Arvamus liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu osas

Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ, registrikood 80206477 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.lkf.ee

Rahandusministeerium Teie 17.10.2023 nr 1.1-10.1/6422-1 Meie 7.11.2023 nr 22070

Arvamus liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu osas Lugupeetud härra minister Eesti Liikluskindlustuse Fond (edaspidi “LKF”) tänab Teid võimaluse eest avaldada arvamust kohustusliku liikluskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi “eelnõu”) kohta. Esitame eelnõu osas järgmised ettepanekud.

LKF toetab kalli sundkindlustuse rakendamise asemel lepingute automaatset pikenemist

Teeme ettepaneku muuta eelnõud nii, et liiklusregistrisse kantud sõiduki suhtes sõlmitud liikluskindlustuse leping pikeneks edaspidi automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusvõtja ei sõlmi hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu lepingut teise kindlustusandjaga.

MID-st ja Euroopa Kohtu lahenditest lähtuvalt ei järgne eelnõu järgi lepingu lõppemisele enam 12-kuulist kindlustuskohustusest vabastust. Seetõttu tuleks sätestada võimalikult efektiivsed regulatiivsed meetmed kindlustuskaitse jätkuvuse tagamiseks. LKF peab vajalikuks sätestada lepingu automaatne pikenemine uueks perioodiks, kui kindlustusvõtja ei väljenda teistsugust tahet enne eelmise liikluskindlustuse lepingu lõppemist. Kõnealune lahendus on kindlustusvõtja vaates kõige soodsam, sest vastasel juhul rakenduks kohaselt sundkindlustus (edaspidi nimetatud „ALK“), mis on tavakindlustusest oluliselt kallim. Ka eelnõu autorid on seda varianti kaalunud ja leidnud järgmist:

 MID direktiivist tulenevat kindlustuskohustust arvestades on läbi lepingute automaatse pikenemise tagatud reeglina pidev kindlustuskaitse;

 tänaste liikluskindlustuse lepingute uuendamise harjumuskäitumise taustal võib järeldada, et isegi võimalikke täiendavaid eelteavitusi arvesse võttes, ei ole tagatud see, et kindlustusvõtjad ise uuendaks lepinguid nii, et kindlustusperioodi vahel ei oleks ajalist vahet (vt Joonist 8);

 vähematel juhtudel rakenduks turutingimustel kindlustamisest oluliselt kulukam ALK, sest sõiduauto suhtes sõlmitud tavapärase liikluskindlustuse lepingu keskmine aastamakse oli 2022. aastal 121 eurot, kuid sama ALK maksaks 701 eurot;

 tänane liikluskindlustuse regulatsioon ei ole motiveerinud kindlustusandjaid ja kindlustusmaaklereid pakkuma lahendusi, mis tagaks lepingute asjakohase uuendamise, sh eelteavituste saatmisel lõppema hakkavast kindlustusest;

 lepingu õigeaegse uuendamise unustajate jaoks on lepingu automaatse pikenemise näol tegemist n.ö pehme maandumisega järgmiseks kindlustusperioodiks ehk omal moel mugavusteenusega;

 jätkuvalt oleks võimalus valida kindlustusvõtja turu tingimustel kujunenud kindlustusmaksega ja seda ka nö lepingu pikendamisel uueks kindlustusperioodiks;

 üldiselt liiguvad kaasajal teenused selles suunas, et asjad toimuvad automaatselt, aga soovija saab asjade käiku mõjutada – tegemist oleks kaasaegse lahendusega, kus vaikimisi toimib süsteem automaatselt, kuid säilib sekkumise ja sobiva kindlustusandja valimise võimalus;

- 2 -

 automaatselt pikenev leping sobitub hästi ka liikluskindlustuse kohustusliku olemusega, kus seadusega taotletud eesmärk (kindlustuskaitse olemasolu) tekib kliendi vaates minimaalse pingutusega, jättes samas talle võimaluse alternatiivideks. Analoogse lahendusena saab tuua kohustusliku kogumispensioni, kus noored tööturule sisenejad liidetakse süsteemiga koos fondi loosimisega automaatselt (vaikimisi), kuid neil on õigus omapoolset initsiatiivi näidates sellest süsteemist lahkuda.

 automaatselt uuenevad lepingud kaitsevaid paremini neid, kes kogemata jätavad lepingu sõlmimata ja põhjustavad kahju, sest ALK puhul rakendatakse omavastutust 640 eurot kindlustusjuhtumi kohta.1

Lepingu automaatne pikenemine on igal juhul parim meede tagamaks pidevat kindlustuskaitset. Pakutud lahendus on kindlustusvõtja jaoks mugav, soodne ja riskivaba.

