Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	1.1-3/21/550
Registreeritud	22.12.2021
Sünkroonitud	16.10.2025
Liik	Korraldus
Funktsioon	1.1 Üldjuhtimine
Sari	1.1-3 Korraldused
Toimik	1.1-3/2021
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Marge Kelgo (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (159709 tm).

Failid

1.1-321550 22.12.2021 Korraldus.asice

Lisa 1. Projekteerimistingimused.pdf

Lisa 2. Arvamuste ja kooskolastuste koondtabel .pdf

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks .pdf

Lisa 1. Projekteerimistingimused.pdf

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒

Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti

koostamiseks“ lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I

klassi maantee ehitusprojekti koostamine

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Ehitamine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 77000447

2.3.Ametniku nimi: Mart Michelis

2.4.Ametniku

ametinimetus:

Projekteerimise osakonna juhtivinsener

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused ehitusseadustiku § 27 alusel

3.2. Alus: Riiklik teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee 56502:002:0416,

56502:002:0385, 56502:002:1110, 56502:002:0395,

56502:002:0398, 56502:002:0264, 56502:002:0324,

56504:001:0640, 56502:002:0259, 56502:002:0386,

56502:002:0348, 56502:002:0266, 56504:001:0640,

56504:001:0277, 56504:001:0261, 56502:002:0325,

56504:001:0258, 56504:001:0249, 56504:001:0265,

56504:001:0267, 56504:001:0269, 56504:001:0263,

32501:003:0690, 23401:002:0490, 23401:003:0600,

25501:001:0423, 25501:001:0422;

15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee 56504:001:0084;

15162 Koigi-Päinurme tee 32501:003:1311;

15182 Mäe-Prandi tee 32501:003:1221, 32501:003:1222,

25501:001:0521;

15167 Koigi-Laimetsa-Käsukonna tee 23401:002:0053,

32501:003:1242, 25501:001:0538, 25501:001:0575,

32501:003:1241, 25501:001:0525;

49 Imavere - Viljandi - Karksi-Nuia tee 23401:005:0011

23401:005:0009.

4.2.Koha-aadress: Järva maakond Paide linn (Mäo, Valgma, Mäeküla ja Nurmsi

külad) ja Järva vald (Prandi, Koigi, Hermani, Käsukonna,

Jalametsa, Järavere ja Imavere külad)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas 1.

*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletavate riigiteede katastriüksused.

Projektlahenduse realiseerimiseks on vajalik täiendava teemaa omandamine. Esialgne

hinnanguline teemaavajadus ja puudutatud kinnisasjad on näidatud

projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ joonistel. Tegelik teemaa vajadus selgitatakse

välja eelprojekti koostamise käigus ja esitatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Teelõik on osa riigi põhimaanteest 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa. Maantee kuulub Euroopa E-teede võrku, numbriga

E263 ja üleeuroopalisse transpordivõrgustikku TEN-T. Samas

on tegemist siseriiklikult tähtsa maanteega, mis ühendab

üheksat maakonda pealinnaga ning Luhamaa piiripunktiga.

Projekteeritaval põhimaantee lõigul on aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus 2020. aasta andmetel 7715-8781

autot ööpäevas, millest 17-18% moodustab raskeliiklus.

Teelõigule on koostatud Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustav

teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0“.

Teemaplaneering koos lisadega on kättesaadav lingil

https://maakonnaplaneering.ee/90.

Teemaplaneeringuga on määratud põhimaantee trassi koridor

ning üldised maakasutus- ja ehitustingimused maantee trassi

koridoris, tee ja tee kaitsevööndi alas, liiklussõlmedes ja teistel

planeeringu elluviimiseks vajalikel aladel. Planeeringuga on

määratud teede, sh kohalike teede, eritasandiliste ristmike

(liiklussõlmede) ja ristete asukohad maakonnaplaneeringu

täpsusastmes.

Transpordiameti tellimusel koostab Skepast&Puhkim

OÜ riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-

108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti (töö nr

MA1725), mille koosseisus on 2021. aastal valminud I klassi

maantee ehituse eskiislahendus, mis on toodud lisas 3 „Eskiis“.

Eskiis on koostatud teemaplaneeringu, Maa-ameti LIDARi

kõrgusandmete, eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja

kitsendused) ja ulukiseire vaheetapi andmete alusel ning

muudetud 29.11.2021 arvestades projekteerimistingimuste

menetluses esitatud asjakohaste arvamustega.

5.1.2. Projekti eesmärk  Riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-

108,1 Mäo‒Imavere lõigu ümberehitus 2+2 sõidurajaga

maanteeks vastavalt teemaplaneeringule „Põhimaantee nr

2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0“.

 Teedevõrgu asukoha täpsustamine ja teemaa vajaduse

määramine.

 Projektalal liikuvuse tagamine erinevatele

transpordiliikidele (sh jalakäijad ja jalgratturid,

ühistransport, kohalik liiklus, transiitliiklus,

põllumajandustehnika).

 Keskkonnamõju hindamine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

Põhimaanteel 120 km/h

5.1.4. Projekteerimise

lähtetase

rahuldav

5.1.5. Sõiduradade arv Põhimaanteel 2+2

5.1.6. Ristlõige

- sõiduraja laius 3,5 m

- kindlustatud peenra laius 2,5 m

- tugipeenra laius 0,5 m

- eraldusriba laius 6,0 m (põhjendatult kitsam)

5.2. Riigiteed, sh ristmikud ja mahasõidud

5.2.1. Lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid” lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi „Maanteede

projekteerimisnormid“). Põhjendatud juhul võib kasutada Eestile lähedastes

kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid

juhendmaterjale.

5.2.2. Projekti koostamisel lähtuda lisas 3 „Eskiis“ toodud teede ja rajatiste

eskiislahendusest. Projektlahendus täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.

5.2.3. Projekteerida tugi- ja kõrvalmaanteede, ühendus- ja kogujateede ristlõiked, katte tüüp

ja liikluskorraldus lähtudes tee funktsioonist, projekteeritavast kiirusrežiimist,

liiklussagedusest ja liikluse koosseisust.

5.2.4. Näha ette põhimaantee samatasandiliste ristumiskohtade likvideerimine või

ümberehitus lähtuvalt eskiislahendusest.

5.2.5. Vajadusel näha ette projektalaga seotud olemasolevatel teedel liikluskorralduse,

kiirusrežiimi ja/või selle ulatuse muutmine ning katte remont.

5.2.6. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.

5.3.Bussipeatused

5.3.1. Koostöös kohaliku omavalitsuse ja Järvamaa Ühistranspordikeskus MTÜ-ga

täpsustada eskiislahenduses toodud bussipeatuste vajadust, sh täpsustada peatuste

asukohad ja taristu.

5.3.2. Projekteeritavate bussipeatuste tüüp peab vastama tee klassile, millele peatus

projekteeritakse.

5.3.3. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.3.4. Hinnata eeldatavat parkimiskohtade vajadust bussipeatuste juures ja vajadusel

projekteerida „Pargi ja reisi“ parklad sõiduautodele ja jalgratastele.

5.4.Kergliiklusteed

5.4.1. Kergliiklusteede projekteerimisel lähtuda eskiislahendusest. Teede asukohad võivad

projekteerimise käigus täpsustuda.

5.4.2. Kergliiklusteede kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015

määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede

projekteerimisnormid“.

5.4.3. Kergliiklustee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.

5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)

5.5.1. Lähtudes põhimaantee projektlahendusest ning uuringute tulemustest, projekteerida

teelõigule vajalikud rajatised – viaduktid, sillad, eritasandilised ülepääsud ulukitele

ja kergliiklejatele. Rajatiste indikatiivsed asukohad on esitatud eskiisi joonisel.

5.5.2. Uued rajatised projekteerida üldjuhul kasutusajaga 100 aastat.

5.5.3. Projekteerida müratõkkerajatised lähtudes mürauuringu tulemustest.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Kavandada liiklussõlmede, ringristmike, viaduktide, rampide ja jalakäijate tunnelite

valgustamine.

5.6.2. Teevalgustus kavandada lähtuvalt Transpordiameti kodulehel leitavast juhisest

„Riigimaanteede valgustamise juhis“.

5.6.3. Projekti mahus lahendada ehitamisele ettejääva olemasoleva valgustuse ümberehitus,

et tagada teevalgustuse terviklahendus.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.7.4. Projektlahendus peab arvestama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018

määrusega nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“.

5.7.5. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise või kasutusõiguse seadmise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Projekteerida tee ehitusele ettejäävate tehnorajatiste ümberehitamine või kaitsmine.

Taotleda tehnilised tingimused tehnorajatiste valdajatelt, kelle rajatisi projektiga

tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Ehitusprojektis esitada projektalaga seotud maaparandussüsteemide rajatised ja

andmed, maaparandussüsteemi maa-alale lisavee juhtimise (sademevee, pinnasevee

jms) ning kaitsmise ja ümberehitamise kompleksne lahendus

maaparandussüsteemide toimise tagamiseks. Vajadusel taotleda Põllumajandus- ja

Toiduametilt maaparandusseaduse kohased projekteerimistingimused

maaparandusehitise ehitusprojekti koostamiseks.

5.8.4. Arvestada Transpordiameti otsustega korralduse „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I

klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Hüdroloogilised uuringud

ja arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☒ Liiklusuuringud ja -prognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada

ristmike läbilaskvust ja määrata

teenindustaset, katte arvutamiseks

vajalikku koormussagedust,

liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja

võimalikke ümberjagunemisi, sh

riigiteedel, kohalikel teedel ja erateedel.

☒ Kergliiklustee vajaduse hindamine Teostada vastavalt Maanteeameti

juhendile „Kergliikluse prognoosimise

juhend-2013“.

☒ Mürauuring Teostada mürauuring ning selgitada välja

müraleevendusmeetmete vajadus ja

asukohad.

☒ Ulukiuuring Ulukirajatiste asukoha ja lahenduste

koostamisel arvestada Rewild OÜ

ulukiseire „Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 90,0-142,0 Mäo-Pikknurme

teelõigu ulukite liikumise ja

konfliktkohtade määramise analüüs“

tulemustega.

☒ Õhusaaste hajuvusuuring Viia läbi õhusaaste näitajate

hajuvusuuring (modelleerimine).

☒ Arheoloogiline uuring Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus

mahus

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☐ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☒ Keskkonnamõju

hindamine

Koostada riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi

maantee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste

osas keskkonnamõju hinnang, lähtudes

keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest.

☐ Ei kohaldu

Koostas: Marge Kelgo, projekteerimise osakonna projektijuht

Lisad: 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

2. Teemaplaneeringu väljavõte

3. Eskiis (leitav lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/gRxP4vQjnzp73wO)

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere

lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 1

Lisa 1. Projekteeritava teelõigu asukohaskeem

Lisa 2. Teemaplaneeringu väljavõte

Lisa 2. Arvamuste ja kooskolastuste koondtabel .pdf

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojekti koostamiseks“ lisa 2

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

16.09.2021 kiri

nr 6-3/21/4017-5

/…/

Projekteerimistingimusi ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta anda kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas

ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Kaitseala, hoiuala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti

valitseja on Keskkonnaamet.

Projekteerimistingimustele lisatud eskiisi kohaselt paikneb projekti ala osaliselt kaitsealal Koigi mõisa park. Pargi

edelanurka või selle lähedusse projekteeritakse Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee ja Koigi-Laimetsa-Käsukonna tee

projekteeritav riste ja parki kergliiklusteed.

Projekteerimistingimused näevad ette koostada riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒

Imavere lõigu I klassi maantee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõju hinnang.

Keskkonnaamet on seisukohal, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee

ehitamine on võimalik ilma Koigi mõisa pargi kaitse-eesmärgi saavutamist ja ala seisundit kahjustamata.

Arvestades eelnevat annab Keskkonnaamet nõusoleku riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1

Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti koostamiseks projekteerimistingimuste andmiseks.

/…/

Helen Manguse, juhataja keskkonnakorralduse büroo

Otsus:

1. Arvestada, et Keskkonnaamet on andnud nõusoleku

riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-

108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimuste andmiseks.

2. Projekti koostamisel vältida Koigi mõisa pargi kaitse-

eesmärki ja ala seisundit kahjustavat tegevust.

2 Päästeamet

20.09.2021 kiri

nr 7.2-3.4/5035-4

Päästeameti Lääne päästekeskus on esitanud kirjalikult oma ettepanekud KMH programmi kohta 30.06.2021 nr 7.2-

3.4/5035-2.

Projekteerimise käigus tuleb lisaks välja selgitada, kas AS Johnny Paiaristi tankla ohuala läbival maanteelõigul on

vajalik kasutusele võtta leevendavaid meetmeid, või mitte.

Margo Kubjas, ohutusjärelevalve büroo nõunik Lääne päästekeskus

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastava

asutuse poolt kooskõlastatuks.

2. Paiaristi tankla ja selle ohuala mõjusid ning vajadusel

leevendusmeetmeid käsitleda KMH aruandes.

9 Maa-amet

07.09.2021 kiri

nr 6-3/21/3342-5, 23.11.2021 kiri

nr 6-3/21/3342-9

/…/

Projekteeritav maanteelõik läbib järgmiseid riigi omandis olevaid kinnisasju, mille riigivara valitseja on

Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet:

 Juhi (tunnus 56504:001:0227). Maantee ja eeldatav teemaavajadus läbib Juhi kinnisasja keskosa. Juhi kinnisasjale on

seatud kasutusvaldus /…/. Palusime 10.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/3342-3 kaasata projekti menetlusse Juhi kinnisasja

kasutusvaldaja ning edastada projekt seisukoha andmiseks kasutusvaldajale. Kuna Maa-ametil puudub info

kasutusvaldaja kaasamise kohta, palume veelkord, et projekti menetlusse kaasaksite ka kasutusvaldaja.

 Pajustiku (tunnus 23401:001:0363). Projekteeritav tee (ja eeldatav teemaavajadus) läbib kinnisasja idaserva.

 Teeserva (tunnus 32501:001:0309). Teeserva kinnisasjale ulatub projekteeritava Jõe ökodukti (km 98,17) ala ning

eeldatav teemaavajadus ulatub ligikaudu poolele Teeserva kinnisasjale.

 Teedevahe kinnisasja (tunnus 23401:003:0008) kirdenurgale on kavandatud kohalikku liiklust teenindav tee koos

eeldatava teemaavajadusega.

 Kandi kinnisasja (tunnus 23401:001:0252) idaosale on kavandatud kohalikku liiklust teenindav tee koos eeldatava

teemaavajadusega.

Maa-amet ei esita vastuväiteid riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa km 87,5-108,1

Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavatele tegevuste KMH programmile

ja projekteerimistingimuste eelnõule. Palume veelkord edastada valminud projekt koos vajalike

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastava

asutuse poolt kooskõlastatuks.

2. Ehitusprojekt koos krundijaotuskava jooniste ja Juhi

kinnisasja kasutusvaldaja seisukohaga esitada Maa-

ametile seisukoha andmiseks.

äralõigete joonistega Maa-ametile seisukoha andmiseks. Lisaks palume veelkord edastada koos

projektiga Juhi kinnisasja kasutusvaldaja seisukoha.

Kristi Kivimaa, maatoimingute osakonna planeeringute ja ehitusprojektide büroo juhataja

10 Muinsuskaitseamet

20.09.2021 kiri

nr 5.1-17.6/2674-6

06.09.2021 toimunud Muinsuskaitseameti arheoloogiakomisjoni (edaspidi Komisjon)

koosolekul vaadati üle Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi

maantee PT projekt. Projekteeritav ala asub aadressil Järva maakond, Järva vald / Paide linn. Projekteeritavale alale

jäävad mälestised asulakoht reg-nr 9723 ja Koigi mõisa park reg-nr 15030.

Transpordiamet kaasas Muinsuskaitseameti Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo-

Imavere lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste menetlusse.

Muinsuskaitseseadus (edaspidi MuKS) näeb ette, et kui kinnismälestise või selle kaitsevööndi alal rajatakse ehitis kas

detailplaneeringu või detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste alusel, koostatakse

detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimused (MuKS§ 61 lg 3, 4). Tuginedes muinsuskaitseseadusele ning

üldplaneeringu ja detailplaneeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamise korrale, otsustab Muinsuskaitseamet

MuKS § 61 alusel loobuda eritingimuste koostamise nõudest, kuna kavandatav tegevus ei muuda oluliselt

väljakujunenud ruumilist olukorda, ning annab käeolevaga omapoolsed tingimused, mis tuleb kanda projekti

seletuskirja, soovitavalt eraldiseisva alapeatükina.

 Projektialale jäävad järgnevad arheoloogiamälestised:

o Asulakoht reg-nr 9723.

 Kaevetöödel arheoloogiamälestise (asulakoht reg-nr 9723) alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu (meetod:

arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et

arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine.

Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

 Arheoloogilisi uuringuid peab läbi viima vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3

§-d 69–70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ →

Majandustegevusteated ja pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence.

 Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude

hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise

taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

 Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3;

https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load - Tööde tegemise loa taotluse vorm). Loataotlus tuleb esitada ka siis

kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemise luba väljastatakse pärast

arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

 2021. aasta kevadel tellis Skepast&Puhkim OÜ Muinasprojekt OÜ-lt Riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 87,5–108,1 Mäo-Imavere lõigu I klassi maantee lõigule arheoloogiliste uuringute I etapi ehk

arheoloogilise kaugseire läbiviimise (Kraut, A. 2021)

 Arheoloogiliste uuringute – maastikuseire (leire) – uuringukava riigitee 2 Mäo-Imavere projekteeritaval lõigul

2021.a.; https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogia_UK/2021/Jarvamaa-riigitee2-E263_UK-

2021_Muinasprojekt_leire.pdf). Kaugseire käigus tuvastati 34 teadet või maastikuobjekti, mis võiksid olla

muistised, neist 21 jäävad kavandatava teetrassi alla.

 Muinsuskaitseamet on seisukohal, et projekti järgmistes etappides tuleb arvestada

eeluuringute I etapi tulemustega, st avastatud võimalike muististega, mis jäävad

kavandatava teerassi alla. Projekteerimise käigus tuleb teetrassi alla jäävatel kohtadel (ID:

502, 504, 505, 501, 506, 1801, 3, 4, 5, 6, 7, 9, 10, 11, 18, 13, 17, 15, 16, 1501, 1601)

teostada arheoloogiliste uuringute II etapp ehk maastikuleire (prooviaugud, detektoriga

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastava

asutuse poolt kooskõlastatuks.

2. Projekti koostamisel arvestada Muinsuskaitseameti

20.09.2021 kirjas nr 5.1-17.6/2674-6 esitatud

tingimustega, mis tuleb käsitleda projekti seletuskirjas

eraldiseisva alapeatükina.

3. Kanda projekti asendiplaanidele arheoloogiamälestise ala.

4. Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile

kooskõlastamiseks.

otsimine), mille käigus täpsustub see, kas ja millistel osades on ehituse käigus

arheoloogiline uuring (kaevetööde arheoloogiline jälgimine või arheoloogiline kaevamine)

vajalik. Juhul kui realiseerub Käsukonna möödasõit, tuleb maastikuleirega katta ka

aruandes välja toodud alad ID: 12, 1201 ja 1203.

 Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §

60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama

sellest Muinsuskaitseametile.

Kuvada projekti asendiplaanidel arheoloogiamälestise ala

Projekti dokumentatsioon esitada Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks.

Maarja Tomps, Järvamaa nõunik

11 Põllumajandus- ja

Toiduamet

10.09.2021 kiri

nr 6.2-1/8377-1

/…/

Projektala ristub järgnevate riigi poolt korrashoitavate ühiseesvooludega:

1) Neeva kanal (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020000 / 001);

2) Navesti jõgi (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020000 / 001).

Projektala ristub järgnevate maaparandussüsteemide eesvooludega:

1) Luua oja (Vodja TP-757) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010040 /002);

2) Valgmaa_2 (kollektor eesvool) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood 6112410010080 / 001);

3) Sargvere peakraav (Valgmaa_2) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010070 / 001);

4) Sargvere peakraav (Sargvere) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010070 / 002);

5) K-2 (Neeva äärne) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020070 /

6) K-1 ja K-4 (Risti_Keskuse) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020050/ 005)

7) 100 (Kiigevere) (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020090 / 001).

Projektala läbib maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-ala:

1) Valgmaa_2 (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010060 / 001);

2) Valgmaa_1 (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010050 / 001);

3) Valgmaa_2 (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010070 / 001);

4) Sargvere (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112410010070 / 002);

5) Villemi (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020080 / 001);

6) Neeva äärne (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020070 / 001);

7) Villemi (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020090 / 001);

8) Villemi (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020110 / 001);

9) Risti_Keskuse (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020050 / 005);

10) Käsukonna (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6112590020110 / 002);

11) Jalametsa (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020060 / 001);

12) Käsukonna (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020130 /001);

13) Kikevere (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020092 / 001);

14) Kikevere (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020093 / 001);

15) Kiigevere (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020080 / 001);

16) Kiigevere (maaparandussüsteemi kood / ehitise kood, 6113160020090 / 001).

Maaparandussüsteemi maa-alade, eesvoolude ja riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude kohta leiate infot ja andmeid

Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendusest (uuendatakse kaks korda aastas). Kõige ajakohasemad

kaardiandmed maaparandussüsteemide, eesvoolude ja riigi poolt korrashoitavate eesvoolude ja maaparandusühistute

tegevuspiirkondade kohta on saadaval Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse

kaardirakendusest.

Otsus:

1. Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastava

asutuse poolt kooskõlastatuks.

2. Projekteerimistingimusi täiendada järgnevalt:

„Ehitusprojektis esitada projektalaga seotud

maaparandussüsteemide rajatised ja andmed,

maaparandussüsteemi maa-alale lisavee juhtimise

(sademevee, pinnasevee jms) ning kaitsmise ja

ümberehitamise kompleksne lahendus

maaparandussüsteemide toimise tagamiseks. Vajadusel

taotleda Põllumajandus- ja Toiduametilt

maaparandusseaduse kohased projekteerimistingimused

maaparandusehitise ehitusprojekti koostamiseks“.

3. Projekti koostamisel ja järgnevates projekti elluviimise

etappides arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti

(edaspidi PTA) 10.09.2021 kirjas nr 6.2-1/8377-1 toodud

info ja tingimustega.

4. Projekti seletuskirjas koostada alapeatükk, milles

käsitleda PTA tingimused, maaparandussüsteemide

ümberehituse või kaitsmise tööd jm asjakohane info.

5. Uurimis- ja projekteerimistööde käigus arvestada „Peetri

metsakuivenduse ja Lendre tee rekonstrueerimine“

ehitusprojektis toodud tegevustega ja teha koostööd

Riigimetsa Majandamise Keskusega.

6. Maaparandusrajatiste ümberehitus lahendus

kooskõlastada PTA ja asjasse puutuvate asutuste või

isikute, maaomanike või kasutusvaldajatega.

7. Maaparandussüsteemi maa-alal kinnisasja sihtotstarbe

muutmiseks ning sellel kinnisasjal

maakorraldustoimingute tegemiseks taotleda

Põllumajandus- ja Toiduametilt kooskõlastus.

PTA on 29.04.2021.a e-kirjaga nr 6.2-5/20193-1 Skepast&Puhkim OÜ-le väljastanud eelnevalt nimetatud

maaparandussüsteemide teostusjoonised.

Projektala läbib Jalametsa Maaparandusühistu (registrikood 80312995) ja Tammeküla Maaparandusühistu (registrikood

80313302 tegevuspiirkondi.

Lisaks kattub projektala osaliselt Kiigevere 6113160020090/001 eesvooluga 100 ja Lendre teega

(6113160020090/101), kus Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) tellimusel OÜ Hetver (registrikood

11066829) koostamas „Peetri metsakuivenduse ja Lendre tee rekonstrueerimine“ ehitusprojekti. Seetõttu peame

oluliseks, et riigitee 2 (E263) Tallinn-TartuVõru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu projektalal kavandatud

tegevuste elluviimiseks vajalike uurimis- ja projekteerimistööde käigus arvestatakse „Peetri metsakuivenduse ja Lendre

tee rekonstrueerimine“ ehitusprojektis toodud tegevustega ja tehakse koostööd Riigimetsa Majandamise Keskusega.

Vastavalt MaaParS § 51 lõikele 1, kui kinnisasi paikneb maaparandussüsteemi maa-alal, võib selle kinnisasja

sihtotstarvet muuta ning sellel kinnisasjal maakorraldustoimingut teha Põllumajandus- ja Toiduameti eelneva

kooskõlastuse alusel.

Kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem planeeritud muu ehitise ehitamise ja sellisel kinnisasjal veetaseme

reguleerimise kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja PTA-ga MaaParS §50 lõike 1 alusel. Eeltoodud

nõude selgituseks ehitusluba ja selle juurde kuuluv ehitusprojekt tuleb esitada PTA-le kooskõlastamiseks, võttes aluseks

MaaParS § 50 lõike 1. Ehitusprojekt tuleb kooskõlastada asjasse puutuvate asutuste või isikute, maaomanike või

kasutusvaldajatega.

PTA on seisukohal, et põllu- ja metsamaad peab saama maaomanik või kasutusvaldaja sihipäraselt kasutada.

Maaparandussüsteemi maa-alale ehitise kavandamisel, tuleb nii uurimistöö tegemisel ja projekteerimisel, kui ka

hilisema ehitamisel ja kasutamisel arvestada maaparandusseadusest tulenevate nõuetega.

Ehitusprojektis peab olema toodud maaparandussüsteemide rajatised ja andmed, maaparandussüsteemi maa-alale

lisavee juhtimise (sademevee, pinnasevee jms) ja tehnovõrkude ning võimaliku maaparandussüsteemi

rekonstrueerimise kompleksne lahendus.

Projekti seletuskirja ja projektplaanile peab olema märgitud kõik muu ehitiste projekteerimisega seotud

maaparandusehitiste rajatised (eesvool, kuivenduskraav, kuivendusdreen, drenaažikollektor, drenaažisuue,

drenaažikaev, truup, teenindav tee jms) ja andmed (projekteeritud trassi laiused, rajatiste kõrgusarvud, veejuhtmete

voolusuunad jms). Projekti seletuskirjas soovitame koostada alapeatükk tööd maaparandussüsteemidel ja meetmed

maaparandusrajatiste kaitseks.

Muu ehitiste projekteerimisel maaparandussüsteemi maa-alale tuleb samuti arvestada, et PTA andmed

maaparandussüsteemi (maa-aluste) rajatiste asukoha kohta võivad olla ebatäpsed. Enne drenaažkuivendusega alale muu

ehitiste projekteerimist tuleb teha uurimistööd dreenide, kollektorite, kaevude, kraavide täpse paigutuse ja sügavuse

ning tehnilise seisukorra määramiseks.

Projekteerimisel tuleb arvestada, et maaparandussüsteemi lisavee (tee alalt koondatud ärajuhitav liigvesi) juhtimisega

ei tohi kahjustada maaparandussüsteemi rajatisi (eesvool, kuivenduskraavid, drenaažirajatised, truubid, teenindav tee)

ning maaomanikul või õigusjärgsel kasutusvaldajal peab olema võimalik teha takistusteta maaparandussüsteemi

eesvoolul ja maa-alal vajalikke maaparandushoiutöid.

Projektis näha ette, et maaparandussüsteemi kahjustamise korral peab kahjustuse tekitaja selle kõrvaldama.

Lisaks juhime tähelepanu, et planeeritud tegevustega on keelatud maaparandussüsteemi veejuhtmetes takistada liigvee

ära juhtimist ja paisutada vett ning tekitada maaparandussüsteemi maa-ala (kuivendusvõrgu) maa-alal üleujutusi

(MaaParS § 47). Samuti tuleb vältida veejuhtme ära uhtumist, risustamist või reostamist ja sellel asuvatel rajatisel

purustava toime põhjustamist.

Projektalal tekkiva lisavee ärajuhtimise lahendamiseks tuleb ette näha vajalikud uuringud, projektalaga seotud

veejuhtmete ning sellel asuvate truupide ja keskkonnakaitse rajatiste tehniline seisukord, hooldamise vajadus (sette

eemaldamise, voolutakistuste ja puittaimestiku likvideerimise töömahud) ning vajadusel kindlustustööde mahud. Kuna

kavandatud tegevusega võib muutuda valgala või hüdroloogilised karakteristikud, teha vajalikud veejuhtmete ristlõigete

ning truupide avade nõuetele vastavuse kontrollarvutused, et tagada projektalal ja kuivendussüsteemidel ning

naaberkinnisasjadel paiknevate rajatiste toimimine. Kinnisasjadel uurimis- ja projekteerimistööde tegemine tuleb

eelnevalt maaomaniku ja kasutusvaldajaga kokku leppida. Riigimetsamaal võimalike tööde kavandamisel tuleb uurimis-

, projekteerimistööde, ehitusprojekti ning asjasse puutuvate kooskõlastuste saamiseks ja võimalike nõuete

täpsustamseks pöörduda Riigimetsa Majandamise Keskusesse. Maaparandusühistu tegevuspiirkonnas kavandatud

tegevused kooskõlastada Jalametsa Maaparandusühistu ja Tammeküla Maaparandusühistuga.

Vastavalt MaaParS § 28 lõikele 1, kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, avalikult kasutatava tee või

avalikes huvides vajaliku tehnovõrgu või -rajatise kavandamise korral tuleb maaparandussüsteem rekonstrueerida, tagab

maaparandussüsteemi nõuetekohase rekonstrueerimise ja kasutusele võtmise nimetatud teed, tehnovõrku või -rajatist

ehitada sooviv isik, esitades sealhulgas vajalikud taotlused ja muud dokumendid PTA-le. Sama paragrahvi lõike 2

kohaselt maaparandussüsteemi rekonstrueerimise kulud kannab käesoleva §-s lõikes 1 nimetatud teed, tehnovõrku või

–rajatist ehitav isik.

Võimaliku maaparandusehitiste rekonstrueerimise vajaduse korral projekteerimistingimuste

taotluse, ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti ning kasutusloa taotluse, ehitusdokumendid ja

teostusjoonise esitab PTA-le maaparandusseaduse kohaselt nõutud taotlejad. Taotluse vormid

on leitavad PTA kodulehelt või järgneva lingi kaudu (https://pta.agri.ee/ametist-uudised-jakontaktid/registrid-

dokumendid-vihjed/dokumendivormid#maaparandus).

Samuti peame oluliseks, et projektalal kavandatud tegevuste (uurimis-, projekteerimistöö) käigus kaasatakse

maaparandussüsteemi rekonstrueerimise vajaduse ja lahenduse väljaselgitamiseks PTA-le majandustegevusteate

esitanud MATER registreeringuga (https://portaal.agri.ee/avalik/#/maaparandus/mater) vastutav spetsialist (MaaParS §

35 - §37). Maaparandussüsteemi uuendamisel või rekonstrueerimisel leida MATER ehitaja ja omanikujärelevalve

tegija.

Projektalalt maaparandussüsteemi lisavee juhtimise korral tuleb arvestada MaaParS §53 tooduga. Lisavee juhtimise

kooskõlastab muu loa andja või ehitusteatise menetleja PTA-ga MaaParS § 53 lõike 1 alusel. Sama paragrahvi lõike 8

kohaselt, kui lisavee juhtimiseks tuleb eesvool või kuivenduskraav rekonstrueerida, tohib eesvoolu (sh

kollektoreesvoolu) või kuivenduskraavi lisavett juhtida, kui pärast rekonstrueerimistöid on maaparandussüsteemile

kasutusluba antud. Kui plaanitakse juhtida lisavett eelnevalt nimetatud maaparandusühituste tegevuspiirkonnas

paiknevatesse maaparandussüsteemidesse, tuleb lisavett juhtival isikul vastavalt MaaParS § 53 lõikele 9 osaleda

maaparandushoiukulude katmisel PTA määratud ulatuses.

Muu ehitise kasutusluba esitada PTA-le kooskõlastamiseks koos ehitamise tehniliste dokumentide ja teostusjoonisega,

lähtudes EhS § 54 lõikest 6 punktist 1.

Urmas Karu, peaspetsialist-koordinaator

12 Terviseamet

10.09.2021 kiri

nr 9.3-4/21/11406-2

/…/

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud materjalidega ning ei esita

täiendavaid ettepanekuid, küsimusi ega vastuväiteid riigitee 2 (E263) Tallinn‒Tartu‒Võru‒

Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo‒Imavere lõigu I klassi maantee ehitusprojekti

projekteerimistingimuste eelnõule ega KMH programmile.

Kristel Kallaste, menetlusgrupi juht

Otsus:

Lugeda projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastava

asutuse poolt kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Järva Vallavalitsus

17.09.2021 kiri nr 7-6/2021/2502-2

Vallavalitsusel puuduvad vastuväited või

ettepanekud KMH programmi ning projekteerimistingimuste

eelnõu kohta.

Otsus:

Arvamuse andjal puuduvad vastuväited või ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõu

kohta.

2 Paide Linnavalitsus

Kiri 16.11.2021

/…/

1. Leida lahendus ühistranspordi peatuse rajamiseks

olemasolevasse Mäo liiklussõlme Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa 2+2 trassi äärde alloleval skeemil märgitud

alasse.

2. Valgma riste tunnel rajada täismõõtmetes, et tagada

operatiivsõidukite ning rasketehnika läbipääs. Sh

põllumajandustehnika. Kõrgus minimaalselt 4 meetrit

3. Kõik kohalikule omavalitsusele üle antavad teed rajada

kõvakattega ning rajada kõvakate teedele, mille

liikluskoormus suureneb seoses ümberkorraldustega.

Kert Kaasik, ehituse peaspetsialist

Põhjendus:

Transpordiamet tellimusel Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud töö „Kommertsliinide

bussipeatuste asukoha analüüs riigitee 2 (E263) Mäo-Valgma lõigul“ alusel on olemasoleval

põhimaanteel kommertsliinide peatuste rajamine otstarbekam Mäo liiklussõlmes (võrreldes

Valgma liiklussõlmega). Kuna Mäo liiklussõlm asub väljaspool Mäo-Imavere lõigu projektala,

ei käsitle käesolevad projekteerimistingimused Mäo liiklussõlme bussipeatuste rajamist.

Transpordiameti hinnangul ei ole põhjendatud asfaltbetoonkatte rajamine kohaliku liiklust

teenindavatele teedele, mis on madala liiklussagedusega ja tagavad juurdepääsu valdavalt

põllu- või metsakinnistutele. Projektalaga seotud kohaliku liikluste teenindavate teede katendi

konstruktsiooni ja katteliigi valikul tuleks lähtuda perspektiivsest liiklussagedusest ning

liikluskoosseisust, paikkonna kliima-, pinnase- ja hüdroloogilistest tingimustest,

keskkonnahoiust ning ehituse ja korrashoiu majanduslikkust aspektist.

Otsus:

1. Arvestada põhimaantee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa I klassi maanteeks väljaehitamisel

kommertsliine teenindavate bussipeatuste rajamisega olemasolevas Mäo liiklussõlmes,

mitte Valgma liiklussõlmes.

2. Valgma tunneli kõrgusgabariidiks näha ette min 4 m.

3. Projekti koostamisel teha koostööd kohaliku omavalitsusega, selgitamaks välja optimaalsed

lahendused konkreetsetel teedel või teelõikudel, mille liikluskoormus suureneb I klassi

maantee väljaehitamise järgselt.

3 Paide Linnavolikogu

28.09.2021 kiri nr 8-5/21/21217-18

/…/

1. Kaaluda täiendavalt projekteeritava tee parimat-

võimalikku asukohta ja lahendust, võttes arvesse Paide

linna haldusterritooriumil projekteerimise piirkonda

jäävate kinnistuomanike ettepanekud ja 30.11.2012

kehtestatud teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263)

Tallinn-Tartu- Võru- Luhamaa trassi asukoha täpsustamine

km 92,0-183,0“ võimalused.

2. Leida lahendus ühistranspordipeatuse rajamiseks Mäo

liiklussõlme, riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ja

riigitee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru ristmiku piirkonda.

Ühistranspordipeatused, mis on eskiisprojektis näidatud

riigitee 2 km vahemikus 91-92 ei sobi piirkonna

ühistranspordi korraldusega.

Põhjendus:

Projekti koostamise aluseks on teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (kehtestatud 2012. aastal), milles on

määratud 2+2 maantee trassikoridor. Põhimaantee nihutamine on põhjendatud juhul võimalik

teemaplaneeringuga kavandatud tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses.

Arvestades Sargvere mõisas, 07.10.2021 toimunud Nurmsi küla elanike, Transpordiameti ja

Paide Linnavalitsuse esindajate ning projekteerija kohtumisel kokkulepitud põhimaantee ja

juurdepääsuteede asukoha muudatuse ning menetluse käigus esitatud asjakohaste arvamustega,

on koostatud projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ muudatus seisuga 29.11.2021.

Selgitame, et Transpordiamet lähtub kergliiklusteede/jalgteede kavandamisel majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid” lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi „Maanteede projekteerimisnormid“) ptk 7.4 „Jalgteed“

3. Projekteerida ja ehitada kõigi ühistranspordipeatuste juurde

ka ootepaviljonid.

4. Projekteerida ja ehitada täismõõtmetes Valgma riste tunnel

(eskiisjoonis nr TL-01_TL-20002 leht nr 1), et tagada

tunnelist põllumajandustehnika läbipääs. Vastasel juhul

tekib olukord, kus näiteks Sargvere Põllumajandusühistu

tehnika saab Valgma küla põldudele liikuda üksnes mööda

kitsast Valgma-Mäeküla teed (suures osas eratee) ja

Valgma teed.

5. Lähtudes eelprojekti eskiisi 30.08.2021 versioonist ja

joonisest nr TL-01_TL-20002 (leht nr 1), projekteerida ja

ehitada täiendavalt kergliiklustee alates tee nr 5650046

„Valgma tee“ ristest olemasoleva riigiteega 2 kuni teeni nr

5650047 Mäo-Vodja tee. Kergliiklusteed on vaja ohutuks

liiklemiseks kergliiklejatele Valgma külast Mäo

bussipeatusse.

6. Projekteerida ja ehitada kohalikule omavalitsusele

üleandmiseks planeeritud riigiteed (projektis "kohalikku

liiklust teenindavad teed“) kõvakattega, seoses uue riigitee

2 liikluskorraldusest tekkiva liikluskoormuse

suurenemisega kohalikele teedele.

7. Korrigeerida eskiisjoonistel olemasolevad erateed ja

kohalikud teed vastavalt katastrisse kantud ja Maa-ameti

kaardirakenduses näidatud munitsipaalomandis

transpordimaadele (nt. Valgma-Nurmsi tee).

8. Mahasõitude vajadus projekteeritavatelt teedelt (va.

põhimaantee) põllu- ja metsamaa kinnisasjadele rääkida

läbi kõigi maaomanikega (juhul, kui kõigile kinnisasjadele

mahasõite ei planeerita).

toodud nõuetest. Sõiduteest eraldi asetsev jalgtee tuleb kavandada lähtudes liiklusohutuse

analüüsist. Sõltumata liiklusohutuse analüüsist tuleb eraldiasetsev jalgtee ehitada lähtudes

autode, jalgrataste ja jalakäijate eeldatavast liiklussagedusest ning autoliikluse lubatud

piirkiirusest (vt tabel 7.3).

Eelprojekti koosseisus koostatud liiklusuuringu alusel on Mäeküla ja Valgma liiklussõlme

vahelisel teelõigul prognoositud kogujatee aasta keskmiseks liiklussageduseks 792 autot

ööpäevas (AKÖL2047). Maantee projekteerimisnormide kohaselt on projekteeritav tee, mille

liiklussagedus on 500-3000 autot ööpäevas, IV klassi maantee. Eeltoodud tabeli 7.3 kohaselt

tuleb projekteeritava kogujatee (IV klassi maantee) äärde rajada eraldi kergliiklustee juhul, kui

kergliiklejate arv on projektkiiruse 80 km/h juures üle 200 jalakäija ja jalgratturi.

Kuna eeldatav kergliiklejate liiklussagedus on sellel lõigul oluliselt madalam (eeldatavalt alla

50 kergliikleja päevas), siis koostamisel olevas eelprojektis ei ole kogujatee äärde

kergliiklusteed kavandatud. Kergliiklejate uuringu alusel: „Kuna peamine osa sõidukite

liiklusest läheb uuele maanteele, siis jalakäijad ja jalgratturid saavad liikumiseks kasutada

olemasolevat teedevõrku ja kavandatavaid kogujateid. Vastavalt koostatud kergliikluse

prognoosile ja arvestades ka Transpordiameti kergliikluse mudelis olevat infot, on Mäo-

Imavere teelõigu kavandatava kergliiklustee võimalik kasutatavus suhteliselt tagasihoidlik –

külade omavaheline korrespondents jääb alla 10 liikumise päevas.“ Eelprojektis kavandatakse

kergliiklusteed mahus, mis on vajalik liiklusohutuse tagamiseks. Kergliiklusteede asukohad

täpsustuvad eelprojekti koostamise käigus.

