Raplamaa Rapla vald Tuti küla Miku-Jüri detailplaneeringu eskiisi ja KSH eelhinnangu esitamine

O T S U S

EELNÕU nr 1-4/2023/113

seisuga 06.10.2023

eelnõu algataja:vallavalitsus

Rapla

... 2023 nr

Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

(Miku-Jüri detailplaneering)

Rapla Vallavolikogu 16. detsembri 2021 otsusega nr 91 algatati detailplaneeringu koostamine Tuti

külas Miku-Jüri maaüksusele (katastritunnus 66904:003:1431, pindala ca 6,7 ha, 100%

maatulundusmaa). Planeeringu eesmärk on terviklikult väljaarendatava üksikelamupiirkonna

moodustamine Rapla linna vahetus naabruses. Kavandatakse juurdepääsuteede rajamist,

orienteeruvalt 15 üksikelamu etapiviisilist püstitamist kruntidele suurustega 2500 kuni 4000 m²

ning terviklikku tehovarustuslahendust. Planeeringuala pindalaga u 6,8 ha hõlmab Miku -Jüri

maaüksust (katastritunnus 66904:003:1431) ning osaliselt Liiva maaüksust (katastritunnus

66904:003:0241), Rapla-Märjamaa teed ja Rapla ümbersõitu. Planeeringuala piirneb idast Liiva,

lõunast Mikkuri, põhjast Sõõrumaa, Nuki ja Ärma maaüksustega ning läänest Rapla

ümbersõiduteega.

Detailplaneering algatati eesmärgiga järgida Rapla valla üldplaneeringut ning kavandada

üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet muutvad tegevused vaid 25% ulatuses maaüksuse

pindalast. Elluviimisega seotud investeeringu maksumust ja piirkonna elamuala perspektiivi

arvestades on planeeringu koostamise käigus leitud, et otstarbekam on üldplaneeringu tingimuste

muutmine veidi suuremas ulatuses ja planeeringuala väljaarendamine ühe tervikliku ehitusetapina

algselt kavandatud mitme ehitusjärgu asemel. Alates 13. juunist 2023 on planeeringut menetletud

üldplaneeringut muutvana. Koostatud on keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang (keskkonnaekspert Andres Tõnissoni töö) ja korrigeeritud on planeeringu koostamise

lähteseisukohti. Valminud on detailplaneeringu eelnõu (eskiis).

KSH eelhinnangu järelduste kohaselt ei ole alust eeldada üksikelamupiirkonna rajamisega olulise

keskkonnamõju ilmnemist kui järgitakse asjaomaste valitsusasutuste seisukohti. Enne otsuse

langetamist kaasati asjaomased valitsusasutused.

(Pädevate asutuste seisukohad lisatakse)

Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja detailplaneeringu KSH algatamise üle otsustaja on

Rapla Vallavolikogu.

Tuginedes planeerimisseaduse § 142 lõikele 6, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 2¹, lõigetele 3, 4 ja 5, § 35 lõikele 5, menetluse

käigus ilmnenud asjaoludele ning vastavalt asjaomaste valitsusasutuste seisukohtadele,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Jätta Miku-Jüri detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata tuginedes

eelhinnangu järeldustele ja asjaomaste asutuste seisukohtadele.

1.1. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloom ei anna alust eeldada olulise

keskkonnamõju ilmnemist.

1.2. Detailplaneeringuga nähakse ette ebasoodsaid mõjusid leevendavad meetmed ja tingimused

keskkonnaprobleemide ärahoidmiseks ning jäätmemajanduse korraldamiseks.

1.3. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnev häiring piirdub eeldatavasti ehituse perioodiga, on

ajutine ja pöörduv, õnnetuste esinemise võimalikkus ei erine tavapärasest.

1.4. Detailplaneeringu koostamise algataja, koostamise korraldaja ja kehtestaja on Rapla

Vallavolikogu, koostaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla linn, Tallinna mnt 14).

1.5. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda

Rapla valla dokumendiregistri vahendusel, Rapla valla kodulehel ja eelneval kokkuleppel

vallamaja lahtiolekuaegadel vallakantseleis (Rapla linn, Tallinna mnt 14).

2. Vallavalitsusel korraldada teate avaldamine Rapla valla veebilehel, maakonnalehes „Raplamaa

Sõnumid“ ja valla infolehes „Rapla Teataja“, samuti teavitada huvitatud ja puudutatud isikuid.

