Seisukohad Tuti küla Miku-Jüri maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks

O T S U S

Rapla 25. november 2021 nr

Detailplaneeringu algatamine (Miku-Jüri, Tuti küla)

Rapla vallale on esitatud detailplaneeringu algatamisettepanek Tuti külas Miku-Jüri

maaüksusele (katastritunnus 66904:003:1431). Detailplaneeringu eesmärk on tingimuste

sätestamine ca viieteistkümnest üksikelamust koosneva asumi kavandamiseks.

Miku-Jüri on ca 6,7 ha pindalaga 100% maatulundusmaa maaüksus Rapla linna vahetus

naabruses Tuti küla tiheasustusalal. Tegemist on endise võsastunud põllumaaga. Maa-ameti

mullastiku kaardirakenduse andmetel on planeeringuala kirdeosas koreserikas rähkmuld,

keskosas rähkmuld ja gleistunud rähkmuld ning edelaosas leostunud gleimuld. Perspektiivne

boniteet jääb vahemikku 38 kuni 48 ning suurim huumusehorisondi tüsedus on edelaosas kuni

25 cm. Rapla maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga.

Ligikaudu 2/3 kavandatavast planeeringualast kuulub Põlendiku-Suurearu1

maaparandussüsteemi alale. Kavandataval planeeringualal ei ole teada kaitstavate liikide,

kultuuriväärtusega või pärandkultuuriobjektide esinemist.

Rapla valla üldplaneeringu kaardil on piirkond märgitud osaliselt kaitsvaks (säilitatavaks)

metsamaaks, osaliselt looduslikuks haljasmaaks. Kaitsva metsamaa ülesanne on looduslike

koosluste säilitamine ka järeltulevatele põlvkondadele ja ökoloogilise puhverala

moodustamine. Üldplaneeringu kohaselt on looduslik haljasmaa looduslik metsa- ja rohumaa,

mis on säilinud olulisel määral inimtegevusest puutumatuna ja kus puuduvad ettevalmistused

muuks tegevuseks (nt. puhkus, sport, kogunemine vabas õhus jne). Tiheasustusaladel

käsitletakse loodusliku haljasmaana ka põllu- ja metsaalasid. Eraomandis maaüksuselt saab

eeldada ökoloogilise puhverala ülesannete täitmist, kuid inimtegevuse välistamine

tiheasustusala maaüksusel ei ole kooskõlas üldplaneeringu muude põhimõtetega.

Üldplaneeringu kohaselt on täiendavate üksikelamualade moodustamine Tuti küla

tiheasustusalale ette nähtud. Kehtivas üldplaneeringus on elamualaks reserveeritud Sõõrumaa

maaüksuse maantee äärde jääv piirkond ja kaitsehaljastus ette nähtud teest kaugemale.

Arvestades kasvavat liikluskoormust ja maanteest tulenevat häiringut on koostatavas

üldplaneeringus seevastu kaitsehaljastus kavandatud maantee äärde ja elamualad peaasjalikult

teest kaugemale.

EELNÕU seisuga 01.11.2021

Hea elukeskkonna kujundamine ja asustuse kompaktne laiendamine on üldplaneeringu

olulised tingimused. Planeeringualast jalgsikäigu kaugusel on Rapla linna kaubanduskeskused

ja teenindusasutused. Võimalik on rajada ratsionaalne teedevõrk. Transpordiameti 18.02.2021

kirjaga nr 7.1-2/21/2135-2 on antud põhimõtted riigiteedega seotud taristu kavandamiseks,

samuti on sõlmitud läbipääsuservituudi leping Liiva maaüksuse omanikuga. Miku-Jüri

planeeringualal on eeldused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.

Heitveepuhastusjaam asub u 300 m kaugusel.

