Harjumaa Jõelähtme vald Kallavere küla Ülgase tee 30 maaüksuse detailplaneering

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 02.05.2023 nr 6-4/2563

Meie 31.05.2023 nr 7.2-2/23/9841-2

Jõelähtme vald Kallavere küla Ülgase tee 30

detailplaneeringu kooskõlastamata jätmine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõelähtme vald Kallavere küla Ülgase tee 30

detailplaneeringule (katastritunnus 24501:001:1938, edaspidi planeering). Detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks on Ülgase tee 30 maaüksuse jagamine maatulundusmaa kruntideks,

ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine maatulundusmaad teenindavate abihoonete

rajamiseks, juurdepääsu, tehnovarustuse sh elektri- ja tuletõrje veevarustuse lahendamine.

Transpordiamet on esitanud planeeringu koostamiseks seisukohad 25.06.2021 kirjaga 7.1-

22114569-2 (edaspidi kiri), milles toodud põhimõtteid ja rakendamise vajadust oleme koostöös

selgitanud.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 126 lg 1

p 7 ja 13 jätame planeeringu kooskõlastamata järgmiste vastuolude ja puuduste tõttu.

1. Planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 7 sätestab, et detailplaneeringu ülesandeks on muuhulgas

liikluskorralduslike põhimõtete määramine. Liikluskorralduse elluviimiseks on vajalik

liiklusrajatiste maavajaduse määramine, sh ehitusjärjekorra määramine.

1.1. Planeeringulahendusega on kavandatud perspektiivne kergliiklustee vastavalt Harju

maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Harjumaa kergliiklusteed“, kuid

määratud ruumivajadus ei arvesta liiklusrajatise tegeliku ruumivajadusega so

projekteerimiseks (kõrgusliku lahenduse koostamiseks), ehitamiseks, hooldamiseks ja

lume vallitamiseks ja planeeringut selliselt ei ole võimalik ellu viia. Selgitame, et

krundil pos 1 planeeritud hoonestusala jääb planeeritud kergliiklusteest 1,5m kaugusele

sh kinnistu piirist või kinnistule kavandatavast piirdeaiast 0,75m kaugusele, mis ei

võimalda selles asukohas kergliiklusteed välja ehitada. Seletuskirja alajaotises 2.1 on

viidatud „Hoonestusalad paiknevad igast küljest 4 meetri kaugusel krundipiirist“, kuid

põhimõtet ei ole rakendatud krundil Pos 1.

Lisaks takistab perspektiivse kergliiklustee rajamist juurdepääsutee

naaberplaneeringualale. Seletuskirjas alajaotises 2.2.1 „Juurdepääs avalikule

teele“ ilmneb, et juurdepääs tagatakse („Läbi Ülgase tee 30 on planeeritud juurdepääsutee

naaberkinnistule Kasetaguse (24501:001:0661) läbi servituudiala seadmise. (Kasetaguse

kuulub naaberplaneeringu Roheline koosseisu). Seatav servituudiala ei ole piisav

juurdepääsuks sõidukitele sh teenindavatele sõidukitele (prügiauto, kiirabi) ja juurdepääs

2 (3)

naaberplaneeringule hakkaks toimuma osaliselt üle perspektiivse kergliiklustee, mis

välistab kergliiklustee rajamise ja seab ohtu liiklejad.

Määrata perspektiivse kergliiklustee tegelik ruumivajadus ja näidata lumevallitamiseks vajalik

maa.

1.2. Seletuskirjas alajaotises 2.4 „Liikluskorralduse põhimõtete määramine“ on toodud

selgitus et: „Läbipääs Kasetaguse maaüksusele on planeeritud sulgeda. Kasetaguse ja

Rohelise maaüksuse juurdepääs toimub Nahkru tee lõik 1 kaudu.“ on vastuolus (PlanS §3

lg 2) seletuskirjas 2.2.1 tooduga, mille kohaselt „Läbi Ülgase tee 30 on planeeritud

juurdepääsutee naaberkinnistule Kasetaguse (24501:001:0661).

Määrata juurdepääsutee tegelik maavajadus teenindava auto pöördekoridoriga (lisandub

mõlemale poole pöördekoridori vaba ruum ca 2 m, kuhu ei tohi kavandada kruntide

piirdeaedu) või juurdepääsutee likvideerida.

1.3. Planeeringu seletuskirjas täpsustada kergliiklusteega piirnevas lõigus piirdeaedade

paiknemist. Vahetult kergliiklustee äärde piirdeaedu ei ole võimalik kavandada.

1.4. Planeeringust ei selgu ristumiskoha rekonstrueerimise kohustuse sidumine planeeringuala

ehitusõigusega (kiri punkt 10). Ristumiskoha väljaehitamise kohustus siduda mistahes

abihoone ehitusteatisega, mida põhjendame planeeringuala kruntide ehitustegevuseks

vajaliku liiklusekoosseisu teenindamisega.

2. Transpordiamet on kirjas punktis 9 sätestanud, et planeeringus tuleb käsitleda sademevee

ärajuhtimise lahendusi. Sh oleme selgitanud, et sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse. Üldine põhimõte on, et põhjendatud juhul kui

teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda

ja teostada läbilaskearvutused.

Planeeringu seletuskirja jaotises 2.2.3. „Reoveekanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon“ on

selgitatud et maatulundusmaa kruntidel tuleb vähemalt 75 % krundi pindalast jätta haljasalaks

või aiamaaks, mis vähendab ärajuhitava sademevee hulka ning kruntidel võib sademevett

immutada maasse või koguda kokku mahutitesse ning taaskasutada kastmiseks.

Palume selgitada, kuidas toimub sademevee ära juhtimine kinnistutelt kui 25% krundi

pindalast kavandatakse kõvakattega pinnaga ning kas riigitee kraavid suudavad sademevee

koguse esitatud hulgas vastu võtta.

Juhime tähelepanu asjaolule, et riigitee äärsed kraavid on kavandatud riigitee muldkeha

kuivana hoidmiseks ning ei ole maaparandussüsteemide või arendusalale eelvooludeks.

Sademevee vastu võtmine tuleb esmajoones lahendada planeeringuala siseselt nähes ette

sobilikud tehnilised lahendused.

3. Lisada seletuskirja, et planeeringuala piirnemise tõttu riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,

vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu

koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning

planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed

häiringute mõju vähendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr

71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning

vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja

lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud

leevendusmeetmete rakendamiseks.

Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale

korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Krista Einama

58627026, [email protected]