Vastuskiri

KORRALDUS

Kiiu 26. veebruar 2026 nr 47

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu osas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud Kuusalu Vallavalitsusele arvamuse

andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamine“ eelnõu.

REP koostamise eesmärk on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku

taristu kavandamine. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu aitab

tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku, luues tehnilised ning

majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni

varustuskindlust. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: küttegaasi

ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar, küttegaasi muud ehitised, küttegaasi jaotus- ja

mõõtejaamad ning küttegaasi kompressorjaam. Planeeringuga seotud rajatiste loetelu täpsustub

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis.

Planeeringuala määramisel lähtuti seletuskirjas toodu põhjal proportsionaalsuse ja optimaalsuse

põhimõttest – planeeringuala on piisavalt lai ja võimaldab eelduslikult sobivat asukohta leida.

Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja

ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale

poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn

ning rahvuspargid). Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek

planeeringualaks, mis asub:

•Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades;

•Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades;

•Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas;

•Järva maakonnas Türi vallas;

•Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas;

•Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades;

•Valga maakonnas Tõrva vallas.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et vesinikutaristu kavandamiseks

määratud planeeringuala ei ole piisav või kavandatava ehitisega kaasnev mõjuala keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REP-i

ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib planeeringuala ulatust muuta ning mõjude

hindamine võib hõlmata suuremat territooriumi. Planeeringu eesmärk on luua kavandatava ehitise

jaoks terviklik ja sobiv ruumilahendus. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks

vajalikul alal.

REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir:

Planeeritav vesinikutaristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis. PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on

oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood,

saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise

planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Vesinikutaristu rajamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike suures maa-

ala vajaduses ja ohutuspiirangutes, sh kaitsevööndites, kus kinnisasja kasutamist piiratakse

vesinikutaristu ohutuse tagamiseks. Mõju ulatub suurele territooriumile, kuna trass läbib mitut

maakonda. Nii maakondlikud, riiklikud kui ka rahvusvahelised huvid on seletuskirjas kirjeldatud.

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Vesinikutaristule

otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Kuna Eestis puuduvad hetkel

arvestatavad vesiniku tootmis- ja tarbimismahud ning seega ka taristu, on riigi eriplaneeringu

ülesanne kavandada Eesti vesiniku põhivõrk ja määrata taristule sobiv asukoht. Planeerimisel tuleb

kaaluda vesinikutaristu rajamise alternatiivina olemasolevate Eleringi elektri ja gaasi

ülekandevõrkude trassikoridoride kasutamist, et vähendada uute kaitsevöönditega koormatava ala

ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik kasutus.

Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi

eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks

sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole võimalik

või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest

ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati

esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D-

kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute

kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht

paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas.

Väljavõte seletuskirjas toodud joonisest 1 Planeeringuala ettepanek koos võimalike

trassikoridoride asukohtadega

Kuusalu Vallavalitsus tutvus 25.02.2026 istungil esitatud materjalidega ning on seisukohal, et

eelnõu seletuskirjas toodud joonisel 1 kuvatud planeeringuala ning võimalik trassikoridor ei ole

Kuusalu valla osas põhjendatud ega ellu viidav. Kuusalu valda kirde-edela suunaliselt läbiv

trassikoridor on neljast mereühendusest kõige pikem, majanduslikult ebaotstarbekam ning

koormavam nii elanikele kui keskkonnale. Väga suur osa Kuusalu valla pindalast on juba

koormatud kitsendustega, mis välistavad täielikult arendus- ja/või ehitustegevuse (Kaitseväe

keskpolügoon, Soodla harjutusväli) või siis piiravad seda olulisel määral (Lahemaa rahvuspark,

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala).

Tulenevalt eelpool toodust ning Kuusalu Vallavolikogu 25.03.2015 otsusest nr 9, millega

seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõigus

delegeeritakse Kuusalu Vallavalitsusele:

1. Eriplaneeringu algatamisele eelnevalt üle vaadata planeeritava ala ulatus ning loobuda vesiniku

trassikoridori kavandamisest Kuusalu valda.

2. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks

pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt Mart Külvi

vallavanem vallasekretär

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie:10.02.2026 nr 2-2/499-1

[email protected] Meie:26.02.2026 nr 7-1/481-1

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu osas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud Kuusalu Vallavalitsusele

arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti

vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (edaspidi REP)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine“ eelnõu.

Kuusalu Vallavalitsus tutvus 26.02.2026 istungil esitatud materjalidega ning andis

korraldusega arvamuse esitatud eelnõu osas.

Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et eelnõu seletuskirjas toodud joonisel 1 kuvatud

planeeringuala ning võimalik trassikoridor ei ole Kuusalu valla osas põhjendatud ega

ellu viidav. Kuusalu valda kirde-edela suunaliselt läbiv trassikoridor on neljast

mereühendusest kõige pikem, majanduslikult ebaotstarbekam ning koormavam nii

elanike kui ka keskkonna suhtes.

Väga suur osa Kuusalu valla pindalast on juba seotud kitsendustega, mis välistavad

täielikult arendus- ja/või ehitustegevuse (Kaitseväe keskpolügoon, Soodla harjutusväli)

või siis piiravad seda olulisel määral (Lahemaa rahvuspark, Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala).

Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et eriplaneeringu algatamisele eelnevalt tuleb üle

vaadata planeeritava ala ulatus ning loobuda vesiniku trassikoridori paiknemisest

Kuusalu vallas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Kuusalu Vallavalitsuse 26.02.2026 korraldus nr 47.

Kadi Raudla

[email protected]

KORRALDUS

Kiiu 26. veebruar 2026 nr 47

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu osas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud Kuusalu Vallavalitsusele arvamuse

andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (edaspidi REP) ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise (edaspidi KSH) algatamine“ eelnõu.

REP koostamise eesmärk on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku

taristu kavandamine. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu aitab

tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku, luues tehnilised ning

majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni

varustuskindlust. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelduslikult järgmised ehitised: küttegaasi

ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar, küttegaasi muud ehitised, küttegaasi jaotus- ja

mõõtejaamad ning küttegaasi kompressorjaam. Planeeringuga seotud rajatiste loetelu täpsustub

riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis.

Planeeringuala määramisel lähtuti seletuskirjas toodu põhjal proportsionaalsuse ja optimaalsuse

põhimõttest – planeeringuala on piisavalt lai ja võimaldab eelduslikult sobivat asukohta leida.

Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks ja

ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km mõlemale

poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja Tallinna linn

ning rahvuspargid). Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek

planeeringualaks, mis asub:

•Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades;

•Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades;

•Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas;

•Järva maakonnas Türi vallas;

•Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas;

•Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades;

•Valga maakonnas Tõrva vallas.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et vesinikutaristu kavandamiseks

määratud planeeringuala ei ole piisav või kavandatava ehitisega kaasnev mõjuala keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22 tähenduses on suurem kui REP-i

ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib planeeringuala ulatust muuta ning mõjude

hindamine võib hõlmata suuremat territooriumi. Planeeringu eesmärk on luua kavandatava ehitise

jaoks terviklik ja sobiv ruumilahendus. REP kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks

vajalikul alal.

REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh planeeringuala piir:

Planeeritav vesinikutaristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis. PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on

oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood,

saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise

planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile.

Vesinikutaristu rajamisega kaasneb oluline ruumiline mõju, mis väljendub ennekõike suures maa-

ala vajaduses ja ohutuspiirangutes, sh kaitsevööndites, kus kinnisasja kasutamist piiratakse

vesinikutaristu ohutuse tagamiseks. Mõju ulatub suurele territooriumile, kuna trass läbib mitut

maakonda. Nii maakondlikud, riiklikud kui ka rahvusvahelised huvid on seletuskirjas kirjeldatud.

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Vesinikutaristule

otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Kuna Eestis puuduvad hetkel

arvestatavad vesiniku tootmis- ja tarbimismahud ning seega ka taristu, on riigi eriplaneeringu

ülesanne kavandada Eesti vesiniku põhivõrk ja määrata taristule sobiv asukoht. Planeerimisel tuleb

kaaluda vesinikutaristu rajamise alternatiivina olemasolevate Eleringi elektri ja gaasi

ülekandevõrkude trassikoridoride kasutamist, et vähendada uute kaitsevöönditega koormatava ala

ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik kasutus.

Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi

eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks

sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole võimalik

või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest ettevõtetest

ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed trassikoridorid joondati

esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite või Tallinn-Vireši D-

kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja vähendada uute

kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru maabumiskoht

paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas.

Väljavõte seletuskirjas toodud joonisest 1 Planeeringuala ettepanek koos võimalike

trassikoridoride asukohtadega

Kuusalu Vallavalitsus tutvus 25.02.2026 istungil esitatud materjalidega ning on seisukohal, et

eelnõu seletuskirjas toodud joonisel 1 kuvatud planeeringuala ning võimalik trassikoridor ei ole

Kuusalu valla osas põhjendatud ega ellu viidav. Kuusalu valda kirde-edela suunaliselt läbiv

trassikoridor on neljast mereühendusest kõige pikem, majanduslikult ebaotstarbekam ning

koormavam nii elanikele kui keskkonnale. Väga suur osa Kuusalu valla pindalast on juba

koormatud kitsendustega, mis välistavad täielikult arendus- ja/või ehitustegevuse (Kaitseväe

keskpolügoon, Soodla harjutusväli) või siis piiravad seda olulisel määral (Lahemaa rahvuspark,

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala).

Tulenevalt eelpool toodust ning Kuusalu Vallavolikogu 25.03.2015 otsusest nr 9, millega

seadusega kohaliku omavalitsuse pädevusse antud küsimuste lahendamise otsustusõigus

delegeeritakse Kuusalu Vallavalitsusele:

1. Eriplaneeringu algatamisele eelnevalt üle vaadata planeeritava ala ulatus ning loobuda vesiniku

trassikoridori kavandamisest Kuusalu valda.

2. Korralduse peale võib esitada Kuusalu Vallavalitsusele vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, mil oleks

pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebus Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt Mart Külvi

vallavanem vallasekretär

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. Kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Teie:10.02.2026 nr 2-2/499-1

[email protected] Meie:26.02.2026 nr 7-1/481-1

Arvamuse andmine Vabariigi Valitsuse korralduse

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu osas

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on esitanud Kuusalu Vallavalitsusele

arvamuse andmiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti

vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu (edaspidi REP)

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine“ eelnõu.

Kuusalu Vallavalitsus tutvus 26.02.2026 istungil esitatud materjalidega ning andis

korraldusega arvamuse esitatud eelnõu osas.

Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et eelnõu seletuskirjas toodud joonisel 1 kuvatud

planeeringuala ning võimalik trassikoridor ei ole Kuusalu valla osas põhjendatud ega

ellu viidav. Kuusalu valda kirde-edela suunaliselt läbiv trassikoridor on neljast

mereühendusest kõige pikem, majanduslikult ebaotstarbekam ning koormavam nii

elanike kui ka keskkonna suhtes.

Väga suur osa Kuusalu valla pindalast on juba seotud kitsendustega, mis välistavad

täielikult arendus- ja/või ehitustegevuse (Kaitseväe keskpolügoon, Soodla harjutusväli)

või siis piiravad seda olulisel määral (Lahemaa rahvuspark, Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala).

Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et eriplaneeringu algatamisele eelnevalt tuleb üle

vaadata planeeritava ala ulatus ning loobuda vesiniku trassikoridori paiknemisest

Kuusalu vallas.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

vallavanem

Lisa: Kuusalu Vallavalitsuse 26.02.2026 korraldus nr 47.

Kadi Raudla

[email protected]