Sisejulgeolekufondi projekti ISFB-32 „EBCGA erimeede – CPB RHIB“ toetuse osaline tagasinõudmine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Hr Egert Belitšev

Politsei- ja Piirivalveamet

03.06.2024 nr 14-8.7/1251-1

Sisejulgeolekufondi projekti ISFB-32

„EBCGA erimeede – CPB RHIB“

toetuse osaline tagasinõudmine

1. Asjaolud ja menetluse käik

Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi ka PPA või toetuse saaja) taotles toetust

Sisejulgeolekufondist (edaspidi ka fond) ning 18.01.2019 sõlmiti PPA ja Siseministeer iumi (edaspidi ka vastutav asutus) vahel toetusleping nr 14-8.7/594-1 (edaspidi toetusleping) projekti

ISFB-32 „EBCGA erimeede – CPB RHIB“ (edaspidi projekt) rakendamiseks. Toetuslep ingu sõlmimisega võttis PPA kohustuse järgida toetuslepingu tingimusi, muuhulgas punktis 7.2.3 sätestatud nõuet lähtuda toetuse kasutamisel toetuslepingu lisas 4 toodud kulude abikõlblikkuse

reeglitest. Vastavalt toetuslepingu punktile 9.3 ja toetuslepingu lisana kinnitatud abikõlblikkuse reeglite punktidele 1.6 ja 5.1 oli PPA kohustatud kulude tegemisel muuhulgas järgima

riigihangete seadust (edaspidi RHS). Eesti Energia AS-i 2020. aastal loodud dünaamilise hankesüsteemi „Sõidukite soetamine“

(viitenumber 219985) (edaspidi DHS) alusel viidi 2023. aastal läbi piiratud hankemenetlusega riigihange „Sadulveoki ja paadiveohaagise soetamine Politsei- ja Piirivalveametile“

(viitenumber 262173) (edaspidi riigihange). Riigihanke tulemusena sõlmiti 10.05.2023 PPA ja KB Auto Eesti OÜ vahel hankeleping nr 20-2.7/124-2, mida rahastati projektist summas 216 227,63 eurot (sh käibemaks, sh 90% Euroopa Liidu (edaspidi ka EL) toetus ja 10% PPA

omafinantseering). Siseministeerium teostas järelevalvet riigihanke läbiviimise üle projekti lõpparuande (esitati 05.01.2024) menetlemise raames.

RHS-i § 33 lg 1 punkti 2 kohaselt sätestab hankija dünaamilise hankesüsteemi loomiseks esitatavas hanketeates muuhulgas, kas DHS on jagatud kategooriateks ja kategooriaid

kindlaksmääravad omadused. RHS § 35 lg 1 kohaselt teeb hankija hankelepingu sõlmimiseks DHS-i alusel sellega liitunud kõigile taotlejatele ettepaneku esitada pakkumus. Kui DHS on jaotatud kategooriateks, teeb hankija pakkumuse esitamise ettepaneku taotlejatele, kes liitus id

DHS-i vastava kategooriaga.

Riigihangete registrist (edaspidi ka RHR) nähtub, et DHS on jaotatud kolmeks kategooriaks (osaks), millest kategoorias „Sõidukite ostmine“ on hanketeates (edaspidi HT) ja DHS-i alusdokumendis „Lisateave“ kindlaks määratud, et hanke osas 1 ostetakse M1, M2 ja N1, N2

kategooria sõidukeid. Dokumendi „Lisateave“ punkti 1.4 kohaselt kajastatakse sõidukite täpsed parameetrid, tingimused ning erinõuded igakordselt pakkumuse esitamise ettepanekus.

2 (6)

DHS-i alusel läbi viidud riigihanke tulemusel on PPA soetanud N3 kategooria sõiduki (sadulveoki) koos O4 kategooria sõidukiga (paadiveohaagis). Pakkumuse esitamise ettepanek tehti kõigile DHS-i vastava kategooria ehk osaga liitunud taotlejatele. Pakkumuse esitas viis

ettevõtet, valiti välja majanduslikult soodsaim pakkumus.

