Vastus pöördumisele seoses liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Eesti Advokatuur

[email protected]

Vastus pöördumisele seoses

liikluskindlustuse seaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõuga

Austatud Eesti Advokatuuri esimees

Täname Teid pöördumise eest seoses liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate muude

seaduste muutmise seaduse eelnõu (EIS viide 23-1362/01) ettevalmistamisega

Rahandusministeeriumis. Peamise murekohana olete välja toonud isiku tervise kahjustamisest

või kehavigastuse tekitamisest tuleneva mittevaralise kahju hüvitamise praktikaga seonduva.

Tegite ettepaneku täiendada eelnõus kahjude hüvitamise metoodikate koostamist ja

avaldamist reguleerivat sätet ja kohustada LKF-i avaldama 1) aastate ja kindlustusseltside

lõikes ravikuluga seotud kindlustusjuhtumite üldarvu, mittevaralise kahju hüvitiste üldarvu

ning mittevaralise kahju hüvitiste arvud teatud hüvitisvahemike kaupa, samuti 2) nimekirja

alates 2014. aastast igal aastal väljamakstud kümne suurima mittevaralise kahju hüvitise kohta

kindlustusseltside üleselt.

Pöördumises on korduvalt välja toodud probleeme seoses LKindlS-is sätestatud kahjude

hüvitamise regulatsiooniga, eeskätt § 32 (mittevaralise kahju hüvitamine tervise kahjustamise

ja kehavigastuste tekitamise korral) rakendamise praktikatega. Eelnõu üheks eesmärgiks ongi

LKindlS-is kahjude hüvitamise regulatsiooni korrastamine. Eelnõus on kavandatud mitmete

LKindlS 3. peatüki (hüvitatav kahju) sätete kehtetuks tunnistamine (sh § 32) või muutmine

selliselt, et liikluskindlustusega oleks MID direktiivis nõutavas ulatuses kaetud kõik

kahjuliigid, mille eest VÕS järgi vastutab kahju tekitaja. Minimaalsete hüvitismäärade piires

ei näe MID direktiiv ette võimalust välistada siseriiklikus õiguses teatud osa kahjust, mille

eest sõiduki kasutaja muidu siseriikliku õiguse alusel vastutaks. Kannatanu nõude osas on

kahju tekitaja ja tema kindlustusandja VÕS kohaselt solidaarvõlgnikud kindlustussumma

ulatuses ning kindlustusandja vastu peab saama esitada nõuded samal õiguslikul alusel, kui

kahju tekitaja vastu. Kahju hüvitamisega seonduvate muudatuste lähtekohti on pikemalt

selgitatud eelnõu seletuskirjas LKindlS § 23 muutmise juures ja spetsiifilisemalt asjaomaste

sätete selgitustes.

Lisaks, mittevaralise kahju hüvitamine peaks toimuma lähtudes konkreetsest juhtumist ja

tekitatud kahjust ning mitte sõltumata sellest, kas kahju põhjustati liikluses, kas kahju

tekkimise risk oli kindlustatud või mitte, rääkimata sellest, millise kindlustusseltsiga oli

kindlustusleping sõlmitud. Kahtlemata on kahjustatud isiku jaoks oluline olla teadlik kahjude

hüvitamise praktikast, et paremini hoomata kahju õiglast hinda. Samas ei pruugi kõik

isikutevahelised kahjude hüvitamise kompromiss-kokkulepped ja neis sisalduvad

kogusummad olla vaikimisi sobivaks mõõdupuuks puhta hüvitatava kahju õiglase määra

skaleerimiseks, sest need võivad sisaldad ka muid kaalutlusi ja komponente, nt vaidluste

Teie 18.01.2024 nr 1 2/ 49

Meie 05.02.2024 nr 1.1-10.1/6422-15

2

pidamise potentsiaalsed kulud, vaidluse kaotamise riski hinnang, avalike suhete küsimus jms.

