Veiko Kommusaar
Siseministeerium
Teie: 31.05.2023 nr 9-8/5-1
Meie: 29.08.2023 nr 7.2-2/949-1
Riigipiiri ületamise piiramise mõjud
Olete palunud hinnangut võimaliku Koidula piiripunkti sulgemisega raskeveokitele kaasnevate sotsiaalmajanduslike ja julgeolekualaste olukorrale mõjude kohta. Regionaalministri vastutusvaldkonda kuulub riigi regionaalpoliitika koordineerimine ja regionaalarengu suunamine. Seetõttu keskendume oma vastuskirjas eelkõige hinnangutele piiripunkti sulgemisega kaasnevatele mõjudele regionaalarengule ja Kagu-Eesti piiriregiooni sotsiaalmajanduslikule olukorrale ning arengueeldustele.
Kaasnevad mõjud olenevad suures osas sellest, kas piiripunkt sulgetaks ainult raskeveokitele või ka reisijatele ja kõigile üle-piiri liikumistele. Kagu-Eesti arenguolukorrale kaasneksid ulatuslikumad tagajärjed just viimati nimetatud stsenaariumi korral. Samuti leiame, et negatiivne mõju piirkonna majanduslikule ja sotsiaalsele olukorrale oleks lühemaajalisem juhul kui piiripunkti täieliku või osalise sulgemise otsused oleksid ajutised ja lubaksid piiripunkti taasavamist Venemaa poliitilise olukorra ning sellega seotud rahvusvaheliste suhete ja julgeolekuolukorra muutumisel. Samas ei pruugi piiriületusvõimaluste ajutine peatamine Koidula piiripunktis tähendada arvestatavat kulude kokkuhoidu võrreldes investeeringuvajadustega, mis kaasneksid selle hilisemal taastamisel.
Järgneva informatsiooni ja mõjuhinnangute koondamisel oleme konsulteerinud ka SA Võrumaa Arenduskeskusega, kes on andnud omapoolse tagasiside, milliseid tagajärgi tooks Koidula piiripunkti sulgemine kaasa Võrumaa ja Setomaa valla sotsiaalmajanduslikule olukorrale ja piirkonna seniste arenguplaanide teostamisele.
1. Kas ja milliseid investeeringuid olete planeerinud sellesse regiooni/piiripunkti järgneva 10 aasta jooksul?
Leiame, et Koidula piiripunkti sulgemine tooks kaasa mitmete plaanitud kohalike avaliku ja erasektori investeeringute seiskumise, mis elavdaks piiriregiooni ja laiema Kagu-Eesti regiooni ettevõtlust ja tööturgu. Ka piiripunkti sulgemine üksnes rakseveokitele kahandaks nende investeeringute majanduslikku tasuvust ja otstarbekust. Näiteks on Koidula piiripunkti ootealal plaanis avada toitlustusettevõte, mis on kasutusloa ootel ja osa ettevalmistavaid investeeringuid juba ka tehtud. Setomaa vald on lähtuvalt oma arengukavast ja üldplaneeringust ning Kagu-Eesti tööstusalade väljaarendamise kavast plaaninud rajada Koidula piiripunkti lähedale Obinitsa tööstusala, kuhu on oodatud ka Eesti kodanikest töötajaid Venemaalt, kelle põhiline piiriületus toimuks läbi Koidula piiripunkti. Samuti on vald kavandanud rajada reoveepuhasti ja veevarustuse laienduse senise piiripunkti ootealale. Nende investeeringute tegemine ja kaasnev mõju vahetu piiriregiooni ettevõtluse arengule ja tööhõivele on võimalik üksnes Koidula piiripunkti edasise arendamise või käigushoidmise korral.
Koidula piiripunkti sulgemine (eriti täielik sulgemine nii reisijatele kui kaubavedudele) takistaks ka mitmete Võru maakonna arengustrateegia 2035+ seniste arenguplaanide elluviimist – sealhulgas paneks see seisma Võrumaa heade ja keskkonnasäästlike ühenduste tagamise Eesti oluliste keskuste ja piirinaabritega, reisirongiliikluse käivitamise Koidula-Võru-Valga liinil ning Koidula piiriraudteejaama suurema kasutuselevõtu kaubaveol piirkonna logistilise potentsiaali paremaks ärakasutamiseks.