Transpordiameti hinnangul ei ole põhjendatud asfaltbetoonkatte rajamine kohaliku liiklust

teenindavatele teedele, mis on madala liiklussagedusega ja tagavad juurdepääsu valdavalt

põllu- või metsakinnistutele. Projektalaga seotud kohaliku liikluste teenindavate teede katendi

konstruktsiooni ja katteliigi valikul tuleks lähtuda perspektiivsest liiklussagedusest ning

liikluskoosseisust, paikkonna kliima-, pinnase- ja hüdroloogilistest tingimustest,

keskkonnahoiust ning ehituse ja korrashoiu majanduslikkust aspektist.

Juhime tähelepanu, et kohalikud teed on eskiisjoonisele kantud riikliku teeregistri andmete

alusel. Eelprojekti koostamisel täpsustatakse teede omand lähtuvalt kohaliku omavalituse poolt

teeregistrisse kantud ja Transpordiametile edastatud kohalike teede nimekirja muudatustele.

Selgitame, et projekteerimistingimuste punktis 5.2.6. kohaselt projekteeritakse kõrval- ja

kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs

likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega. Teeprojektis ei kavandata mahasõite

kinnisasjadele, mille juurdepääsu teeprojektiga ei likvideerita ja olemasolevat juurdepääsu

avalikult kasutavale teele ei muudeta.

Eelprojektis lahendatakse mahasõidud ja juurdepääsud kinnisasjadele, mille olemasolev

juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega. Kinnisasjade omanikud kaasatakse

järgnevates menetlustes, keskkonnamõju hindamise aruande avalikul arutelul ja ehitusloa

andmise menetluses. Keerulisemate olukordade lahendamisel kaasatakse kinnisasja omanikud

eelprojekti koostamise käigus.

Juhul, kui peale eelprojekti valmimist selgub, et põhjendatud vajadus on olemasolevatelt või

projekteeritavatelt teedelt (v.a I klassi maantee) uute mahasõitude rajamiseks või projekteeritud

mahasõidu asukoha muutmiseks, projekteeritakse need mahasõidud järgmises projekteerimise

etapis - põhiprojekti koostamisel.

Otsus:

1. Eelprojekti koostamisel lähtuda projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ muudatusest

seisuga 29.11.2021.

2. Arvestada põhimaantee 2 Tallinn‒Tartu‒Võru‒Luhamaa I klassi maanteeks väljaehitamisel

kommertsliine teenindavate bussipeatuste rajamisega olemasolevas Mäo liiklussõlmes,

mitte Valgma liiklussõlmes.

3. Projekteerida ootekojad I klassi maantee rampidele või rampide vahelisele alale

kavandatavates bussipeatustes. Olemasoleva põhimaantee ja kogujatee äärde

kavandatavates uutes bussipeatustes arvestada ootekoja paigaldamise valmidusega.

Eelprojekti koostamisel lahendada koostöös kohaliku omavalitsuse ja Järvamaa

Ühistranspordikeskus MTÜ-ga bussipeatuste vajadus, sh täpsustada peatuste asukohad ja

taristu.

4. Valgma tunneli kõrgusgabariidiks näha ette min 4 m.

5. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida kergliiklustee olemasoleva põhimaantee 2

(perspektiivse kogujatee) äärde, alates kohaliku tee 5650046 Valgma tee ristmikust kuni

teeni 5650047 Mäo‒Vodja tee. Projekteerida liiklusohutuse tagamiseks vajalikud jalgteed.

6. Projekti koostamisel teha koostööd kohaliku omavalitsusega, selgitamaks välja optimaalsed

tehnilised lahendused konkreetsetel teedel või teelõikudel, mille liikluskoormus suureneb I

klassi maantee väljaehitamise järgselt.

7. Eelprojekti koostamisel täpsustatakse olemasolevate teede omand lähtuvalt kohaliku

omavalituse poolt teeregistrisse kantud ja Transpordiametile edastatud kohalike teede

nimekirja muudatustele.

8. Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille

olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega

projekteerimistingimuste punktis 5.2.6. kohaselt.

4 Paide Linnavolikogu, linnavolinik Raivo Raja

ettepanekud

e-kiri 17.09.2021

/…/

1. Väljendada selgelt Valgma küla jalg- ja jalgrattatee

ühendamine Mäo külaga.

2. Markeerida bussiootepaviljonid projekti piirkonnas.

3. Näidata T2 ääres Mäo terminali bussipeatus

Põhjendus:

Arvestades Valgma ja Mäo küla vahelisel kogujateel prognoositava autoliikluse ja

kergliiklejate liiklussagedusega, ei ole eraldiseisva kergliiklustee rajamine

projekteerimisnormide kohaselt põhjendatud (selgitus toodud veerus nr 3). Projektiga nähakse

ette I klassi maantee kõrvale 7 m laiune kogujatee kohalikule liiklusele, sh kergliiklejate külade

vaheliseks liikumiseks.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida kergliiklustee olemasoleva põhimaantee 2

(perspektiivse kogujatee) äärde, alates kohaliku tee 5650046 Valgma tee ristmikust kuni

teeni 5650047 Mäo‒Vodja tee. Projekteerida liiklusohutuse analüüsi alusel vajalikud

jalgteed.

2. Eelprojekti koostamisel lahendada koostöös kohaliku omavalitsuse ja Järvamaa

Ühistranspordikeskus MTÜ-ga bussipeatuste vajadus, sh täpsustada peatuste asukohad ja

taristu.

3. Mitte arvestada ettepanekuga, kuna Mäo liiklussõlm ja terminal jääb väljaspoole projektala.

5 Elering AS

Kiri 13.09.2021 nr 12-9/2021/441

/…/

1. Mäo - Imavere maanteetrassi ehituse ehitusalas ristuvad

maanteega järgnevad Elering AS 330kV ja 110kV õhuliinid:

a. 110kV L132A Paide-Koigi visangus M61-M62 ristumine

põhimaanteega

b. 330kV L356 Viru-Paide visangus M470-M471 ristumine

põhimaanteega.

c. 110kV L132B Imavere-Koigi/L132C Imavere-Põltsamaa

visangutes M2-M3 ristumine põhimaanteega.

2. Eleringi liinide asukohti saab vaadata: http://gis.elering.ee/ .

3. Projekti koostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja

liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. 110kV õhuliini

kaitsevöönd ulatub 25 m liini teljest mõlemale poole. Valdaja

peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd),

Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise kaitsevöönd) ja

määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded"

(Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada

juurdepääsu elektripaigaldisele, põhjustada oma tegevusega

elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul

viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või

keskkonda).

4. Seoses uue planeeritava riigimaantee maanteetrassiga tuleb

olemasolevate 110kV õhuliinide ristumised nõutud

vahekauguste (gabariitide) tagamiseks ümber ehitada

maanteega ristumiste nõuetele vastavaks. Ristumiste

projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest standarditest ja

Eleringi ettevõtte dokumendiseeria (700) projekteerimise

erinõuetest. 700 seeria dokumentides toodud nõuded ja kord on

projekteerimisel ja töö korraldamisel kohustuslik.

Ülekandeliinide ehitusnõuetes käsitlemata tööde tegemise kord

tuleb eraldi kokku leppida.

5. Elektripaigaldise ümberehituseks tuleb

kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanikul

(Maanteeamet), Elering AS-ile, esitada elektripaigaldise

ümberehituse taotlus vähemalt 36 kuud enne teeehitustööde

algust ristumiste väljaehitamiseks 110kV õhuliinide

kaitsevööndis.

Portaalis https://egle.ee/# saab esitada taotluse liini

ümberehitamiseks ning korraldada kogu asjaajamise ja

infovahetuse Eleringiga.

6. Kinnisasja/rajatise/kommunikatsioonide omanik, kelle

tegevusega kaasneb Elering AS-le kuuluvate elektripaigaldiste

ümberehitamine/asukoha muutmine, tasub kõik taolise

tegevusega seotud kulutused Elering AS-ile.

7. Ümberehitusele eelnevalt tuleb ümberehituse taotlejal

Otsus:

1. Projekti koostamisel arvestada Elering AS 13.09.2021 kirjas 12-9/2021/441 toodud

tehniliste tingimustega.

2. Juhul, kui on vajalik tingimustest kõrvalekaldumine ja erilahenduste projekteerimine, teha

Elering AS-ga koostööd ning kooskõlastada erilahendus.

3. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos

lõigete ja ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (pdf ja

dwg) aadressil [email protected].

koostada ning esitada Eleringile kooskõlastamiseks tööprojekt

ja tööohutusplaan. Tööprojekti koostamise nõuded tuleb enne

tööprojekti koostamist taotleda Eleringilt. Elering annab

omapoolse heakskiidu või motiveeritud vastuväited 30 päeva

jooksul kogu dokumentatsiooni esitamisest. Elering esitab

omapoolse heakskiidu või vastuväited kirjalikult.

8. Täiendav informatsioon ümberehituse nõuete ning

koostatava tööprojekti nõuete osas asub Eleringi kodulehel

https://elering.ee/vorgu-umberehitus.

9. Sõidutee ning parkla rajamisel ning rekonstrueerimisel

arvestada, et tee ning parkla ristumisel 110 kV õhuliiniga peab

olema tagatud 8,5 meetrine gabariit tee ning parkla pinna ja 110

kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C.

Tööprojektis esitada õhuliini pikiprofiil visangutest, mis

ristuvad planeeritavate või rekonstrueeritavate teede ja

parklatega.

Pikiprofiilil peab olema juhtme ripe arvutatud temperatuuril

+60°C. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile

lähemal kui 5m ei ole lubatud.

10. Tagada tee peenra ja masti lähima elemendi vahekaugus

vahemikuga masti kõrgus + 5 m.

11. Parkla rajamine liinijuhtmete alla toimub omal vastutusel.

Elering AS ei vastuta liinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite

kukkumine). Võimalusel kaaluda parkla rajamist selliselt, et

juhtmete alla parkimiskohti ei jääks.

12. Tagada 5 m puhasvahe parkla ja 110kV liini elemendist

(mastist), takistada mastile pealesõidu võimalus äärekivi või

põrkepiirdega.

13. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada

metallmastide läheduses mastide vundamentide kõrgustega,

ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast

väljas.

14. Välisvalgustuse ehitamisel tuleb tagada minimaalselt 10 m

vahe valgusti tipu ja õhuliini juhtme (juhtme temperatuuri +60°

juures) vahel (sama vahe peab olema tagatud ka masti

kukkumisel liini suunas).

15. Liini kaitsevööndis kõrghaljastus on lubatud max

kasvukõrgusega 3,0m

16. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude

graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja ristumise

lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul

(pdf ja dwg).

Failid saata aadressile [email protected].

17. Õhuliini kaitsevööndis töötamisel tehnikaga, mille kõrgus

on üle 4,5m, peab taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa.

Taotlusvorm on leitav Eleringi kodulehel, aadressil

https://elering.ee/taotlusvormid-ja-kooskolastused.

Enno Bender, Elering AS Lõuna piirkonna liinide

käidukorraldaja

6 Ulvi Meikup

Nurmsi külavanem

e-kiri 27.09.2021

Ettepanekud:

1. kokkusaamine linnavalitsuse- ja transpordiameti

esindajatega.

2. küla ei ole rahul praeguse tee joonega - ettepanek

nihutada edela suunas,

3. juurdepääsu võimaldamine kinnisasjadele

(metsamaad), PT punkt 5.2.6

4. kergliiklus tunneli rajamine Nurmsisse

5. kirjalike kokkulepete sõlmimine maaomanikega.

Põhjendus:

Projekti koostamise aluseks on teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (kehtestatud 2012. aastal), milles on

määratud 2+2 maantee trassikoridor. Põhimaantee nihutamine on põhjendatud juhul võimalik

teemaplaneeringuga kavandatud tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses.

Sargvere mõisas, 07.10.2021 toimunud Nurmsi küla elanike, Transpordiameti ja Paide

Linnavalitsuse esindajate ning projekteerija kohtumisel otsustati, et projekti koostamisel

arvestatakse alljärgnevate põhimõtetega:

• Nihutada 2+2 põhimaantee trass alates Mäeküla liiklussõlmest Nurmsi küla ulatuses

võimalikult paremale (edelasse) planeeritud tee ja teekaitsevööndi ulatuses, et vähendada

negatiivset mõju majapidamistele.

• Näki ning Siimu ja Jaagu-Matsi kinnistu vahel paigutada 2+2 põhimaantee trass

võimalusel mõlemal pool teed olevatest elumajadest võrdsele kaugusele teemaplaneeringu tee

ja teekaitsevööndi piirides.

 Tagada 2+2 maanteega piirnevatele kinnistuomanikele pääs üle 2+2 põhimaantee Roti

ökodukti kaudu. Lahendus koostatakse eelprojekti koostamise käigus koostöös

ulukiekspertidega.

• Raja teest kuni Roti ökoduktini kavandatakse ulukitara taha pinnastee, mille kaudu on

kõigil maanteega piirnevatel kinnistuomanikel võimalik Roti ökodukti kaudu pääseda tee eri

pooltele jäävatele kinnistutele. Avalikult kasutatavat ja tavakorras hooldatavat teed ei rajata,

kuid luuakse võimalus nii jalgsi kui ka väiketraktoriga üle ökodukti liikumiseks.

• Mujale täiendavaid 2+2 põhimaantee risteid Nurmsi küla piirkonnas ei rajata, kuna

arutelu käigus ei leitud 2,5 kõrgusgabariidiga kergliiklustee tunneli rajamiseks sobivat

asukohta.

• Näki tee kavandada Näki kinnisasjal (kogujateest kuni majapidamiseni) erateena.

• Põhimaanteega paralleelselt kavandatud kogujatee projekteeritakse avalikult kasutatava

teena, mis tagab Mäeküla liiklussõlme kaudu juurdepääsu kogujateega piirnevatele erineva

maakasutusega kinnisasjadele.

