Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord

MÄÄRUS

17.08.2022 nr 65

Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse kasutamise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Üldsätted

(1) Määruse abil viiakse ellu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1

nimetatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1

„Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringut “Investeering arengusihtide

saavutamisse”.

(2) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet,

kuludokumente ja aruandeid Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121

„Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse

keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui nimetatud e-toetuse keskkonnas ei ole vastava

dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektroonselt taotleja esindusõigusliku

isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna.

§ 2. Riigiabi

(1) Paragrahvis 7 sätestatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses ning toetuse

andmisel lähtutakse järgmistest riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:

1) paragrahvi 7 lõike 2 nimetatud tegevusteks antav toetus on regionaalabi Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine

grupierandi määrus) artikli 14 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL)

nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi vähese

tähtsusega abi määrus) tähenduses ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut;

2

2) paragrahvi 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud tegevusteks antav toetus on protsessi- ja

organisatsiooniinnovatsiooniks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 29 tähenduses ning

sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese

tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-

s 33 sätestatut;

3) paragrahvi 7 lõike 4 nimetatud tegevuse toetamiseks antav toetus on koolitusabi üldise

grupierandi määruse artikli 31 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese

tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut; 4) paragrahvi 7 lõikes 5 nimetatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele nõustamiseks antav abi üldise grupierandi määruse artikli 18 tähenduses ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut või vähese tähtsusega abi ning sellele kohaldatakse vähese tähtsusega abi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(2) Määruse alusel ei anta abi:

1) ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi tagasimaksmiseks on

täitmata;

2) vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel;

3) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–5 ja artiklis 13 sätestatud juhtudel.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja

robotite kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse

levikuga seotud kriisi leevendamiseks ning Ukraina sõjaga kaasnenud väljakutsetest taastumisel.

(2) Toetuse andmise alameesmärkideks on:

1) ettevõtjate investeerimine automatiseerimisse ja digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu,

eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust ning suurendada tarneahela efektiivsust, protsesse

optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja juhtides;

2) ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse, mille tulemusena suureneb

ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus, jätkusuutlikkus ja rahvusvaheline konkurentsivõime.

(3) Toetuse andmisega panustatakse järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal alla

20 000 000 euro, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt kümme protsenti

kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva

majandusaastaga;

2) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal

20 000 000 eurot või suurem, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt viis

protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva

majandusaastaga.

(4) Väljundnäitajad, millesse toetuse andmisega panustatakse, on toetatud ettevõtjate arv ning

toetatud mikro-, väike-, keskmise ja suure suurusega ettevõtjate arv.

§ 4. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) digitaliseerimine on automatiseerimise, digitaalse tehnoloogia, tarkvaralise lahenduse ja

3

roboti kasutusele võtmine inimsekkumise vajaduse vähendamiseks ettevõttes;

2) väikeettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2 punktides 2 ja

3 sätestatud kriteeriumitele;

3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse lisa I artikli 2

punktis 1 sätestatud kriteeriumitele;

4) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisas I väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE) sätestatud kriteeriumitele;

5) EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline

klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid

EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1—39)

tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule

dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”;

6) digitaalsete tehnoloogiate rakendus on koostöörobotid, küberfüüsilised süsteemid ehk tööstuslik

asjade internet, pilvandmetöötlus koos kõrgjõudlusega andmetöötlusega, suurandmed koos

analüütikaga, tehisintellekt, küberturvalisus, simulatsioon ja digitaalsed kaksikud, virtuaalne ja

liitreaalsus, kihtlisandustootmine ja 5G;

7) omafinantseering on lõppsaaja kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei

hüvitata.

§ 5. Vahendusasutus

Toetuse vahendusasutus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi vahendusasutus).

§ 6. Vaide esitamine

(1) Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada

vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras vahendusasutusele.

(2) Vaide lahendab vahendusasutus.

(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte

elektrooniliselt.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

§ 7. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse ettevõtjale, kelle projekti tegevused panustavad §-s 3 sätestatud eesmärkide

ning tulemusnäitajate saavutamisse.

(2) Toetust antakse automatiseerimiseks vajalike tarkvarasüsteemide või masinõppe või -

nägemissüsteemidega integreeritava materiaalse vara omandamiseks.

(3) Toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ostmiseks ning digitaalsete

tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas järgmiste tegevuste

teostamiseks:

1) ettevõtja ressursside ja protsesside planeerimine, optimeerimine, haldamine ning protsesside

jälgimine ja juhtimise tarkvarade arendamine ja integreerimine ning ühendamine klientide ja

tarnijatega;

2) pilvetehnoloogiate kasutuselevõtt;

4

3) küberfüüsiliste süsteemide ehk tööstusliku asjade interneti, sealhulgas ennetava hoolduse

süsteemide, väljaarendamine;

4) andmeanalüüsi, sealhulgas andmete visualiseerimise, ja masinõppe ja -nägemissüsteemide

väljaehitamine;

5) tarkvararobotite kasutuselevõtt;

6) virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste integreerimine äriprotsessidesse;

7) kolmemõõtmelise prototüüpimise ja kihtlisandustootmise väljaehitamine;

8) küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõtt ja arendamine;

9) digitaalsete tehnoloogiatega seotud tarkvara litsentsi omandamine ja rakendamine;

10) muud tegevused, mis toetavad toetuse andmise eesmärki ning on projekti tulemuse

saavutamiseks vajalikud.

(4) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite arendamiseks ja juurutamiseks ning

automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamiseks oma töötajatele.

(5) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite ostmiseks, arendamiseks ja juurutamiseks

ning automatiseerimiseks vajalikuks nõustamisteenuseks.

(6) Toetust antakse digitaalsete tehnoloogiate ja robotite arendamisega ja juurutamisega ning

automatiseerimisega seotud töötajate ja võlaõiguslepingu alusel tegutsevate isikute tasustamiseks.

(7) Määruse alusel toetatakse ainult selliseid investeeringuid, millega ei tekitata Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–

43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ning mis vastavad asjakohastele EL-i ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele.

(8) Toetust ei anta järgmistele tegevustele:

1) fossiilkütustega seotud tegevus, sealhulgas allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja

arvatud käesoleva meetme kohased elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande-

ja jaotustaristuga seotud projektid, mis vastavad Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01

„Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja

vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) III lisas sätestatud tingimustele;

2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS) raames toimuv tegevus, mille

prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest madalam;

3) prügilate, jäätmepõletustehaste ja mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamadega seotud

tegevus, välja arvatud tegevused, mis toimuvad üksnes ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete

töötlemisega tegelevates jaamades, ega olemasolevates jaamades, kui meetme tegevuste eesmärk

on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või taaskasutada

põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et need tegevused ei suurenda jaamade

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende kasutusiga;

4) tegevused, mille puhul jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib kahjustada keskkonda, välja

arvatud tegevused, mis toimuvad olemasolevates mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamades,

kus nende tegevuste eesmärk on suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud

jäätmete ringlussevõttu biojäätmete kompostimiseks ja biojäätmete anaeroobseks lagundamiseks,

tingimusel et need tegevused ei suurenda jaamade jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda nende

kasutusiga.

§ 8. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks loetakse taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

taotleja tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud, mis on kooskõlas määrusega.

5

(2) Vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse andmisel on toetatavad järgmised § 7 lõigetes 2–

6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimise kulud:

1) materiaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu;

2) immateriaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu;

3) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud

teadmise ja patendi kulu;

4) koolituse läbiviija tasu;

5) otseselt projektiga seotud nõustamisteenuse kulu;

6) otseselt projektiga seotud töötaja töötasu, võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja sellega

seotud seadusest tulenevad maksud ja maksed.

(3) Üldise grupierandi määruse artikli 29 alusel protsessi- ja organisatsiooniinnovatsiooniabi

andmisel on toetatavad järgmised § 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikud väikese ja keskmise suurusega ettevõtja kulud:

1) otseselt projektiga seotud töötajate töötasu, võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu ja

nendega seotud seadusest tulenevad maksud ning maksed;

2) lepingulise teadustegevuse, välistest allikatest turutingimustel ostetud või litsentseeritud

teadmise ja patendi kulu.

(4) Üldise grupierandi määruse artikli 31 alusel koolitusabi andmisel on toetatav § 7 lõikes 4

nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik koolituse läbiviija tasu.

(5) Üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel toetuse andmisel väikese ja keskmise suurusega

ettevõtja investeeringuteks ette nähtud regionaalabina on toetatav § 7 lõikes 2 nimetatud

toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalik materiaalsesse varasse tehtav investeeringu kulu.

Investeeringuteks ette nähtud regionaalabi antakse üldise grupierandi määruse artikli 14 alusel

alginvesteeringuks seoses olemasoleva ettevõtte tootmisvõimuse suurendamisega vastavalt üldise

grupierandi määruse artikli 2 punkti 49 alapunktile a.

(6) Üldise grupierandi määruse artikli 18 alusel toetuse andmisel väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjate nõustamiseks on toetatav § 7 lõike 5 nimetatud toetatava tegevuse elluviimiseks

vajaliku nõustamisteenuse kulu.

(7) Toetatavad on materiaalse vara ostmisel kapitalirendi tüüpi liisinguga liisingulepingu alusel

projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tasumisele kuuluvad liisingumaksed, kui need on seotud

§ 7 lõikes 2 nimetatud toetatavate tegevustega ja tingimusel, et ostetava materiaalse vara

kasutusiga on vähemalt kolm aastat ja liisinguandja on krediidiasutuste seaduse alusel tegutsev

krediidi- või finantseerimisasutus. Liisinguleping peab sisaldama kohustust osta vara lepingu

lõppedes välja.

(8) Suurettevõtja lõikes 3, 5 ja 7 sätestatud kulud ei ole toetatavad.

(9) Toetatav on ainult pangaülekandega tasutud kulu.

(10) Kuludokumendi toetatavate kulude summa peab olema ilma käibemaksuta vähemalt 100

eurot.

(11) Toetavate kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes

1 sätestatud seotud isikud, välja arvatud otseselt projektiga seotud töötaja töötasu ja

võlaõiguslepingu alusel tegutseva isiku tasu, mis on projekti elluviimise seisukohast vajalik.

6

(12) Mittetoetatavad on järgmised kulud:

1) käibemaks, välja arvatud Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja

vastupidavuskava määrus) § 2 lõikes 5 sätestatud juhul;

2) amortisatsiooni kulu;

3) kinnisasja omandamise kulu;

4) pangagarantii;

5) finants- ja pangakulu;

6) riigilõiv;

7) kindlustusmakse;

8) puhkusetasu.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, mille

kestel projekti tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja

taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse periood

lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. detsembril

2025. a.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 18 kuud.

(4) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste

elluviimiseks enne taotluse esitamist vahendusasutusele.

(5) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist vahendusasutuse poolt ja

lõppsaajale lõppmakse tegemist.