Riigihanke kontrolli käigus tekkis Siseministeeriumil kahtlus, et DHS-i alusel läbiviidud riigihange ei ole RHS-iga kooskõlas, kuna ei ole järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid. Riigihanke tulemusel soetatud sõidukite kategooriaid (N3 ja O4) ei ole DHS-is

nimetatud, samuti ei ole DHS-i alusdokumentides (nt DHS-i HT-s ega dokumendis „Lisateave“) viidatud, et lisaks kindlaksmääratud sõidukikategooriatele võidakse DHS-i alusel

hankida ka muude (alam)kategooriate sõidukeid. DHS-i HT-s ja muudes ettevõtjatele RHR- is avaldatud DHS-i alusdokumentides on hankeese selgesõnaliselt piiritletud ja selle järgi on turuosalistele teada, et DHS-i antud kategoorias (osas) hangitakse N1, N2 ja M1, M2

sõidukikategooria sõidukeid.

Järelevalve käigus toimus ajavahemikus 01.02-28.03.2024 Siseministeeriumi välisvahend ite osakonna nõuniku ja toetuslepingu täitmisega seotud projektijuhi ning koordinaatori vahel kirjavahetus, milles toetuse saaja esindaja viitas, et 2020. aastal, kui DHS loodi, ei pidanud

hankijad lisama hankesüsteemi dokumentidesse ammendavat loetelu kõigist tulevastest asjaoludest, vaid piiritlema üldised kriteeriumid, mis olid tol ajahetkel hankijale teada. Sellest

tulenevalt on DHS-i dokumentides toodud eelduslikud sõidukite kategooriad, mis oli sel ajahetkel teada, ning neid täpsustati Euroopa praktika järgi alati konkreetses seotud hankes. Sõidukite kategooriad on loetletud ka Transpordiameti veebilehel, kust saab kontrollida, et

sõidukite alla kuuluvad ka O-kategooria sõidukid ehk haagised.

Samuti tõi PPA vastuses välja, et oli kontrollitavale riigihankele eelnevalt viinud sarnase hankeeseme ostmiseks läbi kaks rahvusvahelist avatud hankemenetlust1, kuhu ei esitatud ühtegi pakkumust. Lisaks on PPA teinud võrdlused taotlejate arvukuse kohta (seisuga 20.03.2024)

RHR-is rahvusvahelist piirmäära ületavate DHS-iga sõidukite soetamise hangete kohta kategoorias sõidukite ostmine. Mitte üheski neljas2 võrreldavas DHS-is ei olnud taotlejaid

väljastpoolt Eestit (mitte Eestis registreeritud ettevõtteid). Kõige enam on taotlejaid kõnealuses Eesti Energia DHS-is (kokku 37). Kolmes ülejäänud DHS-is on taotlejaid igas alla 20 (13-19). PPA otsustas soetada hankeeseme Eesti Energia DHS-i kaudu, sest pidas võimalikku

konkurentsi nii enda kogemusele kui RHR-is avaldatud teabele (võrreldavad sarnased riigihanked) tuginedes piisavaks.

PPA viitas, et RHS § 32 lg 2 järgi kohaldatakse DHS-is piiratud hankemenetluse sätteid, arvestades §-des 32-35 sätestatud erisusi. PPA selgituse kohaselt võib hankija RHS § 83 lg 1

alusel muuta HT-d või muid riigihanke alusdokumente (edaspidi RHAD) piiratud hankemenetluses enne taotluste esitamise tähtpäeva, mistõttu DHS-is esialgselt avaldatud

RHAD-d on õiguspärane muuta DHS-i lõpuni, sest ka liitumise taotlusi saab esitada DHS- i lõpuni. DHS-i eripärast tulenevalt ei saanud seega potentsiaalsed pakkujad seadusele tuginedes ainuüksi esialgselt avaldatud hankedokumentidest lähtuvalt otsustada, milline on lõplik

hankeese. Seetõttu oli PPA hinnangul mootorsõidukite riigihankest huvitatud ettevõtjatel antud DHS-ist mõistlikult võimalik aru saada, et DHS-i olemuseks on HT-s avaldatud CPV koodidega

mootorsõidukite ostmise kategoorias ja hankeesemeks võivad olla viidatud tehnilis tes kategooriates, aga ka selle allkategooriates sõidukid, sest algselt avaldatud RHAD ei saanud olla lõplikult siduv, kuid huvi ülesnäitamiseks piisav. Õiguslikult siduva hankelepingu esemeks

