Transpordiamet
Koopia: Järva Vallavalitsus
Vastus 22.09.2021. a Koigis toimunud Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt Mäo-Imavere lõigu I klassi maanteeks ehitamise KMH programmi avaliku arutelule ja projekteerimistingimuste lisaks oleva eskiisi tutvustamisele
28.09.2021
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt Mäo-Imavere lõigu I klassi maanteeks ehitamise KMH programmi avaliku arutelul ja projekteerimistingimuste lisaks oleva eskiisi tutvustamisel anti teada, et arvamusi ja ettepanekuid saab Transpordiametile täiendavalt esitada kuni 29.09.2021. a.
Lisaks saadame kirja informatsiooniks ka Järva Vallavalitsusele.
Prandi külal on aktiivne külakogukond. Me oleme aastatega üritanud väärtustada ja meeldivamaks muuta meid ümbritsevat elukeskkonda Prandi külas. Seetõttu on meile väga oluline, mis juhtub meie elukeskkonnaga tulevikus ja mis saab edaspidi meie majadest ja maadest, kus oleme elanud mitmeid inimpõlvi.
Kümme aastat tagasi toimunud erinevate teetrasside variantide avalikul arutelul pooldas meie küla põhjapoolset ehk siis praegusest maanteest lennuvälja poolt kulgevat trassi, mis poleks otseselt lõhkunud ühtegi ümberkaudset külakeskkonda, kuid kahjuks otsustati lõpuks ikkagi praegu planeerimisel oleva trassi kasuks, mis poolitab kaheks Prandi küla.
Prandi külakogukonnale ja siinsetele majapidamistele toob läbi meie küla planeeritav uus tee kaasa mitmeid väga olulisi negatiivseid mõjusid:
1. Lõhutakse väljakujunenud külastruktuur ning osad majapidamistest lõigatakse ära külakeskusest.
2. Suureneb mürareostus.
3. Suureneb õhusaaste.
4. Kuna tegemist on maakeskkonnaga, siis mitmetasandiliste teerajatiste ja liiklusvahendite näol suureneb visuaalne reostus.
5. Täpselt pole teada, kas on piisavalt tagatud uue tee lähedale jääva Prandi allikate loodukaitseala piisav kaitstus.
6. Suur osa Prandi külast on nitraaditundlik kaitsmata põhjaveega ala, mida läbib uus teetrass. Oleme mures põhjavee kaitstuse osas.
7. Uue teetrassi alla jäävad väärtuslikud põllumaad võõrandatakse, põllumassiivid tükeldatakse.
8. Kuna meie külas on valdavalt tegemist põllumajandus ja elamumaaga, siis mõjub suure kiirtee tegemine kinnisvara väärtusele üldiselt negatiivselt.
9. Piisavalt selge ei ole, mis saab uue tee poolt maavalduse poolekslõikamisel teisele poole teed jäävatest maatükkidest. Üle neljarealise kiirtee on omanikul raskendatud teisele poole teed oma maavaldusele pääsemine, selleks peab kasutama kusagil kaugemal asuvat ülesõitu või tunnelit. Ja kui selline, teisele poole teed jääv maatükk on põllumaa puhul piisavalt väike, siis pole selle edasine harimine tihtipeale ka majanduslikult otstarbekas.
Esitame omalt poolt arvamused ja ettepanekud, kuidas saaks uut teed otstarbekamalt kavandada ja kuidas külakogukonnale saaks vähendada uuest teest tekkivaid negatiivseid mõjusid.
1. Juba 2011-2012 aasta teetrassi variantide arutelude ajal saatsime külarahva poolt ühise pöördumise, kus meie külakogukonna üks olulisematest soovidest ja ettepanekutest on see, et tee ehituse käigus rajatakse teest tulenevate negatiivsete mõjude vähendamiseks kogu meie küla ulatuses mõlemale poole teed haljastatud müratõkkevall. Samasisuline ettepanek esitati tollal ka Koigi valla poolt Koigi küla ja Prandi küla kohta. Soov müratõkkerajatiste vajalikkuse kohta on meil olemas ka praegu.
Kindlasti soovime, et müratõkked projekteeritakse võimalikult efektiivsed, et neist oleks kasu kogu külale ja need ei teeks kellelegi müraolukorda halvemaks. Samuti peaksid müratõkked visuaalselt sobituma külakeskkonda.
Mäo liiklussõlme eeskujul tundub, et haljastatud müratõkke muldvallid on müratõkkerajatistest kõige loodussõbralikumad, sobituvad maakeskkonda kõige paremini ning samas ei võta need ka maa-alaliselt enda alla palju aktiivselt kasutuses olevat põllumajandusmaad. Muldvalli rajamisel saab edukalt ära kasutada teetrassi rajamisel väljakaevatava pinnase.
Uus rajatav maantee läbib Prandis päris suures ulatuses III kaitsekategooriasse kuuluva linnuliigi - suurkoovitaja elutsemispaku ja müratõkkevall aitaks kaasa ka sellele linnuliigile teest ja transpordist tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisele.
Samamoodi aitab müratõke ära hoida nii kodu- kui ka metsloomade teelepääsemist.
Kui müratõkkevall või -sein on rajatud maakeskkonda sobituvatest looduslikest materjalidest, siis see vähendab ka visuaalset reostust pidevalt vuravate sõidukite näol.
