Keskkonnaameti arvamus riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Transpordiamet [email protected]

Teie 19.01.2024 nr 8-1/22-057/900-1 Meie 26.01.2024 nr 6-2/24/1127-2

Arvamus riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-

26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu

rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu

kohta

Esitasite1 Keskkonnaametile ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks projekteerimistingimuste eelnõu „Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“. Projekteeritavad teelõigud ja rajatised asuvad Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo ja Tuula külades. Projekti eesmärk on Saue vallas asuva olemasoleva 2+2 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse viimine kiirusrežiimiga 120 km/h ning liiklusohutuse taseme tõstmine. Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) kohaselt (26.01.2024 seisuga) ei jää projek talale looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid loodusobjekte. Tee ristumiskohal Keila jõega asub III kaitsekategooria kalaliigi hingu (Cobitis taenia) leiukoht. Keskkonnaamet on projekteerimistingimuste eelnõuga ning eskiislahendusega tutvunud ning

esitab järgnevad märkused: Puurkaevud Keskkonnaameti hinnangul jääb projektalal tee kaitsevööndisse kaks puurkaevu. Harju maakonnas Saue vallas Jõgisoo külas Kalakese kinnistul2 asub puurkaev PRK0050330 (millel on 10 m ulatuses hooldusala) ja Koppelmaa külas Punga kinnistul3 asub puurkaev PRK0004502 (millel on 50 m ulatuses sanitaarkaitseala). Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud (veeseadus, VeeS, § 151 lg 2). Majandustegevuse alla kuulub ka tegevus, millega ei saada tulu, aga mis on ehitusloa/-teatise alune tegevus. Riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 19,0-26,7 asuva Kanama–Ääsmäe lõigu rekonstrueerimine toimub ehitusloa alusel ja seega ei ole tegevus puurkaevu sanitaarkaitsealal lubatud. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et puurkaevu ümber ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett alla 10 m3 ööpäevas või tootmisvett, vaid sellise puurkaevu ümber moodustatakse 10 m hooldusala (VeeS § 154 lg 1 p 3 ja lg 3). Olemasoleva puurkaevu sanitaarkaitseala hooldusalaks muutmiseks tuleb esitada taotlus Keskkonnaagentuurile (VeeS § 277 lg 2). Taotlusesse tuleb märkida puurkaevu andmed ning andmed tegeliku veevõtu kohta (alla 10 m3 ööpäevas). Veekogud Rekonstrueeritav maanteelõik ületab Keila jõge (VEE1096100) ja Maidla jõge (VEE1098300). Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et kui Keila jõel või Maidla jõel maantee rekonstrueerimise käigus toimub ehitustegevus veekogus, on vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 2 p 4), seejuures on olulised mahud – kui palju uputatakse tahkeid aineid veekogusse ja kui palju süvendatakse veekogu.

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.01.2024 nr 6-2/24/1127 all. 2 katastritunnus: 72703:002:0620 3 katastritunnus 72703:002:0316

2 (2)

Kui Keila jõe või Maidla jõe silla juures toimuvate ehitustööde tõttu on vajalik teostada võsa, puude või põõsaste raiet veekaitsevööndis (VeeS § 118 lg 1), mille ulatus on 10 m, siis on vajalik Keskkonnaameti nõusolek puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis (VeeS § 121 p 1). Lisaks, rekonstrueeritav tee ületab maaparandussüsteemi eesvoolu Liidumäe (4109610030190) ning maantee kaitsevööndisse ulatub maaparandussüsteemi eesvool Koppelmaa (4109830020100). Mõlemal nimetatud eesvoolul on 1 m ulatuses veekaitsevöönd (VeeS § 118 lg 2 p 3) ja 12 m ulatuses eesvoolu kaitsevöönd, milles tegutsemist käsitletakse maaparandusseaduses ning maaeluministri 10.12.2018 kinnitatud määruses nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Vee-elustik Rekonstrueeritav maantee ületab Keila jõge, kus on EELIS andmete järgi III kaitsekategooria kalaliigi hingu (Cobitis taenia) leiukoht. Sellest tulenevad tuleb maantee rekonstrueerimisel arvestada, et veekeskkonna seisund ei tohi halveneda tööde teostamisel ega järgsel ajal. Hingu elupaigale on ohuteguriks veekogu veekvaliteedi halvenemine, jõe hüdromorfoloogia muutmine. Näiteks mõjutab negatiivselt lokaalreostus või veekogude toitelisuse järsk kasv, veekogu kallaste/põhja muutmine. Eskiislahenduses ei ole hetkel näidatud, et plaanitakse rekonstrueerida silda, mis ületab Keila jõge. Kui planeeritakse, tuleb arvestada silla rekonstrueerimisel hingu elupaigaga ning sellest tulenevate piirangute – veekogu ristlõige ei kahaneks, jõe kaldaala ega põhja ei tohi muuta, tööde teostamise aeg. Hetkel on oluline, et maantee rekonstrueerimisel ei jõuaks jõkke ehitusaegseid jäätmeid, toksilisi aineid (ehitusel kasutatakse terveid masinaid, masinate tankimised toimuksid veekogust eemal), et vältida veekogu reostamist. Sademevett ei juhitaks otse veekogusse. Tööde piirkond ületab ka Maidla jõge, mis suubub Keila jõkke. Maidla jõgi on tugevalt muudetud kanaliseeritud veekogu. Maantee rekonstrueerimisel tuleb arvestada, et veekeskkonda ei satuks reostust, ehitustöödest jäätmed. Juhul, kui on planeeritud truubi vahetus või mõni muu veesisene töö, tuleb see teostada väljaspool kalade kevadist kudeaega 15.04-30.06. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ester Pindmaa peaspetsialist juhataja ülesannetes keskkonnakorralduse büroo Karin Sisask 5193 1960 (keskkonnakorraldus) [email protected] Marili Kangur 5382 2349 (vesi) [email protected] Kerli Pettai 5302 2467 (vee-elustik) [email protected]