Vastus pöördumisele seoses liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga

Mittevaralise kahju hüvitamine
Metoodika


DOKUMENDI AJALUGU
Versioon
Kes
Millal
Selgitus
0.1
Lauri Potsepp
21.11.2022
Alustatud dokumendi koostamist.
0.11
Lauri Potsepp
08.09.2023
Keeletoimetatud tekst avaldatud töögruppidele.
0.10
Lauri Potsepp
10.10.2023
Metoodika on valmis LKF-i juhatuses kinnitamiseks.


Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral tuleb kahju tekitamise eest vastutava sõidukivaldaja liikluskindlustuse kindlustusandjal või seaduses sätestatud juhtudel Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 nimetatud mittevaralise kahju hüvitis (kõnekeeli ka moraalse kahju hüvitis või valu ja vaeva hüvitis, inglise keeles ka pain and suffering).
VÕS § 134
(2) … isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest …, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
(3) Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
(4) Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.

Sisukord
1 Terminid 3
2 Metoodika kasutusala 3
3 Üldpõhimõtted 4
4 Mittevaraline kahju kannatanu tervise kahjustumisest 5
4.1 Millal on kahju tekkinud ja tuleb maksta hüvitist? 5
4.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 6
4.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 6
5 Mittevaraline kahju kannatanu lähedase tervise kahjustumisest 9
5.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta? 9
5.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 10
5.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 10
6 Mittevaraline kahju kannatanu raskest tervisekahjustusest või surmast kannatanu lähedasele 10
6.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta? 10
6.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 11
6.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 11
7 Mittevaraline kahju asja hävimisest või kaotsi minekust 12
7.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta? 12
7.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 12
7.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 12
8 Metoodika tähendus ja ajakohasena hoidmine 13


1 Terminid
Kannatanu
Inimene, kes sai liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu tervisekahjustuse.
Kindlustusandja
Liikluskindlustuse kindlustusandja, kes on kindlustanud kahju tekitamise eest vastutava sõiduki valdaja tsiviilvastutuse. Siin dokumendis peetakse kindlustusandjana silmas seda kindlustusandjat, kellel on kõnealusel juhtumil kahju hüvitamise kohustus.
Juhul, kui liikluskindlustuse seaduse kohaselt on selle juhtumi puhul kahju hüvitamise kohustus LKF-il, kehtib siintoodu ka LKF-i kohta.
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum vastavalt liikluskindlustuse seaduses toodud definitsioonile.
Siin dokumendis kasutatakse sünonüümidena kindlustusjuhtum, juhtum, õnnetus, liiklusõnnetus, avarii.
Mittevaralise kahju hüvitis
Hüvitis selle eest, et inimene tundis füüsilist või hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Samuti võib see olla hüvitis ka inimese heaolu languse eest. Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ja elukorralduses1.
2 Metoodika kasutusala
Metoodika järgi saab mittevaralise kahju hüvitist arvutada üksnes juhul, kui
• kindlustusjuhtum leidis aset 23. detsembril 2023 või hiljem
Hüvitis arvutatakse juhtumi ajal kehtinud seaduse alusel. Käesolev metoodika on koostatud alates 23. detsembrist 2023 kehtima hakanud liikluskindlustuse seaduse alusel. Näiteks, kui juhtum leidis aset 10. detsembril 2023 ja hüvitise maksmisega alustatakse 5. jaanuaril 2024, siis ei ole käesolev metoodika kasutatav.
• kohaldatakse Eesti õigust, st hüvitis arvutatakse Eesti õiguse järgi
Üldreeglina kohaldatakse hüvitise arvutamisele õnnetuse toimumiskoha õigust. Samas näiteks juhul, kui Eesti kannatanule (kannatanu, kelle harilik viibimiskoht ehk elukoht on Eesti) tekitab välismaal kahju Eesti sõidukiga teine Eesti isik, siis kohaldatakse Eesti õigust.
Ka juhul, kui Eestis saab kannatada välisriigi elanik (tema harilik viibimiskoht ehk elukoht on välismaal), siis arvutatakse hüvitis Eesti seaduste järgi. Seal hulgas on näiteks mittevaralise kahju summa määramisel aluseks Eesti praktika kahju suuruse osas, vt Euroopa Kohtu otsus C‑350/142. Näiteks, kui Eestis saab viga välisriigi elanik, kelle koduriigi praktika kohaselt tuleks selliste vigastuste puhul maksta mittevaralise kahju hüvitist 500 000 eurot, kuid Eesti praktika on 30 000 eurot, siis on kahju summaks ja hüvitiseks 30 000 eurot.
3 Üldpõhimõtted
Liikluskindlustuse juhtumis võib mittevaraline kahju tekkida
• kannatanu tervisekahjustusest, mis jaguneb
◦ liiklusõnnetuses osalenu enda tervisekahjustusest3 (VÕS § 134 lg 2), vt üksikasjad p 4
◦ liiklusõnnetuses osalenu lähedase tervisekahjustusest (VÕS § 134 lg 2), vt üksikasjad p 5
• liiklusõnnetuses osalenu raskest tervisekahjustusest või hukkumisest tema lähedastele (VÕS § 134 lg 3), vt üksikasjad p 6
• liiklusõnnetuse tõttu asja hävimisel või kaotsi minekul (VÕS § 134 lg 4), vt üksikasjad p 7
Väljaspool konkreetseid seaduses sätestatud aluseid ei tohiks mittevaralise kahju hüvitamine üldjuhul kõne alla tulla, kuna kehtib eeldus, et seaduses sätestatud juhud, millal mittevaraline kahju hüvitamisele kuulub, on ammendavad, st muudel kui seaduses nimetatud juhtudel ei ole rikutud kohustuse eesmärgiks kaitsta kannatut mittevaralise kahju tekkimise eest.4
Mittevaralise kahju hüvitise maksmise ja hüvitise suuruse arvutamisel on aluseks Eesti kohtupraktika.
Praeguseks on Eesti kohtupraktika vähemalt väljamõistetud summade osas piisav, et saaks sellest lähtuda. Puudub igasugune vajadus kasutada välismaa praktikat hüvitise summade leidmiseks.
Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).
Eeltoodud põhimõttest lähtuvalt tuleks liiklusõnnetuse läbi tekkinud mittevaralise kahju suuruse arvestamisel arvesse võtta vaid liiklusõnnetuse põhjustamisega sarnaste rikkumiste läbi tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise praktikat. Kohatu on arvestada näiteks mõrva, peksmise vms tegude tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise praktikat.
Samas sõltub mittevaralise kahju hüvitis näiteks sellest, kas põhjustaja lahkus sündmuskohalt või pakkus kannatanule abi niipalju kui see oli võimalik.
Liiklusõnnetuse läbi tekkinud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise arvutamisel tuleb lisaks eeltoodule (rikkumise raskus, ulatus, kahju tekitaja käitumine ja suhtumine kannatanusse pärast juhtumit) arvestada:
• tervisekahjustuse raskust (lahend 3-2-1-85-08, p 11)
Tervisekahjustuse raskus võtab arvesse kannatanu „valu suuruse“ (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 14). Samuti on sellest tuletatav elukorralduse ja tegevuse piirangutest tingitud heaolu langus.
• kannatanu enda osa kahju tekkimises (lahend 3-2-1-81-05 p )
Kohtulahendis 3-2-1-81-05 on märgitud, et arvestada tuleb ka rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet ning poolte majanduslikku olukorda. Liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju hüvitamisel on need asjaolud pigem samad ja seetõttu ei muuda need üldjuhul kohtupraktikas väljamõistetud summasid.
Mittevaralise kahju hüvitist ei vähendata VÕS § 139 (ega ka § 140) alusel, kannatanu osaga kahju tekkimisel tuleb aga arvestada hüvitise suuruse kindlaks määramisel (RKTKo 3-2-1-85-08 p 14)5.
Hüvitise summa leidmisel arvestatakse elukalliduse muutusega.
Näiteks kui sarnasel juhul on kohus viis aastat tagasi välja mõistnud 5000 eurot, siis muudetakse vastavat hüvitise summat samas proportsioonis nagu sama aja jooksul on muutunud tarbijahinna indeks, vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD) https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02.
Seda, et mittevaralise kahju hüvitiste summa arvutamisel tuleks lähtuda varasemast praktikast arvestades elukallidust on välja toodud mitmes kohtulahendis, vt näiteks HMK 1-15-9878; TlnRnK 1-13-11316, p 9; TrtRnK 2-12-5593. Tarbijahinna indeksi muutus väljendab elukalliduse muutust. Samas näiteks sissetuleku vähenemise hüvitist tuleks indekseerida palga muutust kajastava indesiga, vt lahend 3-2-1-106-14 p 10.
Mittevaralise kahju hüvitis makstakse välja ühekordse maksena. Isegi kui valu, mis on tekkinud liiklusõnnetusest saadud tervisekahjustusest kestab aastaid, siis on tegu ühekordse hüvitisega ning vastavat nõuet saab esitada vaid ühe korra.
vt RKTko 3-2-1-1-01: „Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et moraalse (mittevaralise) kahju hüvitise võib sõltuvalt kannatanu tervislikust seisundist välja mõista perioodiliste maksetena. … . Kolleegium leiab, et mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Selle kahju mõistab kohus välja ühekordse hüvitisena. Üksnes sel juhul, kui kannatanu kehavigastuse mõned olulised kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast hüvitise väljamõistmist, võib ta nõuda täiendavat hüvitist.“
Mittevaralise kahju puhul ei saa nõuda valu tundmise või selle tugevuse tõendamist. Hüvitise saamise õiguse annab üksnes liikluskindlustuse juhtumi ja tervisekahjustuse, surma või asja hävimise/kaotsi mineku seose tõendamine. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st et kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (viide lahendile 3-2-1-73-13 p 13)6.
Teatud juhtudel sätestab seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimiseks siiski täiendavaid eeldusi, nt erandlike asjaolude olemasolu § 134 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Sellisel juhul peab nende täiendavate eelduste olemasolu tõendama kahjustatud isik7.
Kui kohus mõistab liikluskindlustuse juhtumi põhjustajalt välja siin metoodikas kirjeldatust suurema hüvitise üksnes seetõttu, et kahju tekitaja ei vaielnud sellele nõudele kohtumenetluse käigus vastu, siis piirneb kindlustusandja hüvitamiskohustus käesoleva metoodika järgi arvutatud hüvitisega.
4 Mittevaraline kahju kannatanu tervise kahjustumisest
4.1 Millal on kahju tekkinud ja tuleb maksta hüvitist?
Kui inimene saab liiklusõnnetuses tervisekahjustuse, siis on tal õigus saada mittevaralise kahju hüvitist.
Juhul, kui kannatanu elab pärast tervisekahjustuse saamist vaid väga lühikest aega (mõned minutid) ja vigastuse raskus on selline, et kannatanu ei saanud sel ajal tajuda endaga toimuvat ega tunda olulist füüsilist või hingelist valu ega kannatusi, siis ei teki kannatanul ega tema pärijatel kannatanu tervise kahjustumisest tingitud mittevaralise kahju nõuet, vt lahend 1-21-3082 p 24.
Juhul, kui kannatanu tundis füüsilist valu, kuid suri enne mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamist, siis on see nõue päritav ning nõude saavad maksma panna hukkunu pärijad.
Kolleegium märgib, et VÕS § 130 lg 2 järgne mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue tekib ka isikul endal, kellele tekitati õigusvastaselt kehavigastus või tervisekahjustus, kuid kes suri seetõttu alles hiljem. Selline nõue on VÕS § 166 lg 1 tingimustel loovutatav ja ka pärandatav, st selle nõude võivad esitada ka surnu pärijad, vt lahend 3-2-1-19-08 p 15.
4.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
Hüvitise saamise õigus on isikul, kes sai liiklusõnnetuses tervisekahjustuse. Teatud juhtudel võivad selle nõude maksma panna viga saanu pärijad, vt eelmise punkti viimane lõik.
4.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
Kõnealuse mittevaralise kahju suurus sõltub eelkõige tervisekahjustuse raskusest.
Liikluskindlustuse praktikas paneb hüvitise suuruse paika siiski eelkõige tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusaste. Muud kriteeriumid on pigem abistava tähendusega8.
Hüvitise baassummad lähtuvalt kannatanu tervisekahjustuse raskusastmest on alltoodud tabelis.
Eelviidatud tervisekahjustuste liigitus on üldiselt sama, mis oli kuni 23. detsembrini 2023 kehtinud liikluskindlustuse seaduse lisa. Tabeli alusel määrati mittevaralise kahju eelduslik summa.
Tabelis toodud summad põhinevad Eesti kohtupraktikal, vt vastavad Riigikohtu analüüsid:
- M. Sedman, Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf)
- M. Vutt, Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades 2016. aastal (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) ja Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016 (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Tabel_Mittevaralise%20kahju%20h%C3%BCvitised%20esimese%20ja%20teise%20astme%20kohtutes%20aastatel%202014-2016.pdf)
Tabelis toodud summade puhul on arvestatud ka Soome vastavate summadega (eelkõige väiksemate tervisekahjustuste osas, mille puhul Eesti kohtupraktikat väga ei ole). Arvesse on võetud Eesti ja Soome elatustaseme erinevus keskmise palga kaudu, mis on Soomes umbes kaks korda suurem kui Eestis.
Tabelis on toodud summa vahemik. Konkreetne summa sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, sh näiteks
• kuivõrd erines tervisekahjustuse paranemise aeg konkreetsel juhul tavalisest, st kas oli keskmisest kiirem või võttis enam aega
• kas raviks vajalike raviprotseduuride arv oli selliste tervisekahjustuste keskmisest või tavalisest protseduuride arvust suurem või väiksem
• kas raviks vajalike raviprotseduuride intensiivsus ja/või selle tagajärjed olid tavalisest suuremad või väiksemad
• muudest asjaoludest
Lisaks kehavigastustele või tervisekahjustustele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (viide lahendile 3-2-1-54-07 p 13 ja 3-2-1-85-08 p 11)9.
Täpse summa määramisel tabelis toodud vahemikust tuleb siiski arvestada, et tegu on nii subjektiivselt määratava kahju suurusega, et teatud üldistus on siiski möödapääsmatu.
Näiteks eeldusel, et ei esine ülalnimetatud asjaolusid võib arvata, et ühe seljavigastuse tõttu ratastooli aheldatud inimese kannatused ja elukvaliteedi langus ei ole suuremad kui teise samas olukorras oleva inimese omad.
Tervisekahjustuse raskusaste
Hüvitise baassumma vahemik seisuga detsember 2023
I Kerge tervisekahjustus
Vigastused, mis ei vaja haiglaravi, mis paranevad paari nädalaga ning mis põhjustavad kuni paarinädalast töövõimetust. Näiteks:
1. Väike lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav
2. Põrutus
3. Üksik lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav
4. Väikese liigese nikastus või venitus
5. Väikese liigese nihestus
0 eurot10
II Keskmise raskusega kergem tervisekahjustus
Vigastused, mille tõttu inimene ei vajanud elustamist, intensiivravi ega kirurgilisi protseduure. Funktsionaalne taastumine nõuab maksimaalselt kaks kuud ja vigastuse püsivad tagajärjed on väikesed. Näiteks
1. Liigesekapsli vigastus
2. Suure liigese nikastus või venitus
3. Üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja ortopeedilist operatiivset ravi
4. Lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta
5. Kuulmekile purunemine
6. Silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust
7. 1–5 hamba kaotus
8. Muud sama raskusastmega vigastused
150 kuni 700 eurot
III Keskmise raskusega raskem tervisekahjustus
Vigastused, millega ei kaasne raskemaid tüsistusi, järelravi ei nõua korrigeerivaid või muid täiendavaid operatsioone. Funktsionaalne taastumine võtab aega 3 kuni 7 kuud ja püsivad tagajärjed on kerged. Näiteks
1. Pika toruluu murd, mis võib vajada ortopeedilist operatiivset ravi, kuid paraneb tüsistusteta
2. Suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire
3. Näokolju luude murd või murrud
4. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus
5. Roiete hulgimurrud, mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust
6. Kirurgilist ravi vajav kõhukoopaelundite vigastus, mis paraneb tüsistusteta
7. Ajuvigastus, millest võivad jääda kerge püsiva kahjustuse jääknähud
8. Kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse
9. Silmavigastus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud
10. Enam kui viie hamba kaotus
11. Muud sama raskusastmega vigastused
700 kuni 2 500 eurot
IV Raske tervisekahjustus
Vigastused, mille funktsionaalne taastumine võtab aega rohkem kui 8 kuud ning püsivad tagajärjed on märkimisväärsed.
1. Aeglustunud paranemisega luumurd
2. Luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus
3. Liigese nihestusmurd
4. Luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga
5. Luumurru tagajärjel tekkinud liigesejäikus ja liigesepurustus
6. Lülisamba, kaela-, rinna- või nimmelüli raske murd, millega ei kaasne närvivigastust
7. Roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus
8. Kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus)
9. Vahelihase rebend
10. Rasked näokolju luude hulgimurrud
11. Jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad ka teisi organisüsteeme
12. Ühe silma või selle nägemisvõime kaotus
13. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni
14. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus
15. II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus
16. Kõikide hammaste kaotus
17. Muud sama raskusastmega vigastused
2 500 kuni 6 000 eurot
V Väga raske tervisekahjustus
Vigastused millega on seotud rasked tüsistused ning püsivad tagajärjed on tõsised.
1. Jäseme kaotus
2. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused
3. Luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte vigastused
4. Õla- ja nimmepiirkonna närvipõimikute vigastamisest tingitud jääv tunde- ja funktsioonihäire
5. Rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepaunasisene verejooks ja südame muljumisvigastus)
6. Rindkere lahtine vigastus
7. Hingetoru vigastusejärgne ahenemine
8. Lülisamba, kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus
9. Keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused
10. Peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid kirurgilisi operatsioone
11. Jääv soole- või kusejuha uuris
12. Suguelundite vigastusejärgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus
13. Silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2
14. Täielik kurtus
15. Vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo moonded või puuded, näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa kaotus või moonded
16. Muud sama raskusastmega vigastused
6 000 kuni 15 000 eurot
VI Eriti raske tervisekahjustus
1. Eriti raske ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse või muu püsiva raske puude
2. Jäsemete kaotus
3. Vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva
4. Ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse
5. Pimedaks jäämine
6. Muud sama raskusastmega vigastused
15 000 kuni 50 000 eurot
Kui kannatanul on erineva raskusastmega tervisekahjustused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse astmele. Näiteks, kui kannatanu sai liiklusõnnetuses vigastused, mis liigituvad kergete tervisekahjustuste alla ja ka tervisekahjutused, mis liigituvad raskete tervisekahjustuste alla, siis on hüvitise baassummaks üksnes raskele tervisekahjustusele vastav baassumma.
Hüvitise baassummad juhul, kui kannatanu tervisekahjustus piirnes üksnes vaimse tervise kahjustumisega lähtuvalt kannatanu vaimse tervise kahjustuse raskusastmest, on alltoodud tabelis.
Tervisekahjustuse raskusaste
Hüvitise baassumma vahemik seisuga detsember 2023
Keskmise raskusega kergem tervisekahjustus
Inimene sai liiklusõnnetuses lühiajalise psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni kuue nädala jooksul.
150 kuni 700 eurot
Keskmise raskusega raskema tervisekahjustus
Inimene sai liiklusõnnetuses psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni 12 kuu jooksul.
700 kuni 2 500 eurot
Raske tervisekahjustus
Inimene sai liiklusõnnetuses psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas haiglaravi või arstiabi ja ravi enam kui 12 kuu jooksul.
2 500 kuni 6 000 eurot
Juhul kui kannatu sai nii vaimse tervise kahjustuse kui ka kehavigastuse, siis loetakse hüvitise baassummaks summa ühe või teise tabeli järgi lähtuvalt sellest, kumb summa on suurem. Tabelites toodud summasid ei liideta.