• Müratõkkerajatiste asukohad määratakse müramodelleerimise tulemusel.

Müratõkkerajatise tüübi (mullavall, mürasein, kombineeritud lahendus) kavandamisel

soovivad Nurmsi küla elanikud kaasa rääkida. Kui rajatiste asukohad on määratud, siis küsib

Transpordiamet läbi kohaliku omavalitsuse ettepanekuid.

• Transpordiamet esitab täpsustatud eskiisi Nurmsi küla elanikele ülevaatamiseks ja

heakskiitmiseks. Kokkulepitud lahenduse alusel teostatakse uuringud ja koostatakse eelprojekt.

Transpordiameti projekteerimise osakonna projektijuht Marge Kelgo edastas 14.10.2021 e-

kirjaga puudutatud isikutele ja kinnisasja omanikele teadmiseks Sargvere mõisas toimunud

Nurmsi küla elanikega kohtumise protokolli ning eskiisi muudatuse joonise tutvumiseks ja

ettepanekute tegemiseks.

Siimu kinnisasja omaniku 17.09.2021 esitatud arvamuse alusel on täiendavalt analüüsitud

kariloomade ja inimeste igapäevase liikumise võimaldamist teisele poole põhimaanteed.

Arvestades, et osaliselt jäävad karjamaad teisele poole põhimaanteed, lahendatakse eelprojekti

koostamisel kariloomade ja inimeste liiklumiseks täiendav läbipääs Nurmsi peakraavi

kallasraja kaudu. Rajatise asukoht ja lahendus täpsustub eelprojekti koostamise käigus.

Projekteerimistingimuste punktis 5.2.6. on toodud tingimus mahasõitude projekteerimiseks:

„Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille

olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega“, millega tuleb arvestada

ehitusprojekti koostamisel. Selgitame, et projekteerimistingimuste lisaks olev eskiis on

koostatud ortofotole ja ei võimalda detailsete lahenduste koostamist. Mahasõidud ja

juurdepääsude lahendused kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses

põhimaantee ehitusega, esitatakse eelprojektis ja tutvustatakse kinnisasja omanikele järgnevate

menetluste käigus, keskkonnamõju hindamise aruande avalikul arutelul ja ehitusloa andmise

menetluses.

Selgitame, et enne eelprojekti koostamist ei ole võimalik sõlmida maaomanikega kirjalikke

kokkuleppeid. Eelprojekti koosseisus koostatakse krundijaotuskava, milles näidatakse

vajalikud äralõiked kinnisasjadest, vajadusel servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad.

Krundijaotusplaanide alusel alustatakse maade omandamise menetlust ja sõlmitakse

kokkulepped kinnisasja omanikega. Transpordiamet alustab Mäo‒Imavere lõigul maade

omandamise menetlust eeldatavalt 2023. aastal.

Otsus:

1. Projekti koostamisel arvestada Sargvere mõisas 07.10.2021 toimunud Nurmsi küla

elanikega kohtumisel kokkulepitud põhimõtetega. Projekteerimise käigus tutvustada

kinnisasja omanikele läbi kohaliku omavalitsuse kinnisasjadele juurdepääsu ja müraseinte

lahendusi.

2. Eelprojekti koostamisel võtta aluseks projekteerimistingimuste lisa „Eskiis“ muudatus

seisuga 29.11.2021, milles on toodud põhimaantee ja juurdepääsuteede eeldatav asukoht.

3. Kinnisasjadele juurdepääsud lahendada eelprojekti koostamisel lähtudes

projekteerimistingimuste punktis 5.2.6. „Projekteerida kõrval- ja kogujateedelt

mahasõidud majapidamistele ja kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs

likvideeritakse seoses põhimaantee ehitusega.“

4. Eelprojektis lahendada kergliiklejate juurdepääs teisele poole põhimaanteed jäävatele

kinnisasjadele üle ökodukti või ulukitunnelis ja Nurmsi peakraavi kallasraja kaudu.

5. Arvestada maade omandamise menetluses.

7 Nurmsi küla elanikud ja Siimu, Klemeti, Jaagu-

Matsi, Õnnela, Käänu kinnisasja omanikud

Kiri 17.09.2021

KMH programmile esitatud märkused on käsitletud programmi

lisas.

1. Kuidas on planeeritud ligipääs nendele kinnistutele, mis

jäävad teisele poole maanteed?

2. Me ei saa lubada koormuse suurenemist Käänu tee küla

teele. Nagu juba mainitud elab külas palju väikseid lapsi

ja nende elukeskkonda ei soovi me muuta. Samas läbib

küla tee ka kinnistuid ja hoovialasid.

3. Kuidas tagate liiklusturvalisuse ehitusperioodil? Kuidas

korraldate sõidukite liikumise objektile?

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi puudutavatele küsimustele on vastatud

Transpordiameti kirjaga 20.10.2021 nr 8-5/21/21191-52.

Projekteerimistingimuste lisas toodud eskiislahendusega on projekteeritavast 2+2 maanteest

paremale poole jäävatele kinnisasjadele lahendatud juurdepääs kohaliku liiklust teenindava

kogujateega. Kogujatee on ühendatud riigiteega 15175 Paide‒Mündi‒Mäeküla ning tagab

kinnisasjadele juurdepääsu läbi Mäeküla liiklussõlme. Kogujatee kavandatakse avalikult

kasutatava teena.

Täiendavalt lahendatakse Nurmsi külas 2+2 maanteega piirnevatele kinnisasjadele ühendus

pinnasteega üle ökodukti või ulukitunnelis ja Nurmsi peakraavi kallasraja kaudu.

Selgitame, et antud projektiga ei kavandata Käänu teele ja Siimu kinnistu erateele täiendavat

liiklust.

Ehitusaegne liikluskorraldus lahendatakse põhiprojekti koostamisel ja ehitustegevuse käigus

juhindudes ehitusaegset liikluskorraldust reguleerivatest õigusaktidest. Ehitustegevuse, sh

ehitusaegse liikluskorralduse kavandamisel tuleb muuhulgas arvestada KMH aruandes

esitatavate leevendusmeetmetega. Eelprojektis esitatakse ehitusaegse liikluskorralduse

põhimõtted, millega on võimalik tutvuda ehitusloa menetluse käigus.

Otsus:

1. Eelprojektis lahendada juurdepääs kinnisasjadele lähtudes projekteerimistingimuste lisas 3

„Eskiis“ toodud kogujateede ja rajatiste eeldatavast asukohast.

2. Projekteerimise käigus täpsustada ulukirajatiste asukohad ja lahendused, mis tagaksid

Nurmsi külas tingimused nii ulukite liikumiseks, kui ka kariloomade, kergliiklejate ja

väiketraktorite liikumiseks teisele poole põhimaanteed jäävatele kinnisasjadele.

3. Eelprojekti seletavas osas käsitleda ehitusaegse liikluskorralduse põhimõtted.

8 Prandi küla elanikud ja kinnisasjade Keskvälja,

Niidi, Põllumetsa, Tornimäe, Leesi, Otsa,

Kanarbiku, Maleva, Kandi, Allika, Haljaspõllu

ja Kure omanikud

Kiri 28.09.2021

KMH programmi puudutavad märkused on käsitletud

programmi lisas.

1. Külakogukonna üks olulisematest soovidest ja

ettepanekutest on see, et tee ehituse käigus rajatakse teest

tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks kogu meie

küla ulatuses mõlemale poole teed haljastatud

müratõkkevall.

2. Mõisavahe sõidu- ja kergliiklustee tunnel tuleks planeerida

nii, et sealt mahuks läbi ka sõiduautodest suuremad

sõidukid.

3. Koigi liiklussõlme viadukti võiks kavandada nii, et sealt

viib üle ka kergliiklustee. See on oluline rattaga liiklemisel

liiklusohutuse seisukohalt.

4. Prandi kergliiklustunnel tuleks rajada nii, et tunnelit saaksid

kasutada ka kohaliku transpordi sõiduautod. 2,5 m

kõrgusgabariidist sõiduauto jaoks piisab, tunnel tuleks vaid

natukene laiem teha. See annaks väga palju juurde

mugavust kohaliku transpordi osas küla omavahelistes

ühendustes.

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi puudutavatele küsimustele on vastatud

Transpordiameti kirjaga 20.10.2021 nr 8-5/21/21191-50.

Koigi külas kavandatakse 2+2 põhimaantee ja kõrvalmaantee 15167 Koigi‒Laimetsa‒

Käsukonna ristumisele Mõisavahe sõiduauto- ja kergliiklustee tunnel (km 96,73), kuna

kõrvalmaantee olemasolev ja perspektiivne liiklussagedus on madal (67-77 autot/ööpäevas) ja

valdavalt on tegemist sõiduautode liiklusega.

Kuna kõrvamaantee 15167 läbib Koigi külas kaitsealust Koigi mõisa parki ja rahustatud

liiklusega alasid, siis on taotluslik raskeliikluse suunamine mööda kogujateed 2,2 km kaugusel

olevasse Koigi liiklussõlme (km 95,46), kus tagatakse ühendus olemasoleva ja projekteeritava

põhimaanteega kõigis suundades ning kõrvalmaanteega 15162 Koigi‒Päinurme.

Koigi liiklussõlme viaduktile kavandatakse kergliiklustee, et tagada kergliiklejatele ohutum

liikumine ja juurdepääs bussipeatustele.

Otsus:

1. Eelprojekti valmides teostatakse liiklusmüra modelleerimine (mürauuring). Piirkondades,

kus müra modelleerimine näitab müranormide ületamist, näha ette müratõkkerajatised.

Müratõkkerajatise tüübi valikusse kaasata kinnisasjaomanikud läbi kohaliku omavalitsuse.

2. Mitte arvestada Mõisavahe tunneli gabariidi suurendamise ettepanekuga.

3. Arvestada Koigi liiklussõlme viaduktil kergliiklustee vajadusega.

4. Projekteerida 2+2 põhimaantee ja kõrvalmaantee 15182 Mäe‒Prandi ristumisele sõiduauto-

ja kergliiklustee tunnel.

9 Elektrilevi OÜ

Kiri 22.09.2021

/…/ projekti koostamiseks on vajalik:

taotleda tehnilised tingimused, milles on planeeritava ehitise

(rajatise) projekteerimiseks või territooriumi planeeringuks

esitatavad nõuded. Tehnilisi tingimusi saate tellida meie

veebilehel www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused.

peale planeeringu või projekti koostamist see meiega

kooskõlastada. Seda saate teha veebilehel

www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

Kui tehnilised tingimused on täidetud ja planeering või projekt

kooskõlastatud, siis täiendavalt meid teavitada ei ole vaja.

Esialgse planeeringu või projekti muutmisel on vaja taotleda

uued tehnilised tingimused ning planeering või projekt meiega

kooskõlastada.

Otsus:

Projekti koostamisel arvestada:

1. Taotleda tehnilised tingimused ehitise (rajatise) projekteerimiseks veebilehel

www.elektrilevi.ee/tehnilised-tingimused

2. Valmis projekti tervikuna kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga veebilehel

www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine.

3. Arvestada, et kui projekt on kooskõlastatud, siis täiendavalt ei ole ehitusloa menetluses

kaasamine vajalik. Esialgse projekti muutmisel on vaja taotleda uued tehnilised tingimused

ning projekt kooskõlastada.

10 Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (edaspidi

ELA SA)

e-kiri 03.09.2021

Projekti alasse jäävad ELA SA sidevõrgu objektid ELA007 ja

ELA043.

Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt tehnilised

tingimused ja projekt kooskõlastada ELA SA haldusega.

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu

haldaja ja hooldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab

projekteerimistingimuste eelnõu.

Annika Matson, ELA SA järelevalve spetsialist

Otsus:

Projekti koostamisel arvestada:

1. Projekti asendiplaanil ja seletuskirjas käsitleda sidevõrgu objektid ELA007 ja ELA043.

2. ELA SA halduselt taotleda tehnilised tingimused.

3. Projekt kooskõlastada ELA SA haldusega.

11 AS Risti Agro, Mägede OÜ,

Vitsjärve Põldur OÜ, Koigi OÜ ja

AS Kadaka Auto ühispöördumine

Kiri 17.09.2021

Kiigevere, Käsukonna ja Jalametsa piirkonna

põllumajandusettevõtjate 15.09.2021 koosoleku ettepanekud.

Põllumajandusmasinad liiguvad praegu Adavere piirkonnast

olemasolevat Tallinn-Tartu maanteed mööda Jalametsa ja

Hermani küla kinnistute põldudeni välja. Erinevad

põllumajandustootjad kasutavad põlde kahel pool Tallinn-

Tartu maanteed. Seega on oluline, et oleks tagatud juurdepääs

kogujateid pidi neile põldudele.

Pidev põllumajandustranspordi liiklus ka Imavere-Võrevere ja

Imavere-Jalametsa piirkonna vahel.

Põllumajandustranspordi liiklus on Koigist Prandi kinnistute

põldudele mõlemale poole olemasolevat Tallinn-Tartu

maanteed.

Ettepanekud:

1. Kogujatee, mis suubub Pällastevere teelt põllumaa

kinnistutele (nn. Kodre põldudele) projekteerida ja ehitada

põllumajandustehnika massi kui ka laiusega vastavusse.

2. Ühendada Epahansu teest vasakule Tartu poole jäävatele

kinnistutele juurdepääsutee. Neil kinnistutel on erinevad

maakasutajad, kes ei pääse üle teiste kasutajate põldude.

3. Laimetsa liiklussõlmes ringteed kohandada seaduses

lubatud üle gabariitsele tehnikale (lubatud 4,5m laiust ja

24m pikkust).

4. Arvestada maaparandussüsteemide toimimise tagamisega.

Paljudel põldudel on suure läbimõõduga kollektorid, mille

taga väga suured drenaažisüsteemid põllu kuivendamiseks.

