Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu seletuskiri arvamuse andmine

VÄLJAVÕTE

PROTOKOLL

Taebla 03.03.2026 nr 2-1/26-5

Algus kell 09.00.

Lõpp kell 13.00.

Juhatas vallavanem Janno Randmaa, protokollis vallasekretär Kristi Sadulsepp.

Istungist võtsid osa vallavalitsuse liikmed Tuuli Varik ja Neeme Suur. Puudus Katrin Viks.

(Registreerimisleht lisatud).

Kutsutud päevakorrapunktide ettekandjad: haridusosakonna juhataja Solveig Edasi (p 1-4); Taebla

Lasteaiad direktor Kerda Ledis (p 4); kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Varje Paaliste (p 5);

sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mariel Kõrgemägi (p 6-30); keskkonnaspetsialist Aivi

Heinleht (p 31); majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris (p 32); ehitus- ja

planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm (p 33-39).

Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused:

…………………….

33. Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõule arvamuse andmine.

Ettekandja Heikki Salm.

Elering AS (edaspidi Elering) esitas 02.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-11 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP-i koostamise

eesmärk on planeerida Eesti maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic

Hydrogen Corridor, NBHC) ja selle toimimiseks vajalik taristu (edaspidi vesinikutaristu).

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d

eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. MKM

edastas 17.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-42 taotluse REP-i algatamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ning palus TTJA pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada

arvamus REP-i taotluse nõuetekohasusele. Tagasisidest, mille TTJA edastas 13.01.2026 kirjaga nr

16-6/25-17646-0023, tulenevalt puuduvad asjaolud, mis välistaks taotluses kavandatud

planeeringualale vesinikutaristu rajamise.

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel vesinikutaristu REP-

i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha

eelvaliku alusel REP-i kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse

lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus

ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP-i koostamisel kohustuslik KSH.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80–81 kohaselt on REP-i esemeks ehitised, mille mõju ei

piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga

planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu

riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud

seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid tegemist

on ehitisega, mille rajamine ei toimu ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste

kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks.

Vesinikutaristu mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega.

Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi

eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks

sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole võimalik

või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest

ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati

esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D-

kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute

kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht

paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas. Eesti–Läti piiriületuskohtade sobivaim

asukoht jääb Jäärja (EE–LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve (Tallinn–Vireši gaasitrassi

ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina kaaluda olemasoleva Tallinn–Vireši

gaasitoru ning Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini koridoride kasutamist.

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1)asukoha eelvaliku tegemisest ja

2)valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja

ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale

poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn

ning rahvuspargid).

Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek planeeringualaks,

mis asub:

•Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades;

•Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades;

•Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas;

•Järva maakonnas Türi vallas;

•Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas;

•Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades;

•Valga maakonnas Tõrva vallas.

Planeeringuala suuruseks on 6522,76 km2.

Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku

luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks.

Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU plaani,

vähendamaks sõltuvust imporditud kolmandatest riikidest energiast, toetades muuhulgas Euroopa

kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist.

Kavandatava vesinikutaristu KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning

mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP-i algatamise järel

selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate

ühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu-

ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel

asjakohane hindamine või Natura erandi menetlus. REP-i elluviimise mõju hinnatakse (kas eraldi

või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist,

funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise või hüvitamise meetmeid

ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

Kavandatava vesinikutaristu rajamisega kaasnevad täpsemad eeldatavad mõjud selgitatakse välja

REP-i ja KSH koostamise käigus.

Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab kavandatav

vesinikutaristu paiknema ei ole selles etapis võimalik kindlalt tuvastada isikuid, kelle õigusi võib

planeering puudutada. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose,

Saku, Saue, Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa, Lääne-Nigula, Türi, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa,

Tori, Saarde, Põhja-Sakala, Mulgi, Viljandi ja Tõrva vallale, Pärnu linnale ning Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Eleringile

2028 EP kehtestatud, 2035 vesinikukoridor valmis.

Ühehäälselt otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja esitada teema majandus- ja

planeerimiskomisjonile seisukoha võtmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Randmaa

vallavanem Kristi Sadulsepp

vallasekretär

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

VÄLJAVÕTE

MAJANDUS- JA PLANEERIMISKOMISJONI PROTOKOLL

Risti 11. märts 2026 nr 3

Koosoleku algus kell 15:00

Koosoleku lõpp kell 18:50.

Koosolekut juhatas majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees Sven Köster.

Protokollisid Lilith Raudsepp ja Terje Tuur.

Kohal olid komisjoni liikmed: Rein Kruusmaa, Sergei Koppel, Marek Topper, Ike Lilleorg, Ivo

Karindi (liitus kl 15:12), Risto Roomet.