Hüvitis kannatanule arvutatakse valemiga:

MVK Hüvitis kannatanule – mittevaralise kahju hüvitis kannatanule tema tervise kahjustumisest
HBS – hüvitise baassumma vastavalt eeltoodud tabelile. Toodud summa vahemikust summa määramisel tuleb arvestada vigastuse raskusastet ja muid asjaolusid, mis mõjutavad hüvitise suurust.
KOO – tegur vahemikus 0 kuni 1, mille võrra võetakse kannatanu enda osa kahju tekkimises. Näiteks olukord, kus õnnetus tekkis osaliselt kannatanu enda tegevuse tõttu või tema tegevusel/tegevusetusel oli mõju juhtunu tagajärgedele.
THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD)
5 Mittevaraline kahju kannatanu lähedase tervise kahjustumisest
5.1 Millal on kahju tekkinud ja tuleb hüvitist maksta?
Juhul, kui kannatanu lähedasel tekib tervisekahjustus sellest, et tema lähedane sai liikluskindlustuse juhtumis viga või hukkus, siis võib olla lähedasel endal õigus nõuda VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitist. Kindlasti on selle eelduseks, et nõude esitaja peab tõendama oma tervisekahjustust ning selle seost liikluskindlustuse juhtumiga.
Vaieldav on küsimus, kas ja millal võib surnud isiku lähedastel tekkida mittevaralise kahju hüvitamise nõue mitte lg 3, vaid lg 2 alusel. Õiguskirjanduses on väidetud, et see võib olla nii nt juhul, kui surnud isiku lähedasel tekib surmaga seoses tervisekahjustus (nt raske depressioon, posttraumaatiline stressihäire): sellisel juhul saab lähedane esitada omaenda mittevaralise kahju hüvitamise nõude § 134 lg 2 alusel. Selleks peab ta lisaks surma põhjustamise faktile tõendama oma tervisekahjustuse (haiguse) olemasolu ning põhjuslikku seose lähedase surma ja oma tervisekahjustuse vahel (viide: M. Vutt. Lähedase isiku surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika. – Juridica 2012, nr 6 lk 463).11
Lahendi 3-2-1-19-08 punktis 15 on Riigikohus leidnud, et kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele VÕS § 130 lg 2 järgi, kui täidetud on kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused (deliktilise üldvastutuse korral peab esinema mh kahju tekitaja süü VÕS § 1050 lg 1 tähenduses). Samas punktis märgib Riigikohus, et tervisekahjustuseks ei saa nimetatud sätte tähenduses lugeda ainuüksi hageja väidetud raske psüühilise seisundi tekkimist, mille kohta hageja pealegi tõendeid ei esitanud.
5.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
vt p 6.2.
5.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
vt p 4.3.
6 Mittevaraline kahju kannatanu raskest tervisekahjustusest või surmast kannatanu lähedasele
6.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta?
Kõnealuse mittevaralise kahju hüvitise saamise õigus tekib kannatanu lähedasel siis, kui
• inimene hukkub liikluskindlustuse juhtumis või saab raske, väga raske või eriti raske tervisekahjustuse ülaltoodud tabeli järgi ja
• esinevad erandlikud asjaolud
Sellised erandlikud asjaolud on näiteks:
- lähedase isiku hukkumise ja sellega seotud kannatuste pealt nägemine ning pealtnägijal niisuguste asjaolude kogemise tõttu tekkinud kohesed või hilisemad üleelamised 12
- kannatanu surma saabumise ebatavaliselt ränk viis
Riigikohtu lahendis 1-21-3082:
„Mopeedi juhtis M. L., kes kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal hukkus. Surma põhjuseks oli kehatüve tömp trauma vasakpoolsete roidemurdude ja põrna rebendiga ning vasaku jala eraldumine sääre ülemisest kolmandikust. Samuti tekkis kannatanul sisemisest ja välisest verejooksust äge verekaotus.“
„M. L-i surm oli kannatanute jaoks – ka kõrvalseisjale äratuntavalt – eriliselt ränk kogemus. Järelduse hukkunu lähedaste iseäranis traumaatiliste üleelamiste kohta saab teha ainuüksi M. L-i surma saabumise ebatavaliselt rängast viisist. Nähtuvalt kohtute tuvastatust (maakohtu otsuse punktis 2 ja ringkonnakohtu otsuse 14. lehekülje allosas) ületavad surma saabumise asjaolud konkreetsel juhul selle piiri, mille puhul saab väita, et juhtunu mõju hukkunu lähedastele on tavapärasest raskem. Elu kaotamine nii traagilisel viisil, nagu ilmneb kohtute tuvastatud faktikogumist, ei ole isegi surmaga lõppenud avariide puhul tavapärane.“
Riigikohus on leidnud otsuse 3-2-1-19-08 punktis 17: „Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka hageja väidetud võimalik perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti.“
Arvestades eelmises lõigus toodut võib arvata, et juhul kui lähedane näeb liiklusõnnetuses kannatanut näiteks haiglas, sh juhul, kui kannatanu tervisekahjustused on rasked, on hüvitise saamise õigus samuti vaid väga erandlikel asjaoludel. Üksnes see, et inimene näeb oma lähedast valu ja ebamugavuse käes kannatamas, ei anna kannatanu lähedasele õigust mittevaralise kahju hüvitisele.13
6.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
Hüvitise saamise õigus on kannatanu lähedasel.
Lähedaste isikute ringi ei ole seaduses defineeritud, see on jäetud kohtu määratleda. Lähedaste ringi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast ning hinnata igat üksikjuhtu eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest (viide lahendile 3-2-1-19-08 p 16, 3-1-01-57-10 p 22). Eelduslikult on lähedasteks isikuteks kannatanu lapsed, surnud isikuga koos elanud abikaasa (viide lahendile 3-2-1-19-08 p 16) ja vanemad (viide lahendile 3-1-1-57-10 p 22)14.
Kuigi eelviidatud kommentaaris on nimetatud vaid abikaasat, tundub, et samal alusel on hüvitise saamise õigus ka surnud isiku elukaaslasel.
Kohtupraktikas peeti lähedasteks eelkõige hukkunu abikaasat, lapsi ja vanemaid. Lisaks oli ühes asjas esitanud VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka hukkunu vanaema. Vanaema oli oma lapselapse eestkostja, sest lapse emalt oli hooldusõigus ära võetud. Kohus leidis, et sellisel juhul tuleb mõlemad vanavanemad lugeda hukkunu lähedasteks, sest vanavanemad olid teda kasvatanud ning hukkunu elas enne surma vanavanemate juures (viide lahendile ViruMKo 2-15-1)15.
6.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
Kuivõrd inimese hukkumine liiklusõnnetuses on igal juhul traagiline ja põhjustab lähedastele suurt hingelist valu, siis ei sõltu metoodika koostaja hinnangul kõnealuse mittevaralise kahju suurus erandlike asjaolude eripäradest. Pigem võiks arvata, et see hüvitis on üldjuhul sama suurusega.
Kohtupraktika ja hüvitise arvutamise valem
Lahend
Asjaolude lühikirjeldus
Summa
Lahendi aeg
1-21-3082
Erandlikud asjaolud: „Surma põhjuseks oli kehatüve tömp trauma vasakpoolsete roidemurdude ja põrna rebendiga ning vasaku jala eraldumine sääre ülemisest kolmandikust. Samuti tekkis kannatanul sisemisest ja välisest verejooksust äge verekaotus.“
Selgitus summa määramise kohta: „Samuti tuleb silmas pidada, et R.T. rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest ja ta on enda süüd - kohtute hinnangul puhtsüdamlikult ning siiralt - kahetsenud. Samuti vabandas süüdistatav kannatanute ees kohtuistungil ja täitis vabatahtlikult nende varalise kahju hüvitamise nõude.“
3000 eurot lähedase kohta
oktoober 2022
Hüvitis ühele lähedasele arvutatakse valemiga:

MVK Hüvitis lähedasele – mittevaralise kahju hüvitis ühele lähedasele kannatanu raskest tervisekahjustusest või surmast
KP – kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud mittevaralise kahju summa
T – tegur, mille võrra võetakse arvesse asjaolusid, mis kõnealusel juhul on teisiti ja mis mõjutavad hüvitise suurust. Teguri määrab kindlustusandja ja täpsemat arvutusmetoodikat selle arvutamiseks ei ole. Näiteks võib selle teguri kaudu arvesse võtta kannatanu enda osa kahju tekkimises.
THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD)
7 Mittevaraline kahju asja hävimisest või kaotsi minekust
7.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta?
Eriline huvi (isiklik põhjus), mille tõttu võib asja hävimise või kaotsimineku tõttu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist § 134 lg 4 alusel, on eelkõige asjaga seonduv mälestusväärsus (nt vanaema poolt pulmadeks kingitud ehe, perekonnareliikvia vms; aga ka lemmikloom, kuivõrd loomadele kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, TsÜS § 49 lg 3)16.
Seega kindlasti ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui liiklusõnnetuses saab kahjustada tavaline auto, kannatanu kodu vms tavaline asi.
Samuti ei saa kõnealust mittevaralise kahju hüvitist nõuda juhul, kui lemmikloom saab õnnetuses viga, st ta ei sure ega lähe kaotsi.
Nõustuda saab seisukohaga, et loomaomanikel võib tekkida lemmikloomadega emotsionaalne side ja lemmikloomade suhtes võib omanikel esineda eriline huvi VÕS § 134 lg 4 mõttes. Siiski on seadusandja mittevaralise kahju hüvitamise ette näinud vaid nendeks juhtudeks, kus asi, mille vastu isikul on eriline huvi, hävib või läheb kaotsi. Lemmikloomade tervise (ajutist) kahjustamist ei saa samastada hävimise või kaotsiminekuga.17
Ka näiteks juhul, kui liiklusõnnetuse tõttu lemmikloom läheb kaotsi, aga ta leitakse hiljem elusana üles, ei ole õigust kõnealusele mittevaralise kahju hüvitisele.
7.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkiva mittevaralise kahju hüvitist saab nõuda üksnes asja või lemmiklooma füüsilisest isikust omanik. Juriidiline isik ei tunne füüsilist valu ega hingelisi kannatusi.
Näiteks kui liiklusõnnetuses hukkub pere lemmikloom, siis vaatamata sellele, et kaotusevalu tunnevad kõik pereliikmed (abikaasad ja nende lapsed), makstakse hüvitis vaid omanikule. Kui loom oli mitme inimese oma, siis jaguneb hüvitis kõigi omanike vahel, kuid selle suurus ei sõltu omanike arvust.
7.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
Tundub loogiline, et mittevaraline kahju, mis tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust, on igal juhul väiksem, kui mittevaraline kahju lähedase siit ilmast lahkumisest.
Samas on kõnelause kahju puhul juhtumid niivõrd erinevad ja harvad, et näidissummasid on keeruline välja tuua. Näiteks lemmiklooma hukkumise puhul on Harju Maakohus 2015. aastal lahendis 2-14-56301 välja mõistnud 300 eurot mittevaralist kahju olukorras, kus üks koer murdis teise maha.
Hüvitis kannatanule arvutatakse valemiga:

MVK Hüvitis asja hävimisest – mittevaralise kahju hüvitis asja hävimisest või kaotsiminekust
KP – kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud mittevaralise kahju summa
T – tegur, mille võrra võetakse arvesse asjaolusid, mis kõnealusel juhul on teisiti ja mis mõjutavad hüvitise suurust. Teguri määrab kindlustusandja ja täpsemat arvutusmetoodikat selle arvutamiseks ei ole. Näiteks võib selle teguri kaudu arvesse võtta kannatanu enda osa kahju tekkimises.
THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD)

8 Metoodika tähendus ja ajakohasena hoidmine
Metoodika on koostanud LKF. Metoodika esimese avaldatud versiooni vaatas ja arutas läbi töögrupp, kuhu kuulusid Jüri Aava (LKF-i jurist), Geily Kalt (PZU reisi- ja isikukahjude grupi juht), Marion Kurg (Seesami jurist), Martti Merila (LKF-i õigusvaldkonna juht), Oliver Orumets (LKF-i jurist), Lea Pau (ERGO jurist) ja Lauri Potsepp (LKF-i juhatuse liige).
Metoodika ei ole selle koostajate hinnangul osa kindlustuslepingust, vaid üksnes kahjukäsitluse juhend, mis on koostatud ja avaldatud liikluskindlustuse seaduse § 24 lõike 2 alusel.
LKF ei võta selle metoodikaga vastutust kindlusandja otsuse õigsuse eest. See on meie parim teadmine, kuidas tõlgendada seaduste vastavaid sätteid.
LKF jälgib seaduste muutmist ja kohtupraktikat ning vajadusel algatab metoodika muutmise. Vähemalt kord aastas veendub LKF, et seadus ega kohtupraktika selles küsimuses ei tingi vajadust metoodika muutmiseks.

Mittevaralise kahju hüvitamine
Metoodika


DOKUMENDI AJALUGU
Versioon
Kes
Millal
Selgitus
0.1
Lauri Potsepp
21.11.2022
Alustatud dokumendi koostamist.
0.11
Lauri Potsepp
08.09.2023
Keeletoimetatud tekst avaldatud töögruppidele.
0.10
Lauri Potsepp
10.10.2023
Metoodika on valmis LKF-i juhatuses kinnitamiseks.


Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi korral tuleb kahju tekitamise eest vastutava sõidukivaldaja liikluskindlustuse kindlustusandjal või seaduses sätestatud juhtudel Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 134 nimetatud mittevaralise kahju hüvitis (kõnekeeli ka moraalse kahju hüvitis või valu ja vaeva hüvitis, inglise keeles ka pain and suffering).
VÕS § 134
(2) … isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest …, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.
(3) Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
(4) Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.