2. Seoses uue tee ehituseks vajaminevate materjalide kaevandamisega muutub aktuaalseks uute karjääride avamine ja olemasolevate karjääride laiendamine/süvendamine.
21.09.2021 toimus avalik arutelu Kareda dolomiidikarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse osas, kus kaevanduse omanik Väo Paas OÜ tutvustas karjääri tulevasi plaane.
Seni on kaevanduses kaevandatud põhiliselt põhjaveetasemest kõrgemal asuvat madalamamargilist ehitusdolokivi. Tulevikus soovib Väo Paas lisaks kaevandada põhjaveetasemest madalamal asuvat kõrgemakvaliteedilist ehitusdolokivi, mida oleks võimalik müüa ka uue maanteetrassi ehitamise tarbeks. Põhjaveetasemest allpool olev dolokivi kiht on kuni 5m paksune ja niipalju plaanitakse kaevandamisega minna ka allapoole põhjaveetaset.
Koosolekul tunnistas kaevandusettevõtte esindaja, et mingite uuringute põhjal saab Prandi allikas sealtkaudu suure osa oma veevarustusest. Oleme seda ka varem teadnud, et Prandi küla läbivad põhjaveesooned tulevad Kareda kaevanduse suunast.
Lisaks selgus koosolekul, et lähiajal on ühel kaevanduse lähedal elaval inimesel puurkaev kuivaks jäänud ja siinse kandi majapidamistes on kuuldavasti esinenud veelgi juhtumeid, kus kaevud on miskipärast kuivaks jäänud.
Oleme kogu külakogukonnaga kategooriliselt vastu sellisele tegevusele, kus kaevandamisega plaanitakse minna allapoole põhjaveetaset.
Selline tegevus on keskkonnakaitseliselt lubamatu. Me ei saa riskida sellega, et meil kaevudest tulev joogivesi otsa lõppeb, samamoodi võib selline tegevus ära rikkuda vee kvaliteedi.
Looduskaitsealune Prandi allikas on viimaste aastakümnete jooksul üsna kokku kuivanud. Kaevandamise tulemusel võib allikajärv veelgi väheneda, mis võib allikale ja seda ümbritsevale ökosüsteemile pöördumatut kahju tekitada.
Kindlasti on tee ehituse tarbeks materjalide hankimiseks veel mingeid võimalusi, seda tegevust ei saa teha looduskeskkonna ja kohalike inimeste elukeskkonna arvelt.
3. Uue teetrassi rajamise plaanidest jäi algselt meelde, et Koigi-Laimetsa risti rajatavast Mõisavahe tunnelist saavad uue maantee alt läbi sõita ka suuremad masinad (muuhulgas põllumajandusmasinad), kuid praegustelt plaanidelt võib näha, et Mõisavahe sõidu- ja kergliiklustee tunnel on kõrgusgabariidiga 2,5m. Sealt kahjuks sõiduautodest suuremad masinad läbi ei mahu. Nii jääkski Koigi liiklussõlme viadukt ainsaks võimaluseks, kust suuremad autod ja põllumajandusmasinad üle uue maanteetrassi saavad.
Mõisavahe riste kõrvale planeeritakse äri- ja tootmismaa arendust, mis eeldab sinna ka veoautode liikumist.
Mõisavahe sõidu- ja kergliiklustee tunnel tuleks planeerida nii, et sealt mahuks läbi ka sõiduautodest suuremad sõidukid.
4. Koigi liiklussõlme viadukti võiks kavandada nii, et sealt viib üle ka kergliiklustee. See on oluline rattaga liiklemisel liiklusohutuse seisukohalt.
5. Lisaks on veel planeeritud uue teetrassi alt läbi saamiseks Prandi kergliiklustunnel kõrgusgabariidiga 2,5m. Kergliiklustunnel tähendab seda, et seal võib liigelda ainult jalgsi või rattaga. Praegu on selle koha peal juba ammusest ajast olnud sõidutee, mida aktiivselt kasutatakse.
Prandi kergliiklustunnel tuleks rajada nii, et tunnelit saaksid kasutada ka kohaliku transpordi sõiduautod.
2,5m kõrgusgabariidist sõiduauto jaoks piisab, tunnel tuleks vaid natukene laiem teha. See annaks väga palju juurde mugavust kohaliku transpordi osas küla omavahelistes ühendustes.
Kui viiakse läbi edasisi teetrassi rajamisega seotud uuringuid või võetakse vastu mingeid olulisi teetrassi puudutavaid otsuseid, siis palume sellest esimesel võimalusel informeerida ka Prandi külakogukonda. Kindlasti oleme huvitatud osalema ka edasises tööprotsessis vastavates aruteludes.
Lugupidamisega,
Janno Koplimets
Keskvälja talu, Prandi küla
Tel: 5110374
E-post:
[email protected]
Kirjaga on veel ühinenud Prandi küla inimesed ja talud:
Terje Niit, Niidi talu
Olev Põllumets, Põllumetsa talu
Ott Komendant, Tornimäe talu
Aili Õlle, Leesi talu
Evi Ojasalu, Otsa talu
Rael Linusk, Kanarbiku talu
Merje Rask, Maleva talu
Arvi Abilon, Kandi talu
Eldur Russak, Allika talu
Toomas Kalda, Haljaspõllu talu
Aili Kurema, Kure talu
Raivo Metsapool, Kitse talu