Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.2-2/22/5099-2 |
Registreeritud | 06.04.2022 |
Sünkroonitud | 23.05.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
Sari | 7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine |
Toimik | 7.2-2/2022 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Saue Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Saue Vallavalitsus |
Vastutaja | Krista Einama (Transpordiamet, Users, Taristu haldamise teenistus, Projekteerimise osakond, Taristu kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Saue Vallavalitsus
Teie 08.03.2022 nr 5-1/5/2022-3
Meie 06.04.2022 nr 7.2-2/22/5099-2
Seisukohtade väljastamine Saue vald
Koidu küla Koru kinnistu detailplaneeringu
koostamiseks
Olete teavitanud Transpordiametit Saue vald Koidu küla Koru (72701:001:2114, maatulundusmaa
100%; edaspidi planeering) kinnistu detailplaneeringu algatamisest ja koostamisest. Planeering
on algatatud Saue Vallavalitsuse 16.02.2022 korraldusega nr 169.
Planeeringuga kavandatakse eeldused ärihoonete rajamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigiteedega 11420 Saku – Laagri km 7,06-7,26; 11421 Laagri – Hüüru
km 0,06-0,31; 11184 Alliku – Laagri km 3,04-3,31. Riigiteede keskmised ööpäevased
liiklussagedused on vastavalt 8307, 476 ja 1310 autot ööpäevas.
Kinnistu paikneb osaliselt Saue valla üldplaneeringukohasel perspektiivsel Juuliku-Tabasalu
ühendustee trassil (vt väljavõte lisas tooduna), kus riigitee 11420 laieneb 2+2 sõiduradadega teeks
ja ristumised lahendatakse eritasapinnas.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame
seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Juurdepääsud planeeringualale lahendada vastavalt Juuliku-Tabasalu ühendustee
eelprojektiga kavandatud lahendusele so kogujatee kaudu, mis läbib Koru kinnistut ja
ühendab riigiteid 11421 ja 11184. Ristumiskohtade asukohad on eelprojektiga määratud.
Kõik juurdepääsud planeeringuga kavandatud kruntidele näha ette kogujateelt sh pos 8.
Täiendavaid ristumiskohti riigiteedelt mitte planeerida.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p7.
Liikluslahenduse koostamisel võtta aluseks Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojekt ja
koostada planeeringu mahus 2 liikluslahendust – ajutine liikluskorraldus, mis
realiseeritakse koos planeeringuga ja perspektiivne liikluskorraldus Juuliku-Tabasalu
ühendustee realiseerimisel.
2.1.Kavandada kinnistut läbiv kogujatee, mis ühendab riigiteid 11421 ja 1184 ja tagab
juurdepääse kogu kinnistule. Kogujatee katte laius 7m, raja laius 3m, mulde laius
8m, jalgtee ja vaheriba kaugus sõiduteest 3m. Kogujatee kinnistusisene asukoht
täpsustada edaspidise planeerimise käigus.
2.2.Koostada planeeringu mahus ajutine liikluskorraldus ja lahendada riigiteede 11421
ja 1184 ja kogujateede ristmike tüübid eelprojektis toodud asukohtades arvestades
planeeringualalt genereeritava liiklussagedusega kui ka lähiala arendustegevusega
2 (4)
(ca 20 perspektiivis). Vajadusel teostada ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus
tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat)
liiklussagedusega. Jalakäijate ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega
ning ühendada bussipeatustega.
Soovitame lisada riigiteede ristmikud planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik
käsitleda ristmiku väljaehitamise kohustust planeeringu kehtestamise otsuses.
2.3.Koostada planeeringu mahus perspektiivne eskiisliikluslahendus eelprojektis
kajastatud ristmike aluse maavajaduse määramiseks. NB! Ringristmiku geomeetria
kujundamisel arvestada ringristmiku jaotusringi siseläbimõõduga minimaalselt
26 m ja normides toodud põhimõtetega.
Lisada selgitus seletuskirja, et perspektiivselt Koru kinnistu liikluskorraldus
muutub, ühendused riigiteega 11420 kavandatakse läbi eritasapinnaliste ristmike.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Planeeritav ala paikneb Juuliku-Tabasalu ühendustee eelprojektiga määratud kaitsevööndis
ja riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71
kohane tee kaitsevöönd sh Juuuliku-Tabasalu ühendustee eelprojektiga määratud
kaitsevöönd.
4. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
Hoonestus kavandada tee kaitsevööndist (sh Juuliku-Tabasalu ühendustee kaitsevööndist)
väljapoole.
5. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus
siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute sh Juuliku-Tabasalu ühendustee
eelprojekti lahendusega.
6. Näha ette jalgratta- ja jalgteede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh
väljapool planeeringuala, vt punkt 2.1. Jalakäijate ohutuse tagamiseks olemasolevate
riigiteede ääres tuleb jalg- jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse
laiuse valikul tuleb lähtuda Normide tabelist 7.5.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) juhise „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala
määramine“ kohased nähtavuskolmnurgad ja külgnähtavus, milles ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise
likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
9. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba
ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude
paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid
tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil.
10. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise
lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused.
11. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning
nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada
(alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
3 (4)
12. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
13. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele
uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3
http://www.mnt.ee/failid/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf
soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni,
kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest.
14. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala,
parkla jms.
15. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede
numbreid ja nimetusi.
16. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu
koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a. määrusele nr 32 ning
planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed
häiringute, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra
normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata
joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et
tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
17. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99
lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Transpordiametilt.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus
Lisa: Väljavõte Saue valla üldplaneeringust: