Riigitee 11254 Muuga tee km 1,5-2,5 äärse jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti koostamise nõuded

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Sergei Tunka

Infra Projekt OÜ

[email protected]

Teie 03.01.2023

Meie 09.02.2023 nr 7.1-2/23/112-2

Riigitee 11254 Muuga tee km 1,5-2,5 äärse

jalgratta- ja jalgtee (sh valgustuse) põhiprojekti

koostamise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded Harju maakonnas Viimsi vallas riigitee nr 11254 Muuga

tee km 1,5-2,5 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse

põhiprojekti (edaspidi projekt) koostamiseks.

Lisatud on JJT eskiis, mille koostamisel on tuginetud 2016 a koostatud projektile „Riigitee nr

11254 Muuga tee km 0,0-2,5 äärde jalg- ja jalgrattatee ehitusprojekt“ (AS Teede REV-2, töö nr

15-100-026).

JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu annab JJT ehituseks

ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 39 lg 1 ja § 101

lg 1 alusel. Ehitusloa saab anda peale Transpordiameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel

riigitee aluse maa kasutusõiguse või võõrandamise lepingute sõlmimist.

Vastavalt EhS § 99 lg 2 annab tee, välja arvatud riigitee, projekteerimistingimused koos

liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja potentsiaalse maade võõrandamisega

KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena või

detailplaneeringu alusel. Mõlemal juhul palume lugeda meie nõuded menetluse sisendiks.

Kohaliku teena kavandatud JJT ehituseks annab ehitusloa KOV ehitusseadustiku EhS § 39 lg 1 ja

§ 101 lg 1 alusel.

Meie huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus

JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis

ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.

Juhime tähelepanu, et käesolevaks hetkeks on projekteerimise aluseks olevad õigusaktid

muutunud, mistõttu AS Teede REV-2 poolt 2016 a koostatud projekt ei vasta kehtivatele

normdokumentidele. Tolleaegne tähispostidega lahendus ei vasta käesolevalt kehtivale

alusdokumendile „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ (kinnitatud 26.06.2022), mille kohaselt

tuleb riigitee muldes olev JJT eraldada sõiduteest piirde või äärekiviga (näiteks lõigus km 1,55-

1,75).

2 (5)

Transpordiametil on kavas riigitee 11254 km 1,5-2,5 rekonstrueerimise projekti koostamine 2024-

2025, ehitusaeg teehoiukavas puudub. Rekonstrueerimise projektiga võib nimetatud kitsas lõigus

(km 1,55-1,75) käesolev JJT projekti lahendus muutuda.

Oleme valmis tegema koostööd JJT projekti koostamise faasis ning soovitame esitada projekt juba

eskiisi staadiumis koos lahenduse analüüsi ja põhjendustega Transpordiametile tutvumiseks.

Võttes aluseks EhS, majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) ning 26.06.2022 kinnitatud

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“ esitab Transpordiamet § 99 lg 3 alusel nõuded JJT

projekti koostamiseks:

1. Koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja

taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

2. Projekti koostaval ettevõtjal või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise

ja valgustuse projekteerimise pädevus.

3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest (www.transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid).

4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljapoole riigitee alust maad.

5. JJT projekteerimisel riigitee alusele maale tuleb projekti koosseisus esitada isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja kasutusõiguse seadmine JJT ja/või

tehnovõrgu rajamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised, sademeveekanalisatsioon

vms). JJT IKÕ plaanide koostamiseks vt juhis ameti kodulehel. Tehnovõrkude IKÕ plaanide

koostamiseks vt juhendi lisa 6.

6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:

6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.

Veeviimarid mõõdistada vähemalt ulatuses, mis on vajalik toimiva sademevee

ärajuhtimise lahendamiseks / kuni eelvooluni.

6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

6.4. Mõõdistada riigitee olemasolevad veeviimarid (truubid, kraavid jne) ning hinnata truupide

seisukord (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada

seletuskirja.

6.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

7. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee

muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32

„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,

puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt

50 m (võid valida ka 25-100 m) tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m

mulde alustesse pinnastesse (looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld +

0,5 m). Uuringute tulemusena saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja

filtratsiooninäitajate ja niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.