Üldplaneeringu tingimuste järgimiseks on vajalik vähemalt 75 protsendi ulatuses maaüksusest

säilitada üldplaneeringujärgne juhtotstarve - looduslik haljasmaa ja kaitsehaljastus. Kuni 25

protsendi ulatuses võib ette näha muud kasutust. Kui igal elamukrundil jätta ehitiste alla 1000

m², on looduslike koosluste säilimine võimalik 75 protsendil planeeringualast.

Eelnevale tuginedes ei sisalda detailplaneering üldplaneeringu muutmisettepanekut vaatamata

asjaolule, et üldplaneeringu juhtotstarvet nõutud ulatuses ei järgita. Täiendava üksikelamuala

kavandamine Tuti külla on üldplaneeringuga ette nähtud. Miku-Jüri detailplaneering on

suunatud üldplaneeringu põhilahenduse elluviimisele.

Planeerimisseaduse seletuskirja kohaselt on üldplaneeringu muudatuse määratlemine kohaliku

omavalitsuse pädevuses. Planeerimisseaduse lahtiseletaja ehk ajaveebi kohaselt ei tähenda iga

kõrvale kaldumine üldplaneeringust üldplaneeringu põhilahenduse muutmist, vaid see on

kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus, mis peab lähtuma planeeringu terviklahendusest,

muudatuse iseloomust, asukoha olulisusest ja muudest asjaoludest.

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust. Üldplaneeringu

kohaselt on tiheasustusega aladel projekteerimise aluseks kehtestatud detailplaneering.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tingi keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamist, kuna puuduvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 33 lõikes 1 loetletud alused, samuti pole eelhinnangu andmise kohustust, kuna ükski sama

seaduse § 33 lõikes 2 nimetatud kriteerium ei ole täidetud. Puudub vajadus kaaluda

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist. Planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti

12 alusel sätestatakse vajalikud keskkonnatingimused ebasoovitava keskkonnamõju

ärahoidmiseks detailplaneeringu elluviimisel.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus, detailplaneeringust on

huvitatud eraisik, planeerija on Valtu Projekt. Huvitatud isik on valmis sõlmima

koostöölepingu detailplaneeringu koostamiseks.

Tuginedes Rapla valla üldplaneeringule, planeerimisseaduse § 124 lõigetele 1, 2 ja 10, § 125

lõikest 2, § 128 lõikele 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §

33 lõikele 2¹ ning vastavalt Rapla vallale esitatud detailplaneeringu algatamisettepanekule,

Rapla Vallavolikogu o t s u s t a b :

1. Algatada Tuti külas Miku-Jüri detailplaneering eesmärgiga sätestada tingimused

üksikelamuala kavandamiseks.

1.1. Planeeringuala hõlmab Tuti külas asuvat Miku-Jüri maaüksust (katastritunnus

66904:003:1431) ja osaliselt Liiva (katastritunnus 66904:003:0241), 28 Rapla-Märjamaa tee

L3 (katastritunnus 66904:003:0277), 28 Rapla-Märjamaa tee L1 (katastritunnus

67001:005:0007) ja 20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0445) maaüksusi.

1.2. Planeeringuala piirneb idast Liiva, lõunast Mikkuri, põhjast Sõõrumaa, Nuki ja Ärma

maaüksustega ning läänest Rapla ümbersõiduteega.

1.3. Planeeringuala pindala on u 6,8 ha.

1.4. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb Rapla valla üldplaneeringust.

1.5. Vajalik on tellida ajakohane tehnovõrkudega geodeetiline alusplaan.

2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (lisatud otsusele).

3. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule

õigustatud ootust detailplaneeringu vastuvõtmise või kehtestamise osas. Menetlustoimingud

on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on planeeringu kehtestamise või koostamise

lõpetamise otsus.

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

.

Volikogu esimees

Rapla Vallavolikogu otsuse eelnõu „Detailplaneeringu algatamine“

SELETUSKIRI

Sissejuhatus

Rapla valla üldplaneeringu kohaselt on tiheasustusalal detailplaneeringu koostamine

ehitusõiguse andmiseks kohustuslik. Detailplaneeringu koostamine saab alguse algatamisest,

millele järgneb detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalik väljapanek ning lõpeb üldjuhul

kehtestamisega, pärast mida asutakse planeeringut ellu viima.