Oluliseks mõõdupuuks ja abivahendiks on kindlasti kohtupraktika, mille kohta Riigikohus

avaldab analüüse1, mis teatava regulaarsusega käsitlevad ka mittevaralise kahju hüvitamist2

ja hõlmavad ka liiklusõnnetustega seonduvate kahjude hüvitamist. Tervise kahjustamise ja

kehavigastuste korral mittevaralise kahju õiglase hüvitise määrast arusaamiseks vajab

keskmine kannatanu täiendavaid selgitusi.

Pöördumine tugines esimesele kooskõlastusringile saadetud eelnõu versioonile, mis sisaldas

LKF-ile hüvitatava kahju arvutamise ja hüvitamise soovitusliku metoodikate koostamise ja

avaldamise kohustuse panemist seadusega. Advokatuuri ettepanek puudutas asjaomase

regulatsiooni täiendamist. Tulenevalt eelnõule esitatud tagasisidest ja kaasatud osapoolte

erinevatest arusaamadest on kahjude hüvitamise metoodikatega seonduv eelnõust välja jäetud.

Seetõttu on tõenäoline, et LKF kasutab oma õigust koostada ja avaldada asjaomaseid

ülevaateid omal initsiatiivil, nagu seda on seni tehtud3.

Siiski lisame, et tulenvalt eelnõuga tehtavatest muudatustest, tuleb ümber vaadata ka LKF-iga

sõlmitud haldusleping4. Halduslepingu punkti 9.2 kohaselt LKF kogub statistikat ja koostab

analüüse liikluskahjude ennetamise ja liiklusohutuse suurendamise eesmärgil tehes

avalikkusele huvipakkuva teabe oma veebilehel kättesaadavaks5. Ministeeriumis on

kaalumisel halduslepingu täiendamise küsimus ka asjaomase statistika kogumise ja

avaldamise kohustuse detailiseerimiseks.

Pöördumises avaldatud märkused LKF-i poolt ettevalmistatava mittevaralise kahju

hüvitamise metoodika kavandi kohta edastame käesoleva kirjaga LKF-ile palvega neid

põhjendatud juhul arvestada kõnealuse metoodika koostamisel ning kaaluda metoodikate

koostamise protsessi laiapõhjalisema ekspertiisi kaasamise vajadust objektiivsuse ja

usaldusväärsuse tagamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelyn Liivamägi

finants- ja maksupoliitika asekantsler

Lisa:

1 Riigikohtu kohtupraktika analüüsid https://www.riigikohus.ee/et/kohtupraktika-analuusid-ja- ulevaated/kohtupraktika-analuusid 2 Riigikohtu kohtupraktika analüüs „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.–2022. aastal“ https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf 3 Vt LKF kodulehel rubriiki „Kindlustamise tavad“ https://www.lkf.ee 4 Haldusleping nr 1.9-1/171 liikluskindlustuse seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks https://www.riigiteataja.ee/akt/117092014014 5 https://www.lkf.ee/et/statistika

3

Eesti Advokatuuri pöördumine „Liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusest“ 18.01.2024 nr 1-2/49

Lisaadressaadid:

Eesti Liikluskindlustuse Fond

Siiri Tõniste 5885 1307

[email protected]

4

*/

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Lp Mart Võrklaev

Rahandusminister 18.01.2024 nr 1-2/49

Rahandusministeerium

[email protected]

Liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest

Lugupeetud hr Mart Võrklaev

Rahandusministeerium on edastanud ministeeriumidele ja mitmetele organisatsioonidele

kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate

muude seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Advokatuur soovib samuti avaldada oma seisukoha ning teha seaduse muudatusettepaneku

ühes konkreetses küsimuses, kus saavad kahjustatud tervisekahjustuse saanud isikute õigused

ning menetluspraktika on ebaühtlane. Nimelt ei täida kindlustusandjad paljudel juhtudel

korrektselt liikluskindlustuse seadusest tulenevat kohustust maksta kahjustatud isikule tema

tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tulenevat õiglast mittevaralist

hüvitist, millise kohustuse paneb kindlustusandjatele liikluskindlustuse seaduse § 32. Samuti ei

täida kindlustusandjad paljudel juhtudel korrektselt VÕS § 489 lg 1 sätestatud kohustust omal

algatusel välja selgitada hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju ja selle suurus. Selgitame

probleemi olemust alljärgnevalt.

