Harjumaa Saue vald Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu kooskõlastamiseks

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

TL-01-2

Mõõtkava:

Staadium:

-Kontrollis

Projekti nimetus:

Projekteeris Pärt Põltsam

Projektijuht

Koostatud / trükitud: /

Leht nr:

30.07.2025 30.07.2025

OÜ Mastlop

Pärt Põltsam

Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 Peterburi tee 2F, Tallinn 11415 tel. +372 56 24 26 34, e-mail [email protected]

(tunnistuse nr. 163405/163406)

Pärt Põltsam

DP

22065

RETORI SK

EHITUSTÖÖDE AEGNE LIIKLUSSKEEM

Padula DP hoonestusala

Ol.olev Teeveere kinnistu mahasõit. Perspektiivselt

likvideeritakse (ei kuulu käesoleva DP mahtu !)

Tuuleveski kinnistu (käesoleval hetkel on

kinnistu nimeks Teeveere) DP ala- AS

Nord Projekt, töö nr. 02010

Kogujatee skemaatiline asukoht ja kulgemine

Ol.olev mahasõit Teeveere kinnistule - Padula DP ala

ehituse ajal mahasõidu kasutamine on KEELATUD !

Ol.olev Via Baltica trassikoridor

Padula DP-ala sisene põhimõtteline teedevõrgustiku ehitus toimub Saue tee

kaudu

Ol.olev juurdepääsutee

Padula DP-ala sisese teedevõrgustiku rajamise ajal tagatakse ligipääs Vaino-Mardi; Maidu ja

Vaino kinnistutele läbi Padula kinnistu

Padula DP-ala realiseerumisel ühenduskoht ol.oleva teega likvideeritakse.

PADULA; METSA-PADULA LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJU MK

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

TL-01-1

Mõõtkava:

Staadium:

-Kontrollis

Projekti nimetus:

Projekteeris Pärt Põltsam

Projektijuht

Koostatud / trükitud: /

Leht nr:

30.07.2025 30.07.2025

OÜ Mastlop

Pärt Põltsam

Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 Peterburi tee 2F, Tallinn 11415 tel. +372 56 24 26 34, e-mail [email protected]

(tunnistuse nr. 163405/163406)

Pärt Põltsam

DP

22065

RETORI SK

PADULA; METSA-PADULA LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJU MK

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

LIIKLUSSKEEM

Padula DP hoonestusala

Ol.olev Teeveere kinnistu mahasõit. Perspektiivselt

likvideeritakse (ei kuulu käesoleva DP mahtu !)

Tuuleveski kinnistu (käesoleval hetkel on

kinnistu nimeks Teeveere) DP ala- AS

Nord Projekt, töö nr. 02010

Kogujatee skemaatiline asukoht ja kulgemine

Ol.olev mahasõit Teeveere kinnistule (asukoht riigi põhimaantee km 16,5) likvideerida. NB tagada kohalikule elanikule ligipääs kas Saue teelt või riigi tee km 17,24 kaudu !

Ol.olev mahasõit (asukoht riigi põhimaantee km 17,24)

Ol.olev Via Baltica trassikoridor

Kehtiva DP järgne kogujatee trasseering läbi Teeveere kinnistu (Tuuleveski DP ala- AS Nord Projekt, töö nr. 02010)

Padula DP-ala sisene põhimõtteline teedevõrgustik

Ol.olev juurdepääsutee

Padula DP-ala sisese teedevõrgustiku kaudu tagatakse ligipääs Vaino-Mardi; Maidu ja Vaino

kinnistutele.

Ol.olev Kummeli kinnistu (tunnus 72703:001:0142) jaguneb kinnistu keskelt kaheks eri otstarbeks. Padula DP poole osa on korterelamumaa ja alumine, ehk Pärnu mnt poole osa ärimaa Ol.olev Kummeli kinnistu (tunnus 72703:001:0142) maa sihtotstarbe jagunemist tähistav põhimõtteline/orienteeruv joon

Perspektiivne juurdepääsutee

trasseering (Kummeli kinnistu korterelamu

maa-ala jaoks)- ühenduskoht Padula DP

alaga)

Perspektiivne juurdepääsutee

trasseering (Kummeli kinnistu ärimaa maa-ala

jaoks)- ühenduskoht ol.oleva kogujateega

Padula DP-ala realiseerumisel ühenduskoht ol.oleva teega likvideeritakse.

Bet. äärekivi, h=8 cm

Tänava ristlõige 2-2

2,5%

3,50 3,50

0,50 0,50

7,00

2,5% 0,5%0,5%

25cmLubjakivikillustik,170MPa

20cm Ol. olev pinnas

fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga fr. 32/63

Asfaltbetoon AC 16 surf (100% tardkivi)

Dreenkiht(f≥1m/ööp)

6cm

1,5% 1,5%0,5% 0,5%

3,003,00 3,00 3,00

S õi

du te

e te

lg

K õn

ni te

e te

lg

K õn

ni te

e te

lg

K in

ni st

u pi

ir

K in

ni st

u pi

ir

0,50

1,40

20,90

20cmLubjakivikillustik,140MPa

20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas

fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga

5cmAsfaltbetoon AC 8 surf (45%tardkivi)

20cmLubjakivikillustik,140MPa

20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas

fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga

5cmAsfaltbetoon AC 8 surf (45%tardkivi)

DRENAAZITORU PLANEERITAV

SADEVEEKANALITORU PLANEERITAV

VEETORU PLANEERITAV

REOVEEKANALITORU PLANEERITAV

1,00 1,00 1,00

PLANEERITAV GAASITORU

PLANEERITAV SIDEKAABEL PLANEERITAV EL.KAABEL

1,000,750,75

KÕRGHALJASTUS PLANEERITAV

Terviseraja ristlõige 3-3

15cmLubjakivikillustik,140MPa

20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas

fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga

10cmGraniitsõelmed fr. 0/8

2,00

Te rv

is er

aj a

te lg

10cmKasvumuld+murukülv Täitepinnas (vajadusel)

10cmKasvumuld+murukülv Täitepinnas (vajadusel)

Tänava ristlõige 1-1 (asukoht vt Põhijoonis)

20cmLubjakivikillustik,140MPa

20cmDreenkiht(f≥1m/ööp) Ol. olev pinnas

fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga

5cmAsfaltbetoon AC 8 surf (45%tardkivi)

1,5% 2,5%

25cmLubjakivikillustik,170MPa

20cm Ol. olev pinnas

fr. 16/32 kiiluda 4/16-ga fr. 32/63

Asfaltbetoon AC 16 surf (100% tardkivi)

SIDEKAABEL PLANEERITAV

3,50 3,50

0,50 0,50

7,003,00

2,5% 4,0%4,0%

3,00

1,00

1,0%1,0% K in

ni st

u pi

ir

K in

ni st

u pi

ir

3,503,50

Dreenkiht(f≥1m/ööp)

6cm

0,5% 0,5%

PLANEERITAV EL.KAABEL

0,750,75

PLANEERITAV SURVEKANALITORU

PLANEERITAV VEETORU

1,00

1,00

1,001,00

S õi

du te

e te

lg

K õn

ni te

e te

lg

20,00

10cmKasvumuld+murukülv Täitepinnas (vajadusel)

Asukoht vt Põhijoonis

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED

22PAD M 1:100 DP07 05.11.2025

DETAILPLANEERING

TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED

NB Saue tee L3 kinnistule kavandatav vasapöörderaja, mahasõidulaienduse, bussitaskute ning ülekäiguraja lahendus on põhimõtteline, mida täpsustatakse edasiste projekteerimise etappide käigus.

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING ASENDISKEEM

22PAD - DP01 19.03.2025

DETAILPLANEERING

ILLUSTRATSIOONID

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING KONTAKTALAPLAAN

22PAD - DP06 19.03.2025

DETAILPLANEERING

KONTAKTALAPLAAN

PADULA KRAAV

VÄÄNA JÕ G

I KO O

S

PIIRANG UVÖ

Ö NDITEG

A

VÄÄNA JÕ G

I KO O

S

PIIRANG UVÖ

Ö NDITEG

A

KOGU ALA ON TERVIKUNA HARJUMAA MAAVARADE TEEMAPLANEERINGU UURINGURUUM

MAAPARANDUSSÜSTEEMI ALA

SAUE TEE

TA LL

IN N-

PÄ RN

U MAA

NT EE

TALLINN-PALDISKI RAUDTEE

KESKKONNAALASED KITSENDUSED

VÄLJAVÕTE SAUE VALLA ÜLDPLANEERINGUST MAAKASUTUS

MAAKASUTUS ELAMUMAA

MAATULUNDUSMAA

ÄRIMAA

Nõuma kinnistu DETAILPLANEERING

(ID 5653)

Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi

liiklussõlme vahelise maa-ala DETAILPLANEERING

(ID 36927)

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD KÕNNITEE

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

POSITSIOONI NUMBER

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND

PLANEERITUD TERVISERADA

1

ROHEVÕRGUSTIKU ALA

** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M

PRK

MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

maantee kaitsevöönd

30m sõiduraja välimisest servast

maantee kaitsevöönd

30m sõiduraja välimisest servast

1,00 3,00

8,40 2,40

3,00

4,25 4,25

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

R8 ,0 0

15

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

3030

7,00

0,50

0,50

2,50 3,00

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1 W1 W1

W1 W1

W2 W2

W2 W2

W2 W2

SAUE TEE

PÄRTLI PIIRKONDLIK KANALISATSIOONI PUMPLA + MAHUTI(Merindorf OÜ töö nr. 023019)

KS

KS

KS

Perspektiivne toorvee ühenduspunkt

Perspektiivne liitumispunkt kanalisatsiooniga

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1 KS1 KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1 KS1 KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1Ø110

KS1Ø110 KS1Ø110

V1Ø110

KS1Ø110 KS1Ø110

(SAUEVEERE ARENDUS)

Plan. torustiku rajatakse raudtee alt kinnisel meetodil

Ühenduse asukoht täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites

Ühenduse asukoht täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3 V3 V3 V3

V3 V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

Perspektiivsed liitumispunktid ühisveevärgiga Ühenduste asukoht täpsustub järgmistes projekteerimise staadiumites

V1Ø110

V1Ø110

V3Ø110

K3

K3

K3

Saueveere arenduse perspektiivne kanalisatsioonitorustik

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1 V1 V1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1

V3Ø160

V3Ø160

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

Ühenduspunkt ol.ol. gaasitorustikuga PÕHI 29.08

1) 29.95 Ø200PP TORUD:

2) 29.96 Ø200PP

Ø560/500Pl KAAS 31.26 Rest

1

2

1

Ø560/500Pl KAAS 31.30 Rest PÕHI 29.32 TORUD: 1) 30.12 Ø200PP

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

Ol.olev Telia sidekaev nr 18336

ühendus olemas sidevõrguga

PERSPEKTIIVNE ÜHENDUS SAUE TEE

VÄÄNA JÕ G

I V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

OLEVA VEESÜSTEEMIGA

KELGUMÄGI

SP OR

DI -

PL AT

S

16

** *

* **

** ******** **

17

14W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

/

/

/

/

/

/

Ol.olev VOLDIKU AJ W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

Ol.olev VOLDIKU AJ ühendus ol.oleva elektrivõrguga

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

D1

D1

D1

D1

D1

D1Ø160

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLANEERITUD VEETORUSTIK

KS1

V1

PLANEERITUD DRENAAZHITORUSTIKD1

PLANEERITUD GAASITORUSTIKG3

PLANEERITUD 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELW1.1

PERSPEKTIIVNE 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2

PERSPEKTIIVNE 0,4 KV MAAKAABELLIINW1 W1

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON/ /

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE MAST KOOS VALGUSTIGA

LEPPEMÄRGID

PERSPEKTIIVNE AVARIIVEETORUSTIK VÕRGU TÖÖKINDLUSE TAGAMISEKSV2

PLANEERITUD TOORVEETORUSTIKV3

SAUEVEERE PLAN. REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK K3

VAREMPROJ. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKKS

VAREMPROJ. KANALISATSIOONIPUMPLA

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAANI LISASKEEMID 1:750

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud

maa-ala plaani (töö nr 22-G500). · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. · Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised. · Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING LISASKEEMID

22PAD 1:750 DP05 05.11.2025

DETAILPLANEERING

SKEEM 3

SKEEM 2

SKEEM 1

M ÄN

GU -

VÄ LJ

AK

KELGUMÄGI

VÄLI-

JÕUSAAL

MÄNGU-

VÄLJA K

SP OR

DI -

PL AT

S

7,00

5,00

5,00

0, 50

7,0 0

7,0 0

5,0 0

5,0 0

7,00

5,00

5,00

7,0 0

5,0 0

7,0 0

3,00 3,00

7,0 0

5,0 0

2,70

7, 00

3,00

10

6

16

18

20

EK 100% 16 m -1 / 4

2963 m² 900 900 1

- 27

EK 100% 16 m -1 / 4

3608 m² 900 900 1

- 26

EK 100% 16 m -1 / 4

7068 m² 1800 1800 2

- 49

EK 100% 16 m -1 / 4

3383 m² 900 900 1

- 29

EK 100% 16 m -1 / 4

2793 m² 900 900 1

- 23

Ä 100%/Üh 100% 12 m -1 / 3

6646 m² 2000 2000 1+2

- 33

Üm 100% - -

23410 m² - - -

- -

Üm 100% - -

50615 m² - - -

- -

Üm 100% - -

25969 m² - - -

- -

Üm 100% - -

6348 m² - - -

- -

Th 100% 5 m 1 262 m²

- 60 1

- -

1,00

Tallinn-Pärnu-Ikla m aanteele

7,00

5, 00

7, 00

5, 00

5, 00

7, 00

2, 50

7,0 0

3,0 0

3,0 0

3,0 0

5,0 0

7,0 0

5,0 0

9

Üm 100% - -

7192 m² - - -

- -

Üm 100% - -

1009 m² - - -

- -

Üm 100% - - 735 m²

- - -

- -

12

11

7 EK 100%

16 m -1 / 4

3622 m² 900 900 1

- 31

* * * * **

* ** * **

** ** **

* ***

* *

* *** *

** *

*

** ****

** *

*

*

*** **

* **

* **

*** **

*** * * **** ***

*

* ** ***

*** * **

** *

* **

**

* *

* * *** **

** * * *** *

*

* **

*

******** ***** *

* **

***** *

** * **

****

* * **

** **

* * ** **** *

****** **

*********** * ** ** ** * ** *

** ******

*** **

*** ** ** * *** ***

* * **

*************

*

* ** ***

*

* *****

***** * * **

*

* **

*

* * *

** ** *

**

*** * *

*

** ** **

**** **

**

**

**

**

** ** **

******** **

* *

*

* * *

* * *

* * * * * * **

*** **

*

* *

* * * * * *

*

** *

** **

** *

* ** **

**

* *

**

* *

*****

5,00 0,25

2,503,08

Ä 100%/Üh 100% 16 m -1 / 4

3961 m² 1050 1050 1

- 31

11

Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m

Vääna jõe kaitsevöönd 10 m

15 ,0 0

37.00

25 .0 0

26.00

26.00

49.00

41.00

25 .0 0

55 ,00

65,00

3,00

8,40 2,40

3,00

4,25 4,25

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

R8 ,0 0

4

5

17

14

1

15

19

12 8

L 100% - -

11050 m² - - -

- 90

Vääna jõe piiranguvöönd 100 m

4,00

4,00

4,00

4, 00

59 ,1 4

3, 30

2,55

2,55

4, 00

4,00

4,004,004, 00

2, 00

0,5 0

4,00

4,00

8,05

4, 00

8, 51

0,5 0

2,70

34,77

4,000,9 0

EK 100% 16 m -1 / 4

2910 m² 900 900 1

- 27

3

4,00

48 ,08

4,00

4,00

EK 100% 16 m -1 / 4

3598 m² 900 900 1

- 26

2

4,0 0

4,0 0

4,0 04,00

4,00

4,0 0

4,00

4,0 0

4,0 0

4,0 0

27 ,15

4,00

4, 00

4, 00

9,9 0

4,00

4,0 0

17,50

48,70

4,16

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

PRK

30

PRK

30

0, 50

3, 002, 50

7,00

0,50

0,50

2,50 3,00

PERSPEKTIIVNE TEE

2

2

3

3

1 1

L 100% - -

9990 m² - - -

- 2413

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA

PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT

PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA

SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD KÕNNITEE

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m.

POSITSIOONI NUMBER

OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)

PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL

OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND

PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)

PLANEERITUD TERVISERADA

AVALIKU KASUTUSEGA TEE

1

JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL)

ROHEVÕRGUSTIKU ALA

AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA

ELAMUT TEENINDAV PARKLA

** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE

AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS

AJUTINE TÕKKEPUU

MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms).

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITUD KATUSEALUNE

KRUNDILE JUURDEPÄÄS

PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER)

PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M

PRK

MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)

OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL

GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE

KRUNDI SUURUS

KORRUSTE ARV

MAKSIMAALNE KÕRGUS

MÄRKUSED: KRUNTIDE POS 10 JA 11 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS * PARKIMISKOHTADE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS

Lr 100% 5 m 1 145 m²

- 100 1

1 2

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:750

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud

litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500).

· Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop.

· Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised.

· Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS

22PAD 1:750 DP03 07.11.2025

DETAILPLANEERING

M ÄN

GU -

VÄ LJ

AK

KELGUMÄGI

VÄLI-

JÕUSAAL

MÄNGU-

VÄLJA K

SP OR

DI -

PL AT

S

maantee kaitsevöönd

30m sõiduraja välimisest servast

maantee kaitsevöönd

30m sõiduraja välimisest servast

10

6

16

18

20

Tallinn-Pärnu-Ikla m aanteele

9

12

11

7

* * * * **

* ** * **

** ** **

* ***

* *

* *** *

** *

*

** ****

** *

*

*

*** **

* **

* **

*** **

*** * * **** ***

*

* ** ***

*** * **

** *

* **

**

* *

* * *** **

** * * *** *

*

* **

*

******** ***** *

* **

***** *

** * **

****

* * **

** **

* * ** **** *

****** **

*********** * ** ** ** * ** *

** ******

*** **

*** ** ** * *** ***

* * **

*************

*

* ** ***

*

* *****

***** * * **

*

* **

*

* * *

** ** *

**

*** * *

*

** ** **

**** **

**

**

**

**

** ** **

******** **

* *

*

* * *

* * *

* * * * * * **

*** **

*

* *

* * * * * *

*

** *

** **

** *

* ** **

**

* *

**

* *

*****

11

Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m

Vääna jõe kaitsevöönd 10 m

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

4

5

17

14

1

15

19

12 8

Vääna jõe piiranguvöönd 100 m

3

2

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

PRK

30

PRK

30

PERSPEKTIIVNE TEE

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G 3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

G3

Perspektiivne gaasitorustiku ühenduspunkt

13

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

W1 W1 W1

W1 W1

W1 W1

W 1

W 1

W2 W2

W2 W2

W2 W2 W2 W2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W2

W2

W2

W2

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

/

/

/

/

/

/

/

/

/

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1.1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W1

W1

W1

W1

W2

W2

W2

W2

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

W 1.1

W 1

W 1

W 1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.

1

W 1.1

/ W

1

/W 1

W 1.

1

W 1.

1

W1.1

W 1.

1

W1.1

W 1.1

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

/

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W2

W 2

W2

W 2

W 2

W 2

W1 W2

W1.1

W 1

Ol.olev Telia sidekaev nr 18336

ühendus ol.oleva sidevõrguga

Ol.olev VOLDIKU AJ ühendus ol.oleva elektrivõrguga

3,3 6,3

W 2

W 2

W2

W2

W2

W2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W 2

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W1 W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W1.1

W1.1

/

W1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

W 1.1

PADULA ASULA KANALISATSIOONI PUMPLA + MAHUTID

SAUE TEE

VÄÄNA JÕ G

I

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V2

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1

KS1 KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1 KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

K1

K2

KS1 KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

V1Ø110

KS1Ø110 KS1Ø110

V1Ø110

KS1Ø110 KS1Ø110

K2

Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2

Liitumispunkt K2 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K1

Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2

Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2

Liitumispunkt K2 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K1 1

1

23

1

2

K1Ø160

KS1Ø110 KS1Ø110

V1Ø110 K2Ø560

Liitumispunkt V1

Liitumispunkt K1

Liitumispunkt K1 Liitumispunkt K2 Liitumispunkt V1

Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1 Liitumispunkt K2

K1Ø200 V1Ø110

K1Ø200 V1Ø110

K1Ø160

V1Ø110

K2

V1

V1

K1Ø160

V1Ø110

V1Ø110

KS1Ø110 KS1Ø110

V1Ø110

K2Ø400

K2

K2

K2

K2

K2

K2

1 2

3

1

2

Liitumispunkt K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

1 2

3

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

D1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

D1

D1

1 2 3

D1

D1

D1

D1

D1

D1Ø160

D1Ø160

1 2

345

D1Ø160

D1Ø160

D1Ø160

D1Ø160

D1Ø160

K1Ø160 V1Ø110 K2Ø400

D1Ø160 K1Ø160

V1Ø110 K2Ø400

K2Ø500

K1Ø250

12

3

1 3

4

K1

K1

K1

12

12

3

1 2 3

1 2

3

1

23

1 2

12

3

2

3

KPJ-1

V3 V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V3

V1Ø110

V3Ø110

D1

D1

D1

D1

D1

D1Ø160

D1

D1

D1

D1

D1

D1Ø160

1 2

3

K2

K2

K2

K2

D1

V1 V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1 V1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1 KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1 KS1 KS1

V1

V1

V1

V3Ø160

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1Ø110

V1

V1

V1

12

3

1

23

Liitumispunkt K1

Liitumispunkt K2

Liitumispunkt V1

K2

K2

K2

K2

Liitumispunkt K1 Liitumispunkt V1

Liitumispunkt K2

K2

K2

K2

3

2

3

1 2 3

K1Ø200

LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR

LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR

LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR

LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA

PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT

PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA

SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD KÕNNITEE

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m.

POSITSIOONI NUMBER

OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)

PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL

OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND

PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)

PLANEERITUD TERVISERADA

AVALIKU KASUTUSEGA TEE

1

JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL)

ROHEVÕRGUSTIKU ALA

AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA

ELAMUT TEENINDAV PARKLA

** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE

AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS

AJUTINE TÕKKEPUU

MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms).

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITUD KATUSEALUNE

KRUNDILE JUURDEPÄÄS

PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER)

PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M

PRK

MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)

OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL

GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PLANEERITUD SURVEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLANEERITUD VEETORUSTIK

PLANEERITUD REOVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

PLANEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOONI TORUSTIK

KS1

V1

K1

K2

PLANEERITUD DRENAAZHITORUSTIKD1

PLANEERITUD GAASITORUSTIKG3

PLANEERITUD 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2

PLANEERITUD 0,4 KV MAAKAABELLIINW1 W1

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABELW1.1

PERSPEKTIIVNE 10 KV MAAKAABELLIINW2 W2

PERSPEKTIIVNE 0,4 KV MAAKAABELLIINW1 W1

PLANEERITUD SIDEKANALISATSIOON/ /

PLANEERITUD 2-TRAFOLINE ALAJAAM

PLANEERITUD JAOTUSKILP (kinnistu piiril tänavamaal)

PLANEERITUD LIITUMISKILP (kinnistu piiril tänavamaal)

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE MAST KOOS VALGUSTIGA

LEPPEMÄRGID

PERSPEKTIIVNE AVARIIVEETORUSTIK VÕRGU TÖÖKINDLUSE TAGAMISEKSV2

PLANEERITUD TOORVEETORUSTIKV3

HÜDRANT PLANEERITUD HÜDRANT

PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE JAOTUSKILP

PLANEERITUD LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR LIIVA- JA ÕLIPÜÜDUR

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN 1:750

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud

maa-ala plaani (töö nr 22-G500). · Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop. · Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised. · Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN

22PAD 1:750 DP04 05.11.2025

DETAILPLANEERING

EDASI VT SKEEM 1

EDASI VT SKEEM 2

EDASI VT SKEEM 3

Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m

Vääna jõe kaitsevöönd 10 mVääna jõe piiranguvöönd 100 m

2

2

3

3

1 1

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)

PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL

OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND

PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)

ROHEVÕRGUSTIKU ALA

PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS

OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL

GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud

maa-ala plaani (töö nr 22-G500).

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING TUGIPLAAN

22PAD 1:750 DP02 05.11.2025

DETAILPLANEERING

TUGIPLAAN 1:750

Padula Laagri alevik Saue vald 72703:001:0444 Maatulundusmaa 100% 91 064 m² Eraomand

Metsa-Padula Laagri alevik Saue vald 72601:001:0996 Maatulundusmaa 100% 86 068 m² Eraomand

24141-01

PADULA JA METSA-PADULA, LAAGRI ALEVIK

DETAILPLANEERING

LIIKLUSMÜRA HINNANG

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

2/13

TELLIJA

Retori SK OÜ

Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11331740

KOOSTAJA

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn, Eesti

Reg.kood: 11485414

Tel.: +372 5626 4614 e-post: [email protected]

www.kajaja.ee

VASTUTAV KONSULTANT KONSULTANDID

Eteri Eha |keskkonnamüra valdkonna juht Ilona Laaneveer

[email protected] [email protected]

/allkirjastatud digitaalselt/

KUUPÄEV: 12.07.2024

DOKUMENDI KONTROLL:

staatus versioon kommentaarid kuupäev autor

1 saadetud Tellijale 12.07.2024 E.Eha

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

3/13

KOKKUVÕTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete

arvutused. Müratasemete arvutused teostati vastavalt järgmistele üldtunnustatud arvutusmeetoditele:

- autoliiklus: Prantsusmaa arvutusmeetod NMPB-Routes-96

- rongiliiklus: Madalmaade arvutusmeetod SRM II.

Müratasemete arvutused teostati olemasolevas olukorras vastavalt 2023/2024. aasta ning perspektiivses

olukorras vastavalt 2034. aasta Tellija käest saadud ning Transpordiameti liikluskoormuse hinnangutele.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- Planeeringuala müratundlikele osale (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2023/2024. aasta kui ka 2034.

aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal peamiselt müratsoon Ld = 45…54 dB ning öisel ajal

müratsoon Ln = 40…44 dB.

Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:

- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;

- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;

- Saue tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Saue tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras (piirkiirus 70

km/h) päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud.

Projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid tuleb valida minimaalselt selliselt, et tänava poole jäävate

mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB,

olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele

mõjuvast liiklusmüratasemest

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

4/13

SISUKORD

KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................................... 3

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................... 5

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK .............................................................................................................................. 6

2.1 VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED ................................................................................................... 6

2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED ...................................................................................................................... 7

3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE .......................................................................................................... 8

3.1 METOODIKA ...................................................................................................................................................... 8

3.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................. 8 3.2.1 Autoliiklus .............................................................................................................................................................................. 8 3.2.2 Rongiliiklus ............................................................................................................................................................................ 9

4. MODELLEERIMISTULEMUSED ............................................................................................................... 11

5. VIBRATSIOONI LEVIK JA MÕJU ............................................................................................................. 11

6. SOOVITUSED ........................................................................................................................................... 12

LISAD .................................................................................................................................................................... 13

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

5/13

1. SISSEJUHATUS

Planeeringuala asub Harjumaal Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistutel. Vastavalt Saue valla

kehtivale üldplaneeringule1 jaguneb piirkonna maakasutuse juhtotstarve vastavalt korterelamumaaks ning

haljasala ja parkmetsamaaks.

Ala piirneb põhjast Saue teega ning lõunast Tallinna-Pärnu-Ikla põhimaanteega. Planeeringualast ca 415 m

põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee. Alale on planeeritud korterelamute kvartal koos spordirajatiste ja

mänguväljakutega. Korterelamute maksimaalne korruselisus on 5.

Joonis 1. Saue valla üldplaneeringu maakasutusest väljavõte

Mürahinnangu lähteandmetena on kasutatud:

- Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneering. Töö nr. 022036. Joonise nr VKV-4-01. Proj. vee- ja

kanalisatsioonitorustike asendiplaan. – Merindorf OÜ (25.03.2024);

- Detailplaneeringu algatamise korraldus nr 175. Seletuskiri – Saue Vallavalitus (06.03.2024).

1 Saue valla üldplaneering

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

6/13

2. ÕIGUSLIK RAAMISTIK

2.1 VÄLISÕHUS LEVIVA MÜRA NORMTASEMED

Välisõhus leviv müra on atmosfääriõhu kaitse seaduse2 tähenduses inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus

leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad.