(6) Projekti rakendamise käigus ilmnenud ettenägematute asjaolude korral võib lõppsaaja taotleda

vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku aja võrra tingimusel, et

saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused

viiakse ellu hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

§ 10. Toetuse maksimaalne summa, osakaal ja tingimused

(1) Toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot.

(2) Paragrahvi 8 lõike 2 punktis 1 nimetatud materiaalsesse põhivarasse tehtud investeeringu

kulu puhul on toetuse maksimaalne osakaal:

1) 40 protsenti toetatavatest kuludest väikeettevõtja korral;

2) 30 protsenti toetatavatest kuludest keskmise suurusega ettevõtja korral;

3) 25 protsenti toetatavatest kuludest suurettevõtja korral.

(3) Paragrahvi 8 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud kulude, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes

2 nimetatud kulu, puhul on toetuse maksimaalne osakaal 50 protsenti toetatavatest kuludest.

(4) Paragrahvi 8 lõikes 3 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest.

(5) Paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest.

7

(6) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud kulu puhul on toetuse määr väikeettevõtjale, tulenevalt

regionaalabi suunistest:

1) 45 protsenti toetatavatest kuludest Kirde-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise

otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a;

2) 40 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui

taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2024. a ning

Lõuna-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar

2022. a–31. detsember 2027. a;

3) 35 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui

taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2025. a–31. detsember 2027. a.

(7) Paragrahvi 8 lõikes 5 nimetatud kulu puhul on toetuse määr keskmise suurusega ettevõtjale,

tulenevalt regionaalabi suunistest:

1) 35 protsenti toetatavatest kuludest Kirde-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise

otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31. detsember 2027. a;

2) 30 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui

taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2022. a–31.detsember 2024. a ning

Lõuna-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar

2022. a–31. detsember 2027. a;

3) 25 protsenti toetatavatest kuludest Põhja-, Lääne- ja Kesk-Eestis asuva ettevõtja puhul, kui

taotluse rahuldamise otsus on tehtud perioodil 1. jaanuar 2025. a–31. detsember 2027. a.

(8) Paragrahvi 8 lõikes 6 nimetatud kulu puhul on toetuse määr 50 protsenti toetatavatest kuludest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Toetust võib taotleda Eestis registreeritud äriühing, mille põhitegevusala ei vasta järgmisele

EMTAKi jaole, alajaole või grupile:

1) jagu A – põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük;

2) jao C alajagu 102 – kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine;

3) jao C alajagu 120 – tubakatoodete tootmine;

4) jagu G – hulgi- ja jaekaubandus, välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja

remont;

5) jagu L – kinnisvaraalane tegevus;

6) jao R alajagu 920 – hasartmängude ja kihlvedude korraldamine;

7) jagu K – finants- ja kindlustustegevus;

8) jao J alajagu 62 – programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused;

9) jao M alajagu 69 – juriidilised toimingud ja arvepidamine;

10) jao M alajagu 70 – peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine;

11) jao M grupp 71129 – muud insener-tehnilised tegevused;

12) jao M alajagu 73 – reklaamindus ja turu-uuringud;

13) jao N alajagu 77 – rentimine ja kasutusrent;

14) jao N alajagu 782 – ajutise tööjõu rent.

(2) Taotleja peab lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5 lõikes 1 sätestatule vastama

järgmistele nõuetele:

1) taotluse esitamisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu vastavalt äriregistrile

esitatud majandusaasta aruannetele peab taotleja põhitegevusalal olema Eestis vähemalt 200 000

eurot;

2) üldise grupierandi määruse alusel toetuse taotlemisel ei ole taotleja raskustes ettevõtja üldise

8

grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses;

3) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi vähese tähtsusega abi määruse kohaselt, ei tohi

talle antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga

ja käesolevas paragrahvis nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese

tähtsusega abiga jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot,

maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000

eurot;

4) kui taotleja on saanud vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 360/2012

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114,

26.04.2012, lk 8‒13) tähenduses, ei tohi talle jooksva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul

komisjoni määruse nr 360/2012 ja vähese tähtsusega abi määruse alusel antud vähese tähtsusega

abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 500 000 eurot;

5) taotleja on taotluse esitamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt maksukorralduse seaduses

sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

(3) Taotleja projektile või projekti üksikule tegevusele samal ajal mitmest meetmest või muust

riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahendist toetuse taotlemise korral peab taotleja

esitama sellekohase teabe.

(4) Üheks ettevõtjaks loetakse vähese tähtsusega abi määruse artikli 2 lõikes 2 nimetatud

ettevõtjaid.

(5) Vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse vastava määruse artikli 5 lõikes 1 sätestatud

kumuleerimisreeglitest.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab sisaldama järgmist teavet:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimi, planeeritava tegevuse algus- ja lõppkuupäev, eesmärgid, oodatavad tulemused ja

toetuse vajaduse põhjendus;

3) projekti läbiviimise koht;

4) taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa;

5) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta ja selgitus selle kujunemisest;

6) olemasoleva olukorra kirjeldus;

7) projekti tegevuste ja nende tulemuse kirjeldus ning selgitus, kuidas need aitavad kaasa toetuse

eesmärgi ja tulemuste saavutamisele;

8) projektimeeskonna kompetentside kirjeldus ning vastutusvaldkonnad projektis;

9) teave taotleja vastavuse kohta §-s 11 sätestatud nõuetele;

10) teave taotleja suuruse kohta, millest on näha kas taotleja on väikeettevõtja, keskmise suurusega

ettevõtja või suurettevõtja;

11) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult

kehtetuks tunnistada, kui esinevad taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused;

12) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses toodud toetuse summa

avalikustatakse;

(2) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente:

1) hindamise analüüs ja kinnitus projekti vastavuse kohta „ei kahjusta oluliselt“ printsiibile;

2) taotleja ja kontserni liikmete skeem vahendusasutuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja

andmed ei ole avalikult kättesaadavad;

3) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;

9

4) digitaliseerimise teekaardi raport;

5) projekti tegevuskava;

6) ettevõtja majandusnäitajate prognoos;

7) projekti eelarve vahendusasutuse vormil ja selle põhjendus;

8) taotleja kasumiaruanne ja bilanss taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga, välja arvatud,

kui nimetatud ajavahemik kattub eelneva majandusaasta aruande perioodiga ning majandusaasta

aruanne on äriregistrist kättesaadav, börsiettevõtete puhul viimane avalikustatud kasumiaruanne ja

bilanss;

9) taotleja puhul, kes on hankija riigihangete seaduse tähenduses, hankeplaan vahendusasutuse

kehtestatud vormil;

10) kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(3) „Ei kahjusta oluliselt“ printsiip on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

(4) „Ei kahjusta oluliselt“ printsiibile vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni teatisest

2021/C 58/01. Abimaterjal juhendi kasutamiseks avaldatakse taotlusvooru avamisel

vahendusasutuse kodulehel.

(5) Digitaliseerimise teekaardi raport on ettevõtja strateegiline dokument, mis sisaldab ülevaadet

ettevõtja ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis

antakse hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab

lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste

maksumus, tasuvusaeg, mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele ja esitatakse

nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 13. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kehtestab enne taotlusvooru avamist toetuste rahastamise eelarve ja selle jaotuse, kooskõlastades selle eelnevalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest ja selle jaotusest annab vahendusasutus teada oma veebilehel, kooskõlastades selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. (4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve, arvestades eelarve jaotust, vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras.

(5) Toetust ei saa taotleda, kui taotleja on määruse alusel toetust saanud ning projekti ei ole

vastavalt § 9 lõikele 5 lõppenuks loetud.

§ 14. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva vahendusasutusele taotluse esitamisest arvates.

10

(2) Vahendusasutus võib taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse määratud tähtpäevaks

taotlejalt selgitust ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse täiendamist või

muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist,

täiendamist või lisateavet.

(3) Kui taotluses avastatakse puudusi, teavitab vahendusasutus sellest viivitamata taotlejat ja annab

puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise

tähtaeg.

(4) Eksperdi kasutamise korral pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg ekspertiisi teostamiseks

kuluva aja võrra. Eksperdi kasutamisest teavitab vahendusasutus taotlejat viivitamata.

§ 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Menetlusse võetud taotluse ja taotleja nõuetele vastavust hindab vahendusasutus.

(2) Vahendusasutus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui taotleja vastab §-s 11 esitatud

nõuetele.

(3) Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik §-s 12 taotlusele esitatud nõuded.

(4) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotlus ei vasta määruses taotlusele esitatavatele nõuetele ning taotleja ei ole määratud tähtaja

jooksul esitanud vahendusasutuse nõutud selgitusi, lisateavet ega kõrvaldanud puudusi;

2) taotluses on esitatud teadlikult ebaõigeid või mittetäielikke andmeid.

(5) Taotleja või taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistamisel teeb vahendusasutus taotluse

rahuldamata jätmise otsuse taotlust § 17 kohaselt hindamata.

§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Taotluste hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni, mille koosseis

kooskõlastatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ja avalikustatakse

vahendusasutuse veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed peavad olema sõltumatud ja erapooletud hinnatavatest projektidest

ja taotlejatest.

(3) Vahendusasutus kaasab vajadusel hindamisprotsessi täiendavaid eksperte.

§ 17. Projektide hindamine, hindamiskriteeriumid ja kord

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlustes sisalduvaid projekte hinnatakse järgmiste

hindamiskriteeriumite alusel:

1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles

hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju

ettevõtja arengule – osakaal koondhindest 50 protsenti;

2) hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles hinnatakse ka

taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust – osakaal koondhindest 20 protsenti;

3) hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles hinnatakse

projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust – osakaal koondhindest 30 protsenti;

11

4) lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisel – projekt on suunatud

kaasaegsete digitaalsete tehnoloogiate rakenduste kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest

uuenduslikemate tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel – osakaal koondhindest

kümme protsenti.

(2) Projekti hinnatakse skaalal null kuni neli, millest kõrgeim hinne on neli ja madalaim null.

Taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud keskmisest, arvestades

lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid.

(3) Hindamise läbiviimise protsess ja hindamiskriteeriumide sisu täpsustatakse

hindamismetoodikas, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja mis avalikustatakse hiljemalt taotluste vastuvõtmise

alustamise päeval vahendusasutuse veebilehel.

§ 18. Taotluse rahuldamine

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse

rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega.