3. KSH algatamata jätmine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust

detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos

haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise lõpetamise otsus.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

Kalle Toomet

Volikogu esimees

____________________________________________________________________ Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007

Tallinna mnt 14 [email protected] SWED EE662200221068430132

79513 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale 06.10.2023 nr 6-2/16-13

Detailplaneeringu eskiisi ja KSH eelhinnangu

esitamine (Miku-Jüri detailplaneering)

Rapla Vallavolikogu 16. detsembri 2021 otsusega nr 91 algatati detailplaneeringu

koostamine Tuti külas Miku-Jüri maaüksusele (katastritunnus 66904:003:1431, pindala

ca 6,7 ha, 100% maatulundusmaa). Planeeringu eesmärk on terviklikult väljaarendatava

üksikelamupiirkonna moodustamine Rapla linna vahetus naabruses.

Detailplaneering algatati eesmärgiga järgida Rapla valla üldplaneeringut ning kavandada

üldplaneeringuga määratud juhtotstarvet muutvad tegevused vaid 25 % ulatuses maaüksuse

pindalast. Elluviimisega seotud investeeringu maksumust ja piirkonna elamuala perspektiivi

arvestades on planeeringu koostamise käigus leitud, et otstarbekam on üldplaneeringu

tingimuste muutmine veidi suuremas ulatuses ja planeeringuala väljaarendamine ühe

tervikliku ehitusetapina algselt kavandatud mitme ehitusjärgu asemel. Alates 13. juunist 2023

on planeeringut menetletud üldplaneeringut muutvana. Koostatud on KSH eelhinnang ja KSH

algatamata jätmise otsuse eelnõu (mõlemad lisatud), mis saadetakse pädevale asutusele

arvamuse andmiseks. Detailplaneeringuga seotud materjal on kättesaadav ka valla veebilehelt

https://rapla.ee/algatamine (viide avab õige koha).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Cerly-Marko Järvela

vallaarhitekt

Adressaadid:

tel 506 1360

[email protected]

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

seoses Miku-Jüri kinnistu algatatud detailplaneeringuga

(Tuti küla, Rapla vald)

Miku-Jüri planeeringuala – metsatukk rapsipõldude vahel. Vaade Rapla suunast, paremal ülanurgas

Märjamaa tee ja Rapla ringtee ristmik (Maa-amet, 2023)

FAKTILISED ASJAOLUD

Maaomanik Taavi Kookmaa soovib detailplaneeringu alusel muuta Miku-Jüri kinnistu (6,6 ha)

kasutamise juhtotstarvet maatulundusmaast üksikelamu- (55%), parkmetsa- (30%) ja

tänavamaaks (14%). Kava kohaselt saaks tänase isetekkelise (metsastunud põllumaa) puistu

asemele paigutada 13 väikeelamut, mis oleks ühest küljest piiratud ribakujulise haljasalaga

(pargiga), teine külg oleks avatud põllumaale. Kruntide paigutus lähtub kinnistu piklikust kujust

ja võimalusest rajada kinnistut läbiv uus tee, mis ühendaks Rapla ümbersõitu (riigi

kõrvalmaantee) ja Rapla-Märjamaa tugimaanteed. Edaspidi on Miku tee kruntidel otse ligipääs

ka Märjamaa tugimaantee äärde rajatavale kergliiklusteele. Uut (Miku) teed saab võrrelda endise

Saarevälja teega (endine Järvakandi mnt) Tuti ja Mahlamäe külade piiril, mis uue maantee

2

rajamise järel on vajalik eelkõige teeäärsetele majapidamistele. Uus tee, mille kasutajad oleks

valdavalt krundiomanikud, saaks samuti olema avalikus kasutuses.

Miku-Jüri kinnistu on täna kaetud keskmiselt 30-aastase metsaga, kus valdav puuliik on kask.

Mets on korraldamata. Veel 1979. aasta aerofotol (Maa-ameti kaardiserver) on ala kasutuses

põllumaana, kus puid ei kasva. Maade tagastamise käigus 1990-tel on teistel lähiala

põllumajanduslikel kruntidel (Sõõrumaa, Mikkuri, Liiva) põllupidamisega jätkatud, Miku-Jüri jäi

kasutusest välja. Põhja suunas külgneb Miku-Jüri arendusala Nuki detailplaneeringu alaga, millel

nähakse ette ühe väikeelamukrundi moodustamine senise põllumaa maanteepoolses osas.