8. Arvestada kehtivate planeeringutega.

9. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 ning kasutada

riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

10. Seletuskirjas kirjeldada projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus,

asukoha km).

3 (5)

11. Projektis käsitleda JJT-ga seotud riigitee liikluskorraldust, liiklussagedust ning teisi vajalikke

näitajaid, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris.

12. JJT ühendada olemasolevate teede, bussipeatuste ning tõmbekeskustega nii, et moodustuks

terviklik teedevõrk.

13. JJT eraldada riigiteest ohutusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume

kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks.

Kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabeli 4 alusel on projekteeritava JJT ja riigitee

vahelise ohutusriba minimaalne laius kehtiva kiiruspiirangu 50 km/h puhul 5 m.

14. JJT projekteerimine riigitee muldesse on erandlik lahendus, mis on Transpordiameti igakordne

kaalutlusotsus ja vajab eelnevat analüüsi ja kokkulepet (EhS § 99 lg 3 alusel). Madalama

projekteerimistaseme kasutamine või JJT projekteerimine sõidutee muldesse lühikestel

lõikudel (äärekivi/põrkepiirdega lahend) on põhjendatav füüsilise takistusega (olemasolev

hoonestus).

15. JJT projekteerida võimalikult pikas ulatuses asustusega ühele poole riigiteed ning vältida

põhjendamatuid ristumisi riigiteega. Projekteerida ohutud teeületuskohad. Vajadusel

kavandada liikluse rahustamise meetmed. Juhime tähelepanu, et teeületus bussi eest ei vasta

projekteerimise normidele.

16. JJT ristumistel tagada punktis 3 toodud alusdokumentidele vastavad nähtavuskolmnurgad.

Kujutada nähtavuskolmnurgas joonisel.

Näha ette nähtavust piiravate takistuste (metsa, võsa, heki, aia vm likvideerimine (EhS § 72

lg 2).

17. Uusi normidele vastavaid ristumiskohti võib kavandada üksnes põhjendatult ja kokkuleppel

Transpordiametiga, kui neid on käsitletud KOVi poolt väljastatavates jalgratta- ja jalgtee

projekteerimistingimustes või detailplaneeringus. Olevad ja uued ristumiskohad tähistada eri

värvi tingmärkidega. Uute ristumiskohtade loetelu koos põhjendustega lisada seletuskirjale.

18. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine.

Lisada materjalidele esitatavad minimaalsed nõuded.

19. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata

projekteeritud tee-elementide kaugused sõidutee välimisest servast. 20. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu

piirid, katted, ohutusriba, veeviimarid, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata projekteeritud tee- elementide kaugused sõidutee välimisest servast/teljest.

21. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.

Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunaline äravoolu projekteeritava ja olevate teede

katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud

veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste

suurvetega.

22. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse

liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga. 23. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.

Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm väärtused. JJT valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. Riigiteele tohib JJT valgustitest sattuda heledust kuni Lm=0,03 cd/m2 . Juhul kui JJT valgustamisel satub sõiduteele suurem keskmine heledus kui Lm=0,03 cd/m2, tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine tee/tänavavalgustusega või kombineeritult

24. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

25. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

26. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5

4 (5)

ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

27. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

28. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

29. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 29.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

29.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

30. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast; toitekaablite iseloomulikud näitajad.

31. Vältida tehnovõrkude paigaldamist riigitee alusele maale. Eelneva kokkuleppe alusel lähtuda

tehnovõrkude projekteerimisel riigitee alusele maale normide peatükist 8 „Tehnovõrgud“ ja

Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“ ning

lisaks tehnovõrkude valdaja esitatud tehnilistest tingimustest. 32. Näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, veeviimarid

vm) taastamine ja korrastamine. 33. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada

maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.

34. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja

ametkondadega.

35. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV

omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava

JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve

teostamise kulud kannab KOV.

Transpordiamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest.

Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja

taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas,

kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Transpordiameti poolt

heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.

Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –

pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99

lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected]

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat allkirjastamise

kuupäevast.

5 (5)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Leiten

juhataja

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Merike Joonsaar

58627078, [email protected]