(2) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud taotlus, milles kirjeldatud projekt vastab

määruse tingimustele:

1) on § 17 lõikes 1 sätestatud hindamiskriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,5;

2) ei ole üheski § 17 lõikes 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud hindamiskriteeriumis saanud hindeks

vähem kui 2,0;

3) mille rahastamise summa ei ületa § 13 lõike 2 kohaselt käskkirjaga kehtestatud taotluste

rahastamiseks kavandatud eelarvet.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) lõppsaaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus ja toetavate kulude kogusumma;

5) toetuse summa ja selle osakaal toetatavatest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi kohta;

7) projekti eesmärk ja toetatavad tegevused;

8) projekti tulemus- ja väljundnäitajad;

9) projekti abikõlblikkuse periood;

10) lõppsaaja kohustused;

11) toetuse maksmise tingimused;

12) toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide, teabe ja aruannete esitamise kord;

13) toetuse maksmise peatamise ja toetuse tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse

kehtetuks tunnistamise alused;

14) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

15) toetuse andmisega kaasnevad kõrvaltingimused, kui taotlus rahuldatakse kõrvaltingimusega.

§ 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata juhul, kui taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele. (2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) taotleja nimi, aadress ja registrikood;

12

3) projekti nimetus;

4) otsuse põhjendus;

5) viide otsuse vaidlustamise koha, tähtaja ja korra kohta;

6) muu vajalik teave.

§ 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamise eelarve mahu tõttu või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse

summat, projekti tegevusi ja nendega saavutatavaid tulemusi või kui taotleja vähese tähtsusega abi

vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda.

(2) Vahendusasutus teeb enne taotluse osalist rahuldamist osalise rahuldamise ettepaneku, mis

sisaldab ettepanekut taotletud toetuse vähendamiseks või projektis kavandatud toetatavate

tegevuste muutmiseks.

(3) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti

eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus vahendusasutuse ettepanekuga

taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuse muutmiseks.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses

kõrvaltingimusega, kui kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik ja põhjendatud ning taotleja on

kõrvaltingimuse seadmisega nõus. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel täitmisel lisatakse sellekohane

teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

(5) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki lõppsaajal õigust toetuse maksetele.

Õigus toetusega seotud maksetele tekib lõppsaajal siis, kui vahendusasutus on tuvastanud

lõppsaaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist, registrist või andmeallikast saadud

teabe põhjal kõrvaltingimuse saabumise või täitmise.

§ 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse vahendusasutuse algatusel või lõppsaaja

esindusõigusliku isiku digiallkirjastatud taotluse alusel, kui taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud projekti eesmärk ja väljund- ja tulemusnäitajad ei muutu.

(2) Vahendusasutus vormistab taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsusena, kui muudetakse:

1) toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav tegevus;

2) toetuse summat või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse perioodi;

4) toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

(3) Kui see on kooskõlas üldise grupierandi määruse tingimustega ning projekti tulemus- ja

väljundnäitajad ei muutu, võib lõppsaaja teha projektis lõikes 2 nimetamata muudatusi,

kooskõlastades muudatuse eelnevalt vahendusasutusega kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis.

(4) Vahendusasutusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui muudatus

seab kahtluse alla §-s 3 sätestatud oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab projekti tulemust

13

saavutada ja muudatus on põhjendatud.

(6) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul

vastavasisulise taotluse saamisest alates.

(7) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või

teave on jäetud teadlikult esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või

kõrvaltingimust ei suudeta täita;

4) lõppsaaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ei rahuldata ja lõppsaajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) lõppsaaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(8) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsuses märgitakse

tagastamisele kuuluv toetuse summa.

§ 22. Otsuse kättetoimetamine

Paragrahvides 18–21 nimetatud otsus saadetakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

5. peatükk

Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Lõppsaaja esitab vahendusasutusele projekti vahe- ja lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses

märgitud tähtaegadel.

(2) Aruandlusperioodi pikkus on kolm kuni kuus kuud.

(3) Lõppsaaja esitab projekti lõpparuande 45 päeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust

arvates.

(4) Lõppsaaja esitab projekti järelaruande vahendusasutuse nõudmisel kuni kahe aasta jooksul

projekti lõppemisest arvates.

(5) Lõppsaaja esitab projekti aruanded vahendusasutuse vormil.

(6) Aruandes kajastatakse lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 14 lõikes 3 sätestatule

vähemalt järgmist teavet:

1) taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja lõppsaaja nimi;

2) projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse kohta.

(7) Vahendusasutus võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata eksperte.

(8) Vahendusasutus kinnitab vahearuande ja lõpparuande või lükkab selle tagasi 30 tööpäeva

jooksul selle esitamisest arvates.

14

§ 24. Toetuse maksmise tingimused

(1) Lõppsaaja esitab maksetaotluse koos vahe- või lõpparuandega.

(2) Toetust makstakse tekkinud ja tasutud kulude alusel või ettemaksena vastavalt taaste- ja

vastupidavuskava määruse §-s 9 sätestatud tingimustele.

(3) Tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse makse tegemise eelduseks on:

1) kulude aluseks oleva töö teostamine, kauba kättesaamine või teenuse osutamine ja kulude

tasumine omafinantseeringu ulatuses;

2) projekti tegevusest tingitud kulude tekkimist ja asjakohasust ning kulude tasumist tõendava

dokumendi või selle koopia esitamine vahendusasutusele.

(4) Vahendusasutus menetleb maksetaotlust kuni 30 tööpäeva esitamisest arvates.

(5) Toetust makstakse vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse osakaalule

abikõlblikest kuludest ja mitte suuremas mahus, kui on määratud toetuse summa.

(6) Kui lõppsaajale tehakse makse ettemaksena tasutud omafinantseeringu alusel , tasub lõppsaaja

tasumata kuludokumentide kogusumma ja esitab vahendusasutusele tasumist tõendavad

dokumendid kümne kalendripäeva jooksul makse saamisest arvates.

(7) Vahendusasutus võib peatada maksetaotluse ja ettemakse kasutamise aruande menetlemise

osaliselt või täielikult taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõikes 7 sätestatud alustel.

(8) Vahendusasutus võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse juhul, kui:

1) esitatud maksetaotlus või kuludokument ei vasta nõuetele;

2) esitatud kuludokument ei vasta toetuse taotluse eelarves esitatud projekti tegevusele ja

eesmärgile;

3) lõppsaaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti

elluviimine on ohustatud või kui toetuse rikub määruse või taaste- ja vastupidavuskava määruse ja

selle alusel antud õigusaktides sätestatud tingimusi;

4) projekti tulemused ei vasta määruses sätestatud eesmärgile ja taotluses määratletud tulemus- ja

väljundnäitajatele või kui taotleja kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise

otsuses sätestatust.

(9) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste elluviimist, kulude abikõlblikkuse kontrollimist

ja tasumise tõendamist ning lõpparuande kinnitamist.

(10) Maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik tasaarveldada tagasinõudmise otsuse

kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega.

(11) Vahendusasutusel on õigus vähendada proportsionaalselt väljamakstava toetuse suurust

lõppsaaja omafinantseeringu vähenemisel alla taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määra.

§ 25. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Vahendusasutus nõuab projektile eraldatud toetuse tagasi proportsionaalselt rikkumise

ulatusega taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõikes 1 toodud alustel ja kui projekti tegevusi

ei ole võimalik lõpetada hiljemalt 31. detsembril 2025. a.

15

(2) Toetuse tagasinõudmisel ja tagasimaksmisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse

§ 11 lõigetes 3–10 sätestatust.

6. peatükk

Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

§ 26. Lõppsaaja kohustused

Lõppsaaja kohustub:

1) tagama toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu;

2) kasutama toetust vastavuses taotluse rahuldamise otsusega;

3) saavutama projekti tulemus- ja väljundnäitajad taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

tähtpäevaks;

4) tagastama toetuse vahendusasutuse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel;

5) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormis, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni;

6) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta,

samuti eristama enda raamatupidamises toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest lõppsaaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest;

7) kandma kõik kulud, mis tulenevad projekti kallinemisest võrreldes taotluse rahuldamise otsuses

kajastatud summaga;

8) võimaldama vahendusasutusel ja taaste- ja vastupidavuskava määruses sätestatud auditeerival

asutusel teha kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja

maksedokumentide, omandatud seadmete ja materjalide ning tehtud tööde osas, sealhulgas

võimaldama kontrollijal juurdepääsu kõikidesse ruumidesse ja territooriumidele, mida lõppsaaja

omab, rendib või mistahes muul moel kasutab;

9) tagama, et kõik projekti raames tehtud kulud makstakse välja lõppsaaja pangakontolt;

10) andma punktis 8 nimetatud asutuse käsutusse kõik soovitud andmed ja dokumendid viie

tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates ning osutama kontrolli, auditi ja järelevalve

kiireks läbiviimiseks igakülgset abi;

11) teavitama avalikkust toetuse päritolust alates rahuldamise otsuse saamisest, viidates kõnes või

tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest ning

kasutades objektide ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa

Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“;

12) säilitama taotluse, toetuse ja projekti teostamisega seonduvat dokumentatsiooni ja materjale

kümme aastat alates taotluse rahuldamise otsusest;

13) tagama projekti tulemusena loodud või omandatud vara säilimise taotluses ja taotluse

rahuldamise otsuses toodud eesmärkidel ja tingimustel VKE-st lõppsaaja korral vähemalt kolme

ning suurettevõtjast lõppsaaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates ning

mitte sooritama selle vara osas tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või

asutusele põhjendamatu eelisseisundi;

14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara osas õiguste

üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest

vähemalt viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist;

15) informeerima viivitamata kirjalikult vahendusasutust kõigist toetuse taotlemisel esitatud

andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada lõppsaaja

kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, ettevõtja

ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest ja tegevuse

lõpetamisest, seda ka juhul, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või

avalikustatud massiteabevahendite kaudu;

16) viivitamata kirjalikult teavitama vahendusasutust asjaoludest, mis vältimatult või suure

tõenäosusega takistavad projekti ette nähtud tulemuste saavutamist ning seavad kahtluse alla;

17) järgima riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid kui ta on hankija

16

riigihangete seaduse tähenduses;

18) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda, seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab

hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ning alltöövõtulepingu nimetuse,

kuupäeva, numbri ja summa;

19) kui lõppsaaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse või asja eeldatav

maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, esitama vähemalt kaks

võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt ja pakkumise lähteülesande

kirjelduse või kui sõltumatuid hinnapakkumisi ei esitata või kui odavaimat pakkumist ei valita,

lisama sellekohase põhjenduse.

§ 27. Vahendusasutuse õigused ja kohustused

(1) Vahendusasutus on kohustatud lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7

sätestatule:

1) esitama projekti seire- ja muud andmed e-toetuse keskkonda;

2) teostama vähese tähtsusega abi ja riigiabi kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse;

3) teostama projekti elluviimise kontrolli;

4) kontrollima toetuse ja omafinantseeringu kasutamist;

5) teostama toetuse rahastamise eelarve rahaliste jääkide seiret ja vajadusel esitama ülevaate

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile;

6) koostama toetuse seirearuande ja lõpparuande ning edastama selle Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile;

7) koostama ja avalikustama toetuse andmise ülevaated;

8) teavitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi toetuse kasutamise takistusest;

9) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse rahuldamise

otsusest arvates.

(2) Vahendusasutusel on õigus:

1) teostada kohapealset kontrolli toetuse ning omafinantseeringu kasutamist kajastavate kulu- ja

maksedokumentide osas;

2) vähendada toetuse suurust lõppsaaja vähem kasutatud summa võrra, kui esitatud vahearuandest

selgub, et lõppsaaja on osaliselt või täielikult jätnud tegemata tegevuskavas planeeritud tegevuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristjan Järvan

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes

5.08.2022

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused

ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määruse

nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“

(edaspidi Taastekava määrus) § 8 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021. a

kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 1 „Ettevõtete

digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringut “Investeering

arengusihtide saavutamisse”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja

kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu panustab taastekava väljundnäitajasse, milleks on toetust

saanud ettevõtjate arv.

Kavandatav investeeringumeede on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE) fookusvaldkonnast „Digilahendused igas eluvaldkonnas“ tuleneva

teadmussiirde võtmetegevus.

Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite

kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid ka koroonaviirusest tingitud kriisist ning Ukraina kriisist

taastumisel.

Toetuse andmise alameesmärkideks on:

1) ettevõtjate investeerimine automatiseerimisse ning digitaliseerimisse või robotite

kasutuselevõttu, eesmärgiga vähendada inimsekkumise vajadust ning suurendada

tarneahela efektiivsust, tehes seda protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt

kasutades ja juhtides;

2) ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse, mille tulemusena suureneb

ettevõtjate tehnoloogiamahukus, tootlikkus ja jätkusuutlikkus ning rahvusvaheline

konkurentsivõime.

Käesolev määrus reguleerib toetuse andmise tingimusi ja korda.

Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni

eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Meetme eelarve on

58 miljonit eurot. Meedet rahastatakse Euroopa Taaste- ja Vastupidavusrahastust.

Eelnõuga nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise

menetlusnormid ning toetuse taotleja ja lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja

kohustused.

Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

majandusarengu osakonna nõunik Annely Tank (tel 639 7692; e-post [email protected]).

Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Ettevõtlus- ja Innovatsiooni Sihtasutuse

toetuse spetsialist Kristiina Niilits ja digitaliseerimise teemajuht Kersti Kuusksalu ning Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööstusvaldkonna juht Andri Haran. Eelnõu ja seletuskirja

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise

planeerimise osakonna juristid Gerly Lootus ja Anneli Schmiedeberg ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse jurist Kadri Kuus (e-post: [email protected], telefon: 627 9543).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine ja

tagasimaksmine

6. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse määruse kohaldamisala, määratletakse toetuse andmise eesmärk,

oodatavad tulemused ja väljundid, määruses kasutatavad terminid, selgitatakse meetme

rakendamist, määratledes asutuste rollid ja ülesanded, ning vaide esitamist.

Eelnõu § 1 toob välja määruse kohaldamisala.

Meetme sihtrühmaks on väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted ning valdkondlikult on

peamiseks sihtrühmaks töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtted. Eesti ettevõtted peavad üha

enam tähelepanu pöörama kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele ja tootmise efektiivsemale

korraldamisele, sealjuures arvestama majanduskeskkonna muutustega nagu rohepööre,

innovatsioonipööre ja digipööre. Kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste väljatöötamine

ning turule toomine, digitaliseerimine ja automatiseerimine ning rohemajanduslikud eesmärgid

eeldavad muutusi kogu organisatsioonis. Digiinvesteeringute meetme planeerimise alguses ei

olnud maailmas ega Eestis veel nii suurel määral tunda koroonaviirusest tingitud mõjusid. Ka

pingestunud julgeolukord ning neist tingitud suured tõrked tarneahelates olid teadmata. Eeltoodu

tingis meetme algse, rohkem teadus- ja arendustegevustele suunatud fookuse nihutamist laiemaks,

andmaks ettevõtjale võimalust investeerida protsessi või seadmesse, mida parasjagu enim vaja.

Digiüleminek võib anda väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (edaspidi VKE) suurepärase

võimaluse parandada oma tootmisprotsesside tõhusust ning oma suutlikkust töötada välja

uuenduslikke tooteid ja võtta kasutusele uusi ärimudeleid. Murrangulise kõrgtehnoloogia, näiteks

plokiahela ja tehisintellekti, pilvtöötluse ja kõrgjõudlustöötluse kasutamine võib nende

konkurentsivõimet kõvasti suurendada. Aga VKE-d ei kasuta veel täielikult ära võimalusi, mida

pakuvad neile andmed – digimajanduse tuum. Paljud neist ei ole teadlikud oma loodavate andmete

väärtusest ega ole piisavalt kaitstud või ei ole tulevase osava andmekasutusega majanduse jaoks

piisavalt ette valmistunud. Traditsioonilised VKE-d ei ole oma digitaalse äristrateegia valikus

sageli kindlad, neil on probleeme suuremate ettevõtjate käsutuses olevate suurte andmehoidlate

kasutamisega ja nad kohkuvad tagasi tehisintellektil põhinevate vahendite ja rakenduste ees. Samal

ajal on nad küberohtude vastu väga kaitsetud (VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa

kujundamiseks, 2020).

Seega ka TAIE strateegiast lähtudes on oluline riiklikul tasandil soodustada ettevõtete

automatiseerimist digitaliseerimise teekaardi koostamise ja sellel olevate investeeringute

rahastamise kaudu, sh toetatakse digitaliseerimist ning tehisintellekti ja robootikaga seotud

tehnoloogiate kasutamist ettevõtete protsesside ja tarneahelate efektiivsemaks muutmiseks ning

toodete ja teenuste lisandväärtuse suurendamiseks. Vältimatu on seejuures toetada ka ettevõtete

tarneahelaülese teadus- ja arendustegevuse kvalifitseeritud tööjõu palkamist ja personali

arendamise koolitusi automatiseerimiseks vajaliku tehnoloogiate oskuslikuks kasutamiseks.

3

Lisaks otsesele seotusele TAIE strateegiaga aidatakse meetme abil saavutada ka teadmussiirde

programmis ning ettevõtluskeskkonna programmis lähiaastateks püstitatud eesmärke.

Töötleva tööstuse enam kui 7000 ettevõttes töötab täna ligikaudu 120 000 inimest üle Eesti nii

linna- kui maapiirkondades. Tööstusettevõtted on sageli piirkonna suurimateks tööandjateks ning

pole tavatu, et ühes ettevõttes käib tööl suurem osa mitme ümbritseva asula inimestest, mis

muudab ettevõtte võimekuse tõstmise ja jätkusuutlikumate lahenduste kasutuselevõtu oluliseks

ennekõike sotsiaalmajanduslikult. Meetme raames toetatakse ettevõtte meeskonnast sirguvate

arendusekspertide tasustamist, eesmärgiga toetada nutikate töökohtade teket kõikjal Eestis.

Lisaks eeltoodule on protsesside digitaliseerimise ja automatiseerimise vajadus koroonaviiruse

kriisis võimendunud ka teistes ettevõtlusvaldkondades, mis tingis ka digiinvesteeringute toetuse

saajate ringi olulise laiendamise ning kuue miljoni euro suunamise 58 miljoni euro suurusest

toetusest teiste ettevõtlusvaldkondade toetamiseks.

Eelnõu §-s 2 nimetatakse õigusaktid, millest riigiabi või vähese tähtsusega abi andmisel lähtutakse

ning lõikes 2 sätestatakse juhud, mille puhul määrust ei kohaldata.

Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 mõistes. Toetuse andmisel lähtutakse järgmistest

riigiabi või vähese tähtsusega abi reguleerivatest õigusaktidest:

1) määruse alusel antakse vähese tähtsusega abi vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele

(EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja

108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8) (edaspidi

VTA määrus), ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33

sätestatut;

2) määruse alusel antakse riigiabi vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi

tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi

üldine grupierandi määrus) artiklitele, 14, 18, 29 ja 31 ja sellele kohaldatakse nimetatud

määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on toetada automatiseerimist ning digitaalsete tehnoloogiate ja robotite

kasutuselevõttu, toetades ettevõtjaid ka koroonaviirusest tingitud kriisist ning Ukraina kriisist

taastumisel.

Ettevõtjate investeeringud automatiseerimisse ning digitaliseerimisse või robotite kasutuselevõttu

aitavad vähendada inimsekkumise vajadust, aidates nii lühemas kui pikemas perspektiivis

tööülesandeid nutikamaks muuta. Kriiside mõjul on olnud näha, kui oluline on suurendada

tarneahela efektiivsust, tehes seda protsesse optimeerides ning andmeid tõhusalt kasutades ja

juhtides. Seeläbi vähenevad välised negatiivsed mõjud tarneahelatele.

Ettevõtjate panustamine digitaalse küpsuse suurendamisse ning seeläbi suureneb ettevõtjate

tehnoloogiamahukus, tootlikkus ja jätkusuutlikkus ning rahvusvaheline konkurentsivõime;

TAIEs seatud eesmärkide järgi peaks töötaja kohta tekkiv lisandväärtus jõudma 110% Euroopa

keskmisest. Seetõttu on ka digiinvesteeringute meetmes olulisel kohal lisandväärtuse

suurendamine:

1) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal

alla 20 000 000 euro, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb vähemalt 10

4

protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele

eelneva aastaga;

2) ettevõtja, kelle aastane müügitulu on taotluse esitamise aastale eelneval majandusaastal

20 000 000 eurot või suurem, loodav keskmine lisandväärtus töötaja kohta suureneb

vähemalt 5 protsenti kahe majandusaasta jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse

esitamisele eelneva aastaga.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab väljundnäitajad, millesse toetuse andmisega panustatakse. Eelnõu

panustab taaste- ja vastupidavusrahastu väljundnäitajatesse, milleks on abi saavate ettevõtete arv

ning toetatud mikro, väikese, keskmise ja suure suurusega ettevõtjate arv.

Tabel 1. Väljundnäitaja

Väljund Mõõtühik Andmeallikas Mõõtmise aeg

Toetatud ettevõtjate arv tk SFOS pärast projekti lõppu

Toetatud mikro,

väikese, keskmise ja

suure suurusega

ettevõtjate arv

tk SFOS pärast projekti lõppu

Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitu alusel on meetme väljundnäitajaks, millesse toetuse

andmisega panustatakse, toetatud ettevõtjate arv. 2025. aasta lõpuks on toetatud vähemalt 230

projekti, millest 2023. aasta lõpuks vähemalt 110 projekti ning 2024. aasta lõpuks vähemalt 180

projekti.