Põhjendus:

Palume arvestada, et teeprojektiga lahendatakse juurdepääsud ainult nendele kinnisasjadele,

mille olemasolev juurdepääs teeprojektiga likvideeritakse või muudetakse juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele. Uue-Kodre (23401:002:0186), Kodre (23401:002:0185), Kuuse

(23401:002:0006) ja teistele maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjadele on juurdepääs

avalikult kasutatavale teele läbi naaberkinnisasjade, Epahansu tee ja Risti kinnisasja (kü

tunnusega 23401:003:0426) mahasõidu kaudu.

Teeprojektiga ei likvideerita nende kinnisasjade juurdepääsu avalikult kasutavale teele. Projekti

elluviimisel on tagatud juurdepääs kinnisasjadele Laimetsa liiklussõlmest Epahansu tee kaudu

või Pällastvere teelt Risti kinnisasja (kü tunnusega 23401:003:0426) juurdepääsutee kaudu.

Kinnisasjale juurdepääsu läbi naaberkinnisasja reguleerib asjaõigusseadus.

Võimaluse korral lahendatakse teega külgnevatele põldudele juurdepääs põhimaantee

hooldetehnika liikumisala kaudu, kuid sellise lahenduse realiseerimisel tuleb arvestada

suurema maavajadusega ja piirangutega teemaa kasutamisel. Juurdepääsude lahendus selgub

eelprojekti koostamisel ja tutvustatakse puudutatud isikutele eelprojekti valmimisele järgnevate

menetluste käigus.

Otsus:

1. Projekti koostamisel arvestada:

1.1. Lahendada põldudele juurdepääsuks vajalikud teed, juhul kui olemasolev

juurdepääsutee teeprojektiga likvideeritakse.

1.2. Põldudele juurdepääsuks kavandatavatel teedel arvestada põllumajandustehnika

gabariitide ja koormusega.

1.3. Mitte arvestada Epahansu teest Tartu poole jäävatele kinnistutele juurdepääsutee

rajamise ettepanekuga. Võimalusel lahendada Epahansu tee ja Risti kinnisasja (kü

tunnusega 23401:003:0426) juurdepääsutee vahelisel lõigul põldudele juurdepääs

põhimaantee hooldetehnika liikumisala kaudu.

1.4. Arvestada Laimetsa liiklussõlme projekteerimisel üle-gabariidilise (laius kuni 4,5 m

ja pikkus 24 m) põllumajandustehnika liiklusega.

2. Projekteerimistingimusi täiendada: „Ehitusprojektis esitada projektalaga seotud

maaparandussüsteemide rajatised ja andmed, maaparandussüsteemi maa-alale lisavee

juhtimise (sademevee, pinnasevee jms) ning kaitsmise ja ümberehitamise kompleksne

lahendus maaparandussüsteemide toimise tagamiseks. Vajadusel taotleda Põllumajandus-

ja Toiduametilt maaparandusseaduse kohased projekteerimistingimused

maaparandusehitise ehitusprojekti koostamiseks.“

12 MTÜ Järvamaa Ühistranspordi Keskus - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

13 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

14 Rahandusministeerium - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

15 Eesti Keskkonnaühenduste Koda - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

16 Keskkonnaagentuur - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

17 Telia Eesti AS - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

18 Riigimetsa Majandamise Keskus - Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

19 Menetlusse kaasatud Mäo, Sargvere, Valgma,

Mäeküla, Käsukonna, Koigi, Hermani,

Jalametsa ja Imavere külaseltsid

- Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Saare

56504:001:0268

56504:001:0128

kiri 17.09.2021 ja 29.09.2021.a.

1. Soovin riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigul

km 87,78 planeeritavale Ökodukti ehituse alla jääva Saare kinnistu 56501:001:0268

ära lõigatava metsamaa asendamist mõistlikus kaugusel Saare kinnistust asuva

samaväärse metsamaaga.

2. Ettepanek , nimetada km 87,78 planeeritav Ökodukt – PÕHJAKA ÖKODUKT .

Põhjendus - juba 40-50 aastat tagasi teadsid jahimehed , seenelised , ja kohalikud

autojuhid , kes metsloomi siin kohas teed ületamas nägid , näiteks et „Põhjaka

metsavahel oleks peaaegu täna õhtul metskitsele otsa sõitnud“ . Paljudele on teada

tuntud ka 600m kaugusel asuv söögikoht - PÕHJAKA MÕIS .

3. Millised piirangud seatakse lähiaastatel uue PÕHJAKA ÖKODUKTI rajamisega

200- 500m raadiuses oleva metsamaa majandamisele . Kas keelatakse lageraie

näiteks 500m raadiuses? Kas lubatakse ainult harvendusraiet teostada?

Kas Eesti Vabariik ostab uute rajatavate Ökoduktide läheduses , näiteks 200- 500m

raadiuses olevad metsakinnistud ? Enne põhiprojekti koostamist on mul vajalik

teada saada võimalike piiranguid, antud küsimuses .

4. Saare kinnistu katastritunnus 56504:001:0268 metsamaale on koostatud

29.01.2019.a. metsamajanduskava.

Põhjendus:

Selgitame, et ökoduktide suudmealadel on vajalikud piirangud maakasutuseks ja planeerimis-

ja ehitustegevuseks, et tagada rohelise võrgustiku sidusus ja ulukirajatiste toimimine sõltumata

suudmeala maa omandivormist.

Teeprojekti eskiisi ja ulukiseire uuringu alusel teeb Transpordiamet ettepanekud rohelise

võrgustiku sidususe tagamiseks vajalikke piiranguvööndite seadmiseks Paide linna ja Järva

valla üldplaneeringutes. Üldplaneeringute koostamist korraldavad kohalikud omavalitsused

ning konkreetsed piirangud määratakse lähtudes rohetaristu planeerimise eksperthinnangutest ja

konkreetsest maakasutusest.

Allpool on toodud näitena ökoduktide toimimiseks seatud piirangud Kose valla üldplaneeringu

seletuskirjast: „/…/ ökoduktide toimivuse tagamiseks moodustatakse olemasolevatele Rõõsa,

Nõmmeri ja Kolu ökoduktidele piiranguvööndid, mis on kantud maakasutusplaanile.

Piiranguvööndina käsitletakse, arvestades maa kõlvikulist jaotust ja asustuse olemasolu:

a. Rõõsa ja Nõmmeri ökoduktidel 500 meetrist ala ökodukti keskpunktist. Piiranguvööndid

kattuvad rohelise võrgustikuga, kus asustus puudub. Valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga.

Piiranguvööndites ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust (muuta maakasutuse

sihtotstarvet) ning tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatise ja ümbritsevate

kasvava metsaga alade vahel. Ehitised, sh piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist

ökoduktile;

5. Projekteerimistingimustes riigitee 2 km 87,5-108,1 lõigule, eelnõu punkt 5.2.6.

näeb ette projekteerida kõrval- ja kogujateedelt mahasõidud majapidamistele ja

kinnisasjadele, mille olemasolev juurdepääs likvideeritakse seoses põhimaantee

ehitusega.

Kinnistul 56501:001:0268 asuvale majapidamisele Saare tee (5650266) kaudu,

pakutakse eskiislahenduses aastakümneteks ainsa võimalusena liigipääsu üle uue

rajatava 2+2 I klassi riigimaantee , ületades selleks Ökodukti .

Eskiislahenduse plaanil joonistatud sõiduteed kasutades ei ole minu hinnangul

võimalik plaanitavat Ökodukti ületada ohutult ei poolhaakega veokil ega metsaveo

järelhaakega 20m pikkusel veokil. Et turvaliselt ületada 10m kõrgust Ökodukti,

peab peale- ja maha sõidutee pikkus olema vähemalt 100m, kui sõidutee kalle on

10 kraadi .

Plaanitava Ökodokti kandevõime peab põhiprojekti laheduses tagama, et üle

Ökodukti saab ületada metsaveok täismassiga 60 tonni. Samuti tuleb Ökodukti

põhiprojekti lahenduses näidata šablooniga 20,7m pikkuse metsaveoki pöörde

raadiused, et näha kas pakutud lahendus võimaldab 20,7m pikkusel metsveokil

turvaliselt ja ohutult antud Ökodukti ületada.

6. Saare kinnistu omanikuna on minul pakutud eskiislahenduse osas tõsine mure , et

kuidas talvekuudel , detsembrist kuni märtsi saab 10m kõrgust Ökodukti turvaliselt

ületada , kui hommikuti on Ökoduktile rajatav sõidutee libedusest läbimatu .

Me ei saa leppida olukorraga, et väljakutsele sõitev kiirabi või Päästeameti auto ei

saa libeduse tõttu üle Ökodukti , et näiteks vältimatut abi osutada minu

pereliikmele.

Minu hinnangul ainuvõimalik lahendus on , et vältida talvekuudel eelpoole kirjeldatud

olukordi on ,et antud projekti raames rajatakse Saare teelt (5650266) uue 2+2 I klassi

maantee kõrvale uus kogujatee Valgma tee Risteni .

7. Soovin Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigul

km 87,78 planeeritavale Ökodukti ehituse alla rajatakse truup , mille kaudu

juhitakse maaparandussüsteemist VALGMAA_2 , Saare tee ääres olevast kraavist

vesi edasi äravoolu kraavi.

Lisatud skemaatiline plaan

b. Kolu ökoduktil rohelise võrgustikuga kattuvat ala kuni 500 meetrini ökodukti keskpunktist.

Piiranguvöönd hõlmab ka lagedaid alasid ja üksikuid hoonestusalasid. Piiranguvööndis tuleb

säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel.

Ökodukti piiranguvööndis ei ole üldplaneeringu kehtestamise ajal seni hoonestamata

katastriüksustel uute ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine

lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et

olemasolevad ja kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku. Ehitised, sh

piirdeaiad, ei tohi takistada loomade liikumist ökoduktile;

7. ökoduktide toimivuse ja rohevõrgustiku sidususe tagamiseks tuleb ökodukti piiranguvööndis

maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti

suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb

metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ökodukti

suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav koostööd alustada ökodukti omanikuga

juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine

mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku metsalise sidususe ja loomade läbipääsu ökoduktile.

Metsateatis ökodukti piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga;

8. maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis vältida. Maavara geoloogiline

uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga;/…/“

Saare kinnisasjale (56504:001:0268) paiknevale elamule on juurdepääs riigiteega 2 ristuvalt

kohalikult teelt nr 5650266 Saare tee. I klassi maantee väljaehitamisel likvideeritakse Saare teele

olemasolevalt põhimaanteelt juurdepääs. Eskiisiga on tehtud ettepanek juurdepääsu

lahendamiseks üle ökodukti idapoolselt kogujateelt. Transpordiamet on täiendavalt korraldanud

11.10.2021 kohtumise Saare ja Aadu kinnisasja omanikega, et leida optimaalne juurdepääsutee

lahendus mõlemale kinnisasjale, sh juurdepääs eluhoonetele ja põldudele mõlemal pool Esna

jõge.

Projekteerija on seejärel võrrelnud kahte alternatiivi:

1) Saare tee (kohalik tee 5650266) pikendus üle Kooli ökodukti kuni Loodla teeni ja

projekteeritava kogujateeni.

2) Saare tee pikendus kuni Valgma teeni (kohalik tee 5650046), sh sild üle Esna jõe.

Alternatiivide maksumuse ja täiendavate tegurite (eeldatavate teekasutajate arv, teekonna

pikenemine, mõju ulukite liikumisele rohevõrgustiku koridoris, piirnevate kinnisasjade

maakasutus, tee kasutusmugavus jms) võrdluses on optimaalsem kohaliku tee 5650266 Saare

tee ühendamine kohaliku teega nr 5650046 Valgma tee läänepoolse kogujatee kaudu.

Arvestades kogujatee paiknemisega vahetult põhimaantee ääres, majapidamiste läheduse ja

igapäevase teekonna pikenemisega, kavandatakse kogujateele tolmuvaba kate.

Otsus:

1. Võtta teadmiseks ja võimalusel arvestada maade omandamise menetluses samaväärse

asendusmaa sooviga.

2. Projekti koostamisel nimetada ca km 87,78 planeeritav ulukirajatis nimega „Põhjaka

ökodukt“.

3. Eelprojekti seletavas osas käsitleda teekaitsevööndis ja ulukirajatiste suudmealadel kehtivad

piirangud.

4. Võtta teadmiseks Saare kinnisasja metsamajanduskava.

5. Kohaliku tee 5650266 Saare tee ümberehitamisel ja kogujatee projekteerimisel arvestada

metsaveokite liiklusega.

6. Lahendada kohaliku tee 5650266 Saare tee ühendamine kohaliku teega nr 5650046 Valgma

tee põhimaanteega külgneva kogujateega, sh Esna jõe ületamine. Eelprojekti koostamisel

võtta aluseks projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ seisuga 29.11.2021, milles on esitatud

kogujatee eeldatav asukoht.

7. Maaparandussüsteemi ümberehitamise ettepanek võtta teadmiseks. Projekti koostamisel

lahendada maaparandussüsteemide ümberehitamine lähtudes projekteerimistingimuste

punktist 5.8.3.

2 Aadu 56504:001:0069

Solli 56504:001:0262

Turba 56504:001:0232

e-kiri 17.09.2021

1. Soovin, et projekteeritav lisatee, mis läbib kinnistuid Aadu 56504:001:0069 ja Sassi

56504:001:0302 ei oleks eratee vaid jääks kohaliku omavalitsuse teeks. Rajatava

tee kandevõime peab olema vähemalt 60 tonni (põllumajandustehnika,

metsaveoautod, teenindavad kaubaautod).