2. Kas ja kuidas mõjutab Koidula piiripunkti sulgemine Eesti kaubavedajaid ja teisi Eesti ettevõtteid?
Koidula piiripunkti sulgemisel või piiramisel kaubavedudele kuhjuvad senised veod tõenäoliselt suures osas Luhamaa piiripunkti, milleks selle praegune läbilaskevõime poleks Koidula piiripunkti veoautode piiriületuste arvu kasvutrendi arvesse võttes ilmselt piisav. Teekonna pikenemine põhjustaks eeldatavalt ka teatud lisakulu Eesti kaubavedajatele ning vähendaks nende konkurentsivõimet, eriti väiksematele ja rohkem Lõuna-Eesti teeninduspiirkonnale orienteeritud veondusettevõtetele. Lisaks võib muudatus suunata osa kaubavedusid lähimatesse Läti piiripunktidesse, mis mõjutab ka Eesti veondussektorit ja majandust laiemalt.
Piiriületuspunkti sulgemisel raskeveokitele tuleks lisaks arvestada ka teatud lisainvesteeringute vajadusega Luhamaa piiripunkti kaubavedude senise läbilaskevõimekuse suurendamiseks.
3. Kas ja kui suured on kokkuhoiu võimalused piiripunkti sulgemise või töökorralduse muutmisega?
Eeldatavasti poleks Koidula piiripunkti sulgemise või piiramise otsusega kaasnev rahaline kokkuhoid märkimisväärne, kuna muuhulgas tuleb arvestada piiripunkti taristu ülalpidamise ja hooldamise kuludega ka olukorras, kus piiripunkt ei ole avatud (säilitamaks selle taasavamise võimalust tulevikus), samuti võimalike taasavamisega seotud vahetute lisakuludega.
Piiripunkti sulgemine või töö ümberkorraldamine tooks lisaks kaasa Setomaa valla tulude vähenemise senise piiripunkti ooteala hoonestusõiguse tasu arvelt (AS Paldiski Sadamalt ca 30 000 eurot aastas). Lisaks kaasneks otseste töökohtade kaoga Setomaa valla eelarvesse laekuvate tulude vähenemine üksikisiku tulumaksu laekumise arvelt (arvestuslikult ligikaudu 50 000 eurot aastas), mis võimenduks omakorda kaudsete tulude vähenemisega valla eelarvesse nende töötajate perede piirkonnast lahkumise korral.
4. Kas ja millised on piiripunkti sulgemise mõjud Eesti regionaalarengule?
Piiripunkti sulgemisega kaasnevad mitmed negatiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud, mis halvendavad eelkõige Koidula piiripunkti lähipiirkonna ja Setomaa valla arenguolukorda võrreldes muude Eesti piirkondadega, sh:
• kaasneb otsene negatiivne mõju piirkonna tööhõivele ja sissetulekutele. Tõenäoliselt kaob hulk riiklikke ja erasektori töökohti (sh piirivalve, riigi kinnisvara hooldustöötajad, sisejulgeoleku tagamisse panustavad piiritöötajad, piiripunkti ooteala ca 20 töökohta) ning neist teenitavad sissetulekud. Mõju puudutab eelkõige kaduvatel töökohtadel hõivatud isikuid ja nende leibkondi, nende sissetulekuid ja igapäevast elukvaliteeti. Mõju hõlmaks eeskätt vahetut piiriregiooni, kuid osaliselt ka laiemat piirkonda, kus nimetatud töötajad elavad. Mõju tõenäosus ja ulatus on suurem piiripunkti täieliku sulgemise korral, mille korral kaovad eeldatavalt kõik senised töökohad ning vähemoluline üksnes raskeveokitele sulgemise korral, mille puhul kaovad osad praegustest töökohtadest.
• Ilmneks negatiivne mõju piirkonna rahvastikumuutustele. Eelkõige piiripunktiga seotud otseste ja kaudsete töökohtade kaole võib järgneda töökoha kaotanud isikute ja nende leibkondade piirkonnast lahkumine, eriti juhul kui ei suudeta leida piirkonnas kohapeal väärilisi asendustöökohti. Kaudsemalt võib rahvastiku vähenemist ja väljarännet kiirendada ka kohalike elanike kahanev usk piirkonna edasisse arenguperspektiivi seoses piiripunkti sulgemise negatiivsete tagajärgedega. Lisaks tuleb arvestada, et piiriala asustuse hõrenemine nõrgestab omakorda piirkonna ja kogu riigi turvalisust ja kaitsevõimet.
• Väheneks mitmete Võrumaa, sh Setomaa piirkonna, ettevõtete käive, konkurentsivõime ja jätkusuutlikkus, kelle klientideks on muuhulgas piiripunkti läbivad isikud või kelle tööjõud pärineb osaliselt ka üle-piiri aladelt Petserimaalt (sellist tööjõudu on piirkonnas arvestataval hulgal). Mõju ulatus on suurem just piiripunkti täieliku sulgemise korral ja osalise sulgemise korral raskeveokitele pigem väike.
• Piiripunkti täielik sulgemine mõjutaks vähesel määral ka ühistranspordi ettevõtteid ja ühistranspordi teenuse korraldust. Eriti kui arvestada, et Koidulat läbivate reisirongide kasutus on olnud viimastel aastatel jõudsas kasvutrendis.
• Kohapealse piiriületusvõimaluse kadumine pärsiks Petserimaa ja Setomaa ajaloolis-kultuurilise regiooni terviklikkust ning kogukonna elujõulisust. Mõju realiseeruks eelkõige piiriüleste sotsiaalsete ja kultuuriliste sidemete katkemise kuid ka töökohtade kaost tingitud elanike võimaliku piirkonnast lahkumise läbi. Mõju tõenäosus ja ulatus (sotsiaalses ja geograafilises tähenduses) on hinnanguliselt keskmine. Seni on ajalooliselt seotud Setomaa ja Petserimaa üle-piiri liikumine püsinud küllalt aktiivne vaatamata riikidevahelistele suhetele.
• Piirkonna edasist arendusvõimekust ja arengu jätkusuutlikkust kahandaks omakorda ka piiripunkti sulgemisega kaasnev negatiivne mõju Setomaa valla eelarvele ja tuludele (vt lähemalt p. 3).
5. Millist mõju omab Koidula piiripunkti sulgemine rakseveokitele kohalikele teedele ja liiklusohutusele?
Piiripunkti sulgemisega võib eeldada teatavat negatiivset mõju kohalikele teedele ja liiklusohutusele. Liikluskoormuse vähenedes alanevad tõenäoliselt osaliselt teede hooldusklassid, mis omakorda halvendab liikumisolusid ja -ohutust kohalike elanike jaoks.
6. Milliste asjaoludega peab arvestama piiripunkti sulgemisel või töökorralduse muutmisel piirkonna välissuhtlemise kontekstist lähtuvalt?
Kaaludes Koidula piirületuspunkti täieliku sulgemist, tuleb arvestada, et Petseri on ajaloolis-kultuurilise Setomaa keskus ning Setomaa ja Petseri on olnud omavahel emotsionaalselt tihedasti seotud (sugulaste, lähedaste hauaplatside, kinnisvara jmt kaudu). Enne otsuste langetamist on vaja muuhulgas selgitada välja Eestis elavate inimeste kinnisvara, elavate lähisugulaste ja lähikondsete hauaplatside hulk Petseri rajoonis ning ühistransporditeenuse ümberkorraldamise vajadused ja võimalused. Hetkel sobib hauaplatside korrastamise, sugulaste külastamise ja kinnisvara hooldamise eesmärgil tehtavateks piiriületuseks enim just Koidula piiripunkt, mille lähedal on raudteejaam, bussipeatus ja toimivad bussiliinid. Luhamaa kaudu lisandub sõidukitele 50-60 lisakilomeetrit ning jalgsi piiriületuseks see alternatiivi ei paku. Nii Eesti kui Venemaa poolelt puuduvad praegu Luhamaa piiripunkti kaudu ka ühistranspordi ühendused.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
Regionaalvaldkonna asekantsler
Eedi Sepp
611 3101
[email protected]