Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS

06.03.2023 nr 14

Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused

ja kord

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel

kinnitatud meetmete nimekirjaga.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis

1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse

ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh

Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste

toetus)“ alategevuse „Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse andmise tingimusi

ja korda.

(2) Määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti” erieesmärki 1 „Teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE)

arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele.

(3) Määrusega reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 "Teadmussiirde

programmi“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine“ elluviimist.

(4) Toetatavates projektides arvestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid.

2

(5) Toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks

kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete

hoidmisse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi

„Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse.

(6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud

järgmiste tegevusvaldkondade projektidele:

1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja

limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102);

2) müügi vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud

mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont;

3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L);

4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120);

5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920);

6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K);

7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja

juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja

turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73);

8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu

N 782);

9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja

tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 20008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19).

(7) Määruse alusel antav toetus on teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi TA tegevus) antav abi

Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78)) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artikli 25 lõike 2 punkti C mõistes ja sellele

kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(8) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel,

millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse

tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(9) Määrust ei kohaldata üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 sätestatud juhtudel ega

raskustes oleva ettevõtja osas üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 mõistes.

(10) Toetuse taotlemise ja selle kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse

ning taotlus- ja aruandevormid ning juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3

sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond), kui määruses ei sätestata teisiti.

(11) Toetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, kulude abikõlblikkusele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021 –2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus).

§ 2. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

3

2) nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond on digilahendused igas eluvaldkonnas,

tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud

energialahendused;

3) projektiplaan on tootearenduse tegevuskava, mis sisaldab oodatavaid tulemusi, toote

tootmisesse viimise või teenuse pakkumisega alustamise analüüsi, turustamise plaani,

ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning ettevõtja

majandusnäitajate prognoosi;

4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud

kriteeriumitele;

5) tootearendus on uue või oluliselt muudetud toote või teenuse arendamine üldise grupierandi

määruse artikli 2 punkti 86 tähenduses;

6) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumitele.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või

teenuse ekspordist saadud müügitulu. Uus või oluliselt muudetud toode või teenus peab panustama

vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda.

(2) Toetuse andmise tulemusena arendatakse välja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus või

oluliselt muudetud toode või teenus.

(3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) toetatavad ettevõtjad;

2) toetustega toetatavad ettevõtjad.

(4) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust;

2) ettevõttesisese innovatsiooniga tegelevad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjad;

3) väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel on suurem lisandväärtus töötaja kohta.

(5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset

arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste horisontaalsete näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus;

6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.

§ 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

(2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse

korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus.

4

§ 5. Vaidemenetlus

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 6. Toetatavad tegevused

Toetust antakse ettevõtja tootearenduse läbiviimiseks, mis aitab saavutada §-s 3 sätestatud

eesmärki ja tulemust ning panustab väljund- ja tulemusnäitajatesse.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse

rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised §-s 6 nimetatud tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt §-

s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele:

1) projektiga seotud personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1, 4, 5 ja 6,

lõikele 4 ning üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktile a;

2) projekti abikõlblikkuse perioodil soetatud vahendite ja seadmete kulud proportsionaalselt nende

kasutusajale projektis;

3) taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud teadusuuringu, teadmiste,

informatsiooni hankimise, intellektuaalomandi omandamise, nõustamisteenuse ning

projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste väljatöötamise, prototüübi valmistamise, katsete ja

testidega seotud kulud;

4) materjali ja tarvikute kulud.

(3) Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on seadmete

kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise sise-eeskirjas sätestatud

amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma, mis vastab projekti

kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt.

(4) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:

1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu;

2) käibemaks;

3) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud

või ebaolulised.

5

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a.

(3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks

enne taotluse esitamist rakendusüksusele.

(4) Projekti abikõlblikkuse periood on maksimaalselt 36 kuud.

(5) Toetuse saaja võib taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja

tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga ning

projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib

abikõlblikkuse periood ületada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi

kestust.

(6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale

viimase väljamakse teinud.

§ 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot.

(2) Toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 25 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on:

1) väikeettevõtjast toetuse saajal 45 protsenti;

2) keskmise suurusega ettevõtjast toetuse saajal 35 protsenti;

3) suurettevõtjast toetuse saajal 25 protsenti.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

Taotleja peab vastama lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 järgmistele tingimustele:

1) Taotleja on Eesti äriregistrisse kantud äriühing, kelle enda või temaga valitseva mõju kaudu

seotud ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete

kohaselt on vähemalt 200 000 eurot;

2) Taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud sundlõpetamis-,

likvideerimis- või pankrotimenetlust.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

6

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele

ning sisaldama järgmiseid andmeid, dokumente ja kinnitusi:

1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonna eesmärki;

2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, telefoninumber, e-posti-, kodulehe- ja postiaadress;

3) teave, kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega ettevõtja või suurettevõtja;

4) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega;

5) projekti nimi, taotletava toetuse summa, projekti eesmärgid ja oodatavad tulemused;

6) projekti eelarve;

7) projekti algus- ja lõppkuupäev;

8) tegevused § 3 lõikes 5 toodud puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete lõikes riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele

kaasaaitamiseks ja näitajatesse panustamiseks;

9) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõuetele;

10) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga;

11) teave, kui taotleja on projektile või projekti tegevusele taotlenud toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest kohaliku omavalitsuse üksuse, riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või

välisabi vahenditest;

12) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

13) eelnõustamise käigus positiivse eelhinnangu saanud projektiplaan;

14) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta;

15) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid.

(2) Taotluses peab sisalduma kinnitus, et projekt on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega,

mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega

kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis

9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba

jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse

nende esitamise järjekorras.

§ 14. Eelnõustamine

(1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille tulemusena annab

rakendusüksus projektiplaanile eelhinnangu.

7

(2) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel rakendusüksuse etteantud vormil

projektiplaani. Eelnõustamise käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib

tähelepanu kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab

soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Rakendusüksus annab eelnõustamise käigus projektiplaanile positiivse eelhinnangu, kui

projektiplaan vastab §-s 3 nimetatud eesmärgile ja tulemusele.

(4) Positiivne eelhinnang ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele.

Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab.

(2) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni

kümne tööpäeva võrra.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja ei ole lõike 3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 16. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja ja taotlus vastavad

määruses sätestatud nõuetele.

(2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui

taotleja või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele.

§ 17. Valikukomisjoni moodustamine

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus valikukomisjoni, mille koosseis on eelnevalt

kooskõlastatud rakendusasutusega. Rakendusüksus teeb valikukomisjoni kooseisu kättesaadavaks

rakendusüksuse veebilehel.

(2) Rakendusüksusel on õigus kaasata taotluste hindamiseks täiendavaid eksperte. Eksperdi

kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra.

Menetlemise tähtaja pikenemisest teavitab rakendusüksus taotlejat viivitamata.

(3) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust

hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.

§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille

osakaalud koondhindest on järgmised:

1) 40 protsenti koondhindest moodustab projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste

saavutamisele, milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste

täitmisse ja projekti mõju ettevõtja majandustulemustele;

8

2) 20 protsenti koondhindest moodustab projekti kvaliteet, milles hinnatakse projektiplaani

realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust, ajakava realistlikkust ning projekti

kuluefektiivsust ja eelarve põhjendatust;

3) 30 protsenti koondhindest moodustab taotleja võimekus projekti ellu viia, milles hinnatakse

taotleja tootearenduse alast- ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust;

4) viis protsenti koondhindest moodustab projekti panus nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkonna eesmärkidesse;

5) viis protsenti koondhindest moodustab projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega

ning panus § 3 lõikes 5 toodud näitajate saavutamisse.

(2) Taotlust hinnatakse skaalal 0–4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub

valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(3) Projektide valimisel kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma

ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi vastavalt rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodikale. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1 nimetatud

valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse enne kinnitamist rakendusasutusega.

(4) Rakendusüksus avalikustab enne taotlemise avanemist valikumetoodika rakendusüksuse

veebilehel.

§ 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused:

1) mis on § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50;

2) mis ei ole § 18 lõikes 1 sätestatud valikukriteeriumide alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00;

3) mille toetuse summa ei ületa toetuse rahastamise eelarvet.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti

elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul

vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui

taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele

2. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetusega seotud maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui

rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab

vastava teabe toetuse saaja.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

9

(1) Ühendmääruse § 12 lõikes 2 sätestamata juhtudel ja kui see on kooskõlas üldise grupierandi

määruse tingimustega ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärk ei muutu, võib

toetuse saaja teha projektis muudatusi, teavitades sellest rakendusüksust.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitava

muudatuse tõttu ei ole projekti oodatavaid tulemusi tõenäoliselt võimalik saavutada või tulemused

ei vasta toetuse andmise eesmärkidele.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast

vastavasisulise taotluse saamist. Kui muutmistaotluse menetlemisel avastatakse puuduseid või

vajatakse lisainfot, teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja antakse lisainformatsiooni

esitamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb muutmistaotluse menetlemise tähtaeg.

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse lisaks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes

7 sätestatule osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta

toetust ettenähtud tingimustel;

2) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada 2029. aasta 31. augustiks.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel. Toetuse saaja esitab järelaruande rakendusüksuse nõudmisel kuni kolme

aasta jooksul pärast projekti lõppemist.

(2) Aruandeperioodi kestus ning aruannete esitamise tähtpäevad sätestatakse taotluse rahuldamise

otsuses.

(3) Projekti vahearuandes kajastatakse senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta,

tehtud tööd ja ning eesseisvad tegevused.

(4) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas

tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut

projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele.

(5) Projekti järelaruanne sisaldab teavet uue toote või teenuse müügikäibe ja ekspordi kohta ning

hinnangut projekti tulemuste kasutuselevõtu kohta.

(6) Vahe-, lõpp- ja järelaruannete vormid kehtestab rakendusüksus.