2. Praegune eskiislahendus pikendab veoautode ja põllumajandustehnikaga liikumisel

Mäo suunas 2 x 6,5km = 13km iga sõidukord ( 90% sõitudest on suunaga Mäo

poole), kuna Valgma sõidu ja kergliiklustee tunnel on ainult 2,5m kõrge. Antud

lahenduse korral lõhuks rasketehnika mustkattega, vaid 4m laiuse Valgma tee nr.

5650046 kiiresti. Lahendusena näen lisateed Ökoduktini, mis samuti peab jääma

kohaliku omavalitsuse teeks, mitte erateeks või kõrgemat Valgma tee tunnelit

(kõrgus 4m).

3. Aadu talu tegeleb jätkuvalt põllumajandusega (lihaveiste kari), seega iga

ruutmeeter maad on väga oluline. Ainuvõimaliku lahendusena näen asendusmaad

või metsa mõistlikus kauguses krundist.

4. Kuna projekteeritav maantee tuleb oluliselt elumajale lähemale, siis on kindlasti

vajalik müratõkkesein, Aadu kinnistule 56504:001:0069.

5. Teemaplaneeringu tee ja teekaitsevööndi ala:

–Kas majandustegevus on lubatud?

–Kas tuleb mingeid piiranguid?

Kui majandustegevus pole lubatud ja rakenduvad piirangud, siis ei ole nõus maad

loovutama!

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi puudutavatele märkustele on vastatud

Transpordiameti kirjaga 19.10.2021 nr 8-5/21/21191-47.

Transpordiamet on täiendavalt korraldanud 11.10.2021 kohtumise Saare ja Aadu kinnisasja

omanikega, et leida optimaalne juurdepääsutee lahendus mõlemale kinnisasjale, sh juurdepääs

põldudele mõlemal pool Esna jõge. Projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ muudatuse alusel

on kinnisasjadele 56504:001:0069 ja 56504:001:0302 juurdepääs kavandatud kohaliku liiklust

teenindaval kogujateelt, mis ühendab kohalikud teed Saare tee ja Valgma tee. Tee omandi

eelkokkulepped sõlmitakse enne tee ehituse algust. Transpordiameti ettepanek on, et kohalike

teid ühendav kogujatee antakse peale valmimist üle kohalikule omavalitsusele.

Juhime tähelepanu, et Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa maakonnaplaneeringuid täpsustava

teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa trassi asukoha

täpsustamine km 92,0-183,0" seletuskirjas lk 10-12 on toodud teemaplaneeringu tee ja

teekaitsevööndis ning trassikoridoris kehtestatud piirangud maa kasutamiseks ning planeerimis-

ja ehitustegevuseks, et tagada planeeritud koridoris tingimused tee väljaehitamiseks.

Teemaplaneering on kehtestatud Järva maakonna osas Järva maavanema 30.11.2021

korraldusega nr 423. Kavandatava tee ja teekaitsevööndi alas võib ehitada hooneid või rajatisi

ning rajada istandikke ainult Transpordiameti nõusolekul. Senine majandustegevus võib tee

ehituseks vajalikul kinnisasjal jätkuda kuni põhimaantee ehituseks vajalikke maade omandamise

ja ehitustegevuse alguseni.

Peale teemaplaneeringuga kavandatud tee täiemahulist välja ehitamist kehtivad trassi koridoris

seadustikust tulenevad piirangud. Põhimaanteel 2 (E263), mis on Euroopa teede võrgustikku

kuuluv maantee, on tee kaitsevööndi laius 50 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Tee

kaitsevööndis kehtestatud piirangud on kirjeldatud ehitusseadustiku § 70-72. Piirangutest

kõrvalekaldumiseks tuleb taotleda tee omaniku nõusolek.

Otsus:

1. Sõlmida teede omandi määramiseks eelkokkulepped enne tee ehitamise algust.

2. Saare ja Valgma teed ühendava kogujatee katendi projekteerimisel arvestada

põllumajandustehnika, metsaveoautode ja kaubaautode liiklusega.

3. Projekteerida kohaliku tee nr 5650046 Valgma tee tunnel kõrgusgabariit 4 m. Juurdepääs

põldudele lahendada projekteeritava kogujatee kaudu.

4. Võtta teadmiseks ja võimalusel arvestada maade omandamise menetluses samaväärse

asendusmaa sooviga.

5. Eelprojekti valmides teostatakse liiklusmüra modelleerimine. Piirkondades, kus müra

modelleerimine näitab müranormide ületamist, näha ette müratõkkerajatised.

6. Eelprojekti seletavas osas tuua välja projektalal kehtivad piirangud enne ja peale I klassi

maantee ehitamist.

3 Eri

56504:001:0136

Garaazi

56504:001:0137

e-kiri 07.09.2021 saadetud küsimused:

1. Kas kinnistutele on ette nähtud juurdepääs?

2. Kas kinnistuid on võimalik ka peale uue tee rajamist sihipäraselt kasutada (tegemist

elamumaaga) ja kas tekkivaid mõjusid on võimalik leevendada?

3. Kas uue eluhoone rajamine on võimalik?

4. Kas äriline tegevus on lubatud?

Kui kumbki neist on lubatud, siis kas ja milliste piirangutega? Mis on projekti

teostamise ajakava?

Põhjendus:

Kinnisasja omaniku küsimustele on vastatud Transpordiameti projektijuhi Marge Kelgo e-

kirjaga 16.09.2021.

Projektiga ei muudeta kinnisasjale juurdepääsu olemasolevalt põhimaanteelt.

Projekti raames teostatakse müra modelleerimine ja õhusaaste hajuvusuuring. Mõju inimese

tervisele ja heaolule, lähtudes võimalikust liiklusmürast ja õhusaastest, hinnatakse

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande koostamisel. Kui mõju hindamisel tuvastatakse

oluline negatiivne keskkonnamõju, pakutakse välja võimalikud leevendusmeetmed.

Piirkondades, kus müra modelleerimine näitab müranormide ületamist, nähakse ette

müratõkkerajatiste ehitamine.

Riigiteede teehoiukava 2021-2030 alusel on ehitustööde eeldatav algus 2025.a.

Otsus:

Eelprojekti seletavas osas tuua välja projektalal kehtivad piirangud enne ja peale I klassi

maantee ehitamist.

4 Rammuli

56501:001:0356

Kaupluse

56504:001:0037

kiri 30.09.2021

R&R Real Estate OÜ-le kuuluvad Mäeküla külas kinnistud Rammuli ja Kaupluse,

katastriüksused nr 56501:001:0356 ja 56504:001:0037. Kinnistutele on kavandatud

Terminal Oil (AS Tartu Terminal) teenindusjaam. Vastav detailplaneering on

kehtestatud 23.03.2020.

Comfood OÜ-le kuulub Mäeküla külas kinnistu Plekimehe, katastriüksus

56701:001:0747. Kinnistul tegutseb toitlustuskoht Pizzakiosk.

Meie ettepanekud projekteerimistingimustele puudutavad Valgma-Mäeküla tee

asukohta olemasoleva maantee ja kavandatava maantee vahel. Teeme ettepaneku

muuta nimetatud teelõigu asukohta nii, nagu on näidatud meie kirjale lisatud

eskiisjoonisel – Valgma-Mäeküla tee, st Paide linnast tulev liiklus ning kavandatavalt

trassilt mahasõitev liiklus suunduks otse nn Mäeküla risti, s.o. Mäeküla-Sargvere teele

(lisatud joonisel tähistatud märgiga 2).

Lisaks teeme ettepaneku projekteerida kavandatavale trassile pealesõit Mäekülast

Tallinna suunas nii, et sellele oleks ligipääs külgnevalt Rammuli põllu kinnistult, kat.nr.

56501:001:0357 (lisatud joonisel tähistatud märgiga 1).

Meie pakutud muudatuse eesmärk on tagada põhimaanteelt mugav ja ohutu juurdepääs

Kesk-Eesti suurimale teenindusjaamale. Samuti muutuks kohaliku kogukonna jaoks

mugavamaks ja ohutumaks liiklemine Paide-Mäeküla-Sargvere teel.

Põhjendus:

Selgitame, et käesoleva teeprojekti koostamise aluseks on Järvamaa, Jõgevamaa ja Tartumaa

maakonnaplaneeringuid täpsustava teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-

Võru-Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" . Planeeringuga on määratud teede,

eritasandiliste ristmike (liiklussõlmede) ja ristete asukohad maakonnaplaneeringu täpsusastmes.

Projekteerimise etapis täpsustub teede ja rajatiste asukoht ning lahendus lähtudes

teemaplaneeringus toodud põhimõtetest, uuringute ja keskkonnamõju hindamise tulemustest

ning kehtivatest normdokumentidest.

Rajatavasse Terminal Oili täisteenindusjaama on kavandatud mootorikütuste tankla,

elektriautode laadijad, kohvik-kauplus, laste mänguväljak ja suur veokiparkla.

Teenindusjaama hoonesse planeeritakse ka bürooruume, mh lühiajalisele rendile

andmiseks, nt kohtumiste-koosolekute korraldamiseks üle Eesti saabujatele mõistlikus

sõidukauguses. Jaama territooriumil on kavas korraldada laatasid, taluturge jms nii

kogukonnale kui möödasõitjale mõeldud ettevõtmisi. Alles jääb praegu tegutsev

Mäeküla kõrts ning kompleksi terviku osaks on ka kõrvalkinnistul asuv Pizzakiosk.

Uuel maantetrassi lõigul ühtegi tanklat hetkel ei ole. Leiame, et kavandatav Terminal

Oili Mäeküla teenindusjaam pakub maanteel sõitjale olulist lisandväärtust – nii

hädavajalikke kui meeldivaid mugavusteenuseid. Seega on põhjendatud maanteetrassi

ja teenindusjaama vaheline võimalikult loogiline ja mugav ühendus.

Projekteerimistingimuste eskiisis on ühendustee olemas, kuid uuelt põhimaanteelt

tulijale küllaltki ebamugav, mitme pöördega.

Lisaks eeltoodule märgime, et kavandatavas teenindusjaamas tanklat opereerima

hakkav AS Tartu Terminal on hädaolukorra seaduse mõistes elutähtsa teenuse osutaja

vedelkütusega varustamisel. Mäeküla tanklasse on selle keskse asukoha tõttu

kavandatud autonoomne generaatortoide elektrikatkestuste puhuks. Seega on äärmiselt

oluline tagada tanklale kiire ligipääs ka põhimaanteelt. Oleme arutanud kavandatavat

teenindusjaama lahendust ning ühendust plaanitava põhimaanteega Paide linna, Enefit

Volti, samuti Mäekülas asuva Konekesko ASiga, kes kõik seda toetavad ning teenuste

kasutajaile parimaks peavad. Mõistame, et meie pakutud lahendus toob kaasa uue

teemaa jaoks vajalike kinnistute omandamiseks/koormamiseks jms. Kinnitame, et

oleme valmis igakülgseks koostööks, avatud aruteluks ja ka investeeringuteks (nt

omandama eraomanikelt kinnistuid teemaa jaoks), et leida mõistlik lahendus.

Projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ on koostatud teemaplaneeringu, Maa-ameti LIDARi

kõrgusandmete, eeluuringute (liiklusuuringud, planeeringud ja kitsendused) ja ulukiseire

vaheetapi andmete alusel. Eskiislahendus on kooskõlas põhimaantee nr 2 (E263) trassi asukohta

täpsustava teemaplaneeringuga, Paide linnas endise Paide valla haldusterritooriumil kehtiva

Paide valla üldplaneeringuga ning Mäeküla külas kehtivate ja koostamisel olevate

detailplaneeringute põhilahendustega, milles riigitee 15175 Paide‒Mündi‒Mäeküla on

olemasolevas asukohas. Arvamuse avaldaja ettepanek, mis sisaldab olemasoleva riigitee 15175

asukoha muutmist, ei ole kooskõlas kehtivate planeeringutega.

Olemasolev Mäeküla ristmik on neljaharuline nihutatud harudega ristmik. Ristmiku

ümberehitamise ettepanek on vastuolus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid” lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi „Maanteede

projekteerimisnormid“) ptk 5.2.1 „Ristumiskoht“ lõikega 5, mille kohaselt ei tohi II, III ja IV

klassi maanteele kavandada neljaharulist ristmikku, kus kõrvalharult tulles on võimalik seda

maanteed ületada otsesihis. Teemaplaneeringu elluviimise järgselt ristuvad Mäeküla ristmikul

tugimaantee 25 Mäeküla‒Koeru‒Kapu ja selle ühendus Mäeküla liiklussõlmega ning

olemasolev põhimaantee 2, mis jääb kõrvalmaanteeks. Tegemist on olemasoleva ja

perspektiivse IV klassi maantee (aasta keskmine liiklussagedus 500-3000 autot ööpäevas)

neljaharulise ristmikuga, mille harude nihutus vastab ristmikel konfliktpunktide minimeerimise

põhimõtetele ka peale teemaplaneeringu elluviimist.

Maanteede projekteerimisnormide ptk 5.3.3 „Rambid“ lõige 4 sätestab, et kiirtee ja I klassi

maantee rambile peab ligipääs külgnevalt maa-alalt olema piiratud. Arvestades eeltooduga, ei

kavandata rampidele juurdepääsu piirnevatelt kinnisasjadelt.

Projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ (lisatud väljavõte) alusel säilib kinnisasjadele

56501:001:035 ja 56504:001:0037 juurdepääs olemasolevalt põhimaanteelt 2, mis jääb

teemaplaneeringu elluviimisel kõrvalmaanteeks (Valgma‒Adavere vaheline kogujatee).

Ühendus 2+2 põhimaanteega tagatakse Mäeküla liiklussõlme kaudu kõigis suundades.

Liiklussõlme kompaktne lahendus ja kavandatavad ringristmikud tagavad põhimaantee Tartu ja

Tallinna suunalt sujuva ja ohutu juurdepääsu Mäeküla külas olemasolevatele ja kavandatavatele

teenindus- ja toitlustuskohtadele. Lisaks säilib hea juurdepääs Koeru, Paide, Mäo ja Koigi

piirkonnast.