Maanteedega piiratud kolmnurkne ala Rapla linna serval kuulub halduslikult Tuti küla koosseisu,

sisuliselt on tegu linnalähedase alaga, mille elanikkond on tihedalt seotud Raplaga. Kehtiva

üldplaneeringu (2011) kohaselt on tegu tiheasustusalaga, millele määratud parkmetsa ja

säilitatava metsa kasutusotstarve (HL ja HK). Koostatavas üldplaneeringus ei ole piirkonna

arengu üldises suunas (veel) kokku lepitud, ilmne on vajadus uute asustusalade leidmiseks Rapla

lähitagamaal - ehituskruntide nõudlus on seal selgelt olemas.

Väljavõte Rapla valla üldplaneeringust

(Mahlamäe küla tähistus kaardil on eksitav, tegemist on Tuti külaga)

Miku-Jürile kavandatud elamukrundid on suuremad kui Raplas keskmiselt, pindalad varieeruvad

vahemikus 2660 - 3710 m2. Hoonestus on kavandatud tavapärane: kuni kahe korrusega

väikemajad ühe abihoonega, ehitusalune pind kokku kuni 300 m2. Elamukrundid on võimalik

liita Rapla Vesi AS ühisveevärgiga.

Kuna Miku-Jüri kinnistu perspektiivne kasutusotstarve on üldplaneeringu kohaselt parkmets,

võib käesolevat detailplaneeringut käsitleda üldplaneeringu põhilahendust muutvana. See

asjaolu toob kaasa kohustuse kaaluda KSH vajadust. Kui lähtuda üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise üle otsustamisel (vastavalt PlanS § 142 lõike 1 punktile 1) eeldusest, et DP-ga nähakse

ette ÜP-ga „määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine” – on KSH eelhinnang

3

kohustuslik. “Ulatusliku muutmise” kui sellise määratlemist/otsustamist samas pole kusagil

kirjeldatud. ÜP põhilahenduse muutmise üle otsustamisel on omavalitsusel võimalik tugineda ka

“muu-le” asjaolule (punkt 3 eelviidatud lõikes).

PLANEERINGUALA ISELOOMUSTUS

Planeeringualale ei jää (ning sellega ei külgne) ametlikke rohevõrgustikke, maardlaid,

veekogusid ega nendega seotud kaitsevööndeid. Lähikonnas puuduvad kultuurimälestised,

looduskaitseobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad, planeeringutega määratletavad väärtuslikud

maastikud ja väärtuslikud põllumaad.

Planeeringuala jääb valdavas osas Põlendiku-Suurearu maaparandusobjektile (eesvooluks

riiklikult korrashoitav lõik Vigala jões), mis tähendab drenaazkuivendusega arvestamise vajadust

ja planeeringu kooskõlastamise kohustust Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Kitsendused planeeringualal on eelkõige tehnilised: keskpinge õhuliin oma kaitsevööndiga ja

maantee kaitsevöönd Rapla ümbersõiduteel.

Radoonisisaldus pinnaseõhus on Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi kohaselt keskmine või

madal. Rn-riski ruutkaardi (500 x 500 m) kohaselt on mõõdetud Rn-väärtused Rapla ümbruses

madalad (10-30 kBq/m³), mistõttu ehitusprojekti koosseisus pole Rn-mõõtmise järele otsest

vajadust.

Planeeringuala pinnamood on nõrgalt lainjas, kallakuga lõuna suunas. Alal esinevad rähksed

mullad, mille niiskusesisaldus kasvab samuti lõuna suunas.

Põhjavesi on nõrgalt kaitstud, ühisveevärgiga liitumise korral pole see ka oluline.

Planeeringuala lähimad naabrid elavad Ärma ja Mikkori kinnistul, kus elamud jäävad u 100 m

kaugusele kavandatud uushoonestusest. Järgmisena tulevad kolm Saarevälja tee elamut, mille

kaugus arendusalast on u 200 meetrit. Võimalik on uue elamu lisandumine Nukile, distants sama.

Kõikide nimetatud juhtudel on kaugus arendusalast piisav, eeldamaks, et uute väikeelamute

lisandumine ei too kaasa olulist häiringut naabrusele. Ühist teekasutust pole ette näha.

