Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõule

KORRALDUS

02.03.2026 nr 168

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on oma 10.02.2026 kirjaga

nr 2-2/499-1 esitanud arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti

vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.

Eelnõu kohaselt on riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) koostamise eesmärk Põhjamaade-Balti

vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu kavandamine. Põhjamaade-Balti

vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide

vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku, luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti

siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks ning regiooni varustuskindluse parandamiseks. REP-ga

planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar,

küttegaasi muud ehitised, küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad ning küttegaasi kompressorjaam.

Planeeringuga seotud rajatiste loetelu täpsustub REP asukoha eelvaliku etapis. Samuti

määratakse REP-ga maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes

1 nimetatud asjakohased ülesanded. Vesinikutaristu REP algatatakse MKM-i ettepanekul

Eleringi taotluse alusel. REP-i koostamist korraldab MKM.

Eelnõuga määratakse REP planeeringuala. REP planeeringuala hõlmab muuhulgas maa-alasid

Pärnu linnas Audru ja Paikuse osavaldades.

Eelnõu seletuskirja kohaselt tuleb REP-i asukoha eelvaliku tegemisel kaaluda mitut võimalikku

asukohta. Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva

ruumianalüüsi eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti-Läti

piiriületuseks sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine

ei ole võimalik või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest,

ohtlikest ettevõtetest ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed

trassikoridorid joondati esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või

Tallinn-Vireši D-kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja

vähendada uute kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru

maabumiskoht paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas ning Eesti-Läti

piiriületuskohtade sobivaim asukoht jääb Jäärja (EE-LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve

(Tallinn-Vireši gaasitrassi ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina tuleb

kaaluda olemasoleva Tallinn-Vireši gaasitoru ning Harku-Lihula-Sindi 330 kV elektriliini

koridoride kasutamist. Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks

sobida vesinikukoridoriks ja ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud

2

puhver valdavat 5 km mõlemale poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu

tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn ning rahvuspargid). Riigi eriplaneeringu algatamise järel

selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha

valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded,

mis edasises protsessis ellu viiakse.

Pärnu Linnavalitsus märgib, et kuigi Pärnu linn asustusüksusena on REP planeeringualast

valdavalt väljas, hõlmab planeeringuala siiski Paikuse ja Audru alevike tiheasustusalasid ning ka

Nätsi-Võlla looduskaitseala (Natura loodusala), kuhu vesinikutaristu rajamine on äärmiselt

ebatõenäoline. Palume nimetatud alade planeeringualast eemaldamist.

Pärnu linna 18.09.2025 vastuvõetud üldplaneeringus on gaasitaristu rajamiseks järgmised

tingimused:

• Gaasitorustikud kavandatakse üldjuhul maa-alustena ja olemasoleva tehnilise taristu (nt

elektriliinid, teed) trassikoridoridesse või selle vahetusse lähedusse, et vältida täiendavaid

piiranguid kaitsevöönditest ning looduskeskkonna mõjutamist.

• Gaasipaigaldise asukoha valikul tuleb arvestada looduskaitseliste ja kultuuriliste väärtustega

ning hoiduda elu- ning ühiskondlike hoonete vahetust lähedusest.

• Juhul, kui olemasoleva taristu trassikoridorisse kavandatud gaasipaigaldis ei eelda

olemasoleva kaitsevööndi laiendamist, loetakse see üldplaneeringu kohaseks st puudub

vajadus täiendava planeeringu koostamiseks.

PlanS § 10 lg 2 kohaselt peab riiklikku huvi väljendav planeering lähtuma riiklikest

huvidest, arvestades võimaluse korral kohalikke huve ja vajadusi. Pärnu Linnavolikogu

01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas“

§ 3 p 5 alusel Pärnu Linnavalitsus nõustub vesinikutaristu REP ja KSH algatamisega

eeldusel, et selle koostamisel arvestatakse Pärnu linna huvidega, sh vastuvõetud Pärnu

linna üldplaneeringus määratud maakasutuse ja tingimustega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Voltenberg

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär