Rapla maakond, Kehtna vald, Kalbu küla passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, VT1925- projekti muudatuse taotlus

M

C19 25

-L P

C19 25

-L P

20152 Lokuta-Kehtna teega

ristumine km-l 12,65.

20152 Lokuta-Kehtna teel

kulgemine km-l 12,75-12,85.

Projekteeritud sidekaev

Kaevu tähis 034YK07.

20152 Lokuta-Kehtna teega

ristumine km-l 12,75.

20152 Lokuta-Kehtna teel

kulgemine km-l 12,65-12,75.

POS 1

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Kalbu külas Töö nr: VT1925 M 1:1000 (1 cm = 2.5 m), A4 PLAAN 1/7

20152 Lokuta-Kehtna tee Katastritunnus 29202:005:1296

Registriosa nr 13261850

TINGMÄRGID:

Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ

Taotluse esitaja: Enefit Connect OÜ

Katastriüksuse piir Projekteeritud side maakaabelliin

Isikliku kasutusõiguse ala kokku ca 2326 m²

Projekteeritud sidekaev

C1925-LP Projekteeritud side liitumispunkt

Jrk nr IKÕ ala pos nr plaanil

Kinnistu registriosa nr

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala m2

1 Pos 1 13261850 29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee Transpordimaa

Kulgemine 20152 Lokuta-Kehtna tee KM 12,34-12,85

1107 m2

2 Pos 2 13261850 29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee Transpordimaa

Kulgemine 20152 Lokuta-Kehtna tee KM 11,70-12,27

1219 m2

C19 25

-L P

C19 25

-L P

C19 25

-L P

C19 25

-L P

20152 Lokuta-Kehtna teega

ristumine km-l 12,51.20152 Lokuta-Kehtna teel

kulgemine km-l 12,34-12,65.

POS 1

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Kalbu külas Töö nr: VT1925 M 1:1000 (1 cm = 2.5 m), A4 PLAAN 2/7

20152 Lokuta-Kehtna tee Katastritunnus 29202:005:1296

Registriosa nr 13261850

TINGMÄRGID:

Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ

Taotluse esitaja: Enefit Connect OÜ

Katastriüksuse piir Projekteeritud side maakaabelliin Projekteeritud sidekaev

C1925-LP Projekteeritud side liitumispunkt

Isikliku kasutusõiguse ala kokku ca 2326 m²

Jrk nr IKÕ ala pos nr plaanil

Kinnistu registriosa nr

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala m2

1 Pos 1 13261850 29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee Transpordimaa

Kulgemine 20152 Lokuta-Kehtna tee KM 12,34-12,85

1107 m2

2 Pos 2 13261850 29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee Transpordimaa

Kulgemine 20152 Lokuta-Kehtna tee KM 11,70-12,27

1219 m2

C1925-LP

C1925-LP

C1925-LP

C1925-LP

ristumine km-l 11,97.

20152 Lokuta-Kehtna teega ristumine km-l 11,82.

POS 2

POS 2

20152 Lokuta-Kehtna teega ristumine km-l 11,87.

Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine Kalbu külas Töö nr: VT1925 M 1:1000 (1 cm = 2.5 m), A4 PLAAN 6/7

20152 Lokuta-Kehtna tee Katastritunnus 29202:005:1296

Registriosa nr 13261850

TINGMÄRGID:

Koostaja: Keskkonnaprojekt OÜ

Taotluse esitaja: Enefit Connect OÜ

Katastriüksuse piir Projekteeritud side maakaabelliin Projekteeritud sidekaev

C1925-LP Projekteeritud side liitumispunkt

Isikliku kasutusõiguse ala kokku ca 2326 m²

Jrk nr IKÕ ala pos nr plaanil

Kinnistu registriosa nr

Katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve

Asukoht riigitee (nr ja nimi) suhtes (lõigu algus ja lõpp km)

Ala pindala m2

1 Pos 1 13261850 29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee Transpordimaa

Kulgemine 20152 Lokuta-Kehtna tee KM 12,34-12,85

1107 m2

2 Pos 2 13261850 29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee Transpordimaa

Kulgemine 20152 Lokuta-Kehtna tee KM 11,70-12,27

1219 m2

TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1

TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI KOOSKÕLASTAMISEKS

Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 1/2

Kellele

TRANSPORDIAMET Registrikood 70001490

Juriidiline aadress Tallinn 11413, Valge 4

Kellelt

Asutuse või isiku nimi AllSpark OÜ

Registri- või isikukood 12989482 Juriidiline aadress või elukoht

Suur-Sõjamäe tn 50a Lasnamäe linnaosa, Tallinn Harju maakond 11415

Kontaktaadress Suur-Sõjamäe tn 50a, 11415

Telefon +372 5693 4322

E-post [email protected]

1. Esitatavad materjalid:

Dokumendi liik (ehitusprojekt või selle osa, volitused jne)

Dokumenti nimetus (esitatava dokumendi täpne nimetus) Dokumendi nr.

29202_005_1293_EC 1

29202_005_1295 (1)_EC 2

29202_005_1295 (2)_EC 3

29202_005_1295 (3)_EC 4

29202_005_1296 (1)_EC 5

29202_005_1296 (2)_EC 6

29202_005_1296 (3)_EC 7

29202_005_1296 (4)_EC 8

29202_005_1296 (5)_EC 9

29202_005_1296 (6)_EC 10

29202_005_1296 (7)_EC 11

29301_001_0149_EC 12

29301_001_0378_EC 13

29301_001_0555_EC 14

29301_001_0555_ELASA 15

VT1925_EP_EN-1-01_TT-TRAM_2302271108 16

VT1925_EP_EN-2-03_KK-Transpordiamet_2302271108 17

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 18

VT1925_EP_EN-4-01-02_Asendiplaan 19

VT1925_EP_EN-6-01_Ristloige 20

VT1925_EP_EN-6-02_Ristloige 21

VT1925_EP_EN-6-03_Ristloige 22

VT1925_EP_EN-6-04_Ristloige 23

VT1925_EP_EN-6-05_Ristloige 24

VT1925_EP_EN-6-06_Ristloige 25

VT1925_EP_EN-6-07_Ristloige 26

VT1925_EP_EN-6-08_Ristloige 27

VT1925_EP_EN-6-09_Ristloige 28

TRAMSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM OT_035_K1_V1_r1

TAOTLUS TEHNOVÕRGU JA/VÕI -RAJATISE PROJEKTI KOOSKÕLASTAMISEKS

Vormi kinnitamine: 01.07.2022 nr 1.1-7/22/115 2/2

VT1925_EP_EN-6-10_Ristloige 29

VT1925_EP_EN-6-11_Ristloige 30

VT1925_EP_EN-6-12_Ristloige 31

VT1925_EP_EN-6-13_Ristloige 32

VT1925_EP_EN-6-14_Ristloige 33

VT1925_EP_EN-6-15_Ristloige 34

VT1925_EP_EN-6-16_Ristloige 35

VT1925_EP_EN-6-17_Ristloige 36

VT1925_EP_EN-6-18_Ristloige 37

2. Objekti asukoht ( Maakond, vald, küla: Rapla maakond, Kehtna vald, Kalbu küla

Riigitee nr, nimetus, asukoht teel [km] – vähemalt 10 m täpsusega ja/või vajadusel koordinaadid, sealhulgas:

Siderajatiste ristumised riigiteega nr 20149 km-l: 0.97 ja 1.10; riigiteega nr 20152 km-l 12.75, 12.65, 12.51, 12.34, 11.97, 11.87, 11.82, 11.70, 11.64-11.65, 11.45, 11.38, 11.30-11.28, 11.26, 11.21, 11.11, 11.07, riigiteega nr 20151 km-l 0.54-0.52, Siderajatiste kulgemised riigitee nr 20149 maaüksusel km-l 0.97-1.10; riigitee nr 20152 maaüksusel km-l 12.85-12.35, 12.27-11.64, 11.55- 11.37, 11.17-11.14; riigitee nr 20151 maaüksusel km-l 0.54-0.36 Riigitee nr 20152 kaitsevööndis km-l 12.34-12.27, 11.64-11.55, 11.37-11.17, 11.14-11.02

3. Selgitus kavandatava tegevuse kohta, kavandatav läbiviimise aeg

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019

2023. aasta

4. Põhjendus vajaduse kohta projekteerida tehnovõrk ja -rajatis riigitee maale (Asjaõigusseadus § 158 lõige 1 ja § 1581 lõige 1) Kavandatav tegevus on avalikes huvides, ja tehnovõrgud on kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, kuna tehnovõrk võimaldab interneti kiiruseid tõsta.

5. Eelnevalt väljastatud nõuded, kooskõlastused ja/või seisukohad Transpordiameti osakondadelt

Tehnilised tingimused: 13.10.2022 nr 7.1-2/22/21691-2

Esimene kooskõlastus: Meie 17.02.2023 nr 7.1-2/23/169-4

6. Põhjendus Ehitusseadustiku § 99 lõige 3 alusel kehtestatud juhendist või esitatud nõuetest kõrvale kaldumise kohta (kui esitatud lahendus ei vasta nõuetele) Esitatud lahendus vastab nõuetele

Taotleja Ees- ja perekonnanimi Karl-Eric Mäemurd

(juriidilisest isikust taotleja puhul juriidilise isiku esindaja) Digitaalselt allkirjastatud

Taotluse esitamise kuupäev 14.11.2023

Lähteülesanne nr. VT1925

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine,

A18N019 Kehtna vald, Kalbu küla, Rapla maakond.

Projekti kood VT1925

Tööde lühikirjeldus

Projekt koostada vastavalt Tellija poolt antud juhendmaterjalile.

Projekti eesmärgiks on ühendada kõik lähteandmetes toodud aadressid operaatorineutraalse

sidevõrguga, mis omakorda ühendatakse baasvõrguga.

Projekteerida ehitatavale passiivsele elektroonilisele side juurdepääsuvõrgule multitorustiku

trass, kaevude, jaotus-, vahejaotus- ja lõpp-punktide asukohad ning kliendiliinid vastavalt

lähteülesande juhenditele ja lepingule.

Multitoru trass projekteerida võimalusel olemasolevatele mastidele (ELV või KOV) ja

elektriliinide kaitsevööndisse.

Õhuliinidele projekteeritud lõpp-punktidest väljavad kliendiliinid projekteerida õhuliinina.

Juhul, kui kliendi lõpp-punkti pole võimalik projekteerida õhuliinile (nt kaablivõrk), mis asub

kinnistu piiril või vahetus läheduses, siis kooskõlastatult Tellijaga projekteerida kliendiliin

maaliinina.

Projektis määrata, kuidas ühendatakse klienditabelis toodud kliendid.

Töövõtja ülesandeks on taotleda kõik projektis vajaminevad vajalikud load ja kooskõlastused.

Maakasutuse seadustamine teostada kooskõlas tellimuse aluseks oleva töövõtulepinguga.

Maakasutus seadustada baasvõrgu kaevust kuni lõpp-punktideni täielikult ja kliendiliinide osas

üldkasutatavatel maadel.

Seaduses ettenähtud juhtudel taotleda Tellija nimele projekteerimistingimused ja ehitisteatis-

või luba.

Kõik muudatused võrreldes lähteülesande või juhendmaterjaliga kooskõlastada ENEFIT

CONNECT OÜ poolse kontaktisikuga

FAT mitte projekteerida piiratud ligipääsuga kohta (aeda). Projekteerijal on voli täpsustada

maastikku arvestades FAT asukohta.

Märkused ja töö iseärasused:

Maakaabli magistraali puhul arvestada RTRYVA kaabli kündmisega.

Baasvõrgu ühenduspunkt

Toomas Kallaste kommentaar 12.10.2021:

Piiritluspunkt uue kaevu sein, liitumine 034J01/M01.

Lähteülesande lisamaterjalid

Asendiplaanid: A18N019; A18N019

Klienditabel: VT1925_Klienditabel

Koostaja: Otto-Kristjan Vanajuur

Kuupäev: 15.03.2021

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

OÜ KESKKONNAPROJEKT

[email protected]

Ringtee 12

51013, Tartu, Tartu maakond

Teie 26.09.2022

Meie 13.10.2022 nr 7.1-2/22/21691-2

Nõuded passiivse elektroonilise side juurde-

pääsuvõrgu rajamiseks Kalbu külas

(A18N019)

Esitasite 26.09.2022 kirjaga Transpordiametile taotluse nõuete väljastamiseks passiivse

elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamiseks Kalbu külas (A18N019).

Trassi ligikaudne kulgemine on seotud järgmiste riigiteedega:

1. Nr 20149 Kehtna-Põlma km 0,97-1,09;

2. Nr 20151Nadalama-Kalbu km 0,36-0,55;

3. Nr 20152 Lokuta-Kehtna km 11,00-13,00.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning

Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ esitame nõuded passiivse

elektroonilise side juurdepääsuvõrgu projekteerimiseks ja ehitamiseks Kalbu külas (edaspidi

tehnovõrk) riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis.

Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud

asjaolude ja nõuetega:

1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale

paigaldamise kavandamisel.

2. Riigitee nr 20151 teelõik km 0,00-0,51 ning riigitee nr 20152 teelõik km 8,42-12,84 olid

pindamistööde objektid vastavalt 2021. ning 2019. aastatel. Tuleb arvestada, et riigitee

katendile kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021.

ja 2019. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab koostatavas

projektis olema välistatud.

3. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel

palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja

maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-EST-

is.

4. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada

vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele

uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori

13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-

2 (3)

geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (https://transpordiamet.ee/

maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid#projektide-vormistam). Lisaks teerajatiste

mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid

(liiklusmärgid numbriga plaanil, põrkepiirded jne).

5. Projekt tuleb koostada vastavalt konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele,

standarditele ja Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4). Teega paralleelsed

tehnovõrgud kavandada üldjuhul sellisele kaugusele, mis tagab tee toimimise ja et ehituse

käigus ei kahjustataks tee muldkeha ega tee koosseisus olevaid muid rajatisi (kraavid, truubid,

liiklusmärgid jne).

6. Teega rööpseid tehnovõrke võib teemaale kavandada ainult tee toimimise vajadusest (sh. teede

laiendamine, kraavide rajamine/puhastamine, liikluskorraldusvahendite paigaldamine,

teemaa hooldamine jne) üle jääva vaba teemaa olemasolul. Mitte kavandada uute

tehnovõrkude paigaldamist maantee muldkehasse ja rajatistesse piki teed.

7. Piki teemaad Tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis kaaluda alternatiivseid lahendusi ning

välja tuua põhjendused miks on vaja Tehnovõrk kavandada teemaale ja kas puudub tehniliselt

ning majanduslikult otstarbekam lahendus.

8. Kõik maa-aluste tehnovõrkude ristumised riigiteedega, riigiteelt algavate kohalike teedega ja

mahasõitudega kavandada teemaa piirides kinnisel meetodil, suundpuurimisega ning

võimalikult täisnurga all (70°-110°). Läbiviigud tee muldkehast teha allpool külmumispiiri,

vähemalt 1,5 m sügavusel ümbritsevast maapinnast. Juhul kui ehitusgeoloogilised andmed

puuduvad arvestada puurimiskaeviku paigutamisel mulde varisemisnurka 1:1

(sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.

9. Teemaal, sh riigiteega ristumistel paigaldada tehnovõrgud kogu ulatuses kaitsehülssi.

10. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel,

sh mulde nõlvadel ei ole lubatud.

11. Projekti koosseisus esitada riigiteedega kõigi ristumiste kohta ristmevälja joonis, millel on

näidatud riigitee, transpordimaa piir, tehnorajatise asukoht, sügavus või kõrgus maapinnast

(sügavused ka truubi või kraavi põhjast), puurimiskaevikute asukohad. Mõõtahelad siduda

riigitee teljega.

