Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine

MÄÄRUS

22.06.2023 nr 37

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti

2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde

toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a

määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja

ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja

taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel. § 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete

digipöörde toetuse tingimused ja kord“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruses nr 65 „Ettevõtete digipöörde

toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 7 lõige 8 sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks:

1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela etappides, välja arvatud need elektri-

või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud projektid, mis

vastavad „ei kahjusta oluliselt” printsiibi Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01 „Tehnilised

suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste ja vastupidavusrahastu puhul”

(ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud tingimustele;

2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav

kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem;

3) prügilatega seotud tegevus;

4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes

ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ja tegevuse

eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või

taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;

5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui

tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on

suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete

kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama

2

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;

6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda.“;

2) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse punktidega 1¹ ja 1² järgmises sõnastuses:

„1¹) jao B alajagu 05 – kivi- ja pruunsöe kaevandamine;

1²) jao B alajaod 06 ja 091 – nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad;“;

3) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“;

4) paragrahvi 12 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) „Ei kahjusta oluliselt” printsiibile vastavuse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni

teatisest 2021/C 58/01 ja vahendusasutuse vastavasisulisest juhendist, mis avaldatakse

taotlusvooru avamisel vahendusasutuse kodulehel.“;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave:

1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus

Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri

toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62) artiklis 5;

2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;

3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;

4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest

oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks

lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused

ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29 –34), esitatakse selgitus põhjuste kohta,

miks see ei ole võimalik.

(7) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos

taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.“;

6) paragrahvi 17 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „arengule“ sõnadega „ja Eesti

majandusele“;

7) paragrahvi 23 lõikes 4 asendatakse sõnad „kuni kahe aasta jooksul projekti lõppemisest

arvates“ sõnadega „hiljemalt 31. detsembril 2028. a.“;

8) paragrahvi 26 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt:

„14) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja omandatud vara õiguste üleandmise

korral üleandmise tingimused ja edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutamise eest VKE-st

lõppsaaja korral kolme ja suurettevõtjast lõppsaaja korral viie aasta jooksul projekti lõppemisest;“;

3

9) paragrahvi 26 punkt 18 sõnastatakse järgmiselt:

„18) riigihanke puhul seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et hankelepingu täitmisel

esitab pakkuja omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registri- või isikukoodid, iga alltöövõtja

nime, registri- või isikukoodi ning alltöövõtja omanike nime ja registri- või isikukoodi, ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa;“;

10) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises

sõnastuses:

„(2) 2023. aasta juunis jõustunud § 17 lõike 1 punkti 1 muudatust ei kohaldata enne nimetatud

muudatuse jõustumist esitatud taotlustele.“.

§ 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava

tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruses nr 91 „Taastekava

tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“;

2) paragrahvi 4 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) roheaudit on protsess, mille raames kaardistatakse ettevõtja rohevõimekus, ärimudeli ringsus

ja koostatakse teekaart ning mis võib sisaldada organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute

ja deklaratsioonide koostamist ja avaldamist, samuti teekaardi arendustegevuste elluviimise „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse analüüsi;“;

3) paragrahvi 7 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 7 lõiked 6 ja 7 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Kui lõikes 2 toodud tegevussuunad hõlmavad ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje

hindamist, järgitakse vahendusasutuse veebilehel avaldatud Greenhouse Gas Protocol juhendit

ning Keskkonnaministeeriumi vastavasisulist juhendit ja arvutusmudelit.

(7) Toetust ei anta projektile, mis on juba ellu viidud, mille elluviimist on alustatud või mille osas

on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks.“;

5) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 8–10 järgmises sõnastuses:

„(8) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks ja nendega seotud varade soetamiseks:

1) fossiilkütustega seotud tegevus ja allkasutus tootmisahela järgmistes etappides, välja arvatud

need elektri- või soojusenergia tootmise ning maagaasi ülekande- ja jaotustaristuga seotud

projektid, mis vastavad „ei kahjusta oluliselt” põhimõtte Euroopa Komisjoni teatise 2021/C 58/01

„Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise kohta taaste- ja

vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.12.2021, lk 1–30) tehniliste suuniste III lisas sätestatud

tingimustele;

2) Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi raames toimuv tegevus, mille prognoositav

kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomastest võrdlusalustest väiksem;

4

3) prügilatega seotud tegevus;

4) jäätmepõletustehasega seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui tegevus toimub üksnes

ringlussevõetamatuid ohtlikke jäätmeid töötlevas jaamas või olemasolevas jaamas ning tegevuse

eesmärk on suurendada energiatõhusust, koguda heitgaase ladustamiseks või kasutamiseks või

taaskasutada põletustuhas leiduvaid materjale, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;

5) jäätmete mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamaga seotud tegevus, välja arvatud juhul, kui

tegevus toimub olemasolevas mehhaanilis-bioloogilise töötlemise jaamas ja tegevuse eesmärk on

suurendada energiatõhusust või moderniseerida eraldatud jäätmete ringlussevõttu biojäätmete

kompostimiseks või nende anaeroobseks lagundamiseks, tingimusel, et tegevus ei suurenda jaama

jäätmetöötlusvõimsust ega pikenda jaama kasutusiga;

6) tegevus, mille korral võib jäätmete pikaajaline kõrvaldamine kahjustada keskkonda.

(9) Toetust antakse tegevusele, mis vastab keskkonnalastele õigusaktidele.

(10) Toetust antakse tegevusele, mis vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele.“;

6) paragrahvi 8 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõikes 3“ tekstiosaga „lõike 2 punktis 1“;

7) paragrahvi 12 lõiget 1 täiendatakse punktiga 18 järgmises sõnastuses:

„18) kinnitus, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.“;

8) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:

„(7) Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi

kuuluvate käitiste puhul esitatakse taotluses lisaks järgmine teave:

1) käitise kordumatu tunnus, nimi, asukoht ja käitise tunnuskood või õhusõiduki käitaja tunnus

Euroopa Liidu tehingulogis nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 2019/1122,

millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri

toimimisega (ELT L 177, 27.07.2019, lk 3–62) artiklis 5;

2) kasvuhoonegaaside heite prognoositav tase tooteühiku kohta;

3) kasutatud tehnoloogia lühikirjeldus;

4) kui toetatava tegevuse prognoositav kasvuhoonegaaside heide ei ole asjaomasest võrdlusalusest

oluliselt madalam tulenevalt komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2021/447, millega määratakse

vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10a lõikele 2 kindlaks

lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamisel kasutatavate võrdlusaluste muudetud väärtused

ajavahemikuks 2021–2025 (ELT L 87, 15.03.2021, lk 29–34), esitatakse selgitus põhjuste kohta,

miks see ei ole võimalik.

(8) Toetuse taotlemisel § 7 lõike 8 punktides 4 või 5 sätestatud tingimusel esitatakse koos

taotlusega nimetatud tingimuse täitmist tõendavad dokumendid iga jaama kohta eraldi.“;

9) paragrahvi 17 lõike 1 punktid 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:

„1) hindamiskriteerium 1 – projekti tegevuste mõju meetme eesmärkide saavutamisele, milles

hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ning projekti mõju

ettevõtja arengule ja Eesti majandusele – 40 protsenti koondhindest;

2) hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kliimaneutraalsele majandusele,

vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, muu hulgas hinnatakse ringmajanduse

5

põhimõtete asutusesisest kasutuselevõttu ja transpordi- ja ladustamise lahenduste üleviimist uutele

alustele ning kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemist – 20 protsenti koondhindest;“.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo Ahti Kuningas

majandus- ja infotehnoloogiaminister asekantsler

19.06.2023

Ettevõtlus - ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete

digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91

„Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise

kord“ muutmise eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri

2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

Määrusega täpsustatakse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” välistusnimekirja, esitades eraldi

punktides välistused koos täpsustustega. Muutmise vajadus tulenes Euroopa Komisjoni poolt

esitatud tähelepanekutest.

1.2. Määruse ettevalmistaja

Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegilise planeerimise osakonna nõunik Monika Karu (639 7673, [email protected]).