Sisukord
1 Terminid 3
2 Metoodika kasutusala 3
3 Üldpõhimõtted 4
4 Mittevaraline kahju kannatanu tervise kahjustumisest 5
4.1 Millal on kahju tekkinud ja tuleb maksta hüvitist? 5
4.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 6
4.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 6
5 Mittevaraline kahju kannatanu lähedase tervise kahjustumisest 9
5.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta? 9
5.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 10
5.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 10
6 Mittevaraline kahju kannatanu raskest tervisekahjustusest või surmast kannatanu lähedasele 10
6.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta? 10
6.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 11
6.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 11
7 Mittevaraline kahju asja hävimisest või kaotsi minekust 12
7.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta? 12
7.2 Hüvitist saama õigustatud isikud 12
7.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta? 12
8 Metoodika tähendus ja ajakohasena hoidmine 13


1 Terminid
Kannatanu
Inimene, kes sai liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi tõttu tervisekahjustuse.
Kindlustusandja
Liikluskindlustuse kindlustusandja, kes on kindlustanud kahju tekitamise eest vastutava sõiduki valdaja tsiviilvastutuse. Siin dokumendis peetakse kindlustusandjana silmas seda kindlustusandjat, kellel on kõnealusel juhtumil kahju hüvitamise kohustus.
Juhul, kui liikluskindlustuse seaduse kohaselt on selle juhtumi puhul kahju hüvitamise kohustus LKF-il, kehtib siintoodu ka LKF-i kohta.
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum
Liikluskindlustuse kindlustusjuhtum vastavalt liikluskindlustuse seaduses toodud definitsioonile.
Siin dokumendis kasutatakse sünonüümidena kindlustusjuhtum, juhtum, õnnetus, liiklusõnnetus, avarii.
Mittevaralise kahju hüvitis
Hüvitis selle eest, et inimene tundis füüsilist või hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5). Samuti võib see olla hüvitis ka inimese heaolu languse eest. Riigikohus on lugenud mittevaraliseks kahjuks ka isiku heaolu langust, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ja elukorralduses1.
2 Metoodika kasutusala
Metoodika järgi saab mittevaralise kahju hüvitist arvutada üksnes juhul, kui
• kindlustusjuhtum leidis aset 23. detsembril 2023 või hiljem
Hüvitis arvutatakse juhtumi ajal kehtinud seaduse alusel. Käesolev metoodika on koostatud alates 23. detsembrist 2023 kehtima hakanud liikluskindlustuse seaduse alusel. Näiteks, kui juhtum leidis aset 10. detsembril 2023 ja hüvitise maksmisega alustatakse 5. jaanuaril 2024, siis ei ole käesolev metoodika kasutatav.
• kohaldatakse Eesti õigust, st hüvitis arvutatakse Eesti õiguse järgi
Üldreeglina kohaldatakse hüvitise arvutamisele õnnetuse toimumiskoha õigust. Samas näiteks juhul, kui Eesti kannatanule (kannatanu, kelle harilik viibimiskoht ehk elukoht on Eesti) tekitab välismaal kahju Eesti sõidukiga teine Eesti isik, siis kohaldatakse Eesti õigust.
Ka juhul, kui Eestis saab kannatada välisriigi elanik (tema harilik viibimiskoht ehk elukoht on välismaal), siis arvutatakse hüvitis Eesti seaduste järgi. Seal hulgas on näiteks mittevaralise kahju summa määramisel aluseks Eesti praktika kahju suuruse osas, vt Euroopa Kohtu otsus C‑350/142. Näiteks, kui Eestis saab viga välisriigi elanik, kelle koduriigi praktika kohaselt tuleks selliste vigastuste puhul maksta mittevaralise kahju hüvitist 500 000 eurot, kuid Eesti praktika on 30 000 eurot, siis on kahju summaks ja hüvitiseks 30 000 eurot.
3 Üldpõhimõtted
Liikluskindlustuse juhtumis võib mittevaraline kahju tekkida
• kannatanu tervisekahjustusest, mis jaguneb
◦ liiklusõnnetuses osalenu enda tervisekahjustusest3 (VÕS § 134 lg 2), vt üksikasjad p 4
◦ liiklusõnnetuses osalenu lähedase tervisekahjustusest (VÕS § 134 lg 2), vt üksikasjad p 5
• liiklusõnnetuses osalenu raskest tervisekahjustusest või hukkumisest tema lähedastele (VÕS § 134 lg 3), vt üksikasjad p 6
• liiklusõnnetuse tõttu asja hävimisel või kaotsi minekul (VÕS § 134 lg 4), vt üksikasjad p 7
Väljaspool konkreetseid seaduses sätestatud aluseid ei tohiks mittevaralise kahju hüvitamine üldjuhul kõne alla tulla, kuna kehtib eeldus, et seaduses sätestatud juhud, millal mittevaraline kahju hüvitamisele kuulub, on ammendavad, st muudel kui seaduses nimetatud juhtudel ei ole rikutud kohustuse eesmärgiks kaitsta kannatut mittevaralise kahju tekkimise eest.4
Mittevaralise kahju hüvitise maksmise ja hüvitise suuruse arvutamisel on aluseks Eesti kohtupraktika.
Praeguseks on Eesti kohtupraktika vähemalt väljamõistetud summade osas piisav, et saaks sellest lähtuda. Puudub igasugune vajadus kasutada välismaa praktikat hüvitise summade leidmiseks.
Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist (VÕS § 134 lg 5).
Eeltoodud põhimõttest lähtuvalt tuleks liiklusõnnetuse läbi tekkinud mittevaralise kahju suuruse arvestamisel arvesse võtta vaid liiklusõnnetuse põhjustamisega sarnaste rikkumiste läbi tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise praktikat. Kohatu on arvestada näiteks mõrva, peksmise vms tegude tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise praktikat.
Samas sõltub mittevaralise kahju hüvitis näiteks sellest, kas põhjustaja lahkus sündmuskohalt või pakkus kannatanule abi niipalju kui see oli võimalik.
Liiklusõnnetuse läbi tekkinud mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise arvutamisel tuleb lisaks eeltoodule (rikkumise raskus, ulatus, kahju tekitaja käitumine ja suhtumine kannatanusse pärast juhtumit) arvestada:
• tervisekahjustuse raskust (lahend 3-2-1-85-08, p 11)
Tervisekahjustuse raskus võtab arvesse kannatanu „valu suuruse“ (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08 p 14). Samuti on sellest tuletatav elukorralduse ja tegevuse piirangutest tingitud heaolu langus.
• kannatanu enda osa kahju tekkimises (lahend 3-2-1-81-05 p )
Kohtulahendis 3-2-1-81-05 on märgitud, et arvestada tuleb ka rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet ning poolte majanduslikku olukorda. Liiklusõnnetuse läbi tekkinud kahju hüvitamisel on need asjaolud pigem samad ja seetõttu ei muuda need üldjuhul kohtupraktikas väljamõistetud summasid.
Mittevaralise kahju hüvitist ei vähendata VÕS § 139 (ega ka § 140) alusel, kannatanu osaga kahju tekkimisel tuleb aga arvestada hüvitise suuruse kindlaks määramisel (RKTKo 3-2-1-85-08 p 14)5.
Hüvitise summa leidmisel arvestatakse elukalliduse muutusega.
Näiteks kui sarnasel juhul on kohus viis aastat tagasi välja mõistnud 5000 eurot, siis muudetakse vastavat hüvitise summat samas proportsioonis nagu sama aja jooksul on muutunud tarbijahinna indeks, vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD) https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__hinnad/IA02.
Seda, et mittevaralise kahju hüvitiste summa arvutamisel tuleks lähtuda varasemast praktikast arvestades elukallidust on välja toodud mitmes kohtulahendis, vt näiteks HMK 1-15-9878; TlnRnK 1-13-11316, p 9; TrtRnK 2-12-5593. Tarbijahinna indeksi muutus väljendab elukalliduse muutust. Samas näiteks sissetuleku vähenemise hüvitist tuleks indekseerida palga muutust kajastava indesiga, vt lahend 3-2-1-106-14 p 10.
Mittevaralise kahju hüvitis makstakse välja ühekordse maksena. Isegi kui valu, mis on tekkinud liiklusõnnetusest saadud tervisekahjustusest kestab aastaid, siis on tegu ühekordse hüvitisega ning vastavat nõuet saab esitada vaid ühe korra.
vt RKTko 3-2-1-1-01: „Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu seisukohaga, et moraalse (mittevaralise) kahju hüvitise võib sõltuvalt kannatanu tervislikust seisundist välja mõista perioodiliste maksetena. … . Kolleegium leiab, et mittevaraline kahju hõlmab heaolu languse, mis on tingitud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses, samuti kehavigastusega seotud füüsilise ja hingelise valu, nii juba möödunud aja kui selle võimaliku püsimise eest tulevikus. Selle kahju mõistab kohus välja ühekordse hüvitisena. Üksnes sel juhul, kui kannatanu kehavigastuse mõned olulised kahjulikud tagajärjed ilmnevad pärast hüvitise väljamõistmist, võib ta nõuda täiendavat hüvitist.“
Mittevaralise kahju puhul ei saa nõuda valu tundmise või selle tugevuse tõendamist. Hüvitise saamise õiguse annab üksnes liikluskindlustuse juhtumi ja tervisekahjustuse, surma või asja hävimise/kaotsi mineku seose tõendamine. Ka Riigikohus on rõhutanud, et kehavigastuse ja tervisekahjustuse tekitamise korral eeldatakse mittevaralise kahju tekkimist, st et kahjustatud isik peab tõendama üksnes kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamist, mitte aga mittevaralise kahju (hingelise ja füüsilise valu) olemasolu (viide lahendile 3-2-1-73-13 p 13)6.
Teatud juhtudel sätestab seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimiseks siiski täiendavaid eeldusi, nt erandlike asjaolude olemasolu § 134 lg-te 3 ja 4 kohaselt. Sellisel juhul peab nende täiendavate eelduste olemasolu tõendama kahjustatud isik7.
Kui kohus mõistab liikluskindlustuse juhtumi põhjustajalt välja siin metoodikas kirjeldatust suurema hüvitise üksnes seetõttu, et kahju tekitaja ei vaielnud sellele nõudele kohtumenetluse käigus vastu, siis piirneb kindlustusandja hüvitamiskohustus käesoleva metoodika järgi arvutatud hüvitisega.
4 Mittevaraline kahju kannatanu tervise kahjustumisest
4.1 Millal on kahju tekkinud ja tuleb maksta hüvitist?
Kui inimene saab liiklusõnnetuses tervisekahjustuse, siis on tal õigus saada mittevaralise kahju hüvitist.
Juhul, kui kannatanu elab pärast tervisekahjustuse saamist vaid väga lühikest aega (mõned minutid) ja vigastuse raskus on selline, et kannatanu ei saanud sel ajal tajuda endaga toimuvat ega tunda olulist füüsilist või hingelist valu ega kannatusi, siis ei teki kannatanul ega tema pärijatel kannatanu tervise kahjustumisest tingitud mittevaralise kahju nõuet, vt lahend 1-21-3082 p 24.