Eelnõu § 4 toob välja eelnõus kasutatavad terminid. Oluline mõiste on digitaliseerimise teekaardi

raport, mille all mõistetakse ettevõtja strateegilist dokumenti mis sisaldab ülevaadet ettevõtja

ärimudelist, tarneahelast ning tootmise või teenuse osutamise protsessist. Raportis antakse

hinnang, milliseid tarneahela ning tootmise või teenuse osutamise protsessi kitsakohti saab

lahendada digitaliseerimise abil, milline on kitsaskohtade lahendamise prioriteetsus, lahenduste

maksumus, tasuvusaeg ja mõju ettevõtja ärimudelile ning majandustulemustele. Lisaks sisaldab

raport nimetatud lahenduste elluviimise kolme aasta tegevuskava. Raporti soovituslik vorm on

leitav vahendusasutuse kodulehelt meetme tingimuste juurest, kuid soovi korral saab ettevõtja

kasutada ka teisi raporti vorme, eeldusel, et raportist saab aja- ja asjakohase ülevaate ülaltoodud

punktide kohta.

Eelnõu §-s 4 on selgitatud ka väikeettevõtja, suurettevõtja ning keskmise suuruse ettevõtja

mõisteid, mis on olulised näiteks riigiabi analüüsi kontekstis.

Eelnõu § 5 kohaselt täidab vahendusasutuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(edaspidi vahendusasutus). Vahendusasutus ülesanne on korraldada taotlusvooru avamine,

taotluste vastuvõtt, nende menetlemine, väljamaksete tegemine ning järelevalve teostamine

toetuse kasutamise üle.

Eelnõu § 6 sätestab, et vahendusasutuse otsuse või toimingu peale võib esitada vahendusasutusele

ning vaide lahendab vahendusasutus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

5

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulud ja toetuse osakaal

Eelnõu 2. peatükis kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, käsitletakse toetatavaid kulusid, sätestatakse

projekti abikõlblikkuse perioodi puudutavad põhimõtted ning tuuakse välja toetuse maksimaalne

summa, osakaal ja tingimused.

Eelnõu § 7 toob välja toetatavad tegevused, tuues lõikes 1 välja, et toetust antakse projektile, mille

elluviimine panustab määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärgi, lõikes 2 sätestatud alameesmärkide

ja lõigetes 3-4 nimetatud tulemuste ja väljundnäitaja saavutamisse.

Eelnõu § 7 lõigete 3–4 kohaselt antakse toetust vajaliku materiaalse vara (sealhulgas koostöö- ja

tööstusrobotite ostmiseks; küberfüüsiliste süsteemide, virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste,

kolmemõõtmelise prototüüpimise ja kihtlisandustootmise arendamiseks). Oluline on siinjuures

märkida, et materiaalsesse varasse tehtavad investeeringud peavad olema integreeritud

tarkvarasüsteemide või masinõppe või -nägemissüsteemidega. Toetust antakse

automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara, digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja

juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas (k.a. litsentside arendamine ja rakendamine ning

patentide kulud). Seejärel on lisatud näidisloetelu (punktid 1–9) võimalikest tegevustest, mida

saab meetme vahenditest rahastada, kuid loetelu ei ole ammendav, kuna digitaliseerimis- ja

automatiseerimisvajadused on ettevõtete lõikes erinevad.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkt 1 kohaselt toetatakse ettevõtte tarneahelas ressursside ja protsesside

planeerimist, optimeerimist, haldamist ning protsesside jälgimist ja juhtimise tarkvarade

arendamist ja integreerimist (sealhulgas ühendamist klientide ja tarnijatega), mille eesmärk on luua

ettevõttesiseselt ja ka tarneahelaüleselt andmete liikumine katkematu infovoona. Integreeritud

tarkvarasüsteemide loomine aitab liigutada infot reaalajas ning vältida korduvat andmete

sisestamist erinevates tarneahela lõikudes ehk tõsta andmete kvaliteeti. Horisontaalset ja

vertikaalset integratsiooni on nimetatud "tööstus 4.0 selgrooks". Masinad ja ettevõtted suhtlevad

ja jagavad pidevalt andmeid, aidates saavutada sügavamaid analüüsivõimekusi, suuremat

läbipaistvust ja tõhusust kõigi jaoks. Nt, kui ettevõttel on mitu tootmishoonet, tagab integratsioon

sujuva jagamise andmetega seotud küsimustes nagu laoseisud, viivitused jms. Selle tulemusena on

võimalik anda klientidele ja teistele tarneahela osapooltele usaldusväärset infot ning teha ettevõtte

juhtimistasandil andmetele põhinevaid strateegilisi otsuseid. Vertikaalselt ja horisontaalselt

integreeritud süsteemid on eelduseks täisautomatiseeritud tarneahela loomiseks (tarnijast kliendini

ja juhist tootmispõrandani). Regionaalabi saab anda siis kui on tegemist olemasoleva ettevõtte

tootmisvõimsuse suurendamisega.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 2 kohaselt toetatakse pilvetehnoloogiate kasutuselevõttu

pilveandmetöötluseks, mis on vajalik suurte andmemahtude haldamiseks ja reaalajas andmete

liigutamiseks. Eriti vajalik on see tööstusliku asjade interneti süsteemide (inglise keeles Industrial

Internet of Things) rakendamiseks, mille jaoks on sobilikud eelkõige serva- ja uduandmetöötluse

tehnoloogiad (inglise keeles: edge and fog computing technologies).

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 3 kohaselt toetatakse tööstusliku asjade interneti süsteemide (k.a.

ennetava hoolduse süsteemide) väljaarendamist. Tööstusliku asjade interneti süsteemid on

mehhanism, mis seob läbi infotöötluse füüsilise maailma virtuaalse maailmaga ja sisaldab

tarkvarasüsteeme, sidetehnoloogiat, sensoreid, ajameid (materiaalne vara tuleb taotleda eelnõu § 6

lg 2 alusel) jmt, mis suhtlevad sardsüsteeme kasutades reaalse maailmaga. Teisisõnu võimaldab

see kahesuunalist suhtlemist seadmete/masinate (inglise keeles Machine to Machine – M2M) vahel

ja toodete ühendamiseks, mis on integreeritud tootmissüsteemidesse kogu tootmistsükli ulatuses.

6

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 4 kohaselt toetatakse andmeanalüüsi (sealhulgas andmete

visualiseerimise) ja masinõppe ja -nägemissüsteemide väljaehitamist. Tööstusliku asjade interneti

süsteemid suurendavad andmete keerukust uute andmevormide ja -allikate kaudu. Näiteks

pärinevad suurandmed anduritest, seadmetest, võrkudest, logifailidest, veebist ja sotsiaalmeediast

– suur osa neist genereeritakse reaalajas ja väga suures mahus.

Suurandmete analüüs võimaldab teha paremaid ja kiiremaid otsuseid, kasutades andmeid, mis olid

varem kättesaamatud või kasutuskõlbmatud. Ettevõtted saavad kasutada täiustatud analüütika

tehnikaid, nagu tekstianalüütikat, masinõpet, ennustavat analüütikat, andmekaevet, statistikat ja

loomuliku keele töötlemist, et saada uusi teadmisi varem kasutamata andmeallikatest. Vähem

olulisel kohal pole ka andmete visualiseerimine. Tarneahelates on erinevate meetodite (sh

masinõppe ja -nägemissüsteemide) kaudu võimalik rakendada tehisintellekti, mis võimaldab

näiteks prognoosida nõudlust (ka üldisemalt turumuutusi), tagada tootematerjali kvaliteeti,

teostada ennetavat hooldust, rakendada kognitiivset andmetöötlust, nutikaid masinaid või isegi

sülemintellekti.

Eelnõu § 7 lõigete 2 ja 3 kohaselt toetatakse robotsüsteemide (tarkvararobotite) kasutuselevõttu ja

integreerimist tarkvarasüsteemide ning masinõppe ja -nägemissüsteemidega. Ettevõtte ja selle

tarneahela protsesside automatiseeritus, eelkõige robotsüsteemidega, mis suudavad nutikalt

suhelda ümbritseva keskkonnaga (teisisõnu kaasaegne robootika) viib ettevõtte efektiivsuse ja

tarnekindluse kiirelt uuele tasandile.

Kaasaegne robootika (inglise keeles advanced robotics) tähendab omavahel suhtlevaid roboteid,

mis on varustatud tehisintellektiga ning ohutud töötamaks inimeste kõrval. Kõige paremini

iseloomustab selliseid roboteid robotparved (swarn robotics), mida juhib sülemintellekt.

Tööstussektoris on enamlevinud täisautonoomsed koostöörobotid (inglise keeles collaborative

robots – cobots), autonoomsed mobiilsed robotid (inglise keeles autonomous intelligent vehicle –

AIV) ja tarkvara robotid (inglise keeles robotic process automation – RPA). Immateriaalse vara

ostmisel rakendatakse toetavate kulude puhul § 8 lõike 2 punkti 2 või lõike 3 tingimusi.

Materiaalse vara ostmisel rakendatakse toetavate kulude puhul § 8 lõige 2 punkt 1 või lg 5

tingimusi.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 6 kohaselt toetatakse virtuaal- ja liitreaalsuse lahenduste integreerimist

äriprotsessidesse. Virtuaal- ja liitreaalsuse lahendused aitavad simulatsioonide ning kantavate ja

mobiilsete seadmete abil vigadeta planeerida ja reaalajas optimeerida, muuta efektiivsemaks

protsesse ja materjali voogusid (suurendada tootmispaindlikkust) ning ka disainida tooteid. Lisaks

lihtsustavad ja kiirendavad need tootmispinnal ruumikasutuse planeerimist, uute liinide

planeerimist ja töökoha ergonoomikat.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 7 kohaselt toetatakse kolmemõõtmelise prototüüpimise ja

kihtlisandustootmise väljaehitamist. Printimisel saadud kolmemõõtmelist detaili saab kasutada kas

prototüübina toote disaini arendamiseks, toote komponentide või valuvormide valmistamiseks

ning mudelite koostamiseks. 3D printimisega saab valmistada keerulisi kujundeid ja ka

kohandatud tooteomadustega tooteid nagu optimeeritud soojusjuhtivus või vastupidavus, kõrge

tugevus või jäikus ja isegi biosobivus. Lisaks saab materjale täita metalli, keraamika, puidu või

grafeeni osakestega või tugevdada süsinikkiududega. Selle tulemuseks on ainulaadsete

omadustega osad. 3D printimine on üks võtmetehnoloogiaid, mille abil saab toota masskohandatud

tooteid ning saavutada madala kuluga kiiret kasvu.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 8 kohaselt toetatakse küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide

kasutuselevõttu ja arendamist. Ettevõtetes üha suurenev teabevoog tekitab muret turvalisuse,

läbipaistvuse ja privaatsuse pärast ning seda enam, et tooted ja teenused muutuvad üha

personaalsemaks ja kohandatavamaks. Tundlike andmete edastamine ja töötlemine peab toimuma

turvaliselt, et vältida küberrünnakuid. Seega üha olulisem on digitaalne eetika ja privaatsus,

7

privaatsust suurendavad tehnoloogiad ja sideturve. Selle valdkonna uudsemateks tehnoloogiateks

on plokiahel ja “DevSecOps” arendusprintsiip. Plokiahel on hajutatud või detsentraliseeritud

digitaalne süsteem tehingute registreerimiseks mitme osapoole vahel kontrollitaval ja

võltsimiskindlal viisil ning ka automatiseeritult. Plokiahel aitab tarneahelaid oluliselt parandada,

võimaldades toodete kiiremat ja kulutõhusamat tarnimist, parandades toodete jälgitavust ja

partnerite vahelist koordineerimist. Ettevõtted saavad digiteerida füüsilised varad ja luua kõigi

tehingute detsentraliseeritud muutumatu kirje, mis võimaldab jälgida varasid tootmisest

tarnimiseni või lõppkasutaja poolt kasutamiseni. “DevSecOps” (inglise keeles development-

security-operations) arendusprintsiip automatiseerib ja integreerib küberturvalisuse tarkvara

arendusprotsessi igasse etappi. Uus arendusprintsiip käsitleb turbeprobleeme nende ilmnemisel,

kui neid on lihtsam, kiirem ja odavam parandada.

Eelnõu § 7 lõike 3 punkti 9 kohaselt toetatakse litsentside ja patentide kulusid.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt toetatakse koolituse korraldamist oma töötajatele. Seda võib teha

palgatud ekspert (näiteks tarkvara või riistvara tootva ettevõtte esindaja).

Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt toetatakse projektiga seotud nõustamisteenust.

Eelnõu § 7 lõike 6 kohaselt toetatakse projektiga seotud inimeste tasustamist (sh oma töötajate

projektiga seotud lisaülesannete eest tasustamist).

Eelnõu § 7 lõigetes 7–8 selgitatakse printsiibi „ei kahjusta oluliselt“ olemust ja sellest tulenevaid

piiranguid toetuse andmisel. § 7 lõike 8 punktides 3 ja 4 selgitatakse taotlemise ajal olemasolevate

jaamade arenduste toetamisega seonduvat. Taotluses tuleb taotlejal iga jaama kohta eraldi tõendid

esitada, aga neid võib teha ühe projektitaotluse sees (eraldi taotlusi ei ole vaja teha).

Eelnõu § 8 sätestab projekti toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Paragrahvi 8 lõike 1 kohaselt on

üldpõhimõttena toetatavad kulud taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks

taotleja poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud. Samaaegselt peavad kulud vastama taaste- ja

vastupidavuskava määruse ning käesoleva määruse tingimustele.

Eelnõu § 8 lõige 2 loetleb vähese tähtsuse abi andmisel toetatavad kulud, mis oma iseloomult on

analoogsete grupierandi abil antavate kuludega sarnased.

Eelnõu § 8 lõige 3 käsitleb § 7 lõigetes 3 ja 6 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks

vajalikke kulusid, mida antakse grupierandi määruse artikli 29 alusel.

Eelnõu § 8 lõiked 4–12 sätestavad toetatavad ja mittetoetatavad kulud.

Eelnõu § 8 lõikes 4 nimetatud koolituskulude puhul toetatakse koolituse läbiviija tasu, grupierandi

artikli 31 raames.

Eelnõu § 8 lõikes 5 nimetatud investeeringuteks ettenähtud regionaalabina on toetatavad § 7

lõigetes 2–3 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud materiaalsesse varasse

tehtavate investeeringute kulud, grupierandi artikli 14 raames. Toetatakse VKE-sid, ei toetata

suurettevõtjaid.

Eelnõu § 8 lõige 6 nimetatud nõustamiskulude alla on mõeldud väliskonsultande poolt osutatud

nõustamisteenuste kulusid, mida toetatakse grupierandi artikli 18 raames, kui taotleja on VKE.

Eelnõu § 9 käsitleb projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduvat ning lõike 1 kohaselt on

8

abikõlblikkuse periood toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõpevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad ning tulemused

saavutatakse.

Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood üldjuhul taotluse esitamise

kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses määratud hilisemast kuupäevast.

Eelnõu § 9 lõige 4 sätestab, et projekti tegevustega, milleks toetust taotletakse, ei tohi alustada

enne taotluse esitamist, arvestades, et toetatavad kulud jäävad abikõlblikkuse perioodi sisse.

Eelnõu § 9 lõige 6 sätestab, et projekti rakendamise käigus ettenägematute asjaolude korral võib

toetuse saaja taotleda vahendusasutuselt projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõistliku

aja võrra tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt toetuse eesmärkidega ja projektiga

ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 31. detsember 2025. aastal, et tagada kavas

kavandatud tegevuste tähtaegse elluviimise.

Eelnõu § 10 sätestab toetuse maksimaalse summa, osakaalu toetatavatest kuludest ning kaasnevad

tingimused.

Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 300 000 eurot.

Eelnõu § 10 lõiked 2–8 sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa

Komisjoni määrustest. Regionaalabi osakaalud on piirkonniti erinevad, vastavalt Eesti

regionaalabi kaardile 2022–20271.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja taotlusele

Eelnõu 3. peatükis kirjeldatakse nõudeid toetuse taotlejale ning taotlusele.

Eelnõu § 11 lõike 1 järgi võib toetust taotleda Eestis registreeritud äriühing. Paragrahvis on

loetletud need tegevusvaldkonnad, milles tegutsevad ettevõtted ei saa toetust taotleda, tulenevalt

riigipoolsetest valikutest, vähese tähtsusega abi määruse ja üldise grupierandi määruse reeglitest.

Põllumajandus, metsamajandus, kalapüük, kala, kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja

säilitamine on välistatud eelpoolnimetud määruse reeglitest tulenevalt. Riigipoolsetest valikutest

tulenevalt on selle meetmes raames välistatud programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused

seetõttu, et need on olulised teenuseosutajad võimalikele antud määruse alusel taotluse esitajatele,

ülejäänud ei ole siinse määruse sisuliste tegevuste sihtgrupiks, pidades silmas ka piiratud eelarvet.

Taotleja põhitegevusala EMTAKi tuvastamisel on oluline tegevuse sisuline vastavus vastava

EMTAKi koodi sisule.

Eelnõu § 11 kohaselt peab toetuse taotleja lisaks vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse § 5

lõike 1 punktides 1–8 sätestatud nõuetele, mille kohaselt: temal või tema seaduslikul esindajal ei

ole karistusseadustiku § 209, 2091 , 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat

karistust; tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui

toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem

kui 100 eurot või see on ajatatud; ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole

tehtud lõpetamise otsust; ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt;

tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; tal on toetuse andmise

tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus

1 SA_100251_C052527D-0100-C048-9EF6-B69AACE62B3C_31_1.pdf (europa.eu)

9

ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; tal on projektile antud tagasimaksmisele

kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale

projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. Lisaks

sätestatakse riigiabireeglitest tulenevad nõuded.

Eelnõu § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele.

Vahendusasutusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on

vajalikud otsuse tegemiseks.

Taotluse osas seab määrus järgmised tingimused: taotlus peab sisaldama § 12 lõigetes 1–2 toodud

andmeid, kinnitusi ja dokumente. Juhul kui taotleja on riigihankekohuslane, siis tuleb esitada

hankeplaan, milleks vahendusasutus on kehtestanud vastava vormi.

Juhul, kui taotleja kuulub kontserni, siis taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse

vormil, kui andmed ei ole avalikult kättesaadavad. See on oluline teave riigiabi analüüsi tegemisel.

4. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Eelnõu § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt, mis tähendab, et alates taotlusvooru

avamisest saab taotleja avalduse esitada jooksvalt, kuni perioodi lõppemiseni (31. detsembril

2025) või eelarvevahendite ammendumiseni. Meetme eelarve, nagu seletuskirjas meetme tausta

avavas lõigus selgitatud, jaotub sihtgruppide arvestuses kaheks: töötleva tööstuse ja mäetööstuse

ettevõtted ning teiste valdkondade ettevõtted (v.a eelnõu §-s 11 välja toodud erisused).

Eelnõu § 13 lõike 4 kohaselt võib ettevõtja meetme avatud olemise aja jooksul esitada ka mitu

projekti, kuid neid ei saa esitada korraga – üks projekt peab enne järgmise esitamist nõuetekohaselt

lõpetatud olema.

Eelnõu § 14 sätestab taotluse menetlemist puudutava.

Eelnõu § 14 lõike 2 kohaselt võib vahendusasutus taotluse menetlemisel nõuda vahendusasutuse

määratud tähtpäevaks taotlejalt selgitusi või lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, kui ta

leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates, milline asjaolu vajab selgitamist.

Eelnõu § 14 lõige 5 sätestab vahendusasutuse õiguse teha taotluse rahuldamata jätmise otsus

taotlust sisuliselt hindamata, juhul kui taotleja ei ole tähtaja jooksul vahendusasutuse küsitud

selgitusi või lisateavet andnud või puudusi kõrvaldanud.

Eelnõu § 15 sätestab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise tingimused, samuti

asjaolud, mille esinemisel ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks.

Eelnõu § 16 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise, tuues lõikes 1 välja, et taotluste

hindamiseks moodustab vahendusasutus hindamiskomisjoni. Komisjoni koosseis

kooskõlastatakse ministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel.

Kuna hinnatavad taotlused sisaldavad valdkonnaspetsiifilist teavet, siis eelnõu § 16 lõike 3

kohaselt võib vahendusasutus kaasata hindamisprotsessi vajadusel täiendavaid eksperte.

Eelnõu § 17 lõige 1 sätestab hindamiskriteeriumid taotluse hindamiseks:

1. hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele,

milles hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning

projekti mõju ettevõtja arengule (osakaal koondhindest 50 protsenti);

10

2. hindamiskriteerium 2 – taotleja võimekus projekti tegevuste tegemiseks, milles

hinnatakse ka taotleja finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust (osakaal

koondhindest 20 protsenti); 3. hindamiskriteerium 3 – projekti tegevuste põhjendatus ja kuluefektiivsus, milles ka

hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja tulemuste mõõdetavust (osakaal

koondhindest 30 protsenti);

4. lisakriteerium digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel: projekti suunatud kaasaegsete

digitaalsete tehnoloogiate kasutamisele, milles hinnatakse tavapärasest uuenduslikemate

tegevuste kasutust määruse eesmärkide saavutamisel – osakaal koondhindest kümme

protsenti.

Kõige suurema kaaluga on hindamiskriteerium 1 (osakaal 50 protsenti), mille raames hinnatakse

projekti tegevuste mõju meetme eesmärgi, väljund- ja tulemusnäitaja saavutamisele. Selle raames

hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja näitajate saavutamisele. Mida suurema

mõjuga on hinnatava projekti tegevused ettevõtte arengule, seda kõrgemad punktid on võimalik

hindamisel saada. Paremini läbimõeldud tegevusplaan annab kõrgema punktide arvu.

Hindamiskriteeriumi 2 osakaal on 20 protsenti. Meetme eesmärgi täitmiseks on oluline valida välja

taotlejad, kellel on võimekus ja suutlikus projekti tegevuste tegemiseks. Vahendite otstarbekaks

kasutamiseks on oluline hinnata taotlejate võimekust selleks enne projekti elluviimist. Selle

rakendamisel kontrollitakse, kuidas on tagatud kuidas on tagatud kvalifikatsioon, kogemus

jätkusuutlikus, tehnilised eeldused ning riskide juhtimise oskus jms projekti elluviimiseks

kavandatud viisil.

Hindamiskriteeriumi 3 osakaal on 30 protsenti, selle puhul antakse hinnang projekti tegevuste

põhjendatusele ja kuluefektiivsusele, selle raames hinnatakse projekti realistlikust ning kas

ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed väljundite ja tulemuste

saavutamiseks Näiteks, kuivõrd on läbi mõeldud eelkaardistus, kas ettenähtud tegevused ja

lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud tegevuste tegemiseks ning väljundite ja

tulemuste saavutamiseks. Samamoodi antakse hinnang planeeritud eelarve realistlikkusele ja

otstarbekusele.

Lisakriteeriumiga innustatakse ettevõtjaid kasutusele võtma uuenduslikke lahendusi.

Lisakriteerium aitab tõsta keskmist punktisummat kümne protsendi ulatuses.

Eelnõu § 17 lõike 2 kohaselt hinnatakse hindamiskriteeriume skaalal 0-4, millest kõrgeim hinne

on 4 ja madalaim 0, taotluse koondhinne kujuneb hindamiskomisjoni antud hinnete kaalutud

keskmisest, arvestades lõikes 1 loetletud hindamiskriteeriumite alusel antud hindeid ning lõike 3

kohaselt täpsustatakse hindamiskriteeriumide sisu hindamismetoodikas, mille kinnitab

vahendusasutus. Hindamismetoodika kooskõlastatakse Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ning avaldatakse vahendusasutuse veebilehel hiljemalt

taotluste vastuvõtmise alustamise päeval.

Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamise regulatsiooni.

Eelnõu § 18 lõike 1 kohaselt teeb taotluse rahuldamise kohta vahendusasutus taotluse rahuldamise

otsuse, lõige 2 toob välja tingimused, millele taotlus peab sel puhul vastama ning lõige 3 nimetab,

mida otsuses täpsemalt sätestatakse.

Eelnõu § 19 sätestab taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja korra. Paragrahvi lõige 1 sätestab

taotluse rahuldamata jätmise juhud: taotleja või taotlus ei vasta määruses esitatud nõudele; taotleja

11

mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse

menetlemist; hindamistulemuse põhjal ei ületata lävendit või ei vastata sellele; taotluste

rahastamise eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada; taotleja ei ole nõus § 20 lõikes 2

sätestatud taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga toetuse vähendamise või projektis

kavandatud toetatavate tegevuste muutmise kohta; taotleja ei ole § 20 lõikes 4 sätestatud

kõrvaltingimuse seadmisega nõus; taotluses on esitatud valeandmeid või esineb asjaolu, mille tõttu

taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks tunnistada või ei saa taotlust

rahuldada; taotlus ei vasta „ei kahjusta oluliselt“ printsiibile.

Eelnõu § 19 lõige 2 sätestab taotluse rahuldamise otsuses märgitavad asjaolud.

Eelnõu § 20 sätestab taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise tingimused ja korra.

Paragrahvi lõike 1 kohaselt rahuldatakse taotlus osaliselt, kui:

 taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud toetuse

mahu tõttu;

 või kui see ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi ja

nendega saavutatavaid tulemusi;  või kui taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda soovitud mahus toetust anda,

Lõige 3 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhul ja

tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning taotleja on nõus

vahendusasutuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud

tegevuse muutmiseks. Oluline on, et iga toetatud projekt saavutaks kavandatava eesmärgi ning

tulemus- ja väljundnäitajad.

Kui aga taotleja ei ole vahendusasutuse taotluse osalise rahuldamise ettepanekuga nõus, teeb

vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

Eelnõu § 20 lõige 4 sätestab kõrvaltingimustega taotluse rahuldamise otsuse võimalused. Kui

kõrvaltingimused on täidetud, lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde.

Eelnõu § 21 sätestab taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist puudutava.

Eelnõu § 21 lõige 2 sätestab juhud, mil puhul taotluse rahuldamise otsuse muutmine vormistatakse

otsusena, kui muudetakse:

 toetatavat tegevust või selle ulatust või jäetakse tegevus ära või lisatakse täiendav

tegevus;

 projekti toetatavate kulude kogumahtu või toetuse osakaalu toetatavatest kuludest;  projekti abikõlblikkuse perioodi;  toetuse jaotust riigiabi liikide lõikes.

Oluline on silmas pidada, et taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti eesmärki ja projekti

väljundnäitajat ei tohi muuta. See on oluline meetme eesmärkide saavutamiseks.

Eelnõu § 21 lõige 3 sätestab, et projekti tegevustega ei tohi kulude abikõlblikkuse reeglitest

tulenevalt alustada enne, kui projektitaotlus on heaks kiidetud.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmise käigus hinnatakse muuhulgas riigiabi tingimustele

vastavust.

Eelnõu § 22 kohaselt toimetatakse §-des 18–20 nimetatud otsus taotlejale kolme tööpäeva jooksul

otsuse tegemisest arvates ning seda tehakse haldusmenetluse seaduse §-des 25–28 sätestatud viisil.

12

5. peatükk. Aruannete esitamine, toetuse maksmise tingimused ning toetuse tagasinõudmine

ja tagasimaksmine

Peatükk 5 käsitleb aruannete esitamist ning toetuse maksmise täpsemaid tingimusi.

Eelnõu § 23 sätestab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise.

Eelnõu § 23 lõike 1 kohaselt on lõppsaajal kohustus esitada vahendusasutusele projekti vahe- ja

lõpparuanded ning lõike 2 kohaselt on aruandlusperioodi pikkus kolm kuni kuus kuud. Täpsemad

tähtajad sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Aruannete esitamine annab vahendusasutusele

selgema teabe projekti tegevuste tegemise seisust, võimalikest tõrgetest ning lahendustest. See

aitab paremini tagada kogu meetme eesmärkide saavutamise.

Eelnõu § 23 lõike 5 kohaselt esitab lõppsaaja vahendusasutusele aruanded. Projektiaruanded tuleb

esitada struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu. Vahendusasutus koostab vormid,

sätestades sealjuures täpsemad teabe, mida aruannete raames esitada tuleb. Järelaruandlus on

aluseks taaste- ja vastupidavusrahastu kava eesmärkide täitmise seiramiseks.

Eelnõu § 23 lõige 6 sätestab teabe, mida tuleb nii vahe- kui lõpparuandes kajastada. Taaste- ja

vastupidavuskava määruse § 14 lõike 3 ning käesoleva määruse kohaselt tuleb sätestada vähemalt:

 aruandlusperiood;  tehtud tööd ja tegevused, andmed projekti arengu kohta, asjakohasel juhul info

riigihangete või tehtud ostude kohta ning asjakohane info tulemuste saavutamise kohta;

 lõppsaaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;  lõppsaaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev;

 taotluse rahuldamise otsuses märgitud projekti nimi, projekti number ja toetuse saaja

nimi;  projekti kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtud tegevused, saavutatud väljund- ja

tulemusnäitajad, põhjendus planeeritud ja tegeliku tegevuse ning tulemuse erinevuse

kohta. ’

Eelnõu § 24 sätestab toetuse maksmise tingimused.

Eelnõu § 25 sätestab toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seonduva ning lõikes 1

sätestatakse, et vahendusasutus lähtub siinkohal Taastekava määruse § 11 lõikest 1, mille kohaselt

on vahendusasutusel õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks

tunnistamise otsus või projektile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise

ulatusega järgmistel juhtudel: toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole

osaliselt või täielikult täidetud; toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks,

mis ei ole toetatavad; toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt,

toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon

või huvide konflikt; toetust saanud isiku suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus

ja seeläbi ei ole võimalik tagada projekti elluviimist ettenähtud tingimustel ega kavandatud

tulemuste saavutamist.

Eelnõu § 25 lõike 2 kohaselt lähtutakse toetuse tagasinõudmisel taaste- ja vastupidavuskava

määruse § 11 lõigetes 3–10 sätestatust. Näiteks sätestab eelpooltoodu muuhulgas tingimuse, et

taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha viie

aasta jooksul või, kui toetuse suurus on 60 000 eurot või sellest väiksem, kolme aasta jooksul

projektile viimase makse tegemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu õigusest tuleneb

teisiti. Samamoodi sätestatakse, et toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse maksma tagasi 60

kalendripäeva jooksul, ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi nõude puhul nelja kuu jooksul,

13

tagasinõude otsuse kehtima hakkamise päevast alates; tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib

tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva toetusega. Lisaks sätestab taaste- ja

vastupidavuskava määrus muuhulgas selle, et kohustuse või tingimuse täitmata jätmise laadist

tulenevalt vähendatakse toetust 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti projektile või selle tegevusele

eraldatud toetusest. Toetuse tagasinõudjal on õigus rakendada kaalutlusõigust. Tähele tuleb panna,

et tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksmata jätmise korral kohaldatakse viivist vastavalt

perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 49.

6. peatükk. Lõppsaaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja kohustused

Eelnõu 6. peatükis kehtestatakse lõppsaaja saaja kohustused ning vahendusasutuse õigused ja

kohustused.

Eelnõu § 26 punkti 1 kohaselt kohustub lõppsaaja tagama toetuse rahuldamise otsuse ette nähtud

omafinantseeringu.

Eelnõu § 26 punkti 12 kohaselt kohustub lõppsaaja teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid

toetuse päritolust alates toetuse saamisest lähtudes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12

sätestatud nõuetest. Näiteks on toetuse saaja kohustatud teavitama avalikkust ja tegevustes

osalejaid toetuse päritolust alates toetuse saamisest, viidates kõnes või tekstis, et projekti on

rahastanud Euroopa Liit taasterahastu NextGenerationEU vahenditest, ning kasutades objektide ja

avalikkusele mõeldud esemete ja dokumentide märgistamisel logo koos märkega „Rahastanud

Euroopa Liit – NextGenerationEU” kooskõlas lõigetes taaste- ja vastupidavuskava määruse § 12

punktides 2–11 kehtestatud tingimustega. Samamoodi ese, dokument või muu teabekandja, mis

on mõeldud avalikkusele, osalejatele, lõppsaajatele või projekti sihtrühmale, ning veebileht või

selle mobiilivaade, mille kaudu edastatakse projektiga seotud teavet, tähistatakse logoga.

Eelnõu § 27 sätestab vahendusasutuse kohustused ja õigused ning vahendusasutus lähtub seejuures

taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 7 ja käesolevas määruses sätestatud nõuetest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on vastavuses järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013,

lk 1–8).

2. Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014,

lk 1–78)

3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

4. Määruse mõjud

Toetusmeetme elluviimise abil viiakse ellu Vabariigi Valitsuse 15.07.2021 kinnitatud „Eesti

teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035“ (edaspidi ka

TAIE) eesmärke.

14

Määruse rakendamine eeldab selle rakendamiseks vajalike tegevuste elluviimist ning sellega

kaasneb vähene töökoormuse kasv Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele.

Meede mõjutab positiivselt ettevõtluse arengut, aidates kaasa digipöördele kogu ettevõtlussektoris,

eriti töötlevas tööstuses, mis on, nagu eelpool viidatud, olnud Eesti majanduse mootoriks, ning

mille kestlikumaks muutumisel on oluline roll kolmikpöördes seatud eesmärkide saavutamisel.

Tegevusteks vajaliku eelkaardistamise loomine aitab kaasa kogu ettevõtja äriprotsesside

digitaliseerimisele ning tõstab ettevõtja juhtimise ja planeerimise tegevuste kvaliteeti.

Protsesside automatiseerimine ja digitaliseerimine mõjutab positiivselt ka rohepöördes seatud

eesmärkide saavutamist, kuna aitab ettevõtjatel soetada energiasäästlikumaid seadmeid. Kuna

automatiseerimine vähendab ajakulu, millega omakorda kaasneb elektri-, soojaenergia ja kütuste

kasutamine, siis väheneb ka kasvuhoonegaaside heide ning suureneb positiivne mõju

keskkonnasäästlikkusele.

Tuginedes meetme ettevalmistamisprotsessi käigus ettevõtjatelt saadud sisendile, on huvi toetuse

vastu üle-eestiline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena jõustumine ning selle alusel taotlusvoorude läbiviimine aitab kaasa Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu

(ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1 nimetatud taaste- ja vastupidavuskava

eesmärkide ja tegevuste elluviimisse ning Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse

arengukava 2021–2035 (TAIE) eesmärkide täitmisele.

Meetme eelarve on kavandatud Taaste- ja vastupidavusrahastu vahenditest ning käesoleva

toetusmeetme eelarveks on kavandatud 58 miljonit eurot. Kohustusliku omafinantseeringu

tagavad toetuse saajad.

Käesoleva määruse rakendamine ei too kaasa eraldiseisvaid riigieelarvelisi kulusid, samuti ei

kaasne määruse rakendamisega tulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Enne eelnõu koostamist tellis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium meetme mõju

hindamise metoodika Civitta ASilt.

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS (http://eelnoud.valitsus.ee) vahendusel

kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja arvamuse

avaldamiseks Transpordiametile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutusele. Kooskõlastuse käigus laekunud märkused ja nendega arvestamise tabel on

seletuskirja lisas.

15

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused

ja kord“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Märkustega arvestamine

Märkus Arvestamine/mittearvestamine Maaeluministeerium

Teeme ettepaneku täiendavalt hinnata määruse regionaalset mõju nii maa- kui ka linnapiirkondadele, lähtudes toetusmeetme sisust ja meetme tingimustest. Mõju hindamisel soovitame analüüsida, kas hindamiskriteeriumitega luuakse eeldused toetuse võrdseks regionaalseks jaotumiseks, kas maapiirkonnas asuvatel ettevõtjatel on samad eeldused toetuse taotlemiseks, ning milline on meetme mõju maapiirkonna tööhõivele tegevuste elluviimisel (arvestades, et meetme üheks eesmärgiks on automatiseerimine). Tulenevalt regionaalse mõju hindamise tulemustest, palume vajadusel eelnõud täiendada (hindamiskriteeriumite täiendamine, toetusmäärade diferentseerimine vmt) selliselt, et oleks loodud eeldused toetusmeetme positiivse regionaalse mõju avaldumiseks.

Osaliselt arvestatud. Meetme määruse koostamisel lähtuti

piirkondlikest regionaalabi osakaaludest

vastavalt Eesti regionaalabi kaardile 2022–

2027. Ajasurvest tulenevalt ei ole enne

meetme avamist ajaliselt võimalik

regionaaljaotuse analüüsi koostada, kuid

plaanime partnerite abiga teavitustegevusi üle

Eesti.

Rahandusministeerium

Regionaalabi määrad on korrigeeritud vastavaks regionaalabi kaardi 2022-27 maksimaalsete piirkondlike määradega. Vaatamata mitteametlikul konsultatsioonil tehtud soovitusele § 8 lg 2 alusel antava VTA puhul piirkondlikult erinevaid toetusmäärasid rakendatud ei ole. Samuti puuduvad seletuskirjas põhjendused, miks on otsustatud kõigis piirkondades samasuguse toetusmäära kasuks. Seletuskirja viide, et sätestavad toetuse osakaalud tulenevalt riigiabi reguleerivatest Euroopa Komisjoni määrustest, ei ole VTA ega koolitusabi puhul korrektne. Koolitusabi puhul on toetusmääraks kehtestatud 50%, samas võimaldab grupierandi määrus suurendada toetust 10 protsendipunkti võrra keskmise suurusega ettevõtjatele antava abi korral ja 20 protsendipunkti võrra väikeettevõtjatele antava abi korral. Seega ka paragrahvi 8 lõikes 4 nimetatud koolitusabi korral oleks toetuse piirkondlik diferentseerimine võimalik ilma toetusmäära alla 50% langetamata. Vähese tähtsusega abi võib anda 100% kuludest. Toetuse andmine on mõeldud panustama TAIE eesmärki suurendada töötaja kohta tekkivat lisandväärtust 110%-ni Euroopa keskmisest. 2022. aasta Eesti riigiraporti kohaselt oli tööjõu tootlikkus Harjumaal 2020. aastal

Osaliselt arvestatud. Meetme määrust ja seletuskirja on ettepanekute põhjal täiendatud. Meetme keerukusest tulenevalt – palju rahastatavaid tegevusi ning eri toetusmäärade kombinatsioone - teeks veel detailsemate toetusmäärade tekitamine taotlejale meetme tingimustes orienteerumise väga keeruliseks.

16

170% muude piirkondade keskmisest. Juhime eelnõu koostajate tähelepanu asjaolule, et riikliku tasandi eesmärkide saavutamiseks on MKMil poliitikakujundajana vaja pöörata erilist tähelepanu madalama tootlikkusega piirkondades tööjõu tootlikkuse tõstmisele. Riikliku eesmärgi saavutamine piirkondlike erisuste suurendamise läbi ei ole muid Eesti pikaajalisi arengueesmärke arvestades mõistlik. Ilma toetuse teadliku piirkondliku suunamiseta võib eeldada, et toetuse jaotus kujuneb sarnaseks ettevõtja arenguprogrammi ja ettevõtja tootearenduse toetusega, millest vastavalt 61% ja 68% toetusest on jõudnud Harjumaal tegutsevate ettevõtjateni. Selline tulemus töötaks muuhulgas vastu aastateks 2022-2023 moodustatud koalitsiooni valitsusliidu moodustamise lähtealusele „Kasutame erinevaid Euroopa Liidu rahastuid selleks, et avardada piirkondlikke arenguvõimalusi ja tõsta sealsete ettevõtete konkurentsivõimet.“. Arvestades varasemate ettevõtluse arengule suunatud toetusmeetmete rakendamise praktikat ning meetme eelnõus ette nähtud minimaalseid regionaalseid erisusi (erisused üksnes regionaalabi toetusmäärades), ei saa nõustuda eelnõu koostajate optimistliku hinnanguga, et määruse jõustamisel võib olla positiivne mõju regionaalarengule. Kooskõlastusringile esitatud kujul on eelnõul tõenäoliselt piirkondlikke sotsiaalmajanduslikke lõhesid suurendav mõju. Määruse §1 (1), seletuskirja teine lõik ja lõik, mis selgitab määruse §1 sõnastust, viitavad investeeringule nimetusega „Digipööre ettevõtetes“. RRF meetmete nimekirjas on kasutatud investeeringu nimetust „investeering arengusihtide saavutamisse“. Et tagada selgus, millise meetme reaga on määruses tegemist, soovitame selle investeeringu viite parandada nii määruses kui seletuskirjas järgmiselt: „Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Euroopa Komisjoni poolt 5. oktoobril 2021. a kinnitatud Eesti taaste- ja vastupidavuskava (edaspidi taastekava) komponendi 1 „Ettevõtete digipööre“ reformi 1 „Majanduse digipöörde toetamine ettevõtetes“ investeeringut “Investeering arengusihtide saavutamisse”. Määrus sätestab selleks vajaliku toetuse taotlemise, andmise ja kasutamise tingimused ja korra. Eelnõu panustab taastekava väljundnäitajasse, milleks on toetust saanud ettevõtjate arv.“

Arvestatud: sõnastusi on vastavalt soovitustele korrigeeritud.

Sama seletuskirja lõik viitab, et määrus panustab toetatud projektide arvu. Tegelikult on selle meetme rea väljundnäitajaks „toetust saanud ettevõtjate arv“. Eelnevast tulenevalt on vaja parandada ka määruse §3 (4) väljundnäitaja nimetus.

Arvestatud: sõnastust on vastavalt soovitustele korrigeeritud.

17

Palume TATis kirjeldada kõik meetmele kohalduvad näitajad, k.a EK ühised näitajad. Näitajate info on leitav taastekava lisast, kus on kokku lepitud muuhulgas meetmete näitajad. Eelnõu peab sisaldama reformile/investeeringule kohalduvaid ühiseid näitajaid ning seletuskiri viidet nende kogumise metoodikale (EK RRF ühiste näitajate metoodikale).

Arvestatud: täiendused lisatud.

TAT määrus seob toetuse andmise TAIE arengukavaga. Soovitame seletuskirjas kaaluda ka otseste viidete ja seoste väljatoomist TERE tulemusvaldkonna programmide (antud juhul teadmussiirde ja ettevõtluskeskkonna programmid) eesmärkide ja nende saavutamisega.

Arvestatud: asjakohane lause lisatud.

Seletuskirjas on leheküljel 4 joonealune märkus, mis viitab teatisele VKEde strateegia kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks ja ei seostu hästi lausega, mille juures see on: eelnõu § 3 lõige 4 sätestab väljundnäitaja, millesse toetuse andmisega panustatakse. Ilmselt sobib see viide paremini mõne teise seletuskirja lõigu külge. Sama lõigu järgselt on toodud Tabel 1, kus on vajalik samuti ära muuta väljundnäitaja nimetus. Toetatud projektide arvu asemel peab olema „toetust saanud ettevõtjate arv“

Arvestatud: täiendused lisatud.

§ 7 lg 3 sõnastuse kohaselt antakse toetust automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ja digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks, hetkel ei toeta sõnastus immateriaalse vara ostmist. Kas see on teadlik valik? Alternatiivina võiks sobida sõnastus: „Toetust antakse automatiseerimiseks vajaliku immateriaalse vara ostmiseks ning digitaalsete tehnoloogiate arendamiseks ja juurutamiseks toetuse taotleja tarneahelas eelkõige järgmiste tegevuste teostamiseks“.

Arvestatud: täiendused lisatud.