Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

12.03.2026 nr 2-2/499-12

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine

Esitame Vabariigi Valitsuse 19.03.2026 istungile Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-

Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu;

2) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu lisa;

3) Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu seletuskiri koos lisaga.

Monika Korolkov

+372 5884 7055, [email protected]

Vabariigi Valitsuse korraldus „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku

taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

Lisa

Planeeringuala piir

09.03.2026

Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks

vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamine“ eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1. Sisukokkuvõte

Elering AS (edaspidi Elering) esitas 02.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-11 Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) taotluse riigi eriplaneeringu (edaspidi

REP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamiseks. REP-i

koostamise eesmärk on planeerida Eesti maismaad läbiv Põhjamaade-Balti vesinikukoridor

(Nordic–Baltic Hydrogen Corridor, NBHC) ja selle toimimiseks vajalik taristu (edaspidi

vesinikutaristu).

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 28 lõike 2 punkti 1 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d

eelkõige juhul, kui on ilmne, et algatatava planeeringu elluviimine tulevikus ei ole võimalik.

MKM edastas 17.12.2025 kirjaga nr 13-3/4063-42 taotluse REP-i algatamiseks Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA) ning palus TTJA pädevusvaldkonnast tulenevalt

esitada arvamus REP-i taotluse nõuetekohasusele. Tagasisidest, mille TTJA edastas 13.01.2026

kirjaga nr 16-6/25-17646-0023, tulenevalt puuduvad asjaolud, mis välistaks taotluses

kavandatud planeeringualale vesinikutaristu rajamise.

MKM teavitas 10.12.2025 vastavalt PlanS § 28 lõikele 4 võimalusest esitada samasisuline REP-

i taotlus 30 päeva jooksul teate avaldamisest arvates. Tähtajaks samasisulisi taotlusi ei esitatud.

PlanS § 28 lõike 2 punkti 3 kohaselt ei algatata REP-i ja KSH-d samuti juhul, kui planeeringu

koostamise korraldaja eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise

tellimise ja mõjude hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest

huvitatud isik selliseid kulusid ei kanna. PlanS § 4 lõike 21 kohaselt võib planeeringu

koostamise korraldaja ehitusprojekti koostamise aluseks oleva planeeringu tellimise ja PlanS

§ 4 lõike 2 punktis 5 nimetatud mõjude hindamise kulude kandmiseks sõlmida lepingu

planeeringu koostamisest huvitatud isikuga.

Kuna MKM eelarves puuduvad vahendid REP-i koostamise, koostamise tellimise ja mõjude

hindamisega kaasnevate kulude kandmiseks, sõlmiti 09.02.2026 MKM ning Eleringi vahel

leping nr 5-4/23-14. Lepingu kohaselt kannab Elering kõik REP-i koostamiseks vajalikud

kulud, sh PlanS § 4 lõike 2 punktis 5 sätestatud mõjude hindamise ja uuringutega seotud kulud.

1 Kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 13-3/4063-1 2 Kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 13-3/4063-4 3 Kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalikus dokumendiregistris numbriga 16-6/25-

17646-002 4 Leping

Vabariigi Valitsuse korraldusega algatatakse MKM-i ettepanekul Eleringi taotluse alusel

vesinikutaristu REP ning KSH. REP-i koostamist korraldab MKM.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid MKM maa- ja ruumipoliitika osakonna riigi planeeringute

nõunik Monika Korolkov (tel 5884 7055, e-post [email protected]) ja riigi

planeeringute valdkonnajuht Kadi-Kaisa Tarkiainen (tel 5850 5436, e-post kadi-

[email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis MKM õigusosakonna

õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

2. KORRALDUSE EESMÄRK

Korralduse eesmärk on algatada REP ja KSH vesinikutaristu kavandamiseks. Elering koos

partneritega kavandab rahvusvahelist taristuprojekti Nordic–Baltic Hydrogen Corridor

(NBHC), mille kaudu luuakse vesiniku ülekandevõrk Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ja

Saksamaa vahel. Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja

energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku

vesinikutaristu arendamiseks. REP-i alusel rajatav vesinikutaristu on strateegiline võimalus

Eestile osaleda Euroopa tuleviku energiasüsteemis, tugevdades energiajulgeolekut ja

majanduslikku positsiooni. Põhjamaade–Balti ühise vesinikutaristu rajamine toetab kliima- ja

energiapoliitika eesmärkide saavutamist ning loob pinnase uute puhaste tööstusharude tekkeks,

edendades seeläbi Eesti majandusarengut. Vesinikutaristu rajamine panustab riiklikesse

kliimaeesmärkidesse, mis näevad ette kliimaneutraalsuse saavutamist ehk kasvuhoonegaaside

heite ja sidumise tasakaalustamist ning vastab riigi pikaajalisele arengustrateegiale „Eesti

2035“5 ja „Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050“6.

REP-iga koostatakse terviklik ruumilahendus kavandatava vesinikutaristu tarbeks. Näiteks

planeeritakse majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015. a määruse nr 51 „Ehitise kasutamise

otstarvete loetelu“7 kohaselt eeldatavalt järgnevad ehitised: (kood 22110) küttegaasi

ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar, (kood 22119) küttegaasi muud ehitised, (kood 22114)

küttegaasi jaotus- ja mõõtejaamad ning (kood 22118) küttegaasi kompressorjaam. Tegemist on

esialgse nimekirjaga. Planeeringuga seotud rajatiste loetelu täpsustub REP-i asukoha eelvaliku

etapis. Samuti määratakse maakasutus- ja ehitustingimused ning lahendatakse muud PlanS

§ 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded.

3. EELNÕU SISU

Eelnõu punkti 1 kohaselt algatab Vabariigi Valitsus PlanS § 28 lõike 1 alusel vesinikutaristu

REP-i ja KSH. Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st

5 Eesti riigi pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“ 6 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 7 Riigi Teataja - Ehitise kasutamise otstarvete loetelu

asukoha eelvaliku alusel REP-i kehtestamine. Juhul, kui planeerimismenetluses ei ole võimalik

detailse lahenduse koostamisest loobuda, koostatakse sobivasse asukohta detailne

planeeringulahendus ehitusõiguse määramiseks. PlanS § 27 lõike 6 järgi on REP-i koostamisel

kohustuslik KSH.

Planeeritav vesinikutaristu on REP-i objekt

PlanS § 27 lõike 1 kohaselt on REP-i eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi.

REP koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku,

energeetika, gaasi, transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või

eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis.

PlanS § 27 lõike 2 kohaselt tuleb REP koostada riigi territooriumi või selle toimimiseks vajalike

ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab PlanS § 27 lõikes 1 nimetatud tingimustele.