Projekteerimistingimuste lisas 3 „Eskiis“ toodud Mäeküla liiklussõlme lahendus vastab

kehtivatele planeeringutele ja normdokumentidele ning tagab arendusaladele juurdepääsu nii

projekteeritavatelt kui ka olemasolevatelt riigiteedelt.

Piirkonna edasiseks komplekseks arendamiseks palume teha koostööd kohaliku omavalitsusega

Paide linna üldplaneeringu ning järgnevate detailplaneeringute ja projektide koostamisel.

Otsus:

1. Mitte arvestada ettepanekuga muuta projekteerimistingimuste lisas 3 „Eskiis“ toodud

Mäeküla liiklussõlme lahendust ja riigitee 15175 Paide‒Mündi‒Mäeküla asukohta.

2. Mitte arvestada ettepanekuga projekteerida külgnevalt kinnisasjalt juurdepääs põhimaantee

rambile.

5 Arupõllu

56504:001:0841

Kooli 56504:001:0264

Kooli 56504:001:0266

Kooli 56504:001:0661

Kooli 56504:001:0662

Kooli 56504:001:0664

Kulli 56504:001:0851

Kulli 56504:001:0852

Kulli 56504:001:0853

e-kiri 29.09.2021

/…/ Mäeküla liiklussõlm on planeeritud suures osas mulle kuuluvatele järgmistele

kinnistutele: Arupõllu (56504:001:0841), Kooli (56504:001:0661), samuti

56504:001:0662 ja 56504:001:0664. Seoses sellega teen ettepaneku kaaluda võimalust

mahasõitude rajamiseks kinnistule 56504:001:001:0661 (märgitud manuses olevale

eskiisile "nr.1") ja kinnistule 56504:001:0841 (märgitud manuses olevale eskiisile

"nr.2" või "nr.3").

Eeldan, et eelprojekti koostamisega selgub täpne riigitee maavajadus, mis hõlmab

erineval määral mulle kuuluvaid ülalnimetatud kinnistuid, samuti planeeritava Kooli

ökodukti alale jäävaid metsakinnistuid 56504:001:0264 ja 56504:001:0266, mille

järgselt selguvad maade asendamise/ostu üksikasjad.

Põhjendus:

Selgitame, et eelprojekti koostamisel lahendatakse juurdepääsud kinnisasjadele

projekteeritavatelt teedelt (välja arvatud 2+2 maantee) lähtudes konkreetse tee funktsioonist,

liiklussagedusest, lubatud sõidukiirusest, liiklusohutuse põhimõtetest ja tehnilistest

võimalustest. Projektiga lahendatakse juurdepääsud nendele kinnisasjadele, mille juurdepääs

teeprojektiga likvideeritakse.

Arupõllu (56504:001:0841) kinnisasjale puudub mahasõit riigiteelt 15175 Paide‒Mündi‒

Mäeküla, ortofoto alusel kasutatakse põldudele juurdepääsuks riigitee 15175 km 11,327 Kohina

kinnisasja mahasõitu. Teeprojekti elluviimisel jääb Kohina kinnisasi ja sellele mahasõit teisele

poole 2+2 põhimaanteed, mistõttu on põhjendatud uue mahasõidu rajamine kogujateelt.

Mahasõidu asukoht määratakse lähtudes liiklusohutuse põhimõtest.

Kooli (56504:001:0661) kinnisasjale on olemasolev juurdepääs riigiteega 15175 ristuvalt

erateelt 5650214 Valgma‒Mäeküla tee. Arvestades asjaoluga, et Valgma‒Mäeküla tee tagab

Valgma külale juurdepääsu Mäeküla liiklussõlmega, kavandatakse teele tolmuvaba katte

rajamine ja tee avalikku kasutusse määramine. Teeprojektiga lahendatakse Valgma‒Mäeküla

teelt mahasõidud teega külgnevatele põldudele. Riigiteelt 15175 täiendavaid mahasõite ei

kavandatada. Projekti koostamisel kaalutakse kinnisasjale perspektiivse juurdepääsu

võimaldamist kavandatava „Pargi ja reisi“ parklaga ühise mahasõidu kaudu. Teisele poole 2+2

põhimaanteed jäävale kinnisasja osale lahendatakse põllumajandustehnika juurdepääs

idapoolselt ringristmikult hooldetehnika tee kaudu.

Otsus:

1. Projektis lahendada juurdepääs maatulundusmaa sihtotstarbega Arupõllu (56504:001:0841)

ja Kooli (56504:001:0661) kinnisasja osadele, mille olemasolev juurdepääs teeprojektiga

likvideeritakse.

2. Võimalusel näidata projektis kõrval- ja kogujateelt perspektiivse mahasõidu asukoht.

6 Sipelga

56504:001:0079

e-kiri 26.09.2021

Esitan ettepaneku Riigitee 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo -

Imavere lõigu I klassi maantee projekteerimistingimuste muutmiseks.

Minu ettepanek on nihutada uue maantee asukohta nii palju vasakule poole, et Sipelga

kinnistul olevale maale katastri number 56504:001:0079 ei jääks uue maantee koridor.

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi puudutavatele märkustele on vastatud

Transpordiameti kirjaga 20.10.2021 nr 8-5/21/21191-49.

Tänasel päeval elades oma majas on juba liiklusmüra häiriv, kui tee peaks veel lähemal

asuma on müra veel tugevam ja elamistingimused halvenevad veelgi. Kas aia- ja

põllusaadusi on siis võimalik saaste vabalt kasvatada?

Projekti koostamise aluseks on teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (kehtestatud 2012. aastal), milles on

määratud 2+2 maantee trassikoridor. Projekteerimise käigus on põhjendatud juhul võimalik

põhimaantee asukohta muuta teemaplaneeringuga kavandatud tee ja teekaitsevööndi 150 m

laiuses koridoris. Kuna tee ja teekaitsevööndi koridor läbib Sipelga kinnisasja

(56504:001:0079), ei ole võimalik uue põhimaantee asukohta nihutada kinnisasjast väljapoole.

Eelprojekti koostamisel täpsustub tee ehitamiseks vajalik äralõige kinnisasjast ja lahendatakse

juurdepääs teisele poole põhimaanteed jäävale kinnisasja osale.

Projekti raames teostatakse müra modelleerimine ja õhusaaste hajuvusuuring. Mõju inimese

tervisele ja heaolule, lähtudes võimalikust liiklusmürast ja õhusaastest, hinnatakse KMH

aruande koostamisel. Kui mõju hindamisel tuvastatakse oluline negatiivne keskkonnamõju,

pakutakse välja võimalikud leevendusmeetmed. Piirkondades, kus müra modelleerimine näitab

müranormide ületamist, nähakse ette müratõkkerajatiste ehitamine.

Otsus:

1. Mitte arvestada põhimaantee asukoha muutmise ettepanekuga.

2. Arvamus võtta teadmiseks. Kui mõju hindamisel tuvastatakse oluline negatiivne

keskkonnamõju, pakutakse välja võimalikud leevendusmeetmed KMH aruandes ja

teeprojektis. Piirkondades, kus müra modelleerimine näitab müranormide ületamist, näha

ette müratõkkerajatised.

7 Raja 56504:001:0180

Kiri 17.09.2021

1. Esimese valikuna sooviksime maa müügi asemel asendusmaad, mis oleks

mõistlikul kaugusel krundist.

2. Ca 10 aastat tagasi tutvustati Sargveres kolme võimalikku koridori, kust maantee

võiks minna ja valik langes olemasolevale trassile kuna oli kõige vähem elamuid,

mis on lähemal kui 150 m. Vaadates leht 2 peal olevat trassi, siis on liigutud oluliselt

lähemale elumajadele kui algselt planeeritud ja ei ole jäädud algse põhimõtte

juurde. Kindlasti tuleks jääda algse põhimõtte juurde ja liigutada maantee

kaugemale elumajadest. Maa-ameti kaardirakenduses planeeringute all on samuti

trass kaugemal Raja talu juurest vaadatuna.

3. Kuna maantee tuleb elumajale väga lähedale, siis kindlasti on vajalik ka müratõkke

sein Raja talu juurde.

4. Täna kasutame majale lähenemiseks põhja poolset teed, seda soovime ka edasi

kasutada ning tee ehituse käigus soovime, et ehitatakse valla tee kuni õueala piirini.

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi puudutavatele märkustele on vastatud

Transpordiameti kirjaga 19.10.2021 nr 8-5/21/21191-45.

Projekti koostamise aluseks on teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (kehtestatud 2012. aastal), milles on

määratud 2+2 maantee trassikoridor. Põhimaantee nihutamine on põhjendatud juhul võimalik

teemaplaneeringuga kavandatud tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses.

Sargvere mõisas, 07.10.2021 toimunud Nurmsi küla elanike, Transpordiameti ja Paide

Linnavalitsuse esindajate ning projekteerija kohtumisel otsustati, et projekti koostamisel

nihutatakse 2+2 põhimaantee trass Nurmsi küla ulatuses võimalikult paremale (edelasse)

planeeritud tee ja teekaitsevööndi ulatuses, et vähendada negatiivset mõju Raja ja Mustakuuse

kinnisasjal paiknevatele elumajadele.

Otsus:

1. Võtta teadmiseks ja võimalusel arvestada maade omandamise menetluses samaväärse

asendusmaa sooviga.

2. Eelprojekti koostamisel lähtuda projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ muudatusest

seisuga 29.11.2021.

3. Eelprojekti valmides teostatakse liiklusmüra modelleerimine. Piirkondades, kus müra

modelleerimine näitab müranormide ületamist, näha ette müratõkkerajatised.

4. Mitte arvestada juurdepääsutee ehitamisega õuealal piirini, kuna teeprojektiga Raja teele

(kohalik tee nr 5650224) juurdepääsu ei likvideerita. Eelprojektis lahendada teisele poole

põhimaanteed jäävale Raja kinnisasja (56504:001:0180) osale mahasõit projekteeritavalt

kogujateelt.

2 Jaagu-Matsi

56504:001:0211

Kiri 16.09.2021

Saime Teie poolt saadetud kirja kätte koos esialgsete eskiisidega ning joonistega, kus

peaks uus Maantee tulema. Ning meie seisukoht on, et see Tee ei saa tulla kust see

märgitud on. Me ei ole sellega absoluutselt nōus ning soovime, et see tuleks mujale.

Jääb väga arusaamatuks, miks on vaja inimese kodusid lõhkuda, kui on võimalik uus

tee teha üle põllu ning Nurmsi Lennuvälja poolt või hoopis kaugemalt läbi metsa kus

pole ühtegi kinnistut. Samuti sooviks teada, kas on mingigi lootus läbirääkimistele, et

tee nihutatakse kaugemale metsa sisse või hoopis Nurmsi Lennuvälja poole.

Põhjendus:

Projekti koostamise aluseks on teemaplaneering „Põhimaantee nr 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa trassi asukoha täpsustamine km 92,0-183,0" (kehtestatud 2012. aastal), milles on

määratud 2+2 maantee trassikoridor. Põhimaantee nihutamine on põhjendatud juhul võimalik

teemaplaneeringuga kavandatud tee ja teekaitsevööndi koridori ulatuses.

Sargvere mõisas, 07.10.2021 toimunud Nurmsi küla elanike, Transpordiameti ja Paide

Linnavalitsuse esindajate ning projekteerija kohtumisel otsustati, et Näki ning Siimu ja Jaagu-

Matsi kinnistu vahel paigutatakse 2+2 põhimaantee trass võimalusel mõlemal pool teed

olevatest elumajadest võrdsele kaugusele teemaplaneeringu tee ja teekaitsevööndi piirides.

Otsus:

1. Eelprojekti koostamisel lähtuda projekteerimistingimuste lisa 3 „Eskiis“ muudatusest

seisuga 29.11.2021.

2. Mitte arvestada I klassi maantee trassikoridori asukoha muutmise ettepanekuga.

5 Näki 56504:001:0490

17.09.2021 ja 29.09.2021 e-kiri

KMH programmile esitatud märkused on käsitletud programmi lisas.

1. Kindlasti ei soovi praegu valitud trassikoridori nihutamist ega ka maantee

nihutamist Näki suunas. Peale Mäeküla võiks uus tee paikneda trassikoridori põhja

poolses servas, majadest võimalikult kaugel. Näki ja Siimu kinnistu vahel võiks tee

teha trassikoridori keskele, et kumbki naaber ei lükkaks teed teise poole.

2. KMH - Salvkaev. Mõõta Näki kinnistu salvkaevu veetase ja vee kvaliteet, et saaks

neid võrrelda seisuga peale tee ehitamist. Kes katab uue kaevu tegemise kulud, kui

tee mōjutab pōhjavee taset ja kvaliteeti?

3. Müravall. Tee ja Näki kinnistu vahele ehitada müravall müraseinaga (nagu Mäo

liiklussõlmes), mitte ainult mürasein. Valli ehitamiseks võib kasutada Näki kinnistu

maad.

4. Nurmsi küla ühendus Näki kinnistuga. Eelprojekti kohaselt kaob Näki kinnistul

ligipääs Nurmsi bussipeatusele, mis tähendab, et bussiga Paidesse sõitmiseks peab

kõndima mitu kilomeetrit Mäeküla peatusesse, mis pole kõigile jõukohane. Tuleb

leida võimalus ehitada tee mis ühendab Näki kinnistu Nurmsi külakeskusega.

5. Endiselt on eelistatuim trassivariant Nurmsi lennujaama kōrvalt minev trass, mis

kulgeb kenasti Sargvere ja Nurmsi küla vahelt ja möödub elumajadest piisavalt

kaugelt.

Põhjendus:

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi puudutavatele märkustele on vastatud

Transpordiameti kirjaga 19.10.2021 nr 8-5/21/21191-42.