1 „Veesõidukite transpordivahendid“ (viitenumber 241987) ja „Veesõidukite transportimise vedukauto ja treileri

soetamine“ (viitenumber 234957). 2 „Sõidukite soetamine“ (viitenumber 219985), „Sõidukite hankimine“ (viitenumber 229361), „M - ja N-kategooria

sõidukite ostmine ja rentimine“ (viitenumber 251178), „Sõidukite soetamine“ (viitenumber 265928).

3 (6)

olevate asjade omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu peab lõplikult sisalduma alles tehnilises kirjelduses (RHS § 77 lg 4 p 1 ja § 87 järgi).

PPA hinnangul on HT-s avaldatud CPV koodide kaudu, mille järgi on hankeesemeks mootorsõidukid, sõiduautod ja mootorsõidukid kaubaveoks, tagatud parim võimalik

teavitamine ja konkurents vastavas valdkonnas tegutsevate ettevõtjate seas, sh piiriülese lt. Ühtlasi, et mootorsõidukite riigihankest huvitatud ettevõtjatel oli antud DHS-ist mõistlikult võimalik aru saada, et DHS-i olemuseks on mootorsõidukite ostmine selle kõige üldisemas

tähenduses, sest RHS-ist tulenevalt on hankijal õigus RHAD-d muuta kuni taotluste esitamise tähtajani, samuti seetõttu, et hankija on HT-s toonud CPV koodidena välja mootorsõiduk id,

sõiduautod ja mootorsõidukid kaubaveoks. Siseministeerium eelnevaga ei nõustu ning on seisukohal, et riigihangete üldpõhimõtetest

tulenevalt peavad kõik riigihankega seotud tingimused olema üheselt selged ja arusaadavad. Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja teeb otsuse riigihankes osalemise (sh DHS-iga

liitumise) kohta talle vastaval ajahetkel RHR-is/EL- i Teatajas hanke kohta kättesaadava teabe alusel (antud juhul DHS-i HT-s ja muudes, tollel hetkel RHR-is talle avaldatud alusdokumentides sisalduv teave). CPV koodid on loodud eesmärgiga ühtlustada ühenduse -

sisesest keelebarjäärist tekkida võivaid asjaolusid (st et igale CPV koodile vastab igas EL- i riigis üks ja sama sõna), kuid neil ei ole teistest riigihanke tingimustest ülimuslikku mõju. Kuna

kõiki riigihankega seotud tingimusi ja infot peab vaatama koosmõjus, ei saa kõrvale jätta asjaolu, et HT-s on kirjas ka muu info, millega hankija kogumis määratleb riigihanke tingimused. Nii DHS-i HT-s kui DHS-i muudes alusdokumentides on toodud üheselt

mõistetavalt välja, et hanke osas 1 ostetakse üksnes M1, M2 ja N1, N2 kategooria sõidukeid, mistõttu oleks meelevaldne eeldada, et ettevõtjad hakkavad hankija kavatsust tõlgendama

laiendavalt ning, et nad pidid aru saama, et DHS-i raames plaanitakse soetada ka muid sõidukeid.