12. Riigitee ja mahasõitude teekatendi konstruktsiooni taastamise projekteerimisel tuleb lähtuda

„Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ (MKM 09.01.2020 määrus nr 2), tee ehitamise

kvaliteedinõuetest ja projekteerimisnormidest (EhS § 96 lg 3, § 99 lg 4) ning Transpordiameti

juhenditest (https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/tee-ehitus/juhendid).

Avalikult kasutatavatele teedele projekti koostamiseks ja ehitamiseks on nõutav vastava

tegevusala kvalifikatsioon (EhS § 24) ning projekteerimistingimused riigiteedele annab

Transpordiamet.

13. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele

ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste

teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

14. Tööde kavandamisel teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndisse tuleb saada

nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek.

15. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine,

demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide,

truupide, mulde ning teekatte taastamine.

16. Projektjoonised koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile MicroStation või AutoCad

formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000

elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Projektile lisada teemaa

kasutusõiguse ala plaanid.

17. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii

hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses

Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud

3 (3)

defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti

poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.

18. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida

teehoiutöödega seotud tegevusi.

19. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile

vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale

tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval

www.transpordiamet.ee – Maanteed, veeteed, õhuruum – Juhendid – Riigimaade kasutus –

tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku

isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal

projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

20. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas

ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osakslahutamatuks osaks.

Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja

ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist

liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/uudised-

ametist-ja-kontakt/dokumendid/blanketid jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele

tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad

peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb

juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele“.

Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja

selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras.

Käesolev otsus jõustub teatavakstegemisest ja selle peale on võimalik esitada vaie

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul.

Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Talli

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

56652509, [email protected]

Lisa: Asendiplaan

Lähteülesanne

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Maarja Salu

OÜ KESKKONNAPROJEKT

[email protected]

Ringtee 12

51013, Tartu, Tartu maakond

Teie 03.01.2023

Meie 17.02.2023 nr 7.1-2/23/169-4

Passiivse elektroonilise side juurdepääsu-

võrgu rajamine, A18N019

Edastasite 03.01.2023 kirjaga Transpordiametile kooskõlastamiseks OÜ Keskkonnaprojekt töö nr

VT1925 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019“, mille lahenduse

kohaselt kavandatakse riigitee nr 20149 Kehtna-Põlma maaüksusel siderajatiste ristumine km

0,97 ja km 1,10, lisaks on siderajatised kavandatud riigitee maaüksusele km 0,97-1,10.

Siderajatised on kavandatud riigitee nr 20151 maaüksusele km 0,36-0,54 ning ristumine km 0,52-

0,54. Siderajatiste ristumine on kavandatud riigiteega nr 20152 Lokuta-Kehtna km 11,07, km

11,11, km 11,21, km 11,26, km 11,28-11,30, km 11,38, km 11,45, km 11,64-11,65, km 11,70, km

11,82, km 11,87, km 11,97, km 12,34, km 12,51, km 12,65 ja km 12,75, riigitee maaüksusel km

11,14-11,17, km 11,37-11,42, km 11,45-11,55, km 11,65-12,27, km 12,34-12,85 ning kulgemine

riigitee nr 20152 kaitsevööndis km 11,02-11,14, km 11,17-11,37, km 11,55-11,64 ja km 12,25-

12,34.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame OÜ Keskkonnaprojekt töö nr

VT1925 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Riigitee nr 20151 teelõik km 0,000-0,543 oli pindamistööde objekt 2021. aastal. Tuleb

arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021. aastal

ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.

2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele

kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiametile aadressil

([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –

Maanteed, veeteed, õhuruum – Juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus

teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa

väljastamiseks.

3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

2 (2)

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

7. Tehnovõrkude ehitustööde aeg tuleb kavandada nii, et riigitee teemaa korrastamise ja

nõuetekohase taastamise tööd oleks teostatavad võimalikult lühikese aja jooksul. Kui

ilmastikuolud ei võimalda riigitee teemaa ja tee konstruktsioonide taastamist, tuleb

projektikohaste tehnovõrkude ehitustööd riigitee piirides peatada. Katted peavad olema

taastatud ja teemaa korrastatud enne tehnovõrgule kasutusloa andmist.

8. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

9. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

10. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja kaitsevööndis tuleb projektlahendus

Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ave Talli

peaspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

56652509, [email protected]

Lisa: Asendiplaan

Ristmevälja joonised

Seletuskiri

Isikliku kasutusõiguse ala plaanid

Tartu 2022

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 51013 Tartu

T: +372 730 5060

E: [email protected]

reg kood 10769210

MTR reg nr EL10769210

Tellija

ENEFIT CONNECT OÜ Töö nr VT1925

A: Veskiposti tn 2, 10138, Tallinn Ehitise aadress Kalbu küla, Kehtna vald,

T: +372 715 4230 Rapla maakond

E: [email protected]

reg kood 16130213

Kinnismälestise nr:

11939 Kalmistu

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine,

A18N019

EELPROJEKT

Vastutav spetsialist EN Marek Uiboupin /allkirjastatud digitaalselt/

Projekteerija Maarja Salu /allkirjastatud digitaalselt/

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

2/11 OÜ Keskkonnaprojekt

SISUKORD

1 ASUKOHAPLAAN ........................................................................................... 3

2 SELETUSKIRI ................................................................................................ 4

2.1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 4 2.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................. 4 2.3 NORMDOKUMENDID ............................................................................................. 4 2.4 TEHNILINE LAHENDUS ........................................................................................... 6 2.5 TÖÖD TELIA SIDEEHITISE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................ 7 2.6 MUINSUSKAITSE ................................................................................................ 7 2.7 EHITUSALA TAASTAMINE ........................................................................................ 8 2.8 TEEDE EHITUSE OSA ............................................................................................ 9

2.8.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded ...................................................... 9 2.8.2 Liikluskorraldus ehituse ajal .................................................................... 9 2.8.3 Liikluskorraldusvahendid ...................................................................... 10 2.8.4 Kaeviku tagasitäide ............................................................................ 10 2.8.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering ................................................. 10 2.8.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele ............................................ 10 2.8.7 Haljastus ......................................................................................... 11

3 ANDMETABELID

TABEL 3.1 TÖÖDE MAHUD TABEL 3.2 KLIENDITABEL

4 JOONISED

JOONIS EN-4-01-02 ASENDIPLAAN JOONIS EN-4-02 VEEBIPLAAN JOONIS EN-5-01 TORUSKEEM JOONIS EN-6-01-17 RISTLÕIGE JOONIS EN-7-01 KAABLISKEEM

5 LISAD

LISA 1 LÄHTEÜLESANNE LISA 2 TEHNILISED TINGIMUSED LISA 3 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL LISA 4 KOOSKÕLASTUSED

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

3/11 OÜ Keskkonnaprojekt

1 ASUKOHAPLAAN

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

4/11 OÜ Keskkonnaprojekt

2 SELETUSKIRI

2.1 ÜLDOSA

Käesolevas projektis on käsitletud Kalbu küla pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamist (Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond). Eelprojekti staadiumis on näidatud projekteeritud sidetrasside (maakaabelliini asukoht).

Puutumus riigiteedega:

20149 Kehtna-Põlma tee

Teemaal kulgemine 0,97-1,10 km (maaliin).

Teemaaga ristumine 0,97 ja 1,10 km (maaliin).

20152 Lokuta-Kehtna tee

Teemaal kulgemine 11,02-12,85 km (maaliin).

Teemaaga ristumine 11,07; 11,11; 11,21; 11,26; 11,28-11,30; 11,38; 11,45; 11,64-11,65; 11,70; 11,82; 11,87; 11,97; 12,34; 12,51, 12,65 ja 12,75 km (maaliin).

20151 Nadalama-Kalbu tee

Teemaal kulgemine 0,36-0,54 km (maaliin).

2.2 LÄHTEANDMED

1. Enefit Connect OÜ lähteülesanne nr VT1925.

2. Geodeetiline alusplaan: Geodeesia24 OÜ töö nr. 6927-22-5.

3. Transpordiameti nõuded passiivse elektroonilise side juurde-pääsuvõrgu rajamiseks Kalbu külas

(A18N019) nr 7.1-2/22/21691-2.

4. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus “Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2063RP”

2.3 NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

1. Ehitusseadustik (EhS)

2. Asjaõigusseadus (AÕS)

3. Elektroonilise side seadus (ESS)

4. Seadme ohutuse seadus (SeOS)

5. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

6. Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”

7. Majandus- ja taristuministri määrus 26.06.2015 nr 74 “Elektripaigaldise käidule ja elektritööle

esitatavad nõuded”

8. EVS-EN 61140:2016/AC2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

5/11 OÜ Keskkonnaprojekt

9. EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest”.

10. EVS-HD 60364-4-42:2011+A1:2015 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid.

Kaitse kuumustoime eest”.

11. EVS-HD 60364-4-43:2010 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse”.

12. EVS-EN 50110-1:2013 “Elektripaigaldiste käit“.

13. EVS-HD 60364-4-443:2016 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse

pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”.

14. EVS-HD 60364-5-51:2009+A11:2013 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Üldjuhised“.

15. EVS-HD 60364-5-52:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Juhistikud“.

16. Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete

valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.”

17. Elektrilevi OÜ (0,4...20) kV võrgustandard.

18. EVS-EN 61439 „Madalpingelised aparaadikoosted“ ( Osa 1,2,3).

Juhul, kui elektripaigaldise teatud eriosade kohta tekkivad küsimused, lähtuda normdokumentide järgmisest pädevusejärjestusest:

1. Eesti Vabariigi seadused,

2. Eesti Vabariigi määrused,

3. Eesti Vabariigi standard,

4. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)

5. IEC- või rahvuslikest standarditest (SFS, DIN jt.).

Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused.

Küsimused, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse ehitushanke käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.

Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu.

Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normatiividest. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimärgid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõrgusgabariidile. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

6/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös tellijaga.

2.4 TEHNILINE LAHENDUS

20149 Kehtna-Põlma tee kaitsevööndisse paigaldada ELA SA sidetrassile Vesimentor maa-alune plastikust sidekaev (034YK07).

Asendiplaanil näidatud asukohta Kortelhoone kinnistul paigaldada FCP jaotuspunkti sidekapp (C1925).

Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 034YK07.

Katkestada paigaldatud sidekaevu 034YK07 kõrval ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž).

Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun). Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised on 034L01YH06YR01 ja 034L01YH06YR02.

Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekapi 034J01 ja sidekaevu 034YK07 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 034L01YH06.

Sidekaevust 034YK07 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta.

Sidekappi 034J01 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 034YK07 jätta kaablivaru 30m.

Paigaldatud sidekaev 034YK07, ELA SA sidetrassi kõrvale paigaldatud sidekaevu vaheline 4-avaline multitoru, ELA SA mikrotorus, sidekapis 034J01 ja sidekaevus 034YK07 olev kaabel jääb kuuluma ELA SA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 034YK07 kaevusein.

Kaabli paigaldamisel, ristumisel kommunikatsioonitrassidega, tagada normikohased vahekaugused. Sõiduteede, mahusõiduteede või parklate alla jäävad multitorud paigaldada täiendavalt 750N tugevusega kaitsetorusse ning vähemalt 1.0m allapoole ümbritsevast teepinnast. Haljasala alla paigaldatav multitoru peab jääma vähemalt 0.5m sügavusele.

Kui multitoru paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil suundpuurimist, siis peab kasutama kaablikaitsetoru 1250N. Ristumisel riigiteedega kinnisel meetodil, paigaldada kaitsetorud min 1,5 m allapoole ümbritsevast teepinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga ning toru otsad tähistatakse märkepallidega. Ülejäänud juhtudel riigiteede maa-alal paigaldada maakaablid min. 1,2 m sügavusele ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga.

Kinniselt paigaldatavate lõikude puhul määrata olemasolevate trasside sügavused kohapeal kutsudes kohale võrguvaldajate esindajad. Ehitajal vajadusel koostada või tellida tööprojekt, kus lahendatakse detailselt kinniselt paigaldatavate lõikude lahendused olemasolevate tehnovõrkudega ristumisjooniste näol.

Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standarditele ja normidele - Enefit Connect OÜ (Elektrilevi OÜ) standardile P342 ja Linnatänavate standardile EVS 843:2016.

Ristumistel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega (side- ja elektrikaablid, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja soojatorustikud) tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad.

Projekteeritud kaabli paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab olemasoleva tehnovõrgu sügavus. Ristumine olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast kujast või ei nõuta teisiti. Vajadusel toestada olemasolevad side- ja elektrikaablid kaevetööde ajaks. Kui kaevamistööde käigus selgub, et maa-alused kommunikatsioonid paiknevad teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi.

Kaevise laius peab võimaldama multitoru(-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Kaablikaeviku pealtlaius

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

7/11 OÜ Keskkonnaprojekt

määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases tuleb kaevise seinad kindlustada.

Õhuliinide ehitamisel tagada käesoleva projektiga määratlemata või piisavalt detailiseerimata lahenduste vastavus ülaltoodud juhendmaterjalidega määratletud normidele, tagada liinitrassile ja kaitsevööndile esitatud nõuetest kinnipidamine, tagada ja kontrollida looduses vajalikud vahekaugused looduslikest takistustest, teedest, teistest liinidest ja ka teistest kommunikatsioonidest nende rööpkulgemisel või ristumisel.

2.5 TÖÖD TELIA SIDEEHITISE KAITSEVÖÖNDIS

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

Enne tööde algust kohale kutsuda Boftel Eesti järelevalvetöötaja sideliinirajatiste asukoha mahamärkimiseks looduses. Sideliinirajatiste täpne asukoht ja sügavust teha kindlaks käsitsi lahtikaevamise teel ehitustööde Töövõtja poolt. Sideliinirajatiste kaitsetsoonis teostada kaevetöid käsitsi. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse karprauast toestust, koormarihmasid vms).

Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks ja vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Ehitus- ja kaevetööde käigus siderajatiste lõhkumisega seotud kulud (taastamine, kahjunõuded) kannab ehitustööde Töövõtja.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.

Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku paragrahv 70 ja 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.

Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik.

Projektis esitatud lahendused ja kujad sobivad omavahel selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei sega üksteist ja võimaldab teha sideehitiste hooldust ja remonti.

2.6 MUINSUSKAITSE

Projektiga kavandatakse pinnasetöid arheoloogiamälestise kalmistu reg-nr 11939 ja selle kaitsevööndi alal.

Mälestise kaitsevööndi eesmärk on muuhulgas tagada kinnismäletiste säilimine, vaadeldavus ja mälestis ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS, § 14 lg 2). Arheoloogiamälestise puhul võib kaitsevööndis leiduda arheoloogilise kultuurkihi perifeerseid osi, samuti võib olla sajandite jooksul sinna kadunud muististelet pärinevaid arheoloogilisi leide.

Arheoloogiamälestise kalmistu reg-nr 11939 ning selle kaitsevööndi alal toimuvatel kaevetöödel tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ matuste ilmnemisel arheoloogilised kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

8/11 OÜ Keskkonnaprojekt

oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kuluurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“.

Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb arvestada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsiktuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

2.7 EHITUSALA TAASTAMINE

Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (munakivikatend, kõnniteeplaadid, äärekivid jne.) vastavalt: Majandus ja kommunikatsiooni-ministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja.

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel).

Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.

Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning demonteeritud liini mastiaugud täita juurdetoodud täitepinnasega; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide, vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil. Kõlvikult koristada tööde kaigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht.

Kaevealade katted taastada vähemalt töödele eelnevas seisus.

Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tagasitäiteks sobiv pinnas vajadusel ladustatakse ja kasutatakse piirkonna täitmiseks. Ülemäärane ja tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud utiliseerima, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud territooriumile.

Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseeme. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

9/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Enne töödega alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud normidele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid.

Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada. Rikutud haljastus taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.

2.8 TEEDE EHITUSE OSA

2.8.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded

Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule.

Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele:

a. Linnatänavad. EVS 843-2016;

b. Transpordiameti koduleheküljel juhendid, normid ja nõuded

https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine

Ehitus ja remont ;

c. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101;

d. „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106;

e. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori

korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162;

f. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.16

käskkirjaga nr 0215;

g. „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001;

h. „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006;

i. „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006.

Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).

Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist.

Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “ Teehoiutöö ehitusjärelevalve kord ” Teede- ja sideministeeriumi kehtivatele määrustele.

Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.

Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.

2.8.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma kehtiva majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” nõudeid. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43, RT I, 19.07.2018, 12 , jõustunud 01.01.2019.a.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

10/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele.

Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

2.8.3 Liikluskorraldusvahendid

Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele jalgu, eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu (EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” muudatus /A1:2008).

2.8.4 Kaeviku tagasitäide

Kaablikaitsetorude kaevik kaevatakse vastavalt torustiku ehitusprojektile. Kaeviku kaevamisel tuleb eemaldada kaevikusse valguv pinnasevesi. Torude alla paigaldatakse kivises pinnases liivalus paksusega 10 cm ja tihendatakse.

Liivalus peab olema stabiilne ja püsiv. Torualuse tihendamisel tuleb saavutada elastsusmoodul vähemalt 120 MPa.

Torud tuleb paigaldada kuivale tasanduskihile, seega tuleb kaevikust eemaldada vett pidevalt. Torude peale tuleb laotada liivpinnasest algtäide ja lõpptäide. Tihendada vastavalt, et saavutada katete alla täidetele ettenähtud tihendustegur vähemalt 0,98.

2.8.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering

Katendi taastamise ulatus ja konstruktsioonid on näidatud projekti asendiplaanilistel joonistel ja kaeviku ristlõigetel. Katte taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta.

2.8.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele

Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga.

Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.

Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.

Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel.

Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku.

Asfaltsegud

Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314.

Killustikalused

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:

Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012 käskkirjaga nr. 0167.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

11/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Dreenkiht

Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim).

Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.

2.8.7 Haljastus

Olemasolev ja säilitatav kõrghaljastus

Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2 m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3 m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi).

Muru rajamine ja taastamine

Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.

Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.

/allkirjastatud digitaalselt/

__________________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

___________________________

Vastutav spetsialist: Marek Uiboupin Projekteerija: Maarja Salu

Tartu 2022

OÜ KESKKONNAPROJEKT

A: Ringtee 12, 51013 Tartu

T: +372 730 5060

E: [email protected]

reg kood 10769210

MTR reg nr EL10769210

Tellija

ENEFIT CONNECT OÜ Töö nr VT1925

A: Veskiposti tn 2, 10138, Tallinn Ehitise aadress Kalbu küla, Kehtna vald,

T: +372 715 4230 Rapla maakond

E: [email protected]

reg kood 16130213

Kinnismälestise nr:

11939 Kalmistu

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine,

A18N019

EELPROJEKT

Vastutav spetsialist EN Marek Uiboupin /allkirjastatud digitaalselt/

Projekteerija Maarja Salu /allkirjastatud digitaalselt/

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

2/11 OÜ Keskkonnaprojekt

SISUKORD

1 ASUKOHAPLAAN ........................................................................................... 3

2 SELETUSKIRI ................................................................................................ 4

2.1 ÜLDOSA ........................................................................................................ 4 2.2 LÄHTEANDMED ................................................................................................. 4 2.3 NORMDOKUMENDID ............................................................................................. 4 2.4 TEHNILINE LAHENDUS ........................................................................................... 6 2.5 TÖÖD TELIA SIDEEHITISE KAITSEVÖÖNDIS ........................................................................ 7 2.6 MUINSUSKAITSE ................................................................................................ 7 2.7 EHITUSALA TAASTAMINE ........................................................................................ 8 2.8 TEEDE EHITUSE OSA ............................................................................................ 9

2.8.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded ...................................................... 9 2.8.2 Liikluskorraldus ehituse ajal .................................................................... 9 2.8.3 Liikluskorraldusvahendid ...................................................................... 10 2.8.4 Kaeviku tagasitäide ............................................................................ 10 2.8.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering ................................................. 10 2.8.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele ............................................ 10 2.8.7 Haljastus ......................................................................................... 11

3 ANDMETABELID

TABEL 3.1 TÖÖDE MAHUD TABEL 3.2 KLIENDITABEL

4 JOONISED

JOONIS EN-4-01-02 ASENDIPLAAN JOONIS EN-4-02 VEEBIPLAAN JOONIS EN-5-01 TORUSKEEM JOONIS EN-6-01-17 RISTLÕIGE JOONIS EN-7-01 KAABLISKEEM

5 LISAD

LISA 1 LÄHTEÜLESANNE LISA 2 TEHNILISED TINGIMUSED LISA 3 KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL LISA 4 KOOSKÕLASTUSED

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

3/11 OÜ Keskkonnaprojekt

1 ASUKOHAPLAAN

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

4/11 OÜ Keskkonnaprojekt

2 SELETUSKIRI

2.1 ÜLDOSA

Käesolevas projektis on käsitletud Kalbu küla pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamist (Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond). Eelprojekti staadiumis on näidatud projekteeritud sidetrasside (maakaabelliini asukoht).

Puutumus riigiteedega:

20149 Kehtna-Põlma tee

Teemaal kulgemine 0,97-1,10 km (maaliin).

Teemaaga ristumine 0,97 ja 1,10 km (maaliin).

20152 Lokuta-Kehtna tee

Teemaal kulgemine 11,02-12,85 km (maaliin).

Teemaaga ristumine 11,07; 11,11; 11,21; 11,26; 11,28-11,30; 11,38; 11,45; 11,64-11,65; 11,70; 11,82; 11,87; 11,97; 12,34; 12,51, 12,65 ja 12,75 km (maaliin).

20151 Nadalama-Kalbu tee

Teemaal kulgemine 0,36-0,54 km (maaliin).

2.2 LÄHTEANDMED

1. Enefit Connect OÜ lähteülesanne nr VT1925.

2. Geodeetiline alusplaan: Geodeesia24 OÜ töö nr. 6927-22-5.

3. Transpordiameti nõuded passiivse elektroonilise side juurde-pääsuvõrgu rajamiseks Kalbu külas

(A18N019) nr 7.1-2/22/21691-2.

4. Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus “Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2063RP”

2.3 NORMDOKUMENDID

Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:

1. Ehitusseadustik (EhS)

2. Asjaõigusseadus (AÕS)

3. Elektroonilise side seadus (ESS)

4. Seadme ohutuse seadus (SeOS)

5. Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“

6. Majandus- ja taristuministri määrus 25.06.2015 nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”

7. Majandus- ja taristuministri määrus 26.06.2015 nr 74 “Elektripaigaldise käidule ja elektritööle

esitatavad nõuded”

8. EVS-EN 61140:2016/AC2017 Kaitse elektrilöögi eest. Ühisnõuded paigaldistele ja seadmetele.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

5/11 OÜ Keskkonnaprojekt

9. EVS-HD 60364-4-41:2017 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse

elektrilöögi eest”.

10. EVS-HD 60364-4-42:2011+A1:2015 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid.

Kaitse kuumustoime eest”.

11. EVS-HD 60364-4-43:2010 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid.

Liigvoolukaitse”.

12. EVS-EN 50110-1:2013 “Elektripaigaldiste käit“.

13. EVS-HD 60364-4-443:2016 “Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-44: Kaitseviisid. Kaitse

pingehäirete ja elektromagnetiliste häirete eest”.

14. EVS-HD 60364-5-51:2009+A11:2013 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-51: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Üldjuhised“.

15. EVS-HD 60364-5-52:2011 „Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-52: Elektriseadmete valik ja

paigaldamine. Juhistikud“.

16. Eesti Standard EVS-HD 60364-5-54:2011 ”Ehitiste elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete

valik ja paigaldamine. Maandamine, kaitsejuhid ja kaitsepotentsiaaliühtlustusjuhid.”

