Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Janno Koplimets

[email protected]

Teie 29.09.2021

Meie 20.10.2021 nr 8-5/21/21191-50

Vastus riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-Imavere lõigu

I klassi maantee eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH programmi

märkustele ja ettepanekutele

Austatud Prandi küla elanikud ja Keskvälja, Niidi, Põllumetsa, Tornimäe, Leesi, Otsa, Kanarbiku,

Maleva, Kandi, Allika, Haljaspõllu, Kure ja Kitse kinnisasja omanikud

Transpordiamet tänab Teid riigitee 2 (E263) Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 87,5-108,1 Mäo-

Imavere lõigu I klassi maantee eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi kohta

esitatud märkuste ja ettepanekute eest.

Vastuseks Teie kirjale märgime, et KMH aruande koostamisel hinnatakse kõiki Teie poolt viidatud

asjakohaseid mõjusid ning kõik ettepanekus esitatud mõjuvaldkonnad on käsitletud ka KMH

programmis. KMH aruande etapis toimub erinevate mõjude sisuline hindamine (sh võttes arvesse

koostatava liiklusuuringu liiklussageduste prognoose) ning töötatakse välja konkreetsed

leevendavad meetmed. Mõjude hindamisel käsitletakse ka ehitusaegseid keskkonnamõjusid.

Prognoositud ajakava kohaselt avalikustatakse KMH aruanne, milles on kirjeldatud kõik olulised

mõjud ja nende leevendamise võimalused, veebruaris 2023. Siis on võimalik kõigil huvitatud

osapooltel tutvuda juba täpsemate tehniliste lahenduste, mõjuhinnangute ja leevendavate

meetmetega ning nende osas oma seisukohad esitada.

Esitame alljärgnevalt vastused Teie kirjas tõstatatud märkustele ja ettepanekutele:

1. Külakogukonna üks olulisematest soovidest ja ettepanekutest on see, et tee ehituse käigus

rajatakse teest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks kogu meie küla ulatuses

mõlemale poole teed haljastatud müratõkkevall. Kindlasti soovime, et müratõkked

projekteeritakse võimalikult efektiivsed, et neist oleks kasu kogu külale ja need ei teeks

kellelegi müraolukorda halvemaks. Samuti peaksid müratõkked visuaalselt sobituma

külakeskkonda.

Mäo liiklussõlme eeskujul tundub, et haljastatud müratõkke muldvallid on

2 (3)

müratõkkerajatistest kõige loodussõbralikumad, sobituvad maakeskkonda kõige paremini ning

samas ei võta need ka maa-alaliselt enda alla palju aktiivselt kasutuses olevat

põllumajandusmaad. Muldvalli rajamisel saab edukalt ära kasutada teetrassi rajamisel

väljakaevatava pinnase.

Uus rajatav maantee läbib Prandis päris suures ulatuses III kaitsekategooriasse kuuluva

linnuliigi - suurkoovitaja elutsemispaku ja müratõkkevall aitaks kaasa ka sellele linnuliigile

teest ja transpordist tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisele. Samamoodi aitab

müratõke ära hoida nii kodu- kui ka metsloomade teele pääsemist. Kui müratõkkevall või -sein

on rajatud maakeskkonda sobituvatest looduslikest materjalidest, siis see vähendab ka

visuaalset reostust pidevalt vuravate sõidukite näol.

Vastus: Eelprojekti valmides teostatakse liiklusmüra modelleerimine (mürauuring). Piirkondades,

kus müra modelleerimine näitab müranormide ületamist, nähakse ette müratõkkerajatised.

Müratõkkerajatiste projekteerimisel arvestatakse võimalusel väljapakutud rajatise tüübiga

(haljastatud ja looduslikest materjalidest müratõkkevalliga), kui see ruumiliselt sinna sobib.

Lisaks hinnatakse KMH aruande koostamisel mõju looduskeskkonnale, sh kaitsealusetele liikidele

ja kaitsealadele. Kui mõju hindamisel tuvastatakse oluline negatiivne keskkonnamõju, pakutakse

välja võimalikud leevendusmeetmed.

