Detailplaneeringu kooskõlastamine märkusega

Tellija:

Joonise nimetus:

Asukoht:

Töö nr:

TL-01-1

Mõõtkava:

Staadium:

-Kontrollis

Projekti nimetus:

Projekteeris Pärt Põltsam

Projektijuht

Koostatud / trükitud: /

Leht nr:

30.07.2025 30.07.2025

OÜ Mastlop

Pärt Põltsam

Reg.kood 12618952; EEP003122; ELK000079 Peterburi tee 2F, Tallinn 11415 tel. +372 56 24 26 34, e-mail [email protected]

(tunnistuse nr. 163405/163406)

Pärt Põltsam

DP

22065

RETORI SK

PADULA; METSA-PADULA LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJU MK

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE NING LÄHIALA DETAILPLANEERING

LIIKLUSSKEEM

Padula DP hoonestusala

Ol.olev Teeveere kinnistu mahasõit. Perspektiivselt

likvideeritakse (ei kuulu käesoleva DP mahtu !)

Tuuleveski kinnistu (käesoleval hetkel on

kinnistu nimeks Teeveere) DP ala- AS

Nord Projekt, töö nr. 02010

Kogujatee skemaatiline asukoht ja kulgemine

Ol.olev mahasõit Teeveere kinnistule (asukoht riigi põhimaantee km 16,5) likvideerida. NB tagada kohalikule elanikule ligipääs kas Saue teelt või riigi tee km 17,24 kaudu !

Ol.olev mahasõit (asukoht riigi põhimaantee km 17,24)

Ol.olev Via Baltica trassikoridor

Kehtiva DP järgne kogujatee trasseering läbi Teeveere kinnistu (Tuuleveski DP ala- AS Nord Projekt, töö nr. 02010)

Padula DP-ala sisene põhimõtteline teedevõrgustik

Ol.olev juurdepääsutee

Padula DP-ala sisese teedevõrgustiku kaudu tagatakse ligipääs Vaino-Mardi; Maidu ja Vaino

kinnistutele.

Ol.olev Kummeli kinnistu (tunnus 72703:001:0142) jaguneb kinnistu keskelt kaheks eri otstarbeks. Padula DP poole osa on korterelamumaa ja alumine, ehk Pärnu mnt poole osa ärimaa Ol.olev Kummeli kinnistu (tunnus 72703:001:0142) maa sihtotstarbe jagunemist tähistav põhimõtteline/orienteeruv joon

Perspektiivne juurdepääsutee

trasseering (Kummeli kinnistu korterelamu

maa-ala jaoks)- ühenduskoht Padula DP

alaga)

Perspektiivne juurdepääsutee

trasseering (Kummeli kinnistu ärimaa maa-ala

jaoks)- ühenduskoht ol.oleva kogujateega

Padula DP-ala realiseerumisel ühenduskoht ol.oleva teega likvideeritakse.

M ÄN

GU -

VÄ LJ

AK

KELGUMÄGI

VÄLI-

JÕUSAAL

MÄNGU-

VÄLJA K

SP OR

DI -

PL AT

S

7,00

5,00

5,00

0, 50

7,0 0

7,0 0

5,0 0

5,0 0

7,00

5,00

5,00

7,0 0

5,0 0

7,0 0

3,00 3,00

7,0 0

5,0 0

2,70

7, 00

3,00

10

6

16

18

20

EK 100% 16 m -1 / 4

2963 m² 900 900 1

- 27

EK 100% 16 m -1 / 4

3608 m² 900 900 1

- 26

EK 100% 16 m -1 / 4

7068 m² 1800 1800 2

- 49

EK 100% 16 m -1 / 4

3383 m² 900 900 1

- 29

EK 100% 16 m -1 / 4

2793 m² 900 900 1

- 23

Ä 100%/Üh 100% 12 m -1 / 3

6646 m² 2000 2000 1+2

- 33

Üm 100% - -

23410 m² - - -

- -

Üm 100% - -

50615 m² - - -

- -

Üm 100% - -

25969 m² - - -

- -

Üm 100% - -

6348 m² - - -

- -

Th 100% 5 m 1 262 m²

- 60 1

- -

1,00

Tallinn-Pärnu-Ikla m aanteele

7,00

5, 00

7, 00

5, 00

5, 00

7, 00

2, 50

7,0 0

3,0 0

3,0 0

3,0 0

5,0 0

7,0 0

5,0 0

9

Üm 100% - -

7192 m² - - -

- -

Üm 100% - -

1009 m² - - -

- -

Üm 100% - - 735 m²

- - -

- -

12

11

7 EK 100%

16 m -1 / 4

3622 m² 900 900 1

- 31

* * * * **

* ** * **

** ** **

* ***

* *

* *** *

** *

*

** ****

** *

*

*

*** **

* **

* **

*** **

*** * * **** ***

*

* ** ***

*** * **

** *

* **

**

* *

* * *** **

** * * *** *

*

* **

*

******** ***** *

* **

***** *

** * **

****

* * **

** **

* * ** **** *

****** **

*********** * ** ** ** * ** *

** ******

*** **

*** ** ** * *** ***

* * **

*************

*

* ** ***

*

* *****

***** * * **

*

* **

*

* * *

** ** *

**

*** * *

*

** ** **

**** **

**

**

**

**

** ** **

******** **

* *

*

* * *

* * *

* * * * * * **

*** **

*

* *

* * * * * *

*

** *

** **

** *

* ** **

**

* *

**

* *

*****

5,00 0,25

2,503,08

Ä 100%/Üh 100% 16 m -1 / 4

3961 m² 1050 1050 1

- 31

11

Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m

Vääna jõe kaitsevöönd 10 m

15 ,0 0

37.00

25 .0 0

26.00

26.00

49.00

41.00

25 .0 0

55 ,00

65,00

3,00

8,40 2,40

3,00

4,25 4,25

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

R8 ,0 0

4

5

17

14

1

15

19

12 8

L 100% - -

11050 m² - - -

- 90

Vääna jõe piiranguvöönd 100 m

4,00

4,00

4,00

4, 00

59 ,1 4

3, 30

2,55

2,55

4, 00

4,00

4,004,004, 00

2, 00

0,5 0

4,00

4,00

8,05

4, 00

8, 51

0,5 0

2,70

34,77

4,000,9 0

EK 100% 16 m -1 / 4

2910 m² 900 900 1

- 27

3

4,00

48 ,08

4,00

4,00

EK 100% 16 m -1 / 4

3598 m² 900 900 1

- 26

2

4,0 0

4,0 0

4,0 04,00

4,00

4,0 0

4,00

4,0 0

4,0 0

4,0 0

27 ,15

4,00

4, 00

4, 00

9,9 0

4,00

4,0 0

17,50

48,70

4,16

NB Skemaatiline lahendus.

Ristmikuala lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus

PRK

30

PRK

30

0, 50

3, 002, 50

7,00

0,50

0,50

2,50 3,00

PERSPEKTIIVNE TEE

2

2

3

3

1 1

L 100% - -

9990 m² - - -

- 2413

PLANEERITUD ALA PIIR

LEPPEMÄRGID

PLANEERITUD PÕHIHOONETE HOONESTUSALA

PÕHIHOONE ILLUSTREERIV ASUKOHT

PLANEERITUD TÕSTETUD SÕIDUTEE ALA

SOOVITATAV MURUKATTEGA ALA

PLANEERITUD SÕIDUTEE

PLANEERITUD KÕNNITEE

KINNISTU PIIR

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

MÄRKUS: antud hoonestusala kehtib põhihoonetele, milleks on elamud ja/või äri- ja ühiskondlikud hooned. Elamute fassaadide omavaheline vähim kaugus 25 m ja elamu nurkade omavaheline vähim kaugus 15 m.

POSITSIOONI NUMBER

OLEMASOLEV KALDA KAITSEVÖÖND (10 M VÄÄNA JÕEL JA 1 M PADULA KRAAVIL)

PERSPEKTIIVNE RAUDTEESANITAARKAITSEVÖÖND 120 M (60 + 60 M) ÜLDPLANEERINGU ALUSEL

OLEMASOLEV KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 50 M VÄÄNA JÕEL

OLEMASOLEV MADALPINGEKAABLI KAITSEVÖÖND

PERSPEKTIIVNE RAUDTEE KAITSEVÖÖND 60 M (30 + 30 M)

PLANEERITUD TERVISERADA

AVALIKU KASUTUSEGA TEE

1

JÄÄTMEJAAMA (MAA-ALUNE SÜVAMAHUTI) ASUKOHT KRUNDIL (PARKLA ALAL)

ROHEVÕRGUSTIKU ALA

AVALIKU KASUTUSEGA PARKLA

ELAMUT TEENINDAV PARKLA

** PLANEERITUD KÕRG- JA KESKHALJASTUS PUIESTEE TAGAMISEKS

PLANEERITUD KRAAV

PLANEERITUD RISTKASUTUSES OLEV TEE

AJUTINE TEESERVITUUDI VAJADUSEGA ALA KUMMELI KINNISTU KASUKS

AJUTINE TÕKKEPUU

MÄRKUS: parklad piiratakse ülejäänud elukeskkonnast maastikuarhitektuursete elementidega (roheseinad, maastikuarhitektuursed muldkehad, nõlvad vms).

PLANEERITUD TRUUP

PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA

PERSPEKTIIVNE RAUDTEETRASS

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITUD KATUSEALUNE

KRUNDILE JUURDEPÄÄS

PLANEERITUD VÕRKPIIRE HEKIGA, KÕRGUS 1,5 M (PUURKAEVUDE ÜMBER)

PLANEERITUD PUURKAEV SANITAARKAITSEALAGA R=30 M

PRK

MÄRKUS: graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr 0-8mm), teekatte minimaalse laiusega 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega)

OLEMASOLEV KALDA PIIRANGUVÖÖND 100 M VÄÄNA JÕEL

GEODEETILINE MÄRK (1724) KAITSEALAGA R=3 M

PLANEERITUD TEHNOVÕRGU SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA

PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE

SIHTOTSTARBE % DETAILPLANEERINGU LIIKIDES

HOONETE ARV KRUNDIL

PARKIMISKOHTADE ARV HOONES PARKIMISKOHTADE ARV ÕUES HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAAPEALNE HOONE EHITISEALUNE PIND (m²) - MAA-ALUNE

KRUNDI SUURUS

KORRUSTE ARV

MAKSIMAALNE KÕRGUS

MÄRKUSED: KRUNTIDE POS 10 JA 11 MAAKASUTUSE SIHTOTSTARVE TÄPSUSTAKSE EHITUSPROJEKTIS * PARKIMISKOHTADE ARV TÄPSUSTATAKSE EHITUSPROJEKTIS

Lr 100% 5 m 1 145 m²

- 100 1

1 2

SAUE VALD, LAAGRI ALEVIK, PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS 1:750

MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaanina on kasutatud

litsenseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500).

· Teede ja parkimise lahenduse on koostanud teedeinsener Pärt Põltsam OÜ-st Mastlop.

· Kõik planeeritud teed ja tänavad on kahesuunalised.

· Teede, tehnovõrkude, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.

tellija: projekti juht:

reg 11470542 Telliskivi 60 Tallinn 10412 [email protected] RAAM Arhitektid AI OÜ mtr EEP001330

arhitektid:

projekt: joonis:

töö nr : mõõtkava: joonise nr: kuupäev:

staadium:

RETORI SK OÜ ALICE LAANEMÄGI ALICE LAANEMÄGI

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTUTE DETAILPLANEERING PÕHIJOONIS

22PAD 1:750 DP03 07.11.2025

DETAILPLANEERING

RAAM Arhitektid AI OÜ

mtr EEP001330

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 tel +372 53402476 [email protected]

PADULA JA METSA-PADULA KINNISTU DETAILPLANEERING

LAAGRI ALEVIK, SAUE VALD, HARJUMAA

TÖÖ NR: 22PAD

HUVITATUD ISIK:

Retori SK OÜ

Reg nr 11331740

Pärnu mnt 146, Tallinn 11317

Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll

Tel +372 6518325

E-mail: [email protected] ; [email protected]

PROJEKTEERIJA:

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg nr: 11470542

Telliskivi 60/1, 10412 Tallinn

KONTAKTISIK: ALICE LAANEMÄGI

Tel: +372 53402476

e-mail: [email protected]

2025

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

2

SISUKORD

1. ÜLDOSA .................................................................................................................... 4

1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK ......................................................... 4

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA .................................................................. 4

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED .............................................. 4

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK ........................................... 5

1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE ................................................................... 5

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................. 7

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL.......................................... 7

3. PLANEERIMISLAHENDUS ........................................................................................ 8

3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED ................................................. 8

3.2 ARHITEKTUURINÕUDED ................................................................................ 11

3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS ......................................... 11

4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS ................................................................ 12

4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE ...................................................... 12

4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE .................... 13

4.3 PARKIMINE ...................................................................................................... 14

5.1 HALJASTUS ..................................................................................................... 16

5.2 HEAKORD ........................................................................................................ 17

5.3 JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................. 17

5.4 MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUSAASTE ......................................................... 18

5.5 RADOON .......................................................................................................... 20

5.6 KESKKONNAKAITSE ....................................................................................... 20

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED ................... 26

7 TULEOHUTUS ......................................................................................................... 27

8 TEHNOVÕRGUD ..................................................................................................... 28

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON .......................................................... 28

8.1.1 VEEVARUSTUS ........................................................................................... 28

8.1.2 KANALISATSIOON ....................................................................................... 30

8.2 SOOJUSVARUSTUS........................................................................................ 32

8.3 GAASIVARUSTUS ........................................................................................... 33

8.4 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS .......................... 34

8.4.1 SIDEVARUSTUS .......................................................................................... 34

8.4.2 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................... 35

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

3 9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ...................................................................................................... 37

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA ...................................................... 37

JOONISED

ASENDISKEEM

KONTAKTALA PLAAN

TUGIPLAAN M 1:750

PÕHIJOONIS M 1:750

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:750

LISASKEEMID M 1:750

TÄNAVATE JA TERVISERAJA RISTLÕIKED M 1:100

KANALISATSIOONI EELVOOLU SKEEM

LIIKLUSSKEEM

EHITUSTÖÖDE AEGNE LIIKLUSSKEEM

LISAD

 Võrguvaldajate tehnilised tingimused:

o AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024;

o Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused;

o Telia Eesti AS 07.11.2022 tehnilised tingimused nr 37395569;

o Elektrilevi OÜ 12.04.2024 tehnilised tingimused nr 7547208224.

 Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2024. aastal ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01.

 Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 16.02.2024. Koostaja LEMMA OÜ.

 Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust Metsa-Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415, koostatud 30.09.2025. Koostaja Linnuekspert OÜ.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

4

1. ÜLDOSA

Asukoht: Padula ja Metsa-Padula katastriüksused, Laagri alevik, Saue vald, Harjumaa.

1.1 DETAILPLANEERINGU HUVITATUD ISIK

Retori SK OÜ

Reg nr 11331740

Pärnu mnt 146, Tallinn 11317

Kontaktisik: Peeter Oja ja Reimo Metsküll

Tel +372 6518325

E-mail: [email protected]; [email protected]

1.2 DETAILPLANEERINGU KOOSTAJA

RAAM Arhitektid AI OÜ

Reg nr 11470542

Telliskivi 60/1, Tallinn 10412

Kontaktisik: Alice Laanemägi

Tel +372 53402476

E-mail: [email protected]

1.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

Detailplaneeringu koostamise alused:

 Saue Vallavalitsuse 06. märtsi 2024 korraldus nr 175;

 Planeerimisseadus;

 Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus;

 Saue Vallavolikogu 28.06.2021 otsusega nr 40 kehtestatud Saue valla üldplaneering;

 Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

5 Detailplaneeringu lähtedokumendid:

 muud kehtivad õigusaktid, projekteerimisnormid ja Eesti standardid (Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”; Eesti standard EVS 812-1:2017 “Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara”; Eesti Standard EVS 812-6:2011/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“; Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“, Eesti Standard EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“).

 võrguvaldajate tehnilised tingimused.

Detailplaneeringu koostamiseks teostatud uuringud:

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud litsentseeritud maamõõdubüroo GeoPoint OÜ poolt 2022. aastal mõõdistatud maa-ala plaani (töö nr 22-G500).

Padula ja Metsa-Padula, Laagri alevik detailplaneeringu liiklusmüra hinnang, koostatud 2025 ning täiendatud 2025. aastal. Koostaja Kajaja Acoustics OÜ, töö nr 24141-01.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang, koostatud 11.09.2023. Koostaja LEMMA OÜ.

1.4 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone ehitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad.

Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha.

1.5 VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE

Planeeritav ala asub Saue valla üldplaneeringu alusel tiheasustusalal, osaliselt korterelamumaa ning osaliselt haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal.

Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale peab üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarve reeglina moodustama vähemalt 65% planeeritavast alast.

Üldplaneeringu alusel peab elamualadel jalgsi liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid, mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast alast. Käesolevas planeeringus on avalikult kasutatavateks rohealadeks planeeritud üle 65% kogu alast, millele lisanduvad veel

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

6 elu- ja äri ja/või ühiskondlike hoonete kruntidel asuvad rohealad ning kvartalisisesed kergliiklusteed.

Uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas. Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5- korruselised. Käesolevas detailplaneeringus on kavandatud kokku kuni 220 korterit ehk koormusindeksiks on kavandatud 805. Korterelamud on planeeritud ühe maa-aluse ning kuni nelja maapealse korrusega.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 4.4. alusel tuleb detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Antud juurdepääs on detailplaneeringus tagatud.

Koostatud detailplaneering on üldplaneeringule vastav.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

7 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1 OLEMASOLEV OLUKORD PLANEERITAVAL ALAL

Planeeritud ala, mis koosneb maatulundusmaa sihtotstarbega Padula kinnistust (katastritunnusega 72703:001:0444, suurusega 91 064 m²) ja maatulundusmaa sihtotstarbega Metsa-Padula kinnistust (katastritunnusega 72601:001:0996, suurusega 86 068 m²) asub Saue vallas, Laagri alevikus, Saue tee ja Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal. Kinnistute suuruste summa on 177 132 m².

Planeeritav ala piirneb põhjast ja loodest Saue teega, idast ja kirdest Vääna jõega, kagust, lõunast ja edelast Kummeli kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0142), läänest Vaino-Mardi kinnistuga (katastritunnus 72703:001:0172), Vaino (katastritunnus 72703:001:0558) ja Mulla katastritunnus 72501:001:0207).

Planeeringuala keskmes asub Vana-Padula kinnistu (katastritunnus 72703:001:2110).

Planeeringuala suurus on ca 17,7 ha.

Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa.

Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee.

Maa-ala on hoonestamata. Kinnistutel asuvad metsa- ja heinamaad. Saue tee äärne ala on suures osas kõrghaljastatud.

Planeeritav ala reljeef on tasane. Vana-Padula kinnistu ja Vääne jõe vahelisel alal asub kuni 2 m kõrgem ala. Ehitusgeoloogilised tingimused on rahuldavad, arvestades ehitatavate hoonete rajamistingimusi.

Padula ja Metsa-Padula kinnistud asuvad Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruumis. Metsa-Padula kinnistut läbib Padula kraav (valgalaga kuni 10 km²). Padula kinnistut läbib elektrimaakaabelliin AXPK.4x120. Kinnistul asub ka polügonomeetriapunkt nr 1724.

Mõlema kinnistu suhtes kehtivad avaliku kasutusega Vääna jõest, kui üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km² valgalaga veekogust, tulenevad kitsendused – kallasrada 4 m, veekaitsevöönd 10 m, ranna ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m ja ranna ja kalda piiranguvöönd 100 m. Lisaks on Vääna jões lõheliste kudemis- ja elupaigad.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

8

3. PLANEERIMISLAHENDUS

Detailplaneeringus on kavandatud kinnistud osaliselt ümber kruntida, määrata kruntidele maakasutuse sihtotstarbed ja ehitusõigus korterelamute, äri ja/või ühiskondlike hoonete ehitamiseks.

Planeeritud alal paiknevad krundid on ette nähtud kruntida ümber 20 krundiks, neist:

 8 elamumaa sihtotstarbega krundiks 9 korterelamu püstitamiseks;

 2 ärimaa ja/või ühiskondlike hoonete maa sihtotstarbega krundiks äri ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks;

 2 transpordimaa sihtotstarbega krundiks;

 7 üldmaa sihtotstarbega krundiks;

 1 tootmismaa sihtotstarbega krundiks reoveepumpla rajamiseks.

Detailplaneeringu üldkontseptsioon näeb ette planeeritud ala jagamist kaheks alaks:

1. Üldkasutatav roheala – planeeritud ala põhja-, lääne- ja idaalad. Suurimad üldkasutatavad rohealad on kavandatud Saue tee ja Padula kraavi vahelisele metsaalale ning Vana-Padula kinnistu ja Vääna jõe vahelisele osaliselt metsaga kaetud alale.

2. Korterelamuala ning elanikele suunatud teenuste ja äride ala (sh kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, kaubandus ja teenindus, bürood, majutus vms). Vastavaid funktsioone kandvad hooned on planeeritud korterelamupiirkonna algusesse, peamise sissesõidutee äärde ning vahetult külgnema rohealadega.

3.1 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA KITSENDUSED

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile üheksa korterelamu püstitamiseks, kahele äri- ja/või ühiskondlike ehitiste krundile äri ja/või ühiskondliku hoone püstitamiseks ning üks tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste (kanalisatsioonipumpla) tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele moodustatakse uued tänavamaad.

Kruntidele pos 1 ja pos 10 on kavandatud kaks sihtostarvet – äri- ja/või ühiskondlike hoonete maa. Hoonete täpne kasutusotstarve määratakse ehitusprojektis ning sellest tulenevalt täpsustakse ka krundi maakasutuse sihtotstarve.

Krundile pos 1 on kavandatud äri- ja teenindushoone, majutushoone või sotsiaalteenuste hoone (nt hooldekodu, vanurite päevakodu vms). Võimalik on ka kavandada multifunktsionaalne hoone, mis pakub erinevaid äri-, teenindus- või sotsiaalteenuseid.

Krundile pos 10 on kavandatud kohalikke elanikke teenindav ühiskondlik hoone, mis on mõeldud erinevatele vanuserühmadele.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

9 Hoonetele on planeeritud maa-alused korrused, tagamaks varjumiskohtade ja/või varjendite rajamise võimaluse vastavalt Siseministeeriumis valmivale määrusele, millega kehtestatakse varjendi ja varjumiskohtade nõuded.

Samuti on planeeringus määratud piirkonnale sobilikud hoonestustingimused, võimaldamaks püstitada keskkonda sobiv hoonestus.

Elamute asetuse ning kuju puhul lähtutud eelkõige põhimõttest, et tagada hoonetele mugav juurdepääs avalikult tänavalt ning parkimisaladelt, tagada kõigile elamisühikutele kaugvaated ümbritsevatele rohealadele, tagada hoonetevaheline haljastatud õueala. Samuti oli eesmärgiks rajada läbimõeldud ning keskkonnasäästlik tehniline infrastruktuur.

Kavandatav tegevus ei sea kitsendusi kõrvalasuva Vana-Padula kinnistu kasutamiseks. Antud kinnistule on tagatud juurdepääs planeeritud avalikult tänavalt ning samuti otsene ligipääs avalikult kasutatavatele rohealadele. Samuti puuduvad Vana-Padula kinnistul kahjulikud või häirivad mõjud planeeritavale alale.

Kruntide ehitusõigus ja kitsendused tabelina:

p o s n

r

k ru

n d i p la

n e e ri tu

d s

u u ru

s m

²

h o o n e te

a lu

n e p

in d m

²

m a

x k

o rr

u s e lis

u s (

v a ja

d u s e l m

in )

h o o n e k

õ rg

u s (

m )/

a b ih

o o n e k

õ rg

u s (

m )

h o o n e te

a rv

k ru

n d il

(s h p

õ h ih

o o n e id

** *)

m a

a s

ih to

ts ta

rv e j a

o s a k a a lu

% (

k ru

n d i

k a s u ta

m is

e s

ih to

ts ta

rv e te

l iik

id e k

a u p a )

m a

a s

ih to

ts ta

rv e j a

o s a k a a lu

%

(k a ta

s tr

iü k s u s e s

ih to

ts ta

rv e te

l iik

id e k

a u p a )

s u le

tu d b

ru to

p in

d k

a ta

s tr

iü k s u s e

s ih

to ts

ta rv

e te

k a u p a m

²

p a rk

im is

k o h ta

d e a

rv n

o rm

a ti iv

n e j a

k a v a n d a tu

d

K o rt

e ri te

a rv

j a

k o o rm

u s in

d e k s (

K I)

P iir

a n g u d j a

k it s e n d u s e d

1 3961 1050 4/-1 16 1 Ä100 või Üh100**

Ä100 või Üh100**

4000 16/31*** - MP HU V1 K1

2 3598 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26

AK MP HU

3 2910 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/27* 26

AK HU D1

4 2963 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/27* 22

HU

5 3608 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/26* 26

AK KU HU W11

6 7068 1800 4/-1 16 1 EK100 E100 6600 66/49* 44

KU HU E1

7 3622 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 42/31* 28

AK HU K1

8 2793 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 33/23* 22

AK HU V1 K1

9 3383 900 4/-1 16 1 EK100 E100 3300 39/29* 26

AJ HU TV

10 6646 2000 3/-1 12 5

3 (1) Ä100 või Üh100**

Ä100 või Üh100**

6000 30/33*** - AK W1 HU E1 KS1

11 735 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU W11

12 1009 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU TV W11

13 9990 - - - - L100 L100 - -/24* - A HU W11 W1 W2 LK G3 V1 V2 V3 K1 K2

D1 KS1 S1 E1

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

10 14 11050 - - - - L100 L100 - -/90* - A PR HU

W11 W1 W2 LK G3 V1 K1 K2 D1

S1 E1

15 25969 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP PRK1 PRK2 HU W1 LK V3

V1

16 7192 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU 17 6348 - - - - Üm100 Üm100 - - - A HU E1 D1

18 23410 - - - - Üm100 Üm100 - - - A KJ1 KJ2 KJ3 HU RD1

RD2 RD3 K1 KS1 S1

LK K2 19 50615 - - - - Üm100 Üm100 - - - A MP KJ1

KJ2 KJ3 HU RD1 RD2

RD3 HU S1 W11 V2 G3

20 262 60 1 5 1 Th100 T100 60 - - HU

Σ 177132 39760 376/416* 220 KI

805

MÄRKUS:

* parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** kruntide pos 1 ja pos 10 puhul on lubatud ühiskondlike ehitiste maa või ärimaa sihtotstarve *** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem. MÄRKUSED: A – avalik kasutus AK – avalikult kasutatav tee KU – ajutine teeservituudi vajadusega ala Kummeli kinnistu kasuks AJ – servituudivajadus planeeritud alajaamale, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks TV – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuse jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks LK – servituudivajadus planeeritud liitumis- ja jaotuskilbile, ala 2 m, võrguvaldaja kasuks W1 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 0,4 KV elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks W2 – servituudivajadus planeeritud või perspektiivsele 10 KV elektrikaablile, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks W11 – servituudivajadus planeeritud tänavavalgustuskaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks S1 – servituudivajadus planeeritud sidekanalisatsioonile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks V1 – servituudivajadus planeeritud veetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V2 – servituudivajadus planeeritud avariiveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks V3 – servituudivajadus planeeritud toorveetorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K1 – servituudivajadus planeeritud reoveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks K2 – servituudivajadus planeeritud sademeveekanalisatsiooni torustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks KS1 – servituudivajadus planeeritud survekanalisatsioonitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks D1 – servituudivajadus planeeritud drenaažitorustikule, 2+2 m, võrguvaldaja kasuks G3 – servituudivajadus planeeritud gaasitorustikule, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks PRK1 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PRK2 – puurkaevu sanitaarkaitsevöönd R30 m PR – geodeetiline märk 1724 ja kaitsevöönd R3 m MP - maaparandussüsteemi (Padula kraavi) kalda kaitsevöönd 1 m KJ1 – Vääna jõe kalda kaitsevöönd 10 m KJ2 – Vääna jõe kalda ehituskeeluvöönd 50 m KJ3 – Vääna jõe kalda piiranguvöönd 100 m HU – Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum RD1 – perspektiivne raudteetrass RD2 – perspektiivne raudtee kaitsevöönd 30+30 m RD3 – perspektiivne raudtee sanitaarkaitsevöönd 60+60 m E1 – servituudivajadus olemasolevale elektrikaablile, 1+1 m, võrguvaldaja kasuks KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARBED (vt Maakatastriseadus § 18¹): Ä – Ärimaa E – Elamumaa Üh – Sotsiaalmaa - Ühiskondlike ehitiste maa T – Tootmismaa L – Transpordimaa Üm – Sotsiaalmaa - Üldkasutatav maa

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

11 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED: EK – Korterelamu Ä – Ärihoone ja selle abihooned L – Teed ja tänavad Th – Tehnohooned ja -rajatised Üh – Ühiskondlik hoone ja selle abihooned

Kavandatavad abihooned, sh alla 20 m² ehitisealuse pindalaga hooned, peavad paiknema hoonestusalal.

Peamine autode juurdepääsutee planeeritavale alale toimub Saue teelt. Parkimine on lahendatud oma krundil.

Planeeringualal asuvad geodeetilised märgid, mida peab säilitama või ümber tõstma. Geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust. Geodeetiline märk tuleb taastada või ümber tõsta projekteerimise staadiumis kooskõlastatult märgi omanikuga.

3.2 ARHITEKTUURINÕUDED

Peamised arhitektuurinõuded:

 Lahtine hoonestusviis;

 Kvartali hoonestus peab moodustama ühtse terviku;

 Kasutada piiratud arvu katusekaldeid ja katuse värvitoone, kõrvuti rajatavate hoonete puhul vältida väikeseid katusekallete erinevusi või suurt katusekallete vahelduvust;

 Alal ei ole lubatud ehitada hooneid, mille välisviimistluses on domineeriv osa ümarpalgil ja/või ristseotisega freeskantpalgil;

 Piirdeaed: korterelamukruntidele piirdeaedu ei ole kavandatud;

 Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui antud krundile rajatakse lasteasutus, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele. Piirdeaia kujundus ja kõrgus peab lähtuma piirkonna hoonete arhitektuurilisest lahendusest.

 Mänguväljaku piirdeaed: kuni 1,5 m kõrgune. Juhul kui mänguväljakule rajatakse pallimänguväljak, määratakse piirdeaia tüüp ja kõrgus vastavalt ohutuse ja turvalisuse nõuetele.

 Piirdeaedade rajamisel arvestada teekaitsevööndi nõuetega, piirdeaedu võib reeglina rajada teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele;

 Piirdeaedu ei tohi rajada väljapoole krundi piire;

 Haljastuses tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust ja kõrgpõõsastikke, metsal säilitada selle looduslik ilme.

3.3 NÕUDED EHITUSPROJEKTIDE KOOSTAMISEKS

Uute hoonete ehitamiseks koostada ehitusprojektid. Hoonete ehitusprojektides lahendada ka kinnistu heakord ja haljastus.

Uute hoonete projekteerimisel ja ehitamisel rakendada Eesti Standardi EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ nõudeid.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

12 4 TÄNAVAVÕRK JA LIIKLUSKORRALDUS

4.1 JUURDEPÄÄS PLANEERITAVALE ALALE

Ala piirneb põhjast Saue teega ning alast lõunas asub põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla. Planeeringualast ca 415 m põhjasuunas asub Keila-Tallinn raudtee.

Harju maavanema 14. novembri 2014 korraldusega nr 2133 kehtestati Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0 – 44,0“ koos keskkonnamõju strateegilise hindamisega. Planeeringu eesmärk on põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla olemasoleva trassi vastavusse viimine I klassi maanteele esitatavatele nõuetele. Teemaplaneeringuga loodi lähtealused teeprojektide, samuti üld- ja detailplaneeringute koostamiseks.

Antud teemaplaneeringus on ette nähtud sulgeda põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla ja kohaliku tee ristmik (vt väljavõte teemaplaneeringu joonisest), kust on tagatud olemasolev juurdepääs Padula ja Metsa-Padula kinnistutele.

Teemaplaneeringus ei ole ette nähtud antud ristumiskohta säilitada. Samuti ei saa rajada lisaradasid, kuna ristumiskohad paiknevad liiga ligistikku. Paralleelselt põhimaanteega nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla on teemaplaneeringus kavandatud sõidutee, mis kulgeb nii kuni olemasoleva kohaliku teeni kui ka perspektiivse kohaliku teeni (vt väljavõte teemaplaneeringu joonisest).

Sellest tulenevalt on käesolevas detailplaneeringus kavandatud uus juurdepääs Metsa- Padula ja Padula kruntidele Saue teelt. Saue tee on kuni teemaplaneeringujärgse teedevõrgu valmimiseni ainuke juurdepääs planeeritud alale.

Läbi planeeritava ala on kavandatud avalikult kasutatavate teede võrgustik, mis tagab ka juurdepääsu kõrvalkinnistutele (Vaino-Mardi, Maidu, Vaino, Vana-Padula kinnistutele). Samuti tagatakse planeeringualalt juurdepääs Kummeli kinnistule üldplaneeringus

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

13 kavandatud perspektiivsele elamualale. Täpne juurdepääsude asukoht ja lahendus selgub ehitusprojektis.

Põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla äärde Saue valla üldplaneeringus kavandatud perspektiivsele tööstuspargile juurdepääsu läbi käesoleva planeeringuala ette ei nähta, et vältida tööstusparki teenindavate raskesõidukite läbisõitu elamualadelt. Tööstuspargile tuleb tagada juurdepääs läbi teemaplaneeringujärgse teedevõrgu.

Padula kinnistule kavandatud krundile pos 5 ja krundile pos 6 on kavandatud servituudivajadusega ala, et ühendada planeeringualale kavandatud tänavavõrk Kummeli kinnistul asuva olemasoleva kohaliku teega. Nimetatud ühendust on võimalik allpoolkirjeldatud juhtudeks kasutada, kuni Kummeli kinnistule ei ole alustatud elamukvartali ja tööstuspargi väljaehitamist.

Kummeli kinnistul kulgev kohalik tee, mis on ühendatud põhimaanteega nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla, ei ole mõeldud igapäevaseks liikluseks ning seda kasutatakse ainult eriolukorras, näiteks päästetehnika juurdepääsuks. Ehitustranspordi liikumise piiramiseks kavandatakse planeeringualal asuvale krundile pos 5 kohaliku tee ette värav või tõkkepuu. Kohalik tee säilib eriolukorras kasutatava ühendusena seni, kuni tulevikus ehitatakse välja teemaplaneeringus kavandatud perspektiivne kogujatee, mis kulgeb põhimaantee nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla km 17,24 ristmikuni. Peale kogujatee valmimist likvideeritakse olemasolev mahasõit põhimaanteelt nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla kohalikule teele ja Teeveere kinnistule.

Käesolev planeering näeb ette, et esmalt ehitatakse valmis juurdepääs Saue teelt ja planeeringuala peatee, et tagada juurdepääs naaberkinnistutele, kes seni kasutavad igapäevaselt olemasolevate kohalikku teed.

Ehitusaegne transport liigub Saue teelt läbi planeeritud peatee (vt lisajoonis – ehitusaegne liiklusskeem). Põhimaanteelt nr 4 Tallinn – Pärnu – Ikla ei ole ehitustranspordi juurdepääs planeeringualale lubatud. Planeeringualale kavandatud peatee ehitatakse välja enne hoonete ehituslubade väljastamist, kuna ei saa lubada olukorda, kus nõuetele mitte vastavat riigitee ristumiskohta hakatakse kasutama juurepääsuna ja tekib kontrollimatu olukord. Likvideerimisele kuuluva ristumiskoha kasutamise korral jätab Transpordiamet endale õiguse ristumiskoha sulgemiseks, mille eest tasub arendaja.

Liikluskorralduse lahenduse koostamisel on arvestatud K-Projekt AS-i poolt 2024. aastal koostatud Saue linna raudteeülese ala liiklusuuringu tulemustega (töö nr 24052). Uuringus analüüsiti ka Saue tee liiklusvoogude prognoosi, mille põhjal on oodata liikluskoormuse mõõdukat kasvu seoses Saue ja Laagri piirkonna, sh Padula ja Metsa-Padula alade edasise arenguga. Prognoosi kohaselt jääb Saue tee ja seda teenindavate ristmike läbilaskevõime ka pikemas perspektiivis rahuldavale tasemele, ning olemasolev tänavavõrk suudab prognoositava liiklusvoo vastu võtta.

Uuring on avalikult kättesaadav Saue valla dokumendiregistris: https://atp.amphora.ee/sauevv/index.aspx?itm=1149019.

4.2 TEED JA VÄLJAKUD, KATTED JA VERTIKAALPLANEERIMINE

Planeeritud teed projekteerib ja ehitab välja arendaja oma kulul.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

14 Saue tee L3 kinnistule on kavandatud vasakpöörde rada koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas. Käesoleva detailplaneeringu põhijoonisel on esitatud põhimõtteline lahendus, mis täpsustub edasiste projekteerimise etappide käigus. Lisaks on planeeritud ehitada maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue teed. Nimetatud rajatiste katendiks on kavandatud asfaltbetoonkate (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5 cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm).

Planeeritud pikiparkimiskohad ja 12x12 m suurune ümberpööramisplats on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm). Ümberpööramisplatsilt alguse saav kergliiklustee on kasutatav vajadusel ka mootorsõidukite liikluseks, kuna antud tee tagab ligipääsu Maidu katastriüksusele (katastritunnusega 72703:001:0559).

Planeeritud juurdepääsu- ja siseteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm), katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega.

Planeeritud kergliiklusteed on kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf, 45% tardkivi, paksusega 5 cm), teekatte minimaalse laiusega 3 m.

Terviserajad peavad olema kaetud graniitsõelmete kattega (graniitsõelmed fr. 0-8 mm), teekate minimaalne laius 2 m (koos vajalike aluskonstruktsioonidega).

Teedest ja parkimisaladest vabaks jäävale krundiosale on rajatud muru ja kõrghaljastus. Muru ala on planeeritud selliselt, et sademevesi ei valguks naaberkinnistutele, vaid imbuks pinnasesse omal krundil.

4.3 PARKIMINE

Parkimiskohtade arvutuse aluseks on võetud Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

Nimetatud standardi alusel tuleb korruselamualale projekteeritavate korterelamute juurde vajalike parkimiskohtade normatiivne arv määrata standardi tabeli 9.2 alusel. Uute elamute parkimisvajadus on 1,3 kuni 1,5 parkimiskohta. Seega keskmiselt 1,4 parkimiskohta korteri kohta. Antud juhul on arvestatud 1,5 parkimiskohaga korteri kohta.

Kohalikke elanikke teenindava ühiskondliku hoone parkimisvajadus on standardi tabeli 9.1 alusel 1 parkimiskoht 200 m² brutopinna kohta. Hooldusasutuse parkimisnormatiiv on 1 parkimiskoht 250 m² brutopinna kohta.

Kinnistu aadress

Ehituse otstarve/liik

Korterite arv Normatiivsete parkimiskohtade arv

kokku

Planeeringuga ette nähtud

parkimiskohtade arv krundil

Pos 1 Ä100 või Üh100 - 4000/250 = 16 31**

Pos 2 EK100 26 26*1,5 = 39 26*

Pos 3 EK100 26 26*1,5 = 39 27*

Pos 4 EK100 22 22*1,5 = 33 27*

Pos 5 EK100 26 26*1,5 = 39 26*

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

15 Pos 6 EK100 44 44*1,5 = 66 49*

Pos 7 EK100 28 26*1,5 = 42 31*

Pos 8 EK100 22 22*1,5 = 33 23*

Pos 9 EK100 26 26*1,5 = 39 29*

Pos 10 Ä100 või Üh100 - 6000/200 = 30 33**

Pos 13 L100 - 24

Pos 14 L100 - 90

Planeeritaval alal kokku: 376 416**

MÄRKUS: * parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, sh 2/3 parkimiskohtadest on kinnistul ja 1/3 avalikult kasutataval alal ** parkimiskohtade arv täpsustub ehitusprojektis, parkimiskohtade planeerimisel on arvestatud võimalusega korraldada ühiskondlikus hoones külastajatega üritusi ning sellest tulenevalt on kavandatud parkimiskohtade arv suurem.

Parkimiskohtade arvu ja asukohta täpsustatakse ehitusprojektis, milles määratakse korterite arv ning äri ja/või ühiskondlike ruumide suurus ja kasutusotstarve.

Parkimisala ning sissesõidud tuleb kavandada võimalikult ökonoomselt, eesmärgiga maksimaalselt haljastust säilitades.

Parkimisalad katta soovitavalt sademevett läbilaskva, laotud või sidumata kulumiskihiga katenditega. Parklatesse tuleb kavandada õli- ja liivapüüdurid.

Korterelamu kruntidel näidatud varikatuste asukohta võib sõltuvalt parklate lahendusest ning parkimiskohtade paigutusest ehitusprojektis muuta. Kortermajade kruntidele planeeritud parklad on soovitav ligikaudu 50% ulatuses kortermaja hoonealusest pinnast lahendada kaetud parkimisena (ei pea olema hoonete all). Katusetaimestiku kasutamisel peab see olema kohastunud vastavatele tingimustele ja tagatud selle pikaajaline püsimine.

Nõuded elektriautode laadimiskohtadele:

 Elamud: kui parkimiskohtade arv ületab 10, tuleb elamute puhul tagada, et igale parkimiskohale on paigaldatud elektriauto laadimise juhtmetaristu. milleks on kaablikaitsetoru, millesse on võimalik panna elektrikaabel laadimispunkti paigaldamiseks.

 Mitteelamud: mitteelamute puhul peab olema tagatud vähemalt üks elektriauto laadimispunkt. Lisaks tuleb paigaldada juhtmetaristu vähemalt igale viiendale parkimiskohale.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

16

5 KESKKONNAKAITSE, HALJASTUS JA HEAKORD

5.1 HALJASTUS

Detailplaneeringus on kavandatud olemasoleval Metsa-Padula kinnistul kasvav kõrghaljastus ehk olemasoleva metsa-ala valdavalt säilitada. Metsa-alal kasvavat kõrghaljastust on vajalik vähesel määral likvideerida juurdepääsutee rajamiseks. Hoonestus on kavandatud kõrghaljastusest vabadele aladele.

Olemasolevate säilitatavate puude kasvutingimused tuleb säilitada ehitustööde ja hoonete ekspluatatsiooni ajal ning mitte muuta puude kasvualas maapinna kõrgust. Säilitatavate puude läheduses mullatöid teostades tuleb võimalikult vältida suuremate juurte ja tüve vigastamist.

Kinnistute täpne haljastus antakse eelprojekti mahus. Puid ja kõrgeid põõsaid ei tohi istutada kraavi kaldakaitsevööndisse ja tee nähtavuskolmnurkade alale. Istutatavad põõsad ja puud peavad olema liigiehtsad, istikute kõrgus, laius ja võrsekasv liigitüüpilised. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud. Samuti peavad nad olema liigiomaselt kujundatud. Kõrghaljastus tuleb rajada hoonetest vähemalt 6 m kaugusele (oleneb puu liigist). Tuleb järgida ka kehtivaid normatiivakte seoses tehnovõrkudest tulenevate piirangutega. Olemasolevat kõrghaljastust tuleb võimaluse korral säilitada. Ehitustööde käigus paigaldada puudele tüvekaitsmed ja jälgida, et ei kahjustataks puude võrasid.

 Ehitusprojekti koosseisus tuleb koostada piirkonda sobiv uushaljastuse lahendus.

 Heki paigutamisel krundi piirile või selle vahetusse lähedusse peab silmas pidama, et sellega ei kahjustataks loomuliku valguse levi naaberkinnistule.

 Haljastuse kavandamisel tuleb eelistada piirkonnas traditsioonilisi puittaimi.

 Täiendavate tehnovõrkude planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lähtuda kõrghaljastuse säilitamise printsiibist. Võrkude kaugus puutüvedest peab olema minimaalselt 2 m.

 Detailplaneeringus kavandatud ehitistele ette jääva haljastuse likvideerimisel nähakse ette asendusistutus Saue valla poolt määratud mahus. Täiendavad haljastuse rajamise asukohad ja puude liigid määratakse ehitusprojekti staadiumis. Puude raie ja asendusistutus kooskõlastatakse valla keskkonnaspetsialistiga. Puude raie- ja hoolduslõikusloa andmise tingimused ja kord on vastu võetud Saue Vallavalitsuse 08.12.2021 määrusega nr 5 (vt https://www.riigiteataja.ee/akt/431122021013).

 Puude istutus peab toimuma vastavalt Eesti Standardile EVS 939-1:2020 „Puittaimed haljastuses“. Hekipuudena ei ole lubatud istutada elupuid, vaid peab eelistama Eesti loodusele omaseid liike.

 Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas kaheks (2) aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

17 5.2 HEAKORD

Krunt on kavandatud peale planeeritud ehitustööde teostamist heakorrastada ja haljastada. Hoonete ümber, teedest vabadele õuealadele on kavandatud rajada kõrghaljastus koos madalhaljastuse ning lillemuruga.

Suur osa planeeritud alast on kavandatud säilitada rohealadena.

Parkimine on lahendatud oma krundil.

Ehitusprojekti koostamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

 teede ja õuealade valgustamisel vältida valgussaaste tekitamist;

 valgustada ainult vajalikku ning ühtlase allapoole suunatud valgusega.

5.3 JÄÄTMEKÄITLUS

Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb jäätmete kogumisel ja hoidmisel jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse.

Olmejäätmete kogumine toimub oma krundil.

Olmeprügi kogutakse kinnistu parkla juures olevatesse sorteeritavate jäätmete mahutitesse. Jäätmekonteineritena kasutada süvamahuteid. Mahutite tühjendamine toimub jäätmekäitluslepingu alusel jäätmeluba omava ettevõtte poolt.

Jäätmete tekkekohal liigiti kogumine on ainus viis tagada erinevatele jäätmetele parem ringlusessevõtu võimalus.

Juhul, kui hoonete ehitustööde käigus tekivad jäätmed, tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest:

 Ehitusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (koormate katmine, tolmu sidumine veega jne).

 Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale jäätmekäitlejale.

 Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud mahuteid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele 0,6 m³ kuni 10 m³ mahutit, paigaldatud jäätmevedaja poolt.

 Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Kuni üleandmiseni ladustada jäätmed krundi piires.

 Vähemalt nelja (4) liiki jäätmeid (segaolmejäätmed, biojäätmed, papp ja paber, pakendijäätmed) peab olema võimalik kohapeal ära anda.

 Ehitusjäätmete käitlemise dokumente tuleb säilitada vähemalt kaks (2) aastat.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

18

 Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käitlemisel peab juhinduma järgmistest dokumentidest:

o Jäätmeseadus

o Saue valla jäätmehoolduseeskiri

Ehitusprojektis täpsustatakse süvamahutite asukohta. Prügi regulaarseks äraveoks sõlmitakse vastavat litsentsi omava firmaga leping.

Pinnasele avaldatakse kohati olulist negatiivset mõju seoses uute hoonete ja neid teenindavate rajatiste jms rajamisega – ehitiste ja rajatiste alla jääv pinnakate kooritakse. Nimetatud tegevused on reeglina lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud. Tehnovõrkude rajamisel võivad mõjud olla ka pöörduvad, kui pinnakate (ja haljastus) taastatakse. Ehitustegevuse alguses tuleb huumusmuld ehitusterritooriumilt kindlasti koorida ja ladustada see lähikonnas, et seda saaks kasutada haljastuse rajamisel, taastamisel ja ehitustegevuse käigus tekkinud tallamiskahjustuste likvideerimisel. Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejääva kasvupinnase kasutamine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega või anda üle käitlemiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele.

5.4 MÜRA, VIBRATSIOON, INSOLATSIOON JA ÕHUSAASTE

Liiklusmüra olukorra välja selgitamiseks käsitletaval alal teostati auto- ja rongiliiklusest põhjustatud müratasemete arvutused ning liiklusmüra ning vibratsiooni hinnang (koostaja Kajaja Acoustics OÜ, 2025, töö nr 24141) (vt LISA 1).

Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud II kategooria sihtväärtuste nõuded on täidetud.

Planeeritavad lähimad eluhooned paiknevad Saue teest ca 165 m ning Tallinna-Pärnu-Ikla teest ca 430 m kaugusel, mis on piisav vahemaa võimaliku autoliiklusest põhjustatud maapinna vibratsiooni sumbumiseks. Planeeringuala asub raudteest ca 415 m kaugusel, jäädes seega raudteeliiklusest põhjustatud vibratsiooni mõjualast välja.

Planeeringuala läbib ka perspektiivse raudtee koridor. Hetkel täpsemad andmed raudtee täpse asukoha, tehnilise lahenduse, võimalike rongitüüpide, rongide liiklussageduste jne kohta puuduvad. Perspektiivse raudtee projekteerimisel tuleb tagada antud hetkel kehtivate keskkonnamüra ning vibratsioonitasemete nõuete täitmine raudteega piirnevatel aladel. Samuti tuleb raudteega piirnevate müratundlike hoonete puhul arvestada perspektiivse raudtee võimalusega ning kavandada hooned ja avatäited piisava heliisolatsioonivõimega tagamaks müra normtasemed siseruumides.

Nõuded ehitusprojektide koostamiseks:

 Fassaadide projekteerimisel ja ehitamisel tuleb tagada, et hoone siseruumides ei ületataks müra normtasemeid, mis on sätestatud ehitusprojekti koostamise hetkel kehtivates õigusaktides. Müra hindamisel ja vajaduse korral müratõrjemeetmete kavandamisel lähtutakse müra reguleerivatest üld- ja eriseadustest (sh rahvatervishoiu seadus, atmosfääriõhu kaitse seadus) ning nende alusel kehtestatud

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

19 välisõhus leviva müra piirväärtustest ja mürataseme mõõtmise ning hindamise metoodikat käsitlevatest rakendusaktidest. Ruumides, kus on ventilatsiooni sissepuhke- ja väljatõmbeavad, tehakse mõõtmised avatud olekus.

 Hoonete projekteerimisel tuleks arvestada standardi EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest” liiklusmüra normtasemeid elamutes ja ühiskasutusega hoonetes.

