Riigipiiri ületamise piiramise mõjud

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Lisa 1

Idapiiri piiriületuste statistilised näitajad

Enne erinevaid piiranguid (2019) ületas idapiiri 5,3 miljonit inimest aastas. Nendest pooled

kontrolliti riiki sisenemisel ning pooled riigist väljumisel. 2020. aastal (Covid-19 mõju) langes

idapiiri ületuste arv 76% võrreldes 2019. aastaga ning 2021. aastal langes piiriületuste arv veelgi

moodustades 13% sellest, mis oli 2019. aastal (2021 – 704 612, langus 87%). 2022. aastal

hakkas piiriületuste arv kasvama, kuid moodustas endiselt 34% mahust, mis oli piirangute le

eelnenud aastal.

Üle idapiiri toimus 2022. aastal enim piiriületusi läbi Narva-1 piiripunkti (maantee),

moodustades 66% kõikidest idapiiri ületustest. Järgnesid Luhamaa piiripunkt 14%, Koidula

10% ning Narva-2 piiripunkt 9%.

Transpordivahendite osas on eelkõige langenud sõiduautode ja busside osakaal. Võrreldes 2022.

aastat 2019. aastaga on sõiduautode arv idapiiril langenud 62% (2019 – 823 368; 2022 – 312

177) ning busside piiriületusi on fikseeritud 73% vähem (2019 – 39 888; 2022 – 10 963).

Veoautode liiklus on viimasel kaheksal aastal olnud kõigis kolmes maanteepiiripunktis

stabiilne. 2019. aasta ja 2022. aasta võrdluses on langus olnud 2%. Kusjuures langus on olnud

läbi Narva piiripunkti liikuvate veoautode osas (-8%). Koidula piiripunktis oli aga veoautode

piiriületuste arv 2022. aastal 4% suurem, kui see oli 2019.

Allpool on välja toodud Koidula maanteepiiripunkti iseloomustavad näitajad, mida on võimalik

kasutada erinevate mõjude hindamisel ja riskide maandamiseks vajalike tegevuste

kaardistamiseks.

Koidula piiripunkt

Koidula piiripunkt asub Karisilla-Petseri

maanteel, Koidula külas Setomaa vallas.

Lähim suurim asula Eesti poolel on Värska

asula, mis asub piiripunktis 18 km kaugusel

ning Vene Föderatsiooni poolel Petseri linn,

mis on piiripunktist 5 km kaugusel.

Koidula piiripunkt on avatud alalise lt

rahvusvaheliseks liikluseks ning seda võivad läbida kõik transpordiliigid. Vastav

kokkulepe on sõlmitud Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni valitsuste vahel 25. juunil 2002. aastal.

2 (4)

Vastavalt lepingule otsustatakse tegutseva läbilaskepunkti sulgemine või määratluse muutmine poolte kokkuleppe alusel diplomaatiliste kanalite kaudu. Piiripunkti läbivat liiklust võib piirata või peatada julgeolekukaalutlustel või sanitaarkaitse

vajadustel (diplomaatiliste kanalite kaudu teavitamise kohustus vähemalt 5 päeva ette). Loodusõnnetuse, epideemia või loomataudi või muul vältimatul juhul võib peatada või

piirata liikumist ning kokkulepe kohaselt tuleb sellest koheselt teist poolt teavitada. Liikluse peatamine või piiramine on võimalik ka korralisteks remonttöödeks (teavitamise kohustus 90 päeva ette)

Lähimad piiripunktid on Koidula raudteepiiripunkt (ca 1 km), Luhamaa piiripunkt (vahemaa

37 km) ja Saatse piiripunkt (25 km). Kui Luhamaa piiripunkt on avatud sarnaselt Koidula

piiripunktile kõikidele transpordiliikidele, siis Saatse piiripunkt on avatud jalakäijatele ning

seda saavad kasutada ainult Eesti ja Vene Föderatsiooni elanikud. Läbi Koidula

raudteepiiripunkti reisirongiliiklust ei toimu, küll läbib piiripunkti kaks kuni kolm kaubarongi

ööpäevas (sisenev ja väljuv suund kokku).

Piiriületuste statistilised näitajad

Koidula piiripunkti kaudu ületas aastatel 2009 – 2012 piiri ca 700 000 inimest aastas. Pärast

seda vähenes piiriületuste arv oluliselt kuna 2013. aasta lõpus kehtestati aktsiisikaupade

sisseveole täiendavad piirangud. Kui 2016. aastast hakkas piiriületajate arv kasvama, siis 2020.

aastal, langes see taas 72% võrreldes 2019. aastaga. 2022. aastal piiriületajate arv küll tõusis,

kuid moodustas siiski 45% sellest, mis oli 2019. aastal. (joonis 2).

Joonis 2. Isikute piiriületused Koidula maanteepiiripunktis ajavahemikul 2013-2022

Sõiduautode piiriületuste dünaamika on sarnane inimeste piiriületustele. 2016. aastast hakkas

sõiduautode piiriületuste arv (91 849) kasvama ning tõusis aastaks 2019 ligi 110 000

sõiduautoni. 2020. aastal langes sõiduautode piiriületuste arv aga 79%. 2022. aastal sõiduautode

arv kasvas, kuid moodustas 1/3 sellest, mis oli 2019. aastal. Kuigi läbi Koidula piiripunkti liikus

ka varasemalt vähe busse, siis tänaseks on see number langenud 95% (2019 – 3970; 2022 –

225). Ainuke transpordiliik, mille piiriületuste arv ei ole langenud, on veoautode

piiriületused (2019 ja 2022 aastate võrdluses on olnud kasv 4%).

3 (4)

Joonis 2. Koidula piiripunkti läbinud transpordivahendid aastatel 2013 – 2022

Piiriületaja profiil

2022. aastal sisenes läbi Koidula piiripunkti Eestisse keskmiselt 275 inimest ööpäevas. Andmete analüüs näitas, et sisenejatest olid 1/3 veoautojuhid, 1/3 saabus sõiduautodega ning 1/3 jalgsi. Piiriületajatest omakorda olid 41% Eesti ning 27% Vene Föderatsiooni kodanikud

(ligi pooltel Vene Föderatsiooni kodanikel oli Eesti elamisluba). Järgnesid Ukraina ja Läti kodanikud 7%-ga ning määratlemata kodakondsusega ja Valgevene kodanikud 6%-ga. Teiste

riikide kodanike osakaal oli 6%. Ühtekokku kontrolliti Koidula piiripunktis 61 riigi kodanikke.

Lühiajaliste statistiliste näitajate (kaks nädalat) analüüs toob välja, et 27% piiriületajatest on

korduvületajad, kes paari nädala jooksul läbivad piiripunkti kaks või enam korda. Nendest üle

poole (58%) on sisenenud veoautoga ehk tegemist on tööalase sisenemisega. Samuti on korduv

ületajad inimesed, kes elavad Vene Föderatsioonis aga kas töötavad või õpivad Eestis.

Hinnanguliselt on selliseid piiriületusi 10 – 15 päevas.

Piiripunkti läbilaske võimekus

Maismaapiiripunkti läbilaskevõimekus ei olene ainult riigi poolt hallatava piiripunkti taristu

võimalustest. See sõltub suuresti ka naaberriigi piiripunkti läbilaskest ja töökorraldusest.

Selleks, et maismaapiiripunktid töötaksid sünkroonis, on Eesti pool Vene Föderatsiooni

informeerinud Koidula piiripunkti võimalustest transpordivahendite kontrollimiseks 24 tunni

jooksul järgmiselt. Olenevalt kontrolliprotseduuride iseloomust ja olemasolevast

isikkoosseisust võivad need numbrid ühes või teises suunas liikuda, kuid arvestuslik Koidula

piiripunkti läbilaske võimekus on järgmine:

1) Sõiduautod - 600 sisse ja 600 välja;

2) Veoautod - 200 sisse ja 200 välja;

3) Bussid - 40 sisse ja 40 välja.

4 (4)

Sarnane võimekus on ka Luhamaa piiripunktil.

Kui tänases olukorras suunata Koidula liiklus Luhamaa piiripunkti, siis Luhamaa piiripunkti

läbilaske võimekusest oleks sõiduautode puhul kasutatud ca 25%. Veoautode puhul oleks aga

ressurss ammendunud.