Vesinikutaristu rajamine on REP-i objekt PlanS § 27 lõigete 1 ja 2 kohaselt, sest planeeringu

eesmärk on rajada olulise ruumilise mõjuga ehitis, millega väljendatakse maakonnaüleseid

huve energeetika valdkonnas ning mille asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja

rahvusvaheline huvi. Põhjendused on toodud alljärgnevalt.

Planeeritav vesinikutaristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis

PlanS § 6 punkti 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad

eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra,

tooraine või tööjõu vajadus ehitise planeeritavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning

mille mõju ulatub suurele territooriumile. Vesinikutaristu rajamisega kaasneb oluline ruumiline

mõju, mis väljendub ennekõike suures maa-ala vajaduses ja ohutuspiirangutes, sh

kaitsevööndites, kus kinnisasja kasutamist piiratakse vesinikutaristu ohutuse tagamiseks. Mõju

ulatub suurele territooriumile, kuna trass läbib mitut maakonda.

Maakonnaülesed huvid

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja8 lk 80–81 kohaselt on REP-i esemeks ehitised, mille mõju

ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsusega, vaid ulatub mitmele maakonnale. Riigi

eriplaneeringuga planeeritavate ehitiste hulka kuuluvad ehitised, mille ehitamisest sõltub

märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa sotsiaalmajanduslik areng. Maakonnaüleste

huvide all ei ole silmas peetud seda, et kavandatav ehitis peab ilmtingimata asuma mitme

maakonna territooriumil, vaid tegemist on ehitisega, mille rajamine ei toimu ühe maakonna

huvides ja seega peaks selliste ehitiste kavandamisel väljendama riik oma selget soovi ja tahet

konkreetse ehitise rajamiseks. Vesinikutaristu mõju ei piirne vaid ühe kohaliku omavalitsuse

ega maakonnaga (vt täpsemalt eelnõu punkt 3 selgitusi). Tegemist on ehitistega, mille

rajamisest sõltub märkimisväärselt kogu riigi või selle suure osa energiajulgeolek ja

sotsiaalmajanduslik areng.

8 Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu

Planeeritava vesinikutaristu asukoha valiku ja toimimise vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline

huvi

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja9 lk 41 kohaselt saab riiklike huvide all eelkõige mõista kogu

riiki hõlmavaid üldisi huve. Riiklik huvi võib olla näiteks seotud riigikaitse või julgeolekuga,

energia tootmise või üleriigilise transpordiga. Riikliku huvi alla kuulub näiteks ka looduskaitse

ning muinsuskaitse, sest tegu on kohalikust tasandist kõrgemate üldiste väärtustega, mida peab

kogu riigi territooriumil võrdselt kaitsma.

PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 80 kohaselt peab REP-i koostamise eelduseks olev suur

riiklik huvi väljenduma eelkõige riigi strateegilistest dokumentidest ehk arengukavadest,

strateegiatest, samuti Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist jt dokumentidest, kus riik on

väljendanud oma huve. Eelnevalt viidatud seletuskirja lk 41 on märgitud, et riiklik huvi on ka

mõju või seosed teiste riikidega, seega võib planeeritav riiklikku huvi kandev ehitis olla ühtlasi

ka rahvusvahelise huvi objektiks.

Arvestades, et kavandatava vesinikutorustiku opereerimisrõhk jääb eeldatavalt vahemikku kuni

120 baari, on torustiku läbilaskevõimet võimalik suurendada koos turu kasvuga, võimaldades

transportida aastal 2040 ~90 TWh vesiniku aastas ja 2050 ~130 TWh/a.

Riigi elektri- ja gaasi süsteemihaldur Elering arendab vastavalt omaniku ootustele10

naaberriikidega välisühendusi ja teeb ettevalmistusi vesiniku ülekandevõrgu loomiseks ning

vesiniku süsteemihalduri funktsioonide täitmiseks.

Riik on enda huvi varustuskindluse suurendamise ja süsinikuneutraalse energia tootmise osas

väljendanud strateegilistes dokumentides, mis käsitlevad kliima- ja energiapoliitikat.

Varustuskindluse suurendamine ja süsinikuneutraalse energia tootmise kavandamine on

tõhusaks viisiks Eesti, Euroopa Liidu ning ÜRO energia- ja kliimapoliitika 2050 eesmärkide

täitmisesse olulisel määral panustada.

Riik on väljendanud mitmetes strateegilistes dokumentides, et Eesti riik on võtnud suuna

kliimaneutraalsuse saavutamisele, millele 2035+ vaates aitab kaasa ka kavandatav

vesinikutaristu kavandamine.

Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energia tootmisele ja

tarbimisele. Sama eesmärk on kirjas ka „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“.

Strateegia „Eesti 2035“ seab eesmärgiks ülemineku kliimaneutraalsele energiatootmisele,

tagades energiajulgeoleku (sh taastuvenergia osatähtsus energia summaarses lõpptarbimises

>65% aastaks 2035). Tuleb olla avatud ja toetada uusi tehnoloogiad, nagu vesiniku kasutamine.

Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava11 kohaselt kavandatakse kliimaneutraalsele

energiatootmisele/-tarbimisele üleminekut toetava ilmastikukindla taristu rajamist ning

kliimaneutraalsele energiatootmisele/-tarbimisele ülemineku jaoks vajalike eelduste loomist nii

maismaal kui ka merel (nt radarid, võrguühendused, tankimistaristu, laadimistaristu sadamates,

9 Planeerimisseadus 571 seaduse eelnõu - Riigikogu 10 Omaniku ootused Elering AS-le 2025 11 Materjalid strateegia "Eesti 2035" kohta

tark soojus- ja elektrivõrk, lühi- ja pikaajaline salvestus). Eesti energiamajanduse arengukava

(ENMAK 2035)12 seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek,

kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekule.

Riigikontrolli 2023. aastaaruande13 kohaselt on seoses järjest suureneva taastuvenergia

osakaaluga riigi energiasüsteemis ja järjest vananevatele põlevkivikateldele tekkimas oht riigi

elektrienergia varustuskindlusele tulevikus.

Rahvusvaheline huvi väljendub ka läbi Euroopa Liidu kliima- ja energiapoliitika, kus on seatud

eesmärk saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, ning läbi Pariisi kokkuleppe, millega

liitunud ÜRO liikmesriigid on võtnud eesmärgiks hoida ülemaailmne temperatuuri tõus alla

2 °C, soovitavalt alla 1,5 °C.

