete

sisustamine, vahetu sunni kasutamise õigus, kolmandate isikute kaasamine avaliku

korra kaitsesse jm, mõjutab see seadus ka turvaettevõtlust ja turvategevust.

3. Relvaseadus (edaspidi RelvS) reguleerib turvaettevõtjate ja turvatöötajate õigusi ning

kohustusi seoses relva kasutamise ja käsitlemisega turvategevuses. Relva ja laskemoona

soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või kandmise ning töötajale relva kasutada

andmise suhtes kohaldatakse turvaettevõtjale ja sisevalvele RelvS-i ning selle alusel

antud õigusaktidega sätestatud korda.

4. Täiskasvanute koolituse seadus reguleerib täiskasvanuhariduse valdkonna juhtimise

alused, täienduskoolitusasutuse pidamise ja täienduskoolituse läbiviimise nõuded,

õppija õiguse õppepuhkusele, täienduskoolituse rahastamise alused ning riikliku ja

haldusjärelevalve. Selle alusel ja TurvaS-is sätestatud erisustega toimub turvatöötaja

õppe korraldamine ja selleks tegevusloa väljastamine.

5. Lennundusseadus otseselt turvategevust ei puuduta, kuid selles on sätestatud nõuded

lennunduses julgestusmeetmeid kohaldavale isikule, sh kvalifikatsiooni, väljaõppe ja

tunnustamise nõuded. Seega, rohkem puudutab lennundusseadus turvalisust tagavaid

töötajaid, kes võivad olla ka turvaettevõtja turvatöötajad. Seadus sätestab õiguskorras

erandlikult turvalisust tagava töötaja kontrollimise ja temale loa väljastamise.

6. Sadamaseadus sätestab kindlad ülesanded, mida turvaettevõtja selle valdkonna raames

teha võib, seab turvaettevõtjale täiendava loakohustuse ja näeb ette sadama turvaülema

nõuded. Turvaettevõtjale seatakse selle seaduse raames tegutsemiseks kahekordne

loakohustus ehk sadamaseaduse reguleerimisalas tegutsemiseks peab turvaettevõtjal

olema turvateenuse osutamiseks tegevusluba nii TurvaS-i alusel kui ka sadamaseaduse

§ 18 alusel.

10 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 56-62 ja lahendid: C-114/97, Komisjon vs. Hispaania; C-355/98,

Komisjon vs. Belgia; C-283/99, Komisjon vs. Itaalia; C-189/03, Komisjon vs. Madalmaade Kuningriik.

7. Kutseseadus sätestab turvatöötajate kvalifikatsiooni kujunemise ja kutse andmise.

Kutseseaduses on kehtestatud turvatöötajale kohaldatavad üldised kutsenõuded, kutse

andmine ja tunnistuse väljastamise kord. Kutseseaduse alusel toimub ka turvatöötajatele

kutse andmine.

Nagu mainitud, on kehtiva seaduse muutmise aluseks võetud kolm põhilist turvaettevõtluse ja

eraviisilise turvategevuse reguleerimise põhimõtet11:

1) põhiseaduses sätestatud riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse:

turvategevuse regulatsiooni raames volitab riik kindlaksmääratud ja järelevalvele

allutatud isikute rühmale osaliselt avaliku võimu teostamise, mida iseloomustab ka

kehtiva õiguse kohaselt turvatöötajate õigus kindlatel juhtudel kaitsta avalikku korda

või kasutada isiku põhiõigusi riivavaid meetmeid, erivahendeid ja relvi – taolist õigust

ei ole antud igaühele12. Seega on turvategevuse regulatsioonide kehtestamise

esmaeesmärk tagada, et turvategevus ei rikuks isikute põhiõigusi. Isiku põhiõiguste

ebaseaduslikke riiveid on esinenud korduvalt ka Eestis13, märkimisväärselt suurendades

avalikkuse huvi, et turvategevus oleks reguleeritud. Kuigi isiku põhiõigusi rikkunud

turvatöötajad ja turvaettevõtjad on võimalik vastutusele võtta, ei tohiks riigi eesmärk

olla tagajärgi kõrvaldada, vaid vastupidi: selliseid juhtumeid regulatiivsete meetmetega

ennetada. Põhiõiguste kaitseks on turvategevuse regulatsioonide kehtestamine seda

tähtsam ja vajalikum, mida rohkem taolist tegevust turvalisuse tagamisel kasutatakse.

Enamik turvategevuse regulatsioone ongi kantud eesmärgist kaitsta isiku põhiõigusi.

2) avaliku huvi kaitsmine: selle kohaselt langevad avaliku huvi sfääri turvategevuse

regulatsiooni piirid ja nõuded samamoodi avaliku võimu teostamisega. Avalikes

huvides on, et turvategevust teostavad isikud ja ettevõtted oleksid usaldusväärsed.

Turvategevust teostavatel isikul peavad olema kindlad isikulised omadused, asjakohane

väljaõpe ja teda peab saama ka vastutusele võtta. Sisult samad nõuded on avaliku õiguse

normidega kehtestatud ka haldusorganitele.

3) turul pakutavate teenuste kvaliteedi tagamine: sama tähtis kui kaitsta avalikku huvi,

on eraturvategevuse valdkonnas tegutsevate ettevõtete ja isikute staatus ühiskonnas.

Avalikes huvides on, et tagatud oleks turvategevuse usaldusväärsus ja selle osutajate

vastutus ning riigi ja ettevõtete huvides on tagada turvaettevõtjate teenuse väga hea

kvaliteet. Tagades eespool loetletu, kasvab eraturvategevuse üldine usaldusväärsus ja

sellesse suhtutakse positiivselt. See omakorda paneb turvategevuse teenuseid kasutama

senisest sagedamini, vähendades riigi rolli turvalisuse ainsa tagajana. Seepärast on

oluline, et turvatöötajatele oleks ette nähtud asjakohane väljaõpe ja nad oskaksid

lahendada mitmesuguseid olukordi.

Turvategevuse kvaliteedi parendamine, seades sellele mitmesugused nõuded, ja seekaudu

ühiskondliku usalduse kasvatamine mõjub positiivselt ka ebakvaliteetset teenust pakkuvate

ettevõtjate turult tõrjumisele. Kui ühiskonnas kujuneb turvategevuse hinnatud standard, mida

11 vt viide 1 12 Euroopa Inimõiguste Kohtu lahend nr 74768/10, riigi vastutusest eraturvafirma töötajate tegevuse eest:

Chernega jt vs. Ukraina. Lahendi kohaselt vastutab riik isiku põhiõiguste rikkumise eest isegi juhul, kui rikkumise

panevad toime turvatöötajad, sest turvatöötajatel on seaduse kohaselt õigus kasutada isikute suhtes teatud ulatuses

sunnimeetmeid. 13 Kadri Kuulpak, Karen Reisenbuk, Kadi Raal (23.11.2017). Kodutu trammist väljalohistamine tõi turvamehele

kriminaalmenetluse“. Postimees

enamik turvategevuse ettevõtjaid järgib ja tagab, et nende tegevus ja töötajad vastavad sellele,

seda vähem ruumi jääb nõuetele mittevastavatele teenustele, isikutele ja ettevõtetele.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Arvestades sisuliste ja tehniliste muudatuste mahtu, on mõistlik koostada seaduse uus

terviktekst. Eelnõu kohaselt kehtestatakse TurvaS uues redaktsioonis ja nimetatakse seadus

ümber turvategevuse seaduseks (TurvatS). Eelnõus võetakse põhiterminina kasutusele just

turvategevus, sest kindlate teenuste reguleerimiselt minnakse üle kindlaks määratud tunnustele

vastava tegevuse reguleerimisele – põhimõtteline muudatus turvategevuse käsitluses.

Turvategevus on tegevus, mida tehakse kas tulu saamiseks või sisevalvena tasuta.

Turvategevus üldmõistena tähendab isikute, vara ja kogunemiste (nt koosolekutel ja üritustel)

valvamist ja kaitsmist, korra pidamist, ohtude hindamist ja valve- ja kaitsemeetmete

kavandamist, turvategevuse valdkonna töötajate koolitamist ning mehitatud või tehniliste

vahendite toel valvetegevuse läbiviimist.

Uue seaduse koostamise tõttu muudetakse veel üheksat seadust, mis on loetletud seletuskirja

punktis 1.3.

Eelnõu koosneb neljakümne seitsmest paragrahvist.

Eelnõu 1. peatükk. Üldsätted

Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, eesmärk ja kasutatavad

terminid. Võrreldes kehtiva seadusega sätestatakse eelnõus seaduse eesmärk, kus on esitatud

ka turvategevuse reguleerimise põhimõtted. Eesmärgi esiletoomine on oluline, et tagada

seaduse rakendamise ja tõlgendamise kindel lähtepunkt ning määrata valdkonna reguleerimise

põhjused.

Eelnõuga jäetakse seadusest välja turvalisuse tagamise erinõuete regulatsioon, mille eesmärk

oli reguleerida kõrgendatud ohuga valveobjektide turvalisuse tagamine ning raha ja

väärtpaberite vedu. See regulatsioon on aga iganenud. Praeguseks kehtib veel raha ja

väärtpaberite veo korra volitusnorm, mis enne kehtivat TurvaS-i oli sätestatud autoveoseaduses.

Volitusnormi ebamäärane asukoht TurvaS-s ja selle alusel kehtestatud korra14 detailsuse aste

on tekitanud tõlgendamisprobleeme15. Pigem peegeldavad kehtiv volitusnorm ja selle alusel

kehtestatud määrus aastatetagust olukorda, kui Vabariigi Valitsusele anti õigus reguleerida

määruses raha ja väärtpaberite veo turvataktika.

Käesoleva eelnõu eesmärkidest lähtudes väldib seadusandja turvataktika põhjendamatut

sisustamist. Samas määruse sätted, mis sisaldavad politsei teavitamist, viiakse üle eelnõu alusel

antava rakendusakti.

Eelnõu § 1 lõikes 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Seaduses reguleeritakse

turvategevuse tingimused ja kord, turvaettevõtja ning turva- ja sisevalvetöötaja õigused ja

kohustused ning riikliku järelevalve teostamise alused ja kord.

14 Vabariigi Valitsuse 11. mai 2004. a määrus nr 187 „Raha ja väärtpaberite veo kord“. 15 Regulatsiooni asukoha ja detailsuse tõttu on selle tõlgendamisel ekslikult leitud, et nimetatud veo kord kehtib

kõikidele raha või väärtpaberivedudele Eestis ehk ilma taolise turvateenuseta ei ole selline vedu lubatud.

Kuna eelnõu eesmärk on luua üldine regulatsioon, ei käsitleta võrreldes kehtiva seadusega

eelnõus turvateenuseid, vaid turvategevust. Selle termini sisu avatakse eelnõu teises peatükis

(§ 4), lähtudes turvategevusele antavatest tunnustest, mitte kirjeldatud teenusest. Võrreldes

kehtiva seadusega enam ei ole eelnõus enam reguleerimisalana vastutus rikkumiste eest. Eraldi

väärteokoosseise ei ole kehtivas TurvaS-is alates 1. jaanuarist 2015. aastal sätestatud.

Vastutussätted on kehtestatud karistusseadustikus (edaspidi KarS).16

Lõikes 2 sätestatakse seaduse kohaldamisala. Seadust kohaldatakse majandustegevusele, mida

teostatakse seaduses loetletud tegevusaladel, ja sisevalvele. Arvestades, et TurvaS on MSÜS-i

suhtes eriseadus, lähtutakse majandustegevuse mõiste sisustamisel MSÜS-i § 3 lõikes 1

sätestatust, mille kohaselt on majandustegevus iga iseseisvalt teostatav, tulu saamise

eesmärgiga ja püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Sätte eesmärk on

piiritleda seaduse rakendamist vaid sellisele tegevusele, mida tehakse tulu saamise eesmärgil,

ja välistada eelnõu kohaldamine avaliku võimu teostamisele. Seega ei kohaldu eelnõus sätestatu

näiteks valve- ja kaitsetegevusele, mida isikud osutavad teineteisele vabatahtlikkuse alusel või

muul mittetulunduslikul eesmärgil. Selline tegevus võib olla tegutsemine üksikisikute

kokkulepete alusel, kuid ka organiseeritud tegutsemine ühingutes, nagu naabrivalve17. Erandina

kuulub seaduse kohaldamisalasse spetsiifiliselt piiritletud sisevalve, mis üldjuhul on samuti

mittetulunduslikul eesmärgil tehtav tegevus18. Põhjused, miks käesolevat eelnõu kohaldatakse

ka sisevalvele, on selgitatud sisevalvet reguleerivate sätete juures.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvategevuse seadust ei kohaldata valitsusasutusele või selle

struktuuriüksusele, kelle ülesanne on objekti valve ja kaitse tagamine ning korraldamine, ega

Kaitseliidu seaduse alusel osutatavale valvele. Kuigi turvategevuse regulatsiooni sidumine

majandustegevusega välistab selle kohaldumise avaliku võimu ülesannete täitmisele, võivad

sisevalve korraldajad olla ka riigi- või kohaliku omavalitsuse asutused. Sisevalve reguleerimise

eesmärk on tagada, et riigil oleks ülevaade sisevalve korraldajatest ja võimalus teha nende üle

järelevalvet. Eelnõu koostamisel ei peetud aga vajalikuks, et selline ülevaade oleks ka

valitsusasutustest, kelle üks põhiülesandeid on objektide valvamine ja kaitsmine.

Lõikes 4 täpsustatakse, et Eesti riigilippu kandva laeva valvamisel ja kaitsmisel

majandustegevusena kohaldatakse turvategevuse seadust, arvestades meresõiduohutuse

seaduse erisusi. Laevade valvamisel tuleb arvestada meresõiduohutuse seaduses sätestatud

ohutuse ja turvalisuse regulatsioonide, rahvusvaheliste kokkulepete ja jurisdiktsioonidega,

mistõttu on turvategevuse korraldamiseks loodud alused seotud näiteks ka laeva omaniku ja

reederi vastutusega.

Lõikega 5 sätestatakse, et turvategevuse seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse

haldusmenetluse seadust (edaspidi HMS), arvestades käesoleva seaduse erisusi.

Kuna MSÜS-is on majandustegevuse üldtingimused ja -kord olulisel määral reguleeritud, siis

lõikes 6 sätestatakse, et turvategevuse seadusega reguleeritud majandustegevuse

(turvategevuse) alustamisele, teostamisele ja lõppemisele kohaldatakse majandustegevuse

seadustiku üldosa seadust, võttes arvesse käesolevas seaduses sätestatud erisusi.

16 KarS-i § 372 kohaselt on taotluskohustuse rikkumisel turvaettevõtja majandustegevus käsitatav süüteona. 17 MTÜ Eesti Naabrivalve missioon on tagada igaühe kodu ja naabruskonna turvalisus, mida laiemalt

tõlgendades võiks käsitada eraviisilise turvategevusena (vt täpsemalt http://www.naabrivalve.ee/). 18 Sisevalvena käsitatakse nii kehtiva TurvaS-i kui ka ka käesoleva eelnõu kohaselt näiteks oma ruumide

üürimisel või rentimisel teisele isikule kuuluva vara valvamist ja kaitsmist.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse turvategevuse seaduse eesmärk, milleks on tagada turvategevuse

kvaliteet ja usaldusväärsus, turvategevusega kokkupuutuvate isikute põhiõiguste kaitse ning

edendada turvaettevõtjate, riigiasutuste ja KOVi-i üksuste koostööd turvalise elukeskkonna

loomiseks. Seaduse eesmärgi sõnastamisel on lähtutud akadeemilises käsitluses määratud

kolmest põhiargumendist, miks on vajalik reguleerida turvaettevõtlust: põhiseaduses sätestatud

riigi kohustus tagada isikute põhiõiguste kaitse, avaliku huvi kaitsmine ja turul pakutavate

teenuste kvaliteedi tagamine19.

Eelnõu §-s 3 määratletakse turvategevuse seaduses kasutatavad peamised mõisted ja esitatakse

neid mõisteid kandvad terminid.

Punktis 1 määratletakse termin kaitsmine käesoleva eelnõu tähenduses. Kaitsmine on isikule

või varale suunatud ohu tõrjumine või rikkumise kõrvaldamine. Näiteks võib kaitsmine

tähendada, et tõrjutakse ohtu varale, kuid korra kaitsmisel tähendab kaitsmine lisaks ka seda, et

korrarikkumine kõrvaldatakse. Kehtiva TurvaS-i kohaselt on kaitse meetmete rakendamine

valveobjekti puutumatuse tagamiseks. Termini sisu on eelnõus muudetud, et viia turvategevuse

käsitlus vastavusse selle käsitlusega korrakaitses. Seega on aluseks võetud termin oht, mis on

sätestatud KorS-i § 5 lõikes 2. Selle kohaselt on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Termin valveobjekt on avatud allpool.

Käesoleva eelnõu kohaselt ei ole turvategevuse eesmärk hoida ära korrarikkumisi samas

ulatuses, nagu see on mõeldud KorS-s (see on nii vaid juhul, kui valveobjekt asub avalikus

kohas). KorS-i § 5 lõike 1 kohaselt on korrarikkumine avaliku korra kaitsealas oleva

õigusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Terminit

korrarikkumine ehk rikkumine kasutatakse siinses eelnõus kitsamas tähenduses, kus see

eelkõige viitab isiku subjektiivsetele õigustele või õigushüve kahjustamisele, nagu PS-i §-s 32

sätestatud põhiõigus omandipuutumatusele, mille kaitsmine on turvategevuse üks peamisi

eesmärke. Kaitsmine on eelnõu kohaselt aktiivne tegevus, mis on suunatud sellele, et tagada

valveobjekti puutumatus, kuid see tegevus ei väljendu vaid korrakaitseseaduses sätestatud

meetmete rakendamise kaudu.

Punktis 2 võetakse kasutusele uus termin korra pidamine. See on käitumisnõuete järgimise

tagamine kogunemisel või määratud maa-alal või avalikul koosolekul korra tagamine vastavalt

korrakaitseseaduse nõuetele. Korra pidamisel abistatakse maa-ala või ehitise valdajat või

omanikku sisekorra kehtestamisel, või kogunemise korraldajat, et kogunemine toimuks

rahumeelselt ja oleks tagatud osavõtjate ohutus. Lähtudes Riigikohtu seisukohast võib avalikul

üritusel korra pidamist tõlgendada ka kui turvatöötaja õigust tagada piiritletud alal avalikku

korda, sh avalikus kohas käitumise üldnõudeid20. KorS-i §-s 65 on avalike kogunemiste kohta

sätestatud, et koosolekul korra tagamiseks tuleb korda pidada. Sellest lähtudes on TurvatS-s

terminit korra pidamine laiendatud kõigile koosolekutele ja üritustele ning sisekorra

valvamisele ja kaitsmisele määratud maa-alal, mille korra tagamisse kaasatakse turvaettevõtja

turvatöötajad.

Punktis 3 määratletakse termin sisevalve korraldaja. Eelnõu tähenduses on tegemist avalik-

õigusliku või eraõigusliku juriidiline isiku, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutusega, kes on alustanud sisevalvet. Termin sisevalve on määratletud eelnõu

19 vt viidet 1 20 RKKKo nr 3-1-1-69-09 punkt 9

§-s 9, mille kohaselt võib see olla sisevalve korraldaja tegevus tema omandis või valduses

oleval maa-alal korra pidamine ning vara valvamiseks ja kaitsmiseks. Seega omandab isik või

asutus käesoleva seaduse tähenduses sisevalve korraldaja staatuse, kui ta sõltumata oma

tegevuse vormist on faktiliselt alustanud tegevust, mille eesmärk on eelnõu § 9 lõikeis 1 ja 2

sätestatu.

Punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja21 on turvategevuse tegevusalal tegutsev füüsilisest või

juriidilisest isikust ettevõtja. Võrreldes kehtiva seadusega laiendatakse termini turvaettevõtja

tähendust, sest turvategevus majandustegevusena hõlmab nii klassikalist turvategevust

(valvetegevus, millega tavapäraselt seostatakse terminit turvaettevõtja või turvaettevõte),

koolitustegevust (turvatöötaja väljaõpe), ehitustegevust (valveseadmestiku projekteerimine,

paigaldamine ja hooldus) kui ka analüüsi- ja hindamistegevust (turvaaudit). Samas võib üks

ettevõtja tegutseda mitmel tegevusalal. Laiema tähendusega termini kasutuselevõtu eesmärk on

tähistada sellega kõiki turvategevusega seotud ettevõtjaid. Samamoodi kehtiva TurvaS-ga käib

termin turvaettevõtja nii juriidiliste kui ka füüsiliste ettevõtjate kohta.

Termini ettevõtja sisustamisel lähtutakse eelnõus MSÜS-i § 5 lõikest 1, mille kohaselt on

ettevõtja majandustegevust alustav või seda teostav füüsiline või juriidiline isik. Lähtutud on

just MSÜS-i ettevõtja käsitlusest, kuna siinse eelnõu kehtiv regulatsioon on MSÜS-i mõistes

eriseadus, millega sätestatakse riigipoolsed nõuded vastaval majandustegevuse alal

tegutsemisele.

Punktis 5 määratletakse termin turvajuht. Eelnõu kohaselt on turvajuht turvatöötaja, kes

vastutab turvaettevõtja turvategevuse korraldamise eest ja vastab käesoleva seaduse nõuetele.

Arvestades, et ettevõtja ise ja ettevõtte juhtorganite liikmed ei pea olema turvategevuse

spetsialistid, eeldab ettevõtte osalemine turvategevuses, et selles ettevõttes on olemas

asjakohase erialase ettevalmistusega isik. Kuna termin turvajuht on lahti mõtestatud termini

turvatöötaja kaudu, peab turvajuht vastama samadele nõuetele mis turvatöötaja. Peale selle

peab turvajuht vastama ka muudele eelnõus sätestatud nõuetele, nagu § 16 lõikes 2 sätestatud

nõue, et turvajuhil peab olema keskharidus. Võrreldes kehtiva TurvaS-ga ei erine turvajuhile

seatud vanusepiirang turvatöötaja omast ning turvajuhiks võib olla eelnõu jõustudes ka

18-aastane isik. Samuti on nõutud, et turvajuhina töötavale isikule on antud turvajuhi kutse.

Punktis 6 määratletakse mõiste turvaplaan, mis on mehitatud valvetegevuseks koostatud

tegevusplaan. Eelnõuga eristatakse turvaplaan ja turvaauditi tulemusena koostatav aruanne, mis

on eelnõu § 6 kohaselt käsitatav sisulise analüüsina. Olemuselt ei ole turvaplaan seega mitte

ohu hindamine ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks, vaid tegevusplaan, milles

kirjeldatakse valveobjektil elluviidavaid tegevusi ja nende korraldust. Eelnõu § 5 lõike 11

alusel kehtestatakse turvaplaanile kindlad nõuded. Võrreldes kehtiva TurvaS-ga koostatakse

turvaplaan peale ürituste ka muude alaliselt mehitatud valveobjektide tarbeks.

Punktis 7 määratletakse termin turvatöötaja. Turvatöötaja on turvaettevõtja või tema töötaja,

kes vastab seaduses sätestatud nõuetele. Seega on turvatöötaja turvaettevõtja palgatud isik või

füüsilisest isikust turvaettevõtja ise. Turvatöötaja oluline tunnus on asjakohase kutse olemasolu.

Kutseta isik ei saa olla turvatöötaja. Kui taolist isikut rakendatakse tegevustel, mis eeldab

turvatöötaja kasutamist, käsitatakse seda majandustegevuse nõude rikkumisena. Turvatöötajal

võib olla ka välisriigis omandatud kutse, mida Eestis tunnustatakse välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Eelnõuga soovitakse eristada turvatöötaja

21 Majandustegevuse registri andmeil on Eestis turvaettevõtjaid 2019 aasta seisuga 91, kes pakkuvad kokku 221 turvateenust

(isikukaitse 21; juhtimiskeskuse pidamine 24; korra tagamine 66; vara valve 77; turvakonsultatsioon 33).

kui isik ja kutse. Näiteks, kui isik ei ole turvaettevõtja töötaja, ehkki tal on asjakohane kutse, ei

saa teda käsitada turvatöötajana. Turvatöötajale seatud muud nõuded on sätestatud eelnõu

4. peatükis.

Punktis 8 määratletakse termin valvamine kui isiku või vara ja selle ümbruse jälgimine ohu

ennetamiseks või väljaselgitamiseks. Määratlust on võrreldes kehtiva seaduse sõnastusega

täpsustatud (valve – valveobjekti ja selle ümbruse jälgimine ründeohu või ründe avastamiseks

ning ohu kõrvaldamiseks). Valvamisel ei ole oluline hinnata vaid ründe ohtu, vaid igasugust

ohtu valveobjektile. Valvamise siht aga ei ole oht kõrvaldada (ohu kõrvaldamine on osa

kaitsmisest), pigem on valvamine käsitatav kui tegevus ohu tuvastamiseks.

Punktis 9 määratletakse termin valveobjekt. See on isik, vara või kogunemine ja sellega seotud

maa-ala, mida valvatakse ja kaitstakse. Võrreldes kehtiva TurvaS-i sõnastusega on termin üritus

kui üks valveobjekte asendatud terminiga kogunemine. Nimelt on üritus on kitsas termin, mis

KorS-i § 58 lõike 3 kohaselt on avalikus kohas toimuv ja avalikkusele avatud lõbustusüritus,

võistlus, etendus, kaubandusüritus või muu sellesarnane inimeste koosolemine, mis ei ole

koosolek. Termini kogunemine määratlemisel on lähtutud KorS-i §-st 58, mille kohaselt hõlmab

kogunemine nii ürituse kui ka koosoleku. Võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus termini sisu

rohkem avatud, lisades vara, isiku või kogunemisega seotud maa-ala. Praktikas hõlmab

valveobjekt üldjuhul nii vara või isiku kui ka nendega seotud maa-ala, samuti on kogunemine

alati seotud mingi territooriumiga (nt valvatav tootmishoone koos piiratud hoovialaga,

kogunemise toimumiskoht, kohtu määratud lähenemiskeelu ulatus jne). Kui valveobjektiks on

isik, võib temaga seotud maa-ala olla näiteks tema korter või kinnistu, samuti suuremas või

väiksemas ulatuses tema töökoht (näiteks kogu kabinet või ainult isiku arvutitöökoht). Samas

peab kindlasti silmas pidama, et avalikus kohas on kõikidel teistel isikutel samaväärne

viibimisõigus, mistõttu seal on kaitstava isikuga seotud maa-ala minimaalne (sisuliselt ainult

tema füüsilise keha asukoht) ning turvatöötaja õiguste (eelnõu 4. peatüki 2. jagu) realiseerimine

on avalikus ruumis võimalik üksnes piiratud juhtudel. Eelnõu kohaselt on turvatöötaja

meetmetest sel juhul rakendatavad sisuliselt ainult suuline korraldus ja isiku kinnipidamine

eelkõige isiku ründamisel, kuid ka kohtu määratud lähenemiskeelu rikkumise korral.

2. peatükk. Turvategevuse korraldus

Akadeemilise käsitluse kohaselt on olemas 13 üldist turvateenust (vt tabel 1) ehk tegevust,

millest kehtiva TurvaS-i alusel on reguleeritud 8 ja väljaspool seda osalt kaks. Enamik

teadaolevaid turvategevusi on Eestis mingil määral reguleeritud ja seega võib praegu pidada

Eestis kehtivat regulatsiooni Euroopa üheks ulatuslikumaks.

Väljaspool eelnõu on Eestis reguleeritud andmeturbe valdkond ja osa politseiliste tegevuste

valdkonnast. Esimene on reguleeritud isikut tõendavate dokumentide seaduse, e-identimise ja

e-tehingute usaldusteenuste seaduse ning muude seaduste ja alamaktidega. Politseilistest

tegevustest on reguleeritud liikluse reguleerimine liiklusseaduses.

Võrreldes kehtiva seadusega täiendatakse eelnõu politseiliste tegevuste reguleerimisega ehk

luuakse alused kaasata avaliku korra tagamisse ka turvaettevõtjaid ja turvatöötajaid.

Eelnõuga ei korraldata võtmete hoiustamist, sh mehaanilist kaitset, eradektektiivindust,

enamikku rahaveo tegevusi, andmeturvet, osasid politseilisi tegevusi, jälgimis- ja

juhtimiskeskuse tegevusi, julgeolekulise tähtsusega hoonete valvamist ning sõjaväelisi

teenuseid.

Tabel 1. Turvategevuste akadeemiline käsitlus22

Teenused23 Alajaotus24 Reguleeritud

Kehtiva õiguse

alusel

Eelnõu alusel

Turvalisuskonsultatsioonid 1) riskide hindamine;

2) turvaplaanide koostamine;

3) turvaplaanide rakendamine

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Eradetektiivindus Ei reguleerita Ei reguleerita

Korra tagamine 1) üritustel korra tagamine;

2) uksehoidjate kasutamine

Jah

Ei

Jah

Jah

Valveteenused 1) statsionaarne valve;

2) mobiilne valve;

3) turvakontrollid;

4) lähivalve;

5) häiretele reageerimine;

6) võtmete hoiustamine

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Ei

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Ei

Elektrooniline valve 1) häireseadmete kasutamine;

2) sisse- või läbipääsu kontrollimine;

3) kaugjälgimine

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Jah

Mehaaniline kaitse 1) lukud;

2) tõkked,

3) valgustus;

4) seifid;

5) turvaruumid

Ei reguleerita Ei reguleerita

Rahavedu 1) raha vedamine;

2) raha töötlemine;

3) sularahaautomaatide hooldamine;

4) turvatranspordi pakkumine

Jah

Ei

Ei

Ei

Jah

Ei

Ei

Ei

Andmeturve 1) IKT turvalisus;

2) dokumentide turvalisus;

3) ID turvalisus

Reguleeritud

väljaspool TurvaS-i

Sama

Politseilised tegevused 1) avaliku korra tagamise ülesanded;

2) eraviisiline süütegude uurimine;

3) parkimiskontroll;

4) liikluse reguleerimine

Ei

Ei

Ei

Jah

Jah

Ei

Ei

Jah

Eramilitaarteenused 1) relvastatud kaitse;

2) sõjaväelised teenused Ei reguleerita

Jah

Ei

Koolitused Jah Jah

Jälgimis- ja juhtimiskeskused 1) häireteadete vastuvõtmine;

2) kaugjälgimine ja positsioneerimine;

3) kaugjuhtimine;

4) rahavedude kaugkontroll;

5) turvateenistujate turvalisuse kontroll

Jah

Jah

Jah

Jah

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Ei

Julgeolekulise tähtsusega

hoonete valvamine

Ei Ei

Eestis on praeguseni kehtinud kaks turvateenuse liigitust, vastavalt 1993. aastal ja 2003. aastal

vastuvõetud seaduse alusel. Mõlemas seaduses on olnud turvateenuste liigitus ja sisukirjeldus

üldiselt sama, ent kummaski ei ole põhjendatud, mille järgi teenused liigitati. Eelduslikult on

lähtutud tollasest turusituatsioonist ja osalt välisriikide praktikast.

22 J. Hakala 2012. Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of Belgium,

Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden. City University London, lk 231. 23 Tabelis on esitatud peamine turvateenuste liigitus akadeemilises kasutuses. Peale nende käsitatakse teatud juhtudel

turvateenusena tuletõrjealarme ja nendega seonduvat, eraõiguslikke kinnipidamisasutusi, kiirabiteenust ja turvavarustuse

tootmist. 24 Alajaotus on esitatud lahtise loeteluna.

Tabel 2. Kehtiv turvateenuste liigitus ja võrdlus Euroopa riikide regulatsioonidega

25 Põhiõigusriive viitab turvateenustele, mille osutamisel puutuvad isik ja turvateenuse osutaja vahetult kokku ja mille käigus saab pidada võimalikuks isiku põhiõiguste piiramist. 26 Tulbas on esitatud seosed turvateenuste vahel. Otsene seos viitab asjaolule, et teenus on käsitatav muu teenuse kohustusliku või valikulise osana või muu teenus on selle kohustuslik või valikuline

osa. Kaudne seos viitab asjaolule, et muu teenus mõjutab selle teenuse kvaliteeti. Numbritega on märgitud turvateenuse number, mis on antud esimeses tulbas. 27 Antakse hinnang, kas turvateenuse osutamisel kasutatakse või peab kasutama turvatöötajat. 28 Riigitähis märgib, kui turvateenus on selles riigis reguleeritud.