 Vastavalt standardile EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tuleks projekteeritavate ehitiste välispiirete konstruktsioonide heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valimisel rakendada välispiirde ühisisolatsiooni indeksit R’tr,s,w, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele, ehitise tüübile ja ruumikasutusotstarbele. Ehitiste välispiirete heliisolatsiooni hindamisel ja üksikute elementide valikul tuleb rakendada transpordimüra spektri lähendustegurit Ctr vastavalt standardile EVS-EN ISO 717-1:2021.

 Vastavalt standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.” tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt välismüratasemest” toodule tuleks projekteeritava hoone välispiirete konstruktsioonid projekteerida minimaalselt selliselt, et kõrge müratasemega tänava poole jäävate mitmest erineva heliisolatsiooniga elemendist välispiirete ühisisolatsioon oleks vähemalt R’tr,s,w+Ctr ≥ 30…35 dB, olenevalt projekteeritava hoone ruumide otstarbest ja lubatud liiklusmüratasemest siseruumides ja välispiirdele mõjuvast liiklusmüratasemest. Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra suhtes. Kui aken moodustab ≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.

 Vibratsiooni mõju piiramiseks hoonetele ja nende kasutajatele tuleb järgida ehitusprojekti koostamise hetkel kehtivates õigusaktides sätestatud üldvibratsiooni piirväärtusi. Elamute ja ühiskasutusega hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri määrusest nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ ning tagada, et siseruumides ei ületataks määrusega kehtestatud piirväärtusi.

 Ringraudtee realiseerumisel enne käesolevat detailplaneeringut, tuleks planeeritaval alal teostada reaalsed müra ja vibratsiooni mõõtmised, et saada täiendavat infot väljakujunenud olukorrast ning vajadusel rakendada piisavaid leevendavaid meetmeid.

 Riigimaanteeni Tallinn – Pärnu – Ikla viiva perspektiivse kogujatee rajamisel tuleb hinnata võimalikku mõju ümbruskonnale ning hinnata leevendavate meetmete vajadust.

 Kavandatavate hoonete tehnoseadmetest ning äri- ja kaubandustegevusest tulenevad müratasemed ei tohi ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid.

 Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB (keskkonnaministri määrus nr 71 § 6 lg 3).

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel aladel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Arvestada EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

20

5.5 RADOON

Tegu on normaalse radoonitasemega pinnasel asuva alaga (vt väljavõte Harjumaa radoonikaardist, 2008).

Eesti pinnase radooniriski kaardi (andmed 2023. aasta seisuga) alusel on tegemist keskmise või madala radooniriskiga alaga.

Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb rakendada radooniohu vältimise meetmed, mis on määratud Eesti Standardiga EVS 840:2023.

5.6 KESKKONNAKAITSE

Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid. Detailplaneeringuga ei soovita kavandada tegevust, mis põhjustaks keskkonnas pöördumatuid muutusi või seaks ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ning vara. Kavandatava tegevusega ei kaasne kumulatiivset ega piiriülest mõju. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee, pinnase või õhu saastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn ja ei põhjustata olulisi

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

21 negatiivseid tagajärgi. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulist negatiivset mõju planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustele.

Kuna sademevesi on planeeritud juhtida Padula kraavi, on planeeringu koostamise käigus analüüsitud vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.

Sademevee juhtimine Padula kraavi ei põhjusta täiendavat olulist veekvaliteedi muutust või hajureostuse suurenemist, kui rakendatakse järgmisi meetmeid:

 Sademevee puhastamine enne kraavi juhtimist, kasutades puhastussüsteeme (nt liiva- ja õlipüüdjad). Parklatesse õli- ja liivapüüdurite kavandamine.

 Sademevee voolu ja mahtude reguleerimine, et vältida ülekoormust ja erosiooni.

 Regulaarne kraavide ja puhastussüsteemide hooldus ja jälgimine, et tagada nende töökindlus.

 Pidev vee kvaliteedi jälgimine ja kiire reageerimine, kui märgatakse saasteainete taseme tõusu.

Kavandatud meetmed aitavad tagada, et Vääna jõe elupaikade ökoloogiline seisund ei halvene ja vee kvaliteet oluliselt ei muutu.

Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

Uue kraavi rajamisel tuleb ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.

Käesoleva detailplaneeringu lahenduse kohaselt on ette nähtud avalikult kasutatav kõnnitee ja terviserada, mis osaliselt kulgevad Padula kraavi ääres ning Vääna jõe ehituskeeluvööndis ning ületavad Padula kraavi. Terviserada on kavandatud looduslähedase lahendusena, mille teekate on kaetud graniitsõelmetega (fraktsioon 0–8 mm), teekatte minimaalne laius on 2 meetrit koos vajalike aluskonstruktsioonidega. Kavandatud rada on mõeldud jalakäijatele ja kergliiklejatele ning selle eesmärk on tagada ohutu ja avalik juurdepääs puhkealale, parandada kohaliku rohevõrgustiku sidusust ning suunata liikumine kindlale trassile, vähendades sellega juhuslikku tallamist ja looduskoosluste häirimist.

Terviseraja asukoht Vääna jõe ääres tagab ühtlasi veekoguäärse katkematu kallasraja, mis on oluline avaliku juurdepääsu ning veekogu hoolduse ja seire tagamiseks. Sama eesmärki täidab ka Padula kraavi äärne kõnnitee ja terviserada, mis võimaldavad teostada kraavi korrashoiu- ja hooldustöid ning tagavad juurdepääsu veekogule.

Ehituskeeluvööndis on uute rajatiste püstitamine Looduskaitseseaduse § 38 lõike 3 alusel keelatud, välja arvatud sama paragrahvi lõigetes 4 ja 5 toodud juhtudel. Vastavalt Looduskaitseseaduse § 38 lõike 5 punktile 10 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavatele teedele. Kavandatud kõnnitee ja terviseraja puhul on tegemist avaliku kasutusega rajatistega, mille rajamine on kooskõlas

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

22 nimetatud erisusega. Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud põhimõttest, et kavandatav lahendus oleks keskkonnamõju poolest minimaalne ega põhjustaks olulist negatiivset mõju Vääna jõe ega Padula kraavi ökosüsteemidele. Rada paikneb valdavalt olemasoleva rohumaalise ja hõreda puistuga ala servas, kus pinnasekoormus on väike ja raadamise vajadus minimaalne.

Raja ja kõnnitee ehitustööd tuleb kavandada viisil, mis väldib Padula kraavi kallaste kahjustamist ning ehitusmaterjalide, heljumi või jäätmete sattumist veekogusse. Tööde teostamisel tuleb kasutada vajaduse korral ajutisi kergkonstruktsioone või geotekstiilist eralduskihte, mis takistavad pinnaseosakeste sattumist vette.

Juhul kui ehitustegevus hõlmab tööde teostamist veekogus (nt kraavi süvendamine või tahkete ainete paigutamine veekogusse) alates mahust 5 m³, tuleb taotleda veekeskkonnariskiga tegevuse registreering (veeseadus § 196 lg 2 p 2).

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimiseks on vajalik esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (veeseadus § 197 lg 1). Taotlusel mahtude märkimisel tuleb arvestada ka ajutiselt veekogusse veepiirist allapoole uputatavate tahkete ainete koguseid.

Ehitusega seotud piirkonnas Saue vallas on esimene aluspõhjaline veekompleks looduslikult nõrgalt kaitstud ja osaliselt kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Ehitustegevuse käigus ei tohi põhjustada põhjavee reostust. Ehitustegevuse käigus tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad ohtlike ainete ja saasteainete sattumise pinnasesse ja põhjaveekihti. Ehitustööde ajaks tuleb määrata mehhanismide ja seadmete hooldus- ning tankimiskohad, mis paiknevad vett mitteläbilaskval pinnal (nt betoon- või asfaltkattega platsil), vältides kütuste ja õlide lekkimise ohtu. Ehitusmaterjalid, kütused ja kemikaalid tuleb hoiustada lekkekindlates anumates ja kaitstult sademete eest. Sademevesi tööpiirkonnast tuleb ajutiselt koguda ja puhastada enne loodusesse juhtimist, vältides heljumi ja reostusainete sattumist pinnasesse ja kraavidesse. Betooni ja muude materjalide jäägid tuleb koguda ning käidelda vastavalt jäätmeseadusele. Ehitustööde lõppedes tuleb taastada pinnakate ja haljastus, et vähendada erosiooni ja reostusleviku ohtu. Püsiva kasutusetapi lahendustes tuleb rakendada sademevee eelpuhastamist (nt liiva- ja õlipüüdurid) enne vee juhtimist kraavi või pinnasesse ning tagada süsteemide regulaarne hooldus ja töökindlus.

Alale on planeeritud kaks puurkaevu (üks Cm-V ja üks O-Cm veekihist). Puurkaevude rajamisel ning ekspluatatsioonil tuleb tagada põhjavee kaitse vastavalt kehtivatele nõuetele. Ehitustegevuse käigus ja ekspluatatsioonis tuleb rakendada meetmeid, mis välistavad saasteainete sattumise pinnasesse ja põhjaveekihti. Kavandatav veehaare ei põhjusta negatiivset mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile ning olemasolev põhjaveevaru on piisav kavandatava lahenduse elluviimiseks. Koguselisi näitajaid ja veevõtu mahtusid on käsitletud seletuskirja peatükis 8.1.1.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus pakutud leevendavad meetmed, millest on detailplaneeringu koostamisel lähtutud:

 Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

23

 Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

 Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.

 Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis.

 Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

 Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

 Soovitav on detailplaneeringu koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

 Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

 Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Kanakull

Ekspertarvamus Padula ja Metsa-Padula kinnistu detailplaneeringu elluviimise mõjust Metsa- Padula katastriüksusel asuvale kanakulli elupaigale KLO9136415 on koostatud 30.09.2025. Koostaja on Aarne Tuule Linnuekspert OÜ-st.

Kanakull (Accipiter gentilis) on Eestis hajusalt levinud haudelind arvukusega ca 400-600 paari. Et liigi arvukus oli möödunud sajandi lõpus ligi kaks korda kõrgem, on kanakull Eesti Punases Nimestikus arvatud ohualtite liikide hulka ja kuulub II kaitsekategooriasse.

04.07.2025 toimunud välitööde tulemusel leiti elupaigas kolm lennuvõimestunud kanakulli noorlindu ja vanalind. Pesa all oli ohtralt liigile omaseid saagijäänuseid ja noorlindude väljaheiteid. Lisaks leiti välitööde käigus elupaiga lõunaosast, Saue-Laagri ühendusteest

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

24 lõunas, seniteadmata kanakullipesa. Pesa on rajatud männile, okstekihi paksuse järgi olnud kasutatud 1-2 aastat ning on 2025. aastal asustamata. Tegu on elupaika asustavate kanakullide eelmise pesaga.

Ekspertarvamuse kohaselt võib planeeringu elluviimisega kaasneda kanakulli elupaigale järgmisi mõjusid: elupaiga osaline kadumine ja killustumine teetrassi rajamise tõttu, ehitus- ja kasutusjärgse tegevuse häiringud pesitsusrahu ajal ning elupaiga üldise kasutuskoormuse suurenemine.

Häirimistundlik ala on ekspertarvamuse alusel piiritletud elupaiga piiridega. Planeeringualasse jääv osa elupaigast ehk Metsa-Padula kinnistul asuv puistu on planeeritud säilitada võimalikult suures mahus praegusel kujul. Teetrassi rajamisega kaasneb metsa osaline raadamine, mille tulemusena kaob väike osa elupaigast koos üksikute potentsiaalsete pesapuudega. Mõju ulatus on seejuures väike ning kogu elupaiga säilimisel ei ole mõju kanakulli elupaiga kvaliteedile kriitiline. Elupaiga killustumine on samuti tajutav, kuid olemasoleva metsastruktuuri säilitamisel ei vähene elupaiga sobivus liigi pesitsemiseks määral, mis muudaks selle kõlbmatuks.

Suurim mõju kanakullile võib avalduda ehitustööde ajal pesitsusrahu häirimise kaudu. Pesitsusperioodil on liik häiringutele eriti tundlik ning häiring võib põhjustada pesitsemisest loobumise või pesitsuse ebaõnnestumise. Seetõttu tuleb elupaiga piires järgida Looduskaitseseaduse § 55 lõike 6 alusel kehtivaid piiranguid ja vältida kõiki töid, mis võivad põhjustada liigi häirimist pesitsusajal.

Kasutusperioodil lisandub elupaigale liiklusmüra ja visuaalhäiring, mis võivad vähendada elupaiga rahulikkust ja suurendada kasutuskoormust. Kanakull on häiringutele tundlik liik, kuid piirkonnas on senine pesitsemine näidanud, et osa isendeid on suutnud kohaneda mõõduka inimtegevusega. Mõju ulatust on keeruline prognoosida, kuid olulise negatiivse mõjuga ei arvestata tingimusel, et elupaiga metsane struktuur säilib võimalikult suures mahus.

Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu elluviimine ei mõjuta kanakulli toitumisala, mis paikneb peamiselt lähikonna asulates ja rohumaadel kuni 2 km raadiuses.

Ekspertarvamuses on esitatud üksikasjalikud hinnangud mõjude ulatuse, iseloomu ja leevendusmeetmete kohta.

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse liigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Rakendada tuleb leevendusmeetmeid, mida ekspert on välja toonud, et tagada liigile sobiv elupaik.

Tulenevalt eksperthinnangus tuvastatud mõjudest kanakulli elupaigale ja seda asustavatele isenditele, tuleb detailplaneeringu elluviimisel võimalike mõjude vältimiseks ja leevendamiseks teha järgmist:

 Enne ehitustööde algust on vajalik eksperdi poolt teostada täiendav vaatlus ning tuvastada kanakulli pesapuude asukohad ning nende asustatus. Sellest tulenevalt eksperdil täpsustada elupaiga piirid ehk võimalik häirimistundlik ala.

 Ehitusega seotud tegevused kanakulli elupaigas on keelatud linnu pesitsusajal, mis on 01.03 kuni 31.07. Ehitustööd, raietööd, ettevalmistustööd kanakulli elupaigas peavad toimuma pesitsusvälisel ajal, et välistada olukorda, kus häiringute tõttu alustatud pesitsus ebaõnnestub. Kanakull on tundlik mürahäiringutele.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

25

 Raadamistööd, materjali kokku- ja äravedu ja pinnase koorimine tuleb viia läbi väljaspool kanakulli pesitsusaega ehk tööde tegemiseks on võimalik periood 01.08 – 28.02 (alus: looduskaitseseadus)

 Tagada ehitusaegne kanakulliseire, eesmärgiga tuvastada igal pesitsushooajal elupaiga asustatus ja asustatud pesa asukoht. Seire peab sisaldama elupaiga läbiotsimist, vajadusel peibutamist märtsis-aprillis ning pesitsusedukuse kontrollimist mais ja juunis.

 Esmased ettevalmistavad (võsa eemaldamine jne) ja pinnasetööd (olemasoleva kasvupinna koorimine) kogu planeeringuala ulatuses viia läbi väljaspool tavalinnustiku pesitsusaega, mis on 15.04-31.07, ehk tööde tegemiseks on periood 01.08 – 14.04 (alus: looduskaitseseadus)

 Peale detailplaneeringu elluviimist tagada allesjäänud metsa olemasoleva struktuuri säilimine Metsa-Padula maaüksusel. Puistu tuleb säilitada võimalikult suures mahus praegusel kujul. Sanitaar-raied kooskõlastada eksperdiga.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

26

6 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAID NÕUDED JA TINGIMUSED

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti Standard EVS 809-1:2002 “Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.

Turvalisuse olemasolu on tänapäeva inimese üks põhinõudmisi elu- ja töökeskkonna valikul, mistõttu on planeerimise üheks probleemiks saanud kuritegude ennetamine läbi keskkonna kujundamise ehk kuritegevuse väljatõrjumine planeerimisvõtete abil.

Käesoleva planeeringu puhul on rakendatud järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

 ala elav kasutus;

 atraktiivne maastikukujundus;

 parkla lähedus hoonele;

 hoonete ja nende sissepääsude lähedus tänavatele;

 krundi piirile kavandatud piirdeaed.

Hilisemal projekteerimisel rakendada järgmisi kuritegevuse riske vähendavaid meetodeid:

 atraktiivne arhitektuur;

 hea vaade ühiskasutatavatele aladele akendest ja selge hästivalgustatud teede võrgustik;

 atraktiivsed materjalid, värvid;

 vastupidavate materjalide kasutamine trepi, käsipuude, valgustite ja kogu jalgteede elementide osas;

 piirkonna hea nähtavus, valgustus ja jälgitavus (videovalve);

 parkla sissesõitude nähtavus, korrashoid;

 tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

 süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

27 7 TULEOHUTUS

Kasutatud normdokumentide loetelu:

 Tuleohutuse seadus

 Eesti Standard EVS 812-1:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara“

 Eesti Standard EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“

 Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“;

 Siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Täpsemad tulekaitsenõuded tagatakse konkreetsete hoonete projekteerimise käigus, lähtudes kehtivatest normidest.

Projekteerimisel tagada tulekustutus- ja päästetööde teostamise võimalus (juurdepääs hoonete sisenemiskohtadele ja hädaväljapääsude juurde). Planeeringulahendus võimaldab juurdepääsu kõigi hoonete neljale küljele. Planeeritud hoonete kaugus kõrvalkruntidel asuvatest hoonestest on ≥8 m ning kuja on täidetud.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab.1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.

Juhul, kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis projekteeritakse krundile lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

28 8 TEHNOVÕRGUD

Raudteemaale ja/või raudtee kaitsevööndisse rajatiste kavandamisel tuleb detailplaneeringu realiseerimise korral ehitusprojektide koostamise etapis taotleda aktsiaseltsilt Eesti Raudtee tehnilised tingimused koos eskiislahendusega e-posti aadressil [email protected].

8.1 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud AS Kovek 16.07.2024 tehnilised tingimused, mida on täiendatud 13.11.2024. Detailplaneeringu veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse koostas Merindorf OÜ (töö nr 022036).

Põhilised ehitustööde mahud (planeeritud ühistorustikud)

 veetorustik 1,41 km;

 toorveetorustik 0,55 km;

 reoveekanalisatsioonitorustik: - isevoolne torustik 0,75 km; - survetorustik 1,75 m;

 reoveepumpla;

 sademeveekanalisatsioonitorustik, drenaažitorustik; - isevoolne torustik 1,65 km.

8.1.1 VEEVARUSTUS

AS-il Kovek puuduvad käesoleval ajal detailplaneeringuala teenindamiseks vajalikud torustikud ja rajatised, ala ÜVK lahendamise eelduseks on Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja jne detailplaneeringu ala (edaspidi Saueveere arenduse) ÜVK torustike ja rajatiste lahendamine. Padula ala ÜVK lahenduse eelduseks on Saueveere arenduse torustike ja rajatiste olemasolu.

Laagri aleviku Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste läheduses puudub käesoleval hetkel AS Kovekile kuuluv ühisveevärgi torustik. Torustik rajataks Saueveere arenduse tarbeks, mida saab kasutada ka Padula ala teenindamiseks. Torustik nähakse ette ringvõrgu põhimõttel, ühendusega Saueveere veetorustikega vähemalt kahes, üksteisest piisaval kaugusel olevas punktis.

Piirkonna tarbeks on veevarustus tagatud Kurekella, Hallika-Põllu, Lodi, Pärtlivälja, Tulika, Pärtli, Mõisapõllu ja Suurevälja tee 4 katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringuga (Saueveere arendus) kavandatavast uuest veetöötlusjaamast. AS-i Kovek poolt lubatav ööpäevane kogus: Q= 80 m³/d ja 5 l/s.

Saue vallale on kinnitatud Ordoviitsium-Kambriumi põhjavee varu 1300 m³/d kategoorias P aastani 2030 ja Kambriumi-Vendi põhjaveekihist 1200 m³/d kategoorias P aastani 2030. Põhjaveevaru on piisav antud arenduse elluviimiseks.

Piirkonda varemplaneeritud Saueveere arenduse veetöötlusjaama veehaarde rajamiseks on käesoleva detailplaneeringuga planeeritud detailplaneeringualale kaks puurkaevu (üks Cm-V

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

29 ja üks O-Cm veekihist), üks tehnohoone piirdeaiaga, juurdepääsutee ning toorvee torustik, mis suundub planeeritavasse veetöötlusjaama. Toorvee torustik võib asuda samas kaevikus koos muude torustikega. Puurkaevude teenindamiseks on kavandatud tugevdatud pinnasega teed. Puurkaevud on ette nähtud ümbritseda ohutuse tagamiseks võrkaiaga. Padula alale jääva veehaarde osa täpne lahendus täpsustatakse tööprojektiga.

Ehitusseadustiku § 127 lg 2 kohaselt kooskõlastatakse ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlus Terviseametiga. Amet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu või puurkaevude kasutusloa taotlust juhul, kui puurkaevust võetav vesi avaldab pärast nõuetekohast töötlemist inimese tervisele otseselt või kaudselt negatiivset mõju.

Planeeringuala olmevesi on lahendatud Pärtli kinnistu (Saueveere arendusala) perspektiivset veesüsteemist. Lisaks on ette nähtud perspektiivne veetoru V2 ühendamise võimalus Saue tee De160 mm olemasoleva veetorustikuga.

Veetoru ringistamise vajadus täpsustakse järgmises projekteerimise staadiumis.

Moodustavate kinnistute jaoks on ette nähtud rajada veetorustikud Ø63-110 mm PE PN10, paigaldussügavus min 1,8 m maapinnast. Läbimõõdud täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Planeeritav veehulk planeeringualale kokku on 135 m³/ööp, ca 11 l/s.

Vooluhulgad täpsustatakse järgmistes projekteerimise etappides.

Katastriüksustele planeeritavate hoonete veevarustuseks tuleb projekteerida ühendustorustik De 110 mm kuni Pärtli katastriüksuseni. Liitumispunkti esialgne asukoht on näidatud AS Kovek 16.07.2024 tehniliste tingimuste lisas 1. Kinnistute ühendamiseks ühisveevärgiga tuleb projekteerida liitumispunktid (maakraan) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole. Tänavatorustikud De 110 mm tuleb projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet paralleelselt kanalisatsioonitorustikuga ja ringistada.

Moodustatavate kinnistute veeühendused varustada sulgarmatuuridega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Tuletõrje veevarustus

Vastavalt Eesti Standardi EVS 812-6:2012/A1:2013 „Tuletõrje veevarustus“ tab 1 nõuetele on vajalik normvooluhulk väliseks tulekustutamiseks 10 l/sek.

Planeeringuala välistulekustutusvesi on ette nähtud lahendada planeeritud tuletõrjehüdrantide baasil. Planeeritud hüdrantidest on tagatud välistulekustutusvesi 10 l/s.

Juhul kui planeeritud krundi välise tuletõrjevee vajadus on üle 10 l/s, siis nähakse krundile ette lokaalne tuletõrjeveemahuti koos kuivhüdrandiga.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

30 8.1.2 KANALISATSIOON

Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Padula ala teenindav reovee kanalisatsiooni torustik rajatakse Saueveere arenduse tarbeks, mida saab kasutada ka Padula ala eelvooluna. Reovee ärajuhtimiseks on vajalik projekteerida ja rajada kanalisatsiooni survetorustik Pärtli kinnistuni ning ühendada planeeritava Saueveere reovee peapumplaga.

Saueveere arenduse peapumpla koos survetorustikuga lahendatakse eraldi projektiga (Merindorf OÜ töö nr 023019; Pärtli kinnistu piirkondliku peampumpla ja survetorustiku projekt). Piirkondliku reovee eelvooluks on Redise tänaval (katastritunnus 72601:001:0621, Laagri alevik, Saue vald) paiknev olemasolev reoveetorustik.

Padula alalt Saueveere peapumplani suunduv survetorustik lahendatakse kahe De 110 mm survetoruga, mida on võimalik hooldustööde ja remondi ajaks sektsioneerida ja torude vahel ümber suunata. Peapumplale nähakse ette maapealne tehnohoone koos reservgeneraatoriga. Madalama astme pumplad peavad olema varustatud generaatori ühendusvõimalusega. Kõik pumplad peavad ühilduma AS Kovek Scada kaugvalvesüsteemiga. Täpsem lahendus täpsustatakse tööprojektiga.

Planeeringuala reoveekanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk kokku on 135 m³/ööp; 25 l/s.

Planeeringuala kruntide reovesi on ette nähtud kanaliseerida isevoolselt mööda planeeritud reoveetorustikke Ø160-250 mm kuni planeeritud kanalisatsioonipumplani KPJ-1. Pumpla jaoks on ette nähtud eraldi kinnistu. Pumpla kuja on 20 m. Planeeritud pumpla KPJ-1 juurde on ette nähtud rajada mahuti.

Planeeritud pumplast pumbatakse reovesi (5 l/s) mööda planeeritud survetorustikke 2xØ110 mm Saueveere arenduse peapumpla juurde. Saueveere peapumplasse saabuva ning Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures. Puhvermahutite suurus täpsustatakse tööprojektiga. Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula arendusalalt on 3 l/s.

AS-i Kovek kanalisatsiooni süsteemi lubatav ööpäevane reovee kogus: Qmax=5 l/s ja Q=100 m³/d. Saueveere peapumplasse lubatav reovee arvutuslik vooluhulk Padula arendusalalt on 3 l/s.