Osavõtjate registreerimisleht protokolli juures.

Puudusid: komisjoni liikmed Marge Kanna, Aivar Oruste.

Koosolekul osalesid: Risti osavallakogu liikmed – Rein Kruusmaa, Kaja Rüütel, Kail Visla, Margo

Valk, Lea Lai, Hardo Viigipuu, Andre Oja; Palivere osavallakogu liikmed - Risto Roomet, Sergei

Koppel, Kadri Lukk; valla volikogu liikmed (kes ei ole osavallakogus) – Tenno Laanemets, Janek

Loorens, Mikk Lõhmus; vallavanem Janno Randmaa, keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, ehitus- ja

planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, tuulepargi teema ettekandjad Heiki Kalberg, Jaan Urb,

Danel Taur, Piret Toonpere, Jürgen Vahtra. Sunly versiooni tutvustus tuulepargi osas Sander Lauk.

Koosoleku juhataja tutvustas koosoleku korraldusliku poolt.

Koosoleku juhataja pani väljasaadetud päevakorra hääletusele.

Toimus hääletamine: poolt – 5, vastu – 0, erapooletuid – 0.

5-poolthäälega kinnitati järgmine

p ä e v a k o r d:

………….

3. Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamine.

……………

Päevakorrapunkt nr 3

Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu kooskõlastamine. Ettekandja ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

Heikki Salm tutvustas eelnõud. Riigi eriplaneering (REP-i) koostamise eesmärk on planeerida Eesti

maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) ja

selle toimimiseks vajalik taristu, mille kaudu luuakse vesiniku ülekandevõrk Soome, Eesti, Läti,

Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise

ühenduse ja energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku

vesinikutaristu arendamiseks. REP-i alusel rajatav vesinikutaristu on strateegiline võimalus Eestile

2

osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku

positsiooni.

Toimus arutelu kaitsevööndi ja Lääne-Nigula valda läbiva trassi teemal. Arutelu käigus jõuti

järeldusele, et Lääne-Nigula valda läbivat trassi ei toetata.

Otsustati: mitte toetada Põhjamaade–Balti vesinikukoridori projekti ning selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist Lääne-

Nigula valda läbiva trassi osas.

Peale päevakorra punkti nr 3 jätkus komisjoni koosolek kinnisena ilma külalisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sven Köster

Majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

19.03.2026

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Teie 10.02.2026 nr 2-2/499-1

Meie 23.03.2026 7-1/26-14-2

Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu seletuskiri arvamuse andmine

Edastasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korraldus

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja.

Kavandatava Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu

planeerimise vastu esineb suur avalik huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui

ka maakasutusõiguste järele arvestada Riigi eriplaneeringu koostamisel Lääne-Nigula

üldplaneeringu, Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega, koostamisel oleva detailse

lahenduse ja KSH aruande menetlusega. Risti-, Kullamaa- ja Martna Osavalla piirkonnas

väljastatud projekteerimistingimuste ja ehituslubadega, samuti päikeseparkide, alajaamade ja

akupankade asukohtadega. Planeeringu koostamisel täpsustada millist hüvitist ja regulaarset

talumistasu saab maaomanik ja kohalik omavalitsus; millised on trassikoridori alla jääval maal

lubatud/keelatud tegevused ja kohustused (korrapärane raadamine, kraavide puhastamine ja

vajadusel kuivendamine, asendusistutused jmt maad väärtustavad tegevused).

Edaspidise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ettenähtud teated saata Lääne-Nigula

Vallavalitsusele e-posti aadressil: [email protected].

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lisad:

Lisa 1 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 03.03.2026 istungi protokoll- väljavõte

Lisa 2 Majandus-ja Planeerimiskomisjoni 11.03.2026 koosoleku protokoll- väljavõte

Lisa 3 Kullamaa Osavalla kogu koosoleku 25.02.2026 protokoll väljavõte

VÄLJAVÕTE

PROTOKOLL

Taebla 03.03.2026 nr 2-1/26-5

Algus kell 09.00.

Lõpp kell 13.00.

Juhatas vallavanem Janno Randmaa, protokollis vallasekretär Kristi Sadulsepp.

Istungist võtsid osa vallavalitsuse liikmed Tuuli Varik ja Neeme Suur. Puudus Katrin Viks.

(Registreerimisleht lisatud).

Kutsutud päevakorrapunktide ettekandjad: haridusosakonna juhataja Solveig Edasi (p 1-4); Taebla

Lasteaiad direktor Kerda Ledis (p 4); kultuuri- ja sporditöö peaspetsialist Varje Paaliste (p 5);

sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Mariel Kõrgemägi (p 6-30); keskkonnaspetsialist Aivi

Heinleht (p 31); majandus- ja arendusosakonna juhataja Olev Peetris (p 32); ehitus- ja

planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm (p 33-39).

Arutusel olnud küsimused ja nende kohta tehtud otsused:

…………………….

33. Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõule arvamuse andmine.

Ettekandja Heikki Salm.

Elering AS (edaspidi Elering) esitas 02.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-11 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP-i koostamise

eesmärk on planeerida Eesti maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic

Hydrogen Corridor, NBHC) ja selle toimimiseks vajalik taristu (edaspidi vesinikutaristu).

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d

eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik. MKM

edastas 17.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-42 taotluse REP-i algatamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ning palus TTJA pädevusvaldkonnast tulenevalt esitada

arvamus REP-i taotluse nõuetekohasusele. Tagasisidest, mille TTJA edastas 13.01.2026 kirjaga nr

16-6/25-17646-0023, tulenevalt puuduvad asjaolud, mis välistaks taotluses kavandatud

planeeringualale vesinikutaristu rajamise.

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel vesinikutaristu REP-

i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha

eelvaliku alusel REP-i kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse

lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne planeeringulahendus

ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP-i koostamisel kohustuslik KSH.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80–81 kohaselt on REP-i esemeks ehitised, mille mõju ei

piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi eriplaneeringuga

planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub märkimisväärselt kogu

riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste huvide all ei ole silmas peetud

seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme maakonna territooriumil, vaid tegemist

on ehitisega, mille rajamine ei toimu ühe maakonna huvides ja seega peaks selliste ehitiste

kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet konkreetse ehitise rajamiseks.

Vesinikutaristu mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega.

Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi

eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks

sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole võimalik

või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest

ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati

esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D-

kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute

kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht

paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas. Eesti–Läti piiriületuskohtade sobivaim

asukoht jääb Jäärja (EE–LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve (Tallinn–Vireši gaasitrassi

ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina kaaluda olemasoleva Tallinn–Vireši

gaasitoru ning Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini koridoride kasutamist.

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1)asukoha eelvaliku tegemisest ja

2)valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja

ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale

poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn

ning rahvuspargid).

Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek planeeringualaks,

mis asub:

•Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades;

•Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades;

•Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas;

•Järva maakonnas Türi vallas;

•Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas;

•Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades;

•Valga maakonnas Tõrva vallas.

Planeeringuala suuruseks on 6522,76 km2.

Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku

luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks.

Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU plaani,

vähendamaks sõltuvust imporditud kolmandatest riikidest energiast, toetades muuhulgas Euroopa

kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist.

Kavandatava vesinikutaristu KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning

mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP-i algatamise järel

selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja kavandatavate

ühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute

lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid linnu-

ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja vajadusel

asjakohane hindamine või Natura erandi menetlus. REP-i elluviimise mõju hinnatakse (kas eraldi

või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes ala struktuurist,

funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral hinnatakse ka ebasoodsa

keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise või hüvitamise meetmeid

ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

Kavandatava vesinikutaristu rajamisega kaasnevad täpsemad eeldatavad mõjud selgitatakse välja

REP-i ja KSH koostamise käigus.

Arvestades planeeringuala suurust ja asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab kavandatav

vesinikutaristu paiknema ei ole selles etapis võimalik kindlalt tuvastada isikuid, kelle õigusi võib

planeering puudutada. Kui edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering

puudutada, siis kaasatakse nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose,

Saku, Saue, Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa, Lääne-Nigula, Türi, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa,

Tori, Saarde, Põhja-Sakala, Mulgi, Viljandi ja Tõrva vallale, Pärnu linnale ning Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Eleringile

2028 EP kehtestatud, 2035 vesinikukoridor valmis.

Ühehäälselt otsustati: võtta informatsioon teadmiseks ja esitada teema majandus- ja

planeerimiskomisjonile seisukoha võtmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Janno Randmaa

vallavanem Kristi Sadulsepp

vallasekretär

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

VÄLJAVÕTE

MAJANDUS- JA PLANEERIMISKOMISJONI PROTOKOLL

Risti 11. märts 2026 nr 3

Koosoleku algus kell 15:00

Koosoleku lõpp kell 18:50.

Koosolekut juhatas majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees Sven Köster.

Protokollisid Lilith Raudsepp ja Terje Tuur.

Kohal olid komisjoni liikmed: Rein Kruusmaa, Sergei Koppel, Marek Topper, Ike Lilleorg, Ivo

Karindi (liitus kl 15:12), Risto Roomet.

Osavõtjate registreerimisleht protokolli juures.

Puudusid: komisjoni liikmed Marge Kanna, Aivar Oruste.

Koosolekul osalesid: Risti osavallakogu liikmed – Rein Kruusmaa, Kaja Rüütel, Kail Visla, Margo

Valk, Lea Lai, Hardo Viigipuu, Andre Oja; Palivere osavallakogu liikmed - Risto Roomet, Sergei

Koppel, Kadri Lukk; valla volikogu liikmed (kes ei ole osavallakogus) – Tenno Laanemets, Janek

Loorens, Mikk Lõhmus; vallavanem Janno Randmaa, keskkonnaspetsialist Aivi Heinleht, ehitus- ja

planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm, tuulepargi teema ettekandjad Heiki Kalberg, Jaan Urb,

Danel Taur, Piret Toonpere, Jürgen Vahtra. Sunly versiooni tutvustus tuulepargi osas Sander Lauk.

Koosoleku juhataja tutvustas koosoleku korraldusliku poolt.

Koosoleku juhataja pani väljasaadetud päevakorra hääletusele.

Toimus hääletamine: poolt – 5, vastu – 0, erapooletuid – 0.

5-poolthäälega kinnitati järgmine

p ä e v a k o r d:

………….

3. Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu

kooskõlastamine.

……………

Päevakorrapunkt nr 3

Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu kooskõlastamine. Ettekandja ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Heikki Salm.

Heikki Salm tutvustas eelnõud. Riigi eriplaneering (REP-i) koostamise eesmärk on planeerida Eesti

maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor (Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) ja

selle toimimiseks vajalik taristu, mille kaudu luuakse vesiniku ülekandevõrk Soome, Eesti, Läti,

Leedu, Poola ja Saksamaa vahel. Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise

ühenduse ja energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku

vesinikutaristu arendamiseks. REP-i alusel rajatav vesinikutaristu on strateegiline võimalus Eestile

2

osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja majanduslikku

positsiooni.

Toimus arutelu kaitsevööndi ja Lääne-Nigula valda läbiva trassi teemal. Arutelu käigus jõuti

järeldusele, et Lääne-Nigula valda läbivat trassi ei toetata.

Otsustati: mitte toetada Põhjamaade–Balti vesinikukoridori projekti ning selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist Lääne-

Nigula valda läbiva trassi osas.

Peale päevakorra punkti nr 3 jätkus komisjoni koosolek kinnisena ilma külalisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/

Sven Köster

Majandus- ja planeerimiskomisjoni esimees

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Kristi Sadulsepp

vallasekretär

19.03.2026

Haapsalu mnt 6 Telefon 472 0300 Arvelduskontod

90801 TAEBLA E-post: [email protected] EE021010602005778000 SEB Pank

Lääne-Nigula vald www.laanenigula.ee EE722200001120149659 Swedbank

Lääne maakond EE831700017003565658 Luminor

Reg kood 75038598

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected] Teie 10.02.2026 nr 2-2/499-1

Meie 23.03.2026 7-1/26-14-2

Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu seletuskiri arvamuse andmine

Edastasite kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korraldus

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu ja selle seletuskirja.

Kavandatava Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu

planeerimise vastu esineb suur avalik huvi. Arvestades ehitise mastaapi, vajadust nii maa-ala kui

ka maakasutusõiguste järele arvestada Riigi eriplaneeringu koostamisel Lääne-Nigula

üldplaneeringu, Lääne-Nigula valla tuulepargi eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise esimese etapi aruandega, koostamisel oleva detailse

lahenduse ja KSH aruande menetlusega. Risti-, Kullamaa- ja Martna Osavalla piirkonnas

väljastatud projekteerimistingimuste ja ehituslubadega, samuti päikeseparkide, alajaamade ja

akupankade asukohtadega. Planeeringu koostamisel täpsustada millist hüvitist ja regulaarset

talumistasu saab maaomanik ja kohalik omavalitsus; millised on trassikoridori alla jääval maal

lubatud/keelatud tegevused ja kohustused (korrapärane raadamine, kraavide puhastamine ja

vajadusel kuivendamine, asendusistutused jmt maad väärtustavad tegevused).

Edaspidise koostöö tegemisel palume planeerimisseaduses ettenähtud teated saata Lääne-Nigula

Vallavalitsusele e-posti aadressil: [email protected].

/allkirjastatud digitaalselt/

Heikki Salm

Ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja

Lisad:

Lisa 1 Lääne-Nigula Vallavalitsuse 03.03.2026 istungi protokoll- väljavõte

Lisa 2 Majandus-ja Planeerimiskomisjoni 11.03.2026 koosoleku protokoll- väljavõte

Lisa 3 Kullamaa Osavalla kogu koosoleku 25.02.2026 protokoll väljavõte