Jrk

nr Turvateenuse liik

Põhiõigus-

riive25

Eesmärk Turvateenuste

seotus26 Mehitatus27 Välisriigid28

Põhiline Teisene Otsene Kaudne

1. Turvakonsultatsioon –

turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2.–4. 6., 8. – LV

2. Vallas- või

kinnisvara kaitse + põhiõiguste kaitse avalik huvi,

turukvaliteedi

tagamine 1., 5., 6. 7. +

LV, FI,SE, LT,

FR, DE, CZ

3. Isikukaitse + põhiõiguste kaitse

avalik huvi,

turukvaliteedi

tagamine 1. 7. +

LV, FI, SE, LT,

FR, DE, CZ

4. Korra tagamine + põhiõiguste kaitse

avalik huvi, turukvaliteedi

tagamine 1. 7. +

FI, SE, LT, FR,

DE, CZ

5. Juhtimiskeskuse

pidamine –

turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2., 6. – – –

6. Valveseadmestiku

projekteerimine,

paigaldamine ja

hooldamine

– turukvaliteedi

tagamine avalik huvi 2., 4., 8. 1., 5. – LV, FI, CZ

7. Koolitus – turukvaliteedi

tagamine avalik huvi – 1.–5., 8. – LV, FI, SE, LT,

FR, CZ

8. Sisevalve + turukvaliteedi

tagamine

põhiõiguste

kaitse 1., 6. + LV

Kehtiva TurvaS-i kohaselt jaotub turvategevus Eestis turvateenustena järgmiselt:

1. turvakonsultatsioon;

2. vallas- või kinnisvara valve ja kaitse;

3. isikukaitse;

4. korra tagamine üritusel või valveobjektil;

5. juhtimiskeskuse pidamine;

6. valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;

Eraldi on reguleeritud turvatöötajate väljaõpe ja sisevalve.

Lähtudes võrdlusriikide praktikast (vt tabel 2) ja asjaolust, et enamik kehtivas TurvaS-is

sätestatud teenuseid on tihedalt seotud, koondati eesmärgilt ja nõuetelt samad teenused. Peale

selle kaotati ära neile vastavate tegevusalade reguleerimine, mis ei ole põhjendatud ka praegu.

Nii näiteks ei reguleerita eelnõus juhtimiskeskuse pidamist, kuna see tegevus ei ole kohustuslik

praegugi ja on selgelt seotud mõne teise vahetu turvateenuse osutamisega, näiteks vara

valvamine ja kaitsmine.

MSÜS-i järgi tuleb eriseadustes sätestada ettevõtja tegevusala. Sellest lähtudes muudetakse

turvategevuse liigitust. Senise turvateenuste loetelu asemel sätestatakse turvategevuse

tegevusalad, mis liigitatakse selle järgi, kas tegevusala 1) on vaba, 2) eeldab

majandustegevusest teatamist või 3) tegevusloa taotlemist.

Eelnõuga loodava turvategevuse tegevusalade süsteemi alusel määrab täpsed teenused iga

turvaettevõtja ise, võttes aluseks teatatud tegevusala või saadud tegevusloa ja suutlikkuse, mis

lähtub ettevõtte ärieesmärgist, tema käsutuses olevast tööjõust ja nende isikute

kvalifikatsioonist ning varustusest ja selle vastavusest nõuetele.

Turvategevus jaotatakse eelneva kohaselt eelnõu § 4 lõikes 1 nelja järgmise tegevusala vahel:

1) valvetegevus;

2) turvaaudit;

3) valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine;

4) turvatöötaja väljaõpe.

Lõikes 2 sätestatakse, et sisevalvet käsitletakse turvategevusena, mille eesmärgiks ei ole tulu

saamine, vaid peamine on omandis või valduses oleva vara valvamine ja kaitsmine. MSÜS § 3

lõike 3 järgi võib majandustegevuseks lugeda ka tegevust, mille otsene eesmärk ei ole tulu

saada. Sisevalve termin avatakse eelnõu §-s 9.

Lõikes 3 sätestatakse turvategevuse kõigile tegevusaladele kehtiva majandustegevuse nõudena

tellijaga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormi lepingu sõlmimine. Kuna lepingus

lepitakse kokku turvategevuse täpsemad tingimused (nt valveobjekt ning selle valvamise ja

kaitsmise tingimused, turvaauditi ese, väljaõppe maht jms), võimaldab säärase lepingu

olemasolu seda nii tellijal kui ka riikliku järelevalve teostajal kontrollida.

Turvategevuse korraldamiseks ja majandustegevuse nõuete täpsustamiseks on lõikes 4

sätestatud volitusnorm, mille kohaselt kehtestab siseminister määrusega turvategevuse eeskirja.

Turvategevuse eeskirjas sätestatakse nõuded:

1) turvaplaanile ja selle koostamisele;

2) turvaauditi aruandele ja selle koostamisele;

3) turvatöötaja väljaõppele ja koolitajale;

4) turvatöötaja kutsesobivusele, kehalisele ettevalmistusele ja terviseseisundile ning

terviseseisundi nõuetele vastavuse kontrollimisele;

5) turvaettevõtja turvatöötaja töötõendile ja vormiriietusele;

6) turvategevuse dokumenteerimisele ja dokumentide säilitamisele ning Politsei- ja

Piirivalveametile turvategevuse asjaoludest teada andmisele.

Võrreldes kehtiva seadusega määratakse mitu detailsemat küsimust ministri pädevusse, mis

võimaldades ettevõtjatel ja politseil omavahelist infovahetust paindlikumal viisil korraldada,

sealhulgas rakendada infotehnoloogilisi lahendusi. Samuti on uudne turvaplaanile ja

turvaauditile ning turvatöötaja väljaõppele nõuete kehtestamine. Täpsemad nõuded

võimaldavad nii teenuse tellijal kui ka majandushaldusasutusel kontrollida majandustegevuse

vastavust nõuetele. Nõuete kehtestamine hõlbustab ka turvategevusega seotud isikutel leida

asjaomast regulatsiooni ühest allikast. Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.

Eelnõu §-s 5 määratletakse termin valvetegevus ja kehtestatakse sellele tegevusalale

majandustegevuse nõuded. Sisult seatakse turvategevuse keskmesse valvetegevus. Kogu muu

turvategevus on selle ümber üles ehitatud või sellega seotud.

Kuna tavapäraselt puutuvad selle majandustegevuse käigus kokku kolmandad isikud ja

turvateenuse vahetu osutaja (turvatöötaja), võib kaasneda olukord, kus vahetult piiratakse isiku

põhiõigusi. Seetõttu on valvetegevuse reguleerimise peaeesmärk tagada isiku põhiõiguste

kaitse ehk määrata riikliku regulatsiooniga kindlad piirid ja reeglid, et kaitsta kolmandate

isikute põhiõigusi. Samuti on valvetegevusega seotud avalik huvi ja teenuse kvaliteedi

tagamine. Need omakorda on seotud valvetegevuse reguleerimise põhieesmärgiga, sest teenuse

kvaliteedi parendamisega tagatakse isiku põhiõiguste parem kaitse.

Lõikes 1 sätestatakse, et valvetegevus on mehitatult või tehnilise vahendiga isiku või vara

valvamine, kaitsmine ja korra pidamine. Seega hõlmatakse terminiga valvetegevus seni

TurvaS-is sätestatud teenused, nagu 1) kinnis- ja vallasvara valve ja kaitse, 2) isikukaitse,

3) üritusel ja objektil korra tagamine ning 4) juhtimiskeskuse pidamine.

Valvetegevusena on üldjuhul käsitatud mehitatud, tehnilist, mobiilset või vahetut tegevust.

Mehitatud valvetegevus on turvatöötaja alaline paiknemine ja vahetu tegevus valveobjektil

ohtude avastamiseks ja nende kõrvaldamiseks.

Tehniline valvetegevus on valveobjekti kaugjälgimine, et valveseadmestikuga tuvastada oht

ning häireteatele reageerida.

Vahetu valvetegevus on isiku või vara vahetu mehitatud valvamine või kaitsmine ohu eest.

Mobiilne valvetegevus on liikuva isiku või vara valvamine ja kaitsmine (nt oluliste isikute või

esemete kaitstud vedu) ning patrulli tegevus. Eelnõus ei ole kasutatud terminit „mobiilne

valvetegevus“, sest tegemist ei ole tavakasutuses oleva ühetaoliselt mõistetava terminiga ning

seetõttu võimaldaks selle kasutamine erinevaid tõlgendusi. Eelnõus on võetud kasutusele

väljend „liikuv valveobjekt“ ja sellega seotakse ka valvamine ja kaitsmine.

Valvetegevus keskse tegevusalana hõlmab seega enamiku kehtivas seaduses sätestatud

turvateenuseid. Loetletud teenused on põhjendatud koondada valvetegevuseks, sest kõigi

teenuste põhieesmärk on sama, teenuste sisus põhimõttelisi erisusi ei ole ja peamiselt saab

loetletud teenuseid neid eristada lähtudes valveobjektist ja turvataktika valikust.

Lõikes 2 sätestatakse, et valvetegevuseks sõlmitavas lepingus lepitakse kokku valvamise,

kaitsmise ja korra pidamise tingimused. Samuti sätestatakse, et kui valveobjekti jälgimiseks

kasutatakse tehnilisi vahendeid, peab lepingus olema märgitud tehnilise vahendi ja selle

salvestise omanik.

Võrreldes kehtiva seadusega, on loobutud terminist turvateenuseleping, sest turvaettevõtja ja

tellija vahel sõlmitava lepinguga võib korraldada selliseid küsimus ja tegevust, mis ei puutu

turvategevusse. Et tagada majandustegevuse nõuete kohane toimimine, nähakse lepingus ette

vähemalt valveobjekti valvamise ja kaitsmise ning korra pidamise tingimused. Sel moel on nii

tellijal kui ka riikliku järelevalve tegijal võimalik kontrollida, kas majandustegevus vastab

nõuetele.

Tehnilise vahendi ja selle salvestise omaniku nimetamine lepingus määratleb selgelt

valvetegevust teostava turvaettevõtja vastutuse ning tagab riikliku järelevalve teostajale

võimaluse erinevas omandis olevatest tehniliste vahenditega valveobjektil siiski võimaluse

kontrollida majandustegevuse vastavust. Vastav säte on ka kehtivas seaduses.

Lõikes 3 sätestatakse, et isikut valvatakse ja kaitstakse vaid isiku nõusolekul. Samamoodi

kehtiva õigusega sätestatakse, et isikut kaitstakse ja valvatakse vaid tema nõusolekul, mis

tähendab, et isiku teadmata ei ole võimalik tema suhtes valvetegevust teha. Taolise vajaduse

tingib asjaolu, et vastasel korral oleks isiku valvamine ja kaitsmine käsitatav ebaseadusliku

jälitustegevusena, sest teatud ulatuses eeldab valvetegevus alati isiku jälgimist.

Lõikes 4 sätestatakse, et isiku valvamisel ja kaitsmisel on turvaettevõtjal ohu ennetamiseks ja

väljaselgitamiseks õigus avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid töödelda.

Isikuandmete töötlemise õigus on vajalik, kui valveobjektiks on isik, sest isiku kaitsmiseks on

eelnevalt vaja tuvastada teda ähvardav võimalik oht. Siiski peab isikuandmete töötlemise õigus

olema selgelt piiritletud ning eelnõus on piirideks seatud töötlemise eesmärk ja töödeldavate

andmete päritolu. Turvaettevõtja võib valvetegevuse lepingu olemasolul koguda ja säilitada

erinevate isikute isikuandmeid, mis pärinevad avalikest allikatest, kui see on vajalik, et

ennetada või välja selgitada kaitstavat isikut ähvardav oht. Esmased andmed võimalike

ohustajate kohta saab turvaettevõtja lepingu sõlmimisel kaitstava isiku käest ning nende

andmete alusel tuleb tuvastada, kas eksisteerib tegelik oht ning kes on võimalik ohustaja. Selle

eesmärgi saavutamine isikuandmeid kogumata ei ole üldjuhul võimalik, samuti ei ole

tõenäoline andmesubjektidelt (eelduste kohaselt kaitstavale isikule halba soovivatelt isikutelt)

isikuandmete töötlemiseks nõusoleku saamine. Ohuallikaks võib olla kaitstava isiku tuttav,

lähedane või täiesti võõras inimene ning andmed võivad pärineda nii avalikest riiklikest

andmekogudest (nt kohtulahendite andmekogu, karistusregister või majandustegevuse

register), eraalgatuslikest andmekogudest (nt krediidiinfo), meediast, sotsiaalvõrgustikest jm.

Näiteks selleks, et tagada kohtu määratud lähenemiskeeldu, on vaja teada olulisi andmeid isiku

kohta, kelle lähenemine kaitstavale isikule on keelatud – kas isik tarvitab alkoholi või

narkootilisi aineid ja kas ta võib olla vägivaldne. Juhul, kui lähenemiskeelu kehtestanud

kohtulahendis ei ole piisavalt informatsiooni, on mõlemale eelnimetatud küsimusele võimalik

saada vastus karistusregistrile päringu esitamisel. Olemasolevat teavet võib täiendada info selle

kohta, milliseid isikuga seotud probleeme on kajastatud ajakirjanduses või sotsiaalmeedias.

Kogutud andmete põhjal saab turvaettevõtja teha järeldusi kaitstava isiku ohutaseme kohta,

samuti määrata vajaliku arvu turvatöötajaid ning kaitsemeetmed ja -taktika. Eelnõu kohaselt

võib turvaettevõtja töödelda üksnes avalikest allikatest saadud isikuandmeid, st välistatud on

isikute salaja jälgimine ja muud lubamatud meetodid andmete kogumiseks.

Turvaettevõtja on kohustatud hävitama kogutud andmed viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud

lepingust tulenevate kohustuste vastastikust täitmist.

Lõikes 5 sätestatakse, et valvetegevust teostab turvatöötaja. Sellega määratakse

majandustegevuse nõue, mille kohaselt saab nimetatud turvategevust teostada üksnes

turvatöötaja kutsega töötaja, kes vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kel on pädevus kasutada

õigusi, mis on turvategevuses vajalikud. See nõue on valvetegevuse keskne nõue, mille eesmärk

on kvalifitseeritud tööjõudu kasutamise kaudu tagada kolmandate isikute põhiõiguste kaitse.

Üksikasjalikud ja rangemad nõuded turvatöötajale ja tema väljaõppele tagavad, et kui ta

vajaduse korral rakendab meetmeid, jääb turvatöötaja tegevus seaduse piiresse ja ta on teadlik

oma õigustest. Täpsed nõuded turvatöötajale on sätestatud eelnõu 4. peatüki 1. jaos.

Nagu kehtivaski regulatsioonis seab käesolev säte koos eelnõu § 3 punktis 7 sätestatuga nõude,

et valvetegevuses osalev turvatöötaja peab olema turvaettevõtja töölepinguline töötaja.

TurvaS-i § 13 lõikes 3 on sätestatud, et turvaettevõtja võib teenuse osutamiseks kasutada ainult

koosseisulist töötajat. Terminit „koosseisuline töötaja“ kehtivas õiguses enam ei kasutata,

mistõttu eelnõu § 3 punktis 7 on kasutatud väljendit „turvaettevõtja töötaja“. Piirang otsustati

säilitada asjaolu tõttu, et turvaettevõtjale seatakse eelnõu §-ga 10 kaks järgmist kohustust:

tagada, et turvatöötaja vastab seaduses sätestatud nõuetele, ja kindlustada töötajale vajalik

väljaõpe. Peale asjakohase väljaõppe tagamise kuulub turvaettevõtjale seatud nõuete hulka ka

kohustus tagada turvatöötaja karistusandmete kontroll ja vastavus. Neid nõudeid oleks

renditööjõu kasutamise korral aga keerukas täita, kuna otsest lepingulist töösuhet turvaettevõtja

ja töötaja vahel sel juhul ei ole, seega langeks kohustus need nõuded täita renditööjõu

ettevõttele, kes aga ei pruugi olla käsitatav turvaettevõtjana.

Lõikega 6 sätestatakse, et turvaplaanis ettenähtud tingimustel ja korras võib turvatöötajaga

koos ja tema juhendamisel valvetegevuses osaleda turvaettevõtja töötaja, kes on asunud

turvatöötaja põhiõppesse ja vastab turvatöötaja nõuetele, ning on läbinud õppe vähemalt mahus,

mis võimaldab tal turvatöötaja juhendamisel ja korraldusi järgides panustada valvetegevusse.

Sellise töötaja samas peab vastava turvatöötaja nõuetele (§ 16, v.a turvatöötaja kutse), täitma

turvatöötaja kohustusi (§ 18) ning talle kohalduvad ka turvatöötaja sotsiaalsed garantiid (§-d

30-32).

Võrreldes kehtiva seadusega seatakse selliste töötajate kaasamine sõltuvusse turvaplaanis

ettenähtud kaitsemise ja valvamise tingimustega (nt kas olukord üldse võimaldab kaasamist ja

millistel tingimustel) ning laiendatud kogu valvetegevusele senise pelgalt üritustel korra

tagamise võimalusega. Kehtivas TurvaS-s nimetatakse sel moel kaasatud isikuid

valvetöötajateks, kuid see on ekslikult loonud arusaama, et need isikud on samuti turvatöötajad,

ainult madala astme omad. Seetõttu sätestatakse eelnõus, et valvetöötaja on turvaettevõtja

töötaja, kes ei ole turvatöötaja, vaid on turvatöötajaks õppiv isik, kellel puuduvad turvatöötajale

ette nähtud eriõigused. Nimetatud töötajaid on praktikas vajalik kaasata ja kasutada, samuti

võimaldatakse selle sättega anda panus töötaja väljaõppesse (nt õppepraktikana).

Esmases mahus väljaõppe läbinud töötajal on olemas turvategevuse algteadmised, mis

võimaldavad tal osaleda valvetegevuses abijõuna. Kui kehtiva TurvaS-i § 21 lõike 2 kohaselt

on valvetöötaja esmaõppe läbinud ja määratud ajaks sõlmitud töölepingu alusel turvatöötaja

ülesandeid kuni neljakuulise katseajaga täitev isik, ei kehtestata eelnõuga töötajale, kes osaleb

turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel valvetegevuses, kohustuslikku katseaja pikkust.

Selline isik saab valvetegevuses osaleda üksnes turvatöötajaga koos ja tema juhendamisel, mis

tähendab, et turvatöötaja peab asuma nimetatud töötajaga samal valveobjektil ja peab olema

valmis andma tegutsemisjuhiseid. Kuna taoline kohustus tagab, et valvetegevuse abitöötajat ei

rakendata valvetegevust teostama üksinda, ei ole põhjendatud eraldi sätestada tööõiguslikke

regulatsioone.

Õigusselguse huvides on loobutud termini valvetöötaja kasutamisest, vaid lähtutakse faktist, et

ta on turvaettevõtja töötaja, kes selsamal ajal läbib turvatöötaja õpet ning võib turvatöötajaga

koos ja tema juhendamisel võib valvetegevuses osaleda. Talle ei ole ette nähtud turvatöötaja

õigusi (meetmeid), ent talle laienevad turvatöötaja kohustused, sh kohustus kanda vormiriietust.

Nii on turvaettevõtjal endiselt võimaldatud turvategevusel kasutada isikut, kelle koolitamine on

pooleli.

Lõikega 7 sätestatakse, et tehnilise vahendi abil valvetegevust teostavale turvaettevõtjale või

tema töötajale, kes osaleb tehnilise vahendi kasutamisel vaid valveobjekti valvamise eesmärgil,

ei kohaldu eelnõu 4. peatükk, mis sisaldab nõudeid turvatöötajale, turvatöötaja kohustusi ning

õiguseid, välja arvatud § 16 lõikes 3 sätestatud keeld turvateenuse osutamiseks, kui isiku

karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud või ta

on kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav. Selliste

tööülesannete puhul, mis valvetegevuses ei eelda objekti kaitsmist (aktiivseid samme ohu

kõrvaldamiseks), sh puudub vajadus turvatöötajana kohaldada meetmeid, millega kaasneb

muude isikute õiguste piiramine (nt isiku kinni pidamine, isiku ja vallasasja kontroll, ohtlike

esemete hoiule võtmine jms), ei ole vajadust nõuda, et töötaja peaks vastama turvatöötaja

nõuetele (sh kandma vormiriietust jm). Ehk teisisõnu – kui töötaja ülesandeks on üksnes

valveseadmestiku pildi jälgimine, ei pea ta olema turvatöötaja. Kui aga tehnilise vahendi

kasutamisega kaasneb ka kaitsvat laadi tegevus, peab seda ülesannet täitval töötajal olema

turvatöötaja kutse ja teda saab käsitada üksnes turvatöötajana.

Lõikes 8 sätestatakse isikulised lisanõuded turvatöötajale, kes valvab ja kaitseb liikuvat

valveobjekti. Selle kohaselt peab turvatöötaja olema läbinud eelnõu § 8 lõike 2 punktis 3

nimetatud koolituse. Sellise valvetegevusena käsitatakse käesolevas sättes näiteks suure

väärtuseega asjade vedamise valvamist ja kaitsmist, isiku valvamist ja kaitsmist. Arvestades, et

liikuva valvamise ja kaitsmisega kaasnevad lisariskid ja turvataktikalised erisused, eeldatakse

turvatöötajatelt ka lisateadmisi, -oskusi ja ametialaseid hoiakuid. Praegu ei ole erikoolituse

läbimise nõuet TurvaS-is sätestatud. Erikoolituse eesmärgid ja õpiväljundid on kindlaks

määratud kutsestandardi osana. Kutsestandard ei ole kohustuslik29.

Lõikega 9 sätestatakse, et valvetegevusele avalikul kogunemisel kohaldatakse käesolevat

seadust, arvestades KorS-is avaliku kogunemise kohta sätestatud erisusi. Nii nagu kehtiva

TurvaS-i § 9 lõikes 3 sätestatakse lisanõue, et turvatöötaja kutse peab olema vähemalt pooltel

turvaettevõtja töötajatel, keda rakendatakse avalikul kogunemisel korra pidamiseks. Selle

nõude eesmärk on tagada, et avalikel kogunemistel kasutataks korra tagamiseks kvalifitseeritud

töötajaid. Kui tavapärase mehitatud objekti valvamisel võib turvatöötajate ja turvatöötaja õpet

läbivate isikute osakaal olla seatud ka muul viisil, on avalike kogunemiste korral tähtis, et

kohapeal korda tagav personal suudaks kõikidele ohtudele kohe reageerida.

Peale eelnõus sätestatu on turvaettevõtja kohustatud järgima KorS-s avaliku kogunemiste kohta

sätestatut. Näiteks, KorS-i § 65 lõige 2 punktis 1 kehtestatakse koosoleku korrapidajale

kohustus abistada koosoleku korraldajat KorS-i § 64 lõike 3 punktis 2 nimetatud kohustuste

täitmisel. See tähendab, et koosoleku korraldaja tagab, et koosoleku pidamisel kasutatavad

esemed ei ohusta koosolekul mitteosalevaid isikuid ega vara või keskkonda.

29 Kutsestandard määrab turvatöötaja, tase 3 andmiseks valitavad tööosad, mille läbimine ei ole kutse

andamiseks kohustuslik. Neid õpetatakse praegu koolitusel.

Lõikes 10 on sätestatud majandustegevuse nõue, mille kohaselt on mehitatud valvetegevuse

aluseks valveobjekti turvaplaani. Arvestades, et valveobjekti püsiv mehitatus viitab asjaolule,

et oht valveobjektile on tõenäolisem ning vajab avastamiseks ja kõrvaldamiseks enne

läbimõeldud tegutsemist ja kaalutud meetmeid, sätestatakse turvaettevõtjale lisakohustus

turvameetmed ja -taktika lahti kirjutada, teisisõnu koostada valveobjekti turvaplaan. See ei pea

olema eraldi dokument, vaid võib olla

1) valvetegevuse lepingu osa või

2) koostatud mitme objekti kohta, kui turvataktikaliselt on see põhjendatud.

Valveobjekti turvaplaan võimaldab valvetegevuse tellijal ja hiljem ka politseil

majandushaldusasutusena hinnata, kas turvaettevõtja tegevus vastab nendega sõlmitud

lepingule ja seaduses sätestatud nõuetele.

Eelnõu §-s 6 sisustatakse turvaauditi tegevusala ja kehtestatakse turvaauditile

majandustegevuse nõuded. Turvalisuse analüüsi ehk turvaauditi reguleerimine turvategevuse

valdkonnana on teatud kriteeriumitel põhjendatud. Võrreldes kehtiva seadusega eristatakse

turvaaudit üldisest konsultatsioonist ja piiritletakse täpsemini.

Võttes arvesse turvaauditi kui tegevusala eesmärke ja võimalikku seost teiste tegevustega,

jäetakse piiramata lihtsamad turvalisuse ja ohu nõustamised, kuna neid ei ole võimalik eristada

nõustamisest, mida osutatakse teiste turvategevuste valdkondade raames. Samuti on keeruline

eristada turvategevuse valdkonna alla kuuluv nõustamine neist, mida ei osutata turvategevuse

raames. Viimati nimetatud tegevuse reguleerimine võib vähendada turvaturu paindlikkust, kuna

taolist nõustamist võib eeldusena nõuda iga turvategevuse juures.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvaaudit on tellija esitatud andmete ja valveobjekti omaduste põhjal

ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks kirjalike soovituste

koostamine ja nende vormistamine aruandena. Võrreldes kehtiva TurvaS-i regulatsiooniga, kus

sama sisuga teenus on määratletud kui „valveobjekti omadustest või eripärast tuleneva ohu

selgitamise ja selle ärahoidmiseks või vähendamiseks kirjalike soovituste andmine. Soovituste

vormistatakse turvaplaanina“, on turvaaudit täpsemini piiritletud ja eristatud üldisest

konsultatsioonist. Selguse mõttes kasutatakse termini turvaplaan asemel terminit turvaaudit.

Lõikega 2 sätestatakse, et isiku valvamise ja kaitsmise eesmärgil turvaauditi koostamiseks on

turvaettevõtjal õigus avalikest allikatest kättesaadavaid isikuandmeid töödelda. Kogutud

andmed hävitatakse viivitamatult pärast kõikide tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate

kohustuste vastastikust täitmist. Mingi objekti hindamisel võib olla tarvis ka sellega seotud

isikute kohta infot koguda (valvatava ja kaitstava isiku läheduses viibivad või viibinud isikute

väljaselgitamine, samuti auditis hinnatava vara või maa-ala läheduses viibivate või viibinud

isikute väljaselgitamine). Isikuandmete kaitse tagamiseks on eelnõus isikuandmete töötlemise

õigus selgelt piiritletud – piirideks on eelmises lõikes sätestatud turvaauditi tegemise eesmärk

(ohu hindamine ning ohu ennetamiseks ja tagajärgede vähendamiseks soovituste andmine) ja

nõue, et töödeldavad andmed pärinevad avalikest allikatest. Turvaettevõtja on kohustatud

kogutud andmed hävitama viivitamatult pärast tellijaga sõlmitud lepingust tulenevate

kohustuste vastastikust täitmist.

Lõikega 3 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt korraldab turvaauditi koostamist

ja selle kinnitab turvajuht. Kuna nii turvaauditi tegemise käik kui ka tulemus eeldab

asjatundlikku hinnangut valveobjektile, saab seda tööd teha üksnes asjakohase väljaõppe ja

kvalifikatsiooniga töötaja. Turvajuhi olemasolu nõue on sätestatud eelnõu § 10 lõike 1

punktis 9, mille kohaselt on igal turvaettevõtjal kohustus tagada turvajuhi olemasolu. Nõude

eesmärk on tagada, et igal turvaettevõtjal on sõltumata tegevusalast olemas turvajuhi kutsega

ja seaduses sätestatud nõuetele vastav töötaja. See seab igale turvaettevõtjale vajaliku pädevuse

ja teadmiste taseme. Termin turvajuht on avatud eelnõu § 3 punktis 5.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse tegevusalana valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine ja

hooldamine ning kehtestatakse sellele majandustegevuse nõuded. Selle tegevusala

reguleerimise põhieesmärk on tagada, et nimetatud teenust osutataks turul kvaliteetselt, ja

kaudselt ka avalik huvi.

Põhiõiguste riive ohtu selle ala teenuse osutamisel ei esine. Samas on selle teenuse tulemusena

paigaldatud tehnilised seadmed ja seekaudu osutatud teenus tihedalt seotud sisevalve ja

valvetegevusega ning kaudselt ka turvaauditiga. Seega on tegemist kinnis- ja vallasvara kaitse

ja valve tarbeks tehtava ja valveseadmestikele keskendunud tugitegevusega (ehitustegevus),

mis turvalisust vahetult ei taga. Kuid eraldi küsimus nimetatud tegevusala reguleerimisel on,

kas peaks piirduma tegevusala praeguse, valveseadmestikukeskse määratlusega, või tuleks

hõlmata ka teised turvatehniliste lahenduste projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

teenused, nagu on tehtud Soome regulatsioonis30. Arvestades tehnoloogia pidevat arengut, jäi

ka töörühma aruteludel eelnõu koostamise ajal peale seisukoht jääda praeguse määratluse

juurde ka uues regulatsioonis. Muu hulgas on tähtis, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul31 kohaldub ka valveseadmestiku

projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenusele.

Lõikes 1 sätestatakse, et valveseadmestik on käesoleva seaduse tähenduses seadmekogum, mis

on ette nähtud valveobjekti jälgimiseks, seda ähvardava ohu avastamiseks ja automaatsete

häireteadete edastamiseks turvaettevõtjale. Nii on tegevus sellel tegevusalal piiritletud

valveseadmete ja nende kogumite projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisega.

Valveseadmeid on tänapäeval üha kergem soetada ning neid paigaldatakse ja hooldatakse

professionaali abita. Uuringud näitavad, et sageli paigaldavad Eesti inimesed soetatud

valveseadmed pigem ise, kui ostavad teenuse turvategevuse ettevõtjalt. Seega on

valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamisena käsitatav vaid sellise

seadmekogumi projekteerimine, paigaldamine ja hooldamine, mille eesmärk on edastada

turvaettevõtjale häireteateid.

Lõikes 2 sätestatakse majandustegevuse nõue, mille kohaselt valveseadmestik projekteeritakse

ja paigaldatakse ning seda kontrollitakse ja hooldatakse tootja juhiste kohaselt nii, et seadmestik

täidaks oma otstarvet. Seadmestike rikete oluline risk tuleneb seadmestike paigaldamisel ja

hooldamisel vastavate tootja juhiste vähesest järgimisest.

Lõikes 3 sätestatakse majandustegevuse nõue, et käesolevas paragrahvis sätestatud

turvaettevõtja töötaja, kes tegeleb valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja

hooldamisega, peab vastama käesoleva seaduse § 16 lõikes 3 sätestatud nõudele ehk tahtlikult

toime pandud kuriteo korral peavad isiku kohta karistusandmed olema karistusregistrist

kustunud. See toetab nõuet, et turvaettevõtja ja tema töötajad peavad olema usaldusväärsed.

30 2017. a jõustunud Soome eraturvateenuste seaduses on turvaettevõtja tegevusalana sätestatud tehniliste ja

elektrooniliste turvalahenduste kavandamine, paigaldamine ja hooldus, millest loakohustuslikud on elektroonilise

või mehaanilise lukustussüsteemi, valvesüsteemi ja liikumisanduri paigaldamine, parandamine või muutmine,

v.a kaabeldamine. 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul.

Lõikega 4 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus vajadusel kehtestada

määrusega lisanõudeid valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele.

Kuigi tehnoloogia ja tehnika arengut on raske ette näha ja selle õiguslik reguleerimine võib

arengut pigem pärssida või jääda sellest maha, on eri standardite ja sektori kokkulepete alusel

võimalik määrata majandustegevusele lisanõudeid, mis kindlustavad tegevusala ettevõtete

usaldusvääruse ja nende osutatavate teenuste kvaliteedi.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse tegevusalana turvatöötaja väljaõpe ning kehtestatakse sellele

majandustegevuse nõuded. Selle tegevusala reguleerimise eesmärk on tagada teenuste kvaliteet

ja usaldusväärsus. Turvategevuses on hea väljaõppe saanud tööjõud väga tähtis, arvestades, et

turvatöötaja peab oskama hinnata ohte, mõistma mitmesuguseid olukordi ja oskama neis

kasutada eri abinõusid, sh otsustada kasutada isikute õigusi vähemriivavaid meetmeid.

Võrreldes kehtiva TurvaS-i regulatsiooniga on turvatöötaja väljaõpe edaspidi turvategevuse

tegevusala ja seetõttu on väljaõpet korraldav isik turvaettevõtja, kellele laienevad kõik eelnõu

§-s 10 sätestatud nõuded ja kohustused.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvatöötaja väljaõppe on isikule turvategevuse teostamiseks vajalike

teadmiste ja oskuste andmine ning kutse- ja ametialaste hoiakute ja väärtuste kujundamine.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga sisustatakse eelnõus viidatud tegevusala olemus.

Lõikes 2 jaotatakse turvatöötaja väljaõpe põhiõppeks, turvajuhi õppeks, erikoolituseks ja

täienduskoolituseks. Iga õppe täpsest sisustamisest seaduse tasandil loobutakse ja edaspidi

tehakse seda paragrahvi 4 lõike 4 alusel määrusena kehtestatava turvategevuse eeskirjaga.

Võrreldes kehtiva õigusega loobutakse esmaõppe tasandist. Kuna sisult on esmaõppe tasand

turvatöötaja põhiõppe esimene osa, ei ole peetud vajalikuks käsitada seda eraldi õppena, ning

seadusest jääb välja ka valvetöötaja termin.

