Vesinikutoru

Lõpetuseks,

Euroopa Komisjon kaasrahastab mõlema vesiniktoru rajamist.

Eesti valitsusel peaks olema õigus otsustada, et meie huvides on planeerida nende ühendus üle Saaremaa.

Riigi eriplaneeringu ala määramine oleks laiem kui NBHC trass.

Et asukoht oleks teada ja valmidus loodud, kasutamaks eelmises kirjas toodud võimalusi.

Kaalukat otsustamist,

Sulev

Tere

Teie poolt kirjeldatud NBHC ja BHC ühendustoru eraldiseisvat projekti, kui sellist, ei ole paraku olemas.

Sellest tulenevalt ei saa seda lisada Euroopa poolt kaasrahastatava projekti, Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu taotlusse.

Parimat,

Siim Iimre

Tänan, Siim, detailse vastuse eest,

Kasutasin kirjas küll määratlust ’Saaremaa läänerannik’, aga arusaadavalt pidasin silmas NBHC ja BHC ühenduse planeerimist.

Et BHC on Eesti territooriumilt väljas, on tegemist NBHC kombel piiriülese ühendusega, mida saab kavandada ainult Elering, mitte muu arendaja.

Nii on ka Välisinvesteeringute keskuse vahendatud investorile selgitatud, et Eesti territooriumilt väljuvat vesinikutoru ei saa ilma Eleringita planeerida.

Ka BHC on Komisjoni 28.11.2023 otsusega PCI staatuses.

Kuni Saaremaa on Eesti osa, ei tasuks selle mõju ja võimalusi Eesti jaoks välja jätta: About the project

Tegime 7a mereala planeeringut, mille suurim potentsiaal Saaremaast läänes võiks Eesti huvides toimima hakata. Just sinna võiks mitmete seniste tööde tulemusena koonduda meie suurim vesiniku tootmine ja trassi planeerimine saavutab praktilise väärtuse.

Sarnaselt Leeduga oleks Eesti soov tänases geopoliitilises olukorras kahe toru ühenduse loomiseks mõistetav.    

Ja planeerimine näitaks soovi ja suunda ega poleks seotud kohustuste võtmisega.

Kordan Reigole telefonis öeldut – ettepanek ei ole haru planeerimine, vaid Eesti vesiniktransiidi koridori määratlemine kahes suunas: Lätti ja liitumisega BHCga.

Kui BHC rahastus tuleb enne NBHC (näiteks Skandinaavia huvi ja lobi tõttu), oleks Eestil sellega ühendus kavandatud.

Seetõttu jään ettepaneku juurde täiendada planeeringuala Lihulast BHC ühenduseks sobiva riigipiirini Läänemeres.

Heade soovidega,

Sulev Alajõe

Saarte Energiaagentuur

Tere Sulev,

Tänan kirja eest ja vabandan, et ei saanud eile päeval telefonile vastata – olin lähetuses.

Küllap ma ei täpsustanud veebikursusel piisavalt hästi mis ajaraamist ma kirjeldatud slaidi puhul rääkisin. Ma jään enda sõnade juurde, et ~10-15 aasta perspektiivis Soomest vesiniku transpordiks Saksamaale ongi alternatiivsed trassid ning on väga vähetõenäoline, et kaks paralleelset vesinikutorustiku valmiks samal ajal. See aga ei tähenda, et NBHC (Põhjamaade-Balti vesiniku koridor) ja BHC (Baltic sea Hydrogen Collector) kaugemas tulevikus ei oleks üksteist täiendavad, nagu minu slaidil kirjas oli.

NBHC Eesti osa eriplaneeringu ala me Saaremaa läänerannikuni laiendada ei saa. Põhjusel, et NBHC on Euroopa ühishuvi projekt (Project of Common Interest), mis tähendab et see on ainult ülepiiriliste ühenduse loomiseks ja siseriiklikud haruühendused ei ole ühishuvi, ega ole Euroopa Liidu poolt kaasrahastatavad. Elering näeb, et NBHC näol oleks võimalik planeerida Eestis vesiniku baasvõrk, mille külge oleks võimalik edaspidi planeerida liitumisi, või haruühendusi siseriikliku vesiniku tootmise / tarbimise jaoks. Nende haruühenduste planeerimine ja rahastamine peab aga toimuma eraldiseisvalt.

Enne haruühenduste hoogsat planeerimist ma ootaks ära Vabariigi Valitsuse otsuse Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu algatamise kohta – kas Riik üldse on huvitatud vesinikutaristu planeerimisest, mille külge edaspidi saaks harusid kavandada.

Kui mingi meretuule investor eelistab piki Läänemerd minevat BHC projekti, on tal võimalik pöörduda selle projekti arendajate poole ja arutada liitumisvõimalusi.

Tervitades,