Eelnõu sisu

Algatatava detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused u 15 üksikelamust koosneva

tervikliku asumi kavandamiseks. Planeeringust on huvitatud eraisik.

Detailplaneering koostatakse kooskõlas Rapla valla üldplaneeringu põhilahendusega, millest

tulenevalt menetletakse planeeringut üldplaneeringut järgiva detailplaneeringu

menetlusreeglite kohaselt. Algatamise otsus sisaldab teataval määral üldplaneeringu

tõlgendamisega kaasnevat kaalutlusvabadust: üldplaneeringu põhijoonisel on maaüksuse

juhtotstarbeks märgitud „looduslik haljasmaa“ ja „kaitsehaljastuse maa“, kavandatavad

sihtotstarbed seevastu sisaldavad eelpoolnimetatutele lisaks ka elamumaad ja tänavamaad.

Üldplaneeringu tervikpildi seisukohalt on asustuse laienemine Tuti külla ette nähtud ja

elamuala kavandamine suunatud üldplaneeringu põhimõtete elluviimisele.

Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas kehtivate kordade ja seadusandlusega. Üldplaneeringu kohaselt on 25%

ulatuses muu sihtotstarbe kavandamine lubatav ilma et see põhjustaks planeeringu

põhilahenduse muudatust. Antud juhul antakse muu sihtotstarve küll ulatuslikumalt, kuid

planeeringuga seatavad tingimused peaksid tagama üldplaneeringu tingimuste sisulise

arvestamise nõutavas ulatuses.

Otsuse mõjud

Õigusakti rakendamisega avaneb arendajal võimalus koostada detailplaneering, millega

antakse ehitusõigus ja määratakse arendamise tingimused. Vallale otseseid rahalisi kohustusi

ei kaasne, kuna detailplaneeringu koostamisega seotud kulutuste kandmiseks sõlmitakse

leping arendajaga. Kui detailplaneeringu koostamisele järgneb detailplaneeringu elluviimine,

on see vallale kaudselt kasulik, kuna Rapla linna vahetusse naabrusesse moodustatakse

üksikelamuala, kuhu elama asuvad inimesed vajavad teenuseid Rapla linnas.

Vastuvõtmiseks vajalik kvoorum

Vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 45 lõikele 5 on otsuse vastuvõtmiseks

vajalik poolthäälte enamus.

Otsuse jõustumine

Ettepanek on otsus jõustada teatavakstegemisest.

Eelnõu koostaja:

Cerly-Marko Järvela, vallaarhitekt

Õigusaktide väljavõtted

KOHALIKU OMAVALITSUSE KORRALDUSE SEADUS

§ 45. Hääletamine volikogus

(5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punktides 2, 4, 6–9,

10¹, 14, 15, 18, 24, 25¹ ja 27¹ ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud

küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus.

PLANEERIMISSEADUS

§ 124. Detailplaneering ja selle koostamise korraldaja

(1) Detailplaneering koostatakse kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral

avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks.

(2) Detailplaneeringu eesmärk on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise

terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate ehitustegevuse alus.

/.../

(10) Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus.

§ 125. Detailplaneeringu koostamise kohustus

/.../

(2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga

määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul.

(3) Kohaliku omavalitsuse volikogu võib olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu

koostamise alal või juhul, mida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 või 2 ei ole ette nähtud.

§ 128. Detailplaneeringu algatamine

(1) Detailplaneeringu algatab kohaliku omavalitsuse üksus.

KESKKONNAMÕJU HINDAMISE JA KESKKONNAJUHTIMISSÜSTEEMI SEADUS

§ 33. Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikkus

/.../

(21) Planeerimisseaduse mõistes planeeringule korraldatakse keskkonnamõju strateegilist hindamist

planeerimisseaduses sätestatud korras.

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Miku-Jüri detailplaneering

25.11.2020

MIKU-JÜRI DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTESEISUKOHAD

Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksus:

aadress katastritunnus pindala (m²) sihtotstarve

Miku-Jüri, Tuti küla 66904:003:1431 66571 100% maatulundusmaa

Osaliselt, juurdepääsude rajamise ulatuses kuuluvad planeeringualasse Liiva (katastritunnus

66904:003:0241), 28 Rapla-Märjamaatee L3 (katastritunnus 66904:003:0277), 28 Rapla-Märjamaa

tee L1 (katastritunnus 67001:005:0007) ja 20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus 66904:003:0445).

Läbipääsu- või tehnovõrkudega seotud servituutide vajadusega alade ilmnemisel väljapool

detailplaneeringu algatamisel määratud planeeringuala piiri või muu põhjendatud vajaduse korral

võib planeeringuala laiendada koostöös puudutatud maaomanike ja Rapla Vallavalitsusega.

Servituutide tingimused ja tehnovõrkude ning läbipääsude paiknemine lepitakse planeeringu

koostamise käigus kokku puudutatud maaomanikega.

Detailplaneeringu eesmärk ja ülesanded

Detailplaneeringu eesmärk on sätestada tingimused u 15 üksikelamust koosneva asumi rajamiseks.

Detailplaneeringuga lahendatakse ülesanded vastavalt PlanS § 126.

Planeeringulahenduse põhimõtted:

Üksikelamuala kavandada piirkonda sobituv. Määratleda tingimused üldplaneeringujärgse

kaitsehaljastuse säilitamiseks vähemalt 50% ulatuses planeeringualast. Näha hoonestusalana ette ca

1000 m² iga elamukrundi pindalast, mis võimaldaks looduslike koosluste säilimise tagada vähemalt

75% ulatuses planeeringualast (üldplaneeringu tingimus). Arvestada naabrite ja Transpordiameti

seisukohti. Jätta võimalus kergteede rajamiseks riigimaanteede kõrvale. Koostöös võrguvaldajatega

selgitada välja võimalused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks.

Krundi kasutamise detailplaneeringujärgsed sihtotstarbed: HL (looduslik maa), EP (üksikelamu

maa), LT (tee ja tänava maa). Katastriüksuse sihtotstarbed määrata vastavalt MaaKatS § 18¹. Planeeringuga võib ette näha sobivaid kõrvalsihtotstarbeid.

Orienteeruv optimistlik ajakava

Ajakava on indikatiivne. Tegelik ajakava sõltub istungite tegelikust toimumisajast ja võib muutuda

sõltuvalt seotud etappide laabumise ajast.

aeg tegevus

halduslepingu sõlmimine

algatamiseelne arvamuskorje, koostöö Transpordiametiga

08.11.2021 algatamise eelnõu lugemine vallavalitsuse istungil

17.11.2021 algatamise eelnõu lugemine vallavolikogu majanduskomisjonis

25.11.2021 algatamine volikogus

01.12.2021 algatamise teate avaldamine „Raplamaa Sõnumites“

detsember 2021...

...veebruar 2022

planeeringulahenduse koostamine, koostöö puudutatud ametite ja

isikutega

veebruar 2022 planeeringulahenduse kooskõlastamine

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Miku-Jüri detailplaneering

aeg tegevus

(planeeringu koostamiseks kuluva aja lisandumisel, kooskõlastuste

sujumisega seotud asjaoludel või korduvkooskõlastamise vajaduse

korral võib etapi läbiviimiseks vajalik aeg pikeneda)

01.03.2022 planeeringu esitamine vastuvõtmiseks (planeeringu kaust on valmis)

07.03.2022 vastuvõtmine vallavalitsuse korraldusega

09.03.2022 teade „Raplamaa Sõnumites“

11.03.2022 teade valla infolehes „Rapla Teataja“

24.03.2022 ... 07.04.2022 avalik väljapanek

(kui tekib avaliku väljapaneku tulemuste arutelu vajadus, lisandub ca

poolteist kuud ja üks leheteavitus)

elluviimise halduslepingu sõlmimine

12.04.2022 planeeringu esitamine kehtestamiseks (komplekteeritud materjalid)