Lähtudes eelnõu § 5 lõikest 6 ja § 4 lõike 4 alusel antavas määruses (turvategevuse eeskirjas)

sätestatust kehtestatakse turvatöötaja põhiõpe osadena. Kui neist on läbitud kindel maht, tekib

turvaettevõtja töötajal õigus osaleda valvetegevuses eelnõu § 5 lõikes 6 sätestatud korras.

Turvatöötaja õppena lisatakse erikoolitus, mille eesmärk on tagada, et valvetegevuse raames

erioskusi ja teadmisi nõudva koolituse teeb turvaettevõte, kellele on käesoleva paragrahvi alusel

väljastatud tegevusluba. Kuigi eelnõu §-s 11 ei eristata väljaõppe tegevusloa korral tasemeid,

väljastatakse lähtudes õppe jagunemisest eri tasanditeks ja arvestades eelnõu § 12 lõikes 2

sätestatud nõuet esitada loataotlusel vastav õppekava, väljastatakse kindla tegevusala

turvaettevõtjale tegevusluba üksnes selle õppe elluviimiseks, mille õppekava ta esitab.

Turvatöötaja põhiõpe vastab ja peab tagama töötajale pädevused, et anda talle kutse

turvatöötaja, tase 332. Turvajuhi õpe vastab ja peab andma töötajale teadmised, et anda talle

kutse turvajuht, tase 533. Erikoolituste ja täienduskoolituste sisu esitatakse üksikasjalikult

turvategevuse eeskirjas, kuid osa erikoolitusi on sisustatud valitava tööosana kutse turvatöötaja,

tase 3 juures.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja väljaõppele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seaduse

täienduskoolituse kohta käivaid sätteid. Seega on turvatöötajate väljaõpe täiskasvanute

koolitamine. Majandustegevuse nõuetena laienevad turvatöötaja väljaõppe elluviimisele

32 turvatöötaja, tase 3 33 turvajuht, tase 5

täiskasvanute koolituse seaduse 3. peatükis sätestatud nõuded, sh kohustus koostada

turvatöötaja õppekava, tagada piisav õpikeskkond, et teha väljaõpet ning saavutada õppekava

eesmärgid ja õpiväljundid.

Eelnõu §-s 9 sisustatakse termin sisevalve ja kehtestatakse nõuded sisevalve tegevusele.

Regulatsiooni eesmärk on võimaldada avalik-õiguslikel või eraõiguslikel juriidilistel isikutel,

füüsilisest isikust ettevõtjail ja KOV-i või riigiasutustel valvata enda vara. Sisevalve ei ole küll

turvategevuse tegevusala kuigi on sisult valvetegevus. Samas käsitatakse seda käesolevas

eelnõus majandustegevusena ehk teenusena, mida osutatakse kolmandatele isikutele üldjuhul

tasuta.

Sisevalve regulatsiooni puudumine võib viidata riigi eesmärgile suunata avalikes kohtades

turvalisuse tagamist ja vara valvamist rohkem isikule endale, ent ettevõtetel võimaldab see

vältida erinevaid loakohustusi ja nõudeid, andes neile konkurentsieelise turvaettevõtjate ees.

Kuna regulatsiooni puudumine loob võimaluse kasutada sisevalvet teenusena teatud nõuete

vältimiseks, võib kaasneda turvategevuse ebapiisav kvaliteet ja isikute põhiõiguste rikkumine,

mis tuleneb puudulikest nõuetest34. Käesoleva eelnõuga ei soovita keelata sisevalve tegevust

ega piirata isikute õigust korraldada oma vara kaitset. Samas on hinnatud, et sisevalve

reguleerimine teatud ulatuses on asjakohane, et tagada sisevalvega kokkupuutuvate isikute

põhiõigused.

Vajadus sisevalve põhjalikuma regulatsiooni järele tekibki peamiselt siis, kui sisevalvetöötajad

asuvad tegutsema poolavalikes või avalikes kohtades ja puutuvad kokku inimestega, kes ei ole

osa ettevõtte või asutuse töötajaskonnast35. Sellest lähtudes on ka Eesti õigusruumis sisevalve

kui turvategevuse tegevusvorm reguleeritud ning seda põhimõtet järgitakse siinseski eelnõus.

Sisevalve eraldi reguleerimine ja võimaldamine on levinud mujalgi, hinnanguliselt on sisevalve

reguleeritud pooltes Euroopa riikides36.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt on sisevalve ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse üksus, kes valvab tema vara. Samas võib sisevalve üksus valvata ka teisele isikule või

asutusele kuuluvat vara, kui see tuleneb ettevõtja või riigiasutuse või KOV-i asutuse põhikirjas

märgitud tegevusalast või põhimäärusest. Sel juhul valvatakse vara tasuta.

Sisevalveline tegevus võib seega seisneda haldusorgani tegevuses tagada nii tema enda

valduses oleva kui ka teistele isikutele kuuluva vara kaitse. Kuna selline tegevus peab olema

elluviidud tasuta, ei pea vara omanik, kelle vara on haldusorgani valduses, selle valvamise eest

tasu maksma. Samas sätestab kehtiv sisevalve regulatsioon ka erandi, mille kohaselt ei

kohaldata tasuta valvamise põhimõtet ruumide üürimisel või rentimisel või kinnisel valvataval

territooriumil parkimise korraldamisel. Näiteks võib hoone (nt kaubanduskeskus) omanik

rentnikuga kokkuleppel valvata rentnikule kuuluvat vara ja rentnik on kohustatud selle eest tasu

maksma. Regulatsioon aga ei võimalda sisevalvet kasutada eesmärgiga kaitsta asutuse või

ettevõtte teenistujaid. Sisevalve ei hõlma praegu seega korra tagamist ega muid valvetegevuse

valdkonna tegevusi peale vara kaitse.

34 J. Hakala 2007. The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus,

lk 8. 35 J. Hakala 2012. Regulation of Manned Commercial Security Services: A Transnational Comparative Study of

Belgium, Estonia, New York, Queensland, South Africa and Sweden. City University London, lk 131. 36 J. Hakala 2007. The regulatsioon of manned private security: a transnational survey of structure and focus, lk 8.

Arvestades, et sisult langeb sisevalve tegevus kokku valvetegevusega, millele on seatud

rangemad nõuded näiteks turvatöötajate väljaõppe poolest, on turvaettevõtjad põhjendamatult

halvemas olukorras. Samuti ei pruugi sisevalve korraldamisel olla tagatud vajalikud meetmed,

mis kaitseksid kolmandate isikute põhiõigusi. Turvaettevõtja peab tagama, et turvatöötaja

vastab kõikidele isikulistele nõuetele, sh et ta on edukalt läbinud ette nähtud koolituse ja talle

on antud turvatöötaja kutse. Kutse andmine tagab, et turvatöötaja on võimeline kvaliteetselt

oma ülesandeid täitma, tunneb turvataktikaid ja teab isikute põhiõiguste riivega seotud

asjaolusid.

Kehtivas seaduses ei ole sisevalvetöötajale sätestatud nõuet läbida koolitus ja omada kutset,

samas on võimaldatud tal kasutada relva ning ta võib töökohustuste täitmisel puutuda

kolmandate isikutega kokku turvatöötajaga sarnastel asjaoludel. Eelnõu koostamise käigus jõuti

järeldusele, et kui sisevalvega seoses täidetakse turvaettevõtja ülesannetega samu ülesandeid,

mille käigus puutuvad sisevalvetöötajad kokku ka kolmandate isikutega, peavad sisevalvele

olema seatud turvategevusega sarnased nõuded.

Eelnõu § 3 punkti 3 kohaselt on sisevalve korraldaja avalik-õiguslik või eraõiguslik juriidiline

isik, füüsilisest isikust ettevõtja või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes on alustanud

sisevalvet. Eelnõu § 9 lõikes 1 sisustatakse sisevalve tegevus ja seatakse sellele kindlad piirid.

Lõike 1 kohaselt on sisevalve käesoleva seaduse tähenduses sisevalve korraldaja omandis või

valduses oleva maa-alal korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine. Seega kehtib

sisevalve regulatsioon vaid juhul, kui sisevalve korraldaja on lähtudes sama lõike punktides

sätestatud ülesannetest alustanud sisevalve. Sellele tegevusele ei ole aga eelnõuga seatud ei

ametlikke ega sisulisi piire ega ole tähtis, kas see on loodud eraldi osakonnana või muul kujul

või kui palju on üksuses sisevalvetöötajaid. Sisevalve tegevuse korraldamise ja sisevalve

olemasolu hindamisel peab seega lähtuma faktilistest asjaoludest, näiteks, et teatud osale

töötajatest on sisevalveline tegevus määratud kas põhiülesandeks või kõrvalülesandeks, ja seda

sisevalvetegevust tehakse eesmärgipäraselt.

Sisevalve põhiülesandena on ette nähtud sisevalve korraldaja omandis või valduses oleval

maa-alal korra pidamist ning vara valvamist ja kaitsmist.

Oma vara valvamise ja kaitsmise õigus on tuletatav asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 41

lõikes 1 sätestatust, mille kohaselt on valdaja õigustatud oma valdust jõuga kaitsma. Seda õigust

on võimalik kasutada ka AÕS-i § 33 lõike 3 mõistes valduse teenijal ehk töötajal, kes teostab

tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. See

ei tähenda, et ilma sisevalve tegevuse ja üksuseta ei kehtiks valdajale AÕS-i sätestatud õigused.

Kuid sisevalve tegevuse eesmärgipärasel elluviimisel peab nimetatud õiguse kohaldamist

käsitama sisevalvena ja sellele kohalduvad kõik sisevalvet reguleerivad sätted. Võrreldes

kehtiva õigusega on lisatud korra tagamine enda ruumides. Selle eesmärk on esiteks

võimaldada isikutel ja asutustel tagada peale vara valvamise ja kaitsmise enda valduses olevates

ruumides (nt büroo) kehtestatud sisekorra järgimine enda vastava üksuse poolt.

Lõikes 2 sätestatakse, et sisevalve korraldaja võib lisaks valvata ja kaitsta ka tasuta teisele

isikule või asutusele kuuluvat vara (p.1), ning temale kuuluvate ruumide üürimisel või

rentimisel üüri- või rendipinnal asuvat teisele isikule või asutusele kuuluvat vara (p.2).

Kuigi sisevalve eesmärk on võimaldada isikutel ja asutustel valvata ja kaitsta peamiselt neile

endile kuuluvat vara oma vahendite ja struktuuriüksustega, on sisevalve korraldajal erandina

lubatud käesoleva lõike punktis 1 tasuta valvata ja kaitsta ka teisele isikule või asutusele

kuuluvat vara. Oluline on, et taoline tegevus toimub tasuta ega kvalifitseeru

majandustegevuseks MSÜS-i § 3 lõike 1 mõistes. Kui sama tehakse tasu eest, on see käesoleva

eelnõu § 1 lõike 2 ja § 5 kohaselt turvategevus, mida tuleb käsitada valvetegevusena ja millega

tegelemiseks peab olema tegevusluba. Lähtudes MSÜS-st on käesolevas regulatsioonis tasu all

mõeldud igasugust majanduslikku eelist, mitte üksnes rahalist hüvitist teenuse osutamise eest.

Võrreldes kehtiva õigusega on sisevalve tegevuse kohaldamisel välja jäetud lisaklausel, mille

kohaselt on sisevalvetegevus lubatud, kui see tuleneb sisevalve korraldaja põhikirjas märgitud

tegevusalast või põhimäärusest. Eelnevast on loobutud seepärast, et tasuta tegevuse nõuet on

hinnatud piisavaks, eristamaks sisevalvet valvetegevusest.

Avalik-õiguslike juriidiliste isikute ja riigi või KOV-i asutuste tegevust reguleerivad muud

avalik-õiguslikud normid, mis näevad ette nimetatud asutuste tegevusalad, struktuuri ja

tegevuse korraldamise. Seega, nende asutuste kohta ei ole eelnõus peetud vajalikuks seada

lisanõuet. Eraõiguslike juriidiliste isikute korral ei ole aga peetud sisevalve märkimist

põhikirjas vajalikuks, sest eelduslikult ei saa sisevalve olla isiku põhitegevusala. Arvestades, et

sisevalve märkimine põhimääruses tegevusalana ei loo järelevalve teostamiseks lisavõimalusi

ega ole ka sisevalve kvaliteedi tagatiseks, ei täidaks sellise nõude kehtestamine eelnõu

eesmärke.

Erandina eelnevast on sisevalve korraldajal lubatud käesoleva lõike punktis 2 temale kuuluvate

ruumide üürimise või rentimise korral valvata ja kaitsta vara, mis kuulub teisele isikule või

asutusele. Sel juhul ei ole keelatud taolise tegevuse eest tasu võtta. Sätte eesmärk on võimaldada

nimetatud tegevust teha, luues sisevalve korraldajale võimaluse tagada enda ruumide turvalisus

oma vahenditega ja pakkuda suuremate büroo- või kaubandushoonete puhul kompleksteenust.

Lõikes 3 kehtestatakse, et sisevalve korraldaja määrab sisevalve juhi, kes vastutab sisevalve

üksuse tegevuse eest ja kellel on turvajuhi kutse ning kes vastab käesoleva seaduse §-s 16

sätestatud turvajuhi nõuetele. Sisevalve eest vastutava isiku nimetamine on sätestatud ka

kehtivas õiguses, samuti kehtib sisevalve juhile nõue omada turvajuhi kutse. Eelnõu kohaselt

peab sisevalvejuht aga peale turvajuhi kutse omamise vastama ka turvajuhile esitatavatele

muudele nõuetele. Selle eesmärk on tagada, samamoodi turvategevustega, sisevalve tegevuse

kvaliteet ja töötajate usaldusväärsus. Sisevalvejuhil kui vastutaval isikul peavad samuti olema

kohased isikuomadused ja taust.

Lõikes 4 määratletakse sisevalvetöötaja. Sisevalvetöötaja on sisevalve korraldaja töötaja, kelle

ülesandeks on tööandja määratud kohas korra pidamine ning vara valvamine ja kaitsmine ning

kes peab vastama eelnõu §-des 16–18 turvatöötaja kohta sätestatule (nõuded turvatöötajale,

turvatöötaja vormiriietus ja turvatöötaja kohustused) või omama korrakaitseametniku kutset.

Sisevalve käsitlemisel õiguslikult turvategevusena ja praktikas valvetegevusena ühe vormina

eeldab ka samasuguste nõuete kehtestamist. Sättega kehtestatakse sisevalvetöötajale

turvatöötaja nõuded, arvestades, et sisevalvetöötaja on objekti valvates ja kaitstes töötamas

samasuguste ohtudega ja riskidega töökeskkonnas s.t teeb olemuselt turvatöötaja tööd.

Lõikes 5 sätestatakse sisevalvetöötajal on turvatöötaja õigused, s.t õigused kohaldada eelnõus

sätestatud meetmeid, samuti tagada meetmete kohaldamist füüsilise jõuga, kasutada

erivahendeid ning hädakaitses ka sisevalve korraldajale kuuluvat relva. Kehtivas õiguses

sisevalvetöötajal turvatöötaja õigusi sätestatud ei ole, ent arvestades, et ka praegu teeb ta

olemuselt turvatöötajaga sarnast tööd, piiravad sisevalve teostajad vara valvates ka kaitstes

vajadusel kolmandate isikute õigusi ja vabadusi. Seda eelkõige piirides, mis on lubatud

valdajale valduse kaitseks. Arvestades, et sisevalve on eelnõu kohaselt sisuliselt sarnane

valvetegevusele ning sisevalvetöötajale on kehtestatud turvatöötaja nõuded, on põhjendatud ka

sarnaste õiguste andmine. Vastasel juhul ei ole võimalik realiseerida sisevalve eesmärke, sh

korda tagada.

Lõikes 6 sätestatakse, et sisevalvetöötajatel on turvatöötaja sotsiaalsed tagatised, väljaarvatud

sisevalvetöötajad, kes on kohaliku omavalitsuse üksuses või riigiasutuses avalikus teenistuses

(sellisel juhul kohalduvad neile avaliku teenistuse seaduses sätestatud tagatised). Võrreldes

kehtiva seadusega tagatakse sisevalvetöötajatele ka hüvitised surma või töövõime osalise või

täieliku kaotamise korral, mis seni on olnud töölepingust sõltuvad.

Lõikes 7 sätestatakse, et sisevalve korraldajale laienevad käesoleva seaduse § 10 lõike 1

punktides 1, 2 ja 4–8 sätestatud kohustused. See tähendab, et sisevalve korraldajal on

samamoodi turvaettevõtjaga kohustus tagada töötajatele vajaliku varustuse olemasolu, kuid

samuti teavitada politseid vajalikel juhtudel. Erandina ei kohaldata sisevalve korraldajale

isikulist majandustegevuse nõuet, mis sätestab kindlatel juhtudel tegutsemiskeelu, näiteks, kui

karistusregistrist ei ole kustunud teatud karistatuse andmed. Mitmed eelnõus sätestatud nõuded

sisalduvad ka kehtivas seaduses (nt valveobjektist teatamine, vahejuhtumist politsei teada

andmine jms).

Lõikes 8 sätestatakse, et sisevalve korraldaja on kohustatud teatama sisevalve alustamisest

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt

eristatakse käesoleva seaduse alusel teostatavas majandustegevuses turvategevuse

tegevusalasid ja sisevalvet. Selline eraldi nimetamine ja ka eraldi regulatsiooni kehtestamine

on põhjendatud nende kahe tegevuse erinevuse tõttu, ehk sisevalve eesmärk ei ole teenida tulu.

Ja siiski, kuigi sisevalve ei ole klassikalises mõistes käsitatav majandustegevusena, käsitatakse

seda käesoleva seaduse raames majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 3 lõike 2 alusel

majandustegevusena.

Teatamiskohustuse seadmine ei piira aga isikute ega asutuste õigusi sisevalve kasutamisel.

Kehtiva seaduse kohaselt tuleb sisevalve algatamiseks esitada PPA-le avaldus, mille alusel

sisevalve tegevus registreeritakse. Nõue esitada PPA-le avaldus asendatakse

teatamiskohustusega ja edaspidi ei sõltu sisevalve tegevuse lubatavus PPA-s registreerumisest.

Muudatuse põhjenduseks on asjaolu, et kuna eelkontrollimist ei ole peetud sellistel juhtudel

põhjendatuks, ei ole vajalik nõuda lisaandmete esitamist. Kuigi sisevalvet ei saa käsitada

teenusena, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2006/123/EÜ teenuste kohta

siseturul37, on leitud, et registreerimiskohustusest teatamiskohustusele üleminek võimaldab ka

sisevalve tegevuse korral tagada ühtse kontaktpunkti põhimõtte. See tähendab, et ettevõtja peab

saama elektroonselt esitada kõik nõutud taotlused ühes ja samas kohas.

3. peatükk. Nõuded turvaettevõtjale ja turvategevuse tegevusluba

Eelnõu §-s 10 sätestatakse turvaettevõtja kohustused ja piirangud. Võrreldes kehtiva seadusega

on koondatud eri sätetes olevad piirangud ühte paragrahvi ja turvaettevõtjale ette nähtud

kohustusi on vastavalt täiendatud. Eelnõust jäetakse välja turvaettevõtja põhiülesanded, sest

need olid kas deklaratiivsed või käsitletavad majandustegevuse nõuetena või üldise

hoolsuskohustusena.

37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul (ELT L 376, 27.12.2006,

lk 36–68).

Samuti loobutakse piirangutest osutada teenuseid samal ajal RelvS-is sätestatud tegevusalal,

näiteks valmistada või müüa lõhkematerjali, relva, tulirelva olulist osa, lasersihikut või

laskemoona või teha relva ümber või parandada seda.

Lisaks jäetakse seadusest välja piirang osutada eradetektiiviteenust, sest taoline teenus või

tegevusala ei ole üheski seaduses sisustatud ja eradetektiivina on võimalik tegutseda eri viisil

ja kasutades eri vorme (info kogumine või selles kliendi abistamine; saadud info analüüsimine

– sarnane §-s 6 sätestatud turvaauditi tegevusalale).

Eelnõu kohaselt laienevad turvaettevõtjale sätestatud kohustused kõigile turvaettevõtjaile. Selle

eesmärk on tagada turvaturul tegutsevate ettevõtete kindel tase ja usaldusväärsus, alates

turvatöötajate väljaõppest kuni valvetegevuseni. Kuna kõiki kehtestatavaid nõudeid ei ole igal

turvategevuse tegevusalal võimalik täita, on turvaettevõtjal kohustus täita vaid need

kohustused, mille täitmine on tal on ka faktiliselt võimalik.

Lõikes 1 sätestatakse tegevusala ettevõtja kohustused. Punktis 1 kohustatakse ettevõtjat

tagama töötajate vastavuse seaduses ja selle alusel antud määrustes ettenähtud nõuetele ja

tingimustele. Ettevõtja osutab teenuseid oma töötajate kaudu ning majandustegevuse nõuded

on suuresti seotud nõuetega töötaja tasemele ja käitumisele. Turvaettevõtja majandustegevuses

on töötajale kehtestatud nõuded käsitatavad isikuliste nõuetena majandustegevusele ehk

ettevõtja ise ei pea vastama kõikidele sätestatud nõuetele, kuid esitatud nõuetele peavad sel

juhul vastama majandustegevuses kasutatavad töötajad. Punktiga sätestatakse oluline seos

turvatöötajate isikule kehtestatud nõuete ja turvaettevõttele seatud nõuete vahel. Kui

turvatöötaja peab vastama kindlatele nõuetele, on see turvaettevõtja kohustus tagada nende

nõuete täitmine. Samasugune nõue on tööandjale sätestatud ka töölepingu seaduse (edaspidi

TLS) § 28 lõike 2 punktis 5, mille kohaselt peab tööandja tagama töötajale tööalaste teadmiste

ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma

koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. Turvategevuses sätestatud lisanõuete

tõttu sätestatakse eelnõuga TLS-st ulatuslikum nõue tagada töötaja vastavus eelnõus esitatud

nõuetele.

Punktis 2 määratakse, et ettevõtja tagab töötajatele vajalikud töövahendid sõltuvalt

valveobjektist ja ülesandest. See on üldine majandustegevuse nõue, mis on sätestatud ka TLS-i

§ 28 lõike 2 punktis 6 tööandja kohustusena, kuid turvategevuse puhul on tegemist ka ühe

majandustegevuse nõudega. Kuigi majandustegevuse nõuete korral on tähtis need sätestada

kindla detailsusastmega, ei ole eelnõus võimalik sellist detailsusastet kirjeldada.

Valvetegevuse tegevusala koondab praegu enda alla hulga teenuseid, mille ohu hinnangud jm

sõltuvad ülesandest ja valveobjektist. Samas ei ole taoliste kirjelduste loomine võimalik ka

kehtiva regulatsiooni korral, kus seaduses on teenused eraldi välja toodud. Sellise

majandustegevuse nõude täitmist on aga hiljem võimalik hinnata, lähtudes valvetegevuse

lepingust, turvaplaanist ja võimaluse korral ka turvaauditist. Näiteks, nõude rikkumisena on

käsitatav olukord, kus turvaettevõtja suunab töötaja valveobjektile, kus on eriti suur oht, ilma

kaitsevarustuseta.

Punkti 3 kohaselt tagab turvaettevõtja, et tema või temaga seotud isik ei ole

kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav ja tal või temaga seotud isikul ei ole

karistatust KarS-i peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22 ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo eest. See on

majandustegevuse nõue, mis kuulub eelnõu § 13 kohaselt kontrolliesemesse. Nõude eesmärk

on tagada turvaettevõtja usaldusväärsus. Turvalisusega seotud teenuste osutamisega ei saa

tegelda isikud, kes ise on tõsiselt rikkunud õiguskorda ja kellel on kehtiv karistus tahtliku

kuriteo toimepanemise eest.

Võrreldes kehtiva TurvaS-iga, mille § 45 punkti 3 kohaselt ei tohi turvaettevõtjal ega temaga

seotud isikul olla karistatust tahtliku riigi-, isiku- või varavastase kuriteo või KarS-i §-des 372

ja 384 sätestatud süütegude eest, laiendab eelnõu märkimisväärselt nende kuriteokoosseisude

arvu, mille korral on kehtiva märke olemasolul karistusregistris tegemist majandustegevuse

nõude rikkumisega. Laienduse eesmärk on suurendada turvaturul tegutsevate ettevõtete

usaldusväärsust ja vältida olukordi, kus turvaettevõtte juht või selles olulist mõju omav isik on

süüdi mõistetud näiteks suure koguse narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises. Loetelust on

välja jäetud KarS-i peatükkides 14, 20 ja 23 sätestatud kuriteod, mis näevad ette koosseisud

intellektuaalse omandi ja keskkonna vastu, ning liiklussüüteod.

Samuti täiendatakse nõuet sellega, et nimetatud kuritegudes ei tohi turvaettevõtja ega temaga

seotud isik olla kahtlustatav ega süüdistatav. Termin seotud isik sisustatakse käesolevas eelnõus

MSÜS-i § 5 lõike 2 kaudu, mille kohaselt on seotud isik ettevõtja osanik, aktsionär, juhtorgani

liige, prokurist või muu isik, kes omab valitsevat mõju ettevõtja juhtimise üle.

Punktis 4 sätestatakse, et turvaettevõtja on kohustatud teavitama PPA-d mehitatud

valveobjektidest. Sama nõue on ka kehtivas TurvaS-i § 15 punktis 1, mille kohaselt teeb

turvaettevõtja iga kuu PPA-le kirjalikult teatavaks mehitatud valve alla võetud objektid. Kui

kehtivas seaduses on detailselt sätestatud teavitamise kord ja sisu, jäetakse eelnõuga teavitamise

täpne kord ja tingimused ette näha ministri määrusega. Kohustus esitada mehitatud

valveobjektide loetelu võimaldab majandushaldusasutusel kontrollida mistahes objektil

viibivate turvatöötajate isikulisi ja muid nõudeid.

Punktis 5 sätestatakse, et eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatud väljaõppe korraldamisest. Sellega

täiendatakse teavitamiskohustust nõudega esitada teave tulevastest turvatöötaja põhiõppe,

turvajuhi õppe, eri- ja täienduskoolitustest, mida turvatöötaja väljaõpet elluviiv turvaettevõtja

korraldab. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada majandushaldusasutusele vajalik teave

riikliku järelevalve tegemiseks. Turvatöötaja eri tasemete korral on võimalik tagada kontroll, et

töötaja on õppe läbinud, seekaudu, et juba antud kutset kontrollitakse. Kuid koolituste korral

kutset töötajale ei anta, mille tõttu võib esineda juhtumeid, kus koolitusi praktikas ei tehtagi.

Punktis 6 sätestatakse ka kehtiva seadusega pandud kohustus turvaettevõtjal säilitada

turvategevusega seotud dokumendid. Täpsem dokumentide loetelu kehtestatakse ministri

määrusega (turvategevuse eeskirjaga). See on samuti vajalik järelkontrolli tegemiseks.

Punktis 7 sätestatakse turvaettevõtja kohustus viivitamata teatada PPA-le valvetegevuse käigus

isikule tervisekahjustuse tekitamisest või rüma põhjustamisest, samuti igast relva kasutamisest.

Võrreldes kehtiva seadusega loobutakse kohustusest teha PPA-le viivitamata teatavaks

valveobjekti vastu toimepandud rünne, sest turvatöötajad võivad olukorra lahendada politsei

sekkumiseta ja politsei kohalolu ei pruugi olla vajalik.

Nõudena jäetakse ja täpsustatakse juhtumid, mille käigus kasutatakse relva või mille käigus

tekib tervisekahjustus või põhjustatakse isiku surm. Kuigi nõue relva kasutamisest teavitada on

sätestatud ka RelvS-i § 10 lõikes 1, mille kohaselt on relvavaldaja kohustatud viivitamata

teatama politseile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on

põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju, siis eelnõu

kohaselt on see kohustus laiem, sest hõlmab peale relva kasutamise ka muud juhtumid, mis on

tekitanud tervisekahjustuse või põhjustanud isiku surma.

Punktis 8 jäetakse sisuliselt muutmata kujul kehtima olemasolev nõue säilitada tehnilise

vahendi (asendatud senine termin jälgimisseadmestik) salvestist vähemalt üks kuu salvestamise

päevast arvates. Nii kehtestatakse mõistlik aeg, mille jooksul turvaettevõtja ise või politsei või

juhtumis kannatanu saavad tutvuda salvestisega, et selgitada välja asjaolusid.

Punktis 9 sätestatakse turvaettevõtjale kohustus tagada käesolevas seaduses sätestatud nõuetele

vastav turvajuht. Sealjuures võib turvajuht on ka füüsilisest isikust ettevõtja ise, kuid on oluline,

et kõikide turvategevuste korral oleks turvaettevõtjal väga hea erialase väljaõppega töötaja. See

on oluline majandustegevuse nõudega, mis valvetegevuse korral on kontrolliese. Muude

turvategevuste korral on tegemist tavapärase majandustegevuse nõudega.

Lõikes 2 sätestatakse erisus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktist 3 ja täpsustatakse, et seotud

isikule sätestatud nõudeid kohaldatakse turvaettevõtte osanike ja aktsionäride kohta, kellel on

üle viie protsendi aktsia- või osakapitalist. Eelnõu koostamise käigus hinnati, et ettevõtte

väiksema osalusega omanikul ei ole turvaettevõttes olulist mõju.

Lõikes 3 sätestatakse, et Vabariigi Valitsus korraldusega võib piirata Euroopa

Majanduspiirkonda mittekuuluva riigi kodanikule või juriidilisele isikule kuuluva kapitali

osalust tegevusala ettevõtte vara koosseisus. Selle sättega antakse valitsusele võimalus

üksikjuhtudel sekkuda julgeolekukaalutlustel konkreetse turvategevuse ettevõtte osanike-

aktsionäride ringi kujunemisse, välistamaks, et Eesti turvategevust ei mõjutaks Eesti

põhiseadusliku korra suhtes ohtlikud isikud.

Eelnõu §-s 11 sätestatakse turvategevuse loa- ja teatamiskohustused. Majandustegevuse

reguleerimisel on üks oluline küsimus, kas avalikust huvist lähtudes on ettevõtja tegevuse

alustamisel vaba, peab ta sellest teada andma või on vajalik määrata talle kohustus taotleda

selleks pädevalt majandushaldusasutuselt tegevusluba.

Kuna VTK käigus peetud aruteludel ja eelnõu koostamise ajal seati eesmärgiks eristada

tegelikud turvategevused ja tugitegevused, muudetakse eelnõuga loakohustuslike tegevuste

loetelu. Loakohustus säilitatakse vaid turvategevustele, kus eelkontrolli käigus on võimalik ja

vajalik kontrollida turvaettevõtja usaldusväärsust ja võimekust selles valdkonnas tegutsemist

alustada.

Kuni 1. juulini 2014. aastal olid loakohustuslikud kõik TurvaS-is reguleeritud teenused, nagu

turvakonsultatsioon, vallas- või kinnisvara kaitse, isikukaitse, korra tagamine üritustel või

valveobjektil, juhtimiskeskuse pidamine ning valveseadmestiku projekteerimine, paigaldamine

ja hooldamine. Hiljem muutus vabaks tegevusalaks valveseadmestiku projekteerimine,

paigaldamine ja hooldamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtjal peab olema tegevusluba valvetegevuse ja turvatöötaja

väljaõppe tegevusaladel majandustegevuse alustamiseks. MSÜS-i § 4 lõige 2 „Tegevusalal

majandustegevuse täielik keelamine või selle lubamine üksnes tegevusloa alusel sätestatakse

seadusega olulisest avalikust huvist tuleneval põhjusel“. Valvetegevuse ja turvatöötaja

väljaõppe elluviimise puhul on tähtis tagada eeskätt kolmandate isikute põhiõiguste kaitse,

ettevõtja usaldusväärsus ja eelkontrolli käigus selgitada välja ka professionaalsed eeldused

osutada teenust väga heal tasemel. Kui kehtiva TurvaS-i § 281 lõikega 1 on sätestatud, et

esmaõpet võib korraldada turvaettevõtja või turvatöötajate õppe korraldamiseks tegevusloa

saanud ettevõtja, siis eelnõus sellist erisätet ei ole.

Lõikes 2 kehtestatakse ettevõtjale kohustus teatada majandustegevuse alustamisest turvaauditi

tegevusalal (§ 4 punktis 2). Nimetatud tegevusalal tegevuse alustamiseks lähtub ettevõtja

MSÜS-i §-des 14 ja 15 sätestatud korras majandustegevusest teatamise kohta.

Lõikes 3 sätestatakse, et tegevusluba ei hakka kehtima vaikimisi ega laiene turvaettevõtja

tütarettevõttele. Arvestades vajadust selgitada ammendavalt välja tegevuse alustamiseks

vajalikud asjaolud, siis MSÜS-i § 20 lõikest 4 erandina ei hakka turvategevuse luba kehtima

enne, kui see on väljastatud, sõltumata loa menetlusele kuluvast ajast. Et tagada selge vastutus,

siis erandina MSÜS-i § 21 lõikest 2 ei laiene tegevusluba turvaettevõtja tütarettevõtjale.