Viljar Kärk [email protected]

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keskkonnaministeerium

Maaeluministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium Välisministeerium

31.05.2023 nr 9-8/5-1

Riigipiiri ületamise piiramise mõjud

Eesti idapiiril on rahvusvaheliseks liikluseks avatud 5 piiripunkti. Nendest 3 on avatud

maanteeliiklusele ning 2 raudteeliiklusele. Lisaks on 2 kahepoolset piiripunkti, mis võimaldavad

riigipiiri ületada Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni elanikel. Üks nendest (Narva-2

piiripunkt) on alates 2022. aasta novembrist ajutiselt suletud.

Inimeste ja kaupade piiriülesele liikumisele on seoses Venemaa Föderatsiooni sõjaga Ukrainas

seatud erinevaid piiranguid ning piiriületused on oluliselt langenud (inimesed - langus 66%;

sõiduautod – langus 62%; veoautod – langus 2%). Arvestades praegust olukorda on

vähetõenäoline, et lähitulevikus piiriülene liikumine ja kaubandus kasvab samale tasemele, kui

see oli 2019. aastal. Seoses sellega soovib Siseministeerium välja selgitada, millised on

erinevate ministeeriumite ja nende allasutuste tulevikuprognoosid eesmärgiga optimeer ida

olemasolevate piiripunktide arvu või töökorraldust. Tuginedes olemasolevale statistika le

kasutab Koidula maanteepiiripunkti ainult 10% kõikidest idapiiri ületajatest ning seoses sellega

soovime analüüsida mõjusid seoses Koidula piiripunktiga.

Soovime rõhutada, et piiripunkti sulgemiseks ei ole täna tehtud ühtegi otsust. Siseministeer ium

on täiendavalt tellimas uuringut, et välja selgitada, millised sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud

kaasneksid antud regioonis, kui otsustatakse sulgeda rahvusvaheliseks liikluseks avatud Koidula

piiripunkt.

Tulenevalt sellest palume Teil hinnata vastavalt oma pädevusvaldkonnale erinevaid mõjusid,

mis kaasneksid Koidula maanteepiiripunkti käigus hoidmise, arendamise, sulgemisega või

piiriületuse võimaluste piiramisega ning teha oma ettepanekuid vältimaks võimalikke

negatiivseid tagajärgi Eestile. Piiriületuse võimaluste piiramisega peame eelkõige silmas selle

sulgemist ainult raskeveokitele (avatud jalakäijatele ja sõiduautodele) või kellaajalis te

piirangutega (öösiti suletud).

Palume Teil edastada vastused alljärgnevatele küsimustele samas rõhutame, et ootame kõiki

Teie mõtteid ja ettepanekuid.

1. Kas ja milliseid investeeringuid olete planeerinud sellesse regiooni/piiripunkti järgneva

10 aasta jooksul.

2 (2)

2. Kas ja kuidas mõjutab Koidula piiripunkti sulgemine Eesti kaubavedajaid ja teisi Eesti

ettevõtteid?

3. Kas ja kui suured on kokkuhoiu võimalused piiripunkti sulgemise või töökorralduse

muutmisega?

4. Kas ja millised on piiripunkti sulgemise mõjud Eesti regionaalarengule?

5. Kuidas avaldab piiripunkti sulgemine mõju piirkonna tööhõivele ja elanike

sissetulekutele?

6. Millist mõju omab Koidula piiripunkti sulgemine rakseveokitele kohalikele teedele ja

liiklusohutusele?

7. Milliste asjaoludega peab arvestama piiripunkti sulgemisel või töökorralduse muutmise l

Eesti välissuhtlemise kontekstist lähtuvalt?

Palume Teie arvamust hiljemalt 28. augustiks 2023.

Kirjale on lisatud idapiiri piiriületuste kirjeldav statistiline ülevaate, mis kajastab hetkeolukorda

võrreldes piiriületamisele seatud piirangute kehtestamisele eelnenud perioodiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Kommusaar

sisejulgeoleku asekantsler

Lisa: Idapiiri piiriületuste statistilised näitajad

Viljar Kärk 612 5216 [email protected]