Välisõhus leviva müra normtasemed on:

- müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

- müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele määratakse mürakategooriad järgmiselt:

- I kategooria: virgestusrajatise maa-alad;

- II kategooria: haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad;

- III kategooria: keskuse maa-alad;

- IV kategooria: ühiskondlike hoonete maa-alad;

- V kategooria: tootmise maa-alad;

- VI kategooria: liikluse maa-alad.

Müratundlik ala on keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed

ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“3 defineeritud kui üldplaneeringu juhtotstarbega

määratud ala, millele on kehtestatud müra normtasemed.

Müratundlik hoone on sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“4 defineeritud kui elamud,

hooldekandeasutused, tervishoiu-, laste- ja õppeasutused ning muud hooned, millele sama määrusega

kehtestatakse müra suhtes kõrgendatud nõuded.

Eesti siseriiklikud keskkonnamüra normväärtused on sätestatud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ lisas 1.

Vastavalt Saue valla üldplaneeringule saab määrusest tulenevalt käsitleda seda kui II mürakategooria ala.

Tabel 1. Liiklusmüra normtasemed. Müra kirjeldaja on hinnatud müratase L [dB]

kategooria ajavahemik liiklusmüra normtasemed

piirväärtus sihtväärtus

I päev (Ld) 55 50

öö (Ln) 50 40

II päev (Ld) 60 (651) 55

öö (Ln) 55 (601) 50

III päev (Ld) 65 (701) 60

IV öö (Ln) 55 (601) 50

1 lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel

75 dB.

2 Atmosfääriõhu kaitse seadus

3 Keskkonnaministri 16.detsembri 2016.a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“

4 Sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

7/13

2.2 VIBRATSIOONI NORMTASEMED

Vibratsioonitasemeid reguleerib Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes

ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.5

Sotsiaalministri 17.05.2002. a määrus nr 78 kehtestab üldvibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega

hoonetes. Üldvibratsioon on määruse tähenduses mehhaaniline võnkumine, mis kandub seisvale, istuvale või

lamavale inimesele üle toetuspindade kaudu.

Vibratsiooni piirväärtused päevasele ja öisele ajavahemikule on toodud järgnevas tabelis:

Tabel 2. Vibratsiooni normtasemed. Vibratsiooni kirjeldaja on vibrokiirendus αv

hooned ja ruumid vibratsiooni

toimeaeg

vibrokiirenduse αv

piirväärtused

[m/s2]

vibrokiirenduse

tasemete Lα,v

piirväärtused

[dB]

baaskõvera

koefitsient*

olemasolevad

1. elamute, ühiselamute ja

hoolekandeasutuste,

koolieelsete lasteasutuste elu-,

rühma- ja magamistoad

päeval 1,26×10–2 82 2

öösel 8,83×10–3 79 1,4

2. majutusettevõtete

majutusruumid

päeval 1,26×10–2 82 2

öösel 8,83×10–3 79 1,4

3. tervishoiuteenuse osutamise

ruumid, v. a haiglapalatid ööpäevaringselt 1,26×10–2 82 2

4. haiglapalatid ööpäevaringselt 8,83×10–3 79 1,4

5. õppeasutuste ruumid, kus

toimub õppetöö päeval 1,26×10–2 82 2

6. bürood ja haldushooned päeval 2,52×10–2 88 4

projekteeritavad

1. elamute, ühiselamute ja

hoolekandeasutuste,

koolieelsete lasteasutuste elu-,

rühma- ja magamistoad

päeval 8,83×10–3 79 1,4

öösel 6,31×10–3 76 1

2. haiglapalatid ööpäevaringselt 6,31×10–3 76 1

* baaskõvera koefitsient – kordaja, millega tuleb korrutada vibrokiirenduse baaskõvera arvväärtused.

5 Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

8/13

3. MÜRA LEVIKU MODELLEERIMINE

3.1 METOODIKA

Müra modelleerimine teostati spetsiaaltarkvaraga Datakustik CadnaA 2024. Autoliikluse puhul on arvutused

teostatud vastavalt Prantsusmaa siseriiklikule arvutusmeetodile NMPB-Routes-96. Rongiliikluse puhul on

arvutused teostatud vastavalt Madalmaade arvutusmeetodile SRM II.

Müratasemete arvutused teostati 2 meetri kõrgusel maapinnast. Mürakontuurid esitati 5 dB kaupa. Uuringualas

levivate müratasemete määramiseks kasutati kolmemõõtmelist maastikumudelit, millele lisati kavandatav

hoonestus koos kontuuride ja kõrgustega ning autoteed koos vastavate liiklussagedustega. Alusjooniste ja

kõrgusandmetena kasutati Maa-ameti geoportaali maapinna kõrgusmudeli andmeid ning tellija poolt saadetud

jooniseid.

Teede ja tänavate liiklussageduste andmed saadi ERC Konsultatsioonid OÜ poolt 2024. a. teostatud loendus

andmetest6 ja K-Projekti koostatud liiklusuuringus7 toodud 2034 aasta prognoosist. Samuti kasutati

Transpordiameti 2023. a liiklusloenduse andmeid. Perspektiivses olukorras on Tallinna – Pärnu – Ikla teel

arvestatud aastas 1,5% liiklussageduse kasvu.

Müra modelleerimisel kasutati järgmisi lähteparameetreid:

- võrgustiku samm 5x5 m;

- peegelduste arv 2;

- liiklusvool „continuous“;

- maapinna helineelde koefitsient vastavalt pinnakattele.

Liiklusmüra arvutused autoliiklusele teostati olemasolevale liiklusolukorrale 2023/2024. aasta liikluskoormuste

põhjal ning perspektiivsele olukorrale 2034. aasta liikluskoormuste põhjal.

Müraarvutustes kasutati müraindikaatoritena siseriiklikke müraindikaatoreid Ld ja Ln, mis iseloomustavad vastavalt

päevase (kl 07-23) ja öise (kl 23-07) ajavahemiku keskmisi ekvivalentseid müratasemeid. Ld päevane ajavahemik

sisaldab ka õhtust ajavahemikku (kl 19-23), millele lisandub õhtuse aja parand +5 dB.

Müra leviku modelleerimisel ei arvestatud kõrghaljastusega kirjeldamaks võimalikku ebasoodsaimat olukorda,

samuti on talvisel perioodil lehtpuude ning hekkide mürakaitse efekt minimaalne.

3.2 LÄHTEANDMED

3.2.1 AUTOLIIKLUS

Müra hinnangu koostamisel kasutatud liiklusandmed on esitatud tabelites 3 ja 4. Tabelites on esitatud

sõiduautode ja raskeliikluse jaotus tunni lõikes (sõidukit/tunnis) ning vastavalt lähteandmetele kas aasta keskmine

ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) või nädala keskmine ööpäevane liiklussagedus (NKÖL).

Tunnikeskmised liiklussagedused, mida kasutati müra modelleerimisel saadi vastavalt päeva (kl 7-19), õhtu (kl 19-

23) ja öö (kl 23-7) jaotusele: 12 tundi, 4 tundi ja 8 tundi. Sõiduautode ööpäevasel jagunemisel lähtuti CNOSSOS-

EU juhendmaterjalist8. Raskeliikluse jagunemiseks teostati vajalikud arvutused. Jagunemine on kirjeldatud tabelis

5. Müratasemete modelleerimisel kasutati liikluskiirusena Tallinna-Pärnu-Ikla teel kehtivat piirkiirust 90 km/h ning

Saue teel hetkel kehtivad piirkiirust 90 km/h ning 70 km/h (Saue Vallavalitsuse seisukohalt Saue teel perspektiivis

kehtiv piirkiirus).

6 Saue valla teede liiklusloendus 2024

7 K-Projekt Saue linna raudteeülese ala DP liiklusuuring

8 CNOSSOS-EU arvutusmeetodi juhendmaterjal

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

9/13

Tabel 3. Aasta 2023/2024 liiklussagedused projektiala ümbruses

tee nimi NKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö

tee liik

Saue tee 3760 241 122 33 peatee

tee nimi AKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö

tee liik

Tallinna-Pärnu-Ikla tee 19611 1340 686 98 maantee

Tabel 4. Aasta 2034 liiklussagedused projektiala ümbruses

tee nimi AKÖL sõidukit/h,

päev

sõidukit/h,

õhtu

sõidukit/h,

öö

tee liik

Saue tee 8420 540 274 74 peatee

Tallinna-Pärnu-Ikla tee 23101 1579 809 116 maantee

Tabel 5. Auto- ja raskeliikluse jagunemine

tee liik päev [%] õhtu [%] öö [%]

peatee autoliikluse jagunemine 77 13 7

raskeliikluse osakaal 4 1 1

maantee autoliikluse jagunemine 80 14 6

raskeliikluse osakaal 3 3 3

3.2.2 RONGILIIKLUS

Rongiliikluse müra modelleerimiseks kasutatud andmed pärinevad AS Eesti Liinirongid (Elron) alates 17.04.2024

kehtivatest sõidugraafikutest9, kaubarongide andmed pärinevad 2022. aastal koostatud Tallinna linna välisõhu

strateegilise mürakaardi seletuskirjast. Perspektiivne rongiliiklus on loetud samaks olemasoleva rongiliiklusega.

Rongide keskmine arv ööpäevas ja arvestatud vagunite arv on toodud tabelis 6. Raudteeliikluse iseloomust

tulenevalt võib planeeringualale olla kuulda lühiajalisi mürasündmusi (nt rongide signaalid vm mürarikastest

tegevustest tulenevad helid).

Tabel 6. Rongide arv ööpäevas ning arvestatud vagunite arv

Vabariigi Valitsus algatas 26.01.2023 korraldusega nr 3610 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiga arendada eelkõige reisirongiliiklust Ülemiste-

Paldiski/Turba suunal. Nimetatud planeering hõlmab Tallinna linna ja Keila linna ning Jõelähtme valda, Raasiku

valda, Rae valda, Kiili valda, Saku valda, Harku valda, Saue valda, Lääne-Harju valda, Kohila valda ja Rapla valda.

Riigiplaneeringute lehel kirjutatakse ringraudtee kohta: „2023. aastal koostati Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu

asukoha eelvaliku lähteseisukohad, asjakohaste mõjude hindamise, sh KSH programmi ja sotsiaalmajandusliku mõju

analüüsi (SMA). SMA analüüsist nähtub, et 2006. aastast kuni 2022. aasta lõpuni on kaubamahud raudteel langenud 45

miljonilt tonnilt 6 miljoni tonnini. Raudtee kaubamahud on oluliselt vähenenud ning see on olnud süvenev trend. Seega

riigi eriplaneeringu esialgne eesmärk enam ajakohane ning uue raudtee planeerimisel tuleb lähtuda eelkõige

ühistranspordi arendamisest.“ 11

9 Elron sõiduplaanid

10 Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

11 Riigiplaneering.ee „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering“

rongide arv [tk] vagunite arv [tk/rongis]

päev õhtu öö

Reisirong (läänesuund) 72 18 8 4

Kaubarong (Tallinn-Keila-Tallinn) 1 1 2 28

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

10/13

Joonis 2. Tallinna ringraudtee planeeringuala. Allikas Riigi Planeeringud.

Perspektiivne raudtee läbib ka planeeringuala. Riigiplaneeringute kodulehel kirjutatakse ringraudtee

planeeringuala kohta: „Planeeringuala määrati laiemal alal, et mitte teha enne riigi eriplaneeringu menetluse läbiviimist

raudtee asukoha eelvalikut ning võimaldamaks planeeringu koostamisel ja selle mõjude hindamisel vajadusel raudtee

trassi alternatiivide asukoha muutmist ja täiendavate alternatiivide lisamist. Detailne lahendus kehtestatakse ringraudtee

rajamiseks vajalikul alal.“12

Kuivõrd hetkel täpsemad andmed raudtee täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide ja nende

müraemissioonide, rongide liiklussageduste jne kohta puuduvad, pole perspektiivse raudteega ka müra leviku

arvutusmudelis arvestatud. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate

keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega

piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja

avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.

12 Riigiplaneering.ee „Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering“

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

11/13

4. MODELLEERIMISTULEMUSED

Müratasemete arvutustulemusena valmis 10 kaarti päevase ning öise ajavahemiku jaoks. Eraldi modelleeriti

olemasoleva ning perspektiivse liikluskoormuse stsenaariumid päevasel ja öisel ajal. Müratasemete kaardid

planeeritava olukorraga päevasele ja öisele ajavahemikule olemasoleva ja perspektiivse liiklussageduse osas on

esitatud lisas 1 mürakaartidel 1-1 kuni 3-2.

Töö planeeringuala puudutavad peamised tulemused on:

- Planeeringuala müratundlikele osale (eelkõige mänguväljakutele) mõjub 2023/2024. aasta kui ka 2034.

aasta liikluskoormuse olukorras päevasel ajal peamiselt müratsoon Ld = 45…54 dB ning öisel ajal

müratsoon Ln = 40…44 dB.

Hoonete fassaadide müratasemeid puudutavad peamised tulemused on:

- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse

olukorras päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;

- Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras

päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 44 dB;

- Saue tee poolsele hoonete fassaadidele mõjuvad 2023/2024. aasta liikluskoormuse olukorras päevasel

ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 54 dB ja öisel ajal Ln ≤ 46 dB;

- Saue tee poolsetele hoone fassaadidele mõjuvad 2034. aasta liikluskoormuse olukorras (piirkiirus 70

km/h) päevasel ajal arvutuslikud müratasemed Ld ≤ 55 dB ja öisel ajal Ln ≤ 47 dB.

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud.

5. VIBRATSIOONI LEVIK JA MÕJU

Maanteede liiklusega seotud vibratsioon on tüüpiliselt tingitud maanteede kehvast seisukorrast, samuti

suurendavad vibratsioonitasemeid maanteel selle ebatasasused, kühmud ja löökaugud, sest nendest üle või läbi

sõites tekib löökjõud. Vibratsiooni mõju väheneb kiiresti maanteest kaugemale liikudes, kusjuures kõige suurem

on vibratsioonitase vahetult maantee ääres (kuni 5-10 m kaugusel sõltuvalt tee seisukorrast ja maapinna

omadustest). Vibratsioon on eelkõige tunnetatav ja ebameeldivust tekitav hoonetes sees, mitte niivõrd väljas olles.

Heas seisukorras teede puhul ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsioonitasemeid, mis ületaksid

müratundlikele hoonetele kehtestatud vibratsioonitasemete piirväärtusi või võiksid põhjustada kahjustusi

lähimatele hoonetele.

Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 115 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel,

mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks.

Raudteeliiklusest tulenev vibratsioon võib olla tajutav vahetult raudtee ääres asuvates hoonetes, erinevate

uuringute kohaselt on rongiliikluse tekitatud vibratsiooni mõjuala ulatus umbes 25 meetrit. Olenevalt

pinnasetüübist on vibratsiooni levimine maapinna kaudu erinev, tihedam pinnas summutab paremini vibratsiooni.

Raudtee ümbruses kasutatakse valdavalt ehitusgeoloogiliselt suure kandevõimega pinnaseid, mis vähendavad

vibratsiooni levikut.

Töös olev planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud

vibratsiooni mõjualast välja.

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

12/13

6. SOOVITUSED

Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada siseruumidele kehtivate müranormide järgimine vastavalt

sotsiaalministri 01.07.2002 määrusele nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega

hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ §-ile 6 lg 1. Nimetatud määruse § 6 lg 4 järgi on nii elamutele,

büroo- ja haldushoonetele kui kaubandus ja teenindusettevõtetele määrusega kehtestatud helirõhu

normtasemete arvsuurused arvestatud kinniste akende ja ustega möbleeritud ruumidele, samas ruumides, kus

on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, peavad need olema mõõtmiste teostamisel avatud.

Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate

ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada

välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja

ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb

rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717.

Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele

esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete

konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest

erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt

projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast

liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes.

Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde

õhumüra isolatsiooni indeks.

24141-01

Kajaja Acoustics OÜ

Laki põik 2, 12915 Tallinn

Reg.kood 11485414

vastutav isik: Marko Ründva

[email protected]

töö nr: 24141

staadium: detailplaneering

töö nimetus: liiklusmüra hinnang

objekti nimetus: Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik

13/13

LISAD

Lisa 1. Mürakaardid

- Mürakaart nr 1-1 Müraolukord 2023/2024 ilma perspektiivse hooneteta Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 1-2 Müraolukord 2023/2024 ilma perspektiivse hooneteta Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 2-1 Müraolukord 2023/2024 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 2-2 Müraolukord 2023/2024 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 3-1 Müraolukord 2034 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 3-2 Müraolukord 2034 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 4-1 Müraolukord 3D vaade Saue tee poolt 2034 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 4-2 Müraolukord 3D vaade Saue tee poolt 2034 Ln (dB), öö

- Mürakaart nr 5-1 Müraolukord 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt 2034 Ld (dB), päev

- Mürakaart nr 5-2 Müraolukord 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt 2034 Ln (dB), öö

Metsa-Padula

Padula

Vana-Padula

Saue tee

Ta llin

na -P

är nu

-Ik la

te e

Mürakaart nr 1-1

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2023/2024

Ilma planeeritava hoonestuseta

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:4000

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Metsa-Padula

Padula

Vana-Padula

Saue tee

Ta llin

na -P

är nu

-Ik la

te e

Mürakaart nr 1-2

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2023/2024

Ilma planeeritava hoonestuseta

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Mõõtkava A3 1:4000

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Metsa-Padula

Padula

Vana-Padula

Saue tee

Ta llin

na -P

är nu

-Ik la

te e

Mürakaart nr 2-1

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2023/2024

Saue tee piirkiirus 70km/h

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Rekreatsiooniala

Mõõtkava A3 1:4000

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Metsa-Padula

Padula

Vana-Padula

Saue tee

Ta llin

na -P

är nu

-Ik la

te e

Mürakaart nr 2-2

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2023/2024

Saue tee piirkiirus 70km/h

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Rekreatsiooniala

Mõõtkava A3 1:4000

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Metsa-Padula

Padula

Vana-Padula

Saue tee

Ta llin

na -P

är nu

-Ik la

te e

pe rs

pe kt

iiv ne

är ih

oo ne

pe rs

pe kt

iiv ne

är ih

oo ne

perspektiivneärihoone

Mürakaart nr 3-1

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2034

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Rekreatsiooniala

Mõõtkava A3 1:4000

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Metsa-Padula

Padula

Vana-Padula

Saue tee

Ta llin

na -P

är nu

-Ik la

te e

pe rs

pe kt

iiv ne

är ih

oo ne

pe rs

pe kt

iiv ne

är ih

oo ne

perspektiivneärihoone

Mürakaart nr 3-2

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2034

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Elukondlikud hooned

Muud hooned

Planeeritav hoonestus

----- Planeeringuala piir

Rekreatsiooniala

Mõõtkava A3 1:4000

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Mürakaart nr 4-1

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2034 3D vaade Saue tee poolt

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Mürakaart nr 4-2

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2034 3D vaade Saue tee poolt

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Mürakaart nr 5-1

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2034 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Päev (07-23), Ld [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Mürakaart nr 5-2

Projekt nr 24141

Projekti nimi: Padula ja Metsa-Padula DP, Laagri alevik

Liiklusmüra 2034 3D vaade Tallinna-Pärnu-Ikla tee poolt

Liiklusmürast põhjustatud müratasemed:

Hinnatud müratase Öö (23-07), Ln [dB]

Värviskaala:

>= 35 >= 40 >= 45 >= 50 >= 55 >= 60 >= 65 >= 70

Arvutustarkvara: CadnaA 2024

Kuupäev: 12.07.24

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Transpordiamet

[email protected]

11.11.2025 nr 5-1/2/2024-30

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja

lähiala detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame Teile Planeerimisseaduse §133 lõike 1 alusel kooskõlastamiseks Laagri alevik Padula ja

Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu (koostaja RAAM Arhitektid AI OÜ, töö

nr 22PAD), mille Saue Vallavalitsus algatas 06.03.2024 aasta korraldusega nr 175. Padula ja

Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala piirneb

põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala

detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku

jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega

ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Sellega on

detailplaneeringus ka arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-

Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve

on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla

põhimaantee. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus

määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või

ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks

tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust

reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad

mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele

moodustatakse uued tänavamaad.

Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine

kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille

kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav

(VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Veel läbib mõlemat katastriüksust idapoolt

Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50

meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Kaitstavaid loodusobjekte

planeeritud alal ei leidu. Detailplaneeringuala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise

koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna

ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole

2 (2)

tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus on arvestatud perspektiivse

raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m).

Edastame RAAM Arhitektid AI OÜ koostatud detailplaneeringu materjalid kooskõlastamiseks.

Palume arvestada, et vastavalt Planeerimisseaduse § 133 lõikele 2 loetakse detailplaneering

vaikimisi kooskõlastatuks kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest

arvates kooskõlastamisest keeldunud, ega ole taotlenud tähtaja pikendamist. Vastavalt

planeerimisseaduse § 133 lõikele 3 loetakse detailplaneering kooskõlastatuks, kui

kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või üldplaneeringuga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Karel Tummeltau

planeeringute spetsialist

Lisa: Detailplaneeringu materjalid

Karel Tummeltau

+372 5307 1229 [email protected]

LINNUEKSPERT OÜ

EKSPERTARVAMUS PADULA JA METSA-PADULA

KINNISTU DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE MÕJUST

METSA-PADULA KATASTRIÜKSUSEL ASUVALE

KANAKULLI ELUPAIGALE KLO9136415

Tellija:

Retori SK OÜ

Registrikood 11331740

Pärnu mnt 146 Tallinn

Kontakt: Peeter Oja

Teostaja:

Linnuekspert OÜ

Registrikood 12306678

Tuulepesa, Üksnurme küla Saku vald 75513

Välitööd, ekspert ja esindaja: Aarne Tuule

Kontakt: [email protected], 58002869

2

Töö teostamise asjaolud Käesolev töö on koostatud Retori SK OÜ tellimusel seoses Keskkonnaameti kirjas 22.05.2025 nr 5-1/2/2024-18 toodud ekspertarvamuse tellimise vajadusele seoses Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu koostamisega. Töö lähteülesanne

Keskkonnaameti kirjas 22.05.2025 nr 5-1/2/2024-18 on ootused eksperthinnagule kirjeldatud järgnevalt: detailplaneeringu menetluses on vajalik anda eksperthinnang, mis käsitleb II kaitsekategooria liigi elupaiga võimalikke häiringuid nii ehitustegevuse kui ka planeeringu elluviimise järgse kasutuskoormuse (sh mürahäiringu) ning toitumisalade kontekstis. Korterelamute rajamise tulemusel suureneb oluliselt piirkonna kasutajate hulk ja seeläbi kasutuskoormus ja mürahäiring (metsa kasutamine puhkealana, elupaika on kavandatud terviserajad, kõnniteed, sõidutee, tehnovõrgud- ja rajatised jne). Eksperthinnangu abil peab välja selgitama kas ja millises ulatuses on planeeringu elluviimine võimalik, tuues välja asjakohased leevendusmeetmed. Eksperthinnangu abil tuleb ka veenduda, et kavandatud ehitiste ja rajatiste alale jäävatel puudel ei oleks kaitsealuse linnuliigi pesi. Kanakull – lühiülevaade liigist Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind arvukusega ca 400-600 paari. Et liigi arvukus oli möödunud sajandi lõpus ligi kaks korda kõrgem, on kanakull Eesti Punases Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka ja kuulub II kaitsekategooriasse. Kanakull eelistab pesitseda vanas okasmetsas ning peab saagijahti nii metsaaladel kui kultuurmaastikus. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine1 . Ajaloolise taustaga pika tagakiusamise tulemusel väldib kanakull inimese lähedust, eelistades pesitseda inimasustusest võimalikult kaugel. Väike osa asurkonnast on hõlpsalt kättesaadava ja arvuka saagi tõttu viimasel aastakümnel asunud pesitsema asulate lähedusse või lausa asulatesse. Kuigi see paindlik lähenemine on end liigi taastootmise seisukohast igati õigustanud (asulas on pesakond ca ühe poja võrra suurem), pesitseb kogu Eestis asulates ca 25-30 paari, mis moodustab vaid ca 5-7% kogu asurkonnast. Peamisteks liiki ohustavateks teguriteks Eestis on pesapaikade hävinemine ja killustumine, toidubaasi vähenemine ning pesitsusaegne häirimine. Kanakulliseire tulemuste2 põhjal on kogu riigis kanakulli elupaikades tuvastatud mõjuteguritest ca 15% seotud inimestepoolse häirimisega, samas ca 80% oli seotud metsamajandamise mõjudega, enamasti lageraiega nii otseselt elupaigas kui selle läheduses.

1 Kanakulli kaitse tegevuskava https://keskkonnaamet.ee/media/4006/download 2 https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=25184000&monitoringWorkUid=23671910

3

Kanakull – elupaiga kaitse põhimõtted Kanakulli teadaolevad leiukohad on kantud EELISesse. Registrikirjeks on kanakulli piiritletud pesitsuselupaik ehk pesast või pesadest kuni 300m raadiuses asuv kanakullile pesitsemiseks sobilik (60a või vanem) mets. Elupaigad on piiritletud katastripiiride, põhikaardi objektide või metsaeraldiste piiride järgi. Registrikande alamkirjeteks on pesapuud. Pesitsusrahu tagamiseks on EELISes piiritletud elupaigas Looduskaitseseaduse par 55 lg 6 3 alusel pesitsusajal keelatud tegevused, mis võivad kaasa tuua kanakulli häirimise. Kanakulli pesitsusaeg on vastavalt kanakulli kaitse tegevuskavale ajavahemik 01.03-31.07. Kanakulli häirivad tegevused on kõik tavapärasest foonist oluliselt erinevad müra ja vibratsiooni kaasa toovad tegevused, sh võsa eemaldamine, puude langetamine, puidu kokku - ja väljavedu, pinnasetööd. Padula kanakulli elupaik Padula kanakulli elupaik on ajalooliselt olnud kanakulli poolt asustatud juba 1960.-1970- ndatel aastatel, pakkudes juba siis liigile sobiva koostisega puistut ja pesa rajamiseks sobiliku võraga pesapuid. Liik kadus elupaigast liigi arvukuse drastilise kahanemise käigus 1980.-ndate lõpus ja 1990.-ndatel aastatel ning elupaik oli liigi poolt asustamata vähemalt aastani 20224. 27.04.2025 leiti elupaiga põhjaosast asustatud pesa ning elupaik piiritleti EELISes vastavalt piiritlemise juhistele. Et elupaigast leitud pesapuu (EELIS ID - 383782606) ümbruses ei ole 300m raadiuses metsamaad, piiritleti elupaiga koosseisu kogu olemasolev metsamaa Suure-Nõuma, Metsa-Padula, Mulla ja Vana-Padula maaüksustel (joonis 1). Pesitsuselupaiga pindala on 10,57 ha.

Välitööde tulemused

Vastavalt lähteülesandele ja töö koostaja ekspertkogemustele viidi läbi välitööd, selgitamaks välja, milline on elupaiga tänavune pesitsusedukus ja kas elupaiga piires võib asuda veel seniteadmat kanakulli poolt rajatud pesi. 04.07.2025 toimunud välitööde tulemusel leiti elupaigas aprillis leitud pesa piirkonnast kolm lennuvõimestunud kanakulli noorlindu ja ärev vanalind. Pesitsus oli toimunud kevadel leitud pesas, pesa all oli ohtralt liigile omaseid saagijäänuseid ja noorlindude väljaheiteid.

Lisaks leiti välitööde käigus elupaiga lõunaosast, Saue-Laagri ühendusteest lõunas, seniteadmata kanakullipesa (joonis 1). Pesa on rajatud männile, okstekihi paksuse järgi olnud kasutatud 1-2 aastat ning on 2025.a aastal asustamata. Pesa on ja pesapuu on heas seisundis. Tegu on elupaika asustavate kanakullide eelmise pesaga, mida tänavu ei asustatud. Kanakullidele on elupaiga piires uute pesade rajamine ja aeg-ajalt varasemate pesade uuesti kasutamine omane. Pesitsetakse ilmselgelt vaid ühes pesas korraga. Et pesa leiti juba piiritletud pesitsuselupaigast, mis hõlmab kogu lähipiirkonnas olemasolevat

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/104122024013?leiaKehtiv 4 Röövlindude seire püsialadel; Eet Tuule ja Aarne Tuule avaldamata andmed

4

metsamaad, ei laiendatud uue pesa asukohast tulenevalt elupaiga piire EELISes. Elupaigast rohkem pesi ei leitud, teisi pesitsevaid kaitsealuseid linnuliike samuti mitte.

Joonis 1. Kanakulli elupaik KLO9136415 (valge viirutusega), kanakulli 2025.a juulis leitud ja varasematel aastatel asustatud pesa (EELIS ID -1321937723; punane täpp) ja 2025.a aprillis leitud ja 2025.a asustatud pesa (EELIS ID -383782606; roheline täpp). Punktiiriga piiritletud 300m raadiusega ringid ümber pesapuude asukohtade. Aluskaart: Maa-ameti uusim ortofoto, 2024.

Kavandatava tegevuse kirjeldus

Detailplaneeringu täies mahus eeluviimise korral rajatakse detailplaneeringualale (pindalaga ca 17,7 ha) korterelamukvartal. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad.

Enamik kavandatavast tegevusest jääb Padula maaüksusele, kanakulli pesitsuselupaika Metsa-Padula maaüksusel kavandatakse peamiselt ühendusteed (sõidutee) ja kaasnevat taristut (kergliiklustee, valgustus, tehnovõrgud). Kavandatava ühendustee trass on detailplaneeringus kavandatud 10m kaugusele kanakulli pesapuust (joonis 2). Pesapuu säilib ja et lähimad tehnovõrgud rajatakse 10m kaugusele pesapuust, säilivad tõenäoliselt ka puu tervise jaoks vajalikud tingimused, sh ei kahjustata oluliselt pesapuu juurestikku.

5

Joonis 2. Kavandatav ühendustee Padula elamupiirkonna ja Saue-Laagri ühendustee vahel (hall), kergliiklustee (oranž) ja kanakulli pesapuu (punane täpp), mida ümbritseb 10m raadiusega punane ring. Väljavõte DP joonisest, RAAM Arhitektid AI.

Kavandatava tegevuse elluviimise mõju kanakulli elupaigale

Kõnealuse detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad kanakulli elupaigale järgmised mõjud:

1. Elupaiga osaline kadumine teetrassi raadamise tagajärjel 2. Elupaiga killustumine teetrassi raadamise tagajärjel 3. Teetrassi ehitusaegne pesitsusrahu häiring 4. Teetrassi kasutusaegne pesitsusrahu häiring 5. Elupaiga üldine kasutuskoormuse tõus 6. Võimalik mõju toitumisalale

Elupaiga osaline kadumine teetrassi raadamise tagajärjel. Tegu on otsese mõjuga – olemasolevasse metsa raadatakse teetrass, selle tagajärjel kaob osa praegusest metsa struktuurist, sh mõned potentsiaalsed pesapuud. Elupaiga kogupindala suhtes ei ole raadatav ala aga määravalt oluline ja kogu ülejäänud elupaiga senise metsastruktuuri säilimise korral on mõju kanakulli elupaiga kvaliteedile küll olemas, kuid mitte kriitiline. Elupaika jääb veel hulk potentsiaalseid pesapuid.

Elupaiga killustumine teetrassi raadamise tagajärjel. Ajalooline Topi (Padula) mets on varasemalt jagatud kahte ossa Saue-Laagri ühendustee rajamise käigus. Kanakull (taas)asustas elupaiga peale nimetet ühendustee valmimist, seega on praeguse kahe elupaigakillu olukorraga harjunud ja see on olnud pesitsemiseks piisav. Tänavune edukas pesitsemine 3 lennuvõimelise pojaga viitab, et praegune olukord elupaigas kanakullise

6

sobib. DP elluviimisega rajatava täiendav ühendustee killustab elupaiga Saku-Laagri ühendusteest lõunasse jääva osa omakorda kaheks. Kuigi pindalaliselt ei ole kadu suur, on igal teel erinevate häiringute tõttu puhvertsoon ehk piirkond tee läheduses, mida kanakull üldjuhul pesa rajamiseks ei kasuta. Killustamise mõju elupaigale on küll tajutav, kuid mitte kriitiline. Kogu ülejäänud elupaiga senise metsastruktuuri säilimise korral ei põhjusta killustumise mõju elupaiga kvaliteegi langust sellisel määral, et see oleks kanakullile pesitsemiseks kõlbmatu.

Teetrassi ehitusaegne pesitsusrahu häiring. Tegu on otsese häiringuga, mis on kanakullile tajutav mitmel moel – visuaalselt (raadamine, puidu kokkuvedu, pinnase koorimine, täitematerjalide vedu), kuuldavalt (müra) ja muul moel tajutavalt (vibratsioon). Tegu on täiendava mõjuga, mis on iseloomult erinev olemasoleva Saue-Laagri ühendustee liikluse mõjudest. Pesitsusajal on ehitusaegne mõju kanakullile väga häiriv ning toob suure tõenäosusega kaasa pesitsemisest loobumise või edutu pesitsemise. Seetõttu on pesitsusrahu tagamiseks on EELISes piiritletud elupaigas Looduskaitseseaduse par 55 lg 6 alusel pesitsusajal keelatud tegevused, mis võivad kaasa tuua kanakulli häirimise.

Teetrassi kasutusaegne pesitsusrahu häiring ja elupaiga üldine kasutuskoormuse tõus. Tegu on täiendava häiringuga, st liiklusmüra ja visuaalhäiringuga, mis lisandub olemasolevale Saue-Laagri ühendusteele. Kanakull on looduslikult häiringutele äärmiselt tundlik linnuliik, kes pelgab inimtegevust ja eelistab seetõttu pesitseda asustsusest võimalikult kaugel vanades terviklikes metsamassiivides. Taolisi tingimusi pakuvad praegu vaid suuremad loodusmaastikul asuvad kaitsealad. Ökosüsteemide inimesepoolse süsteemse ülekasutamise tagajärjel on loodusmaastikul kanakullide looduslike saagiobjektide arvukus ja kättesaadavus märkimisväärselt langenud ning seetõttu on väike osa asurkonnast asunud pesitsema asulate lähedusse ja asulatesse, kus saak on inimkaaslevate linnuliikide (vareslased, tuvid, kajakad) näol hõlpsalt kättesaadav. Asulas pesitsevatel kanakullidel on tavapärase inimhäiringu osas oluliselt kõrgem stressitaluvus. Et kanakullise teadlik vaenamine on lõppenud, on igal järgneval põlvkonnal vähem põhjust inimesi peljata. Asulas on saagi arvukus ja kättesaavadus hea, pesakonnad suured ning mitmendat põlvkonda asulas üles kasvanud kanakullide osakaal asurkonnas kasvab. Seetõttu on üldse saanud võimalikuks Padula elupaiga asustamine peale Saue-Laagri ühendustee valmimist, mis kanakulli looduslike standardite järgi niigi väga väikese elupaiga kaheks tükeldas.

Ühte elupaika asustavad ühel aastal korraga kaks isendit. Isendid võivad aastati vahelduda ja seetõttu ei ole võiamlik ennustada, milline on Padula elupaika tulevikus asustavate isendite inimhäiringutaluvuse tase. Senised seiretulemused on näidanud, et asulates (peamiselt Tallinnas) on pesi, kus edukas pesitsus toimub 20m kaugusel keskmise liikluskoormusega sõiduteest, kuid ühe isendi hukkudes ei leidu mõne aasta jooksul asurkonnas teist nii julget lindu, kes taolises pesas pesitseks. Isendid vahetuvad ja inimese usaldamine ajas pigem kasvab, kuid elupaik peab tulevaste julgete asukate jaoks siiski säilima võimalikult looduslik ja võimalikult suur. Tee ja kergliiklustee kasutusagse

7

koormuse ja elamutega kaasneva elupaiga üldise kasutuskoormuse mõju on seega keeruline prognoosida. Padula elupaik võib muutuda liigi enamikele isenditele liiga rahutuks, kuid mõnele piisavalt sobivaks elupaigaks. Oluline on, et puistu säilib võimalikult suures mahus praegusel kujul.

Võimalik mõju toitumisalale. Kuigi loodusmaastikus pesitseb kanakull vanas (vanem kui 60 aastat, eelistatult 100 aastat) metsas ning toitub samasuguses elupaigas leiduvatest saakobjektidest, on eelkirjeldatud põhjustel asulates olukord teistsugune. Padula elupaiga näitel pakub mets liigile sobivaid pesapuid ja pesapuu ümbruses liigile vajalikke tingimusi (varjevõimalused, saagilahkamiskohad jne). Toitumisalad asuvad peamiselt lähipiirkonna asulates, sh Laagris ja Sauel ca 2 km raadiuses. Liik toitub episoodiliselt ka lähikonna rohumaadel ja põllumaadel juhul, kui seal on saakobjekte. Padula ja Metsa-Padula DP elluviimisega ei kaasne seega mõjusid kanakulli toitumisala suurusele, asukohale ega kvaliteedile.

Tingimused kavandatava tegevuse elluviimiseks

Tulenevalt eelkirjeldatud mõjudest kanakulli Padula elupaigale ja seda asustavatele isenditele, tuleb DP elluviimisel mõjude vältimiseks ja leevendamiseks teha järgmist:

1. Raadamistööd, materjali kokku- ja äravedu ja pinnase koorimine viia läbi väljaspool kanakulli pesitsusaega (01.03-31.07) ehk tööde tegemiseks periood 01.08 – 28.02 (alus: Looduskaitseseadus)

2. Tagada ehitusaegne kanakulliseire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal elupaiga asustatus ja asustatud pesa asukoht. Seire peab sisaldama elupaiga läbiotsimist, vajadusel peibutamist märtsis-aprillis ning pesitsusedukuse kontrollimist mais ja juunis. Teetrassi ehitustööd pesitsusajal on võimalikud vaid tegevuste ajalist ja ruumilist paiknemist eksperdiga kooskõlastades, võttes arvesse sel hetkel ajakohast asustusinfot.

3. Esmased ettevalmistavad (võsa eemaldamine jne) ja pinnasetööd (olemasoleva kasvupinna koorimine) kogu DP ulatuses viia läbi väljaspool tavalinnustiku pesitsusaega (15.04-31.07) ehk tööde tegemiseks periood 01.08 – 14.04 (alus: Looduskaitseseadus)

4. Peale DP elluviimist tagada allesjäänud metsa olemasoleva struktuuri säilimine Metsa-Padula maaüksusel. Sanitaar-raied kooskõlastada eksperdiga.

Töö koostanud

Aarne Tuule 30.09.2025

Tallinn 2023/24

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

2

Nimetus: Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn Tel +372 50 29858 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 16.02.2024

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 7

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 8

3.1 Harju maakonnaplaneering .............................................................................................. 8

3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................... 8

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 10

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 10

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 10

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 11

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 12

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 13

4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 13

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 13

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 14

4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 14

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 15

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 17

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg- le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Saue Vallavalitsus on kirjaga 16.01.2024 nr 5-5/773 küsinud Keskkonnaameti arvamust KSH algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet on oma vastuskirjas 13.02.2024 nr 6-5/24/965-2 tõdenud, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis arendustegevus ei toimi, palume ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja analüüsida DP-s detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

5

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus Keila-Tallinn raudtee (lõik 87,2-91,1 km) ja riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal.

DP ala asub soodsas asukohas. Kaugus Saue linna keskpunktist on vähem kui 2 km ning Laagri aleviku keskusest ca 2,5 km. Ala asub kahe nimetatud keskuse vahel neid ühendava peamise ühendustee ehk Saue tee (kohalik tee nr 7270621) ääres. Samuti asub DP ala Saue valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal.

Vahetule kontaktalale (teisele poole Vääna jõge) on väljaehitamisel äri- ja elamupiirkond „Gate Tallinn“, mis hõlmab endas kokku üle 60 hektari infrastruktuuri ja maanteetranspordiühendustega krunte äri- ja elamuarendusteks, mis on Saue vallas üks suurimaid ärifunktsiooniga alasid. Sarnane ärifunktsiooniga ala on üldplaneeringuga kavandatud ka Padula arendusala ning Tallinn-Pärnu maantee vahelisele alale.

Planeeringuala hõlmab järgmiseid maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistuid:

- Metsa-Padula (kat. tunnus 72601:001:0996). Pindala on 86068 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (27148 m²) ja metsamaaga (52289 m²), aga 6631 m² on muu maa.

- Padula (72703:001:0444). Pindala on 91057 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (84130 m²), aga looduslikku rohumaad on 2428 m² ja muud maad 875 m².

Kahe planeeringuga haaratud kinnistu vahele jääb elamumaa 100% sihtotstarbega Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, kus asub olemasolev hoonestus.

Joonis 1. Planeeringuala kinnistute paiknemine koos kitsendustega. Allikas: Maa-amet

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

6

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).

Läänepoolt piirneb maa-ala vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule 2030+ rohevõrgustiku tuumalaga ning idapoolt rohevõrgustiku koridori ja Vääna jõega.

Ala paikneb Harju lavamaal. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Kultuurimälestiste registri alusel lähipiirkonnas mälestised puuduvad.

DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Praegu kehtiva ehitusseadustiku § 73 alusel raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.

Padula kinnistu on valdavalt lage rohumaana. Metsa-Padula kinnistu on enamuses kaetud metsaga. Planeeritaval maa-alal olemasolev hoonestus puudub, kuid ala ümbritseb Vana-Padula maaüksust, kus asub olemasolev hoonestus.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

7

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada ala 20 krundiks, millest 8 on elamumaa krundid, kaks ärimaa või ühiskondlike hoonete maa krundid (võimalikud hooldekodu ja lasteaed), 7 üldkasutatava maa krundid, kaks transpordimaa krundid ja üks tootmismaa krunt kanalisatsioonipumpla ja mahuti tarbeks. Moodustatavate kruntide pindala kokku on 177 125 m2.

Planeeritud korterelamud on kuni neljakordsed ühe maa-aluse korrusega. Üldkasutatava maa krundid on ette nähtud laste mänguväljakute, spordiväljaku rajamist ja avaliku kasutusega pargialaks.

Kavandatav ala liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.

DP koostamisel määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Joonis 2. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: RAAM Arhitektid AI OÜ)

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku serva.

DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m).

Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldusega1 nr 36 on algatatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.

Maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega on DP eskiisis arvestatud.

3.2 Saue valla üldplaneering2

Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering.

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute maal ja osaliselt haljasala ja parkmetsamaal. Viimane kattub ka suures osas rohevõrgustiku alaga.

Saue valla üldplaneeringuga on täpsustatud Harju maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piire Laagri aleviku ja Saue linna ühiseks arengualaks n-ö kokkusulatamiseks, et moodustuks perspektiivne linnalise asustuse arenguala - osa Laagri aleviku ja Saue linna ühendatud keskusalast.

Seega on ala perspektiivsel valla tiheasustusega alal. Vastavalt üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Vääna jõe äärne ala on kavandatud avaliku kasutusega rohealaks, mis tagab ka juurdepääsu jõe kallasrajale.

Üldplaneeringu nõuetega kooskõlas ei ole kavandatud korterelamutele väiksemaid kui 1200 m² suuruseid krunte ja hooned on kavandatud kuni 4-korruselistena. Planeeritud alal on avalikult kasutatava haljastatud ala osakaal ca 65% ning hoonestatud ala osakaal ca 5%. Elamukvartalite kavandamisel lähtutud põhimõttest, et hoonete vaheline ruum oleks suures osas haljastatud avalik ruum. Samuti on kvartali kesksele alale kavandatud suur üldkasutatav puhke- ja rekreatsiooniala koos mänguväljakutega.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/327012023001

2 https://sauevald.ee/uldplaneering

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

9

Ala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ja detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas.

Joonis 3. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust

PLANEERITAV ALA SAUE VALLA ÜP-s

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

10

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid.

Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele.

Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.

Saue valla üldplaneeringu alusel on rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus vähemalt 90%. Looduslike aladena käsitletakse vähese inimmõjuga alasid nagu kõik praegused metsaalad. Rohevõrgustiku alad tuginevad Harju maakonnaplaneeringu alusel määratud vastavatele aladele. Varem asusid Padula ja Metsa-Padula kinnistud rohevõrgustiku tuumalasid ühendava rohekoridori K9 alal, kuid Saue valla üldplaneeringuga korrigeeriti rohekoridori paiknemist.

Metsa-Padula kinnistul asuvad kõrghaljastatud rohealad, mis on detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud säilitatavatena. Kõrghaljastuse osaline likvideerimine on vajalik Metsa-Padula kinnistule kavandatud juurdepääsutee rajamiseks, kuid seejuures tuleb jälgida, et tee maa-ala on võimalikult optimaalne.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.

3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

11

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala piirneb kirdest Vääna jõega (VEE1094500). Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndisse arendustegevusi ette ei nähta.

Vääna jõgi kuulub antud lõigus keskkonnaministri määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ toodud jõgede hulka. Vääna jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10 on kinnitatud „Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava“. Kavast tulenevalt on kaitseväärtuse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) mõjutegurid: asulatest pinnaveega tulev hajureostus, asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine), ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine. Nimetatud Saku valla Kanama korteriühistu biopuhasti asub kinnistul „Kanama meistripunkt“ (71801:003:0550) ja on eraomandis. Puhastile on väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/329634.

Planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Seega on ala võimalik ühendada tulevikus ühiskanalisatsiooniga ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele (Vääna jõele) või põhjavee seisundile. DP ala liidetakse Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK). Tallinna Vesi AS on Saue Vallavolikogu otsusega 30.11.2023 nr 54 määratud vee- ettevõtjaks Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondades. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ega Vääna jõele reostusohtu ei kujuta.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

12

Ala läbib Padula kraav (VEE1095400), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, kuid mis suubub Vääna jõkke. Ala liidetakse ÜVK süsteemiga. Tegevustega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Hetkel ei ole DP algatamise staadiumis teada täpsemad sademeveeärajuhtimise lahendused. Juhul kui kavandatakse sademevee juhtimist Padula kraavi, tuleb DP koostamise käigus täiendavalt analüüsida vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb võimalusel minimeerida vett mitte läbilaskvate pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.

Planeeringualal VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevud puuduvad.

Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.

− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.

Eeldatavalt ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVKs kavandatud üsteemi laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule ei ole valla vee-ettevõtja poolt tehnilisi tingimusi veel määratud.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Peatükis 5 on toodud võimalikud ehitusaegsed leevendusmeetmed.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

13

KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas välisõhusaaste heiteallikad. Saue valla kohta on koostatud mürakaart, kuid konkreetse DP lahenduse kohta on otstarbekas koostada täiendav müramodelleerimine, kus tuleb arvestada ka perspektiivse raudteega.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Samas on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on DP-ga kavandatud multifunktsionaalne piirkond, koos võimalike sotsiaal- ja ärifunktsioonidega.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuuriväärtused piirkonnas puuduvad.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

14

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid4: - 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme

vahelise maa-ala detailplaneering; - Kinnistu Tuuleveski 1 detailplaneering.

Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.10 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

4 https://gis.sauevald.ee/detailplaneeringud/

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

15

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringuga kavandatakse perspektiivsele tiheasustusalale luua keskkonnasäästlik infrastruktuur, kasutades seejuures tänapäevaseid nn rohelistele elamualadele omaseid energia- , kütte-, jahutuse-, vee-, reovee- ja sademeveelahendusi.

Vastavalt KeHJS § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg- s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 13 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

− Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

16

meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

− Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.

− Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis.

− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

− Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

− Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

17

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Saue valla üldplaneering (kehtiv)

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee