Harjumaa Saue vald Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu algatamise teade

1

KORRALDUS

Saue linn 06. märts 2024 nr 175

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja

lähiala detailplaneeringu algatamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamine

I. Taotluse sisu

Saue Vallavalitsusele on esitatud taotlus detailplaneeringu algatamiseks Laagri alevikus Padula

(72703:001:0444, suurusega 91057 m², maatulundusmaa 100%) ja Metsa-Padula

(72601:001:0996, suurusega 86068 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksustel,

põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks jagamine, maa sihtotstarbe muutmine elamu-, äri- ja

ühiskondlike hoonete-, tootmis-, transpordi- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramiseks

korterelamute ning äri- ja/või ühiskondlike hoonete püstitamiseks.

II. Katastriüksuste asukoha kirjeldus ja olemasolev olukord

Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala

piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala

detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku

jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega

ala, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja vaba aja veetmiseks. Sellega on

detailplaneeringus ka arvestatud. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-

Padula (72703:001:2110) maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve

on elamumaa. Planeeritud ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla

põhimaantee.

Padula katastriüksusele jääb geodeetiline märk (reg nr 42387), mille ümber on 3 meetrine

kaitsevöönd. Lisaks asub Padula katastriüksusel elektrimaakaabelliin (216594658), mille

kaitsevöönd on 1 meeter. Metsa-Padula katastriüksuse põhjaosa läbib Padula kraav

(VEE1095400) kalda veekaitsevööndiga 1 meeter. Veel läbib mõlemat katastriüksust idapoolt

Vääna jõgi (VEE1094500), mille kalda veekaitsevöönd on 10 meetrit, ehituskeeluvöönd 50

meetrit ning piiranguvöönd 100 meetrit. Maa-ala on hoonestamata. Kaitstavaid loodusobjekte

planeeritud alal ei leidu. Planeeritava maa-ala suurus on ca 17,7 ha.

Detailplaneeringuala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas,

vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne

põhimõtteline raudteekoridor on Harju maakonnaplaneeringu 2030+ kaardil näidatud ca 500 m,

kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. Detailplaneeringus

on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m).

2

III. Detailplaneeringu koostamise eesmärk

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus

määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või

ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks

tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust

reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad

mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele

moodustatakse uued tänavamaad.

IV. Taotluse vastavus üldplaneeringule ja arengukavale

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas,

maakasutuse juhtotstarbega korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa. Üldplaneeringu

seletuskirja punkti 4.4. kohaselt peab uute rida- ja korterelamukruntide kavandamisel

koormusindeks (planeeritava ala pindala suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut

arvestades üldjuhul olema 400-800, suurenedes asula keskusest äärealade suunas.

Korterelamud võivad reeglina olla kuni 5-korruselised. Uue hoonestuse rajamisel tiheasustusega

alal tuleb üldplaneeringu punkti 4.4. alusel arvestada sellega, et elamualadel peab jalgsi

liikumiseks sobiv avalik ruum (avalike ja erateenuste osutamise alad, haljasalad, pargid,

mänguväljakud, kergliiklusteed, avatud õuealad jms) moodustama vähemalt 20% planeeritavast

alast. Padula ja Metsa-Padula katastriüksustelt eraldatav sotsiaalmaa (üldkasutatav maa) asub

haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega alal, kuhu on üldplaneeringuga määratud

rohevõrgustik, sellele alale hoonestust ei kavandata, planeeringuga on sinna kavandatud

kelgumägi, spordiplats ja välijõusaal. Tiheasustusega aladel kavandatakse puhkealad

detailplaneeringute ja ehitusprojektidega, arvestades olemasolevaid metsaalasid ning

üldplaneeringu kaardil kajastatud haljasala- ja parkmetsa maa juhtotstarbega alasid. Puhke- ja

virgestusalad on alad, mille põhifunktsiooniks on pakkuda võimalusi aktiivseks puhkuseks vabas

õhus nii lühi- kui pikaajalise puhkuse ajal. Üldplaneeringu punkti 4.4. alusel tuleb

detailplaneeringutes ja ehitusprojektides ette näha juurdepääs kallasrajale. Planeeringuga on

Vääna jõe kallasrajale juurdepääsuks kavandatud loodusliku pinnaskattega rada (nt multš). Veel

sätestab üldplaneeringu seletuskirja punkt 4.4., et korterelamumaa haljasalapinnast peab

üldjuhul vähemalt ¼ moodustama kõrghaljastus ja kõrgpõõsastikud. Detailplaneeringu

algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud nõuetega.

„Saue valla arengukava 2022-2035“ alusel on linnalises piirkonnas oluline kasvupotentsiaal,

seda nii keskustes asuvate uute kortermajade arendusprojektide näol kui ka keskuste äärtesse

jäävate väiksemate arenduste näol. Pikemas perspektiivis võib soodsate arengute toel tekkida

ligi 20 000 elanikuga kasvukolmnurk Laagri alevik – Saue linn – Saku alevik. Linnalisse piirkonda

on koondunud suur osa valla territooriumil paiknevatest töökohtadest, eeskätt töötleva

tööstuse, kaubanduse ja teeninduse valdkondades. Eraldi ülesandeks on nii Saue linna kui ka

Laagri aleviku keskuse avaliku ruumi arendamine.

V. Sõlmitud kokkulepped

Detailplaneering viiakse ellu vastavalt halduslepingus nr 12-2.14/14/2023 märgitud

põhimõtetele. Vallal on õigus jätta detailplaneeringu kohastele hoonetele ehitusload ja

kasutusload väljastamata, juhul kui arendaja ei täida halduslepingus nimetatud kohustusi, mis

on arendaja ja valla vahelisel kokkuleppel ehitusloa ja kasutusloa taotlemise ja väljastamise

eelduseks. Saue valla arengukava ei näe ette valla poolt käesoleva detailplaneeringuga

arenduspiirkonna rajamist, mistõttu ei ole valla eelarves investeeringuna ette nähtud

3

detailplaneeringuga hõlmatud alale ja selle teenindamiseks kavandatud avalikult kasutatavate

teede ehitamiseks vajalikke rahalisi vahendeid. Seega, vastavalt Saue Vallavalitsuse ja arendaja

vahel sõlmitud kirjalikule kokkuleppele, kaasneb arendajal kehtestatud detailplaneeringu

elluviimisega kohustus omadest vahenditest välja ehitada kogu detailplaneeringu järgne

tehniline infrastruktuur ja avalik ruum (detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavad

juurdepääsuteed, jalgratta- ja jalgteed (asfaltbetoonkattega) koos tänavavalgustusega, vee- ja

kanalisatsioonitrassid, sademevee süsteem, elektrivarustus, sidevarustus ning

detailplaneeringuga avalikuks kasutuseks määratud avaliku ruumi (transpordimaad ja

sotsiaalmaad) kinnistute tasuta võõrandamine vallale. Arendaja on kohustatud

detailplaneeringualal (sotsiaalmaa sihtotstarbega) katastriüksustele rajama oma kuludega

spordi- ja mänguväljakud (nt välijõusaal, kelgumägi, multifunktsionaalne spordiväljak).

Sellesisulise kehtiva kokkuleppe olemasolu detailplaneeringu ala kinnistute igakordse

omanikuga on eelduseks detailplaneeringu elluviimiseks. Arendaja kohustub kõiki tegevusi

finantseerima omadest vahenditest ning tal ei ole õigust nõuda vallalt detailplaneeringus

ettenähtud avaliku ruumi tasulist võõrandamist ega tasu või hüvitist teede ning tehnovõrkude ja

–rajatiste väljaehitamise eest. Saue vallal on õigus loobuda detailplaneeringu elluviimise soovist

ja tunnistada detailplaneering kehtetuks planeerimisseaduse § 140 lõike 1 punkti 2 alusel, kui

arendaja ei täida oma kokkuleppega võetud kohustusi, ei taga detailplaneeringu ala kinnistute

võõrandamisel kokkuleppe ülevõtmist detailplaneeringu ala kinnistu omandanud kolmanda

isiku poolt ja detailplaneeringu ala igakordne omanik ei sõlmi Saue Vallavalitsusega

eelnimetatud kokkuleppega samasisulist uut kokkulepet.

VI. Keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Saue Vallavalitsus on keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) vajalikkust

kaalunud lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 33 lõigetest 3-6 esitatud nõuetest ja kriteeriumitest ning jõudnud tulemusele, et

planeeringuga ette nähtud tegevused ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka. Antud

juhul ei kavandata detailplaneeringuga tegevust, mis kuuluks KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud

oluliste keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Küll aga planeeritakse detailplaneeringuga

tegevusi, mis kuuluvad muu tegevuse alla, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju ja seda

nii KeHJS § 6 lõike 2 punktide 10 (infrastruktuuri ehitamine ja kasutamine) ning § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2. Määruse nr 224 § 13 p 2 kohaselt tuleb

KSH algatamise vajalikkust kaaluda ning koostada KSH eelhinnang, kui koostatakse

detailplaneering, millega kavandatakse ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ning elurajooni rajamist.

Lähtudes KeHJS §-st 33 lõikest 2 punktist 4, peab otsustaja (st Saue Vallavalitsus) andma

eelhinnangu detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju olulisuse kohta.

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste kohta on koostatud (koostaja LEMMA OÜ,

versioon 11.09.2023) „Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“. Käesoleva eelhinnangu

eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju

strateegilise hindamise läbiviimine või mitte, mis on käesoleva korralduse lahutamatu osa. KSH

eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju

hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi

määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel

4

koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH

eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu

koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul

detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu

algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel

koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa

eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist

keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva

eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

• detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele

tingimustele ja veerežiimile;

• lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest,

ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist

negatiivset keskkonnamõju;

• planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura

2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

• detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara.

Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme

suurenemist;

• planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid

meetmeid:

• Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee

käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks.

Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine

keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt

soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett

kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

• Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid

temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade

osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid

(päikesepaneelid, haljaskatused vms).

• Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga

seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat

standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

5

• Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub

täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei

tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja

sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud

müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute

hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud

(nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja

lähialaga.

• Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed,

ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste

seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

• Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb

planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud

meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

• Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul

igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg

1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik

omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu

koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt

kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid

asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes. Enne KSH

üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt

Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Võttes aluseks (koostaja LEMMA OÜ, versioon 11.09.2023) poolt koostatud Saue vallas Laagri

alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnangu ning Saue valla üldplaneeringu ja selle juurde koostatud keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande, mis määratleb valla ruumilise arengu eesmärgid järgnevateks

aastateks, siis Saue Vallavalitsuse seisukohalt puudub oluline keskkonnamõju ning tulenevalt

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest pole vajadust eraldi läbi

viia keskkonnamõjude strateegilist hindamist. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju

suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna

vastupanu- ning taastumisvõimet. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei sisalda

keskkonnaohtlikke tegevusi ning keskkonnaohtlike objektide rajamist, seepärast olulisi

negatiivseid mõjusid oodata ei ole. Võimalikud negatiivsed mõjurid on valdavalt ehitusaegsed

ning pärast ehitustegevuse lõppu kaovad. Samuti ei ületata eeldatavalt õigusaktides kehtestatud

lubatud piirväärtusi ega looduse taluvusvõimet. Võttes kasutusele vastavad meetmed on

võimalik leevendada negatiivseid mõjusid ning vähendada miinimumini õnnetuste ilmnemise

võimalust ehitusajal. Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületata kavandatava tegevusega

eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, ei põhjustata keskkonnas pöördumatuid muutusi,

ega seata ohtu inimese tervist ja heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kui detailplaneeringu edasise

menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid

uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada. Eesti

põhjavee kaitstuse kaardi ja Saue valla üldplaneeringu kaardi andmetel on põhjavesi antud

6

piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes.

Vastavalt sellele tuleb pöörata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma ette nähtud

kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud

saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Saue Vallavalitsus esitas Keskkonnaametile vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 seisukoha andmiseks

antud detailplaneeringu algatamise eelnõu koos korralduse lisadega (Lisa 1 Laagri aleviku

Padula ja Metsa-Padula detailplaneeringu eskiisettepanek (põhijoonis). Lisa 2 Saue vallas Laagri

alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang). Keskkonnaamet andis oma 13.02.2024. aasta kirjaga nr 6-5/24/965-2

seisukoha, et lähtudes kavandatavatest tegevustest, selle asukohast ning teadaolevast

informatsioonist on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine detailplaneeringu taotluse

menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Seisukoht on antud Keskkonnaameti pädevusse jäävas osas.

Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis

arendustegevust ei toimu, paluvad nad ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja

analüüsida detailplaneeringus detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju

Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse

suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed.

Detailplaneeringu:

− koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Saue Vallavalitsus (aadress:

Kütise 8, Saue linn, Saue vald, 76505, Harjumaa);

− koostaja on RAAM Arhitektid Al OÜ (aadress: Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna

linnaosa, Telliskivi tn 60/1, 10412).

Arvestades eeltoodut ning käesoleva korralduse lahutamatuks lisaks oleva LEMMA OÜ,

(versioon 11.09.2023) poolt koostatud KSH eelhinnangu ning võttes aluseks planeerimisseaduse

§ 124 lõiked 1-4 ja lõike 10, § 128 lõiked 1 ja 5-7, § 131 lõiked 1, 2 ja 2¹, § 139 lõike 2,

haldusmenetluse seaduse § 43 lõike 2 ja § 72 lõike 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 2 punktid 10 ja 22, lõige 4, § 33 lõike 2 punkti 4 ja

lõiked 3-6, § 35 lõiked 3 ja 5-7, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

“Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu¹ ” § 13 punkti 2, Saue Vallavolikogu 25. jaanuari 2018. aasta

määruse nr 9 “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Saue vallas“ § 4 punktid 1

ja 2, § 5 punktid 1, 8-10, Saue valla üldplaneering, Saue Vallavalitsuse ja arendaja vahel 20.

detsembril 2023. aastal sõlmitud (nr 12-2.14/14/2023) halduslepingu detailplaneeringu

koostamise korraldamise osalise üleandmise kohta ja kokkuleppe koos lisaga ja

eskiisettepanekuga detailplaneeringu realiseerimisega sh. infrastruktuuri väljaehitamisega

kaasnevate kohustuste ja nende üleandmise kohta ning vara tasuta võõrandamise kohta ning

võttes arvesse kinnistute omaniku (Retori SK OÜ ) taotlust, annab Saue Vallavalitsus alljärgneva

korralduse:

7

1. Algatada Harju maakonnas Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula

katastriüksuste ja lähiala detailplaneering, põhieesmärgiga katastriüksuste kruntideks

jagamine, maa sihtotstarbe muutmine elamu-, äri-ja ühiskondlike hoonete-, tootmis-,

transpordi- ja üldmaaks ning ehitusõiguse määramiseks korterelamute ning äri- ja/või

ühiskondlike hoonete püstitamiseks. Ühtlasi määratakse detailplaneeringus üldised

maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

2. Detailplaneeringu koostamisel arvestada Saue valla üldplaneeringu nõuetega ning järgmiste

lisanõuetega:

2.1. planeeritavad korterelamud võivad olla kuni 4-korruselised (kõrgusega maapinnast

katuseharjani 16 m);

2.2. iga kortermaja sisse tuleb planeerida piisavas suuruses hoiuruum (soovitavalt esimesele

korrusele) kergliiklusvahenditele (jalgrattad, tõukerattad, erinevad elektriliikurid,

lapsevankrid jne). Jalgrattaparklate ja/või hoiuruumide kavandamisel arvestada

vajadusega tagada kohti kahele jalgrattale iga korteri kohta;

2.3. korterelamute kavandamisel arvestada piirkonnas väljakujunenud ehituslaadiga ja

sobivusega ümbritsevasse keskkonda. Planeeritava hoonestuse mahud ja arhitektuur

peavad olema piirkonda sobivad ning väärtustama piirkonna miljööd;

2.4. korterelamute juurde tuleb rajada madal- ja kõrghaljastus ning autoparklad ja kõnniteed

koos LED tehnoloogilise valgustusega. Korterelamute juurde ei või kavandada piirdeaedu

(v.a mänguväljakud) ega abihooneid;

2.5. tupiktänavaid mitte kavandada;

2.6. detailplaneeringuga kavandada asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100%

graniit, paksusega 6 cm) juurdepääsu- ja siseteed katendi laiusega vähemalt 7 m (v.a

spordiplatsi juurde viiv sisetee, mille katendi laius peab olema vähemalt 5 m) koos LED-

optilise maakaabelliiniga tänavavalgustusega;

2.7. projekteerida ja välja ehitada Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon AC 8

surf 45% tardkivi, paksusega 5 cm) kergliiklustee, teekatte minimaalse laiusega 3 m;

2.8. projekteerida ja välja ehitada Detailplaneeringualal asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min

AC 16 surf, 45% graniit, paksusega 6 cm) ümberpööramisplats 12x12 m, pikiparkimiskohad

ning tagada ligipääs Maidu katstriüksusele (72703:001:0559);

2.9. rajada Saue tee L3-le asfaltbetoonkattega (asfaltbetoon min AC 16 surf, 100% tardkivi, 5cm

+ AC 32 base 8 cm, kogupaksusega 5+8 = 13 cm), vasakpöörde rada koos

möödasõidulaiendusega Laagri alevikust Saue linna suunas ning ehitada maakonnaliini

bussipeatuse tarbeks bussitaskud, mis hakkavad paiknema mõlemal pool Saue tee L3;

2.10. parkimiskohtade kavandamise arvestuses lähtutakse põhimõttest 1,5 kohta elamuühiku

kohta, millest arvestuslikult üks parkimiskoht planeeringuala korteri kohta on arendajal

õigus personaalse kasutuskorra alusel võõrandada. Arvestuslikult 0,5 parkimiskohta

korteri kohta jäävad avalikku kasutusse (nn külaliskohad);

2.11. vesivarustus, sadevesi ja kanalisatsioon lahendada vastavalt piirkonna vee-ettevõtja AS

Kovek poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel;

2.12. planeeringuga anda tuletõrje veevarustuse lahendus ja sademetevee ärajuhtimise

lahendus;

2.13. planeeringualale kavandada Avaliku ruumi (sotsiaalmaa krunt) katastriüksus, mis antakse

tasuta üle vallale lasteaia hoone ehitamiseks;

2.14. detailplaneeringualale kavandada sotsiaalmaa sihtotstarbega katastriüksused, kuhu tuleb

kavandada spordi- ja mänguplatsid (nt välijõusaal, kelgumägi, multifunktsionaalne

spordiväljak) ning laste mänguväljakud;

8

2.15. uute korterelamukruntide kavandamisel peab koormusindeks (planeeritava ala pindala

suhe korterite arvu) planeeritavat ala kui tervikut arvestades üldjuhul olema 400-800,

suurenedes asula keskusest äärealade suunas;

2.16. tagada Detailplaneeringualal juurdepääs Vääna jõe kallasrajale;

2.17. kooskõlastuste vajaduse määrab Saue Vallavalitsus esitatud eskiislahenduse alusel;

2.18. kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et planeeringulahenduse

väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb

need teha ning planeeringusse lisada;

2.19. detailplaneeringu algatamine tähendab, et planeeringu koostamisele tuleb asuda.

3. Jätta Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna eelhinnangu põhjal (lisa 2)

eeldatav oluline keskkonnamõju puudub.

4. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul avaldada ametlikus

väljaandes Ametlikud Teadaanded 14 päeva jooksul korralduse jõustumisest teade

detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise kohta.

5. Saue Vallavalitsuse planeeringute spetsialistil või teda asendaval isikul teavitada

detailplaneeringu algatamisest ajalehtedes Eesti Päevaleht ja Saue Valdur, Saue valla

veebilehel ning väljaandes Ametlikud Teadaanded.

6. Saue Vallavalitsusel on õigus lõpetada algatatud detailplaneeringu menetlus ning

tunnistada kehtetuks käesolev korraldus, kui hiljemalt kahe aasta jooksul alates korralduse

vastuvõtmisest ei ole detailplaneeringu algatamist taotlenud isik või muu detailplaneeringu

kehtestamisest huvitatud isik esitanud Saue Vallavalitsusele detailplaneeringu

vastuvõtmiseks vajalikku dokumentatsiooni.

7. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab.

Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või

kehtestamine).

8. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Laisk (allkirjastatud digitaalselt)

vallavanem Kirsti Saar

vallasekretär

m aantee kait sevöönd

30m sõi duraj a v älim

isest servast

m aantee kait sevöönd

30m sõi duraj a v älim

isest servast

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

KS1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

K S1

V 1

V 1

V 1

V 1

V 1

V 1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V 1

V 1

V 1

V 1

V 1

K2

K2

K2

K2

P A

D U

LA A

S U

LA

K A

N A

LIS A

T S

IO O

N I P

U M

P LA

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V 1

V 1

V 1

V 1

+ M

A H

U T

I

K2

K2

K2

K2

VÄÄNA JÕGI

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

K1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

V1

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K2

K 2

K 2

V 1

V 1

K 1

K 1

K1V1K2

K2

K2

K2

K1

K1

K1

K 1

K 1

K 1

K 1

K2

K2

K2

K2

K2

K 2

K 2

K 2

K 2

V1

V1

V1

7,00

5,00

5,00

0,50

0,50 3,00

7,00

7,00

5,00

5,00

7,00

5,00

5,00

7,00 5,00

7,00

3,00 3,00

7,00

5,00

2,70

7,00

3,00

2,502

1

10

8

6

5

4

15

16

17

18

19

20 3

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 3

742 m

² 9

00 9

00 1-26

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 2

996 m

² 9

00 9

00 1-27

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 3

581 m

² 9

00 9

00 1-26

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 7

375 m

² 1

800 1

800 2-49

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 3

383 m

² 9

00 9

00 1-29

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 2

793 m

² 9

00 9

00 1-23

Ä 1

00 %

/Ü h

100% 1

2 m -1 / 3

6 782

m ²

2 000

2 000

1 +

2-33

Ü m

1 00%

--

2 341

0 m ² - -

---

Ü m

1 00%

--

5 229

5 m ² - -

---

Ü m

1 00%

--

2 434

7 m ² - -

---

Ü m

1 00%

--6 420

m ² - -

---

T h 1

00% 5

m12 62

m ² - 60

1--

7 ,00

0 ,50

0 ,50

2 ,50

3 ,00

R8,00

1,00

Tallinn-Pärnu-Ikla maanteele

7,00

5,00 7,00

5,00

5,00 7,00 2,50

7,00 3,00

3,00

3,00

5,00

7,00

5,00

9

Ü m

1 00%

--7 192

m ² - -

--- 22

Ü m

1 00%

--1 009

m ² - -

---

Ü m

1 00%

--7 35

m ² - -

---

12 11

MÄNGU- VÄLJAK

K E

L G

U M

Ä G

I

V Ä

LI-

JÕ U

S A

A L

M ÄN

G U

-

VÄLJAK

SPORDI- PLATS

7 E

K 1

00% 1

6 m -1 / 4

3 622

m ²

9 00

9 00

1-31

* **

*** ***** *

* ********* **

**** * ***

******* *

***** *

***** *** * *

* * * *

* *

*** **

*** **** ***** *

****

*

** *

******* * *

** * *

* * * *

* *

**** *** ** *****

*** *

**

*

** ****

** *****

*** *

**** **

** ***

****

* * **

** **

* *

** ****

*

*** ***

****** *******

* ** * * * ** ** *** ******

*** ** *** ** ** * ***

***

* * ** **

********** *

*

** ** **

*

******* ******

**

*

****

***

** **

* *

*

* ** * * *

** ** ******

**** **

** ****

** **

** **

** **

**

N B

Skem aati line lahendus.

R istm

ikuala lahendus täps ustatakse projekteerim ise käigus

3,50 3,50

6,50

3,50

5,00 0,25

2,50

3,08

13

Ä 1

00 %

/Ü h

100% 1

6 m -1 / 4

3 961

m ²

1 050

1 050

1-31

14

L 1

00% --9 797

m ² - -

--24

11

12

E K

1 00%

1 6 m

-1 / 4 2

910 m

² 9

00 9

00 1-27

L 1

00% --

1 051

3 m ² - -

--90

Vääna jõe ehituskeeluvöönd 50 m

Vääna jõe kaitsevöönd 10 m

15,00

37.00

25.00

26.00

26.00

4 9 .00

4 1.0

0

25.00

55,00

65,00

P LA

N E

E R

IT U

D A

LA P

IIR

L E

P P

E M

Ä R

G ID

P LA

N E

E R

IT U

D P

Õ H

IH O

O N

E T

E H

O O

N E

S T

U S

A LA

P Õ

H IH

O O

N E

ILL U

S T

R E

E R

IV A

S U

K O

H T

P LA

N E

E R

IT U

D T

Õ S

T E

T U

D S

Õ ID

U T

E E

A LA

S O

O V

IT A

T A

V M

U R

U K

A T

T E

G A

A LA

P LA

N E

E R

IT U

D S

Õ ID

U T

E E

P LA

N E

E R

IT U

D K

Õ N

N IT

E E

K IN

N IS

T U

P IIR

P LA

N E

E R

IT U

D K

R U

N D

I P IIR

M Ä

R K

U S

: an tud

ho one

stu sala kehtib põh

iho one

tele, m illeks o

n e lam

ud ja/või äri- ja ühisko ndliku

d hooned. E

la m

u te

fassa ad

id e om

avah elin

e vä him

ka ug

us 2 5 m

ja e

la m

u n

urka de om

avaheline vähim kaugus 15 m

.

S IH

T O

T S

T A

R B

E %

D E

T A

IL P

L A

N E

E R

IN G

U L

IIK ID

E S

H O

O N

E T

E A

R V

K R

U N

D IL

P A

R K

IM IS

K O

H T

A D

E A

R V

H O

O N

E S

P A

R K

IM IS

K O

H T

A D

E A

R V

Õ U

E S

H O

O N

E E

H IT

IS E

A L

U N

E P

IN D

(m ²) - M

A A

P E

A LN

E H

O O

N E

E H

IT IS

E A

L U

N E

P IN

D (m

²) - M A

A -A

LU N

E

K R

U N

D I S

U U

R U

S

K O

R R

U S

T E

A R

V

M A

K S

IM A

A L

N E

K Õ

R G

U S

P O

S IT

S IO

O N

I N U

M B

E R

M Ä

R K

U S

E D

: K R

U N

T ID

E P

O S

10 JA

11 M

A A

K A

S U

T U

S E

S IH

T O

T S

T A

R V

E T

Ä P

S U

S T

A K

S E

E H

IT U

S P

R O

JE K

T IS

* P A

R K

IM IS

K O

H T

A D

E A

R V

T Ä

P S

U S

T A

T A

K S

E E

H IT

U S

P R

O JE

K T

IS

O LE

M A

S O

LE V

V E

E H

A A

R D

E K

A IT

S E

V Ö

Ö N

D (1

0 M V

Ä Ä

N A

JÕ E

L JA

1 M P

A D

U LA

K R

A A

V IL)

P E

R S

P E

K T

IIV N

E R

A U

D T

E E

S A

N IT

A A

R K

A IT

S E

V Ö

Ö N

D 12

0 M (6

0 + 60

M ) Ü

L D

P LA

N E

E R

IN G

U A

LU S

E L

O LE

M A

S O

LE V

V E

E H

A A

R D

E E

H IT

U S

K E

E L

U V

Ö Ö

N D

5 0 M

V Ä

Ä N

A JÕ

E L

O LE

M A

S O

LE V

M A

D A

LP IN

G E

K A

A B

LI K A

IT S

E V

Ö Ö

N D

P E

R S

P E

K T

IIV N

E R

A U

D T

E E

K A

IT S

E V

Ö Ö

N D

6 0 M

(30 + 30 M

)

P LA

N E

E R

IT U

D L

O O

D U

S L

IK U

P IN

N A

S K

A T

T E

G A

R A

D A

(N T

M U

LT Š

).

A V

A LIK

U K

A S

U T

U S

E G

A T

E E

L r 1

00% 5

m11 45

m ² -

1 00

112

1

JÄ Ä

T M

E JA

A M

A (M

A A

-A L

U N

E S

Ü V

A M

A H

U T

I) A S

U K

O H

T K

R U

N D

IL (P A

R K

LA A

LA L)

R O

H E

V Õ

R G

U S

T IK

U A

LA

A V

A LIK

U K

A S

U T

U S

E G

A P

A R

K LA

E LA

M U

T T

E E

N IN

D A

V P

A R

K LA

P LA

N E

E R

IT U

D S

U R

V E

K A

N A

LIS A

T S

IO O

N I T

O R

U S

T IK

P LA

N E

E R

IT U

D V

E E

T O

R U

S T

IK

P LA

N E

E R

IT U

D R

E O

V E

E K

A N

A L

IS A

T S

IO O

N I T

O R

U S

T IK

P LA

N E

E R

IT U

D S

A D

E M

E V

E E

K A

N A

LIS A

T S

IO O

N I T

O R

U S

T IK

K S

1

V 1

K 1

K 2

** P

LA N

E E

R IT

U D

K Õ

R G

- JA K

E S

K H

A LJA

S T

U S

P U

IE S

T E

E T

A G

A M

IS E

K S

P LA

N E

E R

IT U

D K

R A

A V

P LA

N E

E R

IT U

D R

IS T

K A

S U

T U

S E

S O

LE V

T E

E

A JU

T IN

E T

E E

S E

R V

IT U

U D

I V A

JA D

U S

E G

A A

L A

K U

M M

E L

I K IN

N IS

T U

K A

S U

K S

A JU

T IN

E T

Õ K

K E

P U

U

M Ä

R K

U S

: pa rklad piiratakse ü

lejään ud elu

keskko nna

st m aa

stikua rhitektuu

rse te ele

m en

tidega (roh

ese ina

d, m aa

stikua rhitektuu

rse d m

uld keh

ad, nõ lva

d vm s ).

P LA

N E

E R

IT U

D T

R U

U P

P LA

N E

E R

IT U

D Ü

LE K

Ä IG

U R

A D

A

P E

R S

P E

K T

IIV N

E R

A U

D T

E E

T R

A S

S

N Ä

H T

A V

U S

K O

L M

N U

R K

P LA

N E

E R

IT U

D K

A T

U S

E A

LU N

E

K R

U N

D IL

E JU

U R

D E

P Ä

Ä S

S A

U E

V A

L D

, L A

A G

R I A

L E

V IK

, P A

D U

L A

JA M

E T

S A

-P A

D U

LA K

IN N

IS T

U T

E D

E T

A ILP

LA N

E E

R IN

G P

Õ H

IJO O

N IS

1:750

M Ä

R K

U S

E D

: ·

G e

o d

e e

tilise a

lu sp

la a

n in

a o

n ka

su ta

tu d

litse n

se e

ritu d

m a

a m

õ õ

d u

b ü

roo G eoP

oint O Ü

poolt 2022. aastal m õõdistatud

m a

a -a

la p

la a

n i (tö

ö nr 22-G

500). ·

T e

e d

e ja

p a

rkim ise

la h

e n

d u

se o

n ko

o sta

n u

d te

e d

einsener P ärt P

õltsam O

Ü -st M

astlop. ·

K õ

ik p la

n e

e ritu

d te

e d

ja tä

n a

vad on kahesuunalised. ·

T e

e d

e , te

h n

o võ

rku d

e , p

a rkim

ise ja

h a

lja stu

se la

h e

n d

u s o

n p

õ h

im õtteline ning täpsustatakse ehitusprojektiga.

· P

ä ike

se p

a n

e e

lid võ

iva d

a su

d a

a in

u lt põhihoonete katustel.

tellija: p

ro je

kti juht:

re g

1 1

4 7

0 5

4 2

T e

lliskivi 6 0

T a

llin n

1 0

4 1

2 info@

raam arhitektid.eu

R A

A M

A rh

ite ktid

A I O

Ü m

tr E E

P 001330

a rh

ite ktid:

p ro

je kt:

jo o

n is:

tö ö

n r :

m õ

õ tka

va: jo

o n

ise nr:

ku u

p ä

e v:

sta a

d ium

: A

L IC

E L

A A

N E

M Ä

G I

A L

IC E

L A

A N

E M

Ä G

I

P A

D U

L A

J A

M E

T S

A -P

A D

U L

A K

IN N

IS T

U T

E D

E T

A IL

P L

A N

E E

R IN

G P

Õ H

IJ O

O N

IS

2 2

P A

D 1

:7 5

0 D

P 0

1 1

7 .1

1 .2

0 23

D E

T A

IL P

L A

N E

E R

IN G

U E

S K

IIS

K A

E T

U D

P A

R K

LA ILL

U S

T R

A T

S IO

O N

P A

R K

L A

JA K

Õ N

N IT

E E

V A

H E

LIS E

A LA

IL LU

S T

R A

T S

IO O

N

Tallinn 2023/24

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnang

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

2

Nimetus: Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Retori SK OÜ Reg nr 11331740 Pärnu mnt 146, 11317 Tallinn Tel +372 50 29858 E-post [email protected]

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 51 39031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 16.02.2024

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

3

Sisukord

Sisukord ............................................................................................................................................ 3

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1 Mõjutatav keskkond ................................................................................................................. 5

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................................... 7

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega .......................................................... 8

3.1 Harju maakonnaplaneering .............................................................................................. 8

3.2 Saue valla üldplaneering ................................................................................................... 8

4 Võimalikud keskkonnamõjud ................................................................................................. 10

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine ................................................................. 10

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele ......................................................................................................................... 10

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................ 11

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele .............................................................................................. 11

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus ................................................. 12

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale .................................. 13

4.7 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................ 13

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ....................................................................... 13

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ........................... 14

4.10 Muud aspektid ................................................................................................................ 14

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta ........................................................... 15

Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 17

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

4

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ. Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

Käesolev dokument on koostatud detailplaneeringu algatamistaotluse lisana.

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (edaspidi PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS) ning KeHJS alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi määrus nr 224). Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega – Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat ning Kutsar, R. "Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine" (täiendatud 2018).

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lg-le 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

KeHJS § 3 lg-le 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg-s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega.

Käesoleva eelhinnangu eesmärgiks on selgitada, kas detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus (Saue Vallavalitsus). Vastavalt KeHJS § 33 lg- le 6 tuleb KSH vajalikkuse kohta küsida seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt. Saue Vallavalitsus on kirjaga 16.01.2024 nr 5-5/773 küsinud Keskkonnaameti arvamust KSH algatamata jätmise kohta. Keskkonnaamet on oma vastuskirjas 13.02.2024 nr 6-5/24/965-2 tõdenud, et lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine DP taotluse menetluses ei ole eeldatavalt vajalik. Lisaks on Keskkonnaamet maininud, et kuigi Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndis arendustegevus ei toimi, palume ettevaatusprintsiibist lähtuvalt käsitleda eelhinnangus ja analüüsida DP-s detailsemalt nii arenduse ehitamise kui arenduse pikaajalist mõju Padula kraavile (sh Vääna jõele), mille kaudu on võimalik veekvaliteedi muutus (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile. KSH eelhinnangut on vastavalt täiendatud ja lisatud leevendavad meetmed.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

5

1 Mõjutatav keskkond

Planeeritav maa-ala asub Saue vallas Laagri alevikus Keila-Tallinn raudtee (lõik 87,2-91,1 km) ja riigi põhimaantee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee vahelisel alal.

DP ala asub soodsas asukohas. Kaugus Saue linna keskpunktist on vähem kui 2 km ning Laagri aleviku keskusest ca 2,5 km. Ala asub kahe nimetatud keskuse vahel neid ühendava peamise ühendustee ehk Saue tee (kohalik tee nr 7270621) ääres. Samuti asub DP ala Saue valla üldplaneeringuga määratud tiheasustusalal.

Vahetule kontaktalale (teisele poole Vääna jõge) on väljaehitamisel äri- ja elamupiirkond „Gate Tallinn“, mis hõlmab endas kokku üle 60 hektari infrastruktuuri ja maanteetranspordiühendustega krunte äri- ja elamuarendusteks, mis on Saue vallas üks suurimaid ärifunktsiooniga alasid. Sarnane ärifunktsiooniga ala on üldplaneeringuga kavandatud ka Padula arendusala ning Tallinn-Pärnu maantee vahelisele alale.

Planeeringuala hõlmab järgmiseid maatulundusmaa 100% sihtotstarbega kinnistuid:

- Metsa-Padula (kat. tunnus 72601:001:0996). Pindala on 86068 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (27148 m²) ja metsamaaga (52289 m²), aga 6631 m² on muu maa.

- Padula (72703:001:0444). Pindala on 91057 m². Kõlvikuliselt on tegemist haritava maaga (84130 m²), aga looduslikku rohumaad on 2428 m² ja muud maad 875 m².

Kahe planeeringuga haaratud kinnistu vahele jääb elamumaa 100% sihtotstarbega Vana-Padula (72703:001:2110) maaüksus, kus asub olemasolev hoonestus.

Joonis 1. Planeeringuala kinnistute paiknemine koos kitsendustega. Allikas: Maa-amet

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

6

Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaasi andmetel looduskaitsealused objektid planeeringualal ja selle kontaktvööndis puuduvad. Alast 1000 m raadiuses puuduvad kaitsealad, Natura 2000 loodus- ja linnualad, kohalikul tasandil kaitstavad objektid, projekteeritavad kaitsealused alad, püsielupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealuste taimeliikide leiukohad, vääriselupaigad, loodusdirektiivi elupaigad, I, II ja III kategooria kaitsealusete seente ja samblike ning I, II ja III kategooria kaitsealuste loomaliikide leiukohad.

Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).

Läänepoolt piirneb maa-ala vastavalt Saue valla üldplaneeringule ja Harju maakonnaplaneeringule 2030+ rohevõrgustiku tuumalaga ning idapoolt rohevõrgustiku koridori ja Vääna jõega.

Ala paikneb Harju lavamaal. Tegu on õhukese pinnakattega alaga, mille paksus on alla 1 m. Aluspõhjas avanevad Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Eesti geoloogilise baaskaardi (1:50000) alusel vaadeldavas piirkonnas põhjavee looduslik kaitstus maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes praktiliselt puudub.

Eesti pinnase radooniriski kaardi andmetel jääb ala EVS 840:2017 kohase pinnase radooniohtlikkuse liigituse alusel keskmise või madala radoonisisaldusega alale.

Kultuurimälestiste registri alusel lähipiirkonnas mälestised puuduvad.

DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m). Praegu kehtiva ehitusseadustiku § 73 alusel raudtee kaitsevöönd hõlmab raudteealuse maa ning ulatub rööpme teljest, mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpme teljest 30 meetri kaugusele.

Padula kinnistu on valdavalt lage rohumaana. Metsa-Padula kinnistu on enamuses kaetud metsaga. Planeeritaval maa-alal olemasolev hoonestus puudub, kuid ala ümbritseb Vana-Padula maaüksust, kus asub olemasolev hoonestus.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

7

2 Kavandatava tegevuse kirjeldus

KSH eelhinnangu koostamisel on lähtutud Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu algatamisettepanekust (eskiis koostatud RAAM Arhitektid AI OÜ poolt). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada ala 20 krundiks, millest 8 on elamumaa krundid, kaks ärimaa või ühiskondlike hoonete maa krundid (võimalikud hooldekodu ja lasteaed), 7 üldkasutatava maa krundid, kaks transpordimaa krundid ja üks tootmismaa krunt kanalisatsioonipumpla ja mahuti tarbeks. Moodustatavate kruntide pindala kokku on 177 125 m2.

Planeeritud korterelamud on kuni neljakordsed ühe maa-aluse korrusega. Üldkasutatava maa krundid on ette nähtud laste mänguväljakute, spordiväljaku rajamist ja avaliku kasutusega pargialaks.

Kavandatav ala liidetakse olemasolevate tehnovõrkudega. Kruntide tehnovõrkudega varustamine lahendatakse detailplaneeringu koostamisel võrguvaldajate väljastatud tehniliste tingimuste järgi. Täpne vee- ja kanalisatsiooni arendamine peab toimuma vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arengukavale.

DP koostamisel määratakse hoonete arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused, mis ümbritseva keskkonnaga sobitudes kujundavad ruumilise terviklahenduse. Samuti määratakse hoonestusalad, tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad, liikluskorralduse põhimõtted ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted.

Joonis 2. DP põhijoonise eskiis. (Allikas: RAAM Arhitektid AI OÜ)

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

8

3 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

3.1 Harju maakonnaplaneering

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Maakonnaplaneeringu kohaselt jääb ala rohevõrgustiku serva.

DP ala asub Tallinna ümbersõiduraudtee põhimõttelise koridori edelaservas, vastavalt Harju maakonnaplaneeringule 2030+. Tallinna ümbersõiduraudtee perspektiivne põhimõtteline raudteekoridor on kaardil näidatud ca 500 m, kuid täpne ruumivajadus ei ole tulenevalt planeeringu üldistusastmest teada. DP eskiisis on arvestatud perspektiivse raudtee sanitaarkaitsevööndi laiusega 120 m (60 m + 60 m).

Vabariigi Valitsuse 26.01.2023 korraldusega1 nr 36 on algatatud Tallinna ringraudtee riigi eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärast riigi eriplaneeringu ja KSH algatamist tehakse kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks asukoha eelvalik kahe Harju maakonnaplaneeringus 2030+ kavandatud põhimõttelise trassialternatiivi vahel, mis on riigi eriplaneeringu detailse lahenduse väljatöötamise alus.

Maakonnaplaneeringust tulenevate kitsendustega on DP eskiisis arvestatud.

3.2 Saue valla üldplaneering2

Planeeritaval alal kehtib Saue Vallavolikogu 28. juuni 2021. a otsusega nr 40 kehtestatud Saue üldplaneering.

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala osaliselt korterelamute maal ja osaliselt haljasala ja parkmetsamaal. Viimane kattub ka suures osas rohevõrgustiku alaga.

Saue valla üldplaneeringuga on täpsustatud Harju maakonnaplaneeringus määratud linnalise asustusega alade piire Laagri aleviku ja Saue linna ühiseks arengualaks n-ö kokkusulatamiseks, et moodustuks perspektiivne linnalise asustuse arenguala - osa Laagri aleviku ja Saue linna ühendatud keskusalast.

Seega on ala perspektiivsel valla tiheasustusega alal. Vastavalt üldplaneeringule on detailplaneeringute kehtestamise tingimuseks üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alal liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ning kavandatavate tegevustega kaasnevale liikluskoormusele vastav juurdepääsuvõimalus avaliku teedevõrgu kaudu. Vääna jõe äärne ala on kavandatud avaliku kasutusega rohealaks, mis tagab ka juurdepääsu jõe kallasrajale.

Üldplaneeringu nõuetega kooskõlas ei ole kavandatud korterelamutele väiksemaid kui 1200 m² suuruseid krunte ja hooned on kavandatud kuni 4-korruselistena. Planeeritud alal on avalikult kasutatava haljastatud ala osakaal ca 65% ning hoonestatud ala osakaal ca 5%. Elamukvartalite kavandamisel lähtutud põhimõttest, et hoonete vaheline ruum oleks suures osas haljastatud avalik ruum. Samuti on kvartali kesksele alale kavandatud suur üldkasutatav puhke- ja rekreatsiooniala koos mänguväljakutega.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/327012023001

2 https://sauevald.ee/uldplaneering

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

9

Ala kavandamine vastab üldplaneeringu põhimõtetele ja detailplaneeringu lahendus on üldplaneeringuga kooskõlas.

Joonis 3. Väljavõte Saue valla üldplaneeringust

PLANEERITAV ALA SAUE VALLA ÜP-s

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

10

4 Võimalikud keskkonnamõjud

4.1 Mõju Natura alale ehk Natura eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üle-euroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Detailplaneeringuala läheduses ei paikne Natura 2000 võrgustiku alasid.

Lähim looduskaitse objekt on ca 900 m edela poole jääv Saue mõisa park (KLO1200566).

Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist, siis on välistatud, et kavandatav tegevus mõjutaks Natura ala kaitse-eesmärke, sh elupaikade seisundit ja kaitstavate liikide seisundit ebasoodsalt. Välistatud on ka ebasoodne mõju Natura ala terviklikkusele. Seepärast KSH eelhinnangu käigus Natura eelhindamist ei teostata.

Kavandatava tegevuse iseloomust ja paiknemisest tulenevalt ei mõjutata loodusalal kaitstavate koosluste ja liikide seisundit.

4.2 Mõju kaitstavatele aladele, kaitsealustele liikidele jt loodusobjektidele ning bioliigilisele mitmekesisusele

Planeeringualal ega kontaktvööndis ei paikne EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur järgi kaitstavaid alasid ega üksikobjekte ega kaitsealuste liikide leiukohti. Seega ei ole oodata, et kavandatava tegevusega kaasneks ebasoodsat mõju kaitsealustele aladele, üksikobjektidele või liikidele.

Planeeringualal ei ole Keskkonnaagentuuri ELME projekti3 ökosüsteemide seisundihinnangu alusel väärtuslikke kooslusi. Seega ei ole oodata, et kavandatav tegevus halvendaks kõrge ökoloogilise väärtusega koosluste seisundit.

Saue valla üldplaneeringu alusel on rohevõrgustiku tuumalal looduslike alade osatähtsus vähemalt 90%. Looduslike aladena käsitletakse vähese inimmõjuga alasid nagu kõik praegused metsaalad. Rohevõrgustiku alad tuginevad Harju maakonnaplaneeringu alusel määratud vastavatele aladele. Varem asusid Padula ja Metsa-Padula kinnistud rohevõrgustiku tuumalasid ühendava rohekoridori K9 alal, kuid Saue valla üldplaneeringuga korrigeeriti rohekoridori paiknemist.

Metsa-Padula kinnistul asuvad kõrghaljastatud rohealad, mis on detailplaneeringu eskiislahenduses kavandatud säilitatavatena. Kõrghaljastuse osaline likvideerimine on vajalik Metsa-Padula kinnistule kavandatud juurdepääsutee rajamiseks, kuid seejuures tuleb jälgida, et tee maa-ala on võimalikult optimaalne.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne seega olulist ebasoodsat mõju looduskeskkonnale. Kaitsealuste liikide või kõrge ökoloogilise väärtusega kooslustele olulist ebasoodsat mõju ei ole oodata.

3 https://keskkonnaportaal.ee/et/elme-kaardikihtide-kataloog-2021

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

11

4.3 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeringuga kavandatavaid ehitusmahte, siis ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud tegevuse puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete (ka lammutusjäätmete) valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise (sh kogumise) korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja Saue valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba või registreeringut omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

Tegevusega kaasneb jäätmete teke hoonete kasutusperioodil, kuid ei ole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Samuti ei ole oodata spetsiifiliste, sh ohtlike, jäätmete teket, mille käitlusvõimekus on piiratud.

Maapõues tehtavate tööde käigus tekkinud kaevist kui ressurssi võib väljaspool kinnisasja kasutada ainult Keskkonnaameti loal. Kaevise võõrandamiseks või väljaspool kinnisasja kasutamiseks tuleb esitada taotlus keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kaks nädalat enne kavandatavat tegevust vastavalt maapõueseaduse § 97 kohaselt.

4.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringuala piirneb kirdest Vääna jõega (VEE1094500). Vääna jõe piirangu- ega ehituskeeluvööndisse arendustegevusi ette ei nähta.

Vääna jõgi kuulub antud lõigus keskkonnaministri määruses nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ toodud jõgede hulka. Vääna jõe koondseisund on hinnatud kesiseks. Keskkonnaameti 10.01.2024 korraldusega nr 1-3/24/10 on kinnitatud „Vääna jõe loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava“. Kavast tulenevalt on kaitseväärtuse elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) mõjutegurid: asulatest pinnaveega tulev hajureostus, asulatest reoveega tulev reostus (reoveepuhasti PUH0370840 Kanama toimimine), ehitustegevus kallastel, kaldajoone muutmine. Nimetatud Saku valla Kanama korteriühistu biopuhasti asub kinnistul „Kanama meistripunkt“ (71801:003:0550) ja on eraomandis. Puhastile on väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/329634.

Planeeringuala jääb kehtiva üldplaneeringu kohaselt perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavale alale. Seega on ala võimalik ühendada tulevikus ühiskanalisatsiooniga ning reovee ühiskanalisatsiooni juhtimisel ei ole oodata olulist ebasoodsat mõju pinnaveele (Vääna jõele) või põhjavee seisundile. DP ala liidetakse Tallinna Vesi AS ühisveevärgi ja -kanalisatsioonisüsteemiga (ÜVK). Tallinna Vesi AS on Saue Vallavolikogu otsusega 30.11.2023 nr 54 määratud vee- ettevõtjaks Laagri-Metsavahi, Padula ja Angerja tegevuspiirkondades. Seega planeeritav tegevus teadaoleva informatsiooni kohaselt ja oma olemuselt kasutamise ajal põhjaveele ega Vääna jõele reostusohtu ei kujuta.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

12

Ala läbib Padula kraav (VEE1095400), mis ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu, kuid mis suubub Vääna jõkke. Ala liidetakse ÜVK süsteemiga. Tegevustega ei kaasne heitvee juhtimist pinnaveekogudesse ning mõju pinnaveele seega ei avaldata. Hetkel ei ole DP algatamise staadiumis teada täpsemad sademeveeärajuhtimise lahendused. Juhul kui kavandatakse sademevee juhtimist Padula kraavi, tuleb DP koostamise käigus täiendavalt analüüsida vajalikke meetmeid, mis välistavad täiendava olulise veekvaliteedi muutuse (hajureostuse suurenemise oht) Vääna jõe elupaigatüübile.

Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Kuna tegemist on paepealse platooga on olemasolev pinnas õhuke. See raskendab sademevee immutamist. Siiski tuleb maksimaalselt kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Planeeringuga nähakse ette võrdlemisi kõrget täisehituse osakaalu. Kõvakatteliste pindade rajamine tõstab alalt ärajuhtimist või lokaalset immutamist vajava sademevee koguseid. Arvestades sademevee immutamise keerukust seoses geoloogilise ehitusega tuleb võimalusel minimeerida vett mitte läbilaskvate pindade kasutust. Soovitatav on poorsete tänavakattematerjalide kasutamine ning haljaskatuste kasutamine. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

Planeeringuga ei kavandata uusi olulise reostusohuga objekte.

Planeeringualal VEKA puurkaevude registri alusel puurkaevud puuduvad.

Vastavalt 06.04.2006. aasta Keskkonnaministeeriumi ministri käskkirjale nr. 396 on Saue vallas kinnitatud põhjaveevaru järgnevalt:

− veekihi geoloogiline indeks O-C, põhjaveevaru 1300 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.

− veekihi geoloogiline indeks C-V, põhjaveevaru 1200 m3/d, varu kategooria ja otstarve P, kasutusaeg kuni 2030.a.

Eeldatavalt ei ole oodata veetarbimist mahus, mis ületaks piirkonna kinnitatud põhjaveevaru suurust või ÜVKs kavandatud üsteemi laiendusvajadusi ehk siis põhjustaks olulist ebasoodsat mõju põhjavee seisundile. Kuna tegu on suure piirkonna arendusega, siis põhjavee tarbimisvajaduse vähendamiseks on soovitatav rakendada veekasutuse vähendamise ja vee taaskasutamise meetmeid. Planeeringule ei ole valla vee-ettevõtja poolt tehnilisi tingimusi veel määratud.

DP realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju pinnaveele ja põhjavee režiimile või kvaliteedile. Peatükis 5 on toodud võimalikud ehitusaegsed leevendusmeetmed.

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid arvestades kavandatavaid ehitusmahte, siis on need mõjud väga lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra tasemeid. Tegu on mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu, siis ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju. Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid mürarikkaid ehitustöid.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

13

KOTKAS heiteallikate registri andmetel ei asu planeeringuala lähipiirkonnas välisõhusaaste heiteallikad. Saue valla kohta on koostatud mürakaart, kuid konkreetse DP lahenduse kohta on otstarbekas koostada täiendav müramodelleerimine, kus tuleb arvestada ka perspektiivse raudteega.

Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta otseselt õhukvaliteedi halvenemist või olulist mürahäiringut piirkonnas. Samas on oodata, et müra ja õhusaastet lisandub piirkonda planeeringu elluviimisel lisanduva liikluskoormuse tõttu. Arvestades planeeringu mahtu siis on ebatõenäoline liiklusmüra siht- ja piirväärtuste ületamine piirkonnas.

Planeeringu elluviimisel suureneb piirkonna valgustatus. Detailplaneeringuala valgustuse projekteerimisel ja rajamisel tuleb eelistada kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi, vältida valgust ülesse suunavaid lahendusi ning arvestada ümbritsevate hoonete paiknemist (vältida uue valgustuse olemasolevatesse akendesse suunamist).

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata olulist soojuse emissiooni, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkevõimalust.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse, vibratsiooni või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Detailplaneeringu lahendus näeb ette ehitust alale, mis on käesoleval ajal kasutusel enamasti püsirohumaana. Tegevus on kooskõlas alal kehtiva üldplaneeringu maakasutuse põhimõtetega.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata ebasoodsat mõju inimese tervisele ega varale.. Sotsiaalsetele vajadustele positiivse mõju avaldamiseks on DP-ga kavandatud multifunktsionaalne piirkond, koos võimalike sotsiaal- ja ärifunktsioonidega.

4.7 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuuriväärtused piirkonnas puuduvad.

4.8 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Alale ei ole DP algatamise taotluse kohaselt kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Eelnevast tulenevalt ei kaasne kavandava tegevusega eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga avariiolukordasid.

Ehitamise käigus tuleb järgida tavapäraseid töökorralduslikke meetmeid ja head ehitustava vältimaks ehitusaegseid avariiolukordi.

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

14

4.9 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Tegu on aktiivselt areneva piirkonnaga. Piirkonnas on kehtestatud mitmeid detailplaneeringuid4: - 4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee, Keila-Tallinn 87,2-91,1 raudtee, Vääna jõe ja Topi liiklussõlme

vahelise maa-ala detailplaneering; - Kinnistu Tuuleveski 1 detailplaneering.

Planeeringute koosmõjus on oodata piirkonna muutumist tiheasustusalaks nii nagu üldplaneering seda ka ette näeb. Kavandatava tegevusega ei kaasne riigipiiriülest mõju.

4.10 Muud aspektid

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p-le 3 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga, olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Edasises DP koostamise menetluses tuleb rakendada Euroopa Liidu keskkonnaalastes õigusaktides sätestatud säästvuse, ettevaatlikkuse ja vältimise põhimõtteid.

Kui DP-ga planeeritakse võimalikku olulist keskkonnamõju kaasatoovat tegevust, siis tuleb kaaluda KSH vajadust, mida on ka eelhinnangu näol tehtud. Põhimõte kaaluda KSH läbiviimist on kooskõlas ka Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega, sest vastava põhimõtte sätestab ka Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2011/92/EL.

4 https://gis.sauevald.ee/detailplaneeringud/

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

15

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

Detailplaneeringuga kavandatakse perspektiivsele tiheasustusalale luua keskkonnasäästlik infrastruktuur, kasutades seejuures tänapäevaseid nn rohelistele elamualadele omaseid energia- , kütte-, jahutuse-, vee-, reovee- ja sademeveelahendusi.

Vastavalt KeHJS § 3 lõikele 1 hinnatakse keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Kui tegevus ei kuulu nimetatud seaduse § 6 lg 1 olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelu hulka, tuleb anda eelhinnang selle kohta, kas seaduse § 6 lg- s 2 toodud valdkondade tegevuste kavandamisel kaasneb oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 p 10 alusel ning § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 lg 2 alusel tuleb eelhinnang koostata infrastruktuuri ehitamise valdkonnas, kui tegu on ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamisega. 13 elamumaa krundi kavandamist võib liigitada elurajooni kavandamiseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3–5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) planeeringualal ei paikne kaitsealuseid looduse üksikobjekte ja kaitsealasid, Natura 2000 võrgustiku alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist liikluskoormuse ja mürataseme suurenemist;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

KSH eelhinnangu koostaja soovitab planeeringu koostamisel arvestada järgnevaid leevendavaid meetmeid:

− Sademevee käitlemisel on soovitatav maksimaalselt kasutada looduslähedasi sademevee käitluslahendusi, sh kavandada sademevee kogumislahendused haljastuse kastmiseks. Arvestada tuleb, et paepealsel õhukese mullakattega alal on sademevee immutamine keerukas. Minimeerida tuleb vett mitte läbilaskvate pindade osakaalu. Tugevalt soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

− Negatiivne mõju Padula kraavile ja sealt Vääna jõele võib tekkida läbi saasteainete pinnasesse ja (pinnase)vette sattumise kas ehitus- või kasutusetapis (näiteks läbi võimaliku potentsiaalselt reostunud sademevee juhtimise kraavi ilma seda vajadusel eelpuhastamata). Negatiivset mõju ehitusaegselt on võimalik vältida töökorralduslike

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

16

meetmete ja ohutusmeetmete järgimisega. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata ka ehitusaegsete masinate, seadmete, ehitusmaterjalide ja jäätmete hoiukohtadele, et sealt ei lekiks pinnasesse ohtlikke aineid. Tööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad ohtlike ainete sattumise pinnasesse.

− Uue kraavi rajamisel ehitustööde käigus ja edasistel kraavi äärsetel hooldustöödel vältida kallaste kahjustamist ning ehitusjäätmete ja heljumi sattumist kraavi.

− Kuna tegemist ei ole tööstusalaga, siis elamute katustelt ärajuhitavat sademevett võib pinnasetingimustesse sobivate lahendustega immutada pinnasesse ilma eelpuhastamata. Reostusohtlik sademevesi tänavatelt ja parkimisplatsidelt tuleb enne loodusesse suunamist vajadusel puhastada lokaalses õli- ja liivapüüduris. Täpne lahendus antakse ehitusprojektis.

− Suured asfaltkattega pinnad ja katusepinnad võivad kuumalaine korral maa-alal levivaid temperatuure tõsta (võimendada), asjakohane on minimeerida kõvakatteliste pindade osakaalu, kasutada kõrghaljastust ja võimalusel funktsionaalseid katusepindasid (päikesepaneelid, haljaskatused vms).

− Hoonete siseruumide kaitseks kasutada müra vähendamiseks hea heliisolatsiooniga seinu ja aknaid. Hoonete planeerimisel ning rajamisel tuleb järgida Eestis kehtivat standardit EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”.

− Soovitav on DP koostamisel teostada mürauuring. Planeeringuga elluviimisel lisandub täiendavat müra ehitustööde läbiviimisel. Arvesse peab võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada atmosfääriõhu kaitse seaduse ning selle alusel välja antud määrustes ja sotsiaalministri 04. märtsi 2002. a määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” sätestatud müra normtasemeid. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga.

− Arvestada planeeritavate hoonete tehniliste seadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel naaberhoonete paiknemisega ning et tehniliste seadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.

− Kuna planeeringuga asendub ulatuslik püsirohumaa ala tehisliku alaga, siis tuleb planeeringu koostamisel tähelepanu pöörata elurikkuse kao vähendamisele suunatud meetmete rakendamisele (näha ette elurikkust toetavaid haljastuslahendusi jms).

Detailplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on antud planeeringu puhul igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12. KSH algatamise või mittealgatamise täiendava otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning üldplaneeringut muutva detailplaneeringu puhul peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid nii detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, aga vajadusel ka teistelt asutustelt.

Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Versioon: 16.02.2024

17

Kasutatud materjalid

Allikmaterjalid:

Harju maakonnaplaneering 2030+

Saue valla üldplaneering (kehtiv)

Seadused, määrused:

Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded (Vastu võetud 16.08.2017 nr 31). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I 2005, 15, 87). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/103012022010?leiaKehtiv

Planeerimisseadus (RT I, 26.02.2015, 3). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129062022009?leiaKehtiv

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu (RT I 2005, 46, 383). Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122092020003?leiaKehtiv

Andmebaasid:

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

EELIS Veka: https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?page=vekavek

Eesti Geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga): https://gis.egt.ee/portal/apps/MapJournal/index.html?appid=638ac8a1e69940eea7a26138ca8f 6dcd

Maa-ameti ETAK andmed: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Eesti-topograafia- andmekogu/Laadi-ETAK-andmed-alla-p609.html

Maa-ameti geoportaal: http://geoportaal.maaamet.ee

Saue Vallavalitsus Registrikood 77000430 ak EE021700017001821116 Luminor Bank Kütise 8 / Saue linn / Saue vald / 76505 Harju maakond / EESTI ak EE097700771000592478 LHV Pank tel +372 679 0180 / [email protected] / www.sauevald.ee ak EE532200001120155821 Swedbank ak EE781010220028782015 SEB Pank

Puudutatud isikud ja asutused vastavalt

nimekirjale

12.03.2024 nr 5-1/2/2024-4

Laagri alevik Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu algatamise teade

Saue Vallavalitsus algatas 06.03.2024. aasta korraldusega nr 175 Laagri alevikus Padula

(72703:001:0444, suurusega 91057 m², maatulundusmaa 100%) ja Metsa-Padula

(72601:001:0996, suurusega 86068 m², maatulundusmaa 100%) katastriüksuste ja lähiala

detailplaneeringu ning jättis sama korraldusega keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on korterelamukvartali rajamine. Ehitusõigus

määratakse kokku kaheksale planeeritavale korterelamu krundile, kahele äri- ja/või

ühiskondlike ehitiste krundile, millest üks krunt jääb perspektiivse lasteaia ehitamiseks ning üks

tootmismaa krunt planeeritakse tehnorajatiste tarbeks. Kaks üldkasutatava maa katastriüksust

reserveeritakse perspektiivse Tallinna ringraudtee tarbeks ning viis katastriüksust jäävad

mänguväljakute, spordiplatsi, kelgumäe ning puhke- ja virgestusala tarbeks. Lisaks sellele

moodustatakse uued tänavamaad. Maa-ala on hoonestamata. Planeeritava maa-ala suurus on ca

17,7 ha.

Padula ja Metsa-Padula katastriüksused asuvad Laagri alevikus, Saue vallas. Planeeritud ala

piirneb põhjast Saue tee L2 ja Saue tee L3-ga. Idast külgneb Topi liiklussõlme vahelise maa-ala

detailplaneeringuga ning Vääna jõega. Ülejäänud osas piirneb planeeritud ala rohevõrgustikku

jääva alaga, mis on Saue valla üldplaneeringu alusel haljasala ja parkmetsamaa juhtotstarbega

ala. Padula ja Metsa-Padula katastriüksuste vahele jääb Vana-Padula (72703:001:2110)

maaüksus, mis on hoonestatud ning mille maakasutuse juhtotstarve on elamumaa. Planeeritud

ala lähedusse jääb Keila-Tallinn raudtee ja Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee.

Saue valla üldplaneeringu kohaselt asub detailplaneeringuks taotletav maa-ala tiheasustusalas,

maakasutuse juhtotstarbega korterelamumaa ning haljasala ja parkmetsamaa.

Detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Saue valla üldplaneeringus toodud

nõuetega. Lisainfo detailplaneeringu algatamise korralduses.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Aive Mikk

planeeringute spetsialist

Lisa:

1. Detailplaneeringu algatamise korraldus nr 175

2. Eskiisettepanek

3. Planeeritava ala asukoht

4. Saue vallas Laagri alevikus Padula ja Metsa-Padula kinnistute detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Aive Mikk

+372 5270 869 [email protected]