EELHINNANGU ALUS

Miku-Jüri detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega KSH

vajaduse kaalumise nõuet KeHJS § 6 lõigete 1 ja 2 mõistes. KSH kaalumine pole seega

kavandatud tegevuse sisu ega valdkonna mõttes kohustuslik.

KSH kaalumise kohustus lähtub Planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, mille kohaselt tuleb

üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava DP koostamisel anda eelhinnang

ja kaaluda KSH-d. Nagu eelpool viidatud, võib maa sihtotstarbe muutmise soovi (uue elamuala

rajamine) lugeda ÜP põhilahenduse muutmiseks. Dubleerivalt sisaldub KSH eelhinnangu nõue

ka KeHJS-is (§ 32, lg 2, p 1) – juhul, kui DP-ga tehakse ÜP-s muudatusi).

4

Keskkonnamõju eelhinnangu sisunõuded on täpsustatud keskkonnaministri 2017. a. määrusega:

https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003

KSH eelhinnangute tarvis on Eestis koostatud järjest mitmeid metoodilisi juhendeid, viimati

2018. aastal. „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“ (algselt

Riin Kutseri koostatud, nüüd uuendatud juhend) on saadaval nii planeerimine.ee portaalis kui

näiteks kliimaministeeriumi vastavas valdkonnajaotuses:

https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-strateegiline-hindamine#ksh-juhendmaterjalid

Nimetatud juhendi järgmine on soovituslik. Eelhindamisel tuleb lähtuda KeHJS § 33 lg 4 ja 5

toodud kriteeriumitest ning asjaomaste asutuste seisukohtadest. Miku-Jüri DP puhul on nende

seas kindlasti Keskkonnaamet, soovitavalt ka Transpordi- ning Põllumajandus- ja Toiduamet.

Eelhinnang ei eelda üldjuhul eraldi uuringute läbiviimist ehk teisisõnu – hinnangu saab anda

olemasoleva teabe alusel. KSH vajaduse otsustab Rapla Vallavalitsus, tavaliselt tehakse vastav

otsus koos DP algatamisega, üsna sageli ka DP algatamise järgselt.

EELHINNANGU SISU

Arvestades KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud kriteeriume, on kaalutud Miku-Jüri DP-ga

kaasneda võivaid olulisi mõjusid ning selgitatud lõppjärelduseni jõudmist. Arusaadavuse huvides

on esmalt toodud vastav kriteerium, sellele järgneb selgitus. Vajalik on silmas pidada, et

KeHJS-is toodud kriteeriumid on üsna üldised ja kõik need ei pruugi konkreetse planeeringu

puhul olla asjakohased.

1. Missugusel määral loob DP aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende

asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest.

DP vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringuga sätestatud korrast, mille kohaselt on

tiheasustusaladel maakasutuse juhtotstarbe muutmisel vajalik koostada detailplaneering.

Kavandamisel on üks põhiline tegevus – elamupiirkonna rajamine, kõrvaltegevused (tee

rajamine, liitumispunktide väljaehitamine) on põhitegevust toetava iseloomuga. DP-ga

määratakse ehitusõigus ja uute kruntide moodustamise põhimõtted ja kasutamise tingimused.

Kavandatud tegevus iseenesest on tavapärane – kavas on uue elamupiirkonna (13

väikeelamukrunti) rajamine. Elamutega koos on lahendatud kaasnevate kommunikatsioonide

paigutus, avaliku haljasala ja liikluse küsimused.

Kavandatud tegevuse elluviimine sõltub maaomaniku edasistest sammudest, eeldatavasti siis

kommunikatsioonide rajamisest, seejärel juba huviliste leidmisest, kes soovivad rajada endale

kodu, investeerida krunti või midagi kolmandat. Tõenäoliselt on elamukruntide turuväärtus

piirkonnas jätkuvalt kasvav. Mingeid alg- ja lõpptähtaegasid sellisele (arendus)tegevusele

üldiselt ei seata, palju oleneb ehitusturust ja üldisest majanduse olukorrast. Ehitusaegne

keskkonnamõju võib seega kesta aastaid, elamupiirkond kestab üle nähtava tuleviku.

5

Planeeringus on arvestatud kehtivaid (väheseid) kitsendusi: elektriliinid, maantee kaitsevöönd.

Asumi rajamine haakub Rapla valla üldise arengutrendiga, milleks on elanikkonna kasv

üksikutes külades, sellistes, kus samaaegselt on võimalik tarbida nii linnalisi kui maalisi hüvesid.

Paratamatult on omavalitsused pandud võistlema uute elanike nimel, seega on valikuks kas

uusarenduste soodustamine (seal, kus selleks on huvi) või leppimine elanikkonna kahanemise ja

sealt tuleneva probleemide jadaga (töökoht, lasteaed, kool, pood, bussiliin jne – kõik need

vajavad kasutajaid).

Maastikulised, majanduslikud, sotsiaalsed, ehitusgeoloogilised ja keskkonnakaitselised

tingimused väikese asumi rajamiseks on Miku-Jüri puhul pigem soodsad: ala ei kannata

ülemäärase liigniiskuse käes, liitumisvõimalused (vesi, elekter) pole kaugel, kruntide looduslik

haljastus tasakaalustab mõnevõrra metsa raadamist, Rapla teenused on jalgsikäigu (kuni 2 km)

kaugusel, pole ette näha olulist häiringut vähestele elanikele naabruskonnas.

Vastuolu üldplaneeringuga, kus ala kirjeldatakse parkmetsa ja kaitsehaljastuse võtmes, on vähem

sisuline, pigem formaalne (kuna: üldplaneeringus on ette nähtud jne). Inimeste, sh maaomanike

teadlikkus on aastatega kiiresti kasvanud, inimeste valmisolek oma maad kasutada on erinev,

soov ja teadmised panustamaks üldplaneeringu koostamisse on samuti üsna erinev. Igal juhul ei

saa üldplaneeringut vaadata lõpliku tõena ning teinekord võib (enamikule osapooltest) soodsaim

lahendus end ilmutada ka hiljem.

Planeeringu elluviimisel (asumi rajamisel) võib olla erinevaid lähenemisi: lihtsalt kruntide müük,

majakarbi või siis valminud elamu müük. Ehitustegevus võib samuti toimuda nii ühe kui

enamate majade kaupa. Detailplaneering seda sätestama ei pea, tavaliselt on ehitusloa eelduseks

juurdepääsu ja liitumiste rajamine arendaja poolt. Detailplaneeringu elluviimine sõltub

maaomaniku huvist ja võimalustest, vald saab seada tingimusi liitumiste tähtaegade osas.

2. Missugusel määral mõjutab DP teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades

nende kehtestamise tasandit.

Kehtivat Rapla valla üldplaneeringut mõjutab DP üksnes planeeritava kinnistu ulatuses (6,6 ha).

Kuna planeeritavat asumit läbiks ühelt maanteelt teisele viiv/rajatav (Miku) tee, ümberringi

asuvad kasutuses olevad põllumaad (taliraps), ei saa uue elamupiirkonna mõju (vallale tervikuna)

lugeda olulisemaks kui ükskõik millist mõju, mis kaasneb 13 leibkonna lisandumisega. Lisanduv

mõju on eelkõige sotsiaal-majanduslik (valla kohustus tagada lasteaia- ja koolikohad jne),

looduskeskkonna võimalikku mõjutamist võib lugeda tühiseks.

Koostatava üldplaneeringu vaates on kõik alles lahtine, ilmselt on seal otstarbekas (arvestades

Miku-Jüri DP-ga) mõtestada ümber kogu maanteede-vahelise Tuti ja Mahlamäe külade

kolmnurga perspektiiv: kuipalju kaitsehaljastust ja elamuid, milline teedevõrk, millised

ühiskondlikud alad jne. Üldiseks printsiibiks võiks siin olla otse maanteele avanevate

juurdepääsude piiramine - see tähendab, et pole mõistlik elamute kavandamine reana vahetult

maantee ääres. Maantee äärne kaitsehaljastus, tagapool elamud, veel tagapool ühise tegutsemise

alad – selline võiks olla üldine raam piirkonna arengule.

6

Tuti küla (elanikke 2022. aastal 85) ei saa käsitleda Raplast lahus. Tegemist on piirkonnaga, mis

on Raplaga tihedalt põimunud ja sõltub olulisel määral maakonnakeskuse arengutest. Tavapärase

külakogukonna (kes soovib sõnastada ühiseid eesmärke, tegutseda ühiselt jne) väljakujunemine

on sellises olukorras raskendatud, seda enam, et asustus külas on üsna hajali. Just oma väiksuse

(ja ka hajususe tõttu) ei kajasta mitmed Rapla arengudokumendid eraldi Tuti küla (erinevalt n

Uuskülast), see on lihtsalt seotud Raplaga üheks. Rapla kui kohaliku keskuse tugevdamine

sisaldub üldise põhimõttena kõikides valla arengudokumentides, Miku-Jüri DP toetab seda

põhimõtet.