Peapumplasse saabuva ning Saueveere arenduse poole suunatava reovee hetkekoguste ühtlustamiseks tuleb kasutada puhvermahuteid Padula ala peapumpla juures.

Moodustatavate kinnistute kanalisatsiooniühendused varustatakse kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Kinnistute ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga tuleb projekteerida liitumispunktid (kaevud) 0,5 kuni 1,0 m kinnistu piirist väljapoole.

Tänavatorustikud tuleb projekteerida soovitavalt transpordimaale väljaspoole sõidutee asfaltkatet ning paralleelselt veetorustikuga.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

31 Torustike peale kaabelliine mitte planeerida (välja arvatud ristumised).

Maapinnast allpool asuvates ruumides asuv kanalisatsioon peab olema varustatud

uputuskaitsega (nt tagasilöögiklapid), mis väldib tänavakanalisatsiooni ummistuse korral

reovee tagasivoolu keldriruumidesse.

Sademevee korraldus

Kanalisatsiooni vastuvõtukoguse piiratuse tõttu on ette nähtud meetmed sademevee koguse piiramiseks reoveekanalisatsioonis, sh vett koguvatelt pindadelt sademevee äravool restkaevudega. Eelvooluna on kasutatud olemasolevat kraavitust.

Planeeringuala sademe-/drenaažvee eelvooluks on ala põhjaküljel paiknev olemasolev kraav. Planeeritud ala sademeveed on võimalik osaliselt imendada kruntide haljasaladel pinnasesse. Planeering annab võimaluse liigvete kogumiseks ning suunamiseks sademeveetorustikuga planeeritud ala piiril paiknevasse sademevee kraavi. Sademeveesüsteemi juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandu-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (Lisa 1 „Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed“).

Kogu ala drenaažvee kogused on 100 l/sek ja sademeveekogused on ca 1150 l/sek.

Planeeritud sõidutee kinnistult tulev sademevee kogus on ca 350 l/s.

Planeeritud tänava maa-alale on ette nähtud rajada sademeveetorustikud Ø200-560 mm.

Moodustatavate kinnistute sademeveeühendused on varustatud kontrollkaevudega, mis jäävad kinnistute liitumispunktideks.

Ette on nähtud liiva- ja õlipüüdjad sademevee puhastamiseks enne loodusesse juhtimist. Samuti tuleb parklatesse kavandada õli- ja liivapüüdurid. Võimalusel juhtida planeeritud kinnistutel POS 6, POS 5, POS 4, POS 3; POS 2, POS 1 tulev sademevesi osaliselt nende kruntide ääres paiknevatesse kraavidesse. Lahendus täpsustakse järgmistes projekteerimistaadiumites.

Pinnasevee ärajuhtimiseks on planeeritud ala tänava-alale ka drenaažitorustik (tehnovõrkude koondplaanil „D1“).

Uute hoonete rajamiseks koostatakse ehitusprojekti staadiumis vertikaalplaneerimise lahendus. Krundisisesed sademeveed on planeeritud hajutada planeeringuala haljasaladele. Sademevee juhtimine naaberkinnistutele või teemaa-alale ei ole lubatud, et vältida võimalikke negatiivseid mõjusid naabruses asuvatele aladele. Samuti on elamukvartalile planeeritud sademeveekanalisatsioon ja drenaaž.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

32 Kastmisvee tarbeks on tarbijate juurde kavandatud kastmisvee kogumismahutid, mida toidetakse sademete perioodil katustelt tulevast sademeveest. Vett koguvatelt tänavapindadelt vett kastmisvee mahutitesse juhtimine ei ole lubatud.

Sademevee kogumismahutid paigaldatakse tavaliselt vihmaveesüsteemide lõpp-punktidesse. Selle meetodi eesmärk on maksimeerida sademetest saadava vee kasutamine ja vähendada sademeveekanalisatsioonisüsteemi koormust, eriti valingvihmade ajal. Vihmaveesüsteemidest saadud vesi kogutakse mahutitesse, et seda hiljem kasutada nt kastmisveena. Võimalik on kasutada nii maapealseid (vihmaveesüsteemidega integreeritud) kui ka maa-aluseid mahuteid. Mahutite konstruktsioon võimaldab neid paigaldada eri süsteemidesse ja hõlpsasti kohandada olemasolevate ehitustingimustega. Sademevee puhul on võimalik kasutada ka imbsüsteemi, mis võimaldab sademevett paralleelselt nii pinnasesse immutada, koguda ja ärajuhtida kui ka taaskasutada.

Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool kõrgeimat põhjavee taset ning jääma 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest.

Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele.

Planeeringu maa-alal paiknevad olemasolevad põllumajandusdrenaažtorustikud, mis antud detailplaneeringu mahus likvideeritakse. Tagada tuleb naaberkinnistute drenaažisüsteemide säilimine. Teostada vajalikud ümberühendamised. Ümberühendamise näidatud tehnovõrkude koondplaanil.

8.2 SOOJUSVARUSTUS

Planeeritud kvartali soojusvarustuse lahendamine vajab täiendavat analüüsi ja erinevate võimaluste kaalumist, et tagada efektiivne, keskkonnasõbralik ja majanduslikult tasuv soojusvarustus. Arvestades erinevaid lahendusvõimalusi, on kaalutud mitmeid variante, sealhulgas gaasivarustusel põhinevad süsteemid, soojuspumpade lahendused ning muud tehnoloogiad, mis vastavad piirkonna vajadustele ja võimalustele.

Küttesüsteem on kavandatud lahendada lokaalselt ehk krundipõhiselt, et tagada paindlikkus ja tõhusus. Selline lähenemine võimaldab optimeerida energiatõhusust ja vähendada soojuskao riske, sest iga korterelamu või kvartali küttesüsteem saab olla kohandatud vastavalt konkreetsele hoonele ja selle eripäradele. Lisaks on selline lahendus lihtsam hallata ja kohandada vastavalt piirkondlikele nõudmistele.

Ehitusprojekti staadiumis toimub täiendav analüüs ja täpsustamine, et valida sobiv küttelahendus, arvestades kõiki tehnilisi, majanduslikke ja keskkonnaalaseid tegureid. Samuti võetakse arvesse korterelamukvartali tulevaste elanike võimalikke vajadusi ning küttesüsteemi pikaajalist töökindlust ja hoolduskulusid.

Lõppkokkuvõttes on eesmärgiks tagada elukeskkonna mugavus ja energiatõhusus, võimaldades soojusvarustuse paindlikku ja säästlikku lahendamist.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

33 Hoonete küttelahenduse projekteerimisel arvestatakse, et antud lahendus vastab kehtivatele õigusaktidele, planeeringutele ning tagab normatiivsed müra-, vibratsiooni-, insolatsiooni- jm tervisekaitsenõuded.

8.3 GAASIVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Adven Eesti AS 14.03.2024 tehnilised tingimused. Detailplaneeringu gaasivarustuse lahenduse koostas DEM Projekt OÜ (töö nr 6720/24).

Võrguvaldaja tehnilistes tingimustes on sätestatud järgmine tingimus: „Detailplaneeringuga moodustatavate kinnistute jaoks planeerida B-kategooria gaasitorustik alates olemasolevast gaasitorustikust Saue tee L1 kinnistul piki Saue teed kuni sama tee ja Padula kraavi ristumiskohani, seejärel piki Padula kraavi serva kuni moodustatava transpordimaa kinnistuni nr 13 ning edasi piki moodustatavaid transpordimaa kinnistuid kuni kõikide moodustatavate kinnistute piirideni, millele on planeeritud hoonestus, ning detailplaneeringu ala piirideni.“

Erinevalt tehnilistes tingimustes kirjeldatud lahendusest on kavandatud muudatused, kuna käesolevas lahenduses on tehnovõrgud planeeritud tänavamaale. See muudatus on tehtud eesmärgiga vältida servituudialade tekkimist erakruntidele ning tagada tehnovõrkude hoolduseks ja ekspluatatsiooniks parim ligipääs. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud.

Planeeritav gaasitorustik algab ühendamisest olemasoleva B-kategooria gaasitoruga Saue tee L1 kinnistul (kat 72703:001:0549).

Detailplaneeringu järgi ettenähtud 10 kinnistut, mis tarbivad gaasi –

 POS 1 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20 m³

 POS 2 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

 POS 3 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

 POS 4 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15m³

 POS 5 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

 POS 6 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 30 m³

 POS 7 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

 POS 8 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

 POS 9 – elamumaa – arvutuslik tarbimine on kuni 15 m³

 POS 10 – ärimaa – arvutuslik tarbimine on kuni 20m³

Iga kinnistu ette paigaldatakse liitumispunkt – maakraanid. Plasttorude ja detailide ühendamine toimub elekterkeevismuhvidega. Keevisõmblused enne visuaalset kontrolli puhastada. Plasttorude ja detailide keevitust võib teostada temperatuuril 0°C.....+45°C. Vihmase, lumise, külma ja kuuma ilma korral tuleb kasutada telki. Keevituskohas ei tohi toru ovaalsus olla suurem kui 1,5% toru välisdiameetrist. Polüetüleeni suure soojuspaisumise tõttu peab torustik olema paigaldatud küllaldase lõtvusega, et võimaldada kokkutõmbumist. Toru käändekohtades ei tohi olla sisselõikeühendusi.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

34 Moodustavate kinnistute jaoks tuleb projekteerida gaasitorustikule liitumispunktidena maakraanid, kuid mitte lähemale kui 2 meetrit teistele kommunikatsioonide liitumis- ja sõlmpunktidele ning mitte sissesõiduteede alla.

Projekteeritavale gaasitorustikule tuleb ette näha servituudi/kasutusõiguse ala 1 m mõlemale poole torustiku keskteljest.

Kõrghaljastuse kavandamisel tuleb jälgida, et puude kaugus gaasitorustikust on vähemalt 2 m.

Minimaalne painutusraadius on 50x Dn. Maa-alune gaasitorustik paigaldada lahtisel ja kinnisel meetodil. Kogu torustik paigaldada koos märkekaabliga (NYY-0 2*2,5).

Tagada normikohased vahekaugused projekteeritavate kommunikatsioonide ristumisel ja rööpkulgemisel. Minimaalne kaugus (m) vertikaalsuunas gaasitorustiku ja teiste tehnovõrkude ristumise korral on:

Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel

PE-gaasitoru 0,15 0,20 0,1 0,3 0,1

Minimaalne kaugus (m) horisontaalsuunas gaasitorustikust kuni teiste tehnovõrkudeni on:

Veetoru Kanalisatsioon Gaasitoru Elektrikaabel Sidekaabel

PE-gaasitoru 0,5 1,0 0,3 1 0,5

Maa-aluse torustiku rajamissügavus maapinnast toru peale on ~1,0 m. Maa-alune gaasitorustik rajada 10 cm paksusele liivapadjale. Kaeviku esmatäide teostada 10 cm paksuselt liivaga. 40 cm kõrgusele gaasitorustiku peale paigaldatakse märkelint. Torustiku ümbritsevas kihis ei tohi olla teravaservalist materjali.

Välisgaasitorustikule tehakse kombineeritud surveproov (tihendusele ja tugevusele) rõhuga 7,5 bar kas õhu või lämmastikuga kestvusega 12 tundi. Lubatud rõhulang 0 bar.

8.4 ELEKTRI- JA SIDEVARUSTUS NING TÄNAVAVALGUSTUS

8.4.1 SIDEVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Telia Eesti AS 07.11.2022 tehnilised tingimused nr 37395569. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816).

Sidekanalisatsiooni sisend on planeeritud lähtuvana sidekaevust nr 18336 (Saue tee L1, kat nr 72501:001:0057, transpordimaal).

Detailplaneeringuga on igale krundile ette nähtud 100 mm individuaalne sidekanalisatsioonisisestus planeeritavast põhitrassist. Sidekanalisatsiooni hargnemised põhitrassist teostatakse sidekaevudega (KKS tüüpi) või sadulharudega.

Sidekanalisatsiooni paigaldussügavus sõidutee all on min 1 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

35 Telekommunikatsiooni liinirajatiste planeerimisel on eelistatud nende paigutamist avalikult kasutatavatele aladele (transpordimaa sihtotstarbega kruntidele ja üldkasutatava maa sihtotstarbega kruntidele).

Sidekanalisatsiooni põhitrass tuleb projekteerida kahe-avalisena. Loodavate kruntide tarbeks tuleb projekteerida maa-ala siseste ühendusteede serva kaablikanalisatsioon.

Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Ehitusprojekti koostamisel tuleb määrata meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus.

Objekti tööprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel.

Tööprojekti tehnilistes tingimustes määratakse Telia Eesti AS poolt sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas.