(7) Rakendusüksus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab tagasi 30 tööpäeva jooksul

selle rakendusüksusele esitamisest.

(8) Rakendusüksus võib kaasata vahearuande ja lõpparuande hindamiseks eksperte.

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

10

(1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud

kulude alusel.

(2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26, määruses ja taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.

(3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise

algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekandega tasutud kuludega, välja

arvatud § 7 lõike 2 punktis 2 nimetatud vahendite ja seadmete kasutuskulud, mida arvutatakse

amortisatsiooniarvestuse kaudu.

(4) Toetuse maksmise eelduseks on:

1) projekti tegevuste läbiviimine, abikõlblike kulude tekkimine ja vastavate kulude tasumine;

2) projekti tegevustest tingitud kulude tekkimist tõendavate kuludokumentide või nende koopiate

esitamine ja nende kinnitamine rakendusüksuse poolt.

(5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema käibemaksuta vähemalt 100 eurot.

(6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente 30 tööpäeva jooksul alates nende esitamisest

rakendusüksusele. Rakendusüksus võib kuludokumentide kontrolli teostada ka toetuse saaja juures

kohapealse kontrolli raames.

(7) Juhul kui menetlemisel ilmneb puudusi kuludokumentides, mida ei ole võimalik menetlemise

tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus vastavalt ühendmääruse § 33 lõikele 2

puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja.

8. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

§ 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud määruses

sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustustele järgmisi

kohustusi:

1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule;

2) tagab projekti juhtimise ja eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade

ja tingimuste kohaselt.

§ 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Rakendusüksusel on õigus:

1) teostada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti tegevuste elluviimise kontrolli;

2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega;

3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja

toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist;

4) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse

saaja rikub ÜSS2021_2027-s, selle alusel antud määrustes sätestatud tingimusi või kaldub muul

viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust;

11

5) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud projekti

maksumuse vähenemisel;

6) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt

halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud;

7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid.

(2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi:

1) teavitab toetuse saajat tema suhtes vastuvõetud otsusest;

2) kontrollib projekti elluviimist;

3) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava

ülevaate;

4) säilitab riigiabi andmisega seotud andmeid koos teabe ning vajalike lisadokumentidega kümme

aasta jooksul alates viimase abi andmisest;

5) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust

ning edastab aruande rakendusasutusele;

6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid;

7) koostab toetuse andmise ja kasutamise kohta ülevaateid ja avalikustab need;

8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest.

9. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 27. Finantskorrektsioonid

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

16.02.2023

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam

Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine”

sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtja arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja

tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskuste toetus)“ eesmärke. Määruses on hõlmatud

sekkumise alategevus „Ettevõtja tootearendusprogramm“ (edaspidi meede), alategevuste

„Ettevõtte arenguprogramm“ ning „Tugi- ja arenduskeskuste toetus“ elluviimiseks on

planeeritud eraldi määrused.

Meetme tegevustega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud eesmärkide täitmisesse ning

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi 1 „Teadus-

ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine” saavutamisesse.

Meede panustab TAIE arengukava 2021-2035 üldeesmärki, kuna toetab otseselt ettevõtetes

teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd,

mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja

kestlikke lahendusi. Meetme abil toetatakse vaid projekte, mis panustavad nutika

spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas

eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja

kestlikud energialahendused.

Meetme tegevused aitavad saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on

uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud meetmete panus Eesti 2035

sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi

ühissätete määrus) artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 2. Põhiõiguste harta ja puuetega

inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud lisas 4.

Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus

kliima- ja keskkonna eesmärkidega. Käesolev sekkumine panustab vastavate eesmärkide

saavutamisse läbi ettevõtjate tootearenduse projektide toetamise, mille tulemusel tulevad turule

uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad tooted, teenused ja

tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga, millest mitmed

(nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad

otseselt keskkonnahoiu eesmärke.

Tootearenduse toetust anti välja esmakordselt eelmisel Euroopa Liidu struktuurifondide

perioodil, toetus avati 2018. aastal. Meetme edenemise kohta viidi 2022. a läbi analüüs1, mille

põhiline järeldus oli, et tootearenduse toetus on ettevõtjate jaoks väga oluline ja hästi toimiv

meede, mis aitab ettevõtjatel ellu viia tootearenduse projekte ning läbi uute toodete ja teenuste

parendada ettevõtte majandusnäitajaid ning suurendada eksporti. Seetõttu on plaanis jätkata

tootearenduse toetusega ka uuel perioodil ilma suuremate muudatusteta.

Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogurahastus Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest sekkumise „Ettevõtte

arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja

arenduskeskused)“ jaoks on planeeritud 46 968 000 eurot. Määruse alusel kehtestatud meetme

eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on 15 000 000 eurot, millele lisandub

taotlejate omafinantseering. Riiklikku kaasfinantseeringut meetme elluviimiseks pole ette

nähtud.

Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja –üksuse

õigused ja kohustused.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse

koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk

Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse ettevõtluse ja

innovatsiooni keskuse tiimijuht Erki Varbola (e-post: [email protected], telefon: 639 7618).

Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse õigusosakonna õigusnõunik Gerly

Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652) ja rakendusüksuse vanemjurist Terje

Kleemann (e-post: [email protected], telefon 627 9340).

Määruse seletuskirja koostas rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja

innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389).

1.3. Eelnõu õiguslik alus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas sama seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirjaga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine

1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

8. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

9. Finantskorrektsioonid

1. peatükk

Üldsätted

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus,

vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid. Meetme

tegevuste elluviimist reguleerivat toetuse andmise tingimust (edaspidi määrus) nimetatakse

lühemalt tootearenduse toetuseks.

Määruse § 1 lõikes 1 kehtestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme 21.1.1.1

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13

„Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm,

Tugi- ja arenduskeskuste toetus)“ ja täpsemalt selle alategevuse „Ettevõtja

tootearendusprogramm“ eesmärke.

Lõikes 2 sätestatakse, et määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti“

erieesmärki 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate

kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Ühtlasi luuakse seos määruse ja Eesti teadus- ja

arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 nimetatud

eesmärkide vahel.

Lõikes 3 kehtestatakse, et määrusega reguleeritakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026

programmi „Teadmussiirde programm“ meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde

soodustamine“ elluviimist.

Lõikes 4 sätestatakse, et toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalsete

põhimõtete edendamisse.

Lõikes 5 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihiga

„Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Tootearenduse toetuse projektid

panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna

meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning

ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 2).

Lõikes 6 sätestatakse, millistele Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris avaldatud

tegevusvaldkondadele määrust ei kohaldata. Võrreldes eelmise perioodiga on lisandunud

välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine ning nafta ja maagaasi tootmine ja toomist

abistavad tegevusalad, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega.

Lõikes 7 sätestatakse, et toetus on Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (edaspidi

üldine grupierandi määrus) alusel teadus- ja arendusprojektidele (edaspidi TA projektid) antav

riigiabi. Sellest tulenevalt järgitakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruses TA

projektide toetamiseks ettenähtud tingimusi, sealhulgas toetusmäär, abikõlblikud tegevused ja

abikõlblikud kulud. Antud määruse alusel antakse toetust artikkel 25 lõikes 2c nimetatud

tootearenduse tegevusteks, teised artikkel 25 nimetatud tegevused ei ole abikõlblikud. Lisaks

sätestatakse lõikes 8 ja 9 riigiabist lähtuvad tingimused, millal määrust ei kohaldata. Siia hulka

kuulub näiteks piirang, et toetust ei anta raskustes olevale ettevõtjale.

Lõikes 10 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja

dokumentide edastamise kord. Teabe, kuludokumentide ja aruannete edastamiseks ning taotlus-

ja aruandevormide ning juhiste kättesaadavaks tegemiseks kasutatakse ÜSS2021_2027 § 21

lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonda.

Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatud määrusega „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks. Ühendmääruse § 1 lg 2: „Toetuse

andmise tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi täiendada või täpsustada, kui see on

vajalik toetatavate tegevuste eripära tõttu, arvestades määrusega reguleerimata juhtudel

riigisisestes ja Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetuse andmise

tingimustes võib määruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb Euroopa

Liidu õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisiti.“ Ühendmäärus ei näe ette, et käesolevas

määruses tuleks ühendmäärust üle korrata. Seetõttu on määrusest läbivalt eemaldatud kõik

ebavajalikud viited ühendmäärusele, kuna selle viitega ja ühendmäärusega ei ole kahtlust, et

ühendmäärus käesoleval juhul kohaldub. Vastavad viited on selguse mõttes jäetud seletuskirja.

Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid.

Toetuse andmisel lähtutakse üldise grupierandi määruse põhimõttetest ja seetõttu on

olulisemate terminite määratlemisel kasutatud grupierandi määruse mõisteid.

Tootearendus mõiste määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist

86. Vastavalt üldisele grupierandi määrusele on tootearendus olemasolevate teaduslike,

tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine,

kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise

jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või

teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Tootearendus võib

hõlmata uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste prototüüpide loomist,

demonstreerimist, pilootkasutust, katsetamist ja valideerimist reaalsusele vastavas tööseisundi

keskkonnas, kui põhieesmärk on mittevalmis toodet, protsessi või teenust tehniliselt täiustada.

Tootearenduse hulka kuulub ka kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate prototüüpide ja

katseprojektide arendamine, kui prototüüp on tingimata kaubanduslik lõpptoode ja kui selle

tootmine üksnes demonstreerimise ja valideerimise eesmärgil on liiga kallis. Tootearendus ei

hõlma olemasolevate toodete, tooteliinide, tootmisprotsesside, teenuste ja muude toimingute

rutiinset või perioodilist muutmist, isegi kui sellised muudatused tähendavad täiustamist. Antud

määruse kontekstis on üldise grupierandi määruse mõistet kitsendatud toote või teenuse

arendamisele.