Ka eelnõu autorid on jõudnud samale järeldusele: „Automaatselt pikenev leping on kindlasti asjakohane

meede liikluskindlustuse tagamisel (MID artikkel 3) ja on ka kindlustusvõtja jaoks mugav, soodne ja

riskivaba lahendus. Inimene ei pea liikluses olles muretsema, kas tal on liikluskindlustus, ja kui ei ole,

kannab ta täna riski põhjustada suur liikluskahju lepingu lõppemise järgsel 12-kuulisel perioodil, sest siis

esitab kahju hüvitanud LKF juhile tagasinõue kannatanule hüvitatud summa ulatuses. Olukord muutub

soodsamaks ka seetõttu, et inimest ei ähvarda ALK, mis on turutingimustel lepingust reeglina

kindlustusvõtjale palju kallim lahendus ja millega kaasneb omavastutus. Kui võrrelda lahendust, kus pärast

lepingu lõppu kohalduks ALK lepingu automaatse pikenemise asemel, siis kohene ALK rakendumine oleks

kindlustusvõtjale koormavam (kõrgem maksumus, omavastutus, täitemenetlus) ja piiraks tema

valikuvõimalust rohkem, sest lepingu automaatse pikenemise korral pikeneks leping kindlustusvõtja valitud

kindlustusandja juures.“.

Seetõttu on arusaamatu, et eelnõu koostajate hinnangul osutusid perspektiivikamateks nii variant 4 (liikluskindlustuse lepingute automaatselt pikenemisese regulatsiooni sätestamine) kui ka variant 1 (pärast kindlustuslepingu lõppemist rakendub koheselt sundkindlustus ehk ALK). Veelgi enam see, et kooskõlastusringile on esitatud eelnõu, mis sisaldab varianti 1 põhjusel, et nimetatud juhul ei tule

seaduses teha muudatusi ehk tervikuna muutub kindlustusvõtjate ja enamike teiste süsteemi

osapoolte jaoks tänasega võrreldes vähem kui seda variandi 4 puhul. Samuti leiti nende kahe variandi tugevuste, nõrkuste ja mõjude kaalumisel, et kohese ALK-i kohaldumisega kaasnev negatiivne mõju on enamike kindlustusvõtjate ja teiste süsteemi osaliste jaoks siiski kokkuvõttes talutav ja see ei kaalu üles üksnes automaatselt pikenevate lepingute juurutamisest ehk suuremast süsteemi muutmisest tulenevat võimalikku ebamugavust ja kulu.

Eelnõu autorite järeldus, et ALK kohene rakendamine lepingu automaatse pikenemise asemel on põhjendatud, kuna nimetatud juhul ei tule seaduses teha muudatusi, ei ole asjakohane, sest eelnõu üheks eesmärgiks on lisaks direktiivi ülevõtmisele ju ka praktikas ilmnenud puuduste kõrvaldamine. LKF-i hinnangul peaks lähtuma valikute tegemisel ennekõike asjaoludest, mis muudavad liikluskindlustuse süsteemi efektiivsemaks ennekõike kannatanute ja kindlustusvõtjate kui ka kindlustusandjate perspektiivist vaadates. Seetõttu ei ole variant 1 valimine põhjendatud, sest see võimaldaks turuosalistel jääda mugavustsooni ega muudaks süsteemi toimimist lähtudes klientide huvidest.

LKF on menetluse vältel kinnitanud, et tänase automaatselt pikenevate lepingute regulatsiooni rakendamine seaduse alusel ei tähendaks süsteemi põhimõttelist muutust ja sellega kaasnevad kulud ei oleks kindlustusandjatele märkimisväärsed. Samuti ei nõustu me järeldusega, et kindlustusvõtjate ja enamike teiste süsteemi osapoolte jaoks kaasneb ALK-i rakendamisega vähem muudatusi. Esiteks kindlustusvõtjate jaoks muutub paljugi, sest tavapärase kindlustusmakse asemel peaksid nad tasuma mitmekordse kindlustusmakse ja kindlustusjuhtumi korral ka omavastutuse. Kindlustusandjate jaoks ei muutu samuti midagi, enamik pakub täna automaatselt pikenevaid lepinguid või makse vastu järgmiseks perioodiks sõlmitavaid lepingud.

