Pöördumine: Koidula piiripunkti tegevuse jätkamine

Jüri 12 786 8300 registrikood 90013972

65605 Võru [email protected] a/a EE071010220264117224

Võru maakond www.vorumaa.ee

Kaja Kallas

Peaminister

Mart Võrklaev

Rahandusminister

Lauri Läänemets

Siseminister

Margus Tsahkna

Välisminister

Madis Kallas

Regionaalminister 06.09.2023 nr 1-4/130

Koidula piiripunkti tegevuse jätkamine

SA Võrumaa Arenduskeskus (maakondlik MARO) toetab Setomaa valla 05.09.2023 nr 14-5/1547

kirjas toodud seisukohti ning palub leida lahendused Koidula piiripunkti töö edasiseks

jätkamiseks.

Esitame omaltpoolt põhjendused, miks on Koidula piiripunkti töö jätkamine tähtis ning milliseid

tagajärgi tooks Koidula piiripunkti sulgemine kaasa Võru maakonna ja Setomaa valla

sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja piirkonna seniste arenguplaanide teostamisele. Oleme

põhjendused ja mõjuhinnangud varasemalt juba esitanud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, alltoodu

tuginebki SA Võrumaa Arenduskeskuse poolt edastatud seisukohtadele.

1. Koidula piiripunkti sulgemine tooks kaasa mitmete plaanitud kohalike avaliku ja erasektori

investeeringute seiskumise, mis elavdaks piiriregiooni ning laiemalt Kagu-Eesti ettevõtlust ja

tööturgu. Ka piiripunkti sulgemine üksnes rakseveokitele kahandaks nende investeeringute

majanduslikku tasuvust ja otstarbekust. Näiteks on Koidula piiripunkti ootealal teinud

investeeringu ettevõtja, kes hiljaaegu avas seal kohviku. Setomaa vald on lähtuvalt oma

arengukavast ja üldplaneeringust ning Kagu-Eesti tööstusalade väljaarendamise kavast plaaninud

rajada Koidula piiripunkti lähedale Obinitsa tööstusala, kuhu on oodatud ka Eesti kodanikest

töötajaid Venemaalt, kelle põhiline piiriületus toimuks läbi Koidula piiripunkti. Samuti on vald

kavandanud rajada reoveepuhasti ja veevarustuse laienduse senise piiripunkti ootealale. Nende

investeeringute tegemine ja kaasnev mõju vahetu piiriregiooni ettevõtluse arengule ja tööhõivele

on võimalik üksnes Koidula piiripunkti edasise arendamise või käigushoidmise korral.

2. Koidula piiripunkti sulgemine takistaks ka mitmete Võru maakonna arengustrateegia 2035+

seniste arenguplaanide elluviimist – sealhulgas paneks see seisma Võru maakonna heade ja

keskkonnasäästlike ühenduste tagamise Eesti oluliste keskuste ja piirinaabritega, reisirongiliikluse

käivitamise Koidula-Võru-Valga liinil ning Koidula piiriraudteejaama suurema kasutuselevõtu

hetkel siseriiklikul kaubaveol piirkonna logistilise potentsiaali paremaks ärakasutamiseks.

3. Koidula piiripunkti sulgemisel või piiramisel kaubavedudele kuhjuvad senised veod tõenäoliselt

suures osas Luhamaa piiripunkti, milleks selle praegune läbilaskevõime poleks Koidula piiripunkti

veoautode piiriületuste arvu kasvutrendi arvesse võttes ilmselt piisav. Teekonna pikenemine

põhjustaks eeldatavalt ka teatud lisakulu Eesti kaubavedajatele ning vähendaks nende

konkurentsivõimet, eriti väiksematele ja rohkem Lõuna-Eesti teeninduspiirkonnale orienteeritud

veondusettevõtetele. Lisaks võib muudatus suunata osa kaubavedusid lähimatesse Läti

piiripunktidesse, mis mõjutab ka Eesti veondussektorit ja majandust laiemalt. Koidula

piiriületuspunkti sulgemisel raskeveokitele tuleks lisaks arvestada ka teatud lisainvesteeringute

vajadusega Luhamaa piiripunkti kaubavedude senise läbilaskevõimekuse suurendamiseks, seega