Kuna üldise grupierandi määruse kohaselt rakendatakse erinevate suurusega ettevõtjatele

erinevat toetusmäära, siis on terminite all selgitatud väikeettevõtja, keskmise suurusega

ettevõtja ning suurettevõtja mõisteid, lähtuvalt üldise grupierandi määruse lisa I artiklist 2.

Taotluse esitamisel tuleb esitada projektiplaan, mis on tootearenduse tegevuskava, sisaldades

oodatavaid tulemusi, toote tootmisse viimise või teenuse pakkumise analüüsi, turustamise

plaani, ekspordipotentsiaali analüüsi ja ekspordiplaani, projektimeeskonna kirjeldust ning

ettevõtja majandusnäitajate prognoosi.

Tulenevalt rakenduskava tingimustest peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“

tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh tootearenduse toetus.

Terminite all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on TAIE arengukava

2021–2035 järgmised fookusvaldkonnad:

1) digilahendused igas eluvaldkonnas;

2) tervisetehnoloogiad ja -teenused;

3) kohalike ressursside väärindamine;

4) nutikad ja kestlikud energialahendused.

Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga

fookusvaldkonna teekaardis2. Tootearenduse toetuse projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja

põhitegevusala oleks üks fookusvaldkondadest, vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks

fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev

ettevõtja küsib tootearenduse toetust, mille eesmärk on tuulegeneraatori valmistamiseks

vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt nutika

spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonda.

Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse)

projekt panustab. Taotluse hindamise käigus antakse hinnang projekti panusele nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühegi nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus

teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud tootest või

teenusest rahvusvahelist müügitulu. Kusjuures tulenevalt rakenduskava tingimustest peab

loodav toode või teenus olema seotud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade

eesmärkidega. Toetuse tulemusena peab ettevõtja arendama välja rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelise uue või oluliselt muudetud toote või teenuse. Seega on meede suunatud

ennekõike ettevõtjatele, kellel on juba tooted, mis on suunatud eksporditurule või kellel on

ambitsioon siseneda uutele turgudele või suurendada oma turupositsiooni. Samuti on meede

suunatud ettevõtjatele, kellel on piisav võimekus ja vahendid, et viia ellu tootearenduse projekti.

See tähendab, et ettevõtjal on olemas või võimalus kaasata projekti elluviimiseks vajalik

omafinantseering ning ettevõtjal on kas sisemine võimekus arendusprojekti läbiviimiseks või

leidub sobiv partner, kellelt soovitud arendusteenuseid tellida. Oluline on rõhutada, et toetust

antakse projektidele, mis on innovatsiooni- ja arendusmahukad ja mille puhul on põhjendatud,

et riik aitab ettevõtjal arendustööga seotud riske maandada.

2 https://taie.ee/taie-fookusvaldkonnad

Määrus panustab rakenduskava järgmistesse tulemus- ja väljundnäitajatesse:

Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad

Indikaator Ühik Vahetase

(2024)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmissagedus

1. Toetatavad

ettevõtjad*

Ettevõtjad 13 66 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

2. Toetustega

toetatavad

ettevõtjad

Ettevõtjad 13 66 SFOS,

projektiaruanded

Üks kord projekti

jooksul

* Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikeste, keskmiste ning suurte ettevõtjate arvu üle.

Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad*

Indikaator Ühik Baastase

(2021)

Sihttase

(2029)

Andmeallikas Mõõtmis-

sagedus

1. Erasektori

investeeringud,

mis täiendavad

avaliku sektori

toetust

Euro 0 22 000 0

00

SFOS, projekti

taotlus,

projekti-

aruanded

Projekti

rahastamise

otsuse

tegemise ajal

või selle

muutmisel

2. Ettevõttesisese

innovatsiooniga

tegelevad VKE-

d

Ettevõtjad 0 17 Projekti

lõpparuanded

Projekti

lõppemisel

3. VKE-d, kellel

on suurem

lisandväärtus

töötaja kohta

Ettevõtjad 0 26 SFOS,

projektiaruand

ed, Äriregister

Peale projekti

lõppemist

(ülejärgmisel

aastal)

*Tulemusnäitajate 1 ja 3 andmed sisestab RÜ.

Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud

poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis

on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu

erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik.

Toetuse andmisel hinnatakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist

tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega:

1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;

2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik;

3) ligipääsetavuse näitaja;

4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest;

5) ressursitootlikkus;

6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eespool

nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses,

millis(t)esse näitaja(te)sse ja milliste tegevustega projekt panustab. Projekti lõpparuandes tuleb

kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud tegevused vastava(te)sse näitaja(te)sse ja

eesmärki(desse) panustasid.

Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse

koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada

rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks.

Määruse §-s 4 nimetatakse meetme rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel

täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning

rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtlus ja Innovatsiooni Sihtasutus.

Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord.

Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18),

rahuldamata jätmise, taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuse peale (§ 20),

tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi

eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse

vähendamine. Kohustuslik vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika

alusel on kohustuslik vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui

ka selgitada kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on

vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab

üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid,

arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Ehk siis rakendusüksuse

otsustega seotud vaide rakendusasutuse tasandile viimine panustab õiguskaitsefunktsiooni ja

halduse enesekontrolli, sh toimib tagasisidemehhanismina poliitikakujundajale.

Rakendusasutuses lahendab vaide osakond, mille põhiülesandeks on Euroopa Liidu

struktuurivahendite strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine.

Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud

teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti

abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud

tingimused.

Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatav tegevus.

Toetust antakse ettevõtjatele tootearenduse läbiviimiseks, mille käigus arendatakse välja

rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline uus toode või teenus, mille tulemusel kasvab ettevõtja

rahvusvaheline müügitulemus. Ühtlasi peab toetatav tootearenduse projekt panustama ka

meetme tulemus- ja väljundnäitajatesse.

Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused.

Lõikes 1 sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas käesolevas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

Abikõlblikud kulud on järgmised tootearenduse elluviimiseks vajalikud kulud:

1) projektiga seotud töötajate töötasu ning sellega seotud seadustest tulenevad maksud ja

maksed. See hõlmab teadlasi, insenere, tehnolooge, projekteerijaid, tehnikuid ja muud

abikoosseisu sellises ulatuses, mil nad tegelevad konkreetse tootearenduse projektiga. Lisaks

on abikõlblikud seadusest tulenev lähetusega või töö- ja ametiülesande täitmisega seotud kulu

ning koolituskulu. Abikõlbulikud ei ole puhkusetasu ning teenistusest või töölt vabastamise,

töölepingu või teenistussuhte lõpetamise ja muud seadusest tulenevad hüvitised

proportsionaalselt töötasuga;

2) vahendite ja seadmete kulud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse

tootearenduse projekti jaoks;

3) toetuse taotlejast sõltumatult isikult turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste

teadusuuringute, teadmiste, informatsiooni hankimise, nõustamisteenuste ja

intellektuaalomandi omandamise kulud ning projekteerimise ja insenertehniliste lahenduste

väljatöötamise, prototüübi valmistamisega seotud kulud ning vajalike katsete ja testiga seotud

kulud;

4) materjali ja tarvikute kulud, mis on otseselt kantud projekti tõttu. Siia kuuluvad näiteks

prototüübi valmistamiseks vajalikud tarvikud ja toormaterjal, uue toote vastavuse

katsetamisega seotud materjali kulud.

Täiendavalt sätestab eelnõu, et kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende

kasutusea vältel, on seadmete kasutamise kulu arvestuse aluseks toetuse saaja raamatupidamise

sise-eeskirjas sätestatud amortisatsiooniarvestus või rendileandjaga kokkulepitud rendisumma,

mis vastab projekti kestusele ja mida arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava

kohaselt.

Lõikes 4 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele

sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast

põhjendamatud või ebaolulised. Lisaks ei ole käibemaks abikõlblik kulu sh ka juhul kui see ei

ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav.

Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute

määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal käsitletakse seotud isikutena

muu hulgas järgmisi isikuid:

 ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;

 juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia-

või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku

aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;

 juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise

õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;

 isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist,

häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;

 juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja

samad isikud.

Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal

projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil

2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende

tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Tootearenduse projekti

maksimaalne abikõlblikkuse periood 36 kuud.

Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti

elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud ja tingimusel, et saavutatav

tulemus haakub jätkuvalt meetme eesmärkidega ning projekti tegevused on planeeritud

lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Projekt loetakse lõppenuks siis, kui toetuse saaja

esitatud lõpparuanne on rakendusüksus poolt kinnitanud ning rakendusüksus selle alusel

toetuse saajale lõppmakse.

Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest.

Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 500 000 eurot ja minimaalne summa 25 000

eurot.

Toetuse osakaal projekti maksumusest sõltub ettevõtja suurusest. Toetuse maksimaalsed

osakaalud on:

1) väikeettevõtjatel 45% projekti abikõlblikest kuludest;

2) keskmise suurusega ettevõtjatel 35% projekti abikõlblikest kuludest;

3) suurettevõtjal 25% projekti abikõlblikest kuludest.

Toetuse maksimaalsed osakaalud tulenevad üldise grupierandi määruse artikli 25 punktidest 5

ja 6.

Projekti elluviimisel tekkinud kulud, mida toetusest ei hüvitata, kannab toetuse saaja. Projekti

omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude

katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata.

Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu

institutsioonide või fondide antud toetusi.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

Peatükis kirjeldatakse millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus.

Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale.

Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud äriühing.

Ettevõtja, kelle põhitegevus on ühes § 1 lõikes 5 toodud valdkonnas, ei kvalifitseeru toetuse

saajaks. Täiendaval peab taotlejal või temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja viimase

kahe majandusaasta keskmine müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt olema vähemalt

200 000 eurot aastas. Nõue tuleneb asjaolust, et arendustegevuste läbiviimine ja hilisem toote

turule toomine on ressursimahukad tegevused, mistõttu peab ettevõtja oma eelneva tegevusega

tõestama võimekust projekti ellu viia ning toetuse eesmärke ja tulemusi saavutada. Taotlejaga

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja all peetakse antud määruses silmas vaid emaettevõtet.