Siseministeerium leiab, et DHS-i alusdokumentides sisalduvatele tingimusele ei saa anda tõlgendust, mida selle tekst ei toeta, ning et hankija on alati seotud enda avaldatud, kehtivate

tingimustega. Hanketingimused on hankijale siduvad. Kui hankija soov tõepoolest oli algusest peale osta DHS-i alusel lisaks M1, M2 ja N1, N2 kategooria sõidukitele ka muude (alam)kategooriate sõidukeid, oleks tulnud see selgelt ja üheselt mõistetavalt DHS-i

alusdokumentides ette näha. Näiteks ka RHS-i kommenteeritud väljaande3 lk 55-56 on kirjeldatud, et „26. Läbipaistvuskohustuse täitmiseks ei piisa üksnes riigihankega seotud teabe

avalikustamise faktist, vaid avaldatud teave hankelepingu eseme, hanketingimuste ja korra kohta peab olema RHAD-s sõnastatud selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt. See on vajalik, et võimaldada kõigil tavapäraselt tähelepanelikel ettevõtjatel mõista riigihanke täpset ulatust ja

saada riigihanke tingimustest ühtemoodi aru4 /…/. 27. On äärmiselt oluline, et hanketingimustes sätestatut mõistetaks võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused

loomingulised tõlgendused oleksid välistatud5. /…/ EK praktika kohaselt tuleb eelistada RHAD-st arusaamisel nimelt selle sõnasõnalist tõlgendust, jättes kõrvale tõlgendused, mis põhinevad riigisisesel kohtu- või halduspraktikal või seaduse seletuskirjadel6. /…/ 29.

Läbipaistvusnõude täitmiseks peab hankija enda seatud hanketingimustest täpselt kinni pidama7. /…/“. Seega on Siseministeerium arvamusel, et kehtiv DHS-i alusdokumentide

3 Kuusmann, T. (2019). Simovart, M. A. ja Parind, M. (2019). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura. 4 EK C-299/08, p 41; C-340/02, p 34; C-171/15 p 40; C-27/15, p 36; C-42/13, p 44; C-496/99, p 111. 5 TlnHKo 3-16-874, p 45. 6 EK C-171/15, p-d 41-44; C-27/15, p 51. 7 EK C-496/99, p-d 115-121.

4 (6)

sõnastus ei võimalda DHS-i seotud riigihankes hankida muid sõidukikategooria sõidukeid kui need, mis on DHS-i alusdokumentides nimetatud.

PPA on viidanud, et hankijal on õigus RHAD-d muuta kuni taotluste esitamise tähtajani. Siseministeerium selgitab, et Rahandusministeerium on oma kodulehel vahendanud Euroopa

Komisjoni (edaspidi ka EK) seisukohta: „DHS eset, selle tehnilisi kirjeldusi ja lepingu sõlmimise kriteeriume, nagu need on määratletud hanketeates ja hankedokumentides, ei saa DHS kehtivusaja jooksul muuta. Tehniliste kirjelduste ja hindamiskriteeriumide muutmine

DHS kehtivusaja jooksul läheks vastuollu riigihangete direktiividega, kuivõrd see oleks võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtete rikkumine. /…/“8. Samas omab käesoleval juhul

tähtsust asjaolu, et DHS-i alusdokumente muudetud ei ole ning HT-s on jätkuvalt kirjas „II.2.4) Hanke kirjeldus: M1, M2 ja N1, N2 kategooria sõidukite ostmine.“ ning dokumendi „Lisateave“ punktis 1.3.1. „Osa 1 – Sõidukite ostmine. Hanke osas 1 ostetakse M1, M2 ja N1,

N2 kategooria sõidukeid.“.

RHS § 3 punkti 1 kohaselt tegutseb hankija riigihanke korraldamisel läbipaistva lt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt ning sama paragrahvi punkti 2 alusel kohtleb hankija isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus EL-i liikmesriigis, muus Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid

riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Kuivõrd antud juhul on DHS-i alusel läbi viidud riigihankega hangitud DHS-i alusdokumentides kirjeldamata asju ning DHS-is ei ole hankija endale jätnud võimalust sõidukikategooriaid hilisemates

riigihangetes täiendada või uusi sõidukikategooriaid lisada, on Siseministeeriumi hinnangul DHS-i alusel antud riigihanke korraldamisel mindud vastuollu RHS-i §-is 3 sätestatud

läbipaistvuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtetega. PPA on ühtlasi märkinud, et otsustas soetada hankeeseme Eesti Energia DHS-i alt, kuna pidas

selles võimalikku konkurentsi piisavaks. Siseministeerium nõustub, et DHS-i alusel läbi viidud piiratud hankemenetluses oli konkurents tagatud (kokku laekus viis pakkumust). Konkurentsi

efektiivse ära kasutamise tagamine riigihankel on samuti üks riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest, kuid see ei prevaleeri ja seda ei ole õiguspärane tagada teiste üldpõhimõte tega vastuollu minnes.

Eeltoodust tulenevalt saatis Siseministeerium 02.05.2024 PPA-le kirja nr 14-8.7/1243-1

„Arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, millega andis PPA-le kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 40 lõikega 1 võimaluse esitada tuvastatud rikkumise kohta oma seisukohad ja olemasolul vastuväited.

PPA esitas 16.05.2024 vastuskirja nr 1.13-2.2/1678-2, millega edastas riigihanke läbiviinud

Eesti Energia AS-i selgitused DHS-i ja seostuva riigihanke seadusega kooskõla kohta, samuti argumendid Siseministeeriumi kirjas toodud osade seisukohtade väidetava ebakõla kohta riigihangete direktiivide, EK DHS-i kasutusjuhendi ja RHS-i valguses. Vastuse kohaselt jäädi

oma varasemalt esitatud selgituste ja seisukoha juurde, et riigihangetele kehtestatud nõudeid on järgitud. Ühtlasi märkis PPA oma vastuses, et riigihangete direktiivide kohaselt saab DHS-i

jagada selle loomisel asjade, ehitustööde või teenuste kategooriateks, et Eesti Energia loodud dünaamiline hankesüsteem ei ole jagatud kategooriateks, küll aga osadeks ning, et sõidukite tehnilisi kategooriaid ei saa samastada dünaamilise hankesüsteemi sätetega kategooriate kohta.

Samuti tõi PPA välja, et RHS §-i 33 täiendati lõikega 11 alles peale DHS-i loomist ning seega vastas DHS teate avaldamisel RHS-i dünaamilist hankesüsteemi reguleerivatele sätetele.

8 https://fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/korduma-kippuvad-kusimused#dunaamiline-hankesus

5 (6)

PPA selgitas, et seisukoht, mille kohaselt ei ole DHS-is võimalik riigihanke alusdokumentide muutmine, ei ole kooskõlas RHS § 81 lõikega 1 ega EK DHS-i kasutusjuhendiga. Samuti selgitati tehnilise kirjelduse ja hindamiskriteeriumite olemust ning sisu seoses DHS-i

kasutamisega.

Siseministeerium tutvus eelpool nimetatud vastuskirjas toodud selgitustega. Ärakuulamise käigus ei ole toetuse saaja toonud välja selliseid täiendavaid argumente või selgitusi, mis muudaksid rikkumise asjaolusid või rikkumise suhtes kujundatud seisukohta. Siseministeer ium

leiab, et DHS on jagatud kategooriateks (osadeks) ning RHS § 33 lg 1 punkti 2 alusel on DHS- i hanketeates mh sätestatud kategooriaid kindlaksmääravad omadused. Eelnimetatu tõttu ei oma

antud juhul tähtsust ka asjaolu, et RHS-i täiendati § 33 lõikega 11 alles peale DHS-i loomist, kuivõrd DHS-i HT esitamisel tuli lähtuda RHS § 33 lõikes 1 sätestatust. Siseministeerium on endiselt seisukohal, et DHS-i alusel läbiviidud riigihange nr 262173 ei ole RHS-iga kooskõlas,

kuna DHS-iga seotud riigihankes on hangitud asju, mis ei olnud DHS-iga hõlmatud ja DHS-is ei ole hankija jätnud endale võimalust sõidukikategooriaid hilisemates riigihangetes täiendada

või sõidukikategooriaid lisada. Seetõttu ei ole järgitud läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.

2. Õiguslikud põhjendused

Vabariigi Valitsuse 22.12.2006. a määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord) § 112 lõike 1 kohaselt juhul, kui

toetuse tagasinõudmise aluseks olevate asjaolude põhjal ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning selle tulemusena tekkinud kahju suurust ei ole

võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, nõutakse toetus tagasi vastavalt lõigetes 2–16 sätestatule. Sama määruse § 22 lõike 6 alusel kohaldatakse käesoleval juhul Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord” (edaspidi perioodi 2014-2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise kord) § 22–228.

