Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avalikustamisele esitatud ettepanekute kokkuvõte

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 28 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekud

175. Eesti Erametsaliit 13.07.2022

Kaasata erametsaomanikke üldplaneeringu koostamisele individuaalselt kui kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta.

Teemakäsitlus vaadatakse üle. Samas selgitame, et metsamajandamise praktika muutmist ei planeerita, kuid järjepidevuse printsiipi arvestades (kehtiv üldplaneering) on ÜP-ga planeeritud kaitsehaljastuse maa-alad (küll väiksemas ulatuses), hõlmates ka eraomandit. Maa-alad säilivad maatulundusmaana, kus raiete puhul tuleks tagada kaitsehaljastuse maa- ala metsa kaitseotstarbe säilimine. See tähendab, et raiet (sh lageraielanke) planeerides säiliks tundlike aladega piirnevalt ka metsaseid alasid ja raied teostatakse järk-järgult.

176. Järgida piirangute seadmisel kehtivat õigust.

177. Näha piirangute kehtestamise korral ette saamata jäänud tulu kompenseerimine.

178. Päästeamet 18.07.2022 nr 7.2-3.4/4419-2

Planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, sh keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja keskkonnamõju hindamisel lähtuda kemikaaliseaduse § 32 nõuetest.

Arvestatakse planeerimise järgmistes ja projekteerimise etappides.

179. Arvestada planeeringutes ja ehitamisel Rail Baltica raudtee koridoris ohtlike ainete transpordist tingitud ohualaga.

Ohuala määratlemise vajadust kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamise etapis, konsulteerides ka Rail Baltic Estonia OÜ-ga.

180. ÜP koostamisel võtta aluseks ja arvesse naabruses paiknevate kohalike omavalitsuste territooriumitel paiknevate ja planeeritavate ohtlike ettevõtete ohualasid.

ÜP-s on juba arvestatud (joonisele kantud) ning arvestatakse ka planeerimise järgmistes etappides.

181. Lisada kaardikihtidel info olemasolevate ja planeeritavate suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta.

On juba arvestatud ja joonisele kantud.

182. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täiendavad ettepanekud puuduvad ja sellest tulenevalt jätta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasatud asutuste nimekirjast välja.

Arvestatud.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 29 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

25.07.2022

183. Maa-amet 29.07.2022 nr 6-3/22/11568-2

KSH aruande peatükis 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud toodud tabelis 13 Rapla vallas paiknevad maardlad ja kehtivad mäeeraldised on märgitud maardlate ja mäeeraldiste andmed seisuga 04.08.2021. Tabelis on märgitud, et Rapla vallas asub Epu Kakerdi turbamaardla. Täpsustada andmetes, et Rapla vallas asub Epu-Kakerdi turbamaardla Lõõla maardlaosa (registrikaart nr 0143). Lisaks on vahepealsel ajal Rapla valla territooriumile lisandunud Vahastu liivamaardla (registrikaart nr 0992) ning Hagudi II kruusakarjääri kaevandamisluba on pikendatud kuni 01.09.2039. Planeeringu lõplik versioon vormistada ajakohaste maavarade registri andmega. Sellega seoses märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud.

Võetakse teadmiseks ja arvestatakse. Samas märgime, et mäeeraldiste info on ajas muutuv. Ajakohastame andmed enne ÜP PlanS § 86 kohast vastuvõtmist. Sellega tunnistatakse ka kooskõlastusringi läbinud KSH aruanne nõuetele vastavaks (ja ÜP suunatakse avalikule väljapanekule). Pärast seda ei ole aruandes ajas muutuvate alusandmete uuendamine enam asjakohane. Maardlate infot joonisel uuendatakse enne ÜP vastuvõtmist, kajastades andmete seisu kuupäeva.

184. Üldplaneeringu joonise Maakasutusplaan kohaselt kattub Hargla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0950) kohaliku kaitseala ettepaneku alaga. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Looduskaitsealused objektid on selgitatud, et käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Härgla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Härgla kohaliku kaitseala moodustamise eesmärk on olulise puhkeala säilitamine. Täiendavalt on selgitatud, et kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina. Sama mõtet on korratud ka peatükis 9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE. KSH aruande peatükis 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on märgitud „Kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina lähtudes looduskaitseseaduses sätestatust“ ning „kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.“ Maa-amet nõustub eeltooduga kuid ÜP koostamise menetluse käigus ei ole maardla alale kohaliku kaitseala moodustamist kooskõlastatud.

Võetakse teadmiseks.

185. Seletuskirja peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas kohustuslik tootmis-, ladustamisvõi muu tegevuse kavandamisel või laiendamisel, millega võib kaasneda keskkonnamõju või häiring

ÜP-ga ei ole maavarade kaevandamisele DP koostamise kohustust määratud põhjustel, millised olete ettepanekus välja

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 30 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

ümbruskonnale. Märgime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise igakordne kaalutlemata nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maavarade kaevandamise korral. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et maardla alal olemasoleva karjääri laiendamisel, uue mäetööstusmaa määramisel või uue kaevandamiskoha avamisel tuleb 3 kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.

toonud. Mäetööstusmaale kaevandamisjärgsete tegevuste kavandamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamise kaalumise õigus omavalitsusele jätta. Sõnastuse korrigeerimist kaalutakse.

186. Seletuskirja peatükis 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud: „Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.“ Maa-amet nõustub, et enne kaevandamistegevusega alustamist on vajalik välja selgitada võimaliku keskkonnamõju ulatus ning vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine, teostada täiendavaid uuringuid või viia läbi modelleerimisi. Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et hetkel seletuskirjas esitatud sõnastuse kohaselt on asjakohaste

Arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 31 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

leevendusmeetmete rakendamine kohustuslik igakordselt, kuna maavarade kaevandamisega kaasneb alati teatud keskkonnamõju, mida enamasti käsitletakse negatiivse mõjuna. Maavarade kaevandamisega seotud keskkonnamõju ei saa siiski igal juhtumil käsitleda olulise negatiivse keskkonnamõjuna, mis vajab leevendamist või vältimist. Eelnevast lähtuvalt peab asjakohaste meetmete rakendamine toimuma kaalutlusotsuse alusel ning vastavalt vajadusele. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.

187. Seletuskirja peatükis 5.16 Põllu (MP) ja metsa (MM) maa-ala on selgitatud, et põllu- ja metsamaale võib rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid jms piirkonna hea elukeskkonna tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi. Märgime, et põllu- ja metsamaad kattuvad maardlatega. Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja rajatisi ning tagada maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitatud ehitis, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Selgitame, et maardlatega kattuvatele aladele on ehitisi ning rajatisi võimalik rajada vaid peale maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus võib luba. Palume seletuskirja vastavalt täpsustada, vastasel juhul halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS §-ga 14.

Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 5.6 täpsustatakse järgmises sõnastuses: „Ehitustegevus maardlatel (sh mäetööstuse maa-alal) on võimalik vaid pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel muu kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust/luba antud ei ole.“

188. Seletuskirja peatükis 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud (tsiteerin): „Maardlate avamisel tugevdada teid (sh muuta tolmuvabaks) ja tagada juurdepääsuvõimalused. Teede tugevdamine on huvitatud osapoole kohustus.“ Selgitame, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Seejuures tuleb kõiki rasketranspordiga avalikus kasutuses oleval teel liiklejaid kohelda võrdselt. Tagamaks maavarale juurdepääsu ei nõustu Maa-amet piiranguga, et

Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 5.6 p 5 sõnastatakse ümber järgmiselt: „ligipääsuteed peavad vastama kaevandamistegevusega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine.“

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 32 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine on eelduseks kaevandamise alustamiseks ja jätkamiseks. Palume eemaldada seletuskirjast eelnimetatud tingimus või sõnastada see ümber soovituslikuks. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid piiranguid, mis ei tulene seadusest. Kaevandamisele üldplaneeringuga seadusest mitte tulenevate tingimuste kehtestamine on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Avalikud teed on avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara kaevandamisväärsust.

189. Maa-amet ei nõustu Rapla vallavalitsuse 29.06.2022 kirjaga nr 6-1/1-87 edastatud Rapla valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Võetakse teadmiseks ja arvestatakse.

190. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Võetakse teadmiseks ja arvestatakse.

191. Põllumajandus- ja Toiduamet 01.08.2022 nr 6.2-6/7567-1

PTA jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise ülesannetena ja lähteseisukohana oleks nimetatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine, süsteemide terviklikkuse säilitamine.

Ettepanekuga on juba osaliselt arvestatud. Seletuskiri sätestab, et maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega tuleb arvestada. Vt ka järgnevat vastust.

192. Planeeringu joonis peab kajastama maaparandussüsteemi maa-ala ja (soovitavalt erineva liigiga) maaparandussüsteemi eesvoole. Seletuskirja võib olla lisatud, et joonistel on fikseeritud hetkeseis ja see võib ajas muutuda.

Ettepanekuga arvestatakse. ÜP-s kajastatakse maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alade paiknemist üldisemalt (kontuuridena) ning infot eesvoolude paiknemise kohta. Seletuskirja lisatakse üldine skeemkaart maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-ala kohta.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 33 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

193. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud, et maaparandussüsteemi maa-alal, eriti aga drenaažkuivenduse maa-alal kehtivad piirangud ehitamisele ja muule sellisele tegevusele, mis võib maaparandussüsteemi toimimisvõimet kahjustada. Samuti kehtivad sarnased piirangud tegevusteks maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Loetleda tegevused, milleks on vajalik PTA kooskõlastus. Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal või maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis ehitamine, kaeve-, lõhkamis- ja puurimistöö tegemine, istanduse rajamine, maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maaparandussüsteemi maa-alale heitvee immutamine ja maaparandussüsteemi eesvoolu, kuivenduskraavi või kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku lisavee juhtimine ning poldri alal muudatuste tegemine.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna tingimused sätestab õigusakt, mis on ÜP-u ülene. Tingimuste ümber kirjutamine ÜP-s ei ole vajalik ja hea tava reegleid arvestav.

194. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud, et maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolul on maaomanikul hoiukohustus. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada nende toimimist tagavate meetmetega vastavalt õigusaktidele. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda vastava piirkonna maaparandushoiukavast. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ja selle eesvoolus ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid. Registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida vallaga.

Ettepanekuga on üldisel tasandil juba arvestatud. Õigusaktist tulenevaid kitsendusi ja kohustusi ei ole vajalik ümber kirjutada, õigusakt kehtib ÜP üleselt.

195. Elering AS 05.08.2022 nr 11-4/2022/545-2

Arvestada, et Elering AS ei planeeri Rapla valla territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena.

Võetud teadmiseks. Samas märgime, et ÜP on valla ruumilist arengut suunav strateegiline dokument, mis kavandab ja suunab arendustegevust pikas perspektiivis. Seega jääme tingimuse juurde, et asulate elektrivõrgu arendamisel eelistada põhi- ja jaotusvõrgu viimist maakaablitele meeldivama elukeskkonna moodustamise eesmärgiga.

196. Elektrituulikute osas arvestada tuuliku kaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID

Võetakse teadmiseks. Samas selgitame, et tuuleparke

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 34 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.

kavandatakse ÜP-ga määratud aladele ja DP alusel. DP osaks on elektrituulikute ja kogu tuuleparki teenindava tehnilise taristu (sh ühendusliinide) kavandamine, sh ühenduste kavandamine elektri põhivõrguga. Samuti sätestab ÜP, et tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee, elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate kaitsevöönditega, mille ulatuse määramiseks tuleb teha koostööd asjaomase asutusega. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et tuulikute täpne kaugus elektriliinidest selgub täpsema planeeringu käigus võrguhaldajaga koostöös.

197. Tuulepargi ühendusliini ja Eleringi liini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud.

198. Enefit Connect OÜ (Elektrilevi OÜ volitatud esindaja) 10.08.2022

Arvestada, et Rapla vallas on oodata tarbimise ja hajatootmise jätkuvat kasvu. Sellega seoses plaanib Elektrilevi OÜ koormuse kasvades olemasolevad 35 kV õhuliinid Rapla-Ohukotsu L3560 ja Rapla-Kaiu L35008 rekonstrueerida ja üle viia 110 kV pingele. Seejuures nende liinide kaitsevööndi ulatus ei muutu. Uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatootmise elektrijaamade asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust.

Võetakse teadmiseks ja arvestamiseks, seletuskirja ptk 6.5.5. täiendatakse.

199. Liinide paiknemise määratlemisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaa). Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus. Elektrilevi OÜ vähendab trassiraie mahtu metsatrasside 0,4-20 kV õhuliinidele kaetud juhtmete paigaldamisega. Võrguettevõtja eelistab tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks maad kasutada kasutusõiguse alusel.

Võetakse teadmiseks.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 35 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Vajadusel kasutatakse tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustuse tekkimiseks seadusest tulenevat õigust seada sundvaldus. Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. Elektriliinide ja 6-20 kV alajaamade rajamiseks sõlmitakse maaomanikega isikliku kasutusõiguse lepingud. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Olemasolevate piirkonnaalajaamade ümberehitamisel detailplaneeringu nõuet ei rakendata.

200. Keskkonnaamet 11.08.2022 nr 6-5/22/12779-2

ÜP-ga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit (EKV) kokku 7 alal. Rapla vallas on varasemalt detailplaneeringutega EKV-d vähendatud, mis on välja toodud ÜP seletuskirjas punktis 6.3.5.1 (lk 56-57). Kuna EKV- s on ehitamine üldjuhul keelatud ja selle vähendamine võib toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul, siis on tegemist erandiga, mille vajadus peab olema põhjendatud. ÜP peab seega sisaldama sisulisi põhjendusi ja kaalutlusi EKV vähendamiseks.

Võetakse teadmiseks. Eesmärgid/põhjendused seletuskirja ptk 6.3.5.1 vadatakse üle ja vajadusel täiendatakse.

201. Arvestada asjaoluga, et ainuüksi ÜP kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt, ei anna õigustatud ootust hilisemaks EKV vähendamise nõusoleku saamiseks.

Võetakse teadmiseks.

202. ÜP seletuskirja punkti 6.3.5.1 kohaselt tehakse Karitsa järve ääres ettepanek EKV-d vähendada 4-11 meetrini (kuna alale on rajatud puhketaristu) ning Keila jõe ääres 4-24 meetrini (alal asub samuti rekreatsiooniala). Märgime, et veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on Karitsa järvel ja Keila jõel 10 meetrit (veeseadus § 118 lg 1 ja lg 2 p 2). Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas antud seaduse § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud kaldakaitse eesmärkidega.

Taotlused vaadatakse üle, arvestades veekaitsevööndi kulgemist.

203. Palume KSH aruannet ja ÜP seletuskirja täiendada ning lisada sinna lisaks olemasolevatele ka planeeritavad looduskaitselised (LK) objektid. Planeeritavad LK objektid tuleks lisada ka ÜP kaardirakendusse ja .pdf kujul kaartidele. Hetkel on ÜP seletuskirjas viidatatud Keskkonnaregistrile kui kohale, kust kogu LK objektidega seotud info leitakse kuid planeeritavaid LK objekte Nimelt ei ole Keskkonnaregistris võimalik näha. Planeeritavaid kaitsealuseid objekte on osaliselt võimalik näha Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse „looduskaitse“ kihi alt (X-GIS 2.0 [looduskaitse]

Ettepanekuga arvestatakse, kuid ÜP seletuskirjas kajastatakse olemasolevate ja planeeritavate looduskaitseliste objektide infot üldisemal tasandil (mitte loeteluna, aga täpsustatakse, mitu looduskaitseala ja sh kavandatavat looduskaitseala vallas on jne).

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 36 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

(maaamet.ee)), kuid nimetatud kaardil puudub info planeeritavatest püsielupaikadest. ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes tuleb lisaks olemasolevatele ka planeeritavad LK objektid välja tuua ning samuti täiendada kaardimaterjale vastava infoga (välja arvatud püsielupaigad).

Planeeritavad looduskaitselised objektid kajastatakse ka joonisel, va püsielupaigad. Lisaks täpsustatakse viidet, et põhjalik ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info on leitav Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest.

204. Aladel, millele on tehtud looduskaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, ei tohi tegevused vastuollu minna planeeritava kaitsekorraga ning on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui see mõjutab ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit (LKS § 8 lg 6).

Võetakse teadmiseks.

205. KSH aruande tabelis 5 esineb aegunud teavet (KSH aruanne on esitatud seisuga 28.06.2021). Näiteks lk 33 - Raikküla-Paka maastikukaitseala (PLO1001330) ei ole enam kavandatav kaitseala vaid endine kavandatav kaitseala. Sama seis on Raiküla-Paka hoiuala (KLO2000195), Pakamäe looduskaitseala (PLO1001055) ja Raikküla looduskaitsealaga (PLO1001069). Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala (KLO1000227) ei eksisteeri enam. 2022. aasta märtsist alates eksisteerib Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746) (seda pole KSH aruandes välja toodud). Palume KSH aruande tabelit 5 kogu ulatuses üle vaadata ja ajakohastada ning endised kavandatavad looduskaitselised alad välja võtta ja uued planeeritavad alad lisada.

Ettepanekutega arvestatakse. Andmed ajakohastatakse enne aruande kooskõlastamiseks esitamist.

206. KSH aruande tabelis 5 on loetletud kaitse-eesmärke lähtuvalt kehtivast kaitse-eeskirjast. Kui kaitse-eeskiri on vananenud, siis tuleks ära märkida, et praeguseks on näiteks eesti soojumikas III kaitsekategooria liigi asemel II kaitsekategooria liik. Palume tabelis olevat infot ajakohastada.

207. ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes viidatakse valdavalt Keskkonnaregistrile. Arvestada, et Keskkonnaregistri avalik teenus suleti lõplikult 15.11.2021. ÜP-s kasutada ja viidata Keskkonnaportaalile.

Ettepanekuga arvestatakse. Viide korrigeeritakse läbivalt Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS), Keskkonnaagentuur

208. KSH aruande tabelis 8 (lk 48-49) on kirjas, et Kuusiku loodusalale pole mõju tootmise juhtotstarbega maaga kattumisel, kuna tegevuse ja eesmärgiks oleva elupaiga vahe on 130 m. Tootmise maa-ala tegelikkuses piirneb vahetult elupaigatüübiga 6510, mis on ka loodusala kaitse-eesmärgiks. See,

KSH aruandes täiendatakse Kuusiku loodusala Natura hinnangut viidatud osas.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 37 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

kas mõju võib loodusalale tekkida, oleneb väga palju tootmise maa-alal toimuva tegevuse iseloomust. Olukorda tuleb põhjalikumalt analüüsida veendumaks, et võimalikud tegevused tootmise maa-alal tõesti ei mõjuta loodusalal asuvat elupaigatüüpi.

209. KSH aruande punktis 4.2.1 (lk 72-73) on juttu väärtuslike põllumaade säilitamisest. KSH aruandes väidetakse, et põllumaale metsa kujunemisel, hakkab see rohkem süsinikku siduma (20-100 korda rohkem). Mõned uuringud seda arvamust ei toeta. Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla süsinikusidumise võime. Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik mullaelustikku. Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa. Pigem võiks siiski eelistada põllumaade mittemetsastumist ka kliimaeesmärkidest lähtuvalt.

KSH aruande antud peatükki täiendatakse lähtudes Keskkonnaameti seisukohast.

210. ÜP seletuskirja punktis 6.5.8 (lk 71) ja KSH aruande punktis 4.1.1 (lk 26-27) ja punktis 4.4.3 (lk 90) on välja toodud tuuleenergia arendusaladele määratletud puhvrid. Juhime tähelepanu, et samal teemal on Keskkonnaameti poolt koostatud juhenddokument „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 10.11.2021). Soovitame täiendatud juhendiga arvestada ÜP ja KSH aruande eelnõus puhvrite määramisel eri liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul.

Ettepanekuga arvestatakse. Teemakäsitlus vaadatakse üle planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

211. Peame vajalikuks RB KMH aruannetes toodud loomapääsude kaitsevööndi maakasutustingimused lisada ÜP-sse. Tegemist on üldpõhimõtetega. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega.

Teemakäsitlust täpsustatakse (vastavasisulise ettepaneku esitas ka Transpordiamet), ühtlustades RB ja T15 maantee ökoduktide piiranguvöönditele seatavad tingimused.

212. ÜP punktis 6.3.1 (lk 53) on rohelise võrgustiku kasutustingimusena öeldud, et metsamaastikul peab säilitama looduslikus seisundis koridor vähemalt 100 meetri laiuse ja avamaastikul 200 m laiuse alana. Sellised koridoride läbimõõdud ei ole meie hinnangul eeldatavalt piisavad. Metsamaastikus 100 m laiune koridor sobib eeldatavalt ainult metskitsest väiksematele metsloomadele vabalt liikumiseks, mistõttu sisuliselt on tegemist rohelise võrgustiku koridori läbilõikamisega. Koridoride laius sõltub sellest, millise hierarhilise tasandi tugialasid ühendatakse ning milliste liikide liikumiste jaoks need mõeldud on. Näiteks kui koridori põhifunktsiooniks on kahe suurulukite refuugiumi vahelise rändekoridorina toimimine (sh ka

Tingimuse muutmist (täpsustamist) kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel. Selgitame, et Rapla üldplaneeringuga ei kavandata vähendada rohelise võrgustiku koridoride laiuseid võrreldes kehtiva maakonnaplaneeringuga. Pigem on määratud mitmeid täiendavaid kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridore. Üldplaneeringuga jäätakse

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 38 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele) siis on koridori laius vähemalt 500 meetrit. Rapla maakonnaplaneeringuga on rohelise võrgustiku koridoride keskmiseks laiuseks sõltuvalt rohelise võrgustiku tasandist ja koridori eesmärgiks määratud 300 m kuni 20 km (kohaliku tasandi koridor 300 m - 2 km). Rohelise võrgustiku koridori sidusust potentsiaalselt mõjutava (läbilõikava) tegevuse kavandamisel tuleks enne otsustamist eelnevalt koostada eksperthinnang.

kehtima MKP tingimus, et looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku koridorides ei tohi langeda alla alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Lisaks on kehtestatud täiendav tingimus, et säilima peab vähemalt 100 m laiune koridor metsamaastikul ja 200 m laiune koridor avamaastikul. See tingimus kehtib „kitsaste“ koridoride puhul kus 70% tingimus ei taga piisavalt laia koridori. Sellistel koridoridel ei ole võimalik seada tingimuseks 500 m säilimist, sest koridor ei pruugi juba algselt nii lai olla.

213. Rohevõrgustikku käsitlevate soovituste juures võiks mainida ka päikeseparkidega seonduvat, kuna neid on kavandatud ka metsamaale. Vaja oleks välja tuua seisukohad, millisel juhul neid poleks soovitatav metsamaale rajada.

Teemakäsitlust täpsustatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

214. Palume ÜP seletuskirja punktis 6.2.1 (lk 40-44) väärtuslike maastike juures kaitsealade nimetused õigeks korrigeerida.: „Jalase küla kaitseala“ Jalase maastikukaitsealaks ja „Seli-Angerja servamoodustised“ Seli-Angerja maastikukaitsealaks.

Ettepanekuga arvestatakse.

215. ÜP seletuskirja punkti 6.3.2 (lk 53-54). Puhke- ja kaitsemetsade majandamise soovituste hulka võiks lisada ka selle, et raielangile tuleks alles jätta olemasolevaid noori puid, mis tagaksid metsa mitmekesisuse ja kiirema uuenemise. Praegune lageraiete metoodika on vastupidine: eelkõige raiutakse maha alusmets ning siis alles suured puud, kusjuures säilikpuudeks jäetakse üksikud sirged puud, mis tuult ei kannata. Seetõttu jäävad langid hiljem ikkagi soovitust lagedamaks.

Ettepanekuga arvestatakse.

216. ÜP seletuskirja punkt 6.5.8 (lk 71-75). Päikeseparkide rajamist puudutav osa võiks käsitleda ka päikeseparkide kavandamist kaitstavate liikide elupaikadele ja väärtuslikele niidukooslustele. Ka sellistele aladele tuleb ehitamist vältida. Tuuleparkide puhul on näiteks kirjas, et nende rajamisel tuleb minimaalselt metsa raadata. Päikeseparkide puhul on see samuti asjakohane, sest ka metsadesse soovitakse päikeseparke ehitada.

Ettepanekuga arvestatakse. Teemakäsitlust täpsustatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 39 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

217. KSH aruande punktis 4.1.5.1 tabelis 9 (lk 59) on esitatud kinnitatud põhjaveevarud Rapla vallas. Tabelis on märgitud Ordoviitsium-Kambrium kinnitatud varuks 300 m3 /ööpäevas ja varu kehtivuse ajaks 01.01.2038. Rapla linna Ordoviitsium-Kambrium põhjaveevaru on kinnitatud keskkonnaministri 26.07.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/743 „Rapla põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekihtides“. Eelnimetatud käskkirja kohaselt on Rapla linna Ordoviitsium-Kambrium põhjaveevaru 1800 m3 /ööpäevas ja selle kasutusaeg on 31.12.2043. Palume tabelis 9 parandused teha.

Ettepanekuga arvestatakse.

218. ÜP lisa Alu, Kuusiku ja Kaiu alevike kaartidel on märgitud Alu Sassiani puurkaev (katastrinumber 1679), Kuusiku aleviku puurkaev (katastritunnus 8978) ja Kaiu puurkaev (katastrinumber 9440), kus on kõigil märgitud maakasutuse juhtotstarbena elamumaa. Puurkaevud peavad asuma tehnoehitiste maa-alal. Nimetatud puurkaevude sanitaarkaitsealad on 50 m. Alu Sassiani puurkaevu ei kasutata küll igapäevaselt, aga on reservkaevuks. Tuua sisse vastavad parandused.

Maakasutusplaanile ei ole puurkaeve märgitud. Puurkaevude olemasoluga ja sanitaarkaitseala rakendamisega tuleb arvestada detailplaneerimisel ja projekteerimistingimuste andmisel. ÜP kui üldise tasandi joonisel ei pea olemasolevaid puurkaeve kajastama (PlanS ei sätesta, millises mahus taustainfot joonisel kajastada), sellest tulenevalt ka üldisel tasandil määratavast juhtotstarbest objekte nö välja lõikama.

219. ÜP lisa Kuusiku aleviku ja Rapla linna kaarditel on märgitud Kuusiku (Puhastuse tn 16 kinnistul (katastritunnus 66801:001:0928)) ja Rapla linna reoveepuhastid kaardi kohaselt elamumaale. Kuusiku puhul ei ole maakasutust ei ole märgitud ning Rapla linna puhul on märgitud tootmismaa, kuid reoveepuhastid peavad asuma samuti tehnoehitiste maa- alal. Tuua sisse vastavad parandused.

Teemakäsitlus vaadatakse üle. Märgime, et reoveepuhastitele ei pea ilmtingimata maakasutuse juhtotstarvet määrama. Nt olukorras, kus biotiigid likvideeritakse, ei vastaks maakasutus määratud juhtotstarbele ja selle muul kasutusel kasutuselevõtmine oleks ÜP muutev.

220. ÜP lisa Rapla linna kaardil on märgitud Pihlaka puurkaev (katastritunnus 54871) ja Uusküla puurkaev (katastritunnus 8549), kus on maakasutuseks määratud tehnoehitiste maa-ala (tumelilla värv), aga lühendiks on märgitud OJ. Kaardi legendi kohaselt on tehnoehitise maa-ala tähiseks OT. Palume korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. Tähis joonisel korrigeeritakse.

221. ÜP lisa Juuru aleviku kaardil on märgitud Juuru reoveepuhasti, mis asub Puhasti kinnistul (katastritunnus 24005:002:0146). Maakasutuseks on märgitud elamumaa, aga peab olema määratud tehnoehitiste maa-alana.

Arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 40 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Juuru aleviku reoveepuhastil on järelpuhastiks kaks biotiiki. Veeseaduse (VeeS) § 134 lg 1 kohaselt on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. VeeS § 134 lg 4 ja 5 kohaselt arvestatakse kanalisatsiooniehitise kuja ulatust kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest ja kanalisatsiooniehitise kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise protsessi tehnoloogilisele osale. Seega ei saa Juuru reoveepuhasti ja järelpuhastiks olevate biotiikide maa olla elamumaa. Tuua sisse vastav parandus.

222. ÜP lisadena esitatud kaartidel peavad ühisveevärgi puurkaevudel ja reoveepuhastusseadmetel maakasutuseks märgitud olema tehnoehitiste maa-ala. Kaardil Rapla valla maakasutusplaan on nt Kabala reoveepuhasti (asub Puhastusseadme kinnistul, katastritunnus 65401:002:0171), Purku reoveepuhasti (asub Purku biopuhasti kinnistul, katastritunnus 66801:001:0005), Raikküla reoveepuhasti (asub Raikküla biopuhasti kinnistul, katastritunnus 66801:001:0010), Järlepa reoveepuhasti (asub Puhasti kinnistul, katastritunnus 24004:001:0274) maakasutuseks märgitud tootmismaa aga peab olema tehnoehitiste maa-ala. Seega tuleb ka kõikide ÜP-ga hõlmatud külade reoveepuhastite ja puurkaevude maakasutus üle vaadata.

Ettepanekuga arvestatakse reoveepuhastite osas.

223. ÜP lisadena esitatud kaartidel on märgitud tuletõrje veevõtukohad, kuid pole märgitud ühisveevärgi puurkaevusid ja puhastusseadmeid. Palume ühisveevärgi puurkaevud ja puhastid ka eraldi tingmärkidega välja tuua nagu tuletõrje veevõtukohad on toodud.

Ettepanekut kaalutakse.

224. KSH aruande punktis 4.4.1.3 (lk 85) on vale väide, et Rapla linnas on üheks kaugkütte teenuse pakkujaks AS Eraküte, kuna selleks on juba aastaid AS Utilitas Eesti. Palume korrigeerida.

KSH aruanne asjakohastatakse märkustest lähtuvalt.

225. KSH aruande punktis 4.4.1.3 (lk 85) on loetletud erinevates asulates tegutsevad kaugkütte pakkujad kuid pole nimetatud, et Järlepas pakub seda N.R.Energy OÜ ning Juuru osas on kaugküttega hõlmatud aleviku keskosa valla asutused (koolimaja, kultuurimaja, lasteaed, hooldekodu) ning teenust pakub valla allasutus Rapla Varahaldus. Palume korrigeerida.

226. KSH aruande punktis 4.4.2.1 (lk 87) võiks kajastada ka tööstusettevõtetele tehtud mürauuringuid ja mürakaarte.

Mürauuringuid puudutav info lisatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 41 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

227. KSH aruande punktis 4.5.2 (lk 94) toodud tabelis on kajastatud ainult üks tankla Rapla linnas ja kaardil on märgitud Rapla linnas ainult kahe ohtliku ettevõtte ohuala. Samas on Rapla linnas viis tanklat (kaks Hepa OÜ, Neste, Olerex, Circle K tanklad). Palume täiendada nii KSH aruannet kui kaardil märgitud ohtlike ettevõtete asukohti.

Ohtlike ja suurõnnetuseohuga ettevõtete osas on lähtutud Maa- ameti vastavast kaardirakendusest. Andmed kontrollitakse KSH aruandes üle, kuid juhime tähelepanu, et enamik tanklaid ei liigitu ohtlikeks ettevõteteks.

228. Seletuskirjas ja KSH aruandes ei avane mitmed allmärkustena lisatud lingid ja viited. Nt ÜP seletuskirja punktis 3 (lk 15) ei avane allmärkusena lisatud Riigikantselei link. KSH aruande punktis 2.1 (lk 14) ei avane allmärkustes asuvad lingid. KSH aruande punktis 4.1.1 (lk 25) on teksti sees viitena „Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud“. KSH aruande lk 20 allviidetes on Raikküla valla jäätmekava lingi nimetuses viit Ambla valla jäätmekavale. Palun vaadata üle ka teised viited.

Ettepanekuga arvestatakse. Viited korrigeeritakse.

229. Suurepindalaliste päikeseparkide rajamise osas võiks Keskkonnaameti hinnangul kaaluda ka detailplaneeringu nõudmist, kuna need muudavad pikaajaliselt olulisel määral pargi alla jäävat maastikku ja maapinda.

Ettepanekut kaalutakse.

230. Seletuskirja punkti 6.2.2 alapunkti 8 esimese lause vajab korrigeerimist: „Hagudi mõisa viib kuhu Tallinn- Viljandi maanteelt viib pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee“.

Arvestatakse.

231. Rahandusministeerium 12.08.2022

Palun lisada planeeritava ala pindala. Arvestatakse.

232. Seletuskiri lk 8 Mõiste ruumikogemus. Soovitus konsulteerida filoloogidega. Kas kogemust saab luua ja suunata? Õigekeelsus sõnaraamatus on selgitatud sõna kogemus järgnevalt: elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine või oskus. Arvan, et kogemuse võib nähtu või tunnetuste põhjal saada, kogemuse saab ruumi kogedes. Sama ka Kehtna ÜP-s. Luua ja suunata saab ruumi, et saada hea kogemus.

Sõnastus vaadatakse üle.

233. Seletuskiri lk 11 Arvestada maaüksusele kohalduvate kitsendustega–see on seadusest tulenev kohustus, mitte hea tava.

Tekstiosa eemaldatakse.

234. Seletuskiri lk 11 Vältida naaberkinnistu õiguste ja huvide kitsendamist, kitsenduse möödapääsmatuse korral taotleda naabri nõusolek –ei soovita sellist nõuet

Sõnastus vaadatakse üle.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 42 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

lisada, jätaks teise poole ära. Alati pole võimalik naabrilt nõusolekut saada. Selleks on oma seadusest tulenev menetlus.

235. Seletuskiri lk 11 Koostööd maaomanike ning teiste huvitatud ja puudutatud isikutega alustada võimalikult varases staadiumis, mis võimaldab laekuvaid ettepanekuid arvestada sisuliselt ega põhjusta vallale mainekahju–kas see on eesmärk? Võibolla peaks sõnastama peatüki pealkirja teisiti.

Sõnastust korrigeeritakse.

236. Seletuskiri lk 15 Rapla valla asustus toetub erinevate keskuste toimimisele4.Soovitame loetavuse huvides keskused loetleda. Ebamugav hoida kõrval maakonnaplaneeringut, eriti tavakodanikul.

Keskused on loetletud ja kirjeldatud seletuskirja ptk 3.

237. Vallas arendatakse välja Tallinn-Rapla-Türi maantee uus trass. Kas seda saab kindlalt lubada ja kas see on Transpordiameti kavas? Kuuldused on lubadusest, et heal juhul Kohilani.

Teedevõrgu arendamine on valla huvides, mistõttu pigem jäetakse trassivalikud ÜP-sse. Eesmärk on vältida tulevikus ebameeldivusi maaomanikele seoses ootamatult tekkida võivate ideedega trassi asukohavalikul.

238. Seletuskiri lk 19. Rapla linn ja alevikud vastavalt planeerimisseaduses (PlanS) toodud juhtudel – soovitus loetleda alevikud.

Ettepanekuga arvestatakse.

239. Seletuskiri lk 19. Kolmest ja enamast elamust koosneva ansambli püstitamisel – soovitaks kasutada elamugrupi.

Ettepanekuga arvestatakse.

240. Seletuskiri lk 19. Detailplaneeringu koostamisel arvestada vajadusega sõlmida arendajaga haldusleping nii detailplaneeringu koostamiseks kui ka detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks mõeldud taristu väljaehitamiseks. Kas seda on vaja üldplaneeringusse? Kui siis soovitus tõsta viimaseks lõiguks.

Sõnastuse muutmist kaalutakse. Mööname, et ÜP eesmärk tõesti ei ole seadusi ümber kirjutada.

241. Seletuskiri lk 19. Maa-alade planeerimisel ei loeta detailplaneeringut üldplaneeringut muutvaks juhul, kui maakasutuse muutus on tundlikuma/vähe mõjusid tekitava maakasutuse suunas (nt tootmise maa-ala asemele kavandatakse elamumaa).

Põhimõtete väljajätmist kaalutakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 43 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Milline seadus seda kinnitab? Planeerimisseaduses on selgelt juhtotstarbe muutmine.

242. Seletuskiri lk 19. Arvestada teadmisega, et sõltuvalt asjaoludest ja olukorrast võib ühel juhul lihtsamaks osutuda detailplaneeringu menetlus ning teisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Menetlusliigi valib vallavalitsus. –see on ebaoluline lause.

243. Seletuskiri lk 21. Üldplaneeringu joonisel üldplaneeringu täpsusastmes – Üldplaneeringut ei saa muus täpsusastmes teha.

Sõnastust korrigeeritakse.

244. Seletuskiri lk 22. Hoonete arhitektuurses lahenduses lähtutakse väljakujunenud hoonestusstruktuurist (korruselisus, maht) ja hoonestusjoonest. – Soovitame kasutada ühte mõistet. Mõistetes ehitusjoon.

Ettepanekuga arvestatakse.

245. Seletuskiri lk 23. Hoiduda krundi risustamisest väikeehitistega – subjektiivne mõiste, kuidas seda rakendada?

Ei arvestata, kuna ÜP üldistusastmes on võimatu määratleda, mitu väikeehitist krundile ehitada võib. Tingimus annab omavalitsusele võimaluse väikeehitistega risustatud krundi omanikuga läbirääkimiste pidamiseks.

246. Seletuskiri lk 23. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi (katastriüksuse) pindalast -75% -Sellisel juhul vaadata üle, kas krundile mahub haljastus, parkimine.

Tingimused vaadatakse üle.

247. Seletuskiri lk 23. Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: vältida piirdeaedu; piirdeaia möödapääsmatuse korral kujundada see avalikku ruumi sobiv. Lubatud on haljaspiirded – Kuna segahoonestusalale jääb ka ühepereelamuid, soovitaks sõnastust täpsustada.

Sõnastus vaadatakse üle.

248. Seletuskiri lk 24. Uute eluhoonete kavandamisel suurema liiklussagedusega teede või tootmisalade läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks.– Selle asemel kasutada: „Tagada tingimused vastavalt normidele“ või täpsustada, millised on head tingimused.

Sõnastuse muutmist kaalutakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 44 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

249. Seletuskiri lk 24. Krundi minimaalne suurus vähemalt 800 m2. Rapla valla visioon on looduskeskne piirkond. Väärtus on väikelinn Rapla. Lubaksin olemasolevatele 800 m2 kinnistutele ehitamise, aga uute kruntide moodustamise puhul võiks olla 1000 m2 miinimum. Täpsustada kas ridaelamu boksil on sama suur pind kui ühepereelamul.

Kaalutakse tingimuse muutmist.

250. Seletuskiri lk 25. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: Hoone võib olla lähimate naaberhoonetega samakõrgune; ühe korruse võrra kõrgemat hoonet võib kavandada puudutatud naabrite nõusolekul – kas saab naabril olla nii suur keelamise ja otsustamise õigus, kas selleks on seadusest tulenev võimalus? Ei paneks nii jäika tingimust. Otsustajaks KOV.

Ettepanekuga arvestatakse. Tingimus sõnastatakse järgmiselt: „Järgida tuleb piirkonna hoonestusele omast kõrgust“.

251. Seletuskiri lk 25. Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: Ehitamisel (sh rekonstrueerimine, renoveerimine, juurdeehitused) arvestada väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga (ehitusmaht, katusekuju, viimistlusmaterjalid). Ehitusseadustikus on selle kohta mõiste ümberehitamine.

Ettepanekuga arvestatakse.

252. Seletuskiri lk 28. Krundi (katastriüksuse) minimaalne suurus: Koormusindeks üldjuhul vähemalt 1009 – sellest väga keeruline aru saada.

Arvestatakse. Mõistet täpsustatakse.

253. Seletuskiri lk 28. Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus krundil (katastriüksusel): Hoonete lubatud suurim arv määratakse detailplaneeringuga – hajaasustuses DP-d pole nõutud. Mõelda läbi ka selline olukord.

Tingimus vaadatakse üle. Hajaasustuses ei ole üldjuhul vajalik piirata hoonete arvu. Paigutust krundil kitsendavad õigusaktid. Täiendava kitsenduse kavandamine ÜP-ga suurendab omavalitsuse halduskoormust, kuid ei paranda kuidagi ruumi kvaliteeti.

254. Seletuskiri lk 30. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai –kas seda on võimalik alati täita, näiteks tiheasustuses olemasoleva tootmismaa kasutusele võtmise puhul. Võiks täpsustada ja anda ka muid võimalusi.

Tingimust täpsustatakse, et „üldjuhul 50 m“. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 45 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

255. Seletuskiri lk 34. Puhke-ja virgestusmaa kasutus ja ehitustingimused punkt 5. Kas nii konkreetsed nõuded ei või saada arenduse takistuseks. Hoolekandeasutustele soovitaks pigem oma puhkeala kavandada, mis oleks hoolekandeasutuse juures. See ei peaks olema asukohavalikut piirav.

Punkti 5.2 sõnastust täpsustatakse: hoolekandeasutusi rajades tuleb hoolekandeasutuse juurde rajada ka puhkeala.

256. Seletuskiri lk 36. Aianduse maa-ala on linnalise asustusega aladel väikesemahulise aiasaaduste kasvatamise maa – kasutada mõistet tiheasustusala

Arvestatakse.

257. Seletuskiri lk 37. Riigikaitse maa-ala. Kui riik plaanib Kopramäe kinnistule kavandada riigikaitselist asutust, siis võiks seda juba üldplaneeringuga kavandada.

Kopramäe kinnistule riigikaitse maa- ala planeerimise ettepaneku esitas eelnõu avalikustamise ajal Kaitseministeerium, millega arvestatakse.

258. Seletuskiri lk 39. Kvaliteetse avaliku ruumi loomine on eelkõige oluline Rapla linnas ja alevikes – kas mujal on vähem oluline? Võiks muuta, et tagada kogu vallas.

Ettepanekuga arvestatakse. Täpsustatakse, et eelkõige tiheasustusega aladel, kuid kooskäimiskohtadena (külaplatsid vms) ka mujal vallas.

259. Seletuskiri lk 41. Käesoleva planeeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi. Palun tuua planeeringu lõpus eraldi peatükina välja maakonnaplaneeringu täpsustamine, muutmine. Kui võimalik, võiks lisada skeemi, kust on näha, kus täpsustatakse.

Ettepanekutega arvestatakse.

260. Seletuskiri lk 52. Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku piire ja kasutamistingimusi. Palun lisada see lõik ka maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükki.

261. Seletuskiri lk 52. Suurimetajate läbipääsu piirkonnad ja ökoduktide eeldatavad asukohad – ökuduktide asukohad on praeguseks ajaks paigas, osad ka ehituses. Palume sõnastust vastavalt parandada.

262. Seletuskiri lk 56 Peatükk 3.5.1 Ehituskeeluvööndi vähendamine. Kopramäe detailplaneeringuga on ehituskeeluvöönd vähendatud Keila jõest 25 meetrini. Keskkonnaministri korraldus manuses. Seega puudub Rebase tn 2, Kopramäe tn 4 ja Kopramäe tn 2 vajadus taotleda ehituskeeluvööndi

Ehituskeeluvööndi vähendamise otsuste kajastamisega ÜP-s vähendamine põlistatakse. Täiendavat vähendamist nimetatud maaüksuste osas ÜP-ga ei taotleta.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 46 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

vähendamist. Vähendatud on detailplaneeringuga ka Hellenurme 12 ja 15 ehituskeeluvööndid 25 m ulatuseni. Kahjuks ei leia maavalitsuse ajast säilitatudarhiivist planeeringut.

263. Seletuskiri lk 57. Sulupere küla/Uuskülas on tegemist on üksikelamupiirkonnaga, mille lähipiirkonnas on kõikjal EKV vähendatud (nt Laadamäe detailplaneeringualal). Täiendav vähendamine 25 meetrini loob tingimused ehituskeeluvööndisse tekkinud ehitiste seadustamiseks ning olemasolevate hoonete laienduste kavandamiseks – soovitus paremini sõnastada, parem põhjendus leida. Keskkonnaamet ei poolda sõnastust ebaseaduslik ehitis. Tõenäoliselt ei ole kõik ebaseaduslikud, vaid vallal ei ole säilinud dokumente. Ebaõiglane on kirjutada üldplaneeringu seletuskirja, et ehituskeeluvööndisse on tekkinud ehitised, kui on teada et detailplaneeringud on koostatud, aga dokumendid pole arhiivis säilinud.

Teemakäsitlus ja sõnastus vaadatakse üle. On kahtlemata tõsi, et kõiki dokumente ei ole arhiivides säilinud. Senise praktika kohaselt kaalub Keskkonnaamet ebaseaduslike ehitiste seadustamise võimalust üldplaneeringu koostamise raames.

264. Seletuskiri lk 62. Rapla ringsõit on viidatud maakonnaplaneeringule. Arvan, et ringsõidu vajadus ja koridori säilitamine on ka Rapla valla huvides. Võiks ühe lausega lisada, miks vaja.

Arvestatakse.

265. Seletuskiri lk 63. Üldplaneeringuga teede avalikuks kasutuseks määramise ettepanekuid ei tee. Planeeringu kehtestamise järgselt saab teid määrata avaliku kasutusega teedeks vallavolikogu otsuse alusel. Avaliku kasutuse ettepanekuga teed määratakse juhtumipõhiselt omavalitsuse kaalutlusotsusega. –vastuolu, ei määrata ja siis avaliku kasutuse ettepanekuga teed on määratud järgmiste kriteeriumite põhjal. Viimase kriteeriumi punktina võiks lisada muul kaalukal juhul. Soovitatav sõnastus näiteks: Eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse valla ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe, seades kinnistule servituut. Erandkorras rakendatakse sundvõõrandamist. PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL

Teemakäsitlus vaadatakse üle.

266. Seletuskiri lk 69. Tuletõrje veevõtukohad. Jääb arusaamatuks, kas vallavalitsus võtab kohustuse korrastada olemasolevad mahutid. Siis võiks selle elluviimiskavasse lisada.

Õigusaktid ja tavapäraselt ka ÜP ei täpsusta, kes tuletõrje veevõtukoha rajab, seega ka korras hoiab. Võimalikud on erinevad variandid.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 47 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Üldistes huvides kasutatavad veevõtukohad, mis on vallale või valla vee-ettevõttele üle antud, hoiab korras vald, eraomandis asuvad (sh mahutid) hoiab korras omanik.

267. Seletuskiri lk 71. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kavandatakse planeeringuga Kompostimisalasid – jääb selgusetuks kas selle planeeringuga või tehakse uus planeering.

Kompostimisalad on kantud maakasutusplaanile, seega koostatava ÜP-ga kavandatavad.

268. Seletuskiri lk 72. Tuuleparkide kavandamine punktid 1.2 –1.3 on kohaliku omavalitsuse ülesanded. Kas on vajadus nende punktide siia peatükki kirjutamine?

Kuna HMS lubab ülesandeid teatud määral delegeerida, jäetakse protsessi loogika kajastamise huvides sisse. 269. Punkt 1.10 – riiklik regulatsioon on koostamisel, kompensatsiooni summad

määratud, peaks varsti jõustuma.

270. Seletuskiri lk 79. Asustusüksuse piiride muutmine. Palun lisada tingmärgid. Mida tähendab joonisel 7 teiselpool raudteed punane joon? Vist on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku joon jäänud? Kuusiku tee äärde ka tumepunane joon jäänud, ilmselt pole vajadust.

Arvestatakse. Skeemid vaadatakse üle ning vajadusel korrigeeritakse.

271. Seletuskiri lk 80. Peatükk 8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE. Jätab arusaamise, et vald räägib endaga. Ettepanek on Keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekud tõsta vastavate teemade juurde.

Ei nõustu seisukohaga. Ühes peatükis KSH ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise kajastamine on ülevaatlik ja informatiivne. Vastavate teemade juures menetluskäigu kajastamine hägustaks ÜP fookust.

272. Tuua sisse parandused ja võtta arvesse soovitused Rapla joonises: 1. Mahlamäe 10 kehtestatud, joonisel haljasala 2. Nurga detailplaneeringu ala on liitunud Rapla linna kanalisatsiooniga. Kopramäe detailplaneeringu alal on oma puhastusseade. Kui Kopramäe perspektiivsena mõeldud, siis põhjendamatult jäetud välja üks krunt, mis on hoonestamata. 3. Krookuse tn 1 detailplaneering on avalikustamisel, planeeritakse elamumaad. Miks joonisel kaubandus maa? 4. Lepa tn 4a on detailplaneeringuga muudetud korterelamumaaks

Vaadatakse üle vastavalt tegelikule olukorrale või DP tingimustele. Krookuse tn 1 DP on algatatud üldplaneeringut järgivana ärimaade kavandamise eesmärgiga.

273. 5. Ettepanek võtta Rapla linnas miljööväärtusliku ala hulka ka muusikakooli ja Kesklinna kooli park.

Ettepanekut kaalutakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 48 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

274. Tuua sisse parandused ja võtta arvesse soovitused Valla joonisel: – 1. Maakonnaplaneering – kas on vajadust eraldi välja tuua? Võiks kanda Üldplaneeringusse üle. 2. Eristada tugialad ja rohekoridor 3. Tuulepargi tingmärk võiks olla paremini eristatav 4. Soovitus näidata lennuvälja piiranguvööndi

Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Maakonnaplaneeringu kajastamine on vajalik riigi tasandi vajaduste eristamiseks, millega ÜP koostamisel on tulnud arvestada. Tugialad ja rohekoridor eristatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel. Tuulepargi tingmärk on selgesti eristatav. Lennuvälja piiranguvööndid on joonistel.

275. OÜ Avaare Kinnisvara 12.08.2022

Vaino kinnistule on kehtestatud detailplaneering (DP number omavalistuses DP-016.04, kehtestamise kuupäev 26.06.2008). Antud dokumendis puuduvad krundisisesele ehitusalale kitsendavad tingimused naaberkinnistute Kastani tn 3a ja Kastani tn 7c tootmistegevusest tulenevalt. Esitatud üldplaneeringu lahenduses on loodud naaberkinnistute Kastani tn 3a ja Kastani tn 7c tootmistegevusest tulenevalt Vaino kinnistule ebaproportsionaalselt ning põhjendamatult suur kaitsehaljastuse maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu punktist 5.11 (4) tulenevalt kaitsehaljastuse maadel ei ole üldjuhul ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse rajamistöödeks, kergliiklustee või tehnovõrgu rajamiseks. Seega üldplaneeringu eelnõu praegusel kujul kehtestamise korral muutuks ja väheneks kehtivas detailplaneeringus ettenähtud ehitusala oluliselt ja omanike õigusi kahjustaval määral. Arvestades muutunud seadusandlust ja väärtustades kõrgekvaliteedilise elukeskkonna loomist nõustume kaitsehaljastuse maa-alade kavandamisega tootmishoonetega piirnevatest kinnistutest 50 m ulatuses. Antud kaugus on üldplaneeringu eelnõus võetud eesmärke arvestav. Vastav ettepanek dokumendi lisas. Eeltoodust tulenevalt muuta avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu lahendust Vaino kinnistu osas ja arvestada esitatud ettepanekuga.

Vallavalitsuse ja majanduskomisjoni esindajatest koosnev töögrupp nõustub ettepanekuga vähendada kaitsehaljastuse vööndit 50 meetrini tootmishoonetest ja kavandada Vaino maaüksusele kortermajade piirkond.

276. Kaitseministeerium 15.08.2022 nr 12-1 /21/2650

Palume üldplaneeringus Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskust Kuusiku lasketiiru kinnisasjale mitte planeerida ning kavandada selle perspektiivne asukoht Sulupere külas asuvale Kopramäe kinnisasjale (katastritunnus 66901:001:0314).

Arvestatakse.

277. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.15 „Riigikaitse maa-ala“ üldiste kasutus- ja ehitustingimuste punkti 4 sõnastust. Praegu on seal märgitud, et riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks kasutatakse valla

Arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 49 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

metsa-alasid. Selline sõnastus on mitmeti mõistetav. Täpsustame, et riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatakse eelkõige riigimetsa alasid metsaseaduse § 36 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel. Muid metsaalasid kasutatakse väljaõppeks vaid kokkuleppel metsaomanikuga.

278. Riigimetsa Majandamise Keskus 15.08.2022 nr 3-1.1/2022/3698

RMK ei kiida heaks maantee rajamist läbi metsamaastiku (Väljataguse, Juula ja Valtu külas). Kavandatav teekoridor lõikab ligikaudu 2 kilomeetri pikkuselt tervikliku pika ja kitsa RMK metsamassiivi mitmeks lahustükiks. Suur osa metsamaastikust muudetakse lindudele ja loomadele elamiskõlbmatuks ja ohtlikuks ning tekib uus häiriv müra ja heitgaaside allikas. Juhul kui tee rajamine on möödapääsmatu, tuleks paigaldada kogu teetrassi ulatuseas efektiivsed müratõkked. Lindudele ja loomadele tuleks võimaldada ohutu läbipääs.

Seisukoht võetakse teadmiseks kuid ümbersõidu teekoridori planeerimine lähtub kehtivast maakonnaplaneeringust ja järjepidevuse printsiibist (kehtiv Rapla valla üldplaneering). Rapla maakonnaplaneering toob välja, et Rapla linnale, kui maakonna keskusele, on vajalik Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaerepereni. ÜP kavandab teekoridori üldisel tasandil, põhimõttena, et ühenduse loomine on vajalik. Täpne tee asukoht koos vajalike rajatistega (läbipääsud, müratõkked jne) määratakse projektiga.

279. Väljapoole raudtee maa-ala müra leevendamiseks mitte kavandada ulatuslikke puhvertsoone või kaitsehaljastus-alasid, vaid selleks näha ette efektiivsed müratõkked vahetult raudtee koridori (näiteks Rail Balticu Järvakandi lõik).

Ettepanekuga ei ole võimalik olemasoleva raudteetrassi osas arvestada, kuna senine praktika on näidanud, et Edelaraudteel, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning omavalitsusel puuduvad vahendid müratõkete rajamiseks raudtee vahetus koridoris. Haljastusega selle eesmärgi saavutamine eeldab vaid ulatuslikust lageraiest hoidumist puhvertsooni ulatuses. Puhvertsoonid on väikesel alal ega tohiks riigi korraldatavat metsamajandamist kuidagi pärssida.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 50 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Rail Balticuga seotud kaitsehaljastuse vajadust nähakse ette Rapla peatuse asukohas, kus ei ole võimalik kogu peatuse ala ja selle juurdepääsuteid eraldada müratõkkeseintega. Samuti peab arvestama, et peatuse puhul põhjustab häiringuid lisaks otsesele rongiliiklusele ka peatusega seotud taristu kasutus (parkimisalad jne). Ettevaatuspõhimõttest nähtuvalt ei nähta seega antud piirkonnas ette elamualade täiendavat laienemist vahetult peatusega külgnevale alale, vaid sinna nähakse ette olemasolevate elamute kaitseks häiringute eest kaitsehaljastuse ala.

280. RMK ei pea õigeks üldist põllumajandusmaastiku avatuse nõuet väärtuslikel maastikel. ÜP seletuskiri – „ …üldiseks eesmärgiks on…traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine… “ Sõnastuses piirduda üldise eesmärgi sõnastamisel – „ … üldiseks eesmärgiks on traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri säilimine… “ ÜP seletuskiri – „Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna“ Antud lause võiks olla sõnastatud „Põllumajandusmaadel tuleks võimalusel hoida avatumat maastikuilmet“ … . Praeguse ÜP seletuskirja sõnastuse järgi tuleks põllumajanduslikud kõlvikud ilmtingimata avatuna hoida, kuid selline nõue on vastuolus nii kliimapüüdlustega, kui ka loodusliku mitmekesisuse tagamise tingimusega, mida ei tohiks eirata ka väärtuslikel maastikel. Meie hinnangul ei tohiks eesmärgiks olla maastiku konserveerimine, vaid maastikuilme säilitamine mõistlikus proportsioonis, arvestades inimkonna tuleviku väljakutseid ja võimaldades sealjuures maakasutuse ajakohastamist.

Traditsiooniline asustus- ja maakasutusmuster iseloomustab hästisäilinud külade, teede, põllu- ja metsamassiivise omavahelist paigutust. Üks osa sellest on põllumajandusmaastiku avatus, mis tagab vaadete säilimise/avanemise (kaug- ja lähivaated). Avatud põllumajandusmaastikud on traditsioonilise maakasutusmustri lahutamatu osa, mida on väärindatud väärtuslikuks maastikuks määramisega. Rapla vald on seisukohal, et ka väärtuslikuks põllumajandusmaaks määramata põllumajandusmaa on väärtus ning nende metsastamine ei tohiks olla eesmärk omaette. ÜP ei kitsenda metsa- ja põllumaa proportsiooni muutumist ajas, mis peaks

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 51 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

võimaldamagi maakasutuse ajakohastamist vastavalt mõistlikele vajadustele.

281. ÜP seletuskiri – „Metsamaastikus on vajalik arvestada pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks nende säilimist juhul, kui kavandatakse raadamist … „ Selle kasutustingimuse seostamine ainuüksi metsamaastikuga on meelevaldne, sest peale raadamist jääb pärandkultuuri objekt kaitseta, kuna raadamisjärgsel maakasutuseviisil seda kohustust enam ei ole (ei ole metsamaastik). Sõnastada antud tingimus üldisena, mis kehtiks kõigile maakasutusviisidele ja maastikele.

Ettepanekuga arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse nii, et tingimus kehtib üldisena.

282. Üldplaneeringu seletuskirjas väidetakse, et metsamaa kõlvikud on rohumaade ja põllumaade hulgast välja võetud, kuid meie tõdesime vastupidist – nimekirjas olid ka metsaeraldised mis on metsastunud või metsastatud (metsaseaduse mõistes on tegemist metsaga) või lati, keskealised, valmivad ja küpsed metsad. Leidsime vaid kaks eraldist, mis võiksid kvalifitseeruda väärtuslikuks põllumaaks: ID 182412 – põld rendil ID 121684 – põld rendil Täpsustused teiste eraldiste kohta leiab saadetud dokumendist. RMK hinnangul on täpsustatud maatükke väärtuslikuks põllumaaks mitte määrata või vajadusel ühiselt üle vaadata ja koostöös RMK-ga arvata nende hulgast välja alad mis ühel või teisel põhjusel väärtuslikuks põllumaaks ei kvalifitseeru. Ettepanek on rakendada väärtuslikuks põllumaaks kvalifitseerumise pindalalist tingimust 2 hektarit mitte massiivi vaid katastriüksuse põhiselt – siis selliseid ebamõistliku kuju ja pindalaga „väärtmaatükke“ ei tekiks.

Pindalaline tingimus (2 ha massiiv) on üleüldine, selle muutmine ainuüksi Rapla valla osas ei ole põhjendatud. Konkreetsed ettepanekud väärtuslikuks põllumajandusmaaks määramise või määramata jätmise osas vaadatakse üle.

283. Üldise põhimõttena ei pea RMK õigeks selliste metsa-alade määratlemist puhkemetsadena, kus koduomanikest piirinaabrite huvigrupp piirdub üksikute majapidamistega ja konkreetsed avaliku huvi objektid või tõsiseltvõetavad muud ajendid puuduvad. RMK ootaks omavalitsuselt ka selgitusi kavandatud uute puhkemetsade ja RMK ettepanekute muutmise ajendite kohta. ÜP seletuskiri – „Puhkemetsad võivad osaliselt täita ka kaitsemetsa rolli, leevendades asulale maantee/raudtee poolt avalduvat negatiivset mõju.

Seisukoht teadmiseks võetud. ÜP KSH aruandesse lisatakse puhke- ja kaitsemetsadeks määratavate alade kaupa selgitused, miks antud alasid peetakse puhkeväärtust kandvateks.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 52 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Kaitsemetsad on metsad, mille roll on kaitsta asulat negatiivsete mõjude eest. Sellised puhkemetsad (RMK KAH alad) üldjuhul ei sobi kaitsefunktsiooniga metsadeks, sest need asuvad asustuse ja metsamassiivide (kust negatiivset keskkonnamõju (müra,saaste, tolm) ei tule) vahel . Reaalsus on hoopis vastupidi - müra ja saastet tekitavad inimesed ja see liigub asulatest metsaalale, mis on loomade ja lindude elupaigad. Sobiva paiknemise korral võivad sellised metsad osutuda inimestele hoopis müra võimendavateks kõlakodadeks. Palume puhkemetsadelt (RMK KAH alad, teavituskohustusega metsad) üldise põhimõttena avalikkusele selliseid ootusi mitte anda.

284. Kaitsefunktsioonist ei tohiks rääkida hüpoteetiliselt, vaid konkreetsetel juhtudel, kus see on reaalselt olemas. ÜP seletuskiri – “Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum“ Lauset täiendada selgitusega, „et puhkemetsa alale ei kujuneks kogu ulatuseas ühevanuselist puistut“. Selgitus on vajalik, et vältida edaspidi vaidlusi selle üle, kui suur on puistu või mis on puistute kogum. ÜP seletuskiri – „Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist“. Selline nõue on arusaamatu, sest RMK kooskõlastab kogu 10 aasta raiekava omavalitsusega. 10 aasta raiekava koostamise käigus on nii omavalitsusel kui ka kogukonnal kaasarääkimise võimalus piisav. RMK-l on nende seisukohtadega arvestamise kohustus vastavalt õigusaktides, sealhulgas käesolevas ÜP-s, sätestatule. Ettepanek on see nõue välja võtta.

Ettepanekutega arvestatakse.

285. ID 7800 - RMK katastriüksus 65403:001:0520 (Valli) Ettepanek on seda maatükki puhkemetsade hulka mitte arvata, sest meie hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga. Põhjuseks RMK metsaalal puuduv kohalikest elanikest piirinaabrite suurem huvigrupp keda sealsed metsatööd otseselt mõjutaksid. Teada pole ka kogukonnale olulisi avaliku elu objekte. Raiealadega vahetult

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 53 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

külgnevate üksikmajapidamiste omanikega suhtlevad praakerid enne raitöid nii või teisiti.

286. ID 98962 - RMK katastriüksus 65402:001:0020 (Kuusiku ülejõe) Ettepanek on seda metsaala puhkemetsade hulka mitte arvata, sest meie hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga. Põhjuseks RMK metsaala puuduv koduomanikest piirinaabrite suurem huvigrupp keda sealsed metsatööd otseselt mõjutaksid. Tiheasustusala jääb metsaalast eemale – koguni teisele poole jõge, teada pole ka kogukonnale olulisi avaliku elu objekte. Ala pindala on ligikaudu 39 ha, mis on 13 ha külgneva majapidamise kohta. RMK sellel metsa-alal puhkemetsa funktsiooni ei näe, sest raiealadega vahetult külgnevate üksikmajapidamiste omanikega suhtlevad praakerid enne raietöid nii või teisiti.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

287. ID 91495 - RMK katastriüksus 66902:001:0011 (Kuusiku) Puhkemets on tehtud RMK ettepanekul, kuid omavalitsus on selle ulatust suurendanud Lauda maaüksuse piirist kuni RMK 2022-23 aastal ehitatava mahasõiduni ligikaudu 120 meetri võrra. Meie ettepanek on piiritleda puhkemetsa ala peale mahasõidu valmimist selle pikendusena selliselt, et mahasõit koos laoplatside ja metsaga teisel pool mahasõitu jääks puhkemetsa alast välja.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

288. ID 65290 - RMK katastriüksus 66904:002:0021 (Hõreda) Puhkemetsa funktsioon on vägagi arusaamatu. Metsa-ala külgneb asfalteeritud riigiteega, teiselt poolt põllumaaga. Metsa-ala ääres on üks majapidamine ja metsa-ala piiril (õigupoolest eramaal) asub püha kivi, mille ümber RMK maal on ka puhvertsoon. Ju on huvigrupiks omavalitsus. Nõustume.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

289. ID 65290 ja 55856 - RMK katastriüksus 66903:003:0284 ja (Hagudi) Põhiline inimeste huvi seisneb majapidamistele juurdepääsuteede rajamises Kangru tänava kaudu. Muid avaliku huvi objekte pole teada.

Tegemist on RMK 15.06.2021 kirjas nr 3-1.60/486 tehtud ettepanekuga, kuid täpsustame edasise koostöö käigus.

290. ID 82920 ja 59746 - RMK katastriüksused 66903:003:0352 ja 66901:001:0186 (Hagudi raba serv) Kuidagi keeruline on sellise õhuliini trassi taga puhkemetsa näha. Mõlemal metsatükil puuduvad otsesed elanikest piirinaabrid – maatükid on ümbritsetud erinevate eramaa kõlvikute ja liinitrassiga. Avaliku huvi objekte pole teada. Maaüksusest 66903:003:0352 jääb esimene majapidamine 160 meetri kaugusele, vahel on sama majapidamise eramets.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 54 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Nõustume, kuna tiheasustusala jääb siiski suhteliselt lähedale.

291. ID 95524 - RMK katastriüksus 27701:004:0490 (Vahastu) 9 Tehtud RMK ettepanekul. 10-aasta metsamajanduskava koostatud. Meie ettepanek on vajadusel omavalitsuse algatatud muudatused puhkemetsade osas ühiselt üle vaadata. Omavalitsus ja RMK saaksid selle käigus anda täiendavaid selgitusi lisaks juba kirja pandule.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

292. Enamik RMK maadest on arvatud rohevõrgustiku koosseisu, mis on igati mõistetav. Palume rohevõrgustiku peatükis ära nimetada, et metsaalade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele ja et tavapärane metsa- ja põllumajandus, seal hulgas lageraie ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline maakasutuse muutmine, on keskkonnasäästlik majandustegevus, mis toimub looduslikel aladel ega muuda oluliselt rohelise võrgustiku struktuuri ja toimimist.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna õigusakt on ÜP ülene. ÜP ei kavanda tingimusi, mis ei võimaldaks metsaseadusele vastavat metsa majandamist. Maakasutuse ulatuslikku muutmist rohevõrgustiku alal üldplaneering ei toeta, kuid ÜP eskiisis ei ole ka ühtegi tingimust mis keelaks metsa- ja põllumajandusmaa vahelise maakasutuse muutuseid juhul kui see ei põhjusta elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning ohtu piirkonna ökoloogilisele tasakaalule.

293. ÜP seletuskiri – „Maanteede, raudteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade läbipääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne)“. Ettepanek on muuta kõikjal, kus on juttu ainult loomadest, sõnastust „ … rakendada loomade ja lindude ohutut läbipääsu võimaldavaid abinõusid …“ Lindude ohutusele tuleks tähelepanu pöörata kogu teede võrgu ulatuses, sest lendavaid linde jämedakoeline madal traatvõrk ei takista ega suuna. Ökoduktid on nendele lindudele, kes mujalt teed püüavad ületada kasutud. Leiame, et rohekoridori loomisel tuleks lindude ja loomade ohutut läbipääsu võimaldavaid meetmeid rakendada igal juhul (mitte ainult sõidukite liiklusvoogude suurendamisel), sest kitsamale maaribale suunamise tulemusel suurendatakse seal ju lindude ja loomade „liiklusvoogusid“.

Ettepanekuga arvestatakse.

294. Omavalitsuse saadetud kaardikihtidelt leidsime, et RMK maaüksustele 24001:002:0002 ja 24001:002:0135 kavandatakse KOV kaitseala. Seletuskirjast me selle kohta teavet ei leidnud.

Härgla piirkonna kaitseala rajamist omavalitsus toetab. KOV kaitseala puudutavat täpsustatakse

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 55 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ettepanek on sellist kaitseala mitte teha, sest meie hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga ja Keskkonnaamet on kaitsealade loomisel olnud pädev ja ambitsioonikas. Palume selgitada KOV kaitseala loomise motiive ja tutvustada üksikasju tuvastatud kaitsepõhjuste ja kavandatava kaitsekorra kohta.

seletuskirjas planeeringulahenduse väljatöötamisel. Kaitseala moodustamine ja selleks vajalike eksperthinnangute koostamine käib.

295. Teeme ettepaneku rõhutada soojusmajanduse ja taastuvenergeetika peatükis puidu kui igakülgselt keskkonna- ja loodussäästliku energiakandja kasutamise tähtsust ja perspektiivi. Tuule - ja päikeseparkide komplekse keskkonnajälje osas on veel nii mõndagi ebaselget, kuid puit on traditsiooniline energiakandja mis üllatusi enam ei paku – lisaks, puiduenergia on juhitav. Täna moodustab puit Eesti taastuvenergia tootmisest enamuse ja on metsavööndis paratamatu ja perspektiivne kohalik energiaallikas ka tulevikus, sest puit mis ehitusmaterjaliks ja mööbli tooraineks ei kvalifitseeru ja ka tootmis- ja utiliseerimis jäägid, on mõistlik põletada energia saamiseks ka tulevikus. Ilma küttepuu, raie- ja tootmisjääkide tekketa pole puidu materjalina kasutamine võimalik. Puiduvaru metsas kasvab tagasi keskmiselt 75 aastaga - tagasi seotakse ka puidu kasutamisel, seal hulgas põlemisel, vabanenud süsinik. Teisisõnu, puit on süsinikuneutraalne ja ka selle tootmiskulu on väikese fossiilse sisendiga. Lisaks, kasvuala pole vaja raadata – kogu alal on tagatud erivanuselistele majandatavatele metsadele omane loodusrikkus.

Seletuskirja ptk 6.5 täiendatakse. Märgime siiski, et ÜP ei kitsenda ka praeguses sõnastuses kuidagi puidu kasutamist energiaallikana. Arvestades asjaolu, et puidu kasutamine ei vaja (erinevalt nt tuule- ja päikeseenergeetikast) eraldi ÜP tasandil reguleerimist, puudub mahuka teemakäsitluse vajadus.

296. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 15.08.2022 nr 16-6/18-3558-004

Lisada üldplaneeringusse Rail Baltica ökoduktide juurdepääsu- ja hooldusteed, mis jäävad eriplaneeringu alast välja.

Ettepanekuga arvestatakse.

297. eraisik 15.08.2022

ÜP materjalidest ei selgu, mis põhjusel on kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarve määratud kinnistule nr 66903:003:0018 (Karjatse, asukohaga Hagudi külas). Tegemist on tingimustega, mis panevad maaomanikule lisakohustusi ning võivad hakata piirama maa kasutamist. Eelnevast lähtuvalt leiame, et kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarbe määramine meie kinnistule nr 66903:003:0018 ei ole põhjendatud ning palume see eemaldada. Kui see on antud asukohas siiski hädavajalik, siis palume vastuseid alljärgnevale:

Aitäh tähelepanu juhtimast, kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarve eemaldatakse Karjatse jt piirkonna kinnistutelt.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 56 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

1.Kaitseks milliste ja kust lähtuvate negatiivsete mõjude eest ning kelle/mille kaitseks on kinnistule vastav juhtotstarve määratud? Miks on nende mõjude leevendamine asjakohane just läbi kaitsehaljastuse? 2.Kuna kinnistul on juba olemasolev mets, siis kuidas mõista planeeringu seletuskirjas toodud kaitsehaljastuse rajamise nõuet (istutada puud + tihe põõsastik)? 3.Kuidas on mõeldud järgmise tingimuse täitmine: raiete puhul tuleb tagada kaitsehaljastuse maa-ala metsa kaitseotstarbe säilimine? Kes seda hindab?

298. Üldplaneeringu maakasutuse kaardile on kantud perspektiivsed kergliiklusteed. Nii planeeringu seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõu kohaselt on kergliiklusteede võrgustiku täiendamise ja tihendamise eesmärgiks ühendada Rapla linn selle lähialade ja lähikeskustega ning parandada oluliste sihtkohtade kättesaadavust. Üheks Rapla linna lähikeskuseks on Hagudi alevik, kuid kergliiklusteed sinna näidatud ei ole. Praegu sõltutakse suuresti isiklikust sõiduautost ja ühistranspordist. Jalgsi või jalgrattaga nende asustusüksuste vahel on võimalik liikuda mööda riigimaantee nr 15 serva, kuid kuna tegemist on suhteliselt tiheda liiklussagedusega maanteega, siis selle ääres kõndimine ei ole ohutu. Kergliiklustee olemasolu muudaks olulised sihtkohad nii ohutumalt kui ka mugavamalt kättesaadavamaks. See parandaks oluliselt ka trassi piirkonda jäävate külade (nt Hagudi küla) elanike liikumisvõimalusi Rapla suunas ning oleks ühtlasi heaks võimaluseks tervisespordi harrastamiseks, mis külapiirkondades on täna paraku väga piiratud. Teeme ettepaneku ette näha perspektiivne kergliiklustee ka Hagudi aleviku ja Rapla linna vahel. Vajadus Hagudi suunast Raplasse liikuda on praktiliselt igapäevane, kuna koolid, töökohad, peamised huviringid, bussi- ja rongijaam, vaba aja veetmise võimalused ning suuremad teenindusasutused ning kauplused on koondunud just sinna.

Hagudi suuna kergtee vajaduse kajastamist ÜP-s kaalutakse.

299. MTÜ Roheline Härgla 15.08.2022

MTÜ Roheline Härgla koondab metsamassiivi lähedal asuvate külade elanikke. Seletuskirja lk 16 ptk 3 ruumilise arengu põhimõtted on kajastatud: „Valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilise ja puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. Võrgustiku toimimise eelduseks on selle sidususe ja toimivuse hoidmine. Joonobjektide kavandamisel on oluline tagada ka rohelise võrgustiku toimivus. Vallas kaitstavate loodusobjektide hea seisundi säilimisega arvestatakse kõikide arenduste puhul.“

Ettepanekuga arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 57 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Teeme ettepaneku laiendada ruumilise arengu eesmärke loodus ja kultuurikeskkonna alalõigus selliselt, et mitte üksnes joonobjektide kavandamisel on oluline tagada rohevõrgustiku toimivus, vaid mistahes suuremate objektide kavandamisel (sh tootmistööstuskompleksid, karjäärid jne).

300. Samuti teeme ettepaneku eelmises punktis tsiteeritud lõigu viimases lauses lisaks kaitstavatele loodusobjektidele lisada „perspektiivsed kaitstavad loodusobjektid“, silmas pidades kavandatavat kohaliku tähtsusega Härgla kaitseala, mis on ÜP maakasutusplaanil tähistatud kui kohaliku kaitseala ettepanek.

Ettepanekut kaalutakse.

301. ÜP maakasutusplaanil vajab rohevõrgustiku käsitlus täiendamist, välja toomist koridoride-tugialade paiknemine. See on oluline kitsendustest arusaamiseks, kuivõrd ÜP seab rohekoridorile ja tugialale erinevad tingimused.

Tugialad ja rohekoridor eristatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

302. Juhul kui ÜP-ga muudetakse rohevõrgustiku elementide funktsiooni, st maakonnaplaneeringu tasandil kehtestatut, nt maakonnaplaneeringus määratud koridor tugialaks või vastupidi, peaks see vajadus koos põhjendustega olema ÜP seletuskirjas välja toodud.

Ettepanekuga arvestatakse.

303. Rohevõrgustiku kasutustingimused p 10 on kajastatud, et: „Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist.“ Ettepanek on punkti sõnastus üle vaadata ja seda muuta, seada eesmärgid selgemaks ja konkreetsemaks, nt: - eesmärk on rohevõrgustiku aladel vältida olemasoleva maakasutuse muutmist ja looduslike alade vähenemist, sh karjääride avamist; - maavarade kaevandamine rohevõrgustiku alal saab toimuda üksnes erandjuhul kui see ei kahjusta samaaegselt rohevõrgustiku toimivust; - kaevandamisega samaaegselt on kaevandaja kohuseks negatiivsed keskkonnamõjud minimeerida (selgituseks: mitte 30a pärast kaevandamise lõppedes); - kaalutakse üksnes väikesepindalaliste (kuni 5ha) ja lühiajaliselt (kuni 5a) kasutatavate karjääride avamist; - pärast kaevandamise lõpetamist tuleb tagada looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine. On ilmne, et kaevandamisperioodiks (tavapäraselt 30 aastat) langeb karjääriga hõlmatud ala koos teenindusmaaga rohevõrgustikust välja ning

Ettepanekut kaalutakse. Samas märgime, et tingimused, mis puudutavad kaevandamistegevust, peab heaks kiitma ka Maa-amet. Maa-amet on planeeringu kooskõlastaja ja vastavalt PlanS §76 lg 1 tuleb planeeringu koostamisel Maa-ametiga teha koostööd (kuna üldplaneering käsitleb Maa-ameti valitsemisalas olevaid küsimusi).

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 58 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

seal lakkab rohevõrgustik toimimast, mistõttu pigem peaks valla ruumilise arengu eesmärk olema rohevõrgustiku aladel karjääriviisilise kaevandamise vältimine ja kaevandamise kaalumine üksnes väikesepindalaliste ja lühiajaliselt (kuni 5a) kasutatavate karjääride puhul kui on kindlaks tehtud, et see ei sea ohtu konkreetse rohevõrgustiku ala toimimist.

304. Lk 54 p 6.3.3 ütleb, et Härgla kohaliku kaitseala eesmärk on olulise puhkeala säilitamine. Samas on alal lisaks puhkeotstarbele ka looduskaitseline väärtus (vt KSH lk 38 - Alale jääb kaks metsa vääriselupaika ning arvukalt II ja III kategooria liikide leiukohti) ning suur tähtsus maakonna rohevõrgustiku kontekstis. Lisaks on alal pärandkultuuri väärtused. Seega teeme ettepaneku lisada ja loetleda antud lõigus ka Härgla metsamassiivi teised väärtused, et mitte jätta üldplaneeringu seletuskirjas alast ekslikult üheplaanilist muljet.

Ettepanekuga arvestatakse.

305. Kuivõrd Härgla mets on oluline puhkeala (rekreatsioon, korilus, looduses liikumine jne) ning tähtis rohevõrgustiku osa loomade liikumisradade sõlmpunktina, teeme ettepaneku määrata konkreetselt Härgla metsale ehk KOV kaitseala ettepanekuga alale üldplaneeringus mürakategooria I.

Ettepanekut kaalutakse. Palume täpsustada, kas ettepanek on määrata kogu kohaliku kaitseala ettepanekuga ala või selle mingi osa puhke- ja virgestuse maa-alaks.

306. Käsitlusega, et põllumajandus- (MP) ja metsa (MM) maa-alale jäävate ja kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria aladeks ning ülejäänud osa ei ole otstarbekas lugeda müratundlikuks alaks, ei saa nõustuda ja see temaatika ei ole vast eriti põhjalikult veel läbi mõeldud. Rohevõrgustiku aladele tuleks minimaalselt määrata II mürakategooria, sest ülemäärasel müral on ilmne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Kas rohevõrgustik jääb toimima kui selle keskele teha nt ringrada või lubjakivikarjäär koos 30a kestva müramõjuga, mida põhjustavad igapäevane lõhkamine, kivimi purustamine, sorteerimisliinid, transportimine, ladustamine jne? Rohevõrgustikus oleks kohane kehtestada II mürakategooria.

Ettepanekut kaalutakse. Müra normtasemete kehtestamine lausaliselt rohevõrgustiku aladel väljaspool elamute õuealasid ei ole üldjuhul asjakohane. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevaid mürakategooriaid püsiva asustuseta aladel.

307. Teeme ettepaneku KSHs käsitleda ja anda üldine hinnang Härglasse rohevõrgustiku keskele kavandatava KOV kaitseala vs perspektiivse lubjakivikarjääri avamise konfliktile. Mis vastab üldplaneeringu tasandil hinnates rohkem piirkonna arengusuundadele? Kas rohevõrgustik on kaitstud kui selle keskele tuleb 30 aastaks lubjakivikarjäär koos kõige sellega kaasnevaga? KSH võiks käsitleda ja tuua karjääride loomise välja rohevõrgustiku toimuvust potentsiaalselt ohustava tegurina.

KSH aruannet täiendatakse üldise hinnanguga ja võimalik konfliktkoht tuuakse välja. Selgitame samas, et ÜP KSH aruande ülesanne on hinnata ÜP-ga kavandatavate tegevuste mõjusid. ÜP eskiis ei kavanda uusi mäetööstusmaid.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 59 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

308. Ettepanek on joonisele 7 lk 57 lisada Rail Baltic ja riigitee 15 planeeritud ja perspektiivsete ökoduktide asukohad ning tekstiliselt tuua välja, et neile riiklikele taristuobjektidele on kavandatud ökoduktid. Need seosed ei tule aruandest selgelt praegu välja. Lisaks tuleks välja tuua, et Härgla piirkonnas on rohevõrgustikul maakondlik tähtsus ja roll (see info praegu puudu ja rõhutamata, samas Härgla mets on maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku element). Need täiendused aitaksid paremini selgitata ja põhjendada miks rohevõrgustikku antud piirkonnas täpsustati ja mis on selle rohevõrgustiku fragmendi sisuline väärtus. Olulisemad sellekohased KSH järeldused oleks kohane viia ka üldplaneeringu seletuskirja.

KSH aruannet täiendatakse viidatud teemakäsitluse osas. ÜP seletuskirja täienduse vajadust kaalutakse edasisel planeeringu koostamisel.

309. Ettepanek on konkreetselt Härgla metsa piirkonnas üle vaadata rohevõrgustiku piiritlus võrgustiku servaaladel ja seda täpsustada, sest servaalal on küsitav võrgustikku hõlmata olemasolevad õuealad, elamumaa sihtotstarbega katastriüksused jms.

Ettepanekut kaalutakse. Planeeringu ja KSH koostamisel on võimalik rohevõrgustiku paiknemise edasine täpsustamine, kuid juba praegu on külade tihedamini asustatud alad, kus võib eeldada ka asustuse edasist tihendamist, rohevõrgustikust välja jäetud. Kõiki majapidamisi rohevõrgustikust ”välja lõigata” ei ole põhjendatud, sest need ka ei halvenda oluliselt rohevõrgustiku toimimist.

310. Lk 78 lause - Härgla maardla kuulub kõrgemargilise ehituspaekivi geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks. Ettepanek on see lause eemaldada, kuna see on pooltõde. Härgla maardla geoloogiline uuring näitab, et valdavalt ei ole maardlas kõrgemargiline kivim, vaid madalamargiline ning vaid madalamargiliste kihtide vahel esineb kõrgemargilise kivimi kihte. Vt väljavõte OÜ Inseneribüroo Steiger „Härgla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“.

Täpsustame antud lõigu sõnastust ja lisame viite uuemale geoloogilise uuringu aruandele. Samas antud plokkide varu on ametlikult arvel kõrgemargilisena (Maa-ameti käskkiri 28. märts 2017 nr 1-1/17/321). KSH koostajal puudub õigus varu madalamargiliseks ümber liigitada, kuna KSH koostaja peab lähtuma maardla registrikaardist.

311. Lk 78 - Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist (Härgla lubjakivimaardla

KSH aruandes korrigeeritakse sõnastust, mis puudutab kaitseala ettepaneku mõju maavara

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 60 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

piirkonda kohaliku kaitseala loomine toimub üldplaneeringust eraldiseisvalt ja seega selle mõjusid ÜP KSHs detailselt ei analüüsita). 1) KOV kaitseala loomine ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist, sest kuidas ta seda teeks? 2) ÜP KSH võiks oma lennukõrguselt KOV kaitseala ettepanekut käsitleda ja hinnata, kuidas see on kooskõlas valla/piirkonna/kandi ruumilise arengu suundadega. ÜP on KOV koostatav dokument ja see on KOV võimalus tehtavaid maakasutuse valikuid põhjendada, konfliktikohtades ristuvaid huvisid analüüsida ja KOV tehtavat valikut toetada.

kaevandamisväärsena säilimisele. Samuti täiendatakse KOV kaitseala puudutavat teemakäsitlust. Samas märgime, et KOV kaitseala loomine toimub looduskaitseseaduse kohaselt ning ÜP KSH ülesandeks ei ole kaitseala loomiseks vajaliku ekspertiisi koostamine ja KSH raames seda ei tehta.

312. Innovaatiline oleks ÜP-ga kehtestada puhverala ümber elamualade (hoonetest, õueala kõlviku piirist vms) mille sisse ei või karjääri rajada, analoogsel nagu lk 88 on analüüsitud tuulikute puhul, et säilitada valla elanikele inimväärne elukeskkond. Kuna karjääride surve on Rapla vallas probleem ja kasvava tähtsusega, miks ei võiks seda temaatikat tuulikutega analoogse põhjalikkusega analüüsida. Kaevandatava materjali liigi ning kasutatava tehnoloogia järgi võiks nt liiva ja lubjakivi kaevandamise puhul puhverala olla erinev, nt liivakarjääris ilmselt ei ole sorteerimis- ja purustussõlme, ei toimu lõhkamist, seega sellel võiks olla üks puhverala ulatus lähimatest elamutest (tolm ja kaevandusveod on vast elamualade suurimad mõjutajad), samas lubjakivikarjääri min kaugus elamutest peaks olema ca 1,5-2km (sh 1,5km-2km on tüüpne kaevude inventeerimise ulatus lubjakivikarjääri kavandamisel, st sellisel distantsil eeldatakse teatud mõjude esinemise võimalust põhjaveele, lisaks esinevad sellel alal müra, tolm ja lõhkamisest tingitud vibratsiooni mõjud).

Ettepanekut ei arvestata. Maavarade kaevandamine toimub maapõueseaduses määratud regulatsiooni alusel. Selliste puhvrite kehtestamine võiks oluliselt mõjutada maavarade kaevandamise võimalusi ja oleks maapõueseadusega vastuolus. Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt tuuleparkidest on maavara kaevandamise peamiseks eelduseks kaevandamisväärse maavara leidumine. Tuuleparkide puhul on välistavate puhvrite kasutamisega lähenemine võimalik ainult seetõttu, et eeldatakse, et piirangutevabadel aladel on võimalik alati ka tuuleenergiat toota (on piisavalt tuult ja põhimõtteliselt võimalik park võrku liita).

313. KSH aruande eelnõu lk 15 ja lk 19 tabelites olevad tekstid on kahjuks deklaratiivsed ja isegi eksitavad kui ÜP ei sea kohustuseks KMH koostamist nende karjääride puhul, mis jäävad allapoole KeHJS määratud KMH kohustust. Teeme ettepaneku, et ÜP seaks KMH kohustuse kui uut karjääri soovitakse avada rohevõrgustiku alal, sest see reaalselt aitaks kaasa, et eelnevalt mõjud rohevõrgustikule saavad hinnatud ja välja selgitatud.

Ettepanekut kaalutakse. KSH koostaja ei pea korrektseks üldplaneeringuga lausalist KMH kohustuse kehtestamist mõnele tegevusalale. KMH algatamise või mittealgatamise põhimõtted on Eestis riigisiseselt reguleeritud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 61 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

seadusega ning Euroopa Liidu põhiselt KMH direktiiviga.

314. Transpordiamet 16.08.2022 nr 7.2-1/22/14467-2

KSH aruande eelnõus on käsitlemata Hagudi maavara kaeveloa taotluse seotus Rail Balticu ja riigiteedega ning sellest tulenevad mõjud ümbruskonnale.

Hagudi kruusamaardlal on kaks kehtivat keskkonnaluba (Hagudi II ja Hagudi III karjäärile). KOTKAS registri (06.09.2022) seisuga antud maardla suhtes täiendavaid keskkonnaloa taotlusi menetluses ei ole, seega ka taotluste infot KSH aruandes kajastada võimalik ei ole. Praegust keskkonnaluba on pikendatud kuni 01.09.2039. Konkreetse kaevandusega kaasnevad mõjud kuuluvad hindamisele keskkonnaloa taotlemisel (vajadusel KMH käigus). ÜP-ga ei kavandata Hagudi kruusamaardlat ümbritseval alal maakasutuse muutust ja kajastatakse olemasolevaid karjäärialasid mäetööstusmaana.

315. Planeeringu seletuskirja lk 23 ja tabelites lk 28, 29 kasutada mõiste „parkimistasku“ asemel „parkimiskoht“.

Ettepanekuga arvestatakse.

316. Planeeringu seletuskirja osa 5.2.1. punkti 9 kohaselt „Maa-alade jagamisel peab igale üksusele olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt“. Palume täpsustada, mida on mõeldud mõiste „üksus“ all – kas krunti või arendusala kui tervikut. Juhime teie tähelepanu sellele, et riigiteede ääres on ristumiskohtade rajamine normidega piiratud. Vältida tuleb riigiteedele uute ristumiskohtade rajamist, eelistada juurdepääsuks kohalikke teid, lähestikku asuvate arendusalade juurdepääs riigimaanteele lahendata võimalusel ühise kogujateena ning ühe ristumiskohana. Uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub üldjuhul õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigimaanteelt, erisuste üle otsustab Transpordiamet. Palume planeeringu seletuskirja lähtudes eelnevast täiendada ja korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse.

317. Planeeringu seletuskirja osa 5.11 punktis 5 asendada „kaugnähtavus“ sõnaga „nähtavuskaugus“.

Ettepanekuga arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 62 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

318. Planeeringu seletuskirja osa 6.4.1. punkt 7 sõnastada järgnevalt: „Riigimaantee ja lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastide kaugus peab olema riigitee muldkehast vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) 2 (3) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D)“.

Ettepanekuga arvestatakse.

319. Esitasime 20.03.2020 kirja nr 15-2/20/6956-5 punktides 2.2.2-2.2.5 ettepanekud riigitee kaitsevööndite määramiseks. Punktides 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.5. tehtud ettepanekutega ei ole üldplaneeringus arvestatud. Palume nendega kas arvestada või sisuliselt põhjendada arvestamata jätmist.

Teemat käsitletakse edasise tegevuse käigus.

320. Osas 6.4.1. on viidatud, et täiendavad tänava kaitsevööndi vähendamise ettepanekud on üldplaneeringus tehtud Juuru ja Hagudi alevikus. Juuru aleviku joonisel on näidatud leppemärk „Tänava kaitsevööndi laiendamine“, vähendamise ettepanekuid seal ja Hagudi aleviku joonisel ei kajastu. Märgime, et kaitsevööndite ruumikujud kantakse peale üldplaneeringu kehtestamist Maa-ameti kitsenduste kaardile, millest tulenevalt palume kaitsevööndite muutmisi üldplaneeringu joonistel üheselt arusaadavalt kajastada.

Jooniseid korrigeeritakse. Ekslikult on joonistel kajastatud vale kihti. Mõlemas alevikus vähendatakse.

321. Transpordiamet ei nõustu T15 trassi alternatiivse ettepanekuga Röa külas. Trassi asukoha muutmisega mittenõustumise põhjused oleme välja toonud Rapla Vallavalitsusele 07.06.2022 saadetud kirjas nr 7.2-2/22/1842-3.

Võetud teadmiseks, Transpordiameti seisukohaga nõustutakse.

322. Planeeringu seletuskirja osas 6.2. on nõue, et ilusatel teelõikudel tuleb säilitada tee ajalooline looklevus, tee õgvendamine ei ole lubatud. Selline nõue ei ole lausaliselt põhjendatud. Riigiteedel on vajalik tagada tingimused ohutuks liiklemiseks, vajadusel teed laiendades ja õgvendades.

Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täpsustatakse, et va juhtudel, kui riigitee rekonstrueerimine on vajalik liiklusohutusest lähtuvalt.

323. Planeeringu seletuskirja lk 53 toodud nõuded ökoduktide toimivuse tagamiseks ei ole piisavad. Koostöös Rahandusministeeriumiga oleme eelnevalt (nt Järva ja Kose valla üldplaneeringu koostamisel) välja töötanud rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ulukipääsude ümbruses. Palume üldplaneeringus määrata ulukipääsudele 500 m raadiusega piiranguvööndi ning lisada seletuskirja järgnevad tingimused:

Ettepanekuga arvestatakse, lähtudes pigem Saku valla üldplaneeringu protsessi jooksul kokku lepitud tingimustest.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 63 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

11.1. ökodukti piiranguvööndis ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust, sh muuta maakasutuse sihtotstarvet, mis võib vähendada looduslike alade osakaalu või muutuda takistuseks loomade liikumisel; 11.2. ökodukti piiranguvööndis on keelatud teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile; 11.3. ökodukti piiranguvööndi metsasel alal tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel; 11.4. ökodukti piiranguvööndis ei ole seni hoonestamata maaüksusel uue ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine üldjuhul lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja 3 (3) kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku; 11.5. ökodukti piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav alustada ökodukti omanikuga koostööd juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistulise sidususe ja loomade läbipääsu ökoduktile. Metsateatis ökodukti piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga; 11.6. maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis tuleb vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga; 11.7. ökodukti piiranguvööndis on keelatud jahipidamine.

324. Mitmes asulas on planeeritud suured arendusalad (nt Juurus ja Kaius väikeelamu maa-alad, Raplas segahoonestus- ja elamualad, jne), mis perspektiivselt jagatakse väiksemateks kruntideks. Võimalikke juurdepääse, sh riigiteedelt, on üldplaneeringus käsitletud väga ebaühtlaselt – osadel arendusaladel on näidatud perspektiivsed teed ja juurdepääsud, teistel mitte. Arvestades riigiteede (eelkõige põhi- ja tugimaanteede) suure liiklussageduse ja transiitliiklust toetava funktsiooniga, on riigiteelt ristumiskohtade rajamine piiratud. Seetõttu tuleb üldplaneeringus, lähtudes PlanS § 75 lg 1 punktist 1 määrata arendusalasid teenindavate perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ning perspektiivsete riigiteede ristmike asukohad. See

Teemakäsitlus vaadatakse üle, kuid mööname, et arendusaladele teede ja tänavavõrgu kavandamine on pigem DP kui ÜP küsimus. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on ÜP ülesanne teede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, samal ajal kui DP ülesanneteks PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt on avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 64 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

võimaldab vältida tulevikus olukordi (nagu juhtus Tuti külas Nuki detailplaneeringu menetlemisel), kus detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimuste menetlus seiskub, sest kruntide juurdepääsude küsimuses ei jõua arendajad/krundi omanikud koostöös Transpordiametiga lahenduseni, mis tagaks avalikke ohutu ja toimiva liikluskorralduse.

liikluskorralduse põhimõtete määramine.

325. MTÜ Raiküla Mõis 16.08.2022

Määrata Raikküla mõis miljööväärtuslikuks alaks. Terviklikkuse säilimise nimel peaksid selle ala sisse kuuluma ka järgmise hooned: - Tall-kastellihoone / mõisa ansamblis - Õllevabrik / mõisa ansamblis - Sepalaut / mõisa ansamblis - Puutöökoda / mõisa ansamblis - Masinateruum / mõisa ansamblis - Silotorn (varemetes)/ mõisa ansamblis - Õunaait (varemetes)/ mõisa ansamblis - Rehehooned, 2 tk. (1 varemetes)/ need asuvad proportsionaalselt mõisa pargi tagaosa kahel sihiteljel ja on mõlemad olulised objektid mõisa maastikulisel ülesehitusel. - Heinaküün / Raikküla mõisa allee alguses üle maantee, nn. Järveheinamaal ja mille servas, nn Hauametsas asub Keyserlingide matmispaik - Eona e. Joonase kõrts / Rapla-Järvakandi maanteel Lisada seletuskirja järgmised tingimused Raikküla mõisa miljöö säilimiseks: 1. Mõisahooneid säilitada võimalikult autentsetena, vältida peale- ja juurdeehitusi. 2. Mõisahoonete renoveerimisel kasutada algupäraseid materjale ja viimistlust. 3. Leida sobivad funktsioonid kõikidele mõisakompleksi hoonetele. 4. Ajalooliste kõrvalhoonete taha ja vahele on kerkinud korterelamuid, mis iseenesest toob elu mõisahoonete vahele. 5. Miljööalale jäävate hoonete kompleksse renoveerimise puhul koostada ehitusprojekt, mille arhitektuurne lahendus toetab mõisakompleksi olemust. Uusehitisi alale mitte kavandada.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna kultuurimälestisena on kaitse juba tagatud. Dubleerimine ei ole vajalik.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 65 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

6. Lähiala hoonestuse fassaadidel kasutada mõisahoonetega harmoneeruvaid materjale. 7. Säilitada mõisapargile omane haljastus ja allee. 8. Säilitada ja taastada ajaloolised aiad. 9. Tagada mälestiste vaadeldavus ja säilitada mõisaansambli põhivaated. 10. Tehniliste elementide paigaldamine avalikust ruumist nähtavale kohale ei ole lubatud, v.a päikesepaneelide paigutamine katusele.

326. Tuuleenergia arendusala „T3“ kavandamine ning Raikküla mõisa kui maamärgi säilimine ja arendamine ÜP-s kirjeldatud kujul on omavahel konfliktsed kuna ÜP seletuskirjas on peatükis „Kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimused“ kirjas, et „1.3. asulates pidada eelkõige ehitusmälestiste juures silmas, et erinevad arendustegevused ka väljasool mälestise kaitsevööndit (st lähialas) harmoneeruks mälestisega – ehitusmälestised on sageli ka märgilised hooned ja maamärgid – nt mõisaansamblid/…/“. Samas üldplaneeringu KSH aruandes märgitakse, et „Tuulegeneraatorid on väga kõrged objektid ja seega võivad muuta vaateid väga ulatuslikel aladel. Samuti on tegu maastikus mitme kilomeetri ulatuses domineeriva objektiga. Tuulikute mõju maastikupildi muutusele on suur ja seega võivad nad oluliselt mõjutada väärtuslikke maastikke ning piirkonna olulisi vaateid./…/ Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 35 km kaugusele.“ Tuuleparkide arendusala kavandamisel arvestada, väljaspool ehitusmälestiste kaitsevööndit oleva lähiala suuruseks vähemalt 5 km raadiuses, mis võimaldaks mõisatel maastikus kaitsealuse maamärgina siiski domineerida, säilida ja areneda. Lisaks kuna Raikküla mõisa lähedale on Kehtna valla üldplaneeringu järgi võimalik rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid piiranguteta, siis tegelik vajalik minimaalne puhver mõisa ja tuulepargi vahel saab ajas vaid kasvada koos tootmises olevate tuulikute mõõtmete pideva kasvuga.

Ettepanekuga ei arvestata. Rapla vallavolikogu hinnangul ei ole põhjendatud erandi tegemine Raikküla mõisaansamblile.

327. Teeme ettepaneku muuta kogu Raikküla mõisasüdame ala segahoonestuse maa-alaks (S), nii nagu näiteks on seda tehtud Kuusiku mõisasüdame puhul ja mis oma olemuselt on vastavuses Raikküla mõisa ala maakasutusele.

Ettepanekut kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 66 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Kuna Raikküla mõisa näol on tegelikult juba tegemist segahoonestusalaga, mis koondab enda alla segafunktsioonina piirkonna toimimise jaoks olulised funktsioonid: äri-, elamu-, üldkasutatavate hoonete, valitsus-, kultuuri- ja meelelahutusasutuste maa-alad, siis Ehitismälestiseks olevate hoonetega alale segaotstarbega maa-ala kavandamine võimaldab nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist ja paindliku maakasutust, mis on kultuuriväärtuste säilimise osas positiivseid säilimiseeldusi loovaks. Raikküla mõisasüda ja muinsuskaitse all olevate Raikküla mõisa hoonete maa on hetkel Rapla valla maakasutusplaani kaardil märgitud ühiskondliku hoone maa-alana (AA).

328. Lisada ÜP seletuskirjas 6.1 Avalik ruum ja haljastuse punkti - Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks – alla järgmised alapunktid: - Kultuuripärandi väärtustamise seisukohast on oluline, et uued ehitised ei domineeri, vaid võimestavad kultuuriväärtuslikke hooneid või ansambleid. - Märgiliste hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja vaatekoridoridega.

Ettepanekuga on juba põhimõtteliselt arvestatud. Seletuskirja ptk 6.2.3 punkt sätestab, et mälestisteks olevate hoonetele (ja XX sajandi arhitektuuripärandi hoonetele) tuleb tagada vaadeldavus.

329. Määrata Rapla vallas asuvatele maakondliku tähtsusega ja potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslike maastike ümber 2000 m puhverala. Nimetatud kõige väärtuslikumate maastike puhverala võtta arvesse tuuleenergia arendusalade kavandamisel.

Ettepanekuga ei arvestata. Väljaspool väärtuslikku maastiku paikneva tuulepargi mõju väärtuslikule maastikule saab olla eeskätt visuaalne – st muutuvad väärtuslikud vaated. Vaadete muutumine sõltub väga olulisel määral reljeefist ja maakasutusest (mets, avatud põllumaa, tiheasustusala). Arvestades kõrgendatud vajadust leida üldplaneeringutes tuuleparkide rajamiseks potentsiaalselt sobilikke alasid ei ole asjakohane niivõrd ulatuslike alade välistamist kui reaalselt ei pruugi tuulepark väärtusliku maastiku olulisi vaateid mõjutada.

330. Rapla valla üldplaneeringus on maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastiku – Raikküla – territooriumi vähendatud ja piire muudetud.

Teemakäsitlus vaadatakse üle edasise planeerimise käigus.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 67 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Taastada maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku – Raikküla piirid vastavalt dokumendile Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kui on võimalik, võiks piire pigem suurendada ja muuta Raikküla väärtusliku maastiku osaks ka Rapla üldplaneeringuga kohalikuks kultuuriväärtuslikuks objektiks nimetatud Kaigepere mõis – Raikküla mõisa karjamõis.

331. ÜP KSH aruandes punktis 4.6 Mõju kultuurilisele keskkonnale, tuleb kirjeldada ka eraldi punktidena järgmised teemad

- Mõju kultuurimälestistele - Mõju pärandkultuuriobjektidele - Mõju miljööväärtuslikule alale - Mõju väärtuslikele maastikele

Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruannet täiendatakse.

332. Kanda planeeringu kaardile taustinfona ka kultuurimälestise kaitsevöönd juhul kui kultuurimälestistele on kehtestatud kultuuriministri käskkirjaga ühine kaitsevöönd.

Kultuurimälestiste kaitsevööndite kajastamist taustinfona kaalutakse. Info on kaardirakenduses olemas, kuid loetavuse huvides on trükikaartidel kajastatud mälestised vaid objektidena, ilma kitsenduse ala välja joonistamata.

333. Määrata Rapla valla ÜP-s avaliku kasutusega teeks Raplamaa väärtuslikel maastikel asuvad need kaitsealused mõisaalleede teed, mis ühendavad alleed riiklike mälestistena kaitse all olevate mõisa peahoone ja pargiga.

Teede avalikuks kasutuseks määramine toimub ÜP-st eraldiseisva menetlusena, juhtumipõhiselt ja kokkuleppel maaomanikega.

334. Uus transiittee viia täielikult väljaspoole mõisa kaitsevööndit ehk kinnistu Talli tee 1 kõrvalt täielikult Kiviaia kinnistule ning uue planeeritava transiitkoridori asukohas kontrollida, et see ei jääks kinnismälestise kaitsevööndisse ega mälestise alasse. Hetkel on see väikses osas mõisa pargis, lõigates sisse pargi kaitsevööndi ja mälestise alasse - terviklikku mõisa parki, mille välist kontuuri on piiritlenud maakivimüürid (osaliselt tänaseks taastatud). Hetkel planeeringus olev transiittee on kahe järsu kurviga. Ettepanek tagab ilma kurvideta transiittee, mis oleks kokkuvõttes liiklejatele märkimisväärselt turvalisem. Lisaks on Kiviaia kinnistu ainuomanik allakirjutanud ja valmis vahetama Kiviaia kinnistu mõisapargis asuva valla transiittee koridori maa-alaga.

Ettepanekut kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 68 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

335. Arvestada Raikküla mõisa poolsete järgmiste ettepanekutega, mida esitasime ideekorje kaardil ja saatsime Rapla Vallavalitsusse e-kirjaga 7.01.2020. a.: - Kehtestada Raikküla mõisa alleega piirnevatel kinnistutel uusehitiste keelu vöönd. Tegemist on ajalooliselt olnud karjamaade ja koplitega, kus vaatekoridorid ulatusid kilomeetrite kaugusele ning vaadetes domineerisid mõisahooned. Allee on olnud laiem, ajalooliselt on olnud alleekoridore kolm, tänaseni on 2 koridori säilinud. Alleekoridorid koonduvad peateljele, vaatesihiga kõige tähtsamale hoonele - härrastemajale. - Raikkülla luua tuletõrje veevõtukoht, millel oleks avalik kasutus, teenindaks nii mõisa, kultuurimaja, kooli kui ka korrusmaju. - Rajada tuleks jalgsi/rattaga liiklejatele ohutuse tagamiseks kergliiklustee mõisa-alleele – parempoolse alleekoridori vahele, koos mõisa keskkonda sobituva pargiinventariga. - Kergliiklusteena vajab juurdepääsu Rapla-Järvakandi maanteelt Raikküla mõisa kalmistu (ajaloomälestis) Hauametsas. Hauamets peab säilima metsana, looduslikust puistust kujundatud parkmetsana. - Samuti tuleks rajada kergliiklusteena juurdepääs Raikküla mõisa uuele pargile (rajatud 19. sajandil või varem). Siin asuvad looduskaitse objektid, ka Raplamaa üks jämedamaid tammesid – Jänusmäe tamm (Uuepargi tamm). Parandada kaardil, seal on „Jaanusmäe tamm“. Kolm eelpool nimetatud kergliiklusteed tuleks kanda Rapla valla maakasutuskaardile kui perspektiivsed kergliiklusteed.

Ettepanekuid arvestatakse osaliselt. Uusehitiste keelu vööndi kehtestamine ei ole põhjendatud. Kultuurimälestiste kaitseks on kehtestatud piiranguvöönd ja ÜP-ga seatakse tingimuseks säilitada vaadeldavus. Lisaks märgime, et ümberkaudsed põllumajandusmaad on määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks, eesmärgil hoida need eelkõige põllumajanduslikus kasutuses (avatus), mitte metsastada jne (vt tingimused ptk 6.3.4.). Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks on ÜP-s tingimused antud. Reaalne ehitus sõltub eraomanike, riigi ja valla võimekusest panustada. Kergliiklusteid ja juurdepääse võib kavandada ka ilma ÜP tasandil tingimusi ette nägemata, kuid ettepanekut kaalutakse.

336. Tuua ÜP-s sisse tuuleenergeetika arendusalade välistamine 5 km raadiuses riiklike mälestistena kaitse all olevatest ja Raplamaa väärtuslikel maastikel asuvatest mõisaansamblitest.

Ettepanekuga välistada tuuleenergeetika arendusalad 5 km raadiuses mõisaansamblitest ei arvestata. Mõju mõisatele (sh turismitulu võimalik vähenemine tuulikutest põhjustatava visuaalse mõju tõttu) sõltub suuresti sellest, kas mõisale või mõisa juurest avanevaid olulisi vaateid tuulepark muudab. Eesti mõisaid ümbritsevad sageli mõisapargid (sh Raikküla mõisa),

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 69 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

mistõttu vaadete muutust ei saa hinnata ainult kauguse põhjal. Tuleb analüüsida nähtavust ja konkreetset olukorda, mis on tuulepargi DP KSH tasemel hinnatav. ÜP seab tuuleparkide kavandamise järgmisele tasemele (DP ja KSH) ka vastava tingimuse, kus tuuleparkide kavandamisel tuleb anda visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid, tuulikute nähtavusanalüüs), mõju maastikupildile, sh väärtuslikele maastikele, vaadetele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile.

337. Multiland OÜ 16.08.2022

Koostatava ÜP kohaselt on Multiland OÜ-le kuuluvad kinnistud Aikepa (katastriüksus: 65401:002:0084), Männikäbi (katastriüksus: 27701:005:0075) ja Mondo (katastriüksus: 65401:003:0149) määratud rohevõrgusiku kooseisu kuuluvaks. Multiland OÜ põhitegevuseks on metsamajandamine ja antud kinnistute rohevõrgustikku määramisega seab kinnistu omanikele täiendavaid piiranguid ja piiravad ettevõtlusvabadust. Kui vastavate Kinnistute rohevõrgustikku määramine on vältimatu, tuleb kinnistute omanikule määrata hüvitis.

Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu käsitluses tuleb rohevõrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste määramisel tagada nii rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus kui arvestada ka rohevõrgustiku rekreatiivsete eesmärkidega. Rohevõrgustiku tingimused ei piira metsa majandamist vastavalt õigusaktidele ja metsa majandamise kavadele. Täpsustame, et Aikepa kinnistu jääb rohevõrgustikust välja.

338. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike üldise asukoha ja nendega seotud kitsenduste küsimused üldplaneeringus. Multilandi kinnistutele Männikäbi (katastrinumber: 27701:005:0075) ja Mondo (katastrinumber: 65401:003:0149) puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Multilandi äritegevuseks on metsa jätkusuutlik majandamine, mille üks osa on jooksev metsakorraldus. Pidev

Ettepanekuga ei arvestata. ÜP ülesanne ei ole kinnistupõhiselt juurdepääsuteede lahendamine. Juurdepääs kinnistule tuleb kokku leppida puudutatud kinnistute omanikega. Antud ettepaneku kontekstis ei ole tegemist kohaliku tee

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 70 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

metsakorraldus eeldab mõistliku ligipääsu Kinnistutele, näiteks metsa sanitaarse seisundi hindamiseks. Ettepanek koostatava ÜP-ga võimaldada kinnistutele Männikäbi (katastrinumber: 27701:005:0075) ja Mondi (katastrinumber: 65401:003:0149) vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

vaid kinnistule juurdepääsuvajaduse lahendamisega.

339. eraisik 16.08.2022

Käesoleval ajal on potentsiaalne tuuleenergia ala määratud võrdlemisi väiksena, mis ei võimalda alale mõistlikku suurusega tuulepargi rajamist. Samuti võib ala väiksus oluliselt piirata tuulikutele mõistliku planeeringulahenduse koostamist detailplaneeringu raames. Potentsiaalse ala kavandamine üldplaneeringus võimalikult ulatuslikult, võimaldaks detailplaneeringu koostamisel suuremat paindlikust tuulikute asukohtade määramisel, lähtudes juba konkreetsetest loodusuuringutest alal. Ala määramine liiga väiksena võib kaasa tuua olukorra, kus detailplaneeringu koostamisel ei ole võimalik tuulikuid reaalselt paigutada selleks looduskaitseliselt sobivaimatesse kohtadesse. Teen ettepaneku viia Võhakõnnu asukohas üldplaneeringu menetluse raames läbi täpsem analüüs antud alal tuuleenergeetika arendamisele piiranguid põhjustavate objektide osas (arvestama peaks Tõrasoo looduskaitseala kaitse eesmärgiks olevate väärtuste reaalset paiknemist kaitsealal) ja võimalusel tuuleala piire laiendada Soostre maaüksust hõlmavaks (katastriüksus 65403:002:0520).

Üldplaneeringu edasisel väljatöötamisel vaadatakse tuulealad uuesti üle vahepeal ajakohastatud Keskkonnaameti juhendmaterjali valguses ning lähtudes vahepeal täpsustunud tuulikute ehitusalasid puudutavast käsitlusest. Üldiselt soovitakse üldplaneeringu tuulealad leida ühtse metoodikaga (välistava kaardianalüüsi kaudu) ilma olulisi erandeid tegemata. Täiendav analüüs siiski tõenäoliselt ei muuda oluliselt tuulealaks sobiliku ala paiknemist Teie kinnistul.

340. eraisik 16.08.2022

Määrata Väljataguse küla koos põldudega väikeelamumaaks, mille minimaalne krundi suurus oleks 5000m2.

Ettepaneku kohaselt on tegemist linna ulatusliku laiendamisega lõuna suunas. Ettepanek vajab põhjalikumat kaalumist ja seisukoha kujundamist.

341. Projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada Haguküla tüübiga ja fikseerida uute hoonete omavaheliseks kauguseks 75 m ja olemasolevate hoonega 100 m. Hoone maksimaalseks korruselisuseks määrata 1,5 korrust ja kõrguseks 8m. Katusetüübina luba ainult viilkatust.

Ettepanek mahub seatud tingimuse piiridesse. Mõistlik on jätta sisse mõningane paindlikus ja mitte seada hajaasustusega alal liialt kitsendavaid meetri täpsusega tingimusi.

342. Näha ette liitumine Rapla linna kanalisatsioonivõrguga. Ettepanekuid on võimalik rakendada ka praeguste tingimuste kohaselt.

343. Uute elamugruppidel näha ette ühine puurkaev või liitumine Rapla linna veevärgiga.

344. Võimalusel laiendada Väljataguse küla teed kergliiklustee rajamiseks, et tagada juba praeguste ja tulevaste kergliiklejate ohutus.

Kergtee Väljataguse tee äärde on ÜP- ga kavandatud.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 71 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

345. Härgla, Pirgu ja Purila kogukondade nimel Härgla külavanem 17.08.2022

Palume eemaldada märge paekarjääri rajamise kohta kuna Rapla vald on meie kogukondadele lubanud, et sellesse kohta karjääri ei rajata. Oleme tänasel päeval ka MTÜ Roheline Härgla'ga riigikohtus arutamas maapõue uuringutele kohalike seisukohtadega mitte arvestamisega.

Tegemist on maardla ja riigi maavaraga, mitte karjääriga. Mäetööstuse maa-ala ei ole ÜP-ga määratud.

346. Keskkonnaministeerium 24.08.2022

Keskkonnaministeerium annab seisukoha ÜP kooskõlastamise etapis. Palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega.

Võetud teadmiseks ja arvestatakse.

347. OÜ Rail Baltic Estonia 25.08.2022

Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus on kavandatud lisaks Röa (Röa külas Vidreku katastriüksusel, katastritunnus 66903:002:0067) ja Kalevi (Alu-Metskülas Vahastu metskond 95 katastriüksusel, katastritunnus 66903:001:0040) ökoduktidele veel kaks ökodukti, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel: Kuusiku ökodukt (Väljataguse külas Rapla-Pärnu raudtee 637 katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:1193) ja Raela ökodukt (Raela külas RaplaPärnu raudtee 626 katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:0676). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada.

Arvestatakse.

348. Lisaks ökoduktidele on Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus kavandatud kaks loomatunnelit, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel: Põhja-Hagudi loomatunnel Kuku külas Näägu (katastritunnus 66901:001:0489) ja Kribumetsa (katastritunnus 66901:001:0488) katastriüksuste piiril ning Lõuna-Hagudi loomatunnel Mõisaaseme külas Nurgaotsa katastriüksusel (katastritunnus 66904:001:2060). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada.

Arvestatakse.

349. Lisaks asub Sikeldi külas Kodila jõel ristumine ning kariloomade läbipääsuks on projekteeritud Sikeldi loomatunnel (katastritunnus 66801:001:1340).

Arvestatakse.

350. Seletuskirja peatükk 6.3.1 käsitleb rohelise võrgustiku tingimusi, kus on määratud, et ökodukti suudme piirkonnas on oluline tagada looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Lisatud on nõue piirdeaedade ja ehitiste/rajatiste rajamise kohta, kuid puuduvad tingimused metsa majandamiseks ning kaevanduste rajamiseks. Soovitame lisada, et arendustegevuse, metsamajandamise või kaevanduse planeerimisel tuleb kaasata loomastikuekspert, kes hindab arendatava tegevuse mõju ökodukti efektiivsusele ning hindab rohekoridori toimivust tervikuna. Käesoleva üldplaneeringu alas läbiviidavas Rail Baltica keskkonnamõjude hindamise aruandes on toodud ettepanekud piirangute kehtestamiseks

Teemakäsitlust täpsustatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel, kas kõigi esitatud ettepanekute seletuskirja kandmine ikka on põhjendatud. Nt ei ole üldplaneeringu ülesanne reguleerida jahitegevust, samuti metsa majandamist esitatud ettepanekute kujul.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 72 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

loomade läbipääsuala ümbruses, mille määramisel tuleb lähtuda asukoha eripärast. Ettepanekud, mida palume lisada ka üldplaneeringu seletuskirja, on järgmised: • Keelatud on jahipidamine. Jaht hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat. • Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe. • Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee kohal. • Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.

Vastuolude ilmnemisel muude riiklike prioriteetidega kaalutakse lõplikku lahendust koostöös puudutatud asutustega.

351. Palume lisaks ökoduktidele (Kuusiku ja Raela) lisada suudmeala piir ka loomade altpääsudele (Põhja-Hagudi ja Lõuna-Hagudi) ning jõgede ristumistele (Vigala jõe sild, Rõue jõe sild).

Arvestatakse.

352. Palume maakasutusplaanil korrigeerida perspektiivse raudteejaama asukohta vastavalt algatatud Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu alale. Rail Baltica kohaliku peatuse täpne lahendus selgub detailplaneeringu menetlustes (Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering, algatatud Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 18).

Arvestatakse.

353. Palume maakasutusplaanil kajastada Rapla Maakonnaplaneering 2030+ järgset kergliiklustee prioriteeti perspektiivse Rapla raudteejaama välialani.

Kaalutakse lahenduse väljatöötamisel.

354. Palume seletuskirja eelnõu punktis 6.4.5. Raudtee täiendada raudtee kavandamise/rajamise tingimust nr 8, mis täpsustaks müraleevendusmeetmete finantseerimist: „Uute elamualade jt tundlike objektide kavandamisel Rail Baltic uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha

Kaalutakse tingimuse muutmist. Päästeamet on juhtinud tähelepanu vajadusele määrata raudteetrassile ohtlike veostega seotud ohuala. Küsimus vajab edasise menetluse käigus täpsustamist.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 73 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke), mida finantseerib arendaja. Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel.“

355. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõu punkti 6.5.5. Elektrivarustus kaks esimest lõiget sõnastada järgnevalt : „Rapla vallas tagavad piirkonna elektrivarustuse neli 110 kV nimipingega õhuliini ning Rapla valda läbib ka Paide-Kiisa 330kV õhuliin L357. Vallas asub Rapla 110 kV alajaam. Pikemas perspektiivis on plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 Rapla–Kehtna ja L187 Rapla–Kohila, L187 Paide–Rapla olemasolevas liinikoridoris. Rail Balticu projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinilõigud raudteega ristumise projekti raames. Võimalik arengusuund on koostöös Elektrileviga olemasoleva 35 kV õhuliini Rapla-Kaiu-Kose rekonstrueerimine 110 kV õhuliiniks.“

Ettepanekuga arvestatakse.

356. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõu punkt 6.5.6. Gaas sõnastada järgnevalt: „Rapla valda läbib Vireši–Tallinn D-kategooria gaasitorustik ning Rapla vallas asub torustikku teenindav katoodkaitsejaam. Gaasitorustikuga paralleelselt kulgeb sidekaabel. Gaasipaigaldiste lähialas tuleb maakasutuse kavandamisel arvestada ehitusseadustiku järgsete gaasipaigaldiste kaitsevöönditega, lisaks tuleb arvestada sidekaablite kaitsevöönditega.“ Üldplaneeringu täpsusastmes kajastatakse maakasutuskaardil D- kategooria gaasitorustik ja sidekaabel.

Ettepanekuga arvestatakse.

357. Maakasutusplaanil on märgitud tingmärgina kavandatav teesulg, kuid kaardile neid märgitud ei ole. Palume täiendada maakasutusplaani.

Ettepanekut kaalutakse.

358. Rail Baltica raudtee projektis ei ole kavandatud eritasandilist ristumist jalg- ja/või jalgrattateega Raela külas projekteeritud Rõue jõe sillast lõunas. Palume üldplaneeringuga seda arvestada.

Võetakse arvesse.

359. Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus on kavandatud Tamme raudteeviadukt Röa külas Kõlekülma katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:0470. Palume üldplaneeringut selles osas täiendada.

Arvestatakse.

360. eraisik 05.09.2022

Väärtuslik põllumaa on hinnatud väga vana boniteedi info põhjal, mis on reaalsusest rohkemgi kui väga kaugel ning seetõttu on antud hinnangud väärad. Aastatega on Eesti mullad ära kurnatud ja mulla väärtus on kohati alla igasugust arvestust.

Võetakse teadmiseks.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 74 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

361. Ametnikud on reaalsest elust nii kaugel, et nad ei saa isegi aru mida nad teevad. Näiteks on Raplamaa mitmele kinnistule pandud 3 tiitlit, mis kõik välistavad teineteist - väärtuslik põllumaa ehk peab harima ja kaitsma oma saaki (aedade jms ehitus) - püsirohumaa ehk harida ei tohi - rohelise võrgustiku koridor ehk aedu oma saagi kaitseks ehitada ei tohi

Võetakse teadmiseks.

362. Ametnikel tuleb mõista, et põllumajandus ei ole ainult suureettevõtete viljakasvatus, mis vajab ainult põldu, sest muu tegevus (masinate parkla ja hooldus, kuivatus, käitlus, kontor jms) asub mingil teisel katastriüksusel. Enamik Eesti põllumehi on mikro- või väikeettevõtjad, kes ka elavad samal maa-alal, sest et ei ole mõistlik iga õhtu traktoriga linnakorterisse minna ja isegi kui oleks mõistlik, siis kuhu sa pargid selle traktori, paned need väetised, labida ja kühvlid jms. Lisaks mahekasvatajad, ilu-ravi- maitsetaimede jms kasvatajad vajavad kohati 24/7 kohaolekut, et kiire ilmastiku muutus ei hävitaks saaki. Vili ei ole ainuke asi, mida kasvatatakse - on puukoolid, ilu-ravi-maitsetaimed, istandikud jms, mis eeldavad ka saagi väärindamist kohapeal. See aga vajab erinevaid lisahooneid ja need hooned peavad olema kinnistule paigutatud nii nagu vaja, mitte nii nagu ametnik ette ütleb.

Võetakse teadmiseks.

363. Aastaid tagasi Natura ala kaardistati koos lubadustega, et me ainult kaardistame ja mingeid piiranguid ei tule. Täna Natuura alal ei ole võimalik mitte midagi teha. Sama juhtub "väärtusliku põllumaaga", mida saavad harida ainult suured korporatsioonid, sest neile antud piirangud sobivad. Kui "väärtusliku põllumaa" piirangute eesmärk on takistada kinnisvaraarendajaid, siis see neid ei takista, sest kirjas on, et kõik kehtib vaid üle 2ha kinnistute puhul. Selleks, et Eesti põllumajandus õitseks, tuleb keelata igasuguse maa müük välismaalastele ja Eesti isikutele, kes peidavad enda taga välismaa isikuid. Kõigis jõukates riikides välismaalane ei saa maad osta.

Seisukohad võetakse teadmiseks, kuid mööname, et küsimused ei kuulu ÜP-ga lahendatavate ülesannete hulka.

364. Lõpetada püsirohumaade nõue ja selle nõude täitmise eest (1x aastas muru hekseldamine) toetuse andmine. 10% haritavatest maadest on püsirohumaad, millel toimub 1x aastas rohu hekseldamine toetuse saamise eesmärgil.

365. Ainuke piirang, mida peab maatulundusmaale rakendama, on maa kasutamine sihtotstarbeliselt. Kui on tegemist haritava maaga, siis peab

Maa sihtotstarbeline kasutamine on ÜP-ga kavandatud. Krundi miinimumsuuruse vähendamist

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 75 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

seal toimuma mingit laadi põllumajanduslik tegevus (kodu/majade alune pind 0,2 ha on piisav). Mitte kuidagi ei ole õigustatav maatulundusmaa võrdustamine elamumaaga. Kui maatulundusmaa on võrdustatud elamumaaga, küsitakse selle eest ka elamumaa hinda, mis on vahemikus 10.000- 120.000 eur/ha. Selline hind aga ei võimalda maaTULUndusmaa pealt TULU teenida. Eesti põllumaa hind peab jääma alla 4000 eur/ha, et sealt mõistliku tulu teenida. Maatulundusmaal on tulutootvuse piir. Eesti mikro- ja väikeettevõtted (eriti mahedad või nishi ettevõtted) ei saa võistelda välismaa korporastistioonidega.

kaalutakse. Maa hinda ÜP-ga määrata ei saa.

______________________________________________________________________________________________

Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale 13.09.2022 nr 1-5/2022/3515

Rapla valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu avalikustamisele esitatud

ettepanekute kokkuvõte

Lähetan 13.07. kuni 16.08.2022 toimunud Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikule väljapanekule esitatud ettepanekute

kokkuvõtte koos üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukohaga ettepaneku

arvestamise kohta (lisatud). Dokument saadetakse planeerimisseaduse § 82 lõike 8 alusel kirjalikult

arvamusi esitanud isikutele.

Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud toimuvad järgmiselt:

▪ 27.09.2022 Kaiu teenuskeskuses (Kaiu alevik, Kasvandu tee 17) algusega kell 16.00;

▪ 28.09.2022 Raikküla vabaajakeskuses (Lipa küla) algusega kell 16.00;

▪ 29.09.2022 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rapla linn, Tallinna mnt 17) algusega kell 16.00.

Rapla Kultuurikeskuses toimuvast arutelust korraldatakse veebiülekanne. Veebilink avaldatakse

valla ametlikul veebilehel (https://rapla.ee/koostatav_yp) enne avalikku arutelu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Toomet

vallavolikogu esimees

Cerly-Marko Järvela 506 1360

[email protected]

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 28 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamisele laekunud ettepanekud

175. Eesti Erametsaliit 13.07.2022

Kaasata erametsaomanikke üldplaneeringu koostamisele individuaalselt kui kavandatakse senist metsamajandamise praktikat muuta.

Teemakäsitlus vaadatakse üle. Samas selgitame, et metsamajandamise praktika muutmist ei planeerita, kuid järjepidevuse printsiipi arvestades (kehtiv üldplaneering) on ÜP-ga planeeritud kaitsehaljastuse maa-alad (küll väiksemas ulatuses), hõlmates ka eraomandit. Maa-alad säilivad maatulundusmaana, kus raiete puhul tuleks tagada kaitsehaljastuse maa- ala metsa kaitseotstarbe säilimine. See tähendab, et raiet (sh lageraielanke) planeerides säiliks tundlike aladega piirnevalt ka metsaseid alasid ja raied teostatakse järk-järgult.

176. Järgida piirangute seadmisel kehtivat õigust.

177. Näha piirangute kehtestamise korral ette saamata jäänud tulu kompenseerimine.

178. Päästeamet 18.07.2022 nr 7.2-3.4/4419-2

Planeeringute ja ehitusprojektide koostamisel, sh keskkonnamõju strateegilisel hindamisel ja keskkonnamõju hindamisel lähtuda kemikaaliseaduse § 32 nõuetest.

Arvestatakse planeerimise järgmistes ja projekteerimise etappides.

179. Arvestada planeeringutes ja ehitamisel Rail Baltica raudtee koridoris ohtlike ainete transpordist tingitud ohualaga.

Ohuala määratlemise vajadust kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamise etapis, konsulteerides ka Rail Baltic Estonia OÜ-ga.

180. ÜP koostamisel võtta aluseks ja arvesse naabruses paiknevate kohalike omavalitsuste territooriumitel paiknevate ja planeeritavate ohtlike ettevõtete ohualasid.

ÜP-s on juba arvestatud (joonisele kantud) ning arvestatakse ka planeerimise järgmistes etappides.

181. Lisada kaardikihtidel info olemasolevate ja planeeritavate suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kohta.

On juba arvestatud ja joonisele kantud.

182. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Täiendavad ettepanekud puuduvad ja sellest tulenevalt jätta Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kaasatud asutuste nimekirjast välja.

Arvestatud.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 29 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

25.07.2022

183. Maa-amet 29.07.2022 nr 6-3/22/11568-2

KSH aruande peatükis 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud toodud tabelis 13 Rapla vallas paiknevad maardlad ja kehtivad mäeeraldised on märgitud maardlate ja mäeeraldiste andmed seisuga 04.08.2021. Tabelis on märgitud, et Rapla vallas asub Epu Kakerdi turbamaardla. Täpsustada andmetes, et Rapla vallas asub Epu-Kakerdi turbamaardla Lõõla maardlaosa (registrikaart nr 0143). Lisaks on vahepealsel ajal Rapla valla territooriumile lisandunud Vahastu liivamaardla (registrikaart nr 0992) ning Hagudi II kruusakarjääri kaevandamisluba on pikendatud kuni 01.09.2039. Planeeringu lõplik versioon vormistada ajakohaste maavarade registri andmega. Sellega seoses märkida joonistele, mis kuupäeva seisuga andmeid on kasutatud.

Võetakse teadmiseks ja arvestatakse. Samas märgime, et mäeeraldiste info on ajas muutuv. Ajakohastame andmed enne ÜP PlanS § 86 kohast vastuvõtmist. Sellega tunnistatakse ka kooskõlastusringi läbinud KSH aruanne nõuetele vastavaks (ja ÜP suunatakse avalikule väljapanekule). Pärast seda ei ole aruandes ajas muutuvate alusandmete uuendamine enam asjakohane. Maardlate infot joonisel uuendatakse enne ÜP vastuvõtmist, kajastades andmete seisu kuupäeva.

184. Üldplaneeringu joonise Maakasutusplaan kohaselt kattub Hargla lubjakivimaardla (registrikaart nr 0950) kohaliku kaitseala ettepaneku alaga. Seletuskirja peatükis 6.3.3 Looduskaitsealused objektid on selgitatud, et käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek Härgla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Härgla kohaliku kaitseala moodustamise eesmärk on olulise puhkeala säilitamine. Täiendavalt on selgitatud, et kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina. Sama mõtet on korratud ka peatükis 9 ÜLDPLANEERINGU ELLUVIIMINE. KSH aruande peatükis 4.2.3 Maardlate kasutuselevõtt ja mõjud on märgitud „Kohaliku kaitse alla võtmine toimub eraldiseisva protsessina lähtudes looduskaitseseaduses sätestatust“ ning „kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal, tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Keskkonnaministeeriumiga.“ Maa-amet nõustub eeltooduga kuid ÜP koostamise menetluse käigus ei ole maardla alale kohaliku kaitseala moodustamist kooskõlastatud.

Võetakse teadmiseks.

185. Seletuskirja peatükis 4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustusega alad ja juhud on märgitud, et detailplaneeringu koostamine on muuhulgas kohustuslik tootmis-, ladustamisvõi muu tegevuse kavandamisel või laiendamisel, millega võib kaasneda keskkonnamõju või häiring

ÜP-ga ei ole maavarade kaevandamisele DP koostamise kohustust määratud põhjustel, millised olete ettepanekus välja

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 30 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

ümbruskonnale. Märgime, et eeltoodu võib kohalduda ka maavarade kaevandamisele. Selgitame, et maardlate aladel antakse kaevandamisluba õigusaktidega sätestatud korras ja tingimustel ning maavara kaevandamine kui tegevus ei nõua ühegi õigusakti järgi detailplaneeringu koostamist. Maavara kaevandamise loa taotluse menetlus on avalik protsess ning loa taotluse menetlusele kaasatakse nii kohalik omavalitsus kui ka kohalik elanikkond. Igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus oleks kaevandamisloa taotluse avalikku menetlust dubleeriv avalik menetlus. Loa andja saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Kohalik omavalitsus saab hinnata kaevandamisloa taotlusega tutvumisel detailplaneeringu algatamise otstarbekust ja teha vajadusel põhjendatud kaalutlusotsuse detailplaneeringu algatamiseks. Detailplaneeringu koostamise igakordne kaalutlemata nõudmine üldplaneeringus oleva tingimuse tõttu halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14. Palume seletuskirja täpsustada selliselt, et igakordne detailplaneeringu koostamise kohustus ei kehti maavarade kaevandamise korral. Maa-amet nõustub seletuskirja täiendamisega ka selliselt, et maardla alal olemasoleva karjääri laiendamisel, uue mäetööstusmaa määramisel või uue kaevandamiskoha avamisel tuleb 3 kohaliku omavalitsuse põhjendatud kaalutlusotsuse korral koostada detailplaneering.

toonud. Mäetööstusmaale kaevandamisjärgsete tegevuste kavandamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamise kaalumise õigus omavalitsusele jätta. Sõnastuse korrigeerimist kaalutakse.

186. Seletuskirja peatükis 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud: „Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks.“ Maa-amet nõustub, et enne kaevandamistegevusega alustamist on vajalik välja selgitada võimaliku keskkonnamõju ulatus ning vajadusel viia läbi keskkonnamõjude hindamine, teostada täiendavaid uuringuid või viia läbi modelleerimisi. Palume täpsustada eeltoodud lauset selliselt, et vajadusel tuleb rakendada asjakohaseid meetmeid kaasnevate oluliste negatiivsete keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et hetkel seletuskirjas esitatud sõnastuse kohaselt on asjakohaste

Arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 31 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

leevendusmeetmete rakendamine kohustuslik igakordselt, kuna maavarade kaevandamisega kaasneb alati teatud keskkonnamõju, mida enamasti käsitletakse negatiivse mõjuna. Maavarade kaevandamisega seotud keskkonnamõju ei saa siiski igal juhtumil käsitleda olulise negatiivse keskkonnamõjuna, mis vajab leevendamist või vältimist. Eelnevast lähtuvalt peab asjakohaste meetmete rakendamine toimuma kaalutlusotsuse alusel ning vastavalt vajadusele. Kaalutlemata, igakordselt nõutavad leevendusmeetmed ei ole eesmärgipärased ning takistavad juurdepääsu maavaravarule ning on vastuolus MaaPS § 14.

187. Seletuskirja peatükis 5.16 Põllu (MP) ja metsa (MM) maa-ala on selgitatud, et põllu- ja metsamaale võib rajada ühepereelamuid (koos abihoonetega), puhkerajatisi, ühiskondlikke hooneid jms piirkonna hea elukeskkonna tagamiseks vajalikke hooneid või rajatisi. Märgime, et põllu- ja metsamaad kattuvad maardlatega. Selgitame, et maavarale juurdepääsuks on vajalik maavara katvate pinnasekihtide eemaldamine, mille järel on võimalik maavara maapõuest väljata. Samaaegselt ei ole võimalik ehitada hooneid ja rajatisi ning tagada maavarale juurdepääs. Hoonete alt ja hooneid ümbritsevalt alalt maavara kaevandamine võimalik ei ole. Maardla alale ehitatud ehitis kasutab maapõue tuge, mida võimaldab maapõue osa, mis on maavarana arvel maardlas. Maavara ja seda katva pinnase maapõuest väljamise korral kaoks ehitisel ehituslik maapõuetugi. Seega piirkonnas, kuhu on ehitatud ehitis, ei ole võimalik maavara kaevandada ehk olemasoleva olukorraga võrreldes maavarale juurdepääs halveneb. Selgitame, et maardlatega kattuvatele aladele on ehitisi ning rajatisi võimalik rajada vaid peale maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane kooskõlastus võib luba. Palume seletuskirja vastavalt täpsustada, vastasel juhul halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS §-ga 14.

Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 5.6 täpsustatakse järgmises sõnastuses: „Ehitustegevus maardlatel (sh mäetööstuse maa-alal) on võimalik vaid pärast maavara ammendumist või kui selleks on saadud maapõueseaduse alusel muu kooskõlastus või luba. Üldplaneeringuga vastavat kooskõlastust/luba antud ei ole.“

188. Seletuskirja peatükis 5.6 Mäetööstuse maa-ala (TM) on märgitud (tsiteerin): „Maardlate avamisel tugevdada teid (sh muuta tolmuvabaks) ja tagada juurdepääsuvõimalused. Teede tugevdamine on huvitatud osapoole kohustus.“ Selgitame, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Seejuures tuleb kõiki rasketranspordiga avalikus kasutuses oleval teel liiklejaid kohelda võrdselt. Tagamaks maavarale juurdepääsu ei nõustu Maa-amet piiranguga, et

Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja ptk 5.6 p 5 sõnastatakse ümber järgmiselt: „ligipääsuteed peavad vastama kaevandamistegevusega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel kavandada olemasolevate teede kandevõime tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine.“

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 32 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

karjäärile juurdepääsemiseks vajaliku avalikult kasutatava tee tugevdamine ja tolmuvabaks muutmine on eelduseks kaevandamise alustamiseks ja jätkamiseks. Palume eemaldada seletuskirjast eelnimetatud tingimus või sõnastada see ümber soovituslikuks. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid piiranguid, mis ei tulene seadusest. Kaevandamisele üldplaneeringuga seadusest mitte tulenevate tingimuste kehtestamine on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Avalikud teed on avalikuks kasutamiseks. Üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara kaevandamisväärsust.

189. Maa-amet ei nõustu Rapla vallavalitsuse 29.06.2022 kirjaga nr 6-1/1-87 edastatud Rapla valla üldplaneeringu lahendusega. Palume täpsustada planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.

Võetakse teadmiseks ja arvestatakse.

190. Maavarale juurdepääs halveneb, kui üldplaneeringuga seatakse maardlate aladele kaevandamist piiravaid tingimusi, mille järgi toimides pole võimalik maavara kaevandada, näiteks kui kaevandamine muutub piiravate tingimuste tõttu märkimisväärselt keerulisemaks võrreldes olemasoleva olukorraga.

Võetakse teadmiseks ja arvestatakse.

191. Põllumajandus- ja Toiduamet 01.08.2022 nr 6.2-6/7567-1

PTA jaoks on oluline, et üldplaneeringu koostamise ülesannetena ja lähteseisukohana oleks nimetatud olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramine, süsteemide terviklikkuse säilitamine.

Ettepanekuga on juba osaliselt arvestatud. Seletuskiri sätestab, et maaparandussüsteemide toimimist ja terviklikkust tagavate meetmetega tuleb arvestada. Vt ka järgnevat vastust.

192. Planeeringu joonis peab kajastama maaparandussüsteemi maa-ala ja (soovitavalt erineva liigiga) maaparandussüsteemi eesvoole. Seletuskirja võib olla lisatud, et joonistel on fikseeritud hetkeseis ja see võib ajas muutuda.

Ettepanekuga arvestatakse. ÜP-s kajastatakse maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alade paiknemist üldisemalt (kontuuridena) ning infot eesvoolude paiknemise kohta. Seletuskirja lisatakse üldine skeemkaart maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-ala kohta.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 33 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

193. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud, et maaparandussüsteemi maa-alal, eriti aga drenaažkuivenduse maa-alal kehtivad piirangud ehitamisele ja muule sellisele tegevusele, mis võib maaparandussüsteemi toimimisvõimet kahjustada. Samuti kehtivad sarnased piirangud tegevusteks maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis. Loetleda tegevused, milleks on vajalik PTA kooskõlastus. Maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal või maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis ehitamine, kaeve-, lõhkamis- ja puurimistöö tegemine, istanduse rajamine, maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimine, maaparandussüsteemi maa-alale heitvee immutamine ja maaparandussüsteemi eesvoolu, kuivenduskraavi või kuivendusvõrgu maa-alusesse torustikku lisavee juhtimine ning poldri alal muudatuste tegemine.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna tingimused sätestab õigusakt, mis on ÜP-u ülene. Tingimuste ümber kirjutamine ÜP-s ei ole vajalik ja hea tava reegleid arvestav.

194. Seletuskirjas peab olema kirjeldatud, et maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu maa-alal ja eesvoolul on maaomanikul hoiukohustus. Maaparandussüsteemi maa-alal tuleb arvestada nende toimimist tagavate meetmetega vastavalt õigusaktidele. Maaparandussüsteemide seisukorra parandamisel ja hoolduse kavandamisel on soovitav lähtuda vastava piirkonna maaparandushoiukavast. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ja selle eesvoolus ega tekitada muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele. Maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavide hooldamisel tuleb järgida õigusaktides toodud nõudeid. Registrisse mittekuuluvate kraavide korral tuleb kinnistu omanikul konsulteerida vallaga.

Ettepanekuga on üldisel tasandil juba arvestatud. Õigusaktist tulenevaid kitsendusi ja kohustusi ei ole vajalik ümber kirjutada, õigusakt kehtib ÜP üleselt.

195. Elering AS 05.08.2022 nr 11-4/2022/545-2

Arvestada, et Elering AS ei planeeri Rapla valla territooriumile kaabelliine. Tulevikus rekonstrueeritakse valla territooriumil paiknevad liinid nende olemasoleval trassil samal kujul ehk õhuliinidena.

Võetud teadmiseks. Samas märgime, et ÜP on valla ruumilist arengut suunav strateegiline dokument, mis kavandab ja suunab arendustegevust pikas perspektiivis. Seega jääme tingimuse juurde, et asulate elektrivõrgu arendamisel eelistada põhi- ja jaotusvõrgu viimist maakaablitele meeldivama elukeskkonna moodustamise eesmärgiga.

196. Elektrituulikute osas arvestada tuuliku kaugust 110 ja 330 kV liinidest hetkel kehtiva standardi EVS-EN 50341-2-20:2018 ELEKTRIÕHULIINID

Võetakse teadmiseks. Samas selgitame, et tuuleparke

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 34 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

VAHELDUVPINGEGA ÜLE 1 kV Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) alusel. Nimetatud standardi järgi on vähim horisontaalne kaugus elektrituuliku torni telje ja õhuliini lähima juhtme vahel (tuule puudumisel) tuuliku masti kahekordne kõrgus.

kavandatakse ÜP-ga määratud aladele ja DP alusel. DP osaks on elektrituulikute ja kogu tuuleparki teenindava tehnilise taristu (sh ühendusliinide) kavandamine, sh ühenduste kavandamine elektri põhivõrguga. Samuti sätestab ÜP, et tuulepargi täpsemal kavandamisel tuleb riigiteede, raudtee, elektriliinide ja gaasitrasside osas arvestada ohutusest tulenevate kaitsevöönditega, mille ulatuse määramiseks tuleb teha koostööd asjaomase asutusega. Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et tuulikute täpne kaugus elektriliinidest selgub täpsema planeeringu käigus võrguhaldajaga koostöös.

197. Tuulepargi ühendusliini ja Eleringi liini ühistele mastidele rajamine ei ole lubatud.

198. Enefit Connect OÜ (Elektrilevi OÜ volitatud esindaja) 10.08.2022

Arvestada, et Rapla vallas on oodata tarbimise ja hajatootmise jätkuvat kasvu. Sellega seoses plaanib Elektrilevi OÜ koormuse kasvades olemasolevad 35 kV õhuliinid Rapla-Ohukotsu L3560 ja Rapla-Kaiu L35008 rekonstrueerida ja üle viia 110 kV pingele. Seejuures nende liinide kaitsevööndi ulatus ei muutu. Uute energiamahukate tootmisettevõtete ja hajatootmise elektrijaamade asukoha valikul tasub elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil eelistada olemasolevate piirkonnaalajaamade lähedust.

Võetakse teadmiseks ja arvestamiseks, seletuskirja ptk 6.5.5. täiendatakse.

199. Liinide paiknemise määratlemisel lähtutakse elektrienergia varustuskindluse piirkondade nõuetest võrgukooslusele, kus on arvestatud võimalikke riske varustuskindlusele ja mõjusid keskkonnale. Liinitrasside valikul on määrava tähtsusega liinide ehituse ja hilisema käidu ning võimalike riketega seotud kogukulude minimeerimine. Eelistatult paigaldatakse liinid avaliku kasutusega maadele (nt teemaa). Haja varustuskindluse piirkonnas on valdavalt õhuliini võrk ning see jääb alles ka tulevikus. Elektrilevi OÜ vähendab trassiraie mahtu metsatrasside 0,4-20 kV õhuliinidele kaetud juhtmete paigaldamisega. Võrguettevõtja eelistab tehnovõrkude ja -rajatiste rajamiseks maad kasutada kasutusõiguse alusel.

Võetakse teadmiseks.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 35 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Vajadusel kasutatakse tehnovõrkude ja rajatiste talumise kohustuse tekkimiseks seadusest tulenevat õigust seada sundvaldus. Eraldi kinnistud vormistatakse võrguettevõttele ainult piirkonnaalajaamade tarbeks. Elektriliinide ja 6-20 kV alajaamade rajamiseks sõlmitakse maaomanikega isikliku kasutusõiguse lepingud. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on sätestatud majandus- ja taristuministri määrusega. Olemasolevate piirkonnaalajaamade ümberehitamisel detailplaneeringu nõuet ei rakendata.

200. Keskkonnaamet 11.08.2022 nr 6-5/22/12779-2

ÜP-ga tehakse ettepanek vähendada ehituskeeluvööndit (EKV) kokku 7 alal. Rapla vallas on varasemalt detailplaneeringutega EKV-d vähendatud, mis on välja toodud ÜP seletuskirjas punktis 6.3.5.1 (lk 56-57). Kuna EKV- s on ehitamine üldjuhul keelatud ja selle vähendamine võib toimuda vaid Keskkonnaameti nõusolekul, siis on tegemist erandiga, mille vajadus peab olema põhjendatud. ÜP peab seega sisaldama sisulisi põhjendusi ja kaalutlusi EKV vähendamiseks.

Võetakse teadmiseks. Eesmärgid/põhjendused seletuskirja ptk 6.3.5.1 vadatakse üle ja vajadusel täiendatakse.

201. Arvestada asjaoluga, et ainuüksi ÜP kooskõlastamine Keskkonnaameti poolt, ei anna õigustatud ootust hilisemaks EKV vähendamise nõusoleku saamiseks.

Võetakse teadmiseks.

202. ÜP seletuskirja punkti 6.3.5.1 kohaselt tehakse Karitsa järve ääres ettepanek EKV-d vähendada 4-11 meetrini (kuna alale on rajatud puhketaristu) ning Keila jõe ääres 4-24 meetrini (alal asub samuti rekreatsiooniala). Märgime, et veekogu kalda erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on Karitsa järvel ja Keila jõel 10 meetrit (veeseadus § 118 lg 1 ja lg 2 p 2). Veekaitsevööndis on keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas antud seaduse § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud kaldakaitse eesmärkidega.

Taotlused vaadatakse üle, arvestades veekaitsevööndi kulgemist.

203. Palume KSH aruannet ja ÜP seletuskirja täiendada ning lisada sinna lisaks olemasolevatele ka planeeritavad looduskaitselised (LK) objektid. Planeeritavad LK objektid tuleks lisada ka ÜP kaardirakendusse ja .pdf kujul kaartidele. Hetkel on ÜP seletuskirjas viidatatud Keskkonnaregistrile kui kohale, kust kogu LK objektidega seotud info leitakse kuid planeeritavaid LK objekte Nimelt ei ole Keskkonnaregistris võimalik näha. Planeeritavaid kaitsealuseid objekte on osaliselt võimalik näha Maa-ameti geoportaali kaardirakenduse „looduskaitse“ kihi alt (X-GIS 2.0 [looduskaitse]

Ettepanekuga arvestatakse, kuid ÜP seletuskirjas kajastatakse olemasolevate ja planeeritavate looduskaitseliste objektide infot üldisemal tasandil (mitte loeteluna, aga täpsustatakse, mitu looduskaitseala ja sh kavandatavat looduskaitseala vallas on jne).

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 36 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

(maaamet.ee)), kuid nimetatud kaardil puudub info planeeritavatest püsielupaikadest. ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes tuleb lisaks olemasolevatele ka planeeritavad LK objektid välja tuua ning samuti täiendada kaardimaterjale vastava infoga (välja arvatud püsielupaigad).

Planeeritavad looduskaitselised objektid kajastatakse ka joonisel, va püsielupaigad. Lisaks täpsustatakse viidet, et põhjalik ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud KSH aruandes ning info on leitav Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS) ning Maa-ameti looduskaitse ja Natura 2000 kaardirakendusest.

204. Aladel, millele on tehtud looduskaitse alla võtmise ettepanek või algatatud kaitse alla võtmise menetlus, ei tohi tegevused vastuollu minna planeeritava kaitsekorraga ning on õigus peatada haldusakti andmise menetlus juhul, kui see mõjutab ettepanekus nimetatud loodusobjekti seisundit (LKS § 8 lg 6).

Võetakse teadmiseks.

205. KSH aruande tabelis 5 esineb aegunud teavet (KSH aruanne on esitatud seisuga 28.06.2021). Näiteks lk 33 - Raikküla-Paka maastikukaitseala (PLO1001330) ei ole enam kavandatav kaitseala vaid endine kavandatav kaitseala. Sama seis on Raiküla-Paka hoiuala (KLO2000195), Pakamäe looduskaitseala (PLO1001055) ja Raikküla looduskaitsealaga (PLO1001069). Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala (KLO1000227) ei eksisteeri enam. 2022. aasta märtsist alates eksisteerib Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746) (seda pole KSH aruandes välja toodud). Palume KSH aruande tabelit 5 kogu ulatuses üle vaadata ja ajakohastada ning endised kavandatavad looduskaitselised alad välja võtta ja uued planeeritavad alad lisada.

Ettepanekutega arvestatakse. Andmed ajakohastatakse enne aruande kooskõlastamiseks esitamist.

206. KSH aruande tabelis 5 on loetletud kaitse-eesmärke lähtuvalt kehtivast kaitse-eeskirjast. Kui kaitse-eeskiri on vananenud, siis tuleks ära märkida, et praeguseks on näiteks eesti soojumikas III kaitsekategooria liigi asemel II kaitsekategooria liik. Palume tabelis olevat infot ajakohastada.

207. ÜP seletuskirjas ja KSH aruandes viidatakse valdavalt Keskkonnaregistrile. Arvestada, et Keskkonnaregistri avalik teenus suleti lõplikult 15.11.2021. ÜP-s kasutada ja viidata Keskkonnaportaalile.

Ettepanekuga arvestatakse. Viide korrigeeritakse läbivalt Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS), Keskkonnaagentuur

208. KSH aruande tabelis 8 (lk 48-49) on kirjas, et Kuusiku loodusalale pole mõju tootmise juhtotstarbega maaga kattumisel, kuna tegevuse ja eesmärgiks oleva elupaiga vahe on 130 m. Tootmise maa-ala tegelikkuses piirneb vahetult elupaigatüübiga 6510, mis on ka loodusala kaitse-eesmärgiks. See,

KSH aruandes täiendatakse Kuusiku loodusala Natura hinnangut viidatud osas.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 37 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

kas mõju võib loodusalale tekkida, oleneb väga palju tootmise maa-alal toimuva tegevuse iseloomust. Olukorda tuleb põhjalikumalt analüüsida veendumaks, et võimalikud tegevused tootmise maa-alal tõesti ei mõjuta loodusalal asuvat elupaigatüüpi.

209. KSH aruande punktis 4.2.1 (lk 72-73) on juttu väärtuslike põllumaade säilitamisest. KSH aruandes väidetakse, et põllumaale metsa kujunemisel, hakkab see rohkem süsinikku siduma (20-100 korda rohkem). Mõned uuringud seda arvamust ei toeta. Metsa süsiniku sidumise võime toimib metsa eluajal, samas väheneb mulla süsinikusidumise võime. Kui põllumaid ei kasutata intensiivselt, siis seotakse süsinik mullaelustikku. Eriti hästi seob süsinikku aga rohumaa. Pigem võiks siiski eelistada põllumaade mittemetsastumist ka kliimaeesmärkidest lähtuvalt.

KSH aruande antud peatükki täiendatakse lähtudes Keskkonnaameti seisukohast.

210. ÜP seletuskirja punktis 6.5.8 (lk 71) ja KSH aruande punktis 4.1.1 (lk 26-27) ja punktis 4.4.3 (lk 90) on välja toodud tuuleenergia arendusaladele määratletud puhvrid. Juhime tähelepanu, et samal teemal on Keskkonnaameti poolt koostatud juhenddokument „Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutes“ (seisuga 10.11.2021). Soovitame täiendatud juhendiga arvestada ÜP ja KSH aruande eelnõus puhvrite määramisel eri liigirühmade ja kaitstavate loodusobjektide puhul.

Ettepanekuga arvestatakse. Teemakäsitlus vaadatakse üle planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

211. Peame vajalikuks RB KMH aruannetes toodud loomapääsude kaitsevööndi maakasutustingimused lisada ÜP-sse. Tegemist on üldpõhimõtetega. Kohapõhiselt võib eeltoodud tegevustele rakendada erandeid tingimusel, et on koostatud analüüs, mis näitab veenvalt, et kavandatav tegevus ei mõjuta negatiivselt loomaläbipääsu toimimist ning rohevõrgustiku sidusus on jätkuvalt tagatud. Erandid tuleb kooskõlastada ulukiläbipääsu omanikuga jt asjasse puutuvate asutustega.

Teemakäsitlust täpsustatakse (vastavasisulise ettepaneku esitas ka Transpordiamet), ühtlustades RB ja T15 maantee ökoduktide piiranguvöönditele seatavad tingimused.

212. ÜP punktis 6.3.1 (lk 53) on rohelise võrgustiku kasutustingimusena öeldud, et metsamaastikul peab säilitama looduslikus seisundis koridor vähemalt 100 meetri laiuse ja avamaastikul 200 m laiuse alana. Sellised koridoride läbimõõdud ei ole meie hinnangul eeldatavalt piisavad. Metsamaastikus 100 m laiune koridor sobib eeldatavalt ainult metskitsest väiksematele metsloomadele vabalt liikumiseks, mistõttu sisuliselt on tegemist rohelise võrgustiku koridori läbilõikamisega. Koridoride laius sõltub sellest, millise hierarhilise tasandi tugialasid ühendatakse ning milliste liikide liikumiste jaoks need mõeldud on. Näiteks kui koridori põhifunktsiooniks on kahe suurulukite refuugiumi vahelise rändekoridorina toimimine (sh ka

Tingimuse muutmist (täpsustamist) kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel. Selgitame, et Rapla üldplaneeringuga ei kavandata vähendada rohelise võrgustiku koridoride laiuseid võrreldes kehtiva maakonnaplaneeringuga. Pigem on määratud mitmeid täiendavaid kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridore. Üldplaneeringuga jäätakse

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 38 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

metsasisestele elupaikadele spetsialiseerunud inimpelglikele ning aeglaselt levivatele liikidele) siis on koridori laius vähemalt 500 meetrit. Rapla maakonnaplaneeringuga on rohelise võrgustiku koridoride keskmiseks laiuseks sõltuvalt rohelise võrgustiku tasandist ja koridori eesmärgiks määratud 300 m kuni 20 km (kohaliku tasandi koridor 300 m - 2 km). Rohelise võrgustiku koridori sidusust potentsiaalselt mõjutava (läbilõikava) tegevuse kavandamisel tuleks enne otsustamist eelnevalt koostada eksperthinnang.

kehtima MKP tingimus, et looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku koridorides ei tohi langeda alla alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Lisaks on kehtestatud täiendav tingimus, et säilima peab vähemalt 100 m laiune koridor metsamaastikul ja 200 m laiune koridor avamaastikul. See tingimus kehtib „kitsaste“ koridoride puhul kus 70% tingimus ei taga piisavalt laia koridori. Sellistel koridoridel ei ole võimalik seada tingimuseks 500 m säilimist, sest koridor ei pruugi juba algselt nii lai olla.

213. Rohevõrgustikku käsitlevate soovituste juures võiks mainida ka päikeseparkidega seonduvat, kuna neid on kavandatud ka metsamaale. Vaja oleks välja tuua seisukohad, millisel juhul neid poleks soovitatav metsamaale rajada.

Teemakäsitlust täpsustatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

214. Palume ÜP seletuskirja punktis 6.2.1 (lk 40-44) väärtuslike maastike juures kaitsealade nimetused õigeks korrigeerida.: „Jalase küla kaitseala“ Jalase maastikukaitsealaks ja „Seli-Angerja servamoodustised“ Seli-Angerja maastikukaitsealaks.

Ettepanekuga arvestatakse.

215. ÜP seletuskirja punkti 6.3.2 (lk 53-54). Puhke- ja kaitsemetsade majandamise soovituste hulka võiks lisada ka selle, et raielangile tuleks alles jätta olemasolevaid noori puid, mis tagaksid metsa mitmekesisuse ja kiirema uuenemise. Praegune lageraiete metoodika on vastupidine: eelkõige raiutakse maha alusmets ning siis alles suured puud, kusjuures säilikpuudeks jäetakse üksikud sirged puud, mis tuult ei kannata. Seetõttu jäävad langid hiljem ikkagi soovitust lagedamaks.

Ettepanekuga arvestatakse.

216. ÜP seletuskirja punkt 6.5.8 (lk 71-75). Päikeseparkide rajamist puudutav osa võiks käsitleda ka päikeseparkide kavandamist kaitstavate liikide elupaikadele ja väärtuslikele niidukooslustele. Ka sellistele aladele tuleb ehitamist vältida. Tuuleparkide puhul on näiteks kirjas, et nende rajamisel tuleb minimaalselt metsa raadata. Päikeseparkide puhul on see samuti asjakohane, sest ka metsadesse soovitakse päikeseparke ehitada.

Ettepanekuga arvestatakse. Teemakäsitlust täpsustatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 39 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

217. KSH aruande punktis 4.1.5.1 tabelis 9 (lk 59) on esitatud kinnitatud põhjaveevarud Rapla vallas. Tabelis on märgitud Ordoviitsium-Kambrium kinnitatud varuks 300 m3 /ööpäevas ja varu kehtivuse ajaks 01.01.2038. Rapla linna Ordoviitsium-Kambrium põhjaveevaru on kinnitatud keskkonnaministri 26.07.2016 käskkirjaga nr 1-2/16/743 „Rapla põhjaveemaardla põhjaveevaru kinnitamine Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi- Kambriumi veekihtides“. Eelnimetatud käskkirja kohaselt on Rapla linna Ordoviitsium-Kambrium põhjaveevaru 1800 m3 /ööpäevas ja selle kasutusaeg on 31.12.2043. Palume tabelis 9 parandused teha.

Ettepanekuga arvestatakse.

218. ÜP lisa Alu, Kuusiku ja Kaiu alevike kaartidel on märgitud Alu Sassiani puurkaev (katastrinumber 1679), Kuusiku aleviku puurkaev (katastritunnus 8978) ja Kaiu puurkaev (katastrinumber 9440), kus on kõigil märgitud maakasutuse juhtotstarbena elamumaa. Puurkaevud peavad asuma tehnoehitiste maa-alal. Nimetatud puurkaevude sanitaarkaitsealad on 50 m. Alu Sassiani puurkaevu ei kasutata küll igapäevaselt, aga on reservkaevuks. Tuua sisse vastavad parandused.

Maakasutusplaanile ei ole puurkaeve märgitud. Puurkaevude olemasoluga ja sanitaarkaitseala rakendamisega tuleb arvestada detailplaneerimisel ja projekteerimistingimuste andmisel. ÜP kui üldise tasandi joonisel ei pea olemasolevaid puurkaeve kajastama (PlanS ei sätesta, millises mahus taustainfot joonisel kajastada), sellest tulenevalt ka üldisel tasandil määratavast juhtotstarbest objekte nö välja lõikama.

219. ÜP lisa Kuusiku aleviku ja Rapla linna kaarditel on märgitud Kuusiku (Puhastuse tn 16 kinnistul (katastritunnus 66801:001:0928)) ja Rapla linna reoveepuhastid kaardi kohaselt elamumaale. Kuusiku puhul ei ole maakasutust ei ole märgitud ning Rapla linna puhul on märgitud tootmismaa, kuid reoveepuhastid peavad asuma samuti tehnoehitiste maa- alal. Tuua sisse vastavad parandused.

Teemakäsitlus vaadatakse üle. Märgime, et reoveepuhastitele ei pea ilmtingimata maakasutuse juhtotstarvet määrama. Nt olukorras, kus biotiigid likvideeritakse, ei vastaks maakasutus määratud juhtotstarbele ja selle muul kasutusel kasutuselevõtmine oleks ÜP muutev.

220. ÜP lisa Rapla linna kaardil on märgitud Pihlaka puurkaev (katastritunnus 54871) ja Uusküla puurkaev (katastritunnus 8549), kus on maakasutuseks määratud tehnoehitiste maa-ala (tumelilla värv), aga lühendiks on märgitud OJ. Kaardi legendi kohaselt on tehnoehitise maa-ala tähiseks OT. Palume korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse. Tähis joonisel korrigeeritakse.

221. ÜP lisa Juuru aleviku kaardil on märgitud Juuru reoveepuhasti, mis asub Puhasti kinnistul (katastritunnus 24005:002:0146). Maakasutuseks on märgitud elamumaa, aga peab olema määratud tehnoehitiste maa-alana.

Arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 40 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Juuru aleviku reoveepuhastil on järelpuhastiks kaks biotiiki. Veeseaduse (VeeS) § 134 lg 1 kohaselt on kanalisatsiooniehitise kuja kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. VeeS § 134 lg 4 ja 5 kohaselt arvestatakse kanalisatsiooniehitise kuja ulatust kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest ja kanalisatsiooniehitise kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise protsessi tehnoloogilisele osale. Seega ei saa Juuru reoveepuhasti ja järelpuhastiks olevate biotiikide maa olla elamumaa. Tuua sisse vastav parandus.

222. ÜP lisadena esitatud kaartidel peavad ühisveevärgi puurkaevudel ja reoveepuhastusseadmetel maakasutuseks märgitud olema tehnoehitiste maa-ala. Kaardil Rapla valla maakasutusplaan on nt Kabala reoveepuhasti (asub Puhastusseadme kinnistul, katastritunnus 65401:002:0171), Purku reoveepuhasti (asub Purku biopuhasti kinnistul, katastritunnus 66801:001:0005), Raikküla reoveepuhasti (asub Raikküla biopuhasti kinnistul, katastritunnus 66801:001:0010), Järlepa reoveepuhasti (asub Puhasti kinnistul, katastritunnus 24004:001:0274) maakasutuseks märgitud tootmismaa aga peab olema tehnoehitiste maa-ala. Seega tuleb ka kõikide ÜP-ga hõlmatud külade reoveepuhastite ja puurkaevude maakasutus üle vaadata.

Ettepanekuga arvestatakse reoveepuhastite osas.

223. ÜP lisadena esitatud kaartidel on märgitud tuletõrje veevõtukohad, kuid pole märgitud ühisveevärgi puurkaevusid ja puhastusseadmeid. Palume ühisveevärgi puurkaevud ja puhastid ka eraldi tingmärkidega välja tuua nagu tuletõrje veevõtukohad on toodud.

Ettepanekut kaalutakse.

224. KSH aruande punktis 4.4.1.3 (lk 85) on vale väide, et Rapla linnas on üheks kaugkütte teenuse pakkujaks AS Eraküte, kuna selleks on juba aastaid AS Utilitas Eesti. Palume korrigeerida.

KSH aruanne asjakohastatakse märkustest lähtuvalt.

225. KSH aruande punktis 4.4.1.3 (lk 85) on loetletud erinevates asulates tegutsevad kaugkütte pakkujad kuid pole nimetatud, et Järlepas pakub seda N.R.Energy OÜ ning Juuru osas on kaugküttega hõlmatud aleviku keskosa valla asutused (koolimaja, kultuurimaja, lasteaed, hooldekodu) ning teenust pakub valla allasutus Rapla Varahaldus. Palume korrigeerida.

226. KSH aruande punktis 4.4.2.1 (lk 87) võiks kajastada ka tööstusettevõtetele tehtud mürauuringuid ja mürakaarte.

Mürauuringuid puudutav info lisatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 41 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

227. KSH aruande punktis 4.5.2 (lk 94) toodud tabelis on kajastatud ainult üks tankla Rapla linnas ja kaardil on märgitud Rapla linnas ainult kahe ohtliku ettevõtte ohuala. Samas on Rapla linnas viis tanklat (kaks Hepa OÜ, Neste, Olerex, Circle K tanklad). Palume täiendada nii KSH aruannet kui kaardil märgitud ohtlike ettevõtete asukohti.

Ohtlike ja suurõnnetuseohuga ettevõtete osas on lähtutud Maa- ameti vastavast kaardirakendusest. Andmed kontrollitakse KSH aruandes üle, kuid juhime tähelepanu, et enamik tanklaid ei liigitu ohtlikeks ettevõteteks.

228. Seletuskirjas ja KSH aruandes ei avane mitmed allmärkustena lisatud lingid ja viited. Nt ÜP seletuskirja punktis 3 (lk 15) ei avane allmärkusena lisatud Riigikantselei link. KSH aruande punktis 2.1 (lk 14) ei avane allmärkustes asuvad lingid. KSH aruande punktis 4.1.1 (lk 25) on teksti sees viitena „Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud“. KSH aruande lk 20 allviidetes on Raikküla valla jäätmekava lingi nimetuses viit Ambla valla jäätmekavale. Palun vaadata üle ka teised viited.

Ettepanekuga arvestatakse. Viited korrigeeritakse.

229. Suurepindalaliste päikeseparkide rajamise osas võiks Keskkonnaameti hinnangul kaaluda ka detailplaneeringu nõudmist, kuna need muudavad pikaajaliselt olulisel määral pargi alla jäävat maastikku ja maapinda.

Ettepanekut kaalutakse.

230. Seletuskirja punkti 6.2.2 alapunkti 8 esimese lause vajab korrigeerimist: „Hagudi mõisa viib kuhu Tallinn- Viljandi maanteelt viib pooleteise kilomeetri pikkune sirge sihitee“.

Arvestatakse.

231. Rahandusministeerium 12.08.2022

Palun lisada planeeritava ala pindala. Arvestatakse.

232. Seletuskiri lk 8 Mõiste ruumikogemus. Soovitus konsulteerida filoloogidega. Kas kogemust saab luua ja suunata? Õigekeelsus sõnaraamatus on selgitatud sõna kogemus järgnevalt: elus, tegevuses kogetu põhjal omandatud teadmine või oskus. Arvan, et kogemuse võib nähtu või tunnetuste põhjal saada, kogemuse saab ruumi kogedes. Sama ka Kehtna ÜP-s. Luua ja suunata saab ruumi, et saada hea kogemus.

Sõnastus vaadatakse üle.

233. Seletuskiri lk 11 Arvestada maaüksusele kohalduvate kitsendustega–see on seadusest tulenev kohustus, mitte hea tava.

Tekstiosa eemaldatakse.

234. Seletuskiri lk 11 Vältida naaberkinnistu õiguste ja huvide kitsendamist, kitsenduse möödapääsmatuse korral taotleda naabri nõusolek –ei soovita sellist nõuet

Sõnastus vaadatakse üle.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 42 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

lisada, jätaks teise poole ära. Alati pole võimalik naabrilt nõusolekut saada. Selleks on oma seadusest tulenev menetlus.

235. Seletuskiri lk 11 Koostööd maaomanike ning teiste huvitatud ja puudutatud isikutega alustada võimalikult varases staadiumis, mis võimaldab laekuvaid ettepanekuid arvestada sisuliselt ega põhjusta vallale mainekahju–kas see on eesmärk? Võibolla peaks sõnastama peatüki pealkirja teisiti.

Sõnastust korrigeeritakse.

236. Seletuskiri lk 15 Rapla valla asustus toetub erinevate keskuste toimimisele4.Soovitame loetavuse huvides keskused loetleda. Ebamugav hoida kõrval maakonnaplaneeringut, eriti tavakodanikul.

Keskused on loetletud ja kirjeldatud seletuskirja ptk 3.

237. Vallas arendatakse välja Tallinn-Rapla-Türi maantee uus trass. Kas seda saab kindlalt lubada ja kas see on Transpordiameti kavas? Kuuldused on lubadusest, et heal juhul Kohilani.

Teedevõrgu arendamine on valla huvides, mistõttu pigem jäetakse trassivalikud ÜP-sse. Eesmärk on vältida tulevikus ebameeldivusi maaomanikele seoses ootamatult tekkida võivate ideedega trassi asukohavalikul.

238. Seletuskiri lk 19. Rapla linn ja alevikud vastavalt planeerimisseaduses (PlanS) toodud juhtudel – soovitus loetleda alevikud.

Ettepanekuga arvestatakse.

239. Seletuskiri lk 19. Kolmest ja enamast elamust koosneva ansambli püstitamisel – soovitaks kasutada elamugrupi.

Ettepanekuga arvestatakse.

240. Seletuskiri lk 19. Detailplaneeringu koostamisel arvestada vajadusega sõlmida arendajaga haldusleping nii detailplaneeringu koostamiseks kui ka detailplaneeringukohase avalikuks kasutamiseks mõeldud taristu väljaehitamiseks. Kas seda on vaja üldplaneeringusse? Kui siis soovitus tõsta viimaseks lõiguks.

Sõnastuse muutmist kaalutakse. Mööname, et ÜP eesmärk tõesti ei ole seadusi ümber kirjutada.

241. Seletuskiri lk 19. Maa-alade planeerimisel ei loeta detailplaneeringut üldplaneeringut muutvaks juhul, kui maakasutuse muutus on tundlikuma/vähe mõjusid tekitava maakasutuse suunas (nt tootmise maa-ala asemele kavandatakse elamumaa).

Põhimõtete väljajätmist kaalutakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 43 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Milline seadus seda kinnitab? Planeerimisseaduses on selgelt juhtotstarbe muutmine.

242. Seletuskiri lk 19. Arvestada teadmisega, et sõltuvalt asjaoludest ja olukorrast võib ühel juhul lihtsamaks osutuda detailplaneeringu menetlus ning teisel juhul projekteerimistingimuste menetlus. Menetlusliigi valib vallavalitsus. –see on ebaoluline lause.

243. Seletuskiri lk 21. Üldplaneeringu joonisel üldplaneeringu täpsusastmes – Üldplaneeringut ei saa muus täpsusastmes teha.

Sõnastust korrigeeritakse.

244. Seletuskiri lk 22. Hoonete arhitektuurses lahenduses lähtutakse väljakujunenud hoonestusstruktuurist (korruselisus, maht) ja hoonestusjoonest. – Soovitame kasutada ühte mõistet. Mõistetes ehitusjoon.

Ettepanekuga arvestatakse.

245. Seletuskiri lk 23. Hoiduda krundi risustamisest väikeehitistega – subjektiivne mõiste, kuidas seda rakendada?

Ei arvestata, kuna ÜP üldistusastmes on võimatu määratleda, mitu väikeehitist krundile ehitada võib. Tingimus annab omavalitsusele võimaluse väikeehitistega risustatud krundi omanikuga läbirääkimiste pidamiseks.

246. Seletuskiri lk 23. Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundi (katastriüksuse) pindalast -75% -Sellisel juhul vaadata üle, kas krundile mahub haljastus, parkimine.

Tingimused vaadatakse üle.

247. Seletuskiri lk 23. Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: vältida piirdeaedu; piirdeaia möödapääsmatuse korral kujundada see avalikku ruumi sobiv. Lubatud on haljaspiirded – Kuna segahoonestusalale jääb ka ühepereelamuid, soovitaks sõnastust täpsustada.

Sõnastus vaadatakse üle.

248. Seletuskiri lk 24. Uute eluhoonete kavandamisel suurema liiklussagedusega teede või tootmisalade läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks.– Selle asemel kasutada: „Tagada tingimused vastavalt normidele“ või täpsustada, millised on head tingimused.

Sõnastuse muutmist kaalutakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 44 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

249. Seletuskiri lk 24. Krundi minimaalne suurus vähemalt 800 m2. Rapla valla visioon on looduskeskne piirkond. Väärtus on väikelinn Rapla. Lubaksin olemasolevatele 800 m2 kinnistutele ehitamise, aga uute kruntide moodustamise puhul võiks olla 1000 m2 miinimum. Täpsustada kas ridaelamu boksil on sama suur pind kui ühepereelamul.

Kaalutakse tingimuse muutmist.

250. Seletuskiri lk 25. Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus: Hoone võib olla lähimate naaberhoonetega samakõrgune; ühe korruse võrra kõrgemat hoonet võib kavandada puudutatud naabrite nõusolekul – kas saab naabril olla nii suur keelamise ja otsustamise õigus, kas selleks on seadusest tulenev võimalus? Ei paneks nii jäika tingimust. Otsustajaks KOV.

Ettepanekuga arvestatakse. Tingimus sõnastatakse järgmiselt: „Järgida tuleb piirkonna hoonestusele omast kõrgust“.

251. Seletuskiri lk 25. Arhitektuursed, ehituslikud ja kujunduslikud tingimused: Ehitamisel (sh rekonstrueerimine, renoveerimine, juurdeehitused) arvestada väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse traditsiooniga (ehitusmaht, katusekuju, viimistlusmaterjalid). Ehitusseadustikus on selle kohta mõiste ümberehitamine.

Ettepanekuga arvestatakse.

252. Seletuskiri lk 28. Krundi (katastriüksuse) minimaalne suurus: Koormusindeks üldjuhul vähemalt 1009 – sellest väga keeruline aru saada.

Arvestatakse. Mõistet täpsustatakse.

253. Seletuskiri lk 28. Hoonete suurim lubatud arv ja paigutus krundil (katastriüksusel): Hoonete lubatud suurim arv määratakse detailplaneeringuga – hajaasustuses DP-d pole nõutud. Mõelda läbi ka selline olukord.

Tingimus vaadatakse üle. Hajaasustuses ei ole üldjuhul vajalik piirata hoonete arvu. Paigutust krundil kitsendavad õigusaktid. Täiendava kitsenduse kavandamine ÜP-ga suurendab omavalitsuse halduskoormust, kuid ei paranda kuidagi ruumi kvaliteeti.

254. Seletuskiri lk 30. Ülenormatiivse müra leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema vähemalt 50 m lai –kas seda on võimalik alati täita, näiteks tiheasustuses olemasoleva tootmismaa kasutusele võtmise puhul. Võiks täpsustada ja anda ka muid võimalusi.

Tingimust täpsustatakse, et „üldjuhul 50 m“. Kaitsehaljastus võib olla kitsam või sellest loobuda, kui kasutatud on teisi piisavaid meetmeid häiringute leviku tõkestamiseks. Kaitsehaljastus võib olla ühtlasi krundi haljastatav/looduslikuna säiliv osa.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 45 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

255. Seletuskiri lk 34. Puhke-ja virgestusmaa kasutus ja ehitustingimused punkt 5. Kas nii konkreetsed nõuded ei või saada arenduse takistuseks. Hoolekandeasutustele soovitaks pigem oma puhkeala kavandada, mis oleks hoolekandeasutuse juures. See ei peaks olema asukohavalikut piirav.

Punkti 5.2 sõnastust täpsustatakse: hoolekandeasutusi rajades tuleb hoolekandeasutuse juurde rajada ka puhkeala.

256. Seletuskiri lk 36. Aianduse maa-ala on linnalise asustusega aladel väikesemahulise aiasaaduste kasvatamise maa – kasutada mõistet tiheasustusala

Arvestatakse.

257. Seletuskiri lk 37. Riigikaitse maa-ala. Kui riik plaanib Kopramäe kinnistule kavandada riigikaitselist asutust, siis võiks seda juba üldplaneeringuga kavandada.

Kopramäe kinnistule riigikaitse maa- ala planeerimise ettepaneku esitas eelnõu avalikustamise ajal Kaitseministeerium, millega arvestatakse.

258. Seletuskiri lk 39. Kvaliteetse avaliku ruumi loomine on eelkõige oluline Rapla linnas ja alevikes – kas mujal on vähem oluline? Võiks muuta, et tagada kogu vallas.

Ettepanekuga arvestatakse. Täpsustatakse, et eelkõige tiheasustusega aladel, kuid kooskäimiskohtadena (külaplatsid vms) ka mujal vallas.

259. Seletuskiri lk 41. Käesoleva planeeringuga on täpsustatud väärtuslike maastike piire ja kasutamistingimusi. Palun tuua planeeringu lõpus eraldi peatükina välja maakonnaplaneeringu täpsustamine, muutmine. Kui võimalik, võiks lisada skeemi, kust on näha, kus täpsustatakse.

Ettepanekutega arvestatakse.

260. Seletuskiri lk 52. Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus määratud rohevõrgustiku piire ja kasutamistingimusi. Palun lisada see lõik ka maakonnaplaneeringu täpsustamise peatükki.

261. Seletuskiri lk 52. Suurimetajate läbipääsu piirkonnad ja ökoduktide eeldatavad asukohad – ökuduktide asukohad on praeguseks ajaks paigas, osad ka ehituses. Palume sõnastust vastavalt parandada.

262. Seletuskiri lk 56 Peatükk 3.5.1 Ehituskeeluvööndi vähendamine. Kopramäe detailplaneeringuga on ehituskeeluvöönd vähendatud Keila jõest 25 meetrini. Keskkonnaministri korraldus manuses. Seega puudub Rebase tn 2, Kopramäe tn 4 ja Kopramäe tn 2 vajadus taotleda ehituskeeluvööndi

Ehituskeeluvööndi vähendamise otsuste kajastamisega ÜP-s vähendamine põlistatakse. Täiendavat vähendamist nimetatud maaüksuste osas ÜP-ga ei taotleta.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 46 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

vähendamist. Vähendatud on detailplaneeringuga ka Hellenurme 12 ja 15 ehituskeeluvööndid 25 m ulatuseni. Kahjuks ei leia maavalitsuse ajast säilitatudarhiivist planeeringut.

263. Seletuskiri lk 57. Sulupere küla/Uuskülas on tegemist on üksikelamupiirkonnaga, mille lähipiirkonnas on kõikjal EKV vähendatud (nt Laadamäe detailplaneeringualal). Täiendav vähendamine 25 meetrini loob tingimused ehituskeeluvööndisse tekkinud ehitiste seadustamiseks ning olemasolevate hoonete laienduste kavandamiseks – soovitus paremini sõnastada, parem põhjendus leida. Keskkonnaamet ei poolda sõnastust ebaseaduslik ehitis. Tõenäoliselt ei ole kõik ebaseaduslikud, vaid vallal ei ole säilinud dokumente. Ebaõiglane on kirjutada üldplaneeringu seletuskirja, et ehituskeeluvööndisse on tekkinud ehitised, kui on teada et detailplaneeringud on koostatud, aga dokumendid pole arhiivis säilinud.

Teemakäsitlus ja sõnastus vaadatakse üle. On kahtlemata tõsi, et kõiki dokumente ei ole arhiivides säilinud. Senise praktika kohaselt kaalub Keskkonnaamet ebaseaduslike ehitiste seadustamise võimalust üldplaneeringu koostamise raames.

264. Seletuskiri lk 62. Rapla ringsõit on viidatud maakonnaplaneeringule. Arvan, et ringsõidu vajadus ja koridori säilitamine on ka Rapla valla huvides. Võiks ühe lausega lisada, miks vaja.

Arvestatakse.

265. Seletuskiri lk 63. Üldplaneeringuga teede avalikuks kasutuseks määramise ettepanekuid ei tee. Planeeringu kehtestamise järgselt saab teid määrata avaliku kasutusega teedeks vallavolikogu otsuse alusel. Avaliku kasutuse ettepanekuga teed määratakse juhtumipõhiselt omavalitsuse kaalutlusotsusega. –vastuolu, ei määrata ja siis avaliku kasutuse ettepanekuga teed on määratud järgmiste kriteeriumite põhjal. Viimase kriteeriumi punktina võiks lisada muul kaalukal juhul. Soovitatav sõnastus näiteks: Eratee avalikult kasutatavaks määramine toimub õigusaktides sätestatud korras. Üldjuhul sõlmitakse valla ja kinnistuomaniku vahel kokkuleppe, seades kinnistule servituut. Erandkorras rakendatakse sundvõõrandamist. PÕHIMÕTTED ERATEE AVALIKUKS KASUTAMISEKS MÄÄRAMISEL

Teemakäsitlus vaadatakse üle.

266. Seletuskiri lk 69. Tuletõrje veevõtukohad. Jääb arusaamatuks, kas vallavalitsus võtab kohustuse korrastada olemasolevad mahutid. Siis võiks selle elluviimiskavasse lisada.

Õigusaktid ja tavapäraselt ka ÜP ei täpsusta, kes tuletõrje veevõtukoha rajab, seega ka korras hoiab. Võimalikud on erinevad variandid.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 47 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Üldistes huvides kasutatavad veevõtukohad, mis on vallale või valla vee-ettevõttele üle antud, hoiab korras vald, eraomandis asuvad (sh mahutid) hoiab korras omanik.

267. Seletuskiri lk 71. Biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete kompostimiseks kavandatakse planeeringuga Kompostimisalasid – jääb selgusetuks kas selle planeeringuga või tehakse uus planeering.

Kompostimisalad on kantud maakasutusplaanile, seega koostatava ÜP-ga kavandatavad.

268. Seletuskiri lk 72. Tuuleparkide kavandamine punktid 1.2 –1.3 on kohaliku omavalitsuse ülesanded. Kas on vajadus nende punktide siia peatükki kirjutamine?

Kuna HMS lubab ülesandeid teatud määral delegeerida, jäetakse protsessi loogika kajastamise huvides sisse. 269. Punkt 1.10 – riiklik regulatsioon on koostamisel, kompensatsiooni summad

määratud, peaks varsti jõustuma.

270. Seletuskiri lk 79. Asustusüksuse piiride muutmine. Palun lisada tingmärgid. Mida tähendab joonisel 7 teiselpool raudteed punane joon? Vist on ehituskeeluvööndi vähendamise ettepaneku joon jäänud? Kuusiku tee äärde ka tumepunane joon jäänud, ilmselt pole vajadust.

Arvestatakse. Skeemid vaadatakse üle ning vajadusel korrigeeritakse.

271. Seletuskiri lk 80. Peatükk 8. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE. Jätab arusaamise, et vald räägib endaga. Ettepanek on Keskkonnamõju strateegilise hindamise ettepanekud tõsta vastavate teemade juurde.

Ei nõustu seisukohaga. Ühes peatükis KSH ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise kajastamine on ülevaatlik ja informatiivne. Vastavate teemade juures menetluskäigu kajastamine hägustaks ÜP fookust.

272. Tuua sisse parandused ja võtta arvesse soovitused Rapla joonises: 1. Mahlamäe 10 kehtestatud, joonisel haljasala 2. Nurga detailplaneeringu ala on liitunud Rapla linna kanalisatsiooniga. Kopramäe detailplaneeringu alal on oma puhastusseade. Kui Kopramäe perspektiivsena mõeldud, siis põhjendamatult jäetud välja üks krunt, mis on hoonestamata. 3. Krookuse tn 1 detailplaneering on avalikustamisel, planeeritakse elamumaad. Miks joonisel kaubandus maa? 4. Lepa tn 4a on detailplaneeringuga muudetud korterelamumaaks

Vaadatakse üle vastavalt tegelikule olukorrale või DP tingimustele. Krookuse tn 1 DP on algatatud üldplaneeringut järgivana ärimaade kavandamise eesmärgiga.

273. 5. Ettepanek võtta Rapla linnas miljööväärtusliku ala hulka ka muusikakooli ja Kesklinna kooli park.

Ettepanekut kaalutakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 48 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

274. Tuua sisse parandused ja võtta arvesse soovitused Valla joonisel: – 1. Maakonnaplaneering – kas on vajadust eraldi välja tuua? Võiks kanda Üldplaneeringusse üle. 2. Eristada tugialad ja rohekoridor 3. Tuulepargi tingmärk võiks olla paremini eristatav 4. Soovitus näidata lennuvälja piiranguvööndi

Ettepanekut arvestatakse osaliselt. Maakonnaplaneeringu kajastamine on vajalik riigi tasandi vajaduste eristamiseks, millega ÜP koostamisel on tulnud arvestada. Tugialad ja rohekoridor eristatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel. Tuulepargi tingmärk on selgesti eristatav. Lennuvälja piiranguvööndid on joonistel.

275. OÜ Avaare Kinnisvara 12.08.2022

Vaino kinnistule on kehtestatud detailplaneering (DP number omavalistuses DP-016.04, kehtestamise kuupäev 26.06.2008). Antud dokumendis puuduvad krundisisesele ehitusalale kitsendavad tingimused naaberkinnistute Kastani tn 3a ja Kastani tn 7c tootmistegevusest tulenevalt. Esitatud üldplaneeringu lahenduses on loodud naaberkinnistute Kastani tn 3a ja Kastani tn 7c tootmistegevusest tulenevalt Vaino kinnistule ebaproportsionaalselt ning põhjendamatult suur kaitsehaljastuse maa-ala. Üldplaneeringu seletuskirja eelnõu punktist 5.11 (4) tulenevalt kaitsehaljastuse maadel ei ole üldjuhul ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse rajamistöödeks, kergliiklustee või tehnovõrgu rajamiseks. Seega üldplaneeringu eelnõu praegusel kujul kehtestamise korral muutuks ja väheneks kehtivas detailplaneeringus ettenähtud ehitusala oluliselt ja omanike õigusi kahjustaval määral. Arvestades muutunud seadusandlust ja väärtustades kõrgekvaliteedilise elukeskkonna loomist nõustume kaitsehaljastuse maa-alade kavandamisega tootmishoonetega piirnevatest kinnistutest 50 m ulatuses. Antud kaugus on üldplaneeringu eelnõus võetud eesmärke arvestav. Vastav ettepanek dokumendi lisas. Eeltoodust tulenevalt muuta avalikule väljapanekule esitatud üldplaneeringu lahendust Vaino kinnistu osas ja arvestada esitatud ettepanekuga.

Vallavalitsuse ja majanduskomisjoni esindajatest koosnev töögrupp nõustub ettepanekuga vähendada kaitsehaljastuse vööndit 50 meetrini tootmishoonetest ja kavandada Vaino maaüksusele kortermajade piirkond.

276. Kaitseministeerium 15.08.2022 nr 12-1 /21/2650

Palume üldplaneeringus Kaitseliidu Rapla maleva staabi- ja tagalakeskust Kuusiku lasketiiru kinnisasjale mitte planeerida ning kavandada selle perspektiivne asukoht Sulupere külas asuvale Kopramäe kinnisasjale (katastritunnus 66901:001:0314).

Arvestatakse.

277. Palume korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja peatüki 5.15 „Riigikaitse maa-ala“ üldiste kasutus- ja ehitustingimuste punkti 4 sõnastust. Praegu on seal märgitud, et riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks kasutatakse valla

Arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 49 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

metsa-alasid. Selline sõnastus on mitmeti mõistetav. Täpsustame, et riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatakse eelkõige riigimetsa alasid metsaseaduse § 36 lõike 1 punktide 2 ja 3 alusel. Muid metsaalasid kasutatakse väljaõppeks vaid kokkuleppel metsaomanikuga.

278. Riigimetsa Majandamise Keskus 15.08.2022 nr 3-1.1/2022/3698

RMK ei kiida heaks maantee rajamist läbi metsamaastiku (Väljataguse, Juula ja Valtu külas). Kavandatav teekoridor lõikab ligikaudu 2 kilomeetri pikkuselt tervikliku pika ja kitsa RMK metsamassiivi mitmeks lahustükiks. Suur osa metsamaastikust muudetakse lindudele ja loomadele elamiskõlbmatuks ja ohtlikuks ning tekib uus häiriv müra ja heitgaaside allikas. Juhul kui tee rajamine on möödapääsmatu, tuleks paigaldada kogu teetrassi ulatuseas efektiivsed müratõkked. Lindudele ja loomadele tuleks võimaldada ohutu läbipääs.

Seisukoht võetakse teadmiseks kuid ümbersõidu teekoridori planeerimine lähtub kehtivast maakonnaplaneeringust ja järjepidevuse printsiibist (kehtiv Rapla valla üldplaneering). Rapla maakonnaplaneering toob välja, et Rapla linnale, kui maakonna keskusele, on vajalik Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaerepereni. ÜP kavandab teekoridori üldisel tasandil, põhimõttena, et ühenduse loomine on vajalik. Täpne tee asukoht koos vajalike rajatistega (läbipääsud, müratõkked jne) määratakse projektiga.

279. Väljapoole raudtee maa-ala müra leevendamiseks mitte kavandada ulatuslikke puhvertsoone või kaitsehaljastus-alasid, vaid selleks näha ette efektiivsed müratõkked vahetult raudtee koridori (näiteks Rail Balticu Järvakandi lõik).

Ettepanekuga ei ole võimalik olemasoleva raudteetrassi osas arvestada, kuna senine praktika on näidanud, et Edelaraudteel, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil ning omavalitsusel puuduvad vahendid müratõkete rajamiseks raudtee vahetus koridoris. Haljastusega selle eesmärgi saavutamine eeldab vaid ulatuslikust lageraiest hoidumist puhvertsooni ulatuses. Puhvertsoonid on väikesel alal ega tohiks riigi korraldatavat metsamajandamist kuidagi pärssida.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 50 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Rail Balticuga seotud kaitsehaljastuse vajadust nähakse ette Rapla peatuse asukohas, kus ei ole võimalik kogu peatuse ala ja selle juurdepääsuteid eraldada müratõkkeseintega. Samuti peab arvestama, et peatuse puhul põhjustab häiringuid lisaks otsesele rongiliiklusele ka peatusega seotud taristu kasutus (parkimisalad jne). Ettevaatuspõhimõttest nähtuvalt ei nähta seega antud piirkonnas ette elamualade täiendavat laienemist vahetult peatusega külgnevale alale, vaid sinna nähakse ette olemasolevate elamute kaitseks häiringute eest kaitsehaljastuse ala.

280. RMK ei pea õigeks üldist põllumajandusmaastiku avatuse nõuet väärtuslikel maastikel. ÜP seletuskiri – „ …üldiseks eesmärgiks on…traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri ning põllumajandusmaastiku avatuse säilimine… “ Sõnastuses piirduda üldise eesmärgi sõnastamisel – „ … üldiseks eesmärgiks on traditsioonilise asustus- ja maakasutusmustri säilimine… “ ÜP seletuskiri – „Põllumajandusmaad tuleb säilitada avatuna“ Antud lause võiks olla sõnastatud „Põllumajandusmaadel tuleks võimalusel hoida avatumat maastikuilmet“ … . Praeguse ÜP seletuskirja sõnastuse järgi tuleks põllumajanduslikud kõlvikud ilmtingimata avatuna hoida, kuid selline nõue on vastuolus nii kliimapüüdlustega, kui ka loodusliku mitmekesisuse tagamise tingimusega, mida ei tohiks eirata ka väärtuslikel maastikel. Meie hinnangul ei tohiks eesmärgiks olla maastiku konserveerimine, vaid maastikuilme säilitamine mõistlikus proportsioonis, arvestades inimkonna tuleviku väljakutseid ja võimaldades sealjuures maakasutuse ajakohastamist.

Traditsiooniline asustus- ja maakasutusmuster iseloomustab hästisäilinud külade, teede, põllu- ja metsamassiivise omavahelist paigutust. Üks osa sellest on põllumajandusmaastiku avatus, mis tagab vaadete säilimise/avanemise (kaug- ja lähivaated). Avatud põllumajandusmaastikud on traditsioonilise maakasutusmustri lahutamatu osa, mida on väärindatud väärtuslikuks maastikuks määramisega. Rapla vald on seisukohal, et ka väärtuslikuks põllumajandusmaaks määramata põllumajandusmaa on väärtus ning nende metsastamine ei tohiks olla eesmärk omaette. ÜP ei kitsenda metsa- ja põllumaa proportsiooni muutumist ajas, mis peaks

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 51 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

võimaldamagi maakasutuse ajakohastamist vastavalt mõistlikele vajadustele.

281. ÜP seletuskiri – „Metsamaastikus on vajalik arvestada pärandkultuuriobjektide asukohtadega, tagamaks nende säilimist juhul, kui kavandatakse raadamist … „ Selle kasutustingimuse seostamine ainuüksi metsamaastikuga on meelevaldne, sest peale raadamist jääb pärandkultuuri objekt kaitseta, kuna raadamisjärgsel maakasutuseviisil seda kohustust enam ei ole (ei ole metsamaastik). Sõnastada antud tingimus üldisena, mis kehtiks kõigile maakasutusviisidele ja maastikele.

Ettepanekuga arvestatakse. Sõnastust korrigeeritakse nii, et tingimus kehtib üldisena.

282. Üldplaneeringu seletuskirjas väidetakse, et metsamaa kõlvikud on rohumaade ja põllumaade hulgast välja võetud, kuid meie tõdesime vastupidist – nimekirjas olid ka metsaeraldised mis on metsastunud või metsastatud (metsaseaduse mõistes on tegemist metsaga) või lati, keskealised, valmivad ja küpsed metsad. Leidsime vaid kaks eraldist, mis võiksid kvalifitseeruda väärtuslikuks põllumaaks: ID 182412 – põld rendil ID 121684 – põld rendil Täpsustused teiste eraldiste kohta leiab saadetud dokumendist. RMK hinnangul on täpsustatud maatükke väärtuslikuks põllumaaks mitte määrata või vajadusel ühiselt üle vaadata ja koostöös RMK-ga arvata nende hulgast välja alad mis ühel või teisel põhjusel väärtuslikuks põllumaaks ei kvalifitseeru. Ettepanek on rakendada väärtuslikuks põllumaaks kvalifitseerumise pindalalist tingimust 2 hektarit mitte massiivi vaid katastriüksuse põhiselt – siis selliseid ebamõistliku kuju ja pindalaga „väärtmaatükke“ ei tekiks.

Pindalaline tingimus (2 ha massiiv) on üleüldine, selle muutmine ainuüksi Rapla valla osas ei ole põhjendatud. Konkreetsed ettepanekud väärtuslikuks põllumajandusmaaks määramise või määramata jätmise osas vaadatakse üle.

283. Üldise põhimõttena ei pea RMK õigeks selliste metsa-alade määratlemist puhkemetsadena, kus koduomanikest piirinaabrite huvigrupp piirdub üksikute majapidamistega ja konkreetsed avaliku huvi objektid või tõsiseltvõetavad muud ajendid puuduvad. RMK ootaks omavalitsuselt ka selgitusi kavandatud uute puhkemetsade ja RMK ettepanekute muutmise ajendite kohta. ÜP seletuskiri – „Puhkemetsad võivad osaliselt täita ka kaitsemetsa rolli, leevendades asulale maantee/raudtee poolt avalduvat negatiivset mõju.

Seisukoht teadmiseks võetud. ÜP KSH aruandesse lisatakse puhke- ja kaitsemetsadeks määratavate alade kaupa selgitused, miks antud alasid peetakse puhkeväärtust kandvateks.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 52 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Kaitsemetsad on metsad, mille roll on kaitsta asulat negatiivsete mõjude eest. Sellised puhkemetsad (RMK KAH alad) üldjuhul ei sobi kaitsefunktsiooniga metsadeks, sest need asuvad asustuse ja metsamassiivide (kust negatiivset keskkonnamõju (müra,saaste, tolm) ei tule) vahel . Reaalsus on hoopis vastupidi - müra ja saastet tekitavad inimesed ja see liigub asulatest metsaalale, mis on loomade ja lindude elupaigad. Sobiva paiknemise korral võivad sellised metsad osutuda inimestele hoopis müra võimendavateks kõlakodadeks. Palume puhkemetsadelt (RMK KAH alad, teavituskohustusega metsad) üldise põhimõttena avalikkusele selliseid ootusi mitte anda.

284. Kaitsefunktsioonist ei tohiks rääkida hüpoteetiliselt, vaid konkreetsetel juhtudel, kus see on reaalselt olemas. ÜP seletuskiri – “Tiheasustusaladega piirnevatele alale jäävatel metsamaadel tuleb raietegevust planeerida selliselt, et alal oleks tagatud kaugemas tulevikus erivanuseliste puistute kogum“ Lauset täiendada selgitusega, „et puhkemetsa alale ei kujuneks kogu ulatuseas ühevanuselist puistut“. Selgitus on vajalik, et vältida edaspidi vaidlusi selle üle, kui suur on puistu või mis on puistute kogum. ÜP seletuskiri – „Tiheasustusalal ja sellega vahetult piirnevatel aladel kooskõlastatakse raie kohaliku omavalitsusega enne metsateatise esitamist“. Selline nõue on arusaamatu, sest RMK kooskõlastab kogu 10 aasta raiekava omavalitsusega. 10 aasta raiekava koostamise käigus on nii omavalitsusel kui ka kogukonnal kaasarääkimise võimalus piisav. RMK-l on nende seisukohtadega arvestamise kohustus vastavalt õigusaktides, sealhulgas käesolevas ÜP-s, sätestatule. Ettepanek on see nõue välja võtta.

Ettepanekutega arvestatakse.

285. ID 7800 - RMK katastriüksus 65403:001:0520 (Valli) Ettepanek on seda maatükki puhkemetsade hulka mitte arvata, sest meie hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga. Põhjuseks RMK metsaalal puuduv kohalikest elanikest piirinaabrite suurem huvigrupp keda sealsed metsatööd otseselt mõjutaksid. Teada pole ka kogukonnale olulisi avaliku elu objekte. Raiealadega vahetult

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 53 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

külgnevate üksikmajapidamiste omanikega suhtlevad praakerid enne raitöid nii või teisiti.

286. ID 98962 - RMK katastriüksus 65402:001:0020 (Kuusiku ülejõe) Ettepanek on seda metsaala puhkemetsade hulka mitte arvata, sest meie hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga. Põhjuseks RMK metsaala puuduv koduomanikest piirinaabrite suurem huvigrupp keda sealsed metsatööd otseselt mõjutaksid. Tiheasustusala jääb metsaalast eemale – koguni teisele poole jõge, teada pole ka kogukonnale olulisi avaliku elu objekte. Ala pindala on ligikaudu 39 ha, mis on 13 ha külgneva majapidamise kohta. RMK sellel metsa-alal puhkemetsa funktsiooni ei näe, sest raiealadega vahetult külgnevate üksikmajapidamiste omanikega suhtlevad praakerid enne raietöid nii või teisiti.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

287. ID 91495 - RMK katastriüksus 66902:001:0011 (Kuusiku) Puhkemets on tehtud RMK ettepanekul, kuid omavalitsus on selle ulatust suurendanud Lauda maaüksuse piirist kuni RMK 2022-23 aastal ehitatava mahasõiduni ligikaudu 120 meetri võrra. Meie ettepanek on piiritleda puhkemetsa ala peale mahasõidu valmimist selle pikendusena selliselt, et mahasõit koos laoplatside ja metsaga teisel pool mahasõitu jääks puhkemetsa alast välja.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

288. ID 65290 - RMK katastriüksus 66904:002:0021 (Hõreda) Puhkemetsa funktsioon on vägagi arusaamatu. Metsa-ala külgneb asfalteeritud riigiteega, teiselt poolt põllumaaga. Metsa-ala ääres on üks majapidamine ja metsa-ala piiril (õigupoolest eramaal) asub püha kivi, mille ümber RMK maal on ka puhvertsoon. Ju on huvigrupiks omavalitsus. Nõustume.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

289. ID 65290 ja 55856 - RMK katastriüksus 66903:003:0284 ja (Hagudi) Põhiline inimeste huvi seisneb majapidamistele juurdepääsuteede rajamises Kangru tänava kaudu. Muid avaliku huvi objekte pole teada.

Tegemist on RMK 15.06.2021 kirjas nr 3-1.60/486 tehtud ettepanekuga, kuid täpsustame edasise koostöö käigus.

290. ID 82920 ja 59746 - RMK katastriüksused 66903:003:0352 ja 66901:001:0186 (Hagudi raba serv) Kuidagi keeruline on sellise õhuliini trassi taga puhkemetsa näha. Mõlemal metsatükil puuduvad otsesed elanikest piirinaabrid – maatükid on ümbritsetud erinevate eramaa kõlvikute ja liinitrassiga. Avaliku huvi objekte pole teada. Maaüksusest 66903:003:0352 jääb esimene majapidamine 160 meetri kaugusele, vahel on sama majapidamise eramets.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 54 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Nõustume, kuna tiheasustusala jääb siiski suhteliselt lähedale.

291. ID 95524 - RMK katastriüksus 27701:004:0490 (Vahastu) 9 Tehtud RMK ettepanekul. 10-aasta metsamajanduskava koostatud. Meie ettepanek on vajadusel omavalitsuse algatatud muudatused puhkemetsade osas ühiselt üle vaadata. Omavalitsus ja RMK saaksid selle käigus anda täiendavaid selgitusi lisaks juba kirja pandule.

Täpsustatakse koostöös RMK-ga planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

292. Enamik RMK maadest on arvatud rohevõrgustiku koosseisu, mis on igati mõistetav. Palume rohevõrgustiku peatükis ära nimetada, et metsaalade majandamine toimub vastavalt metsaseadusele ja et tavapärane metsa- ja põllumajandus, seal hulgas lageraie ning metsa- ja põllumajandusmaa vaheline maakasutuse muutmine, on keskkonnasäästlik majandustegevus, mis toimub looduslikel aladel ega muuda oluliselt rohelise võrgustiku struktuuri ja toimimist.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna õigusakt on ÜP ülene. ÜP ei kavanda tingimusi, mis ei võimaldaks metsaseadusele vastavat metsa majandamist. Maakasutuse ulatuslikku muutmist rohevõrgustiku alal üldplaneering ei toeta, kuid ÜP eskiisis ei ole ka ühtegi tingimust mis keelaks metsa- ja põllumajandusmaa vahelise maakasutuse muutuseid juhul kui see ei põhjusta elupaikade seisundi halvenemist, liikide häirimist ning ohtu piirkonna ökoloogilisele tasakaalule.

293. ÜP seletuskiri – „Maanteede, raudteede ja rohevõrgustiku koridoride lõikumispaikades tuleb liiklusvoogude suurendamise kavandamisel rakendada loomade läbipääsu võimaldavaid abinõusid (planeerida tunnelid, ökoduktid jne)“. Ettepanek on muuta kõikjal, kus on juttu ainult loomadest, sõnastust „ … rakendada loomade ja lindude ohutut läbipääsu võimaldavaid abinõusid …“ Lindude ohutusele tuleks tähelepanu pöörata kogu teede võrgu ulatuses, sest lendavaid linde jämedakoeline madal traatvõrk ei takista ega suuna. Ökoduktid on nendele lindudele, kes mujalt teed püüavad ületada kasutud. Leiame, et rohekoridori loomisel tuleks lindude ja loomade ohutut läbipääsu võimaldavaid meetmeid rakendada igal juhul (mitte ainult sõidukite liiklusvoogude suurendamisel), sest kitsamale maaribale suunamise tulemusel suurendatakse seal ju lindude ja loomade „liiklusvoogusid“.

Ettepanekuga arvestatakse.

294. Omavalitsuse saadetud kaardikihtidelt leidsime, et RMK maaüksustele 24001:002:0002 ja 24001:002:0135 kavandatakse KOV kaitseala. Seletuskirjast me selle kohta teavet ei leidnud.

Härgla piirkonna kaitseala rajamist omavalitsus toetab. KOV kaitseala puudutavat täpsustatakse

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 55 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Ettepanek on sellist kaitseala mitte teha, sest meie hinnangul on tegemist tavalise majandatava metsaga ja Keskkonnaamet on kaitsealade loomisel olnud pädev ja ambitsioonikas. Palume selgitada KOV kaitseala loomise motiive ja tutvustada üksikasju tuvastatud kaitsepõhjuste ja kavandatava kaitsekorra kohta.

seletuskirjas planeeringulahenduse väljatöötamisel. Kaitseala moodustamine ja selleks vajalike eksperthinnangute koostamine käib.

295. Teeme ettepaneku rõhutada soojusmajanduse ja taastuvenergeetika peatükis puidu kui igakülgselt keskkonna- ja loodussäästliku energiakandja kasutamise tähtsust ja perspektiivi. Tuule - ja päikeseparkide komplekse keskkonnajälje osas on veel nii mõndagi ebaselget, kuid puit on traditsiooniline energiakandja mis üllatusi enam ei paku – lisaks, puiduenergia on juhitav. Täna moodustab puit Eesti taastuvenergia tootmisest enamuse ja on metsavööndis paratamatu ja perspektiivne kohalik energiaallikas ka tulevikus, sest puit mis ehitusmaterjaliks ja mööbli tooraineks ei kvalifitseeru ja ka tootmis- ja utiliseerimis jäägid, on mõistlik põletada energia saamiseks ka tulevikus. Ilma küttepuu, raie- ja tootmisjääkide tekketa pole puidu materjalina kasutamine võimalik. Puiduvaru metsas kasvab tagasi keskmiselt 75 aastaga - tagasi seotakse ka puidu kasutamisel, seal hulgas põlemisel, vabanenud süsinik. Teisisõnu, puit on süsinikuneutraalne ja ka selle tootmiskulu on väikese fossiilse sisendiga. Lisaks, kasvuala pole vaja raadata – kogu alal on tagatud erivanuselistele majandatavatele metsadele omane loodusrikkus.

Seletuskirja ptk 6.5 täiendatakse. Märgime siiski, et ÜP ei kitsenda ka praeguses sõnastuses kuidagi puidu kasutamist energiaallikana. Arvestades asjaolu, et puidu kasutamine ei vaja (erinevalt nt tuule- ja päikeseenergeetikast) eraldi ÜP tasandil reguleerimist, puudub mahuka teemakäsitluse vajadus.

296. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 15.08.2022 nr 16-6/18-3558-004

Lisada üldplaneeringusse Rail Baltica ökoduktide juurdepääsu- ja hooldusteed, mis jäävad eriplaneeringu alast välja.

Ettepanekuga arvestatakse.

297. eraisik 15.08.2022

ÜP materjalidest ei selgu, mis põhjusel on kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarve määratud kinnistule nr 66903:003:0018 (Karjatse, asukohaga Hagudi külas). Tegemist on tingimustega, mis panevad maaomanikule lisakohustusi ning võivad hakata piirama maa kasutamist. Eelnevast lähtuvalt leiame, et kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarbe määramine meie kinnistule nr 66903:003:0018 ei ole põhjendatud ning palume see eemaldada. Kui see on antud asukohas siiski hädavajalik, siis palume vastuseid alljärgnevale:

Aitäh tähelepanu juhtimast, kaitsehaljastuse maa-ala juhtotstarve eemaldatakse Karjatse jt piirkonna kinnistutelt.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 56 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

1.Kaitseks milliste ja kust lähtuvate negatiivsete mõjude eest ning kelle/mille kaitseks on kinnistule vastav juhtotstarve määratud? Miks on nende mõjude leevendamine asjakohane just läbi kaitsehaljastuse? 2.Kuna kinnistul on juba olemasolev mets, siis kuidas mõista planeeringu seletuskirjas toodud kaitsehaljastuse rajamise nõuet (istutada puud + tihe põõsastik)? 3.Kuidas on mõeldud järgmise tingimuse täitmine: raiete puhul tuleb tagada kaitsehaljastuse maa-ala metsa kaitseotstarbe säilimine? Kes seda hindab?

298. Üldplaneeringu maakasutuse kaardile on kantud perspektiivsed kergliiklusteed. Nii planeeringu seletuskirja kui ka KSH aruande eelnõu kohaselt on kergliiklusteede võrgustiku täiendamise ja tihendamise eesmärgiks ühendada Rapla linn selle lähialade ja lähikeskustega ning parandada oluliste sihtkohtade kättesaadavust. Üheks Rapla linna lähikeskuseks on Hagudi alevik, kuid kergliiklusteed sinna näidatud ei ole. Praegu sõltutakse suuresti isiklikust sõiduautost ja ühistranspordist. Jalgsi või jalgrattaga nende asustusüksuste vahel on võimalik liikuda mööda riigimaantee nr 15 serva, kuid kuna tegemist on suhteliselt tiheda liiklussagedusega maanteega, siis selle ääres kõndimine ei ole ohutu. Kergliiklustee olemasolu muudaks olulised sihtkohad nii ohutumalt kui ka mugavamalt kättesaadavamaks. See parandaks oluliselt ka trassi piirkonda jäävate külade (nt Hagudi küla) elanike liikumisvõimalusi Rapla suunas ning oleks ühtlasi heaks võimaluseks tervisespordi harrastamiseks, mis külapiirkondades on täna paraku väga piiratud. Teeme ettepaneku ette näha perspektiivne kergliiklustee ka Hagudi aleviku ja Rapla linna vahel. Vajadus Hagudi suunast Raplasse liikuda on praktiliselt igapäevane, kuna koolid, töökohad, peamised huviringid, bussi- ja rongijaam, vaba aja veetmise võimalused ning suuremad teenindusasutused ning kauplused on koondunud just sinna.

Hagudi suuna kergtee vajaduse kajastamist ÜP-s kaalutakse.

299. MTÜ Roheline Härgla 15.08.2022

MTÜ Roheline Härgla koondab metsamassiivi lähedal asuvate külade elanikke. Seletuskirja lk 16 ptk 3 ruumilise arengu põhimõtted on kajastatud: „Valla roheline võrgustik toimib nii ökoloogilise ja puhkevõimalusi pakkuva võrgustikuna. Võrgustiku toimimise eelduseks on selle sidususe ja toimivuse hoidmine. Joonobjektide kavandamisel on oluline tagada ka rohelise võrgustiku toimivus. Vallas kaitstavate loodusobjektide hea seisundi säilimisega arvestatakse kõikide arenduste puhul.“

Ettepanekuga arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 57 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Teeme ettepaneku laiendada ruumilise arengu eesmärke loodus ja kultuurikeskkonna alalõigus selliselt, et mitte üksnes joonobjektide kavandamisel on oluline tagada rohevõrgustiku toimivus, vaid mistahes suuremate objektide kavandamisel (sh tootmistööstuskompleksid, karjäärid jne).

300. Samuti teeme ettepaneku eelmises punktis tsiteeritud lõigu viimases lauses lisaks kaitstavatele loodusobjektidele lisada „perspektiivsed kaitstavad loodusobjektid“, silmas pidades kavandatavat kohaliku tähtsusega Härgla kaitseala, mis on ÜP maakasutusplaanil tähistatud kui kohaliku kaitseala ettepanek.

Ettepanekut kaalutakse.

301. ÜP maakasutusplaanil vajab rohevõrgustiku käsitlus täiendamist, välja toomist koridoride-tugialade paiknemine. See on oluline kitsendustest arusaamiseks, kuivõrd ÜP seab rohekoridorile ja tugialale erinevad tingimused.

Tugialad ja rohekoridor eristatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

302. Juhul kui ÜP-ga muudetakse rohevõrgustiku elementide funktsiooni, st maakonnaplaneeringu tasandil kehtestatut, nt maakonnaplaneeringus määratud koridor tugialaks või vastupidi, peaks see vajadus koos põhjendustega olema ÜP seletuskirjas välja toodud.

Ettepanekuga arvestatakse.

303. Rohevõrgustiku kasutustingimused p 10 on kajastatud, et: „Maavarade kasutamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine ning looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine pärast majandustegevuse lõppemist.“ Ettepanek on punkti sõnastus üle vaadata ja seda muuta, seada eesmärgid selgemaks ja konkreetsemaks, nt: - eesmärk on rohevõrgustiku aladel vältida olemasoleva maakasutuse muutmist ja looduslike alade vähenemist, sh karjääride avamist; - maavarade kaevandamine rohevõrgustiku alal saab toimuda üksnes erandjuhul kui see ei kahjusta samaaegselt rohevõrgustiku toimivust; - kaevandamisega samaaegselt on kaevandaja kohuseks negatiivsed keskkonnamõjud minimeerida (selgituseks: mitte 30a pärast kaevandamise lõppedes); - kaalutakse üksnes väikesepindalaliste (kuni 5ha) ja lühiajaliselt (kuni 5a) kasutatavate karjääride avamist; - pärast kaevandamise lõpetamist tuleb tagada looduslike protsesside ja maastikuilme taastamine. On ilmne, et kaevandamisperioodiks (tavapäraselt 30 aastat) langeb karjääriga hõlmatud ala koos teenindusmaaga rohevõrgustikust välja ning

Ettepanekut kaalutakse. Samas märgime, et tingimused, mis puudutavad kaevandamistegevust, peab heaks kiitma ka Maa-amet. Maa-amet on planeeringu kooskõlastaja ja vastavalt PlanS §76 lg 1 tuleb planeeringu koostamisel Maa-ametiga teha koostööd (kuna üldplaneering käsitleb Maa-ameti valitsemisalas olevaid küsimusi).

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 58 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

seal lakkab rohevõrgustik toimimast, mistõttu pigem peaks valla ruumilise arengu eesmärk olema rohevõrgustiku aladel karjääriviisilise kaevandamise vältimine ja kaevandamise kaalumine üksnes väikesepindalaliste ja lühiajaliselt (kuni 5a) kasutatavate karjääride puhul kui on kindlaks tehtud, et see ei sea ohtu konkreetse rohevõrgustiku ala toimimist.

304. Lk 54 p 6.3.3 ütleb, et Härgla kohaliku kaitseala eesmärk on olulise puhkeala säilitamine. Samas on alal lisaks puhkeotstarbele ka looduskaitseline väärtus (vt KSH lk 38 - Alale jääb kaks metsa vääriselupaika ning arvukalt II ja III kategooria liikide leiukohti) ning suur tähtsus maakonna rohevõrgustiku kontekstis. Lisaks on alal pärandkultuuri väärtused. Seega teeme ettepaneku lisada ja loetleda antud lõigus ka Härgla metsamassiivi teised väärtused, et mitte jätta üldplaneeringu seletuskirjas alast ekslikult üheplaanilist muljet.

Ettepanekuga arvestatakse.

305. Kuivõrd Härgla mets on oluline puhkeala (rekreatsioon, korilus, looduses liikumine jne) ning tähtis rohevõrgustiku osa loomade liikumisradade sõlmpunktina, teeme ettepaneku määrata konkreetselt Härgla metsale ehk KOV kaitseala ettepanekuga alale üldplaneeringus mürakategooria I.

Ettepanekut kaalutakse. Palume täpsustada, kas ettepanek on määrata kogu kohaliku kaitseala ettepanekuga ala või selle mingi osa puhke- ja virgestuse maa-alaks.

306. Käsitlusega, et põllumajandus- (MP) ja metsa (MM) maa-alale jäävate ja kavandatavate eluhoonete õuealasid tuleb pidada II kategooria aladeks ning ülejäänud osa ei ole otstarbekas lugeda müratundlikuks alaks, ei saa nõustuda ja see temaatika ei ole vast eriti põhjalikult veel läbi mõeldud. Rohevõrgustiku aladele tuleks minimaalselt määrata II mürakategooria, sest ülemäärasel müral on ilmne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Kas rohevõrgustik jääb toimima kui selle keskele teha nt ringrada või lubjakivikarjäär koos 30a kestva müramõjuga, mida põhjustavad igapäevane lõhkamine, kivimi purustamine, sorteerimisliinid, transportimine, ladustamine jne? Rohevõrgustikus oleks kohane kehtestada II mürakategooria.

Ettepanekut kaalutakse. Müra normtasemete kehtestamine lausaliselt rohevõrgustiku aladel väljaspool elamute õuealasid ei ole üldjuhul asjakohane. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 kohaselt ei kohaldata atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevaid mürakategooriaid püsiva asustuseta aladel.

307. Teeme ettepaneku KSHs käsitleda ja anda üldine hinnang Härglasse rohevõrgustiku keskele kavandatava KOV kaitseala vs perspektiivse lubjakivikarjääri avamise konfliktile. Mis vastab üldplaneeringu tasandil hinnates rohkem piirkonna arengusuundadele? Kas rohevõrgustik on kaitstud kui selle keskele tuleb 30 aastaks lubjakivikarjäär koos kõige sellega kaasnevaga? KSH võiks käsitleda ja tuua karjääride loomise välja rohevõrgustiku toimuvust potentsiaalselt ohustava tegurina.

KSH aruannet täiendatakse üldise hinnanguga ja võimalik konfliktkoht tuuakse välja. Selgitame samas, et ÜP KSH aruande ülesanne on hinnata ÜP-ga kavandatavate tegevuste mõjusid. ÜP eskiis ei kavanda uusi mäetööstusmaid.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 59 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

308. Ettepanek on joonisele 7 lk 57 lisada Rail Baltic ja riigitee 15 planeeritud ja perspektiivsete ökoduktide asukohad ning tekstiliselt tuua välja, et neile riiklikele taristuobjektidele on kavandatud ökoduktid. Need seosed ei tule aruandest selgelt praegu välja. Lisaks tuleks välja tuua, et Härgla piirkonnas on rohevõrgustikul maakondlik tähtsus ja roll (see info praegu puudu ja rõhutamata, samas Härgla mets on maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku tähtsusega rohevõrgustiku element). Need täiendused aitaksid paremini selgitata ja põhjendada miks rohevõrgustikku antud piirkonnas täpsustati ja mis on selle rohevõrgustiku fragmendi sisuline väärtus. Olulisemad sellekohased KSH järeldused oleks kohane viia ka üldplaneeringu seletuskirja.

KSH aruannet täiendatakse viidatud teemakäsitluse osas. ÜP seletuskirja täienduse vajadust kaalutakse edasisel planeeringu koostamisel.

309. Ettepanek on konkreetselt Härgla metsa piirkonnas üle vaadata rohevõrgustiku piiritlus võrgustiku servaaladel ja seda täpsustada, sest servaalal on küsitav võrgustikku hõlmata olemasolevad õuealad, elamumaa sihtotstarbega katastriüksused jms.

Ettepanekut kaalutakse. Planeeringu ja KSH koostamisel on võimalik rohevõrgustiku paiknemise edasine täpsustamine, kuid juba praegu on külade tihedamini asustatud alad, kus võib eeldada ka asustuse edasist tihendamist, rohevõrgustikust välja jäetud. Kõiki majapidamisi rohevõrgustikust ”välja lõigata” ei ole põhjendatud, sest need ka ei halvenda oluliselt rohevõrgustiku toimimist.

310. Lk 78 lause - Härgla maardla kuulub kõrgemargilise ehituspaekivi geoloogilise uuringu perspektiivseks alaks. Ettepanek on see lause eemaldada, kuna see on pooltõde. Härgla maardla geoloogiline uuring näitab, et valdavalt ei ole maardlas kõrgemargiline kivim, vaid madalamargiline ning vaid madalamargiliste kihtide vahel esineb kõrgemargilise kivimi kihte. Vt väljavõte OÜ Inseneribüroo Steiger „Härgla uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“.

Täpsustame antud lõigu sõnastust ja lisame viite uuemale geoloogilise uuringu aruandele. Samas antud plokkide varu on ametlikult arvel kõrgemargilisena (Maa-ameti käskkiri 28. märts 2017 nr 1-1/17/321). KSH koostajal puudub õigus varu madalamargiliseks ümber liigitada, kuna KSH koostaja peab lähtuma maardla registrikaardist.

311. Lk 78 - Üldplaneeringuga ei kavandata tegevusi, mis halvendaksid maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist (Härgla lubjakivimaardla

KSH aruandes korrigeeritakse sõnastust, mis puudutab kaitseala ettepaneku mõju maavara

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 60 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

piirkonda kohaliku kaitseala loomine toimub üldplaneeringust eraldiseisvalt ja seega selle mõjusid ÜP KSHs detailselt ei analüüsita). 1) KOV kaitseala loomine ei halvenda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimist, sest kuidas ta seda teeks? 2) ÜP KSH võiks oma lennukõrguselt KOV kaitseala ettepanekut käsitleda ja hinnata, kuidas see on kooskõlas valla/piirkonna/kandi ruumilise arengu suundadega. ÜP on KOV koostatav dokument ja see on KOV võimalus tehtavaid maakasutuse valikuid põhjendada, konfliktikohtades ristuvaid huvisid analüüsida ja KOV tehtavat valikut toetada.

kaevandamisväärsena säilimisele. Samuti täiendatakse KOV kaitseala puudutavat teemakäsitlust. Samas märgime, et KOV kaitseala loomine toimub looduskaitseseaduse kohaselt ning ÜP KSH ülesandeks ei ole kaitseala loomiseks vajaliku ekspertiisi koostamine ja KSH raames seda ei tehta.

312. Innovaatiline oleks ÜP-ga kehtestada puhverala ümber elamualade (hoonetest, õueala kõlviku piirist vms) mille sisse ei või karjääri rajada, analoogsel nagu lk 88 on analüüsitud tuulikute puhul, et säilitada valla elanikele inimväärne elukeskkond. Kuna karjääride surve on Rapla vallas probleem ja kasvava tähtsusega, miks ei võiks seda temaatikat tuulikutega analoogse põhjalikkusega analüüsida. Kaevandatava materjali liigi ning kasutatava tehnoloogia järgi võiks nt liiva ja lubjakivi kaevandamise puhul puhverala olla erinev, nt liivakarjääris ilmselt ei ole sorteerimis- ja purustussõlme, ei toimu lõhkamist, seega sellel võiks olla üks puhverala ulatus lähimatest elamutest (tolm ja kaevandusveod on vast elamualade suurimad mõjutajad), samas lubjakivikarjääri min kaugus elamutest peaks olema ca 1,5-2km (sh 1,5km-2km on tüüpne kaevude inventeerimise ulatus lubjakivikarjääri kavandamisel, st sellisel distantsil eeldatakse teatud mõjude esinemise võimalust põhjaveele, lisaks esinevad sellel alal müra, tolm ja lõhkamisest tingitud vibratsiooni mõjud).

Ettepanekut ei arvestata. Maavarade kaevandamine toimub maapõueseaduses määratud regulatsiooni alusel. Selliste puhvrite kehtestamine võiks oluliselt mõjutada maavarade kaevandamise võimalusi ja oleks maapõueseadusega vastuolus. Lisaks tuleb arvestada, et erinevalt tuuleparkidest on maavara kaevandamise peamiseks eelduseks kaevandamisväärse maavara leidumine. Tuuleparkide puhul on välistavate puhvrite kasutamisega lähenemine võimalik ainult seetõttu, et eeldatakse, et piirangutevabadel aladel on võimalik alati ka tuuleenergiat toota (on piisavalt tuult ja põhimõtteliselt võimalik park võrku liita).

313. KSH aruande eelnõu lk 15 ja lk 19 tabelites olevad tekstid on kahjuks deklaratiivsed ja isegi eksitavad kui ÜP ei sea kohustuseks KMH koostamist nende karjääride puhul, mis jäävad allapoole KeHJS määratud KMH kohustust. Teeme ettepaneku, et ÜP seaks KMH kohustuse kui uut karjääri soovitakse avada rohevõrgustiku alal, sest see reaalselt aitaks kaasa, et eelnevalt mõjud rohevõrgustikule saavad hinnatud ja välja selgitatud.

Ettepanekut kaalutakse. KSH koostaja ei pea korrektseks üldplaneeringuga lausalist KMH kohustuse kehtestamist mõnele tegevusalale. KMH algatamise või mittealgatamise põhimõtted on Eestis riigisiseselt reguleeritud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 61 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

seadusega ning Euroopa Liidu põhiselt KMH direktiiviga.

314. Transpordiamet 16.08.2022 nr 7.2-1/22/14467-2

KSH aruande eelnõus on käsitlemata Hagudi maavara kaeveloa taotluse seotus Rail Balticu ja riigiteedega ning sellest tulenevad mõjud ümbruskonnale.

Hagudi kruusamaardlal on kaks kehtivat keskkonnaluba (Hagudi II ja Hagudi III karjäärile). KOTKAS registri (06.09.2022) seisuga antud maardla suhtes täiendavaid keskkonnaloa taotlusi menetluses ei ole, seega ka taotluste infot KSH aruandes kajastada võimalik ei ole. Praegust keskkonnaluba on pikendatud kuni 01.09.2039. Konkreetse kaevandusega kaasnevad mõjud kuuluvad hindamisele keskkonnaloa taotlemisel (vajadusel KMH käigus). ÜP-ga ei kavandata Hagudi kruusamaardlat ümbritseval alal maakasutuse muutust ja kajastatakse olemasolevaid karjäärialasid mäetööstusmaana.

315. Planeeringu seletuskirja lk 23 ja tabelites lk 28, 29 kasutada mõiste „parkimistasku“ asemel „parkimiskoht“.

Ettepanekuga arvestatakse.

316. Planeeringu seletuskirja osa 5.2.1. punkti 9 kohaselt „Maa-alade jagamisel peab igale üksusele olema tagatud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt“. Palume täpsustada, mida on mõeldud mõiste „üksus“ all – kas krunti või arendusala kui tervikut. Juhime teie tähelepanu sellele, et riigiteede ääres on ristumiskohtade rajamine normidega piiratud. Vältida tuleb riigiteedele uute ristumiskohtade rajamist, eelistada juurdepääsuks kohalikke teid, lähestikku asuvate arendusalade juurdepääs riigimaanteele lahendata võimalusel ühise kogujateena ning ühe ristumiskohana. Uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub üldjuhul õigus igaühel eraldi juurdepääsu saamiseks riigimaanteelt, erisuste üle otsustab Transpordiamet. Palume planeeringu seletuskirja lähtudes eelnevast täiendada ja korrigeerida.

Ettepanekuga arvestatakse.

317. Planeeringu seletuskirja osa 5.11 punktis 5 asendada „kaugnähtavus“ sõnaga „nähtavuskaugus“.

Ettepanekuga arvestatakse.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 62 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

318. Planeeringu seletuskirja osa 6.4.1. punkt 7 sõnastada järgnevalt: „Riigimaantee ja lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastide kaugus peab olema riigitee muldkehast vähemalt võrdne selle posti või masti kõrgusega. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) 2 (3) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e. tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D)“.

Ettepanekuga arvestatakse.

319. Esitasime 20.03.2020 kirja nr 15-2/20/6956-5 punktides 2.2.2-2.2.5 ettepanekud riigitee kaitsevööndite määramiseks. Punktides 2.2.2, 2.2.4 ja 2.2.5. tehtud ettepanekutega ei ole üldplaneeringus arvestatud. Palume nendega kas arvestada või sisuliselt põhjendada arvestamata jätmist.

Teemat käsitletakse edasise tegevuse käigus.

320. Osas 6.4.1. on viidatud, et täiendavad tänava kaitsevööndi vähendamise ettepanekud on üldplaneeringus tehtud Juuru ja Hagudi alevikus. Juuru aleviku joonisel on näidatud leppemärk „Tänava kaitsevööndi laiendamine“, vähendamise ettepanekuid seal ja Hagudi aleviku joonisel ei kajastu. Märgime, et kaitsevööndite ruumikujud kantakse peale üldplaneeringu kehtestamist Maa-ameti kitsenduste kaardile, millest tulenevalt palume kaitsevööndite muutmisi üldplaneeringu joonistel üheselt arusaadavalt kajastada.

Jooniseid korrigeeritakse. Ekslikult on joonistel kajastatud vale kihti. Mõlemas alevikus vähendatakse.

321. Transpordiamet ei nõustu T15 trassi alternatiivse ettepanekuga Röa külas. Trassi asukoha muutmisega mittenõustumise põhjused oleme välja toonud Rapla Vallavalitsusele 07.06.2022 saadetud kirjas nr 7.2-2/22/1842-3.

Võetud teadmiseks, Transpordiameti seisukohaga nõustutakse.

322. Planeeringu seletuskirja osas 6.2. on nõue, et ilusatel teelõikudel tuleb säilitada tee ajalooline looklevus, tee õgvendamine ei ole lubatud. Selline nõue ei ole lausaliselt põhjendatud. Riigiteedel on vajalik tagada tingimused ohutuks liiklemiseks, vajadusel teed laiendades ja õgvendades.

Ettepanekuga arvestatakse. Seletuskirja täpsustatakse, et va juhtudel, kui riigitee rekonstrueerimine on vajalik liiklusohutusest lähtuvalt.

323. Planeeringu seletuskirja lk 53 toodud nõuded ökoduktide toimivuse tagamiseks ei ole piisavad. Koostöös Rahandusministeeriumiga oleme eelnevalt (nt Järva ja Kose valla üldplaneeringu koostamisel) välja töötanud rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused ulukipääsude ümbruses. Palume üldplaneeringus määrata ulukipääsudele 500 m raadiusega piiranguvööndi ning lisada seletuskirja järgnevad tingimused:

Ettepanekuga arvestatakse, lähtudes pigem Saku valla üldplaneeringu protsessi jooksul kokku lepitud tingimustest.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 63 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

11.1. ökodukti piiranguvööndis ei ole lubatud muuta olemasolevat maakasutust, sh muuta maakasutuse sihtotstarvet, mis võib vähendada looduslike alade osakaalu või muutuda takistuseks loomade liikumisel; 11.2. ökodukti piiranguvööndis on keelatud teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile; 11.3. ökodukti piiranguvööndi metsasel alal tuleb säilitada puistu jätkuv sidusus ökodukti rajatiste ja ümbritsevate kasvava metsaga alade vahel; 11.4. ökodukti piiranguvööndis ei ole seni hoonestamata maaüksusel uue ehitiste (v.a õhuliinid, maakaabelliinid, maa-alused trassid) püstitamine üldjuhul lubatud. Lubatud on ehitiste püstitamine olemasolevate hoonestusaladega seotult nii, et olemasolevad ja 3 (3) kavandatavad ehitised moodustavad kompaktse terviku; 11.5. ökodukti piiranguvööndis tuleb maaomanikel metsa majandades ja/või metsamajandamiskava koostades arvestada, et ökodukti suudmeala piirkonna metsad toimivad ökoduktile juurdepääsualana. Sellest tulenevalt tuleb metsa majandada viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistu sidususe ja toetab loomade ökodukti suudmeni jõudmist. Raiete planeerimisel on soovitav alustada ökodukti omanikuga koostööd juba enne metsateatise esitamist Keskkonnaametile, et koostöös planeerida raie teostamine mahus ja viisil, mis tagab rohevõrgustiku puistulise sidususe ja loomade läbipääsu ökoduktile. Metsateatis ökodukti piiranguvööndis tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga; 11.6. maavarade kaevandamist ökoduktide piiranguvööndis tuleb vältida. Maavara geoloogiline uuringuluba ja kaevandamisluba tuleb kooskõlastada ökodukti omanikuga; 11.7. ökodukti piiranguvööndis on keelatud jahipidamine.

324. Mitmes asulas on planeeritud suured arendusalad (nt Juurus ja Kaius väikeelamu maa-alad, Raplas segahoonestus- ja elamualad, jne), mis perspektiivselt jagatakse väiksemateks kruntideks. Võimalikke juurdepääse, sh riigiteedelt, on üldplaneeringus käsitletud väga ebaühtlaselt – osadel arendusaladel on näidatud perspektiivsed teed ja juurdepääsud, teistel mitte. Arvestades riigiteede (eelkõige põhi- ja tugimaanteede) suure liiklussageduse ja transiitliiklust toetava funktsiooniga, on riigiteelt ristumiskohtade rajamine piiratud. Seetõttu tuleb üldplaneeringus, lähtudes PlanS § 75 lg 1 punktist 1 määrata arendusalasid teenindavate perspektiivsete kohalike teede üldised asukohad ning perspektiivsete riigiteede ristmike asukohad. See

Teemakäsitlus vaadatakse üle, kuid mööname, et arendusaladele teede ja tänavavõrgu kavandamine on pigem DP kui ÜP küsimus. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on ÜP ülesanne teede üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine, samal ajal kui DP ülesanneteks PlanS § 126 lg 1 p 4 kohaselt on avalikule teele juurdepääsu võimaliku asukoha ja

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 64 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

võimaldab vältida tulevikus olukordi (nagu juhtus Tuti külas Nuki detailplaneeringu menetlemisel), kus detailplaneeringute ja/või projekteerimistingimuste menetlus seiskub, sest kruntide juurdepääsude küsimuses ei jõua arendajad/krundi omanikud koostöös Transpordiametiga lahenduseni, mis tagaks avalikke ohutu ja toimiva liikluskorralduse.

liikluskorralduse põhimõtete määramine.

325. MTÜ Raiküla Mõis 16.08.2022

Määrata Raikküla mõis miljööväärtuslikuks alaks. Terviklikkuse säilimise nimel peaksid selle ala sisse kuuluma ka järgmise hooned: - Tall-kastellihoone / mõisa ansamblis - Õllevabrik / mõisa ansamblis - Sepalaut / mõisa ansamblis - Puutöökoda / mõisa ansamblis - Masinateruum / mõisa ansamblis - Silotorn (varemetes)/ mõisa ansamblis - Õunaait (varemetes)/ mõisa ansamblis - Rehehooned, 2 tk. (1 varemetes)/ need asuvad proportsionaalselt mõisa pargi tagaosa kahel sihiteljel ja on mõlemad olulised objektid mõisa maastikulisel ülesehitusel. - Heinaküün / Raikküla mõisa allee alguses üle maantee, nn. Järveheinamaal ja mille servas, nn Hauametsas asub Keyserlingide matmispaik - Eona e. Joonase kõrts / Rapla-Järvakandi maanteel Lisada seletuskirja järgmised tingimused Raikküla mõisa miljöö säilimiseks: 1. Mõisahooneid säilitada võimalikult autentsetena, vältida peale- ja juurdeehitusi. 2. Mõisahoonete renoveerimisel kasutada algupäraseid materjale ja viimistlust. 3. Leida sobivad funktsioonid kõikidele mõisakompleksi hoonetele. 4. Ajalooliste kõrvalhoonete taha ja vahele on kerkinud korterelamuid, mis iseenesest toob elu mõisahoonete vahele. 5. Miljööalale jäävate hoonete kompleksse renoveerimise puhul koostada ehitusprojekt, mille arhitektuurne lahendus toetab mõisakompleksi olemust. Uusehitisi alale mitte kavandada.

Ettepanekuga ei arvestata, kuna kultuurimälestisena on kaitse juba tagatud. Dubleerimine ei ole vajalik.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 65 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

6. Lähiala hoonestuse fassaadidel kasutada mõisahoonetega harmoneeruvaid materjale. 7. Säilitada mõisapargile omane haljastus ja allee. 8. Säilitada ja taastada ajaloolised aiad. 9. Tagada mälestiste vaadeldavus ja säilitada mõisaansambli põhivaated. 10. Tehniliste elementide paigaldamine avalikust ruumist nähtavale kohale ei ole lubatud, v.a päikesepaneelide paigutamine katusele.

326. Tuuleenergia arendusala „T3“ kavandamine ning Raikküla mõisa kui maamärgi säilimine ja arendamine ÜP-s kirjeldatud kujul on omavahel konfliktsed kuna ÜP seletuskirjas on peatükis „Kultuuriväärtuslike objektide kaitse- ja kasutamistingimused“ kirjas, et „1.3. asulates pidada eelkõige ehitusmälestiste juures silmas, et erinevad arendustegevused ka väljasool mälestise kaitsevööndit (st lähialas) harmoneeruks mälestisega – ehitusmälestised on sageli ka märgilised hooned ja maamärgid – nt mõisaansamblid/…/“. Samas üldplaneeringu KSH aruandes märgitakse, et „Tuulegeneraatorid on väga kõrged objektid ja seega võivad muuta vaateid väga ulatuslikel aladel. Samuti on tegu maastikus mitme kilomeetri ulatuses domineeriva objektiga. Tuulikute mõju maastikupildi muutusele on suur ja seega võivad nad oluliselt mõjutada väärtuslikke maastikke ning piirkonna olulisi vaateid./…/ Selgetes ilmastikuoludes ja avatud vaatekoridoride korral võib tuulepark olla nähtav umbes kuni 35 km kaugusele.“ Tuuleparkide arendusala kavandamisel arvestada, väljaspool ehitusmälestiste kaitsevööndit oleva lähiala suuruseks vähemalt 5 km raadiuses, mis võimaldaks mõisatel maastikus kaitsealuse maamärgina siiski domineerida, säilida ja areneda. Lisaks kuna Raikküla mõisa lähedale on Kehtna valla üldplaneeringu järgi võimalik rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid piiranguteta, siis tegelik vajalik minimaalne puhver mõisa ja tuulepargi vahel saab ajas vaid kasvada koos tootmises olevate tuulikute mõõtmete pideva kasvuga.

Ettepanekuga ei arvestata. Rapla vallavolikogu hinnangul ei ole põhjendatud erandi tegemine Raikküla mõisaansamblile.

327. Teeme ettepaneku muuta kogu Raikküla mõisasüdame ala segahoonestuse maa-alaks (S), nii nagu näiteks on seda tehtud Kuusiku mõisasüdame puhul ja mis oma olemuselt on vastavuses Raikküla mõisa ala maakasutusele.

Ettepanekut kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 66 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Kuna Raikküla mõisa näol on tegelikult juba tegemist segahoonestusalaga, mis koondab enda alla segafunktsioonina piirkonna toimimise jaoks olulised funktsioonid: äri-, elamu-, üldkasutatavate hoonete, valitsus-, kultuuri- ja meelelahutusasutuste maa-alad, siis Ehitismälestiseks olevate hoonetega alale segaotstarbega maa-ala kavandamine võimaldab nende kasutuses hoidmiseks laiaotstarbelist ja paindliku maakasutust, mis on kultuuriväärtuste säilimise osas positiivseid säilimiseeldusi loovaks. Raikküla mõisasüda ja muinsuskaitse all olevate Raikküla mõisa hoonete maa on hetkel Rapla valla maakasutusplaani kaardil märgitud ühiskondliku hoone maa-alana (AA).

328. Lisada ÜP seletuskirjas 6.1 Avalik ruum ja haljastuse punkti - Tingimused avaliku ruumi loomiseks ja haljastuse kujundamiseks – alla järgmised alapunktid: - Kultuuripärandi väärtustamise seisukohast on oluline, et uued ehitised ei domineeri, vaid võimestavad kultuuriväärtuslikke hooneid või ansambleid. - Märgiliste hoonete puhul arvestatakse vaadeldavuse ja vaatekoridoridega.

Ettepanekuga on juba põhimõtteliselt arvestatud. Seletuskirja ptk 6.2.3 punkt sätestab, et mälestisteks olevate hoonetele (ja XX sajandi arhitektuuripärandi hoonetele) tuleb tagada vaadeldavus.

329. Määrata Rapla vallas asuvatele maakondliku tähtsusega ja potentsiaalse riikliku tähtsusega väärtuslike maastike ümber 2000 m puhverala. Nimetatud kõige väärtuslikumate maastike puhverala võtta arvesse tuuleenergia arendusalade kavandamisel.

Ettepanekuga ei arvestata. Väljaspool väärtuslikku maastiku paikneva tuulepargi mõju väärtuslikule maastikule saab olla eeskätt visuaalne – st muutuvad väärtuslikud vaated. Vaadete muutumine sõltub väga olulisel määral reljeefist ja maakasutusest (mets, avatud põllumaa, tiheasustusala). Arvestades kõrgendatud vajadust leida üldplaneeringutes tuuleparkide rajamiseks potentsiaalselt sobilikke alasid ei ole asjakohane niivõrd ulatuslike alade välistamist kui reaalselt ei pruugi tuulepark väärtusliku maastiku olulisi vaateid mõjutada.

330. Rapla valla üldplaneeringus on maakondliku tähtsusega väärtuslikku maastiku – Raikküla – territooriumi vähendatud ja piire muudetud.

Teemakäsitlus vaadatakse üle edasise planeerimise käigus.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 67 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

Taastada maakondliku tähtsusega väärtusliku maastiku – Raikküla piirid vastavalt dokumendile Rapla maakonnaplaneering 2030+. Kui on võimalik, võiks piire pigem suurendada ja muuta Raikküla väärtusliku maastiku osaks ka Rapla üldplaneeringuga kohalikuks kultuuriväärtuslikuks objektiks nimetatud Kaigepere mõis – Raikküla mõisa karjamõis.

331. ÜP KSH aruandes punktis 4.6 Mõju kultuurilisele keskkonnale, tuleb kirjeldada ka eraldi punktidena järgmised teemad

- Mõju kultuurimälestistele - Mõju pärandkultuuriobjektidele - Mõju miljööväärtuslikule alale - Mõju väärtuslikele maastikele

Ettepanekuga arvestatakse. KSH aruannet täiendatakse.

332. Kanda planeeringu kaardile taustinfona ka kultuurimälestise kaitsevöönd juhul kui kultuurimälestistele on kehtestatud kultuuriministri käskkirjaga ühine kaitsevöönd.

Kultuurimälestiste kaitsevööndite kajastamist taustinfona kaalutakse. Info on kaardirakenduses olemas, kuid loetavuse huvides on trükikaartidel kajastatud mälestised vaid objektidena, ilma kitsenduse ala välja joonistamata.

333. Määrata Rapla valla ÜP-s avaliku kasutusega teeks Raplamaa väärtuslikel maastikel asuvad need kaitsealused mõisaalleede teed, mis ühendavad alleed riiklike mälestistena kaitse all olevate mõisa peahoone ja pargiga.

Teede avalikuks kasutuseks määramine toimub ÜP-st eraldiseisva menetlusena, juhtumipõhiselt ja kokkuleppel maaomanikega.

334. Uus transiittee viia täielikult väljaspoole mõisa kaitsevööndit ehk kinnistu Talli tee 1 kõrvalt täielikult Kiviaia kinnistule ning uue planeeritava transiitkoridori asukohas kontrollida, et see ei jääks kinnismälestise kaitsevööndisse ega mälestise alasse. Hetkel on see väikses osas mõisa pargis, lõigates sisse pargi kaitsevööndi ja mälestise alasse - terviklikku mõisa parki, mille välist kontuuri on piiritlenud maakivimüürid (osaliselt tänaseks taastatud). Hetkel planeeringus olev transiittee on kahe järsu kurviga. Ettepanek tagab ilma kurvideta transiittee, mis oleks kokkuvõttes liiklejatele märkimisväärselt turvalisem. Lisaks on Kiviaia kinnistu ainuomanik allakirjutanud ja valmis vahetama Kiviaia kinnistu mõisapargis asuva valla transiittee koridori maa-alaga.

Ettepanekut kaalutakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 68 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

335. Arvestada Raikküla mõisa poolsete järgmiste ettepanekutega, mida esitasime ideekorje kaardil ja saatsime Rapla Vallavalitsusse e-kirjaga 7.01.2020. a.: - Kehtestada Raikküla mõisa alleega piirnevatel kinnistutel uusehitiste keelu vöönd. Tegemist on ajalooliselt olnud karjamaade ja koplitega, kus vaatekoridorid ulatusid kilomeetrite kaugusele ning vaadetes domineerisid mõisahooned. Allee on olnud laiem, ajalooliselt on olnud alleekoridore kolm, tänaseni on 2 koridori säilinud. Alleekoridorid koonduvad peateljele, vaatesihiga kõige tähtsamale hoonele - härrastemajale. - Raikkülla luua tuletõrje veevõtukoht, millel oleks avalik kasutus, teenindaks nii mõisa, kultuurimaja, kooli kui ka korrusmaju. - Rajada tuleks jalgsi/rattaga liiklejatele ohutuse tagamiseks kergliiklustee mõisa-alleele – parempoolse alleekoridori vahele, koos mõisa keskkonda sobituva pargiinventariga. - Kergliiklusteena vajab juurdepääsu Rapla-Järvakandi maanteelt Raikküla mõisa kalmistu (ajaloomälestis) Hauametsas. Hauamets peab säilima metsana, looduslikust puistust kujundatud parkmetsana. - Samuti tuleks rajada kergliiklusteena juurdepääs Raikküla mõisa uuele pargile (rajatud 19. sajandil või varem). Siin asuvad looduskaitse objektid, ka Raplamaa üks jämedamaid tammesid – Jänusmäe tamm (Uuepargi tamm). Parandada kaardil, seal on „Jaanusmäe tamm“. Kolm eelpool nimetatud kergliiklusteed tuleks kanda Rapla valla maakasutuskaardile kui perspektiivsed kergliiklusteed.

Ettepanekuid arvestatakse osaliselt. Uusehitiste keelu vööndi kehtestamine ei ole põhjendatud. Kultuurimälestiste kaitseks on kehtestatud piiranguvöönd ja ÜP-ga seatakse tingimuseks säilitada vaadeldavus. Lisaks märgime, et ümberkaudsed põllumajandusmaad on määratud väärtuslikeks põllumajandusmaadeks, eesmärgil hoida need eelkõige põllumajanduslikus kasutuses (avatus), mitte metsastada jne (vt tingimused ptk 6.3.4.). Tuletõrje veevõtukoha rajamiseks on ÜP-s tingimused antud. Reaalne ehitus sõltub eraomanike, riigi ja valla võimekusest panustada. Kergliiklusteid ja juurdepääse võib kavandada ka ilma ÜP tasandil tingimusi ette nägemata, kuid ettepanekut kaalutakse.

336. Tuua ÜP-s sisse tuuleenergeetika arendusalade välistamine 5 km raadiuses riiklike mälestistena kaitse all olevatest ja Raplamaa väärtuslikel maastikel asuvatest mõisaansamblitest.

Ettepanekuga välistada tuuleenergeetika arendusalad 5 km raadiuses mõisaansamblitest ei arvestata. Mõju mõisatele (sh turismitulu võimalik vähenemine tuulikutest põhjustatava visuaalse mõju tõttu) sõltub suuresti sellest, kas mõisale või mõisa juurest avanevaid olulisi vaateid tuulepark muudab. Eesti mõisaid ümbritsevad sageli mõisapargid (sh Raikküla mõisa),

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 69 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

mistõttu vaadete muutust ei saa hinnata ainult kauguse põhjal. Tuleb analüüsida nähtavust ja konkreetset olukorda, mis on tuulepargi DP KSH tasemel hinnatav. ÜP seab tuuleparkide kavandamise järgmisele tasemele (DP ja KSH) ka vastava tingimuse, kus tuuleparkide kavandamisel tuleb anda visuaalse mõju hinnang (sh fotomontaažid vms illustreerivad materjalid, tuulikute nähtavusanalüüs), mõju maastikupildile, sh väärtuslikele maastikele, vaadetele, riiklikule ja kohalikule kultuuripärandile.

337. Multiland OÜ 16.08.2022

Koostatava ÜP kohaselt on Multiland OÜ-le kuuluvad kinnistud Aikepa (katastriüksus: 65401:002:0084), Männikäbi (katastriüksus: 27701:005:0075) ja Mondo (katastriüksus: 65401:003:0149) määratud rohevõrgusiku kooseisu kuuluvaks. Multiland OÜ põhitegevuseks on metsamajandamine ja antud kinnistute rohevõrgustikku määramisega seab kinnistu omanikele täiendavaid piiranguid ja piiravad ettevõtlusvabadust. Kui vastavate Kinnistute rohevõrgustikku määramine on vältimatu, tuleb kinnistute omanikule määrata hüvitis.

Ettepanekuga ei arvestata. Üldplaneeringu käsitluses tuleb rohevõrgustiku paiknemise ja kasutustingimuste määramisel tagada nii rohevõrgustiku ökoloogiline sidusus kui arvestada ka rohevõrgustiku rekreatiivsete eesmärkidega. Rohevõrgustiku tingimused ei piira metsa majandamist vastavalt õigusaktidele ja metsa majandamise kavadele. Täpsustame, et Aikepa kinnistu jääb rohevõrgustikust välja.

338. PlanS § 75 lg 1 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike üldise asukoha ja nendega seotud kitsenduste küsimused üldplaneeringus. Multilandi kinnistutele Männikäbi (katastrinumber: 27701:005:0075) ja Mondo (katastrinumber: 65401:003:0149) puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt. Multilandi äritegevuseks on metsa jätkusuutlik majandamine, mille üks osa on jooksev metsakorraldus. Pidev

Ettepanekuga ei arvestata. ÜP ülesanne ei ole kinnistupõhiselt juurdepääsuteede lahendamine. Juurdepääs kinnistule tuleb kokku leppida puudutatud kinnistute omanikega. Antud ettepaneku kontekstis ei ole tegemist kohaliku tee

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 70 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

metsakorraldus eeldab mõistliku ligipääsu Kinnistutele, näiteks metsa sanitaarse seisundi hindamiseks. Ettepanek koostatava ÜP-ga võimaldada kinnistutele Männikäbi (katastrinumber: 27701:005:0075) ja Mondi (katastrinumber: 65401:003:0149) vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

vaid kinnistule juurdepääsuvajaduse lahendamisega.

339. eraisik 16.08.2022

Käesoleval ajal on potentsiaalne tuuleenergia ala määratud võrdlemisi väiksena, mis ei võimalda alale mõistlikku suurusega tuulepargi rajamist. Samuti võib ala väiksus oluliselt piirata tuulikutele mõistliku planeeringulahenduse koostamist detailplaneeringu raames. Potentsiaalse ala kavandamine üldplaneeringus võimalikult ulatuslikult, võimaldaks detailplaneeringu koostamisel suuremat paindlikust tuulikute asukohtade määramisel, lähtudes juba konkreetsetest loodusuuringutest alal. Ala määramine liiga väiksena võib kaasa tuua olukorra, kus detailplaneeringu koostamisel ei ole võimalik tuulikuid reaalselt paigutada selleks looduskaitseliselt sobivaimatesse kohtadesse. Teen ettepaneku viia Võhakõnnu asukohas üldplaneeringu menetluse raames läbi täpsem analüüs antud alal tuuleenergeetika arendamisele piiranguid põhjustavate objektide osas (arvestama peaks Tõrasoo looduskaitseala kaitse eesmärgiks olevate väärtuste reaalset paiknemist kaitsealal) ja võimalusel tuuleala piire laiendada Soostre maaüksust hõlmavaks (katastriüksus 65403:002:0520).

Üldplaneeringu edasisel väljatöötamisel vaadatakse tuulealad uuesti üle vahepeal ajakohastatud Keskkonnaameti juhendmaterjali valguses ning lähtudes vahepeal täpsustunud tuulikute ehitusalasid puudutavast käsitlusest. Üldiselt soovitakse üldplaneeringu tuulealad leida ühtse metoodikaga (välistava kaardianalüüsi kaudu) ilma olulisi erandeid tegemata. Täiendav analüüs siiski tõenäoliselt ei muuda oluliselt tuulealaks sobiliku ala paiknemist Teie kinnistul.

340. eraisik 16.08.2022

Määrata Väljataguse küla koos põldudega väikeelamumaaks, mille minimaalne krundi suurus oleks 5000m2.

Ettepaneku kohaselt on tegemist linna ulatusliku laiendamisega lõuna suunas. Ettepanek vajab põhjalikumat kaalumist ja seisukoha kujundamist.

341. Projekteerimistingimuste väljastamisel arvestada Haguküla tüübiga ja fikseerida uute hoonete omavaheliseks kauguseks 75 m ja olemasolevate hoonega 100 m. Hoone maksimaalseks korruselisuseks määrata 1,5 korrust ja kõrguseks 8m. Katusetüübina luba ainult viilkatust.

Ettepanek mahub seatud tingimuse piiridesse. Mõistlik on jätta sisse mõningane paindlikus ja mitte seada hajaasustusega alal liialt kitsendavaid meetri täpsusega tingimusi.

342. Näha ette liitumine Rapla linna kanalisatsioonivõrguga. Ettepanekuid on võimalik rakendada ka praeguste tingimuste kohaselt.

343. Uute elamugruppidel näha ette ühine puurkaev või liitumine Rapla linna veevärgiga.

344. Võimalusel laiendada Väljataguse küla teed kergliiklustee rajamiseks, et tagada juba praeguste ja tulevaste kergliiklejate ohutus.

Kergtee Väljataguse tee äärde on ÜP- ga kavandatud.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 71 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

345. Härgla, Pirgu ja Purila kogukondade nimel Härgla külavanem 17.08.2022

Palume eemaldada märge paekarjääri rajamise kohta kuna Rapla vald on meie kogukondadele lubanud, et sellesse kohta karjääri ei rajata. Oleme tänasel päeval ka MTÜ Roheline Härgla'ga riigikohtus arutamas maapõue uuringutele kohalike seisukohtadega mitte arvestamisega.

Tegemist on maardla ja riigi maavaraga, mitte karjääriga. Mäetööstuse maa-ala ei ole ÜP-ga määratud.

346. Keskkonnaministeerium 24.08.2022

Keskkonnaministeerium annab seisukoha ÜP kooskõlastamise etapis. Palume hoida Keskkonnaministeeriumit kursis üldplaneeringu ja KSH aruande edasise menetlemisega.

Võetud teadmiseks ja arvestatakse.

347. OÜ Rail Baltic Estonia 25.08.2022

Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus on kavandatud lisaks Röa (Röa külas Vidreku katastriüksusel, katastritunnus 66903:002:0067) ja Kalevi (Alu-Metskülas Vahastu metskond 95 katastriüksusel, katastritunnus 66903:001:0040) ökoduktidele veel kaks ökodukti, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel: Kuusiku ökodukt (Väljataguse külas Rapla-Pärnu raudtee 637 katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:1193) ja Raela ökodukt (Raela külas RaplaPärnu raudtee 626 katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:0676). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada.

Arvestatakse.

348. Lisaks ökoduktidele on Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus kavandatud kaks loomatunnelit, mis asuvad rohelise võrgustiku aladel: Põhja-Hagudi loomatunnel Kuku külas Näägu (katastritunnus 66901:001:0489) ja Kribumetsa (katastritunnus 66901:001:0488) katastriüksuste piiril ning Lõuna-Hagudi loomatunnel Mõisaaseme külas Nurgaotsa katastriüksusel (katastritunnus 66904:001:2060). Palume üldplaneeringut selles osas täiendada.

Arvestatakse.

349. Lisaks asub Sikeldi külas Kodila jõel ristumine ning kariloomade läbipääsuks on projekteeritud Sikeldi loomatunnel (katastritunnus 66801:001:1340).

Arvestatakse.

350. Seletuskirja peatükk 6.3.1 käsitleb rohelise võrgustiku tingimusi, kus on määratud, et ökodukti suudme piirkonnas on oluline tagada looduslikud kooslused ja mitte takistada loomade liikumist. Lisatud on nõue piirdeaedade ja ehitiste/rajatiste rajamise kohta, kuid puuduvad tingimused metsa majandamiseks ning kaevanduste rajamiseks. Soovitame lisada, et arendustegevuse, metsamajandamise või kaevanduse planeerimisel tuleb kaasata loomastikuekspert, kes hindab arendatava tegevuse mõju ökodukti efektiivsusele ning hindab rohekoridori toimivust tervikuna. Käesoleva üldplaneeringu alas läbiviidavas Rail Baltica keskkonnamõjude hindamise aruandes on toodud ettepanekud piirangute kehtestamiseks

Teemakäsitlust täpsustatakse planeerimisettepaneku väljatöötamisel, kas kõigi esitatud ettepanekute seletuskirja kandmine ikka on põhjendatud. Nt ei ole üldplaneeringu ülesanne reguleerida jahitegevust, samuti metsa majandamist esitatud ettepanekute kujul.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 72 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

loomade läbipääsuala ümbruses, mille määramisel tuleb lähtuda asukoha eripärast. Ettepanekud, mida palume lisada ka üldplaneeringu seletuskirja, on järgmised: • Keelatud on jahipidamine. Jaht hirmutab loomad läbipääsust eemale. Jahikeelualad tuleb määrata kohapõhiselt ja maastikus selgelt eristuvate piiridega. Jahipiirangust tuleb teavitada maaomanikku ja kohaliku jahimaa valdajat. • Keelatud on lageraie ja metsa raadamine. Paljud liigid vajavad liikumiseks sidusat kõrgpuistut ja väldivad lagedaid alasid. Enamus RB ökodukte on metsaelupaikades, seega rajatakse peamiselt metsaliikidele. Metsa majandamisel võib kasutada metsanduse võtteid, mis tagavad kõrgpuistu katkematu sidususe. • Keelatud on teede, hoonete, aedade, piirete jms objektide rajamine, mis võivad takistada loomade ligipääsu ökoduktile. Ökodukti ees võib olla väike ja väga hõreda liiklusega tee, kuid sellisel teel ei tohi olla kõvakatet (pinnas- ja kruusateed on aktsepteeritavad). Ökodukti ees olev tee peab olema maapinnaga tasa ja võimalikult kitsas nii, et puuvõrad liituvad tee kohal. • Keelatud on maavarade kaevandamine. Kaevandustegevusega kaasneb oluline häiring ja karjäärialal toimub oluline maastiku muutus, mis võib takistada loomade liikumist.

Vastuolude ilmnemisel muude riiklike prioriteetidega kaalutakse lõplikku lahendust koostöös puudutatud asutustega.

351. Palume lisaks ökoduktidele (Kuusiku ja Raela) lisada suudmeala piir ka loomade altpääsudele (Põhja-Hagudi ja Lõuna-Hagudi) ning jõgede ristumistele (Vigala jõe sild, Rõue jõe sild).

Arvestatakse.

352. Palume maakasutusplaanil korrigeerida perspektiivse raudteejaama asukohta vastavalt algatatud Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneeringu alale. Rail Baltica kohaliku peatuse täpne lahendus selgub detailplaneeringu menetlustes (Rail Baltica Rapla peatuse detailplaneering, algatatud Rapla Vallavolikogu 31.03.2022 otsusega nr 18).

Arvestatakse.

353. Palume maakasutusplaanil kajastada Rapla Maakonnaplaneering 2030+ järgset kergliiklustee prioriteeti perspektiivse Rapla raudteejaama välialani.

Kaalutakse lahenduse väljatöötamisel.

354. Palume seletuskirja eelnõu punktis 6.4.5. Raudtee täiendada raudtee kavandamise/rajamise tingimust nr 8, mis täpsustaks müraleevendusmeetmete finantseerimist: „Uute elamualade jt tundlike objektide kavandamisel Rail Baltic uuest trassikoridorist lähemale kui 300 m on soovitatav planeeringu või projekteerimistingimuste raames täpsustava liiklusmüra hinnangu koostamine (kui see ei ole vastava objekti mürahinnangus piisava täpsusega tehtud) ning vajadusel tuleb ette näha

Kaalutakse tingimuse muutmist. Päästeamet on juhtinud tähelepanu vajadusele määrata raudteetrassile ohtlike veostega seotud ohuala. Küsimus vajab edasise menetluse käigus täpsustamist.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 73 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

sobilikud müraleevendusmeetmed (nt piisav puhvervöönd või kavandada müratõke), mida finantseerib arendaja. Puhvervööndi täpne ulatus selgub mürahinnangu alusel.“

355. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõu punkti 6.5.5. Elektrivarustus kaks esimest lõiget sõnastada järgnevalt : „Rapla vallas tagavad piirkonna elektrivarustuse neli 110 kV nimipingega õhuliini ning Rapla valda läbib ka Paide-Kiisa 330kV õhuliin L357. Vallas asub Rapla 110 kV alajaam. Pikemas perspektiivis on plaanis rekonstrueerida 110 kV õhuliinid L025 Rapla–Kehtna ja L187 Rapla–Kohila, L187 Paide–Rapla olemasolevas liinikoridoris. Rail Balticu projekti realiseerumisel tuleb rekonstrueerida need liinilõigud raudteega ristumise projekti raames. Võimalik arengusuund on koostöös Elektrileviga olemasoleva 35 kV õhuliini Rapla-Kaiu-Kose rekonstrueerimine 110 kV õhuliiniks.“

Ettepanekuga arvestatakse.

356. Teeme ettepaneku seletuskirja eelnõu punkt 6.5.6. Gaas sõnastada järgnevalt: „Rapla valda läbib Vireši–Tallinn D-kategooria gaasitorustik ning Rapla vallas asub torustikku teenindav katoodkaitsejaam. Gaasitorustikuga paralleelselt kulgeb sidekaabel. Gaasipaigaldiste lähialas tuleb maakasutuse kavandamisel arvestada ehitusseadustiku järgsete gaasipaigaldiste kaitsevöönditega, lisaks tuleb arvestada sidekaablite kaitsevöönditega.“ Üldplaneeringu täpsusastmes kajastatakse maakasutuskaardil D- kategooria gaasitorustik ja sidekaabel.

Ettepanekuga arvestatakse.

357. Maakasutusplaanil on märgitud tingmärgina kavandatav teesulg, kuid kaardile neid märgitud ei ole. Palume täiendada maakasutusplaani.

Ettepanekut kaalutakse.

358. Rail Baltica raudtee projektis ei ole kavandatud eritasandilist ristumist jalg- ja/või jalgrattateega Raela külas projekteeritud Rõue jõe sillast lõunas. Palume üldplaneeringuga seda arvestada.

Võetakse arvesse.

359. Rail Baltica raudtee projekteerimise käigus on kavandatud Tamme raudteeviadukt Röa külas Kõlekülma katastriüksusel, katastritunnus 66801:001:0470. Palume üldplaneeringut selles osas täiendada.

Arvestatakse.

360. eraisik 05.09.2022

Väärtuslik põllumaa on hinnatud väga vana boniteedi info põhjal, mis on reaalsusest rohkemgi kui väga kaugel ning seetõttu on antud hinnangud väärad. Aastatega on Eesti mullad ära kurnatud ja mulla väärtus on kohati alla igasugust arvestust.

Võetakse teadmiseks.

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 74 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

361. Ametnikud on reaalsest elust nii kaugel, et nad ei saa isegi aru mida nad teevad. Näiteks on Raplamaa mitmele kinnistule pandud 3 tiitlit, mis kõik välistavad teineteist - väärtuslik põllumaa ehk peab harima ja kaitsma oma saaki (aedade jms ehitus) - püsirohumaa ehk harida ei tohi - rohelise võrgustiku koridor ehk aedu oma saagi kaitseks ehitada ei tohi

Võetakse teadmiseks.

362. Ametnikel tuleb mõista, et põllumajandus ei ole ainult suureettevõtete viljakasvatus, mis vajab ainult põldu, sest muu tegevus (masinate parkla ja hooldus, kuivatus, käitlus, kontor jms) asub mingil teisel katastriüksusel. Enamik Eesti põllumehi on mikro- või väikeettevõtjad, kes ka elavad samal maa-alal, sest et ei ole mõistlik iga õhtu traktoriga linnakorterisse minna ja isegi kui oleks mõistlik, siis kuhu sa pargid selle traktori, paned need väetised, labida ja kühvlid jms. Lisaks mahekasvatajad, ilu-ravi- maitsetaimede jms kasvatajad vajavad kohati 24/7 kohaolekut, et kiire ilmastiku muutus ei hävitaks saaki. Vili ei ole ainuke asi, mida kasvatatakse - on puukoolid, ilu-ravi-maitsetaimed, istandikud jms, mis eeldavad ka saagi väärindamist kohapeal. See aga vajab erinevaid lisahooneid ja need hooned peavad olema kinnistule paigutatud nii nagu vaja, mitte nii nagu ametnik ette ütleb.

Võetakse teadmiseks.

363. Aastaid tagasi Natura ala kaardistati koos lubadustega, et me ainult kaardistame ja mingeid piiranguid ei tule. Täna Natuura alal ei ole võimalik mitte midagi teha. Sama juhtub "väärtusliku põllumaaga", mida saavad harida ainult suured korporatsioonid, sest neile antud piirangud sobivad. Kui "väärtusliku põllumaa" piirangute eesmärk on takistada kinnisvaraarendajaid, siis see neid ei takista, sest kirjas on, et kõik kehtib vaid üle 2ha kinnistute puhul. Selleks, et Eesti põllumajandus õitseks, tuleb keelata igasuguse maa müük välismaalastele ja Eesti isikutele, kes peidavad enda taga välismaa isikuid. Kõigis jõukates riikides välismaalane ei saa maad osta.

Seisukohad võetakse teadmiseks, kuid mööname, et küsimused ei kuulu ÜP-ga lahendatavate ülesannete hulka.

364. Lõpetada püsirohumaade nõue ja selle nõude täitmise eest (1x aastas muru hekseldamine) toetuse andmine. 10% haritavatest maadest on püsirohumaad, millel toimub 1x aastas rohu hekseldamine toetuse saamise eesmärgil.

365. Ainuke piirang, mida peab maatulundusmaale rakendama, on maa kasutamine sihtotstarbeliselt. Kui on tegemist haritava maaga, siis peab

Maa sihtotstarbeline kasutamine on ÜP-ga kavandatud. Krundi miinimumsuuruse vähendamist

RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGULE LAEKUNUD ETTEPANEKUD 75 / 75

Kasutatud lühendid: DP - detailplaneering; KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine; LS - lähteseisukohad; VTK - väljatöötamise kavatsus; ÜP - üldplaneering.

Jrk nr

Esitaja, kuupäev, nr Seisukoht, arvamus, ettepanek Ettepanekuga arvestamine

seal toimuma mingit laadi põllumajanduslik tegevus (kodu/majade alune pind 0,2 ha on piisav). Mitte kuidagi ei ole õigustatav maatulundusmaa võrdustamine elamumaaga. Kui maatulundusmaa on võrdustatud elamumaaga, küsitakse selle eest ka elamumaa hinda, mis on vahemikus 10.000- 120.000 eur/ha. Selline hind aga ei võimalda maaTULUndusmaa pealt TULU teenida. Eesti põllumaa hind peab jääma alla 4000 eur/ha, et sealt mõistliku tulu teenida. Maatulundusmaal on tulutootvuse piir. Eesti mikro- ja väikeettevõtted (eriti mahedad või nishi ettevõtted) ei saa võistelda välismaa korporastistioonidega.

kaalutakse. Maa hinda ÜP-ga määrata ei saa.

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 13.09.2022 16:32

Adressaat: <[email protected]>

Teema: 1-5/2022/3515 UP ja KSH eelnou avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvote

Manused: UP ja KSH eelnou avalikustamisele laekunud ettepanekute kokkuvote.asice; 2022-

09-13_UP_eskiisi_Ettepanekute_koondtabel.pdf

Rapla Vallavalitsus saadab põhjendatud seisukohad Rapla valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu eskiisi avalikustamisele esitatud ettepanekutele. Teavitus tehakse PlanS § 82 lg 8 alusel.

Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud toimuvad järgmiselt:

27.09.2022 Kaiu teenuskeskuses (Kaiu alevik, Kasvandu tee 17) algusega kell 16.00

28.09.2022 Raikküla vabaajakeskuses (Lipa küla) algusega kell 16.00

29.09.2022 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rapla linn, Tallinna mnt 17) algusega kell 16.00. Rapla Kultuurikeskuses toimuvast arutelust korraldatakse veebiülekanne. Veebilink avaldatakse valla ametlikul veebilehel enne avalikku arutelu.

______________________________________________________________________________________________

Rapla Vallavalitsus Tel 489 0510 SEB EE661010802000071007 Viljandi mnt 17 [email protected] SWED EE662200221068430132 79511 Rapla Registrikood 77000312

vastavalt nimekirjale 13.09.2022 nr 1-5/2022/3515

Rapla valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõu avalikustamisele esitatud

ettepanekute kokkuvõte

Lähetan 13.07. kuni 16.08.2022 toimunud Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) aruande eelnõu avalikule väljapanekule esitatud ettepanekute

kokkuvõtte koos üldplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukohaga ettepaneku

arvestamise kohta (lisatud). Dokument saadetakse planeerimisseaduse § 82 lõike 8 alusel kirjalikult

arvamusi esitanud isikutele.

Avalikule väljapanekule järgnevad avalikud arutelud toimuvad järgmiselt:

▪ 27.09.2022 Kaiu teenuskeskuses (Kaiu alevik, Kasvandu tee 17) algusega kell 16.00;

▪ 28.09.2022 Raikküla vabaajakeskuses (Lipa küla) algusega kell 16.00;

▪ 29.09.2022 Rapla Kultuurikeskuse kinosaalis (Rapla linn, Tallinna mnt 17) algusega kell 16.00.

Rapla Kultuurikeskuses toimuvast arutelust korraldatakse veebiülekanne. Veebilink avaldatakse

valla ametlikul veebilehel (https://rapla.ee/koostatav_yp) enne avalikku arutelu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalle Toomet

vallavolikogu esimees

Cerly-Marko Järvela 506 1360

[email protected]