Harjumaa Kallavere küla Roheline maaüksuse ja lähiala detailplaneering

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 02.05.2023 nr 6-4/2563

Meie 31.05.2023 nr 7.2-2/23/9840-2

Jõelähtme vald Kallavere küla Kallavere küla

Rohelise maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõelähtme vald Kallavere küla Kallavere küla

Rohelise maaüksuse ja lähiala detailplaneeringule. Planeeringuala moodustavad Kasetaguse

(24501:001:0661) ja Roheline (24501:001:0660) maaüksus (edaspidi planeering).

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maaüksuste jagamine maatulundusmaa kruntideks,

ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine maatulundusmaad teenindavate abihoonete

rajamiseks, juurdepääsu, tehnovarustuse sh elektri- ja tuletõrje veevarustuse lahendamine.

Transpordiamet on esitanud planeeringu koostamiseks seisukohad 31.08.2020 kirjaga 15-

22038490-2 (edaspidi kiri), milles toodud põhimõtteid ja rakendamise vajadust oleme koostöös

selgitanud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1

p 7 ja 13 jätame planeeringu kooskõlastamata järgmiste vastuolude ja puuduste tõttu.

1. Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 7 sätestab, et detailplaneeringu ülesandeks on muuhulgas

liikluskorralduslike põhimõtete määramine, seejuures liikluskorralduse elluviimiseks on

vajalik liiklusrajatiste maavajaduse määramine ja ehitusjärjekorra määramine.

1.1. Transpordiamet on kirja punktis 5 viidanud vajadusele arvestada kõrgemate

planeeringutega (Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering „Harjumaa

kergliiklusteed“). Planeeringulahendusega on kavandatud perspektiivne kergliiklustee,

kuid määratud asukohas planeeringulahenduses ei ole arvestatud rajatise tegeliku

ruumivajadusega so projekteerimiseks (kõrgusliku lahenduse koostamiseks), ehitamiseks,

hooldamiseks ja lume vallitamiseks. Perspektiivse kergliiklustee äärde on kavandatud

alajaam, parkimisala ja krundi Pos 30 piir ning teemaplaneeringut ei ole võimalik selliselt

ellu viia.

Planeeringu seletuskirjas täpsustada kergliiklusteega piirnevas lõigus piirdeaedade

paiknemist. Vahetult kergliiklustee äärde piirdeaedu ei ole sobilik kavandada.

Määrata perspektiivse kergliiklustee tegelik ruumivajadus ja näidata lumevallitamiseks vajalik

maa.

1.2. Seletuskirjas alajaotises 2.2.1 „Juurdepääs avalikule teele“ toodu kohaselt:

„Planeeringualalt on juurdepääs Ülgase teele (24504:004:0102) läbi Ülgase tee 30

2 (3)

maaüksuse (24501:001:1938) ning Nahkru teele (24501:001:1935). Ülgase tee 30

maaüksusele on planeeritud olemasoleva juurdepääsutee ulatuses juurdepääsuservituudi

vajadus.“ Selgitame, et servituudiala ei ole piisava laiusega planeeringuala sõidukitele

juurdepääsu tagamiseks sh teenindavatele sõidukitele (prügiauto, kiirabi).

Seletuskirjas alajaotises 2.4 „Liikluskorralduse põhimõtete määramine“ toodu kohaselt:

„Ülgase tee poolne juurdepääs läbi Ülgase tee 30 maaüksuse on planeeritud

sulgeda .“ Seletuskiri on vastuoluline 2.2.1 ja 2.4 toodud punktides (PlanS §3 lg 2).

Määrata juurdepääsutee tegelik maavajadus teenindava auto pöördekoridoriga, lisandub mõlemale

poole pöördekoridori vaba ruum ca 2 m, kuhu ei tohi kavandada kruntide piirdeaedu või

juurdepääsutee likvideerida.

2. Transpordiamet on kirja punktis 9 märkinud, et planeeringus tuleb käsitleda sademevee

ärajuhtimise lahendusi. Sh oleme selgitanud, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse. Üldine põhimõte on, et põhjendatud juhul kui

teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda

ja teostada läbilaskearvutused.

Planeeringu seletuskirja jaotises 2.2.3. „Reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon“ on

selgitatud et maatulundusmaa kruntidel tuleb vähemalt 75 % krundi pindalast jätta haljasalaks

või aiamaaks, mis vähendab ärajuhitava sademevee hulka ning kruntidel võib sademevett

immutada maasse või koguda kokku mahutitesse ning taaskasutada kastmiseks.

Palume selgitada, kuidas toimub sademevee ära juhtimine kinnistutelt kui 25% krundi

pindalast kavandatakse kõvakattega pinnaga ning kas riigitee kraavid suudavad sademevee

koguse esitatud hulgas vastu võtta.

Juhime tähelepanu asjaolule, et riigitee äärsed kraavid on kavandatud riigitee muldkeha

kuivana hoidmiseks ning ei ole maaparandussüsteemide või arendusalale eelvooludeks.

Sademevee vastu võtmine tuleb esmajoones lahendada planeeringuala siseselt, nähes ette

sobilikud tehnilised lahendused.

3. Lisada seletuskirja, et planeeringuala piirnemise tõttu riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute

mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1

toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel

näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus,

et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete

rakendamiseks.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

3 (3)

Krista Einama

58627026, [email protected]