Juhul, kui kannatanu tundis füüsilist valu, kuid suri enne mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamist, siis on see nõue päritav ning nõude saavad maksma panna hukkunu pärijad.
Kolleegium märgib, et VÕS § 130 lg 2 järgne mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõue tekib ka isikul endal, kellele tekitati õigusvastaselt kehavigastus või tervisekahjustus, kuid kes suri seetõttu alles hiljem. Selline nõue on VÕS § 166 lg 1 tingimustel loovutatav ja ka pärandatav, st selle nõude võivad esitada ka surnu pärijad, vt lahend 3-2-1-19-08 p 15.
4.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
Hüvitise saamise õigus on isikul, kes sai liiklusõnnetuses tervisekahjustuse. Teatud juhtudel võivad selle nõude maksma panna viga saanu pärijad, vt eelmise punkti viimane lõik.
4.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
Kõnealuse mittevaralise kahju suurus sõltub eelkõige tervisekahjustuse raskusest.
Liikluskindlustuse praktikas paneb hüvitise suuruse paika siiski eelkõige tervisekahjustuse või kehavigastuse raskusaste. Muud kriteeriumid on pigem abistava tähendusega8.
Hüvitise baassummad lähtuvalt kannatanu tervisekahjustuse raskusastmest on alltoodud tabelis.
Eelviidatud tervisekahjustuste liigitus on üldiselt sama, mis oli kuni 23. detsembrini 2023 kehtinud liikluskindlustuse seaduse lisa. Tabeli alusel määrati mittevaralise kahju eelduslik summa.
Tabelis toodud summad põhinevad Eesti kohtupraktikal, vt vastavad Riigikohtu analüüsid:
- M. Sedman, Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded kriminaalasjades 2018.–2020. aastal (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf)
- M. Vutt, Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviil- ja kriminaalasjades 2016. aastal (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise%20kahju%20h%C3%BCvitamine%20tsiviil-%20ja%20kriminaalasjades%202016.pdf) ja Eesti esimese ja teise astme kohtutes välja mõistetud mittevaralise kahju hüvitised aastatel 2014-2016 (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Tabel_Mittevaralise%20kahju%20h%C3%BCvitised%20esimese%20ja%20teise%20astme%20kohtutes%20aastatel%202014-2016.pdf)
Tabelis toodud summade puhul on arvestatud ka Soome vastavate summadega (eelkõige väiksemate tervisekahjustuste osas, mille puhul Eesti kohtupraktikat väga ei ole). Arvesse on võetud Eesti ja Soome elatustaseme erinevus keskmise palga kaudu, mis on Soomes umbes kaks korda suurem kui Eestis.
Tabelis on toodud summa vahemik. Konkreetne summa sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, sh näiteks
• kuivõrd erines tervisekahjustuse paranemise aeg konkreetsel juhul tavalisest, st kas oli keskmisest kiirem või võttis enam aega
• kas raviks vajalike raviprotseduuride arv oli selliste tervisekahjustuste keskmisest või tavalisest protseduuride arvust suurem või väiksem
• kas raviks vajalike raviprotseduuride intensiivsus ja/või selle tagajärjed olid tavalisest suuremad või väiksemad
• muudest asjaoludest
Lisaks kehavigastustele või tervisekahjustustele ja nende raskusele võib kahjustatud isik tõendada suurema rahalise hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, mis tekkisid kehavigastuse tõttu ning sellisel juhul peab kohus otsustama, kas need tagajärjed mõjutavad rahalise hüvitise suurust (viide lahendile 3-2-1-54-07 p 13 ja 3-2-1-85-08 p 11)9.
Täpse summa määramisel tabelis toodud vahemikust tuleb siiski arvestada, et tegu on nii subjektiivselt määratava kahju suurusega, et teatud üldistus on siiski möödapääsmatu.
Näiteks eeldusel, et ei esine ülalnimetatud asjaolusid võib arvata, et ühe seljavigastuse tõttu ratastooli aheldatud inimese kannatused ja elukvaliteedi langus ei ole suuremad kui teise samas olukorras oleva inimese omad.
Tervisekahjustuse raskusaste
Hüvitise baassumma vahemik seisuga detsember 2023
I Kerge tervisekahjustus
Vigastused, mis ei vaja haiglaravi, mis paranevad paari nädalaga ning mis põhjustavad kuni paarinädalast töövõimetust. Näiteks:
1. Väike lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav
2. Põrutus
3. Üksik lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav
4. Väikese liigese nikastus või venitus
5. Väikese liigese nihestus
0 eurot10
II Keskmise raskusega kergem tervisekahjustus
Vigastused, mille tõttu inimene ei vajanud elustamist, intensiivravi ega kirurgilisi protseduure. Funktsionaalne taastumine nõuab maksimaalselt kaks kuud ja vigastuse püsivad tagajärjed on väikesed. Näiteks
1. Liigesekapsli vigastus
2. Suure liigese nikastus või venitus
3. Üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja ortopeedilist operatiivset ravi
4. Lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta
5. Kuulmekile purunemine
6. Silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust
7. 1–5 hamba kaotus
8. Muud sama raskusastmega vigastused
150 kuni 700 eurot
III Keskmise raskusega raskem tervisekahjustus
Vigastused, millega ei kaasne raskemaid tüsistusi, järelravi ei nõua korrigeerivaid või muid täiendavaid operatsioone. Funktsionaalne taastumine võtab aega 3 kuni 7 kuud ja püsivad tagajärjed on kerged. Näiteks
1. Pika toruluu murd, mis võib vajada ortopeedilist operatiivset ravi, kuid paraneb tüsistusteta
2. Suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire
3. Näokolju luude murd või murrud
4. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus
5. Roiete hulgimurrud, mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust
6. Kirurgilist ravi vajav kõhukoopaelundite vigastus, mis paraneb tüsistusteta
7. Ajuvigastus, millest võivad jääda kerge püsiva kahjustuse jääknähud
8. Kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse
9. Silmavigastus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud
10. Enam kui viie hamba kaotus
11. Muud sama raskusastmega vigastused
700 kuni 2 500 eurot
IV Raske tervisekahjustus
Vigastused, mille funktsionaalne taastumine võtab aega rohkem kui 8 kuud ning püsivad tagajärjed on märkimisväärsed.
1. Aeglustunud paranemisega luumurd
2. Luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus
3. Liigese nihestusmurd
4. Luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga
5. Luumurru tagajärjel tekkinud liigesejäikus ja liigesepurustus
6. Lülisamba, kaela-, rinna- või nimmelüli raske murd, millega ei kaasne närvivigastust
7. Roiete hulgimurrud, millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus
8. Kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus)
9. Vahelihase rebend
10. Rasked näokolju luude hulgimurrud
11. Jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad ka teisi organisüsteeme
12. Ühe silma või selle nägemisvõime kaotus
13. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni
14. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus
15. II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus
16. Kõikide hammaste kaotus
17. Muud sama raskusastmega vigastused
2 500 kuni 6 000 eurot
V Väga raske tervisekahjustus
Vigastused millega on seotud rasked tüsistused ning püsivad tagajärjed on tõsised.
1. Jäseme kaotus
2. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused
3. Luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte vigastused
4. Õla- ja nimmepiirkonna närvipõimikute vigastamisest tingitud jääv tunde- ja funktsioonihäire
5. Rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepaunasisene verejooks ja südame muljumisvigastus)
6. Rindkere lahtine vigastus
7. Hingetoru vigastusejärgne ahenemine
8. Lülisamba, kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus
9. Keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused
10. Peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid kirurgilisi operatsioone
11. Jääv soole- või kusejuha uuris
12. Suguelundite vigastusejärgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus
13. Silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2
14. Täielik kurtus
15. Vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo moonded või puuded, näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa kaotus või moonded
16. Muud sama raskusastmega vigastused
6 000 kuni 15 000 eurot
VI Eriti raske tervisekahjustus
1. Eriti raske ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse või muu püsiva raske puude
2. Jäsemete kaotus
3. Vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva
4. Ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse
5. Pimedaks jäämine
6. Muud sama raskusastmega vigastused
15 000 kuni 50 000 eurot
Kui kannatanul on erineva raskusastmega tervisekahjustused, makstakse mittevaralise kahju hüvitis vastavalt raskeimale tervisekahjustuse astmele. Näiteks, kui kannatanu sai liiklusõnnetuses vigastused, mis liigituvad kergete tervisekahjustuste alla ja ka tervisekahjutused, mis liigituvad raskete tervisekahjustuste alla, siis on hüvitise baassummaks üksnes raskele tervisekahjustusele vastav baassumma.
Hüvitise baassummad juhul, kui kannatanu tervisekahjustus piirnes üksnes vaimse tervise kahjustumisega lähtuvalt kannatanu vaimse tervise kahjustuse raskusastmest, on alltoodud tabelis.
Tervisekahjustuse raskusaste
Hüvitise baassumma vahemik seisuga detsember 2023
Keskmise raskusega kergem tervisekahjustus
Inimene sai liiklusõnnetuses lühiajalise psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni kuue nädala jooksul.
150 kuni 700 eurot
Keskmise raskusega raskema tervisekahjustus
Inimene sai liiklusõnnetuses psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni 12 kuu jooksul.
700 kuni 2 500 eurot
Raske tervisekahjustus
Inimene sai liiklusõnnetuses psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas haiglaravi või arstiabi ja ravi enam kui 12 kuu jooksul.
2 500 kuni 6 000 eurot
Juhul kui kannatu sai nii vaimse tervise kahjustuse kui ka kehavigastuse, siis loetakse hüvitise baassummaks summa ühe või teise tabeli järgi lähtuvalt sellest, kumb summa on suurem. Tabelites toodud summasid ei liideta.

