Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ muutmine

MÄÄRUS

13.01.2025 nr 2

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti

2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete digipöörde

toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a

määruse nr 91 „Taastekava tootmisettevõtja

ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja

taotlemise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a

määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise

üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

§ 1. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruses nr 65 „Ettevõtete

digipöörde toetuse tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 9 lõigetes 2 ja 6 ning § 25 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „detsembril

2025“ tekstiosaga „mail 2026“;

3) paragrahvi 10 lõikes 1 asendatakse arv „300 000“ arvuga „400 000“.;

4) paragrahvi 10 lõikes 3 asendatakse arv „50“ arvuga „70 “;

5) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 5 sõnastatakse järgmiselt:

„5) taotleja on taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse hindamise hetkeks täitnud nõuetekohaselt

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide ja äriregistrile majandusaasta

aruannete esitamise kohustuse.“;

6) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 1 ning lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;

7) paragrahvi 26 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

„20) ostumenetluse läbiviimisel hoiduma huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel

tegutseval isikul, töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“;

8) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Lõppsaajate osas, kes esitasid toetuse taotluse enne 2025. a jaanuaris vastu võetud käesoleva

määruse muutmist, ei kohaldata § 26 punkti 20 ning kohaldatakse § 8 lõike 11 redaktsiooni, mis

kehtis enne 2025. a jaanuaris jõustunud käesoleva määruse muutmist.“.

§ 2. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määruses nr 91 „Taastekava

tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“ tehakse järgmised

muudatused:

1) paragrahvi 8 lõige 7, § 12 lõike 3 punkt 5 ning lõige 4 ja § 19 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse

kehtetuks;

2) paragrahvi 26 lõiget 1 täiendatakse punktiga 19 järgmises sõnastuses:

„19) ostumenetluse läbiviimisel hoiduma huvide konfliktist, kus lõppsaajal või tema nimel

tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud

ostumenetluse ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle

ostumenetluse tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib

käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.“;

3) paragrahvi 28 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Lõppsaajate osas, kes esitasid toetuse taotluse enne 2025. a jaanuaris vastu võetud käesoleva

määruse muutmist, ei kohaldata § 26 punkti 19 ning kohaldatakse § 8 lõike 7 redaktsiooni, mis

kehtis enne 2025. a jaanuaris jõustunud käesoleva määruse muutmist.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

31.12.2024

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete

digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91

„Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise

kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määruste muudatused kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse

29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused” § 8 lõike 1 alusel.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

strateegiaosakonna välisvahendite nõunik Karmen Orlovski

(e-post: [email protected], telefon 5381 2232). Eelnõu õigusliku ekspertiisi tegi

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus

(e-post: [email protected], telefon 639 7652).

2. Määruse muudatuste sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga tehakse muudatused järgnevates ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrustes:

17. augusti 2022. a määrus nr 65 „Ettevõtete digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 14. novembri 2022. a määrus nr 91 „Taastekava

tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise kord“.

Paragrahvi 1 ja 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks muudetavate määruste säte, mis keelab

teha tehinguid tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikutega. Vabariigi Valitsuse

21. novembri 2021 määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja

toetuse andmise üldtingimused“, mille § 5 lõikes 2 on toodud toetuse saaja (lõppsaaja) kohustus

järgida alates 20 000 eurose ostu puhul riigihangete seaduse § 3 üldpõhimõtteid. Kehtetuks

tunnistatud punkti asemel täiendatakse määruseid sättega, mille järgi on lõppsaaja kohustatud

hoiduma huvide konfliktist.

Paragrahv 1 punktiga 2 pikendatakse projekti abikõlblikkuse perioodi, mis võimaldab

paremini ära kasutada eelarvega digipöördele ette nähtud võimalusi.

Paragrahv 1 punktidega 3 ja 4 suurendatakse toetussummat ja toetatavate tegevuste toetuse

määra. Seeläbi avaneb võimalus paremini toetada digitaliseerimiseks ettenähtud projektide

tegevusi ning saab vastu tulla ettevõtjate tagasisidestatud vajadustele. Projektide toetuse

suurenemise abil saavad ettevõtted ühtlasi viia ellu vajadusel suurema osa oma digiteekaardis

ettenähtud tegevustest ja kõrvaldada seeläbi kitsaskohti ühe projektiga. See omakorda

vähendab vajadust etapiviisiliselt tegevusi ellu viia ning potentsiaalselt hoiab kokku edasise

taotlemise ja rakendamise koormust ettevõtjale ja ka rakendusüksusele.

Toetusmäära ei suurendata materiaalse vara osas, vaid toetavate tegevuste osas, mis mh toovad

kaasa muutusi ettevõtete digitehnoloogiate kasutuselevõtu kaudu digitaliseerituse taseme

tõusus. Toetusmäära suurenemine ei laiene seadmete ostule (litsentsid, koolitused,

teadustegevus, sisseostetavad teenused).

Paragrahv 1 punktiga 5 muudetakse taotluste menetlus paindlikumaks. Muudatus võimaldab

vahendusasutusel anda taotlejale puuduste kõrvaldamiseks aega ka juhul, kui majandusaasta

aruanne taotluse esitamise hetkeks veel esitatud ei ole. Enamik Eesti äriregistris registreeritud

ettevõtjatest on oma majandusaasta aruande esitamise tähtajaks valinud 30. juuni. Juhul kui

näiteks majandusaasta aruannet tuleb auditeerida, siis võib juhtuda, et sobiva audiitori leidmine

just sinna ajavahemikku on keeruline ja majandusaasta aruande esitamine viibib. Praeguse

sõnastuse alusel tuleks majandusaasta aruande taotluse esitamise hetkeks esitamata jätmise

korral teha taotluse rahuldamata jätmise otsus (taotleja ei vasta nõuetele). Taotleja võib esitada

uue taotluse koos majandusaasta aruandega. See lisab halduskoormust nii taotlejale kui ka

vahendusasutusele, kuivõrd uue taotluse menetlust tuleb alustada otsast peale.

Menetlusökonoomika seisukohast oleks otstarbekam kontrollida majandusaasta aruande

olemasolu nõuetele vastavuse hindamisel.

Paragrahv 1 punktiga 6 ning paragrahv 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks sätted (välja

arvatud §-ga 2 muudetava määruse § 8 lg 7), mis on seotud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte

analüüsi kohustuse tühistamisega, mis toob kaasa vahendusasutuse (Ettevõtlus ja Innovatsiooni

Sihtasutus) kontrolli lihtsustamise. Kuivõrd „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavust on

hinnatud taaste- ja vastupidavuskava raames ning leitud, et antud meetme puhul ei toimu olulist

kahju ühelegi keskkonnaeesmärgile, ei ole vajalik selle täiendav hindamine projekti tasandil.

Samuti on senine praktika kinnitanud, et toetust küsitakse projektidele, millel puudub oluliselt

kahjustav mõju keskkonnaeesmärkidele. 18.12.24 seisuga (177 rahastatud projekti) ei ole „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtte hindamise tulemusena tuvastatud 6 keskkonna- ja kliimaeesmärgi

kahjustamist. Ükski projekt ei ole vajanud seetõttu leevendusmeetmeid. Muudatuse

tulemusena lihtsustub ja lüheneb protsess nii taotluse esitaja kui ka kontrollija vaatest.

Paragrahv 1 punktiga 7 ja paragrahv 2 punktiga 2 täiendatakse määrustes lõppsaaja

kohustuste peatükki, kuhu lisatakse lõppsaaja kohustus hoiduda huvide konfliktist. Nimetatud

kohustus kehtib vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused” § 5 lõikele 2

ostumenetlusele alates 20 000 eurost.

Paragrahv 1 punkti 8 ja paragrahv 2 punkti 3 kohaldatakse lõppsaajate osas, kes esitasid

toetuse taotluse pärast 2025. a jaanuaris vastu võetud §-de 8 ja 26 redaktsioonides toodud

muudatuste jõustumist, kuna muudatus on lõppsaajatele koormava iseloomuga ning toetuse

taotluse menetluse mõistes pole tegu menetlusõigusliku muudatusega.

3. Määruse muudatuste vastavus EL õigusele

Määruse muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241,

millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75).

4. Määruse muudatuste mõjud

Muudatuste tulemusena lihtsustub ettevõtjate jaoks taotluse esitamise protsess. Samuti muutub

kiiremaks vahendusasutuse jaoks taotluse menetlemise protsess.

Lisaks senistele kohustustele järgida riigihangete seaduses sätestatud üldpõhimõtteid ning

muudetavas määruses sätestatud pakkumuste võtmise nõudeid alates 20 000 euro suurusest

ostust rakendub lõppsaajatele nüüd kohustus hoiduda huvide konfliktist mistahes

maksumusega ostu puhul.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse muudatuste rakendamisega ei kaasne otseseid kulusid riigieelarvele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Määruse muudatuste kooskõlastamine

Määruse muudatused esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel

Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Märkustega on osaliselt arvestatud, mis nähtub seletuskirja lisas olevast tabelist.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 17. augusti 2022. a määruse nr 65 „Ettevõtete

digipöörde toetuse tingimused ja kord“ ja 14. novembri 2022. a määruse nr 91

„Taastekava tootmisettevõtja ärimudeli muutmise toetuse tingimused ja taotlemise

kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskirja lisa

KOOSKÕLASTUSTABEL

Ettepanek/märkus Arvestamine/mitte arvestamine

ja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi

kommentaar

Rahandusministeerium

Eelnõu § 1 punktiga 3 asendatakse kehtiva määruse §

10 lõikes 1 (toetuse maksimaalne suurus) arv „300

000“ arvuga „400 000“. Juhime tähelepanu, et

määruse alusel antakse ka vähese tähtsusega abi, mille

puhul maksimaalne toetuse summa ettevõtja kohta on

300 000 eurot, vt selle kohta komisjoni määruse (EL)

2023/2831 artikli 3 lõige 2. Seetõttu on vaja eelnõu

teksti täpsustada nt järgmiselt: „400 000 eurot, v.a

vähese tähtsusega abi määruse alusel toetuse

andmisel. Sel juhul on toetuse maksimaalne summa

300 000 eurot ettevõtja kohta.“

Mittearvestatud. Sätte täiendamine

ei ole vajalik, sest toetuse andmisel

tuleb juba järgida riigiabi ja vähese

tähtsusega abi reegleid ning vähese

tähtsusega abi piirmäär on

määruses sätestatud § 11 lg 2 p 3.

Lisaks, üks projekt võib sisaldada

erinevaid abiliike (VTA ja

grupierandi alusel abi), mistõttu

saab projekti toetuse maksimaalne

summa olla siiski suurem kui VTA

vaba jääk.

Eelnõu § 2 punktiga 6 täiendatakse kehtiva määruse

§i 28 lõikega 2. Juhime tähelepanu, et kehtiva

määruse § 28 ei ole lõiget 1, mistõttu tuleb eelnõu § 2

punkt 6 ümber sõnastada.

Arvestatud.

Riigi Tugiteenuste Keskus (korraldusasutus)

Eelnõu punktis 2 toodud abikõlblikkuse perioodi

pikendamine ei ole eelnevalt meiega läbi räägitud.

Samas võttes arvesse, et antud meetme viimane

tulemus on sees RRF-i VI osamakses, mille esitame

komisjonile Q3 2026, saame kooskõlastada projektide

abikõlblikkuse lõppkuupäeva pikendamise kuni

31.05.2026.

Teadmiseks võetud

Palun lisada vastavalt varasemale kokkuleppele EIS-

iga seletuskirja ka põhjendus DNSH hindamisest

loobumise kohta lähtuvalt praegusest praktikast.

See tähendab, et tuleb selgitada millised on enamus

finantseeritavaid projekte seni olnud ning et nende

puhul kas kokkupuude keskkonnaga üldse puudub või

mõju olnud pigem kaudne. Lisada ka, et muudatus on

vajalik halduskoormuse vähendamiseks, sest see on

kulu ka ettevõttele ning EIS-ile.

Nendel tegevustel, kus ei ole riskid keskkonnamõjuks

suured või põhjendatud tuleks pigem loobuda

hindamisest sellisel kujul. Kehtima jäävad seevastu

kõik nõukogu rakendusotsuse lisas toodud

Arvestatud, seletuskirja vastavalt

täiendatud.

[Tippige siia]

2

tingimused, mis juba ka ise lähtuvad DNSH

põhimõttest, seega tervikuna DNSH põhimõttega on

eelnõu ja toetavad tegevused kooskõlas.

Plaanitakse tõsta toetuse summat ja piirmäära.

Tegemist on jooksva taotlemisega, seega on

varasemad toetuse taotlejad ja toetuse saajad

ebavõrdselt koheldud võrreldes tulevaste taotlejate ja

toetuse saajatega.

Palume kaaluda taotlemise muutmist vooruliseks, s.t

et sel juhul konkureerivad ühes voorus esitatud

taotlused ning ebavõrdse kohtlemise olukorda ei teki.

Kui soovite jooksva taotlemisega jätkata, siis kindlasti

on vaja läbi mõelda üleminek varasemalt

regulatsioonilt uuele ja kaaluda vajadust

rakendussätteks

Mittearvestatud. Vooruliseks

muutmine lisab täiendavat

halduskoormust menetlemisel,

samuti on jooksev taotlemine

taotlejate suhtes paindlikum,

võimaldades taotlust esitada ning

selle osas otsust saada jooksvalt.

Kuna tegemist on materiaalõiguse

muutmisega (mis on taotlejale

soodsam), siis tuleb kohaldada

otsuse tegemise ajal kehtivat õigust

ja selles osas ei ole tagasiulatuva

jõustumise sätet määrusesse vaja.

Kliimaministeerium

Kooskõlastas eelnõu märkusteta.