Siseministeerium on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramine on kaasa toonud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata. Ei ole teada, milliseks oleks kujunenud

pakkujate ring või eduka pakkumuse maksumus, kui kõik potentsiaalsed N3 ja O4 kategooria sõidukite pakkujad oleksid teadnud võimalusest dünaamilise hankesüsteemiga liituda ning hanke nr 262173 raames pakkumus esitada.

Siseministeeriumi hinnangul esinevad riigihankes nr 262173 perioodi 2014-2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise korra § 225 lõikes 1 kirjeldatud asjaolud.

Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise korra § 225 lõige 1 sätestab, et kui RHS-i §-de

29–44 kohane riigihanke vahendi kasutamine ei vasta RHS-ile ja sellel võis olla potentsiaalsetele pakkujatele heidutav mõju, kohaldatakse hankelepingule 10%-list finantskorrektsiooni määra.

Antud riigihange, mille aluseks olevas DHS-i HT-s ja muudes DHS-i alusdokumentides on

hanke esemeks määratletud M1, M2 ja N1, N2 kategooria sõidukite ostmine, kuid DHS-iga liitunud kvalifitseeritud taotlejatele esitatud pakkumuse esitamise ettepaneku järgi ostetakse N3

6 (6)

ja O4 kategooria sõidukit, ei ole kooskõlas riigihanke korraldamise läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Seega ei ole riigihanke nr 262173 läbiviimisel lähtutud RHS § 33 lg 1 punkti 2 alusel sätestatud, DHS-i vastava kategooria (DHS-i osa 1) suhtes DHS-i

alusdokumentides kindlaksmääratud omadustest, mis omakorda tõi kaasa RHS § 3 punktides 1 ja 2 nimetatud üldpõhimõtete rikkumise. Nagu eelnevalt viidatud, ei pruukinud kõik

potentsiaalsed N3 ja O4 kategooria sõidukite pakkujad olla teadlikud sellest, et neil on võimalik DHS-iga liituda ja hanke nr 262173 raames pakkumus esitada. Seetõttu on põhjendatud kohaldada 10%-list tagasinõude määra.

3. Otsus

Eeltoodust lähtudes ja tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 112 lõikele 1 ning perioodi 2014-2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise

ning finantskorrektsioonide tegemise korra § 225 lõikele 1 tuginedes tunnistan projekti ISFB-32 „EBCGA erimeede – CPB RHIB“ raames esitatud ja riigihanke nr 262173 tulemuse l

10.05.2023 PPA ja KB Auto Eesti OÜ vahel sõlmitud hankelepingu nr 20-2.7/124-2 maksumuse osaliselt abikõlbmatuks. Projekti lõpparuandega esitati nimetatud lepinguga seotud kulusid summas 216 227,63 eurot (sh käibemaks, sh 90% EL-i toetus ja 10% PPA

omafinantseering). Seega on mitteabikõlblikuks loetav summa 21 622,76 eurot, millest PPA omafinantseering moodustab 2162,27 eurot ja tagasinõutav Euroopa Liidu toetus

19 460,49eurot. PPA peab abikõlbmatuks tunnistatud Euroopa Liidu toetuse summa tagastama tagasinõudmise

otsuse kehtima hakkamisest arvates 90 kalendripäeva jooksul järgmiselt: Panga nimi: AS SEB PANK

Saaja nimi: Rahandusministeerium Konto number: EE891010220034796011 Viitenumber: 2800045849

Selgitus: ISFB-32

Tagasinõudmise ja tagasimaksmise korra § 11 lõike 6 kohaselt väheneb projekti eelarve tagasinõutava EL-i toetuse ja mitteabikõlblikuks muutunud omafinantseeringu kulude ulatuses vastavalt projekti kehtiva eelarve proportsioonile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits kantsler

Kairit Mägi 6125145 [email protected]