1 Vt seletuskiri lk 38

- 3 -

Jäävad üksnes kindlustusmaaklerid kellele variant 4 rakendumisel kaasneks eelnõu autorite arvetes suur mõju. Meie teada ei käsitata maaklerid HOS-i järgi elutähtsa teenuse osutajana. Osutame, et „suur mõju“ seisneks praktikas üksnes selles, et maaklerid peaksid oma praktikat kaasajastama ehk mugavustsoonist välja tulema. Seetõttu on kurvastav, et maaklerite huvid on kaalunud üle autosõitjate huvid ja kulud. Suure probleemina on välja toodud justkui ei vastaks maaklerite ja kindlustusandjate koostöölepingud variant 4 toodud põhimõtetele. Jääb arusaamatuks, kuidas saakski koostööleping arvestada ja olla kooskõlas jõustumata seadusega. Veelgi enam, võib väita, et asjaolu, et maaklerite jaoks kaasneksid variant 4 rakendumisega muudatused tuleneb puudustest nende enda praktikas. Kuigi KindlTS § 174 näeb ette, et maakler peaks sõltumatu analüüsi alusel vahendama kliendile kindlustuslepingut, mis vastab kõige paremini kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele, siis meile teadaolevalt seletuskirjast nähtuvalt maaklerid täna automaatselt pikenevaid lepingudi ei vahenda ega selgita välja ka vastavat kindlustushuvi.

Kokkuvõtvalt leiame, et automaatselt pikenev leping on sobivaim meede liikluskindlustuse tagamisel (MID artikkel 3). Pakutud lahendus on kindlustusvõtja jaoks mugav, soodne ja riskivaba lahendus, mis vastab ühiskonna ootustele ja praktikas laialdaselt levinud arenenud Euroopa kindlustusturgudel. Lahendus on sobiv ka kindlustusandjatele. LKF on veendunud, et kuigi muudatus sunnib kindlustusmaaklereid ehk mugavustsoonist välja tulema, siis nende roll sõltumatu analüüsi alusel kliendi kindlustushuvile ja nõudmistele vastava lepingu väljasöelumisel kasvab.

Eelpooltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 p 16 järgmises sõnastuses:

16) paragrahvi 20 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Liiklusregistrisse kantud sõiduki suhtes sõlmitud leping pikeneb automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui kindlustusvõtja ei sõlmi hiljemalt kaks tööpäeva enne kindlustusperioodi lõppu lepingut teise kindlustusandjaga. (2) Leping ei pikene automaatselt järgmiseks kindlustusperioodiks, kui: 1) lepingujärgne kindlustusperiood on lühem kui 21 päeva; 2) leping on kindlustusperioodil käesoleva seaduse § 21 lõike 4 või võlaõigusseaduse § 524 alusel üle läinud uuele kindlustusvõtjale; 3) tegemist on käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 või § 14 lõigetes 3 või 4 nimetatud lepinguga. (3) Lepingu turustaja on kohustatud vähemalt 14 kalendripäeva enne kindlustusperioodi lõppu teavitama kindlustusvõtjat kindlustusmakse suurusest, mis kindlustusvõtjal tuleb lepingu automaatse pikenemise korral tasuda. Kindlustusmaakler on eelmises lauses nimetatud tähtajaks kohustatud esitama kliendile kindlustusandjate pakkumused järgmiseks kindlustusperioodiks. Kliendile esitatud pakkumus või pakkumused ei või olla tingimuslikud. (4) Automaatselt pikenenud lepingu korral loetakse kindlustusmakse teiseks või järgnevaks kindlustusmakseks. (5) Pooltel on õigus automaatselt pikenev leping sõlmida kindlustuskohustusega sõiduki suhtes, mille osas leping seaduse alusel ei pikene. Sellisel juhul kohaldatakse käesolevat paragrahvi ka nendele lepingutele.“;

Jõustamine ja üleminekusätted

Oleme seisukohal, et eelnõuga planeeritavad muudatused on nii liiklejate, kindlustusandjate kui ka LKF-le (ALK; registrimuudatused) sedavõrd suured, et neid pole võimalik jõustada eelnõus planeeritud tähtaegadeks. Meie poolt esitatud ettepanekud on toodud kirja lisas.

Termini „sõiduk“ määratlemine üldsätetes

Erinevalt kehtivast seadusest, kus sõiduki määratlus on sätestatud kindlustuskohustusega sõiduki paragrahvis (§ 4), sätestatakse edaspidi „sõiduki“ määratlus üldsätetes.

See tingib olukorra, kus termin „sõiduk“ on määratletult laiemalt, kui kindlustuskohustusega sõiduk, mis ei ole meie arvetes probleem. Samas paistab, et muudatus on tehtud eelnõu viimases menetlusetapis, eelkõige normitehnilistel kaalutlustel. Seetõttu tundub, et mõnel juhul võib eelnõu tekstis läbivalt laia termini „sõiduk“ kasutamine eelnõu tekstis kaasa tuua edaspidi probleeme seaduse tõlgendamisel. Näiteks on § 8 sätestatud, et kindlustusjuhtumiks on sõidukiga tekitatud kahju hüvitamine. Tuleks täpsustada, et

- 4 -

kindlustusjuhtum on LKindlS § 4 lõikes 1 ja 2 nimetatud sõidukiga kahju tekitamine, vastase juhul võiks seadust tõlgendada ka nii, et LKF peaks hüvitama igasuguse kindlustamata sõidukiga tekitatud kahju (§ 45 lg 1), sest ka kindlustuskohustuseta sõiduki on käsitatav kindlustamata sõidukina laias tähenduses. Enne eelnõu järgmist menetlusetappi tuleb analüüsida, kas läbivalt termini „sõiduk“ kasutamisega või kaasneda teisigi probleeme.

Kindlustuskohustusega sõiduk

Teeme ettepaneku analoogiliselt MID-ga täiendada kindlustuskohustusega sõidukite loetelu punktiga 7 järgmises sõnastuses: „eelmistes punktides nimetatud sõiduki haagis“.

Sõiduk on seaduse tähenduses on üksnes mootori jõul liikuv maismaa sõiduk, samuti selle haagis (§ 1 lg 11). Haagis on sõiduk ka LS § 2 p 9 kohaselt. Haagis on mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk (p 9). Seadus võimaldab tõlgendust, et sõiduki, mida ei käsitata mootorsõidukina, haagise suhtes polegi tarvis liikluskindlustuse lepingut sõlmida (nt nobeda muruniiduki või maastikusõiduki haagis). Selline lahendus poleks aga kooskõlas MID art 1 lg 1 b. Seaduse kindlustuskohustusega sõidukite loetule peaks sätestama selgelt kindlustuskohustuse ka haagiste suhtes

Kindlustusjuhtumi määratlus

Teeme ettepaneku eelnõu § 1 p 2, millega täiendatakse seadust §-ga 13 täiendada punktiga 3 järgmises

sõnastuses: „tööseadmena ning realiseerus tööseadmena kasutamisele iseloomulik risk.“.

Selgitused. Euroopa Kohus on kohtuasjas C‑514/162 selgitanud, mil pole tegemist sõiduki kasutamisena transpordivahendina. Kohus selgitas, et seoses sõidukitega, mida võib lisaks tavapärasele transpordivahendina kasutamisele teatud juhtudel kasutada tööseadmena, on vaja kindlaks teha, kas sellise sõidukiga toimunud õnnetuse ajal kasutati seda sõidukit peamiselt transpordivahendina, mispuhul võib see kasutamine olla hõlmatud mõistega „sõiduki kasutamine“ esimese direktiivi artikli 3 lõike 1 tähenduses, või tööseadmena, mispuhul ei ole see kasutamine selle mõistega hõlmatud. Ka riigikohus on lahendis 2-19-19203 selgitanud, et tuleb vaadata, kas realiseerus liikluses käitamisele iseloomlik risk või töösooritusele iseloomulik risk (p 21).3 LKF on seisukohal, et sedastatud põhimõtted peaks õigusselguse ja tarbetute vaidluste ärahoidmiseks leidma kajastus ka liikluskindlustuse seaduses.

Liiklusseaduse muudatused

Kuivõrd eelnõuga muudetakse ka liiklusseaduses liikluskindlustust puudutavaid sätteid, siis teeme ettepaneku täiendada LS § 77 järgmise lõikega:

„§ 77 lg 85: Mootorsõiduki või selle haagise liiklusregistrist ajutisel kustutamisel või registrikande peatumisel

loetakse mootorsõiduki või haagise riiklik registreerimismärk mootorsõiduki või haagise suhtes mitte

vastavaks ja kehtetuks kuni mootorsõiduk või selle haagis loetakse uuesti registris olevaks.“.

Alternatiivselt teeme ettepaneku muuta lg 84 ja sõnastada see järgmiselt: „Mootorsõiduk või selle haagis,

mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata

sõidukiks ja sõidukile omistatud riiklik registreerimismärk liikluskindlustuse seaduse § 9 lõike 2 tähenduses

sõidukile mittekuuluvaks registreerimismärgiks. Sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud.

Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses

käesoleva seaduse § 73 lõikes 74 nimetatud juhtudel.“.

Selgitused. LS § 77 lg 84 kohaselt loetakse mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, registreerimata sõidukiks. Järelikult tuleks kehtetuna käsitleda ka selle sõiduki registreerimismärki, kuivõrd seda tuleksomakorda käsitada mh tõendina sõiduki kehtestatud korras registreerimise kohta. Seda tõlgendust toetab asjaolu, et märgile on kantud sõidukile omistatud registreerimisnumber riiklikus registris, aga sõiduk loetakse registreerimata sõidukiks.

2 Vt p 41-42, arvutivõrgus kättesaadav https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=197180&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst&dir=&occ=first&part =1&cid=136849 3 Vt p 21, arvutivõrgus kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=314842326

- 5 -

Mootorsõiduki ajutiselt registrist kustutamisel käsitatakse paljude liikmesriikide, sh meie naabrite ja oluliste tarneriikide, õiguse kohaselt sellistele sõidukitele väljastatud registreerimismärke sõidukile mittevastava või kehtetu numbrimärgina. Nimetatud asjaolu on oluline liikluskindlustuseta sõidukite poolt tekitatud kahjude hüvitamisel. Juhul, kui sõidukil on sellele mittekuuluv või mittevastav numbrimärk loetakse selle põhiasukohaks kindlustusjuhtumi toimumiskoha riik (LKindlS § 9 lg 2; liikluskindlustuse direktiiv (2009/103/EÜ) art 1 p 4 d). Selliste sõidukite poolt põhjustatud kahju peab hüvitama põhiasukoha riigi garantiifond, kelleks Eestis on LKF. Seetõttu ongi paljud riigid kehtestanud oma õiguses, et ajutiselt kustutatud sõidukite registrimärgid loetakse sõiduki juurde mittekuuluvaks.

Probleemi ilmestamiseks toome järgmise näite:

Läti Vabariigis registreeritud liikluskindlustuseta sõiduk, mis on sealsest registrist ajutiselt kustutatud põhjustab Eestis kindlustusjuhtumi. Kuna Läti seaduse kohaselt käsitatakse sellele sõidukile väljastatud numbrimärki sõidukile mittevastavana, siis tuleb sõiduki põhiasukoha riigina LKindlS § 9 lg 2 ja MID art 1 p 4 d kohaselt käsitada Eestit ja sellise sõiduki poolt tekitatud kahju hüvitab LKF. Kui aga meie liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukiga põhjustatakse Lätis liiklusõnnetus, hüvitab selle tõttu tekitatud kahju samuti LKF, sest meie liiklusseaduse järgi ei saa ajutiselt kustutatud sõiduki registrimärki käsitada sõidukile mittekuuluvana. Praktikas on eriti sagedased ka juhtumid, kus meilt põhjamaadesse elama asunud isik võtab seal kasutusse meie registrisse kantud sõiduki, mis küll kustutatakse ajutiselt liiklusregistrist, ent mida ei registreerida uue elukohariigi vastavas registris. Ka sellisel juhul hüvitab kindlustusjuhtumi korral kahju LKF.

Nimetatud probleemile tuleb kiiresti leida lahendus, sest praegune süsteem on Eesti autosõitjatele kulukas. Tinglikult maksavad meie inimesed läbi oma kindlustusmaksete need kahjud kinni. Teadupärast on liikluskindlustusmaksed viimasel ajal jõudsalt kasvanud ja ühiskonnas on selle osas olnud kuulda nurinat ning on põhjust eeldada, et ka liikluskindlustuse seaduse muudatustel ei ole makset alandavat toimet. Sätte eesmärk on tuua liiklusseadusse regulatsioon, mis haakuks paremini liikluskindlustuse seaduse ja mootorsõidukite kasutamise tsiviilvastutuskindlustuse direktiiviga (MID). Lisaks tagaks muudatus Eesti liiklejatele võrdse kohtlemise naaberriikidega, kus vastav regulatsioon on juba olemas.

Muudatuse aluseks on MID direktiiv ja liikluskindlustuse seaduse § 9, mis sätestab sõiduki põhiasukoha riigi mõiste ja juhised, kuidas kindlaks määrata, milline on sõiduki põhiasukoht. On tavapärane, et üldiselt on põhiasukohaks riik, mille registris sõiduk on. Juhul kui sõidukil aga kas puudub registreerimismärk või registreerimismärk on sõidukile mitte kuuluv, siis loetakse põhiasukohaks riiki, kus toimus kindlustusjuhtum.

Sätte eesmärk on seega kokkuvõttes luua olukord, kus juhul kui sõiduk on registrist kas ajutiselt kustutatud või on sõiduki registrikanne peatunud, siis loetakse sõiduki registreerimismärk sõidukile mitte kuuluvaks ja ühes sellega ka hõljuvalt kehtetuks hetkeni, kuni sõiduki ajutine kustutamine või registrikande peatumine lõppeb. Vastava sätte olemasolu korral loetakse sellise sõiduki põhiasukohaks riik, kus kahju põhjustati. Sellega likvideeritaks olukord, kus LKF peab hüvitama välisriigi kahju sellise sõiduki suhtes, mis ei olnud registris ja mille kasutamine oli keelatud.

Palume meie ettepanekuid eelnõu edasisel menetlemisel arvestada. Oleme meeleldi valmis vajadusel kohtuma ja oma ettepanekuid täiendavalt selgitama.

Lugupidamisega Mart Jesse juhatuse esimees Lisatud: ettepanek üleminekusätete osas Martti Merila 5074563

Üleminekusätete ettepanek

LIIKLUSKINDLUSTUSE SEADUSE MUUTMINE

7. november 2023

Kokkuvõte eelnõust ja LKF-i ettepanekust

Teema Eelnõus olev jõustumise aeg

LKF-i ettepanek Selgitus või kommentaar

Seltsi maksejõuetuse ja garantiifondi temaatika

GF vahelise lepingu sõlmimisest või EK delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast.

Võib jääda nagu eelnõus on.

LKF arvestab, et uued reeglid kehtivad igal juhul (st sõltumata GF vahelise lepingu sõlmimisest või Eesti liikluskindlustuse seaduse muudatuste vastuvõtmisest) alates 23.12.2023.

ALK-i muudatused 01. juulist 2024 1. jaanuarist 2025 eeldusel, et seadus on hiljemalt 28.02.2024 vastu võetud.

Üleminekusäte on sõnastatud nii, et kuni 01.07.2024 tekkinud 12 kuine kindlustuskohustusest vabastuse periood läheb lõpuni ja ka selts vastutab selle 12 kuu eest kuni selle lõpuni.

Oleme selle põhimõttega nõus, aga kuupäeva tuleks lükata edasi aasta algusesse. Põhjendused:

- nende muudatuste tegemine protsessis ja infosüsteemides võtab aega ning nendega ei saa alustada enne seaduse vastu võtmist (muidu pole ju selge, kas ja mis muudatused tulevad)

- klientidele tuleb jätta harjumise aega

- 2024. aasta eelarved, sh kulude ja tulude arvestus on seaduse vastuvõtmise ajaks tehtud. Kuna see toob kaasa eelarvetes (seltsid ja LKF) suured muudatused, siis on keeruline neid aasta keskel teha

- enne seaduse vastuvõtmist sõlmitud lepingute maksete määramisel ei saa kõnealuste muudatustega arvestada

- suvi on tavaliselt puhkuste aeg ning sellele ajale selliseid suuri muudatusi planeerida ei ole hea

Kahjuajaloo tõend 23. aprill 2024, ühtne vorm alates rakendusakti kohaldamise kuupäevast

Võib jääda nagu eelnõus on.

Loogilisem ja lihtsam oleks ehk ka need muudatused jõustada 1. maist 2024.

Seaduse põhiosa Üldises korras 1. maist 2024 eeldusel, et seadus on hiljemalt 28.02.2024 vastu võetud

Üldises korras jõustumisel teab kindlustusandja muudatusi ette kuni umbes 15 päeva. See aeg on ilmselgelt liiga lühike, et saaks

- asjakohaselt kliente teavitada (sõidukid, mille suhtes tuleb leping sõlmida jmt)

- teha muudatused infosüsteemides (sõidukid, mille suhtes tuleb leping sõlmida, uued kahju liigid, uued kahjude reeglid, oma KA muudatused jne)

- koolitada oma töötajad

- 2 -

Üksikasjalik ülevaade

Muudatuse nimetus Kirjeldus Viide seaduse sättele, mida muudetakse

Eelnõus olev jõustumise aeg

Jõustumise ettepanek

Reguleerimis- ja kohaldamisala

Kindlustatud vastutuse täpsustus, sh mis on sõiduk; kasutamine transpordivahendina. Terror ja sport väljas.

§ 1 Üldises korras 1. mai 2024

Sõiduk, mille suhtes tuleb leping sõlmida

Uued registreerimata sõidukid.

Sõidukid, mille suhtes ei tule lepingut sõlmida, sh registrist ajutiselt kustutatud sõidukid; tüübivastavusnõuetele mittevastavad mootorsõidukid, väljaspool teeliiklust kasutatavad sõidukid jmt.

Sõidukid, mille suhtes ei ole lepingu sõlmimise kohustust.

§ 4, § 5, § 7 lg 21

Üldises korras 1. mai 2024

12-kuise kindlustuskohustusest vabastuse perioodi kadumine

Leping peab olema, kui sõiduk on registris.

§ 6 1. juuli 2024

Eelnõus § 852 lg 4: Kui sõiduki kindlustamisele on enne 2024. aasta 1. juulit rakendunud vahetult enne nimetatud kuupäeva kehtinud käesoleva seaduse §-s 6 nimetatud kindlustuskohustuse erisus, kohaldatakse vahetult enne nimetatud kuupäeva kehtinud käesoleva seaduse § 6, § 36 lõigete 2 ja 3, § 45 lõike 1, § 55 ning § 60 lõike 2 punkti 2 redaktsioone

1. jaanuar 2025

Automaatse liikluskindlustuse (ALK) muudatused

ALK rakendub kohe, kui registris oleval sõidukil lepingut ei ole.

§ 60 lg 2

§ 60 lg 2 p 2

§ 60 lg 2 p 21

Vt kommentaar „12- kuise kindlustus- kohustusest vabastuse perioodi kadumine“ juures.

Vt kommentaar „12- kuise kindlustus- kohustusest vabastuse perioodi kadumine“ juures.

Kindlustusjuhtumi määratlus

Kindlustusjuhtum on kolmandale isikule sõidukiga kahju tekitamine sõiduki transpordivahendina kasutamise käigus.

§ 8 Üldises korras1 1.mai 2024

Kahjuajalooga arvestamine

Ebavõrdse kohtlemise keelamine ja varasemate kahjudega arvestamise põhimõtete avaldamine.

§ 13 lg 21 ja 22 23. aprill 2024 1. mai 2024

Lepingu erakorralise lõpetamise aluste kadumine

Kuivõrd lepingud registris oleval sõidukil peab olema kogu aeg kindlustus, siis pole lepingu erakorralise lõpetamise alused asjakohased.

§ 22 Üldises korras 1. mai 2024

Nõudeõiguse aluse muutus

Kui kahju tekitaja vastutab, siis saab nõude esitada. Erinevus eelkõige selles, et lepinguline kahju on väljas.

§ 23 lg 1, § 23 lg 2

Üldises korras 1. mai 2024

1 Eelnõus oleva § 83 muudatuse kohaselt rakendatakse kahju hüvitamisel üldjuhul juhtumi ajal kehtinud seadust, sh kindlustussummasid.

- 3 -

Kahju hüvitamise metoodikad

Seltsil kohustus metoodikat kliendile selgitada.

LKF-il metoodikate koostamise kohustus.

§ 23 lg 3, § 24 lg 2

Üldises korras 1. mai 2024

Kindlustussumma suurenemine

Asjakahju 1,2 miljonit, isikukahju 6,45 miljonit.

Edasine indekseerimine ja LKF-il kohustus summa veebis avaldada.

§ 25 lg 1

§ 25 lg 4 ja 5.

Üldises korras 1. mai 2024

Hüvitatav kahju ja selle arvutamine

Üldpõhimõtte kohaselt hüvitatakse kahju, mille hüvitamine on VÕS-is ette nähtud ning kahju hüvitatakse VÕS-i reeglite kohaselt.

Siin hulgas näiteks

- sõiduki väärtuse vähenemise hüvitamise piirang kaob

- ülalpidamishüvitise maksmise reeglistik kaob

- VÕS-i reeglitest hälbivad töövõimetuse hüvitise reeglid kaovad või muutuvad (näit THI-ga indekseerimine asendub palgaindeksiga)

- hüvitada tuleb ka edasiste majanduslike võimaluste vähenemise läbi tekkinud kahju

- mittevaralise kahju reeglistiku kadumine

- välistuste kadu, sh asendusauto kulu tuleb edaspidi hüvitada

- veolepingu välistuse lisandumine

§ 26 lg 9

§ 27

§ 28 lg 2

§ 29 lg 8

§ 29 lg 9

§ 30 lg 4

§ 31

§ 32

§ 33 p 2, 3,6 ja 9 kuni 11

§ 33 lg 13

Üldises korras 1. mai 2024

Oma KA hüvitamise muudatused

Sama nõude topelt esitamise välistamine.

Ühe seltsi otsus kehtib ka teise suhtes (§ 40 lg 3).

Autokahju saab ka siis oma KA-lt nõuda, kui juhtumis oli isikukahju.

Oma KA-lt ainult Eestis toimunud kahjud.

Oma KA hüvitatava summa piir kaob.

§ 35 lg 1

§ 35 lg 11

§ 40 lg 3

§ 40 lg 2 p 1

§ 40 lg 2 p 3

§ 41 lg 3 p 1

Üldises korras 1. mai 2024

Kahju hüvitamine 12 kuise kk perioodil ajal

Kuna 12 kuine kindlustuskohustusest vabastuse periood kaob, siis ei ole need sätted enam vajalikud.

Seega pole ka seltsil vastavat tagasinõude õigust vaja.

§ 36 lg 2 ja 3

§ 55

Vt kommentaar „12- kuise kindlustuskohustusest vabastuse perioodi kadumine“ juures.

Vt kommentaar „12- kuise kindlustuskohustusest vabastuse perioodi kadumine“ juures.

Seltsi maksejõuetuse ja garantiifondi temaatika

Kui Eesti kannatanu on sattunud õnnetusse Eestis või muus rohelise kaardi riigis ning kahju põhjustaja selts on lõpetamisel või lõpetatud, siis saab kannatanu hüvitise LKF-ist.

LKF saab makstud hüvitise vastavast riigist tagasi küsida.

Liikme portfelli ülevõtmise ja sellest keeldumise sätte kadumine.

LKF-i tegevused, kui LKF-i liige satub maksjõuetusse.

Veebis tuleb avaldada, mis ajast alates neid sätteid kohaldatakse.

§ 501

§ 70 lg 3

§ 713

§ 852 lg 5

GF vahelise lepingu sõlmimisest või Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates.

Nõus eelnõus olevaga

- 4 -

Kalkulaator Kalkulaatori avaldamise kohustus ja tingimused halduslepingusse

§ 69 lg 1 p 72 Üldises korras 1. mai 2024

LKF-i omavahendid Reeglite muudatus, sh 10% eraldiste summa nõude kadumine.

§ 711 GF vahelise lepingu sõlmimisest või Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates.

Nõus eelnõus olevaga

ALK-i andmed registrisse

§ 72 lg 1 ja § 73 lg 1

Üldises korras 1. mai 2024

Kahjuajaloo tõend Tuleb uus, üle-Euroopaline vorm. § 76 lg 4 Alates vastava rakendusakti kohaldamise kuupäevast.

Nõus eelnõus olevaga

Kindlustuse automaatkontroll

„Kiiruskaameratega“ kindlustuse kontrolli võimaluse eelduste loomine – andmete töötlemise eesmärgi ja reeglite sätestamine.

§ 80 lg 4 ja 5 Üldises korras 1. mai 2024

Muud muudatused Välisriigi sõiduki poliis võib kontrollimiseks olla elektrooniline.

§ 3 lg 3. Üldises korras 1. mai 2024

Igasugused sõnade asendamised ja viidete korrigeerimised, mis sisu ei muuda vaid on vajalikud tehnilises vaates.

§ 11, § 78 ja § 80

§ 13 lg 3 ja 4

§ 29 ja 30 pealkiri

§ 29 lg 13 ja § 30 lg 6

§ 45 lg 1

§ 59 lg 2

§ 69 lg 1 p 3

§ 69 lg 1 p 71

§ 72 lg 1 p 4

§ 76 lg 1 p 4

§ 81

§ 81 lg 1

-- --

Hüvitatava kahju ulatus – üldine sõnastus.

§ 24 Üldises korras 1. mai 2024

Põhjustaja ravikulu vaid Tervisekassale.

§ 44 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024

Põhjustaja ravikulu ei pea hüvitama, kui selts saab esitada tagasinõude.

§ 44 lg 2

§ 44 lg 3

Üldises korras 1. mai 2024

LKF-i hüvitamiskohustus. Erinevad täpsustused seoses kindlustamata sõidukitega ja võistlusspordiga.

§ 45 lg 3 ja 4

§ 46 lg 3

Üldises korras 1. mai 2024

LKF-i tagasinõude aluste täpsustused (eelkõige tehnilised, aga ka n.ö maksejõuetuse regulatsioonist tulenevad).

§ 57 lg 8 kuni 13 GF vahelise lepingu sõlmimisest või Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates.

Nõus eelnõus olevaga

LKF-il on kohustus oma veebis maksejõuetuse teema jõustumine avaldada.

§ 822 lg 2 Üldises korras 1. mai 2024

- 5 -

LKF-i liikmemaksu täpsustused. § 712 GF vahelise lepingu sõlmimisest või Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusakti kohaldamise kuupäevast alates.

Nõus eelnõus olevaga

12 kuu üleminekusätte kohta ajutine arvestuse pidamine registris.

§ 72 lg 1 p 41 Üldises korras 1. mai 2024

avarii.lkf.ee andmete edastamine registrisse.

§ 71 lg 31 Üldises korras 1. mai 2024

Raviasutus enam registrisse teavet ei esita.

§ 75 lg 7 Üldises korras 1. mai 2024

Teabevahetus teiste teabekeskustega. § 76 lg 7 Üldises korras 1. mai 2024

Kindlustuse kontroll politsei poolt piiril. § 80 lg 2 ja 3 Üldises korras 1. mai 2024

Liiklusseaduse muudatused

Juhi kohustus veenduda enne sõidu alustamist, et kindlustus on olemas.

§ 33 lg 2 p 9 Üldises korras 1. mai 2024

Kindlustuskohustuse täpsustus § 81 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024

KOV-i liikluskaamera kasutamine kindlustuse kontrolliks

§ 1931 lg 1 Üldises korras 1. mai 2024

Tehnilised muudatused § 199 lg 2 ja § 2003 lg 2 p 3

Üldises korras 1. mai 2024

Spordiseaduse muudatused

Võistluste vastutuskindlustuse sätted. § 241 Üldises korras 1. mai 2024