18.04.2022 kehtestamine vallavalitsuse korraldusega

20.04.2022 teade „Raplamaa Sõnumites“

+ 30 päeva vaidlustusaeg

Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad:

Päästeamet, Rahandusministeerium, Transpordiamet; puudutatud võrguvaldajad;

naaberkinnisasjade omanikud

Korralduslikud küsimused

Detailplaneeringu vormistamine ja esitamine:

Detailplaneeringu koostamisel juhinduda Rahandusministeeriumi soovitatud metoodikatest.

Detailplaneeringu vormistamisel lähtuda riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50

„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja kasutada juhendit „Ruumilise

planeerimise leppemärgid 2013”:

Detailplaneering esitada ühes eksemplaris paberkandjal ning elektrooniliselt struktureeritud

failikogumina.

Palume arvestada asjaoluga, et vastavalt seadusandluse arengule ja vormistusnõuete täienemisele

võivad järgimist vajavad vormistamis- ja esitamisnõuded muutuda.

Lähteseisukohtade koostaja:

Cerly-Marko Järvela

Rapla vallaarhitekt

+372 506 1360

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Miku-Jüri detailplaneering

Piirkonna ortofoto 1999 (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/wcRQMHY1)

Piirkonna ortofoto 21.05.2002 (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/W2W8R2Tv)

Detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad Miku-Jüri detailplaneering

Fotolao ülesvõte 04.06.2021 (https://fotoladu.maaamet.ee/foto=4860757)

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Rapla Vallavalitsus

[email protected]

Teie 03.11.2021 nr 6-2/16-4

Meie 23.11.2021 nr 7.1-2/21/2135-4

Seisukohtade väljastamine Tuti küla Miku-

Jüri maaüksuse detailplaneeringu

koostamiseks

Austatud hr Järvela

Olete taotlenud Transpordiametilt seisukohti Rapla vallas Tuti külas Miku-Jüri maaüksuse

(katastritunnus 66904:003:1431) detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks.

Planeeringut ei ole algatatud, kirjale olete lisanud planeeringu algatamise otsuse eelnõu ja

lähteseisukohad.

Planeeringu eesmärk on terviklikult väljaarendatava üksikelamupiirkonna moodustamine Rapla

linna vahetus naabruses. Planeeringualale suurusega ca 6,8 ha kavandatakse ligikaudu 15

üksikelamu püstitamist (krundid suurusega 2500-4000 m²), juurdepääsuteede rajamist ning

terviklikku tehnovarustuse lahendust. Planeeringu otsuse eelnõu järgi hõlmab planeeringuala

Miku-Jüri maaüksust (katastritunnus 66904:003:1431) ning osaliselt Liiva (katastritunnus

66904:003:0241), 28 Rapla-Märjamaa tee L3 (katastritunnus 66904:003:0277), 28 Rapla-

Märjamaa tee L1 (katastritunnus 67001:005:0007) ja 20125 Rapla ümbersõit (katastritunnus

66904:003:0445) maaüksusi. Juhime teie tähelepanu sellele, et lähteseisukohtadele lisatud

planeeringuala joonisel on planeeringualana näidatud ainult Miku-Jüri kinnistu.

Planeeritav ala külgneb riigi kõrvalmaanteega nr 20125 Rapla ümbersõit (tee keskmine ööpäevane

liiklussagedus on 368 autot) km 3,28-3,38. Eelnõu järgi on üks juurdepääs planeeringualale

kavandatud riigitee nr 28 Rapla-Märjamaa (liiklussagedus 2242 a/ööp) km 0,27, teine riigitee nr

20125 km 3,30. Arvestades lähipiirkonnas toimuvate oluliste arendustega (nt Rail Baltic), on

mõlema tee puhul perspektiivis ette näha liiklussageduse kasvu.

Oleme eelneva koostöö käigus, 18.02.2021 kirjas nr 7.1-2/21/2135-2 selgitanud Tuti külas asuvate

Nuki maaüksuse (katastritunnus 66904:003:0276) ja Miku-Jüri maaüksuse (katastritunnus

66904:003:1431) detailplaneeringute koostamisel riigiteedega ristumiskohtade rajamise

põhimõtteid. Kirjas juhtisime tähelepanu sellele, et Nuki ja Miku-Jüri kinnistute planeeringuid

tuleb vaadata koosmõjus, sealjuures arvestada ka piirkonnas varem kehtestatud planeeringutega.

05.11.2021 kirjas nr 7.1-2/21/2449-5 oleme andnud seisukoha Nuki kinnistu detailplaneeringu

kooskõlastamise osas. Ka selles kirjas oleme selgitanud riigiteega nr 28 ristumiskohtade rajamise

põhimõtteid.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame

2 (4)

seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.

1. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus

siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega:

a) arvestada üldplaneeringus (väljavõte allpool) riigitee nr 28 planeeringuala vahetus

läheduses olevale lõigule kavandatud ristumiskohtade asukohtadega;

b) arvestada koostamisel oleva Nuki kinnistu detailplaneeringuga;

c) arvestada riigitee nr 28 äärde projekteeritud jalg- ja jalgrattatee projektiga (ViaVelo IB

OÜ töö nr 0820).

2. Riigitee ristumiskohtade (ristmike ja mahasõitude) kavandamisel on aluseks majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Lähtudes normide punkt 5.2.1 lg 2 peab ristmike

omavaheline kaugus olema IV klassi maanteel 300 m ning lg 3 kohaselt mahasõitude vähim

omavaheline kaugus 150 m. Arvestades, et kehtiva üldplaneeringu järgi on Liiva kinnistu

planeeritud jagada mitmeks kinnistuks, tuleks kaaluda võimalust, et riigiteelt nr 28 üle Liiva

kinnistu planeeritud juurdepääs teenindab rohkem kui ühte kinnistut (nt lisaks ka Liiva

kinnistust moodustatavaid elamumaa ja ärimaa maaüksusi). Samuti tuleks kaaluda riigiteelt nr

20125 kavandatud ristumiskoha puhul, kas selle kaudu saaks rajada ligipääsu enamatele

kinnistutele, nt kehtiva üldplaneeringu järgi riigiteede nr 28 ja 20125 ristmiku juurde

kavandatud ärimaa või osadele elamumaa kinnistutele.

3. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Palume

lisada kavandatavad riigitee ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda

ristmike väljaehitamise kohustust planeeringu kehtestamise otsuses. Jalakäijate ohutuse

tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega ning varem projekteeritud jalg- ja jalgrattateega.

Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,

ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava

projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) soovitame kaasata planeeringu

koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

4. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas

tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.

5. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib

kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada

tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.

3 (4)

6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh

väljaspool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- jalgrattatee eraldada

sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda normide tabelist 7.5.

7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.

Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.

8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda nähtavust

piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS §

72 lg 2).

9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad

tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi

olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks

kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb

need kavandada kinnisel meetodil.

10. Planeeringus käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.

Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu

kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on

vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks

tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide

läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.

11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust

piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS §

72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud

rajatiste väljaehitamiseks.

13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas

ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete

ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele

uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3

http://www.mnt.ee/failid/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf

soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid

mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.

14. Kanda joonistele planeeritud objektide (sh hoonestusala, parkla jms) kaugused riigitee katte

servast.

15. Planeeringus kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid

ja nimetusi.

16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu

kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute mõju

vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra

normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel

kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei

võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille

koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile

nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg

3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.

Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,

tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu

koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisa: 1. Miku-Juri_dp_algatamise_eelnou_lisadega.pdf

Marje-Ly Rebas

58581095, [email protected]