17. Elektrilevi OÜ (0,4...20) kV võrgustandard.

18. EVS-EN 61439 „Madalpingelised aparaadikoosted“ ( Osa 1,2,3).

Juhul, kui elektripaigaldise teatud eriosade kohta tekkivad küsimused, lähtuda normdokumentide järgmisest pädevusejärjestusest:

1. Eesti Vabariigi seadused,

2. Eesti Vabariigi määrused,

3. Eesti Vabariigi standard,

4. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.)

5. IEC- või rahvuslikest standarditest (SFS, DIN jt.).

Kui tekib vastuolu erinevates normdokumentides esitatud nõuete vahel, mõne üksikjuhtumi lahendamisel, siis tuleb juhinduda nõudest, mis esitab antud probleemi lahendamiseks kõrgendatud tingimused.

Küsimused, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse ehitushanke käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.

Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu.

Enne kaevetöid tuleb digitaalselt maha märkida trassid. Risti- ja rööpkulgemistel teiste kommunikatsioonidega lähtuda kehtivatest normatiividest. Kaevetöödel säilitada olemasolevad piirimärgid ja geodeetilise alusvõrgu punktid. Ehituse käigus kahjustada saanud maa-alune kommunikatsioon tuleb ehitajal nõuetekohaselt taastada. Ristumistel allmaarajatistega tuleb kutsuda kohale trassi esindaja ning paigaldussügavus täpsustada kohapeal ehituse käigus, tehes kindlaks täpse asukoha ja suuna ning vastavalt vajadusele paigaldada kaabel lubatud kõrgusgabariidile. Kaevamistööde käigus selgunud maa-aluste kommunikatsioonide teisiti paiknemisel teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Ehitustöödel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekti autori ja töö tellijaga.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

6/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku tellija ja tööde teostaja vahelises lepingus. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega. Tööde planeerimisel tuleb töövõtjal arvestada jooksvaks aruandluseks ning töökoosolekute pidamiseks vajaliku ajaga ja sellega kaasnevate kuludega. Aruandluse vorm ning koosolekute pidamise aeg ja koht tuleb täpsustada koostöös tellijaga.

2.4 TEHNILINE LAHENDUS

20149 Kehtna-Põlma tee kaitsevööndisse paigaldada ELA SA sidetrassile Vesimentor maa-alune plastikust sidekaev (034YK07).

Asendiplaanil näidatud asukohta Kortelhoone kinnistul paigaldada FCP jaotuspunkti sidekapp (C1925).

Rajada sidetoru (14/10) sidekaevuni 034YK07.

Katkestada paigaldatud sidekaevu 034YK07 kõrval ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž).

Ühendada katkestatud oranžid mikrotorud paigaldatud multitoru mikrotorudega 2 (oranž) ja 4 (pruun). Mikrotorud 1 ja 3 sulgeda hermeetiliselt. Torujätkude tähised on 034L01YH06YR01 ja 034L01YH06YR02.

Vähemalt 48-kiuline kaabel (min Ø6mm, TIA värvikoodiga) puhuda sidekapi 034J01 ja sidekaevu 034YK07 vahelise 4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 034L01YH06.

Sidekaevust 034YK07 puhuda kaabel edasi mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta.

Sidekappi 034J01 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 034YK07 jätta kaablivaru 30m.

Paigaldatud sidekaev 034YK07, ELA SA sidetrassi kõrvale paigaldatud sidekaevu vaheline 4-avaline multitoru, ELA SA mikrotorus, sidekapis 034J01 ja sidekaevus 034YK07 olev kaabel jääb kuuluma ELA SA’le. Piiritluspunkt on sidekaevu 034YK07 kaevusein.

Kaabli paigaldamisel, ristumisel kommunikatsioonitrassidega, tagada normikohased vahekaugused. Sõiduteede, mahusõiduteede või parklate alla jäävad multitorud paigaldada täiendavalt 750N tugevusega kaitsetorusse ning vähemalt 1.0m allapoole ümbritsevast teepinnast. Haljasala alla paigaldatav multitoru peab jääma vähemalt 0.5m sügavusele.

Kui multitoru paigaldamiseks kasutatakse kinnisel meetodil suundpuurimist, siis peab kasutama kaablikaitsetoru 1250N. Ristumisel riigiteedega kinnisel meetodil, paigaldada kaitsetorud min 1,5 m allapoole ümbritsevast teepinnast ja kaitsta 1250N kaablikaitsetoruga ning toru otsad tähistatakse märkepallidega. Ülejäänud juhtudel riigiteede maa-alal paigaldada maakaablid min. 1,2 m sügavusele ja kaitsta 750N kaablikaitsetoruga.

Kinniselt paigaldatavate lõikude puhul määrata olemasolevate trasside sügavused kohapeal kutsudes kohale võrguvaldajate esindajad. Ehitajal vajadusel koostada või tellida tööprojekt, kus lahendatakse detailselt kinniselt paigaldatavate lõikude lahendused olemasolevate tehnovõrkudega ristumisjooniste näol.

Paigaldatavate kaablite minimaalsed püstkaugused ja rööpvahekaugused ristumistel teiste kommunikatsioonidega nähakse ette vastavalt standarditele ja normidele - Enefit Connect OÜ (Elektrilevi OÜ) standardile P342 ja Linnatänavate standardile EVS 843:2016.

Ristumistel teiste maa-aluste kommunikatsioonidega (side- ja elektrikaablid, vee-, kanalisatsiooni-, gaasi- ja soojatorustikud) tuleb kohale kutsuda võrguvaldajate esindajad.

Projekteeritud kaabli paiknemise ristuva tehnovõrgu all või kohal määrab olemasoleva tehnovõrgu sügavus. Ristumine olemasoleva tehnovõrguga teostada tehnovõrgu alt, kui pealpool pole võimalik kinni pidada nõutavast kujast või ei nõuta teisiti. Vajadusel toestada olemasolevad side- ja elektrikaablid kaevetööde ajaks. Kui kaevamistööde käigus selgub, et maa-alused kommunikatsioonid paiknevad teisiti kui geoalusel märgitud, siis teavitada sellest vastavate kommunikatsioonide esindajaid. Kaevamistööd teiste kommunikatsioonide kaitsetsoonis teostada käsitsi.

Kaevise laius peab võimaldama multitoru(-de) takistuseta paigaldust, täitepinnasega (ei tohi sisaldada kive ega tükke, mille läbimõõt on üle 20mm) täitmist, pinnase tihendamist, kaitse- ja hoiatuslindi paigaldamist, käsitsi kaevamisel ka töötaja ohutut liikumist kaevise põhjal. Kaablikaeviku pealtlaius

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

7/11 OÜ Keskkonnaprojekt

määratakse vastavalt pinnase varisemisnurgale. Piiratud ruumi korral pehmes pinnases tuleb kaevise seinad kindlustada.

Õhuliinide ehitamisel tagada käesoleva projektiga määratlemata või piisavalt detailiseerimata lahenduste vastavus ülaltoodud juhendmaterjalidega määratletud normidele, tagada liinitrassile ja kaitsevööndile esitatud nõuetest kinnipidamine, tagada ja kontrollida looduses vajalikud vahekaugused looduslikest takistustest, teedest, teistest liinidest ja ka teistest kommunikatsioonidest nende rööpkulgemisel või ristumisel.

2.5 TÖÖD TELIA SIDEEHITISE KAITSEVÖÖNDIS

Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.

Enne tööde algust kohale kutsuda Boftel Eesti järelevalvetöötaja sideliinirajatiste asukoha mahamärkimiseks looduses. Sideliinirajatiste täpne asukoht ja sügavust teha kindlaks käsitsi lahtikaevamise teel ehitustööde Töövõtja poolt. Sideliinirajatiste kaitsetsoonis teostada kaevetöid käsitsi. Näha ette kõik meetmed olemasolevate Telia Eesti AS sideehitiste kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada normatiivsed sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843:2016 nõuetega. Lahtikaevatud sideliinirajatised on vaja toestada ja kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu (näit. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse karprauast toestust, koormarihmasid vms).

