Elering taotleb riigi eriplaneeringut Põhjamaade – Balti vesinikukoridori Eesti osa tingimuste määramiseks

Dokumendiregister	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Viit	13-3/4063-2
Registreeritud	02.12.2025
Sünkroonitud	03.12.2025
Liik	Sissetulev kiri
Funktsioon	13 Maa ja ruumiloome
Sari	13-3 Riigi eriplaneeringute koostamise kirjavahetus
Toimik	13-3/25/11
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saarte Energiaagentuur
Saabumis/saatmisviis	Saarte Energiaagentuur
Vastutaja	Ivari Rannama (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Maa- ja ruumipoliitika valdkond, Maa- ja ruumipoliitika osakond)
Originaal	Ava uues aknas

Failid

E-kiri.eml

image001.png

E-kiri.eml

From: Sulev Alajõe <[email protected]>
Sent: Tuesday, December 2, 2025 12:00:45 AM
To: Kalle Kilk <[email protected]>; Siim Iimre <[email protected]>
Cc: Ivan Sergejev - MKM <[email protected]>
Subject: Ed: Elering taotleb riigi eriplaneeringut Põhjamaade – Balti vesinikukoridori Eesti osa tingimuste määramiseks

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

Head Eleringi juhid,

Lisaks NBHC avaldab otseselt meile mõju samuti eeluuringuteks CEF toetuse saanud ja CIP algatatud Baltic Hydrogen Collector Läänemere põhise ühendusena Soomest Saksamaani. Gasgrid on algatanud selle parima asukoha selgitamiseks vajalikud uuringud. Taotluse esitamisel küsis CIP toetavad seisukohad Bornholmilt, Gotlandilt ja Saaremaalt võimalusega ühendada need saared vesiniktoruga.

Arvestades NBHC läbiviiku Venemaa jaoks rünnatavast Suwalki koridorist, oleks tänases geopoliitilises olukorras õigustatud riski maandamiseks alternatiivi olemasolu. Varasemate arutelude põhjal on selleks analoogiliselt mandriga vesinikutoru kohene kavandamine ka Saaremaa 330 kV trassikoridori, et planeerimisprotsess oleks terviklik ja ühes etapis. See oleks kahe CEF toega magistraali ühendamine.

Võõrustasime hiljuti Saaremaal Välisinvesteeringute keskuse vahendatud Norra vesinikuinvestorit, kes elektrolüüseri rajamiseks ootab just sellist Eesti poolset sammu.

Samuti valmistame ette vesinikderivaadi tootmise väärtuspakkumise koostamist. Vesiniktoru planeerimine Saaremaale on otseses kooskõlas 7 aastat toimunud merealaplaneeringu koostamisega, sest Saaremaast läände kavandatud tuuleenergia aladel pole Eestile majanduslikult enim kasulikku perspektiivi, kui tarbimist ületavat elektritoodangut ei saa kasutada vesiniku valmistamiseks.

Seoses sellega palun laiendada vesiniku ülekandetorustiku eriplaneeringu ala Lihulast Saaremaa läänerannikule kavandatud 330 kV alajaamani.

Tervitades / Best regards,

Sulev Alajõe

Juhataja / Managing Director
Saarte Energiaagentuur / Estonian Islands Energy Agency

www.eisea.org

+ 372 5112878

‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌ ‌

Kui Sa seda kirja korralikult ei näe, vaata seda brauseris

Eleringi pressiteade

01.12.2025

Elering taotleb riigi eriplaneeringut Põhjamaade – Balti vesinikukoridori Eesti osa tingimuste määramiseks

Elering esitas 1. detsembril 2025 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile taotluse riigi eriplaneeringu algatamiseks, mille eesmärk on määrata Põhjamaade – Balti vesinikukoridori (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) Eestis asuva maismaaosa võimalikud rajamistingimused. Planeeringu käigus selgitatakse välja, kas ja millistel tingimustel oleks otstarbekas rajada Eesti territooriumile vesiniku ülekandetorustik, mis ühendaks Soome ja Saksamaa ning looks Eestile potentsiaalset majanduslikku ja strateegilist väärtust. Eeldatav planeeringu koostamise aeg on umbes 3 aastat.

Eleringi juhatuse esimees Kalle Kilk: “Eleringil on pikaajaline kogemus gaasitaristu rajamisel ja haldamisel, mis annab meile hea aluse ka vesinikuühenduse arendamiseks ja strateegilise väärtuse loomiseks. Küsimus Eestile on lihtne: kas soovime võimalust liituda vesinikuturuga, jäädes osaks ühtsest tarnevõrgustikust või lepime kõrvaltvaataja rolliga. Viimane tähendaks mitme väärtusliku võimaluse kaotamist - alates transiidituludest kuni võimaluseni tuua Eestisse uus tarbiv energiamahukas tööstus. Seetõttu oleme otsustanud osaleda vesinikukoridori projektis, vähemalt selle arendusfaasis, et tagada Eestile kindel koht tulevases energiataristus.“

Trassi rajamine looks vajalikud eeldused Eesti ühendamiseks Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vesinikuturuga ning tugevdaks meie energiajulgeolekut ja varustuskindlust. Uus taristu avaks uusi investeerimisvõimalusi nii energiasektoris kui ka tööstuses.

Võimalik vesinikutoru kujuneks tulevikus Eesti-sisese vesinikutaristu alusvõrguks, mille külge oleks võimalik arendada täiendavaid ühendusi. Samuti looks taristu eeldused teadus- ja arendustegevuse kasvuks, pakkudes ülikoolidele ja teadusasutustele võimalusi vesinikutehnoloogiate, energiasalvestuse ja digitaalsete juhtimissüsteemide katsetamiseks.

Põhjamaade – Balti vesinikukoridor kavandatakse maa-aluse torustikuna. Täpne trassivalik ja tehnilised lahendused Eesti puhul selguvad riigi eriplaneeringu käigus. Hinnanguliselt oleks Eestisse paigutatava vesinikutoru pikkus 250 kilomeetrit ning torustik võimaldab transportida 2040. aastaks ligikaudu 90 teravatt-tundi vesinikku aastas. Paralleelselt toimuvad sarnased protsessid teiste projektipartnerite juures: Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja Saksamaal. Projekti praegust faasi kaasrahastab Euroopa Liit 50 protsendi ulatuses. Täpsemalt saab projekti kohta lugeda siit: Põhjamaade-Balti vesinikukoridor | Elering

Riigi eriplaneeringu algatamise otsustab Vabariigi Valitsus hiljemalt 90 päeva jooksul. Positiivse otsuse korral viiakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel läbi põhjalik planeerimisprotsess, mis hõlmab sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude hindamist.

Planeerimisprotsess on avalik ja kõigil huvilistel on võimalik selles osaleda. Kaasa rääkimise võimalustest teavitab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium planeerimisetegevustega algust tehes.

Elering AS

Kadaka tee 42, 12915 Tallinn

Üldine e-posti aadress: [email protected]

+372 71 51 222

www.elering.ee

Eleringi uudiste saajate nimekirjast lahkumiseks klõpsa siia

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Vesinikutoru	16.12.2025	1	13-3/4063-3	Sissetulev kiri	mkm	Saarte Energiaagentuur
Taotlus	02.12.2025	1	13-3/4063-1 🔒	Sissetulev kiri	mkm	Elering AS