Koidula piiripunkti sulgemisega saadav rahaline kokkuhoid ei pruugi ära katta Luhamaa

piiripunkti lisainvesteeringuid ning loodetud kokkuhoiu asemel peaks riik täiendavalt raha juurde

investeerima.

4. Koidula piiripunkti sulgemisega kaasnevad mitmed negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud,

mis halvendavad eelkõige Koidula piiripunkti lähipiirkonna ja Setomaa valla arenguolukorda

võrreldes muude Eesti piirkondadega, sh kaasneb otsene negatiivne mõju piirkonna tööhõivele ja

sissetulekutele. Tõenäoliselt kaob hulk riiklikke ja erasektori töökohti (sh piirivalve, tolli,

piirpunkti hooldustöötajad, sisejulgeoleku tagamisse panustavad piiritöötajad, piiripunkti ooteala

ca 20 töökohta) ning neist teenitavad sissetulekud. Mõju puudutab eelkõige kaduvatel töökohtadel

hõivatud isikuid ja nende leibkondi, nende sissetulekuid ja igapäevast elukvaliteeti. Mõju hõlmaks

eeskätt vahetut piiriregiooni, kuid osaliselt ka laiemat piirkonda, kus nimetatud töötajad elavad.

Ilmneks negatiivne mõju piirkonna rahvastikumuutustele. Eelkõige piiripunktiga seotud otseste ja

kaudsete töökohtade kaole võib järgneda töökoha kaotanud isikute ja nende leibkondade

piirkonnast lahkumine, eriti juhul kui ei suudeta leida piirkonnas kohapeal väärilisi

asendustöökohti. Kaudsemalt võib rahvastiku vähenemist ja väljarännet kiirendada ka kohalike

elanike kahanev usk piirkonna edasisse arenguperspektiivi seoses piiripunkti sulgemise

negatiivsete tagajärgedega.

Lisaks tuleb arvestada, et piiriala asustuse hõrenemine nõrgestab omakorda piirkonna ja kogu riigi

turvalisust ning kaitsevõimet. Väheneks mitmete Võru maakonna, sh Setomaa piirkonna,

ettevõtete käive, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, kelle klientideks on muuhulgas piiripunkti

läbivad isikud või kelle tööjõuks on Petserimaal elavad Eesti kodanikud. (sellist tööjõudu on

piirkonnas arvestataval hulgal). Piiripunkti täielik sulgemine mõjutaks vähesel määral ka

ühistranspordi ettevõtteid ja ühistranspordi teenuse korraldust. Eriti kui arvestada, et Koidulat

läbivate reisirongide kasutus on olnud viimastel aastatel jõudsas kasvutrendis. Kohapealse

piiriületusvõimaluse kadumine pärsiks Petserimaa ja Setomaa ajaloolis-kultuurilise regiooni

terviklikkust ning kogukonna elujõulisust. Mõju realiseeruks eelkõige piiriüleste sotsiaalsete ja

kultuuriliste sidemete katkemise kuid ka töökohtade kaost tingitud elanike võimaliku piirkonnast

lahkumise läbi. Piirkonna edasist arendusvõimekust ja arengu jätkusuutlikkust kahandaks

omakorda ka piiripunkti sulgemisega kaasnev negatiivne mõju Setomaa valla eelarvele ja tuludele.

5. Kaubavedudele ja piiriületuse korraldamise puhul tuleks vaadata pikemat perspektiivi. Lisaks

töökohtadele on mõju sh ühistranspordile, Elroni rongiliiklusele ning teistele teenustele.

Koidula ühistranspordi kasutus on olnud pidevalt kasvav. Koidula raudteejaamas rongidesse

sisenejaid ja väljujaid:

Periood 2020. a 2021. a 2022. a

Reisijate arv 3 900 7 400 16 900

Piiripunkti muudatuste mõjul väheneb ühistranspordi kasutus, mis omakorda viib ühistranspordi

ümberkorraldusteni ja piirkonna elanike liikumisvõimaluste halvenemiseni.

6. Piiripunkti sulgemisega võib eeldada teatavat negatiivset mõju kohalikele teedele ja

liiklusohutusele. Liikluskoormuse vähenedes alanevad tõenäoliselt osaliselt teede hooldusklassid,

mis omakorda halvendab liikumisolusid ja -ohutust kohalike elanike jaoks.

7. Kaaludes Koidula piirületuspunkti täieliku sulgemist, tuleb arvestada, et Petseri on ajaloolis-

kultuurilise Setomaa keskus ning Setomaa ja Petseri on olnud omavahel emotsionaalselt tihedasti

seotud (sugulaste, lähedaste hauaplatside, kinnisvara jmt kaudu). Enne otsuste langetamist on

vaja muuhulgas selgitada välja Eestis elavate inimeste kinnisvara, elavate lähisugulaste ja

lähikondsete hauaplatside hulk Petseri rajoonis ning ühistransporditeenuse ümberkorraldamise

vajadused ja võimalused. Hetkel sobib hauaplatside korrastamise, sugulaste külastamise ja

kinnisvara hooldamise eesmärgil tehtavateks piiriületuseks enim just Koidula piiripunkt, mille

lähedal on raudteejaam, bussipeatus ja toimivad bussiliinid. Luhamaa kaudu lisandub sõidukitele

50-60 lisakilomeetrit ning jalgsi piiriületuseks see alternatiivi ei paku. Nii Eesti kui Venemaa

poolelt puuduvad praegu Luhamaa piiripunkti kaudu ka ühistranspordi ühendused.

Siseministeeriumile on arvamuse esitanud Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

(ERAA), milles öeldakse ja mida me toetame:

1. Lõuna-Eesti piiripunktid on Eesti vedajate jaoks eriti vajalikud, kuna on optimaalseimad

teistesse kaguriikidesse nagu Kasahstan, Kõrgõzstan, Armeenia, Tadžikistan, Usbekistan, Gruusia

jt, kaubavedudeks.

2. Kõiki ülalkirjeldatud mõjusid ja asjaolusid ning Eesti ettevõtjate huvisid arvestades palume

mitte sulgeda Koidula piiriületuspunkti, et hoida Eesti piiriületusvõimekus vähemalt minimaalsel

vajalikul tasemel ning toetada kaubavahetusega seotud ettevõtlussektoreid praeguses keerulises

majandusolukorras, kus sanktsioonide tõttu vähenenud mahtude tõttu võitlevad paljud raskustesse

sattunud ettevõtjad ellujäämise nimel.

Setomaa vald on saatnud omapoolse arvamuse, millest toome välja ja mida me toetame:

1. Kagu-Eesti ettevõtjad, Setomaa vald ja kogukond on kategooriliselt Koidula piiripunkti

sulgemise vastu.

2. Koidula piiripunkti osalisel või täielikul sulgemisel on ka riigikaitseliselt ja turvalisuse tagamise

mõistes suur roll ja seda me antud piirkonnas piiripunkti sulgemisel kindlasti vähendame.

3. Soovime väga selget selle teemalist arutelu kogukonnaga, kohalike ettevõtjatega ja

otsustajatega.

Koidula piiripunkt omab tugevat regionaalpoliitilist, sisejulgeolekulist ja riigikaitselist mõju

Võru maakonna ja Eesti riigi jaoks, seega palume tagada Koidula piiripunkti töö jätkumine

vähemasti samadel tingimustel ja mahus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Toots

juhatuse liige