Lisaks ühendmääruse § 3 lõikele 2 toodud nõuetele ei tohi taotleja üle valitsevat mõju omava

isiku suhtes olla algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- või pankrotimenetlust.

Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3

sätestatud nõudeid.

Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele.

Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõuetele ning

kinnitustele. Projekt panustama vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna

eesmärki. Taotlus peab sisaldama määruses nimetatud andmeid ja kinnitust, sh taotleja ja

projekti üldandmeid, taotleja kinnitust enda vastavuse kohta §-s 10 sätestatud nõutele, taotleja

majandusnäitajaid, teavet täiendavate toetuste saamisest projekti tegevuste elluviimiseks ning

positiivse eelhinnangu saanud projektiplaani.

Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3 lõikes 5 nimetatud näitajatega ning taotluses

kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse. Oluline on, et kõik taotlejad mõtleks

projekti koostamisel läbi planeeritud tegevuste ja riigi pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete, sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh

regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused ja võimalused negatiivseid mõjusid

vähendada või positiivseid mõjusid võimendada, luues seeläbi vahetute tulemuste kõrval

täiendavat lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlike lõhesid.

Projekti taotlejal peab kinnitama esitatud andmete õigsust ning seda, et projekti elluviimisel ei

riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord.

Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse

taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja

peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Taotluste

vastuvõtmine lõpetatakse juhul, kui registreeritud taotluste taotletav rahaline summa, mille

kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, saab vähemalt võrdseks meetme

tegevuse eelarve vaba jäägiga. Sellisel juhul menetletakse menetluses olevaid taotlusi nende

esitamise järjekorras. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu taotleja

esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

Määruse §-s 14 kirjeldatakse taotluse eelnõustamist.

Toetuse taotluse esitamisele eelneb rakendusüksuse eelnõustamine. Eelnõustamise käigus

selgitab rakendusüksuse kliendihaldur toetuse andmise aluseid ja horisontaalsete põhimõtetega

arvestamise nõudeid, juhib tähelepanu kavandatava taotluse võimalikele tehnilistele ja

sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid nende kõrvaldamiseks.

Eelnõustamine aitab taotlejal taotlust ja sellega seotud projekti paremini ette valmistada ja

seeläbi tagab sujuvama ja edukama projekti elluviimise ning eesmärkide saavutamise.

Eelnõustamise tulemusel annab rakendusüksus projektiplaanile positiivse või negatiivse

eelhinnangu. Eelhinnang ei taga taotluse rahuldamise otsust ja seega projektile rahastuse

saamist. Enne kui eelnõustamise käigus pole projektile positiivset eelhinnangut antud, ei saa ka

alustada toetuse taotlemist.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja

hindamise korda. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata

jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks.

Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse menetlemise kord.

Taotluse menetlemise käigus võib rakendusüksus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei

ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni

30 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni kümne

tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste

tegemiseks. Juhul kui vastava tähtaja jooksul pole taotleja puudusi kõrvaldanud, on

rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata.

Määruse §-s 16 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele

vastavaks tunnistamine.

Taotleja ja taotlus tunnistatakse rakendusüksuse poolt vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva

määruses sätestatud nõuetele. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele

mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise

hindamiseta.

Määruse §-s 17kirjeldatakse valikukomisjoni moodustamist.

Valikukomisjon moodustatakse rakendusüksuse poolt projektide hindamise ja valimise läbi

viimiseks. Valikukomisjoni koosseisu kooskõlastab rakendusüksus rakendusasutusega ja teeb

koosseisu kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel. Taotluse hindamisele on õigus kaasata

täiendavaid valdkonna- või teemaeksperte. Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks kuluva aja võrra, millest teavitatakse taotlejat

viivitamata. Valikomisjoni liikmed ja eksperdid peavad hindamisel kinnitama oma erapooletust

ja sõltumatust ning huvide konflikti puudumist hinnatavates projektides ja taotlejatega.

Määruse §-s 18 kehtestatakse projektide valikukriteeriumid ja -kord. Projektide valikul

lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027 rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse vastavalt järgmistele valikukriteeriumitele:

Valikukriteerium Osakaal koondhindest

1. Projekti mõju toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste

saavutamisele. Kriteeriumi abi hinnatakse projekti panust toetuse

andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju

ettevõtja majandustulemustele.

40%

2. Projekti kvaliteet, mille raames hinnatakse projekti realistlikkust,

selgust ja tulemuste mõõdetavust. Täiendavalt hinnatakse projekti

ajakava realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust, eelarve

põhjendust ja läbipaistvust.

20%

3. Taotleja võimekus projekti ellu viia. Hinnatakse taotleja

tootearenduse alast ja finantsvõimekust ning riskide juhtimise

oskust.

30%

4. Projekti panus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade

eesmärkidesse.

5%

5. Projekt on kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega ning on selgitatud panus § 3 lõikes 5

toodud näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas

lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja

aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng,

keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng)

eesmärkide saavutamisele ja milliste konkreetsete tegevuste kaudu

panustatakse riigi pikaajalise arengustrateegia vastavatesse

näitajasse. Näiteks, valikumetoodikas täpsustatakse, et

regionaalarengu näitajasse panustatakse ainult juhul, kui projekt

viiakse ellu väljaspool Harjumaad.

5%

Taotlust hinnatakse skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumite hinnete

kaalutud keskmisest. Valikumetoodika koostatakse rakendusüksuse poolt lähtudes

valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega,

Rahandusministeeriumi ning korraldusasutuse ja rakendusasutusega, kes nõustab oma

vastutusvaldkonnas Riigikogu poolt riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja põhimõtetesse panustamist. Valikumetoodika avalikustatakse

rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avanemist.

Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus on saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite

alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumites

hinnatud hindega alla 2,00. Vastav lävend on kehtestatud juba eelmise perioodi toetusmeetmes

ning on ennast õigustanud.

Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse

tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise

tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord.

Määruse §-s 20 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või

kõrvaltingimusega rahuldamine.

Taotluse osalisel rahuldamisel lähtutakse ühendmääruse § 9 lõikest 1. Taotlust saab osaliselt

rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ning tingimusel, et projekti eesmärgid on jätkuvalt

toestatavad ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat

kui ka toetatavaid tegevusi.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud

juhtudel. Rakendusüksus võib tingimustega rahuldada taotluse osaliselt ka juhul, kui

omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. Tingimusliku

rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui kõrvaltingimus on

saabunud või kõrvaltingimus on täidetud.

Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma taotleja. Kui taotleja ei nõustu muudatustega

või projektid eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise

otsuse.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused ja kord.

Määruse §-s 21 kirjeldatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimusi ja korda.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse

saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast ning üldise grupierandi

määruse tingimustest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud viivitamatult abikõlblikkuse perioodi

kestel taotlema rakendusüksuselt taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul, kui toetuse saaja

soovib muuta projektis ettenähtud alategevusi või kui toetuse saaja soovib pikendada projekti

abikõlblikkuse perioodi vastavalt § 8 lõikele 5. Lisaks ühendmääruse §-s 12 sätestatud juhtudele

võib taotleja projektis teha teisi muudatusi, mis projekti üldeesmärki ei muuda. Sellisteks

muudatusteks võivad olla näiteks muudatused projekti meeskonnas, kulude jaotuses, aruannete

esitamise tähtajad.

Toetuse saaja võib teha ka teistel juhtudel muudatusi, juhul kui see on kooskõlas üldise

grupierandi tingimustega ja sellest on teavitatud rakendusüskust vähemalt ühe kuu jooksul enne

muudatuste tegemist. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste

saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus

keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise

otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist.

Määruse §-s 22 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult

kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel.

7. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused

Määruse 7. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete

esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused.

Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord.

Toetuse saajal on kohustus esitada rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded. Toetuse

saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale

kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse keskkonnas. Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad

peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja

hinnangut projekti edenemisele. Lõpparuandes tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti

tulemustele, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse. Rakendusüksus

kinnitab või lükkab tagasi vahearuande ja lõpparuande hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle

rakendusüksusele esitamisest. Aruannete sisuliseks hindamiseks võib rakendusüksus kaasata

eksperte.

Projekti järelaruanne esitatakse rakendusüksuse nõudmisel. Projekti järelaruande eesmärk on

hinnata, kas projekt on saavutanud meetme eesmärgid ning kuidas on projekt panustanud

tulemusnäitajatesse või toetuse eesmärki, mida ei olnud võimalik määrata projekti lõppemisel.

Sellisteks näitajateks on teave lisandväärtuse kasv töötaja kohta või uue toote või teenuse

ekspordist saadud müügitulu. Siinkohal tuleb meeles pidada, et tootearenduse toetus katab vaid

arendusega seotud kulud, tegevused ja kulud, mis on seotud toote turule sobivaks tegemisega

ja kommertsialiseerimisega, ei ole antud projekti raames abikõlbulikud. Seega on projekti mõju

võimalik hinnata minimaalselt 2–3 aasta pärast peale selle lõppu.

Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused.

Toetuse makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel ehk toetuse makse tehakse

tegelike kulude alusel. Maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud

ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest

tingimustest ja korrast.

Üldiselt maksab rakendusüksus toetuse välja tingimusel, et abikõlblik kulu on tekkinud ehk

tegevus on ellu viidud, tekkinud kulud on ära makstud ning kulusid tõendavad dokumendid on

rakendusüksusele esitatud ja viimase poolt kinnitatud.

Rakendusüksusel on kohustus 30 tööpäeva jooksul menetleda esitatud kuludokumente.

Vajadusel on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures. Puuduste

korral on rakendusüksusel õigus toetuse saajalt küsida kuludokumentides esinevate puuduste

eemaldamist ja selleks täiendava tähtaja määramist. Rakendusüksusel on õigus osaliselt või

täielikult maksete menetlemine peatada ühendmääruse § 33 lõikes 1 sätestatud juhul.