Kavandatava vesinikutaristu planeerimise vastu esineb suur avalik, riiklik ja rahvusvaheline

huvi. Arvestades ehitise iseloomu, vajadust nii maa-ala kui ka maakasutusõiguste järele, on

riiklik huvi taristu paiknemise asukoha vastu suur. Kavandatav vesinikutaristu on üheks

eelduseks riigi kliimaeesmärkide saavutamisele, tagades samas Eesti majanduse

konkurentsivõime ning tugevdades energiajulgeolekut.

Eelnõu punkti 2 järgi on REP-i ja KSH eesmärk vesinikutaristu kavandamine. Vesinikutaristu

baasvõrgu rajamine annab võimaluse likviidse vesinikuturu tekkeks Eestis ning võimaldab

siseriiklikku võrku opereerida ja balansseerida soodsamalt. Baasvõrgu külge on võimalik

ühendada haruühendusi vesiniku tootmis- või tarbimispotentsiaaliga piirkondadesse –

piirkondadesse, kus on potentsiaal vesinikku kasutava energiamahuka tööstuse arendamiseks

või suurtes mahtudes vesiniku tootmiseks.

Planeeringuga kavandatakse vesinikutaristu, sh vesiniku ülekandetorustik, kraanisõlmed (8–20

km tagant) jaotus- ja mõõtejaamad (kuni 2) ning kompressorjaamad (kuni 2). Torujuhe on

vesiniku transportimiseks kõige kulutõhusam viis, kui soovitakse transportida vesinikku

suuremates mahtudes, näiteks energiamahukatele tööstustele.

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Vesinikutaristule

otsitakse parimat asukohta kogu planeeringuala ulatuses. Kuna Eestis puuduvad hetkel

arvestatavad vesiniku tootmis- ja tarbimismahud ning seega ka taristu, on riigi eriplaneeringu

ülesanne kavandada Eesti vesiniku põhivõrk ja määrata taristule sobiv asukoht. Planeerimisel

tuleb kaaluda vesinikutaristu rajamise alternatiivina olemasolevate Eleringi elektri ja gaasi

ülekandevõrkude trassikoridoride kasutamist, et vähendada uute kaitsevöönditega koormatava

ala ulatust ning tagada ruumilise ressursi säästlik kasutus.

Elering viis planeeringuala kindlaks määramiseks läbi tervet Eestit käsitleva ruumianalüüsi

eesmärgiga leida meretoru maabumiseks, trassikoridorideks ning Eesti–Läti piiriületuseks

sobivaimad asukohad. Analüüsist kõrvaldati alad, kus vesinikutaristu kavandamine ei ole

võimalik või otstarbekas. Aluseks võeti looduskaitsest, kultuuripärandist, riigikaitsest, ohtlikest

ettevõtetest ja hoonete ning õuealade paiknemisest tulenevad piirangud. Potentsiaalsed

12 Energiamajanduse arengukava (ENMAK 2035) 13 Riigikontrolli 2023. aastaaruanne

trassikoridorid joondati esmalt olemasolevate 330 kV ja 110 kV elektriliinide kaitsevööndite

või Tallinn-Vireši D-kategooria gaasitrassi kõrvale, et kasutada olemasolevat infrastruktuuri ja

vähendada uute kaitsevööndite mõju. Analüüsi tulemusel selgus, et kõige sobivam meretoru

maabumiskoht paikneb Põhja-Eestis Jõesuu ja Salmistu lahe piirkonnas. Eesti–Läti

piiriületuskohtade sobivaim asukoht jääb Jäärja (EE–LV III elektriliini ümbrus) ja Tündre järve

(Tallinn–Vireši gaasitrassi ümbrus) piirkonda. Trassikoridoride asukoha alternatiivina kaaluda

olemasoleva Tallinn–Vireši gaasitoru ning Harku–Lihula–Sindi 330 kV elektriliini koridoride

kasutamist.

Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga on tehtud planeeringuala

ettepanek (joonis 1):

Joonis 1.

Planeeringuala

ettepanek, koos

võimalike

trassikoridoride

asukohtadega

REP-i asukoha eelvaliku tegemisel tuleb arvestada võimalusega, et protsessi käigus võidakse

teha põhjendatud ettepanek täiendavate asukoha alternatiivide kaalumiseks.

REP-i menetlus koosneb kahest etapist:

1) asukoha eelvaliku tegemisest ja

2) valitud asukohas detailse lahenduse koostamisest.

PlanS annab võimaluse teatud tingimuste täitumisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja

kehtestada planeering asukoha eelvaliku järgselt. Sellisel juhul jätkub ehitise kavandamine

TTJA poolt projekteerimistingimuste väljastamisega. Riigi eriplaneeringu algatamise järel

selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade etapis välja kavandatavate elektriühenduste asukoha

valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning koostatakse uuringute lähteülesanded,

mis edasises protsessis ellu viiakse. Asukoha eelvaliku alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine

on ennekõike võimalik juhul, kui puuduvad välistavad tegurid vesinikutaristu edasiseks

kavandamiseks projekteerimistingimustega (nt välistatud on mõju Natura 2000 aladele) ning

asukoha eelvalikus on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Planeerimismenetluses võetakse eesmärgiks PlanS § 271 kohaldamine, st asukoha eelvaliku

alusel riigi eriplaneeringu kehtestamine. PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi

Valitsus korraldusega.

Juhul kui planeerimismenetluses ei ole võimalik detailse lahenduse koostamisest loobuda,

koostatakse peale asukoha eelvaliku otsuse ja mõjude hindamise14, sh KSH esimese etapi

aruande vastuvõtmist REP-i detailne lahendus asukoha eelvaliku etapis valituks osutunud

vesinikutaristu asukoha alternatiivile, millega määratakse kavandatava ehitise ehitusõigus ning

lahendatakse muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded. Asjakohasuse

hindamisel lähtutakse planeeringu eesmärgist ja planeeringuga kavandatava ehitise iseloomust

(PlanS § 43 lõige 1). PlanS eelnõu (571 SE) seletuskirja lk 95 kohaselt on REP-i detailse

lahenduse puhul tegemist detailplaneeringuga sarnase instrumendiga, millega määratakse

kavandatavale ehitisele ehitusõigus ja lahendatakse muud detailplaneeringuga lahendatavad

asjakohased ülesanded. Detailse lahenduse koostamisel viiakse KSH läbi keskkonnamõju

hindamise (edaspidi KMH) täpsusastmes (järgitakse KMH sisunõudeid). Detailse lahenduse

etapis koostatakse ka eelprojekt(id) kuna detailse lahenduse KSH koostatakse KMH

täpsusastmes.

Eelnõu punktis 3 esitatakse REP-i algatamisel teadaolev planeeringuala ja selle suurus, sh

planeeringuala piir (joonis 2).

14 PlanS § 4 lõike 2 punkti 5 kohaste planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike,

kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude ning KeHJS kohaste mõjude hindamiseks

koostatakse üks ühine programm, esimese etapi aruanne ja aruanne.