Rapla linna lähitagamaa, Miku-Jüri DP ala sealhulgas, on maakonnaplaneeringus (2017)

määratletud kui „linnalise asustuse ala“. Sellel alal ei näe maakonnaplaneering ette võimalikke

konflike rohevõrgustikuga (puudub) või siis kavandatavate transpordikoridoridega. Rapla linna

ümbersõit on planeeringuala naabruses enam-vähem linnalise ala piiriks. Milline võiks olla

linnalise ala täpsem väljanägemine on juba üldplaneeringu ülesanne. Detailplaneering on

maakonnaplaneeringuga kooskõlas, üldplaneering on koostamisel.

Linnalise asustuse ala (lilla viirutus) paiknemine Rapla linna

kaguosas. Miku-Jüri DP ala jääb kesklinnast linnulennult 1,5 km

kaugusele. Maakonnaplaneeringus kajastatud Rail Baltica

trassikoridori juures on hiljem täpsustatud ka Rapla

raudteepeatuse asukohta Sulupere külas, see jääb linnulennult 2

km kaugusele. Eeldatavasti toetab RB arendus Rapla

läänesuunalist arengut, mis omakorda toob Miku-Jürit

linnakeskusele tinglikult veelgi lähemale. Rapla mõistes on tegu

küll „valglinnastumisega“ aga puhtalt kauguse mõttes saab

Miku-Jüri alal elada ka autot (ja ühistransporti) kasutamata –

sellevõrra erineb olukord klassikalisest valglinnastumisest.

3. DP asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse

valdkondadesse.

Detailplaneeringu asjakohasus (vajadus) tuleneb planeeringuala paiknemisest ühelt poolt küll

linnalise asustusega alal, teiselt poolt siiski n-ö. põldude keskel. Tegemist on seni suurima

detailplaneeringuga Märjamaa tee ja Raikküla tee vahelises kolmnurgas, mis määrab paljuski

kogu lähiala ilme ja edasise kasutuse.

Otseselt põllupealne arendus (kui kujutada ette olukorda, et kinnistu oleks olnud

põllumajandusliku skasutuses) halvendanuks ka teiste põllumaade kasutatamise perspektiivi,

eelkõige majandusliku tasuvuse mõttes (suurem pind tähendab odavamat majandamist). Tänane

metsasalu on aga eraldiseisev saareline maakasutus, üsna sõltumata ümbritsevast. Metsa

7

säilitamine olulisel määral (otseselt 30%, kaudselt, kruntide kõrghaljastuse kaudu eeldatavasti

suuremagi osakaaluga) ei too kaasa järske muudatusi ei piirkonna välisilmes ega loomade

elupaigakasutuses. Eeldatavasti ei ole noore isetekkelise metsakoosluse puhul tegemist

haruldaste liikide koondumiskohaga.

Miku-Jüri DP on seega teatud määral suunanäitaja kogu lähiala kasutuse (võimalikul)

muutumisel, seetõttu on siin oluline ka naabrite ettepanekute ja arvamuste koondamine. Kogu

lähiala võiks (n uues üldplaneeringus) saada perspektiivi põhiliste juurdepääsude ja säilitamist

vajavate alade osas.

4. DP elluviimisega seotud keskkonnaaspektid.

Tavapärastest keskkonnaaspektidest (maastik, kooslused, harulased liigid, atmosfäär, põhja- ja

pinnavesi, radoon, müra, sotsiaalne ja majanduslik mõju jne) omavad Miku-Jüri planeeringuala

tingimuste ja kavandatu puhul tähendust järgmised:

4.1. Maastiku muutus ja maahõive

Ehitustegevusega kaasnev paratamatult otsene maahõive (hoonete- ja juurdepääsude alune maa).

Otsene koosluse muutus/metsa raadamine hõlmaks umbes 2/3 planeeritava ala pindalast.

Elamukruntide puhul ei ole kindlasti mõistlik lubada lausalist raadamist, ka 30 aastaste puude

seas on selliseid, mis väärivad (eriti elamuid arvestades) säilitamist. Eeldusel, et krundiomanikud

säilitavad kolmandikul krundil olemasoleva (ilmselt siiski kujundusraiet kasutades)

kõrghaljastuse, saab otsest maahõivet (koosluse muutust) hinnata poolele planeeringualast.