8. peatükk

Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused

Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi ning rakendusüksuse kohustusi ja õigusi.

Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused.

Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud

ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja

kohustustega.

Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise

rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Oluline on eraldi välja tuua,

et toetuse saaja, kes ei pea järgima riigihangete seadust, peab ostu maksumuse

väljaselgitamiseks läbi viima ühendmääruse § 11 lõigete 3-7 kohaselt ostumenetluse ning

esitama koos kuludokumentidega lähteülesande ja vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist

üksteisest sõltumatult pakkujalt kõigi üheliigiliste kulutuste puhul, mille maksumus ilma

käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot. Juhul kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole

võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb taotlusele lisada sellekohane

põhjendus. Ostu puhul, mis ületab 60 000 eurot ilma käibemaksuta, tuleb ostumenetlus läbi viia

riigihangete registris.

Määruse §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate

andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda

toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel

antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale

taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus

vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud

maksumuse vähenemisel.

Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud

otsusest, üldiselt tehakse seda koheselt peale otsuse vastu võtmist, st kas samal päeval või

järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada vähese tähtsusega abi

andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates

viimasest üksikabi andmisest.

8. peatükk

Finantskorrektsioonid

Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused.

Määruse § 27 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ÜSS2021_2027 ja

ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud

mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse

saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude

abikõlblikkust. Nimetatud juhtudel nõuab rakendusüksus toetuse osaliselt või täielikult tagasi.

3. Määruse vastavus EL õigusele

Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused.

Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse

ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 3006.2021, lk 159–706, parandatud

ELT L 450, 16.12.2021, lk 160 ja ELT L 241, 19.09.2022, lk 16);

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks

(ELT L 187, 26.6.2014, lk 1—78));

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk. 60–93,

parandatud ELT L 13, 20.01.2022, lk 74).

4. Määruse mõjud

Määrus aitab Eesti ettevõtjatel välja arendada uusi tooteid ja teenuseid ning seeläbi tõusta

väärtusahelas ja saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu ettevõtjatel

suurendada uutest toodetest ja teenustest teenitavat rahvusvahelist müügitulu, mis omakorda

suurendab maksulaekumisi ja seega Eesti ühiskonna üldist heaolu ja elatustaset. Eelnevat

arvesse võttes on määrusel otsene mõju majandusele.

Eelnõu sihtrühm on Eesti ettevõtjad. Ettevõtjate tegevusega võib kaasneda alati teatud määral

mõju keskkonnale, eriti tööstusettevõtjate puhul. Arendades välja tehnoloogiliselt uusi tooteid

ja teenuseid, kaasneb sellega ka vajadus uuendada oma tootmisprotsesse ja -seadmeid. Uued

tootmisprotsessid ja nendeks kasutatavad seadmed on üldjuhul väiksema

keskkonnakoormusega kui eelnevate põlvkondade omad. Ühtlasi saab uute toodete ja teenuste

arendamisel vajadusel rakendada ringmajanduse põhimõtteid, mille eesmärk on toodete ja

nende materjalide korduvkasutus ja ringlussevõtt. Lisaks on määrusel positiivne mõju ka

ressursside parema väärindamise kaudu. Seega on eelnõul otsene positiivne mõju

looduskeskkonnale.

5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele:

Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärkide ja meetme

eesmärkide saavutamisele hinnatakse valikukriteeriumis 1 ja 4 (§ 18 lõige 1 punktid 1 ja 4).

2. Projekti põhjendatus:

Projekti põhjendatust hinnatakse valikukriteeriumis 2 (§ 18 lõige 1 punkt 2).

3. Projekti kuluefektiivsus:

Projekti kuluefektiivsust hinnatakse valikukriteeriumis 2 (§ 18 lõige 1 punkt 2).

4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia:

Taotleja suutlikkust hinnatakse valikukriteeriumis 3 (§ 18 lõige 1 punkt 3). Täiendavalt aitab

taotleja suutlikust projekti ellu viia tagada kehtestatav omafinantseeringu nõue.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega:

Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse

valikukriteeriumis 5 (§ 18 lõige 1 punkt 5).

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames antava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on 15 000

000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei

kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud

tegevused viib läbi rakendusüksus.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu

Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele,

Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Haridus- ja Teadusministeerium ning

Sotsiaalministeerium kooskõlastasid ilma märkusteta. Pärast tähtaega saabusid

Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskuse

kooskõlastused märkustega.

Määrus esitati arvamuse andmiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE

juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtete esindusorganisatsioonidele:

 Eesti Tööandjate Keskliit;

 Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;

 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;

 Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;

 Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;

 Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;

 Eesti Elektroonikatööstuse Liit;

 Eesti Masinatööstuse Liit;

 Eesti Puitmajaliit;

 Eesti Elektritööstuse Liit;

 Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;

 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit;

 Eesti Toiduainetööstuse Liit;

 Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;

 Eesti Meretööstuse Liit;

 Eesti Keemiatööstuse Liit.

TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja

innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Tähtajaks

saabusid Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu

ja Eesti Tööandjate Keskliidu arvamused.

Lisa 1.Märkustega arvestamise tabel

Lisa 2. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs

Lisa 3. „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Lisa 4. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht

Lisa 1

Märkustega arvestamise tabel

Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud

Rahandusministeerium

Preambul tuleb sõnastada järgnevalt:

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas sama

seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete

nimekirjaga.

Arvestatud.

Määruse eelnõu preambula sõnastust

muudetud vastavalt.

Paragrahv 1 lõige 1 tuleb sõnastada järgnevalt:

Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1

punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi

rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse

suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte

arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm,

Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja

arenduskeskuste toetus)“ alategevuse „Ettevõtja

tootearendusprogramm“ elluviimiseks toetuse

andmise tingimusi ja korda.

Arvestatud.

Määruse eelnõu paragrahv 1 lõike 1

sõnastust muudetud vastavalt.

Paragrahvi 1 lõikesse 3 tuleb lisada, millisesse

tegevuspõhise riigieelarve programmi,

meetmesse ja programmi tegevus(te)sse antud

toetus panustab.

Arvestatud.

Määruse eelnõu paragrahv 1 täiendatud

lõikega 3 järgmises sõnastuses:

Lõikes 3 kehtestatakse, et määrusega

reguleeritakse Eesti riigi 2023. –2026. aasta

eelarvestrateegia programmi

„Teadmussiirde programm“ meetme

„Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde

võimekuse suurendamine“ tegevuse

„Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja

rohepöörde soodustamine“ elluviimist.

Paragrahv 12 lõige 1 punkt 8 tuleb sõnastada

järgnevalt:

tegevused § 3 lõikes 5 toodud puutumust omavate

horisontaalsete põhimõtete lõikes riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete

saavutamisele kaasa aitamiseks ja näitajatesse

panustamiseks.

Arvestatud.

Paragrahvi 12 lõike 1 punkt 8 sõnastust

muudetud vastavalt.

Paragrahv 19 lõige 1 punkt 2 tuleb sõnastada

järgnevalt:

ei ole § 18 lõike 1 sätestatud valikukriteeriumide

alusel saanud madalamat hinnet kui 2,00.

Arvestatud.

Paragrahvi 19 lõike 1 punkt 2 sõnastust

muudetud vastavalt.

Paragrahv 19 lõige 3 tuleb sõnastada järgnevalt:

Projektide valimisel kasutatavad

valikukriteeriumid ja -metoodika peavad lähtuma

ühendmääruse §-st 7. Hindamine viiakse läbi

vastavalt rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodikale. Valikumetoodika

koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 1

nimetatud valikukriteeriumitest.

Valikumetoodika kooskõlastatakse enne

kinnitamist rakendusasutusega.

Arvestatud.

Paragrahvi 18 lõike 3 sõnastust muudetud

vastavalt.

Paragrahv 3 selgituse 4. lõik tuleb sõnastada

järgnevalt:

Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas

projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool

nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete

saavutamisse ning kirjeldama taotluses,

millis(t)esse näitaja(te)sse ja milliste tegevustega

projekt panustab. Projekti lõpparuandes tuleb

kirjeldada, kuidas projekti tulemus või tehtud

tegevused vastava(te)sse näitaja(te)sse ja

eesmärki(desse) panustasid.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Paragrahv 12 selgituse 2. lõik tuleb sõnastada

järgnevalt:

Taotleja peab analüüsima projekti puutumust § 3

lõikes 5 nimetatud näitajatega ning taotluses

kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja

riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud

strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete

saavutamisse. Oluline on, et kõik taotlejad

mõtleks projekti koostamisel läbi planeeritud

tegevuste ja riigi pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete, sihtide ning ÜSM artiklis 9

nimetatud horisontaalsete põhimõtete, sh

regionaalarengu, vahelised seosed ning vajadused

ja võimalused negatiivseid mõjusid vähendada

või positiivseid mõjusid võimendada, luues

seeläbi vahetute tulemuste kõrval täiendavat

lisandväärtust ja aidates vähendada ühiskondlike

lõhesid.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Paragrahv 18 selgitus tuleb sõnastada järgnevalt:

Määruse §-s 18 kehtestatakse projektide

valikukriteeriumid ja -kord. Projektide valikul

lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud 2021-2027

rakenduskava tegevuste üldistest

valikukriteeriumidest ja -metoodikast.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Paragrahv 19 selgituse 2. lõik tuleb sõnastada

järgnevalt:

Taotlus kuulub rahuldamisele, kui taotlus on

saanud § 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite

alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

§ 18 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumites

hinnatud hindega alla 2,00. Vastav lävend on

kehtestatud juba eelmise perioodi toetusmeetmes

ning on ennast õigustanud.

Paragrahv 23 selgituse 1. lõik tuleb sõnastada

järgnevalt:

Toetuse saajal on kohustus esitada

rakendusüksusele vahe-, lõpp- ja järelaruanded.

Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse

keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Aruannete

vormid kehtestab ning teeb toetuse saajale

kättesaadavaks rakendusüksus e-toetuse

keskkonnas. Vahe- ja lõpparuanded sisaldavad

peamiste tegevuste kirjeldust ja teavet projekti

tulemuste saavutamise kohta ning toetuse saaja

hinnangut projekti edenemisele. Lõpparuandes

tuleb anda hinnang ka tegevustele ja projekti

tulemustele, millega panustati Eesti 2035

põhimõtete ja näitajate saavutamisse.

Rakendusüksus kinnitab või lükkab tagasi

vahearuande ja lõpparuande hiljemalt 30

tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele

esitamisest. Aruannete sisuliseks hindamiseks

võib rakendusüksus kaasata eksperte.

Arvestatud.

Seletuskirja vastavalt täiendatud.

Peatükis 5. „Määruse kooskõla seirekomisjoni

valikukriteeriumitega“ tuleb kontrollida üle

viidete vastavus eelnõu paragrahvis 18

kirjeldatud valikukriteeriumite numeratsiooniga.

Arvestatud.

Peatükis 5 muudetud nummerdust nii, et

viited eelnõu paragrahvile 18 oleks

kooskõlas valikukriteeriumitega.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 18. Palun korrigeerida sätestatud

hindamiskriteeriumite sõnastust nii, et oleks

võimalik üheselt aru saada, et kõik seirekomisjoni

kinnitatud projektide üldised valikukriteeriumid

on kaetud ja eelnõuga ei lisata täiendavaid.

Seirekomisjon on kinnitanud järgmised

valikukriteeriumid: (1) Projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide

saavutamisele; (2) projekti põhjendatus; (3)

projekti kuluefektiivsus; (4) toetuse saaja

suutlikkus projekti ellu viia.

Esitatud eelnõu teksti lugedes jääb selgusetuks,

millise kriteeriumiga hinnatakse nt

kuluefektiivsust. Kuluefektiivsuse kriteeriumi

puhul tuleks hinnata, kas ettenähtud

tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis

planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks.

Planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust,

kas taotlusest selgub, milliste arvutuste ja

Arvestatud.

Seletuskirja peatükis 5 parandatud

numeratsiooni. Ühtlasi lisatud eelnõusse ja

seletuskirja, et projektide valimisel

kasutatavad valikukriteeriumid ja -

metoodika peavad lähtuma ühendmääruse

§-st 7. Selguse mõttes § 18 lõike 1 punkti 2

täiendatud järgmiselt:

„2) 20 protsenti koondhindest moodustab

projekti kvaliteet, milles hinnatakse

projektiplaani realistlikkust, selgust ja

tulemuste mõõdetavust, ajakava

realistlikkust ning projekti kuluefektiivsust

ja eelarve põhjendatust;

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning

planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning

on olemas taotleja võimekus projektile järgnevate

püsikulude rahastamiseks.

Eelnõu § 24 lg 2 palun taastada viide

ühendmääruse §-dele 24–26.

Arvestatud.

Määruse eelnõu § 24 lõige 2 täiendatud

viitega ühendmääruse §-dele 24-26.

Ettepanek seletuskirjas §-i 25 selgituste teise

lõike viimased kaks lauset sellisel kujul ära

muuta, sest toetuse saaja, kes ei pea järgima

riigihangete seadust, peab ta ostu maksumuse

väljaselgitamiseks läbi viima ühendmääruse § 11

lg-te 3-7 kohaselt ostumenetluse, kui ostu

abikõlblik maksumus on vähemalt 20 000 eurot

km-ta. Alates 60 000 eurost km-ta, tuleb

ostumenetlus läbi viia juba riigihangete registris.

Seletuskirjast võib jääda mulje, et alati piisab

kahe hinnapakkumuse ja lähteülesande

esitamisest. Tegelikult tuleb säilitada ja esitada

kogu ühendmääruse §-ile 11 vastava

ostumenetluse dokumentatsioon.

Arvestatud.

Seletuskirjas §-i 25 selgitust teises lõikes

vastavalt täiendatud.

Keskkonnaministeerium

Määruse eelnõu seletuskirjas (lk 6) on toodud, et

Eesti 2035 näitajatega puutumus ei ole toetuse

kvalifitseerumistingimus ning juhul kui projekt

ühtegi näitajasse ei panusta, on projektile

võimalik siiski toetust saada. Juhime tähelepanu,

et ühendmääruse (§ 4 lg 1 p 5 ja § 8 lg 4 p 8)

kohaselt peab iga projekt panustama vähemalt

ühte Eesti 2035 näitajasse ning ei saa tekkida

olukorda, et ühegi Eesti 2035 näitajaga puutumust

ei ole.

Arvestatud.

Vastavalt Rahandusministeeriumi

märkustele on eelnõus ja seletuskirjas

läbivalt muudetud.

Teeme ettepaneku lisada määruse eelnõu § 3

lõikesse 5 kasvuhoonegaaside heite näitaja

järgmise sõnastusega:

„6) kasvuhoonegaaside (KHG) heide (CO2

ekvivalentides).“

Arvestatud.

Eelnõusse ja seletuskirja lisatud läbivalt

vastav näitaja.

Samuti juhime tähelepanu sellele, määruse eelnõu

seletuskirja ptk 4 (lk 16) on toodud, et

ringmajanduse eesmärk on toodete ja nende

materjali taaskasutus, kuid see on eksitav, kuna

antud termin hõlmab endas ka jäätmete

energiakasutust ja tagasitäidet (JäätS § 15 lg 5 ja

61) ning jääb arusaam, et eelnõukohase määruse

alusel toetatakse ka tootearendusena materjalide

põletamist ja tagasitäidet, mis aga ei ole

ringmajanduse põhimõtetega kooskõlas.

Lähtuvalt eelnevast palume seletuskirjas sõna

taaskasutus asendada sõnadega korduskasutus ja

ringlussevõtt.

Arvestatud.

Eelnõu seletuskirja peatükis 4 asendatud

sõna „taaskasutus“ sõnadega

„korduvkasutus ja ringlussevõtt“.

Saabunud arvamuste arvestamine

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Palume selgitada täpsemalt, milliseid tegevusi

toetatakse.

Eelnõu § 6 sätestab, et „toetust antakse projektile,

mille tegevus panustab eelnõu §-s 3

sätestatud eesmärgile, tulemuse, väljunud- ja

tulemusnäitaja saavutamisse ja mille raames

viiakse läbi tootearendus.“

Palume selgitada, kas toetatavate tegevuste

hulgas on ka uute ärimudelite välja töötamine,

turu-uuringud ja muu selline või on fookus

rohkem toote arendusel, mis sobib ekspordiks.

Selgitame.

Meetme eesmärk on toetada uue toote või

teenuse tootearendust vastavalt üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkt 86.

Täpsemalt on tegevused selgitatud

seletuskirja paragrahvi 2 kirjelduses.

Eelnõu § 7 reguleerib kulude abikõlblikkust ning

selle lõikes 3 on loetletud, millised kulud on

abikõlblikud. Selles kulude loetelus ei ole

nimetatud ekspordiga seotud kulusid, kuigi

eelnõuga kavandatava toetuse andmise eesmärk

on vastavalt eelnõu § 3 lõikele 1 „aidata ettevõtjal

kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või

teenuse ekspordist saadud müügitulu“.

Seetõttu teeb ITL ettepaneku täiendada eelnõu §

7 lõiget 3 ja lisada abikõlblike kulude loetelu

järgmised toote/teenuse esmase ekspordi ja

esitlemisega seotud kulud:

- asjakohased, messid, sündmused, tooteesitlused,

reklaammaterjalid (samuti

eelnimetatuga seotud reklaami, koha vms kulu)

jms;

- lähetuskulud, mis on seotud koolituste,

konverentside, messide ja ka mõne

potentsiaalse partneriga (edasimüüjaga)

kohtumisega;

- koolitusel v konverentsil osalemise kulu, mis on

vajalik ettevõtte töötajate oskuste

suurendamiseks, et nad saaksid tegeleda

tootearendusega;

- avalik kommunikatsioon nt partneri abil

välisriigis.

Selgitame.

Ettevõtluse ja innovatsiooni toetuse

meetmed on üles ehitatud selliselt, et

erinevad sekkumised oleks võimalikult

selget suunatud kindlale eesmärgile ning

sekkumiste komplekt adresseeriks

erinevaid vajadusi. Seega on mõislikum

eraldi hoida ka tootearenduse toetust ja

ekspordiga seotud toetust, kuna alati ei

pruugi ettevõtja mõlemat vajada. Ettevõtja

ekspordiga seotud tegevusi on planeeritud

toetada näiteks läbi VKEde ettevõtluse

arendamise ja rahvusvahelistumise meetme

ning ettevõtlus- ja innovatsiooniteadlikkuse

kasvatamise käskkirja tegevuste.

Teeme ettepaneku põhjendada eelnõu

seletuskirjas toetuse maksimaalseid osakaale.

Eelnõu § 9 lg 3 sätestab toetuse maksimaalse

osakaalu projekti abikõlblike kulude

kogumaksumusest, mis olenevalt ettevõtte

suurusest on 25-45% (see tähendab, et mitte väga

suur osakaal projekti kogumaksumusest).

Nimetatud sätte selgitusest eelnõu seletuskirjas ei

Arvestatud.

Seletuskirja paragrahvi 9 selgitust

täiendatud järgmise lausega:

„Toetuse maksimaalsed osakaalud

tulenevad üldise grupierandi määruse artikli

25 punktidest 5 ja 6.„

saa vastust küsimusele, kas antud rahastuse

osakaalud tulenevad EL õigusaktidest või on

tegemist Eesti siseriikliku otsusega. Teeme

ettepaneku põhjendada eelnõu seletuskirjas

toetuse maksimaalse osakaalu suuruseid ja

jaotust.