Kõik sideliinirajatiste kaitseks, kontrolliks ja vajadusel uute torude paigaldamiseks vajalikud tööd teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul. Ehitus- ja kaevetööde käigus siderajatiste lõhkumisega seotud kulud (taastamine, kahjunõuded) kannab ehitustööde Töövõtja.

Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.

Tegevuse korraldamisel sideehitiste kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku paragrahv 70 ja 78 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 73. Sideehitiste ajutine toestamine, kaevetööd, pinnase tihendamine ja muud ehitustööd teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.

Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine. Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise/säilitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik.

Projektis esitatud lahendused ja kujad sobivad omavahel selliselt, et nende väljaehitamine ja toimimine ei sega üksteist ja võimaldab teha sideehitiste hooldust ja remonti.

2.6 MUINSUSKAITSE

Projektiga kavandatakse pinnasetöid arheoloogiamälestise kalmistu reg-nr 11939 ja selle kaitsevööndi alal.

Mälestise kaitsevööndi eesmärk on muuhulgas tagada kinnismäletiste säilimine, vaadeldavus ja mälestis ümbritseva arheoloogilise kultuurkihi säilimine (muinsuskaitseseadus, edaspidi MuKS, § 14 lg 2). Arheoloogiamälestise puhul võib kaitsevööndis leiduda arheoloogilise kultuurkihi perifeerseid osi, samuti võib olla sajandite jooksul sinna kadunud muististelet pärinevaid arheoloogilisi leide.

Arheoloogiamälestise kalmistu reg-nr 11939 ning selle kaitsevööndi alal toimuvatel kaevetöödel tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ matuste ilmnemisel arheoloogilised kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

8/11 OÜ Keskkonnaprojekt

oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kuluurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ → „Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava koostamine ja uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“.

Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb arvestada aegsasti, kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

Enne tööde teostamise algust peab Muinsuskaitseametist taotlema tööde tegemise loa (MuKS § 52 lg 3; https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemise luba väljastatakse pärast arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurikihi ilmsiktuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

2.7 EHITUSALA TAASTAMINE

Pärast ehitustööde lõpetamist taastada tööde käigus rikutud või eemaldatud katted (munakivikatend, kõnniteeplaadid, äärekivid jne.) vastavalt: Majandus ja kommunikatsiooni-ministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja.

Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas (sõiduteedel, kõnniteedel).

Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele.

Ehitajal lasub kohustus taastada ehitustöödele eelnenud olukord; muuhulgas tuleb taastada ehituse käigus kahjustada saanud pinnas, siluda ja täita mehhanismide poolt tekitatud jäljed ning demonteeritud liini mastiaugud täita juurdetoodud täitepinnasega; samuti tihendada hoolikalt kaevise tagasitäide, vajadusel teha hilisemad täite- ja taastamistööd äravajunud pinnasega kaablitrassil. Kõlvikult koristada tööde kaigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht.

Kaevealade katted taastada vähemalt töödele eelnevas seisus.

Kaevise täitmisel arvestada pinnase hilisemat vajumist. Tagasitäiteks sobiv pinnas vajadusel ladustatakse ja kasutatakse piirkonna täitmiseks. Ülemäärane ja tagasitäiteks mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud utiliseerima, ladustades see omavalitsuse poolt ettenähtud territooriumile.

Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga. Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseeme. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

9/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Enne töödega alustamist on vajalik hankida kaevetööde luba ning pinnakatete taastamine peab toimuma vastavalt kohaliku omavalituse poolt kehtestatud normidele. Tööde teostamisel kasutada keskkonnasõbralikke meetodeid.

Peale ehitustööde lõppu tööplats puhastada ja korrastada. Rikutud haljastus taastada. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldada, lammutatud või vigastatud piirded taastada.

2.8 TEEDE EHITUSE OSA

2.8.1 Teetööde üldised tehnoloogianõuanded

Kõik tööd märgitakse välja digitaalselt. Mahud ja kvaliteet määratakse ning tööetapid võetakse Tellija esindaja poolt vastu vastavuses Teetööde tehnilistes kirjeldustes toodule.

Tööd toimuvad vastavuses järgmistele nõuetele:

a. Linnatänavad. EVS 843-2016;

b. Transpordiameti koduleheküljel juhendid, normid ja nõuded

https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimine

Ehitus ja remont ;

c. „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“, Majandus- ja taristuminister 03.08.2015 määrus nr 101;

d. „Tee projekteerimise normid“, Majandus- ja taristuminister 05.08.2015 määrus nr 106;

e. „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, Transpordiameti maanteehoiuteenistuse direktori

korraldus 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162;

f. „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 22.11.16

käskkirjaga nr 0215;

g. „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud Maanteeameti

peadirektori 05.01.2016. a käskkirjaga nr 0001;

h. „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1340:2003 AC:2006;

i. „Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid“, EVS-EN 1338:2003 AC:2006.

Vastuolude korral erinevates dokumentides tuleb lähtuda Eesti Vabariigi Standarditest (EVS).

Enne mullatööde algust peavad olema tehtud kõik vajalikud eeltööd. Tööde käigus peab ehitaja kindlustama vete äravoolu muldelt ja tee maa-alalt, kaevates ajutisi kraave ja rajades vajadusel ajutisi truupe või pumpamist. Üheski ehituse faasis ei tohi lubada vee püsimist kaevendites ja aluspinnase läbi leondumist.

Ehitaja peab tagama ehitustöödel kvaliteedi vastavalt “ Teehoiutöö ehitusjärelevalve kord ” Teede- ja sideministeeriumi kehtivatele määrustele.

Täidete ja liivaluse tihendustegur peab olema vähemalt 0.98. Vajadusel peab kasutama tihendamisel ka vett. Liivaluste rajamisel tuleb võtte proove vastavalt TSMm nr. 66. Teised kattekonstruktsioonikihid peavad vastama kehtivatele normidele ja eeskirjadele. Asfaltbetoonkattel peab vastama projektile katte projektjoon, katte laius ja tasasus ning põikkalle. Katte tihedus peab olema piisav. Teekonstruktsiooni rajamisel tuleb kõrvaldada olemasolev pinnakatte muld, liivasegune muld, vanad võimalikud konstruktsioonid ja muu ebasobiv pinnas. Vältima peab olemasolevate kommunikatsioonide vigastamist. Soovitav on tee kihtkonstruktsioonide ehitus läbi viia kuival aastaajal.

Kui tööde käigus selgub, et tee kihtkonstruktsioonide alla jääb ebasobiv pinnas, tuleb kõlbmatu pinnas välja kaevata ja asendada sobiliku pinnasega. Kõigi teedeehituslike tööde tehnoloogia ja kasutatavad materjalid peavad vastama Transpordiameti poolt esitatud nõuetele ja materjalid peavad olema tõendatavad.

2.8.2 Liikluskorraldus ehituse ajal

Teetöid tegev juriidiline või füüsiline isik on kohustatud täitma kehtiva majandus- ja taristuministri määruse „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele” nõudeid. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43, RT I, 19.07.2018, 12 , jõustunud 01.01.2019.a.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

10/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Ajutiste ehitusaegsete ümbersõitude ja liikluskorralduse skeemid ning joonised ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele.

Ümbersõiduteed ja ehitusaegne ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga ja tiheasustusalal kohaliku omavalitsusega. Ehitamise ajal peab olema tagatud häireteta bussiliiklus ja vajalik juurdepääs kohalikule elanikkonnale.

Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest. Samuti tuleb vastav info edastada Tellija poolt määratavatele isikutele kohalikes vallavalitsuses. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette.

2.8.3 Liikluskorraldusvahendid

Projekt näeb ette olemasolevate liiklusmärkide säilimise. Kui mõni liiklusmärk jääb ehitusele jalgu, eemaldatakse see ajutiselt ja taaspaigaldatakse pärast ehitustööde lõppu (EVS 613:2001 “Liiklusmärgid ja nende kasutamine” muudatus /A1:2008).