2. Seoses uue tee ehituseks vajaminevate materjalide kaevandamisega muutub aktuaalseks uute

karjääride avamine ja olemasolevate karjääride laiendamine/süvendamine.

Seni on kaevanduses kaevandatud põhiliselt põhjaveetasemest kõrgemal asuvat

madalamamargilist ehitusdolokivi. Tulevikus soovib Väo Paas lisaks kaevandada

põhjaveetasemest madalamal asuvat kõrgemakvaliteedilist ehitusdolokivi, mida oleks

võimalik müüa ka uue maanteetrassi ehitamise tarbeks. Põhjaveetasemest allpool olev dolokivi

kiht on kuni 5m paksune ja niipalju plaanitakse kaevandamisega minna ka allapoole

põhjaveetaset. Koosolekul tunnistas kaevandusettevõtte esindaja, et mingite uuringute põhjal

saab Prandi allikas sealtkaudu suure osa oma veevarustusest. Oleme seda ka varem teadnud,

et Prandi küla läbivad põhjaveesooned tulevad Kareda kaevanduse suunast. Lisaks selgus

koosolekul, et lähiajal on ühel kaevanduse lähedal elaval inimesel puurkaev kuivaks jäänud ja

siinse kandi majapidamistes on kuuldavasti esinenud veelgi juhtumeid, kus kaevud on

miskipärast kuivaks jäänud.

Oleme kogu külakogukonnaga kategooriliselt vastu sellisele tegevusele, kus kaevandamisega

plaanitakse minna allapoole põhjaveetaset. Selline tegevus on keskkonnakaitseliselt lubamatu.

Me ei saa riskida sellega, et meil kaevudest tulev joogivesi otsa lõppeb, samamoodi võib selline

tegevus ära rikkuda vee kvaliteedi. Looduskaitsealune Prandi allikas on viimaste aastakümnete

jooksul üsna kokku kuivanud. Kaevandamise tulemusel võib allikajärv veelgi väheneda, mis

võib allikale ja seda ümbritsevale ökosüsteemile pöördumatut kahju tekitada. Kindlasti on tee

ehituse tarbeks materjalide hankimiseks veel mingeid võimalusi, seda tegevust ei saa teha

looduskeskkonna ja kohalike inimeste elukeskkonna arvelt.

Vastus: Mõju looduskeskkonnale, sh kaitsealadele, pinna- ja põhjaveele, hinnatakse KMH aruande

koostamisel. Kui mõju hindamisel tuvastatakse oluline negatiivne keskkonnamõju, pakutakse

välja võimalikud leevendusmeetmed. Mõju hinnatakse nii tee ehitus- kui kasutusperioodil.

Keskkonnaloa (sh kaevandamisloa) andmisel või selle muutmisel peab otsustaja (loa andja ehk

Keskkonnaamet) kaaluma, kas tegevusega võib kaasneda olulist keskkonnamõju ning vajadusel

läbi viima KMH eelhinnangu või KMH vastavalt KeHJSi nõuetele.

3 (3)

Selgitame, et Transpordiamet ei ole kaevandamislubade andmisel otsustaja rollis. Eskiisi alusel ei

kavandata teeprojektiga süvendite rajamist, mis võiksid mõjutada põhjavee taset. Projekti

koostamisel nähakse ette ehituseks sobivate materjalide taaskasutamise objektil, mis mõnevõrra

vähendaks koormust looduskeskkonnale.

Projekteerimistingimuste eelnõule ja selle lisaks olevale eskiisile esitatud arvamuste ja

ettepanekutega arvestatakse või põhjendatakse arvestamata jätmist Transpordiameti

projekteerimistingimuste andmise korralduse lisas, mis edastatakse Teile koos korraldusega

eeldatavalt novembris, 2021.a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marge Kelgo

projektijuht

projekteerimise osakond

Marge Kelgo

53499226, [email protected]