Eelnõust on välja jäetud kehtivas õiguses sisalduv regulatsioon erandlikus olukorras Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi taotlusel välisriigi kodaniku või

tema vara kaitseks tegevusloata ettevõtja või isiku poolt turvategevuse osutamise õiguse

andmisest Politsei- ja Piirivalveameti ühekordse loana. Tegemist on ebavajaliku ja kohaldamatu

sättega, mis turvaseadusesse lisati eelnevalt kehtinud turvateenistuse seaduse eeskujul ning

mida turvaseaduse kehtivuse jooksul ei ole praktikas kasutatud. Säte ei ole enam ajakohane ega

vasta majandustegevuse üldistele põhimõtetele.

Eelnõu §-s 12 sätestatakse tegevusloa taotlemine, täpsustades sellega juba MSÜS-i §-des 16–

29 sätestatut.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtja esitab valvetegevuse tegevusloa taotluses lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele38 turvajuhi andmed ja

äriühingu nende osanike ja aktsionäride nimekirja, kellel on üle viie protsendi aktsia- või

osakapitalist, märkides iga juriidilise isiku täieliku nimetuse, asukoha ja registrikoodi. Andmete

esitamine on vajalik, et majandushaldusasutus saaks läbi viia kontrolliesemesse kuuluvate

nõuete vastavuse hindamise.

Lõike 2 alusel esitab ettevõtja turvatöötaja väljaõppe tegevusloa taotluses lisaks

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud andmetele õppekava. Kuna tegemist

on täienduskoolitusega täiskasvanukoolituse seaduse tähenduses, siis vastava õppekava

esitamine, mis sisaldab õppe sisu, korraldust ja tingimusi, võimaldab taotluse lahendajal

hinnata, kas ettevõtja täidab tegevuse alustamiseks vajalikke eeldusi.

Eelnõu §-s 13 sätestatakse turvategevuse tegevusloa andmise, peatamise ja kehtetuks

tunnistamise korra. MSÜS-i alusel tuleb määrata eriseadusega majandushaldusasutuse ülesande

täitja, milleks turvategevuse puhul on PPA.

Lõikes 1 sätestatakse, et tegevusloa taotluse lahendab ning tegevusloa peatab ja tunnistab

kehtetuks majandushaldusasutusena PPA. Taotluse lahendamise üldine kord on sätestatud

MSÜS-i §-s 20. Võrreldes kehtiva õigusega määratakse eelnõuga PPA asutuseks, kes menetleb

turvatöötaja väljaõppe elluviimise tegevusluba. TurvaS-i § 30 lõike 1 kohaselt lahendab

nimetatud tegevusloa taotluse HTM ja tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvate nõuete täitmise

tuvastab PPA eelhaldusaktiga. Eelnõu koostamise käigus peetud aruteludel tuvastati, et

praktikas ei ole taoline regulatsioon põhjendatud ja HTM ei tee sisulist kontrolli tegevusloa üle.

Samuti tagab muudatus PPA-le paremad võimalused teha selle valdkonna turvaettevõtete üle

tõhusamat järelkontrolli.

38 MSÜS-i §-s 19 sätestatu: juriidilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral

asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus (registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või

tähekombinatsioon), füüsilisest isikust ettevõtja puhul nimi ja registrikood, selle puudumise korral isikukood või

sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number; ettevõtja kontaktandmed (telefoninumber,

elektronposti aadress ja postiaadress); teise lepinguriigi või kolmanda riigi ettevõtja puhul asukoha aadress, kui

see erineb postiaadressist; taotlusele allakirjutanud isiku nimi ja kontaktandmed (telefoninumber ja elektronposti

aadress), juriidilise isiku puhul ka esindusõiguse aluse nimetus (juhatuse liige või volitus); andmed kontrolliesemes

sätestatud asjaolude nõuete olemasolu kohta; ettevõtja hoolsuskohustuse täitmise kava, kui ettevõtja on selle

esitamiseks käesoleva MSÜS-i alusel kohustatud.

Lõikes 2 sätestatakse PPA võib halduslepinguga volitada mittetulundusühingu täitma

majandushaldusasutuse ülesannet osaliselt või täielikult turvatöötaja väljaõppe tegevusala

suhtes. Haldusülesande delegeerimise võimaluse näeb ette halduskoostööseadus. Käesoleva

muudatuse eeskujuks on autoveoseaduse sarnane regulatsioon. Siiani on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium seda praktikat ka kasutanud. Hetkel annab taotlejatele

nimetatud dokumente Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon.

Turvatöötaja väljaõppega seotud majandushaldusasutuse ülesannete volitamine võimaldab

kaasata kolmandat sektorit riigiülesannete täitmisse, hõlmata sektori kompetentsi ja soodustada

ka sektori eneseregulatsiooni ning arendada PPAle turvategevuse majandushaldusliku

korraldamises strateegiline partner.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui halduslepinguga on tegevusloa taotlust volitatud lahendama

mittetulundusühing, on tal õigus võtta taotluse läbivaatamise eest tasu, mille suurus ilma

käibemaksuta ei ületa riigilõivuseaduses vastava tegevusloa taotluse läbivaatamise eest

kehtestatud riigilõivu määra. Selle sättega tagatakse, et juhul, kui sättes nimetatud tegevusluba

on volitatud andma mittetulundusühing, ei tohi tasu (ilma käibemaksuta), mida ettevõtja selle

dokumendi taotlemisel peab maksma, olla suurem kui selle dokumendi saamiseks

riigilõivuseaduses kehtestatud riigilõiv, mida tuleks maksta, kui selle dokumendi annaks

ettevõtjale PPA. Riigilõivumäär on kulupõhine ning juhul, kui mittetulundusühingu poolt

tegevusloa andmise eest võetava tasu hulka oleks arvestatud ka käibemaks (20%), võib tekkida

olukord, kus mittetulundusühingu kulutused dokumentide andmise eest võivad osutuda

suuremaks kui on tasu, mida nad dokumendi andmise eest saavad ettevõtjalt küsida. Seega,

ettevõtjal tuleb arvestada, et käibemaksu võrra läheb dokumendi saamine ettevõtjale kallimaks.

Seda, kas tasu dokumendi taotluse lahendamise eest võtab mittetulundusühing enne või pärast

toimingut, otsustab mittetulundusühing ise.

Lõikes 4 sätestatakse mittetulundusühinguga sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab

haldusjärelevalvet PPA. Kuigi PPA annab majandushaldusasutuse ülesande osaliselt või

täielikult üle, jääb talle ülesanne kontrollida, et volituse alusel ülesannet täitev ühing järgiks

majandushaldusasutuse ülesannet täitjale kehtestatud reegleid.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui haldusleping lõpetatakse, võtab ülesannete täitmise üle PPA

tagamaks majandushaldusasutuse ülesannete katkestamatu täitmise.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse tegevusloa kontrolliese kui majandustegevuse nõuete kogum, mille

täitmise tuvastamine on tegevusloa andmise eelduseks.

Lõikes 1 sätestatakse, et ettevõtjale antakse valvetegevuse tegevusluba, kui ettevõtja või

temaga seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav ja tal või temaga

seotud isikul ei ole karistatust karistusseadustiku peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22 ja 24

sätestatud tahtliku kuriteo eest, ning tal on nõuetele vastav turvajuht. Nõue, et ettevõttes peab

olema turvajuht tagab, et ettevõtja on värvanud enne tegevuse alustamist töötaja, kes vastutab

ettevõtja turvategevuse korraldamise eest ja kellel on turvajuhi kutse. Ettevõtja ise ja ettevõtte

juhtorganite liikmed ei pea olema turvategevuse spetsialistid, kuid teostades valvetegevuse alal

majandustegevust, eeldatakse, et ettevõttes on olemas asjakohase erialase ettevalmistusega isik.

Lõikes 2 sätestatakse, et ettevõtjale antakse turvatöötaja väljaõppe elluviimise tegevusluba, kui

ettevõtja või temaga seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav ja tal

või temaga seotud isikul ei ole karistatust karistusseadustiku peatükkides 8–13, 15–19, 21, 22

ja 24 sätestatud tahtliku kuriteo eest, ning tema esitatud õppekava vastab eelnõu § 4 lõike 4

alusel kehtestatud ministri määrusega turvatöötaja väljaõppe nõuetele ja täiskasvanukoolituse

seaduse alusel kehtestatud täienduskoolituse standardile39.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse eritingimused turvategevuse teostamisel riigikaitseobjektil

võimaldamaks kontrollida riigikaitseobjektil valvetegevust või turvauditit teostada soovivad

turvaettevõtja ja temaga seotud isikute sh turvatöötajate tausta ja sobivust säärasel usaldusliku

ülesande täitmiseks.

Lõike 1 alusel võib PPA turvaettevõtja kirjalikul nõusolekul koguda tema ja temaga seotud

isikute kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 1263 lõikes 1 nimetatud

jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja

3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik, et otsustada riigikaitseseaduse §-s 83 nimetatud

objekti hõlmava valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimiseks.

Lõikes 2 sätestatakse kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toiminguid on riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks vaja teha turvaettevõtja turvatöötaja kohta, esitab

turvaettevõtja Politsei- ja Piirivalveametile vastava turvatöötaja kirjaliku nõusoleku.

Lõikes 3 sätestatakse, et isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1

ettenähtud toimingu tegemisest pärast valvetegevuse või turvaauditi lepingu sõlmimise kohta

otsuse tegemist ja tema soovil tutvustatakse talle toiminguga kogutud andmeid.

4. peatükk. Turvatöötaja

Paragrahvis 16 kehtestatakse nõuded turvatöötajale. Need on isikulised majandustegevuse

nõuded MSÜS-i tähenduses.

Lõikes 1 sätestatakse hariduslikud, kutsealased ning tervist, isikuomadusi ja eluviisi

puudutavad nõuded.

Punkti 1 alusel on turvatöötaja vähemalt 18-aastane, põhihariduse ja täieliku teovõimega Eesti

kodanik või isik, kes on Eestis saanud alalise elamisõiguse või kellele on Eestis antud

pikaajalise elaniku elamisluba. Kehtiva seaduse alusel peab turvatöötaja olema vähemalt

19-aastane, kuid sellise piirangu seadmine on osutunud tarbetuks ja võib piirata hoopis noorte

siirdumist tööturule turvategevuse valdkonnas. Samuti peab olema tagatud, et turvatöötajana

saavad Eestis töötada ka EL-i kodanikud, kellele on väljastatud vastav elamisluba40.

Haridusnõue on sätestatud analoogsena abipolitseiniku seaduses (edaspidi ApolS), mille

kohaselt peab abipolitseinikuks astujal olema vähemalt põhiharidus.

Punktis 2 sätestatakse, et turvatöötaja peab valdama eesti keelt seadusega või seaduse alusel

antud õigusaktidega kehtestatud tasemel. Täpse taseme määrab keeleseaduse alusel antud

Vabariigi Valitsuse määrus41.

Punktis 3 sätestatakse, et turvatöötajana saab tegutseda isik, kellele on antud turvatöötaja kutse,

mille olemasolu tõendab, et isik on läbinud turvatöötaja õppe vastavas mahus ning sooritanud

39 täienduskoolituse standard 40 EL-i Kohtu lahend nr C-114/97, Komisjon vs. Hispaania ja C-283/99, Komisjon vs. Itaalia 41 Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. aasta määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning füüsilisest isikust ettevõtja

eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“.

kutseeksami. Tegemist on ühe kesksema isikulise nõudega, mis võimaldab tagada turvatöötaja

kvalifikatsiooni taseme.

Punktis 4 sätestatakse, et turvatöötaja on sellise kehalise ettevalmistuse ja terviseseisundiga,

mis võimaldab tal tööülesandeid täita. Punktides 5 ja 6 sätestatakse, et turvatöötaja on

isiksuseomaduste ja kõlbluse poolest sobilik täitma turvatöötaja ülesandeid ning tema

käitumine või eluviis ei ohusta tema enda ega teise isiku turvalisust ning isik ei ole sõltuvuses

alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest. Täpsemad nõuded turvatöötaja

ettevalmistuse, terviseseisundi ja isikuomaduste kohta sätestatakse ministri määrusega

(turvategevuse eeskirjaga), mis kehtestatakse eelnõu paragrahvi 4 lõike 4 alusel.

Lõikes 2 sätestatakse lisanõuded turvajuhile. Nii nagu kehtivaski seadus, saab turvajuhiks olla

turvatöötaja, kellel on keskharidus ja kellele on antud turvajuhi kutse.

Lõikes 3 sätestatakse isikulise majandustegevuse nõude turvatöötajale. Samamoodi

turvaettevõtjale seatud nõudega karistatuse kohta, on turvatöötajana keelatud töötada isikul,

kelle karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud

või kes on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Võrreldes kehtiva seadusega

täiendatakse nõuet keeluga olla kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav.

Turvatöötajale sätestatud nõuded on rangemad kui need, mis kehtivad turvaettevõtjale või

temaga seotud isikule. Need nõuded kehtivad ka turvajuhile, kes samuti on käsitatav

turvatöötajana.

Lõikes 4 sätestatakse turvatöötajale kohustus läbida täienduskoolitus turvategevuse eeskirjas

sätestatud korras. Kuigi sama sisuga kohustus on sätestatud ka turvaettevõtjale, kes eelnõu § 10

lõike 1 punkti 1 alusel on kohustatud tagama töötajatele ettenähtud õppe, siis käesoleva sättega

kehtestatakse kohustus nimetatud õpe läbida. Seega on turvaettevõtja kohustus koolitus tagada

ja turvatöötaja kohustus koolitus läbida seotud. Täiendusõppe eesmärk on tagada turvatöötaja

kvalifikatsiooni tase.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvatöötajal võib olla välisriigis antud turvatöötaja kutse, kui seda on

tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt PPA. Samasugune

võimalus on ka kehtivas seaduses.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse turvatöötaja töötõend ja vormiriietuse kui esemelised

majandustegevuse nõuded valvetegevusele.

Lõikes 1 kehtestatakse turvaettevõtjale kohustus väljastada turvatöötajale ja töötajale, kes

osaleb valvetegevuses eelnõu paragrahvi 5 lõike 6 alusel, töötõend ja vajaduse korral

vormiriietus. See kohustus on seotud eelnõu § 10 lõike 1 punktis 2 sätestatuga. Eelnõu § 18

lõike 1 punktide 3 ja 4 järgi on töötõendi kaasaskandmine ja esitamine turvatöötaja kohustus

ning vormiriietuse kandmine on kohustuslik, välja arvatud mõni erand. Tõlgendades nimetatud

sätteid kogumina on tegemist turvaettevõtjale seatud esemelise majandustegevuse nõudega, mis

eeldab teatud töövahendite (riietuse ja tõendi) olemasolu. Töötõend on turvaettevõtja

väljastatud dokument, millel on eelnõu paragrahvi 4 lõike 4 alusel kehtestatud määruses ette

nähtud andmed. Nii töötõendi kui ka vormiriietuse eesmärk on tagada, et turvatöötajaga või

asjakohasel väljaõppel olev isik on tööülesannete täitmisel kõigile selgelt eristatav ja äratuntav.

Peale töötõendi on turvatöötaja tuvastamisel tähtis roll vormiriietusel, mille üksikasjalikud

nõuded kehtestatakse viidatud määrusega.

Lõikega 2 pannakse turvaettevõtjale kohustus kooskõlastada vormiriietuse ja töötõendi

kirjeldus PPA-ga. See võimaldab PPA-l ennetavalt kontrollida tõendi ja vormiriietuse

vastavatust eelnõu paragrahvi 4 lõike 4 alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetele. Samas

võib PPA halduslepinguga volitatud seda ülesannet täitma mittetulundusühingut. See uuendus

võimaldab kaasata riigiülesande täitmisse kolmandat sektorit kasutades ära sektori kompetentsi

ning arendada PPAle turvategevuse majandushaldusliku korraldamises strateegilise partneri.

Lõikes 3 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu täitmise üle

teostab haldusjärelevalvet PPA.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud haldusleping lõpetatakse,

võtab ülesannete täitmise üle PPA tagades niimoodi majandushaldusasutuse ülesannete

katkestamatu täitmise.

Eelnõu §-s 18 sätestatakse turvatöötaja kohustused.

Lõike 1 punkti 1 alusel on turvatöötaja kohustatud keelduma täitmast seadusega vastuolus

olevaid ülesandeid. Samasugune nõue on sätestatud ka kehtiva TurvaS-i § 33 lõike 1 punktis 1.

Sätte eesmärk on tagada, et turvatöötaja kui väga hea kvalifikatsiooni ja eriõppega töötaja

hindaks eraldi kõiki olukordi ja ülesandeid ning lähtuks ülesannete täitmisel eelkõige seadusest

ja selle alusel ette nähtud õigustest.

Punkti 2 kohaselt on turvatöötaja kohustatud hoidma saladuses turvategevuse käigus talle

teatavaks saanud konfidentsiaalset teavet ja isikuandmeid. Sisult liigitub see nõue ärisaladuse

kaitse valdkonda. TLS-i § 22 lõike 1 kohaselt võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib

töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Kuigi ärisaladuse hoidmise täpse

kokkuleppe saavad osalised sõlmida töölepingus, kus määratakse, missugust teavet on

turvatöötaja kohustatud hoidma kui ärisaladust ja nähakse vajaduse korral ette kohane

leppetrahv, sätestatakse eelnõuga üldnõue kogu teabe suhtes. Taolise nõudega täidetakse ka

isikuandmete kaitse eesmärk, sest turvatöötaja võib ülesande täitmise käigus kokku puutuda

kliendi või kolmanda isiku isikuandmetega.

Punkti 3 kohaselt peab turvatöötaja tööülesannete täitmisel kaasas kandma töötõendit ning

isiku poole pöördudes end tutvustama ja esitama talle töötõendi. Sätte eesmärk on tagada, et

turvatöötaja kui erasektoripoolne korra tagamises osalev isik, kellele on seadusega ette nähtud

lisaõigused ülesannete täitmiseks, tegutseks avalikult ja läbipaistvalt. Turvatöötaja tegevuse

korral, mis võib piirata isiku põhiõigusi, on tähtis, et isik saaks kohe aru, kellega on tegemist.

Sama nõue on sätestatud ka KorS-i § 11 lõikes 1, mille kohaselt esitleb riikliku järelevalve

meedet kohaldama asuv ametiisik ennast arusaadavalt isikule, kelle suhtes ta kavatseb meedet

kohaldada ja esitab isiku soovil oma pädevust tõendava dokumendi. Sätte eesmärk on tagada

ka turvatöötajate ja turvaettevõtete usaldusväärsus ühiskonnas ning luua isikule võimalus üles

märkida turvatöötaja andmed, kui tal tekib kahtlus, et turvatöötaja ei ole käitunud

seaduspäraselt või on rikkunud isiku õigusi.

Punkti 4 kohaselt peab turvatöötaja kandma valvetegevuse ülesandeid täites vormiriietust,

välja arvatud isiku valvamisel ja kaitsmisel (isikukaitsjal võib olenevalt tegevuskeskkonnast

vaja olla erariietes). Vormiriietuse kandmise nõude eesmärk on tagada, et inimesele on

turvatöötaja selgelt eristatav ja äratuntav. Sama sisuga nõue on kehtestatud näiteks

abipolitseinikele ApolS-i §-s 37, mille kohaselt on abipolitseinik kohustatud kandma

vormiriietust ja vastavaid eritunnuseid, et tagada avaliku võimu esindaja äratuntavus. Kuigi

turvatöötaja ei ole avaliku võimu esindaja, on temale ette nähtud laiemate õiguste ja tema töö

iseloomu tõttu on oluline, et ta oleks äratuntav.

Punkti 5 järgi peab turvatöötaja tagama isikule esimesel võimalusel esmaabi andmise ning

vajaduse korral kiirabi kutsumise, kui füüsilise jõu, erivahendi või relva kasutamisega on isikule

tekitatud kehavigastus. Kuna turvatöötajal on õigus kasutada teatud tingimusel jõudu,

erivahendeid ja relva, siis tuleb seda tasakaalustada kohustusega osutada abi, ent leevendada

tagajärgi. Sarnane nõue on korrakaitseseaduses ka korrakaitseorganile.

Punkti 6 järgi peab turvatöötaja tegema turvaettevõtjale viivitamata teatavaks asjaolu, et tema

kohta karistusandmed tahtlikult toime pandud kuriteo kohta ei ole karistusregistrist kustunud

või kui ta on kriminaalmenetluses tahtliku kuriteo toimepanemises kahtlustatav või süüdistatav.

Lõikes 2 täpsustatakse, et meresõiduohutuse seaduse alusel Eesti riigilippu kandva laeva

valvamisel ja kaitsmisel kohalduvad turvatöötajale meretöö seaduse §-des 14–15 sätestatud

kohustused. Selline säte on ka kehtivas seaduses ja teenib eesmärki määrata laeval kindlaks

alluvus laeva reederi, kapteni ja turvatöötajate vahel (turvatöötajad alluvad ja saavad korraldusi

kaptenilt).

Eelnõu 4. peatüki 2. jagu reguleerib turvatöötaja õigusi valvetegevuse teostamisel.

Turvatöötajatele ette nähtud õigused on sisult ja vormilt püsinud muutumatuna alates TurvaS-i

vastuvõtmisest. Turvatöötajate õiguseid ei ole kehtiva TurvaS §-s 32 kirjeldatud ehk seaduses

ei ole sätestatud, milline täpselt on õiguste sisu või nende kohaldamise eeldused ning kas

turvatöötajal on õigus kohaldada ka jõudu. Samuti ei ole turvatöötajate õigusi lahti mõtestatud

TurvaS-i seletuskirjas. Selle tõttu on seni turvatöötaja õiguste sisustamisel lähtutud

mitmesugustest võimalikest tõlgendustest. Näiteks on viimases Riigikohtu lahendis

turvateenuse käigus jõu kasutamise kohta42 sisustatud turvatöötaja õigust kohaldada isiku

suhtes jõudu KarS-i §-s 28 sätestatud hädakaitse kaudu. Kehtiva TurvaS-i vastuvõtmisel ja

sellele järgnenud aastatel ei olnud erilisi vaidlusi turvatöötajate õiguste ulatuse ja sisu üle. Kuid

praeguseks on jõustunud KorS, riigi riiveõigused on koondatud korrakaitselisteks meetmeteks

ning see on tekitanud küsimuse eraisikutele ette nähtud õiguste kohta, mis osalt on

ulatuslikumad kui igaüheõigused.

Turvatöötaja õigused tulenevad eelkõige erinevatest õigusinstituutidest (nt igaüheõigused), mis

on deklareerivas vormis kirjutatud ka TurvaS-i. Kuid samas sätestab kehtiv TurvaS

turvatöötajale teatud osas suuremad õigused kui teistele isikutele. Esiteks delegeerib

turvatöötajale õigusi teenuse tellija. Kuigi seda olemuslikult turvateenuse lepingus ei puudutata,

siis eelduslikult volitab teenuse tellija turvaettevõttele ja seeläbi ka turvatöötajale oma õigused.

Asjade valduse kaitsmine on AÕS-i § 41 kohaselt valdaja õigus. AÕS-i §-s 41 on sätestatud

valdajale õigus kasutada omavoli vastu omaabi, mille kohaselt võib valdaja jõuga kaitsta

(ületamata seejuures hädakaitse piire) enda valdust. Samuti on AÕS-is valdajale sätestatud

õigus võtta omavoli alusel äravõetud asi tagasi enda valdusesse või otsida enda asja teise isiku

kinnisasjalt. Rõhutame, et asja tagasivõtmise õigust ega asja otsimise õigust turvatöötajal

TurvaS-i alusel ei ole, mida on märkinud ka Riigikohus43. Kui isik delegeerib oma õiguse asja

valdust kaitsta turvaettevõttele, siis sisult volitab ta turvaettevõtet rakendama tema nimel ka

omaabi. AÕS-i mõistes muutub turvaettevõtja seega valduse teenijaks AÕS-i § 33 lõike 3

tähenduses. Valduse teenijal ei ole õigust kasutada muid valduse kaitse õigusi44. Samas on

42 RKL nr 1-16-9964, p 9 43 sama p 12 44 Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne, lk 23, p 3.3

AÕS-i § 41 lõikes 4 sätestatud, et valduse teenijal on samuti õigus kasutada omaabi. Seega, asja

valduse kaitse seisukohast ei ole turvatöötajale ette nähtud õigused sama ulatuslikud kui

valdajal.

TurvaS-i § 34 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatakse turvatöötajale õigus isik kinni pidada, kui

on kahtlus, et ta on toime pannud süüteo või tal puudub alus valveobjektil viibida. Kui võõral

kinnisasjal viibimise korral on turvatöötaja õigus samastatav omaabiga, on kuriteos

kahtlustatava kinnipidamine igaüheõigus, mis tuleneb KrMS-i §-st 217. Turvatöötaja õigused

on aga seejuures laiemad, sest võimaldavad tal väärteos kahtlustatava isiku kinni pidada. Peale

eelnenu on TurvaS-is käsitletud selliseid õigusi, mida igaüheõigustena õiguskorrast ei leia,

näiteks õigus isik tuvastada või õigus toimetada joobeseisundis isik politseisse.

Turvatöötaja õiguste detailsema regulatsiooni eesmärk käesolevas eelnõus on tagada

õigusselgus nii turvatöötajatele kui ka teistele isikutele, kelle õigusi ja vabadusi võidakse

turvatöötaja poolt piirata. Turvatöötaja igaüheõiguste rakendamise eelduseks ei saa olla

turvategevus kui majandustegevust reguleerivas seaduses sätestatu. Turvatöötajal kui isikul

säilib alati võimalus rakendada vajadust mööda hädakaitset, kuid peale selle ka avalikust

õigusest tulenevat õigust kuriteos kahtlustatav isik kinni pidada. Eelnõus sätestatud õigused on

turvatöötajale osalt tuletatud ka loetletud õigustest, kuid selleks, et põhjendada nende õiguste

ulatuste laiendamist või muude õiguste sätestamist, tuleb neid hinnata karistusõiguslikust

aspektist. KarS-i §-s 27 sätestatakse, et õigusvastane on tegu, mis vastab seaduses sätestatud

süüteokoosseisule ja mille õigusvastasus ei ole välistatud käesoleva seadustiku, muu seaduse,

rahvusvahelise konventsiooni või rahvusvahelise tavaga. Selle kohaselt peab ka turvatöötaja

toime pandud põhiõiguse riivet, mis vastab süüteokoosseisule, käsitama õigusvastasena.

Süüteokoosseisu tunnustele vastava teo õigusvastasuse tuvastamine tähendab, et teos puuduvad

õigusvastasust välistavad asjaolud. Samas võib isiku käitumine ühtaegu täita keelunormi

tunnused kui ka vastata lubavale normile45. Lubava normina saab käsitada näiteks AÕS-i §-s 41

sätestatud omaabi regulatsiooni. Kuna õiguskord tunneb ainult ühtset õigusvastasuse mõistet,

mis seisneb teo vastandumises mõnele õigusnormile ja mis laieneb õiguskorrale kui tervikule46,

peab ka turvatöötajale ette nähtud eriõigusi vaatama sellest aspektist. Õigusvastasust välistav

asjaolu võib tuleneda muu hulgas ka avalikust õigusest. Eelnõus turvatöötajale sätestatud

õiguseid tuleks seega hinnata kui muus seaduses sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu

ehk lubavat normi.

Eelnõu § 19 sisaldab turvatöötaja valvetegevuse teostamisele kohaldatavaid üldpõhimõtteid.

Lõikes 1 sätestatakse, et valvetegevuse käigus on turvatöötajal seadusega lubatud meetmete

kohaldamise õigus ja ta peab sealjuures täitma selgitamiskohustust ning järgima

proportsionaalsuse põhimõtet. Sätte eesmärk on seada meetmete kohaldamisele üldised

eeldused. Tingimuseks meetmete kohaldamisel on, et turvatöötaja võib neid kohaldada vaid

valvetegevuse raames. Eelduslikult ei ole muudel turvategevuse tegevusaladel otsest vajadust

taoliste meetmete kohaldamiseks, küll aga kohalduvad samad põhimõtted ja õigused vastavalt

eelnõu § 9 lõikele 5 sisevalvetöötaja ülesannete täitmisele.

Punktis 1 sätestatud kohustus selgitada enne meetme kohaldamist isikule meetme kohaldamise

põhjuseid tagab isikule arusaamise kehtivatest reeglitest ja võimaldab muuta oma käitumist.

Sellega antakse isikule võimalus vältida tema õigusi rohkem riivavat turvatöötaja tegevust.

Näitena võib tuua olukorra, kus isik viibib võõral kinnisasjal teadmatusest (olles näiteks

45 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, lk 102 46 sama

sisenenud läbi avatud värava ning arvates, et maa-ala on avatud määramata isikute ringile). Sel

juhul on turvatöötaja kohustatud selgitama, et antud maa-ala ei ole avalikuks kasutamiseks ja

võõrad isikud kõrvaldatakse territooriumilt. Kui isik selgituse saamisel vabatahtlikult lahkub,

puudub vajadus ja õigustus kohaldada turvatöötajale lubatud meetmeid ning olukorra lahendab

isik ise. Selgitamiskohustuse täitmine aitab praktikas lahendada lahkarvamusi rahumeelselt ja

vähendab nii meetmete kui füüsilise jõu kasutamise vajadust. Selgitamiskohustusest võib

loobuda üksnes juhul, kui olukord nõuab turvalisuse huvides kiireloomulist sekkumist, nt

füüsilise ründe korral või vara vahetult ohustava käitumise korral.

KorS-i §-s 7 näeb ette korrakaitses kohaldatava proportsionaalsuse põhimõtte. Selle eesmärk

on tagada, et probleemi lahendamisel lähtutakse õigustatud eesmärgist, ajakriitilisusest, isikust,

õiguste ja õigushüvede kaalukusest, avalikust huvist ning muudest olulistest asjaoludest.

Seadusega võimaldatud õiguste kasutamine ei tohiks seega kunagi muutuda eesmärgiks

omaette ja probleemi lahendamisel tuleb kaaluda võimalikke vähem riivavaid alternatiive47.

Turvatöötajate õiguste korral on tegemist eriregulatsiooniga, mida käsitatakse kui muus

seaduses sätestatud õigusvastasust välistavat asjaolu ning punktidega 2–4 soovitakse

nimetatud eriõigustele seada põhimõttelised piirangud samamoodi hädakaitsega. Seega peab

turvatöötaja hindama, millised on tema tegutsemisvõimalused ja kohaldama mitmest sobivast

ja vajalikust meetmest sellise, mis isikut eeldatavalt kõige vähem kahjustab. Meetme

kohaldamisel peab ta lähtuma proportsionaalsusest ehk arvestama meetmega taotletavat

eesmärki ja kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda. Samuti peab olema tagatud, et

meedet kohaldatakse vaid nii kaua, kui selle eesmärk on saavutatud või seda ei ole enam

võimalik saavutada.

Lõike 2 kohaselt laienevad turvatöötaja õigused valveobjekti ümbrusele mõistlikus ulatuses.

Sätte sisuks on luba tegutseda ka väljaspool kindlate piiridega valveobjekti juhtudel, mil see on

hädavajalik. Kehtivas õiguses samasisulist sätet ei ole ning seetõttu on korduvalt tõstatatud

küsimus turvatöötaja õiguste kohta valveobjekti lähiümbruses. Eelkõige on praktikas

probleemiks vargused kauplusest, mil varas jookseb minema ja turvatöötajal ei õnnestu teda

tabada kaupluse territooriumil, vaid väljaspool. Sellise tegutsemisega realiseerib turvatöötaja

talle seadusega antud kinnipidamisõiguse väljaspool valveobjekti ning seetõttu võib tema

tegevuse õiguspärasuse seada kahtluse alla. Välistamaks õiguslikke vaidlusi sellel teemal on

eelnõus sõnaselgelt sätestatud turvatöötaja õiguste laienemine ka valveobjekti lähiümbrusele.

Väljend „lähiümbrus“ on määratlemata mõiste, millele õigusaktiga täpset sisu anda ei ole

võimalik, kuna mõiste sisu võib eluliste juhtumite korral olla mõnevõrra erinev. Siiski ei tohiks

seda tõlgendada ülemäära laialt – turvatöötaja on lahutamatult seotud valveobjektiga ning tema

õiguste kohaldamine väljaspool seda peaks eelkõige seonduma meetmele allutatud isiku

sooviga vältida meetme kohaldamist. Teisiti öeldes ei saa turvatöötaja asuda tööülesannete

täitmisele väljaspool valveobjekti põhjusel, et tal näiteks ei olnud aega isikuga tegeleda siis, kui

too viibis valveobjektil, vaid põhjus isiku meetmele allutamiseks väljaspool valveobjekti peab

tulenema isiku käitumisest. Kõikide eelnõus ette nähtud õiguste kohaldamine väljaspool

valveobjekti ei olegi mõeldav ega eesmärgipärane, kuid arvestades eelmises lõikes sätestatud

üldpõhimõtete järgimise kohustust ei ole eelnõu koostamisel peetud vajalikuks käesolevas

lõikes loetleda meetmeid, mille kohaldamine on väljaspool valveobjekti lubatud.

Eelnõu § 20 kohaselt on turvatöötajal ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või rikkumise

lõpetamiseks õigus anda isikule suuline korraldus, samuti hoiatada teda korralduse täitmata

jätmise korral kohaldatava meetme ja vajadusel ka füüsilise jõu kasutamise eest. Kehtiv TurvaS

47 Korrakaitse seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 34

korralduse andmise õigust sõnaselgelt ei sätesta, kuid on selge, et korraldusi andmata ei ole

turvatöötaja ülesannete täitmine võimalik. Seepärast on eelnõus meetmete all sätestatud

turvatöötaja õigus anda suuliseid korraldusi, millega sõltuvalt olukorrast võib kaasneda hoiatus

korralduse täitmata jätmisel kohaldatava järgmise meetme, samuti füüsilise jõu kasutamise

kohta. Turvatöötajal ei ole õigust anda mistahes korraldust ja nõuda selle täitmist. Korraldus on

õiguspärane üksnes juhul, kui see on antud kõnesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgil,

st ohu ennetamiseks, tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks ning kui see vastab eelnõu § 19

lõikes 1 esitatud proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõudele. Riigikohus on analüüsinud

kehtiva regulatsiooni pinnalt turvatöötaja õigust anda isikule korraldus minna temaga kaasa

turvaruumi ning jõudnud järeldusele, et üldjuhul ei ole selline korraldus õiguspärane.48

Suuline korraldus on isiku õigusi vähim riivav meede, mis praktikas peaks toimuma üheaegselt

selgitamiskohustuse täitmisega. Näide: kontserdil, kus on lubatud alkoholi tarbida ainult

piiratud alal alkoholi müügikohas, joob inimene õlut publiku hulgas. Üritusel korda pidav

turvatöötaja selgitab, et alkoholi tohib ürituse kodukorra järgi tarbida ainult selleks ettenähtud

kohas, st välikohvikus ja annab seejärel isikule korralduse minna koos õlletopsiga

välikohvikusse.

Praktikas peaks valdav osa turvatöötaja sekkumisi algama selle meetme kohaldamisega, st

suulise korralduse andmise ja selgitamisega. Turvatöötaja peab võimaldama isikul korralduse

täita, st andma talle mõistliku aja vajaliku käitumisakti sooritamiseks ning isiku meetmele

allutamine on õiguspärane ainult juhul, kui korraldust vabatahtlikult ei täideta.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse turvatöötaja õigus isik peatada ja nõuda, et isik esitaks dokumendi,

mis tõendab tema õigust valveobjektile pääseda või seal viibida. Tulenevalt valvetegevuse väga

laiast rakendusalast võib õigustavaks dokumendiks olla kino-, teatri- või kontserdipilet,

töötõend, valveobjekti omaniku või valdaja väljastatud luba, pulma- või sünnipäevakutse.

Sisenemist õigustavaks dokumendiks võib olla ka isiku isiklik dokument (õpilaspilet, juhiluba,

ID-kaart jm), mille abil on võimalik kontrollida, kas isik on kantud sisenemiseks õigustatud

isikute nimekirja või tuvastada valveobjektile sisenemiseks ettenähtud tunnused, näiteks

üliõpilaste kogunemisele lubatakse ainult üliõpilased, jahimeeste kokkutulekule ainult

jahimehed, täiskasvanutele suunatud üritusele ei lubata alaealist jne. Isikliku dokumendi

nõudmine/esitamine sissepääsu õigustava loana ei ole käsitatav eelnõu järgmises paragrahvis

sätestatud isikusamasuse tuvastamisena, kuna nii meetme eesmärk kui selle raames

töödeldavate isikuandmete maht on erinev. Dokumendi puudumisel tõkestab turvatöötaja isiku

sissepääsu valveobjektile vastavalt eelnõu §-le 25.

Eelnõu § 22 kohaselt on turvatöötajal õigus tuvastada isiku isikusamasus. Kehtiva TurvaS-i

§ 32 lõike 2 punkti 2 alusel on turvatöötajal õigus tuvastada kinnipeetud isik kohapeal, ent selle

õiguse sisu ehk kuidas isik tuvastatakse, ei ole kehtivas seaduses sätestatud. Et seda teha, on

eelnõus võetud eeskujuks KorS-i § 32 lõige 1, milles on sisustatud viisid, kuidas isikusamasus

tuvastatakse. Turvatöötajal on siiski võimalused isikusamasuse tuvastamiseks ahtamad kui

korrakaitseorganil – peamiseks võimaluseks on dokumendile kantud nime, sünniaja ja -koha

võrdlemine isiku ütlustega, samuti foto ja isiku võrdlemine. Sõrmejälgede võtmise ja riiklikele

andmekogudele juurdepääsemise õigust eelnõus turvatöötajale ei ole antud. Võrreldes kehtiva

TurvaS-ga laiendatakse eelnõus turvatöötaja isiku isikusamasuse tuvastamise aluseid. Lisaks

isiku kinnipidamisele sätestatakse vastav õigus ka isikult eseme või aine hoiule võtmisel ning

juhul, kui see on kohustuslik valveobjekti kasutamise korra kohaselt. Viimasel juhul saab olla

48 RKL nr 1-16-9964, p 13

tegemist üksnes sellise valveobjektiga, mis ei avalik koht, kuna avaliku koha üheks peamiseks

tunnuseks on tunnuseks on selle kasutamine määratlemata isikute ringi poolt. Määratlemata

isikute all tuleb mõista isikuid, kes ei ole nimeliselt ega muude individualiseeritud tunnuste

alusel üheselt identifitseeritavad.49 Küll aga on mitteavaliku koha omanik või valdaja

õigustatud kehtestama sissepääsukorda, mille kohaselt tuleb tuvastada kõikide sisenevate

isikute isikusamasus.

Isiku kinnipidamisel ning isikult eseme või aine hoiulevõtmisel on vastava meetme

dokumenteerimine kohustuslik ning tuvastada ja jäädvustada tuleb ka meetmele allutatud isiku

andmed, st turvatöötaja tegevus nende meetmetega isiku põhiõiguste piiramisel tuleb seostada

konkreetse füüsilise isikuga.

Eelnõu §-ga 23 antakse turvatöötajale õigus kontrollida isikut või tema riietust meeleliselt

(vaatlemine ja kompimine) või tehnilise vahendi või teenistuskoera abil. Sellega sisustatakse

isiku turvakontroll, mis on ette nähtud kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 4. Eelnõus

nimetatakse meedet isiku kontrolliks, et eristada selgelt KorS-is sätestatud korrakaitseorgani

riikliku järelevalve erimeedet lepingu alusel teostatava turvategevuse raames turvatöötajale

seadusega antud õigusest. Sama nimetuse kasutamine olemuselt sarnase, kuid erinevatel

õiguslikel alustel kohaldatava meetme kohta ei ole otstarbekas ja mõistlik eelkõige seetõttu, et

turvatöötaja väljaõpe sisaldab muuhulgas ka ettevalmistust riikliku järelevalve teostamisse

kaasamise juhtudeks. Kahes erinevas rollis tegutsemiseks on meetmeid ja nende õiguslikke

aluseid oluliselt lihtsam õppida, kui seaduses sätestatud volitused on üksteisest nimetuse

poolest selgelt eristatavad. Õppekavaga tutvumisel peab samuti olema võimalik aru saada

käsitletava teema sisust, kuid samade väljendite kasutamine turvategevuse ja riikliku

järelevalve teostamisel ähmastaks õppekavade sisu mõistmist. Isiku kontrolli sisustamisel on

eelnõus lähtutud KorS-i §-st 47 ning kõnesolevas sättes nähakse ette selle meetme kohaldamise

alused.

Isiku või tema riietuse kontrollimisel ei ole turvatöötajal lubatud asuda teostama läbivaatust.

Isikul (suus, peos või mujal) või tema riietuses (taskus, põues, vöö vahel, jalatsites) esemete

märkamisel (või selle kahtlustamise korral) antakse talle korraldus esemed välja võtta ja asetada

lauale või mujale nähtavasse kohta.

Meetme kohaldamise alused on erinevad nii meetme eesmärgi kui võimaliku ohu esinemise

aspektist lähtuvalt.

Punktis 1 antakse õigus isiku kontrollimiseks tehnilise vahendiga nii valveobjektile

sisenemisel kui sealt väljumisel, kui sellise korra on kehtestanud valveobjekti omanik või

valdaja, kes on õigustatud määrama oma valduses oleva objekti kasutamiseks teistele isikutele

kohustuslikke nõudeid. Omaniku või valdaja kehtestatud kord võib ette näha isiku kontrollimise

üksnes sisenemisel või üksnes väljumisel või nii sisenemisel kui ka väljumisel. Isiku või tema

riietuse kontrollimist sellel alusel on lubatud teostada üksnes tehnilise vahendiga – kehalise

puutumatuse otsene riive (kompimine) ei ole lubatud. Kontrollimise eesmärgiks on tagada, et

valveobjektile sisenemisel ei ole isiku valduses ohtlikke või keelatud esemeid või aineid, mis

võivavad ohustada turvalisust laiemas mõttes, samuti vältida vara ebaseaduslikku omastamist.

Sisuliselt on tegemist ohtu ennetava, rutiinse ja kõiki sisenejaid või väljujaid puudutava

meetmega – isiku kontrolli teostajal ei ole alust kahtlustada, et meetmele allutatud isiku

valduses on midagi ohtlikku või keelatut.

49 Korrakaitse seaduse kommenteeritud väljaanne, lk 174

Punktide 2 ja 3 kohaselt võib isikut kontrollida, kui esineb kahtlus, et isiku valduses on

valveobjektilt omavoliliselt võetud või valveobjektil keelatud ese või aine. Sellist õigust

turvatöötajal kehtivas õiguses sätestatud ei ole, kuid arvestades AÕS § 68 lõikest 1 tulenevat

omaniku õigust asja vallata, kasutada ja käsutada ning AÕS § 32 sätestatud valduse mõistet

ning juba eelnevalt nimetatud asjaolu, et valvetegevuseks volitab valdaja oma õigusi teostama

turvatöötaja, on see meede põhjendatud ja vajalik. AÕS-i § 41 kohaselt on asja valdajal õigus

omaabi raames võtta enda asi omavolilise valduse korral tagasi, sätestatakse eelnõus ka

turvatöötajale õigus võtta isikult ära asi, mille valdus on omavoliline. Sellega antakse

turvatöötajale samad õigused vara kaitseks, mis on ette nähtud ka valdajale. Punktides 2 ja 3

nimetatud alusel on turvatöötajal õigus isikut kontrollida ainult kahtluse olemasolul, st miski

või keegi peab viitama sellele, et isiku valduses võib olla selline aine või ese. Kahtlus võib

tekkida valveseadmestiku pilti jälgides, kolmandalt isikult teabe saamisel, samuti isiku või tema

riietuse ebatavalise välimuse tõttu (nt ebaloomulikult suur kõht või pungil taskud) ning kahtluse

tekkimise põhjust peab turvatöötaja oskama vastavalt eelnõu § 19 lõike 1 punkti 1 nõuetele

selgitada. Nendes sätetes nimetatud alusel on kontrollimine toimub ohu väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks ning konkreetselt on eesmärgiks vältida vara vargust valveobjektilt, keelatud

esemete osas on eesmärgiks valveobjekti (olgu selleks isik, vara või kogunemine) üldine

turvalisus.

Punktis 4 sätestatakse sarnaselt kehtiva TurvaS-ga õigus isiku kontrollimiseks juhul, kui isik

peetakse kinni. Sättes on eesmärk otsesõnu nimetatud – isiku kinnipidamisel on vaja veenduda,

et tema valduses ei ole esemeid või aineid, millega ta võib ohustada ennast või teisi. Sisuliselt

on tegemist ohtu ennetava tegevusega, millega tagatakse, et kinnipeetud isik ei ohusta enda ega

teiste elu ja tervist.

Eelnõu § 24 lõikes 1 sätestatakse õigus kontrollida vallasasja vaatlemise teel või tehnilise

vahendi või teenistuskoera abil. Kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 4 on sarnane õigus

turvatöötajale antud turvakontrolli nime all ning üksnes isiku kinnipidamisel, sätestamata

täpsemalt, milles turvakontroll sisuliselt seisneb. Eelnõus on meetme sisustamisel osaliselt

lähtutud KorS-i §-s 49 sätestatust ehk vallasasja läbivaatuse erimeetmest, mida on turvatöötaja

õigusena oluliselt kitsendatud, st ei anta õigust avada uksi või kõrvaldada muid takistusi. Lisaks

esitatakse sättes meetme kohaldamise alused, mis on sarnased eelmises paragrahvis sätestatud

isiku kontrollimise alustele.

Punktis 1 ette nähtud kontrollimise alla kuuluvad juhtumid, kus valveobjekti sisekorras on ette

nähtud, et isikul on kohustus näidata turvatöötajale tema koti või auto pakiruumi sisu enne

objektile sisenemist ja sealt väljumist. Kuigi selline kohustus tuleneb isikule objekti sisekorrast

ja võib olla kohaldatav kui eraõiguslik suhe isiku ja objekti omaniku vahel, sätestatakse eelnõus

see ka eraldi alusena. Eelmise paragrahvi punktis 1 sätestatud ohu ennetamise eesmärgil isiku

kontrolli ja käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ohu ennetamise eesmärgil

vallasasja kontrolli kohaldamisel on kaks erinevust – valveobjektile sisenemisel või sealt

väljumisel on lubatud vallasasja kontrollida lisaks tehnilisele vahendile ka teenistuskoera abil

ja visuaalse vaatlusega, samas on meetme kohaldamine lubatud üksnes juhul, kui isikut on

valveobjekti kasutamise korrast (st kohustuslikust vallasasja kontrollile allutamisest) eelnevalt

teavitatud. Meetme mõnevõrra laiema kohaldamise aluse sätestamise põhjuseks on asjaolu, et

vallasasja kontrollimine ei ole nii intensiivne meede kui isiku kontroll. Eelneva teavitamise

nõue on sätestatud aga selleks, et isikul oleks võimalus valida, kas ta soovib minna ehitisse,

ruumi või maa-alale, kuhu sisenemisel või kust väljumisel riivatakse oluliselt tema privaatsust.

Lubamatu oleks olukord, kus isik on pahaaimamatult sisenenud kauplusesse, muuseumi,

näitusele või raamatukogusse ja sealt väljumisel nõutakse temalt koti sisu ettenäitamist, kuigi

ei ole põhjust kahtlustada teda vara omastamises. Isikul võib kaasas olla isiklikke asju, mille

näitamine võõrastele inimestele tekitab ebamugavust või piinlikkust ning isiku asetamine

sellisesse olukorda, teavitamata teda valdusesse sisenemisega kaasnevatest tingimustest, ei ole

lubatav. Samas on aga praktikas vajalik teatud juhtudel vallasasja kontrollimine objektile

sisenemisel või väljumisel. Näiteks kohaldatakse seda meedet üsna laialdaselt avalikel üritustel,

kuhu eelkõige teiste üritusel osalejate turvalisuse huvides on keelatud sisenemine teatud

esemetega (näiteks vihmavarjuga, millega võib rahvahulgas teisi vigastada või klaastaaras

oleva vedelikuga, mis võib taara purunemisel teiste inimeste riideid või esemeid määrida,

samuti võivad inimesed end klaasitükkidega vigastada). Ehitusmaterjalide kaupluse

territooriumilt väljumisel on sõidukis olevate asjade kontrolli teostamata väga raske või isegi

võimatu vältida suuremahulisi vargusi.

Eelnõus esitatud isiku eelneva teavitamise nõuet võib täita sõltuvalt asjaoludest erineval viisil.

Kui valveobjektile sisenevad seal töötavad inimesed, on neid kehtivast sisekorrast teavitanud

nende tööandja, kui aga samale objektile saabuvad sinna kutsutud isikud, peab neid kehtivast

korrast informeerima kutsuja. Teabe objektilt lahkumisel teostatava kontrollimise kohta võib

isikule vahetult anda ka turvatöötaja isiku valveobjektile sisenemisel. Kui tegemist on

määratlemata isikute ringiga, st valveobjektiks on avalik koht, on teavitamine võimalik piisavalt

märgatava teabetahvli abil objekti sissepääsu juures, samuti piletile, kutsele või muule

valveobjektile pääsemist õigustavale dokumendile vastava teabe lisamisega.

Punktides 2–4 esitatakse alused vallasasja kontrollimiseks, mille selgitused kattuvad

selgitustega eelmise paragrahvi vastavate sätete kohta.

Turvatöötajal puudub vallasaja kompimise õigus ning nagu eespool on selgitatud, ei ole

turvatöötajal vallasasja kontrollimisel õigust asuda vallasasja läbivaatust teostama, st avada ise

spordikoti lukku, sõiduki ust või pagasiluuki, samuti liigutada seal olevaid esemeid, tõsta neid

ümber või eemaldada neilt katet. Kõiki neid tegevusi teeb vallasasja omanik või valdaja

turvatöötaja vastavasisulisel korraldusel või vabatahtlikult.

Lõike 2 kohaselt on vallasaja omanikul või valdajal õigus viibida vallasasja kontrollimise

juures, tema juuresolekuta võib meedet kohaldada üksnes juhul, kui isik tahtlikult takistab selle

meetme kohaldamist. Tahtliku takistamisena saab lisaks füüsilisele vastuhakule mõista ka

olukorda, kui isik põgeneb ja jätab vallasasja maha. Praktikas on omaniku või valdaja

juuresolekuta vallasasja kontrollimine pigem erandjuhtum, sest üksnes vaatlusega või tehnilise

vahendi või teenistuslooma abil on vallasasjas oleva ohtliku või keelatud eseme või aine

tuvastamine raskendatud.

Lõikes 3 sätestatakse turvatöötaja õigusena isiku või vallasasja kontrollimisel leitud ohtliku või

keelatud eseme või aine hoiule võtmine. Tegemist on KorS-i §-s 52 sätestatuga sarnase

regulatsiooniga. Vastav õigus on turvatöötajale ettenähtud ka kehtiva TurvaS-i kohaselt, kuid

kehtiv õigus seda korrektselt ei sisusta. Eelnõu kohaselt on turvatöötajal meetme kohaldamise

õigus isiku kinnipidamise korral või juhul, kui eseme või aine hoiule võtmisega on võimalik

oht tõrjuda isikut valveobjektilt kõrvaldamata. Viimasel juhul on tegemist uue hoiule võtmise

alusega, mida praktikas ilmselt esineb harvem. Siiski on mõistlik selline hoiule võtmise alus

ette näha, vastasel juhul oleks turvatöötajal üksnes võimalus ohtlikku või keelatud eset valdav

isik valveobjektilt kõrvaldada, mis teatud juhtudel võib olla ebamõistlik ja isikut liigselt

koormav meede. Näiteks on kogunemiste (nii avalike ürituste kui erakogunemiste) korral

tavapärane, et kogunemise korraldaja kehtestab kindlad reeglid. Kui isik on hooletu või jätab

teine isik (näiteks kontserdile pileti ostnud sõber) reeglite kohta teabe andmata, võib juhtuda,

et kogunemise ajal märkab turvatöötaja isiku valduses keelatud eset. Sel juhul ei tarvitse olla

vajadust isiku kogunemise kohast eemaldamiseks (arvestades muuhulgas kulutusi, mida ta on

teinud pileti ostmiseks), vaid proportsionaalseks ja eesmärgipäraseks meetmeks võib osutuda

eseme hoiule võtmine kogunemise ajaks ja selle hilisem tagastamine.

Lõike 4 kohaselt on isikult eseme või aine hoiule võtmise dokumenteerimine kohustuslik.

Nõude eesmärk on tagada, et isikult äravõetud ese või aine oleks arvele võetud ja mõne eseme

või aine kadumise korral oleks isikul võimalik nõuda selle hüvitamist. Samuti lihtsustab see

koostööd turvatöötaja ja politsei vahel, kui koos kinnipeetud isikuga antakse politseile üle ka

hoiule võetud esemed või ained. Dokumenteerimine võib toimuda nii paberil protokollimisena

kui elektrooniliselt.

Lõigetes 5–7 nähakse ette hoiule võetud eseme või ainega toimimise kord. Vallasasja hoiule

võtmise aluse äralangemisel tagastatakse ese või aine isikule viivitamata. Tagastama ei pea eset

või ainet, mille valdamine on sellel konkreetsel isikul seadusega keelatud, sh ese või aine, mille

valdamine on lubatud üksnes vastava loa alusel, kuid isikul selline luba puudub. Vaidluste

ennetamiseks võiks hoiule võetud eseme või aine tagastamise kohta võtta hoiule võtmise kohta

koostatud dokumenti isiku kinnituse, kuigi seda nõuet eelnõus ei sätestata. Isiku või vallasasja

kontrolli käigus leitud omavoliliselt saadud ese või aine tagastatakse õiguspärasele valdajale.

Sellega tagatakse ka turvatöötajale AÕS-i §-s 41 sätestatud omaabi õigused. Kehtivas õiguses

on põhjendamatult taoline tagastamise õigus jäetud turvatöötajale sätestamata. Eelkõige on

turvatöötaja eesmärk tagada teenuse tellija vara puutumatus, mis tähendab, et turvatöötajal peab

olema õigus isiku valdusest leitud omavoliliselt saadud ese temalt ära võtta ja tagastada

õiguspärasele valdajale. Ese või aine, mis on tsiviilkäibes keelatud või mille valdamine on

lubatud üksnes vastava loa olemasolul (näiteks relvad, lõhkeaine, narkootikum), antakse üle

politseile. Kõikide hoiule võetud ja mingil põhjusel konkreetsel juhul keelatud esemete

üleandmine politseile ei ole otstarbekas ega vajalik. Näiteks alaealisel on teatud esemete ja

ainete (alkohol, tubakas, e-sigaret) valdamine keelatud. Kui turvatöötaja on alaealiselt sellise

eseme või aine hoiule võtnud, otsustab ta edasise tegevuse ise, näiteks võib hoiule võetud eseme

või aine tagastada alaealise seaduslikule esindajale, eelkõige lapsevanemale.

Eelnõu § 25 antakse turvatöötajale õigus tõkestada isiku sissepääs valveobjektile või väljapääs

valveobjektilt. Õigus tõkestada sissepääs objektile on sätestatud ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike

1 punktis 1, kuid elulisi juhtumeid arvestades ebapiisavalt. Õigust valveobjektilt lahkumise

tõkestamiseks kehtiv TurvaS ei sätesta, kuid mõlemad nimetatud õigused on tuletatavad AÕS-

i §-st 41, milles on sätestatud valdaja õigus enda valdust kaitsta.

Lõikes 1 sätestatakse õigus tõkestada isiku sissepääs valveobjektile, kui tal puudub

sissepääsemist õigustav dokument (luba, pilet vms) või muu õiguslik alus valveobjektile

pääsemiseks, samuti juhul, kui isiku valduses on ese või aine, mille valdamine ei ole

valveobjektil lubatud. Viimasel juhul tõkestatakse isiku sissepääs üksnes nii kauaks, kuni ta

valdab keelatud eset või ainet.

Lõikes 2 sätestatakse turvatöötaja õigus tõkestada isiku väljapääs valveobjektilt juhul, kui

valveobjekti kasutamise korra kohaselt on enne isiku valveobjektilt lahkumist kohustuslik isiku

ja vallasasja kontroll, kuid isik ei võimalda nende meetmete kohaldamist. Näiteks on tehasest

väljumisel sisekorra kohaselt kohustus minna läbi turvavärava, kuid isik läheb sellest mööda

või läbib selle, kuid häiresignaali korral keeldub ette näitamast taskus olevaid esemeid. Vajadus

tõkestada isiku lahkumine valveobjektilt tekib ka juhul, kui isik keeldub näitamast vallasasja

(nt sõiduki sisu), kuigi enne valveobjektile sisenemist on ta saanud teabe väljumisel teostatavast

kontrollimisest. Kuna turvatöötajal puudub isiku, tema riietuse või vallasasja läbivaatamise

ehk läbiotsimise õigus, saab ta isiku või vallasasja kontrolli käigus üksnes anda isikule

korralduse ette näidata tema valduses olevad esemed. Kui isik seda korraldust ei täida, puudub

veendumus, et isiku valduses ei ole omavoliliselt saadud eset või ainet, kuid samas ei ole ka

küllaldaselt alust kahtlustada, et isiku valduses oleks midagi, mis on omastatud omavoliliselt.

Seetõttu antakse eelnõus turvatöötajale õigus tõkestada isiku väljapääs valveobjektilt ning

asuda välja selgitama isiku tegevust ja käitumist valveobjektil viibimise ajal. Ainuüksi asjaolu,

et isik ei nõustu tema valduses olevaid esemeid turvatöötajale näitama, ei ole piisav alus isiku

kahtlustamiseks süüteo toimepanemises, mistõttu isiku kinnipidamine oleks sellistel juhtumitel

ülemäärane meede. Seetõttu on eelnõus kirjeldatud olukord lahendatud vahepealse, isiku

kinnipidamisest vähem intensiivse meetme sätestamisega – isikul ei lubata valveobjektilt

lahkuda, kuid muul viisil tema liikumisvabadust ei piirata. Lahkumise tõkestamine on ajutine

meede, millega tagatakse isiku viibimine kohapeal senikaua, kuni turvatöötaja selgitab, kas

isikut on alust kahtlustada süüteo toimepanemises või mitte. See tähendab turvatöötaja aktiivset

tegevust, mistõttu juhul, kui valveobjekti kasutamise kord näeb ette väljumisel vallasasja

kontrollimise, peab valvetegevus olema korraldatud viisil, et oleks võimalik tuvastada isiku

liikumine ja tegevused valveobjektil viibimise ajal (eelkõige valveseadmestiku salvestise abil).

Kui sellise tagantjärgi tuvastamise käigus selgub, et isikut on alust kahtlustada vara

omavolilises kaasa võtmises, peetakse isik kinni. Kui sellist kahtlust ei teki, lubatakse isikul

valveobjektilt lahkuda, sõltumata asjaolust, et ta on keeldunud enda valduses olevate

vallasasjade ette näitamisest. Seega sisuliselt asendab valveobjektilt väljumise tõkestamine

isiku või vallasasja kontrollimist, olles mõnevõrra aeganõudvam ja olemuselt erinev

kontrollimise viis.

Eelnõu koostamisel kaaluti võimalust anda turvatöötajale õigus isiku, tema riietuse ja vallasasja

läbivaatuseks, kuid jõuti siiski seisukohale, et sellise meetme kohaldamine oleks eraõigusliku

lepingu täitmisel ülemäärane, eelkõige põhjusel, et tegemist on nö rutiinse kontrollimisega

olukorras, kus puudub süüteo toimepanemise kahtlus. Kuna läbivaatuse õigust eelnõus ei ole

sätestatud, on vaja täiendavat meedet, mida kohaldatakse turvatöötaja antud korralduse

eiramise korral ja mis annaks isiku või vallasasja kontrolliga sarnase tulemuse. Ainuüksi

põhjusel, et isik ei täida korraldust näidata ette tema valduses olevad esemed, ei oleks isiku

kinnipidamine ja tema üleandmine politseile õigustatud, liiati ei oleks sellises olukorras ka

politseil alust kahtlustada isikut süüteo toimepanemises ning seega puuduksid volitused isiku

läbivaatuseks või kinnipidamiseks. Tulenevalt eeltoodust on eelnõus sätestatud õigus tõkestada

isiku väljapääs valveobjektilt eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, mis riivab isiku õigusi

vähimal võimalikul viisil.

Eelnõu §-s 26 antakse turvatöötajale õigus isik valveobjektilt kõrvaldada. Taoline meede

sisaldub ka kehtiva TurvaS-i § 32 lõike 2 punktis 1, kuid võrreldes kehtiva õigusega on eelnõus

meetme kohaldamise aluseid täiendatud.

See õigus on tuletatav AÕS-i §-st 41, milles on sätestatud valdaja õigus enda valdust kaitsta.

Võrreldes kehtiva õigusega lisatakse turvatöötaja õiguste hulka võimalus isik valveobjektilt

kõrvaldada, kui ta oluliselt rikub kehtestatud käitumisnõudeid. Eelnõus on sellega soovitud

reguleerida juhtumid, kus isikul on küll õigus kinnisasjal viibida, kuid tema tegevus rikub

objekti kasutamise korda. Käitumisnõuete rikkumine on eelnõus jagatud kaheks, tulenevalt

asjaolust, et teatud juhtudel on oluline valveobjektil kehtivatest nõuetest täiendav teavitamine.

KorS-s sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõuded kehtivad kõikides avalikes kohtades

ning nende rikkumisel on piisav, kui turvatöötaja selgitab isikule rikkumist ning nõuab selle

lõpetamist. Kui isik rikkumist ei lõpeta ja rikkumine on oluline, st üldise turvalisuse huvides on

vajalik isiku lahkumine antud kohast, võib isiku objektilt kõrvaldada. Isikut ei ole vaja eelnevalt

teavitada ka KorS-s sätestatud avaliku koosoleku nõuetest. Avaliku koosoleku nõuete

rikkumisena tuleb mõista eelkõige sellist käitumist, mille tõttu muutuks avalik koosolek

keelatud koosolekuks KorS § 62 mõttes, kuid samuti muud koosolekul osalejate turvalisust

ohustavat käitumist, sealhulgas vägivalla õhutamist. Teistsugune on olukord, kui valveobjekti

omanik või valdaja on kehtestanud täiendavad käitumisnõuded. Näiteks on tavapärane, et

avalikus kasutuses olevas kohas, nt kaupluses või kinos, on kehtestatud täiendavad nõuded

(sisenemine ei ole lubatud jäätisega, lemmikloomaga vms), samuti on erakogunemise (isiklikud

tähtpäevad, kokkutulekud, koosolekud jms) korraldajal õigus määrata, kuidas peavad isikud

kogunemisel käituma (näiteks võib olla kehtestatud fotografeerimise jm salvestamise keeld,

nõue olla sobivalt riides või keeld olla alkoholi mõju all). Kuna sellised käitumisnõuded ei ole

üldteada, tuleb valveobjektil viibivaid isikuid nendest informeerida. Eelnev informeerimine

saab toimuda erineval viisil, see ei tähenda eraldi konkreetse isiku poole pöördumist. Avalikus

kohas kasutatakse tihti mitmeid üldmõistetavaid märke, nt kaupluse uksele paigutatakse jäätise,

rulluiskude, ostukäruga või koeraga sisenemise keelumärgid. Teave võib olla tutvustatud selle

ülespanemisega teadetetahvlile (eelkõige mitteavaliku valveobjekti puhul), pileti või kutsega

kogunemise korral võib info kehtestatud reeglite kohta olla märgitud piletile või kutsele, samuti

võib nõudeid tutvustada pileti müügikohas.

Enne meetme kohaldamist antakse isikule võimalus turvatöötaja korraldusel lahkuda ning

ainult juhul, kui isik korraldust ei täida, on turvatöötajal õigus isiku kõrvaldamiseks füüsilise

jõu abil.

Eelnõu §-s 27 sätestatakse kõige intensiivsem meede – isiku kinnipidamine, st turvatöötaja

õigus isik kinni pidada, sulgedes ta ruumi või sõidukisse või piirates muul viisil olulisel määral

tema füüsilist vabadust. Kinnipidamise õigus on sätestatud ka TurvaS-i § 32 lõike 1 punktis 3,

kuid kehtivas seaduses ei ole sisustatud terminit „kinnipidamine“, lisaks on meetme

kohaldamise alused väga laialt tõlgendatavad. Et tagada õigusruumis ühtne tõlgendus,

kasutatakse meetme sisustamisel KorS-i §-s 46 isiku kinnipidamise kohta sätestatut. Sättes on

täpsustatud, mida võib turvatöötaja poolt isiku kinnipidamise all mõista. Kui kehtiva TurvaS-i

alusel on kaheldav, kas turvatöötaja õigus isik kinni pidada laieneb ka tema viimisele

turvaruumi ja seal hoidmisele50, siis eelnõu kohaselt võib turvatöötaja isiku kinnipidamisel ta

sulgeda eraldi ruumi. Kui isik kinni peetakse, võib ta paigutada ka sõidukisse. Taoline võimalus

on turvatöö praktikas vajalik, sest peale kohapealse tegevuse tagavad turvaettevõtted objekti

valvet ja kaitset ka turvapatrullidega.

Märkima peab, et isiku kinnipidamiseks ei loeta muude eelnõus sätestatud meetmete

kohaldamist, nt dokumendi nõudmist, isiku või vallasasja kontrollimist või valveobjektilt

lahkumise tõkestamist. Eelnimetatud on kõik iseseisvad meetmed ja nende kohaldamiseks

kuluv aeg ei ole isiku kinnipidamine. Samasugune loogika kehtib ka KorS-i alusel riikliku

järelevalve meetmete kohaldamisel.

Lõikes 1 sätestatakse alused, mille korral on isik lubatud kinni pidada. Esiteks võib kinni pidada

isiku, kes tungib või on tunginud valveobjektile ja viibib seal asjakohase loa või muu seadusliku

aluseta. Kuigi eelduslikult on taolise juhtumi korral esmane meede isik valveobjektilt

kõrvaldada, võib esineda ka juhtumeid, kus isiku kinnipidamine on põhjendatud. Teiseks esineb

kinnipidamiseks alus, kui isikust lähtub oht valveobjektile või seal viibivatele isikutele.

Eelnõuga jäetakse oht detailsemalt sisustamata, sest eelnõu § 19 lõike 1 järgi saab kinnipidamist

50 RKL 1-16-9964, p 12

kohaldada alles siis, kui vähem riivavad meetmed ei taga tulemust. Kolmandaks kinnipidamise

aluseks on kahtlus, et valveobjektil viibiv isik on toime pannud valveobjektiga seotud süüteo.

Nimetatud aluse eraldi sätestamine eelnõus on vajalik ühelt poolt selleks, et turvatöötaja

õigused ei oleks piiratud KrMS-i § 217 lõikes 4 sätestatud igaüheõigusega, mis puudutab üksnes

kuritegusid. Turvatöötaja õigus isik kinni pidada laieneb ka väärtegudele nagu on sätestatud ka

kehtivas TurvaS-s. Teisalt on eelnõus turvatöötajale seatud kitsendus, mille kohaselt võib isiku

kinni pidada üksnes juhul, kui süütegu, mille toimepanemises isikut kahtlustatakse, on seotud

valveobjektiga. Selline kitsendus piiritleb turvatöötaja õigused vastavalt valvetegevuse

põhieesmärgile, milleks on vara valvamine ja kaitsmine ning korra pidamine. Arvestades

väärtegude kui vähemohtlike süütegude paljusust väga erinevates valdkondades, ei ole

asjakohane ega eesmärgipärane anda turvatöötajale isiku kinnipidamise õigust mistahes väärteo

toimepanemise kahtluse korral. Samas säilib turvatöötajal ikkagi võimalus rakendada

igaüheõigust kurjategija kinnipidamiseks juhul, kui tegemist on valveobjektiga mitteseotud

kuriteo toimepanemise kahtlusega.

Kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, ei saa tekkida pelgalt selle pinnalt, et isik ei nõustu

isiku või vallasasja kontrolli käigus ette näitama tema valduses olevaid esemeid või aineid.

Sellise olukorra tekkimisel on turvatöötajal õigus kohaldada eelnõu § 25 lõikes 2 sätestatut ehk

tõkestada isiku väljapääs valveobjektilt kuni asjaolude selgitamiseni, st turvatöötaja võib asuda

koguma täiendavaid andmeid, kuid isiku kinnipidamiseks veel alust ei ole. Süüteo

toimepanemise kahtluseks võib anda alust näiteks turvavärava signaal või teenistuskoera

märguanne, samuti valveseadmestiku salvestiselt süüteo tuvastamine.

Eelnõuga sätestatakse uus isiku kinnipidamise alus, mis praktikas on vajalik eelkõige siis, kui

valveobjektiks on isik. Arvestades, et lähisuhtevägivald on ühiskonnas tõsine probleem ja

võitlus selle vastu on riiklik prioriteet, on riik loonud ja loomas lähisuhtevägivalla ohvri

kaitseks ja abistamiseks üha enam võimalusi. Kui ohver on saanud kohtuliku kaitse

vägivallatseja eest, st kohus on kehtestanud lähenemiskeelu, on ohvril võimalik sõlmida enda

valvamiseks ja kaitsmiseks leping turvaettevõtjaga. Selliseks juhuks peab turvatöötajale ette

nägema ka meetmed, mille abil ohvrit reaalselt kaitsta. Kui vägivallatseja on ohtlik või on teada,

et lähenemiskeelu rikkumine on süütegu, piisab eelkirjeldatud kinnipidamise alustest (eelnõu §

27 lg 1 p-d 2 ja 3). Paraku ei ole praktikas harvad juhtumid, mil lähenemiskeelu rikkuja ei kujuta

otsest füüsilist ohtu, vaid rikub kohtu määratud piiranguid ohvrile vaimsete kannatuste

tekitamiseks. Lähenemiskeelu rikkumine on ohvrile alati traumeeriv, mistõttu on oluline

järjepidevalt tagada kohtulahendi täitmine. KarS sätestab kuriteona lähenemiskeelu rikkumise

üksnes teatud tingimuste esinemisel (kui on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või

tegemist on keelu korduva rikkumisega). Seega ei ole lähenemiskeelu rikkumine alati süütegu

ning rikkuja saaks sel juhul takistamatult ohvrile ligineda, põhjustades talle kannatusi. Seetõttu

on vajalik sõnaselgelt sätestada õigus lähenemiskeelu rikkuja kinnipidamiseks, sõltumata

otsese ohu olemasolust või rikkumise korduvusest. Lähisuhtevägivalla ohvrile täiendava kaitse

võimaldamine tähendab ühtlasi ka, et politsei saab teabe lähenemiskeelu igakordsest

rikkumisest, mis omakorda võimaldab tagada karistuse vältimatust lähenemiskeelu korduva

rikkumise korral.

Eelnõust on välja jäetud kehtivas TurvaS-s turvatöötajale antud õigus toimetada raviasutusse

või politseisse isik, kellel on joobe tunnused ja kes oma käitumisega võib ohustada iseennast

või teisi isikuid, kuna teiste isikute ohustamise juhtumiteks sätestatakse eelnõus piisavalt

meetmeid olukorra lahendamiseks, sõltumata isiku joobeseisundist. Kui joobeseisundis isikust

lähtub oht temale endale, peab ohtu tõrjuma selleks volitatud korrakaitseorgan, kes vastavalt

olukorrale toimetab isiku koju või kainenema. Seega ei ole turvatöötaja poolt isiku politseisse

toimetamine asjakohane meede. Lisaks eeltoodule peab märkima, et joobeseisundile viitavad

tunnused on tihti sarnased teatud haigusnähtudele ning kuna turvatöötajal puudub õigus isiku

joobeseisundi kontrollimiseks ja tuvastamiseks, võivad nad isiku tervisehäire iseloomus eksida

ja seeläbi teadmatuse tõttu põhjustada isikule suure (tervise)kahju. Kinnipidamise alusena on

eelnõust välja jäetud ka turvatöötaja tööülesande takistamine, mis on kehtivas õiguses

ebaproportsionaalselt laiendatud õigus isiku vabaduse piiramiseks. Turvatöötaja tööülesandeid

on olemuselt erisuguseid, sõltudes eelkõige eraõiguslikest kokkulepetest turvaettevõtte ja

teenuse tellija ning turvaettevõtte ja turvatöötaja vahel. Kuna sellised kokkulepped ei ole

kolmandale isikule teada, ei ole üldjuhul ka ammendavalt arusaadavad ja selged turvatöötaja

konkreetsed ülesanded. Seega võib tekkida olukord, kus isik teadmatusest takistab turvatöötaja

mõne ülesande täitmist ning sellises olukorras ei oleks põhjendatud ega vajalik turvatöötaja

poolt isiku kinnipidamine – piisavaks meetmeks on suulise korralduse andmine koos

selgituskohustuse täitmisega.

Lõikes 2 sätestatakse kinnipidamise dokumenteerimise kohustus koos jäädvustatavate andmete

minimaalse koosseisuga. Kinnipidamisel jõu või erivahendite kasutamine tuleb samuti

dokumenteerida.

Lõikes 3 sätestatakse sarnaselt kehtivale TurvaS-le turvatöötaja õigus ja samas ka kohustus

kinnipeetud isik viivitamata politseile üle anda või politseisse toimetada. Nõue seatakse, kuna

isiku kinnipidamine on üks riivavamaid põhiõiguste piiranguid, mille korral peab olema kohe

tagatud, et riik võtab kontrolli juhtumi lahendamisel üle. Kinnipeetud isikuga koos antakse

politseile üle ka temalt hoiule võetud ese või aine.

Eelnõu koostamisel kaaluti võimalust kehtestada isiku kinnipidamise maksimaalne lubatud aeg,

näiteks 6 tundi. Siiski ei saa nii pikka kinnipidamist üksnes turvatöötaja kahtluse alusel pidada

mõistlikuks. Lisaks eeldaks 6-tunnine kinnipidamine isiku põhiõiguste kaitse tagamiseks

kinnipidamise põhjuste selgitamist temale arusaadavas keeles, mis paneks turvaettevõtjale

ülemäärase koormuse mistahes ajal tõlgi leidmise kohustuse näol. Seetõttu on otsustatud

eelnõus konkreetse ajalise piiri määramisest loobuda. Üldine nõue on, et kinnipeetud isik

antakse politseile üle esimesel võimalusel, st toimetatakse ta kohe pärast vajalike toimingute

(sh kinnipidamise dokumenteerimine) tegemist politseisse või kutsutakse politsei. Kinnipeetud

isiku toimetamine politseisse turvapatrulli poolt või politsei patrulltoimkonna saabumine

valveobjektile kestab ajaliselt maksimaalselt paar tundi, seega oleks 6-tunnise kinnipidamise

aja sätestamise vajadus küsitav ning annaks ebamõistlikult suure võimaluse kuritarvitusteks.

Lõige 4 on erinorm eelmise lõike suhtes. Sätte kohaselt vabastatakse kinnipeetud isik

viivitamata, kui ta ei ole rikkunud lähenemiskeeldu ja teda ei ole alust kahtlustada süüteo

toimepanemises. See tähendab, et kõiki kinnipeetud isikuid ei anta politseile üle – kui pärast

kinnipidamist selgub, et kinnipidamise alus on ära langenud, tuleb isik kohe vabastada. Näiteks

kahtlustab turvatöötaja, et isik on kaupluses toime pannud varguse ning selgitab talle isiku ja

vallasasja kontrolli kohaldamise eesmärki ja vajalikkust. Isik aga ägestub ja muutub

agressiivseks, tekitades sellega ohu kaupluses viibivatele muudele isikutele. Seetõttu peetakse

ta kinni ja toimetatakse turvaruumi, kus teostatakse ka isiku ja vallasasja kontroll, mille

tulemusel selgub, et kauplusevargust ei ole toimunud. Kui isik enam ka kolmandatele isikutele

ohtu ei kujuta, vabastatakse ta viivitamata.

Eelnõu §-s 28 sätestatakse turvatöötaja õigus kasutada meetmete kohaldamisel jõudu. Nagu

eelnõu 4. peatüki 2. jao kohta esitatud üldistes selgitustes märgitud, on eelnõus sätestatud

turvatöötaja õigused osalt tuletatud igaüheõigustest, kuid selleks, et põhjendada nende õiguste

ulatuste laiendamist või sätestada täiendavad õigused, luuakse antud eelnõuga lisaregulatsioon,

mis lubab turvatöötajale asjakohased meetmed ja jõu kasutamise nende rakendamiseks.

Kõnesoleva paragrahvi korral on samuti tegu KarS-i § 27 kohaselt muus seaduses sätestatud

õigusvastasust välistava asjaoluga. Jõu kasutamine on põhimõtteliselt olnud lubatud

turvatöötajatele ka kehtiva õiguse alusel, kuid seda vaid AÕS-s sätestatud omaabi kaudu või

KarS-s sätestatud hädakaitse tõttu.

Lõike 1 kohaselt võib turvatöötaja käesoleva seaduse §-des 21–26 sätestatud meedet

kohaldades kasutada füüsilist jõudu, kui meetme kohaldamine ja isiku tegevuse tõkestamine

turvatöötaja suulise korraldusega ei ole võimalik või õigel ajal võimalik. Selle lõikega

sätestatakse eeldused jõu kasutamisele. Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule peab

turvatöötaja lähtuma eelnõu § 19 lõikest 1, mille kohaselt rakendatakse isikut vähim riivavat

lähenemist. Nii nagu eelmistes, meetmeid reguleerivates paragrahvides, seatakse siingi

esmaseks eelduseks isikuline nõue, mille kohaselt on jõu kasutamine lubatud vaid

turvatöötajale. Seega ei ole jõu kasutamine lubatud eelnõu § 5 lõike 6 alusel tegutsevale

töötajale. Teise eelduse kohaselt on jõu kasutamine lubatud vaid olukorras, kus see on vajalik

meetme kohaldamiseks ja selle raames isiku tegevuse tõkestamiseks. Seda peab mõistma nii, et

füüsiline jõud ei ole iseseisev meede, vaid eelnevates paragrahvides sätestatud meetme

eesmärgi tagamise vahend. Kuigi turvatöötaja peab lähtuma eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud

põhimõtetest, tuuakse käesolevas lõikes eraldi välja, et jõu kasutamine on lubatud vaid

olukorras, kus olukorda ei ole võimalik lahendada suulise korraldusega või suuliste korralduste

andmine ei ole vastavas olukorras võimalik. Olukord, kus suulise korralduse andmine ei ole

võimalik, on näiteks siis, kui valveobjektil viibiv isik seab muu isiku elu või tervise vahetusse

ohtu ja see eeldab turvatöötaja kiiret tegutsemist.

Lõikes 2 sätestatakse hoiatamise kohustus. Turvatöötaja on kohustatud enne füüsilise jõu

kasutamist hoiatama isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva asja suhtes ta

kavatseb jõudu kasutada. Kuigi enamik eelnõus reguleeritud turvatöötaja meetmetest on

kohaldatavad isiku suhtes, on jõu kasutamine võimalik ka asja (näiteks looma) suhtes, kui asjast

lähtub oht. Sel juhul antakse korraldus ohu tõrjumiseks või rikkumise lõpetamiseks asja

omanikule või valdajale, samuti hoiatatakse teda jõu kasutamise eest. Füüsilise jõu kasutamise

eest hoiatamisest võib loobuda vaid kiireloomulises olukorras, kui on vaja tõrjuda vahetut ohtu

ning hoiatamiseks ei ole aega.

Eelnõu §-s 29 sätestatakse turvatöötajale lubatud relvad ja erivahendid. Kehtivas TurvaS-is on

turvatöötajale lubatud relvade ja erivahendite regulatsioon sätestatud eri paragrahvides, milles

on esitatud muuhulgas nende kasutamise tarbetud nõuded. Käesolevas paragrahvis sätestatakse

kõik turvatöötajale lubatud relvad ja erivahendid ning nende kasutamise tingimused. Lisaks

kohalduvad relva ja erivahendi kasutamisele eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatud põhimõtted.

Lõikes 1 sätestatakse, et turvatöötajal on käesoleva seaduse §-s 5 sätestatud valvetegevuse

käigus lubatud kasutada relva. Valvetegevusel lubatud relvade loetelu eelnõus ei esitata ja

piirdutakse viitega RelvS-ile, kuna asjakohane regulatsioon kuulub RelvS-i reguleerimisalasse.

Sätte eesmärk on piiritleda relvade kasutamise õigus, mis nähakse ette vaid valvetegevuseks.

Muude turvategevuse tegevusalade raames ei täida turvatöötaja ülesandeid, mille käigus

puutuks ta kokku kolmandate isikutega ja mis eeldaksid lisaõiguste olemasolu. Relva

kasutamise õigus ka sisevalvetöötajal oma ülesannete täitmisel. Sättes piiritletakse relvade

kasutamise lubatavus isikuliselt, mis tähendab, et relva võib valvetegevuse raames kasutada

vaid turvatöötaja (eelnõu § 9 lõike 5 kaudu ka sisevalvetöötaja). Lubatud relvade loetelu on

esitatud RelvS-i §-s 31, mille kohaselt võib turvategevusel või sisevalveks soetada ja omada

järgmisi relvi: sileraudne püss, vintraudne püss, püstol, revolver, gaasipüstol, gaasirevolver ja

kumminui. Eelnõuga täiendatakse relvade loetelu õigusega kasutada peale kumminuia ka

teleskoopnuia ning peale gaasipüstolile ja -revolvrile ka gaasipihustit.

Lõikes 2 sätestatakse, et relva ja laskemoona soetamise, omamise, valdamise, hoidmise või

kandmise ning töötajale relva kasutada andmise suhtes kohaldatakse relvaseadust ning

relvaseaduse alusel antud õigusaktidega sätestatud korda, arvestades käesolevas seaduses

sätestatud erisusi. Samasugune säte on ka kehtiva TurvaS § 37 lõikes 1. Eelnõusse ei lisatud

sätteid relvade hoiustamise, kandmise jm kohta, sest asjakohane regulatsioon on esitatud

RelvS-s.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvatöötaja võib valvetegevuse käigus kasutada ainult turvaettevõtjale

kuuluvat relva. Sama säte on kehtiva TurvaS-i § 37 lõikes 2 ja jääb muutmata kujul kehtima ka

käesolevas eelnõus. Seega sisevalvetöötaja võib oma tööülesannete täitmisel kasutada üksnes

sisevalve korraldajale kuuluvat relva.

Lõikes 4 sätestatakse turvatöötajale lubatud erivahendid. Kuna erivahendite loetelu ei

täiendata, jääb turvatöötajale õigus kasutada eriotstarbelist märgistus- ja värvimisseadet,

käeraudu ja teenistuskoera. Erinevalt kehtivast TurvaS-ist jäetakse eelnõust välja sätted, mis

reguleerisid käeraudade soetamist ja erivahendite hoidmist. Käerauad ei ole Eestis tsiviilkäibes

keelatud ega ole põhjendatud, et turvaettevõtte nende üle eraldi arvet peaks. Peale selle ei ole

tegemist ründamiseks mõeldud vahendiga. Samuti jäetakse välja erivahendite hoidmist

korraldavad sätted, sest erivahendite hoidmine kehtestatakse turvaettevõtte sisekorras.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvatöötaja võib kasutada käeraudu üksnes isiku kinnipidamisel, kui

on alust arvata, et ta võib põgeneda, turvatöötajat rünnata või teisi isikuid või ennast ohustada.

See on ainuke erivahendile seatud säte. Kuna käeraudade kasutamine võib, aga ei pruugi

eeldada jõu kasutamist, sätestatakse käeraudade kasutamisele veel üks eriregulatsioon.

Käerauad on erivahend, millega saab piirata isiku põhiõigust liikumisvabadusele ja sellest

lähtudes on oluline, et oleks üheselt selge vastava erivahendi kasutamisõigus. Samasugune säte

on kehtestatud ka kehtiva TurvaS-i § 40 lõikes 4.

Lõikes 6 esitatakse nõuded teenistuskoerale. Turvatöötaja võib kasutada teenistuskoera, kes on

läbinud vähemalt põhidressuuri ja allub oma juhi käsklustele. Suukorvita teenistuskoer võib

valveobjektil liikuda üksnes rihma otsas või juhul, kui valveobjekti maa-ala on aiaga piiratud

ja teenistuskoera kasutamisest teavitavad asjakohased sildid. Teenistuskoera on keelatud jätta

valveobjektil järelevalveta. Lõike eesmärk on tagada, et turvaettevõtte kasutatav teenistuskoer

on saanud vajaliku väljaõppe ega ohusta õiguspäraselt käituvaid isikuid.

Lõikes 7 sätestatakse, et turvatöötaja võib relva või teenistuskoera kasutada üksnes hädakaitses,

seejuures hädakaitse piire ületamata. Sätte kohaselt ei ole turvatöötajale relva kasutamine

eelmises paragrahvis sätestatud füüsilise jõu kasutamise regulatsiooni kohaselt lubatud ja

sellele kehtestatakse eriregulatsioon tulenevalt relva kasutamisest lähtuvast kõrgendatud ohust.

Turvatöötaja peab seega relva kasutades lähtuma vaid hädakaitse kriteeriumitest. Arvestades,

et hädakaitse õigus on võrreldes kehtiva TurvaS-i jõustumise ajast oluliselt paremini sisustatud

läbi Riigikohtu praktika, siis jäetakse eelnõuga välja käesolevalt kehtivad erisätted, mis piirasid

relvade kasutamist teatud olukordades.

Eelnõu §-s 30 sätestatakse turvatöötajale ettenähtud tagatised, mida võrreldes kehtiva

seadusega muudetakse. Tagatiste muutmisel võeti aluseks avaliku teenistuse seaduse ja

abipolitseiniku seaduse analoogia, millest lähtudes eristatakse õnnetusjuhtumist ja ründest

põhjustatud hukkumine ning avaliku korra tagamisse kaasatud turvatöötajatele tagatakse

avaliku teenistuse seaduses sätestatud toetuste määrad.

Lõike 1 kohaselt maksab turvaettevõtja ühekordse hüvitisena turvatöötaja lastele, vanematele

ja lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja

viie aasta töötasu, kui turvatöötaja hukkub tööülesande täitmisel õnnetusjuhtumi tagajärjel.

Regulatsioon on olemuselt sama kehtiva TurvaS-i § 34 lõikes 2 sätestatuga, mis sätestab, et

turvaettevõttes tööülesande täitmisel hukkunud turvatöötaja abikaasale ja isikule, kelle suhtes

täitis turvatöötaja perekonnaseadusest tulenevat ülalpidamiskohustust, peab tööandja

ühekordse toetusena maksma turvatöötaja viie aasta palga. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga

kitsendatakse toetuse maksmise eeldused õnnetusjuhtumipõhiseks ja lisatakse toetuse saajate

hulka turvatöötaja vanemad. Regulatsioonis kasutatakse ühtse tõlgenduse loomise huvides

ApolS-s sätestatud sõnastust. Toetuse suurus õnnetusjuhtumite korral jäetakse muutmata.

Lõike 2 kohaselt maksab turvaettevõtja ühekordse toetusena turvatöötaja lastele, vanematele ja

lesele ning perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud teistele isikutele turvatöötaja

10 aasta töötasu, kui turvatöötaja hukkub tööülesande täitmisel tema vastu vägivalla kasutamise

tagajärjel. Lõike sõnastamisel on lähtutud ApolS-s sätestatust. Eelnõus eristatakse lõikega 1

ja 2 toetuse maksmise alused, lähtudes hukkumise põhjusest. Tööõnnetuste korral jäetakse

toetuse suurus samaks. Kuna turvatöötaja tegevuse olemus seab töötaja elu ja tervise

tavapärasest suurema riski alla, nähakse eelnõuga ette maksta senisest suuremas määras

ühekordset toetus turvatöötaja lähedastele, kui turvatöötaja hukkub vägivalla tagajärjel.

Hüvitise suurust määrates võeti samuti aluseks ApolS-s sätestatud hüvitise määrad. Kuigi

turvatöötaja ja abipolitseiniku tegevus on ametliku käsitluse kohaselt erinevad (vastavalt

avaliku ülesande täitmine ja eraõigusliku ülesande täitmine), puutuvad kummagi töö tegijad

oma tegevuse raames kokku sarnaste ohtudega.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui turvatöötajal tuvastatakse töövõimetoetuse seaduse alusel osaline

või puuduv töövõime seoses tööülesannete täitmisega õnnetusjuhtumi või tema suhtes vägivalla

kasutamise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse tõttu, maksab tööandja talle

ühekordse toetusena: osalise töövõime korral turvatöötaja ühe aasta töötasu ja puuduva

töövõime korral turvatöötaja 5 aasta töötasu.

Võrreldes kehtiva regulatsiooniga tõstetakse puuduva töövõime korral toetuse määr 3 aasta

töötasult 5 aasta töötasule. Hüvitise suurust määrates võeti aluseks ApolS-s sätestatud hüvitise

määrad.

Samamoodi kehtiva regulatsiooniga sätestatakse lõikes 4, et käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja tööülesande täitmise vahel tuvastab vajaduse korral

Sotsiaalkindlustusameti kaasatud ja arstiõppe läbinud isik, lähtudes avaliku teenistuse seaduse

§-s 491 sätestatust.

Lõike 5 kohaselt arvutatakse ühekordne toetus osalise või puuduva töövõimega või hukkunud

turvatöötaja keskmise töötasu alusel.

Lõikes 6 sätestatakse, et ühekordse toetuse maksmine ei vabasta turvaettevõtjat muudest

seadusega sätestatud kohustustest töötaja osalise või puuduva töövõime hüvitamisel. Käesoleva

seadusega sätestatud toetused on turvatöötajatele mõeldud lisatoetused, arvestades tegevusalal

töötamise ohtusid ja nende tagajärgi.

Tabel 3. Sotsiaalsed tagatised hukkumise ja töövõime osalise või täieliku kaotuse korral

Hüvitise

maksmise

põhjus

Turvatöötaja Abipolitseinik Ametnik

Hukkumine 5 aasta

keskmine töötasu

10 aasta töötasu

(kuni 120-kordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral 10 aasta

keskmine töötasu,

ründe korral 20 aasta

keskmine töötasu

Töövõime

osaline kaotus

1 aasta

keskmine töötasu

1 aasta töötasu

(kuni politseiametniku 12-kordne

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral kuni

2 aasta keskmine töötasu,

ründe korral kuni 8 aasta

keskmine töötasu

Töövõime

puudumine

3 aasta

keskmine töötasu

5 aasta töötasu

(kuni politseiametniku 60-kordne

madalaima palgaastme palgamäär)

Õnnetuse korral kuni

7 aasta keskmine töötasu,

ründe korral kuni 13 aasta

keskmine töötasu

Töövõime

ajutine kaotus

vt

võlaõigusseaduse

§ 628 lõige 5

Kuni ühekordne politseiametniku

madalaima palgaastme palgamäär Ründe korral 1 kuu

keskmine töötasu

Erandid Tööandjal on

õigus keelduda

toetuse

maksmisest

üksnes juhul, kui

töövõime osaline

kaotus või

töövõime

puudumine on

põhjustatud

turvatöötaja enda

süül

Kui abipolitseinik on:

1) pannud toime süüteo, mis on

põhjuslikus seoses õnnetusjuhtumiga

või abipolitseiniku suhtes vägivalla

kasutamisega;

2) teinud enesetapu või enesetapukatse;

3) pannud toime enesevigastuse, mis ei

ole põhjuslikus seoses haigusliku

seisundiga ega tulene teiste isikute

õigusvastasest käitumisest;

4) alkohoolse, narkootilise või

psühhotroopse aine joobes

Kui ametnik:

1) pani toime süüteo;

2) pani toime enesetapu

või enesetapukatse;

3) pani toime

enesevigastuse, mis ei ole

põhjuslikus seoses

haigusliku seisundiga ega

tulenenud teiste isikute

õigusvastasest käitumisest;

4) oli enda põhjustatud

joobeseisundis Õiguslik alus TurvaS-i § 34.

Turvatöötajale

ettenähtud

tagatised

APolS-i § 38. Hüvitis abipolitseiniku

hukkumise, haigestumise ja vigastada

saamise korral seoses abipolitseiniku

ülesande täitmisega

ATS-i § 49. Ametniku

sotsiaalsed tagatised

hukkumise, surma ja

töövõime vähenemise

korral

Eelnõu §-s 31 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei ole

käesolevas paragrahvis põhimõttelisi muudatusi.

Lõike 1 alusel esitab osalise või puuduva töövõimega turvatöötaja toetuse saamiseks kirjaliku

avalduse ja Eesti Töötukassa tõendi osalise või puuduva töövõime tuvastamise kohta.

Lõikes 2 sätestatakse, et õigustatud isik (hukkunud turvatöötaja laps, vanem ja lesk ning

perekonnaseaduse alusel tema ülalpidamisel olnud isik) esitab toetuse saamiseks kirjaliku

avalduse, millele on lisatud:

1) dokumendid, mis tõendavad, et avalduse esitaja kuulus hukkunud isiku perekonnaliikmete

või ülalpeetavate hulka;

2) hukkunu surmatunnistus.

Lõike 3 kohaselt esitatakse toetuse taotlemise avaldus turvaettevõtjale turvatöötaja osalise või

puuduva töövõime tuvastamisest või tema hukkumisest alates ühe aasta jooksul.

Eelnõu §-s 32 kehtestatakse toetuse määramise ja maksmise kord.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saamiseks esitatud avalduse ja muud dokumendid vaatab

turvaettevõtja läbi ja teeb otsuse nende esitamisest alates ühe kuu jooksul.

Lõikes 2 sätestatakse, et kui ühekordse toetuse saamiseks on põhjendatud taotluse esitanud

mitu toetust saama õigustatud isikut, määrab tööandja neile toetuse võrdsetes osades.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse määramise või sellest keeldumise otsuse teeb turvaettevõtja

toetuse taotlejale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatavaks otsuse tegemisest alates

seitsme päeva jooksul. Keeldumise korral nimetab turvaettevõtja keeldumise põhjuse ja

tutvustab otsuse vaidlustamise korda ning tagastab avaldusele lisatud dokumendid.

Turvaettevõtjal on õigus keelduda toetuse maksmisest ainult juhul, kui osaline või puuduv

töövõime on tekkinud turvatöötaja enda süül.

Sarnaselt kehtivale seadusele kehtestatakse lõikes 4 ühekordse toetuse maksmise tähtaeg, mis

on üks kuu toetuse määramisest. Poolte kokkuleppel võib turvaettevõtja maksta toetuse välja

mitmes osas.

5. peatükk. Riiklik järelevalve

Eelnõu §-s 33 sätestatakse riikliku järelevalve turvategevuse kui majandustegevuse üle ning

määratakse asjakohased järelevalveorganid ja meetmed.

Lõike 1 alusel teostab riiklikku järelevalvet käesolevas seaduses sätestatud nõuete üle Politsei-

ja Piirivalveameti ametnik.

Lõikega 2 täpsustatakse, et riikliku järelevalvet käesoleva seaduse §-s 7 sätestatud

valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise tegevusala üle teostab

Tarbijakaitse jaTehnilise Järelevalve Amet. Nimetatud tegevusala on olemuselt ehitustegevus.

Eelnõu §-s 34 sätestatakse riikliku järelevalve erimeetmed. Korrakaitseorgan võib käesolevas

seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamisel KorS-s sätestatud alustel ja korras:

1) küsitleda tegevusala ettevõtjat ja tema esindajat ning nõuda asjakohaseid dokumente

(KorS-i § 30);

2) kutsuda tegevusala ettevõtja või tema esindaja ametiruumidesse ning vajadusel

kohaldada sundtoomist (KorS-i § 31);

3) tuvastada isikusamasust (KorS-i § 32);

4) siseneda tegevusala ettevõtja nõusolekuta tema valduses olevale piiratud või tähistatud

kinnisasjale, ehitisse, eluruumi või ruumi, sealhulgas avada uksi, väravaid ja kõrvaldada

muid takistusi (KorS-i § 50);

5) vaadata läbi tegevusala ettevõtja nõusolekuta isiku valduses oleva piiratud või tähistatud

kinnisasja, ehitise või ruumi, sealhulgas vaadata läbi seal asuva asja ning avada uksi,

väravaid või kõrvaldada muid takistusi (KorS-i § 51);

6) võtta vallasasi hoiule (KorS-i § 52).

Eelnõu §-des 35 ja 36 sätestatakse PPA ametnikule võrreldes KorSiga erisused riikliku

järelevalve erimeetmete kohaldamisel turvategevuse üle järelevalve teostamisel.

Eelnõu § 35 lõikes 1 sätestatakse erisused KorS § 50 suhtes, mis on kohaldatavad peamiselt

valvetegevuse, teatud juhtudel ka sisevalve üle riikliku järelevalve teostamisel.

Punktide 1 ja 3 kohaselt võib PPA ametnik turvaettevõtja valvetegevuse üle riikliku

järelevalve teostamise raames valdusesse siseneda tähistatud kinnisasja valdaja või muu

õigustatud isiku juuresolekuta, kui sisenemise juures viibib turvaettevõtja töötaja või kui

valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine valveobjektile. Erisuste sätestamise

vajadus tuleneb valvetegevuse eripärast – valveobjektiks võib olla vaid osa kinnistust, mistõttu

valveobjektini jõudmiseks tuleb siseneda kinnistule, mis ei ole riikliku järelevalve teostamise

objektiks. Kuna valvetegevust teostatakse paljudel objektidel väljaspool tavapärast tööaega, st

õhtul ja öösel, ei ole otstarbekas kinnisasja omaniku või valdaja kutsumine valdusesse

sisenemise juurde, kui sisenemise juures viibib turvaettevõtja töötaja või kui valdusesse

sisenemise eesmärgiks on üksnes valveobjektini pääsemine.

Punkti 2 kohaselt võib PPA ametnik turvaettevõtja valvetegevuse üle riikliku järelevalve

teostamise raames valdusesse siseneda äriruumidesse igal ajal, mil nendes ruumides teostatakse

turvategevust. Erisuse põhjuseks on asjaolu, et valvetegevust ja sisevalvet teostatakse tihti just

sel ajal, mil äriruumid on suletud, mistõttu turvategevuse üle riikliku järelevalve teostamine

KorS § 50 lg 3 nõuete kohaselt, st äriruumi töö- või lahtiolekuajal, ei täida järelevalve eesmärki.

Lõikes 2 on ette nähtud erisus KorS § 50 lõikes 5 sätestatud valdaja teavitamise nõudest. See

nõue on KorS-s kehtestatud valdaja kaitseõiguse tagamiseks ning juhul, kui kinnisasi, millele

korrakaitseorgan siseneb, ei ole riikliku järelevalve objektiks ning valduses ei tehta riikliku

järelevalve ega süüteomenetluse toiminguid, puudub selle valdajal kaitseõiguse tagamise

vajadus.

Lõikes 3 sätestatakse, et PPA ametnik ei pea tähistatud kinnisasjale valdaja või muu õigustatud

isiku juuresolekuta sisenemisel protokolli koostama, kui sisenemise juures viibib turvaettevõtja

töötaja või kui sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine valveobjektile. Nimetatud juhtudel

protokolli koostamise nõude kehtestamine oleks tarbetu bürokraatia, milleks puudub sisuline

vajadus, kuna valdus ehk kinnisasi, kuhu korrakaitseorgan siseneb, ei ole riikliku järelevalve

objektiks.

Eelnõu §-s 36 sätestatakse PPA ametniku meetmena salvestise nõudmise.

Lõike 1 alusel saab PPA ametnik õiguse nõuda turvaettevõtjalt valvetegevuse teostamisega

seotud heli- ja videosalvestisi, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Selle abil saab PPA kontrollida

majandustegevuse vastavust nõuetele ja tuvastada võimalikke rikkumisi. KorS § 30 sätestab

riikliku järelevalve meetmena dokumendi nõudmise, kuid valvetegevuse ja sisevalve üle

järelevalve teostamisel võib olulist tähendust omada valveseadmestiku salvestis. Näiteks võib

turvaettevõtja tegevuse kontrollimiseks olla vajalik vaadata üle salvestis turvaruumis toimunud

isiku ja vallasasja kontrolli kohaldamisest, salvestise abil on võimalik saada kinnitus, et

turvatöötajale seadusega antud õigusi kohaldavad üksnes nõutava väljaõppe ja

kvalifikatsiooniga turvatöötjad jm. Vältimaks KorS § 30 lõike 3 laiendavat tõlgendamist

sätestatakse salvestise nõudmine eelnõus riikliku järelevalve erisusena.

Lõikes 2 sätestatakse sarnaselt KorS § 30 lõikega 4, et salvestise nõudmise protokollimine on

kohustuslik, välja arvatud juhul, kui salvestisega tutvutakse kohapeal.

Võrreldes kehtiva seadusega on riikliku järelevalve peatükist välja jäetud korrakaitseorgani

kohustus koostada kohapealse kontrolli kohta järelevalveakt, kuna seaduses sätestatakse

üksnes, milliste meetmete dokumenteerimine on kohustuslik. Muud osas korraldab riikliku

järelevalve teostamist, sh selle dokumenteerimist, korrakaitseorgan.

Samuti on eelnõust välja jäetud sunniraha ülemmäär, sest korrakaitseseaduse jõustumisel

kehtestati selle § 28 lõikes 2 ühtne sunniraha ülemmäär 9600 eurot ning eriseaduses sätestatakse

teistsugune ülemmäär vaid põhjendatud juhtudel. Eelnõu koostajad ei pidanud põhjendatuks

erisuse kehtestamist.

6. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu §-s 37 sätestatakse üleminekusätted, mille eesmärk on tagada, et uue seaduse

jõustumisel oleks selle mõju turvaettevõtjaile võimalikult väike.

Lõikes 1 sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 4 lõike 1

punktides 2–4 nimetatud turvateenuse osutamiseks antud tegevusluba loetakse eelnõu § 4

punktis 1 nimetatud valvetegevuse tegevusloaks arvestades, et need teenused on tegevusalaga

sisuliselt kattuvad.

Lõikes 2 sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 4 lõike 1 punktis 1

nimetatud turvakonsultatsiooni osutamiseks antud tegevusluba loetakse käesoleva seaduse § 4

punktis 2 nimetatud turvaauditi majandustegevusteateks käesoleva seaduse § 11 lõike 3

mõistes. Muudatused majandustegevuse registris teeb registripidaja.

Lõikega 3 sätestatakse, et enne käesoleva seaduse jõustumist turvaseaduse § 28 punktides 1

ja 2 nimetatud tegevusala tegevusluba loetakse käesoleva seaduse § 4 punktis 4 nimetatud

turvatöötaja väljaõppe tegevusloaks. Kuna selle tegevusala üldseaduseks on TäkS, siis jätkub

tegevusloaga ja tegevusalaga seotud info haldamine Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Lõikes 4 sätestatakse, et seoses turvaauditi muutumisega teatamiskohustusega

majandustegevuseks kannab vastavalt muudetud andmed majandustegevuse registrisse

registripidaja. Muudatus puudutab 35 ettevõtja andmeid. Põhjendamatu oleks selle kohustuse

panemine turvaettevõtjale olukorras, kus riigil on vastavad andmed registris tegevuslubade

andmetena olemas.

Eelnõu §-s 38 tehakse elektroonilise side seaduses seaduse pealkirja muudatus asendades sõna

turvaseadus sõnadega turvategevuse seadus.

Eelnõu § 39 muudetakse KorS-i loomaks regulatsiooni turvaettevõtja kaasamiseks kohaliku

omavalitsuse korrakaitseülesande täitmisele.

Punktiga 1 muudetakse KorS-i 6. peatüki pealkirja, kuna eelnõu käesoleva paragrahvi

punktiga 2 täiendatakse KorS-i 6. peatükki paragrahviga, milles sätestatakse regulatsioon

turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande täitmisele. Kui kehtiva seaduse kohaselt

on nimetatud peatükis sätestatud riigi korrakaitseülesande täitmisele kaasamine, siis uue

pealkirja kohaselt reguleeritakse KorS-i 6. peatükis riigi ja kohaliku omavalitsuse

korrakaitseülesande täitmisele kaasamist.

Eelnõu § 39 punktiga 2 täiendatakse KorS-i 6. peatükki §-ga 821, milles sätestatakse

regulatsioon halduslepingu alusel turvaettevõtja kaasamiseks KOV-i korrakaitseülesande

täitmisele.

Kõiki haldusülesandeid ei pea riik täitma vahetus organisatsioonilises vormis, vaid võib nende

täitmiseks kaasata erasektori. Sellest lähtudes on käesolevas paragrahvis esitatud regulatsiooni

eesmärk võimaldada KOV-il kindlate avalike ülesannete täitmisele kaasata turvaettevõte.

Regulatsiooni lõppeesmärk on võimaldada KOV-il heade tulemustega tagada kogukondlik

turvalisus ja seda arendada  tegevus, mis võib avaliku sektori kasutada oleva kasina raha tõttu

olla raske. See, et avalikul sektoril napib raha, on peamisi põhjuseid, miks luuakse võimalusi

kaasata erasektorit avalike ülesannete täitmisele51. Kuigi selles vallas on positiivseid näiteid,

nagu Tallinna korrakaitseüksus, ei ole kõikidel KOV-idel suutlikkust tagada ametnike piisav

koosseis, mis võimaldaks ööpäev ringi osutada korrakaitseteenust, või leida olenevalt

sündmuse iseloomust kiiresti lisajõudu korra tagamiseks.

Majanduslikest ja korrakaitselistest eesmärkidest lähtuti ka KorS-i esialgses eelnõus52, milles

oli ettepanek reguleerida KorS-i 6. peatükis era- ja avalik õiguslike isikute kaasamine riigi

korrakaitseülesande täitmisele. Selle seletuskirja kohaselt tehti ettepanek senisest enam kaasata

eraõiguslikke juriidilisi isikuid avaliku korra tagamisse, volitades neile riigi

korrakaitseülesannete täitmise. Ettepanek tehti lähtudes vajadusest tagada avaliku korra kaitse

Eestis senisest paindlikumalt ja kasutada avalikke ressursse säästlikumalt. KorS-i eelnõus

esines aga olulisi puudusi, mille tõttu jäeti enamik seal sätestatud kaasamise regulatsioonist

kehtestamata ja KorS jõustus 1. juulil 2014 nii, et valdavat osa kaasamise regulatsiooni selles

polnud. Vahepeal on esialgsest eelnõust väljajäetud sätteid aga korrigeeritud ja 1. jaanuari

2016. aasta seisuga täiendati selle tulemusena KorS-i §-dega 161 ja 162, milles on sätestatud

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamine avaliku korra kaitsesse. Siinse eelnõu raames soovitakse

aga luua regulatsioon, mille kohaselt oleks KOV-idel võimalus kaasata vajaduse korral

lisajõudu, et tagada avalikus kohas käitumise üldnõuete täitmine.

Avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle saavad KorS-i § 571 alusel järelevalvet

teostada politsei ja linna- või vallavalitsus. KorS-i §-s 82 sätestatakse, et valdkonna eest

vastutav minister võib PPA peadirektori ettepanekul ning eriseaduses määratud alustel ja korras

otsustada muu hulgas turvaettevõtja, mittetulundusühingu, mille põhikirjaline eesmärk on

osalemine avaliku korra kaitsmisel, ja kohaliku omavalitsuse, millel on ametisse nimetatud

korrakaitseametnik või moodustatud korrakaitseüksus, kaasamise korrakaitselepinguga politsei

ülesannete täitmisel osalemiseks. Tuleb tõdeda, et viimati nimetatud säte jääb üldiseks, ent

samas väljendab seadusandja tahet luua ka võimalusi riikliku järelevalve delegeerimiseks ja

teostajate ringi laiendamiseks avaliku korra tagamisel. Samuti tõdetakse STAK-s, et koostööd

riigiasutuste, kohalike omavalitsuse üksuste ja turvategevuse valdkonna ettevõtjate vahel on

vaja korrastada kindlustamaks juba olemasolevat ressurssi senisest tulemuslikumalt avaliku

korra tagamisse.

Arvestades, et riiklikku järelevalve ülesande delegeerimisel ei delegeerita lihthaldusülesannet,

vaid täidesaatva riigivõimu volitusi eeldavat haldusülesannet, mistõttu on väga oluline, et peale

majandusliku otstarbekuse, mille toob kaasa võimalus kaasata lisaressurssi, on regulatsiooni

sisustamisel lähtutud ka isikute põhiõiguste tagamise ja kaitsmise eesmärgist. Täidesaatva

riigivõimu volitusi eeldava haldusülesannete korral saab eristada sooritushaldust (nt

loamenetlus) ja riivehaldust (nt järelevalve tegemine). Kui esimese puhul võib ülesannete

51 Õiguskantsleri arvamus 2006, lk 101 52 korrakaitseseadus 49 SE, seletuskiri, lk 114–115.

delegeerimist vabamalt lubada ja seda on praktikas ka rakendatud53, on delegeerimine teise

valdkonna ülesannete puhul piiratum, kuid lubatav, kui eraõiguslikele isikutele delegeeritavate

ülesannete hulgaga ei anta üle riigi kogu tuumikfunktsiooni ja üleandmine on asjakohaselt

põhjendatav. Keelatud on delegeerida selliseid avalikke ülesandeid, mida põhiseaduse mõtte

järgi on kohustatud täitma riigivõim ja mis seetõttu moodustavad riigivõimu tuumikfunktsiooni.

Selliseks tuumikfunktsiooniks, mida ei ole lubatud delegeerida, on hinnatud riigi

jurisdiktsioonilist ülesannet, sh väärteomenetlust54. Täidesaatva võimu jõumonopoli või muude

tuumikfunktsiooni kuuluvate haldusülesannete delegeerimise puhul täielikku keeldu

sätestatud55 ei ole ning eraõiguslikele isikutele on ka käesoleva õiguse kohaselt volitatud

piiritletud juhtudel, ka eraõiguslike tegevuste raames, riivehaldusülesandeid, nagu avaliku

korra tagamine.56

Piiritletud erinormide alustel on samuti võimalik delegeerida täidesaatva võimu

riivehaldusülesandeid, et tagada vajalike avalike haldusteenuste osutamine. Tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse §-ga 18 ja § 61 lõikega 2, mille kohaselt võib kiirabi või tegevusloa alusel

tegutsev eraõiguslik isik kohaldada KorS-s sätestatud erimeetmeid, delegeeritakse teenuse

osutamise raames eraõiguslikule isikule ka riivehaldusõigusi.

Halduslepingupõhine volitus riivehaldust delegeerida on sätestatud ka kohtute seaduse §-s 126,

mille lõikes 4 on võimaldatud kohtukordniku57 tegevuse volitada äriühingutele.

Riigi haldusülesannete lepingulise delegeerimise võimalused on üldregulatsioonina ette nähtud

halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) 1. peatükis. Kindlatel tingimustel võimaldab HKTS

halduslepingu alusel delegeerida avaliku halduse ülesandeid. Nende hulka kuuluvad ka

korrakaitseline tegevus ja riiklik järelevalve.

Kuigi HKTS ei keela delegeerida täidesaatva riigivõimu volitusi eeldavat ülesannet, on taolisele

delegeerimisele seatud ranged nõuded HKTS-i §-s 4, mille kohaselt peab täidesaatva riigivõimu

volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamist reguleeriv seadus ette nägema täidesaatva

riigivõimu volituse sisu ja haldusülesande, haldusülesande täitmise üle haldusjärelevalvet

tegeva asutuse või organi ning haldusülesande täitmise edasise korralduse juhul, kui

haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või

füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist. Sellest lähtudes  et halduslepingu alusel

eraõiguslikule isikule riivehaldusõiguste delegeerimise regulatsioon oleks õiguspärane 

peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) konkreetne volitus – see tähendab, et vastav volitusnorm peab asuma õiges eriseaduses

ja volitusnorm peab olema piisavalt määratletud ning sätestama, millist avaliku

riigivõimu volitusi eeldava ülesande delegeerimist see käsitleb;

2) tingimused – peavad seaduses olema sätestatud tingimused, mille täitmisel avaliku

halduse ülesande delegeerimine on lubatud;

53 Näiteks on autoveoseaduse § 47 alusel delegeeritud sooritushalduse ülesandeid. 54 RKÜKo 16.05.2008, nr 3-1-1-86-07, p 21. 55 Sama, p 26. 56 RKKKo 17.09.2009, nr 3-1-1-69-09, p 9. 57 Kohtute seaduse § 126 lõike 1 kohaselt on kohtukordnik kohtuametnik, kelle ülesanne on hoida kohtus korda,

toimetada isikutele kätte teateid ja kohtukutseid ning täita teisi kohtu kodukorras määratud ülesandeid, mis

kuuluvad kordnikukohustuste hulka. Kohtukordnikul on samad õigused, mis on abipolitseiniku seaduse § 12 ja

4. peatüki 2. jao kohaselt abipolitseinikul, ning korrakaitseseaduse §-de 28 ja 30, § 32 lõigete 1–3, § 34, § 38

lõigete 1 ja 2, § 46, § 47 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 ning § 52 kohaselt politseil või muul korrakaitseorganil.

3) täitmiseks vajalikud meetmed – regulatsioon peab sätestama vajalikud meetmed, mis

tagaksid avaliku halduse ülesande täitmise võimalikkuse;

4) järelevalve  eraõigusliku isiku tegevuse üle peab tegema järelevalvet, et tagada

avaliku halduse ülesande õiguspärane ja tingimustele vastaval tasemel täitmine.

Regulatsioon peab sätestama, kes teeb järelevalvet;

5) vastutus – kuna korrakaitselised ülesanded ja riiklik järelevalve tegemine on

täidesaatva võimu riivehalduse ülesanne, peavad üksikasjalikult olema sätestatud

normid võimu kuritarvitamise vastu.

Peale selle tähtis, et volitusnorm ei võimaldaks üle anda kõiki riivehalduse ülesandeid (näiteks

tervet valdkonda, nagu järelevalve tegemine avalikes kohas käitumise nõuete üle) ehk riigi

tuumikülesandeid. Riik peab jääma tuumikülesandeid täitma vahetus organisatsioonilises

vormis ehk ei ole lubatud minna materiaalse privatiseerimise teed. Kuid see ei tähenda, et ei ole

lubatud funktsionaalne privatiseerimine ehk määratud ajaks kindlate ülesannete delegeerimine.

Riigi põhiülesannete põhjendamatu ja liigulatuslik volitamine võib luua olukorra, kus riik peab

mõne avaliku ülesande täitmiseks hakkama järgima äriühingute nõudmisi, ja võib osutuda

keeruliseks kord volitatud ülesandeid võtta riigi ülesannete hulka tagasi, sest riigil ei ole selleks

enam nõutud ressurssi ja oskusi. Seega tuleb riigi tuumikfunktsiooni üleandmises näha pigem

ohtu just selles, et sellega minnakse liiga kaugele58.

Paragrahvi lõikes 1 on sätestatud, et kohaliku omavalitsuse üksus võib KorS-i §-s 55 sätestatud

avalikus kohas käitumise üldnõuete üle riikliku järelevalve tegemisse kaasata turvaettevõtja.

Sellega sätestatakse KOV-i pädevus teha kaasamisotsus. Sättes täpsustatakse volituse ulatus ja

kuna KorS on avalikus kohas käitumise üldnõuete seisukohalt käsitatav eriseadusena, on

hinnatud, et asjakohane volitus tuleb sätestada KorS-is. Arvestades eespool mainitud nõuet, et

peab olemas olema konkreetne volitus, on eelnõus reguleeritud vaid KorS-s sätestatud kohaliku

omavalitsuse riikliku järelevalve ülesannete delegeerimine. Seega, tegemist on määratud

erijuhtumiga.

Lõikes 2 sätestatakse, et turvaettevõtjat võib riiklikku järelevalve teostamisse kaasata kohaliku

omavalitsuse üksus, kellel on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes

moodustatud kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksus või kes on ametisse nimetanud

korrakaitseametniku.

Regulatsioon eeldab, et KOV-il on kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 531 lähtudes

moodustatud KOV-i korrakaitseüksus või KOV on ametisse nimetanud korrakaitseametniku.

Selle põhjus on tagada, et turvaettevõtjat kaasaval KOV-il on vajalikud eksperditeadmised ja

avalikus teenistuses töötav spetsialist, kes suudab hinnata turvaettevõtte ja turvatöötajate

tegevust avaliku ülesande täitmisel ehk teha vajalikku järelevalvet. Selle eelduse juures on ka

tähtis, et sellega soovitakse piirata KOV-i õigust nimetatud ülesannet delegeerida.

Regulatsiooniga ei ole soovitud lubada KOV-il täielikult loobuda KorS-i §-s 55 sätestatud

nõuete üle järelevalve tegemisest. Sellega soovitakse rõhutada taolise kaasamise täienduslikku,

mitte asenduslikku olemust. Peab arvestama, et turvatöötajate õigused on kitsamad kui

korrakaitseametnikul, mille tõttu täidavad kaasatud turvatöötajad pigem esmase reageerija rolli

ja KOV peab olema võimeline tagama, et pärast esmast reageerimist on võimalik alustatud

juhtumi lahendamist jätkata. Avaliku korra tagamisel võib peale korrakaitsetegevuse tekkida

58 K. Merusk. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmise piirid. Juridica, 2000/8, lk 505–506

vajadus teha lisatoiminguid, sh algatada süüteomenetlus, kuid selleks ei saa volitada

turvaettevõtjat ja ülesande täitja on KOV.

Lõikes 3 sätestatakse, et turvaettevõtja kaasamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

riikliku järelevalve teostamisse sõlmib valla- või linnavalitsus valla- või linnavolikogu otsuse

alusel turvaettevõtjaga halduslepingu halduskoostöö seaduses sätestatud alustel ja korras. Sättes on esitatud KOV-i volituse vormiline külg ja sätestatud, et turvaettevõtja kaasatakse

halduslepinguga. HKTS-i § 9 järgi otsustab KOV-i haldusülesande täitmiseks volitamise

volikogu, kes volitab halduslepingut sõlmima valla- või linnavalitsuse.

Lõike 4 alusel valla- või linnavalitsus kooskõlastab halduslepingu enne sõlmimist PPA-ga. PPA

kontrollib kooskõlastamise käigus turvaettevõtja vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 6

nimetatud tingimustele ning halduslepingus märgitud turvatöötaja vastavust käesoleva

paragrahvi lõike 8 punktis 3 sätestatud nõudele.

Nõue kooskõlastada turvaettevõtjaga sõlmitav haldusleping PPA-ga tuleneb sellest, et viidatud

ülesande täitmisel osalemiseks on nii turvaettevõtjale kui ka ülesande täitmisel kasutatavale

töötajale seatud kõrgemad nõuded, mida saab kontrollida PPA. Seega peab PPA kontrollima

ega turvaettevõtja või temaga seotud isik ei ole kriminaalmenetluses kahtlustatav või

süüdistatav või ega turvaettevõtja või temaga seotud isikud ei ole karistatud tahtliku kuriteo

eest. PPA kooskõlastust ei käsitata viidatud halduslepingu sõlmimise menetluse raames kui

eelhaldusakti. Politseiga kooskõlastamise nõue tagab seega lisakontrolli, kas turvaettevõtja

vastab talle seatud nõuetele ja võimaldab enne mõelda läbi KOV-i, kaasatava turvaettevõtja ja

politsei ressursside mõistliku kasutuse ja koostöö.

Lõikes 5 sätestatakse, et turvaettevõtjal on lubatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

riikliku järelevalve tegemisel kasutada vaid halduslepingus märgitud turvatöötajat. Samuti peab

turvaettevõtja esitama KOV-i üksusele enne halduslepingu sõlmimist riikliku järelevalve

tegemisel kasutatava turvatöötaja andmed koos turvatöötja nõusolekuga tema isikuandmeid

töödelda. Sätte esimese lause eesmärk on piiritleda kasutatavate turvatöötajate ringi. Võttes

arvesse, et kaasatud turvatöötaja tegutseb kõnealuse ülesande täitmisel KOV-i nimel, on

avalikust huvist ja isikute põhiõiguste tagamisest lähtudes oluline, et taolist esindusfunktsiooni

täitev turvatöötaja vastaks samadele nõuetele, mis on KOV-i korrakaitseametnikul. Need

nõuded on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 8. Lõike teise lause kohaselt peab

turvaettevõtja esitama kasutatavate turvatöötajate andmed ja nõusoleku andmete töötlemiseks

KOV-ile enne lepingu sõlmimist. Seda on peetud vajalikuks just seoses lõikes 3 sätestatuga,

mille kohaselt kooskõlastab halduslepingu PPA. Sellega võimaldatakse PPA-l kontrollida ka

halduslepingus märgitud selliseid turvatöötajate andmeid, mille kontrollimine ei ole KOV-il

võimalik.

Lõikes 6 sätestatakse, et turvaettevõtja peab lisaks turvategevuse seaduses ja halduskoostöö

seaduse § 12 lõikes 2 sätestatule vastama lisatingimustele. HTKS-i § 12 lõike 1 kohaselt

kontrollib volitamist otsustama õigustatud ametiisik või organ haldusülesannet täitma

volitatava isiku usaldusväärsust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hinnatakse isiku

usaldusväärsust järgmistel alustel:

1) tal on võimalik kasutada haldusülesannete täitmiseks vajaminevaid tehnilisi

vahendeid, tal on nõutavate teadmiste ja oskustega töötajad ning muud eeldused ja

kogemused volitatava haldusülesande täitmiseks;

2) tema suhtes ei ole algatatud likvideerimist ega pankrotimenetlust;

3) ei esine asjaolusid, mis võivad põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tema

tegevuse lõpetamise;

4) tema kohta ei ole karistusandmeid karistusregistris;

5) ta ei ole oluliselt rikkunud temaga sõlmitud halduslepinguid või riigihanke

teostamiseks sõlmitud hankelepinguid;

6) tal ei ole maksuvõlga, sealhulgas ajatatud maksuvõlga, ega lõivude, trahvide või

sundkindlustuse maksete võlgnevust.

Peale HKTS-s sätestatu peab turvaettevõtja vastama TurvatS-i § 10 sätestatud nõuetele.

TurvatS-i § 10 lõike 2 kohaselt on turvaettevõtjal kohustus tagada, et tahtlikult toime pandud

kuriteo osas ning valvetegevuse tegevusalal tegutsemiseks on olemas turvajuht.

Peale muudes seadustes sätestatu nõutakse turvaettevõtjalt kõnealuse lõike punktide 1 ja 2

alusel järgmist:

1) kehtivat tegevusluba valvetegevuseks turvategevuse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt.

Kuigi regulatsiooni kohaselt ei oleks sisult võimalik, et riikliku järelevalve tegemisele

võiks olla kaasatud turvaettevõtja, kes tegutseb turvaauditite koostamise tegevusalal, ei

ole seda eeldust soovitud esile tuua regulatsioonis eespool. Valvetegevus on olemuselt

ja teostamise tingimustelt sarnane avalikus kohas käitumise üldnõuete üle järelevalve

tegemisega (valvatakse ja kaitstakse isikuid, vara ja korda). Valvetegevuse tegevusload

on tähtajatud, kuid majandushaldusasutusel on õigus tegevusluba ka MSÜS-i § 43

kohaselt peatada.

2) turvaettevõtja või temaga seotud isik ei ole tahtlikult toime pandud kuriteo tõttu

kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav. Sama nõue on sätestatud ka

turvatöötajatele. Selle piirangu eesmärk on tagada usaldusväärsus. Et turvaettevõtja

õigusi põhjendamatult ei piirataks on kahtlustus või süüdistus kriminaalmenetluses

seotud süüteo subjektiivses osas tahtlusega. Eelnev on seotud TurvatS-i § 10 lõike 1

punktis 3 sätestatuga, mille kohaselt ei tohi turvaettevõtjal või temaga seotud isikutel

olla karistatust tahtlikult toime pandud kuriteo eest. Seega ei tohi kahtlustus või

süüdistus ulatuda kaugemale kui asjakohane piirang.

Lõikes 7 sätestatakse, et halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet halduslepingu

sõlminud valla- või linnavalitsus. Sellega täidetakse eeldus, et eraõigusliku isiku tegevuse üle

peab teostab järelevalvet, tagamaks avaliku halduse ülesande õiguspärane ja tingimustele

vastaval tasemel täitmine. Turvaettevõtjate tegevuse üle on järelevalvet asjakohane tegema

KOV, kes on turvaettevõtjaga vahetus kontaktis.

Lõikes 8 sätestatakse, et riikliku järelevalve teostamisel tohib osaleda kaasatud turvaettevõtja

turvatöötaja, kes vastab turvategevuse seaduses sätestatud turvatöötaja nõuetele. Nõude

eesmärk on riikliku järelevalve teostamisel tagada turvaettevõtte täielik vastutus oma tegevuse

ja töötajate eest. Piirang on sisult kooskõlas HKTS-i § 12 lõikes 2 sätestatuga, mille kohaselt

peavad isikul olema nõutud teadmiste ja oskustega töötajad volitatava haldusülesande

täitmiseks. Peale selle sätestatakse lõikes lisanõuded, millele turvatöötaja peab vastama.

Punkti 1 kohaselt peab turvatöötaja olema keskharidusega Eesti kodanik. Selle nõude

seadmisel on lähtutud lojaalsuskohustusest. Kuigi turvatöötajatelt ei eeldata vande andmist

ATS-i § 27 kohaselt, on oluline, et avaliku võimu volitusi eeldava ülesande täitja on

riigivõimule lojaalne. Esiteks on kodakondsusest tulenev lojaalsuskohustus on seega vajalik, et

tagada kaasatavate turvatöötajate lojaalsus. Ent kui isiku tegevus puudutab teise isiku

põhiõiguste suuremat riivet, on tähtis, et isik, kes seda kohaldab, on erapooletu ja riigile ustav.

Punkti 2 kohaselt peab turvatöötaja olema läbinud vastava erikoolituse. Samasugune

erikoolituse nõue on sätestatud ka eelnõu § 5 lõikes 6 liikuva valveobjekti valvamisele ja

kaitsmisele. Erikoolituse sisu ja selle täpsemad nõuded on sätestatud eelnõu § 4 lõike 4 alusel

kehtestatavas määruses.

Punkti 3 kohaselt ei tohi turvatöötaja olla karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest,

olenemata karistusandmete kustutamisest. Nõue tuletatakse ATS-i § 15 punktist 2, mille

kohaselt ei võeta nendele nõudele mittevastavaid isikuid avalikku teenistusse. Kuna

turvatöötaja tegutseb riikliku järelevalve tegemisel KOV-i esindajana, on oluline, et temale

kehtestatud nõuded, mille eesmärk on tagada turvatöötaja usaldusväärsus, oleksid samad

muudele KOV-i teenistujatele kehtestatud nõuetega.

Punkti 4 kohaselt ei tohi turvatöötaja olla distsiplinaarsüüteo toimepanemise eest avalikust

teenistusest vabastatud, välja arvatud juhul, kui teenistusest vabastamisest on möödas rohkem

kui aasta. Piirangu eesmärk on tagada, et isik, kes on vabastatud avalikust teenistusest ei saaks

asuda uuesti teostama avalikku võimu muus ametis.

Punkti 5 kohaselt ei tohi turvatöötajal olla jõustunud kohtuotsusega ära võetud

politseiametniku või korrakaitseametniku ametikohal töötamise õigust. Nõue on sisult sama

ATS-i § 15 punktis 3 sätestatuga, mille kohaselt ei võeta isikut avalikku teenistusse juhul, kui

jõustunud kohtuotsusega on temalt ära võetud teataval ametikohal töötamise õigus.

Lõikes 9 täpsustatakse, millised KOV-i pädevused kohaldada KorS-i alusel erimeetmeid,

laienevad ka kaasatava turvaettevõtja turvatöötajale. Riiklikku järelevalve tegemisse kaasatud

turvaettevõtja turvatöötaja võib kohaldada halduslepingust tulenevate ülesannete täitmiseks

KorS-i § 28 lõikes 1, §-s 30 ja § 32 lõigetes 1-3 sätestatud meetmeid. Seega antakse

turvatöötajale ettekirjutuse tegemise õigus, mida praktikas turvatöötaja ilmselt realiseerib

peamiselt suulise korraldusena sarnaselt eelnõu §-s 20 sätestatule. Samuti saab kaasatud

turvatöötaja õiguse isikut küsitleda ja temalt dokumente nõuda ning tema isikusamasust

tuvastada. Viimati nimetatud meede sarnaneb eelnõu §-s 22 valvetegevuse teostamisel

turvatöötajale ette nähtud õigusega, mida ta võib kohaldada näiteks isiku kinnipidamisel. Seega

on turvatöötajal selle meetme kohaldamise üldised eeldused ja õiguslikud alused tuttavad.

Eelnõus on lisaks ettekirjutusele piirdutud nimetatud kahe erimeetmega, sest turvatöötaja täidab

antud juhul vaid abistavat lisafunktsiooni. Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt on üks

turvaettevõtja kaasamise eelduseid vähemalt ühe korrakaitseametniku olemasolu. Sellest

lähtudes on turvatöötajad vaid esmased reageerijad, kelle eesmärk on tuvastada oht ja koguda

andmeid. Andmed edastatakse seejärel KOV-i korrakaitseametnikule, kes jätkab asjakohase

menetlusega.

Lõike 10 kohaselt ei ole turvatöötajal õigust käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetme

kohaldamisel kasutada vahetut sundi. Kuigi KOV ei saa volitada halduslepingu alusel muule

isikule ülesandeid ega õigusi, mida tal endal ei ole, lisatakse taoline deklaratiivse iseloomuga

säte seadusesse õigusselguse huvides. Sätte eesmärk on seega tagada, et riikliku järelevalvesse

kaasatud turvatöötja ei kasutaks õigusi, mida tal ei ole. See säte kohaldub koostoimes käesoleva

paragrahvi lõikega 14, mille alusel kohaldatakse turvatöötajale turvategevuse seaduses

sätestatud kohustusi ja nõudeid, ent mitte õigusi. Kui isik saab tegutseda eri rollides, on tähtis

välistada nendes rollides ette nähtud riiveõiguste ristkasutus.

Lõike 11 kohaselt ei tohi turvatöötaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud riikliku

järelevalve teostamisel osaleda muus turvategevuse seaduse §-s 4 sätestatud turvategevuses.

Sätte eesmärk on tagada, et haldusülesannet täidetakse katkematult ja avaliku korra tagamisel

avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisse sekkumata jätmist ei saa vastava ülesande

saanud turvatöötaja õigustada samas piirkonnas erakliendiga seotud sündmusele

reageerimisega. Samuti ei saa turvatöötaja osaleda näiteks valvetegevuse ülesande teostamisel,

kui ta teostab riikliku järelevalvet. Sellega välistatakse ka võimalus, kus turvatöötaja võib

ekslikult asuda lahendama eraõiguslikku juhtumit, kandes samal ajal avaliku ülesande

teostamisel ette nähtud eritunnuseid.

Lõikega 12 sätestatakse turvatöötajale kohustus käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud

riikliku järelevalve teostamisel kanda turvatöötaja vormiriietust koos eritunnustega, mis on ette

nähtud käesoleva paragrahvi lõike 13 alusel kehtestatud määruses. Seoses ApolS-i eelnõuga

tõstatas õiguskantsler ka mitu muud probleemi avaliku võimu delegeerimisega. Tulenevalt

sellest saab riivehalduse volitamisel paljuski eeskujuks võtta ApolS-i, mille alusel

eraõiguslikud juriidilised isikud teostavad riivehaldust. Olulisena oli sellise volitamise puhul

näiteks esile toodud ühtne vormiriietus, mis aitab isikul eristada teatud riigivõimu ülesandeid

teostavaid isikuid. Vormiriietuse kandmise nõue tagab, et inimesele on avaliku võimu teostaja

selgelt eristatav ja äratuntav. Et eristust kasutataks eesmärgipäraselt, on ka turvatöötajatel

lubatud eritunnuseid kanda üksnes kindla haldusülesande täitmisel. Kui turvatöötaja kannab

eritunnuseid muude ülesannete täitmisel, rikub ta KarS-i § 277 lõiget 1, mille kohaselt on

ametniku vormiriietuse või ametitunnistuse ebaseaduslik kasutamine karistatav.

Lõikega 13 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega riikliku järelevalve teostamisel kasutatavad eritunnused ja nõuded vormiriietusele.

Määruse kavand on esitatud seletuskirja lisas 2.

Lõikega 14 sätestatakse, et turvatöötajale kohalduvad turvategevuse seaduses sätestatud

kohustused ja nõuded, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi. Nagu eespool märgitud, riikliku

järelevalve tegemisel turvategevuseks ette nähtud õigused turvatöötajale ei laiene. Seega ei saa

turvatöötaja lähtuda eelnõu §-des 19–29 sätestatust. Samas laienevad turvatöötajale muud

kohustused, nagu eelnõu §-s 18 sätestatud nõue keelduda täitmast seadusega vastuolus olevaid

ülesandeid.

Lõigetega 15 ja 16 sätestatakse kohalikule omavalitsusele õigused halduslepingu lõpetamiseks.

Kui lõike 15 alusel on KOV-i volikogul õigus otsustada halduslepingu ühepoolne lõpetamine,

siis lõike 16 kohaselt on KOV-i volikogu kohustatud lõpetama halduslepingu, kui

turvaettevõtja ei vasta enam temale seatud nõuetele. Sätte eesmärk on tagada kaasatud

turvaettevõtjate usaldusväärsus ja välistada võimalus, et turvaettevõtja, kes on kaasatud riikliku

järelevalve tegemisse, on samal ajal süüdistatav või kahtlustatav mõnes kuriteos.

Paragrahvis 822 sätestatakse hüvitis turvatöötaja hukkumise, haigestumise ja vigastada

saamise korral seoses turvaettevõtja kaasamisega. Kuna KOV võib kaasata turvaettevõtja

turvatöötajaid kohaliku omavalitsuse poolt avaliku korra tagamisse, sätestatakse, et kui

turvatöötaja hukkub või tal tuvastatakse osaline või puuduv töövõime riikliku järelevalve korras

avaliku korra tagamises osalemise tõttu, siis maksab turvaettevõtja käesoleva paragrahvi

lõigetes 1–3 sätestatud toetuse avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatud määras. Erisätte

eesmärk on tagada, et turvatöötajad, kes täidavad avaliku võimu ülesannet ei jää tagatiste

poolest halvemasse olukorda võrreldes avalike teenistujatega. Sisult täidab sellises olukorras

turvatöötaja sellises olukorras avalikku ülesannet ja on käsitletav kui avaliku võimu esindaja.

Eelnõu §-dega 39 ja 40 tehakse KrMS-s ja lennundusseaduses seaduse pealkirja muudatus

asendades vastavates seadustes sõna turvaseadus sõnadega turvategevuse seadus.

Eelnõu §-s 41 muudetakse PGS-i kuna TurvatS-s loobutakse järgimisseadmestiku mõistest,

mistõttu tuleb loobuda PGS-s turvategevuse seadusele viitamisest. Punktiga 1 muudetakse

PGS-i paragrahv 44 lõiget 5 sätestades, et kool võib õpilaste ja koolitöötajate turvalisust

ohustava olukorra ennetamiseks ning olukorrale reageerimiseks kasutada kooli territooriumil

pilti edastavat ja salvestavat jälgimisseadmestikku, arvestades isikuandmete töötlemise

nõudeid. Sellest tulenevalt on vaja PGSis sätestada jälgimisseadmestiku kasutamise

minimaalne kord, milleks täiendatakse punkti 2 alusel PGS paragrahvi 44 lõigetega 51 ja 52.

Nende järgi peab jälgimisseadmestiku kasutamisest peab kooli territooriumil viibijaid

teavitama, paigutades kõikide kooli territooriumile sissepääsude juurde vastava teavituse.

Samuti sätestatakse, et jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse vähemalt üks kuu

salvestamise päevast arvates, kuid mitte kauem kui üks aasta.

Eelnõu § 42 muudetakse riigilõivuseadust.

Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks riigilõivuseaduse paragrahv 563 kuna turvatöötaja väljaõpe

liigub HTMi pädevusest PPA pädevusse.

Punktiga 2 asendatakse riigilõivuseaduse 11. peatüki 1. jao 3. jaotise pealkirjas sõna

„turvaseadus“ sõnadega „turvategevuse seadus“.

Punktiga 3 muudetakse riigilõivuseaduse § 268 tulenevalt vajadusest tuua sisse valvetegevuse

termin ning punkti 1 koosmõjus kehtestada turvatöötaja väljaõppe riigilõiv PPA nõutava

riigilõivuna.

Eelnõu § 43 kohaselt muudetakse RelvS-i.

Punkti 1 kohaselt asendatakse RelvS-i §-s 31 läbivalt sõnad „turvateenuse osutamine“

sõnadega „turvategevuse seaduse alusel valvetegevus“ vastavas käändes.

Punkti 2 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 3 punktiga 41 sätestades, et turvaettevõtjal

ja sisevalve korraldajal on õigus soetada ja omada gaasipihustit. Kuigi gaasipihusti on

tsiviilkäibes vabalt soetatav ja omatav, sätestatakse see õigusselguse huvides turvaettevõtja ja

sisevalve korraldaja relvade loetelus.

Punkti 3 kohaselt täiendatakse RelvS-i § 31 lõiget 3 punktiga 8, milles antakse valvetegevuse

ettevõtjale õigus kasutada teleskoopnuia. VTK koostamise töörühmas hinnati, et kui väljaõpet

oluliselt täiendada, on see võimalik. Praktiline vajadus selleks on olemas ja teleskoopnuia

lubamine turvategevusse võimaldab turvatöötajail tõhusamalt oma ülesandeid täita, kuna seda

on väiksuse tõttu lihtsam kanda ja selle kasutamisel võtmine on kiirem. Samas ei riiva

teleskoopnuia kasutamine isiku põhiõigusi rohkem kui kumminuia kasutamine.

Punktiga 4 muudetakse RelvS § 31 lõiget 4 selgitamaks turvategevuseks lubatavate tulirelvade

arvu hindamist.

Punktides 5 ja 6 ühtlustatakse terminite kasutust tuues sisse sõna valveobjekt ja asendades

turvateenuse osutamise sõnadega turvategevuse alusel valvetegevus.

Eelnõu §-s 44 tehakse muudatused sadamaseaduses tulenevalt terminite muudatusest. Sadama

või sadamarajatise turvaplaani võib kehtiva seaduse alusel koostada turvateenuse tegevusloaga

ettevõtja, mis hõlmab nii turvakonsultatsiooni (eelnõus uue nimetusega turvaaudit) kui ka

valvetegevust (mis võib hõlmata ka turvaplaani koostamist), siis tuleb sadamaseadusse viia

sisse ka vastavad muudatused. Sisulisi muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-s 45 tehakse muudatused spordiseaduses tulenevalt terminite muudatusest. Sisulisi

muudatusi ei tehta.

Eelnõu §-ga 46 tunnistatakse kehtetuks senine turvaseadus.

Eelnõu §-ga 47 sätestatakse, et turvategevuse seadus jõustub 2021. aasta 1. jaanuaril jättes

piisava perioodi nii majandushaldusasutustele kui ka turvaettevõtjatele uuenduste

ettevalmistamiseks ja nendeks vajalike eelduste loomiseks.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga võetakse kasutusele uued terminid turvategevus ja valvetegevus.

Turvategevusena käsitatakse käesoleva seadusega hõlmatud tegevusalasid, millega tegelevad

ettevõtjad tulu saamise eesmärgil, st pakuvad tasulist teenust ning sisevalvet, mille eesmärgiks

ei ole tulu saamine. See on katusmõiste majandustegevusele, mida siinse seaduseelnõuga

reguleeritakse. Sisevalve on käsitletav majandustegevusena MSÜS § 3 lõikest 2 tulenevalt.

Termin valvetegevus on defineeritud eelnõu §-s 5 majandustegevusena, mis hõlmab isiku või

vara valvamist ja kaitsmist ning korra pidamist mehitatult või tehnilise vahendiga. Seega

hõlmab valvetegevus seni kehtiva TurvaS-iga sätestatud kinnis- ja vallasvara valve ja kaitse

teenuse, isikukaitse teenuse, üritusel ja objektil korra tagamise teenuse ning juhtimiskeskuse

pidamise – eraldi teenuste ja (õigus)mõistetena neist eelnõuga loobutakse.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Turvategevus ei ole EL-i õiguses reguleeritud teenusena. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2006/123/EÜ „Teenuste kohta siseturul“59 ei reguleeri erandina turvateenuseid ega

eraturvaettevõtlust ja kohaldub vaid praegu TurvaS-i alusel turvateenusena käsitatava

valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise teenusele 60. Viimati nimetatud

tegevusala kaudu on eelnõu vahetult seotud EL-i õigusega.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1214/2011 „Euro sularaha professionaalse

piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel“61 reguleerib turvaettevõtluse

59 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2006/123/EÜ, 12. detsember 2006, teenuste kohta siseturul.

Internetis kättesaadav aadressil http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32006L0123. 60 Teenuste direktiivi rakendamise käsiraamat, lk 13. Internetis kättesaadav aadressil

http://ec.europa.eu/internal_market/services/docs/services-dir/guides/handbook_et.pdf. 61 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1214/2011, 16. november 2011, euro sularaha professionaalse

piiriülese maanteeveo kohta euroala liikmesriikide vahel. Internetis kättesaadav aadressil

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32011R1214.

spetsiifilist valdkonda. Sularahavedu on käsitatav valvetegevusena. Selle määrusega luuakse

turvaettevõtjale võimalus ajutiselt ja väheste piirangutega osutada teistes liikmesriikides

sularahaveo teenust.

6. Eelnõu määratud mõju

Seaduseelnõu mõju eri valdkondadele hinnati VTK koostamise käigus.

Eelnõu uue tervikteksti kesksed muudatused on järgmised:

1) kehtestatakse uus turvategevuse tegevusalade liigitus;

2) täiendatakse turvaettevõtjale ja majandustegevusele esitatavaid nõudeid;

3) täpsustatakse turvatöötaja õigusi ja kohustusi ning suurendatakse nende sotsiaalseid

garantiisid;

4) täiendatakse sisevalve korraldust ja nõudeid;

5) kehtestatakse võimalus kaasata turvaettevõtja KOV-i korrakaitseülesande täitmisse.

6.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Sihtrühm. Eesti elanikud (turvategevuse töötajad ja tegevusalal töötamisest huvitatud isikud)

Turvategevusega puutuvad kaudsete tarbijatena kokku paljud Eesti elanikud (kaubakeskustes

jm valvatavas avalikus ruumis), ent tööhõives on turvategevus marginaalne osa tööturust.

Avalduv mõju. Täisealisteks saavatel noortel avaneb võimalus asuda tööle turvategevusse

(turvatöötajana töötamise nõutavat vanust langetatakse 19-lt 18-le eluaastale), mis võib

omakorda soodustada osakoormusel ja paindlike töökohtade loomist turvategevuses. Samas on

tegemist väikese hulgaga, mistap mõju tööhõivele laiemalt on väike.

Paranevad turvatöötajate sotsiaalsed garantiid – suurenevad turvatöötajate rahalised hüvitised

töövõime osalise või täieliku kaotamise või surma korral – ja selgemini määratakse tööandja

vastutus tagada turvatöötaja ohutuseks vajalikud vahendid ja töökeskkond.

Lisanõuded valvetegevusele ja sisevalvele ning võimaluse loomine kaasata KOV-i

korrakaitseülesannetesse eeldavad osaliselt töötajate lisakoolitamist. Suuresti puudutab see

praeguseid turvatöötajaid ja neid, kellele on vaja lisapädevusi, koolitatakse olemasoleva

väljaõppesüsteemi raames (perioodiline täienduskoolitus jms).

Muudatuste rakendamise mõju sagedus on sihtrühmale väike, sest puudutab vahetult väikest

hulka töötajaid Eesti turul. Samuti on mõju ulatus väike, sest hõlmab tööturul väikest osa hõives

olijaid.

Järeldus mõju olulisuse kohta:

Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on väike, nagu ka muudatusega kaasnev

negatiivne mõju. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Sihtrühm I. PPA kui korrakaitseorgan ja majandushaldusasutus, KOV-id kui korrakaitseorgan.

Politsei on ühelt poolt turvategevuse kui majandustegevuse haldaja (nii järelevalve- kui ka

loamenetluse kaudu), teisalt turvaettevõtjate tegevusest kasusaaja (turvaettevõtjad aitavad

otseselt ja kaudselt tagada avalikku korda). Turvaettevõtjate võrgustiku aktiivsus ja nende

tegevuse ulatus inimeste, vara ja avaliku ruumi valvamisel ja kaitsmisel võimaldab politseil

pühenduda siseturvalisuse küsimustele, mis on vaja kiiresti lahendada. KOV-id

korrakaitseorganitena saavad samuti kasu, kui turvaettevõtjate tegevus on senisest paremini

korraldatud.

Avalduv mõju. Tegevusalade ja täpsete majandustegevuse nõuete kehtestamisega saab politsei

paremad võimalused, et kindlustada turvategevuse turu kvaliteet ja hoida pakutavad teenused

ühtlaselt väga heal tasemel. Lisanõuded ettevõtjatele (nt karistatuse puudumise laiendamine

karistusseadustiku peatükkide lisamisega) aitab suurendada turvaettevõtjate usaldusväärsust.

Eelnõuga luuakse KOV-idele lisavõimalus kaasata avaliku korra tagamisse turvaettevõtja. See

suurendab KOV-i võimet ennetada ja lõpetada avalikus kohas käitumisnõuete rikkumisi, ent

muudab üldiselt turvalisemaks ka meie avalikku ruumi. Samas ei ole see valdadele-linnadele

kohustus, vaid üks võimalus turvalise elukeskkonna kujundamisel.

Samuti luuakse võimalus politseil majandushaldusasutusena volitada osa ülesandeid

(turvatöötaja väljaõppe tegevusloa taotluse lahendamine, majandustegevuse peatamine ja

lõpetamine; turvatöötaja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse kooskõlastamine) täitma

mittetulundusühingut, mis võimaldab teatud määral politseil keskenduda enam siseturvalisuse

tagamise põhiülesannetele).

Muudatuste rakendamise mõju sagedus on väike sihtrühmale, sest turvalisuse tagamisega

tegeleb lai ring erinevaid toimijaid (politsei jt siseturvalisuse asutused, KOV-id, vabatahtlikud

ja nende ühendused jne) ja juba praegu tehakse koostööd turvaettevõtjatega. Arvestades

KOV-ide võimekust ja erinevaid prioriteete, hakkab 79 KOV-ist loodavat võimalust kasutama

pigem väike osa. Samuti on mõju ulatus väike, sest turvategevus majandustegevusena hõlmab

väikest osa siseturvalisuse tagamise tegijate suurest hulgast.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on väikesed ja

muudatusega kaasnev negatiivne mõju jääb samuti väikeseks. Seetõttu on mõju ebaoluline.

Sihtrühm II. Eesti elanikud. Inimesed puutuvad turvategevusega kokku sageli, olemata ise

teenuse tellija rollis – turvatöötajad tagavad turvalisust avalikus ruumis valvates ja kaitstes

näiteks kaubanduskeskuseid, parklaid ja teisi objekte.

Avalduv mõju. Arvestades, et turvateenuste tase muutub ühtlasemaks ja paremaks (senisest

täpsemad majandustegevuse nõuded) ja politsei võimalused majandushaldusasutusena seda

mõjutada, paraneb turvatöötajate väljaõpe ja nende võimalused sekkuda ning suureneb

riigiasutuste, KOV-i ja turvaettevõtete koostöö, võib üldiselt eeldada mõningast inimeste

turvatunde suurenemist ning usalduse kasvu tegevusala ettevõtjate ja turvategevuse teenuste

vastu. Samas on turvatunde loomisel ja hoidmisel turvategevuse ettevõtete panus üks paljudest

(politsei ja teiste riigiasutuste, KOV-ide ja vabaühenduste kõrval), mistõttu jääb mõju ulatus

pigem väikseks.

Samuti on turvategevuse usaldusväärsuse kasv uuringute järgi seotud teenusest teadlikkuse ja

selle tarbimiskogemusega, mistõttu arvestades, et turvateenust on ostnud 2015. a seisuga u 12%

täiskasvanud elanikest, jääb mõju ulatus keskmiseks.

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on väike, nagu

ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.3. Mõju majandusele

Sihtrühm. Mõju hindamisel majandusele käsitatakse sihtrühmadena turvategevuse tegevusalal

alustavaid ja selles valdkonnas tegutsevaid ettevõtjaid ning sisevalve korraldajaid.

Mõju avaldumine. Turvategevuse nõuete selgemaks muutmine ja turvaettevõtjate

usaldusväärsuse kasv võib suurendada nende isikute arvu, kes ostavad turvateenust kas oma

kodu või ettevõtte varade valveks ja kaitseks. Uuringud näitavad62, et kui inimeste teadlikkus

kasvab, võib turvateenuse ostjate arv optimistlikul hinnangul suureneda kuni poole võrra, mis

võib tähendada, et turvaturu käive kasvab.

Uue regulatsiooni kehtestamisel on mõju turvaettevõtjate senisele tegevusele järgmine:

täpsustuvad nõuded turvategevusele turule sisenemiseks ja majandustegevuse harrastamisel,

samuti nõuetele vastavuse kontroll (riiklik järelevalve), seetõttu võib eeldada konkurentsi

elavnemist ja turu korrastumist eeskätt väiksemate tegijate puhul. Samuti väheneb

halduskoormus turvaauditi tegevusalas tegutseda soovijatele – tegevusloa kohustus asendatakse

majandustegevuse teate esitamisega. Samas, arvestades turvaettevõtjate osakaalu kogu

majanduses ja seda, et turvategevuse turu märkimisväärne osa on praegu kindlate suuremate

ettevõtjate käes, jääb mõju väikeseks.

Lisanõuded sisevalvele suurendavad sisevalve korraldaja kohustusi koolitada oma töötajaid

samal tasemel, mis turvatöötajad. Samuti laieneb sisevalve tegevusest teada andmise

kohustusega isikute ringi – seni enese ja tasuta teiste vara valvamisele lisandub ka sisevalve

korraldajale kuuluvate ruumide üürimisel või rentimisel teisele isikule või asutusele kuuluva

vara valvamine ja kaitsmine, millega laienevad sisevalve nõuded ka edaspidi nt valvega

parklatele tagamaks turvategevuse erinevate tegijate võrdse kohtlemise ja ausa konkurentsi.

Turvategevuse loamenetluse ja järelevalve uuendamine ettevõtjate halduskoormust

märkimisväärselt ei suurenda, kohati vähendab (turvaaudit muutub loakohustuslikust

tegevusalast majandustegevuse teatamise nõudega tegevusalaks).

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on väikesed ja

muudatusega kaasnev negatiivne mõju jääb samuti väikeseks. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.4. Mõju regionaalarengule

Sihtrühm. KOV-id

Avalduv mõju. Eelnõuga luuakse KOV-idele võimalus kaasata oma territooriumil avalikus

kohas käitumise üldnõuete järgmise üle järelevalve tegemisse turvaettevõtja turvatöötajaid.

Sellega saavad eri regioonide vallad-linnad juurde ühe instrumendi, kuidas eri mudelite kaudu,

arvestades piirkonna eripära, tagada turvalisust ning ühtlustada selle taset nii omavalitsuse sees

kui ka võrreldes teiste omavalitsustega. Arvestades, et KOV-i võimalus kaasata turvaettevõtjaid

saab olema seotud asjaoluga, kas KOV-is on korrakaitseametnik või mitte, ja et seda võimalust

kasutatakse pigem erandina, on oodatava mõju sagedus ja ulatus väikesed.

62 Elanike teadlikkus ja hoiakud turvateenuse ja turvaettevõtete suhtes (2015).

Järeldus mõju olulisuse kohta. Muudatuse mõju sagedus ja ulatus sihtrühmale on väikesed, nagu

ka muudatusega kaasnev negatiivne mõju. Seetõttu on mõju ebaoluline.

6.5. Mõju riigiasutustele ja KOV-i korraldusele

Sihtrühm. PPA (korrakaitse- ja majandushaldusasutusena), TTJA (majandushaldusasutusena),

volitatud MTÜ (majandushaldusasutusena), KOV (korrakaitseorganina).

Avalduv mõju. Uue regulatsiooni üks sihte on edendada turvaettevõtjate, KOV-i ja riigiasutuste

koostööd ning suurendada turvategevuse usaldusväärust.

Usaldusväärsuse tagamise üks abinõusid on korraldada majandustegevust ja asjakohase

majandushaldusasutuse tegevust.

Uued ja täpsustatud nõuded majandustegevusele ning täiendavad järelevalvemeetmed

võimaldavad politseil ja TTJA-l majandushaldusasutusena tõhusamalt teha eel- ja järelkontrolli

tegevusala ettevõtjate üle, et tagada usaldusväärne ja väga heal tasemel turvategevus.

Turvatöötajate koolitamise tegevusloa menetlemise protseduuri lühendatakse ja edaspidi annab

loa PPA (HTM-i asemel) või tema volitusel mittetulundusühing – otsustamine ja pädevus on

koondatud ühte organisatsiooni.

Uue seadusega luuakse PPA-le võimalus delegeerida osa majandushaldusasutuse ülesandeid

(turvatöötaja väljaõppe tegevusloa taotluste lahendamine, tegevusloa peatamine ja kehtetuks

tunnistamine sellel tegevusala ning turvatöötaja vormiriietuse ja töötõendi kirjelduse

kooskõlastamine) halduslepingu alusel MTÜ-le, mis võimaldab politseil keskenduda

põhiülesannetele sh turvategevuses fokuseeruda valvetegevusele kui intensiivseima

põhiõiguste riivega tegevusala korraldamisele ja selle üle järelevalvet teostamisele. MTÜle

delegeerimine soodustab turvategevuse sektori eneseregulatsiooni ja tagab riigile tugevama

partneri tegevusalade korraldamisel ja arendamisel.

Seega, turvategevuse majandustegevuse nõuete täpsustamine, loamenetluse viimine enam

MSÜS-i loogikale vastavaks ning selle tulemusena riiklikuks järelevalveks lisahoobade

andmine mõjutab PPA tööd. Eeskätt väljendub see ühekordses vajaduses koolitada oma

töötajaid (loaametnikud) ning kehtestada järelevalve algatamise ja läbiviimise tingimused ja

kord, et tagada majandustegevuse nõuetele vastava turvaettevõtlus ning tulemuslik ja mõjus

sekkumine rikkumiste korral.

Eelnõuga luuakse selgus valveseadmestiku projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise

tegevusalal, mis on väga paljuski seotud siseturvalisuse ja turvategevusega (luues

tulemuslikuks tegutsemiseks eeldusi), ent loomult on suuresti ehitustegevus – edaspidi

korraldab järelevalvet TTJA kui valdkonnas pädev asutus.

Uus regulatsioon võimaldab sihipärasemalt kasutada riigieelarveraha (turvategevuse eri

tegevusaladele kohandatud menetlused ja järelevalve).

KOV-ide töökorraldusele suurt mõju eelnõu ei avalda ja uusi kohustusi ei pane. Turvaettevõtja

kaasamine avaliku korra tagamisse on edaspidi lisavõimalus, millega kindlustada, et KOV-i

territooriumil järgitaks avalikus kohas käitumise üldnõudeid. Juhul kui turvaettevõtjat tahab

kaasata vald või linn, kellel ei ole veel korrakaitseametnikku või -üksust, peab ta sellise

ametniku teenistusse võtma või üksuse moodustama. Ent arvestades, et kaasamisvõimaluse

kasutamine saab olema pigem erand kui reegel, on üldiselt mõju väike.

Turvaettevõtjate pakutava teenuse kvaliteedi paranemine ning politsei ja KOV-ide senisest

tihedam koostöö võimaldab tulemuslikumalt reageerida süütegudele ja tõkestada nende

toimepanemist. Samuti võimaldab turvaettevõtjate suurem sidustatus KOV-i ja politseiga

kasutada peale olemasolevate korrakaitse võimaluste ka turvatöötajaid. Arvestades, et

enamikus KOV-ides jääb turvatöötajate kaasamine avaliku korra tagamisse pigem erandiks kui

reegliks, on mõju pigem väike kui võrrelda politsei panusega avaliku korra tagamisse.

Hinnang mõju olulisuse kohta. Mõju on ebaoluline, kuna muudatuse mõju sagedus ja ulatus

sihtrühmale on väike, nagu ka sellega kaasnev negatiivne mõju.

Eelnõus kavandatavate muudatustega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Uus regulatsioon eeldab majandustegevuse haldamisega, sh loamenetluse ja järelevalvega

tegelevate ametnike koolitamist, seda eelkõige politseis, ent ka Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametis, samuti infopäevade korraldamist turvaettevõtjatele (uuenenud

regulatsiooni, sh nõuete kohta) ja KOV-i esindajatele (tutvustamaks võimalusi, kuidas

kujundada turvaettevõtete teenuste kasutamise abil kohalik turvaline elukeskkond).

Mõlema tegevuse korraldamiseks saab kasutada riigi ja KOV-i asutuste ruume ning

ettevalmistustööd teha koostöös ETEL-i, maakondlike turvalisuse nõukogude ja teiste

partneritega.

PPA-l tekib võimalus delegeerida osa majandushaldusasutuse ülesandeid, ent nendega

kaasnevad kulud ja võimalik sääst sõltub üleantava ülesande ulatusest ja mahust. Tegevusloa

taotluse lahendamise delegeerimise tõttu võib riigieelarvesse jääda laekumata riigilõivuna 100-

200 eurot aastas (keskmiselt 1–2 tegevusloa taotlust viimase 3 aasta jooksul). Turvatöötaja

töötõendi ja vormiriietuse kirjelduse kooskõlastamisele riigilõivu ega teenustasu kehtestatud ei

ole. Täpsem kulude ja tulude analüüs tuleb teha enne volitamise otsuse tegemist.

Kuna turvaaudit (senine turvakonsultatsioon) tegevusalal kaob loakohustus ja sellega

alustamiseks tuleb edaspidi esitada majandustegevusteade, siis hinnanguliselt jääb riigilõivuna

laekumata 770–1300 eurot aastas (keskmiselt 3–4 tegevusloa taotlust viimase 3 aasta jooksul).

8. Rakendusaktid

Eelnõu jõustumisel seadusena tunnistatakse kehtetuks 2004. aastal jõustunud TurvaS. Selle

tõttu muutuvad kehtetuks kõik TurvaS-i alusel kehtestatud määrused:

1. Vabariigi Valitsuse 1. juuli 2016. aasta määrus nr 71 „Raha ja väärtpaberite veo kord“;

2. siseministri 10. detsembri 2007. aasta määrus nr 78 „Turvatöötaja kutsesobivuse ning

kehalisele ettevalmistusele ja tervisele kohaldatavad nõuded ja tervisenõuetele

vastavuse kontrollimise kord“.

Esimese määruse sätted, mis puudutavad politseile turvategevusest teada andmist, ning teise

määruse sisu tervikuna reguleeritakse edaspidi turvategevuse eeskirjaga.

TurvaS-is sätestatakse peale eeltoodud määruste volitusnorm järgmise määruse kehtestamiseks:

TurvaS-i § 12 lõike 1 kohaselt peab Vabariigi Valitsus kehtestama valveseadmestiku

projekteerimise, paigaldamise ja hooldamise korra. Nimetatud korda ei ole TurvaS-i

kehtivuse jooksul kehtestatud. Kuigi tegemist on imperatiivse volitusnormiga, mis kohustab

täidesaatva võimu organit asjakohast üldakti andma, ei ole peetud sellise akti andmist

põhjendatuks ega mõistlikuks. Need on tehnilised nõuded, mis on tugevalt seotud kindla

seadmega. Seega ei soovitud põhjendamatult piirata võimalike erilahenduste kasutamist. Võttes

arvesse, et tehniliste lahenduste areng on kiire, ei ole tõenäoline, et riik suudab tehnika arengu

tõttu pidevalt rakendusakte muuta.

Eelnõuga viiakse võimalikult palju regulatsioone, mis praegu olid sätestatud seaduse tasandil,

ministri määruse tasandile, et muuta seadusesätted selgemaks ja võimaldada riigil muutuvale

olukorrale turvategevuse turul paindlikumalt reageerida. Uute volitusnormide alusel antavates

määrustes kaotatakse seni puudu olnud lüngad teatud tegevustes või teenuste sisus. Eelnõuga

muudetakse osa sätteid senisest üksikasjalikumaks, et saavutada eraturvateenuste kvaliteedi

ühtlasem tase. Kokkuvõttes suureneb uue seaduse tõttu nii rakendusaktide arv kui ka maht.

Eelnõus on järgmised volitusnormid:

1. Eelnõu § 4 lõike 4 alusel kehtestab vastava valdkonna minister määrusega

turvategevuse eeskirja;

2. Eelnõu § 7 lõike 4 alusel võib vastava valdkonna eest vastutav minister määrusega

kehtestada valveseadmestiku projekteerimisele, paigaldamisele ja hooldamisele

lisanõuded; 3. Eelnõu § 39 alusel kehtestatava KorS-i § 821 lõike 13 alusel kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega riikliku järelevalve tegemisel kasutatavad eritunnused

ja nõuded vormiriietusele.

HMS-i § 91 lõike 1 järgi võib haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, volitada määruse

andmise edasi teisele haldusorganile ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtud.

Käesolevas eelnõus on hinnatud, et osa määruste kehtestamine peaks kuuluma Vabariigi

Valitsuse pädevusse. Edasivolitamise võimalusega volitusnorm peaks aga olema pigem erand

ja see tuleks kavandada juhul, kui vahetu volitamine ei ole asjaolude tõttu võimalik. Üldjuhul

on eesmärk vältida vahetu volitusnormi kavandamisega tarbetut halduskoormust.63 Seega

sätestatakse eelnõus kõikide määruste kehtestamine ministri tasemele. Eespool nimetatud

määruste kavandid on esitatud seletuskirja lisas 2.

Lisaks tuleb muuta kaht järgmist määrust, mis otse või kaude on seotud turvategevuse

regulatsiooniga:

1. Vabariigi Valitsuse 20. juuni 2011. aasta määrus nr 84 „Ametniku, töötaja ning

füüsilisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded“. Määrusega

kehtestatakse eesti keele oskuse kohustuslik tase ehk keeleoskustase keeleseaduse § 23

lõigetes 1 ja 2 loetletud isikutele, samuti asjakohaste keelekasutusolukordade

iseloomustused. Määruse § 6 punkti 3 kohaselt nõutakse valvetöötajatelt eesti keele

oskust vähemalt A2-tasemel. Määruse § 8 punkti 13 kohaselt nõutakse eesti keele

oskust vähemalt B2-tasemel neilt turvatöötajatelt, kelle tööülesanded on seotud avaliku

korra tagamisega või kes tööülesannete täitmisel kannavad relva või kasutavad

erivahendeid. Lähtudes käesolevas eelnõus ettenähtud muudatustest, on kõnealusesse

määrusesse vaja teha täpsustavad muudatused, millega kaotada termini valvetöötaja

kasutamine, ja viia keeleoskustasemed ja kasutusolukordade iseloomustused vastavusse

eelnõu eesmärgiga.

2. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. aasta määrus nr 163 „Reguleeritud

ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist

63 normitehnika käsiraamat, § 11;

või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi

kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli“. Määruse §-s 3 on sätestatud ametikohad ja

kutsealad, millel ajutiseks töötamiseks võib pädev asutus teha välisriigi

kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli. Nimetatud paragrahvi punkti 12 kohaselt on see

võimaldatud ka turvatöötaja ja valvetöötaja puhul „Turvaseaduse” tähenduses.

Määruses on vajalik eelnõu jõustumisel teha tehnilised muudatused, millega kaotada

termini valvetöötaja kasutamine, peale selle on vaja asendada sõna turvaseaduse

sõnadega turvategevuse seaduse.

9. Seaduse jõustumine

Seadus on kavandatud jõustuma 2021. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise kuupäeva seadmisel

on võetud arvesse eelkõige uue redaktsiooni mõju turvaettevõtjatele ning muudele asutustele,

kes on kohustatud üle vaatama oma tegevused ja vajaduse korral tegema muudatusi, võimalike

arenduste väljatöötamist ja aega, mis kulub majandushaldusasutuse ametnike koolitamisele.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Riigikohtule, Õiguskantsleri

Kantseleile, ETEL-ile, Kaubandus-Tööstuskojale, PPA-le ja Eesti Pangale.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

25.11.2019 nr 1-6/1941-1

Turvategevuse seaduse eelnõu esitamine

kooskõlastamiseks

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks turvategevuse seaduse

eelnõu koos seletuskirja ja rakendusaktide kavanditega. Palume eelnõu kooskõlastada või

arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul pärast eelnõu ja selle lisade EIS-is kättesaadavaks

tegemist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Helme

siseminister

Teadmiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Eesti Pank

Õiguskantsleri Kantselei

Riigikohus

Eesti Turvaettevõtete Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eimar Veldre 6125153

[email protected]