2.8.4 Kaeviku tagasitäide

Kaablikaitsetorude kaevik kaevatakse vastavalt torustiku ehitusprojektile. Kaeviku kaevamisel tuleb eemaldada kaevikusse valguv pinnasevesi. Torude alla paigaldatakse kivises pinnases liivalus paksusega 10 cm ja tihendatakse.

Liivalus peab olema stabiilne ja püsiv. Torualuse tihendamisel tuleb saavutada elastsusmoodul vähemalt 120 MPa.

Torud tuleb paigaldada kuivale tasanduskihile, seega tuleb kaevikust eemaldada vett pidevalt. Torude peale tuleb laotada liivpinnasest algtäide ja lõpptäide. Tihendada vastavalt, et saavutada katete alla täidetele ettenähtud tihendustegur vähemalt 0,98.

2.8.5 Katendi taastamine ja vertikaalplaneering

Katendi taastamise ulatus ja konstruktsioonid on näidatud projekti asendiplaanilistel joonistel ja kaeviku ristlõigetel. Katte taastamisel olemasolevat vertikaalplaneeringut ei muudeta.

2.8.6 Nõuded katendis kasutatavatele materjalidele

Katendi ehitus teostada kooskõlas kehtivate „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis” tooduga.

Kasutatavad materjalid peavad olema nõuetekohaselt sertifitseeritud. Materjalide vastavust nõuetele peab tõendama materjalide tootja või tema volitatud esindaja vastavusdeklaratsiooniga.

Materjale võib ehitusel kasutada alles pärast tellijapoolset heakskiitu.

Killustikalusel INSPECTOR või LOADMAN seadmega mõõdetud elastsusmoodulid ei tohi olla seejuures väiksemad kui 140Mpa kõnniteel ja 170MPa sõiduteel.

Asfaltkatte erinevate kihtide vaheline pind krunditakse eelnevalt puhastades bituumeni või bituumenemulsiooniga. Vuukide liitekohad töödeldakse bituumeni, bituumenemulsiooni, vuugiliimi või vuugilindiga. Asfaltkatte kihid paigaldada sooja vuugiga või ühtse paanina kogu laiuses. Kui mingil põhjusel see ei ole võimalik, siis pealmise kihi külmad piki- ja põikvuugid krunditakse vuugiliimiga enne järgneva paani paigaldust. Liimi kulunormiks võtta 20g/jm paigaldatud kihi paksuse 1cm kohta. Erinevate kihtide vuugid ei tohi langeda kokku.

Asfaltsegud

Asfaltsegude jämetäitematerjalide nõuded on määratud dokumendis: „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, tabel 1: Asfalt- ja mustsegude jämetäitematerjalidele esitatavad miinimumnõuded, kinnitatud Maanteeameti peadirektori 23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314.

Killustikalused

Killustikalustes kasutatavate materjalide omadused ja paigaldus peavad vastama alljärgnevale juhisele ja selles viidatud standarditele, arvestades projektis toodud nõudeid:

Killustikust katendikihtide ehitamise juhis 2012-2. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori 30.04.2012 käskkirjaga nr. 0167.

Pasiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019 Eelprojekt

Aadress: Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond Töö nr VT1925

VT1925_EP_EN-3-01_Seletuskiri 17.11.2022

11/11 OÜ Keskkonnaprojekt

Dreenkiht

Dreenkihis kasutatakse kruusliiva (2mm terade mass on GOST25100-95 kohaselt üle 25%), mis sisaldab sõela 0,063mm läbivaid osiseid kuni 10%. Filtratsioonitegur ei tohi olla alla 1m/ööp (Proctor-teim).

Teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid tuleb määrata maksimaalse standardtiheduse (EVS-EN 13286-2 järgselt) ning optimaalse niiskuse juures GOST 25584-90 lisa 5 kohaselt kuni vastavasisulise rahvusliku standardi EVS 901-20 jõustumiseni. EVS-EN 13286-2 järgsed katseandmed tuleb esitada filtratsioonimooduliga ühes ja samas laboriprotokollis.

2.8.7 Haljastus

Olemasolev ja säilitatav kõrghaljastus

Ehitustööde teostamisel puudele lähemal, kui 2 m, tuleb kaevetöid teostada käsitsi, et puu juurestikku minimaalselt kahjustataks. Lisaks ei tohi ehitustööde käigus liikuda masinatega säilitatavale kõrghaljastusele lähemale, kui 3 m, mis võib kahjustada puu juurestikku (eriti kaskede omi).

Muru rajamine ja taastamine

Kasvumullana tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5…7,0. Muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid. Kasutada ei tohi külmunud pinnast ja/või kive sisaldavat mulda. Pinnas tuleb tihendada, et ei tekiks vajumeid ja veelohke. Olemasoleva ja projekteeritud/taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning teha niidetavaks. Kõik ehitustöödega, raietega teostatud kahjustused (lohud, rattarööpad) tuleb täita kasvumullaga.

Haljastuse mullakihi paksus peab olema vähemalt 10 cm, millele külvata muruseemne spetsiaalsegu. Muru külviks tuleb kasutada kodumaise või naaberriikide päritoluga seemneid, millel on head idanemis- ja katvusomadused. Muruseemnesegu peab koosnema vähemalt kolmest kõrreliste liigist, millest üks peab olema punane aruhein (Festuca rubra) osakaaluga vähemalt 55%. Karjamaa raiheina (Lolium perenne) osakaal seemnesegus ei tohi olla üle 15%. Valget ristikut (Trifolium repens) ei tohi olla üle 5%.

/allkirjastatud digitaalselt/

__________________________________

/allkirjastatud digitaalselt/

___________________________

Vastutav spetsialist: Marek Uiboupin Projekteerija: Maarja Salu

C1925-LP 20152 Lokuta-Kehtna teega ristumine km-l 12,65.

Lõik kinnisel meetodil L=15 m puurimistorus 1250 N.

Vt. ristlõike joonist 6-05.

2,69m

C1925-LP

OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 50105 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Uiboupin

Maarja Salu

Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Enefit Connect OÜ

1:250

VT1925EP

VT1925_EP_EN-6-01_Ristloige_2302271110.dwg

EN-6-05

17.11.2022Ristlõige

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019

Ristumine 20152 Lokuta-Kehtna teega 12,65 km

1:250

1:100

59.00

60.00

61.00

62.00

63.00

29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee

58.00

29202:005:0087 Räägu-Kupja

29202:005:1160 Räägu-Altoa

Kaevik

Kaevik

1.30m

1.30mca 0.5m

Ol.o. elektrikaabel Ol.o. Telia sidetrass

ca 1.70m

C1925-LP

20152 Lokuta-Kehtna teega ristumine km-l 11,87.

Lõik kinnisel meetodil L=16 m puurimistorus 1250 N.

Vt. ristlõike joonist 6-08.

3,04m

OÜ KESKKONNAPROJEKT A: Ringtee 12, 50105 Tartu T: +372 7305 060 E: [email protected]

Vastutav spetsialist

Projekteeris

Allkiri

Allkiri

Töö nimetus

Joonise nimetus

Töö tellija

Projekti staadium

Mõõtkava

Kuupäev Projekteerija Vastutav spetsialistMuudatuse nr Selgitus

Objekti aadress Töö number

Joonise number

Töö väljaandmise aeg

Joonise digiaadress

MTR reg nr EP10769210-0001

Projekteerija

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Marek Uiboupin

Maarja Salu

Kalbu küla, Kehtna vald, Rapla maakond

Enefit Connect OÜ

1:250

VT1925EP

VT1925_EP_EN-6-01_Ristloige_2302271110.dwg

EN-6-08

17.11.2022Ristlõige

Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, A18N019

Ristumine 20152 Lokuta-Kehtna teega 11,87 km

1:250

1:100

61.00

62.00

63.00

64.00

65.00

29202:005:1296 20152 Lokuta-Kehtna tee

60.00

29202:005:1297 Majandushoone

29202:005:0122 Sotsiaalmaja

ca 1.80m

ca 0.65m

Ol.o. Telia sidetrass

Kaevik Kaevik

1.30m

1.20m

Ol.o. elektrikaabel