Alternatiivid: metsa säilitamine koos edasise majandamisega, metsa raadamine tagasi

põllumaaks, vähema arvu kruntide moodustamine (algselt oli DP algatamise ettepanekus soov

moodustada 15 elamukrunti), mingi muu metsa kõrvalkasutus (seikluspark?). Ilmselt on veel

valikuid aga initsiatiiv selleks saab tulla eelkõige maaomanikult. Teadaolevaid vastunäidistusi

ala hoonestamisel elamutega ei ole.

4.2. Põhja- ja pinnavee kaitse

Kogu piirkond on määratud Rapla reoveekogumisala koosseisu, seega tuleb uusarendusel liituda

Rapla Vesi AS kanalisatsioonivõrguga. Sellisel juhul ei ole ette näha probleeme põhjavee

mõjutamisega. Pinnavee mõjutamist pole ette näha - alal puudub kraavivõrk, ka ei lähtu

tavalistest majapidamistest erilisi riske veekeskkonnale. Probleem on kindlasti ehitustegevus

olemasoleva kuivendusvõrgu alal. Pole teada, kuivõrd toimiv on 50 aastat tagasi rajatud

drenaazivõrk ja millisel määral saaks ehituste korral kahjustatud liigvee maasisene äravool

naabruskonna põldudelt. Maaparandussüsteemi serva-aladele on varemgi ehitatud, servadest

tähtsam on aga põhiliste (kesksete) kogujadreenide hoidmine töökorras. Selles küsimuses saab

Põllumajandus- ja Toiduamet anda omapoolse hinnangu. Kindlasti pole siin tegemist olulise

keskkonnaküsimusega aga kuivenduse kaudu on mõjutatav kogu põllumajanduslik lähiala,

umbes 20 ha.

8

4.3. Sotsiaalne mõju

Uue asumi (13 majapidamist) tekkimine mõjutaks Tuti küla rahvaarvu osas küllalt oluliselt,

elukeskkonna muutumise kaudu siiski üsna vähe. Asum paikneks suhteliselt eraldi, valdav osa

külarahvast ei kogeks muutust mujal kui maanteed pidi mööda liikudes. Kuna kõikide

sotsiaalsete teenuste tarvis tuleb nii ehk teisiti pöörduda Raplasse, ei muutuks külaelus otseselt

mitte midagi. Teelõigul Miku-Jürilt Raplasse oleks rohkem liiklemist, see oleks aga üsna väike,

silmale tabamata, muudatus.

Elanike lisandumine Tutile on täiendavaks argumendiks kergliiklustee rajamisel, kaugemas

perspektiivis (kui lisandub veelgi elanikke) võib siin perspektiivi olla ka mõnel väiksemal

ettevõttel. Rapla kui linna rahvaarv on viimased paarkümmend aastat olnud kerges languses,

paarikümne aastaga on siin elanikke vähem umbes 20% jagu. Tuti küla, koos teiste Raplat

ümbritsevate küladega, on seevastu elanikkonda pidevalt kasvatanud. Viimase viie aasta jooksul

samuti 20% (70-lt 85 inimeseni). Loomulikult on muutused väiksete arvude puhul

protsentuaalselt ilmekamad, kui pilt tegelikkuses välja paistab. Tendents on ometi olemas –

inimesed soovivad rajada kodu mitte kaugele teenustest, samas vaikses ja maalähedases

keskkonnas. Elanikkkonna kasvades võib eeldada, et Tuti inimestes kasvab vajaduse

kogukondliku ühistegevuse järele, tekib oma ümbrusest hooliv ja sellesse panustav elanikkond.

Esialgu ei ole Tuti ülerahvastatus veel probleemiks.

5. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene

mõju. Seos Euroopa Liidu õigusega.

Miku-Jüri DP puhul on mõju keskkonnale eeldatavasti tagasihoidlik, piirdudes vaid

planeeringualaga. Teatav mõju väljaspoole planeeringuala võib avalduda maa-aluse

kuivendusvõrgu kahjustamise kaudu. Seda on võimalik leevendada, kui piisava täpsusega on

teada põhiliste (kesksete) salakraavide asukoht – hoonete projekteerimisel (ehitusprojekti

staadiumis) on salakraavide asukohta võimalik ka täpsemalt tuvastada. Elamuehitus (= hilisem

elamine) antud tingimustes ja mahus ei ole keskkonda ohustav tegevus.

Keskkonnamõju kestus, sagedus, pöörduvus, piiriülesus ja kumulatiivsus ei ole antud

planeeringus kriteeriumitena kasutatavad. Seos EL õigusaktide juurutamisega puudub.

Planeering lähtub Eesti seadustest, mis on EL õigusaktidega ühtlustatud.

6. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus.

Miku-Jüri detailplaneeringu üldisem siht on inimestele parema elukeskkonna võimaldamine.

Uue asumi rajamine Tuti külla on oma mahult mõneti silmapaistev, see tuleneb aga vaid

võrdlusest seniste lähikonna arendustega. Asumi paiknemine ja läbiva tee rajamine selle

teenindamiseks toovad kaasa olukorra, kus naabruskond ei saa uute elamute lisandumisest

otseselt kuidagi (negatiivselt) mõjutada. Ohtusid inimese tervisele või elukeskkonnale ei ole ette

9

näha. Millised oleks kasvõi teoreetilised riskid? Liiklussageduse kasv, joogivee defitsiit,

reoveepuhasti võimsuse ammendumine, lasteaia või kooli ülemäärane täitumine, müra kasv

senise vaikuse foonil? – need on üsna kunstlikult konstrueeritud ohud, mida Miku-Jüri

planeeringu elluviimisega ette ennustada ei saa.

Ehitustegevus (ja sellele järgnev ehitise kasutamine jne) iseenesest sisaldavad paratamatult

väiksemaid riske, need puudutavad antud juhul vaid konkreetset ehitust (elamut) või isikut.

Väikeelamud pole käsitletav keskkonnaohuna, liiati kui nende asukoht ei lähe olemuslikku

vastuollu varem planeeringutes ja/või arengukavades kokku lepituga.

7. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav

elanikkond.

Detailplaneeringu elluviimise esimese etapiga (ehitamine) kaasnev mõju jääb valdavalt

Miku-Jüri tänase kinnistu piiresse. Kui krundid on hoonestatud ja tekivad uued elanikud, siis

avaldavad nad Tuti külale ja Rapla linnale samasugust mõju nagu iga teine tänane elanik. Uute

elanike lisandumine ei tohiks naabruskonda häirida. Planeeringualaga otsesemas kontaktis

(vaateulatuses) asub 4-5 majapidamist.

8. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused,

kultuuripärand, intensiivne maakasutus, samuti ka edasise jäätmetekke,

energiakasutuse, avariiohtlikkuse, müra, vibratsiooni, valgusreostuse jne küsimused.

Nimetatud aspektid, mida KSH eelhinnangus tuleb arvestada või kaaluda (aluseks: Eelhinnangu

sisu täpsustatud nõuded – KeM nr 31, 16.08.2017) väljenduvad Miku-Jüri planeeringualal üsna

tagasihoidlikult. Alal ja lähikonnas puuduvad arvestatavad, st planeeringutes kajastatud

väärtused/kitsendused/piirangud. Oluline on arvestada maa-aluse kuivendusega.

9. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku alale.

Mõju puudub. Lähim kaitstav loodusobjekt on Rapla linnas asuv rändrahn Kalevipoja luisk (1,5

km), lähim Natura 2000 võrgustiku ala on Kuusiku hoiuala, mis paikneb 2,9 km kaugusel.

Planeeringualal ega selle lähikonnas ei ole teada kaitsealuseid liike.

10

KOKKUVÕTE

Arvestades Miku-Jüri detailplaneeringuga kavandatud tegevuse tavapärast iseloomu,

kohapealseid keskkonnatingimusi, kehtivaid ja pooleliolevaid kavasid-planeeringuid, võimalikku

mõju naabruskonnale, ning kaaludes arendustegevusega kaasneda võivat keskkonnamõju saab

väita, et tõenäosus olulise mõju esinemiseks puudub, KSH algatamise vajadust ei ole ette

näha. Väiksema asumi rajamine asukohas, kus arendusele puuduvad olulised vastunäidustused ja

mis omab selget (kasutus)perspektiivi, oleks KSH ebaproportsionaalne lisamenetlus. Oluline on

arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohaga, kuidas vähem mõjutada olemasolevat

kuivendusvõrku.

Andres Tõnisson 27. juuli 2023

keskkonnaekspert, tel 553 2515

[email protected]

/allkiri digitaalselt/