Kristjan Järvan
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 31.01.2023 nr 18-3/2022/613-1
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/18-1
Määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu tagasiside
Austatud minister,
Täname kaasamise eest määruse „Ettevõtja tootearenduse toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu menetlemisse. Innovatsiooniga alustavale ettevõtjale on võtmeküsimus just innovatsiooni finantseerimine ja investeeringute riskide minimeerimine, kuna nõudluse ja innovatsiooni tulemuste osas valitseb palju ebakindlust. Seega on määruses kirjeldatud meede asjakohane ja vajalik ning oluline on see kujundada selliselt, et abi jõuaks efektiivselt õige sihtgrupini. Kui meede üldiselt on ka adekvaatselt kujundatud, laekus liikmetelt siiski väiksemaid muudatusettepanekuid.
Teeme kokkuvõte liikmetelt laekunud tagasisidest:
1) Meetme seletuskiri rõhutab eesmärki "teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd" (§1 (2)). Meetme ülesehitusest ei selgu, millist rolli mängivad teadlased tootearenduse faasis ja kuidas seda eesmärki teadlaste abil saavutatakse. Tootearendus toimub TRL vahemikus 6-9, baasteadus vahemikus TRL 1-3 ja rakendusuuringud vahemikus TRL 4-6. Vastuolu aitaks lahendada TRL astmestiku ühene sõnastamine (näiteks Euroopa Komisjoni eeskujul) ning TRL astmestikul toetuse sihtväärtuste rakendamine.
2) §1 välistab metsamajanduse, kuigi metsanduse valdkonnas võib kliimaeesmärkidest tulenevalt innovatsioonivajadus lähitulevikus olla märkimisväärne. Selliseks tegevuseks võib olla nt metsastamisega seotud innovatsioon – liigilise koosseisu katsetamine, istutamis- või ettekasvatamismeetodid, hooldamine jne – või ka metsade väärindamine, ilma et see sisaldaks raadamist.
3) §3 kohaselt on meetme eesmärk praegu konkreetselt uue toote või teenuse eksporditulu suurendamine. See eesmärk on õige, kuid konkurentsivõimet aitab tõsta ka kulutõhusam või suurema lisandväärtusega tootmine, paremad tooteomadused, sh taaskasutatud vm kestlikumad materjalid jne. Kui see praegu on välistatud, võiks olla toetuskõlbulik ka olemasoleva toote või teenuse eksporti toetav tootearendus – nt eksporditavate toodete ja teenuste tootmiseks kasutatavate pooltoodete ja toormaterjalide tootmine.
4) §7 on toodud abikõlblikud kulud – antud kulude loetelus pole teatud ekspordiga seotud kulusid, kuigi toetuse andmise eesmärk on „aidata ettevõtjal kasvatada uue või oluliselt muudetud toote või teenuse ekspordist saadud müügitulu.“ Teeme ettepaneku, et ka toote/teenuse esmase ekspordiga/esitlemisega seotud kulud oleksid abikõlblikud:
a. asjakohased messid, sündmused, tooteesitlused, reklaammaterjalid jne;
b. lähetuskulud, mis on siis seotud koolituste, konverentside, messidega või ka mõne potentsiaalse partneri (edasimüüjaga) kohtumisega;
c. koolitusel või konverentsil osalemise kulu, mis on vajalik tootearenduseks;
d. turundus välisriigis;
e. disain, turu-uuringud jms.
5) §9 on toodud toetuse ulatus, mis olenevalt ettevõtte suurusest on 25-45%, pole väga suur osakaal projekti kogumaksumusest. Meie hinnangul pole suurettevõte toetusmäära diferentseerimine põhjendatud, kuna nende tootearenduse positiivne sotsiaal-majanduslik mõju läbi töökohtade ja tarneahelate võib olla suuremgi kui väike-ettevõtetel. Samuti võib suurematel tootjatel olla parem tootestamispotentsiaal, kuna omatakse turust, materjalist ja protsessidest paremat ülevaadet. Samuti tuleks meetme jätkumisel uutes voorudes kaaluda toetusemäärade suurendamist.
6) Selleks, et meetmega seotud aruandlusele ei kuluks arendustööga võrreldav hulk aega, teeme ettepaneku aruandlust võimalikult palju minimeerida ja võimalusel kaaluda selle asendamist sisulise mentorluse või toega ettevõttele või toote või prototüübi avaliku esitlemisvõimalusega peale arendustööde lõppu.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Arto Aas
Tegevjuht