Joonis 2. Planeeringuala piir

Planeeringuala määramisel lähtuti proportsionaalsuse ja optimaalsuse põhimõttest –

planeeringuala on piisavalt lai ja võimaldab eelduslikult sobivat asukohta leida.

Planeeringualasse on haaratud Eleringi olemasolev taristu, mis võiks sobida vesinikukoridoriks

ja ka ruumianalüüsi käigus visandatud koridorid ja neile on lisatud puhver valdavat 5 km

mõlemale poole trassi (kohati vähem, et vältida konfliktalasid nagu tiheasustusalasid Pärnu ja

Tallinna linn ning rahvuspargid).

Arvestades läbiviidud analüüsi tulemusi ja seoseid muu taristuga, on ettepanek

planeeringualaks, mis asub:

• Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue valdades;

• Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa valdades;

• Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas;

• Järva maakonnas Türi vallas;

• Pärnu maakonnas Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori, Saarde valdades ja Pärnu linnas;

• Viljandi maakonnas Põhja-Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades;

• Valga maakonnas Tõrva vallas.

Planeeringuala suuruseks on 6522,76 km2.

Kui planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus selgub, et vesinikutaristu

kavandamiseks määratud planeeringuala ei ole piisav või kavandatava ehitisega kaasnev

mõjuala keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 22

tähenduses on suurem kui REP-i ja KSH algatamisel teadaolev planeeringuala, võib

planeeringuala ulatust muuta ning mõjude hindamine võib hõlmata suuremat territooriumi.

Planeeringu eesmärk on luua kavandatava ehitise jaoks terviklik ja sobiv ruumilahendus. REP

kehtestatakse kavandatava tegevuse elluviimiseks vajalikul alal.

Eelnõu punkti 4 kohaselt korraldab PlanS § 27 lõike 7 alusel vesinikutaristu REP-i koostamist

MKM. Vastavalt PlanS § 27 lõikele 7 on REP-i koostamise korraldaja üldreeglina MKM. Ainult

PlanS § 27 lõike 7 teises lauses kehtestatud erijuhtumitel (riigikaitse ja julgeoleku valdkonda

puudutavates küsimustes) võib Vabariigi Valitsus otsustada, et REP-i koostamise korraldaja on

selle valdkonna valitsusasutus.

PlanS § 27 lõike 71 kohaselt täidab riigi eriplaneeringu koostamise korraldamisel § 4 lõike 2

punktides 3–5 nimetatud ülesandeid Maa‑ ja Ruumiamet, välja arvatud juhul, kui Vabariigi

Valitsus on PlanS § 27 lõike 7 alusel otsustanud, et planeeringu koostamise korraldaja on muu

valitsusasutus.

Kuna käesoleval juhul ei ole tegemist otseselt riigikaitse või julgeoleku valdkonda kuuluva

küsimuse lahendamisega ning Vabariigi Valitsus on otsustanud määrata planeeringu koostamise

korraldajaks MKM-i, ei kohaldu PlanS § 27 lõike 7 teises lauses sätestatu ega PlanS § 27 lõikes

71 sätestatu.

Eelnõu punkti 5 kohaselt on Vabariigi Valitsuse korraldusega võimalik lisaks Riigi Teataja

veebilehele tutvuda MKM-i veebilehel15, kus materjalid tuleb kättesaadavaks teha hiljemalt 14

päeva jooksul algatamise otsustamisest (PlanS § 28 lõige 6).

4. EELNÕU TERMINOLOOGIA

Eelnõus ei kasutata uusi ega võõrsõnalisi termineid, mida õigusaktides ei ole varem kasutatud.

5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

6. KAVANDATAVA VESINIKUTARISTU RIIGI ERIPLANEERINGU EELDATAVAD

MÕJUD

Vesinikutaristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja

energiajulgeoleku luues tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku

vesinikutaristu arendamiseks.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 2 järgi on riigi eriplaneeringu koostamine kohustuslik, kui

kavandatakse torujuhet, mille töörõhk on üle 16 baari ja kui tegemist on olulise ruumilise

mõjuga ehitisega, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline

huvi. Kavandatava vesinikutorustiku opereerimisrõhk jääb eeldatavalt vahemikku kuni 120

baari ja tegemist on nii riigile olulise kui ka rahvusvahelise tähtsusega projektiga. Seega vastab

kavandatav vesinikutorustik PlanS § 27 lg 1 ja 2 määratlusele, kuivõrd lisaks töörõhule on

tegemist piiriülese ehitisega, millel asukoha valiku vastu on suur riiklik ja rahvusvaheline huvi.

Vesinik on EL kliimaneutraalsuse saavutamise üks nurgakive, ilma milleta ei ole võimalik kõiki

majandussektoreid täielikult heitmevabaks muuta. 2024. aasta aprillis kinnitas Euroopa

Komisjon, et Põhjamaade-Balti vesinikukoridori projekt on võetud ühishuviprojektide

nimekirja Läänemere energiaturu vesinikuvõrkude ühendamise tegevuskava (BEMIP

Hydrogen) osana.

Euroopa tasemel aitab projekt ellu viia Euroopa Liidu vesinikustrateegiat ning RePowerEU

plaani, vähendamaks sõltuvust imporditud kolmandatest riikidest energiast, toetades

muuhulgas Euroopa kliimaeesmärkide saavutamist ning uue jätkusuutliku majanduse loomist.

Kavandatava vesinikutaristu KSH ja PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste

majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine

ning mõjude hindamiseks vajalikud uuringud viiakse läbi eriplaneeringu raames. REP-i

algatamise järel selgitatakse hiljemalt lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel välja

kavandatavate ühenduste asukoha valikuks vajalike keskkonna- jm uuringute vajadus ning

koostatakse uuringute lähteülesanded, mis edasises protsessis ellu viiakse.

Planeeringuala hõlmab kaitsealasid ja püsielupaiku, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid

linnu- ja loodusalasid. Planeerimisprotsessi käigus tuleb läbi viia Natura eelhindamine ja

15 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium - Ruumiline planeerimine

vajadusel asjakohane hindamine või Natura erandi menetlus. REP-i elluviimise mõju

hinnatakse (kas eraldi või koos teiste projektidega) Natura 2000 ala terviklikkusele, lähtudes

ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Ebasoodsa mõju olemasolu korral

hinnatakse ka ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

või hüvitamise meetmeid ning vajadusel määratakse keskkonnaseire meetmed.

Kavandatava vesinikutaristu rajamisega kaasnevad täpsemad eeldatavad mõjud selgitatakse

välja REP-i ja KSH koostamise käigus.

7. KORRALDUSE TÄITMISEGA SEOTUD TEGEVUSED JA KULUD

7.1. Korralduse avalikustamine ja avalikustamisega kaasnevad kulud

REP-i ja KSH algatamise otsusest teavitatakse PlanS § 28 lõike 6 alusel 14 päeva jooksul

algatamisest arvates Ametlikes Teadaannetes, Vabariigi Valitsuse ja MKM-i veebilehel ning 30

päeva jooksul algatamisest arvates ühes üleriigilise levikuga ajalehes. Lisaks planeeringuala

kohalike omavalitsuste lehtedes. MKM-ile kaasnevad kulud ajalehtedes teadete avaldamisega.

Kulu suurus on ligikaudu 5000 eurot.

Vastavalt PlanS § 28 lõikele 7 teavitatakse REP-i ja KSH algatamisest 30 päeva jooksul

algatamisest arvates kirjalikult:

• ministeeriume jt valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi eriplaneering

käsitleb;

• Riigikogu;

• planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksusi;

• isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Arvestades planeeringuala suurust ja

asjaolu, et hetkel pole teada, kus hakkab kavandatav vesinikutaristu paiknema ei ole selles

etapis võimalik kindlalt tuvastada isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada. Kui

edasises menetluses selguvad isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, siis kaasatakse

nad koheselt PlanS § 31 lõikes 4 ja § 44 lõikes 4 sätestatud viisil;

• isikuid, kes avaldavad soovi olla eelvaliku tegemisse kaasatud;

• isikuid ja asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise

keskkonnamõju või REP-i elluviimise vastu, sh valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone

neid ühendava organisatsiooni kaudu (Eesti Keskkonnaühenduste Koda).

Algatamisest teavitatakse elektrooniliselt, st teavitus edastatakse elektronposti aadressil.

MKM-ile kaasnevad kulud REP-i ja KSH algatamisest teavitamisega. Kulu suurus on ligi 100

eurot.

7.2. Korralduse täitmisega seotud kulud

REP-i maksumus täpsustub planeerimisprotsessis. Planeeringu asukoha eelvaliku etapi, sh

uuringute ja analüüside ning eskiisprojekti(de) maksumus täpsustub peale REP-i asukoha

eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamist. REP-i detailse lahenduse, sh

uuringute ja analüüside ning eelprojekti(de) maksumus täpsustub peale asukoha eelvaliku

tegemist.

Antud juhul on planeeringu koostamisest huvitatud isikuks Elering (vt täpsemalt p 1.1), Elering

on kalkuleerinud REP-i läbiviimine maksumuseks ca 3 miljonit EUR. Täpne maksumus REP-

i ja KSH läbiviimiseks selgub hankemenetluse käigus. Rahastaja on Elering ja vähemalt 50%

ulatuses Euroopa Liit. Elering vahendab Euroopa Liidu rahade kasutamist.

MKM kannab REP-i ja KSH hindamisega seotud menetluskulud (nt teavitamise ja

avalikustamisega seotud kulud, projektijuhi palgakulu). Riigieelarvesse täiendavaid REP-i ja

KSH hindamisega seotud kulusid ei ole planeeritud.

REP-i koostamine on kavas kuni kahes etapis:

• I etapp: REP-i asukoha eelvaliku lähteseisukohtade ja KSH16 programmi koostamine ning

REP-i asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande koostamine;

• II etapp (vajadusel): REP-i detailse lahenduse ja KSH aruande koostamine.

REP-i koostamise täpne ajaline kestus selgub planeerimisprotsessis ning sõltub eelkõige

mõjude hindamise ulatusest ja planeeringulahenduse läbirääkimiste protsesside sujumisest.

Eesmärgiks on kehtestada REP asukoha eelvaliku alusel, mille eeldatav kestus on kaks aastat

alates hankelepingu sõlmimisest. Kui detailse lahenduse koostamisest ei ole võimalik loobuda,

pikeneb menetlus eeldatavalt kuni kahe aasta võrra17, hõlmates detailse lahenduse ja

asjakohaste mõjude hindamise (sh KSH aruande) koostamist ning vajalike uuringute,

analüüside jm valmimist.

Ajakava võivad mõjutada täiendavad uuringud ja analüüsid, samuti võimalikud

muudatusvajadused õigusraamistikus, mille vajadus ja kestus selguvad menetluse käigus,

planeeringulahenduse läbirääkimistel või menetlusega paralleelselt toimuvate protsesside

tulemusena.

REP-i menetlusi selgitavad skeemid on kättesaadavad veebilehel www.planeerimine.ee.

7.3. REP-i elluviimine tulevikus

REP-i koostamise käigus määratakse kavandatava vesinikutaristu asukoht, arvestades kõikide

kehtivate piirangutega, sh sotsiaalmajanduslike ja kultuuriliste mõjudega, mõjuga keskkonnale

ja kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuurimälestistele. Vajadusel määratakse meetmed

mõjude ennetamiseks, vältimiseks, vähendamiseks või leevendamiseks, seiremeetmed ning

põhjendatud juhul olulise mõju heastamise meetmed. Vesinikutaristu on võimalik kavandada

asukohtadesse, kus piirangud seda võimaldavad ning majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid

ja looduskeskkonna mõjusid on võimalik enim leevendada.

REP-i algatamise korralduse andmise ajal ei ole teada olulisi keskkonnakaitselisi vm põhjuseid,

mis välistaksid vesinikutaristu kavandamiseks koostatava REP-i elluviimise tulevikus. See ei

välista kirjeldatud asjaolude ilmsiks tulekut REP-i koostamise ja mõjude hindamise raames.

16 KSH raames viiakse läbi ka PlanS § 4 lõikes 2 punktis 5 nimetatud asjakohaste mõjude hindamine. 17 Detailse lahenduse koostamine eeldab samuti hanke läbiviimist, mistõttu on ajaarvestus alates

hankelepingu sõlmimisest.

Kui REP-i koostamise ajal ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

siis võib Vabariigi Valitsus otsustada REP-i koostamise ja KSH-i PlanS § 29 lõike 1 punkti 1

alusel lõpetada.

PlanS § 53 lõike 1 kohaselt kehtestab REP-i Vabariigi Valitsus korraldusega. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt peatub REP-i kehtestamisega sellega hõlmatud planeeringuala varem

kehtestatud planeeringu või selle osa kehtivus. Peatunud kehtivusega planeeringuga hõlmatud

alal asendab REP-i peatunud kehtivusega planeeringut ning vastavad muudatused kantakse

planeeringutesse 60 päeva jooksul REP-i kehtestamisest arvates. Muudatuste sissekandmisel

tuleb varem kehtestatud planeeringu juures viidata, et vastaval maa-alal kehtib eriplaneering

või tehnilise võimaluse korral kanda eriplaneeringuga kavandatud muudatused varem

kehtestatud planeeringu kaardile ja seletuskirja. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kaotab REP

kehtivuse, kui planeeringut ei ole asutud ellu viima viie aasta möödumisel REP-i kehtestamisest

arvates.

Vesinikutaristuga seotud REP-i koostamise ja mõjude hindamise kulud kannab huvitatud isik.

8. KORRALDUSE JÕUSTUMINE

Korraldus jõustub üldises korras.

9. KORRALDUSE EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks järgmistele

valitsusasutustele: Riigikantselei, Kliimaministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium,

Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Haridus- ja Teadusministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Justiits- ja

Digiministeerium.

Eelnõu esitati EIS kaudu kooskõlastamiseks järgmisele üleriigilisele kohaliku omavalitsuse

üksuse liidule: Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL).

PlanS § 28 lg 7 lubab Vabariigi Valitsusel REP-i algatada ja teavitada sellest asjaomaseid

isikuid 30 päeva jooksul pärast algatamist. REP-i algatamisel rakendatud hea tava kohaselt ja

konstruktiivsete koostöösuhete loomiseks esitati MKM korralduse eelnõu asjaomastele

isikutele nende arvamuse väljaselgitamiseks siiski juba enne REP-i algatamist. Eelnõu esitati

arvamuse avaldamiseks Kuusalu, Jõelähtme, Anija, Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku, Saue,

Kohila, Rapla, Kehtna, Märjamaa, Lääne-Nigula, Türi, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori,

Saarde, Põhja-Sakala, Mulgi, Viljandi ja Tõrva vallale, Pärnu linnale ning Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Riigimetsa Majandamise Keskusele ja Eleringile.

Kooskõlastuste ja arvamuste tabel koos MKM-i vastustega on leitav seletuskirja lisas.

Vabariigi Valitsuse korralduse „Põhjamaade-Balti vesinikutaristu riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastuste ja arvamuste tabel

Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

arvamus

1. Välisministeerium

20.02.2026 EIS

Kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud.

2. Elering AS

20.02.2026 nr 11-4/2026/141-2

Kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud.

3. Riigimetsa Majandamise Keskus

27.02.2026 nr 1-23/2026/834

Toetab korralduse eelnõu ning palub edasises

menetluses alltoodud ettepanekute ja seisukohtadega

arvestada.

1. Taristukoridoride eelistamine

Toetame selgelt eelnõu seletuskirjas väljatoodud

suunist eelistada olemasolevaid tehnovõrkude

koridore. See on kriitiline uue maahõive

vähendamiseks ja metsamaade edasise killustumise

piiramiseks.

2. Looduskaitselised piirangud

Trassi kavandamisel tuleb vältida kaitsealasid,

püsielupaiku ja Natura 2000 alasid. Natura

eelhindamine peab olema sisuline ning ebasoodsa

Teadmiseks võetud. Ettepanekute kaalumine ja nende

rakendamise võimalikkus selgub planeeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

protsessi käigus. Riigi eriplaneering koostatakse

koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,

kelle valitsemisala puudutavaid küsimusi planeering

käsitleb.

mõju riski korral tuleb eelistada alternatiivi, mis

mõju välistab.

3. Ökoloogilised riskid

Eraldi tuleb analüüsida metsade killustumist,

rohevõrgustiku sidusust ja servamõju. Kuna kavas on

kõrgsurvetorustik, tuleb selgitada sellega kaasnevate

ohutusvööndite ja püsivate piirangute mõju

ümbritsevale ökosüsteemile ja veerežiimile.

4. Metoodiline kaasamine

Peame vajalikuks, et planeeringu koostamise ja

mõjude hindamise käigus käsitletakse riigimaa

valitsemisega seotud küsimusi süsteemselt. Näha ette

regulaarsed töökohtumised RMK spetsialistidega

juba KSH prorammi ja asukoha eelvaliku etapis, et

vältida ebaefektiivseid lahendusi.

5. Mõjude ulatuse analüüs

Eriplaneeringu raames tuleb välja selgitada ja

kirjeldada, millised on vesinikutaristu

ohutusvöönditest tulenevad tüüpilised püsivad

piirangud metsamajandamisele. Hinnata maakasutuse

muutusest tulenevat kinnistute väärtuse muutust,

kirjeldada piirangutega seotud hüvitusmeetmed

maaomanikele ja arvestada seda trassialternatiivide

kaalumisel.

6. Standardite seadmine

RMK peab vajalikuks, et planeeringu elluviimise

tingimustes sätestataks põhimõtted ajutiste

ehitusaegsete mõjude (ajutised teed,

ladustamisplatsid) leevendamiseks ja maa-alade

hilisemaks taastamiseks.

7. Kulude läbipaistvus

Tagada, et uuringute ja välitööde läbiviimine RMK

maadel toetub selgetele kokkulepetele ega too

riigivara valitsejale kaasa täiendavat koormust.

8. Taristu proportsionaalsus

Kuna vesinikutaristu on suuremahuline ja kulukas

arendus, tuleks keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) raames hinnata lisaks

asukohavalikule ka taristu proportsionaalsust, mille

raames:

1. Kirjeldada realistlikud kasutusstsenaariumid

ja ajahorisont;

2. Hinnata alakasutuse riski ja selle mõju

avalikule huvile;

3. Võrrelda alternatiive, sh etapiviisilist

arendust ja lühikesi ühendusi otse tootmis- või

tarbimispunktide vahel.

Asukoha eelvaliku etapis on vajalik rakendada ranget

leevendusmeetmete hierarhiat (vältimine-

minimeerimine-taastamine-kompenseerimine).

4. Kuusalu Vallavalitsus 26.02.2026

nr 7-1/481-1

Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et eelnõu

seletuskirjas toodud joonisel 1 kuvatud

planeeringuala ning võimalik trassikoridor ei ole

Kuusalu valla osas põhjendatud ega ellu viidav.

Kuusalu valda kirde-edela suunaliselt läbiv

trassikoridor on neljast mereühendusest kõige pikem,

majanduslikult ebaotstarbekam ning koormavam nii

elanike kui ka keskkonna suhtes. Väga suur osa

Kuusalu valla pindalast on juba seotud kitsendustega,

mis välistavad täielikult arendus- ja/või

ehitustegevuse (Kaitseväe keskpolügoon, Soodla

Teadmiseks võetud. Planeeritava ala ulatuse

põhjendatus ja erinevate trassikoridoride kavandamise

võimalikkus selgitatakse välja riigi eriplaneeringu

koostamise ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus, kus analüüsitakse nii ruumilisi

kitsendusi, keskkonnamõjusid kui ka tehnilis-

majanduslikku otstarbekust.

harjutusväli) või siis piiravad seda olulisel määral

(Lahemaa rahvuspark, Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala).

Kuusalu Vallavalitsus on seisukohal, et

eriplaneeringu algatamisele eelnevalt tuleb üle

vaadata planeeritava ala ulatus ning loobuda vesiniku

trassikoridori paiknemisest Kuusalu vallas.

5. Viljandi Vallavalitsus

02.03.2026 nr 7-12/26/5-2

Kõnealusest eelnõust informeeriti Viljandi

Vallavalitsust 25.02.2026 istungil ja Viljandi

Vallavolikogu 25.02.2026 istungil ning kõnealune

eelnõu võeti teadmiseks.

Teadmiseks võetud.

6. Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

02.03.2026 e-kiri

Tagasisidestab Vabariigi Valitsuse korralduse

„Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“

eelnõu.

Palutakse planeeringu algatamisest teavitada

maakondlike arenduskeskusi.

Arvesse võetud ja teavitame neid algatamisest.

7. Justiits- ja Digiministeerium

03.03.2026 nr 8-2/1027

Kooskõlastab Põhjamaade-Balti vesinikukoridori

riigi eriplaneeringu algatamise, kuid soovivad

koostatavatesse planeeringu lähteseisukohtadesse

esitada järgmised täiendusettepanekud, et tagada

projekti terviklikkus ja maksimaalne kasutegur.

1. Sidetaristu integreerimine Eesti-Soome

mereühendusse

Vesinikukoridori üks strateegilisemaid lõike on

merealune ühendus Eesti ja Soome vahel (eelnõus

välja pakutud maabumisega Jõesuu/Salmistu

piirkonnas). Teeme ettepaneku sätestada

Teadmiseks võetud. Võtame esitatud ettepanekuid

arvesse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ning

keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel.

Sidetaristu koostoime, taristute võimaliku ühise

rajamise ning tehniliste ja ohutusnõuete käsitlemise

võimalikkus selgitatakse täpsemalt välja riigi

eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus

koostöös asjaomaste asutustega.

lähteseisukohtade kujundamisel ja planeeringu

tingimustes nõue, et vesinikutorustiku rajamisel Eesti

ja Soome vahelisele ühendusele tuleb paralleelselt

paigaldada ka kaasaegne sidetaristu (valguskaabel).

Sidetaristu integreerimine on vajalik energiasüsteemi

operatiivse seire ja turvalisuse tagamiseks,

võimaldades reaalajalist kontrolli lekete üle ning

tagades rikete varajase avastamise ja sellest

tulenevalt kiire parandusvõimekuse. Lisaks süsteemi

ohutu käitamise tagamisele suurendab sidekaabli

rajamine koos vesinikutoruga strateegilise

energiaühenduse ja riikidevahelise andmeside

toimepidevust, vähendades samas riske

kriisiolukordades.

2. Katteallikad

Eelnõu seletuskirja kohaselt on projekti elluviimine

kavandatud perioodi 2028+ ja rahastus on osaliselt

planeeritud Euroopa Liidu vahenditest. Juhime

tähelepanu, et projektiga kaasneva sidetaristu

arendamiseks ja digitaliseerimise toetamiseks on

võimalik taotleda täiendavat rahastust Euroopa Liidu

järgmise mitmeaastase finantsraamistiku (MFF)

perioodiks 2028–2034 planeeritavast

konkurentsivõime fondist. See võimaldab katta

sidetaristu lisakulusid viisil, mis toetab nii

energeetika kui ka laiemalt digitaalse taristu

arenguhüpet.

3. Maismaa sidetaristu olulisus

juhtimissüsteemidele

Vesinikutaristu juhtimine maismaal tugineb üldjuhul

kaasaegsetele automaatjuhtimissüsteemidele ja

reaalajalisele andmevahetusele. Järjepidev ja kiire

sideühendus piki trassi on oluline taristu

operatiivjuhtimiseks ning selle ohutuse tagamiseks.

Seetõttu peame vajalikuks, et planeeringuala ulatuses

arvestataks trassikoridori määramisel ka sidetaristu

rajamise vajadusega (nn „kaevame üks kord“

põhimõte), mis parandab ühtlasi side kättesaadavust

trassi läbivates kohalike omavalitsuste üksustes.

Leiame, et sidetaristu integreerimine vesinikukoridori

planeeringu lähteseisukohtadesse on oluline Eesti

energiajulgeoleku tugevdamiseks. Taristute

koosrajamine ei ole üksnes säästliku ruumikasutuse

küsimus, vaid võimaldab sidetaristu funktsionaalsuse

kaudu maandada operatiivjuhtimisega seotud riske,

tagades seeläbi kogu süsteemi kõrgeima võimaliku

toimepidevuse.

8. Lääne-Nigula Vallavalitsus

04.03.2026 nr 7-1/26-18-2

Lääne-Nigula Vallavalitsus palub pikendust kuni

31.04.2026, seoses Lääne-Nigula Vallavalitsuse

03.03.2026 istungi protokollilisele otsusele suunata

eelnõu Risti Osavallakogule arvamuse andmiseks.

Mittearvestatud. Selles menetlusetapis ei ole

võimalik arvamuse esitamise tähtaega

pikendada, kuna algatamise üle otsustamine on

planeerimisseaduses (PlanS § 28 lg 3) tähtajaga

piiritletud. Sama seaduse järgi algab kohalike

omavalitsuste sisuline kaasamine pärast riigi

eriplaneeringu algatamist (PlanS § 28 lg 7).

Algatamise eelnõu ise ei sisalda veel

planeeringulahendust ega mõjude hinnanguid. Kui

planeering algatatakse, on omavalitsustel kogu

planeeringu koostamise protsessi vältel võimalus

kaasa rääkida ja oma seisukohti esitada.

Omavalitsused kaasatakse menetlusse süsteemselt, mis

võimaldab kujundada täpsemaid seisukohti ja anda

sisulist tagasisidet.

9. Kliimaministeerium Kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud.

05.03.2026 EIS

10. Siseministeerium

05.03.2026 e-kiri

Siseministeeriumi vastutusvaldkonna vaates on oluline, et

KSH menetluses käsitletaks vesinikutaristuga seotud

õnnetus- ja julgeolekuriske ning nende mõjusid,

elanikkonnakaitse meetmete ja riikliku ohuteavituse

võimalikku vajadust, pääste- ja korrakaitseasutuste

ligipääsu ja reageerimisvõimet kogu trassi ulatuses,

kriitilise taristu toimepidevuse ja turvalisuse tagamise

põhimõtted.

Ääremärkusena tuuakse välja ka, et eelnõu ei

täpsusta, kas vesinikutaristu osaks kavandatavad

objektid võivad tulevikus liigituda kriitiliseks

taristuks või mitte. Kui selgub, et kavandatavad

objektid võivad tulevikus olla kriitiline taristu, siis

tuleb arvestada füüsiliste, küber- ja hübriidohtudega.

Seetõttu on oluline, et julgeolekuaspektid (sh

kriitilise taristu kaitse, kübervastupidavus ja

kriisivalmidus) oleksid süsteemselt integreeritud

planeeringu ja mõjuhindamise protsessi.

Palutakse Siseministeeriumi haldusala asutused

(PäA, PPA, KAPO) kaasata menetluse järgmistes

etappides KSH programmi koostamisse ja

riskihindamisse.

Teadmiseks võetud. Võtame esitatud ettepanekuid

arvesse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi

koostamisel. Vesinikutaristuga seotud õnnetus- ja

julgeolekuriskide, elanikkonnakaitse ning kriitilise

taristu kaitse küsimuste käsitlemine toimub täpsemalt

riigi eriplaneeringu koostamise ja mõjude hindamise

käigus. Menetluse järgmistes etappides kaasame

Päästeameti, Politsei- ja Piirivalveameti ning

Kaitsepolitseiameti.

11. Pärnu Linnavalitsus

05.03.2026 nr K/168

Pärnu Linnavalitsus märgib, et kuigi Pärnu

linnasustusüksusena on REP planeeringualast valdavalt

väljas, hõlmab planeeringuala siiski Paikuse ja Audru

alevike tiheasustusalasid ning ka Nätsi-Võlla

Teadmiseks võetud. Planeeritava ala ulatuse

põhjendatus ja erinevate trassikoridoride kavandamise

võimalikkus selgitatakse välja riigi eriplaneeringu

koostamise ning keskkonnamõju strateegilise

hindamise käigus, kus analüüsitakse nii ruumilisi

looduskaitseala (Natura loodusala), kuhu vesinikutaristu

rajamine on äärmiselt ebatõenäoline.

Palume nimetatud alade planeeringualast eemaldamist.

Pärnu Linnavolikogu 01.02.2018 määruse nr 4

„Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu

linnas“§ 3 p 5 alusel Pärnu Linnavalitsus nõustub

vesinikutaristu REP ja KSH algatamisega eeldusel, et selle

koostamisel arvestatakse Pärnu linna huvidega, sh

vastuvõetud Pärnu linna üldplaneeringus määratud

maakasutuse ja tingimustega.

kitsendusi, keskkonnamõjusid kui ka tehnilis-

majanduslikku otstarbekust.

12. Tori Vallavalitsus

05.03.2026 nr 13-3/397-1

Tori Vallavalitsus teeb alljärgnevad ettepanekud:

1. eelistada vesinikutaristu asukoha valikul olemasolevaid

trassikoridore ja vältida Kõrsa rabast läbiminekut ning

terviklike looduskoosluste rikkumist.

2. arvestada vesinikutaristu asukohavalikul olemasolevate

ja perspektiivsete tootmisalade asukohti, et tulevikus oleks

võimalik tootmisaladel kasutada vesinikku.

Teadmiseks võetud. Ettepanekute kaalumine ja nende

rakendamise võimalikkus selgub planeeringu

koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

protsessi käigus. Planeeritava ala ulatuse põhjendatus

ja erinevate trassikoridoride kavandamise võimalikkus

selgitatakse välja riigi eriplaneeringu koostamise ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus, kus

analüüsitakse nii ruumilisi kitsendusi,

keskkonnamõjusid kui ka tehnilis-majanduslikku

otstarbekust. Riigi eriplaneering koostatakse koostöös

ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega, kelle

valitsemisala puudutavaid küsimusi planeering

käsitleb.

13. Sotsiaalministeerium

09.03.2026 e-kiri

Kooskõlastab Põhjamaade-Balti vesinikukoridori riigi

eriplaneeringu algatamise ja palub kaasata ka Terviseametit

edaspidi KSH protsessi ning KSH-s arvestada

keskkonnatervishoiu aspektidega planeeringu mõju

hindamisel (mõju inimese tervisele, sh müra, vibratsioon,

joogivesi jm keskkonnatervishoiu küsimused).

Teadmiseks võetud. Riigi eriplaneering koostatakse

koostöös ministeeriumide ja teiste valitsusasutustega,

kelle valitsemisala puudutavaid küsimusi planeering

käsitleb. Menetluse järgmistes etappides kaasame ka

Terviseameti.

14. Rahandusministeerium Kooskõlastab eelnõu märkusteta. Teadmiseks võetud.

09.03.2026 EIS

EELNÕU

09.03.2026

VABARIIGI VALITSUS

KORRALDUS

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu

riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Planeerimisseaduse § 28 lõike 1 alusel:

1. Algatada Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi

eriplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine.

2. Riigi eriplaneeringu koostamise eesmärk on Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle

toimimiseks vajaliku taristu kavandamine. Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks

vajalik taristu aitab tagada erinevate riikide süsteemide vahelise ühenduse ja energiajulgeoleku, luues

tehnilised ning majanduslikud eeldused Eesti siseriikliku vesinikutaristu arendamiseks ning

parandada regiooni varustuskindlust. Riigi eriplaneeringuga planeeritakse eelduslikult järgmised

ehitised: küttegaasi ülekandetorustik, ülerõhuga üle 16 bar, küttegaasi muud ehitised, küttegaasi

jaotus- ja mõõtejaamad ning küttegaasi kompressorjaam. Planeeringuga seotud rajatiste loetelu

täpsustub riigi eriplaneeringu asukoha eelvaliku etapis.

3. Riigi eriplaneeringu planeeringuala hõlmab maa-alasid Harjumaal Kuusalu, Jõelähtme, Anija,

Raasiku, Rae, Kiili, Kose, Saku ja Saue valdades; Raplamaal Kohila, Rapla, Kehtna ja Märjamaa

valdades; Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas; Järva maakonnas Türi vallas; Pärnu maakonnas

Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Tori ja Saarde valdades ning Pärnu linnas; Viljandi maakonnas Põhja-

Sakala, Mulgi ja Viljandi valdades ning Valga maakonnas Tõrva vallas. Planeeringuala suurus on

ligikaudu 6523 km2 ja piirid on esitatud korralduse lisas.

4. Riigi eriplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist korraldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

5. Põhjamaade-Balti vesinikukoridori ja selle toimimiseks vajaliku taristu riigi eriplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise otsusega saab tutvuda Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel.

Kristen Michal

Peaminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Lisa Planeeringuala piir