KLIM- Riigipiiri ületamise piiramise mõjudest

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Veiko Kommusaar

Siseministeerium

Teie 31.05.2023 nr 9-8/5-1

Meie 22.08.2023 nr 4-11/23/2349-2

Riigipiiri ületamise piiramise mõjudest

Austatud härra Kommusaar

Koidula piiripunkti võimaliku sulgemise otsuse kaalutlemisel palume muu hulgas arvestada alljärgnevate

asjaolude ja mõjudega. Eeldame, et lõplik valitsuse tasandi kaalutlusotsustus tugineb riives ametkondade

tagasisidel ja mõjudel kogumis.

1. Teehoid ja taristu

Teedevõrgu hoiu ja liikluse korraldamise vaatest on üldjuhul eelistatum raskeveokitega veosevedu

piiripunktidesse mööda põhimaanteid. Transpordiameti tagasiside põhjal on talvisel perioodil suuri

probleeme raskeveokite liiklemisega riigi kõrvalteedel ning vaatamata asjaolule, et Luhamaalt Koidulasse

minevatele kõrvalmaanteedele on kehtestatud talvine seisunditase 2, tekib tugevama lumesaju korral

veokitel tõusudest ülesaamisel tõsiseid probleeme. Juba väike lumekogus tee peal tekitab talverehve

mittekasutavatele veokitele liiklemise probleeme eelkõige Euroopa ja Venemaa vahelises liikluses ning

sellest vaatest on Luhamaa piiripunkti kasutamine kindlasti eelistatum. Samuti paraneks liiklusturvalisus ja

väheneks negatiivne keskkonnamõju kõrvalmaanteedel ning piirkonna elanikele, kui nendel teedel liiguks

vähem raskeveokeid. Teisalt on teede hooldusklasside liigitus seotud liikluskoormusega, selle alanemisel

vähendatakse üldreeglina ka tee hoolduse taset, mis omakorda võib negatiivselt mõjutada kohalike

inimeste liikumisi. Eeltoodud riski vältimiseks on võimalik teha ka administratiivseid erandotsuseid tee

senise hooldusklassi säilitamiseks.

Transpordiameti hinnangul vajab Koidula piiripunkti Venemaaga ühendav sild ulatuslikumaid remontöid,

mistõttu alustas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) 2019. aastal

Venemaa Transpordiministeeriumiga läbirääkimisi riike ühendava silla kapitaalremondi teostamiseks,

Transpordiamet kavandas vastavalt uue silla ehitamist. Läbirääkimised Vene poolega katkesid seoses

Venemaa sõjalise agressiooniga Ukrainas ning keskpikas ajaperspektiivis ei näe me seetõttu poliitilisi

eelduseid läbirääkimiste jätkamiseks, ega ka sillal oluliste remonttööde teostamiseks. Sõltuvalt silla

seisukorra edasisest halvenemisest ei ole 5 aasta perspektiivis välistatud eelkõige raskeliiklusele teatud

ulatuses piirangute seadmise vajadus.

Kaasnevalt tuleb arvestada sellega, et Venemaa Transpordiministeerium teavitas 2019. aastal MKM-i

plaanist teostada lähiaastail ulatuslikum Ivangorodi piiripunkti rekonstrueerimine ning vastavalt liikluse

ümbersuunamise vajadusest teistesse Eesti-Venemaa piiripunktidesse, sh Koidulasse. Venemaa

ametkonnad pole meid seniajani teavitanud piiripunkti rekonstrueerimise täpsematest plaanidest, ulatusest

ega ka ajakavast, kuid mitteametliku informatsiooni kohaselt on käimas menetlus hankelepingu

sõlmimiseks ehitustöövõtjaga ning ehitustööde alguseks olevat kavandatud 2024. aasta esimene kvartal.

Seetõttu palume Siseministeeriumil teha mõjuhinnang stsenaariumile, kus lisaks Koidula piiripunkti

sulgemisele ka Narva piiripunkti kaudu liiklus katkeb ning millised mõjud omakorda kaasneksid

võimalikust liikluskoormuse kasvust Luhamaa piiripunkti töö korraldamisele, tehnilistele võimekustele ja

läbilaskevõimele. Seonduvalt vajaks kõnealune stsenaarium lisaks laiemat mõjuhinnangut kaupade ja

inimeste liikumisele, ettevõtlusele ja ka keskkonnale. Kliimaministeerium kindlasti ei saa nõustuda tekkiva

olukorraga, kus veokite ootejärjekorrad ulatuvad väljaspoole selleks ettenähtud ootealasid ja pikenevad

teede äärde, mis omakorda tooks kaasa nii keskkonna kahjud, liiklusohutus- kui üldise turvalisuskeskkonna

halvenemise piirkonnas.

2. Transpordiühendused-logistika

 Sõitjatevedu

Koidula piiripunkti läbib kaks Eesti veoettevõtja poolt teenindatavat rahvusvahelist bussiliini (Tallinn-

Pihkva), mis muuhulgas ühendavad ka Eesti-siseselt Kagu-Eesti erinevaid piirkondi (nt Räpina, Värska,

Värska Sanatoorium, Koidula). Kuivõrd tegemist on kommertsalustel tegutsevate liinidega, siis

kõnealustele veoteenustele on olemas kriitiline sõidunõudlus. Piiripunkti sulgemisega kaasneb kõnealuste

liinilubade tühistamine ja vastavalt piiriülese veoteenuse lõpetamine. Seega siseriiklike liikumisvõimaluste

säilitamiseks tuleb riigil avaliku teenindamise lepingute alusel käima panna uued liinid, mis eeldab

täiendavaid riigieelarvelisi vahendeid. Arvestades, et siseriiklik ühistranspordi korraldus kuulub Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse, saavad täpsema riigieelarve mõju välja tuua nemad. Lisaks

märgime, et alternatiivsetel marsruutidel uute rahvusvaheliste bussiinide avamine sõltub edaspidi nii

Venemaa Transpordiministeeriumi „suvaotsusest“ kui ka vedajate majanduslikest kaalutlustest, olulisemalt

pikem liinimarsruut (nt Luhamaa kaudu) tähendab märkimisväärset aja- ja rahalist lisakulu, kaasnev

pilethindade tõus ei pruugi vastata sõitjate maksevõimele ning on suur tõenäosus, et piiriülese

ühistranspordi veoteenuse osutamine piirkonnas lõpetatakse. Võttes muuhulgas arvesse, et Petserimaa ja

Setomaa on omavahel tihedalt ajalooliselt seotud, siis piirkonna just vähemkindlustatud inimestele, kes täna

kasutavad ühistransporditeenust (sh sugulussidemete, haudade korrastamise ajendil), võib see kaasa tuua

hädapäraste liikumisvõimaluste ära kadumise.

 Veosevedu

Eesti veoettevõtjaid ühendav Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon väljendas meile Koidula

piiripunkti sulgemise perspektiivi kohta selgelt mittetoetava seisukoha. Tuuakse välja Peterburi ühendustee

pikenemisega lisanduvaid lisakulutusi ja negatiivseid keskkonna mõjusid, eelkõige osundatakse aga riskile,

et Ivangorodi piiripunkti võimaliku sulgemise järgselt jääks Eesti-Venemaa maanteetranspordi ühendusi

teenindama vaid üks piiripunkt Luhamaal. Tekkivate järjekordade, lisanduva aja- ja rahakulu tõttu valivad

rahvusvahelises äris tegutsevad kaubaomanikud muude riikide alternatiivsed kaubakoridorid ja vedajad,

mille tulemusena saaks kahjustada Eesti transiidisektor laiemalt, sh sadamad, terminalid jm

transpordiliigid- ja sõlmed, kus kaasnevalt käideldakse ka autoveokaupu. Negatiivse mõjuna tooks see

kaasa ettevõtlusvõimaluste langemise, töökohtade kaotuse ning ekspordi/impordi võimaluste vähenemise.

Olulise põhjusena Koidula piiripunkti töö jätkamiseks tuuakse välja ka Koidula piiripunkti võimekus vastu

võtta teatud kaubagruppe, mida Luhamaa piiripunktis ei teenindata.

Kõiki kaasnevaid asjaolusid arvestades ja Eesti ettevõtjate huvidele osundades paluvad veoettevõtjad

Koidula piiriületuspunkti mitte sulgeda, hoida Eesti piiriületusvõimekus minimaalsel vajalikul tasemel, mis

võimaldaks kaubavahetusega seotud ettevõtlussektoril tänastes niigi keerulistes oludes äritegevusega

jätkata.

Koidula piiripunkti sulgemine eeldab kindlasti erinevate rahvusvaheliste, sh Kliimaministeeriumi hoida

lepingute kohaseid mõistliku tähtajaga eelteavitusi.

Lisaks juhime tähelepanu sellele, et Koidula piiripunkt on muu hulgas Vabariigi Valitsuse 10. juuni 2004. a

määrusega nr 213 „Ohustatud looma- ja taimeliikide isendite sisse- ja väljaveoks määratud tollipunktid ja

tolliasutused “ määratud tolliasutuseks.

Seega palume lõpliku otsuse tegemisel arvestada välja toodud asjaoludega ning võimalusel leida

negatiivsete mõjude osas leevendusmeetmeid.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Sander Salmu

Asekantsler

Kätlin Ründla, 625 6407

[email protected]