8.4.2 ELEKTRIVARUSTUS

Käesolevas planeeringus on aluseks võetud Elektrilevi OÜ 12.04.2024 tehnilised tingimused nr 7547208224. Detailplaneeringu sidevarustuse lahenduse koostas ProSystem OÜ (töö nr P816).

Elektrikoormuste tabel:

Pos nr.

Nimetus Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A)

Planeeritav AJ-m number

Liitumine Elektrilevi OÜ võrguga

1 Äri- või ühisk.hoone 200/315 1 liitumiskilp krundi piiril

2 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

3 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

4 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

5 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

6 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

7 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

8 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

9 Elamuhoone 60/100 1 liitumiskilp krundi piiril

10 Äri- või ühisk.hoone 250/400 1 liitumiskilp krundi piiril

LJS Tänavavalgustuse kilp 7/12 1 kilp alajaama juures

Planeeritava alajaama nr 1 arvutuslik elektrikoormus

997/1390 k=0,8 798/1250

Objektide 0,4 kV elektrivarustus on ette nähtud ühe planeeritava komplektalajaama 10/0,4 kV (trafod kuni 2x1000 kVA) baasil. Alajaama asukoht on ette nähtud võimalikult koormuskeskme lähedusse, planeeritava tee äärde, selle teenindamiseks peab jääma ööpäevaringne vaba juurdepääs. Alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada.

Planeeritava alajaama toide on ette nähtud 10 kV maakaabelliiniga olemasolevasse keskpinge maakaablisse KPL27515 (” VOLDIKU” alajaama toitekaabel).

Uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud uutele objektidele välja eraldi fiidrite 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

36 liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.

Elektritoide liitumiskilbist objektini on planeeritud maakaabliga. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Kõikide planeeritud tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Maakaablite koridori ei ole planeeritud ainult kruntide pos 7 ja pos 8 kõrval kulgevale ca 100 m pikkusele tänavamaalõigule. Antud tänavamaalõik on kavandatud selleks, et tagada kvartaalne ringliiklus ning vältida parklatest läbisõitu. Seetõttu puudub antud tänavalõigu osas vajadus maakaablite koridori planeerimiseks. Lahendus on võrguvaldajaga kooskõlastatud.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana. Planeeritud ja olemasolevate kaablite kaitsevöönd on 1 m kaabli teljest. Planeeringulahenduses on näidatud kaablite koridori laiused, kuid täpne kaablite arv määratakse konkreetsemalt edasise projekteerimise käigus.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Detailplaneerimise projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-välisvalgustid. Valgustid paigaldatakse koonilistele metallmastidele. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena. Igast mastist on ette nähtud kuni kolm hargnemist.

Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritavate hoonete sisestus- liitumiskilpide asukohad täpsustatakse tööprojektide mahus (arvestades objektide arhitektuuriga).

Konkreetsete objektide elektrivarustuse tööprojekti koostamine (ka 10/0.4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste tingimuste alusel. Alajaamatööprojekti koostamisel tuleb lähtuda Elektrilevi OÜ -i ettevõttestandardist ja kehtivatest normatiivdokumentidest.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

37

9 DETAILPLANEERINGU REALISEERIMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE

HÜVITAJA

Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevad võimalikud kahjud hüvitab kahjude tekkimise ajal Padula ja Metsa-Padula kinnistuid omanud isik.

10 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA

Detailplaneeringu alusel moodustatakse krundid, sõlmitakse notariaalsed servituudilepingud ning kantakse kinnistusraamatusse detailplaneeringus määratud isiklikud kasutusõigused.

1. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama Padula ja Metsa- Padula kinnistute detailplaneeringu järgsed teed ning tehnovõrgud ja -rajatised ning liiklussõlmi ühendavad teed detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses.

2. Punktis 1 nimetatud detailplaneeringu järgsete teede valmimisel (kasutuslubade saamisel) kohustub Arendaja avalikuks kasutuseks vajalike teede kohta sõlmima Vallaga teeseaduse § 4 lg 3 alusel eratee avaliku kasutamise lepingu, milles nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus ning teehoiukulude kandja. Teede avalikku kasutusse andmise eest Vald eratee omanikule hüvitist tasuma ei pea. Kuni vastava lepingu sõlmimiseni kannab Arendaja kõik tee rajamise ja ekspluateerimisega seotud kulud.

3. Arendaja võõrandab punktis 1 nimetatud ja temale kuuluva, detailplaneeringu põhijoonisel kavandatud transpordimaa krundid koheselt peale tee väljaehitamist ja sellele kasutusloa saamist tasuta Vallale või juhul kui Vald avaldab selleks soovi.

4. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima, taotlema ehitusload ja välja ehitama detailplaneeringu põhijoonisel viidatud kruntidele Pos 11, Pos 12, Pos 16 ja Pos 17 kavandatud puhke- ja rekreatsioonialad (spordi- ja mänguväljakud), krundile Pos 14 ettenähtud autoparklad ja kergliiklusteed, ning taotlema väljaehitatud spordi- ja mänguväljakutele, teedele ja parklatele kasutusload.

Detailplaneeringu kehtestamise korral täidab järgmised kohustused:

1. Arendaja kohustub omadest vahenditest välja ehitama Detailplaneeringu järgse Tehnilise infrastruktuuri ja Avaliku ruumi ning võõrandama Detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud Avaliku ruumi kinnistud tasuta Vallale.

2. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ning välja ehitama kõik Detailplaneeringu kohased teed, tehnovõrgud- ja rajatised, sh juurdepääsuteed koos kergliiklusteedega, vee- ja kanalisatsioonitrassid vee-ettevõtja poolt määratava liitumispunktini, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu ning drenaažisüsteemi detailplaneeringuga ettenähtud ulatuses ning taotlema eelnimetatud rajatistele kasutusload.

3. Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringuga kavandatud asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega.

4. Arendaja kohustub omal kulul projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8 surf 45% tardkivi, paksusega 5 cm) kergliiklustee, teekatte minimaalse laiusega 3 m.

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

38 5. Arendaja kohustub oma kuludega rajama Saue tee L3-le asfaltbetoonkattega

(asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5cm + AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm), vasakpöörde raja koos möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas ning ehitama maakonnaliini bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue tee L3.

6. Arendaja kohustub projekteerima ja välja ehitama Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) ümberpööramisplatsi 12x12 m, pikiparkimiskohad ning tagama ligipääsu Maidu katastriüksusele (72703:001:0559).

7. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 4- korruselised, kõrgusega maapinnast katuseharjani kuni 16 m, ning korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed koos LED- optilise valgustusega enne esimesele hoonele kasutusloa taotlemist.

8. Arendaja on nõustunud ja teadlik, et parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad), võimalik on parkimiskohtade ristkasutus ühiskondlike hoonete läheduses. Iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele korrusele) kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid, lapsevankrid jne).

9. Pooled lepivad kokku, et Arendaja kohustub kortermajade ja ärihoonete juurde rajama piisavas koguses hoiu- ja/või parkimisvõimalusi kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid jne). Iga eluaseme kohta tuleb arvestada 2 parkimiskohta jalgratastele.

10. Pooled on leppinud kokku, et Arendaja kohustub planeeringualale kavandama sotsiaalmaa krundi (krunt pos nr 10), mis antakse üle vallale. Arendaja kohustub krundi tarbeks välja ehitama tehnilise infrastruktuuri (juurdepääsutee koos kergliiklusteega, parklad, vee- ja kanalisatsioonitrassid, välisvalgustuse, elektrivarustuse, sidevõrgu jms). Arendaja võõrandab ettenähtud maaüksuse vallale kuue kuu jooksul pärast detailplaneeringu kehtestamist.

11. Arendaja võib lisaks kortermajadele ja ühiskondlikule hoonele planeeringualale kavandada ka korterelamuala elukeskkonda sobituva ärihoone, kui sellekohased üldplaneeringu tingimused on täidetud.

12. Arendaja on kohustatud planeeringualale kavandama avaliku ruumi (üldkasutatava maa krundid, põhijoonisel märgitud pos nr 11 ja 12 ning pos nr 15-19) ning rajama oma kuludega laste mänguväljaku, välijõusaali, spordiplatsi ja kelgumäe. Mängu- ja spordiväljakute lahendused tuleb enne ehitusloa taotluse esitamist kooskõlastada valla avaliku ruumi spetsialistiga.

13. Arendaja kohustub täitma punktis 12 nimetatud spordi- ja mänguväljakute rajamise kohustuse hiljemalt selleks ajaks, kui planeeringualale on väljastatud hoonetele (korterelamud) 50% kasutuslubadest.

14. Arendaja kohustub Detailplaneeringuga kavandatud transpordimaa ja sotsiaalmaa katastriüksused tasuta üle andma Vallale koheselt pärast Detailplaneeringu kehtestamist, arvestades maamõõtmistöödeks kuluva mõistliku ajaga, aga mitte hiljemalt kui 6 kuu jooksul.

15. Arendaja võtab endale kohustuse planeeringualale kavandatava madal- ja kõrghaljastuse rajamisega haljastuse hoolduskohustuse puude ja põõsaste osas 2 aastaks, st puude ja põõsaste kastmine, väetamine, hoolduslõikus, vajadusel istikute

RAAM Arhitektid AI OÜ

reg 11470542 Telliskivi tn 60/1 Tallinn 10412 [email protected]

39 väljavahetamine jms. Korterelamute kinnistutel kehtib haljastuse hoolduskohustus kuni korteriühistute moodustamiseni.

16. Arendaja on teadlik ja kohustub lahendama Detailplaneeringualal sademevee ärajuhtimise kinnistutel, halvendamata naaberkinnistute niiskusrežiimi.

17. Arendaja on kohustatud peale Detailplaneeringuga ettenähtud vee- ning kanalisatsioonirajatiste väljaehitamist ja eelnimetatud rajatistele kasutuslubade saamist andma need tasuta üle kohalikule piirkonna vee-ettevõtjale AS Kovek ning muud Detailplaneeringus ettenähtud ja rajatud tehnovõrgud ja rajatised tuleb Arendajal ja vastavate teenuste pakkujatel omavahel saavutatud kokkulepete alusel võõrandada edasi võrguettevõtjatele.

18. Arendaja kohustub kõiki eelpoolloetletud tegevusi finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda Vallalt Detailplaneeringus ettenähtud Avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest.

19. Arendaja on teadlik ja nõustub, et Detailplaneeringukohased hooned (korterelamud ja ärihoone) saavad kasutusload alles siis, kui Arendaja poolt on täidetud hoonete kasutuslubade väljastamiseks vajalikud eeltingimused ehk välja on ehitatud vastavate hoonete teenindamiseks vajalikud teed ja tehniline infrastruktuur ja nendele väljaehitatud rajatistele on väljastatud Valla poolt ka kasutusload, enne Vald kasutuslube Detailplaneeringukohastele hoonetele (korterelamutele ja ärihoonele) ei väljasta.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 11.11.2025 nr 5-1/2/2024-30

Meie 26.11.2025 nr 7.2-2/25/4409-10

Saue vald Laagri alevik Padula ja Metsa-

Padula katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkusega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Saue vald Laagri alevik Padula (katastritunnus

72703:001:0444) ja Metsa-Padula (katastritunnus 72601:001:0996) katastriüksuse ja lähiala

detailplaneeringule (edaspidi planeering).

Planeeritav ala paikneb väljaspool riigi põhimaantee kaitsevööndit, kuid planeeringualale jääv

olemasolev kohalik teedevõrk on ühendatud põhimaanteega 4 Tallinn-Pärnu-Ikla. Kehtiva

teemaplaneeringu (Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering "Põhimaantee nr 4

(E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 12,0-44,0") kohaselt on

põhimaantee ristmik km 16,48 ette nähtud sulgeda, liiklus põhimaanteega on ette nähtud ühendada

põhimaantee km 17,24 olemasoleva suundristmiku kaudu.

Planeeringuga soovitakse luua eeldused kaheksa korterelamu ja kahe äri- ja/või ühiskondlike

hoonete ja seotud taristu rajamiseks. Juurdepääs nähakse ette kohalikult Saue teelt, juurdepääs

suletavalt ristmikult km 16,48 on keelatud, sh ehitusaegne transport.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame RAAM

Arhitektid AI OÜ töö nr 22PAD „Saue vald Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula kinnistu

detailplaneering“ märkusega seletuskirja täiendamiseks: „Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala

paikneb riigitee lähialas, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja

perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Seletuskirja

lisada selgitus, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.“

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

- Arvestada tuleb, et riigi põhimaantee 4 ristmik km 16,48 ei vasta nõuetele ja on ette

nähtud sulgeda.

- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

2 (2)

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: Seletuskiri, põhijoonis, liiklusskeem

Krista Einama

58627026, [email protected]