Hüvitis kannatanule arvutatakse valemiga:

MVK Hüvitis kannatanule – mittevaralise kahju hüvitis kannatanule tema tervise kahjustumisest
HBS – hüvitise baassumma vastavalt eeltoodud tabelile. Toodud summa vahemikust summa määramisel tuleb arvestada vigastuse raskusastet ja muid asjaolusid, mis mõjutavad hüvitise suurust.
KOO – tegur vahemikus 0 kuni 1, mille võrra võetakse kannatanu enda osa kahju tekkimises. Näiteks olukord, kus õnnetus tekkis osaliselt kannatanu enda tegevuse tõttu või tema tegevusel/tegevusetusel oli mõju juhtunu tagajärgedele.
THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD)
5 Mittevaraline kahju kannatanu lähedase tervise kahjustumisest
5.1 Millal on kahju tekkinud ja tuleb hüvitist maksta?
Juhul, kui kannatanu lähedasel tekib tervisekahjustus sellest, et tema lähedane sai liikluskindlustuse juhtumis viga või hukkus, siis võib olla lähedasel endal õigus nõuda VÕS § 134 lg 2 alusel mittevaralise kahju hüvitist. Kindlasti on selle eelduseks, et nõude esitaja peab tõendama oma tervisekahjustust ning selle seost liikluskindlustuse juhtumiga.
Vaieldav on küsimus, kas ja millal võib surnud isiku lähedastel tekkida mittevaralise kahju hüvitamise nõue mitte lg 3, vaid lg 2 alusel. Õiguskirjanduses on väidetud, et see võib olla nii nt juhul, kui surnud isiku lähedasel tekib surmaga seoses tervisekahjustus (nt raske depressioon, posttraumaatiline stressihäire): sellisel juhul saab lähedane esitada omaenda mittevaralise kahju hüvitamise nõude § 134 lg 2 alusel. Selleks peab ta lisaks surma põhjustamise faktile tõendama oma tervisekahjustuse (haiguse) olemasolu ning põhjuslikku seose lähedase surma ja oma tervisekahjustuse vahel (viide: M. Vutt. Lähedase isiku surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise kohtupraktika. – Juridica 2012, nr 6 lk 463).11
Lahendi 3-2-1-19-08 punktis 15 on Riigikohus leidnud, et kui isiku, kelle surm põhjustati, lähedasel tekib seetõttu tervisekahjustus, võib selline kahju kuuluda hüvitamisele VÕS § 130 lg 2 järgi, kui täidetud on kahju hüvitamise kohustuse üldised eeldused (deliktilise üldvastutuse korral peab esinema mh kahju tekitaja süü VÕS § 1050 lg 1 tähenduses). Samas punktis märgib Riigikohus, et tervisekahjustuseks ei saa nimetatud sätte tähenduses lugeda ainuüksi hageja väidetud raske psüühilise seisundi tekkimist, mille kohta hageja pealegi tõendeid ei esitanud.
5.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
vt p 6.2.
5.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
vt p 4.3.
6 Mittevaraline kahju kannatanu raskest tervisekahjustusest või surmast kannatanu lähedasele
6.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta?
Kõnealuse mittevaralise kahju hüvitise saamise õigus tekib kannatanu lähedasel siis, kui
• inimene hukkub liikluskindlustuse juhtumis või saab raske, väga raske või eriti raske tervisekahjustuse ülaltoodud tabeli järgi ja
• esinevad erandlikud asjaolud
Sellised erandlikud asjaolud on näiteks:
- lähedase isiku hukkumise ja sellega seotud kannatuste pealt nägemine ning pealtnägijal niisuguste asjaolude kogemise tõttu tekkinud kohesed või hilisemad üleelamised 12
- kannatanu surma saabumise ebatavaliselt ränk viis
Riigikohtu lahendis 1-21-3082:
„Mopeedi juhtis M. L., kes kokkupõrke tagajärjel sündmuskohal hukkus. Surma põhjuseks oli kehatüve tömp trauma vasakpoolsete roidemurdude ja põrna rebendiga ning vasaku jala eraldumine sääre ülemisest kolmandikust. Samuti tekkis kannatanul sisemisest ja välisest verejooksust äge verekaotus.“
„M. L-i surm oli kannatanute jaoks – ka kõrvalseisjale äratuntavalt – eriliselt ränk kogemus. Järelduse hukkunu lähedaste iseäranis traumaatiliste üleelamiste kohta saab teha ainuüksi M. L-i surma saabumise ebatavaliselt rängast viisist. Nähtuvalt kohtute tuvastatust (maakohtu otsuse punktis 2 ja ringkonnakohtu otsuse 14. lehekülje allosas) ületavad surma saabumise asjaolud konkreetsel juhul selle piiri, mille puhul saab väita, et juhtunu mõju hukkunu lähedastele on tavapärasest raskem. Elu kaotamine nii traagilisel viisil, nagu ilmneb kohtute tuvastatud faktikogumist, ei ole isegi surmaga lõppenud avariide puhul tavapärane.“
Riigikohus on leidnud otsuse 3-2-1-19-08 punktis 17: „Võlaõigusseaduse § 134 lg 3 mõttes ei saa "erandlikuks asjaoluks" olla surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga. Selliseks asjaoluks ei ole ainuüksi ka hageja väidetud võimalik perekonna kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus. Need asjaolud kaasnevad lähedase kaotusega tihti.“
Arvestades eelmises lõigus toodut võib arvata, et juhul kui lähedane näeb liiklusõnnetuses kannatanut näiteks haiglas, sh juhul, kui kannatanu tervisekahjustused on rasked, on hüvitise saamise õigus samuti vaid väga erandlikel asjaoludel. Üksnes see, et inimene näeb oma lähedast valu ja ebamugavuse käes kannatamas, ei anna kannatanu lähedasele õigust mittevaralise kahju hüvitisele.13
6.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
Hüvitise saamise õigus on kannatanu lähedasel.
Lähedaste isikute ringi ei ole seaduses defineeritud, see on jäetud kohtu määratleda. Lähedaste ringi kindlaksmääramisel tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast ning hinnata igat üksikjuhtu eraldi, lähtudes mh isikute sugulusest, perekondlikest sidemetest, senisest elukorraldusest ja muudest asjaoludest (viide lahendile 3-2-1-19-08 p 16, 3-1-01-57-10 p 22). Eelduslikult on lähedasteks isikuteks kannatanu lapsed, surnud isikuga koos elanud abikaasa (viide lahendile 3-2-1-19-08 p 16) ja vanemad (viide lahendile 3-1-1-57-10 p 22)14.
Kuigi eelviidatud kommentaaris on nimetatud vaid abikaasat, tundub, et samal alusel on hüvitise saamise õigus ka surnud isiku elukaaslasel.
Kohtupraktikas peeti lähedasteks eelkõige hukkunu abikaasat, lapsi ja vanemaid. Lisaks oli ühes asjas esitanud VÕS § 134 lg 3 alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude ka hukkunu vanaema. Vanaema oli oma lapselapse eestkostja, sest lapse emalt oli hooldusõigus ära võetud. Kohus leidis, et sellisel juhul tuleb mõlemad vanavanemad lugeda hukkunu lähedasteks, sest vanavanemad olid teda kasvatanud ning hukkunu elas enne surma vanavanemate juures (viide lahendile ViruMKo 2-15-1)15.
6.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
Kuivõrd inimese hukkumine liiklusõnnetuses on igal juhul traagiline ja põhjustab lähedastele suurt hingelist valu, siis ei sõltu metoodika koostaja hinnangul kõnealuse mittevaralise kahju suurus erandlike asjaolude eripäradest. Pigem võiks arvata, et see hüvitis on üldjuhul sama suurusega.
Kohtupraktika ja hüvitise arvutamise valem
Lahend
Asjaolude lühikirjeldus
Summa
Lahendi aeg
1-21-3082
Erandlikud asjaolud: „Surma põhjuseks oli kehatüve tömp trauma vasakpoolsete roidemurdude ja põrna rebendiga ning vasaku jala eraldumine sääre ülemisest kolmandikust. Samuti tekkis kannatanul sisemisest ja välisest verejooksust äge verekaotus.“
Selgitus summa määramise kohta: „Samuti tuleb silmas pidada, et R.T. rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatusest ja ta on enda süüd - kohtute hinnangul puhtsüdamlikult ning siiralt - kahetsenud. Samuti vabandas süüdistatav kannatanute ees kohtuistungil ja täitis vabatahtlikult nende varalise kahju hüvitamise nõude.“
3000 eurot lähedase kohta
oktoober 2022
Hüvitis ühele lähedasele arvutatakse valemiga:

MVK Hüvitis lähedasele – mittevaralise kahju hüvitis ühele lähedasele kannatanu raskest tervisekahjustusest või surmast
KP – kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud mittevaralise kahju summa
T – tegur, mille võrra võetakse arvesse asjaolusid, mis kõnealusel juhul on teisiti ja mis mõjutavad hüvitise suurust. Teguri määrab kindlustusandja ja täpsemat arvutusmetoodikat selle arvutamiseks ei ole. Näiteks võib selle teguri kaudu arvesse võtta kannatanu enda osa kahju tekkimises.
THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD)
7 Mittevaraline kahju asja hävimisest või kaotsi minekust
7.1 Millal on kahju tekkinud ja hüvitist tuleb maksta?
Eriline huvi (isiklik põhjus), mille tõttu võib asja hävimise või kaotsimineku tõttu nõuda mittevaralise kahju hüvitamist § 134 lg 4 alusel, on eelkõige asjaga seonduv mälestusväärsus (nt vanaema poolt pulmadeks kingitud ehe, perekonnareliikvia vms; aga ka lemmikloom, kuivõrd loomadele kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid, TsÜS § 49 lg 3)16.
Seega kindlasti ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist, kui liiklusõnnetuses saab kahjustada tavaline auto, kannatanu kodu vms tavaline asi.
Samuti ei saa kõnealust mittevaralise kahju hüvitist nõuda juhul, kui lemmikloom saab õnnetuses viga, st ta ei sure ega lähe kaotsi.
Nõustuda saab seisukohaga, et loomaomanikel võib tekkida lemmikloomadega emotsionaalne side ja lemmikloomade suhtes võib omanikel esineda eriline huvi VÕS § 134 lg 4 mõttes. Siiski on seadusandja mittevaralise kahju hüvitamise ette näinud vaid nendeks juhtudeks, kus asi, mille vastu isikul on eriline huvi, hävib või läheb kaotsi. Lemmikloomade tervise (ajutist) kahjustamist ei saa samastada hävimise või kaotsiminekuga.17
Ka näiteks juhul, kui liiklusõnnetuse tõttu lemmikloom läheb kaotsi, aga ta leitakse hiljem elusana üles, ei ole õigust kõnealusele mittevaralise kahju hüvitisele.
7.2 Hüvitist saama õigustatud isikud
Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkiva mittevaralise kahju hüvitist saab nõuda üksnes asja või lemmiklooma füüsilisest isikust omanik. Juriidiline isik ei tunne füüsilist valu ega hingelisi kannatusi.
Näiteks kui liiklusõnnetuses hukkub pere lemmikloom, siis vaatamata sellele, et kaotusevalu tunnevad kõik pereliikmed (abikaasad ja nende lapsed), makstakse hüvitis vaid omanikule. Kui loom oli mitme inimese oma, siis jaguneb hüvitis kõigi omanike vahel, kuid selle suurus ei sõltu omanike arvust.
7.3 Mis summas tuleb hüvitist maksta?
Tundub loogiline, et mittevaraline kahju, mis tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust, on igal juhul väiksem, kui mittevaraline kahju lähedase siit ilmast lahkumisest.
Samas on kõnelause kahju puhul juhtumid niivõrd erinevad ja harvad, et näidissummasid on keeruline välja tuua. Näiteks lemmiklooma hukkumise puhul on Harju Maakohus 2015. aastal lahendis 2-14-56301 välja mõistnud 300 eurot mittevaralist kahju olukorras, kus üks koer murdis teise maha.
Hüvitis kannatanule arvutatakse valemiga:

MVK Hüvitis asja hävimisest – mittevaralise kahju hüvitis asja hävimisest või kaotsiminekust
KP – kohtupraktikas sarnastel asjaoludel välja mõistetud mittevaralise kahju summa
T – tegur, mille võrra võetakse arvesse asjaolusid, mis kõnealusel juhul on teisiti ja mis mõjutavad hüvitise suurust. Teguri määrab kindlustusandja ja täpsemat arvutusmetoodikat selle arvutamiseks ei ole. Näiteks võib selle teguri kaudu arvesse võtta kannatanu enda osa kahju tekkimises.
THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD)

8 Metoodika tähendus ja ajakohasena hoidmine
Metoodika on koostanud LKF. Metoodika esimese avaldatud versiooni vaatas ja arutas läbi töögrupp, kuhu kuulusid Jüri Aava (LKF-i jurist), Geily Kalt (PZU reisi- ja isikukahjude grupi juht), Marion Kurg (Seesami jurist), Martti Merila (LKF-i õigusvaldkonna juht), Oliver Orumets (LKF-i jurist), Lea Pau (ERGO jurist) ja Lauri Potsepp (LKF-i juhatuse liige).
Metoodika ei ole selle koostajate hinnangul osa kindlustuslepingust, vaid üksnes kahjukäsitluse juhend, mis on koostatud ja avaldatud liikluskindlustuse seaduse § 24 lõike 2 alusel.
LKF ei võta selle metoodikaga vastutust kindlusandja otsuse õigsuse eest. See on meie parim teadmine, kuidas tõlgendada seaduste vastavaid sätteid.
LKF jälgib seaduste muutmist ja kohtupraktikat ning vajadusel algatab metoodika muutmise. Vähemalt kord aastas veendub LKF, et seadus ega kohtupraktika selles küsimuses ei tingi vajadust metoodika muutmiseks.