01.10.2014 jõustunud liikluskindlustuse seaduses reguleeriti varasemast erinevalt mittevaralise

kahju hüvitamise kohustus kindlustusandjate poolt. Kuni 31.10.2014 oli kindlustusandja poolt

hüvitatava mittevaralise kahju hüvitis piiratud summale 640 eurot, mis oli vastuolus direktiiviga

72/166. Liikluskindlustuse seaduse menetlemisel Riigikogus oli algses seletuskirjas selgitatud,

et loodavad uued määrad on taas kindlustusandjate poolt hüvitamisele kuuluva mittevaralise

kahju piirmäärad, kuid eelnõu menetlemise käigus sellest käsitlusest loobuti, kuna see oleks

olnud vastuolus 24.10.2013 Euroopa Kohtu eelotsusega asjas nr C-277/121. Selles otsuses leiti,

et direktiiviga 72/166 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad isikukahjude

kindlustussumma alampiirist (5,6 miljonit eurot) madalama maksimaalse summa mittevaralise

kahju hüvitamisel. Nimetatud kohtuasjas küsiti eelotsustust küll hukkunu lähedastele tekitatud

mittevaralise kahju hüvitise piirmääradest, kuid mittevaralise kahju hüvitis liiklusõnnetuses

vigastada saanud isikule endale ning tema lähedastele on sarnase õigusliku sisuga. Direktiivist

tulenevalt ei saanud sätestada seaduses piirmäärasid, vaid pandi paika üksnes eelduslikud

hüvitised, mille ulatuses on mittevaralise kahju suurus ilma täiendavaid asjaolusid

tõendamatagi selge (vt LKindlS § 32 lg 3). Nimetatud sättes nimetatud määrad ei piira nendest

1 Kättesaadav

http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=143546&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst

&dir=&occ=first&part=1&cid=576188

suuremate hüvitiste maksmist, kui seda tingivad konkreetse juhtumi asjaolud. Vaatamata

eeltoodule kasutasid kindlustusandjad veel aastaid hiljem õigusvaidlustes eksitavat väidet, et

liikluskindlustuse seadus ei sätesta kohustust tasuda mittevaralist kahju suuremas ulatuses, kui

on sätestatud LKindlS § 32 lõikes 3. Sellele probleemile juhitakse tähelepanu ka viimases

kohtuasjade ülevaates 2 , lk 51: Tsiviilasjas nr 2-20-7042 mõistis kohus solidaarselt välja

mittevaralise kahju hüvitise kahju tekitajalt ja tema kindlustusandjalt. Hagejal diagnoositi

liiklusõnnetuse tagajärjel rindkere põrutus, ta pidi tarvitama kangeid valuvaigisteid ja olema

mitmel korral valu tõttu töövõimetuslehel. Kindlustusandja leidis, et liikluskindlustuse

seaduse (LKindlS) § 32 lg 3 piirab kindlustusandja vastutust, ning maksis hagejale sellest

lähtuvalt välja hüvitisena 100 eurot.

Riigikohtu analüüside kohaselt on kohtuotsusega väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste

muutused olnud järgmised:

2006. aastal – kergemate vigastuste korral 640 kuni 1920 eurot (10 000 kuni 30 000 krooni),

raskemate vigastuste korral 6400 kuni 19200 eurot (100 000 kuni 300 000 krooni)3

2008. aastal – kergemate vigastuste korral 1280-3200 eurot (20 000–50 000 krooni) ja

raskemate vigastuste korral 6400 kuni 19200 eurot (100 000– 300 000 krooni)4

2014-2016 aastal – 5 000 kuni 50 000 eurot5.

2018-2020 aastal – kriminaalasjades 500 kuni 15 000 eurot6, tsiviilasjades 200 kuni 17 000

eurot7

2020-2022 aastal – tsiviilasjades 100 kuni 12 000 eurot8

Kohtulahendite ülevaateid analüüsides tuleb arvestada, et väga sageli ei sisalda kohtuotsusega

väljamõistetud hüvitised tegelikke hüvitisi, kuna kohtuotsusega väljamõistetud hüvitises ei

sisaldu sageli varasemalt juba sama või teise isiku poolt (mh nt liikluskindlustuse

kindlustusandja) hüvitatud kahju. Väga olulist rolli on mänginud ka asjaolu, et pärast 2017.

aastal avaldatud analüüsi on hakanud kindlustusandjad sõlmima kohtuväliseid kokkuleppeid,

mistõttu väga raskete tagajärgedega juhtumid ei ole jõudnud enam kohtusse ning makstavate

hüvitiste suurused ja nendega seotud asjaolud on kannatanute jaoks raskesti kättesaadav või

kättesaamatu teave.

Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on perioodil 01.01.2019 kuni 30.06.2022 Eesti

kindlustusseltside väljamakstud 10 suurimat mittevaralise kahju summat:123 000 €, 100 000 €,

80 000 €, 60 000 €, 60 000 €, 58 000 €, 48 279 €, 47 000 €, 46 578 € ning 40 000 €.

Sellised hüvitised on ka kooskõlas kohtupraktikaga, arvestades mh asjaoluga, et seoses

inflatsiooniga tuleb vanema kohtupraktika alusel väljamõistetud hüvitisi korrigeerida.

Riigikohtu 13.10.2017 otsuse nr 1-16-55409 punktis 31 on märgitud - Kuna mittevaralise kahju

hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et

väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika

2 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf 3 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2007/mittevaralinekahju2006kokkuvote.pdf 4 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/200//mittevaralinekahjutsiviilasjades_2008_maa

rja_lillsaar_margit_vutt.pdf 5 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise220kahju220h2332C3vita

mine220tsiviil-220ja220kriminaalasjades2202016.pdf 6 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 7 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika220anal2332C32332C3s/07_Mittevaraline_tsivi

il.pdf 8 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf 9 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-5540/42

analüüsis märgitut. Lisatud mõnede kohtulahendite näidetes oleme arvestanud

tarbijahinnaindeksi muutusega (THI)10:

- Harju Maakohtu 07.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11/33 mõisteti ühele

kannatanule tulistamise tagajärjel ulatuslike tervisekahjustuste tekitamise eest välja

mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot ning teisele kannatanule tulistamise tagajärjel

tervisekahjustuse tekitamise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 30 000 eurot. Tegemist

on viis aastat vana juhtumiga. THI 3/,02 ehk arvutuslik hüvitis vastavalt 69500 ja 41700

eurot

- Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-/505 mõisteti

liiklusõnnetuses tekitatud tervisekahjustuste ning lähedase kaotusest tingitud hingelise valu

ja kannatuste eest välja mittevaralise kahju hüvitist vastavalt 25 000 eurot, 50 000 eurot ja

50 000 eurot. Tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 4/,32 ehk hüvitis vastavalt 37325

ja 74650 eurot

- Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-123/0 mõisteti

jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot. Tegemist on

11 aastat vana juhtumiga. THI 52,52 ehk arvutuslik hüvitis 30 500

- Harju Maakohtu 24.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4570 mõisteti hulgalisi

luumurde saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena 18 000 eurot, tegemist on 7 aastat

vana juhtumiga. THI 4/,32 ehk hüvitis 26874 eurot

- Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24/58 mõisteti bussis

kukkunud ja seljavigastuse saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena välja 15 000 eurot,

tegemist on 10 aastat vana juhtumiga. THI 48,42 ehk arvutuslik hüvitis 22260 eurot

- Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega asjas 2-14-2656 mõisteti mõlema jala

luumurru eest kannatanule mittevaralise kahju hüvitist summas 12 000 eurot. Tegemist on

7 aastat vana juhtumiga. THI 49,3% ehk 17916 eurot

08.09.2023 seisuga on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt ette valmistatud mittevaralise kahju

hüvitamise metoodika eelnõu (mis koostati seoses LKindlS muudatusettepanekutega). Selle

metoodika kohaselt on kõige raskemate vigastuste korral loetud hüvitiseks üksnes kuni 50 000

eurot ehk 2,5 korda väiksem summa kui suurim liikluskindlustuse kindlustusandja poolt seni

tasutud maksimaalne mittevaralise kahju hüvitis ning väiksem kui seisuga 30.06.2022 tasutud

kuus suurimat seni tasutud hüvitist. Sellise metoodika koostamine ei ole õiglane, kujutab endast

kannatanute õiguste ebaseaduslikku piiramist ning mõjutab tulevikus ka menetluspraktikat

kannatanutele makstavate hüvitiste põhjendamatu piiramise suunas.

Mittevaralise kahju hüvitamisel on kindlustusandjatel erinev menetluspraktika. Osa

kindlustusandjaid ignoreerib osaliselt või täielikult seadusest tulenevat kohustust ja hüvitab

mittevaralist kahju üksnes siis, kui tervisekahjustuse saanud isik oskab hüvitist küsida. Seda

iseloomustab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika, mille kohaselt 2020. aastal hüvitati

ühtekokku 1308 ravikulude nõude juures mittevaralist kahju üksnes 392 korral (30%) ning

2021. aastal 1225 ravikulude nõude juures hüvitati mittevaralist kahju samuti 392 korral (32%).

VÕS § 134 lg 2 ja Riigikohtu 31.05.2007 lahendi nr 3-2-1-54-07 punkt 13 kohaselt

tervisekahjustuse korral aga eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest

rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise11. Eeltoodu

kinnitab, et osad kindlustusseltsid ei täida oma seadusest tulenevat kohustust hüvitada

mittevaralist kahju omal algatusel, vaid teevad seda üksnes tervisekahjustuse saanud isiku

pöördumisel. Oluline on ka asjaolu, et aastatel 2020 kuni 2021 registreeriti Eestis vastavalt

10 https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator 11 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik?asjaNr=3-2-1-54-07

1406 ja 1572 inimkannatanuga liiklusõnnetust12, milles sai vastavalt vigastada 1617 ja 1772

inimest. Seega ei hüvitanud kindlustusandjad 2020. ja 2021. aasta keskmisena ca 25%

liiklusõnnetuses vigastada saanud isiku ravikulusid (need jäid kannatanute enda või

Tervisekassa kanda) ning mittevaralist kahju hüvitati üksnes 23% liiklusõnnetuses vigastada

saanud inimesele. Võib eeldada, et liiklusõnnetuses kahjustatud isik, kes vajas ravi, on saanud

vähemalt kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse (LKindlS § 32 lg 3 p 1), millest järeldub,

et üle 70% kannatanutest on jäänud ilma seadusega ettenähtud õiguspärasest hüvitisest

kindlustusandjate praktika tõttu. Inimeste teadlikkus mittevaralise kahju hüvitisest on väga

madal ning kindlustusandjad seda ka ei selgita või on hüvitise summa üksikjuhtumi vaates liiga

väike, et kannatanul oleks majanduslikult võimalik hüvitise suurust vaidlustada või

kindlustusandja vastu kohtusse pöörduda, arvestades sellega kaasnevaid menetluskulusid.

Teine probleem mittevaralise kahju hüvitamisel on mittevaralise kahju hüvitise suurus. Isegi

kui inimene on teadlik oma õigusest saada mittevaralise kahju hüvitist või maksab

kindlustusselts seda omal algatusel, siis Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt

tehakse seda 90% juhtudel väiksemas ulatuses kui 3200 eurot ehk liikluskindlustuse seaduse §

32 sätestatud eelduslikus summas. Kuigi võib esineda üksikuid juhtumeid, kus asjaolud

õigustavad eeldusliku summa piires hüvitise maksmist, ei ole selliselt võimalik põhjendada

massilist eelduslikes piirides hüvitise maksmist. Taoline üleüldine hüvitiste vähendamise trend

ei ole kooskõlas ka kohtupraktikaga. Enamiku kahjustatud isikute suhtes on praktika liikunud

ebaõiglases suunas. Seda iseloomustab ka statistika, mille kohaselt vaid üksikute seadusjärgsest

eelduslikust summast suuremat hüvitist saavate isikute hüvitised ulatuvad 2020. aastal 60 000

euroni ning 2021. aastal 100 000 euroni.

Sealjuures tuleb tähele panna, et VÕS § 489 lg 1 sätestab, et just kindlustusandja peab

viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Tegemist on imperatiivse

sättega, millest kindlustusandja ei saa kõrvale kalduda. Täna see paraku praktikas mittevaralise

kahju puhul täiel määral ei toimi, sest osa kindlustusandjad minimeerivad väljamakstavaid

hüvitisi seeläbi, et hoiduvad asjaolude kindlakstegemisest, mis tooks kaasa hüvitise

väljamaksmise või selle väljamaksmise suuremas summas.

Kui võrrelda aga Eestit Saksamaaga, siis on Juridica nr 2021/9 artiklis „Mittevaralise kahju

hüvitise määrad liikluskindlustuses“ kirjas järgmine:

Saksamaa kohtupraktikast nähtub, et mittevaralise kahju eest makstav hüvitise määr on aasta-

aastalt märgatavalt suurenenud. Kui 1994. aastal oli suurim hüvitis 153 338 eurot (halvatus);

1993. aastal 230 081 eurot (halvatus); 2011. aastal 700 000 eurot (parempoolne halvatus,

krambid, teadvushäired jne); siis 2019. ja 2020. aastal juba 800 000 eurot (esimesel juhul

raske ajukahjustus, teisel juhul mõlema jala amputatsioon).

Varasemalt on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et mittevaralise kahju tekitamise eest välja

mõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna heaolu

tasemele. Eesti ühiskonna heaolu on olnud järjepidavalt kasvamistrendis ning selle tõttu

peaksid aasta-aastalt suurenema ka kohtute poolt väljamõistetud hüvitised. Ühiskonna heaolu

taseme tõusu põhjendatakse Statistikaameti andmetega, mis näitavad brutokuupalga

tõusu. Eesti SKP on 69% Saksamaa SKP-st. Puudub loogika, et Eestis peaks samasugustel

tingimustel toimunud juhtumite puhul Euroopa Liidus kannatanuid käsitlema erinevalt. See

oleks võrdse kohtlemise vastane.

12 https://www.transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika

Indikatsiooniks tervisekahjustuse raskusastme suuruse hindamisel on ka ravimiseaduse § 9919

lg 1, mis sätestab vaktsiinikindlustuse kindlustussumma ülempiiriks 100 000 eurot. Seejuures

tähendab ülempiir seda, et ei arvestata tegelikku tekkinud kahju, vaid hüvitatakse

tervisekahjustusega tekkinud kahju üksnes selles piiris. Ravimiseaduse § 9919 lg 4 sätestab -

Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustussumma ja hüvitised suurenevad igal

aastal alates jooksva aasta esimesest kuupäevast Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta

tarbijahinnaindeksi suurenemise võrra. Kui tarbijahinnaindeks ei suurene või väheneb,

säilivad olemasolevad kindlustussumma ja hüvitised. Kahju hüvitamisel võetakse aluseks

kindlustusjuhtumi toimumise aasta kindlustussumma ja hüvitised. 2023. aastal oli üliraske

tervisekahjustuse ülempiir 119 400 eurot13.

Käesolevas kirjas käsitletud probleemi aitab leevendada kannatanute ja nende esindajate ning

õigusalal tegutsejate parem informeeritus. Täna valitseva praktika kohaselt kindlustusandjad

väljamakstud hüvitiste suurusi ei avalda. Varasemat praktikat on muutnud ka Eesti

Liikluskindlustuse Fond, kes samuti keeldub vastavasisulistele päringutele vastamast.

Eeltoodust tulenevalt palume täiendada liikluskindlustuse seaduse § 24 lõiget 2 järgmise

lausega:

Fond esitab oma kodulehel aastate ja kindlustusseltside lõikes statistika, millest nähtub

ravikuluga seotud kindlustusjuhtumite üldarv, mittevaralise kahju hüvitiste üldarv ning

mittevaralise kahju hüvitiste arv järgmistes hüvitisvahemikes – kuni 2000, 2001 kuni

5000, 5001 kuni 20000 ja üle 20000 euro. Fond esitab oma kodulehel nimekirja alates 2014.

aastast igal aastal väljamakstud kümne suurima mittevaralise kahju hüvitise kohta

kindlustusseltside üleselt. Pärast eeltoodud andmete avaldamist uuendab Fond vastavaid

andmeid iga järgneva aasta 1. märtsiks, lisades vastavad andmed möödunud aasta kohta.

Esitatud ettepanekus on üldstatistika avaldamine kindlustusseltside lõikes vajalik selleks, et

mõjutada kindlustusseltse täitma VÕS § 489 lõige 1 nõudeid, kuna vaid väga erandlikel

juhtudel ei kaasne ravikulude nõudega mittevaralist kahju. Teine ettepanek maksimaalsete

hüvitiste suurusega tagab võrdlusmaterjalina kannatanutele parema ligipääsu informatsioonile,

mis võimaldab võrrelda tekkinud mittevaralist kahju raskeimate juhtumitega ja seeläbi on

võimalik võrrelda hüvitiste skaalat konkreetselt üle elatud valu ja vaevaga. Suurimate hüvitiste

nimekiri peab olema kindlustusseltside ülene, et välistada võimalus seostada seda konkreetse

juhtumiga ning väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on pigem harvad. Näiteks

Transpordiameti statistikas on inimvigastatutega liiklusõnnetustest ca 20% sellised, mille

tagajärjel vajab inimene haiglaravi rohkem kui 24 tundi. Praegu puudub kahjustatud isikutel

ligipääs asjakohasele statistikale ja neil ei ole võimalik tuvastada, kas kindlustusandja poolt

pakutav mittevaralise kahju hüvitis vastab võrdsuspõhimõttele. LKindlS § 72 lg 1 p 2 sätestab,

et liikluskindlustuse register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse

andmeid kindlustusjuhtumite tõttu kahjustatud isikute õiguste tagamise eesmärgil.

Väljapakutud õigusmuudatusega tagatakse riikliku andmekogu kaudu reaalne kahjustatud

isikute õiguste tagamine. Samuti võimaldab vastavate andmete avaldamine suurendada

läbipaistvust ning tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu, kui mõne kindlustusandja puhul

mittevaralise kahju hüvitiste üldarv erineb ulatuslikult ravikuluga seotud kindlustusjuhtumite

üldarvust.

Palume edaspidi kaasata liikluskindlustuse seaduse muudatuste tegemisel ka Eesti

Advokatuuri.

13 https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/vaktsiinikahjude-huvitamine

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Imbi Jürgen

Esimees

Lisad:

1. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ülevaade mittevaralise kahju hüvitiste osas 2020-2021

2. Eesti Liikluskindlustuse Fondi mittevaralise kahju hüvitamise metoodika lühikokkuvõte

Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ, registrikood 80206477 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.lkf.ee

Indrek Sirk Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli

19.04.2022 nr 18347

Mittevaralise kahju hüvitistest Lugupeetud härra Indrek Sirk Seoses mittevaralise kahju hüvitise kindlustuspraktika tõendamise vajadusega palusite Eesti

Liikluskindlustuse Fondilt teavet mittevaralise kahju hüvitiste kohta.

Eesti Liikluskindlustuse Fond peab liikluskindlustuse registrit. Registris on muu hulgas teave väljamakstud

hüvitiste kohta. Allolevas tabelis on teave liikluskindlustuse registrist.

2020. aasta 2021. aasta

Uute ravikulu nõuete arv 1308 1225

Makstud mittevaralise kahju hüvitiste arv 392 392

Makstud mittevaralise kahju hüvitiste arv – summa 3200 eurot või vähem

344 353

Makstud mittevaralise kahju hüvitiste arv – summa üle 3200 eurot

48 39

Viis suurimat väljamakstud mittevaralise kahju hüvitist 60 000 eurot

58 000 eurot

48 2976,35 eurot

47 000 eurot

46 577,52 eurot

100 000 eurot

40 000 eurot

35 780 eurot

30 000 eurot

27 600 eurot

Rõhutame, et tabelis toodud teave sisaldab ka välismaal toimunud juhtumite väljamakseid ning Eestis

toimunud juhtumite väljamakseid, kus kannatanuks on välismaalane.

Lugupidamisega Lauri Potsepp juhatuse liige