Määruse ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollisid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

vanemjurist Terje Kleemann (627 9340, [email protected]) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

([email protected]). Määruse ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiitsministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Airi Kapanen ([email protected]).

Määruse väljatöötamisse olid kaasatud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toetuste

keskuse koordinaator Anari Lilleoja (627 9452, [email protected]) ja toetuse spetsialist

Kristiina Niilits (738 6009, [email protected]) ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu osakonna ekspert Kaie Nurmik (639 7651,

[email protected]).

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb kahest paragrahvist.

2.1. Määruse §-s 1 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse

nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ muudatused.

Määruse § 1 punktiga 1 muudetakse § 7 lõiget 8, viies selle vastavusse põhimõtte „ei kahjusta

oluliselt“ välistusnimekirjaga. Samuti sätestatakse, et lisaks mittetoetatavatele tegevustele ei

toetata ka nendega seotud varade soetamist. Taastekava aruandluse ja seire üksikasjad lepiti

kokku Euroopa Komisjoni ja Eesti vahel 22. märtsil 2022. a tegevuskorras, Euroopa Komisjoni

teatises (EU) 2021/241 ja selle I lisas esitatud välistusnimekirjas.

Määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima-

ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/8521 artiklis 17 nimetatud olulist kahju2. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega

arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades

seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Projektid peavad vastama nõuetele, mis on esitatud nõukogu direktiivis 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta3.

Täpsustatakse fossiilkütustega seotud tegevusi, viidates põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

tehnilistele suunistele, täpsustades fossiilkütustega seotud tegevusi ning viidates Euroopa

Komisjoni teatisele nr 2021/C 58/014 ja selle III lisas5 sätestatud eritingimustele.

Muudatustega tuuakse esile, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega

järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata nõukogu

määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju7.

Määruse § 1 punktiga 2 täiendatakse taotleja põhitegevusalade loetelu kivi- ja pruunsöe

kaevandamise (jagu B, alajagu 05), nafta ja maagaasi tootmise ja tootmist abistavate

tegevusaladega (jagu B, alajagu 06 ja 091), milles tegutsevat äriühingut ei saa toetada

taasterahastu põhimõtete tõttu.

Määruse § 1 punktiga 3 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktiga 13, milles tuuakse välja,

et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu ja

siseriiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sealhulgas, kuid mitte ainult, tuleb järgida:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet (tehniline juhend:

https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf);

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse

kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud

tööstusheite seadusega.

Määruse § 1 punktiga 4 muudetakse § 12 lõiget 4, sätestades, et lisaks Euroopa Komisjoni

teatisele lähtutakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisel vahendusasutuse

kodulehel avaldatavast juhendist.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa

Liidu taksonoomiamäärust. 2 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://commission.europa.eu/document/download/98e1c77a-64ff-40a3-b827-

f21df79544c0_et 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43 4 Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise

kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) 5 Eritingimused põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutuste leevendamise eesmärgile vastamiseks taaste- ja

vastupidavusrahastu alusel meetmete puhul, mis on seotud maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning

sellega seonduva ülekande- ja jaotustaristuga 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa

Liidu taksonoomiamäärust. 7 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf

Määruse § 1 punktiga 5 täiendatakse määruse § 12 lõigetega 6 ja 7. Lõikes 6 sätestatakse

teave, mis tuleb taotluses esitada, kui toetust taotletakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitistega seotud tegevusteks.

Lõikega 7 sätestatakse, et kui toetust taotletakse § 7 lõike 8 punktides 4 ja 5 lubatud tingimustel,

tuleb tõendada nimetatud tingimuse täitmist iga jaama kohta eraldi. Tõendi esitamise nõue

tuleneb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist

ja puudutab ELi tööstusettevõtjaid ja energiatootjaid.

Määruse § 1 punktiga 6 muudetakse § 17 lõike 1 punkti 1 ja lisatakse hindamiskriteeriumile

1 kohustus hinnata projekti mõju Eesti majandusele.

Määruse § 1 punktiga 7 jäetakse välja nõue, et järelaruanne tuleb esitada kahe aasta jooksul

projekti lõppemisest arvates. Seda seetõttu, et nõue on vastuolus toetuse andmise

tulemusnäitajaga, mis saabub ajaliselt hiljem. Projektide tulemusnäitaja on loodav lisandväärtus

töötaja kohta, mis peab suurenema vähemalt viis või kümme protsenti kahe majandusaasta

jooksul pärast projekti lõppu võrreldes taotluse esitamisele eelneva majandusaastaga. Antud

näitaja alusandmed on kättesaadavad äriregistrisse esitatavatest majandusaasta aruannetest, aga

majandusaasta aruanne esitatakse hiljemalt kuus kuud peale majandusaasta lõppu. Kuna

digipöörde tegevuste lõpptähtaeg on 31.12.2025, siis kõige hilisem tulemusnäitaja

kontrollimine võib toimuda 2028. aastal (2027. a. andmete alusel).

Määruse § 1 punktiga 8 nähakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast ning suurettevõtjast

lõppsaajale ette erineva pikkusega tähtajad vahendusasutusega kooskõlastamiseks, kui toetuse

eest loodud ja omandatud vara õigused antakse üle vastavalt kolme või viie aasta jooksul

projekti lõppemisest.

Määruse § 1 punktiga 9 täiendatakse riigihanke läbiviimisel pakkuja esitatavaid andmeid,

kohustades pakkujat esitama andmed ka omanike ja tegelike kasusaajate kohta ning

alltöövõtjate ja nende omanike kohta.

Määruse § 1 punktiga 10 täiendatakse määrust rakendussättega, milles nähakse ette, et

hindamiskriteeriumi 1 muudatust kohaldatakse pärast muudatuse jõustumist esitatud

taotlustele.

2.2. Määruse §-s 2 esitatakse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a

määrus nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja

taotlemise kord“ muudatused.

Määruse § 2 punktiga 1 asendatakse määruse § 12 lõikes 1 punktis 1 viide § 7 lõikele 2

punktile 1 tulenevalt määruse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega.

Määruse § 2 punktiga 2 laiendatakse § 4 punktis 5 toodud roheauditi mõistet, lisades tegevuste

hulka ka organisatsiooni ja toote keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide koostamise ja

avaldamise, mis on ettevõtja vaates oluline tegevus, tagamaks meetme eesmärgi (tooted

vastaksid keskkonna ja kliimaneutraalsuse eesmärkidele ja oleksid konkurentsivõimelised)

saavutamist. Samuti teekaardi elluviimise „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse

hinnangu koostamist.

Olemasolev sõnastus koostoimes § 7 lõikes 3 toodud toetatavate tegevustega oli liiga kitsas,

jättes nimetatud vajalikud tegevused fookusest välja ning keskendudes üksnes ettevõtte üldise

teekaardi koostamisele. Õigusselguse huvides on vaja sõnaselgelt sätestada ka tootepõhiste

keskkonnamõju hinnangute ja deklaratsioonide ning „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavuse hinnangu koostamise toetamine.

Rohevõimekuse kaardistamiseks koostatakse igale I tegevussuuna projektile teekaart, millega

antakse hinnang organisatsiooni rohevõimekusele, mõtestatakse äritegevuse ringsus ning

osundatakse kitsaskohtadele, võimalikele lahendustele, ajahorisondile, lahenduste

hinnangulistele maksumustele ja mõjule majandustulemustele. Lisaks koostatakse vajadusel „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtte analüüs. Seatakse kahe aasta arendusprioriteedid, mida ettevõte

võib asuda ellu rakendama toetuse teises etapis. Projekti tulemusena luuakse eeldused uutele

ärivõimalustele ning mõjutatakse ettevõtja ärimudelit.

II tegevussuuna projektide juures tuleb kinnitada, et projekt vastab põhimõttele „ei kahjusta

oluliselt“.

Määruse § 2 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 3, kuna sisult kordab see roheauditi

mõistet ning § 7 lõike 2 punktis 1 on juba sätestatud, et toetatakse roheauditi läbiviimist,

mistõttu on tegemist ebavajaliku sättega.

Määruse § 2 punktiga 4 jäetakse määrusest välja viide nõuetele, mida ei saa kontrollida ja

seega võivad olla vastuolus rahvusvahelise kasvuhoonegaaside juhendiga (ingl k Greenhouse

Gas Protocol8). Muudatuse mõte on täpsustada, nõudeid, millest peab lähtuma

kasvuhoonegaaside jalajälje hindamisel. Kui roheauditi või teekaardist tuleneva

arendustegevuse projekt hõlmab ettevõtja tasandil kasvuhoonegaaside jalajälje hindamist, tuleb

järgida rahvusvahelist kasvuhoonegaaside Greenhouse Gas Protocol juhendit mis on avaldatud

eestikeelsena vahendusasutuse kodulehel. Keskkonnaministeeriumi Greenhouse Gas Protocol

jalajälje arvutusmudel ja juhendi veebilink on avaldatud vahendusasutuse kodulehel.

Määruse § 2 punktiga 4 muudetakse § 7 lõiget 7, sätestades nimetatud lõike punkti 1 teksti

eraldi lõikena, tulenevalt määruse § 7 lõike 7 muutmisest.

Määruse § 2 punktiga 5 täiendatakse § 7 lõigetega 8, 9 ja 10.

Lõikes 8 viiakse määruse § 7 lõige 7 vastavusse põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

välistusnimekirjaga. Taaste- ja vastupidavusrahastus kokku lepitu alusel on meetme

väljundnäitajaks, millesse toetuse andmisega panustatakse, toetatud ettevõtjate arv. 2025. aasta

lõpuks on toetatud vähemalt 230 projekti, millest 2023. aasta lõpuks vähemalt 110 projekti ning

2024. aasta lõpuks vähemalt 180.

Määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega järgitakse Euroopa Liidu kliima-

ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/8529 artiklis 17 nimetatud olulist kahju10. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega

8 ghgprotocol.org 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa

Liidu taksonoomiamäärust. 10 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://commission.europa.eu/document/download/98e1c77a-64ff-40a3-b827-

f21df79544c0_et

arvestamisel on eesmärgiks vältida olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades

seeläbi keskkonnaeesmärkide saavutamist.

Projektid peavad vastama nõuetele, mis on esitatud nõukogu direktiivis 2018/2001 taastuvatest

energiaallikatest toodetud energia kasutamise edendamise kohta11.

Täpsustatakse fossiilkütustega seotud tegevusi, viidates põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“

tehnilistele suunistele, täpsustades fossiilkütustega seotud tegevusi ning viidates Euroopa

Komisjoni teatisele nr 2021/C 58/0112 ja selle III lisas13 sätestatud eritingimustele.

Muudatustega tuuakse esile, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega

järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja eesmärke ega tekitata nõukogu

määruse (EL) 2020/85214 artiklis 17 nimetatud olulist kahju15.

Lõikes 9 tuuakse välja, et määruse alusel võib toetada ainult selliseid projekte, millega

järgitakse Euroopa Liidu ja siseriiklikke keskkonnaalaseid õigusakte. Sealhulgas, kuid mitte

ainult, tuleb järgida:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet (tehniline juhend:

https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf);

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL tööstusheidete kohta (saastuse

kompleksne vältimine ja kontroll) (ELT L 334, 17.12.2010, lk 17–119), mis on üle võetud

tööstusheite seadusega.

Lõikes 10 sätestatakse, et toetust antakse tegevusele, mis vastab „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele. Selliste tegevustega järgitakse Euroopa Liidu kliima- ja keskkonnastandardeid ja

eesmärke ega tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 17

nimetatud olulist kahju. „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega arvestamisel on eesmärgiks vältida

olulise kahju tekkimist keskkonnale tervikuna, võimaldades seeläbi keskkonnaeesmärkide

saavutamist.

Määruse § 2 punktiga 6 asendatakse määruse § 8 lõikes 2 viide § 7 lõikele 3 viitega § 7 lõike

2 punktile 3 tulenevalt määruse § 7 lõike 3 kehtetuks tunnistamisega.

Määruse § 2 punktiga 7 täiendatakse määruse § 12 lõiget 1 punktiga 18, mille kohaselt peab

taotlus sisaldama kinnitust, et toetatav tegevus vastab keskkonnaalastele õigusaktidele.

Käesoleva muudatuse vajadus tulenes Euroopa Komisjoni tähelepanekust.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001, 11. detsember 2018, taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43 12 Euroopa Komisjoni teatis nr 2021/C 58/01 „Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kohaldamise

kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul“ (ELT C 58, 18.2.2021, lk 1–30) 13 Eritingimused põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ kliimamuutuste leevendamise eesmärgile vastamiseks taaste- ja

vastupidavusrahastu alusel meetmete puhul, mis on seotud maagaasil põhineva elektri- ja/või soojatootmisega ning

sellega seonduva ülekande- ja jaotustaristuga 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088. Määrust tuntakse kui Euroopa

Liidu taksonoomiamäärust. 15 Vt tehnilisi suuniseid aadressil https://ec.europa.eu/info/sites/default/files/c2021_1054_en.pdf

Määruse § 2 punktiga 8 täiendatakse määruse § 12 lõigetega 7 ja 8, sätestades teabe, mis tuleb

taotluses esitada, kui toetust taotletakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitistega seotud tegevusteks. Kui toetust taotletakse

§ 7 lõike 8 punktides 4 või 5 lubatud tingimustel, tuleb tõendada nimetatud tingimuse täitmist

iga jaama kohta eraldi. Tõendi esitamise nõue tuleneb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemist ja hõlmab ligi ELi tööstusettevõtjaid ja

energiatootjaid.

Määruse § 2 punktiga 9 täpsustatakse hindamiskriteeriumide 1 ja 2 sõnastust, lähtudes

põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ tehnilistest suunistest.

3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13 –43). Määrust tuntakse kui Euroopa Liidu taksonoomiamäärust;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2018/2001 taastuvatest energiaallikatest

toodetud energia kasutamise edendamise kohta (uuesti sõnastatud), (ELT L 328, 21.12.2018, lk

82–209).

4. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega -tulusid.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Koos ettepanekutega saabunud

kooskõlastused ja arvamused on kajastatud seletuskirja lisas.

Lisa. Ettepanekutega arvestamise tabel

1

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a

määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja

14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“

muutmise seletuskiri

Lisa

Ettepanekutega arvestamise tabel

Ettepanek Arvestamine/mittearvestamine ja põhjendus

Rahandusministeerium

Juhime tähelepanu, et valitsuse üheks prioriteediks on, et senisest suurem osa

ettevõtlustoetustest jõuaks väljapoole Tallinna ja Tartu regioone. Ettevõtete

digipöörde meetmes on maakondlikult määratletud toetatud projektidest

hetkeseisuga vaid 1/3 toetusest jõudnud väljapoole Harju ja Tartu maakondi.

Eelnõu kooskõlastamisel 2022. aasta aprillis juhtisime tähelepanu, et

positiivse mõju saavutamiseks regionaalarengule peaks olema läbi mõeldud ja

eelnõus ning seletuskirjas kajastatud täiendavad elemendid mõju teadlikuks

suunamiseks. Näiteks soovitasime teatud piirkondades täiendavate sihtgrupi

võimekust arendavate tegevuste kavandamist ja elluviimist taotlusvoorude

eelselt või teatud piirkondadele (ajutiselt) reserveeritud toetusvahendite mahu

kehtestamist. Määruse kinnitamisel neid elemente määrusesse ei lisatud.

Kuna meetme rakendamise esialgne praktika näitab, et ilma regionaalsele

tasakaalule teadlikku tähelepanu pööramata koonduvad toetusvahendid

ülemääraselt kahte suuremasse linnapiirkonda, palume kaaluda määruse

muudatuse protsessis ka meetme regionaalset tasakaalustatust suurendavate

täienduste tegemist.

Mittearvestatud.

Digipöörde toetuse puhul on regionaalabi andmisel kasutusel kohustuslikud

regionaalabi kaardist tulenevad toetuse määrad.

RRF on pandud väga selged eesmärgid, kui palju projekte tuleb rahastada

digipöördes. 31.12.2023 on vaja toetada 110 ettevõtet, juhul kui me ei lase

toetust taotleda Harju- ja Tartumaa ettevõtetel, siis jääb see eesmärk täitmata

ja meid ähvardab RRF vaates trahv. Hetkel on rahastatud projekte 49,

menetluses 31 ja eesmärgini aega pool aastat.

Veel suurem karistus ähvardab riiki, siis kui need määruse muudatused jäävad

tähtajaks tegemata (hetke seisuga trahvi suurus 108MEURi). Kokkuvõttes

kaotab kogu Eesti ettevõtlus.

Taotluste laekumine ja eelarve suurus on vägagi mõistlikud, see on jooksev

taotlemine ja kõigil on aega taotlusi normaalselt ette valmistada, ei toimu

võidujooksu toetusele. St. toetades Harju- ja Tartumaa ettevõtjaid ei vähenda

teistes maakondades olevate taotlejate toetuse saamise võimalust.

Meil ei ole hetkel aega toetuse ümbermõtestamiseks ja on väga vähe

võimalusi muudatuseks sisuliselt toetusmeedet ringi teha, kuna taastekava

tegevused on komisjoniga kooskõlastatud.

Hetkel ei saa selle ettepanekuga arvestada.

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eelnõu § 1 punkt 9: RRF-i puhul tuleb riigihankekohuslastel kõigi hangete

puhul nõuda pakkujatelt alltöövõtjate andmeid, sõltumata hanke ja alltöövõtu

maksumusest.

Arvestatud

2

Palun sõnastada eelnõu punktis 9 toodud määruse nr 65 paragrahvi 26 punkt

18 järgmiselt: "riigihanke puhul seadma riigihanke alusdokumentides

tingimuseks, et hankelepingu täitmisel esitab pakkuja omanike ja tegelike

kasusaajate nimed ja registri- või isikukoodid, iga alltöövõtja nime, registri-

või isikukoodi, omanike andmed ning alltöövõtja omanike nime ning registri-

või isikukoodi, ning alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja

summa;“.

Eelnõu § 1 punkti 5 täiendatakse määruse § 12 lõikega 6. Soovitame lisatavat

lõiget täiendada lauseosaga „nagu on sätestatud Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 2019/1122, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2003/87/EÜ seoses liidu registri toimimisega (ELT L 177,

27.07.2019, lk 3–62 artiklis 5“.

Samasisuline ettepanek eelnõu § 2 p 8 kohta.

Arvestatud

Kuna § 2 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks § 7 lõige 3, siis palun parandada

viide § 12 lõike 1 punktis 1 (uus viide peaks olema § 7 lõike 2 punktile 1).

Arvestatud

Eelnõu § 2 punkt 9 vajab täpsustamist, et oleks tagatud vastavus CID-iga,

hetkel puudub valikukriteeriumis viide "transpordi- ja ladustamisettevõtete

tegevuse üleviimine uutele alustele".

Ettepanek sõnastada paragrahvi 17 lõike 1 punkt 2 järgmiselt:

"hindamiskriteerium 2 – projekti tegevuste mõju kliimaneutraalsele

majandusele, vastupanuvõimele ja kliimamuutustega kohanemisele, muu

hulgas hinnatakse ringmajanduse põhimõtete asutusesisest kasutuselevõttu ja

transpordi- ja ladustamisettevõtete tegevuse üleviimist uutele alustele ning

kasvuhoonegaaside heite ja ressursikulu vähenemist – 20 protsenti

koondhindest;“

Arvestatud

Juhime tähelepanu, et 09.03.2023 kiitis Euroopa Komisjon heaks üldise

grupierandi määruse muudatused, mis peagi jõustuvad. Muudatused on

planeeritud ka artiklites 14 ja 25, mis on abi andmise alusteks kõnealustes

eelnõudes.

Arvestatud

3

Seega ettepanek vaadata eelnõud üle riigiabi aspektist, st kas on võimalik

arvestada juba praegu ÜGEMi muudatustega kui need mõjutavad toetuse

andmise tingimusi sisuliselt.