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Arenduskulude sidumine eksporttoodanguga § 3

(1).

Toiduettevõtete turupositsioon on reeglina kõige

parem koduturul. Seetõttu on ka võimalus

tooteuuendustega turule sisenemiseks kõige

parem just koduturul. Koduturg annab üldiselt

kõige kiiremini tagasiside sellest, kuidas uus

toode sobitub tarbimismustrisse, kas maitse on

sobiv, samuti pakend, hind, turundus jne. Ilma

koduturult saadud esmase tagasisideta on uue

tootega eksporturgudele sisenemine oluliselt

keerulisem ja riskantsem.

Eesti turu maht on väike ja reeglina otsivad

ettevõtted eksportväljundeid ka ilma

administratiivse surveta. Äriloogika ütleb seda, et

rahvusvahelise konkurentsivõime tekkimise

eelduseks on reeglina konkurentsivõime

koduturul.

Ettepanek – palume lisada sihturgude loetellu ka

Eesti turg.

Selgitame.

Meetme eesmärgiks on rahvusvaheliselt

konkurentsivõimelise uue toote või teenuse

väljatöötamine, seega ei ole välistatud

projekt, mille tulemuse sihtturuks on

muuhulgas Eesti. Küll on aga oluline läbi

mõelda juba projekti koostamisel, millised

võimalused on projekti tulemusel loodud

uue toote ja teenuse ekspordiks, kuna

paratamatult on Eesti turg ja seega

kasvuvõimalused piiratud.

Tootmiskatsete toetamine § 7 (3).

Tootmiskatsed moodustavad olulise osa

arenduskuludest.

Labori seadmetel mikrokogustes välja töötatud

toode ei pruugi olla samade omadustega kui

protsess viiakse läbi tööstuslikus autoklaavis või

pastööris. Katsetoodangut ei saa, isegi juhul kui

toode on ohutu ja toiduks kõlblik, müüa partii

väiksuse tõttu tavalistes jaemüügi kanalites.

Ettepanek: lisada tootmiskatse läbiviimise kulud

toetatavate tegevuste hulka.

Selgitame.

Tootekatsetused on osa tootearenduse

tegevustest ja seega on juba toetatavate

tegevuste hulgas. Seletuskirja paragrahvis 2

on selgitatud: „Tootearendus võib hõlmata

uute või täiustatud toodete, protsesside või

teenuste prototüüpide loomist,

demonstreerimist, pilootkasutust,

katsetamist ja valideerimist reaalsusele

vastavas tööseisundi keskkonnas, kui

põhieesmärk on mittevalmis toodet,

protsessi või teenust tehniliselt täiustada.

Tootearenduse hulka kuulub ka

kaubanduslikul eesmärgil kasutatavate

prototüüpide ja katseprojektide

arendamine, kui prototüüp on tingimata

kaubanduslik lõpptoode ja kui selle

tootmine üksnes demonstreerimise ja

valideerimise eesmärgil on liiga kallis.“

Projektiplaani koostamise toetamine § 7 (3).

Projektiplaanis nõutakse palju spetsiifilist infot ja

see on mahukas dokument. Selle koostamisele

kulub nii aega kui raha, eriti juhul kui kaasatakse

Selgitame.

Projekti ettevalmistamisega seotud kulud ei

ole abikõlblikud, küll aga oleme proovinud

tingimuste seadmisel arvestada, et taotleja

konsultant. Ettevõtjad on andnud tagasisidet et

mõned nendest on arendusprojektidest loobunud

taotluse keerukuse, suure mahu ja sellele kuluva

tööaja tõttu.

Ettepanek: projektiplaani koostamise kulud lisada

toetavate tegevuste hulka.

jaoks ei kujuneks toetuse koostamine

seotud kulud toetuse summaga võrreldes

ebaproportsionaalseks. Lisaks on võimalus

projekti koostamisel ajal ühendus võtta

rakendusüksuse konsultantidega, kes

saavad nõustada toetuse tingimuste ja

taotluse koostamise osas ning seeläbi

võimaliku ajalist ja rahalist kulu vähendada.

Juhime veel tähelepanu , et lisaks eeltoodule on

uueks tingimuseks taotlejale nõue projekti

elluviimisel järgida „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

Samuti seatakse taotlejale nõue tagada

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste

õiguste konventsioonis toodud õigustega

arvestamine. Me ei saa veel lõpuni aru, mis

tegelikult selle sisu on, aga kehtima hakkab

kõikidele uutele toetusmeetmetele. Seega

sooviksime selgitust.

Nõue järgida „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtteid ning tagada põhiõiguste hartas

ja puuetega inimeste õiguste

konventsioonis toodud põhiõigustega

arvestamine on läbi nõue Euroopa

Regionaalarengu Fondi vahendite

kasutamisel. Teemade eest vastutavad

ministeeriumid on koostanud põhimõtete ja

õiguste järgmiseks abimaterjale ning

vajadusel koostöös rakendusüksusega

nõustatakse taotlejaid nendele teemadel.

Eesti Tööandjate Keskliit

Meetme seletuskiri rõhutab eesmärki "teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste

ning ettevõtjate vahelist koostööd" (§1 (2)).

Meetme ülesehitusest ei selgu, millist rolli

mängivad teadlased tootearenduse faasis ja

kuidas seda eesmärki teadlaste abil saavutatakse.

Tootearendus toimub TRL vahemikus 6-9,

baasteadus vahemikus TRL 1-3 ja

rakendusuuringud vahemikus TRL 4-6. Vastuolu

aitaks lahendada TRL astmestiku ühene

sõnastamine (näiteks Euroopa Komisjoni

eeskujul) ning TRL astmestikul toetuse

sihtväärtuste rakendamine.

Selgitamine.

Seletuskirjas on viidatud TAIE

üldeesmärgile, millesse peab ka antud

määruse tegevused panustama. See muidugi

ei tähenda, et antud meetme puhul oleks

vaid toetatud tegevused, mis toimuvad

teadlaste ja ettevõtjate vahelises koostöös.

Samas on abikõlblikud sisse ostetavad

teenused, mille hulgas võib olla ka

ülikoolidest või teistest teadus- ja

arendusasutustest sisse ostetavad teenused.

Määruse toetavate tegevuste puhul on

lähtutud üldise grupierandi määruse

definitsioonist, mis otseselt ei viita

tehnoloogia valmiduse tasemetele (TVT).

Tootearenduse kirjelduse põhjal on

võimalik määrata TVT vahemik, kuid antud

juhul on olulisem tegevuste sisu, kui

konkreetne TVT.

§1 välistab metsamajanduse, kuigi metsanduse

valdkonnas võib kliimaeesmärkidest tulenevalt

innovatsioonivajadus lähitulevikus olla

märkimisväärne. Selliseks tegevuseks võib olla nt

metsastamisega seotud innovatsioon – liigilise

koosseisu katsetamine, istutamis- või

ettekasvatamismeetodid, hooldamine jne – või ka

metsade väärindamine, ilma et see sisaldaks

raadamist.

Selgitame.

§1 välistuste puhul on lähtutud Euroopa

Liidu (EL) regulatsioonidest, mis EL

fondide kasutamisel välistavad teatud

tegevusi. Siinkohal on ka oluline meeles

pidada, et Maaeluministeerium, kes

vastutab EL ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise eest, pakub vastavates

sektorites sammuti arendus- ja

innovatsiooni toetusmeetmeid.

§3 kohaselt on meetme eesmärk praegu

konkreetselt uue toote või teenuse eksporditulu

suurendamine. See eesmärk on õige, kuid

konkurentsivõimet aitab tõsta ka kulutõhusam või

suurema lisandväärtusega tootmine, paremad

tooteomadused, sh taaskasutatud vm kestlikumad

materjalid jne. Kui see praegu on välistatud, võiks

olla toetuskõlbulik ka olemasoleva toote või

teenuse eksporti toetav tootearendus – nt

eksporditavate toodete ja teenuste tootmiseks

kasutatavate pooltoodete ja toormaterjalide

tootmine.

Selgitame.

Toetatavate tegevuste puhul lähtutakse

riigiabireeglitest, mille kohaselt

tootearenduse all on võimalik toetada uute

või täiustatud toodete või teenuste

arendamiseks. Täpsem selgitus on toodud

seletuskirja paragrahvi 2 selgitustes.

§7 on toodud abikõlblikud kulud – antud kulude

loetelus pole teatud ekspordiga seotud kulusid,

kuigi toetuse andmise eesmärk on „aidata

ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud

toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu.“

Teeme ettepaneku, et ka toote/teenuse esmase

ekspordiga/esitlemisega seotud kulud oleksid

abikõlblikud:

a. asjakohased messid, sündmused,

tooteesitlused, reklaammaterjalid jne;

b. lähetuskulud, mis on siis seotud

koolituste, konverentside, messidega või ka mõne

potentsiaalse partneri (edasimüüjaga)

kohtumisega;

c. koolitusel või konverentsil osalemise

kulu, mis on vajalik tootearenduseks;

d. turundus välisriigis;

e. disain, turu-uuringud jms.

Selgitatud Eesti Toiduainetööstuse Liidu

arvamuse juures.

§9 on toodud toetuse ulatus, mis olenevalt

ettevõtte suurusest on 25-45%, pole väga suur

osakaal projekti kogumaksumusest. Meie

hinnangul pole suurettevõte toetusmäära

diferentseerimine põhjendatud, kuna nende

tootearenduse positiivne sotsiaal-majanduslik

mõju läbi töökohtade ja tarneahelate võib olla

suuremgi kui väike-ettevõtetel. Samuti võib

suurematel tootjatel olla parem

tootestamispotentsiaal, kuna omatakse turust,

materjalist ja protsessidest paremat ülevaadet.

Samuti tuleks meetme jätkumisel uutes voorudes

kaaluda toetusemäärade suurendamist.

Selgitame.

Toetusmäärade kehtestamisel on lähtutud

lubatud riigiabireeglitest.

Selleks, et meetmega seotud aruandlusele ei

kuluks arendustööga võrreldav hulk aega, teeme

ettepaneku aruandlust võimalikult palju

minimeerida ja võimalusel kaaluda selle

asendamist sisulise mentorluse või toega

ettevõttele või toote või prototüübi avaliku

esitlemisvõimalusega peale arendustööde lõppu.

Tänan sisuka ettepaneku eest. Aruandlust

oleme proovinud jooksvalt vähendada aga

tulenevalt ühendmääruse tingimustest

peavad toetuse saajad esitama vähemalt

projekti lõppedes lõpparuande, kus

kirjeldatakse projektis tehtud tegevusi,

projekti tulemust sh teavet Eesti 2035

põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise

kohta.

Lisa 2

Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM

artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs

„Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted

Eesti majandus on

uuendusmeelne ja

teaduspõhine

Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine)

Meetme tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna

erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi

ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja

innovatsiooniga. Meetme tulemusena loob ettevõtja uue toote või

teenuse, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Meetme

tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki

huvigruppe ning kõiki taotlejaid koheldakse võrdselt.

Meetme käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate

ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes

ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute

tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid

võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik.

Sooline võrdõiguslikkus

Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud

ettevõtteid on vähem. Samuti tegutsevad naisettevõtjad valdkondades,

mis on pigem vähem tehnoloogiapõhised. Naisettevõtjatel on rohkem

raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali

kaasamisel. Samuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende

ettevõtted tegelevad vähem arendus- ja innovatsioonitegevustega.

Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääsu ettevõtlusvõrgustikele ja

ettevõtluse arendamisega seotud infole.

Antud toetust saavad taotleda kõik Eesti äriregistrisse kantud

äriühingud, olenemata nendes töötavate füüsiliste isikute soost, sama

põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute kohta teenusepakkujates. Toetus

on suunatud neile ettevõtjatele, kes soovivad arendada uusi tooteid või

teenuseid, aga kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole

selleks piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahendada mõnda

eelpool nimetatud väljakutset. Kuna antud meetmega ei toetata uute

ettevõtete loomist, vaid juba tegutsevates ettevõtetes tootearenduse

tegevuse läbiviimist, ei ole võimalik kahjuks lahendada väljakutset, et

Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme

teavitustegevuste abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikkust

võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema.

Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid

lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude

tegevuste eelarvest.

Meetme abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise

võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti

taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks.

Ligipääsetavus

Meetmel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi

toetuse abil loodavate erasektori teenuste ja toodete. Meetme tasemel

ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalikke

lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse

valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist.

Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja

poolt taotluses.

Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja.

Regionaalne tasakaalustus

Toetav mõju – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade

vaheliste erinevuste vähendamisega. Valdkonna peamisteks

väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete

konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses.

Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning

inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes

tagatud ühtlasemalt. Meetme panust regionaalsete erisuste

vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud

SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“.

Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on

selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes

2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu

Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning

viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige

kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja-

ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel

2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti

näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on

siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi

keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2

aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%).

Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel

aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine

lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538

euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663

ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate

näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse

vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu

piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted.

2022. a läbi viidud analüüsi andmete põhjal 49% toetustest läks

Harjumaale, 11,5% Tartumaale, 15% teistesse maakondadesse ning

24% olid üleriiklikud ja maakondadevahelised projektid. Eeldades, et

üleriiklikud ja maakondadevahelised projektid jaotuvad sarnaselt

ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest

65% ellu Harjumaal, 15% Tartumaal ja 20% teistes maakondades.

Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed

puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus

regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse

tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse

saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. 20 ja

enam töötajaga ettevõtetest tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning

Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes maakondades 32%. Seega on

märgatav erinevus tootearenduse toetuse jagunemise ja ettevõtete

suhtarvu vahel Harjumaa, Tartumaa ja ülejäänud Eesti vahel.

Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks meetme eelarvest

jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas

proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi

rohkem.

Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud

erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“

kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm

rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud

pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise

seisukohast soodne. /…/ Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas

siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete

arvelt. /…/ Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu

piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“

Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendavate

sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused:

1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine –

rakendusüksuse omategevustes ja koostöös teiste osapooltega

on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist

väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondadesse ehk väljapoole

Harju ja Tartu maakonda.

2) Võimekust arendavate tegevuste kavandamine – selleks on

eraldi meede planeeritud, tootearenduse meetme eelarves

sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole.

3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – määruse

väljatöötamisel on arvestatud, et seatud tingimused ei kohtleks

mingil juhul ettevõtjaid ebavõrdselt. Ainus selgelt piirav

tingimus on, et ettevõtja viimase kahe majandusaasta keskmine

müügitulu majandusaasta aruannete kohaselt on iga

majandusaasta kohta vähemalt 200 000 eurot. Samas on vastav

tingimus ülioluline, et hinnata ettevõtja võimekust

tootearenduseprojekti läbi viia.

4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem,

mida meede lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole

õigustatud piirkondlik kavandamine.

5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge

on universaalne.

6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse –

meetmes ei tehta investeeringuid ega eriprojekte.

7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas –

väljakujunenud meede, mis ei vaja piloteerimist.

8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärade seadmisel

lähtutakse üldise grupierandi reeglitest, kõrgemaid

toetusmäärasid mingile piirkonnale ei saa luua. Samas pole

õigustatud madalama toetusmäära seadmine kindlale

piirkonnale, kuna ka seal on ettevõtjaid, kes vajavad riigi

toetust. Siinkohal on oluline silmas pidada, et riigiabi reeglitest

tulenevalt ongi tootearenduse toetusmäärad üldiselt madalad.

9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid –

taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja varasem kogemus

on näidanud, et planeeritud eelarve on piisav, et taotlusvooru

suurema osa struktuurivahendite perioodist avatuna hoida.

Kuna toetust ei anta pingerea alusel, vaid neile, kes ületavad

lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks

rahastamata. Küll on aga oluline toetuse andmisel seirata

toetuse piirkondlikku jagunemist ning kui tuvastatakse, et

toetus läheb jätkuvalt vaid kindlasse piirkonda (Harjumaa ja

Tartumaa), tuleb toetuse andmise tingimusi kohendada

regionaalse tasakaalu tagamiseks.

10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine –

piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis

küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi, aga mille

koondhinne jääb alla lävendit. Seega hindamisel regionaalse

aspekti arvestamine võib mõjuda positiivselt vähem esindatud

piirkondade projektide edukusele.

11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna meetmes

on vaid üks tegevus – tootearenduse läbiviimine, ei ole

võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada.

Kokkuvõtlikult, kuna meetmes pole tingimusi, mis takistaks vähem

arenenud piirkondade ettevõtetel toetust taotlemast, toetuse taotlemine

on pidevalt avatud ning toetust antakse projektidele mitte pingerea vaid

lävendi ületamise (st kvaliteedi) alusel, siis tõenäoliselt ei ole enamikel

sekkumisvõimalustel ette näha otsest mõju toetatud projektide

suhtarvu kasvule väljaspool Harju- ja Tartumaad. Küll aga omab selget

potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele taotlejate

täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema

taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on planeeritud järgmised

tegevused:

-Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri

piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele

võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi.

-Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks

paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust

teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse maakondlikke

arenduskeskusi toetuste osas eraldi.

-Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele,

eelkõike läbi Eesti Linnade ja Valdade Liidu.

-Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet

Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja

seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade.

-Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkirja

tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud

regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste

osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle

leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi.

Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid,

näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht,

regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid,

näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja

teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui

tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal

taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse

eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse

tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse

täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse

rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise

hindamiste tulemusi.

Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud

sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27

keskmisest.

Keskkond/Kliima

Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide

saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast

fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima-

ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised

eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti

energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada

energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on

plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi

energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks

tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja

komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist.

Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks

energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike

transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide

ning -süsteemide optimeerimine.

Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel

väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja

kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka

sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust.

Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada

kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab

fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on

tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära

toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal

tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid

keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi-

ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike

toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide

tootmist.

Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua,

pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada

andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada

turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muu hulgas

projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid

energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada

elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa

kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks

intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem

kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja

automatiseerimine, arukad energiavõrgud.

Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside

heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid.

Panus Eesti 2035 näitajasse:

1) ressursitootlikkus;

2) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalentides.

Lisa 3

„Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs

Rakenduskava DNSH analüüsi (lk 15-16)3 järeldus oli, et meetmel 21.1.1.1. „Ettevõtete TAI-

mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada

ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises

tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine võib tuua

kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite

tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate

toodete tootmisest või teenuse kasutamisest.

Samas nagu lisas 1 on toodud, siis enamus

nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi

toetavad selliste toodete, teenuste ja

tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on

majandustegevuse põhjustatud

kasvuhoonegaaside heite vähendamine.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Vt eelmist.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

teenuste ja toodete arendamine lähtub

ressursisäästlikkusest. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkondades on

samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse

tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside

säästlikumale kasutamisele.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Meetmel on otsene positiivne mõju

ringmajandusele ning jäätmetekke

vältimisele ja kaitsele. Nutika

spetsialiseerumise fookusvaldkonna

ressursside väärindamine üheks

alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete

väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni

ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke

ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt

ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes

nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele

ning võimendades bio- ja ringmajandust.

3 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute

toodete ja teenuste arendamine aitab

vähendada reostuse võimalusi, samuti on

fookusvaldkondade teekaartide koostamisel

välja toodud ühe fookusteemana

tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse

õhu, vee ja maapinna seiramiseks.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on

nutika spetsialiseerumise

fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate

tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et

loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused

peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse,

ökosüsteemi kaitse ja taastamisega.

Kokkuvõtlikult, antud meetme rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on

meetmel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute

toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja

keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning

kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.

Lisa 4

Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail)